Maanteeamet · 19. juuni 2020
Sisu (failidest)
SISUKORD
I LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS
II PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED
III SELETUSKIRI..............................................................................................................................3
1.1 OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................................3
1.1.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus .........................................................................................3
1.1.2 Kitsendused........................................................................................................................6
1.1.3 Kaitsealused objektid .........................................................................................................6
1.1.4 Olemasolevad tehnovõrgud ...............................................................................................6
1.1.5 Liiklusõnnetuste statistika .................................................................................................7
1.1.6 Olemasolevad bussipeatused .............................................................................................8
2 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID....................................................................8
2.1 Saue valla üldplaneering ..........................................................................................................8
2.2 Ääsmäe küla Väljavahi, Põllu-Kaevu, Saksa kinnistute, reformimata riigimaa ja lähiala
detailplaneering, kehtestatud 17.10.2017 ...........................................................................................8
3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK ....................................................................................8
4 UURINGUD ...................................................................................................................................8
4.1 GEODEETILISED UURINGUD.............................................................................................8
4.2 GEOLOOGILISED UURINGUD ............................................................................................9
4.2.1 Geoloogiline ehitus ............................................................................................................9
4.2.2 Pinnaseveetase ...................................................................................................................9
4.3 LIIKLUSUURINGUD .............................................................................................................9
5 TEEDEEHITUSLIK OSA............................................................................................................9
5.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS ...............................................................9
5.1.1 Plaanilahenduse ja liikluskorralduse kirjeldus .................................................................10
5.1.2 Tööd, mida tehakse ohutuse parendamiseks:...................................................................10
5.1.3 Liiklusmärgid...................................................................................................................10
5.1.4 Teekattemärgistus ............................................................................................................11
5.1.5 Tähispostid .......................................................................................................................11
5.1.6 Väikevormid ....................................................................................................................12
5.1.7 Bussipeatused ..................................................................................................................12
5.1.8 Mahasõidud......................................................................................................................12
5.1.9 Äärekivid .........................................................................................................................12
5.2 VERTIKAALPLANEERING ................................................................................................13
5.2.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid ................................................................................13
5.2.2 Mulded ja nõlvad .............................................................................................................14
5.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID......................................................................................14
5.3.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid ...........................................................................14
5.3.2 Teetööde lühikirjeldus .....................................................................................................16
5.3.3 Nõuded materjalidele .......................................................................................................16
5.3.1 Nõuded mulde ja aluste tihendustegurile ning kandevõimele .........................................18
5.4 HALJASTUS..........................................................................................................................18
5.4.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine ...............................................................18
5.4.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal.....................................................................................18
5.4.1 Projekteeritud haljastus ....................................................................................................19
5.4.2 Rajamisaegne hooldus .....................................................................................................19
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
5.5 TEE HOOLDUSJUHEND .....................................................................................................19
6 TEHNOVÕRGUD ......................................................................................................................20
6.1 VÄLISVALGUSTUS JA SIDEVARUSTUS ........................................................................20
7 KESKKONNAKAITSE..............................................................................................................20
8 MUINSUSKAITSE .....................................................................................................................20
9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS .....................................................................................20
IV JOONISED
V LISAD
1. KAP-materjalide klassifikatsioon
2. Teetööde mahud
3. Projekti koondmahud
4. 3D-andmed (XML-formaadis) (esitatud digitaalselt)
5. Katendi arvutus (esitatud digitaalselt)
6. Ehitustööde kulude kalkulatsioon (esitatud digitaalselt)
7. Krundijaotuskava joonised (1 tk) (esitatud digitaalselt)
8. Maaomanike KK joonised (6 tk) (esitatud digitaalselt)
VI ARUANDED
1. Raadamise aruanne
2. Mullatööde aruanne
3. Katendite aruanne
4. Freesimise aruanne
5. Liiklusmärkide aruanne
6. Teekattemärgistuse aruanne
7. Tähispostide aruanne
8. Maastikukujundustööde aruanne
9. Planeerimistööde aruanne
VII PROJEKTI OSAD ERALDISEISVAS KÖITES
1. Geodeetiline uuring. Koostaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ. Töö
number TT-5320.
2. Geoloogiline uuring. Koostaja Reaalprojekt OÜ. Töö number GL19080.
3. Liiklusuuring. Koostaja ERC Konsultatsiooni OÜ. Töö number ERC/18/2019. Digitaalne
köide.
4. Teedeehituslik osa. Koostaja Roadplan OÜ. Töö number 19055. Käesolev köide.
5. Välisvalgustuse (PP) ja sidevarustuse (EP) osa. Koostaja OÜ Priimus Projekt. Töö number 18-
VS-19.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
3/22
III SELETUSKIRI
Käesolev projekt on koostatud Maanteeameti tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks võetud tellija
poolt väljastatud projekteerimistingimused, tehniline kirjeldus, võrguvaldajate tehnilised tingimused
ning projekti koosolekutel vastu võetud otsused.
Projekti eesmärk on liiklusohtliku koha likvideerimine.
Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid,
mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskus
www.standard.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist „Juhendid“
https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid.
1.1 OLEMASOLEV OLUKORD
1.1.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus
Objekt asub Harjumaal Saue vallas Ääsmäe külas riigitee nr 11247 km 0,21-0,265. Objekti lähedusse
jääb Ääsmäe liiklussõlm (n-ö Harutee).
