dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 19. juuni 2020
Viit
12-1/20/29271-1
Registreeritud
19. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lp Pakkuja
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc)
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Urmas Robam (MA, Teehoiuteenistus, Lääne teehoiu osakond)

Failid

  • 📎12-12029271-1 19.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc3723 KB

Sisu (failidest)

TÄITMISTAGATISE VORM GARANTIIKIRI nr ______ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4 , Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile; Garandilt taotletava väljamakse summa. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui: a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad: Asukoha skeem: Riigitee 12132 Emmaste – Tohvri km 0-0,1 asuv Emmaste lõik Projekteeritava lõigu asukoht Eskiis: Riigitee 12132 Emmaste – Tohvri km 0-0,1 asuv Emmaste lõik P B B TINGMÄRGID: P - Projekteeritava teekatte serva põhimõtteline asukoht - Projekteeritav jalakäijate teeületus B - Projekteeritav bussipeatuse tasku/bussipeatus P - Olemasolev parkla KORRALDUS 27.04.2020 nr 1-3/20/065 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks RESOLUTSIOON Majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kehtestatud „Maanteeameti põhimääruse“ § 7 punkt 2 ning § 14 punkt 3 ja ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõigete 1 ja 2 alusel otsustab Maanteeamet: 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks. 2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele. 1. Menetluse sisu ja asjaolud 1.1. EhS § 99 lg 1 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 asuva Emmaste lõigu (edaspidi Emmaste lõik) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. 1.2. Vastavalt EhS § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Keskkonnamõju hindamise menetlusi käesolevalt ei kohaldata vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikele 23, kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ esitatud tegevuste nimistusse ning see üksi ega koostoimes muu tegevusega ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. 1.3. Vastavalt EhS § 31 lg-le 2 koostas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu ja korraldas selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Kooskõlastuste ja arvamuste esitamise tähtaeg oli 10.04.2020. a. 1.4. Maanteeamet esitas Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimuste eelnõu EhS § 31 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: 2 1.4.1. Muinsuskaitseametile (Maanteeameti 30.03.2020 kiri nr 15-1/20-0338/15718-1) kui asutusele, kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada, sest projekteeritava lõigu läheduses asub kultuurimälestis "II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud" (mälestise registri number 24). 1.4.2. Hiiumaa Vallavalitsusele (Maanteeameti 30.03.2020 kiri nr 15-1/20-0338/15718-1) kui asutusele, kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada, sest Emmaste lõik asub Hiiumaa vallas ja projekteeritav lõik puutub kokku kohalike teedega. 1.4.3. Kinnistute omanikele kui isikutele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, sest nimetatud kinnistute omanikud on projekteeritaval lõigul piirinaabrid ja/või on vajalik kinnistute osaline võõrandamine. 1.4.4. Emmaste lõigu projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud kinnistud: Kinnistu nr Kinnistu nimi number 1 Vallamaja 17501:004:0940 2 Pargi 17501:004:0290 3 Nõmmemänni 17501:004:0335 4 Katrese 17501:004:1640 5 Bussijaama 17501:004:0268 6 Poe 17501:004:0120 1.5. Menetlusse kaasatud isikute ja asutuste arvamused ja kooskõlastused on koondatud korralduse lisas 2 olevasse koondtabelisse, mis sisaldab EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. 1.6. Võttes arvesse eeltoodu otsustas Maanteeamet anda projekteerimistingimused riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks. Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916) vaide haldusmenetluse seadusest sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Projekteerimistingimused Riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0-0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamine 1. Projekteerimistingimuste andja 1.1. Asutus: Maanteeamet 1.2. Asutuse registrikood: 70001490 1.3. Ametniku nimi: Andres Urm 1.4. Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 2. Projekti eesmärk 2.1. Liiklusohutuse taseme tõstmine. 2.2. Liikluse rahustamine. 2.3. Jalakäijate eraldamine sõiduautodest. 2.4. Tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 3. Olemasolev olukord Projekteeritav lõik asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Emmaste külas. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019. aasta teeregistri andmetel on 438 autot ööpäevas, millest raskeliiklust on 1%. Vasakul pool teed, riigiteede ristmikust 30-50 m kaugusel, paiknevad bussiootepaviljon, postipunkt, söögikoht ja Emmaste kauplus. Paremal pool teed asub vallahoone. Nii poe kui vallahoone juures on olemas riigiteest eraldiseisev parkla (lisas 2 oleva joonisel tähistatud tähisega P). Poe juurest algab kergliiklustee, mis suundub Emmaste kooli juurde. Kaupluse juures toimub parkimine risti riigiteega, kus autod parkides varjavad ja piiravad nähtavust teed ületavatele jalakäijatele. Ülekäigurajal on tee ca 13 m laiune. 