Kiri

Rainer Saks Teie 13.01.2020 nr 15.2-4/4714-9 Välisministeerium [email protected] Meie 05.03.2020 nr 11-3/228-2 ÜRO inimõiguste perioodilise ülevaatuse (UPR) aruande koostamine Lugupeetud Rainer Saks Saadame Kultuuriministeeriumi sisendi UPRi Eesti riigiaruandesse, mis sisaldab lühiülevaadet haldusalas 2016. aastal ja hiljem toimunud uuendustest ning olulisematest algatustest inimõiguste valdkonnas (lisatud, 10 lehel). Sisendi koostamisel on lisaks lähtutud viimasel ülevaatusel Eestile antud soovitustest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Mall Saul 628 2261 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Lisa Kultuuriministeeriumi sisend inimõiguste olukorra ülevaatuse (Universal Periodic Review, UPR) riigiaruandesse H.Rahvusvähemused, lõimumine, kodakondsus, pagulased Rahvusvähemuskultuuride toetamine Rahvusvähemuste kultuuriseltsid (u 300 seltsi) on koondunud Eestis 18 katusorganisatsiooni, kellele antakse riigieelarvelist tegevustoetust. Alates 2015. aastast toetab Integratsiooni Sihtasutus rahvusvähemuste katusorganisatsioone seniste aastaste lepingute asemel kolmeaastaste raamlepingutega, mis vähendab oluliselt organisatsioonide halduskoormust ja hõlbustab tegevuse planeerimist. Riigieelarvelise toetusmeetme maht on pidevalt kasvanud: kui 2014. aastal oli see 320 000, siis 2019. aastal 452 000 eurot. Lisaks toetavad vähemusrahvuste kultuuritegevusi riigieelarvelistest vahenditest projektitoetustega Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu (al.2019 Rahvakultuuri Keskus) ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist toetavad regulaarsete taotlusvoorude kaudu ka kohalikud omavalitsused. Rahvusvähemuste organisatsioonide esindajatega konsulteerib riik poliitika kujundamiseks järjepidevalt. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb kuni 40-liikmeline rahvusvähemuste kultuurinõukoda. Nõukoja pädevusse kuulub seisukohtade avaldamine Eesti rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamise küsimustes, sellega seonduvalt kultuuripoliitika ning lõimumisvaldkonna korraldamises ning vajadusel sellest tulenevate ettepanekute tegemine kultuuriministrile. Alates 2017. aastast korraldab Integratsiooni Sihtasutus igal aastal katusorganisatsioonide esindajatele koostööpäeva, kus toimuvad koolitused organisatsioonide haldusvõimekuse tõstmiseks ning edendatakse omavahelist koostööd kohapeal kirjutatud ühisprojektide kaudu, millest parimad saavad elluviimiseks rahastuse Integratsiooni Sihtasutuselt. Samuti korraldab sihtasutus katusorganisatsioonide esindajatele koostööpäevakuid eestikeelsete omatulu teenivate mittetulundusühingutega. Viimasel viiel aastal on Eestis tähistatud mitmekesisuse päeva. Nt 2019.aastal toimusid päeva raames rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Kultuuriministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis, Integratsiooni Sihtasutuses ja SEB Pangas. Valmis mitmekesisuse päeva video, mida näidati suurtel avalikel ekraanidel ja levitati Facebookis. 1995. aastal asutatud Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaud tegutseb maavalitsuste kaotamise tõttu haldusreformi käigus alates 2018. aastast Kultuuriministeeriumi juures. Ümarlaud korraldab igakuiselt kohtumisi Eesti ühiskonna-, kultuuri-ja poliitikategelastega, saatkondade ning välisriikide valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning rahvuskultuuriseltsidega Eesti teistest regioonidest. Kultuuriministeeriumi eelarvest rahastatakse erinevaid rahvusvähemuste kultuuripärandi säilitamisele suunatud riiklikke programme: Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018, Eesti pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018 mis toetas kirikute ja pühamute restaureerimist, Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019, mis toetab muuhulgas ka eestirootsi pärandkultuuri Lääne-Eestis, Peipsiveere kultuuriruum 2017–2020, mis toetab piirkonna kultuuripärandi säilitamist Ida-Eestis rõhuasetusega vene ja vanausuliste ning vadja rahvuse juurtega Kodavere kihelkonna murdeala kultuuripärandi säilitamist ja tutvustamist. Kultuuriministeerium toetab järjepidevalt rahvusvähemuste professionaalseid ja harrastusteatreid, kontserdikorraldajaid, muuseume, kirjastamisprojekte, samuti rahvusvähemuste kirjandusürituste, festivalide jt kultuuriürituste korraldamist Eestis. Riigieelarvest toetatakse Vene Teatrit ja avalik-õigusliku Rahvusringhäälingu venekeelseid kanaleid ja programme (ETV+ ja Raadio 4). Eesti Vabaõhumuuseumi paljurahvuselise Eesti keskus tegeleb Eestis elavate erinevate rahvusvähemuste kultuuri, ajaloo ja kunsti tutvustamisega. 