ÜldkäskkiriAvalik

Tallinna Vangla töökorralduse reeglite muutmine

Tallinna vangla · 11. juuli 2025

Viit: 1-1/1-25/97
Registreeritud: 11. juuli 2025
Dokumendi liik: Üldkäskkiri

Funktsioon: 1 Juhtimine
Sari: 1-1 Üldkäskkirjad
Toimik: 1-1/2025
Vastutaja: Tiia Kruusmaa

Failid

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 11.07.2025 nr 1-1/1-25/97 Tallinna Vangla töökorralduse reeglite muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 2 p 8, töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 7, justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 ja töökorralduslikest vajadustest: 1. Muudan Tallinna Vangla direktori 26.02.2015 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla töökorralduse reeglid“ (edaspidi tööreeglid) järgmiselt: 1.1. Lisan punkti 4.9.10. ning sõnastan selle järgmiselt: „4.9.10. teavitada tööandjat kirjalikult kavandatavast viibimisest järgmistes välisriikides: 1) Armeenia Vabariik, 2) Aserbaidžaani Vabariik, 3) Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), 4) Iraani Islamivabariik, 5) Kasahstani Vabariik, 6) Kirgiisi Vabariik, 7) Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 8) Tadžikistani Vabariik, 9) Türkmenistan, 10) Usbekistani Vabariik, 11) Valgevene Vabariik, 12) Venemaa Föderatsioon. Teave välisriigi, seal viibimise koha, aja ja põhjuse kohta ning välisriigis kasutatavate sidevahendite andmed tuleb esitada kirjalikult vähemalt viis tööpäeva enne reisi algust tööandja sisekontrolli ametnikule.“ 1.2. Lisan punkti 4.19.13. ning sõnastan selle järgmiselt: „4.19.13. punktis 4.9.10. nimetatud välisriigis viibimisest tööandja teavitamata jätmine.“ 1.3. Muudan punkti 5.25. ning sõnastan selle järgmiselt: „5.25. Teenistuja on kohustatud: 5.25.1. kajastama Outlook’i kalendris koosolekute, koolituste jm teenistusalaste sündmuste toimumisajad ning teenistusväliste toimingute (nt arsti juures käimine, perekondlikud sündmused jms) tõttu teenistuskohalt eemaloleku ajad. Isiklikel põhjustel töökohalt eemal viibimisel võib lisada Outlook’i kalendri kirjele märke „Era“; 5.25.2. teenistusest enam kui üks tööpäev eemalviibimise korral või juhul, kui töökohalt eemalviibimise ajal ei täideta tööülesandeid või ei ole võimalik jälgida e-posti, seadistama ja sisse lülitama Outlook’is automaatvastuse (kontorist väljasoleku teavitus). Automaatvastus peab sisaldama infot eemaloleku perioodi kohta ning asendaja kontaktandmeid; 5.25.3. teenistusest eemaloleku ajaks kauemaks kui üks tööpäev, lisama Deltas, RTIPs, e- arvekeskuses ning kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus endale asendaja. Põhjendused ja kaalutlused Käesoleva käskkirjaga lisatakse tööreeglitesse punkt, millega pannakse teenistujatele kohustus teavitada tööandjat planeeritavast reisimisest 12 riiki (edaspidi riskiriik) — Armeenia Vabariik, Aserbaidžaani Vabariik, Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), Iraani Islamivabariik, Kasahstani Vabariik, Kirgiisi Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Põhja-Korea), Tadžikistani Vabariik, Türkmenistan, Usbekistani Vabariik, Valgevene Vabariik ja Venemaa Föderatsioon (edaspidi ka Venemaa). Sh tuleb esitada teavitus ka mistahes viisil nende riikide territooriumil viibimise kohta (lennujaamas viibimine, Venemaa puhul Saatse saapa läbimine jms). Vastava punkti tööreeglitesse lisamise eesmärgiks on muutunud julgeolekukeskkonnas teenistujate, aga ka tööandja turvalisuse suurendamine, sest riskiriikidest tuleneva ohu tase on kasvanud. Riskiriikidesse reisimine pole riskiriikide, sh eelkõige Venemaa mistahes tegevuse tõttu turvaline. Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi kodanikuna ning riigi sisejulgeoleku asutuse töötajana on teenistujatel oht sattuda kohalike eriteenistuste kõrgendatud tähelepanu alla ning osutuda nt informatsiooni kogumise, kompromiteerimise, koostööle kallutamise ja mõjutamise ohvriks. Õigusriigi põhimõtete mittejärgimist, kaugust Eestist, territooriumi ulatust ja konsulaarabi kättesaadavuse piiratust ning riskiriikide, sh eelkõige Venemaa mõjutegevuse ulatust arvestades võib iga teenistuja riskiriiki sattudes olla sihtmärk. Seetõttu on proportsionaalne määrata reisist teavitamise kohustus nii ametnikele kui töölepingu alusel töötavatele isikutele. Teavitamiskohustuse eesmärk on saada eelnevat teavet teenistujatest, kes riskiriiki reisivad, ning vajadusel neid ohtudest informeerida või soovitada reis ära jätta. Samas teavitamine võimaldab tarvitusele võtta ka abinõud, kui teenistuja riskiriiki reisimisel näiteks kaob. Kui riskiriigis kavandatavast viibimisest ei ole objektiivsetel asjaoludel võimalik teavitada enne reisimist, nt olukorras kus algselt ei olnud reisi kestel kavandatud riskiriigi läbimine, kuid lennureis suunatakse ümber läbi riskiriigi, tuleb teavitada tööandjat sellest viivitamata. Kuivõrd teenistujate riskiriigis viibimisega kaasneb oht tööandjale kui riigi sisejulgeoleku asutusele, on oluline, et tööandjal oleks ülevaade teenistujatest, kes riskiriike külastavad. Tööandja julgeoleku tagamiseks on oluline, et teenistuses oleksid isikud, kelle usaldusväärsuses ei ole kahtlust. Tööandja teavitamata jätmine riskiriiki reisimisest, võib kaasa tuua tööandja usalduse kaotuse, mistõttu on oluline teadvustada selle võimalikke tagajärgi teenistussuhtele. Eelnevast tulenevalt on tööreeglite punkti 4.19. lisatud täiendav punkt, mis loeb teenistuskohustuste olulisteks rikkumisteks, mille puhul võib ka esmakordse rikkumisega kaasneda teenistusest vabastamine, riskiriigis viibimisest tööandja teavitamata jätmine. Käesoleva käskkirja punktiga 1.3 muudetakse tööreeglite punkti 5.25 ning täpsustatakse teenistusvajadusest lähtuvalt teenistuja käitumisjuhiseid töökohalt või teenistusest eemal viibimise korral. Vangla töös esineb sageli kiiret reageerimist vajavaid olukordi ning seetõttu on vajalik, et igal ajahetkel oleks asjakohane ülevaade teenistuja eemal viibimise, võimaliku eemaloleku aja ning teenistuja asendaja kohta. Käskkirja sisu on teenistujatele tutvustatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 68 lg 3 siseveebi kaudu ning käskkiri on edastatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 68 lõikele 1 teenistujatele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Laekunud ettepanekud on avaliku teenistuse seaduse § 68 lg 4 kohaselt ametiasutustele soovituslikud. Laekunud ettepanekute alusel muudeti kehtestatavat punkti 5.25.2 ja täiendati põhjendusi ja kaalutlusi. Käskkirja on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning tingimustel 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemise kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Kliimant Direktor KINNITATUD Tallinna Vangla direktori 26.02.2015 käskkirjaga nr 21 MUUDETUD Tallinna Vangla direktori 30.09.2015 Käskkirjaga nr 95 Tallinna Vangla direktori 28.03.2016 käskkirjaga nr 39 T allinna Vangla direktori 19.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/50 Tallinna Vangla direktori 24.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/ 26 Tallinna Vangla direktori 25.07. 2023 käskkirjaga nr 1-1/23 / 57 Tallinna Vangla direktori 14.03. 2024 käskkirjaga nr 1-1/24 /18 Tallinna Vangla direktori 11.07.2025 käskkirjaga nr 1-1/1-25/97 TALLINNA VANGLA TÖÖKORRALDUSE REEGLID TOC \o "1-1" \h \z \u 1. ÜLDSÄTTED PAGEREF _Toc22387 \h 1 2. TEENISTUSSE VÕTMINE JA TEENISTUSEST VABASTAMINE PAGEREF _Toc22388 \h 2 3. TERRITOORIUMIL LIIKUMINE PAGEREF _Toc22389 \h 4 4. TEENISTUJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS PAGEREF _Toc22390 \h 5 5. TÖÖ- JA PUHKEAEG PAGEREF _Toc22391 \h 7 6. KAUGTÖÖ PAGEREF _Toc22392 \h 10 7. PALK JA HAIGUSHÜVITIS PAGEREF _Toc22393 \h 11 8. PUHKUSEKORRALDUS PAGEREF _Toc22394 \h 11 9. KOOLITAMINE PAGEREF _Toc22395 \h 13 10. LÄHETAMINE PAGEREF _Toc22396 \h 14 11. TEENISTUSALANE ALLUVUS, KORRALDUSED JA TEAVE PAGEREF _Toc22397 \h 15 12. KORRUPTSIOONIVASTASED MEETMED JA TEAVITAMISKOHUSTUS PAGEREF _Toc22398 \h 16 13. ANDMETURVE PAGEREF _Toc22399 \h 17 14. VARA SOETAMINE JA KASUTAMINE PAGEREF _Toc22400 \h 18 15. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID PAGEREF _Toc22401 \h 19 ÜLDSÄTTED 1.1. Töökorralduse reeglite (edaspidi Tööreeglid) eesmärgiks on kindlustada töödistsipliin, ohutud töötingimused ning tööaja otstarbekas kasutamine. 1.2. Tööreeglid täpsustavad ja täiendavad lisaks avaliku teenistuse seadusele, vangistusseadusele, töölepingu seadusele, ametijuhendile ja töölepingule poolte käitumisreegleid töö- või ametisuhtes (edaspidi koos teenistussuhe) ning on kohustuslikud kõikidele Tallinna Vangla (edaspidi vangla) ametnikele ja töötajatele (edaspidi koos teenistujad). 1.3. Teenistujate kohta käivad nõuded laienevad ka praktikantidele, vabatahtlikele abilistele ning vangla territooriumil töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust osutavatele isikutele, kui ei ole teisiti sätestatud. 1.4. Käesolevate tööreeglite järgimine on vangla teenistujate teenistuskohustus. 1.5. Tööreeglite järgimata jätmine, samuti nõuetele mittevastav või ebapiisav järgimine ametnike poolt on käsitletav distsipliinirikkumisena, mille suhtes on direktoril või ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus algatada distsiplinaarmenetlus avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras. [TV 14.03.2024 kk nr 1-1/24/18] 1.6. Tööreeglite järgimata jätmine, samuti nõuetele mittevastav või ebapiisav järgimine töötajate poolt on käsitletav hoiatamise alusena või töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel. 1.7. Tööreeglite ja muude vanglasiseste haldusaktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad vangla ja teenistujad Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustest, vanglasisestest haldusaktidest, lepingutest ja ametijuhenditest, samuti üldtunnustatud moraali- ja käitumisreeglitest. 1.8. Tööalased konfliktid ja arusaamatused püüavad teenistujad lahendada ennekõike omavahel läbirääkimiste teel, nende luhtumise korral pöörduvad oma vahetu juhi poole. 1.9. Vangla ja teenistuja vaheliste lahkarvamuste korral püüavad pooled lahendada probleemid ennekõike läbirääkimiste teel. Kokkuleppe võimatuse korral lahendatakse vaidlused seaduses sätestatud korras. 1.10. Tööreeglid tehakse kõigile teenistujatele teatavaks elektrooniliselt ning avaldatakse vangla siseveebis. Paberkandjal on tööreeglid kättesaadavad personalitöötajate juures. 