Avatud kaevik piirata piirdeaiaga
158
Ramudden OÜ, Reg. kood 12969700
Artelli 16/18, Tallinn.
KOOSKÕLASTATUD Telefon: +372 622 9530
Maanteeameti põhja teehoiu osakond E-post:
[email protected]
Jaan Saia, Harju maakonna liikluskorraldaja Projekti nimetus:
19.06.2020. a reg. nr. 171542 Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
Leht 3 lehti 4 ümberehitus, Saue vald, Saku vald, Harjumaa
60m
Objekti asukoht:
Riigitee nr 11414 Jälgimäe tee (km
8... 3,040), Jälgimäe küla, Saku vald,
EHITUS TRANSPORT
ETTEVAATUST! Harjumaa
186
Joonise nimetus:
Kaabli paigaldus
Märkused:
Jälgimäe tee
686B
Kuupäev Töö nr. Joonise nr.
19.06.2020 ISL200616-1 3
686B
AS Elektritsentrum,
10m
Tellija Meelis Kazlas, 5302 1179,
686B
[email protected]
Riigitee nr 11424
686B
Cad proj. L.Lensment, Tel: +372 58878001
Kontrollis M.Küla, Tel: +372 5259728
13 Tegevusluba nr ELK000084
686B
10m
686
14
B
MÄRKUSED:
686B
1. Muud olemasolevad liiklusmärgid, mis
lähevad vastuollu antud ajutise ehitusaegse
liiklusskeemiga, tuleb kinnikatta.
686B
2. Vajadusel korrigeerida liiklusskeem tööetapil
olukorra kohaseks.
3. Vajadusel lisada objektil täiendavaid
liiklusmärke.
4. Ajutised ehitusaegsed liiklusmärgid tuleb
paigaldada nii, et nad on liiklejale üheselt
mõistetavad ja arusaadavad.
186 5. Tagada kogu ehitustööde vältel ajutiste
ETTEVAAT
EHITUS TR UST!
ANSPORT
liiklusmärkide püstiolek ja loetavus.
8... 6. Joonist lugeda märgitud numbrite järgi.
7. Ajutise liikluskorralduse skeem
kooskõlastada tee haldajaga.
8. Ajutisest liikluskorraldusest teavitada isikuid,
keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõige
suletaval alal elavad elanikud ja seal asuvad
60m
ettevõtted ja asutused.
TINGMÄRGID:
541a* Töötsoon
Piirdeaed
Ajutine liiklusmärgi post
Ajutine liiklusmärk
158
Ol.olev liiklusmärk
158 544
30 Ajutine liiklusmärk vajadusel
*
351
Avatud kaevik piirata piirdeaiaga
Avatud kaevik piirata piirdeaiaga
Ramudden OÜ, Reg. kood 12969700
Artelli 16/18, Tallinn.
Telefon: +372 622 9530
E-post:
[email protected]
Projekti nimetus:
158
50m 50m Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
ümberehitus, Saue vald, Saku vald, Harjumaa
EHITUS TRANSPORT
186
ETTEVAATUST!
8...
Objekti asukoht:
Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla L8,
158
Kergliiklustee
Jälgimäe küla, Saku vald, Harjumaa
EHITUS TRANSPORT
ETTEVAATUST!
186
8...
Joonise nimetus:
Kaabli paigaldus
158
50m 50m
Märkused:
AKÖL: 500
686B
686B
686B
25m
158
Kuupäev Töö nr. Joonise nr.
19.06.2020 ISL200616-1 4
AS Elektritsentrum,
Tellija Meelis Kazlas, 5302 1179,
[email protected]
9d
67
Cad proj. L.Lensment, Tel: +372 58878001
4
68
686B
Kontrollis M.Küla, Tel: +372 5259728
Ajutine käigutee 686B
Tegevusluba nr ELK000084
686B
KOOSKÕLASTATUD
Maanteeameti põhja teehoiu osakond MÄRKUSED:
Jaan Saia, Harju maakonna liikluskorraldaja
686B
1. Muud olemasolevad liiklusmärgid, mis
19.06.2020. a reg. nr. 171542
67
9e
68 686B lähevad vastuollu antud ajutise ehitusaegse
Leht 4 lehti 4
4
liiklusskeemiga, tuleb kinnikatta.
686B
2. Vajadusel korrigeerida liiklusskeem tööetapil
Avatud kaevik piirata piirdeaiaga
olukorra kohaseks.
3. Vajadusel lisada objektil täiendavaid
Avatud kaevik piirata piirdeaiaga
liiklusmärke.
4. Ajutised ehitusaegsed liiklusmärgid tuleb
paigaldada nii, et nad on liiklejale üheselt
mõistetavad ja arusaadavad.
5. Tagada kogu ehitustööde vältel ajutiste
liiklusmärkide püstiolek ja loetavus.
6. Joonist lugeda märgitud numbrite järgi.
7. Ajutise liikluskorralduse skeem
kooskõlastada tee haldajaga.
8. Ajutisest liikluskorraldusest teavitada isikuid,
keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõige
suletaval alal elavad elanikud ja seal asuvad
ettevõtted ja asutused.
TINGMÄRGID:
Töötsoon
Avatud kaevik piirata piirdeaiaga Piirdeaed
Avatud kaevik piirata piirdeaiaga Ajutine liiklusmärgi post
Ajutine liiklusmärk
158
Ol.olev liiklusmärk
544
30 Ajutine liiklusmärk vajadusel
*
351
Ramudden OÜ, Reg. kood 12969700
Artelli 16/18, Tallinn.
Telefon: +372 622 9530
E-post:
[email protected]
158
50m 50m
Projekti nimetus:
Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
ümberehitus, Saue vald, Saku vald, Harjumaa
Objekti asukoht:
EHITUS TRANSPORT
186
ETTEVAATUST!
8...
Saue vald, Saku vald, Harjumaa
Riigitee nr 11420 Saku-Laagri
158
Kergliiklustee
Joonise nimetus:
EHITUS TRANSPORT
ETTEVAATUST!
Kaabli paigaldus
186
8...
Märkused:
Kuupäev Töö nr. Joonise nr.
17.06.2020 ISL200616-1 1
158
50m 50m AS Elektritsentrum,
Tellija Meelis Kazlas, 5302 1179,
[email protected]
Cad proj. L.Lensment, Tel: +372 58878001
686B
686B
686B
25m
Kontrollis M.Küla, Tel: +372 5259728
Tegevusluba nr ELK000084
158
MÄRKUSED:
1. Muud olemasolevad liiklusmärgid, mis
lähevad vastuollu antud ajutise ehitusaegse
liiklusskeemiga, tuleb kinnikatta.
2. Vajadusel korrigeerida liiklusskeem tööetapil
olukorra kohaseks.
3. Vajadusel lisada objektil täiendavaid
158
liiklusmärke.
Avatud kaevik piirata piirdeaiaga 4. Ajutised ehitusaegsed liiklusmärgid tuleb
paigaldada nii, et nad on liiklejale üheselt
mõistetavad ja arusaadavad.
5. Tagada kogu ehitustööde vältel ajutiste
50m
686B
liiklusmärkide püstiolek ja loetavus.
686B
6. Joonist lugeda märgitud numbrite järgi.
KOOSKÕLASTATUD 7. Ajutise liikluskorralduse skeem
Maanteeameti põhja teehoiu osakond
686B
kooskõlastada tee haldajaga.
686B
Jaan Saia, Harju maakonna liikluskorraldaja 8. Ajutisest liikluskorraldusest teavitada isikuid,
keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõige
686B
19.06.2020. a reg. nr. 171542
suletaval alal elavad elanikud ja seal asuvad
686B
Leht 1 Lehti 4 ettevõtted ja asutused.
Tingimustel:
1. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda juhendist „Riigiteede ajutine
50m
liikluskorraldus“ MA 2018-009. TINGMÄRGID:
2. Töö- ja teenindavad masinad ning tehnika hoida väljaspool teed.
3. Töö vaheajaks ei tohi jätta teemaale avatud kaevikud, vabastada tee Töötsoon
158
täies laiuses Piirdeaed
4. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse
Ajutine liiklusmärgi post
muutmist teavitada liikluspiirangutest ja tööde tegemisest Maanteeametit Tark
Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Ajutine liiklusmärk
Maanteeameti e-teeninduse kaudu.
158
Ol.olev liiklusmärk
544
Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei asenda teel ja teemaal töötamise
30
luba Ajutine liiklusmärk vajadusel
*
351
15
8
Ramudden OÜ, Reg. kood 12969700
KOOSKÕLASTATUD Artelli 16/18, Tallinn.
Maanteeameti põhja teehoiu osakond Telefon: +372 622 9530
E-post:
[email protected]
Jaan Saia, Harju maakonna liikluskorraldaja
19.06.2020. a reg. nr. 171542 Projekti nimetus:
10 53...
Leht 2 lehti 4 Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
811
0m
ümberehitus, Saue vald, Saku vald, Harjumaa
686B
50
351
Objekti asukoht:
686B
Riigitee nr 3752 Topi III, Laagri alevik,
686B
Saue vald, Harjumaa
422
53
6a
35
686
s*
B
1*
50
Joonise nimetus:
686
B
Kaabli paigaldus
B
686
Märkused:
686
B
Kuupäev Töö nr. Joonise nr.
B
686 18.06.2020 ISL200616-1 2
AS Elektritsentrum,
53 Tellija Meelis Kazlas, 5302 1179,
...
[email protected]
686
B
68
4
422 Cad proj. L.Lensment, Tel: +372 58878001
686
Kontrollis M.Küla, Tel: +372 5259728
B
Tegevusluba nr ELK000084
686
B
MÄRKUSED:
1. Muud olemasolevad liiklusmärgid, mis
B
686 lähevad vastuollu antud ajutise ehitusaegse
liiklusskeemiga, tuleb kinnikatta.
2. Vajadusel korrigeerida liiklusskeem tööetapil
686B
olukorra kohaseks.
3. Vajadusel lisada objektil täiendavaid
liiklusmärke.
686B
4. Ajutised ehitusaegsed liiklusmärgid tuleb
paigaldada nii, et nad on liiklejale üheselt
mõistetavad ja arusaadavad.
5. Tagada kogu ehitustööde vältel ajutiste
liiklusmärkide püstiolek ja loetavus.
6. Joonist lugeda märgitud numbrite järgi.
7. Ajutise liikluskorralduse skeem
kooskõlastada tee haldajaga.
8. Ajutisest liikluskorraldusest teavitada isikuid,
keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõige
suletaval alal elavad elanikud ja seal asuvad
ettevõtted ja asutused.
TINGMÄRGID:
Töötsoon
Piirdeaed
Ajutine liiklusmärgi post
Ajutine liiklusmärk
158
Ol.olev liiklusmärk
544
30 Ajutine liiklusmärk vajadusel
*
351
Saatja: Enna Juhkam <
[email protected]>
Saadetud: 18.06.2020 09:25
Adressaat: Enna Juhkam <
[email protected]>
Teema: FW: Taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal
Manused: image001.png;
taotlus_valjastada_luba_teehoiuvaliste_toode_tegemiseks_riigitee_maal_0_10_1_0.asice; IP3155
MNT KK 2_2001061738.bdoc; IP3155 MNT KK 3_2001061738.bdoc; IP3155 MNT
KK_2001061738.bdoc; MNT lepingud.zip; Maanteeamet -2020 a..asice
From: Meelis Kazlas [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, June 17, 2020 2:34 PM
To:
[email protected]
Subject: Taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal
Tere
Saadan taotluse liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal.
Vestlesin Jaan Saiaga telefonis ja leppisime kokku, et kuna tööde maht on suur, siis äkki on võimalik
kinnitada luba ära ja siis jooksvalt Maanteeametiga kooskõlastama liiklusskeeme.
Lugupidamisega
Meelis Kazlas
AS Elektritsentrum
Tel: 53021179
Leonhard Weiss Energy AS Teie 20.12.2018
[email protected]
Vesse 8 Meie 11.01.2019 nr 15-2/18/24300-4
11415, Tallinn
Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
ümberehituse projekti muudatus
Esitasite 20.12.2018 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks Laagri PAJ likvideerimisega
seotud KP võrgu ümberehituse projekti muudatuse. Kõnealuse projekti lahenduse kooskõlastas
Maanteeamet 28.06.2018 kirjaga nr 15-2/18/24300-2. Projekti muudatuse kohaselt kavandatakse
riigitee nr 11420 Saku-Laagri maaüksusele km 6,36-6,56 perspektiivsed elektrikaablid.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Leonhard Weiss Energy AS töö nr IP3155 „Laagri
PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“ muudatuse riigitee nr 11420 km 6,36-6,56
osas. Ülejäänud projekti kohta jääb kehtima Maanteeameti 28.06.2018 kirjaga nr 15-2/18/24300-
2 antud kooskõlastus.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa
taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile
(
[email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus
väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb
lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse
projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 13. juuli
2015. a määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.
3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei
ole lubatud jätta. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“
kvaliteedinõuetele.
5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee
mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee
konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides
peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa
andmist.
6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja
pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.
7. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
planeeringute menetlemise talituse juhataja
Lisad: Asendiplaan
Ave Talli
6304844
[email protected]
2 (2)
TELLIJA: Elektrilevi OÜ TÖÖPROJEKT
ARE-HAR-251853
Laagri PAJ likvideerimisega seotud 10 kV võrgu ümberehitus
Saue vald, Saku vald, Harjumaa
Projekteerija Marit Rae
[email protected]
Nr IP3155
Tallinn
Juuni 2018
LEONHARD WEISS ENERGY AS Vesse 8 Tel +372 715 4100
[email protected]
Registrikood 10665798 11415 TALLINN EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 2/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
Projekti koostamisel osalesid:
Projekteerija Marit Rae
[email protected]
Tel. +372 566 777 09
Pädevustunnistus nr EL-187-15
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 3/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
Sisukord
Seletuskiri 5
1.1. Üldosa 5
1.2. Tehniline lahendus 6
1.2.1. Maakaabelliinid 6
1.2.2. Kaablimast 6
1.2.3. AJ 8118 ja 8119 7
1.2.4. Tööd alajaamades Tuulemurru, Käoekeele, Külmutuse 7
1.2.5. Tähistused 7
1.2.6. Utiliseerimine ja demontaaž 8
2. Maastiku ja teede taastamine 8
3. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve 9
4. Käidujuhend 9
LISAD JA JOONISED
Lisa 1. Põhimaterjalide ja –seadmete spetsifikatsioon
Lisa 2. Tööde mahtude tabel (vastavalt Elektrilevi OÜ kehtestatud vormile)
Lisa 3. Lähteülesanne
Lisa 4. Projekteerimistingimused
Lisa 5. Kooskõlastuste koondtabel
Lisa 6. Kooskõlastuste koopiad
Joonis IP3155-0 Situatsiooniplaan
Joonis IP3155-1 Asendiplaan: AJ 8119
Joonis IP3155-2 Asendiplaan: Laagri PAJ
Joonis IP3155-3 Asendiplaan: Topi PAJ (6 lehte)
Joonis IP3155-3.1 Ristumine teega nr 11184 (Alliku- Laagri); km 3,3
Joonis IP3155-3.2 Ristumine Keila – Tallinn raudteega; km 89,4
Joonis IP3155-3.3 Ristumine teega nr 4 (Tallinn- Pärnu- Ikla) km 15,05
Joonis IP3155-4 Asendiplaan: Kombinaat-3 AJ – Tsentraal AJ
Joonis IP3155-5 Asendiplaan: AJ Kile – AJ Kuuse põik
Joonis IP3155-6 Asendiplaan: AJ Büroo
Joonis IP3155-6.1 Ristumine teega nr 3741 (Tänassilma II); km 0,05
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 4/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
Joonis IP3155-7 Asendiplaan: Jälgimäe tee
Joonis IP3155-7.1 Ristumine teega nr 11424 (Jälgimäe tee); km 3,03
Joonis IP3155-8 Asendiplaan: AJ Vesiroosi
Joonis IP3155-9 Demonteerimine: Teemandi LP, Koidumetsa LP, Kile AJ
Joonis IP3155-10 Demonteerimine: PAJ Laagri 10 kV õhuliinid
Joonis IP3155-11 Demonteerimine: mastid 18A-5
Joonis IP3155-12 Asendiplaan: 468 KPHK demonteerimine
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 5/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
Seletuskiri
1.1. Üldosa
Käesoleva projektiga on lahendatud Harju maakonnas, Padise vallas, Padise- Siimika 10
kV fiidri rekonstrueerimine. Liinide projekteeritud pikkused koos varuga on toodud
elektriskeemidel ja spetsifikatsioonis, trasside projektsioonide pikkused tööde mahtude
tabelites.
Projekteerimistöö aluseks on Elektrilevi OÜ projekteerimisülesanne koos
lisadokumentidega (vt. Lisad) ja kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused (vt. Lisad).
Projekti koostamisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ poolsed ettekirjutused (Eesti Energia
(0,4…20) kV võrgustandard, erinevad juhendid/hankedokumendid), kehtivad standardid,
Ehitusseadustik ning teised Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid, nimetatud
dokumentidega tuleb arvestada ka tööde teostamisel.