Olemasolevas olukorras on tegu 5-harulise ristmikuga, kus lõikuvad omavahel järgmised teed:
1. Riigitee nr 11247 Ääsmäe – Hageri
2. Riigitee nr 11402 Ääsmäe tee (ehk Kasesalu tn)
3. Riigitee nr 11403 Ääsmäe mõisa tee (ehk Mõisa tee)
4. Riigitee nr 1110 Ääsmäe (ramp)
Ristmik töötab peatee-kõrvaltee põhimõttel ning peatee moodustavad tee nr 11247 ja 11403. Peatee
suund ja eesõiguskord on tähistatud liiklusmärkidega.
Olemasolev ristmik on osaliselt valgustatud.
Probleeme tekitab teeandmise kohustuse tajumine, kuna ristmikul on nii mitu haru. Kuna ristmiku ala
on avar, siis on täheldatud ka küllaltki suure kiirusega ristmiku läbimist, mis raskendab veelgi
teeandmise kohustusest arusaamist kõrvalsuunal sõitja jaoks. Samas on suur liikumiskiirus seotud ka
sellega, et kiirus on piiratud vaid teel nr 11402 ja teel nr 11247 (peale ristmikku) 50 km/h. Muudel
harudel (st ka peasuunal), on hetkel kehtestatud liikluskorralduse järgi lubatud 90 km/h, mis ei ole
situatsiooni arvestades asjakohane. Näiteks Ääsmäe keskuses poolt ristmikule lähenedes lõppeb
„Mõjuala“ 30 km/h ja lubatud kiirus on justkui 90 km/h. Samas ei vasta sellele kiirusele ristlõige ning
teele jääb ka jalakäijate teeületuskoht. Füüsiliselt puudub ka Ääsmäe mõisa tee algus liiklusmärk 351.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
4/22
Foto 1 Kiiruspiirangud Teeregistri kaardirakenduse andmetel
Jalakäijate teeületuskohad puuduvad, jalakäijad liiguvad teepeenral.
Katted:
1. Tee nr 11247 km 0,0 – 0,221: AC 12 surf freesitud alusel (2015)
2. Tee nr 11247 km 0,221 – 0,748: mustkate (1979), pinnatud 2017. a
3. Tee nr 11402 km 0,0 – 1,032: tihe asfaltbetoon (1988), pinnatud 2008. a
4. Tee nr 11403 km 0,0 – 1,536: mustkate (höövlisegu) (1986), pinnatud 2017. a
5. Tee nr 1110 Ääsmäe (ramp): tihe asfaltbetoon (2000), pinnatud 2015. a
Katte seisukord on hea teel nr 11247 km 0,0-221. Ebatasasusi ja sulglohke esineb ülejäänud ristmiku
alal ja harudel.
Foto 2 Katete seisukord
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
5/22
Ristmikul on pöörderaadiustel peenrad kohati „tühjaks sõidetud“ ning see on toonud kaasa ka katte
serva murenemise. Samuti on tugipeenar materjalist tühi rambil paremal pool teed ning vesi seisab.
Foto 3 Tühi tugipeenar ja murenenud kate
Foto 4 Tühi tugipeenar ja seisev vesi
Probleemne on juurdepääs Väljavahi kinnistule (72704:002:0294). Sissesõit kinnistule paikneb
ühesuunalise rambi lõpus ning teelt nr 11247 ei ole hetkel kehtestatud liikluskorralduse järgi legaalne
kinnistule sõita, kuna seda keelab kattemärgistus ja liiklusmärk 331.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
6/22
Foto 5 Takistatud juurdepääs Väljavahi kinnistule
Liiklussagedus oli teel nr 11247 Maanteeameti 2018. a loendusandmetel alljärgnev:
• lõigus km 0,0-6,19 AKÖL 471 a/ööp, millest 98% SAPA, 1% VAAB, 1% AR
Liiklussagedus oli teel nr 11402 Maanteeameti 2018. a loendusandmetel alljärgnev:
• lõigus km 0,0-1,03 AKÖL 842 a/ööp, millest 100% SAPA, 0% VAAB, 0% AR
Liiklussagedus oli teel nr 11403 Maanteeameti 2018. a loendusandmetel alljärgnev:
• lõigus km 0,0-1,05 AKÖL 621 a/ööp, millest 93% SAPA, 3% VAAB, 4% AR
Liiklusloenduste andmetest selgub, et suurima liikluskoormusega on tee nr 11403 tulenevalt asjaolust,
et tee teenindab mitmeid tööstusettevõtteid, nt Balsnack International Holding AS, Kadarbiku
Köögivili OÜ ja Element Majatehas OÜ.
1.1.2 Kitsendused
Projekteeritud ehitustööde alal asuvad tehnovõrkude kaitsevööndid.
1.1.3 Kaitsealused objektid
Projekteeritud ehitustööde ala jääb järgnevate kultuurimälestiste kaitsevööndisse:
• Ääsmäe Mõisa park, 18-20.saj kaitsevöönd, vööndi väline tunnus 2957
1.1.4 Olemasolevad tehnovõrgud
Sidevarustus:
Projekteeritaval alal asuvad sidekaablid ja sidekanalisatsioon.
Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS.
Sidevarustuse haldaja (optiline sidekaabel) on ELA SA.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
7/22
Veevarustus ja kanalisatsioon:
Projekteeritaval ala läheduses asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud.
Torustike haldaja on kohaliku vee-ettevõtja AS Kovek andmetel Väljavahi maaüksuse omanik.
Elektrivarustus:
Projekteeritaval alal asuvad elektrivarustuse maakaablid ning õhuliinid.
Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ.
Välisvalgustus:
Projekteeritaval alal on olemasoleva välisvalgustuse kaks eraldi võrku.
Välisvalgustuse haldaja on Maanteeamet (maakaabliga) ja Saue Vallavalitsus (õhuliiniga).