4. Lähteülesanne 4.1. Projekteerida Emmastes asuva lõigu ümberehitamine vastavalt lisas 2 olevale eskiisile. Projekt peab andma tervikliku lahenduse ja säilitama vajalikud juurdepääsud ja ühendused. 4.1.1. Likvideerida võimalus parkida riigitee servas. 4.1.2. Projekteerida bussipeatuse taskud ja nende vahel asuv ülekäigurada. Projekteerida jalgteeühendused bussipeatustesse. 4.1.3. Muuta riigitee ristlõiget kitsamaks, et rahustada liiklust ja muuta tee ületamine jalakäijatele võimalikult lühikeseks. 4.1.4. Eskiisil tähistatud punase joonega põhimõttelise tee serva tagusele alale projekteerida haljastus või näha ette alad jalakäijatele liikumiseks. 4.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 4.3. Arvestada järgmiste parameetritega: 4.3.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 4.3.2. Piirkiirus riigiteedel – 50 km/h; 5. Teostada järgmised uurimistööd mahus, mis võimaldavad projekti eesmärki saavutada 5.1. Geodeetilised uurimustööd. 5.2. Geotehnilised pinnaseuuringud. 5.3. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 5.3.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 5.3.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 5.3.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 5.4. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.5. Teostada muid uurimustöid, mis on vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 6. Projektide koostamise üldised nõuded 6.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“. 6.2. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 6.3. Sõiduradade laiuse valimisel lähtuda liikluskorralduse juhisest. 6.4. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 6.5. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 6.6. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 6.7. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. 6.8. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 6.9. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Lisad: Lisa 1. Emmaste lõigu asukoha skeem Lisa 2. Emmaste lõigu eskiisjoonis Koostas: Tiit Vunk, Maanteeamet, [email protected] Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas nr kooskõlastaja 1 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet kooskõlastab riigitee 12132 Emmaste-Tohvri km 0,0-0,1 asuva Emmaste lõigu Otsus: 31.03.2020 põhiprojekti projekteerimistingimuste eelnõu märkusega: 1. Arvestada ettepanekuga ja kanda projekti asendiplaanile mälestise „II nr 5.1-17.6/287-1 - Palume kanda asendiplaanile mälestise 24 II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaua maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaua (reg nr 24) kaitsevöönd. (reg.nr 24) kaitsevöönd (Maa-ameti kaardil helesinine viirutus); 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 OÜ Katres Soovin juhtida Teie tähelepanu ja vastu vaielda mõningatele Teie poolt esitatud väidetele. Põhjendus: 09.04.2020 e-kiri 1. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on võetud teeregistri 1. Väidate, et nimetatud riigitee aastane keskmine ööpäevane liiklussagedus teeregistri andmetel on 438 andmetest ja see võtab arvesse mõlema suuna liiklussagedust. Lõplik number autot ööpäevas. Väidan, et selline number ei ole tõeselt võetav. Jah, selline autode hulk võib olla arvutatakse loenduste põhjal ja selles võetakse arvesse ka regiooni iseärasusi. maksimaalselt 1-3 kuud ( suvekuud ) aastast, kui saart külastavad turistid ja suvehiidlased. Samuti tõstab Maanteeamet eeldab, et teeregistris on parim kättesaadav info. seda numbrit laevaühendus Saaremaaga, kui suvekuudel väljub laev 4 korda päevas (laev võtab peale 30 sõiduautot) , see teeb kokku 8 väljumist ja 240 auto liikumist teelõigul Emmaste – Sõru sadam. Samuti 2. Ümberehitamine on vajalik liikluse rahustamiseks. Seda näitavad kiiruste tõstab liiklustiheduse arvu suveüritused Sõru sadamas. Aga ainult suvel. Pealegi on Emmaste-Tohvri tee mõõtmised selles asukohas. Olemasolev tee on lai ja soodustab kiiruste puhul tegemist n.ö. tupikteega, mis lõpeb Tohvri Hooldekoduga ja sealt tuleb alati sama teed tagasi tulla, ületamist. Kitsam tee mõjutab liiklejat kiirust alandama. kui soovitakse Hiiumaal edasi liikuda. Seega toimub topelt loendus. 13 m laiune teeületus ei ole jalakäijale ohutu, sest tee ületamist ootav jalakäija jääb bussipeatuses oleva bussi ja parklast välja tagurdava (või parklasse sisse 2. Väidate, et ümberehitamine on vajalik liikluse rahustamiseks keskuses ja autode parkimine poe ees sõitva) auto varju. Samuti on 13 m pikkune teeületus 2 sõiduraja ületamiseks piirab nähtavust teed ületavatel jalakäijatel. Jalakäijate ülekäigurajalt on sirge maantee mõlemal suunal jalakäijale liiga pikk teekond. Ohutuse seisukohast, mida vähem aega viibib nähtav 500-800 meetrit. Samuti ei takista poe parklast välja tagurdavad autod jalakäijate nähtavust, sest jalakäija teed ületades sõiduteel, seda väiksem on tõenäosus, et ta hindab tee sõidutee nimetatud kohas on piisavalt lai (13m), mõlemas suunas on lausa 2+2 rada, Mõlemal suunal on ületamise ohutust valesti. Tuues jalakäija tee ületamisel sõidurajale lähemale, juba olemasolevad bussitaskud. Samas puudub ka Emmaste keskuses hoonete tihe asustus. Esimesed on võimalik tagada jalakäijale parem nähtavus peatuva bussi tagant ja elamud asuvad kauplusest 200-300 meetri kaugusel, kaupluse hoone taga. Ülekäiguraja kasutajateks on lühendada tee ületamisele kuluvat aega ning seeläbi suurendada ohutust. seega ainult bussipealt tulijad ja vallamaja külastajad. 