Kolm päeva enne liiniehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistute
valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende
tingimuste ja nõudmistega ning tehnovõrkude valdajatega (vastavalt kooskõlastuse
tingimustele). Tööd teostatakse vastavalt tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud
korrale. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks
tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel
tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on
ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga.
Ehitustööde käigus ja elektripaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud
eeskirjadest ja Eesti vabariigis kehtivatele normatiividest ja seadustest ning kinni pidada
töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.
Projektis on kasutatud järgmisi materjale:
1. Alusplaan: OÜ G.E.Point töö nr 17-G433 (11.2017)
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 6/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
1.2. Tehniline lahendus
1.2.1.Maakaabelliinid
Projekteeritud kaablite parameetrid koos algus- ja lõpp-punktidega on toodud elektriskeemil,
kaablite kulgemine looduses esitatud asendiplaanil, põhimaterjalid määratletud
spetsifikatsioonis ning tööde mahud on esitatud vormikohases tööde mahtude tabelis.
Kaabel paigaldada pinnasesse vähemalt 0,7 m sügavusele liivapadjas, riigitee maaüksusel
min 1 m, sõidutee alusel maal min 1,5 m sügavusele, väljaspool kaitsetoru olev kaabel
kaitsta kaablikaitsekattega. Kaablitrass puhastada vajadusel vajalikus ulatuses
puudest/võsast ja kividest. Ristumisel kommunikatsioonidega ja teemaal (tarbijakaablid,
side, vesi jne) paigaldada kaabel plasttorus ja juhinduda normidekohastest püst- ja
horisontaalvahekaugustest ning kooskõlastustes toodud tingimustest. Sõidutee alusel maal
peavad kaitsetorud olema 1250 N, riigitee maal 750 N, mujal 450N. Kaabli montaažil jälgida
kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Ristuvale allmaarajatisele
lähemal kui 2 m kaevata üldjuhul käsitsi (vt. kooskõlastuste tingimusi). Truubi põhja ja toru
lae vahe peab ristumisel olema min 1 m. Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-
aluste rajatiste valdajate loal. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus
täpsustada kohapeal ehituse käigus.
Kogu kaablitrassi ulatuses tähistada kaabel (va kinnisel meetodil paigaldatud lõikudes)
märkelindiga. Kaablite jätkumuhvi tegemisel tuleb jälgida, et jätkumuhv satuks kaablitrassi
sirgele osale, lisaks tuleb kaablimuhvid kaitsta poolitatavate torudega.
Trassi paiknemine looduses kanda teostusjoonisele.
1.2.2.Kaablimast
Õhuliini üleminek maakaablisse teostada vastavalt joonistele IP3155-17 ja IP3155-18.
Kaablite paigutamisel püstasendis mastile peab kinnitite (distantsklambrite vms.)
vahekaugus olema võrdne kaabli 20...25-kordse läbimõõduga, minimaalselt 0,3 m,
kaitsekatetel 1 m. Kinnitus peab võimaldama kaabli mõõdukat nihkumist näiteks
külmakergete puhul. Kõrguseni 2 m maapinnast ja 0,2 m allapoole maapinda kaitsta kaabel
täiendavalt toru, renni või karbikuga. Kaitsmatult paigaldatud kaabli isolatsioon peab olema
vastupidav ilmastiku- ja keskkonnatingimustele, nagu päikesekiirgus, ultraviolettkiirgus,
pakane, sademed, reostus jt.
Kaablimasti maandus teostada vastavalt tellija koostatud juhendile P393. Tähelepanu tuleb
pöörata olukordadele, kus tegemist on eraldatud maanduspaigaldisega (vt EVS-EN
50522:2010), sellisel juhul tuleb kõikvõimalikud juhtivad trassid katta kaabli-isoleertoruga,
mis peab ulatuma vähemalt 20 m kaugusele mastist. Potentsiaalitasandusrõnga sügavus
on üldjuhul 300mm, kuid kui tegemist on haritava maaga, siis tuleb paigaldussügavust
suurendada selliselt, et selle vigastamise oht oleks minimeeritud (kuni 500 mm-ni).
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 7/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
1.2.3. AJ 8118 ja 8119
AJ 8118 kestana kasutada töö nr LP3258 mahus demonteeritud Kauriallika-2 AJ kesta (630VB).
Trafo (100 kVA) uude alajaama demonteertavast Formani AJ-st.
AJ 8119 trafo (50 kVA) demonteeritavast AJ-st Siilu.
Projekteeritud AJ8118 (VB630, 10/0,41 kV, 100 kVA) ning kaugjuhitav AJ 8119 (SB1000, 10/0,41
kV, 50 kVA) paigaldada vastavalt joonistele, arvestades nõutud kõrgusmärke. Teenindusala 0,7 m
laiuselt ümber alajaama tasandada horisontaalseks. Sokliosa täita alajaama ümber (auk ja maapind)
killustikuga. Alajaama transport ja vundeerimine teostada vastavalt tootja poolt alajaamaga kaasas
olevale paigaldusjuhendile. Trafoalajaamad nähakse ette kastvundamendiga ja õlikoguritega trafo
alla. Alajaam komplekteeritakse vastavalt elektriskeemile (vt joonis IP3155-10).
Ümber alajaama paigaldada kiviplaadid mõõtudega 0,6x0,6 [m] vastavalt alajaama
paigutusjoonisele. Kiviplaatide alla paigaldada geotekstiil, takistamaks rohu läbikasvamist.
Kiviplaadid ja alajaama ümbrus planeerida kaldega alajaamast eemale, vältimaks sadevee
kogunemist alajaama ümber.
Kaablite sisseviigud realiseerida PVC toruga. Alajaama vundamendis olevad spetsiaalsed kaablite
avad ja paigaldatud kaablitorude otsad peale kaablite paigaldamist tihendada tulekindla
montaaživahuga. Projekteeritud kaablite otsamuhvid ankurdada. Montaažtööd teha kooskõlas
kehtivate normide ja ohutustehnika eeskirjadega.
Alajaamade maanduspaigaldised ehitatakse vastavalt tellija välja töötatud normidele ja nõuetele:
- maanduse takistuse määramisel on lähtutud maksimaalselt lubatavast puutepingest -
Utp=80 V. Arvutuses on kasutatud (Padise 35/10 PAJ; Siimika F) maaühendusvoolu väärtust
10 [A].
- arvutustes võtan maaühendusvoolu väärtuseks
2U tp
16
2 * 80 V
ZE
IM 10 A
Seega peab maandusimpedants vastavalt arvutusele olema 16 [] Z E . Kui on täidetud kõik
juhendis P353 toodud tingimused, võib maandustakistust suurendada vastavalt tingimustele kuni
2,5 korda.
1.2.4.Tööd alajaamades Tuulemurru, Käoekeele, Külmutuse
Alajaamades vahetada ol.olevad keskpingejaotusseadmed kaugjuhitavate vastu
1.2.5.Tähistused
Elektripaigaldiste – ja seadmete eri gruppide ja pingeastmete tähistuste kohta esitatavad
nõudeid vaadata normdokumendist P346.
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 8/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
1.2.6.Utiliseerimine ja demontaaž
Demonteeritavate seadmete skeemid on toodud joonistel IP3155-9…IP3155-11 ja info
demonteeritavate seadmete/materjalide kohta on kantud tabelisse (Demonteeritav ja
tagastuv materjal).
Tabel Demonteeritav ja tagastuv materjal
Nr Nimetus MÜ Kogus
1 Õhuliin AS50 m 2325
2 Õhuliin SAX50 m 383
3 Betoonmast või tugi tk 38
4 Puitmast tk 6
5 Lahutuspunktid (Siilu, Teemandi) kmpl 2
6 Siilu MAJ (va trafo) kmpl 1
7 KPHK Kmpl 1
8 10 kV jaotuseadmed kmpl 3
Utiliseerimise eest vastutab litsentseeritud utiliseerimist teostav ettevõte ja utiliseeritav ning tagastuv
materjal dokumenteeritakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt kehtestatud korrale.
2. Maastiku ja teede taastamine
Ehitus- ja demonteerimistööde käigus tekkinud kahjustuste ulatus sõltub ehitusajast.
Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada
ehituse käigus kahjustada saanud pinnas, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed
ning demonteeritud liini mastiaugud, samuti vajunud pinnasega kaablitrass. Kõlvikult
koristada tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid
vms).
Drenaaži kahjustamise korral taastada selle töövõime, Vana-Sihiääre põld 2 kinnistul
sulgeda drenaažitorustike otsad, kui toru peaks kaabli paigaldamisel katki minema.
Kaevealade katted taastada vähemalt töödele eelnevas seisus. Kaevis tihendada tagasitäite
käigus kihtide kaupa. Hilisemate erimeelsuste vältimiseks on soovitav koos huvitatud
instantsidega fikseerida (fotod vmt) olukord enne ehitustööde algust ja pärast ehitustööde
lõppu.
Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine
peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud normidele.
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 9/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid. Pärast ehitustööde lõppu
tööplats puhastatakse ja korrastatakse. Rikutud haljastus taastatakse. Kõik ehitusjäätmed
ja ajutised tarindid kõrvaldatakse, lammutatud või vigastatud piirded taastatakse.
3. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve
Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikust ja Elektrilevi OÜ
elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt
volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud
instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.
4. Käidujuhend
Uue elektripaigaldise esimese ekspluatatsiooniaasta järgselt tuleb teha seadmete ja
liinitrassi ülevaatus. Ülevaatus teha päevasel ajal kontrollides põhjalikult elektriseadmete
kõiki elemente. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud
defektid. Defektide avastamisel määrab selle/nende kõrvaldamise viisi ja aja võrguvaldaja.
Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel
jaotusvõrgu juhenditest ja nõuetest.
Koostas M. Rae
LEONHARD WEISS Tööprojekt Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
25.06.2018 Lk 10/10
ENERGY AS Nr IP3155 ümberehitus, Saue ja Saku vald, Harjumaa
LISAD JA JOONISED
Lisa 1. Põhimaterjalide ja –seadmete spetsifikatsioon
Lisa 2. Tööde mahtude tabel (vastavalt Elektrilevi OÜ kehtestatud vormile)
Lisa 3. Lähteülesanne
Lisa 4. Projekteerimistingimused
Lisa 5. Kooskõlastuste koondtabel
Lisa 6. Kooskõlastuste koopiad
Joonis IP3155-0 Situatsiooniplaan
Joonis IP3155-1 Asendiplaan: AJ 8119
Joonis IP3155-2 Asendiplaan: Laagri PAJ
Joonis IP3155-3 Asendiplaan: Topi PAJ (6 lehte)
Joonis IP3155-3.1 Ristumine teega nr 11184 (Alliku- Laagri); km 3,3
Joonis IP3155-3.2 Ristumine Keila – Tallinn raudteega; km 89,4
Joonis IP3155-3.3 Ristumine teega nr 4 (Tallinn- Pärnu- Ikla) km 15,05
Joonis IP3155-4 Asendiplaan: Kombinaat-3 AJ – Tsentraal AJ
Joonis IP3155-5 Asendiplaan: AJ Kile – AJ Kuuse põik
Joonis IP3155-6 Asendiplaan: AJ Büroo
Joonis IP3155-6.1 Ristumine teega nr 3741 (Tänassilma II); km 0,05
Joonis IP3155-7 Asendiplaan: Jälgimäe tee
Joonis IP3155-7.1 Ristumine teega nr 11424 (Jälgimäe tee); km 3,03
Joonis IP3155-8 Asendiplaan: AJ Vesiroosi
Joonis IP3155-9 Demonteerimine: Teemandi LP, Koidumetsa LP, Kile AJ
Joonis IP3155-10 Demonteerimine: PAJ Laagri 10 kV õhuliinid
Joonis IP3155-11 Demonteerimine: mastid 18A-5
Joonis IP3155-12 Asendiplaan: 468 KPHK demonteerimine
Leonhard Weiss Energy AS Teie 17.05.2018
[email protected]
Vesse 8 Meie 28.06.2018 nr 15-2/18/24300-2
11415, Tallinn
Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
ümberehitus (Saue vald, Saku vald)
Edastasite 17.05.2018 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks Harjumaa Saue ja Saku valla
projekti „Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“. Maanteeamet, tutvunud
edastatud materjalidega, märgib järgmist. Projekti lahenduse kohaselt ristuvad riigiteega nr 11420
Saku-Laagri km-l 7,35 ja 7,38 olemasolevas reservtorus elektrikaablid. Riigiteega nr 11184
Alliku-Laagri km-l 3,3 ristuvad perspektiivsed elektrikaablid kinnisel meetodil. Elektrikaablid
on kavandatud ka Juuliku-Tabasalu tee L5 (72701:005:0202) kinnistule, mille riigivara valitseja
on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet. Teega nr 4
Tallinn-Pärnu-Ikla ristuvad kaablid kinnisel meetodil km-l 15,05. Elektrikaabel on kavandatud
ka 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (71801:001:1249) kinnistule. Samuti on elektrikaablid kavandatud 4
Tallinn-Pärnu-Ikla tee L9 (71801:001:1323), 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L7 (71801:001:1324) ja
4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L1 (71801:001:1326) kinnistutele. Eeltoodud kinnistute riigivara
valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet.
Riigiteega nr 3741 Tänassilma II ristuvad kinnisel meetodil elektrikaablid km-l 0,05.
Perspektiivsed elektrikaablid kavandatakse riigitee nr 3757 Topi VIII km-l 0,1 paiknevasse
olemasolevasse reservtorusse ning Juuliku-Tabasalu tee L1 (72703:001:0595), Juuliku-
Tabasalu tee L2 (72703:001:0592) ja Topi liiklussõlm L3 (72703:001:0553) kinnistutele, mille
riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus
Maanteeamet. Elektrikaablid kavandatakse kinnisel meetodil riigitee nr 11424 Jälgimäe teele km
3,02-3,06.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Leonhard Weiss Energy AS töö nr IP3155 „Laagri
PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 4 teelõigule km 13,04-15,94 teostati 2014 aastal kattetaastustööd. Tuleb
arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele remondijärgselt väljaehitatud rajatistele ning
tehnovõrkudele on antud ja kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates vastuvõtmise
kuupäevast 2014 aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema
välistatud.
2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
teemaa osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee –
blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja
talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise
tegevuse loa väljastamiseks.
3. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa
taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile
(
[email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud –
taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa
taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud
ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda
majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded
teetöödel“.
4. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei
ole lubatud jätta. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on
keelatud.
5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee
mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd
oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee
teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd
riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne
tehnovõrgule kasutusloa andmist.
7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe-
ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.
8. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
planeeringute menetlemise talitus
Lisad: Asendiplaanid, Ristlõiked, Seletuskiri
Ave Talli
6304844
[email protected]
2 (2)
Leonhard Weiss Energy AS Teie 10.10.2019
[email protected]
Vesse 8 Meie 09.12.2019 nr 15-2/18/24300-6
11415, Tallinn
Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu
ümberehitus
Esitasite 10.10.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks Leonhard Weiss Energy AS töö
nr IP3155 „Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“ projekti muudatuse.
Kõnealuse projekti lahenduse on Maanteeamet kooskõlastanud 28.06.2019 kirjaga nr 15-
2/18/24300-2 ning projekti muudatuse riigitee nr 11420 Saku laagri km 6,36-6,56 lõigus
11.01.2019 kirjaga nr 15-2/18/24300-4.
10.10.2019 kirjaga kooskõlastamiseks esitatud projekti muudatusena kavandatakse riigitee nr 4
Tallinn-Pärnu-Ikla maaüksusele km 13,82-13,84 (ristumine riigiteega nr 3741 Tänassilma II km
0,05) 3xD160 kaitsetoru, millest ühte kavandatakse keskpinge kaabel. Edasi kulgevad kõnealused
torud ja elektrikaabel riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla kaitsevööndis km 13,84-14,60 sh
kinnistutel, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud
asutus Maanteeamet: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L9 (71801:001:1323), 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L7
(71801:001:1324) ja 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L1 (71801:001:1326). Juhime tähelepanu, et
kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad keskpinge kaabelliin reservtorus ning kaks
reservtoru, muudele projekti asendiplaani eksplikatsioonis välja toodud ehitistele see ei laiene.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Leonhard Weiss Energy AS töö nr IP3155 „Laagri
PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“ projekti muudatuse. Käesoleva kooskõlastuse
andmisega jäävad kehtima Maanteeameti 28.06.2019 ning 11.01.2019 kirjaga antud
kooskõlastused. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 4 teelõik km 13,04-13,90 oli taastusremondi objekt 2014. aastal. Tuleb arvestada,
et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja
poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2014. aastal ning riigitee
konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks
teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja
tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee
piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule
kasutusloa andmist.