1.1.5 Liiklusõnnetuste statistika
Teeregistri andmetel projekteeritaval teelõigul liiklusõnnetusi ei ole toimunud.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on projekteeritaval teelõigul toimunud kokku 2 registreeritud
liiklusõnnetust ajavahemikus 2012 - 2019. a, milles on tekkinud varakahju kokku 13479 € ulatuses.
Isikukahju nendes õnnetustes ei ole tekkinud. Õnnetuste tüübiks on olnud tagant otsasõit ning ristmiku
ületamine/kokkupõrge vastutulijaga.
Järgnevalt on esitatud väljavõte Eesti Liikluskindlustuse Fondi liiklusõnnetuste kaardist
projekteeritava lõigu ulatuses.
Joonis 1 LKF andmed liiklusõnnetuste kohta
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
8/22
1.1.6 Olemasolevad bussipeatused
Olemasolevaid bussipeatusi lõigul ei ole, asjakohased liiklusmärgid puuduvad. Küll aga on teada, et
bussid peatuvad tee nr 11247 PK 2+00 juures paremal pool, kus on olemasolevas olukorras avatud
tasku. Avatud tasku juures on ka info ja reklaamtahvel kohalikule kogukonnale info edastamiseks.
Seetõttu saab öelda, et tegu on segakasutusega avatud taskuga. Kuna puuduvad liiklusmärgid 541a, siis
ei ole määratud ka bussipeatus ega selle nimi. Küll aga on nii Google kui peatus.ee veebilehekülgedele
nimetatud bussipeatus kantud nimetusega „Harutee“.
2 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID
2.1 SAUE VALLA ÜLDPLANEERING
Haldusreformi tulemusel on koostamisel endiste Kernu valla, Nissi valla, Saue linna ja Saue valla uus
üldplaneering. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni on projektalas kehtiv Saue Vallavolikogu 29.
novembri 2012 otsusega nr 89 kehtestatud Saue valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgi asub
projektala tiheasustuse ja hajaasustuse ala piiril. Projektala piirneb üldplaneeringu järgi
elamumaadega.
Käesolev projektlahendus ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.
2.2 ÄÄSMÄE KÜLA VÄLJAVAHI, PÕLLU-KAEVU, SAKSA KINNISTUTE,
REFORMIMATA RIIGIMAA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING,
KEHTESTATUD 17.10.2017
Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli kruntide moodustamine ning maa sihtotstarbe
muutmine maatulundusmaast elamumaaks, ärimaaks, transpordimaaks ning üldkasutatavaks
maaks. Samuti määrati ehitusõigus, kujade, piirangute ja kitsenduste alad, tehnovõrkude
paigutus, üldised ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused ehitiste projekteerimiseks, üldised
haljastuspõhimõtted ja eraldi maaüksused avalikele teedele ja haljasaladele. Vastavalt
algatamise otsusele on üldiseks eesmärgiks planeeritava ala planeerimine tihehoonestusalaks
elamuehituse tarbeks.
Detailplaneering jääb käesoleva projektala vahetus lähedusse, vastuolusid projekti ja kehtestatud
detailplaneeringu vahel ei ole.
3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK
Projekteeritud ehitustööde alasse ei jää geodeetilise põhivõrgu punkte.
4 UURINGUD
4.1 GEODEETILISED UURINGUD
Geodeetilise uuringu koostas Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ. Töö number
TT-5320.
Töö teostamise aeg: september 2019.a.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
9/22
4.2 GEOLOOGILISED UURINGUD
Geoloogilise uuringu koostas Reaalprojekt OÜ. Töö number GL19080.
Lühikokkuvõte uuringust:
4.2.1 Geoloogiline ehitus
Uuritud ala reljeef on valdavalt tasane. Puuraukude suudmete ümbruses jäävad absoluutkõrgused
vahemikku 40,1…41,1 meetrit. Pinnakate koosneb valdavalt erinevatest savipinnastest, mis on kaetud
täitematerjalide või pindmise mullakihiga. Pinnakatte alumises osas esineb aluspõhja murenemisel
tekkinud jämepurrust koosnev pinnas. Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja
Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, mille pealispinnani praeguse uuringu käigus ei puuritud.
4.2.2 Pinnaseveetase
Vett välitöö käigus (26.09.2019) puuraukudesse ei kogunenud. Läbilõikes esineb
külmumissügavuses moreenpinnas, milles vesi liigub aeglaselt. Uuring tehti madalveeperioodil.
Kõrgvee ajal võib ajutiselt ülavett esineda savise aluspinnase kihipiiril ja tee kõrval madalamates
kohtades ajutiselt ka maapinnal. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli
L1.T1. määrangul kuulub uuringupiirkond 3. niiskuspaikkonda, tulenevalt normidest madalamast
muldest.
4.3 LIIKLUSUURINGUD
Liiklusuuringu koostas ERC Konsultatsiooni OÜ. Töö number ERC/18/2019.
Lühikokkuvõte uuringust:
Liiklussageduse prognoosi koostamisel on kasutatud baasprognoosis toodud metoodikat,
kuid kõik kasvutegurid on vastavalt analüüsitud olukorrale ümber arvutatud. Tulenevalt
kavandatavast detailplaneeringust on teelõikude liiklussageduse kasv erinev.
Ristmiku teenindustase on ringristmiku kavandamise puhul „A“ (ooteaeg puudub või on väga
lühike). Ringristmiku koormussagedus on 475 normitelge/ööp ja Evaj 243 MPa.