3. Kiriku tee on väikese liiklussagedusega tee, kus on ka madalad kiirused 3. Uue bussipeatuse rajamine valla metsa alla/sisse ei ole otstarbekas, kuna nimetatud kohas tekib taas (vahetult ristmiku juures), mistõttu ei ole selles kohas tee ületamine suure uue ülekäiguraja vajadus, sest toimub Kiriku tee ületamine. Seega tekib 2 sõidutee ületamist, mis riskiga. Bussipeatuste nihutamist soovitab maanteede projekteerimisnorm tekitavad olukorra veelgi ohtlikumaks. Paraku hakatakse ikkagi sellises väikeses asulas ületama teed , (joonis 5.19), mille kohaselt ei tohi bussipeatuste laiendused asuda kohakuti. sealt kus on mugav, otse bussi tagant ja vot seal kohas on nüüd sellel suunal jalakäija jaoks nähtavus väga Valgustus on võimalik ümber projekteerida selliselt, et see toetaks halb. Samuti tuleb ümber ehitada tänavavalgustus. Täna on valla poolt väga korrektselt valgustatud projekteeritud lahendust. mõlemad tee ääred. 4. Poe külalistel on võimalus parkida poe taga olevas parklas. Vallamaja parkla 4. Vallamaja parkla on vallamaja juurde kuuluv parkla, mitte poekülastajatele mõeldud parkla. Täna on jääb toimima sarnaselt praegusega. Projektiga on võimalik näha ette haljastus- valla parklas 2 kohta elektriautodele (laadimiskohad). Teised kohad on vallamaja töötajatele ja vallamaja ja heakorratöid, et kujundada ümbrus sobivaks. Samuti on võimalik külastajatele. Nimetatud parklast läheb ilus mitmeastmeline trepp olemasolevale valgustatud projekteerida viitamine, mis suunab poe külalised poe taha asuvasse parklasse. ülekäigurajale. Samuti on selle suuna bussipeatus täna väga ilusa haljastusega. 1/4 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. 5. Kauplusehoone taga olev parkla ei sobi samuti kaupluse külastajate parklaks seepärast, et seal toimub 5. Võrreldes riigitee liiklussagedusega, on kaubaautode sagedus poe kaupluse kauba laadimine, tagurdavad kaubaautod, millede vahelt peavad kliendid poodi minema, mis laadimisalal oluliselt väiksem. Samuti on selles kohas piirkiirused väga muudab seal liikumise väga ohtlikuks. väikesed, mistõttu on liiklejail üksteisega võimalik arvestada. Suurema osa ajast aga selles kohas kaubaautot pole ja kui on, siis see seisab kauba laadimiseks. 6. Emmaste kauplusehoonesse, kus asuvad ka postipunkt ja söögituba, toimub sissepääs riigiteepoolsest Liiklusoht laadimisalal pole võrreldav liiklusohuga, mida põhjustavad küljest. Kuna enamasti käiakse kauplusehoones teenuseid tarbimas sõiduvahendiga ja suure osa nähtavust varjavad ja parklast välja tagurdavad sõidukid. külastajatest moodustavad liikumispuudega ja vanemad inimesed, siis just nende jaoks on vajalik parkla olemasolu võimalikult poe sissepääsu lähedal. 6. Poe tagusest parklast poe ukseni on vähem kui 50 m (ümber maja nurga), mis on mõistlik vahemaa. Minupoolne ettepanek oleks: Katrese kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest on möödas juba ligikaudu 10 1. Säilitada olemasolev poe parkla. Teha parklasse vastav korrektne märgistus, et tõesti esimene koht on aastat. Ehitusseadustiku § 27 lg 1 punkti 1 kohaselt võib pädev asutus invakoht raske liikumisega inimestele. Sellega jääks parklasse ainult 5 kohta ja samuti laieneb vaateväli detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhtudel anda jalakäijate ülekäigurajale. ehitusloakohustusliku rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle 5 2. Lisaks tuleks olemasolevat parklat laiendada pikisuunaliselt mööda riigimaantee äärt. aasta. Kirjale lisan OÜ Katrese kehtiva detailplaneeringu, kus on Maanteeameti kooskõlastusega (aprill Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on Maanteeamet hakanud üha enam pöörama 2010.a.) praegusel kujul toimiva parkla kohta. tähelepanu liiklusohutusele ja peab praeguse parkimise lahenduse muutmist põhjendatuks. Otsus: Ettepanekuid mitte arvestada. 2 Hiiumaa Vallavalitsus Hiiumaa Vallavalitsus on nõus antud projekti eesmärkidega. Esitame oma arvamuse: Põhjendus: 09.04.2020 e-kiri 1. Poe külalistel on võimalus parkida poe taga olevas parklas. Poe tagusest 1. Vallavalitsus ei saa nõustuda projekteerimistingimuste eelnõus p 4.1.1. esitatud ülesandega parklast poe ukseni on vähem kui 50 m (ümber maja nurga), mis on mõistlik likvideerida parkimisvõimalus ja eskiisil näidatud olemasolev parkla riigitee servas. Emmaste kaupluse vahemaa. hoonesse, kus asuvad ka postipunkt ja söögituba, on sissepääs riigitee poolsest küljest. Kuna paljuski tullakse antud teenuseid tarbima sõiduvahendiga ja kaaluka osa külastajatest moodustavad eakad, osa 2. Vallamaja parkla jääb toimima sarnaselt praegusega. Projektiga on võimalik neist liikumisraskuste või liikumispuudega, siis on oluline, et parkimine toimub sissepääsu lähedal. näha ette viitamine, mis suunab poe külalised poe taha asuvasse parklasse ja samuti projekteerida liiklusmärgid mis annavad infot, et vallamaja parkla on 2. Eelnõu eskiisil näidatud vallamaja parklat ei saa näidata kaupluse külastajate avaliku parklana, sest mõeldud vaid vallamaja külalistele. seda kasutavad vallamaja töötajad ja külalised ning seal asub kaks elektriauto laadimispunkti (tavaline ja kiir), mille kasutajatele peab jääma kaks kohta. 