8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Asendiplaan, Ristlõige
Ave Talli
56652509
[email protected]
2 (2)
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
693
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kaheksandal märtsil kahe tuhande
üheksateistkümnendal aastal (28.03.2019.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 26.03.2019 kell 10:46 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik,
ja
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
26.03.2019 kell 10:47 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood
48108043713, kes on tõestajale tuntud isik,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 165202 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72701:005:0202,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Juuliku-Tabasalu tee L5, Koidu
küla, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 8398 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Aktsiaselts Sagro (registrikood
10028465) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga viiskümmend (50) aastat
veetorustiku ja puurkaevu omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, säilitamiseks,
rekonstrueerimiseks, remontimiseks, korras hoidmiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks vastavalt käesoleva, 28.04.2016, lepingu punktile 2, punktile 3, punktile 4 ja
käesoleva, 28.04.2016, lepingu lisaks olevale plaanile. 28.04.2016 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 2.05.2016.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10889250 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 29202:002:1611,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 20120 Keava-Hõreda tee,
Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond, pindalaga 5,0900 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10881450 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 29202:002:1599,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 20120 Keava-Hõreda tee,
Koogimäe küla, Kehtna vald, Rapla maakond, pindalaga 18498 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 14421502 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 19801:012:0582,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Paldiski kergliiklustee L3, Kumna
küla, Harku vald, Harju maakond, pindalaga 2708 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 3 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Aktsiaselts Loo Elekter (registrikood
10017616) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus
vastavalt 15.02.2018. a sõlmitud lepingu punktile kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli
(4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 15.02.2018 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 19.02.2018.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2),
lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4).
Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui
lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72701:005:0202 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4970 m²; nähtus: riigimaantee
(Alliku - Laagri - Hüüru);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2167 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
2
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2167 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 4584 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KOIDU:LAA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KÜLMUTUSE II:LAA);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 351 m²; nähtus: riigimaantee (Alliku - Laagri -
Hüüru);
• Piiranguvöönd: ulatus: 4916 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering).
1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV49389;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: nr: LS16-487; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Aktsiaselts
Sagro; alates: 28.04.2016.a.; kuni: 27.04.2066.a.; tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50;
kasutustasu kuus: 0,66; kirjeldus: Isikliku kasutusõiguse seadmine tasu eest ja tähtajaga 50
aastat.
Lepingu ese 2:
1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 29202:002:1611 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1619 m²; nähtus: riigimaantee
(Hertu - Põrsaku - Keava);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 349 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KAIU:KEA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Mast nr 1);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 47 m²; nähtus: riigimaantee (Hertu - Põrsaku -
Keava);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(KV33);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 81 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Mast nr 1);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 266 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Põrsaku tee);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 292 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline
raudtee);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
3
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 491 m²; nähtus: d kategooria
gaasitorustik alates 500mm ja suurem (maagaasi ülekandetustorustik Vireši-Tallinn D55);
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 6405 m²; nähtus:
kinnismälestis (Keava mõisa peahoone);
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 523 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(ÕL);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 71 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 89 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 428 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 201 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 93 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 825 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (L-Lelle:(L35123));
• Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: kaitseala (Kõnnumaa
maastikukaitseala);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(Keava_mõis99);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 50896 m²; nähtus: riigimaantee
(Keava - Hõreda);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
4
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Keava tee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Keava tee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1827 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Keava tee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1185 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Keava tee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 402 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Mast nr 1);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 22997 m²; nähtus: riigimaantee (Keava - Hõreda);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ulatus: 6956 m²; nähtus: tiheasustusala (Kehtna valla üldplaneering).
1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) ja muinsuskaitseameti kodulehekülje registrite ja
kultuuripärandite kultuurimälestiste riikliku registri (http://register.muinas.ee/) asukoha ja liigi
järgi päringust nähtub, et lepingu eseme 2 maaüksus paikneb järgneva kinnismälestise
kaitsevööndis:
• mälestise nimi: Keava mõisa peahoone;
• mälestise registri number: 15214;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;
• arvel: 17.06.1998.a;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 16.02.1998
määrus nr. 5, (RTL 1998, 147/148, 555) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086).
1.11. Lepingu eseme 2 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust
Kõnnumaa maastikukaitseala nähtub:
• objekti nimetus: Kõnnumaa maastikukaitseala;
• tüüp: kaitseala - maastikukaitseala;
• registrikood: KLO1000505;
• valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon;
• esmane kanne: 02.06.1961.a;
• esmase kande alusdokument: Rapla raj.TSN TK.üldkohustuslik otsus nr 2
Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamiseks Rapla rajoonis.
1.12. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV77639;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: puuduvad.
5
Lepingu ese 3:
1.13. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 29202:002:1599 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 931 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Rapla - Türi);
• Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: kaitseala (Kehtna mõisa
park);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 59 m²; nähtus: riigimaantee (Rõue - Keava);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 306 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(KEAVA1);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 536 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 242 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 249 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 114 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 373 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 186 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 277 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline
raudtee);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 126 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 466 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (VALTU:KEA);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 18499 m²; nähtus: riigimaantee
(Keava - Hõreda);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1901 m²; nähtus: riigimaantee
(Rõue - Keava);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Kivitee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(Koogimäe99);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 6722 m²; nähtus: riigimaantee (Keava - Hõreda);
6
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 772 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 184 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Kivitee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 79 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Koogimäe);
• Piiranguvöönd: ulatus: 9211 m²; nähtus: tiheasustusala (Kehtna valla üldplaneering).
1.14. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.15. Lepingu eseme 3 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Kehtna
mõisa park nähtub:
• objekti nimetus: Kehtna mõisa park;
• tüüp: kaitseala - kaitsealune park;
• registrikood: KLO1200279;
• valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon;
• esmane kanne: 05.06.1959.a;
• esmase kande alusdokument: ENSV MN määrus 5. juunist 1959. a. nr.218 Abinõudest
parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis.
1.16. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV8546;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: puuduvad.
Lepingu ese 4:
1.17. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 19801:012:0582 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 406 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 696 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Keila - Paldiski);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 629 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Keila - Paldiski);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 142 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 146 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kivikalme);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2708 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Paldiski);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 332 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Aj Keila - Aj Tutermaa-2);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 258 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KARJAKÜLA:KEI);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 281 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (METSAKÜLA:KEI);
7
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 405 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (TUTERMAA:KEI);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(ENTEK III:KEI);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 42 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(ENTEK I:KEI);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 332 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Aj Keila - Aj Söödaköögi);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(ENTEK II:KEI);
• Piiranguvöönd: ulatus: 1331 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja));
• Piiranguvöönd: ulatus: 2708 m²; nähtus: tiheasustusala (Harku valla üldplaneering).
1.18. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) ja muinsuskaitseameti kodulehekülje registrite ja
kultuuripärandite kultuurimälestiste riikliku registri (http://register.muinas.ee/) asukoha ja liigi
järgi päringust nähtub, et lepingu eseme 4 maaüksus paikneb järgneva kinnismälestise
kaitsevööndis:
• mälestise nimi: Kivikalme;
• mälestise registri number: 17472;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
• arvel: 29.09.1998.a;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998
määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059).
1.19. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV61158;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: nr: LS18-408; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Aktsiaselts Loo
Elekter; alates: 15.02.2018.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus:
maakaabel.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud
ning selle suhtes pole vaidlusi.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
8
piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja
Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
otsest valdust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning
ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 06.03.2019.a
käskkirjaga nr 1-2/19/145 ja 20.03.2019.a. käskkirjaga nr 1-2/19/176.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu
võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute
teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
9
2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu
punktides 1.1 ja 1.4 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses konkurentsiameti
kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu alusel.
• Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 06.03.2019.a
käskkirja nr 1-2/19/145 ja 20.03.2019.a käskkirja nr 1-2/19/176 saab 30 päeva jooksul arvates
nende teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad
notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud
asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1)
maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 1 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2)
maakaabelliinide paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 2 tähistatud sinise viirutatud aladena (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
10
3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3)
maakaabelliinide paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4)
maakaabelliinide paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 4 tähistatud roosa viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 4).
3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.14. Arvestades asjaolu, et selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel lepingu
esemele ehitatavad rajatised on püstitatud ja valmis ehitatud, lepivad Omanik ja Õigustatud isik
kokku, et juhul kui Õigustatud isik soovib täiendavalt ehitada ja püstitada lepingu eseme
kasutusõiguse aladele rajatisi, toimub see igakordse kooskõlastuse ja ehitusprojekti alusel.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4
eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik
kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik
kasutusõigus.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
11
4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või
ohustaks elektrivõrgu toimimist;
4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.9. pärast kasutusõiguse aladel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.16. pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega
kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus
asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle
kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu;
4.1.17. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse alade otsene valdus ning päraldisteks
olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks selle lepingule
allakirjutamisega.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.1.16. toodud
kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
12
5. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 1
5.1. Omanik ja Õigustatud isiku lepivad kokku, et:
5.1.1. kasutusõiguse alale 1 tuleb tehnorajatised ehitada vastavalt Leonhard Weiss Energy AS tööle
nr IP3155 „Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“;
5.1.2. kasutusõiguse alale 1 tuleb tehnorajatiste ehitamisel arvestada, et riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-
Ikla teelõigule km 13,04-15,94 teostati 2014.a kattetaastustööd, st katendile ja kõikidele
remondijärgselt väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii
viis (5) aastat ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
6. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 2 ja isikliku kasutusõigusega 3
6.1. Omanik ja Õigustatud isiku lepivad kokku, et kasutusõiguse alale 2 ja kasutusõiguse alale 3
rajatavad tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Leonhard Weiss Energy AS tööle nr IP3468-K2
„Keava 35/10 kV alajaama kaotamine ja toitepiirkonna optimeerimise (2.etapp). Rapla vald ja
Kehtna vald, Rapla maakond“. Riigitee nr 20252 km 0,20-0,70 on Maanteeameti remondiobjekt
2019. aastal, ette on nähtud asfaldist tasandikiht ja teekatte pindamistööde tegemine. Juhul kui
töid kavandatakse teostada peale riigitee remonti, tuleb riigitee konstruktsioonide kahjustamine
välistada. Tehnovõrkude ehitustööd 2019. aastal (ajas ja ruumis) tuleb kooskõlastada
Maanteeameti ja Maanteeameti lepingupartneri, teeremondi töid tegeva ettevõtjaga.
7. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 4
7.1. Omanik ja Õigustatud isiku lepivad kokku, et kasutusõiguse alale 4 tuleb tehnorajatised ehitada
vastavalt Leonhard Weiss Energy AS tööle nr IK0967-K3 „Keila 110/35/10 kV alajaam 10 kV
jaotusseadme rekonstrueerimine. Tutermaa ja Metsaküla 10 kV fiidrite rekonstrueerimine“.
8. Asjaõiguslepingud
8.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 165202 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4
ja 5 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
8.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10889250 kolmandasse (III)
jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliinide paigaldamiseks
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6, 4
ja 6 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
8.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
13
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10881450 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliinide paigaldamiseks
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9, 4
ja 6 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
8.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14421502 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliinide paigaldamiseks
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12, 4
ja 7 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
8.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
9. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
9.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
9.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
9.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
9.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
9.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
9.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
9.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
9.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
14
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
9.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
9.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on
vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga
või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise
leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele
isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud
talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse §
72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas
piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest
tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -
rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või
halvemasse olukorda.
9.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
9.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
9.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt:
(1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on
püstitatud enne maa esmakinnistamist.
(2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -
rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
(3) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise
kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või
15
kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -
rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on
omaabi keelatud.
(4) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja
omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja
omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
(5) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse
olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud
lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste
paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste
kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit.
9.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus
tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku
ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
9.15. Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna;
2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse
tarbimiseks.
9.16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 1 on kaitstavad loodusobjektid on:
• kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad);
• hoiualad;
• kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
• püsielupaigad;
• kaitstavad looduse üksikobjektid;
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
9.17. Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
• koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
• väljastada metsamajandamiskava;
• kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
• anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
• anda projekteerimistingimusi;
• anda ehitusluba;
• rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis
vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste,
mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava
loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui
ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või
16
tegevustes ei arvestatud looduskaitseseaduse paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei
teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast
ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
9.18. Vastavalt looduskaitseseaduse § 15 on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal
olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust
päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja
tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub
kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.
Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata
viibida kinnisasjal:
• kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti
valitsemise või kaitse korraldamisega;
• teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase
ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.
9.19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I
kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või
asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud
teavet:
• loodusobjekti tüüp ja nimetus;
• loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi;
• viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
9.20. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse
tegevust ja piiratakse liikumist.
9.21. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus
keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine;
3)heintaimede niitmine; 4) veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30
meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi
kitsendusi.
9.22. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine,
välja arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
9.23. Ehitusseadustiku §73 kohaselt hõlmab raudtee kaitsevöönd raudteealuse maa ning ulatub
rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri
kaugusele. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.
Lisaks raudtee omaniku nõusolekule on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti luba raudtee
kaitsevööndis: 1) maaparandussüsteemide rajamisel, maavara kaevandamisel, kaevetööde
tegemisel; 2) uuendusraie ja muu looduskeskkonda muutva töö tegemisel; 3) kergestisüttivate
ainete ja lõhkematerjali tootmisel ja ladustamisel; 4) seadmete ja materjalide ladustamisel ja
paigaldamisel, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis; 5) ehitise ehitamisel. Enne loa
17
andmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu
asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja
raudteeliiklusele.
Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust
või rööpme teljestikust 10 meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ja
kinnisasja omanik ei esita metsa raiumiseks metsateatist ega raiu metsa, või juhul, kui
raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu
allikaks muu taimestik, mis ei vasta metsamaa tunnustele, ja kinnisasja omanik ei raiu või ei
niida seda taimestikku, siis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muul omanikul või
valdajal õigus korraldada raudteekaitsevööndis raudteeliikluse ohutuse tagamiseks metsa või
muu taimestiku raiumine või niitmine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik
või valdaja teavitab kinnisasja omanikku eelnevalt tööde tegemisest ning tööde tegemisel
kasutatavatest meetmetest.
9.24. Muinsuskaitseseaduse § 3 lg 2 kohaselt võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad või
asjade kogumid: 1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad,
kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja
tööndusega seotud kohad; 2) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja
sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut
kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised,
mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid;6) veealused uppunud vee-, õhu- ja
muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti
või muu sisuga.
9.25. Muinsuskaitseseaduse § 4 kohaselt võidakse muinsuskaitsealaks tunnistada
kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse
tulemusena kujunenud ala. Muinsuskaitseala muinsuskaitseseaduse tähenduses võib koosneda
kinnismälestistest või kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja
loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuuriga
moodustavad kultuuriväärtusliku terviku.
9.26. Muinsuskaitseseaduse § 16 kohaselt vastutab mälestise omanik või valdaja mälestise
säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud:
• mälestist hooldama;
• mälestist remontima, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks;
• järgima muinsuskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi niivõrd, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei
ole andnud konkreetseteks tegevusteks luba;
• viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele mälestist
kahjustavatest muutustest ning mälestise valduse kaotamisest tema tahte vastaselt;
• võimaldama muinsuskaitset korraldava organi ametnikul või Muinsuskaitseameti volitatud
isikul mälestist üle vaadata;
• säilitama ja korras hoidma mälestise tähist;
• teatama Muinsuskaitseametile vallasmälestise pärimisest või hoiuleandmisest.
Kui muinsuskaitsealal on ehitis, mis ei ole mälestis (edaspidi muinsuskaitsealal paiknev ehitis),
tagab selle korrashoiu ja säilimise omanik või valdaja, kellel on muinsuskaitseseaduse § 16
lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustused.
Remontimine muinsuskaitseseaduse tähenduses on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva
ehitise seisundi, seahulgas tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta mälestise või
muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilmet ega detaile.
9.27. Muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt koostab Muinsuskaitseamet omanikule või valdajale
kaitsekohustuse teatise mälestiseks tunnistamise õigusakti alusel. Kinnismälestise
18
kaitsekohustuse teatises tuleb märkida mälestise nimetus, asukoht, tunnused, kultuurimälestiste
riikliku registri number ning mälestiseks tunnistamise õigusakti nimetus, number ja kuupäev;
vajaduse korral mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu; vajaduse korral ajaloo- ja
arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused; mälestise piirid ja
kaitsevööndi ulatus, kui need on määratud, ning kaitsevööndis kehtivates kitsendustes tehtavad
leevendused. Vallasmälestise kaitsekohustuse teatis peab sisaldama muinsuskaitseseaduse § 18
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ning vajaduse korral vallasmälestise säilitamise
tingimusi. Kaitsekohustuse teatis koostatakse kolmes eksemplaris, millest ühe saab omanik või
valdaja, teise valla- või linnavalitsus ja kolmanda Muinsuskaitseamet. Kui kaitsevöönd ulatub
naaberkinnisasjale, koostatakse kaitsekohustuse teatis ka naaberkinnisasja omanikule või
valdajale. Mälestise võõrandamisel või valduse üleminekul peab omanik andma kaitsekohustuse
teatise üle uuele omanikule või uuele valdajale.
