Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1445
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud ja videosilla vahendusel Tallinna
notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 seitsmeteistkümnendal juunil
kahe tuhande kahekümnendal aastal (17.06.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad
on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood
36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
notariaalakti tõestamise hetkel on Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond (Omaniku
esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja
digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb
notariaalaktile lisatud volikirja alusel Kaili Lilleleht, isikukood 47903284224, kelle
isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et
tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Vesiveski, Aarna küla, Põlva vald
(Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud
volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki
alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
maantee, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos
selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega.
1
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10621250 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 19801:001:2244, pindala 36,71 ha, aadress 11390 Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maantee, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond, maa
sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. kinnistamisavaldus nr 45025202050 registreeritud 17.06.2020; esitaja Sirje Velsberg,
esitaja tehingu number 1291/2020.
1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik
kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses
vastavalt 22.02.2018 lepingu punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm kaks (3.2.), kolm
neli (3.4.), kolm kaheksa (3.8.) kuni kolm üheksa (3.9.) ja neli (4) ning lepingu lisaks
II ja III olevatele plaanidele. 22.02.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
12.03.2018. Kohtunikuabi Helle Eduvald.
2) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus side maakaabelliini
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 25.07.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5,
3.6 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 olevatele plaanidele. 25.07.2019 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 1.08.2019. Kohtunikuabi Helle Roosvalt.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt
30.04.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9, 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 3
olevale plaanile. 30.04.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.05.2020.
Kohtunikuabi Hele Olli.
1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(17.06.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised
(rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid
ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud asjaolu on
notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220729657 Suurupi meresidekeskuse sidekaabel 337,2 kasutusel kinnisasi
220735614 Elektri maakaabelliin ja alajaam 843 ehitusluba antud kinnisasi
220763638 tänavavalgustus ehitusluba antud kinnisasi
220763647 tänavavalgustus ehitusluba antud kinnisasi
220781551 gaasitorustik ehitusluba antud kinnisasi
ELA094 Vääna-Paldiski, Karjaküla-
Tutermaa ja Muraste-PV kool lõikude
220779925 12347 kasutusel kinnisasi
Mikrotorusüsteem ja fiiberoptilised
sidekaablid
220830331 Sidekanal Telia kasutusel kinnisasi
2
220830317 Sidekanal ASO kasutusel kinnisasi
MERIHOBU JA TUULEPESA
221292849 404 kasutusel kinnisasi
ELURAJOONIDE JA LÄHIALA PON
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel on
registreeritud projekteeritav looduskaitseobjekt: loodusobjekti tüüp: kaitseala -
looduskaitseala, loodusobjekti nimetus: Sõrve looduskaitseala, kaitse staatus:
kavandatav kaitstav ala; loodusobjekti valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon,
loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: 25.06.2006 laekus Keskkonnaministeeriumile
Sõrve LKA moodustamise ettepanek.
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud mitmed kitsendused (sideehitise kaitsevööndid, avalikult
kasutatava tee kaitsevööndid, tee avalik kasutus, geodeetilise märgi kaitsevööndid,
ranna või kalda piiranguvööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, gaasipaigaldise
kaitsevööndid, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 6950 m²;
nähtus: kinnismälestis (Muistsed põllud), muinsuskaitseala või kinnismälestise ala
(ulatus: 604 m²; nähtus: kinnismälestis (Muraste mõisa park, 19.-20. saj.)), veekogu
kallasrada, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 9494 m²;
nähtus: kinnismälestis (Muistsed põllud)), ranna või kalda veekaitsevööndid,
muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 605 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kultusekivi)), veekogu avalik kasutus, ranna või kalda
ehituskeeluvöönd, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 3214 m²;
nähtus: kinnismälestis (Kivikalme)), veehaarde sanitaarkaitseala, vääriselupaik,
muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 1999 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kivikalme)), hoiuala (ulatus: 822 m²; nähtus: hoiuala (Vääna jõe
hoiuala)), kaitseala piiranguvöönd (ulatus: 604 m²; nähtus: kaitseala (Muraste mõisa
park)), tiheasustusala (Harku valla üldplaneering), II ja III kategooria kaitsealused
liigid ja kivistised), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asuvad lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel:
1.7.1. 14.04.1997.a. arvele võetud ehitismälestis: Muraste mõisa park, 19.-20. saj. (registri
nr 2708) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus
nr.10, (RTL 1997, 5, 27);
1.7.2. 29.09.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kivikalme (registri nr 17449) –
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 20 (RTL
1998, 259/260, 1059);
1.7.3. 29.09.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Muistsed põllud (registri nr 17469)
– „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 20 (RTL
1998, 259/260, 1059);
1.7.4. 29.09.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Muistsed põllud (registri nr 17469)
– „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 20 (RTL
1998, 259/260, 1059);
1.7.5. 29.09.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kivikalme (registri nr 17503) –
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 20 (RTL
1998, 259/260, 1059);
3
1.7.6. 29.09.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kultusekivi (registri nr 17506) –
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 20 (RTL
1998, 259/260, 1059).