5 TEEDEEHITUSLIK OSA
5.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS
Projekteeritava maantee põhilised näitajad:
• Projekteerimise lähtetase „rahuldav”
• Maantee klass V (Teeregistri alusel)
• Projektkiirus 50 km/h
• Sõiduradade arv 2
• Sõiduraja laius 3,0 ja 2,75 m
• Kindlustatud peenra laius: 0,5 m
• Tugipeenra laius 0,5 m
• Jalgratta- ja jalgtee laius 2,0 – 2,5 m
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
10/22
5.1.1 Plaanilahenduse ja liikluskorralduse kirjeldus
Vastavalt projekteerimise aluseks oleva tehnilise kirjelduse punktile 3.2 on muudetud olemasoleva
ristmiku tüüp ning projekteeritud ringristmik.
Ristmiku piirkonnas on kehtestatud piirkiirusena 50 km/h.
Projekteeritud on ülesõidetava jaotusringiga ringristmik, mille jaotusringi läbimõõt on 10 m.
Tulenevalt väga kompaktsest geomeetriast, ei ole võimalik projekteerida liiklussaari ringristmikule
lähenevatele harudele. Autorongide parempöörde võimaldamiseks on projekteeritud tee nr 11247 ja
11403 vahele eraldi pöörderada, mis on tardkivist kattega.
Bussipeatused on projekteeritud mõlemale poole teed (tee nr 11247 lõik 0,15 – 0,2). Vaadeldavat
ristmikku läbivad kohalikud liinid ja koolibussid. Parempoolne bussipeatus on projekteeritud vastavalt
Maanteeameti soovile sõidurajale ning vasakpoolne bussipeatus on projekteeritud avatud taskusse,
mille geomeetria vastab EVS 843:2016 joonisele 6.21.
Liikluskorraldust on muudetud teel nr 1110 (ramp) nii, et Väljavahi kinnistule oleks tagatud legaalne
juurdepääs. Selleks on rambi lõpuosa muudetud 55 m ulatuses kahesuunaliseks, mis võimaldab ohutu
juurdepääsu Väljavahi (72704:002:0294) kinnistule. Kahesuunalise liiklusega lõigu projekteerimine
arvestab võimalusega, et tulevikus vajab juurdepääsu ka Väljavahi kinnistu 72704:002:0222, mis jääb
rambist vasakule.
Bussipeatusteni on projekteeritud jalgratta- ja jalgteed. Teeületuskohad on projekteeritud teele nr
11247 ja 11402, mille kaudu ühenduvad projekteeritud jalgratta- ja jalgteed olemasoleva jalgratta- ja
jalgteega, mis paikneb Kasesalu tn ja Mõisa tn ääres.
5.1.2 Tööd, mida tehakse ohutuse parendamiseks:
• Kiiruspiirangu 50 km/h üheselt ja selgelt kehtestamine
• Ringristmiku rajamine
• Bussipeatuste ja ooteplatvormide rajamine
• Jalgratta- ja jalgtee ühenduste rajamine bussipeatustesse
• Olemasoleva välisvalgustuse täiendamine täiendavate valgustusmastidega
5.1.3 Liiklusmärgid
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I või II (v.a liiklusmärgid, mis on
suurusgrupita nt liiklusmärk 541a). Konkreetse liiklusmärgi suurusgrupp on tähistatud
liikluskorralduse joonisel.
Liiklusmärkide alused valmistada alumiiniumlehest. Tekstiliste märkide suurtähekõrgus on 125 mm
(v.a liiklusmärgid 644, mille tähekõrgus on 75 mm). Liiklusmärkidel kasutada II-klassi
valgustpeegeldavat kilet (RA2).
Liiklusmärkide materjalinõuded:
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1
kirjeldatud koormustele. Minimaalsed koormuste nõuded on toodud Riigiteede liikluskorralduse juhise
tabelis II-1.4b. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni.
Betooni keskkonnaklassid valida vastavalt Riigiteede liikluskorralduse juhise punktile 1.5.6.
Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.
Liiklusmärkide postid ja tarvikud:
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
11/22
Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad
liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga
postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.
Liiklusmärkide paigaldamine:
Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende
kasutamine”. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud standardi muudatusi, mida tuleb vaadata koos
esmaväljaandega:
• EVS 613:2001/A2:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
• EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
Lisaks on arvestatud ka määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“
01.10.2018 jõustunud redaktsiooni.
Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib
paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.
Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb Töövõtjal liiklusmärkide
tööjoonised kooskõlastada tellijaga.
5.1.4 Teekattemärgistus
Teekattemärgistuse projekteerimisel on lähtutud Maanteeameti juhendist „Riigiteede liikluskorralduse
juhis“ ja standardist EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“ (vaadeldud koos standardi
muudatustega).
Sõiduteel teekattemärgistus teostada kuuma valuplastikuga (TVP). Teekattemärgis 993 märkida
äärekividele värviga (must ja valge). Jalgratta- ja jalgteedel teostada teekattemärgised värviga.
Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja
nende kasutamine”.
5.1.5 Tähispostid
Projektiga haaratud teelõigul on olemasolevad tähispostid. Projektalal likvideeritakse mõned valged ja
kollased tähispostid. Projekteeritud on uusi tähisposte mahus, mis on vajalik projekti realiseerimiseks.
Tähispostid paigaldada 0,5 m kaugusele asfaltbetoonkatte servast, mulde servale. Tähispostile
paigaldatud helkuri keskpunkti kõrgus sõidutee väliserva (st servajoone) pinnast peab olema 0,9 m.