3. Võrreldes riigitee liiklussagedusega, on kaubaautode sagedus poe laadimisalal oluliselt väiksem. Samuti on selles kohas piirkiirused väga 3. Kaupluse kauba laadimise ala asub vahetult bussijaama taga parkla servas. Ala läbimata ei ole võimalik väikesed, mistõttu on liiklejail üksteisega võimalik arvestada. Suurema osa ajast kauplusesse siseneda. Selle ala kaudu liikumine tekitab liiklusohtliku olukorra eelkõige liikumispuudega aga selles kohas kaubaautot pole ja kui on, siis see seisab kauba laadimiseks. inimestele. Liiklusoht laadimisalal pole võrreldav liiklusohuga, mida põhjustavad nähtavust varjavad ja parklast välja tagurdavad sõidukid. 4. Eelnõu järgi peavad projekteeritavast peatusest bussist väljuvad reisijad ületama ka Kiriku teed, mis tekitab samuti juurde liiklusohtliku olukorra. Antud juhul peab ka seal olema valgustatud ülekäigurada, 4. Kiriku tee on väikese liiklussagedusega tee, kus on ka madalad kiirused mida tänasel hetkel ei ole. (vahetult ristmiku juures), mistõttu ei ole selles kohas tee ületamine suure riskiga. Bussipeatuste nihutamist soovitab maanteede projekteerimisnorm 5. Projekteeritavad bussipeatus ja ülekäigurada peavad olema valgustatud, mida ei ole praegu (joonis 5.19), mille kohaselt ei tohi bussipeatuste laiendused asuda kohakuti. projekteerimistingimustes ette nähtud. Samas kui täna kasutatav ülekäigurada on valgustatud. Valgustuslahendus täpsustub projekteerimise käigus. 6. Eelnõus ei ole tehnovõrkude omanikke kaasatud menetlusse (Elektrilevi, ELASA ja sidekaablid). 5. Valgustuslahendus täpsustatakse projekteerimise käigus. Valgustamine projekteeritakse vastavalt valgustusjuhendile. Kui olemasolev valgustus ei jää 7. Vallamaja ees on vaja säilitada võimalus sõidukite peatumiseks (postiauto, pakiauto DPD jm piisavalt hästi toimima, siis projekteeritakse selle ümberehitamine. kullerteenused). 2/4 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. 8. Toetame põhimõtet, et antud projekt parendaks jalakäijate liikumisvõimalusi 6. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.4 kohaselt on projekteerija kohustatud taotlema piirangute kehtestajatelt tingimused, millega projekti Eelpool toodust lähtuvalt loodab Hiiumaa Vallavalitsus, et antud projekteerimistingimuste eelnõus koostamisel arvestada. toodud eesmärgid liiklusohutuse taseme tõstmiseks ja liikluse rahustamiseks on saavutatavad ka ilma olemasolevat parklat likvideerimata. 7. Postiauto ja pakiauto saavad kasutada poe taga olevat parklat või vallamaja parklat. Esitame liiklusohutuse taseme tõstmiseks Emmastes omapoolse ettepaneku: laiendada riigitee 12132 ääres olemasolevat parklat, hõlmates vallale kuuluvat Jalgrattatee T3 katastriüksust 17501:004:0305 ja Riigiteel parkimine on ohtlik, sest riigiteel on suured piirkiirused. Samuti OÜ-le Katres kuuluvat Katrese katastriüksust 17501:004:1640 mahutavusega 5-6 parkimiskohta piki varjavad riigitee ääres parkivad sõidukid ülekäigukoha juures nähtavust. riigiteed (sarnane on Emmaste surnuaia ees), kusjuures esimene koht kaupluse poolt vaadatuna peaks Riigiteel parkimise kaotamine on õigustatud ja põhjendatud kui on olemas jääma invasõidukitele. mõistlik võimalus mujal parkimiseks. Antud juhul on olemas poe taga olev parkla, kus on tingimused parkimiseks loodud. Otsus: Ettepanekut riigiteel oleva parkla säilitamise osas mitte arvestada. Ettepanekut olemasolev riigitee äärne parkla ümber ehitada mitte arvestada. Projektiga tuleb olemasolev valgustus ümber projekteerida, kui see ei jää toimima samaväärselt olemasolevaga. Samuti tuleb projektiga lahendada viitamine poe taha olevasse parklasse. Parkla laiendamise ettepanek: luua maanteega pikisuunaline (analoogne Emmaste surnuaia parklale, mille Maanteeamet 2019. aastal rajas) parkla, kus arvestatud 6 parkimiskohta, a 6 meetrit. Parkla kogupikkusega seega vähemalt 36 meetrit. Lisame kirjale COOP Hiiumaa, kes rendib Emmaste kaupluse ruume ja võiks olla menetlusse kaasatud, kirja. 3 COOP Hiiumaa Maanteeameti poolt on piirnevate kinnistute omanikele saadetud riigitee 12132 Emmaste-Tohvri km 0,0 Põhjendus: tarbijate ühistu - 0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimuste eelnõu. 1. Poe külalistel on võimalus parkida poe taga olevas parklas. Poe tagusest Hiiumaa Tarbijate Ühistu ei ole Maanteeameti poolt läbi viidavasse menetlusse huvitatud isikuna parklast poe ukseni on vähem kui 50 m (ümber maja nurga), mis on mõistlik Hiiumaa ametlikult kaasatud, kuid Emmaste küla Katrese maaüksusel (katastritunnus 17501:004:1640) paikneva vahemaa. Projektiga on võimalik näha ette viitamine, mis suunab poe külalised Vallavalitsuse kirja Coop Emmaste kaupluse operaatorina oleme planeeritud ümberehitamistöödega otseselt seotud ning poe taha asuvasse parklasse. lisa soovime avaldada oma arvamuse. 2. Võrreldes riigitee liiklussagedusega, on kaubaautode sagedus poe Oleme päri projekti üldiste eesmärkide ja ülesannetega, kuid ei saa nõustuda projekteerimistingimuste laadimisalal oluliselt väiksem. Samuti on selles kohas piirkiirused väga eskiisil (lisa 4) kujutatud ning eelnõu punktis 4.1.1. toodud ülesandega likvideerida võimalus parkida väikesed, mistõttu on liiklejail üksteisega võimalik arvestada. Suurema osa ajast riigitee servas. Kuna kauplusehoonesse sissepääs ja kogu klientide liikumine toimub just riigiteepoolsest aga selles kohas kaubaautot pole ja kui on, siis see seisab kauba laadimiseks. küljest, siis on nii kaupluse, kaupluses paikneva postipunkti kui ka samas hoones paikneva söögikoha Liiklusoht laadimisalal pole võrreldav liiklusohuga, mida põhjustavad jaoks ülimalt vajalik, et sissepääsuga samas küljes säiliks ka parkimisvõimalus. Mugav ja hoonele nähtavust varjavad ja parklast välja tagurdavad sõidukid. võimalikult lähedal paiknev parkimisvõimalus on oluline nii piirkonna elanikkonnale kui saare külalistele, sest valdav osa külastajaid liiguvad autoga ning neist omakorda märkimisväärne osa on eakad. 