Riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12,0 asuva Timmermanni viadukti ehitusloa menetlusse kaasamine

Lugupeetud kinnisasja omanik Meie 15.07.2026 nr 8-1/25-081/12419-1 Riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12,0 asuva Timmermanni viadukti ehitusloa menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12,0 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt K-Projekt AS tööle nr 25028 „Põhiprojekt DPS1 riigitee nr 19203 Are-Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed (OR2215)“. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti ehitus, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Käesoleva menetluse käigus antakse ehitusluba riigiteel 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viaduktile (BR2205). Paralleelselt on käimas ehitusloa menetlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis teiste projekteeritud teede osas. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/wmwecTlKfl6L8QF. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 27.07.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Kristjan Reimets poole (tel +372 5813 3343, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Reimets Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisa: Riigitee 19203 Are-Suigu tee Timmermanni viadukti ehitusloa eelnõu. Kristjan Reimets 58133343, [email protected] 2 (2)  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are- Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number Tee ehitusloa andmise kuupäev Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 asuva Timmermanni viadukti ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 3. Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike jäätmete osas eraldi. 4. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine keskkonda. 5. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju hindamise käigus arvestatud asukohtades, kus projektikohaselt on raudtee kavandatud süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei ole ehitustehniliselt võimalik vältida. 6. Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning vee ümbersuunamisega truupide ja kraavide abil. 7. Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist allavoolu.Selleks sobivad näiteks ajutised kaavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus on kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Liigne heljumi sissekanne võib põhjustada koelmute mudastumist ja häirida kalade kudemist. Ajutiste valingvihmade korral tuleb tööd katkestada, et piirata setete allavoolu liikumist. 1  EELNÕU 8. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel on eriti oluline kinni pidada kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest. 9. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras, kõikidele normidele vastavaid ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid ning seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda. 10. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude kallastel piiranguvööndi ulatuses ja kaitsmata põhjaveega aladel. Hoiduda tuleb ohtlike aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) ladustamisest sillal/truubil. Ehitusaegsete ajutiste kontorite, ladude, töökodade, kütuse hoidmise, jäätmete ning materjali ladustamise aladeks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt. 11. Ehitusaegsed ehitusmasinate hoidmise, hooldamise ja tankimise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10m või 1m). Vältida ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja tankimist vooluveekogudele ja allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh pesemiseks) ja tankimiseks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine veekogusse ja põhjavette. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt. 12. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale. 13. (Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda. Tekkinud pinnase- või veereostus tuleb koheselt likvideerida. 14. Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem vajadusel enne tee ehitust või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee ärajuhtimine maantee juurest toimida. 15. Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele. 16. Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks tuleb piirata ehitustöödeks kasutatava maa- ala ulatust, vältides tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Kui on vajadus ajutisteks laoplatsideks väljaspool raudteemaad ja teemaad, tuleb selleks eelistada kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid. 17. Erosiooni tekke ärahoidmiseks/vähendamiseks ehitusetapis tuleb rakendada asjakohaseid ennetusmeetmeid (kihtide silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine vahetult pärast muldkeha valmimist, erosioonitundlike alade niisutamine nt taimestikuta aladel jne). 18. Vältimaks looduslikku tasakaalu ohustavateks (invasiivseteks) võõrliikideks olevate taimeliikide levikut kasvumullaga, tuleb raudtee rajamisega seotud haljastustöödel kasutada kohaliku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti. Invasiivsete võõrliikide seemnete leviku vältimiseks mujalt toodud kasvumullaga (sh kompostmullaga) ei tohi mulda teadlikult tuua kohtadest, kus on tuvastatud invasiivse võõrliigi olemasolu. 19. Jäätmetest toodetud ja tooteks muudetud komposti kasutamise puhul on oluline, et kompostmuld ei sisaldaks kahjulikke baktereid ja võõrliikide seemneid, samuti looduslikust foonist enam raskmetalle jm looduslikule keskkonnale mitteomaseid ühendeid. Seda tuleb enne kasutamist analüüsiga tõendada. 20. Kui ehitusplatsil tuvastatakse invasiivne võõrliik, on ehitusettevõte kohustatud 2  EELNÕU kooskõlastama tegevuse Keskkonnaametiga ja kõrvaldama võõrliigi ehitusplatsilt vastavalt ameti poolt väljastatud tingimustele ja juhistele. 21. Kasvupinnast ei tohi ladustada üle kahe aasta selles oleva mikrofloora hävimise vältimiseks, samuti tuleb vältida kasupinnase liigset tihendamist. 22. Juhul, kui ehitustööde käigus leitakse jääkreostust, siis tuleb peatada pinnasetööd, eraldada leiuala või leitud reostunud pinnas, võtta pinnaseproovid, et tuvastada pinnases oleva jääkreostuse olemus ja otsustada vajalike meetmete üle. Leiud tuleb dokumenteerida ja vajadusel teavitada Keskkonnaametit. 23. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta perioodil) teostada tolmutõrjet. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde algust tuleb koos tee omanikuga leida lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine tolmuvabana. 24. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut. 25. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava kattega. 26. Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 500 m raadiuses asuvad majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist nende hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul, kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt niisutamine, kinnised veokid). 27. Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust. 28. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist). 29. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas. 30. Juhul, kui ehitustöödel (näiteks viadukti või silla rajamiseks) kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase lähedal olevates elamutes ei ületaks normikohast taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele tema poolt kasutatava ehitustehnoloogia vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tuleb ehitustööde kavandamisel hinnata, kas tema kasutatav ehitustehnoloogia võib põhjustada ülemäärast vibratsiooni lähedalasuvates hoonetes. 31. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 32. Ehitusaegse liiklusega, eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on oluline tagada ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest ebarahuldavas seisukorras (auklik ja ära vajunud) tee põhjustab suuremat vibratsiooni ümbritseval alal kui heas seisukorras tee. 33. Raietööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi, et vältida lindude hukkumist. Keskkonnaameti hinnangul peab pesitsusperioodi ajavahemik, millal raietöid teostada ei tohi, olema 15.04-15.07. 34. Raadamist ja suuremaid ehitustöid tuleb vältida kaitsealuste imetajate, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute ning kõigi looduslikult esinevate lindude sigimisperioodil. Ehitustööde planeerimisse tuleb kaasata liigirühmade eksperdid, kes iga kaitstava liigi elupaigas ütlevad ehitajale, millal võib teostada raieid, raadamist ja suure häiringuga ehitustöid. 35. "Samuti tuleb kavandada mürarikkad ehitustööd väljapoole lindude sigimisaega, sest müra vähendab lindude sigimisedukust. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille 3  EELNÕU müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. 36. Vajadusel kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad ning täpsustab kohapõhiseid piiranguid. Üld meetmena käsitletakse lindude pesitsusperioodina 15.04-15-07." 37. Ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate laoplatse ning ehitusaegseid (ajutisi) veoteid mitte kavandada arheoloogilise väärtusega alade uurimata aladele. 38. Ehitustööde, eriti ettevalmistustööde (pinnase koorimine, ehituseks sobimatu pinnase teisaldamine) käigus tuleb arvestada, et arheoloogilise väärtusega alade läheduses võib tõenäoliselt samuti paikneda avastamata muistiseid. Eelnimetatud piirkondades võib ka uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Seetõttu tuleb ehitustööde käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada. 39. Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada. 40. Oluline on teavitada kohalikke omavalitsusi ja elanikke ehitustööde algusest, korraldusest ja kestvusest. Teavitamine peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt hulka kohalikust kogukonnast haarav. Koostöös kohalike omavalitsustega ja teede valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid ehitusmaterjalide juurdeveoks. Ühtlasi aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida parimaid kohalikke lahendusi ehitustöödest osavõtvate töötajate toitlustamise, majutamise ja transpordi organiseerimiseks ning kohalikel elanikel soovi korral vastavate teenuste osutamiseks. 41. Kui kaevu lähi piirkonnas teostatakse raudteetrassi rajamisel vaiamistöid ((kuni 100 m kaevust)), tuleb sellest puurkaevu omanikku eelnevalt teavitada. Enne vaiamise alustamist tuleb võtta kaevust veeproov ning seejärel jälgida regulaarselt kaevuvee hägusust. Kui puurkaevu vesi läheb tööde läbiviimise perioodil häguseks, tuleb tööde teostajal peale ehitustöid teostada puurkaevu puhastuspumpamine. Kuni puhastuseni tuleb tööde teostajal tagada veetarbija(te) veevarustus puhta joogiveega. 1. Andmed tee kohta Riigitee 19203 Are-Suigu tee km 12 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi K-Projekt 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12203754 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Ahtri tn 6a, Kesklinna linnaosa, 10151 Tallinn, Harju maakond 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6264100 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhiprojekt DPS1 riigitee nr 19203 Are- Suigu, Timmermanni vidaukt, Sanga ökodukt, juurdepääsu- ja hooldusteed (OR2215) 2.7 Tee ehitusprojekti number 25028 4  EELNÕU (allkirjastatud digitaalselt) 5