Valge helkuriga tähispostid on projekteeritud:
• Teele nr 1110 kohta, kus tõenäoliselt hoolduse käigus on üks tähispost hävinud
Kollase helkuriga tähispostid on projekteeritud:
• bussipeatuste laienduste algusesse ja lõppu ning laienduse murdekohtadesse:
• ringristmiku pöörderaadiustele äärekivita ristlõikes, vahekaugusega ≤10 m;
• äärekivide alguse ette sõidusuunast vaadatuna
Sinise helkuriga tähispostid on projekteeritud mahasõitude kõrvale, mis viivad elamu või taluni.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
12/22
5.1.6 Väikevormid
Ringi tuleb tõsta PK 1+95 paremal pool teed olev Saue valla kaart ja teadetetahvel. Saue valla kaart
tõsta PK 1+72 juurde paremale poole teed. Teadetetahvel tõsta PK 2+00 juurde bussipeatuse vahetusse
lähedusse. Teadetetahvli ette on projekteeritud asfaltbetoonkattega laiend, et inimesed ei peaks tahvlilt
infot lugedes muru peal seisma.
5.1.7 Bussipeatused
Bussipeatused on projekteeritud kahe lahenduse järgi:
Tüüp I – peatus avatud taskus
Bussipeatused on projekteeritud avatud taskusse, mille laius on 3 m. Bussipeatuse täislaiuse pikkus on
20 m. Bussipeatuse täisosale eelneb kaldosa, pikkusega 30 m ja järgneb kaldosa, pikkusega 25 m.
Bussiooteplatvorm on 10 m pikkune, mille laius on 2,0 m. Bussiooteplatvormi taha on projekteeritud
laiem plats, kuhu saab perspektiivis paigaldada ootekoja. Käesoleva projektiga ootekoda ei paigaldata.
Tüüp II – peatus sõidurajal
Peatus märgitakse sõidurajale teekattemärgisega 933. Märgise pikkus on 20 m.
Bussipeatused on projekteeritud järgnevalt:
• „Harutee“ bussipeatus vasakul pool sõiduteed PK 1+72 juurde (peatus avatud taskus)
• „Harutee“ bussipeatus paremal pool sõiduteed PK 2+00 juurde (peatus sõidurajal)
5.1.8 Mahasõidud
Projektiga on ette nähtud kahe mahasõidu korrastamine. Mahasõitudele rajatakse uus asfaltbetoonkate.
Kuna tegu on olemasolevate mahasõitudega, siis piisab uue killustikaluse ehitamisest. Liivaluse ja
täitekihi rajamine on vajalik väikeses mahus Väljavahi kinnistu mahasõidu juures.
Mahasõitude kalded jäävad 0-3,4 % piiridesse.
Projekteeritud mahasõitude asfaltbetoonkate viia sujuvalt kokku olemasoleva mahasõidu asfaltbetoon-
või killustikkattega.
Mahasõitude tugipeenrad ehitada optimaalse terakoostisega segust. Mahasõitude tugipeenra laius on
1,0 m.
5.1.9 Äärekivid
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150 x 290 mm) peab olema valmistatud tardkivimi baasil
(klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid”
Tabel 2.2 nõuetele).
Tardkivist sõidutee äärekivid (150 x 290 mm) peavad vastama standardile EVS-EN 1342 ning nende
külmakindlusklass peab olema vähemalt F1. Tardkivi veeimavus 24 h jooksul peab olema alla 0,5 %.
Lisaks määruses esitatud nõuetele tuleb äärekivide paigaldamisel juhinduda järgnevast:
• Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 5 mm.
• Alla 4,0 m äärekiviraadiusega kõverate puhul kasutada vastava raadiusega äärekive või
lühendatud äärekive pikkusega mitte üle 0,5 m.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
13/22
• Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm.
• Äärekivid rajada kogu pikkuses täis betoonalusele h ≥ 5cm, betooni klass C16/20 (nn.
pätsikeste kasutamine pole lubatud). Äärekivi taga peab paigaldusbetoon ulatuma vähemalt
poole äärekivi kõrguseni.
Üle sõidetavatele kohtadele ristmikul (kitsendid) on projekteeritud graniidist äärekivid (150 x 290
mm). Vältimaks terava serva tekkimist, peavad kitsendi graniidist äärekivid olema faasitud servaga (4
cm) või lõigata graniidist äärekividele 4 cm faas. Ringristmikule tuleb äärekivi
Ringristmiku ülesõidetavale jaotusringile on projekteeritud tardkivist äärekivid (150 x 290 mm), mis
tuleb paigutada külili, vältimaks terava serva tekkimist, mis võiks vigastada sõidukite rehve ja
hooldustehnikat. Terava serva vältimine pikendab oluliselt ka äärekivide eluiga, kuna väheneb nende
vigastamise oht hoolduse käigus. Ringristmiku kitsendi äärekivi paigaldamisel jälgida, et äärekivi
asfaltkatte poolne serv peab olema asfaltkattega samas tasapinnas ning äärekivi tagumine serv on 5 cm
kõrgem võrreldes äärekivi esiservaga (äärekivist moodustub kaldpind).
Tardkivist äärekivid (150 x 290mm) on projekteeritud järgnevalt:
• 5 cm - ringristmiku jaotusringi servas asfaltkatte ja tardkivi sillutise vahel
(sõidutee poolne serv h=0 cm, tagumine serv h=5 cm asfaltkatte pinnast);
• 4 cm - ringristmike üle sõidetavate kitsenduste asfaltkatte poolses servas;
Betoonist äärekivid (150 x 290 mm) on projekteeritud järgnevalt:
• 12 cm – sõidutee servas, jalgratta- ja jalgtee eraldamisel
• 0 cm - ülekäigukohtade juures
Äärekivide kõrgused on näidatud projekti plaanijoonistel. Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes
viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele. Üleminekud madaldatud
äärekivile teostada kahe kivi ulatuses.