1.11. Tööreegleid tutvustatakse teenistujale e-posti teel, millega loetakse tööreeglid teenistujale tutvustatuks. Uutele teenistujatele tutvustatakse tööreegleid allkirja vastu teenistusse asumisel. Hilisemaid Tööreeglite muudatusi eraldi allkirja vastu ei tutvustata, need avaldatakse vangla siseveebis ja muutustest teavitatakse e-posti teel, millega loetakse tööreeglite muudatused teenistujatele tutvustatuks. Tööalase e-posti puudumisel tutvustatakse Tööreeglite muudatusi allkirja vastu. 1.12. Tööreeglite muutmise korral, kui sellega kaasnevad töökorralduse olulised muudatused, on teenistujatel õigus muudatustega tutvuda ning esitada kirjalik arvamus või teha ettepanekuid 14 kalendripäeva jooksul enne nende kehtestamist. TEENISTUSSE VÕTMINE JA TEENISTUSEST VABASTAMINE 2.1. Teenistujate tööandjaks on Tallinna Vangla (edaspidi vangla või tööandja), ametisse nimetamise õigust ja töölepingu allkirjastamisõigust omavaks isikuks on direktor või muu isik vastavalt õigusaktides määratule [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] . 2.2. Teenistusse võtmisel on tööandjal õigus määrata vanglaametniku ametikohale asujale katseaeg kuni 1 aasta, riigiametnikuna teenistusse asujale kuni 6 kuud, muule töökohale asujale kuni 4 kuud, mis fikseeritakse ametisse nimetamise käskkirjas või töölepingus. Katseaja hulka ei arvestata aega, mil teenistuja puudus töölt tööandjast mittesõltuvatel põhjustel ja katseaja lõpptähtaeg lükkub nende kalendripäevade võrra edasi. Tööandjast mittesõltuvateks põhjuseks loetakse mõjuva põhjuseta puudumist, ajutist töövõimetust, puhkust ja viibimist ajateenistuses või kordusõppustel. 2.3. Katseaja tulemusi hindab teenistuja struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik, kes koostab selle kohta kirjaliku kokkuvõtte hiljemalt kaks nädalat enne katseaja lõppu ning edastab personalitöötajale teenistuja isiklikku toimikusse lisamiseks. Teenistujal on õigus kokkuvõttega tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult oma arvamus. 2.4. Tööleping loetakse sõlmituks, kui see on allkirjastatud mõlema lepingupoole poolt. 2.5. Teenistusse tulla soovivale isikule antud võimalust tutvuda enne töösuhte sõlmimist töökoha ja tööülesannete keerukusega ei loeta tööle lubamiseks ja selle eest töötasu ei maksta. 2.6. Teenistussuhte vormistamisel ja teenistussuhte pikaajalise peatumise (nt vanema puhkus, ajateenistus) lõppemisel tutvustab personalitöötaja teenistusse asujale allkirja vastu vangla töökorraldust reguleerivaid õigus- ja haldusakte. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 2.7. Teenistusse asumisel ja teenistussuhte pikaajalise peatumise (nt vanema puhkus, ajateenistus) lõppemisel tuleb teenistujal sooritada 14 kalendripäeva jooksul infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe (ISKE) eksam. Täpsem teave on avaldatud vangla siseveebis. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 2.8. Personalitöötaja väljastab teenistusse asujale või teenistussuhte pikaajaliselt peatumiselt naasnud teenistujale territooriumile sisenemiseks allkirja vastu töötõendi esimesel võimalusel. Kriminaalhooldusosakonna teenistujate töötõendid saadab personalitöötaja kriminaalhooldusosakonna juhatajale, kes kindlustab töötõendi teenistujale allkirja vastu kätteandmise esimesel võimalusel. 2.9. Arvutikasutaja esmase konto andmed ja parooli väljastab teenistusse asujale personalitöötaja esimesel võimalusel. Tööks vajalike andmebaaside ja ühiskettal paiknevate kaustade ligipääsud tellib struktuuriüksuse juht. Teenistussuhte pikaajalise peatumise tõttu suletud konto avamiseks peab teenistuja isiklikult pöörduma IT-abisse. 2.10. Vangla parklas isikliku sõiduautoga parkimiseks tuleb esitada aadressile [email protected] ühekordne taotlus, mis sisaldab taotleja nime, sõiduki marki, mudelit ja registreerimistunnust. 2.11. Teenistusse asuja struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik tutvustab teenistusse asujale esimesel tööpäeval tema ametijuhendit ja talle antavaid teenistusülesandeid, töökohta ning korraldab vajalike töövahendite hankimise. 2.12. Vangla töökorraldust reguleerivaid õigus- ja haldusakte tutvustatakse praktikantidele, vabatahtlikele abilistele ning vangla territooriumil töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust osutavatele isikutele esimesel päeval järgmiselt: 2.12.1. praktikantidele praktikajuhendaja; 2.12.2. vabatahtlikele abilistele vabatahtliku tööd koordineeriv teenistuja; 2.12.3. töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust osutavale isikule lepingujärgne kontaktisik. 2.13. Teenistussuhe lõpeb ametniku puhul avaliku teenistuse seaduses või vangistusseaduses ning töötaja puhul töölepingu seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 2.14. Teenistujad, kelle teenistussuhe lõpeb või peatub ema puhkusele, vanema puhkusele või ajateenistusse mineku ajaks, on kohustatud tagastama vanglale kõik nende kasutusse antud vangla varad. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 2.15. Teenistusest lahkumise lehe avab personalitöötaja dokumendihaldusprogrammi Delta (edaspidi Delta) keskkonnas ning saadetakse kooskõlastamiseks järgnevatele struktuuriüksustele: 2.15.1. haldus osakond vastutab ametialaseks kasutamiseks väljastatud vara ning vormiriietuse ja selle elementide ning eririietuse tagastamise eest; [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 2.15.2. sekkumistegevuste osakonna raamatukoguhoidja vastutab vangla raamatukogust laenutatud raamatute tagastamise või nende kadumise või hävimise korral hüvitisnõude väljastamise eest; [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 2.15.3. struktuuriüksuse juht võtab lahkuvalt teenistujalt vastu lahendamist vajavad dokumendid ja pooleliolevad tööd ning vastutab teenistusest lahkuva teenistuja registritele ligipääsu katkestamise eest. 2.15.4. järelevalve korralduse üksus vastutab tööruumide võtmete tagastamise, Tallinna Vangla parklas parkida lubatud isiklike sõiduautode nimekirjast eemaldamise, elektroonilise distantskaardi (edaspidi distantskaart) sulgemise ning teenistusrelvade ja erivahendite tagastamise eest; [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 2.15.5. teabehaldusteenistus vastutab templite tagastamise ja vastamata kirjade ümbersuunamise eest; [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 2.15.6. personali valdkond vastutab rahaliste kohustuste nõuete esitamise ja töötõendite tagastamise eest. 2.16. Praktikandid, kriminaalhooldusabilised ning kinni peetavate isikute resotsialiseerimisse ja usulisse tegevusse kaasatud vabatahtlikud on kohustatud tagastama vastavalt kas praktikaperioodi, kriminaalhooldusabilise või vabatahtliku ülesannete täitmise lõppedes vanglale kõik nende kasutusse antud tööandja varad. 2.17. Vangla vara tagastamise eest ja vajadusel lahkumislehe avamise eest Deltas vastutab: 2.17.1. praktikantide puhul praktikajuhendaja; 2.17.2. vabatahtlike abiliste puhul vabatahtliku tööd koordineeriv teenistuja; 2.17.3. töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust osutava isiku puhul lepingujärgne kontaktisik. 2.18. Teenistusest lahkumise leht kooskõlastatakse Deltas sellekohase tööülesande saaja poolt hiljemalt lahkuva teenistuja viimasel tööpäeval. 2.19. Lahkumislehte kooskõlastavad teenistujad on kohustatud enne kooskõlastamist veenduma, et lahkuva teenistuja, praktikandi, vabatahtliku või töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenust osutava isiku poolt on kõik tema kasutusse antud tööandja vara tööandjale tagastatud ja taotlused andmebaaside sulgemiseks on edastatud Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. 2.20. Viimasel tööpäeval annab teenistuja töötõendi tööle tulles isikute pääslasse, kust see toimetatakse personalitöötajale. Kriminaalhooldusosakonna teenistuja tagastab töötõendi viimasel tööpäeval oma vahetule juhile, kes toimetab selle esimesel võimalusel personalitöötajale. Teenistuja tagastab vangla poolt teenistuskohustuste täitmiseks antud esemed vahetule juhile ning distantskaardi järelevalve vastavale ametnikule või isikute pääsla ametnikule. 2.21. Viimasel tööpäeval maksab Riigi Tugiteenuste Keskus teenistuj ale välja lõpparve, sh hüvitise kasutamata puhkuseosa eest. Kui teenistuja lahkumise hetkeks on talle välja makstud tasu väljatöötamata puhkuse eest, peetakse see lõpparvest kinni teenistuja nõusolekuta. Kui teenistuja lõpparvest ei piisa väljatöötamata puhkuse eest makstud tasu kinnipidamiseks, siis on teenistuja kohustatud 30 kalendripäeva jooksul peale vastavasisulise teatise saamist tööandjale tagasi maksma väljatöötamata puhkuse eest saadud tasu. Teatise koostab Riigi Tugiteenuste Keskuselt saadud teabe põhjal personalitöötaja. 2.22. Sissepääsuloa väljastamine toimub Justiitsministeeriumi käskkirjaga kehtestatud korras. Alalise sissepääsuloa taotluse teeb isik, kes vastutab sissepääsuluba vajava isikuga seotud töölõigu eest. Taotlus esitatakse Deltas ning selle peavad kooskõlastama vastava struktuuriüksuse juht ning teabe- ja uurimisosakonna teenistuja. Kooskõlastatud taotluse alusel väljastab personalitöötaja sissepääsuloa. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 2.23. Vahetu juht või tema määratud isik tutvustab teenistusse asujale esimesel tööpäeval tööruumide häirenuppude asukohti (kehtib nendele teenistujatele, kelle tööruumides on häirenupud) ja instrueerib, kuidas need töötavad. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] TERRITOORIUMIL LIIKUMINE 3.1. Teenistusse asumisel väljastab järelevalve korralduse üksus teenistujale allkirja vastu tööruumi võtme või võtmed ja distantskaardi ning registreerib kaardikasutaja vastavas andmebaasis. Kaardi väljastamise aluseks on töötõend või tööle vormistamise alusdokument. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 3.2. Distantskaart ja võtmed tuleb enne vangla territooriumilt lahkumist jätta isikute pääslas töötava vanglaametniku kätte, nende väljaviimine vangla territooriumilt on keelatud. 3.3. [ K ehtetu - TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] 3.4. Töötõendi, distantskaardi ja/või võtmete kaotsiminekust või teise isiku ebaseaduslikku valdusesse sattumisest on teenistuja kohustatud koheselt teavitama vahetut juhti ja peavalvekeskust. Peavalvekeskuse ametnik sulgeb seejärel koheselt kiipkaardi vastavas andmebaasis. Selle kohustuse täitmata jätmist või täitmisega põhjendamatut viivitamist käsitleb tööandja teenistuskohustuse olulise rikkumisena. 