9.28. Mälestise ja muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitise
müügi-, kinke- või vahetusleping peab sisaldama sätet, et tegemist on mälestise või
muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitisega.
9.29. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 (kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kehtivad
kitsendused) on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal
keelatud:
• konserveerimine ja restaureerimine;
• ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja
täisehitamine;
• ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine;
• kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu
maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
• katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms
muutmine;
• mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti
ehitusdetailide ümberpaigutamine;
• mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva
objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku,
valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami
paigaldamine;
• algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine;
• haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd.
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel lisaks muinsuskaitseseaduse § 24
lõikes 1 sätestatule keelatud:
• mullatööd ja maaharimine;
• siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja
rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul
viisil rikkumine;
• teede, trasside ja võrkude rajamine.
9.30. Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal
paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja
dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse.
Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal
paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse
korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi
teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele.
19
Muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade
vormid kehtestab kultuuriminister määrusega. Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides,
restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka
muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele
ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused
määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses.
9.31. Muinsuskaitseseaduse § 25 (kaitsevöönd ja selles kehtivad kitsendused) kohaselt
kehtestatakse kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesanded
on:
• tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine
ja silueti nähtavus;
• kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.
Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või
piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestise
kaitsevööndi ulatust võib muuta. Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele
kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.
Kaitsevööndit ei kehtestata:
• muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele, kui muinsuskaitseala põhimääruses ei ole
sätestatud teisiti;
• kalmistul paiknevale kinnismälestisele.
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:
• ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning
maaparandustööd;
• kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
Muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused määratakse
muinsuskaitseala põhimääruses. Muinsuskaitseala kaitsevööndi võib jaotada erinevas mahus
kitsendustega osadeks.
9.32. Muinsuskaitseseaduse § 26 (avalik juurdepääs kinnismälestisele) kohaselt on avalik-
õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel
vaba juurdepääs. Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja
tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni
päikesetõusust loojanguni. Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või
valdaja lubatud ajal ja korras. Muinsuskaitseamet võib juurdepääsu kinnismälestisele piirata,
kui vaba juurdepääsuga ohustatakse mälestist.
9.33. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 35¹ on Muinsuskaitseametil on õigus koostada
muinsuskaitse eritingimusi. Muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks ei pea
Muinsuskaitseameti ametnikel olema muinsuskaitseseaduse §-s 36 sätestatud tegevusluba.
9.34. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või
liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee
toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee
sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
9.35. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele
suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
9.36. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-
ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
20
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi
laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest
servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud
üld- või detailplaneeringus. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat
valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud
rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
9.37. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista
juurdepääsu kinnisasjale.Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja
kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse
korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev
kahju.Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi
või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
10. Originaal ja ärakirjade väljastamine
10.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
10.2. Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes
saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui
tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud
ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt.
10.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale.
11. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
11.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
11.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
11.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kokku 42,00 eurot.
Käibemaks 8,40 eurot.
Koos käibemaksuga 50,40 eurot.
21
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (lisandub käibemaks 20%):
• paberkandjal ärakiri A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
osalejale
• digitaalärakiri osalejale A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
• digitaalärakiri A4 12,75 eurot + 0,19 eurot /lk A3 12,75 eurot + 0,31 eurot /lk
ametiasutusele
Riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu kättesaadav digitaalärakiri on osalejatele tasuta.
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele
läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt
alla kirjutatud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele esitatud enne allakirjutamist
tutvumiseks ja heakskiitmiseks, nad on plaanides sisalduvate andmetega nõus ning nad allkirjastasid
nimetatud lisad üheaegselt notariaalaktiga notari juuresolekul. Osalejad loobusid notariaalaktis
nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud.
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
22
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
705
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kaheksandal märtsil kahe tuhande
üheksateistkümnendal aastal (28.03.2019.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 25.03.2019 kell 16:12 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik,
ja
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
25.03.2019 kell 16:13 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood
48108043713, kes on tõestajale tuntud isik,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 9194350 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72703:001:0606,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L1,
Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 253668 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹
järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil
vastavalt 15.02.2018. a sõlmitud
lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala
on tähistatud 15.02.2018. a lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil. 15.02.2018 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 21.02.2018.
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Avalikes huvides tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise
majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 31.10.2018.a lepingu punktidele
3.1, 3.2, 3.5, 3.11, 3.12 ja 4 ning lepingu lisaks olevale plaanile 3. 31.10.2018
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.11.2018.
3) Isiklik kasutusõigus AS Gaasivõrgud (registrikood 12503841) kasuks. Asjaõigusseaduse §
158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus maagaasi torustiku ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil
vastavalt 13.11.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9) ja
neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 13.11.2018. a lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil.
Sisse kantud 21.11.2018. 16.01.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 19.02.2019.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 14368202 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71801:001:1249,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee,
Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond, pindalaga 3253 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Reaalservituut kinnistu nr 11702 igakordse omaniku kasuks. Veejuhtimisservituut tähtajaga
ükssada (100) aastat arvates kinnistusraamatusse kandmise päevast vastavalt lepingu punktile 3.
Servituut registriossa 641302 sisse kantud 02.06.1999, kinnistu jagamisel siia üle kantud.
21.11.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.12.2013.
2) Isiklik kasutusõigus Elering AS (registrikood 11022625) kasuks. Tähtajatu isikliku
kasutusõiguse vee- ja kanalisatsioonitrasside majandamiseks vastavalt 03.08.2005.a. lepingu
punktile 2 ja lepingu lisaks olevale plaanile. Isiklik kasutusõigus registriossa 641302 sisse
kantud 18.08.2005, kinnistu jagamisel siia üle kantud. 21.11.2013 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 5.12.2013.
3) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik
kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks Elektrivõrgu Kaitsevööndi ulatuses vastavalt
03.08.2005.a. lepingu punktidele 2 ja 5 ning 15.04.2010. muutmise lepingu punktile 2.2. ja
15.04.2010. muutmise lepingu lisaks olevale plaanile. Isiklik kasutusõigus registriossa 641302
sisse kantud 30.09.2005, kinnistu jagamisel siia üle kantud. 21.11.2013 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 5.12.2013
4) Isiklik kasutusõigus Adven Eesti AS (registrikood 10066299) kasuks. Tähtajatu isiklik
kasutusõigus kinnistuga püsivalt ühendatud gaasijaotustorustiku (tehnorajatised) ehitamiseks ja
kasutamiseks vastavalt 07.11.2007.a lepingu punktidele kaks (2.1.) ja kaks kaks (2.2.) ning
lepingu lisaks olevale plaanile. Isiklik kasutusõigus registriossa 641302 sisse kantud
13.11.2007, kinnistu jagamisel siia üle kantud. 21.11.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 5.12.2013.
6) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses
vastavalt 24.04.2014.a lepingu punktidele 2 ja 3 ning lisaks olevale plaanile. 24.04.2014
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 13.05.2014.
7) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks.
2
Isiklik kasutusõigus tasuline sidekaabelliini paigaldamiseks, remontimiseks, hooldamiseks,
kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 16.09.2014.a lepingu punktidele 3 ja 4 ja lisaks
olevale plaanile nr 4. 16.09.2014 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 25.09.2014.
8) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood
10257326) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus reovee kanalisatsioonitorustiku omamiseks,
ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal, milline
on tähistatud 01.10.2014 lepingu lisaks oleval skeemil, 01.10.2014 lepingu punktis 3 kokku
lepitud tingimustel. 1.10.2014 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 22.10.2014.
9) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus
vastavalt 22.03.2018. a sõlmitud lepingu punktile kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist
(3.12), neli (4) ja viis (5) ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 22.03.2018
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.03.2018.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13927902 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72601:001:0390,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Juuliku - Tabasalu tee L1, Laagri
alevik, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 67379 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks
kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 16.01.2014.a lepingu
punktidele 2, 3.1 kuni 3.5 ja 4 ning 16.01.2014.a lepingu lisaks 3 olevale plaanile. 16.01.2014
asjaõiguslepingu, 28.01.2014 õienduse alusel sisse kantud 29.01.2014. Kohtunikuabi Elle
Lumiste.
3) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 25.11.2014.a lepingu
punktidele 2, 3, 4 ja lisaks nr 3 olevale plaanile. 25.11.2014 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud
28.11.2014.
4) Isiklik kasutusõigus Saue vald kasuks. Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus jalgratta- ja
jalgtee ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 28.09.2017. a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) kuni üheksa
(9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 28.09.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
9.10.2017.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2)
ja lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3). Lepingu ese 1, lepingu ese 2 ja lepingu ese 3
edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.5. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72703:001:0606 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 99 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 742 m²; nähtus: riigimaantee (Tänassilma II);
3
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 53 m²; nähtus: riigimaantee (Tänassilma I);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 108 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(64);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(302);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(205);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 81 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 253668 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 123669 m²; nähtus: riigimaantee (Tallinn - Pärnu -
Ikla);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 10713 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(206);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4455 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Saue II:TOP);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 267 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 126 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 101 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Forman:TOP);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1115 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 14 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(AIANDI);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1957 m²; nähtus: riigimaantee
(Kanama);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 258 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 578 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 5796 m²; nähtus: riigimaantee
(Laagri - Harku);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 91 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3412 m²; nähtus:
kinnismälestis (Asulakoht);
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 3953 m²; nähtus:
kinnismälestis (Asulakoht);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 259 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg ();
4
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 81 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4489 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-
330kV (Kõrgepingeliin) (Harku - Aruküla);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3310 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 201 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4455 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Saue I:TOP);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4489 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-
330kV (Kõrgepingeliin) (Harku - Kiisa);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2806 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2806 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2798 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Harku);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 201 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 60 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 5616 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 132 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 549 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2394 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 5217 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1054 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 100 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2889 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (TOPI 4 (Topi pkr.,K-1,K-13));
• Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 8 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 194 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 289 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Büroo:TOP);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(148675LK);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 326 m²; nähtus: riigimaantee (Laagri - Harku);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 1584 m²; nähtus: riigimaantee (Tallinn - Saku -
Laagri);
5
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 838 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(1507);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(1506);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(1508);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5273 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(11509);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 549 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(45786JK);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 287 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 519 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 154 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 130 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 178 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg. ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 700 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
6
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 13324 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Saku - Laagri);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 8657 m²; nähtus: riigimaantee
(Tänassilma II);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.vabavoolne torustik 250mm ja suurem,2m süg. ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 96 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4399 m²; nähtus: riigimaantee
(Tänassilma I);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 8132 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline
raudtee);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 149 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 121 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 101 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Laagri:TOP);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 254 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 274 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 273 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(28472);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 254 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2500 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 77 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 421 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 181 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (AIANDI (K-1,K-2,K-3));
7
• Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 24 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2203 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (AIANDI (K-1,K-2,K-3));
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1084 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 197 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 480 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 54 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1602 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 160 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (L3524:(L35024));
• Piiranguvöönd: ulatus: 42381 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering);
• Piiranguvöönd: nähtus: ehitistel olevad geodeetilised märgid (877);
• Piiranguvöönd: nähtus: ehitistel olevad geodeetilised märgid (1097);
• Piiranguvöönd: ulatus: 1818 m²; nähtus: tiheasustusala (Saku valla üldplaneering);
• Piiranguvöönd: ulatus: 280 m²; nähtus: tiheasustusala (Saku valla üldplaneering).
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) ja muinsuskaitseameti kodulehekülje registrite ja
kultuuripärandite kultuurimälestiste riikliku registri (http://register.muinas.ee/) asukoha ja liigi
järgi päringust nähtub, et lepingu eseme 1 maaüksus paikneb järgneval kinnismälestisel:
• mälestise nimi: Asulakoht;
• mälestise registri number: 18964;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
• arvel: 14.10.1998.a;
• määrused ja käskkirjad: " "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998
määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059)
1.7. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV49360;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: 1) nr: LS18-390; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Telia Eesti AS;
alates: 15.02.2018.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: sidekaabel; 2) nr:
LS17-659; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 27.03.2017.a.;
tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: maakaabelliin; 3) nr: LS15-1653; liik:
kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: AS Eesti Gaas; alates: 12.06.2015.a.; tähtajalisus:
tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Kasutaja püstitab käesoleva Kokkuleppe punktis
1.1.1. nimetatud Maaüksusele Tehnorajatise vastavalt punktis 1.2.2. nimetatud tööprojektile.
8
Kasutusõiguse alaks on Tehnorajatise kaitsevöönd, mille ulatus on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 02.07.2002.a. määrusega nr.211. 2.2 Riigimaa Valitseja ja Kasutaja lepivad kokku,
et käesoleva Kokkuleppe alusel on Kasutajal õigus Maaüksuse Kasutus õiguse alale
püstitatavat Tehnorajatist ehitada, omada, käitada, hooldada ja rekonstrueerida (edaspidi
Kasutusõigus); 4) nr: LS14-30721; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Telia Eesti AS;
alates: 16.09.2014.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0,12; kirjeldus: Kokkulepe nr
14056; 5) nr: LS15-2885; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja:
Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates:
28.05.2014.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: maakaabeliliin; 6) nr:
LS15-2894; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 28.05.2014.a.;
tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: maakaabeliliin; 7) nr: LS14-14006; liik:
kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 23.12.2013.a.; tähtajalisus:
tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Kokkulepe nr 13134; 8) nr: LS13-27801; liik:
kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: AS Eesti Gaas; alates: 18.11.2013.a.; tähtajalisus:
tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Kokkulepe nr 13105; 9) nr: LS13-19506; liik:
kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Aktsiaselts KOVEK; alates: 24.05.2012.a.;
tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Kokkulepe nr 12048-K.
Lepingu ese 2:
1.8. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71801:001:1249 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3252 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Laagri:TOP);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Saue II:TOP);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 628 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Saue I:TOP);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 353 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
9
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 353 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 628 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 98 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(148675LK);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 181 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Forman:TOP);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ulatus: 2763 m²; nähtus: tiheasustusala (Saku valla üldplaneering).
1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.10. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV53821;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: 1) nr: LS18-683; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ;
alates: 22.03.2018.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: õhu-ja
maakaabelliinide paigaldus; 2) nr: LS14-29481; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik
kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja:
AKTSIASELTS TALLINNA VESI; alates: 01.10.2014.a.; kuni: 30.09.2064.a., tähtajalisus:
tähtajaline; tähtaeg: 50, kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Isikliku kasutusõiguse seadmise leping
ja asjaõigusleping nr 1315; 3) nr: LS14-27901; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik
10
kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja:
Telia Eesti AS; alates: 16.09.2014.a.; kuni: 15.09.2064.a., tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50,
kasutustasu kuus: 0,61; kirjeldus: kinnistute isiklike kasutusõigustega koormamise lepingud,
asjaõiguslepingud ning kinnistamisavaldused nr 2414; 4) nr: LS14-14161; liik: kasutamiseks
andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 24.04.2014.a.; kuni:
23.04.2064.a., tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50, kasutustasu kuus: 0; kirjeldus:
Lepinguosalised lepivad kokku koormata lepingu ese tasuta isikliku kasutusõigusega tähtajaga
kuni viiskümmend (50) aastat elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses elektripaigaldise
majandamiseks kasutaja kasuks. 10 kV maakaabelliin paigaldatakse 7 m pikkuselt vastavalt
tööprojektile 12089A. Maakaabelliini kaitsevöönd kulgeb lepingu lisaks oleval plaanil piki
punase värviga tähistatud elektripaigaldist ja ulatub maakaabelliini teljest mõlemale poole ühe
(1) meetri ulatuses, reservtorul toru keskteljest mõlemale poole ühe (1) meetri ulatuses
(edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala, pindala 38 m²).
Lepingu ese 3:
1.11. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72601:001:0390 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 812 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline
raudtee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3168 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1538 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Harku);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 261 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3251 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3251 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(30167);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4930 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 308 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Laagri:TOP);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 779 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(43772JK);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 775 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(43772JK);
• Piiranguvöönd: ulatus: 67367 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering).
1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis
1.13. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV44774;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
11
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: 1) nr: LS17-1814; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Saue
Vallavalitsus; alates: 28.09.2017.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus:
isikliku kasutusõiguse seadmise leping; 2) nr: LS14-37383; liik: kasutamiseks andmine;
alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 28.11.2014.a.; kuni:
27.11.2064.a., tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50, kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: isiklike
kasutusõiguste seadmise lepingud asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused nr 4594; 3) nr:
LS14-1942; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 16.01.2014.a.;
kuni: 15.01.2064.a., tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50, kasutustasu kuus: 0; kirjeldus:
Omanik ja Kasutaja lepivad kokku koormata lepingu ese isikliku kasutusõigusega Kasutaja
kasuks Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses Elektripaigaldise majandamiseks tähtajaga
viiskümmend (50) aastat.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks kolm (1.3) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud
ning selle suhtes pole vaidlusi.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja
Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
otsest valdust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning
ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 06.03.2019.a
käskkirjaga nr 1-2/19/145.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
12
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu
võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute
teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu
punktides 1.1 kuni 1.3 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 2-4), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses konkurentsiameti
kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu alusel.
• Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 06.03.2019.a
käskkirja nr 1-2/19/145 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
13
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisadeks olevatel plaanidel nr 2 tähistatud punase viirutatud aladena (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.5.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.8. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 4 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.11. Arvestades asjaolu, et selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel lepingu
esemele ehitatavad rajatised on püstitatud ja valmis ehitatud, lepivad Omanik ja Õigustatud isik
kokku, et juhul kui Õigustatud isik soovib täiendavalt ehitada ja püstitada lepingu eseme
kasutusõiguse aladele rajatisi, toimub see igakordse kooskõlastuse ja ehitusprojekti alusel.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2 ja kasutusõiguse ala 3 eelnevalt ja edaspidi koos
nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2 ja isiklik
kasutusõigus 3 koos nimetatud isiklik kasutusõigus.
14
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. kasutusõiguse aladele tuleb tehnorajatised ehitada vastavalt Leonhard Weiss Energy AS
tööle nr IP3155 „Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“.
4.1.2. kasutusõiguse aladele tuleb tehnorajatiste ehitamisel arvestada, et riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-
Ikla teelõigule km 13,04-15,94 teostati 2014.a kattetaastustööd, st katendile ja kõikidele
remondijärgselt väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii
viis (5) aastat ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
4.1.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.4. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.6. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.7. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.8. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.9. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või
ohustaks elektrivõrgu toimimist;
4.1.10. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.11. pärast kasutusõiguse aladel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.14. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.15. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
15
4.1.16. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.17. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.18. pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega
kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus
asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle
kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu;
4.1.19. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse alade otsene valdus ning päraldisteks
olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks selle lepingule
allakirjutamisega.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.1.18. toodud
kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõiguslepingud
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 9194350 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4 ning
lepingu lisadeks nr 2 olevatele plaanidele.
5.2.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14368202 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6 ja 4 ning
lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
5.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13927902 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
16
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9 ja 4 ning
lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
5.4. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on
vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga
või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise
17
leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele
isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud
talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse §
72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas
piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest
tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -
rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või
halvemasse olukorda.
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt:
(1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on
püstitatud enne maa esmakinnistamist.
(2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -
rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
(3) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise
kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või
kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -
rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on
omaabi keelatud.
(4) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja
omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja
omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
(5) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse
olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud
lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste
18
paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste
kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit.
6.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus
tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku
ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.15. Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna;
2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse
tarbimiseks.
6.16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud
tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses.
6.17. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius:
• Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25
ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
6.18. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
• mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
• mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
• linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal
(edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud looduskaitseseaduse § 38 lõike
punktis 5 sätestatud juhul;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.
Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
19
• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• kalda kindlustusrajatisele;
• supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
• maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
• piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
• ranna kindlustusrajatisele;
• hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
• kalakasvatusehitisele;
• riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele;
• sillale;
• avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
• raudteele.
Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda
kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala
kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist
vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba
väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast
ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
6.19. Ehitusseadustiku §73 kohaselt hõlmab raudtee kaitsevöönd raudteealuse maa ning ulatub
rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri
kaugusele. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.
Lisaks raudtee omaniku nõusolekule on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti luba raudtee
kaitsevööndis: 1) maaparandussüsteemide rajamisel, maavara kaevandamisel, kaevetööde
tegemisel; 2) uuendusraie ja muu looduskeskkonda muutva töö tegemisel; 3) kergestisüttivate
ainete ja lõhkematerjali tootmisel ja ladustamisel; 4) seadmete ja materjalide ladustamisel ja
paigaldamisel, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis; 5) ehitise ehitamisel. Enne loa
andmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu
asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja
raudteeliiklusele.
Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust
või rööpme teljestikust 10 meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ja
kinnisasja omanik ei esita metsa raiumiseks metsateatist ega raiu metsa, või juhul, kui
raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu
allikaks muu taimestik, mis ei vasta metsamaa tunnustele, ja kinnisasja omanik ei raiu või ei
niida seda taimestikku, siis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muul omanikul või
valdajal õigus korraldada raudteekaitsevööndis raudteeliikluse ohutuse tagamiseks metsa või
muu taimestiku raiumine või niitmine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik
või valdaja teavitab kinnisasja omanikku eelnevalt tööde tegemisest ning tööde tegemisel
20
kasutatavatest meetmetest.
6.20. Muinsuskaitseseaduse § 3 lg 2 kohaselt võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad või
asjade kogumid: 1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad,
kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja
tööndusega seotud kohad; 2) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja
sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut
kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised,
mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid;6) veealused uppunud vee-, õhu- ja
muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti
või muu sisuga.
6.21. Muinsuskaitseseaduse § 4 kohaselt võidakse muinsuskaitsealaks tunnistada
kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse
tulemusena kujunenud ala. Muinsuskaitseala muinsuskaitseseaduse tähenduses võib koosneda
kinnismälestistest või kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja
loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuuriga
moodustavad kultuuriväärtusliku terviku.
6.22. Muinsuskaitseseaduse § 16 kohaselt vastutab mälestise omanik või valdaja mälestise
säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud:
• mälestist hooldama;
• mälestist remontima, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks;
• järgima muinsuskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi niivõrd, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei
ole andnud konkreetseteks tegevusteks luba;
• viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele mälestist
kahjustavatest muutustest ning mälestise valduse kaotamisest tema tahte vastaselt;
• võimaldama muinsuskaitset korraldava organi ametnikul või Muinsuskaitseameti volitatud
isikul mälestist üle vaadata;
• säilitama ja korras hoidma mälestise tähist;
• teatama Muinsuskaitseametile vallasmälestise pärimisest või hoiuleandmisest.
Kui muinsuskaitsealal on ehitis, mis ei ole mälestis (edaspidi muinsuskaitsealal paiknev ehitis),
tagab selle korrashoiu ja säilimise omanik või valdaja, kellel on muinsuskaitseseaduse § 16
lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustused.
Remontimine muinsuskaitseseaduse tähenduses on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva
ehitise seisundi, seahulgas tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta mälestise või
muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilmet ega detaile.
6.23. Muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt koostab Muinsuskaitseamet omanikule või valdajale
kaitsekohustuse teatise mälestiseks tunnistamise õigusakti alusel. Kinnismälestise
kaitsekohustuse teatises tuleb märkida mälestise nimetus, asukoht, tunnused, kultuurimälestiste
riikliku registri number ning mälestiseks tunnistamise õigusakti nimetus, number ja kuupäev;
vajaduse korral mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu; vajaduse korral ajaloo- ja
arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused; mälestise piirid ja
kaitsevööndi ulatus, kui need on määratud, ning kaitsevööndis kehtivates kitsendustes tehtavad
leevendused. Vallasmälestise kaitsekohustuse teatis peab sisaldama muinsuskaitseseaduse § 18
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ning vajaduse korral vallasmälestise säilitamise
tingimusi. Kaitsekohustuse teatis koostatakse kolmes eksemplaris, millest ühe saab omanik või
valdaja, teise valla- või linnavalitsus ja kolmanda Muinsuskaitseamet. Kui kaitsevöönd ulatub
naaberkinnisasjale, koostatakse kaitsekohustuse teatis ka naaberkinnisasja omanikule või
valdajale. Mälestise võõrandamisel või valduse üleminekul peab omanik andma kaitsekohustuse
teatise üle uuele omanikule või uuele valdajale.
21
6.24. Mälestise ja muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitise
müügi-, kinke- või vahetusleping peab sisaldama sätet, et tegemist on mälestise või
muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitisega.
6.25. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 (kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kehtivad
kitsendused) on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal
keelatud:
• konserveerimine ja restaureerimine;
• ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja
täisehitamine;
• ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine;
• kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu
maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
• katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms
muutmine;
• mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti
ehitusdetailide ümberpaigutamine;
• mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva
objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku,
valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami
paigaldamine;
• algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine;
• haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd.
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel lisaks muinsuskaitseseaduse § 24
lõikes 1 sätestatule keelatud:
• mullatööd ja maaharimine;
• siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja
rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul
viisil rikkumine;
• teede, trasside ja võrkude rajamine.
6.26. Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal
paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja
dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse.
Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal
paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse
korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi
teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele.
Muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade
vormid kehtestab kultuuriminister määrusega. Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides,
restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka
muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele
ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused
määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses.
6.27. Muinsuskaitseseaduse § 25 (kaitsevöönd ja selles kehtivad kitsendused) kohaselt
kehtestatakse kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesanded
on:
• tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine
ja silueti nähtavus;
• kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
22
struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.
Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või
piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestise
kaitsevööndi ulatust võib muuta. Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele
kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.
Kaitsevööndit ei kehtestata:
• muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele, kui muinsuskaitseala põhimääruses ei ole
sätestatud teisiti;
• kalmistul paiknevale kinnismälestisele.
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:
• ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning
maaparandustööd;
• kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
Muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused määratakse
muinsuskaitseala põhimääruses. Muinsuskaitseala kaitsevööndi võib jaotada erinevas mahus
kitsendustega osadeks.
6.28. Muinsuskaitseseaduse § 26 (avalik juurdepääs kinnismälestisele) kohaselt on avalik-
õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel
vaba juurdepääs. Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja
tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni
päikesetõusust loojanguni. Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või
valdaja lubatud ajal ja korras. Muinsuskaitseamet võib juurdepääsu kinnismälestisele piirata,
kui vaba juurdepääsuga ohustatakse mälestist.
6.29. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 35¹ on Muinsuskaitseametil on õigus koostada
muinsuskaitse eritingimusi. Muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks ei pea
Muinsuskaitseameti ametnikel olema muinsuskaitseseaduse §-s 36 sätestatud tegevusluba.
7. Originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos.
7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes
saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui
tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud
ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt.
7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale.
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
23
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 40,80 eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kokku 40,80 eurot.
Käibemaks 8,16 eurot.
Koos käibemaksuga 48,96 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (lisandub käibemaks 20%):
• paberkandjal ärakiri A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
osalejale
• digitaalärakiri osalejale A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
• digitaalärakiri A4 12,75 eurot + 0,19 eurot /lk A3 12,75 eurot + 0,31 eurot /lk
ametiasutusele
Riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu kättesaadav digitaalärakiri on osalejatele tasuta.
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele
läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt
alla kirjutatud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele esitatud enne allakirjutamist
tutvumiseks ja heakskiitmiseks, nad on plaanides sisalduvate andmetega nõus ning nad allkirjastasid
nimetatud lisad üheaegselt notariaalaktiga notari juuresolekul. Osalejad loobusid notariaalaktis
nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud.
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
24
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
689
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kaheksandal märtsil kahe tuhande
üheksateistkümnendal aastal (28.03.2019.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 25.03.2019 kell 13:28 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik,
ja
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
25.03.2019 kell 13:29 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood
48108043713, kes on tõestajale tuntud isik,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 12169602 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71801:001:1326,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L1,
Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond, pindalaga 7487 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13947102 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71801:001:1324,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L7,
Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond, pindalaga 587 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks. Tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus sidekaablite kanalisatsioonitrassile vastavalt 25.08.2003 Lepingu
punktidele 3 kuni 5 ning vastavalt Lepingule lisatud plaanile. Registriossa nr 6625702 sisse
kantud 20.11.2003; muudatus sisse kantud 17.03.2004. Kinnistu jagamisel siia üle kantud. Sisse
kantud 2.03.2012. 18.08.2014 avalduse alusel muudetud 17.09.2014.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13946802 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71801:001:1323,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L9,
Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond, pindalaga 991 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus, mille sisu on määratud vastavalt 25.08.2003.a lepingu punktidele kolm (3)
kuni viis (5) ja 2.10.2018. a lepingu muutmise kokkuleppe lisaks olevale plaanile nr 2.
Registriossa nr 6625902 sisse kantud 20.11.2003, muudetud 12.11.2007. Kinnistu jagamisel siia
üle kantud. Sisse kantud 2.03.2012. 2.10.2018 asjaõiguslepingu alusel muudetud 9.10.2018.
4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat AS Gaasivõrgud
(registrikood 12503841) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus gaasitorustiku kinnistule
ehitamiseks ning kinnistul asumiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks, korrashoiuks,
hooldamiseks ja arendamiseks ning gaasitorustiku kaudu maagaasi juhtimiseks vastavalt
06.03.2014 lepingu punktile 2.3 ja 2.4.1 ning lepingu lisaks olevale gaasipaigaldise
kasutusõiguse ala skeemile. Sisse kantud 12.03.2014. 16.01.2019 kinnistamisavalduse alusel
muudetud 28.01.2019.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 8921650 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71801:001:0881,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee,
Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond, pindalaga 8,1700 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus Saku vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 27.12.2017
lepingu punktidele kolm seitseteist (3.17.), kolm kaheksateist (3.18.) ja neli (4) ning lepingu
lisaks nr seitse (7) kuni nr kolmteist (13) olevatele plaanidele. 27.12.2017 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 2.03.2018.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2),
lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4).
2
Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui
lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71801:001:1326 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 6249 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2299 m²; nähtus: riigimaantee
(Tänassilma II);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 816 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 842 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4576 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Saku - Laagri);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 141 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ulatus: 7480 m²; nähtus: tiheasustusala (Saku valla üldplaneering).
1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV19409;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: puuduvad.
Lepingu ese 2:
1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71801:001:1324 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
3
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 179 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 587 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik alla 250mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 127 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ulatus: 507 m²; nähtus: tiheasustusala (Saku valla üldplaneering).
1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.11. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV45076;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: puuduvad.
Lepingu ese 3:
1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71801:001:1323 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 109 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 991 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 495 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 111 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
4
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: ulatus: 768 m²; nähtus: tiheasustusala (Saku valla üldplaneering).
1.13. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.14. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV45075;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: nr: LS14-11521; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: AS Eesti Gaas;
alates: 12.03.2014.a.; kuni: 11.03.2064.a.; tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50; kasutustasu
kuus: 0; kirjeldus: isikliku kasutusõiguse kustutamise kokkulepe, kinnistule isikliku
kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping nr 441.
Lepingu ese 4:
1.15. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71801:001:0881 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 193 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (Jonnijõe);
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 468 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (Juuliku I);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 336 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 274 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 11 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(TOPI 4);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 7712 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi);
5
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 81657 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Saku - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu MPkaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu MPkaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 778 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinna ringtee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1300 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Harku);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2095 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-
330kV (Kõrgepingeliin) (Harku - Kiisa);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1391 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1391 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
6
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 42 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 106 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Piirimäe 11A);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 7 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(PÕLENDIKU-JUHANI);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1936 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (JUULIKU I (Topi pkr.,K-3));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2095 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-
330kV (Kõrgepingeliin) (Harku - Aruküla);
• Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 293 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 230 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 972 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (JUULIKU I (Topi pkr.,K-3));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 660 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Männiku lasketiir:TOP);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 263 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(39748 Nurmevälja JK);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 753 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tarimi:TOP);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 568 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 833 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (JONNIJÕE (Topi pkr.));
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 415 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2072 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1328 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Büroo:TOP);
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 117 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 117 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 320 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Küla õl);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
7
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(48010JK);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5022 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 40393 m²; nähtus: riigimaantee (Tallinn - Saku -
Laagri);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 7 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(JONNIJÕE);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Küla õl);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 668 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Salla:TOP);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1786 m²; nähtus: riigimaantee
(Tänassilma II);
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1414 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 42 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
8
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
9
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 147 m²; nähtus: riigimaantee (Tänassilma II);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 447 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 162 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 2301 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu MPkaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu MPkaabelliin);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
10
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
11
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tundmatu kaabelliin);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 877 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (Jälgimäe:TOP);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (JUULIKU I (Topi pkr.,K-3));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1872 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (JONNIJÕE (Topi pkr.));
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: ühisveevärgi-
ja kanalisatsiooniehitis ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1263 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Jälgimäe:TOP);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 180 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 169 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(27728);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: ulatus: 26228 m²; nähtus: tiheasustusala (Saku valla üldplaneering);
• Piiranguvöönd: ulatus: 834 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Plecotus auritus (suurkõrv));
• Piiranguvöönd: ulatus: 834 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir));
• Piiranguvöönd: ulatus: 834 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis
daubentonii (veelendlane));
• Piiranguvöönd: ulatus: 841 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis
brandtii (tõmmulendlane));
• Piiranguvöönd: ulatus: 841 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis
dasycneme (tiigilendlane));
• Piiranguvöönd: ulatus: 66 m²; nähtus: tiheasustusala (Saku valla üldplaneering).
1.16. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 4 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis
1.17. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV74805;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
12
• kasutuslepingud: nr: LS17-2712; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Saku
Vallavalitsus; alates: 27.12.2017.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus:
isiklike kasutusõiguste seadmise leping.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud
ning selle suhtes pole vaidlusi.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja
Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
otsest valdust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning
ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 06.03.2019.a
käskkirjaga nr 1-2/19/145.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu
võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute
teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
13
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu
punktides 1.2 kuni 1.4 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses konkurentsiameti
kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu alusel.
• Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 06.03.2019.a
käskkirja nr 1-2/19/145 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1)
maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
14
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 1 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 2 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 4 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 4).
3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.14. Arvestades asjaolu, et selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel lepingu
esemele ehitatavad rajatised on püstitatud ja valmis ehitatud, lepivad Omanik ja Õigustatud isik
kokku, et juhul kui Õigustatud isik soovib täiendavalt ehitada ja püstitada lepingu eseme
kasutusõiguse aladele rajatisi, toimub see igakordse kooskõlastuse ja ehitusprojekti alusel.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4
eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik
kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik
kasutusõigus.
15
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. kasutusõiguse aladele tuleb tehnorajatised ehitada vastavalt Leonhard Weiss Energy AS
tööle nr IP3155 „Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“.
4.1.2. kasutusõiguse aladele tuleb tehnorajatiste ehitamisel arvestada, et riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-
Ikla teelõigule km 13,04-15,94 teostati 2014.a kattetaastustööd, st katendile ja kõikidele
remondijärgselt väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii
viis (5) aastat ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud;
4.1.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.4. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.6. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.7. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.8. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.9. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või
ohustaks elektrivõrgu toimimist;
4.1.10. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.11. pärast kasutusõiguse aladel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.14. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.15. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.16. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
16
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.17. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.18. pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega
kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus
asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle
kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu;
4.1.19. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse alade otsene valdus ning päraldisteks
olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks selle lepingule
allakirjutamisega.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.1.18. toodud
kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõiguslepingud
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 12169602 kolmandasse (III)
jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja
4 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13947102 kolmandasse (III)
jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini
paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.5, 3.6 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
5.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13946802 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
17
tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9 ja 4 ning
lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
5.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 8921650 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12 ja 4 ning
lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
5.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
18
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on
vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga
või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise
leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele
isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud
talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse §
72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas
piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest
tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -
rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või
halvemasse olukorda.
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt:
(1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on
püstitatud enne maa esmakinnistamist.
(2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -
rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
(3) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise
kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või
kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -
rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on
omaabi keelatud.
19
(4) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja
omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja
omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
(5) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse
olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud
lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste
paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste
kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit.
6.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus
tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku
ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.15. Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna;
2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse
tarbimiseks.
6.16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 1 on kaitstavad loodusobjektid on:
• kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad);
• hoiualad;
• kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
• püsielupaigad;
• kaitstavad looduse üksikobjektid;
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
6.17. Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
• koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
• väljastada metsamajandamiskava;
• kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
• anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
• anda projekteerimistingimusi;
• anda ehitusluba;
• rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis
vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste,
mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava
loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui
ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või
tegevustes ei arvestatud looduskaitseseaduse paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei
teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast
ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
20
6.18. Vastavalt looduskaitseseaduse § 15 on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal
olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust
päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja
tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub
kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.
Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata
viibida kinnisasjal:
• kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti
valitsemise või kaitse korraldamisega;
• teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase
ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.
6.19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I
kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või
asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud
teavet:
• loodusobjekti tüüp ja nimetus;
• loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi;
• viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
6.20. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud
tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses.
6.21. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius:
• Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25
ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
6.22. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
• mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
• mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
• linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal
(edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud looduskaitseseaduse § 38 lõike
punktis 5 sätestatud juhul;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri
21
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.
Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• kalda kindlustusrajatisele;
• supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
• maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
• piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
• ranna kindlustusrajatisele;
• hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
• kalakasvatusehitisele;
• riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele;
• sillale;
• avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
• raudteele.
Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda
kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala
kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist
vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba
väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast
ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
6.23. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse
tegevust ja piiratakse liikumist.
6.24. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus
keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine;
3)heintaimede niitmine; 4) veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30
meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi
kitsendusi.
6.25. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine,
välja arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
22
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
7. Originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos.
7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes
saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui
tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud
ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt.
7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale.
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kokku 42,00 eurot.
Käibemaks 8,40 eurot.
Koos käibemaksuga 50,40 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (lisandub käibemaks 20%):
• paberkandjal ärakiri A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
osalejale
• digitaalärakiri osalejale A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
23
• digitaalärakiri A4 12,75 eurot + 0,19 eurot /lk A3 12,75 eurot + 0,31 eurot /lk
ametiasutusele
Riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu kättesaadav digitaalärakiri on osalejatele tasuta.
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele
läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt
alla kirjutatud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele esitatud enne allakirjutamist
tutvumiseks ja heakskiitmiseks, nad on plaanides sisalduvate andmetega nõus ning nad allkirjastasid
nimetatud lisad üheaegselt notariaalaktiga notari juuresolekul. Osalejad loobusid notariaalaktis
nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud.
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
24
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
691
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kaheksandal märtsil kahe tuhande
üheksateistkümnendal aastal (28.03.2019.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 26.03.2019 kell 10:22 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik,
ja
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
26.03.2019 kell 10:22 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood
48108043713, kes on tõestajale tuntud isik,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13953602 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72703:001:0592,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Juuliku-Tabasalu tee L2, Laagri
alevik, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 14645 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks
kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 16.01.2014.a lepingu
punktidele 2, 3.1 kuni 3.5 ja 4 ning 16.01.2014.a lepingu lisaks 2 olevale plaanile. 16.01.2014
asjaõiguslepingu, 28.01.2014 õienduse alusel sisse kantud 29.01.2014.
3) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks.
Isiklik kasutusõigus tasuline sidekaabelliini paigaldamiseks, remontimiseks, hooldamiseks,
kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 16.09.2014.a lepingu punktidele 3 ja 4 ja lisaks
olevale plaanile nr 3. 16.09.2014 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 25.09.2014.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10478050 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72701:005:0755,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee,
Koidu küla, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 3,1100 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks AS Gaasivõrgud (registrikood
12503841) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
gaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 21.05.2018. a sõlmitud lepingu
punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala
on tähistatud 21.05.2018. a lepingu lisaks nr 4 oleval plaanil. Sisse kantud 4.06.2018.
16.01.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 31.01.2019.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 2599350 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72701:001:1169,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11184 Alliku - Laagri - Hüüru tee
L2, Koidu küla, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 279 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 3488150 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72701:001:1043,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Juuliku - Tabasalu tee L8, Laagri
alevik, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 3615 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158 ja § 158¹ järgne tasuta isiklik kasutusõigus tähtajaga
kuni viiskümmend (50) aastat vastavalt 27.10.2016.a sõlmitud lepingu punktile kolm (3) ning
lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 27.10.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
28.10.2016.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks AS Gaasivõrgud (registrikood
12503841) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
gaasitorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 21.05.2018. a sõlmitud lepingu
punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on
tähistatud 21.05.2018. a lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil. Sisse kantud 4.06.2018. 16.01.2019
kinnistamisavalduse alusel muudetud 30.01.2019.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
2
1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2),
lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4).
Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui
lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72703:001:0592 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 491 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Laagri:TOP);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 7544 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 79 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ulatus: 14515 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering).
1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV45074;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: 1) nr: LS14-27881; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik
kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja:
Telia Eesti AS; alates: 16.09.2014.a.; kuni: 15.09.2064.a.; tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50;
kasutustasu kuus: 0,14; kirjeldus: kinnistute isiklike kasutusõigustega koormamise lepingud,
asjaõiguslepingud ning kinnistamisavaldused nr 2414; 2) nr: LS14-1941; liik: kasutamiseks
andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 16.01.2014.a.; kuni:
15.01.2064.a.; tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Omanik ja
Kasutaja lepivad kokku koormata lepingu ese isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses Elektripaigaldise majandamiseks tähtajaga
viiskümmend (50) aastat.
Lepingu ese 2:
1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72701:005:0755 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (Laagri 1-2);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 165 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Korju tn JK);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
3
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 6 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(LAAGRI 1-2);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(16466);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(1468);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KOIDU:LAA);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 8779 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7167 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-
330kV (Kõrgepingeliin) (Harku - Aruküla);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1488 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (LAAGRI 1-2 (K-1));
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 144 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 103 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 587 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (Laagri 1-2);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(F1);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga
veekogu (LAAGRI 1-2 (K-1));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (LAAGRI 1-2 (K-1));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 337 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (TOOMA:LAA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KÜLMUTUSE I:LAA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 278 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KOIDU:LAA);
• Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid
(1467);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4316 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pääsküla jõgi);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KÜLMUTUSE II:LAA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 422 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Korju tn JK);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 19 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(LAAGRI 1-2);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 362 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
4
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1261 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 331 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KÜLMUTUSE II:LAA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1691 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Harku);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7167 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-
330kV (Kõrgepingeliin) (Harku - Kiisa);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2413 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2413 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 13658 m²; nähtus: riigimaantee (Alliku - Laagri -
Hüüru);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 153 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(TOOMA:LAA);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 31098 m²; nähtus: riigimaantee
(Alliku - Laagri - Hüüru);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 792 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 52 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3228 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (LAAGRI 1-2 (K-1));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (LAAGRI 1-2 (K-1));
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ulatus: 4771 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering);
• Piiranguvöönd: ulatus: 548 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering).
1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.11. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV11403;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: 1) nr: LS18-1417; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: AS Eesti Gaas;
alates: 21.05.2018.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: gaasitorustiku
5
paigaldus; 2) nr: LS17-1987; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja:
Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Saue Vallavalitsus;
alates: 17.10.2017.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Riigivara
kasutusleping; 3) nr: LS15-406; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Telia Eesti AS;
alates: 09.03.2015.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Kasutaja püstitab
käesoleva Kokkuleppe punktis 1.1.1. nimetatud maaüksusele Tehnorajatise vastavalt punktis
1.2.2. nimetatud tööprojektile. Kasutusõiguse alaks on Tehnorajatise kaitsevöönd, mille ulatus
on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.07.2002.a. määrusega nr.211. 2.2 Riigimaa Valitseja ja
Kasutaja lepivad kokku, et käesoleva Kokkuleppe alusel on Kasutajal õigus Maaüksuse
Kasutusõiguse alale püstitatavat Tehnorajatist ehitada, omada ,käitada, hooldada ja
rekonstrueerida (edaspidi Kasutusõigus); 4) nr: LS15-363; liik: kasutamiseks andmine;
alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: AS Eesti Gaas; alates: 02.03.2015.a.; tähtajalisus:
tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Kasutaja püstitab käesoleva Kokkuleppe punktis
1.1.1. nimetatud Maaüksusele Tehnorajatise vastavalt punktis 1.2.2. nimetatud tööprojektile.
Kasutusõiguse alaks on Tehnorajatise kaitsevöönd, mille ulatus on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 02.07.2002.a. määrusega nr.211. 2.2 Riigimaa Valitseja ja Kasutaja lepivad kokku,
et käesoleva Kokkuleppe alusel on Kasutajal õigus Maaüksuse Kasutusõiguse alale
püstitatavat Tehnorajatist ehitada, omada ,käitada, hooldada ja rekonstrueerida (edaspidi
Kasutusõigus); 5) nr: LS13-20223; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Aktsiaselts
KOVEK; alates: 14.02.2013.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus:
Kokkulepe nr 12199-K; 6) nr: LS13-15782; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik
kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja:
Saue Vallavalitsus; alates: 27.09.2011.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus:
Kokkulepe nr 11091-K.
Lepingu ese 3:
1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72701:001:1169 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 279 m²; nähtus: riigimaantee
(Alliku - Laagri - Hüüru);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KÜLMUTUSE II:LAA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Harku);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 196 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 196 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 156 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KOIDU:LAA);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 7 m²; nähtus: riigimaantee (Alliku - Laagri -
Hüüru).
6
1.13. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis.
1.14. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV61692;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: puudub.
Lepingu ese 4:
1.15. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72701:001:1043 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 188 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Korju tn JK);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 137 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KOIDU:LAA);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3615 m²; nähtus: riigimaantee
(Alliku - Laagri - Hüüru);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 243 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KÜLMUTUSE II:LAA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 199 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(KÜLMUTUSE I:LAA);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 147 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Hiiu-Saue B4);
• Piiranguvöönd: ulatus: 95 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering).
1.16. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 4 ei paikne mälestisi ning see
maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis
1.17. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV63766;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: 1) nr: LS18-1416; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: AS Eesti Gaas;
alates: 21.05.2018.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: gaasitorustiku
paigaldus; 2) nr: LS17-1992; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja:
Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Saue Vallavalitsus;
7
alates: 17.10.2017.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Riigivara
kasutusleping; 3) nr: LS16-1597; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ;
alates: 27.10.2016.a.; kuni: 26.10.2066.a., tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg: 50, kasutustasu
kuus: 0; kirjeldus: Kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega tasuta ja tähtajaga 50 aastat.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud
ning selle suhtes pole vaidlusi.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja
Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
otsest valdust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning
ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 06.03.2019.a
käskkirjaga nr 1-2/19/145.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu
võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute
teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
8
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu
punktides 1.1, 1.2 ja 1.4 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses konkurentsiameti
kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu alusel.
• Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 06.03.2019.a
käskkirja nr 1-2/19/145 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1)
maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
9
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 1 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 2 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 4 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 4).
3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.14. Arvestades asjaolu, et selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel lepingu
esemele ehitatavad rajatised on püstitatud ja valmis ehitatud, lepivad Omanik ja Õigustatud isik
kokku, et juhul kui Õigustatud isik soovib täiendavalt ehitada ja püstitada lepingu eseme
kasutusõiguse aladele rajatisi, toimub see igakordse kooskõlastuse ja ehitusprojekti alusel.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4
eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik
kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik
kasutusõigus.
10
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. kasutusõiguse aladele tuleb tehnorajatised ehitada vastavalt Leonhard Weiss Energy AS
tööle nr IP3155 „Laagri PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“.
4.1.2. kasutusõiguse aladele tuleb tehnorajatiste ehitamisel arvestada, et riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-
Ikla teelõigule km 13,04-15,94 teostati 2014.a kattetaastustööd, st katendile ja kõikidele
remondijärgselt väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii
viis (5) aastat ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
4.1.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.4. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.6. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.7. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.8. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.9. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või
ohustaks elektrivõrgu toimimist;
4.1.10. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.11. pärast kasutusõiguse aladel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.14. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.15. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
11
4.1.16. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.17. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.18. pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega
kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus
asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle
kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu;
4.1.19. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse alade otsene valdus ning päraldisteks
olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks selle lepingule
allakirjutamisega.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.1.18. toodud
kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõiguslepingud
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13953602 kolmandasse (III)
jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.2, 3.3 ja 4 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10478050 kolmandasse (III)
jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini
paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.5, 3.6 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
5.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2599350 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
12
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9 ja 4 ning
lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
5.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 3488150 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12 ja 4 ning
lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
5.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
13
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on
vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga
või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise
leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele
isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud
talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse §
72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas
piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest
tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -
rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või
halvemasse olukorda.
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt:
(1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on
püstitatud enne maa esmakinnistamist.
(2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -
rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
(3) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise
kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või
kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -
14
rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on
omaabi keelatud.
(4) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja
omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja
omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
(5) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse
olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud
lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste
paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste
kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit.
6.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus
tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku
ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.15. Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna;
2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse
tarbimiseks.
6.16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud
tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses.
6.17. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius:
• Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25
ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
6.18. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
• mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
• mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
• linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal
(edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud looduskaitseseaduse § 38 lõike
punktis 5 sätestatud juhul;
15
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.
Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• kalda kindlustusrajatisele;
• supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
• maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
• piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
• ranna kindlustusrajatisele;
• hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
• kalakasvatusehitisele;
• riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele;
• sillale;
• avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
• raudteele.
Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda
kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala
kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist
vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba
väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast
ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
7. Originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos.
7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes
saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui
tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud
ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt.
7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale.
16
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kokku 42,00 eurot.
Käibemaks 8,40 eurot.
Koos käibemaksuga 50,40 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (lisandub käibemaks 20%):
• paberkandjal ärakiri A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
osalejale
• digitaalärakiri osalejale A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
• digitaalärakiri A4 12,75 eurot + 0,19 eurot /lk A3 12,75 eurot + 0,31 eurot /lk
ametiasutusele
Riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu kättesaadav digitaalärakiri on osalejatele tasuta.
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele
läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt
alla kirjutatud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele esitatud enne allakirjutamist
tutvumiseks ja heakskiitmiseks, nad on plaanides sisalduvate andmetega nõus ning nad allkirjastasid
nimetatud lisad üheaegselt notariaalaktiga notari juuresolekul. Osalejad loobusid notariaalaktis
nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud.