5.2 VERTIKAALPLANEERING
Vertikaalplaneering on koostatud nii, et maksimaalselt säilitada olemasolevat konstruktsiooni ehk töid
oleks võimalik suuremas mahus tasandusfreesimise ja ülekatte meetodiga. Sõidutee põikkalded
tulenevad olemasoleva konstruktsiooni kalletest, mis jäävad vahemikku 0 – 2,7 %.Vertikaalplaneering
sõiduteel on tehtud arvestusega, et tasanduskihte ei ole vaja rajada ning tuleb teostada vaid
tasandusfreesimine ning ülekate. Tasandusfreesimise teostamise eelduseks on freesikaart, mille peab
koostama ehitaja. Tasandusfreesimise keskmine freesimise paksus on 3,2 cm.
Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4,0%. Jalgteedele on projekteeritud ühepoolne põikkalle
2,0%.
5.2.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid
Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele. Restkaevusid ja sademeveetorustikke
ei ole projekteeritud. Vajadusel on haljasalasid ettenähtud planeerida parematesse kalletesse, et tagada
vee ärajuhtimine teelt ja tee äärselt alalt.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
14/22
Tee nr 1110 paremal pool olevat tugipeenart on vaja täita, et vältida vee kogunemist tühjakssõidetud
tugipeenra kohale. Tugipeenra ja Väljavahi kinnistu kinnistupiiri vaheline haljasala tuleb planeerida
nii, et oleks tagatud vee valgumine teest eemale.
5.2.2 Mulded ja nõlvad
Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:2.
5.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID
Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ (MA
2017-003). Katendi arvutamisel on kasutatud katendi arvutamise programmi KAP 2.0 (23.02.2017).
Katendi kasutusajaks on võetud 20 aastat (mis tähendab püsikatet) ja ette on nähtud 1 cm kulumisvaru
pealmisse asfaldikihti (ei kajastu tugevusarvutustes) vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4.5.4.
Katendiaruande järgi kooskõlastas Tellija katendivariandi nr 2 klausliga, et riigiteede katendites
kasutada AC 16 surf segu paksusega 5 cm (katendiaruande konstruktsioonis oli AC 16 surf 4 cm).
Sellest tulenevalt on põhiprojektis katendivarianti nr 2 täpsustatud ja tehtud täpsustav arvutus. Selle
tulemusel on AC surf 16 kihipaksuse suurenemisel 1 cm võrra vähendatud killustikaluse ülakihi
paksust 3 cm võrra.
Katendikonstruktsioonide projekteerimisel on maksimaalselt säilitatud olemasolevat
teekonstruktsiooni. Uued täitekihid ja alused on projekteeritud vaid kohtades, kus see on vajalik.
5.3.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid
Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate viirutustega.
1. Sõidutee katend freesitud alusel (Konstruktsioon 1)
- AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- olemasolev tasandusfreesitud asfaltbetoonkate
2. Sõidutee katend (ol. ol a/b kattesse paigaldatavate äärekivide ees) (Konstruktsioon 2)
- AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- AC 20 base 70/100 h = 5 cm
- killustikalus fr 16/32 h = 18 cm
- olemasolev teekonstruktsioon
3. Sõidutee katend (Konstruktsioon 3)
- AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- AC 20 base 70/100 h = 5 cm
- tard- või paekivikillustik fr 16/32 (aluse ülakiht), kiilutud h = 15 cm
- killustikalus fr 32/63 (aluse alakiht) h = 25 cm
- geotekstiil (NGS profiil nr 3, eraldav)
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
15/22
- dreenkiht (Tm_105) hmin = 20 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev aluspinnas
4. Mahasõidu katend (Konstruktsioon 4)
- AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- killustikalus fr 32/63, kiilutud h = 25 cm
- liivalus (Tm_105) (vajadusel) h = 20 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev aluspinnas
5. Mahasõidu katend (Konstruktsioon 5)
- AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- killustikalus fr 32/63, kiilutud h = 25 cm
- olemasolev teekonstruktsioon
6. Jalgtee katend (Konstruktsioon 6)
- AC 8 surf 70/100 h = 5 cm
- killustikalus fr 32/63, kiilutud h = 20 cm
- liivalus (Tm_105) h = 20 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev aluspinnas või ehitatud tee konstruktsioon
7. Ülesõidetav tardkividest sillutis vanal muldel (Konstruktsioon 7)
- tardkivist täringukivi (14x14 cm) + vuugitäide (1) h = 14 cm
- sängitusbetoon C35 (2) h = 10 cm
- olemasolev teekonstruktsioon
8. Ülesõidetav tardkividest sillutis uuel muldel (Konstruktsioon 8)
- tardkivist täringukivi (14x14 cm) + vuugitäide (1) h = 14 cm
- sängitusbetoon C35 (2) h = 10 cm
- killustikust alus, fr 32/63, kiilutud h = 25 cm
- geotekstiil (NGS profiil nr 3, eraldav)
- dreenkiht (Tm_105) h = 25 cm
- täitepinnas (vajadusel) vajadusel
- olemasolev aluspinnas (või olemasolev teekonstruktsioon)
(1)
– vuugitäite valib ehitaja arvestades, et kivid ei tohi liikluse all liikuma hakata ega sillutisest välja
tulla.
(2)
– Uninaks jämedateraline tänavakivide sängitusbetoon või analoog Sängitusbetoon C35
9. Tugipeenra kate (Konstruktsioon 9)
- sidumata segu fr 0/31,5 h = 25 cm
- ehitatud tee konstruktsioon
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
16/22
10. Tugipeenra kate (Konstruktsioon 10)
- sidumata segu fr 0/16 h = 5 cm
- ehitatud tee konstruktsioon
11. Haljastus
- Murukülv (klass III)
- Kasvualus h = 5-7 cm
5.3.2 Teetööde lühikirjeldus
Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike poolt seatud kooskõlastuste tingimustest.
• Tähistada objekt nõuetekohaselt ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus.
• Likvideerida asendiplaanil näidatud puud ja võsa ja nende kännud.
• Kärpida hekkide, puude oksasid asendiplaanil näidatud kohtades
• Tõsta ümber ja kaitsta projektiga ette nähtud objektid. Projektiga ümber tõstmiseks määratud
liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning paigaldada projektis ette nähtud
kohale. Kui liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb
olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega, mis vastavad käesoleva projektis
sätestatud nõuetele.
• Teostada katendi freesimine. (sh tasandusfreesimine, mille jaoks on eelnevalt vajalik koostada
freesikaart ja 3D-masinjuhtimise kasutamise korral freesimise pinnamudel).Freespuru vedada
Tellija poolt ettenähtud ladustamise kohta.
• Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused.
• Eemaldada projekteeritud teekonstruktsioonide alt kasvupinnas ja mittesobiv pinnas. Projektis
on arvestatud 0,55 m paksuse kasvupinnase kihiga (tuleneb ehitusgeoloogilisest uuringust,
arvestuslikuks on võetud puuraukudes leiduva mullakihi keskmine paksus).
• Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas.
• Paigaldada ja tihendada täitepinnas, dreenkihid, liivalused ning killustikalused
• Paigaldada projekteeritud äärekivid ning sillutiskivid.
• Paigaldada projekteeritud asfaldikihid.
• Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal.
• Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada nõlvad, kus see on ette nähtud.
• Teostada teekattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid.
• Puhastada teemaa-ala.
5.3.3 Nõuded materjalidele
Kihi
MATERJALIDE
paksus, Konstruktsiooni
NÕUDED:
Materjal [cm] nr Materjali minimaalsed nõuded
AC 8 surf 5 6 AKÖL 20 < 900 (AKEJ)
Asfaltbetoonsegud AC 16 surf 5 1; 2; 3; 4; 5 3000 ≤ AKÖL 20 ≤ 6000 (AKEJ)
AC 20 base 5 2; 3 3000 ≤ AKÖL 20 ≤ 6000 (AKEJ)
Tard- või
paekivikillustik AKÖL 20 3000-6000
Killustik fr 16/32 15 3 (KKEJ, tabel 1 veerg nr 4)
Paekillustik fr AKÖL 20 3000-6000
32/63 25 3; 4; 5; 8 (KKEJ, tabel 1 veerg nr 5)
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
17/22
Paekillustik fr
32/63 20 6 500 ≤ AKÖL 20 ≤ 3000 (KKEJ)
Paekillustik fr
16/32 18 2 500 ≤ AKÖL 20 ≤ 3000 (KKEJ)
Vastavalt Lisa nr 1-le.
Minimaalne filtratsioonimoodul
Dreenkiht Tm_105 25 3; 8 1,0 m/ööp
Juurde- Vastavalt Lisa nr 1-le.
veetavad
Minimaalne filtratsioonimoodul
liiv-
pinnased Liivalus Tm_105 20 4; 6 0,5 m/ööp
Vastavalt Lisa nr 1-le.
Täitepinnas Minimaalne filtratsioonimoodul
(vajadusel) Tm_105 muutuv 3; 4; 6; 8 0,5 m/ööp
Purunemiskindlus ≤LA35 ; külma-
Tugipeenar fr 0/31,5 25 9 kindlus F4 ; [TEKN Lisa 10 pos 6]
Purunemiskindlus ≤LA35 ; külma-
Tugipeenar fr 0/16 5 10 kindlus F4 ; [TEKN Lisa 10 pos 5]
Märkused:
• Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud
vastava segulehe tingimusi.
• Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid.
• Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-
1:2009 tabelis 12.
• Raskeliikluse osakaal 2 %.
• AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis
• KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis
• TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded
• Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
• Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt
juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.
• Killustikalused ehitada vastavalt juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Lubatud
ei ole kasutada sidumata segusid. Lubatud ei ole kasutada ridakillustikku.
Dreenkihtide ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0 m/ööp
(määruse „Tee projekteerimise normid“ (05.08.2015), lisa „Maanteede projekteerimisnormid“).
Liivaluste ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp
(TEKN).
Liivalused, dreenkihid ning muldkeha (täitepinnas) ehitada vastavalt juhisele „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“.
Projektis on sätestatud geotekstiilide profiilid. Projekteerija on lähtunud NorgeoSpec
spetsifikatsioonist.
Killustikaluse all kasutada konstruktsioonides 3 ja 8 NorGeoSpec profiilile nr 3 vastavat eraldava
funktsiooniga geotekstiili. Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja
juhistele. Projekti mahud ei sisalda geotekstiili paigaldamiseks vajalikke ülekatteid.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
18/22
5.3.1 Nõuded mulde ja aluste tihendustegurile ning kandevõimele
Kandevõime:
• Elastsusmoodul mõõdetuna plaatkoormuskatsega tihendatud katendikihi pinnalt peab vastama
vähemalt katendiarvutuses toodud väärtusele.
• Katendikonstruktsioonis killustikkihi olemasolul teostatakse plaatkoormuskatse killustiku
kihilt. Muudel juhtudel muldkeha pinnalt.
• Mulde ja dreenkihi tihendustegurid peavad vastama juhise „Pinnaste tihendamise ja tiheduse
kontrolli juhis“ tabelile nr 4 ning liivpinnastel tabelile nr 5
• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud
killustikaluse peal peab olema sõiduteel ning teenindava transpordiga kõnniteel ≥ 170 MPa
• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud
killustikaluse peal peab olema kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ≥ 140 MPa
• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud
killustikaluse peal peab olema eraldussaarel ≥ 120 MPa
Tihendustegur:
• tihendustegur katendi põhjast kuni 0,4 m sügavuseni ≥ 0,98 (vastavalt TEKN lisa 6)
• tihendustegur katendi põhjast üle 0,4 m sügavusel ≥ 0,96 (vastavalt TEKN lisa 6)
5.4 HALJASTUS
5.4.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine
Tee maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil
näidatud võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ning
utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal.