3.5. Distantskaarti ja töötõendit kasutatakse sihtotstarbeliselt, keelatud on kaarti painutada, murda või muul viisil vigastada. 3.6. Töötõendi, distantskaardi ja võtmete kasutamise õigus on ainult sellel teenistujal, kellele need allkirja vastu väljastati ja keelatud on neid anda teistele isikutele kasutamiseks. 3.7. Töötõendi, distantskaardi või võtmete rikkumise, hävitamise, kaotamise või varguse korral on vanglal õigus nõuda teenistujalt uue töötõendi, distantskaardi ja/või võtmete soetamistasu hüvitamist. 3.8. Töökorralduse muutusest tingitud kaardi läbipääsude lisamine või piiramine toimub vahetu juhi taotluse alusel. 3.9. Teenistuja ei tohi oma distantskaardiga avada ust kõrvalistele isikutele, kui vangla ei ole teda selleks volitanud või kui see ei tulene otseselt tema teenistuskohustustest. Teenistuja on kohustatud veenduma, et tema poolt avatud uks tema järel sulguks. Distantskaardi kasutamist nõudvate uste ja värava läbimisel peavad kõik territooriumil viibijad, kellele on väljastatud distantskaart, fikseerima oma läbimise distantskaardiga. 3.10. Isikute pääsla läbimise korda reguleerib justiitsministri määrus. Täpsema töökorralduse kehtestab vangla direktor käskkirjaga. 3.11. Teenistujatel on õigus viibida tööruumides ainult teenistusülesannete täitmiseks. 3.12. Teenistuja viibimiseks vangla territooriumil tööpäevadel väljaspool tööaega ajavahemikul kella 19.00 kuni kella 06.30, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel annab loa selle osakonna juhataja või üksuse juht, kellele teenistuja allub. Struktuuriüksuse juht informeerib loa andmisest peaspetsialist-korrapidajat. 3.13. Kriminaalhooldusosakondades viibimine väljaspool tööaega toimub osakonnajuhataja loal ja kooskõlas hoone valdaja poolt kehtestatud hoone kasutamisreeglitega. 3.14. Direktori asetäitjatel, struktuuriüksuste juhtidel, järelevalv ekorralduse üksuse peaspetsialistidel, teabe- ja uurimisosakonna ning sisekontrolli valdkonna ametnikel on õigus viibida vangla territooriumil kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 3.15. Isikud, kes ei ole vanglaga teenistussuhtes (edaspidi külalised) või kes on teenistussuhte peatumise tõttu tagastanud töötõendi, võivad vangla territooriumile siseneda ainult direktori või tema poolt määratud ametniku poolt allkirjastatud või e-kirja teel kooskõlastatud ühekordse sissepääsuloa alusel. Külaline viibib vangla territooriumil ainult teda vastu võtva teenistuja vastutusel. 3.16. Vangla territooriumil viibides kannavad teenistujad vangla poolt väljastatud nimesilti või külastajakaarti. Teenistujatele (va vanglaametnikud) väljastab nimesildi personalitöötaja, ajutiselt vangla territooriumil viibivatele külastajatele väljastab külastajakaardi pääsla. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] TEENISTUJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS 4.1. Teenistujal on õigus: 4.1.1. saada tööks vajalikke töövahendeid ja informatsiooni, arusaadavaid, õigeaegseid ja reaalselt täidetavaid korraldusi; 4.1.2. nõuda ohutuid ja tervislikke töötingimusi; 4.1.3. kui tööülesanded seda võimaldavad, kasutada kooskõlastatult vahetu juhiga üks kord nädalas selleks ettenähtud ajal 1,5 tundi tasustatavat tööaega vangla territooriumil asuvas spordi- ja jõusaalis kehalise võimekuse arendamiseks. [TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] 4.2. Teenistujad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt. Teenistuja ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega häirida ja segada teiste teenistujate tööd. 4.3. Teenistujad kohustuvad täitma avaliku teenistuse ja vanglateenistuja eetikakoodeksit. 4.4. Enda väärteo- või kriminaalkorras karistada saamisest on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel informeerima sisekontrolli peaspetsialisti ja oma vahetut juhti või neid asendavaid teenistujaid. 4.5. Teenistujatel on keelatud käituda avalikus kohas vastuolus üldtunnustatud moraali- ja käitumisnormidega, avalikult halvustada vangla organisatsiooni ja vangla töösuundi, töökorraldust ja kolleegide tegevust. Põhjendatud märkused või kriitika koos konkreetsete ettepanekutega töösuundade, töökorralduse ja kolleegide tegevuse parandamiseks esitatakse struktuuriüksuse juhile või teenistujate esindusorganile. 4.6. Vanglaametnikud kannavad teenistuses viibides aastaajale vastavat, korrektset vormiriietust. Direktori loal võib teenistuses kanda tsiviilriietust. 4.7. Teenistuses kantav tsiviilriietus peab olema korrektne. 4.8. Teenistujate suitsetamine ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimine on korraldatud alljärgnevalt: 4.8.1. Teenistujatel on keelatud vangla territooriumil suitsetada ja suitsuvabu tubakatooteid tarvitada. Vangla territooriumina käesoleva punkti tähenduses käsitatakse kinnise vangla ja avavangla territooriumi. [ TV 24.04.201 8 käskkiri nr 1-1/18/26 ] 4.8.2. Kriminaalhooldusosakondades ja nende esindustes on lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud kohtades. 4.8.3. Suitsetamine on lubatud kuni 3 korda päevas puhkepauside ajal. 4.8.4. Saatemeeskonnad ei või suitsetada saateülesande täitmise ajal. 4.8.5. Teenistujatel on lubatud tarvitada suitsuvabu tubakatooteid (nt närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas) ajal, mil tal puudub kokkupuude kinnipeetavate või kriminaalhooldusaluste, teiste teenistujate või külastajatega ning kohtades, kus see pole keelatud. 4.8.6. Teenistuja ei või tarvitada suitsuvabu tubakatooteid koosolekul või nõupidamisel. 4.8.7. Teiste teenistujatega ühes ruumis viibides võib suitsuvabu tubakatooteid tarvitada vaid juhul, kui teise d teenistujad on sellega nõus. [TV 24.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/26 ] 4.9. Vangla teenistujate kohustuseks on: 4.9.1. hoida korras oma töökohta ja tööalast dokumentatsiooni; 4.9.2. hoida vangla territooriumil puhtust ja korda; 4.9.3. hoida oma töölauda korrastatult, silmas pidades, et kõrvalistel isikutel poleks võimalik tutvuda töölaual töös olevate dokumentidega; 4.9.4. kasutada vangla vara heaperemehelikult; 4.9.5. kasutada säästlikult elektri- ja soojusenergiat; 4.9.6. kasutada säästlikult telefonisidet; 4.9.7. teavitada tööandjat kõrvaltegevusest (kõrvaltegevuse teavituse vorm LISA 1) vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 60 lg 3. Kõrvaltegevuseks loetakse ametniku tegevust mõne teise ametiasutuse või kolmanda isiku heaks (näiteks teise tööandja juures töötamine, ettevõtlusega tegelemine, volikogusse kuulumine, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja korteriühistu juhtorganisse kuulumine ). [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 4.9.8. teavitada töö tegemist või tööle tulemist takistavatest asjao ludest (nt töövõimetusleht) ja nende eeldatavast pikkusest esimesel võimalusel oma stru ktu uriüksuse juhti, vahetustega töötavad vanglaametikud peaspetsilist-korrapidajat, meditsiiniosakonna teenistujad oma vahetut juhti. [TV 28.03.2016 kk nr 39] [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 4.9.9. teavitada 1 nädala jooksul personalitöötajat andm ete muutumisest (nimi, aadress, telefoninumber, töötelefoni number, kabineti number, täiendõppe või -kursuse läbimine, alaealiste (ülalpeetavate) laste arv, arstliku komisjoni otsus töövõimetuse kohta, kutse kaitseväeteenistusse ilmumiseks sh ajateenistusse või õppekogunemisele ilmumiseks). 4.9.10. teavitada tööandjat kirjalikult kavandatavast viibimisest järgmistes välisriikides: 1) Armeenia Vabariik, 2) Aserbaidžaani Vabariik, 3) Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), 4) Iraani Islamivabariik, 5) Kasahstani Vabariik, 6) Kirgiisi Vabariik, 7) Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 8) Tadžikistani Vabariik, 9) Türkmenistan, 10) Usbekistani Vabariik, 11) Valgevene Vabariik, 12) Venemaa Föderatsioon. Teave välisriigi, seal viibimise koha, aja ja põhjuse kohta ning välisriigis kasutatavate sidevahendite andmed tuleb esitada kirjalikult vähemalt viis tööpäeva enne reisi algust tööandja sisekontrolli ametnikule. [TV 11.07. 2 025 kk nr 1-1/1-25/97] 4.10. Tööpäeva lõpus tuleb sulgeda aknad, tühjaks jäänud ruum lukustada ning lülitada vooluvõrgust välja elektritarbijad (va. arvuti). Tööruumist väljudes tuleb lukustada tühjaks jäänud ruum ka siis, kui teenistuja väljub tööruumist lühiajaliselt (tualeti kasutamine, teises tööruumis viibimine, einestamispausil olemine, koosolekul viibimine vms.). 4.11. Piiratud kasutamiseks määratud dokumendid ja pitsat peavad olema paigutatud viisil, mis ei võimalda kõrvalistel isikutel nendega tutvumist või nende kasutamist. Töölt lahkudes tuleb veenduda, et aknad on suletud ning kabineti uks lukustatud ning parool aktiveeritud. Riigisaladust sisaldavaid dokumente käideldakse vastavalt riigisaladuse kaitse korrale Tallinna Vanglas. 4.12. Töökohal vajalikke elektriseadmeid võib kasutada ainult nende instruktsioonides etteantud tingimustel. 4.13. Lisakütteseadmete paigaldamine vangla ruumidesse ilma haldus osakonna spetsialisti kooskõlastuseta on keelatud. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 4.14. Inventari püsivast ümberpaigutamisest teise ruumi tuleb teavitada haldus osakonna varade arvestuse spetsialisti ning IT-vara püsiv või ajutine ümberpaigutamine tuleb kooskõlastada IT hooldusspetsialistiga. [TV 30.09.2015 kk nr 95] [TV 28.03.2016 kk nr 39] [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 4.15. Teenistuja on kohustatud tegutsema tööandja huvides ausalt ja parimal viisil oma võimete kohaselt. Kõik toimingud peavad teenima vangla ja kogu Eesti Vabariigi vanglateenistuse huve ja eesmärke, mitte isiklikke või kolmandate isikute huve. 4.16. Tööandjal on õigus tööreegleid rikkunud töötajat hoiatada või korduva hoiatamise või olulise rikkumise korral töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel. 4.17. Tööandja hoiatus vormistatakse kirjalikult vähemalt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale, teine töötajale. Tööandja poolt töötajale antud kirjalik hoiatus kehtib üks aasta. 4.18. Ametnikud kannavad distsiplinaarvastutust avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras. 4.19. Teenistuskohustuste olulisteks rikkumisteks, mille puhul võib ka esmakordse rikkumisega kaasneda teenistusest vabastamine, loetakse üldjuhul: [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 4.19.1. vanglaga töösuhtes oleku ajal sellise ettevõtlusega tegelemine või sellise tööandja juures töötamine, mille tegevus on vastuolus seaduse või üldtunnustatud moraali- ja kõlblusnormidega; 4.19.2. teenistusse tulek, teenistuses viibimine ja vangla territooriumil viibimine seisundis, kus väljahingatavas õhus esineb kasvõi võimalikus minimaalses koguses alkoholi või esinevad narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tunnused või jääknähud. 4.19.3. tegu või tegevusetus, mis kahjustab vangla mainet, sh korruptiivse teo toimepanemine või korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine eesmärgiga saada majanduslikku või muud kasu; 4.19.4. tegu või tegevusetust, mis segab teisi teenistujaid nende teenistuskohutuste täitmisel, rikub või kahjustab vangla vara; 4.19.5. võõraste isikute jätmine ametiruumi ilma teenistuja juuresolekuta; 4.19.6. ligipääsukaardi, võtmete või vormiriietuse teistele isikutele kasutamiseks andmist; 4.19.7. teenistusalaseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni sisaldavate dokumentide ja muude andmekandjate loata vanglast väljaviimine; 4.19.8. teenistusest mõjuva põhjuseta puudumine või omavoliline lahkumine; 4.19.9. teenistuskohustusest mittetulenev suhtlemine kinni peetava isikuga, sealhulgas kinni peetavate isikute vaheliste suhete vahendamine ja kinnipeetavale talle mittekuuluva või keelatud aine või eseme üleandmine; 4.19.10. teenistuskohustuste täitmata jätmine või teenistuja muu tegevus või tegevusetus, mille tagajärjel saabus või saabunuks raske tagajärg. 4.19.11. teenistusalaseks kasutamiseks mõeldud andmebaasidest info hankimine mittetööalasest vajadusest lähtuvalt, olenemata sellest, kas ta infot ka kasutas ; [TV 19.06.2017 kk nr 1- 1/17/50] 4.19.12. tegu või tegevusetus, mis ei vasta isikliku tehnilise vahendi vangla territooriumile taotlemise, kaasavõtmise või kasutamise nõuetele. [TV 14.03.2024 KK 1-1/24/18] 4.19.13. punktis 4.9.10. nimetatud välisriigis viibimisest tööandja teavitamata jätmine. [TV 11.07. 2 025 kk nr 1-1/1-25/97] 4.20. Teenistuja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest tingitud teabekandjate volitamata kasutamise eest. 4.21. Teenistuja, kes esimesena tööruumi siseneb on kohustatud tööruumi elektroonilise valve deaktiveerima ning teenistuja, kes viimasena tööruumist lahkub on kohustatud tööpäeva lõpus tööruumi elektroonilise valve aktiveerima. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] TÖÖ- JA PUHKEAEG 5.1. Tööaeg on ajavahemik, mille kestel teenistuja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. 5.2. Üldjuhul kehtib kahe puhkepäevaga 40-tunnine töönädal tööpäevapikkusega 8 tundi (välja arvatud vahetustega töö korral). Puhkepäevadeks on laupäev ja pühapäev. 5.3. Viiepäevase töönädala puhul algab 8-tunnine tööpäev üldjuhul ajavahemikul kell 7.30-9.00, tööpäev lõppeb tööaja algusest olenevalt ajavahemikul kell 16.00-17.30. Struktuuriüksuse juhil on õigus teenistujale kehtestada konkreetne tööaeg, arvestades tööülesannete täitmise erisust. [TV 28.03.2016 kk nr 39] 5.4. Tööpäevadel ajavahemikul 8.00-17.00 peab olema tagatud järgmiste struktuuriüksuste töö toimimine: 5.4.1. üksused; 5.4.2. [Kehtetu TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 5.4.3. [ K ehtetu TV 30.09.2015 kk nr 95] 5.4.4. [kehtetu TV 30.09.2015 kk nr 95] 5.5. Vahetustega töö puhul määratakse igapäevase töö kestus, töö algus ja lõpp kindlaks tööajakavaga (edaspidi ka töögraafik või graafik), kusjuures vahetuse kestus on kuni 24 tundi. Tööajakava koostab struktuuriüksuse juht või selleks määratud teenistuja. Struktuuriüksuse juhil on õigus kehtestada teenistujale konkreetne tööaeg, arvestades tööülesannete täitmise erisust. [TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] 5.6. [ Kehtetu TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] 5.7. [ Kehtetu TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] 5.8. [ Kehtetu [TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] 5.9. Vanglal on õigus kontrollida teenistujate tööaja kasutust läbipääsukaardi registreerimise väljavõtete põhjal . [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 5.10. Teenistujale, kelle tööpäeva pikkus on 8 tundi, on ette nähtud 30 minuti pikkune vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks (edaspidi einestamispaus), mida ei arvata tööaja hulka. Einestamispaus on üldjuhul ajavahemikul kella 08.00-09.00 ja 11.30-14.00. Einestamispausi kasutamine teistsugustel kellaaegadel tuleb eelnevalt kooskõlastada struktuuriüksuse juhi või tema poolt määratud isikuga ning see peab kajastuma Outlook’i kalendris. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 5.11. Lisaks einestmispausile võib 8-tunnise tööpäevaga teenistuja pidada tööpäeva vältel vahetu juhiga kokkulepitud ajal kahte kuni 10-minutilist puhkepausi, mis arvestatakse tööaja hulka. 5.12. Teenistujale, kelle vahetuse pikkus on kuni 12 tundi, on ette nähtud üks 30 minuti pikkune einestamis- või puhkepaus, mida ei arvata tööaja hulka. Töö sujuva korraldamise eesmärgil kooskõlastab teenistuja einestamis- ja puhkepauside kasutamise vahetuse tööd koordineeriva teenistujaga. 5.13. Lisaks einestamispausile võib kuni 12-tunnise vahetusega teenistuja pidada vahetuse tööd koordineeriva teenistujaga kokkulepitud ajal tööpäeva vältel kolme kuni 10-minutilist puhkepausi, mis arvestatakse tööaja hulka. 5.14. Meditsiiniosakonna teenistujale, kelle tööpäeva pikkus on 12 tundi või enam, on ette nähtud peale igat 6-tunnist töötamist 30 minuti pikkused einestamis- või puhkepausid, mis arvatakse tööaja hulka. Töö sujuva korraldamise eesmärgil kooskõlastab teenistuja puhkepauside kasutamise vahetuse tööd koordineeriva teenistujaga. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 5.15. Teenistuja võib einestamispausi ja 10-minutiliste puhkepauside aega kasutada oma äranägemise järgi, sealhulgas lahkuda oma töökohalt. Töökohalt lahkumine kooskõlastatakse vahetu juhiga või tema poolt määratud teenistujaga. 5.16. Saateülesande täitmise ajal ettenähtud puhkepausid (einestamispaus ja 10-minutilised puhkepausid) toimuvad võimalusel ja ainult korrapidaja loal. 5.17. Teenistujatel, kes töötavad üle 50% tööajast kuvariga, on õigus teha perioodilisi puhkepause, mis kogumis võivad moodustada kuni 10% tööajast ja mis arvestatakse tööaja sisse. 5.18. Kui teenistuja viibib tööajal töökohalt eemal üle 4 tunni järjest, suunab ta võimalusel oma lauatelefoni tööl viibivale sama struktuuriüksuse teisele teenistujale, kui struktuuriüksuse juht on selleks korralduse andnud või selline töökorraldus on püsivalt kokku lepitud. 5.19. Vahetustega töötavate ja saateüksuse teenistujate tööaega arvestatakse summeeritult seitsmepäevase ajavahemiku kohta kolmekuulise arvestusperioodi (kvartali) jooksul. [TV 28.03.2016 kk nr 39] 5.20. Ületunnitööks loetakse töötamist üle kokkulepitud tööaja erakorraliste ja ettenägematute teenistusülesannete täitmiseks, mis tuleb täita viivitamata, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Summeeritud tööaja arvestuse korral loetakse ületunnitööks normtööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitööks ei loeta teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega ilma struktuuriüksuse juhi või tema poolt määratud isiku teadmise ja nõusolekuta ja juhul, kui selle on põhjustanud teenistuja ise. 5.21. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületundidega võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises rahas. Ületunnid tuleb välja võtta mõistliku aja jooksul vahetu juhi poolt kooskõlastatud aegadel. 5.22. Töögraafik vahetustega töö korral koostatakse üheks kuuks, eelneva kuu 20ks kuupäevaks. Töögraafikute koostamisel on vahetuse valiku eelisõigus vanglaametnikul, kelle elukoht asub töökohast rohkem kui 50 kilomeetri kaugusel ja/või kellel on kuni esimeses klassis (kaasa arvatud) õppiv laps. 5.23. Tööaja hulka arvatakse mõistlikus ulatuses tööülesannetega mitteseonduvad, kuid isiklikel põhjustel vältimatud toimingud, mis on vahetu juhiga eelnevalt kokku lepitud. 5.24. Töö ajal teenistuskohalt lahkumine sõltumata põhjustest peab olema kooskõlastatud vahetu juhiga. Valvetoimkonna liikmed on kohustatud teenistuskohalt lahkumise kooskõlastama ka peaspetsialist-korrapidajaga. 5.25. Teenistuja on kohustatud : 5.25.1. k ajastama Outlook’i kalendris koosolekute, koolituste jm teenistusalaste sündmuste toimumisajad ning teenistusväliste toimingute (nt arsti juures käimine, perekondlikud sündmused jms) tõttu teenistuskohalt eemaloleku ajad. Isiklikel põhjustel töökohalt eemal viibimisel võib lisada Outlook’i kalendri kirjele märke „Era“; [TV 11.07. 2 025 kk nr 1-1/1-25/97] 5.25.2. teenistusest enam kui üks tööpäev eemalviibimise korral või juhul, kui töökohalt eemalviibimise ajal ei täideta tööülesandeid või ei ole võimalik jälgida e-posti, seadistama ja sisse lülitama Outlook’is automaatvastuse (kontorist väljasoleku teavitus). Automaatvastus peab sisaldama infot eemaloleku perioodi kohta ning asendaja kontaktandmeid; [TV 11.07. 2 025 kk nr 1-1/1-25/97] 5.25.3. teenistusest eemaloleku ajaks kauemaks kui üks tööpäev, lisama Deltas, RTIPs, earvekeskuses ning kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus endale asendaja. [TV 11.07. 2 025 kk nr 1-1/1-25/97] 5.26. Kriminaalhooldusosakonna teenistujate tööreeglite punktist 6.3 erinev tööaja algus ja lõpp peavad olema kajastatud Outlook’i kalendris. 5.27. Kriminaalhooldusametnike vastuvõtuajad kinnitab osakonnajuhataja. 5.28. Iga teenistuja kohta peetakse tööajaarvestust, näidates eraldi ületunnitöö, töö puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning seaduses sätestatud juhtudel esinevate erakorraliste tööülesannete täitmise tööaeg. 5.29. Teenistujate tööaja arvestust peab struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik kontrollib ja allkirjastab oma osakonna või üksuse tööaja prognoostabeli, seejärel edastatakse see Riigi Tugiteenuste Keskusele. Juhul, kui tööajatabel kajastab ületunde, esitatakse see alluvuskorras kinnitamiseks direktori asetäitjale või direktorile ning edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele peale kinnituse saamist. 5.30. Tööandja poolt suunatud koolitusel osalemine loetakse teenistusülesannete täitmiseks ning arvestatakse tööaja hulka. 5.31. [ Kehtetu TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 5.32. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneva tööpäeva pikkust lühendatakse kolme tunni võrra. Graafiku alusel töötavate teenistujate tööpäeva ei lühendata. 5.33. Üksuse või muu struktuuriüksuse juht on kohustatud võimaldama igal vanglaametnikul (v.a relvastatud üksuse liikmed), kellel on kõrgemate kehaliste katsete („Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangladirektori värbamine ja valik“ § 9 lg 2 ja 3) sooritamise kohustus, ametniku nõudel kasutada graafikujärgset tööaega vanglas või vangla lepingupartnerile kuuluvates vanglavälistes spordiehitistes sportimiseks 1,5 tundi nädalas. Üksuse juhil on õigus määrata graafikujärgse tööaja piires ametnikule sportimiseks töökorralduslikult kõige sobivam aeg ja viis (vanglas või vanglavälises spordiehitises). Muul ajal võib töö ajal sportida vaid vahetu juhi nõusolekul. [TV 30.09.2015 kk nr 95] 5.34. Vanglavälise spordikompleksi kasutamist vangla kulul graafikuvälisel ajal ei arvestata tööaja hulka. [TV 30.09.2015 kk nr 95] 5.35. Tööajavälisel ajal teenistusrelvade ja erivahendite koolitusel osalemine arvestatakse tööaja hulka. [TV 30.09.2015 kk nr 95] 5.35 1 Spordivõistlustel vangla esindamine loetakse tööaja hulka üksnes tingimusel, et võistlustel osalemine on vahetu juhi poolt lubatud ja on tagatud, et teenistusülesanded täidetakse tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Teenistuja tööajavälisel ajal toimuval spordivõistlusel viibitud aeg hüvitatakse vaba aja andmisega. [TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] 5.35 2 . L ähtuvalt eelarve võimalustest konkreetsel eelarveaastal võib l isaks tööreeglite s sisalduvale anda teenistujatele tööajana tasusta ta vat aega või lugeda tööaja hulka kuuluvaks teatud tingimustele vastavat aega . Vastavatest võimalusest ja tingimustest teavitatakse teenistujaid siseveebi kaudu. [TV 14.04.2024 kk nr 1-1/24/18] 5.36. Haiguslehel viibimise ajal sportimine vanglas või vangla lepingupartnerite poolt pakutavate sportimisteenuste kasutamine vangla kulul ning vangla või vanglateenistuse esindamine spordivõistlusel tuleb kooskõlastada struktuuriüksuse juhiga ja omada selleks haiguslehe väljastanud arsti kirjalikku luba. [TV 28.03.2016 kk nr 39] 5.37. [ Kehtetu TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] KAUGTÖÖ 6.1. Kaugtöö all mõistetakse töötamist väljaspool Tallinna Vangla ametiruume. Teenistujad, kelle tööülesanded võimaldavad periooditi kasutada kaugtöö vormi, võivad seda rakendada eelneval kokkuleppel vahetu juhiga. 6.2. Kaugtöö ei ole lubatud avalikes arvutites, internetipunktides, lennujaamades, kohvikutes jt kohtades, kus ei ole võimalik tagada, et keegi ei jälgi sisestamisel kasutajatunnust ja parooli või ei ole paigaldanud arvutisse tarkvarapõhist paroolijälitajat. Samuti tuleb veenduda, et kõrvalistel isikutel poleks võimalik jälgida ekraanil toimuvat. 6.3. Kaugtöö eelduseks on teenistuja kinnitus mujal töötamise võimalikkuse kohta ning vahetu juhi nõusolek. Kaugtööna täidetavad ülesanded vastavad üldjuhul järgmistele tingimustele: 6.3.1. analüüsi- ja keskendumisvajadus; 6.3.2. tööprotsessi kestel puudub vahetu suhtlemise vajadus töökohal; 6.3.3. tööde ja aruandluse elektroonse edastamise võimalus; 6.3.4. kaugtöö tegija peab olema kaugtöökeskkonnas kättesaadav, ta on kohustatud lugema e-kirju ning vastama neile kogu tööpäeva jooksul; 6.3.5. kaugtöö tegija on kohustatud kinni pidama andmeturbe ja juurdepääsupiirangu nõuetest ning võtma tarvitusele muud vajalikud meetmed isikuandmete töötlemisel kaugtöökohas; 6.3.6. kaugtöö tegija on kohustatud infoturbe seisukohalt tähtsatest juhtumitest koheselt teavitama oma vahetut juhti. 6.4. Kaugtöö aeg peab kajastuma Outlook`i kalendris ning sisaldama lisaks ajalisele määratlusele ka lühikest töökirjeldust. 6.5. Kriminaalhooldusametnike poolt teostatavate kodukülastuste korral peab ametniku turvalisuse tagamiseks olema Outlook’i kalendrisse märgitud ka külastuse aadress. PALK JA HAIGUSHÜVITIS 7.1. Teenistuskohale vastava põhipalga või põhipalga vahemiku, palga määramise ja maksmise, muutuvpalga ja muude seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord määratakse kindlaks justiitsministri määrusega. 7.2. Palga arvestamise perioodiks on üks kalendrikuu. 7.3. Palk tehtud töö eest makstakse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt üks kord kuus hiljemalt palgaarvestuse aluseks oleva kuu viimasel tööpäeval. Summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse tasu ületundide eest ja tasaarveldatakse enammakstud töötasu arvestusperioodile järgneva kuu töötasuga. Töötasud kantakse ülekandega teenistuja isiklikule arvelduskontole pangas. [TV 28.03.2016 kk nr 39] 7.4. Isikliku arvelduskonto muutumisest on teenistuja kohustatud koheselt kirjaliku avaldusega teavitama personalitöötajat, kes informeerib sellest viivitamatult Riigi Tugiteenuste Keskust. 7.5. Ametisse nimetamise, palga muutmise, lisatasu määramise jms käskkirjas märgitud või töölepingus kokku lepitud palk sisaldab ka teenistuja kohustuslikke makseid (brutotasu). Palga väljamaksmisel arvestab Riigi Tugiteenuste Keskus palgast maha teenistujale seadusega ettenähtud maksud ning kannab ülejäänud summa (netotasu) teenistuja isiklikule arvelduskontole. Palga ülekandekulud tasub tööandja. 7.6. Riigi Tugiteenuste Keskus koostab teenistujale teatise talle arvestatud palga ning muude väljamaksete (puhkusetasu, hüvitised jms), kinni peetud ja maksmisele kuuluvate summade kohta ning edastab selle teenistuja teenistusalase e-posti aadressile. 7.7. Töötaja palga suurus on töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe tulemus ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele (va seaduses sätestatud juhtudel). 7.8. Teenistujale ei maksta palka aja eest, mil ta puudus teenistusest mõjuva põhjuseta või oli teenistusest kõrvaldatud alkoholi-, narko- või toksilise joobe tõttu. 7.9. Teenistujale säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui teenistujalt ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral (näiteks vanema, lapse vm pereliikme surm jms). Palga säilitamise aja pikkuse otsustab vahetu juht, võttes arvesse kõiki puudumisega seotud asjaolusid. 7.9 1 . [ Kehtetu TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 7.10. Tööandja maksab tööandja poolt tasustatava haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates digitaalse töövõimetuslehe ilmumisest www.eesti.ee portaali. PUHKUSEKORRALDUS 8.1. Teenistujatele antakse puhkust seaduses sätestatud ulatuses ja korras. 8.2. Puhkust antakse kalendriaasta eest ja reeglina tuleb puhkus ära kasutada jooksva kalendriaasta jooksul. Vähemalt ühe puhkuse osa kestus peab olema 14 järjestikust kalendripäeva (va riigipühad). Kui puhkuseperioodi sisse (sh erinevat liiki puhkuste vahele) jääb nädalavahetus, siis seda puhkusest välja jätta ei ole lubatud, välja arvatud seoses nende puhkuseliikidega, mida antakse üksnes tööpäevades või vangistusseaduse § 151 lg 2 p 2 ettenähtud täiendava tasustatud lisapuhkuse päevaga. [TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18 ] 8.3. Teenistujad, kellel on õigus eriliigilistele puhkustele (nt lapsepuhkused, puudega lapsevanema lapsepuhkused, eestkostja ja hooldaja lapsepuhkused), on kohustatud sellest õigusest teavitama personalitöötajat koheselt teenistusse asumisel või selle õiguse tekkimisel. Informeerimiseks loetakse kirjaliku avalduse esitamist ühes puhkuse õigust tõendavate dokumentidega. 8.4. Teenistusse asumise kalendriaastal arvutatakse põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. 8.5. Teenistuja puhkus nähakse ette iga-aastase puhkuste ajakavaga, mille koostamisel lähtub tööandja ennekõike struktuuriüksuse häireteta ja järjepideva töökorralduse huvides, arvestades seejuures ennekõike nende teenistujate soovidega, kellel seadusest tulenevalt on õigus saada puhkust neile sobival ajal. Ülejäänud teenistujate soove võetakse arvesse võimaluse korral, st juhul, kui need on tööandja huvidega mõistlikult ühitatavad. 8.6. Teenistujad tutvuvad oma puhkuse jäägiga riigitöötaja iseteenindusportaalis aadressil www.riigitootaja.ee. 8.7. Puhkuste ajakava koostatakse järgmiselt: 8.7.1. teenistujad esitavad riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu oma järgmise kalendriaasta puhkusesoovid, sealhulgas võimaluse korral ka õppepuhkuse jt lisapuhkuste soovid struktuuriüksuse juhile või tema poolt määratud isikule struktuuriüksuse juhi poolt määratud tähtajaks; 8.7.2. struktuuriüksuse juhid koostavad ja kinnitavad oma struktuuriüksuse puhkuste ajakava hiljemalt 31. detsembriks. Puhkuse arvestamisel loetakse kasutatuks esmalt eelnevate aastate kasutamata puhkused alustades varasemast, seejärel jooksva kalendriaasta eest antav puhkus. Lisapuhkused liidetakse põhipuhkusele; 8.7.3. direktor ja direktori asetäitjad kinnitavad oma vastutusala juhtide puhkuste ajakavad. 8.8. Peale puhkuste ajakava kinnitamist edastatakse vastav teavitus teenistujale tööalase e-posti teel. Teenistujatele, kellel puudub tööalane e-posti aadress, tutvustab puhkuse ajakava selle kinnitanud juht või tema poolt määratud isik jaanuarikuu jooksul allkirja vastu. 8.9. Tööandja on kohustatud ajakavas märgitud ajal teenistujale puhkust võimaldama ja teenistuja on kohustatud puhkust kasutama. Teenistujal on õigus puhkuse ajal tööle asuda ainult poolte kokkuleppel. 8.10. Puhkuse muutmiseks esitatakse sellekohane taotlus läbi riigitöötaja iseteenindusportaali vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust. Teenistujad, kellel puudub tööalane e-posti aadress, pöörduvad puhkuse ajakava muutmiseks oma struktuuriüksuse juhi või personalitöötaja poole. 8.11. Teenistujal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või ennetähtaegselt lõpetada tema isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse või ema puhkusel viibimise tõttu. Töövõimetuslehele jäämine iseenesest puhkust ei katkesta ega lükka edasi. Teenistuja on kohustatud puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest teavitama oma vahetut juhti esimesel võimalusel. Puhkusepäevade säilitamiseks tuleb esimesel võimalusel riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu esitada tööandjale puhkuse katkestamise taotlus koos uue sooviga puhkuse kasutamise osas. Kui teenistujal puudub võimalus (nt viibib haiglas) iseteenindusportaali kaudu puhkust tühistada, tuleb puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel teavitada ka personalitöötajat. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 8.12. Puhkuse kasutamise jätkamisest vahetult peale puhkuse kasutamist takistavate asjaolude ära langemist on teenistuja kohustatud teavitama vahetut juhti ning täitma vastavasisulise avalduse iseteenindusportaalis või teavitama personalitöötajat. 8.13. Õppepuhkuse kasutamise aluseks on õppeasutuse poolt väljastatud teatis ja õppepuhkusele jäämiseks esitab teenistuja vastavasisulise avalduse riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Õppepuhkuse igal taotlemisel tuleb lisada avaldusele õppeasutuse poolt väljastatud kehtiv teatis. [TV 28.03.2016 kk nr 39] 8.14. Teenistujale ei anta õppepuhkust ainult puhkepäevadeks. [TV 28.03.2016 kk nr 39] 8.15. Vanema puhkusele minekul, selle katkestamisel või lõpetamisel esitab teenistuja vastavasisulise avalduse riigitöötaja iseteenindusportaalis. Juhul, kui teenistujal puudub võimalus avalduse esitamiseks iseteenindusportaalis edastab ta selle personalitöötajale, oma vahetule juhile või teda asendavale teenistujale vähemalt 30 kalendripäeva enne vastavat kuupäeva. [TV 30.09.2015 kk nr 95] [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 8.16. Teenistujale võib anda palgata puhkust poolte kokkuleppel määratud ajaks. Palgata puhkuse aega ja vanema puhkusel viibimise aega ei arvestata puhkuseõigust andva aja hulka. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 8.17. Puhkusetasu kantakse teenistuja isiklikule arvelduskontole üldjuhul täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkust. Puhkusetasude maksmise eelistust saab muuta Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP) iga puhkuseperioodi juures eraldi. Teenistuja RTIPis esitatud sooviavalduse korral makstakse puhkusetasu välja osadena tavapärastel töötasu maksmise päevadel (palgapäeval, olenevalt sellest, millisesse kalendrik uusse puhkuse päevad langevad). [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 8.18. Kõigi puhkuseliikide nõudeõigus aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse, kui seadusega ei ole ette nähtud teistsugust aegumistähtaega. Järgmisesse aastasse ei kandu kasutamata õppepuhkuse ja täiendav lapsepuhkuse päevad. 8.19. Teenistuja on kohustatud enne puhkusele jäämist: 8.19.1. edasilükkamatud ülesanded ühes tööjuhiste ja suunistega üle andma oma asendajale. Kui asendajat ei ole määratud, siis vahetule juhile või teda asendavale teenistujale; 8.19.2. märkima Outlook’i kalendrisse puhkusel viibimise aja, asendaja või kontaktisiku nime ja kontaktandmed; 8.19.3. e-postkastis seadistama ja sisse lülitama „kontorist väljas oleku abimehe“, vajadusel suunama e-posti oma asendajale. Infot e-postkasti seadistamise kohta on võimalik küsida vahetult juhilt või IT-abilt; 8.19.4. Delta kaudu tööülesandeid saavad teenistujad on kohustatud märkima Deltas puhkusel viibimise ajaks asendaja; 8.19.5. riigitöötaja iseteenindusportaalis puhkuseavaldusi kooskõlastav või kinnitav teenistuja on kohustatud märkima riigitöötaja iseteenindusportaalis puhkusel viibimise ajaks asendaja; [TV 30.09.2015 kk nr 95] 8.19.6. eelarveliste vahendite eest vastutavad teenistujad on kohustatud märkima elektroonilise arve menetlemise keskkonnas puhkusel viibimise ajaks asendaja. [TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] 8.20. Isapuhkuse kasutamise aluseks on arsti või ämmaemanda poolt väljastatud teatis ja isapuhkusele jäämiseks esitab teenistuja vastavasisulise avalduse riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu võimaluse korral vähemalt 30 kalendripäeva enne isapuhkusele jäämist. Juhul, kui isapuhkuse kasutamist ei ole võimalik vähemalt 30 kalendripäeva ette teatada tuleb see kooskõlastada vahetu juhiga ning võtta ühendust personalitöötajaga. [TV 30.09.2015 kk nr 95] [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 8.21. Isapuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust antakse töötaja tööpäevades. Töötaja tööpäevaks on kalendripäev, millal töötaja tööülesandeid täidab. Vahetuses töötav teenistuja on kohustatud nimetatud puhkusepäevade planeerimisel arvestama oma graafikujärgsete tööpäevadega. Kui puhkuse planeerimise ajaks ei ole töögraafikut kinnitatud, tuleb töögraafikut tehes arvestada, et planeeritud puhkusepäevadest tulenevalt vähenevad selles kuus teenistuja kuu normtöötunnid ja reaalselt töötatud töötunnid. [TV 28.03.2016 kk nr 39] KOOLITAMINE 9.1. Koolitustegevuse eesmärgiks on tagada teenistujate teadmiste ja oskuste tõus koolituseks eraldatavate vahendite efektiivse kasutamise piires. 9.2. Koolituste korraldamisel lähtutakse vangla eesmärkidest ning teenistujate tööalastest individuaalsetest arenguvajadustest. Iga teenistuja vastutab ise enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt teenistuskohal esitatavate nõuete ulatuses, tehes oma vahetule juhile ettepanekuid enda tööalaseks koolitamiseks. Teenistuja koolitusvajaduse määravad koostöös teenistuja ja tema vahetu juht. [TV 28.03.2016 kk nr 39] 9.3. Koolituste planeerimiseks kogutakse igal aastal koolitusvajadused, mille alusel koostatakse koolitusplaani sisend. Koolitusplaani sisendi alusel koostab koolitusplaani Sisekaitseakadeemia justiitskolledž (edaspidi SKA) kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga. Koolitusplaanijärgsete koolituste korraldamise eest vastutab SKA, kes edastab koolitusel osalejate nimekirjad Riigi Tugiteenuste Keskusele. [TV 28.03.2016 kk nr 39] 9.4. Väljaspool koolitusplaani koolituse taotlemiseks esitab teenistuja läbi RTIPi koolitustaotluse, mis on kooskõlastatud struktuuriüksuse juhiga, personalitöötajale vähemalt viis tööpäeva enne koolituse algust. Tasuta koolitusel osalemise otsustab struktuuriüksuse juht. Tasulisel koolitusel osalemise otsustab koolituseelarve eest vastutav personalitöötaja, kes lähtub otsuse tegemisel vangla koolitusprioriteetidest ja koolituseelarve jäägist. Personalitöötaja annab oma otsusest teada koolituse taotlejale ja tema struktuuriüksuse juhile hiljemalt kaks tööpäeva enne koolituse algust, kooskõlastades selle RTIPis. Meditsiiniosakonna teenistuja tasulisel koolitusel osalemise otsustab meditsiiniosakonna juhataja. Personalitöötaja edastab koolitustaotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 9.5. Majasiseseid koolitusi planeeritakse lähtuvalt struktuuriüksuse juhi poolt määratletud koolitusvajadusest tema poolt määratud teenistujatele. Saadud informatsiooni alusel täidab personalitöötaja grupikoolituse taotluse ja edastab selle Riigi Tugiteenuste Keskusele. 9.6. Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse teenistujaga enne koolitusel osalemist koolituse leping. 9.7. Teenistuja on kohustatud koolitusel osalema ja võib koolitusest loobuda vaid mõjuval põhjusel. Koolitusel mitteosalemisest on teenistuja kohustatud teavitama personalitöötajat ja struktuuriüksuse juhti hiljemalt kaks tööpäeva enne koolituse algust ja mitteosalemist põhjendama. 9.8. Teenistuja edastab koolitaja poolt teenistuja kätte antud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia personalitöötajale. LÄHETAMINE 10.1. Lähetus on tööandja poolt teenistuja saatmine tööü lesannete täitmiseks väljapoole t avapärast töötegemise asukohta. Lähetusse saatmine ja lähetuskulude hüvitamine toimub seaduses ja „ Tallinna Vangla sise – ja välislähetuste vormistamise korras“ kehtestatud alustel ja korras. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 10.2. Tööandjal on õigus lähetada teenistuja teenistusülesannete täitmiseks väljapoole töötegemise asukohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega, ja teenistuja on kohustatud lähetusse minema, kui ei esine seaduses ettenähtud lähetusest keeldumist õigustavaid asjaolusid. 10.3. Lähetusse saatmiseks esitab teenistuja RTIPis vähemalt 5 tööpäeva enne lähetust lähetustaotluse, näidates selles muuhulgas ära lähetuskulude ettemakse (avansi) vajaduse, ja esitab selle läbi RTIPi kinnitamiseks vahetule juhile. Teenistuja lisab lähetustaotlusele alusdok umendid (kutse, päevakava vms). [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 10.4. Vahetu juht otsustab lähetusse saatmise vajaduse, personalitöötaja avansi või kuluhüvitise maksmise ulat use, tehes vastava märke RTIPi. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 10.5. Välislähetuse korral koostab teenistuja RTIPis välislähetuskorralduse taotluse, milles m ärgib ära lähetuse sihtkoha, lähetuse kestuse, eesmärgi ja asutuse nimetuse, kuhu lähetatu suunatakse ning lähetuskulude hüvitamise ja päevaraha maksmise ulatuse. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 10.6. Teenistujal on õigus nõuda tööandjalt lähetusega kaasnenud transpordi- ja majutuskulude ning lähetusülesande täitmisega paratamatult kaasnenud muude m õistlike kulude hüvitamist kulu tõendavate dokumentide alusel. Selleks on teenistuja kohustatud esitama RTIPis personalitöötajale lähetuskulusid tõendavad dokumendid (sõidupiletid, majut uskviitungid jms) hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale lähetusest naasmist. Kulutuste nõ ude hilisemal esitamisel ilma mõjuva põhjuseta on tööandjal õigus kulud hüvitamata jätta . [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 1 0.7. Personalitöötaja edastab täidetud teenistus-, töölähetuse t aotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega Riigi Tugiteenuste Keskusele kulude väljamaksmiseks. 10.8. Lähetataval on õigus nõuda lähetuskulude katteks avanssi lähetuskulude ligikaudses suuruses. Juhul, kui lähetatule maksti lähetusele eelnevalt avanssi ning kinnitatud lähetuskulude aruande põhiselt on lähetuse tegelikud kulud väiksemad teenistujale makstud avansist, kuulub enammakstud summa teenistuja poolt koheselt tagasimaksmisele. 10.9. Juhul kui välisriiki suundumine või välisriigist naasmine toimub väljaspool kohaliku ühistranspordi tööaega, on lähetatul õigus saada taksosõidu kulude hüvitamist maksedokumendi alusel. 10.10. Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused eurodesse välislähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. 10.11. Isikliku sõiduauto lähetuseks kasutamiseks märgib teenistuja lähetustaotlusesse isikliku sõiduauto kasutamise vajaduse, kaassõitjate nimed ja taotletava hüvitise suu ruse, isikliku sõiduauto esmakordsel lähetuseks kasutamisel lisatakse taotlusele sõiduauto registreerimistunnistuse koopia ja hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule hüvitist ei maksa. Teenistuja kohustub esitama sõiduauto vahetumisel või kasutusõiguse muutumisel uue sõiduauto registreerimistunnistuse koopia. 10.12. Isikliku sõiduauto kasutamise vajaduse hindamisel kaalub tööandja selle kasutamise otstarbekust võrreldes ühistranspordi kasutamisega. Otstarbekuse all mõeldakse nii aja- kui rahakulu, sõitjate arvu, lähetuskoha asukohta jms. Kui lähetatu kasutab isiklikku sõiduautot ja suundub lähetusse üksi, on tööandjal õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvat summat kuni ühistranspordi keskmisele hinnale, mis kuluks sõiduks lähetuskohta ja tagasi. 10.13. Isikliku sõiduauto kasutamise kulu tõendavaks dokumendiks on lähetuskohta ja tagasisõiduks kulunud kütuse ostukviitung ning sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit. Väljamaksmisele kuuluva summa arvestuslikuks aluseks on Vabariigi Valitsuse määruses „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud hüvitise piirmäär. 10.14. Teenistus- ja töölähetuse kulud arvestab ja kannab teenistuja arvele Riigi Tugiteenuste Keskus kümne tööpäeva jooksul peale lähetuskulude aruande esitamist. 10.15. [Kehtetu - TV 24.04.2018 kk nr 1-1/18/26 ] TEENISTUSALANE ALLUVUS, KORRALDUSED JA TEAVE 11.1. Struktuuriüksuse juhtide ja juhtkonna puhkused, asendajad, üldkorraldused ja muu üldine tööalane teave avaldatakse vangla siseveebis. 11.2. Struktuuriüksuse ülesannete täitmist korraldab, kontrollib ja töötulemuste eest vastutab direktori käskkirjaga määratud teenistuja. 11.3. Teenistusülesanded määratakse kindlaks ametijuhendis, mida tutvustab ametisse nimetamisel või ametijuhendi muutmisel struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. 11.4. Ametijuhendis ettenähtud tööd on teenistuja kohustatud tegema ilma erikorralduseta õigeaegselt, nõuetekohaselt ja korrektselt. 11.5. Tööalaste korralduste andmisel järgitakse üldjuhul alluvussuhet. Struktuuriüksuse juhi korraldused on täitmiseks kohustuslikud kõigile tema struktuuriüksuse teenistujatele. Direktori ja direktori asetäitjate korraldused on täitmiseks kohustuslikud kõigile vangla teenistujatele. 11.6. Korralduse saamisel kõrgemalseisvalt juhilt informeerib korralduse saanud teenistuja sellest oma vahetut juhti. 11.7. Sõltuvalt töö iseloomust ja vajadusest võib korralduse andja või temast kõrgemalseisev teenistuja juba antud korraldust muuta, peatada või tühistada. 11.8. Keelatud on anda korraldust, mis: 11.8.1. on vastuolus seadusega või muu õigusaktiga; 11.8.2. ületab korralduse andja volitusi; 11.8.3. nõuab tegevust, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus või nõutav kvalifikatsioon. 11.9. Teenistuja võib keelduda korralduse täitmisest, kui see: 11.9.1. on suunatud tema lähedaste inimeste vastu või kahjustab neid; 11.9.2. on talle tervise tõttu vastunäidustatud; 11.9.3. ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi; 11.9.4. eeldab kõrgemat või teistsugust kvalifikatsiooni, kui see, mis on korralduse saajal; 11.9.5. on vastuolus õigusaktidega, ületab korralduse andja võimupiire või nõuab tegusid, mille sooritamiseks teenistujal puudub õigus ning teistel seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel. 11.10. Korralduse täitmisest keeldumine tuleb esitada korralduse andjale või tema vahetule juhile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos keeldumise põhjendusega. 11.11. Tööalaseid korraldusi võib anda nii suuliselt kui kirjalikult, kui seaduses ei ole ettenähtud kohustuslikku kirjalikku vormi. Korraldus peab olema täpne, selgesõnaline ja üheselt mõistetav. Kiiret tegutsemist vajavate korralduste e-kirja teema väljal enne pealkirja peab olema märge „KIIRE!“. 11.12. Teenistuja on kohustatud tööalast e-posti lugema vähemalt kolm korda tööpäeva jooksul: tööpäeva algul, keskel ja lõpus. 11.13. Teenistuja peab viivitamatult ja vaidlustamata täitma hädavajadusest tulenevaid korraldusi, mis on vajalikud eelkõige inimese elu või tervise kaitseks, vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkinud kahju likvideerimiseks või kahju tekkimise ärahoidmiseks. 11.14. Teenistuja on kohustatud viivitamatult teavitama korralduse andnud isikut või vahetut juhti ülesande täitmist takistavatest asjaoludest, mida ei ole võimalik kõrvaldada teenistuja enda poolt. 11.15. Tööle hilinemisest või ilmumata jäämisest ning selle põh jusest on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel teavitama oma struktuuriüksuse juhti ning vahetustega töötavad vanglaametikud peaspetsilist-korrapidajat, meditsiiniosakonna teenistujad vahetut juh ti. Tööandja käsitleb mõjuva põhjuseta hilinemist või teenistusest puudumist töökohustuse olulise rikkumisena . [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 11.16. Teenistuja on kohustatud hoidma end kursis vangla tööd korraldavate dokumentidega ning dokumendimuudatustega, mis on kättesaadavad vangla siseveebis ja arvutivõrgu V-kettal. Töökorralduslike dokumentide muutmisest teavitatakse teenistujaid ka e-posti teel. 11.17. Teenistuja on kohustatud tutvuma temale Delta kaudu tutvumiseks edastatud dokumentidega tähtaegselt. 11.18. Nõupidamisi planeeritakse Outlook’i kalendris. Nõupidamiskutse saamisel tuleb märkida nõupidamisel osalemine/mitteosalemine. Kui kutse saaja ei ole nõupidamiskutsele mitteosalemise märget lisanud, on kutsujal õigus eeldada nõustumist. 11.19. Peale tööaja lõppu on võimalik jätta teenistusalased dokumendid teistele struktuuriüksustele edastamiseks pääslahoone kolmandal korrusel asuvasse lukustatud postkasti. Dokumendid sorteeritakse teabehaldusteenistuse töötaja poolt järgmise tööpäeva hommikul ning paigutatakse vastavalt dokumendil toodud struktuuriüksusele. [TV 30.09.2015 kk nr 95] [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] KORRUPTSIOONIVASTASED MEETMED JA TEAVITAMISKOHUSTUS 12.1. Teenistuja peab täitma korruptsioonivastasest seadusest, avaliku teenistuse eetikakoodeksist ja vanglateenistuja eetikakoodeksist tulenevaid kohustusi ja järgima sealt tulenevaid piiranguid. 12.2. Teenistuja peab keelduma teenusest, kingitusest, rahast jms, mis võivad mõjutada tema sõltumatust teenistusülesannete täitmisel või mida võidakse nii käsitada. 12.3. Kui teenistuja võtab vastu soodustuse, mis on suunatud teenistujale ja seotud teenistuja ameti- või tööalaste kohustustega, see on teenistuja hinnangul vähese väärtusega ja seda võib lugeda tavapäraseks viisakusavalduseks, teavitab teenistuja viivitamatult oma vahetut juhti soodustuse vastuvõtmisest. Tavapäraseks viisakusavalduseks loetakse vanglas soodustusi, mille tegemine on praktikas levinud, mida ei saa tõlgendada mõjutamisena ja mille algatus on tulnud pakkujalt. 12.4. Korruptiivse tuluna määratletava soodustuse pakkumisel ja korruptsioonivastase seaduse §-s 6 nimetatud juhul peab teenistuja teavitama korruptsioonijuhtumist viivitamatult sisekontrolli ametnikku. 12.5. Teenistujale kehtivad käesolevas alajaotuses kirjeldatud kohustused ka ajal, mil tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud või mil tal on õigus keelduda töö tegemisest (nt vanema puhkuse ajal). [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] ANDMETURVE 13.1. Teenistuja on kohustatud hoidma saladuses juurdepääsupiiranguga teavet sõltumata sellest kas see on talle teatavaks saanud otseselt teenistusülesannete täitmise käigus või juhuslikult. Kohustus on siduv ka pärast teenistussuhte lõppemist. 13.2. Juurdepääsupiiranguga teabeks loetakse ennekõike: 13.2.1. teenistujate ja nende pereliikmete eraelulised ja delikaatsed isikuandmed; 13.2.2. kinni peetavate isikute ja nende lähedaste eraelulised ja delikaatsed isikuandmed; 13.2.3. kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teave, mis ei kuulu avaldamisele; 13.2.4. teave relvade, laskemoona ja erivahendite hulga kohta; 13.2.5. teave turvasüsteemide ja -meetmete kohta; 13.2.6. dokumentide projektid ühes alusdokumentatsiooniga enne nende allakirjutamist; 13.2.7. muu teave, mis on mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks. 13.3. Direktori või vastava haldusala direktori asetäitja loata on keelatud tuua vanglasse ja viia vanglast välja ametialaseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni sisaldavaid andmekandjaid (va teenistuskohustustest tulenevalt vangla esindamisel väljaspool vangla territooriumi ja seadustest tulenevalt nt kinnipeetavate toimikute liikumine vanglateenistuse siseselt). 13.4. Teenistuja kannab märke juurdepääsupiirangu aluse ja kuupäeva kohta tema enda menetluses olevale või tema poolt koostatud dokumentidele, mis sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Dokumendi registreerija teeb juurdepääsupiirangut puudutava märke ka dokumendiregistrisse. Teenistuja on kohustatud juurdepääsupiirangu nõuetest kinni pidama. 13.5. Teenistuja valib arvutisse, arvutivõrku või andmekogusse sisenemiseks salasõna, mis on meeldejääv, kuid ei ole lihtsalt ära arvatav (pikkus vähemalt 8 sümbolit, koosneb suur- ja väiketähtede, numbrite ja kirjavahemärkide kombinatsioonist). Parool ei tohi sisaldada isiklikku infot ega olla sõnaraamatus leiduv sõna. 13.6. Teenistujal on keelatud salasõna üles kirjutada või avaldada teistele isikutele. Arvutivõrgu ressursside kasutamisega kaasnevad õigused on personaalsed ja neid ei ole lubatud ühelgi juhul teistele välja laenata ega ühelt kasutajalt teisele edasi anda. Keelatud on teise isiku kasutajanime ja parooli abil arvutivõrku või andmekogusse sisenemine ning teistele kasutajatele omistatud õiguste kasutamine. 13.7. Teenistuja on kohustatud kasutama aktiivselt juurdepääsupiiranguid vältimaks volitamata juurdepääsu andmetele. Arvuti juurest lahkudes tuleb lühema eemaloleku korral arvuti lukustada (Ctrl, Alt ja Delete klahvi vajutades ja valides Lukusta arvuti), pikema eemal viibimise korral välja logida (Start – Logi välja). 13.8. Justiitsministeeriumi arvutites, arvutivõrgus ja andmekogudes leiduvate konfidentsiaalsete andmete teatavaks saamisel kolmandatele isikutele või oluliste andmete muutmisel ja hävimisel, mis on põhjendatud kasutaja süülisest käitumisest, kannab vastutust kasutaja – turvanõuete mittetäitmisega kaasneb karistuse rakendamine vastavalt kehtivates õigusaktides ettenähtud korras. 13.9. Täpsema arvuti ja arvutivõrgu kasutamise korra sätestab Justiitsministeerium. 13.10. Teenistusalaseks kasutamiseks mõeldud andmebaasides on päringute tegemise õigus ja selles sisalduva teabe kasutamine lubatud üksnes teenistus- või tööülesannete täitmiseks. Päringute tegemine peab olema kooskõlas konkreetse andmebaasi kasutamist reguleerivate õigusaktides sätestatud eesmärkidega. [TV 19.06.2017 kk nr 1-1/17/50] 13.11. Mobiiltelefonis ja nutiseadmetes on keelatud hoida „Ametialaseks kasutamiseks“ kuuluvat teavet, sh sellise teabe kõneposti jätmine ja SMS-iga saatmine v.a eriteate SMS-id, mis tuleb aktuaalsuse kaotamisel seadmest kustutada. 13.12. Teenistujaid, kes kasutavad mobiiltelefone ja nutiseadmeid töö tegemiseks, on kohustatud arvestama kaitsmata andmete ilmsikstuleku puhul võimalike tagajärgedega. VARA SOETAMINE JA KASUTAMINE 14.1. Vara soetamine toimub seaduses ettenähtud korras. Täpsem hangete ja soetuste kord nähakse ette käskkirjaga kinnitatud hankeplaani koostamise ja soetuste ja hangete läbiviimise korras. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 14.2. Bürootarbeid väljastab teabehaldusteenistuse töötaja struktuuriüksuse juhtidele või nende poolt määratud isikutele. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 14.3. Vangla vara kasutamine isiklikuks otstarbeks on keelatud. 14.4. Vangla relvade, laskemoona ja erivahendite üle arvestuse pidamine, nende väljaandmine, vastuvõtt, kasutamine ja korrastamine toimub vastavate õigusaktidega kehtestatud korras. 14.5. Vangla sõidukeid kasutatakse ainult teenistusülesannete täitmiseks. Erandjuhtudel tohib sõidukeid kasutada ka: 14.5.1. juhul, kui esineb ilmne oht inimese tervisele või varale ja ametisõiduki kasutamine on vajalik ohu ärahoidmiseks; 14.5.2. teenistuja transportimiseks tööle ja koju, kui teda kaasatakse tööülesannete täitmisele väljaspool tööaega ning muude transpordivahendite kasutamine on võimatu või ebaotstarbekas; 14.5.3. juhul, kui on vajadus transportida vangla ülesandeid täitvat isikut, kes ei ole vangla teenistuses. 14.6. Ametisõiduki kasutamine isiklikuks otstarbeks, s.h. elu- ja teenistuskoha vahelisteks sõitudeks, on keelatud. 14.7. Teenistujate ametisõitudeks ettenähtud sõidukite kasutamist ning kinnipeetavate transportimiseks ettenähtud sõidukite kasutamist korraldab, koordineerib ja planeerib haldus osakonna spetsialist. Täpsem sõidukite kasutamise kord kehtestatakse käskkirjaga. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 14.8. Isikliku sõiduauto kasutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse kehtiv määrus „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“, mille kohaselt käsitletakse isikliku sõiduautona teenistuja kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole vangla omanduses ega valduses. Sõiduauto kasutamine ja kulude hüvitamine toimub käskkirjaga kinnitatud korras. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 14.9. Vangla mobiil- ja lauatelefonide kululimiidid ja limiitidest kinnipidamise eest vastutavad teenistujad määratakse käskkirjaga. Limiidi ületamise vastutusest vabaneb teenistuja üksnes juhul, kui see on mõistlikult põhjendatav teenistuskohustuste täitmisega. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 14.10. Vangla teenistujad kannavad varalist vastutust neile käskkirja või varalise vastutuse kokkuleppega fikseeritud või neile allkirja vastu usaldatud vangla vara tehnilise seisukorra, regulaarse hooldamise ja heaperemeheliku kasutamise eest. Teenistuja varaline vastutus sätestatakse ametijuhendis või varalise vastutuse kokkuleppega. Teenistujate kasutuses oleva riigivara kasutamine ja käsutamine toimub käskkirjaga kinnitatud korras. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 14.11. Teenistuja süülise käitumise tõttu vangla vara (sh raamatukogust laenutatud raamatud) kahjustamise või muul viisil kahju tekkimise korral tuleb teenistujal hüvitada vanglale tekitatud kahju seaduses sätestatud korras. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 15.1. Tööõnnetuse vältimiseks ja teenistujate tervise säilitamiseks tagab tööandja töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjadele. 15.2. Töötervishoiu, töö- ja elektriohutuse üldiste nõuetega tutvumine ja nende täitmine on kohustuslik kõigile teenistujatele sõltumata nende teenistuskohast. Personali osakonna töötaja tutvustab teenistujale teenistusse asumisel, teenistussuhte pikaajalise peatumise (nt vanema puhkus, ajateenistus) lõppemisel ja vajadusel asutusesisesel teenistuskoha vahetusel töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust reguleerivaid dokumente. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 15.3. Teenistujate teavitamine ning tegutsemine eriolukordades on reguleeritud vanglate erakorraliste sündmuste lahendamise plaanis. 15.4. Enda ja teiste isikute tööohutuse ja tervise säästmiseks on teenistuja kohustatud: 15.4.1. osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; 15.4.2. kasutama tervisekahjustuse ja õnnetuste vältimiseks isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; 15.4.3. tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 15.4.4. teatama vangla territooriumil toimunud õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest vahetut juhti, juhtkonda või töökeskkonnaga tegelevat spetsialisti ning võtma võimalusel viivitamatult tarvitusele meetmed õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Õnnetusjuhtumist teada saanud juht on kohustatud viivitamatult teavitama sellest töökeskkonnaspetsialisti ja direktorit; 15.4.5. juhinduma elektriseadmete kasutamisel vangla siseveebis avaldatud töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatavast juhendist ning täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi; 15.4.6. mitte asuma ise elektririkkeid kõrvaldama ja hoiduma igasugustest elektritöödest, sh elektrikilpide uste avamisest, elektriseadmete kaitsekatete kõrvaldamisest ning ümberlülitustest elektrikilpides, kui tal puudub vastav elektriohutuse kvalifikatsioon; 15.4.7. järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 15.4.8. läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 15.4.9. kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt. 15.5. Vanglaametnikud on kohustatud teenistuskohustustest tulenevalt kandma teenistusülesannete täitmisel teenistusrelva ning eri- ja kaitsevahendeid. 15.6. Põlevmaterjalide, kemikaalide ja jäätmete kasutamine ja nakkusohtlike esemete desinfitseerimine toimub kehtestatud korras. 15.7. Ohutegurid ja terviseriskid erinevatel teenistuskohtadel on välja toodud teenistuskohtade riskianalüüsis, mis on avaldatud vangla siseveebis. 15.8. Tulekahju korral tegutsemise plaan ning teenistujate ja kinnipeetavate evakueerimise kord on kinnitatud direktor käskkirjaga ning avaldatud vangla siseveebis. [TV 14.03.2024 kk 1-1/24/18] 15.9. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks on tööandja paigaldanud territooriumile kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid jm ohutusvahendid. Evakuatsiooniteed ja -pääsud on märgistatud rohelise ristkülikuga, millele on valge noolega märgitud liikumise suund. Esmaabivahendite kapid on märgistatud valge ristiga rohelisel ruudukujulisel taustal. 15.10. Teenistujate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Tööandja on kohustatud suunama teenistuja töötervishoiuarsti vastuvõtule ja teenistuja on kohustatud sinna ilmuma. Mõjuva põhjuseta töötervishoiuarsti vastuvõtule ilmumata jätmisel on tööandjal õigus teenuse pakkuja poolt kasutamata teenuse eest esitatud arve alusel teenistujalt asutusele tekitatud kahju sisse nõuda. 15.11. Teenistuja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul. Töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli käigus täidab teenistuja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. 15.12. Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning teenistuja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. 15.13. Töötervishoiuarst hindab teenistuja terviseseisundit, töökeskkonna või töökorralduse sobivust teenistujale ja selgitab välja teenistuja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. 15.14. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu teenistuja terviseseisundile, teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse teenistujale sobivuse kohta ja teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 15.15. Töötervishoiuarst väljastab tööandjale tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. 15.16. Teenistujal on õigus: 15.16.1. nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 15.16.2. saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; 15.16.3. tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; 15.16.4. keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule; 15.16.5. nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist; 15.16.6. nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; 15.16.7. saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses; 15.16.8. pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. 15.17 . [Kehtetu TV 25.07. 2023 kk nr 1-1/23/ 57 ] LISA 1 Kinnitatud: Tallinna Vangla direktori 19.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/50 Tallinna Vangla direktor Kõrvaltegevus est teavitamine kuupäev Teavitan, et tegelen Tallinna Vangla teenistusest vabal ajal kõrvaltegevusega: Kõrvaltegevuse nimi (näit tööandja) Kõrvaltegevuse asukoht Ametikoht Tööülesannete kirjeldus Töökoormus Aeg (millal tööd tehakse) Kõrvaltegevuse liik (tehke vastavasse lahtrisse rist) Töölepingu alusel Teenuse osutamise lepingu alusel Valitaval või nimetataval ametikohal Ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena Lugupidamisega Nimi Ametikoht Struktuuriüksus Tallinna Vangla töökorralduse reeglite LISA 2 Tallinna Vangla direktori 26.02.2015.a käskkirjale nr 21 (lisatud Tallinna Vangla direktori 24.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/26 – [ Kehtetu al 01.01.2019 ]

Allikas: Tallinna vangla dokumendiregister →

Tallinna Vangla töökorralduse reeglite muutmine

Tallinna vangla · 11. juuli 2025

Viit: 1-1/1-25/97
Registreeritud: 11. juuli 2025
Dokumendi liik: Üldkäskkiri

Funktsioon: 1 Juhtimine
Sari: 1-1 Üldkäskkirjad
Toimik: 1-1/2025
Vastutaja: Tiia Kruusmaa