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
17
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
18
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
761
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPINGUD
JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla,
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kahekümne seitsmendal märtsil kahe tuhande
üheksateistkümnendal aastal (27.03.2019. a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, kui
riigivara valitseja, mis on registreeritud registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4,
Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud
volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud
isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud
volikirja originaali ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on
kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete
väljatrüki alusel),
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana
tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood
48108043713, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Õigustatud isiku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel
ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi
kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil Juuliku-Tabasalu tee L4, Koidu küla, Saue vald,
Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 9725250, mille koosseisu kuulub maaüksuse katastritunnus
72701:005:0773, pindala 3,0200 ha, aadress Juuliku-Tabasalu tee L4, Koidu küla, Saue
vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud
alljärgnevad kanded:
1
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu
kuulva maaüksusega seotud:
Ehitisregistri kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus
220870918 Veetorustik 186 ehitusluba antud
Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed lepingu eseme I
suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta.
1.4. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel
muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid.
1.5. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel
järgmised kitsendused: Katastriüksuse 72701:005:0773 kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1693 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (L3524:(L35024));
Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 308 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1007 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KOIDU:LAA);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3678 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3678 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1198 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 82 m²; nähtus: riigimaantee (Alliku - Laagri
- Hüüru);
Piiranguvöönd: ulatus: 4426 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering).
1.6. Lepingu esemeks II on aadressil 20250 Hertu-Põrsaku-Keava tee, Põrsaku küla,
Kehtna vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.7. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10953950, mille koosseisu kuulub maaüksuse katastritunnus
29201:002:1416, pindala 4,3600 ha, aadress 20250 Hertu-Põrsaku-Keava tee, Põrsaku
küla, Kehtna vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.7.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.7.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.7.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.8. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme II
koosseisu kuulva maaüksusega ehitisi seotud.
1.9. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel
looduskaitseseadusest ega muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid.
1.10. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 29201:002:1416 kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 520 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (ERTU:KEA);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (ÕL);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 189 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (39651JK);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 917 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (L-Lelle:(L35123));
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 12764 m²; nähtus: riigimaantee (Hertu - Põrsaku - Keava);
Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 317 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee);
2
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 186 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(ERTU:KEA);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 43553 m²; nähtus: riigimaantee (Hertu -
Põrsaku - Keava);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 731 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Välja
Talu);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 388 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Jalaka
talu).
1.11. Lepingu esemeks III on aadressil 20250 Hertu-Põrsaku-Keava tee, Keava alevik,
Kehtna vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.12. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10880650, mille koosseisu kuulub maaüksuse katastritunnus
29202:002:1598, pindala 9989 m², aadress 20250 Hertu-Põrsaku-Keava tee, Keava
alevik, Kehtna vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.12.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.12.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.12.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.13. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme III
koosseisu kuulva maaüksusega ehitisi seotud.
1.14. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme III koosseisu kuuluval
maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid.
1.15. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme III koosseisu kuuluval
maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 29202:002:1598 kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 299 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (KAIU:KEA);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 129 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 235 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 312 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 9989 m²; nähtus: riigimaantee (Hertu -
Põrsaku - Keava);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 4088 m²; nähtus: riigimaantee (Hertu - Põrsaku - Keava);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 711 m²; nähtus: riigimaantee (Keava -
Hõreda);
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 783 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Põrsaku tee);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2149 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Põrsaku
tee);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 251 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: ulatus: 9977 m²; nähtus: tiheasustusala (Kehtna valla üldplaneering).
1.16. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
3
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(27.03.2019) enne käesoleva lepingu sõlmimist.
Lepingu ese I kuni lepingu ese III edaspidi ühiselt koos nimetatud ka
lepingu ese/ lepingu esemed,
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omanik avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged
ning Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandateisikute õigustega nagu
näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
2.1.2. Lepingu ese I on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV45072) ning
selle suhtes ei ole sõlmitud kasutamiseks andmise lepingud.
2.1.3. Lepingu ese II on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV77569) ning
selle suhtes ei ole sõlmitud kasutamiseks andmise lepingud.
2.1.4. Lepingu ese III on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV77570)
ning selle suhtes ei ole sõlmitud kasutamiseks andmise lepingud.
2.1.5. Lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.6. Lepingu esemeks II ja III olevatel kinnistutel ei paikne ehitisi. Lepingu esemeks I
oleval kinnistul paikneb käesoleva lepingu punktis üks kolm (1.14) nimetatud ehitis.
2.1.7. Lepingu esemete suhtes kehtivad käesoleva lepingu punktides üks viis (1.5), üks
kümme (1.10) ja üks viisteist (1.15) nimetatud piirangud, kuid mis ei takista
kasutusõiguse ala kasutamist käesolevas lepingus kokku lepitud tingimustel.
2.1.8. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut ning et Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.9. Lepingu esemete valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
2.1.10. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.11. Lepingu esemetel ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus
nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.12. Lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 23 lõikes 1
sätestatust. Majandus-ja taristuministri 21.10.2016. a käskkirjaga nr 16-0296 on
Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel
Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa
kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks.
2.1.13. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 15.03.2019. a
käskkirjaga nr 1-2/19/169.
2.1.14. Lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 10.11.2016. a käskkirja nr
0208 ja Tallinna notar Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt 29.10.2018. a registri
4
nr 2739 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused
sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust
lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused ja
kasutusõiguse alad ning on teadlik kasutusõiguse alade suurustest ja piiridest.
2.2.2. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole
kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.
2.2.3. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse
(avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks oleva kinnistu teeninduspiirkonnas ja
vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on
näha kasutusõiguse alad.
2.3.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus maakaabelliinide omamiseks, ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud elektriliinide ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu
talitluse tagamise eesmärgil (kõik nimetatud tegevused edaspidi ühiselt koos
Elektrivõrgu Majandamine).
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on
käesoleva lepingu lahutamatuks lisadeks olevatel plaanidel nr 1.1 ja 1.2 tähistatud punase
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et:
3.3.1. riigitee nr 4 teelõigule km 13,04-15,94 teostati 2014 aastal kattetaastustööd. Tuleb
arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele remondijärgselt väljaehitatud rajatistele
ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii ning riigitee konstruktsioonide ja
rajatiste kahjustamine peab olema välistatud;
3.3.2. käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab
kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 9725250 sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus maakaabelliinide omamiseks, ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud elektriliinide ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu
talitluse tagamise eesmärgil (kõik nimetatud tegevused edaspidi ühiselt koos
5
Elektrivõrgu Majandamine).
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on
käesoleva lepingu lahutamatuks lisadeks olevatel plaanidel nr 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5
tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et:
3.6.1. riigitee nr 20252 km 0,20-0,70 on Maanteeameti remondiobjekt 2019 aastal, ette on
nähtud asfaldist tasanduskiht ja teekatte pindamistööde tegemine. Juhul kui töid
kavandatakse teostada peale riigitee remonti, tuleb riigitee konstruktsioonide
kahjustamine välistada. Tehnovõrkude ehitustööd 2019 aastal (ajas ja ruumis) tuleb
kooskõlastada Maanteeameti ja Maanteeameti lepingupartneri, teeremondi töid tegeva
ettevõtjaga;
3.6.2. käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab
kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 10953950 sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.7. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
III tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus maakaabelliinide omamiseks, ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud elektriliinide ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu
talitluse tagamise eesmärgil (kõik nimetatud tegevused edaspidi ühiselt koos
Elektrivõrgu Majandamine).
3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on
käesoleva lepingu lahutamatuks lisadeks olevatel plaanidel nr 3.1 ja 3.2 tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.9. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et:
3.9.1. riigitee nr 20252 km 0,20-0,70 on Maanteeameti remondiobjekt 2019 aastal, ette on
nähtud asfaldist tasanduskiht ja teekatte pindamistööde tegemine. Juhul kui töid
kavandatakse teostada peale riigitee remonti, tuleb riigitee konstruktsioonide
kahjustamine välistada. Tehnovõrkude ehitustööd 2019 aastal (ajas ja ruumis) tuleb
kooskõlastada Maanteeameti ja Maanteeameti lepingupartneri, teeremondi töid tegeva
ettevõtjaga;
3.9.2. käesoleva lepingu alusel lepingu esemele III seatav isiklik kasutusõigus saab
kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 10880650 sisse kandmisel esimese järjekoha.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist Elektrivõrgu Majandamiseks ning samuti
kohustub mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki
sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
6
elektrivõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku elektrivõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Elektrivõrgu avariiremondi korral alustab
Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikule.
Pärast lepingu esemel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde
lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise
hetke heakorra;
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.5. hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et:
4.3.1. isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta;
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha;
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest;
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega;
4.3.6. Kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse
Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega.
4.4. Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning elektrivõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu esemete
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus
asub käesoleva lepingu lisaks olevatel plaanidel näidatud elektrivõrk ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus käesoleva lepingu lisadeks
olevatel plaanidel näidatud elektrivõrku ei asu.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
7
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise notariaalselt
tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima
kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise
kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise
kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku
kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud kinnisasja osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama likvideerimisele
eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud kinnisasja kasutamise vajadus,
teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
9725250 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne
tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857,
asukoht Kadaka tee 63, Tallinn, kasuks vastavalt 27.03.2019. a sõlmitud lepingu
punktile kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli (4), viis (5) ning lepingu lisadeks
nr 1.1 ja 1.2 olevatele plaanidele.
6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
10953950 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne
tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857,
asukoht Kadaka tee 63, Tallinn, kasuks vastavalt 27.03.2019. a sõlmitud lepingu
punktile kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli (4), viis (5) ning lepingu lisadeks
nr 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5 olevatele plaanidele.
6.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
10880650 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne
tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857,
asukoht Kadaka tee 63, Tallinn, kasuks vastavalt 27.03.2019. a sõlmitud lepingu
punktile kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli (4), viis (5) ning lepingu
lisadeks nr 3.1 ja 3.2 olevatele plaanidele.
7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD
SELGITUSED
7.1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 (1) Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või
ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused
8
kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud
kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju
koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb
kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki
jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille
esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel
tekkinud kinnisasja.
7.2. Vastavalt asjaõigusseaduse §-e 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku
vajadustele.
7.3. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees
isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
7.4. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad
kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt
tõestatud kokkuleppele.
7.5. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama
ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel
omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud
teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus-
ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
7.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või
surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
7.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju
hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud
kinnisasja väärtuse vähenemist.
7.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -
rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
7.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk
või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult
otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha
ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.
Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui
vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi
9
osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk
või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja
see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus
või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või
võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas
piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis
on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat
elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -
rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise
kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
7.10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 15 4 (1) Kui tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning
kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut
tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on
kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
7.11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 155 (1) Talumistasu suurus
aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja
sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on
kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat
võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud
katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse
pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige
suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis
kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva
paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda
talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja
omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5)
Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa
kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja
omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal
kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe
kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel
lähtutakse Maa-ameti andmetest.
7.12. Vastavalt EhS § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja
kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist,
kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse
tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
7.13. Vastavalt EhS § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda
10
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite
liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise
kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos
veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid,
rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide
kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid
sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja
teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
7.14. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrusega nr 73 (RT I,
28.06.2015, 4) kehtestatud ehitise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra
ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele nõuetele § 10 lg-le 3 on maakaabelliini
kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest
kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
7.15. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrusega nr 73 (RT I,
28.06.2015, 4) kehtestatud ehitise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra
ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele nõuetele § 10 lg-le 6 ulatub alajaamade ja
jaotusseadmete kaitsevöönd ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast
või nende puudumisel seadmest.
8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osaleja soovil
paberkandjal või digitaalselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast
notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad
› taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus
käesoleva notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest
juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Eelnimetatud ärakirja
valmistamise eest notari tasu ei võeta.
8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3)
tööpäeva jooksul.
9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
9.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub
Õigustatud isik.
9.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril
on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente
notari tasu tasumiseni kinni pidada.
9.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja
11
juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Aktile lisatud plaanid esitati osalejatele
tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul
omakäeliselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingute ning asjaõiguslepingute tõestamisel
40,80 eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kokku 40,80 eurot
Käibemaks 8,16 eurot.
Kokku 48,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
12
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
1186
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kolmandal mail kahe tuhande
üheksateistkümnendal aastal (23.05.2019.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 21.05.2019 kell 16:04 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik,
ja
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
21.05.2019 kell 16:05 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood
48108043713, kes on tõestajale tuntud isik,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 12524950 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71801:001:1256,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11 Tallinna ringtee, Saustinõmme
küla, Saku vald, Harju maakond, pindalaga 2,3000 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 11320150 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 71801:001:1253,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11 Tallinna ringtee, Saustinõmme
küla, Saku vald, Harju maakond, pindalaga 1098 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 9773350 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 36302:002:0245,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11141 Ojasoo-Ardu tee, Ojasoo
küla, Kose vald, Harju maakond, pindalaga 17,4000 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
• 1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
28.08.2018. a sõlmitud lepingu punktile kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12),
neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 4.1 ja 4.2 olevatele plaanidele. 28.08.2018
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.08.2018.
• 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 24.01.2019.a
sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9 ja 4 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
24.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 29.01.2019.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13618402 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72703:001:0553,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Topi liiklussõlm L3, Laagri
alevik, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 3467 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
• 1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Fortum Termest AS
(registrikood 10066299) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistuga püsivalt
ühendatud gaasijaotustorustiku (tehnorajatised) ehitamiseks ja kasutamiseks vastavalt
02.04.2008.a lepingu punktidele kaks üks (2.1) kuni kaks kuusteist (2.16) ning lepingu
lisaks olevale plaanile. Kanne asub esimesel järjekohal. Kaaskoormatud kinnistu nr
13621902. 27.09.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.10.2010.
Sisse kantud registriossa 716702 26.10.2010; siia üle kantud. 27.09.2010
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.10.2010.
• 2) Isiklik kasutusõigus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks,
hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks elektrivõrgu talituse tagamise eesmärgil
kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 05.12.2007 lepingu
lisaks olevale plaanile. Kanne asub ühel ja samal esimesel järjekohal III jao kandega nr
1. 27.09.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.10.2010.
Sisse kantud registriossa 716702 26.10.2010; siia üle kantud. 27.09.2010
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.10.2010. Kohtunikuabi Eha Soots.
• 3) Isiklik kasutusõigus Elering OÜ (registrikood 11022625) kasuks. Tähtajatu isiklik
kasutusõigus Elektrivõrgu Kaitsevööndi ulatuses Elektrivõrgu Majandamiseks vastavalt
2
30.06.2004 lepingu punktidele 4, 5 ja 6, kuni 01.01.2009 tasuta ja edaspidi tasu eest,
mille suurus ja maksmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt; jagamisel siia üle
kantud. Kanne asub ühel ja samal esimesel järjekohal III jao kannetega nr 1 ja nr 2.
27.09.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.10.2010.
• 5) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus vastavalt 08.06.2011.a. lepingu
punktile 2.1 ning 08.06.2011.a. lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 8.06.2011
asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 14.06.2011. Kohtunikuabi Kadri Laud.
• 6) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AS Eesti Telekom (registrikood 10234957)
kasuks. Isiklik kasutusõigus tasuline sidekaabelliini paigaldamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 16.09.2014.a lepingu
punktidele 3 ja 4 ja lisaks olevale plaanile nr 2. 16.09.2014 asjaõiguslepingu alusel sisse
kantud 25.09.2014.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2),
lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4).
Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui
lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71801:001:1256 suhtes kehtivad
järgnevad kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4857 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Rapla - Türi);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 9111 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinna ringtee);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4186 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) (NABALA:SAK);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(122338LK TV);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(NABALA:SAK);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Luige liiklussõlm:(Saue));
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 22976 m²; nähtus: riigikaitseline
ehitis (Männiku harjutusväli).
1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
3
1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV42789;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: nr: LS17-1965; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ;
alates: 25.09.2017; tähtajalisus: tähtajatu.
Lepingu ese 2:
1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 71801:001:1253 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 444 m²; nähtus: riigimaantee
(Luige II);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1098 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinna ringtee);
• Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 1098 m²; nähtus: riigikaitseline
ehitis (Männiku harjutusväli).
1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.11. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV42790;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: puuduvad.
Lepingu ese 3:
1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 36302:002:0245 suhtes kehtivad
järgnevad kitsendused:
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 129775 m²; nähtus: maaparandusühistu
tegevuspiirkond (Rava ja Triigi Maaparandusühistu);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 147 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(OJASOO);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 10 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(KALEVI);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6157 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (KALEVI II (KAUSTAJÕGI));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4006 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kuivajõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2115 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (nimetu);
4
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1624 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (OJASOO (K-6));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 13821 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 765 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (OJASOO (K-6));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2587 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kuivajõgi);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4659 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (KALEVI II (KAUSTAJÕGI));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 509 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (nimetu);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 6838 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 243 m²; nähtus: kuni 10 km2
valgalaga veekogu (KALEVI II (KAUSTAJÕGI));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga
veekogu (OJASOO (K-6));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2767 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu ();
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 30 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1278 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1507 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 233 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (OJASOO);
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2282 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga
kuni 10km2 (KALEVI II);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 779 m²; nähtus: riigimaantee
(Kose - Purila);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1918 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1929 m²; nähtus: riigimaantee
(Kõue - Virla);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 174032 m²; nähtus: riigimaantee
(Ojasoo - Ardu);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2007 m²; nähtus: riigimaantee
(Triigi - Kõue);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(LK159957);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(39067 ÕL);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 349 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(35035 37935JK Bergeti);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Vanatoa);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 507 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(39065 41279JK);
5
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(OÜ Ojasoo- farm);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 675 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (RISTI:KOU);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 275 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Mareti- Aadu talu);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 101 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Mareti- Aadu talu);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 627 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(41280JK);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 289 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(RISTI:KOU);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(39072);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 297 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Vanatoa);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Raava:(Kose));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Metsise:(Kose));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 431 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (ROOPALU:KOU);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Sootemäe:(Kose));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(60866LK);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Triigi:(Kose));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Elamud);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 397 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(OÜ Ojasoo- töökoda);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10769 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(ARDU:KOU);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 341 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 821 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4122 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1684 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
6
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 692 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 477 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 198 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5486 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA060);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 227 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 59534 m²; nähtus: riigimaantee (Ojasoo - Ardu);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 46 m²; nähtus: riigimaantee (Kõue - Virla);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 92 m²; nähtus: riigimaantee (Triigi - Kõue);
• Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 2627 m²; nähtus: maardla (Vonka);
• Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 1568 m²; nähtus: kaitseala (Kõue-Triigi
mõisa park);
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 1568 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kõue-Triigi mõisa park, 18.-20. saj.);
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 1724 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kalmistu "Kääbastemägi");
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 1793 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kalmistu "Kääbastemägi").
1.13. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) ja kultuurimälestiste registrist (http://register.muinas.ee/) asukoha
ja liigi järgi tehtud päringust nähtub, et lepingu eseme 3 maaüksus paikneb järgnevatel
kinnismälestistel:
1.13.1. mälestise nimi: Kalmistu;
• mälestise registri number: 18564;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
• arvel: 14.10.1998.a;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998
määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059).
1.13.2. mälestise nimi: Kõue-Triigi mõisa park, 18.-20.saj.;
• mälestise registri number: 2831;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;
• arvel: 14.04.1997.a;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a.
määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27).
1.14. Lepingu eseme 3 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Kõue-
Triigi mõisa park nähtub:
• objekti nimetus: Kõue-Triigi mõisa park;
• tüüp: kaitseala - kaitsealune park;
• registrikood: KLO1200405;
• valitseja(d): Keskkonnaameti Põhja regioon;
• esmane kanne: 25.10.1963.a;
7
• esmase kande alusdokument: Harju raj. TSN TK otsus nr.205 Riikliku looduskaitse alla
kuuluvate Harju rajoonis asuvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest.
1.15. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV20292;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: 1) nr: LS19-323; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ;
alates: 24.01.2019.a.; tähtajalisus: tähtajatu; 2) nr: LS13-20185; liik: kasutamiseks andmine;
alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 21.02.2013.a.; tähtajalisus:
tähtajatu; 3) nr: LS13-20163; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ;
alates: 17.01.2013.a.; tähtajalisus: tähtajatu; 4) nr: LS13-19831; liik: kasutamiseks andmine;
alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elion Ettevõtted Aktsiaselts; alates: 12.10.2012.a.;
tähtajalisus: tähtajatu; 5) nr: LS13-15263; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik
kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja:
Elektrilevi OÜ; alates: 30.06.2011.a.; tähtajalisus: tähtajatu.
Lepingu ese 4:
1.16. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72703:001:0553 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3143 m²; nähtus: riigimaantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 66 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(28472);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 120 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Laagri:TOP);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (Forman:(Saue));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2142 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Harku);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2464 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2464 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Kiisa - Laagri);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 123 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Forman:TOP);
• Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: a ja B kategooria
gaasitorustik (Saku-Saue valla gaasitorustik);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 128 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ulatus: 3400 m²; nähtus: tiheasustusala (Saue valla üldplaneering).
1.17. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 4 ei paikne mälestisi ega
8
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.18. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtud järgmised andmed:
• objekti koodi: KV40540;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: nr: LS14-27841; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus;
andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Telia Eesti AS;
alates: 16.09.2014.a.; kuni: 15.09.2064.a.; tähtajalisus: tähtajaline; tähtaeg:50.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja
Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
otsest valdust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning
ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2019.a
käskkirjaga nr 1-2/19/273, 06.03.2019.a käskkirjaga nr 1-2/19/145 ja 14.05.2019.a
käskkirjaga nr 1-2/19/294.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
9
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu
võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute
teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktis
1.4 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses konkurentsiameti kodulehelt
http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu alusel.
• Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 30.04.2019.a
käskkirja nr 1-2/19/273 ja 14.05.2019.a käskkirja nr 1-2/19/294 saab 30 päeva jooksul arvates
nende teatavaks tegemisest vaidlustada ning neist tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad
notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud
asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
10
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 1 tähistatud musta värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2)
maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 2 tähistatud musta värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3)
maakaabelliinide paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4)
maakaabelliinide ja komplektalajaama paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 4 tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala 4).
3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.14. Arvestades asjaolu, et selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel lepingu
esemele ehitatavad rajatised on püstitatud ja valmis ehitatud, lepivad Omanik ja Õigustatud isik
11
kokku, et juhul kui Õigustatud isik soovib täiendavalt ehitada ja püstitada lepingu eseme
kasutusõiguse aladele rajatisi, toimub see igakordse kooskõlastuse ja ehitusprojekti alusel.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4 eelnevalt
ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik
kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik
kasutusõigus.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või
ohustaks elektrivõrgu toimimist;
4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.9. pärast kasutusõiguse aladel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
12
4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.16. pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega
kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus
asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle
kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu;
4.1.17. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse alade otsene valdus ning päraldisteks
olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks selle lepingule
allakirjutamisega.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.1.16. toodud
kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 1 ja isikliku kasutuseõigusega 2
5.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et Õigustatud isik peab kasutusõiguse alale 1 ja
kasutusõiguse alale 2 rajatavad tehnorajatised ehitama vastavalt Empower AS nr LP6079
„Tallinna ringtee tõkkepuu elektriliitumise tööprojekt“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada
järgnevad informatsiooni ja nõuetega: riigitee nr 11 teelõik km 3,86-30,90 oli säilitusremondi
objekt 2015. aastal. Riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele
kehtib ehitajapoolne garantii 5 aastat ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine
peab olema välistatud.
6. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 3
6.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et Õigustatud isik peab kasutusõiguse alale 3
rajatavad tehnorajatised ehitama vastavalt Leonhard Weiss Energy AS töö nr LP6210 „Sigala
kinnistu liitumine madalpingel“.
7. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 4
7.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et Õigustatud isik peab kasutusõiguse alale 4
rajatavad tehnorajatised ehitama vastavalt Leonhard Weiss Energy AS tööle nr IP3155 „Laagri
PAJ likvideerimisega seotud KP võrgu ümberehitus“.
8. Asjaõiguslepingud
13
8.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 12524950 kolmandasse (III)
jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 23.05.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4 ja 5 ning
lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
8.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 11320150 kolmandasse (III)
jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse
tagamise eesmärgil vastavalt 23.05.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6, 4 ja 5 ning
lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
8.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 9773350 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliinide paigaldamiseks
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 23.05.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9, 4
ja 6 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
8.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13618402 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks maakaabelliinide ja komplektalajaama
paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 23.05.2019.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.11, 3.12, 4 ja 7 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
8.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
9. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
9.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
9.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
9.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
14
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
9.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
9.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
9.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
9.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
9.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
9.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
9.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side
seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või
kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui
avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja
omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
9.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
15
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
9.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
9.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt:
(1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on
püstitatud enne maa esmakinnistamist.
(2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -
rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
(3) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise
kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või
kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -
rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on
omaabi keelatud.
(4) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja
omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja
omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
(5) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse
olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud
lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste
paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste
kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit.
9.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus
tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku
ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
9.15. Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna;
2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse
tarbimiseks.
9.16. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või
liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee
toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee
sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
9.17. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele
16
suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
9.18. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-
ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi
laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest
servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud
üld- või detailplaneeringus. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat
valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud
rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
9.19. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista
juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja
kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse
korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi
või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
9.20. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud
tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses.
9.21. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius:
• Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25
ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
9.22. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
• mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
• mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
• linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal
17
(edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud looduskaitseseaduse § 38 lõike
punktis 5 sätestatud juhul;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.
Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• kalda kindlustusrajatisele;
• supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
• maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
• piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
• ranna kindlustusrajatisele;
• hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
• kalakasvatusehitisele;
• riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele;
• sillale;
• avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
• raudteele.
Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda
kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala
kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist
vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba
väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast
ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
9.23. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid:
• kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad);
• hoiualad;
• kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
• püsielupaigad;
• kaitstavad looduse üksikobjektid;
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
9.24. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti
kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
18
• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
• koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
• väljastada metsamajandamiskava;
• kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
• anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
• anda projekteerimistingimusi;
• anda ehitusluba;
• rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis
vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste,
mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava
loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui
ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või
tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle
huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise
tegevuse õiguspärasuse osas.
9.25. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või
kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni
avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud
ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse
üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti
piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:
• kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti
valitsemise või kaitse korraldamisega;
• teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase
ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.
9.26. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi
püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel
asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:
• loodusobjekti tüüp ja nimetus;
• loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi;
• viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
9.27. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust
ja piiratakse liikumist.
9.28. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus
keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine;
3)heintaimede niitmine; 4) veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30
meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi
kitsendusi.
9.29. EhS § 115 kohasel on riigikaitseline ehitis Kaitseministeeriumi valitsemisala või
Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee.
Julgeolekuasutuse ehitis EhS tähenduses on julgeolekuasutuse valduses olev ehitis.
19
9.30. EhS § 120 nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma
Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või
EhS § 120 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad
projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või
ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui:
• kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi;
• kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis;
• kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise.
Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise
rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest:
• kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht
riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele;
• kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada
riigikaitselise ehitise töövõimet;
• kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise
töövõimet.
Kaitseministeerium võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada
kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa eelnõu täiendavaks
kooskõlastamiseks.
Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed
riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema
volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.
9.31. EhS § 121 kohaselt tuleb julgeolekuasutuse ehitise piirdeaiast, selle puudumisel hoone
välisseinast või rajatise välispiirjoonest 50 meetri ulatuses ehitamine kooskõlastada
julgeolekuasutusega. Julgeolekuasutus võib keelata hoone või rajatise ehitamise, kui hoone või
rajatise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju
julgeolekuasutuse ehitise turvakeskkonnale.
9.32. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) kohaselt kohaldatakse mälestisel, muinsuskaitsealal või
nende kaitsevööndis ehitamisele EhS ja maaparandusseaduses sätestatut, võttes arvesse MuKS-
ist tulenevaid erisusi. Mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsmisel lähtutakse
ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud
tegevused vähendama mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste
säilimist.
9.33. MuKs § 8 kohaselt on mälestis MuKS-is sätestatud korras riigi kaitse alla võetud
kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik
kompleks.
1.1. MuKS § 11 kohaselt on mälestiste liigid järgmised: 1) ajaloomälestis; 2) arheoloogiamälestis;
3) ehitismälestis; 4) kunstimälestis; 5) ajalooline looduslik pühapaik; 6) tehnikamälestis.
9.34. Mälestised jagunevad kinnismälestisteks ja vallasmälestisteks. Kinnismälestised on
ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik ja ehitismälestis.
9.35. Arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on
kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni
inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline
osa on arheoloogiline kultuurkiht.
9.36. Ehitismälestis on hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone
algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti
arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja.
20
9.37. MuKS § 7 kohaselt on Hooldamine järjepidev tegevus mälestise või muinsuskaitseala
korrashoidmiseks. Remontimine on tegevus mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise
seisundi parandamiseks, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet,
konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning mille puhul kasutatakse algupäraseid materjale. Ilme
muutmine on tegevus, mis mõjutab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise eksterjööri ja
interjööri senist väljanägemist, sealhulgas värvilahenduse ja viimistluse muutmine, detailide või
konstruktiivsete elementide ümberpaigutamine, eemaldamine või kinnikatmine, kinnismälestisele
või muinsuskaitsealale objekti, sealhulgas teisaldatava objekti või ajutise ehitise, näiteks kioski,
müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu, -rajatise ja -seadme,
teabekandja ning reklaami paigaldamine. Konserveerimine on tegevus, millega tõkestatakse
mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade edasine hävimine, kindlustades
tehniliselt selle konstruktiivseid, arhitektuurseid ja dekoratiivseid elemente säilitades eri ajastute
väärtuslikud kihistused ning jättes puuduvad osad taastamata. Restaureerimine on tegevus,
millega fikseeritakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise autentne seisund, eemaldades
vajaduse korral vähem väärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ja kihistusi ning taastades
puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes
originaaldokumentidele ning uuringutele.
9.38. MuKS § 33 kohaselt peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või
muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada.
9.39. Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ega rikkuda. Mälestist või
muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil,
mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist.
9.40. Mälestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamiseks peab mälestise või muinsuskaitsealal
asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama ning vajaduse korral remontima.
9.41. MuKS 33 kohaselt seisneb mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumine järgnevas:
• mälestise või selle osade või muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumises, mille tõttu
mälestise või ehitise füüsikalised või keemilised omadused, konstruktiivsed ja
dekoratiivsed elemendid või ilme on muutunud või mälestise või ehitise seisukord on
halvenenud;
• säilitamiskohustuse täitmata jätmises, mille tõttu mälestise, muinsuskaitsealal asuva
ehitise või nende osade seisukord on halvenenud;
• arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumises, milleks on
eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et
mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks.
9.42. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja teavitab MuKS § 36
viivitamata ametit: 1) mälestist või ehitist kahjustada võivast ohust või nende kahjustumisest või
hävimisest; 2) mälestise või kinnisasja valduse tahtevastasest üleminekust.
9.43. Kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik annab mälestise, ehitise või selle
osa valduse rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel üle teisele isikule,
teavitab ta asja valduse saajat asja mälestiseks olemisest või ehitise asumisest
muinsuskaitsealal.
9.44. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende
kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise
lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
9.45. MuKS § 49 kohaselt võib kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist konserveerida,
restaureerida, ehitada ja teisaldada ehitusprojekti järgi. Ehitusprojekt peab vastama
ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.
Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib konserveerida, restaureerida, ehitada
21
või teisaldada või mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet muuta kinnismälestise
tegevuskava järgi juhul, kui seda võimaldab kavandatud töö iseloom, keerukus ja ulatus ning kui
ehitusseadustiku kohaselt ei ole ehitusprojekti esitamine nõutav.
9.46. Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise
konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks.
9.47. Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud ka kinnismälestisele või muinsuskaitsealale uue
ehitise püstitamiseks või rajamiseks, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt järgib kehtiva
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi ja ametiga kooskõlastatud detailplaneeringut.
9.48. MuKS § 58 kohaselt kooskõlastab pädev asutus ametiga kaitsevööndis ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise
või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja
lammutamise. Kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning
olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks
ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine
kaitsevööndis ei ole ametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik ametit
ehitamisest ette MuKS §-s 59 sätestatud korras.
9.49. Lisaks teavitatakse ametit ette ka: 1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; 2)
raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest
arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia
ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; 3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse
tähenduses arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis.
9.50. Ametiga kooskõlastamine või teavitamiskohustuse täitmine ei ole nõutav kaitsevöödis asuva
ehitise siseruumides ehitamise korral ja MuKS§ 58 lõigetes 1–3 sätestatu puhul ulatuses, milles
on tehtud leevendusi mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusaktis.
9.51. MuKS § 58 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel esitatakse tööde tegemise teatis ametile või
elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme (10) päeva enne tööde
alustamist.
10. Originaal ja ärakirjade väljastamine
10.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
10.2. Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes
saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui
tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud
ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt.
10.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale.
11. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
11.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
11.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
11.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
22
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kokku 42,00 eurot.
Käibemaks 8,40 eurot.
Koos käibemaksuga 50,40 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (lisandub käibemaks 20%):
• paberkandjal ärakiri A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
osalejale
• digitaalärakiri osalejale A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk
• digitaalärakiri A4 12,75 eurot + 0,19 eurot /lk A3 12,75 eurot + 0,31 eurot /lk
ametiasutusele
Riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu kättesaadav digitaalärakiri on osalejatele tasuta.
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele
läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt
alla kirjutatud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele esitatud enne allakirjutamist
tutvumiseks ja heakskiitmiseks, nad on plaanides sisalduvate andmetega nõus ning nad allkirjastasid
nimetatud lisad üheaegselt notariaalaktiga notari juuresolekul. Osalejad loobusid notariaalaktis
nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud.
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
23