Raietööde ulatus on toodud asendiplaanil. Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal
kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus.
Erakinnistul asuv puidumaterjal kuulub vastava kinnistu omanikule. Erakinnistult likvideeritava
puidumaterjali ladustamise koht kooskõlastada Töövõtjal kinnistu omanikuga.
Liiklusohutuse huvides on vajalik kärpida oksi Väljavahi kinnistut (72704:002:0294) piiraval hekil,
mis jääb tee maa-alale. Eelkõige tuleb kärpida hekki kinnistu põhjanurga juures, kuna seal piirab hekk
nähtavust teelt nr 11247 vasakule.
Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki
hekkide ja põõsastega.
Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778:2001.
Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta.
5.4.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal
Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill,
autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde
käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule
iseloomulik võra kuju.
Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde
alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
19/22
Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale
sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni.
Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse
liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide
ladustamiseks.
Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“.
5.4.1 Projekteeritud haljastus
Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad murukülviga (klass III). Projektiga on
ette nähtud mulde ja kraavide nõlvad haljastada murukülviga (klass III). Lubatud on mulde ja kraavide
nõlvade haljastamine hüdrokülviga.
Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 7 cm.
Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele
esitatud nõuetele.
Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära.
Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga
tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.
Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi
aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel
võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid
kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud.
Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui
kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada
kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.
Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.
5.4.2 Rajamisaegne hooldus
Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta
korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha parima
praktika kohaselt.
5.5 TEE HOOLDUSJUHEND
Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee
seisundinõuded. Lähtuda tuleb määruse kehtivast redaktsioonist. Avalikult kasutatava tee omanik või
teehoiu eest vastutav isik on kohustatud hoidma tee seisunditaseme nõuetele vastavas seisukorras.
Käesolevas seletuskirjas on tähelepanu juhitud projekti peamistele eripäradele, muus osas kehtivad
üldised hooldamise tingimused, mis tulenevad tee omaniku ja töövõtja vahelisest lepingust.
Konkreetsete, ehitusöödel kasutatud toodete (valgustid, liiklusmärgid, tähispostid vms) tootjapoolsed
hooldus- ja kasutusjuhendid tuleb töövõtjal edastada Tellijale. Toodete hooldamisel lähtuda edastatud
hooldusjuhendistest.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
20/22
6 TEHNOVÕRGUD
6.1 VÄLISVALGUSTUS JA SIDEVARUSTUS
Välisvalgustuse ja sidevarustuse osa koostas OÜ Priimus Projekt. Töö number 18-VS-19.
Välisvalgustuse ja sidevarustuse osa asub eraldi köites.
Sidevarustuse osa on lahendatud eelprojekti staadiumis.
7 KESKKONNAKAITSE
Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.
Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad
olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi
toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende
puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud
juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna.
Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt
hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
8 MUINSUSKAITSE
Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse
tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on
Muinsuskaitseseaduse § 32 ja § 443 kohaselt leidja/tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama
leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja omavalitsusele.
Antud projekti alale jääb kinnismälestis nr 2956 Ääsmäe mõisa park, 18.-20. saj.
9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Ehitustööde teostamisel peab järgima projekti kooskõlastustel, kooskõlastuste koondtabelis ja/või
ehitusloal märgitud kolmandate osapoolte võimalike täiendavate tingimustega.
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid.
Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti
välja märkida.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
21/22
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga
konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust
leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste
laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne
ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida
vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud
ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada,
kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude
täpne asukoht surfimise teel.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas
tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud
ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi.
Tööde läbiviimisel ja ehituskaeviku piirestamisel lähtuda “ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” ning
“Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel”.
Kõik projekti koosseisu kuuluvad tööd teostada liiklust sulgemata. Lubatud lühiajalised sõiduraja
sulgemised vastavalt kooskõlastatud ehitusaegsele liikluskorraldusskeemile.
Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist kohustub koostama
Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mille kohustub kooskõlastama Maanteeameti
liikluskorralduse spetsialistiga. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama
Maanteeametis kooskõlastatud skeemile.
Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad
ehitusobjektiga.
Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne ehitustööde
algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja
juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima
ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad,
peab need töövõtja oma kuludega taastama.
Objekti pildistamine
Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha
põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste pildistamine.
Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb
fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise
ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid,
tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite
piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust.
Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud digitaalsele andmekandjale, need tuleb nimetada ja
süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt
määratletav.
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
22/22
Üks eksemplar igast digitaalsest andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist
vastaval lõigul.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning
kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude)
õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra
fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate
ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning
defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.
Vajumisvaatlused
Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, müüridele ja muudele rajatistele, mis asuvad
projekteeritud sõiduteele teljele lähemal kui 5m. Selleks peab sellistel hoonetel nähtaval kohal
tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale
ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha kontrollmõõdistusi
ehitustööde ajal.
Nii esmane kui ehitustöödele järgnev kontrollmõõdistus tuleb siduda ehitustööde mõjualast väljaspool
asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral otsustab Järelevalve insener
vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele.
Seletuskirja koostaja: Markus Toon (Allkirjastatud digitaalselt)
Kuupäev: 10.06.2020
Töö nimi: Riigitee 11247 Ääsmäe-Hageri km 0,21-0,265 ristmik Töö nr 19055
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