3/4 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 12132 Emmaste–Tohvri km 0,0–0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. 3. Riigiteel parkimine on ohtlik, sest riigiteel on suured piirkiirused. Samuti Projekteerimistingimuste eskiisil näidatud olemasolevad parklad ei sobi hoones pakutavate teenuste varjavad riigitee ääres parkivad sõidukid ülekäigukoha juures nähtavust. iseloomuga. Emmaste osavallavalitsuse parkla paikneb teisel pool riigiteed ning on liiga väike, et seda Riigiteel parkimise kaotamine on õigustatud ja põhjendatud kui on olemas saaks üheaegselt kasutada nii kauplusehoone kliendid kui vallavalitsuse ametnikud ja külastajad ning mõistlik võimalus mujal parkimiseks. Antud juhul on olemas poe taga olev selles parklas paikneb ka piirkonna ainus elektriautode laadimispunkt, mis leiab üsna aktiivset kasutust. parkla, kus on tingimused parkimiseks loodud. Kauplusehoone kaguosas paiknev parkla on hoone sissepääsuga võrreldes nurga taga ja liiga kaugel ning ei sobi kaupluse parklaks eelkõige seetõttu, et hoone selles küljes paikneb kaupluse laadimisala, mille Otsus: vältimatu läbimine klientide poolt suurendab oluliselt liiklusohtlikkust. Ettepanekut kavandada riigiteel paralleelne parkimine mitte arvestada. Usume, et projekteerimistingimuste eelnõus seatud eesmärgid liiklusohutuse taseme tõstmiseks ja liikluse rahustamiseks on saavutatavad ka muul moel kui riigitee servas paikneva parkla likvideerimise näol. Kui riigitee ristlõige ehitatakse kitsamaks, siis ehk saaks ühe võimalusena kaaluda tänases olukorras teega risti asetsev parkimise asendamist teega paralleelsete parkimiskohtadega. 4/4 Projekt PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING NR Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija ), mida volituse alusel esindab Maanteeameti lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla ja ……….. , registrikoodiga ……… , asukohaga …………………….. (edaspidi Töövõtja ), mida esindab juhatuse …………. ……………… , Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on r iigitee 12132 Emmaste-Tohvri km 0,0-0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamine koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus . Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus . Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Lisa 4 - Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik . Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm . Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused ( Lisa 6 lisatakse selgituste olemasolul) . Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke „ Riigitee 12132 Emmaste-Tohvri km 0,0-0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamine “ ( hankeprotokoll ……….. nr …………….. ) tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse koheselt p ärast Lepingu sõlmimist . Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 4 kohaselt. Juhul, kui talviste ilmastikuolude tõttu ei ole Töövõtjal võimalik teostada geodeetilisi uuri mistöid Lisas 4 toodud tähtaegadeks, siis lepivad Pooled kirjalikult kokku täiendava tähtaja nimetatud tööde tegemiseks . Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava maantee remondi või ehi t use teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist . Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastav u st Lepingule 15 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 15 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114) . Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastav u st Lepingule 30 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 15 päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkuste ga (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114) . Kui Töö või T öö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi ; nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult ; Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingu le; anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla Poolte kontaktisikud. Töövõtjal on õigus: saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud T asu ; nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest, vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda. Töövõtjal on kohustus: teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõu ded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas majandustegevuse teade teede projekteerimiseks ) , tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastava i d tö i d teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks ; tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti ; vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki Tööle omase kõrge kvaliteediga ; korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt kord kuus asukohaga Popsti 4, Kärdla . Töök oosolekul peavad kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul arvates Lepingu sõlmimisest ; saat a Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi tea de 3 tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga ; koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks Tellija esindajale; vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku ; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest . Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda ; kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgi d a eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhi projekti koostamise nõuetega; koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel, kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi; anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel, sealhulgas Töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2 tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt ; mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta. Kui Töövõtja soovib võtmeisikut asendada, peab Töövõtja tõendama, et asendava isiku kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud nõuetele ; suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt , kui kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja mu u d Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt , kohustub Töövõtja tagama sünkroon tõlke eesti keele s ; tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas a utoriõiguse seaduse § 13¹ ja § 13² nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on ………….. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ………….. eurot, kokku ………… eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele või vad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks t öödeks 10 % protsenti Töö teostamise maksumuse st ………… eurot , millele lisandub käibemaks 20% summas ……….. eurot , kokku ………….. eurot . Ettenägemata t öö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid t öid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tellija tasub Töövõtjale P oolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa V astuvõtmisakti alusel koostatud arve 20 kalendri päeva jooksul pärast arve (te) saamist vastavalt L epingu lisas 4 sätestatud tingimustele . Ettenägematute t ööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt , masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. Tagatised ja Töövõtugarantii Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane panga garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis. Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50 % võrra pärast kogu Töö vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb Garantiiaegseks tagatiseks. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates. Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul , lähtuvalt puuduse olemusest. Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul, parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena märkida Lepingu number xxx deposiit . Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0, 5 % tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5 % Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (shkohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis vastaks vähemalt järgmistele tingimustele: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; k indlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga eurot ; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni garantiiperioodi lõppemiseni; kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul p ärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia. Poolte kont akt isikud Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) n ing nende ko ntaktandmed on toodud Töövõtja pool t esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1. Tellija kontaktisik (projektijuht) : Urmas Robam , tel: (+372) 50 69 364 , e-post: HYPERLINK "mailto: [email protected] " [email protected] Leping u kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast . Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval. Isikuandmete töötlemine Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: isikuandmete õigusaktid). Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Lepingu alusel töödeldakse Töög a seotud puudutatud isikute isikuandmeid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada Tööga seotud tegevustest puudutatud isikuid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised . Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt / Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lp Pakkuja Meie 19.06.2020 nr 12-1/20/29271-1 Hinnapakkumusel osalemise kutse Maanteeamet kutsub Teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumust järgmisele tööle: „ Riigitee 12132 Emmaste-Tohvri km 0,0-0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamine“. Pakkumuse koostamisel palume arvestada järgmiste tingimustega: 1. Esitatava pakkumuse aluseks on Lisas 1 „ Tehniline kirjeldus Riigitee 12132 Emmaste- Tohvri km 0,0-0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamine“ esitatud nõuded. 2. Hinnapakkumus tuleb esitada hiljemalt 01.07.2020.a. kell 10:00 e-posti aadressile [email protected] 3. Hinnapakkumus tuleb esitada Hankija poolt etteantud Lisa 2 kohasel vormil, kus tuleb täita maksumuse osa täpsusega kaks kohta peale koma. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks. 4. Esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamisel kontrollitakse, kas pakkumus on esitatud nõutud kujul. 5. Edukaks tunnistatakse vastavaks tunnistatud pakkumuste seast madalaima maksumusega pakkumus. Kui kaks või enam vastavaks tunnistatud pakkumust on võrdse madalaima maksumusega, siis valitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel hankija poolt määratud korras, ajal ja kohas ning kus osalevad võrdsete maksumustega pakkumused esitanud pakkujate seadusjärgsed või volitatud esindajad. 6. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast lepingu sõlmimist. Töö tegemise aeg on 150 kalendripäeva. 7. Hankija jätab endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse. 8. Kõik pakkumused lükatakse tagasi juhul, kui tingimustele vastav madalaima maksumusega pakkumus on võrdne või suurem RHS § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud piirmäärast. Täiendava informatsiooni puhul pöörduda: Urmas Robam, tel +372 5069 364, e-post: [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Vaidla juhataja lääne teehoiu osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: Lisa 1 Tehniline kirjeldus koos lisadega; Lisa 2 Hinnapakkumuse vorm; Lisa 3 Töövõtulepingu projekt koos lisadega; Urmas Robam 5069364 [email protected] 2 (2) Lisa 1 Tehniline kirjeldus Riigitee 12132 Emmaste-Tohvri km 0,0-0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamine 1. Lähteülesanne 1.1. Projekteerida Emmastes asuva lõigu ümberehitamine vastavalt käesoleva tehnilise kirjelduse Lisa 1 lähteülesandele. 1.2. Projekteerida riigiteest eraldatud sõiduautode parkla olemasoleva parkla asemele. 1.3. Näha ette teeületuskoha valgustamine, vastavalt Maanteeameti peadirektori 23.12.2014. a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. Teeületuskoha valgustuse liitumine näha ette olemasolevale kohaliku omavalitsuse valgustuse liinile. Kõik teede alused kaabliületused näha ette kinnisel meetodil ja paigaldatuna kaitsetorusse. 2. Uurimistööd 2.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 2.2. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 2.2.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 2.2.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 2.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 2.2.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 2.2.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 2.2.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 2.2.7. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 100 m laiuses (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. 2.2.8. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne. 2.2.9. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 2.2.10. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 2.2.11. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 2.2.12. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal (protokollid ja plaanid lisada aruandele). Koostada piiriandmete aruanne. 2.2.13. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja piiriprotokollis kirjeldatud tähistuse ning looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 2.2.14. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 2.2.15. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 2.2.16. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus elektroonselt. 2.3. Teostada geotehnilised uurimustööd: 2.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud juhendist „Geotehniliste uuringute juhis“ ning EVS-EN 1997- 1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 2.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab teelõigu ja parkla projekteerimist. 2.3.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektrooniliselt. 2.4. Koostada katendi projekt: 2.4.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. 2.4.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele katendikonstruktsiooni variandile. 2.4.3. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis. 2.4.4. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide 2 võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas. 2.4.5. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. 2.4.6. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt. 2.4.7. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. 3. Projekteerimistingimuste menetlus Projekteerimistingimuste menetlus on Maanteeameti poolt läbi viidud vastavalt korraldusele 27.04.2020.a. nr 1-3/20/065 (Tehnilise kirjelduse Lisa 1). Projekti koostamisel lähtuda eelnimetatud korralduses toodud tingimustest. 4. Põhiprojekti osad 4.1. Koostada riigitee 12132 Emmaste-Tohvri km 0,0-0,1 asuva Emmaste lõigu ümberehitamise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 4.2. Tehnovõrkude põhiprojektid (vajadusel, kui jäävad ehitusele ette). 4.2.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 4.3. Teeületuskoha valgustuse ja olemasoleva valgustuse ümberehitamise (vajadusel, kui olemasolev valgustus jääb ehitusele ette) põhiprojekt 4.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (riigitee ja parkla osa eraldi) 4.5. Vajadusel krundijaotuskava. 4.6. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 5. Projektide koostamise üldised nõuded 5.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 5.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 5.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 5.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 5.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 5.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 5.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, 3 erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 5.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 5.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt, vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni 5.10. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 5.11. Näha ette puude ja võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt, vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.12. Projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 5.13. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa) riigitee ja parkla osa eraldi. 5.14. Projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.15. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 5.16. Koostada töömahuloend (kululoend) riigitee ja parkla osa eraldi. 5.17. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. 5.18. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 5.18.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 5.18.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 6. Bussipeatused 6.1. Koostöös kohaliku omavalitsusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 6.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid). 7. Liikluskorraldusvahendid 7.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 7.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 7.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 7.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 7.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 8. Tehnovõrkude ümbertõstmine 8.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada 4 põhiprojektid koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 9. Haljastus ja hooldus 9.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 9.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 10. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 10.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohaliku omavalitsuse esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukohaga Maanteeameti Kärdla esindus, Posti tn 4, Kärdla. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 10.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul: 10.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 10.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 10.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 10.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 10.7. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. 10.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 10.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 10.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 5 11. Vormistusnõuded 11.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 1 eksemplaris paberkandjal ja elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 11.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 11.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 11.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 11.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 11.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 11.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 11.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 11.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris digitaalselt (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: Lisa 1 – 27.04.2020.a. korraldusega nr 1-3/20/065 kinnitatud projekteerimistingimused ja selle Lisad; Lisa 2 – Nõuded töövõtjale. 6 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Nõuded töövõtjale 1. PROJEKTI JUHTIMINE 1.1. Tellija organisatsioon 1.1.1. Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi. 1.1.2. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle protokollimise. 1.2. Töövõtja organisatsioon 1.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid). 1.2.2. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest: 1) Projektijuht. 1.2.3. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul. 1.2.4. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine. 1.2.5. Projektijuht peab: 1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest; 2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise; 3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega; 4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi; 5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti; 6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid; 7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult; 8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul; 9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused; 10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta; 11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades 1.2.6. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest. 2. NÕUDED ISIKUTELE 2.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid: 2.1.1. Projektijuht Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 2.2 toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. 2.2. Nõuded isikutele on alljärgnevad: 2.2.1. Projektijuht 1) Projektijuht peab omama õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Projektijuhi kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust teedeehituse ja korrashoiu allerialal ja ametialal projekteerimise juhtimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et projektijuht omab õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. 2) Projektijuht peab viimase 5 aasta (06/2015-05/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehituseprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt 12 500 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projektijuhina järjestikku vähemalt 4 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, projektijuhi projektis osalemise aeg.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel