Riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12,0 asuva Timmermanni viadukti ehitusloa menetlusse kaasamine

Keskkonnaamet [email protected] Roheline 64 80010, Pärnu Meie 15.07.2026 nr 8-1/25-081/12421-1 Riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12,0 asuva Timmermanni viadukti ehitusloa menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12,0 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt K-Projekt AS tööle nr 25028 „Põhiprojekt DPS1 riigitee nr 19203 Are-Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed (OR2215)“. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti ehitus, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Käesoleva menetluse käigus antakse ehitusluba riigiteel 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viaduktile (BR2205). Paralleelselt on käimas ehitusloa menetlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis teiste projekteeritud teede osas. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/wmwecTlKfl6L8QF. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 27.07.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Kristjan Reimets poole (tel +372 5813 3343, e-post [email protected]). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Reimets projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Riigitee 19203 Are-Suigu tee Timmermanni viadukti ehitusloa eelnõu; 2. Riigitee 19203 Are-Suigu tee Timmermanni viadukti ehitusloa andmise korralduse eelnõu. Lisaadressaadid: Elektrilevi OÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Maa- ja Ruumiamet Rail Baltic Estonia OÜ Riigimetsa Majandamise Keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tori Vallavalitsus Kliimaministeerium Kristjan Reimets 58133343, [email protected] 2 (2)  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti (BR2205) ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukt paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 80901:018:2920; 80801:002:0078; 80901:001:1738; 80901:001:1739; 80901:001:1740; 80601:001:0029; 80601:001:0031; 80901:001:1799; 80901:001:1804; 80901:001:1796; 80901:001:1741) Pärnu maakonnas, Tori vallas, Suigu külas. Projekti koostamise aluseks on 13.02.2018 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering "Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Tee ehitustööd toimuvad vastavalt K-Projekt AS tööle nr 25028 „Põhiprojekt DPS1 riigitee nr 19203 Are-Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed (OR2215)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/wmwecTlKfl6L8QF. Käesoleva menetluse käigus antakse ehitusluba riigiteel 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viaduktile (BR2205). Paralleelselt on käimas ehitusloa menetlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis teiste projekteeritud teede osas. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti ehitus, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.  2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 ning RB Rail AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) kaheksale Rail Baltica raudteelõigule keskkonnamõju hindamised ehitusprojekti koostamise käigus. TTJA tunnistas 21.02.2025 kirjaga nr 16-6/20-17539-081 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Tootsi-Pärnu“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele vastavaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et KMH käigus on muuhulgas hinnatud ka Rail Baltica Timmermanni viadukti ja teede rajamise keskkonnamõjusid, leiab Transpordiamet, et keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub. Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 2  3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 9 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Rail Baltic Estonia OÜ. 4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Timmermanni viadukti ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus 3  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are- Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 8-1/25-081/12421-1 Tee ehitusloa andmise kuupäev 15.07.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 3. Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike jäätmete osas eraldi. 4. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine keskkonda. 5. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju hindamise käigus arvestatud asukohtades, kus projektikohaselt on raudtee kavandatud süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei ole ehitustehniliselt võimalik vältida. 6. Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning vee ümbersuunamisega truupide ja kraavide abil. 7. Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist allavoolu.Selleks sobivad näiteks ajutised kaavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus on kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Liigne heljumi sissekanne võib põhjustada koelmute mudastumist ja häirida kalade kudemist. Ajutiste valingvihmade korral tuleb tööd katkestada, et piirata setete allavoolu liikumist. 1  EELNÕU 8. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel on eriti oluline kinni pidada kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest. 9. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras, kõikidele normidele vastavaid ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid ning seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda. 10. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude kallastel piiranguvööndi ulatuses ja kaitsmata põhjaveega aladel. Hoiduda tuleb ohtlike aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) ladustamisest sillal/truubil. Ehitusaegsete ajutiste kontorite, ladude, töökodade, kütuse hoidmise, jäätmete ning materjali ladustamise aladeks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt. 11. Ehitusaegsed ehitusmasinate hoidmise, hooldamise ja tankimise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10m või 1m). Vältida ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja tankimist vooluveekogudele ja allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh pesemiseks) ja tankimiseks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt. 12. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale. 13. (Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda. Tekkinud pinnase- või veereostus tuleb koheselt likvideerida. 14. Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem vajadusel enne tee ehitust või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee ärajuhtimine maantee juurest toimida. 15. Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele. 16. Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks tuleb piirata ehitustöödeks kasutatava maa- ala ulatust, vältides tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Kui on vajadus ajutisteks laoplatsideks väljaspool raudteemaad ja teemaad, tuleb selleks eelistada kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid. 17. Erosiooni tekke ärahoidmiseks/vähendamiseks ehitusetapis tuleb rakendada asjakohaseid ennetusmeetmeid (kihtide silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine vahetult pärast muldkeha valmimist, erosioonitundlike alade niisutamine nt taimestikuta aladel jne). 18. Vältimaks looduslikku tasakaalu ohustavateks (invasiivseteks) võõrliikideks olevate taimeliikide levikut kasvumullaga, tuleb raudtee rajamisega seotud haljastustöödel kasutada kohaliku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti. Invasiivsete võõrliikide seemnete leviku vältimiseks mujalt toodud kasvumullaga (sh kompostmullaga) ei tohi mulda teadlikult tuua kohtadest, kus on tuvastatud invasiivse võõrliigi olemasolu. 19. Jäätmetest toodetud ja tooteks muudetud komposti kasutamise puhul on oluline, et kompostmuld ei sisaldaks kahjulikke baktereid ja võõrliikide seemneid, samuti looduslikust foonist enam raskmetalle jm looduslikule keskkonnale mitteomaseid ühendeid. Seda tuleb enne kasutamist analüüsiga tõendada. 20. Kui ehitusplatsil tuvastatakse invasiivne võõrliik, on ehitusettevõte kohustatud 2  EELNÕU kooskõlastama tegevuse Keskkonnaametiga ja kõrvaldama võõrliigi ehitusplatsilt vastavalt ameti poolt väljastatud tingimustele ja juhistele. 21. Kasvupinnast ei tohi ladustada üle kahe aasta selles oleva mikrofloora hävimise vältimiseks, samuti tuleb vältida kasupinnase liigset tihendamist. 22. Juhul, kui ehitustööde käigus leitakse jääkreostust, siis tuleb peatada pinnasetööd, eraldada leiuala või leitud reostunud pinnas, võtta pinnaseproovid, et tuvastada pinnases oleva jääkreostuse olemus ja otsustada vajalike meetmete üle. Leiud tuleb dokumenteerida ja vajadusel teavitada Keskkonnaametit. 23. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta perioodil) teostada tolmutõrjet. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde algust tuleb koos tee omanikuga leida lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine tolmuvabana. 24. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut. 25. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava kattega. 26. Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 500 m raadiuses asuvad majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist nende hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul, kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt niisutamine, kinnised veokid). 27. Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust. 28. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist). 29. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas. 30. Juhul, kui ehitustöödel (näiteks viadukti või silla rajamiseks) kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase lähedal olevates elamutes ei ületaks normikohast taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele tema poolt kasutatava ehitustehnoloogia vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tuleb ehitustööde kavandamisel hinnata, kas tema kasutatav ehitustehnoloogia võib põhjustada ülemäärast vibratsiooni lähedalasuvates hoonetes. 31. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 32. Ehitusaegse liiklusega, eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on oluline tagada ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest ebarahuldavas seisukorras (auklik ja ära vajunud) tee põhjustab suuremat vibratsiooni ümbritseval alal kui heas seisukorras tee. 33. Raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi, et vältida lindude hukkumist. Keskkonnaameti hinnangul peab pesitsusperioodi ajavahemik, millal raietöid teostada ei tohi, olema 15.04-15.07. 34. Raadamist ja suuremaid ehitustöid tuleb vältida kaitsealuste imetajate, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute ning kõigi looduslikult esinevate lindude sigimisperioodil. Ehitustööde planeerimisse tuleb kaasata liigirühmade eksperdid, kes iga kaitstava liigi elupaigas ütlevad ehitajale, millal võib teostada raieid, raadamist ja suure häiringuga ehitustöid. 35. "Samuti tuleb kavandada mürarikkad ehitustööd väljapoole lindude sigimisaega, sest müra vähendab lindude sigimisedukust. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille 3  EELNÕU müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. 36. Vajadusel kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning täpsustab kohapõhiseid piiranguid. Üld meetmena käsitletakse lindude pesitsusperioodina 15.04-15-07." 37. Ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate laoplatse ning ehitusaegseid (ajutisi) veoteid mitte kavandada arheoloogilise väärtusega alade uurimata aladele. 38. Ehitustööde, eriti ettevalmistustööde (pinnase koorimine, ehituseks sobimatu pinnase teisaldamine) käigus tuleb arvestada, et arheoloogilise väärtusega alade läheduses võib tõenäoliselt samuti paikneda avastamata muistiseid. Eelnimetatud piirkondades võib ka uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Seetõttu tuleb ehitustööde käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada. 39. Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada. 40. Oluline on teavitada kohalikke omavalitsusi ja elanikke ehitustööde algusest, korraldusest ja kestvusest. Teavitamine peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt hulka kohalikust kogukonnast haarav. Koostöös kohalike omavalitsustega ja teede valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid ehitusmaterjalide juurdeveoks. Ühtlasi aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida parimaid kohalikke lahendusi ehitustöödest osavõtvate töötajate toitlustamise, majutamise ja transpordi organiseerimiseks ning kohalikel elanikel soovi korral vastavate teenuste osutamiseks. 41. Kui kaevu lähi piirkonnas teostatakse raudteetrassi rajamisel vaiamistöid ((kuni 100 m kaevust)), tuleb sellest puurkaevu omanikku eelnevalt teavitada. Enne vaiamise alustamist tuleb võtta kaevust veeproov ning seejärel jälgida regulaarselt kaevuvee hägusust. Kui puurkaevu vesi läheb tööde läbiviimise perioodil häguseks, tuleb tööde teostajal peale ehitustöid teostada puurkaevu puhastuspumpamine. Kuni puhastuseni tuleb tööde teostajal tagada veetarbija(te) veevarustus puhta joogiveega. 1. Andmed tee kohta Riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi K-Projekt 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12203754 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Ahtri tn 6a, Kesklinna linnaosa, 10151 Tallinn, Harju maakond 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6264100 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhiprojekt DPS1 riigitee nr 19203 Are- Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed (OR2215) 2.7 Tee ehitusprojekti number 25028 4  EELNÕU (allkirjastatud digitaalselt) 5