1.8. Lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus paikneb hoiuala piires ja kaitseala
piiranguvööndis ning EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister)
andmete kohaselt on:
1.8.1. loodusobjekti tüüp: hoiuala, loodusobjekti nimetus: Vääna jõe hoiuala, loodusobjekti
valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus:
Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2014 määrus nr 117 „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005
määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” muutmine”;
1.8.2. loodusobjekti tüüp: kaitseala - kaitsealune park, loodusobjekti nimetus: Muraste
mõisa park, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon, loodusobjekti
kaitse alla võtmise otsus: Keila raj. TSN TK otsus nr 167 31.08.1959 „Kohaliku
tähtsusega looduskaitse objektide võtmisest riikliku kaitse alla“.
1.9. Lepingu esemeks II on aadressil 11410 Kiia-Vääna-Viti maantee, Vahi küla,
Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.10. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 5814550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
19801:011:0260, pindala 20,7100 ha, aadress 11410 Kiia-Vääna-Viti maantee, Vahi
küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.10.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.10.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. AÕS § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks viitega 22.05.2018 lepingu punktile 6.3 ja
lepingu lisaks olevale plaanidele nr 3.1 ja 3.2. 22.05.2018 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 29.05.2018. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS
(registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus sideehitise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
19.10.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli
(4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 19.10.2018. a lepingu lisaks nr 1 oleval
plaanil. 19.10.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.10.2018. Kohtunikuabi
Tiiu Karu.
4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu
ja tasuta isiklik kasutusõigus sidekaabelliini ja sidekaevu ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise
eesmärgil vastavalt 26.11.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4).
Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 26.11.2018. a lepingu lisaks oleval plaanil.
26.11.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 29.11.2018. Kohtunikuabi Lii
Hallikvee.
5) Isiklik kasutusõigus Osaühing Strantum (registrikood 10731164) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste
4
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 27.02.2019. a sõlmitud
lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli (4). Isikliku
kasutusõiguse ala on tähistatud 27.02.2019. a lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil.
27.02.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.03.2019. Kohtunikuabi Ave
Talts.
6) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus maakaabelliini
paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.03.2019.a sõlmitud
lepingu punktidele 3.11, 3.12, 4 ja 7 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile.
28.03.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.04.2019. Kohtunikuabi Jaan
Unt.
1.10.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.11. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(17.06.2020).
1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II
koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised
(rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid
ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud asjaolu on
notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
ELA094 Vääna-Paldiski, Karjaküla-
Tutermaa ja Muraste-PV kool lõikude
220779925 12347 kasutusel kinnisasi
Mikrotorusüsteem ja fiiberoptilised
sidekaablid
220873618 sidetrass 12 kasutusel kinnisasi
221270140 Kanalisatsioon kasutusel kinnisasi
221270632 Veetorustik kasutusel kinnisasi
221333769 kraav kasutusel kinnisasi
1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.14. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud mitmed kitsendused (elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise
kaitsevööndid, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda veekaitsevööndid,
avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, veekogu kallasrada, veekogu avalik kasutus,
veehaarde sanitaarkaitseala, ranna või kalda piiranguvööndid, maaparandushoiuala,
muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (ulatus: 3381 m²; nähtus: kinnismälestis
(Vääna mõisa park, 18.-19. saj.)), tee avalik kasutus, hoiuala (ulatus: 273 m²; nähtus:
hoiuala (Vääna jõe hoiuala)), ranna või kalda ehituskeeluvöönd, eesvoolu
kaitsevööndid, puurkaevu hooldusala, kaitseala piiranguvöönd (ulatus: 3459 m²;
nähtus: kaitseala (Vääna mõisa park)), tiheasustusala (Harku valla üldplaneering), II
ja III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised), mida täies mahus käesolevas
lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti
tõestamise päeval.
5
1.15. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel
14.04.1997.a. arvele võetud ehitismälestis nr 2710, Vääna mõisa park, 18.-19. saj.
(„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 30.08.1996 määrus nr 10 (RTL
1997, 5, 27)).
1.16. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister) andmetel on hoiuala ja
kaitseala nimetus: Vääna jõe hoiuala, tüüp: hoiuala; valitseja: Keskkonnaameti Põhja
regioon; kaitse alla võetud vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2014. a määrus nr
117 „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla
võtmine Harju maakonnas” muutmine”; Vääna mõisa park, tüüp: kaitseala -
kaitsealune park; valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon; kaitse alla võetud
vastavalt Keila raj. TSN TK otsus nr
1.17. Lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus paikneb hoiuala piires ja kaitseala
piiranguvööndis ning EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister)
andmete kohaselt on:
1.17.1. loodusobjekti tüüp: hoiuala, loodusobjekti nimetus: Vääna jõe hoiuala, loodusobjekti
valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus:
Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2014 määrus nr 117 „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005
määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” muutmine”;
1.17.2. loodusobjekti tüüp: kaitseala - kaitsealune park, loodusobjekti nimetus: Vääna mõisa
park, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon, loodusobjekti kaitse alla
võtmise otsus: Keila raj. TSN TK otsus nr 167 31.08.1959 „Kohaliku tähtsusega
looduskaitse objektide võtmisest riikliku kaitse alla“.
Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi, välja arvatud
punktis üks kaks üks (1.2.1) nimetatud kinnistamisavaldus, millega taotletakse
lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse seadmist Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata
kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti koodid: lepingu ese
I – KV67961, lepingu ese II – KV11241) ning nende suhtes on sõlmitud mitmed
kasutuslepingud.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
6
2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja §
96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-
0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel
Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa
kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 10.06.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/483.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr
1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida
käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust
käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused ja
kasutusõiguse alad ning on teadlik kasutusõiguse alade suurustest ja piiridest.
2.2.2. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse
(avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeteks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja
vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.3. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole
kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I ja lepingu esemele II isiklike
kasutusõiguste seadmisega ei kahjustata vastavalt punktides üks kaks kolm (1.2.3) ja
üks kümme kaks (1.10.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute ja
käesoleva lepingu punktis üks kaks üks (1.2.1) nimetatud kinnistamisavalduse alusel
seatava isikliku kasutusõigusega soodustaud isiku huve.
2.3.3. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse alad.
2.3.4. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
7
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I) side maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Leonhard Weiss
OÜ poolt koostatud projektile nr VT1139 „Passiivse elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu rajamine, Vääna-Jõesuu küla kaguosa, Harku vald, Harju
maakond“. Elektrilevi OÜ tellimus nr VT1139.
3.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10621250
sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II) side maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.6.1. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Leonhard Weiss
OÜ poolt koostatud projektile nr VT1133 „Passiivse elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu rajamine, Vääna-Jõesuu ja Viti küla, Harku vald, Harju maakond“.
Elektrilevi OÜ tellimus nr VT1133.
3.6.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 5814550
sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused, kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II
eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
8
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti
kohustub mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki
sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
tehnovõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab
Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
9
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut,
kus asub käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrk, ja
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks
lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrku ei asu.
4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.6. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
10621250 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliini isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 17.06.2020.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli
kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks olevale plaanile.
6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
5814550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
10
1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliini isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 17.06.2020.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli
kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks olevale plaanile.
7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
7.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
7.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
7.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse
tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud
ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
7.4. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada käesoleva lepingu ühe kinnitatud
ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60
eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
11
Notari tasu kokku 59,60 eurot.
Käibemaks 11,92 eurot.
Kokku 71,52 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Mati Meeliste allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Kaili Lilleleht allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
12
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva
sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
13
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse
avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud
kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või
võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas
tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes
huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise
side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole
isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt
suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi
tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise
kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu
või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse
eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud
suuruses ja korras.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem
kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub
katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige
suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis
kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.
lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste
kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja
mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb
hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole
õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus
ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse
Maa-ameti andmetest.
13. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui
see ei kahjusta varem seatud servituuti.
14. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist
ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise
kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-,
niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada
tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning
14
põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada
raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid,
ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva
sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos
veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5)
töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
15. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht
maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või
sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt
eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.
16. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter
sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või
tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast
ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi
välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili
sideehitise keskjoonest.
17. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 3 on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või
kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja
veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 7) [kehtetu]; 8)
tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele.
18. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või
nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega
koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria
liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel
asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja
nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
15