2015. aastal avati muuseumis Eesti taluarhitektuuri näidised seto talu ja peipsivene maja. Keskuses tähistatakse erinevate rahvuste rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse erinevaid kultuure tutvustavaid teemapäevi, õpitubasid, laatasid jne. Lõimumisalasi koostöötegevusi koordineerib ka Eesti Folkloorinõukogu. Kaunite kunstide valdkonnas on riigieelarvest enim toetatud venekeelne teatritegevus, toetust on saanud ka vene süvamuusikakollektiivid. Rahvusvähemuste kultuuri tutvustavad mitmed muusikafestivalid, näitused, kirjandus- ja rahvakultuuriüritused. Lisaks juba varem tegutsenud rahvuskultuuri tutvustavatele muuseumidele avati 2019. aastal Kohtla-Järve Ukraina muuseum. Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskus 2017. a nimetati senine Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie inimesed“ ümber Integratsiooni Sihtasutuseks. Sihtasutuse tegevuse eesmärgiks on endiselt Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. 2019. aastast tegutseb sihtasutus asukohaga Ida-Virumaal, Narvas. Integratsiooni Sihtasutuse juurde loodi 2014. aasta sügisel nõustamiskeskus, kus saavad Eestis elamise kohta teavet, tasuta nõu ja juhiseid küsida Eestis elavad teistest rahvustest inimesed. Nõustamist pakutakse Eesti elamisloa, Eesti kodakondsuse taotlemise ja eesti keele õppe ning praktiseerimise võimaluste kohta ja erinevate teemadel nagu haridus, töö, elukoht, tervise- ja sotsiaalteenused. Vajadusel suunatakse klient edasi vastava ametkonna või teenusepakkuja juurde, aidatakse tal tutvuda võimalike avalike teenustega ning ollakse toeks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel. Teenuse osutamiseks töötab tasuta infotelefon, samuti saab nõustamiseks pöörduda sihtasutusse Tallinnas ja Narvas ning suhelda nõustajatega e- posti vahendusel. Valminud on nõustamis- ja infoteenust toetava meetmena nõustamisveeb, mis koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel ja teiste organisatsioonide teabekanalitest. Uussisserändajate kõrval nõustab sihtasutus ka Eestisse tagasipöördujaid. Nõustamine hõlmab nii praktilist infot, kui ka Eestis taas kohanemisega seotud teemasid. Sihtasutusest saab ka taotleda tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks sotsiaal-majanduslikku tagasipöördumistoetust. Toetus on suunatud lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks. Toetuse saamiseks peab isik olema elanud välismaal vähemalt 10 aastat. Kümne aasta nõuet ei kohaldata kuni 30-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noortele. Nõustamiskeskuse nõustajaid on võimalik kutsuda ettevõtete infotundidesse ja teavitusüritustele teenust tutvustama või ettevõttes kohapeal grupinõustama. Teenust kasutas 2018.a lõpuni umbes 5000 inimest, kellest kolmandik on olnud uus-sisserändajad. Nõustamiskeskuse tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 2019. aastal kasvas nõustatute arv 4245 isiku võrra, neist Narva ja Tallinna eesti keele majas käis teavet saamas ligikaudu 1010 inimest. Novembrist 2018 pakutakse nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste Citysse loodud Eesti Rahvusvahelises majas, kus nõustamisel on käinud 170 isikut. Alates septembrist 2019 nõustatatakse elanikke kord nädalas nii Sillamäel kui Kohtla-Järvel. Nelja kuu jooksul oli kahes linnas kokku käinud nõustamisel 114 elanikku. Sihtasutus korraldab tasuta eesti keele õpet täiskasvanutele. Pakutava õppe maht on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja keeleõppevõimalused mitmekesistunud (vt lähemalt peatükis „Eesti keele õpe“). Lõimumisvaldkonna arengukava Eestis on ellu rakendatud kolm riiklikku lõimumisvaldkonna arengukava: Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007, Eesti lõimumiskava 2008–2013, praegu viiakse ellu valdkondlikku arengukava Lõimuv Eesti 2020. 2018. aastal algas uue lõimumisvaldkonna arengukava väljatöötamine, toimusid esmased arutelud sidusministeeriumide ja teiste partneritega, sh rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatega, 2019. aasta jaanuaris korraldati lõimumisvaldkonna laiapõjaline visiooniseminar, kus rühmaaruteludes osales üle 100 lõimumisvaldkonnaga seotud ja sellest huvituva inimese, toimusid 9 valdkondlikku mõttehommikut ning avalikud konsultatsioonid üle Eesti, samuti on igaühel võimalus osaleda kava koostamises avaliku veebi kaudu. 2020. aastal on kavas viia läbi eelmise arengukava mõjude hindamine ja kirjutada uue arengukava tekst. Kuus peamist teemavaldkonda on esialgsete kokkulepete kohaselt side riigiga, kogukondadevahelised kontaktid, sotsiaal-majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus, eesti keele õppe tõhustamine, ühise infovälja loomine ja koos õppimine. Lõimumismeetmete tulemuslikkuse hindamiseks tellib Kultuuriministeerium iga 3-4 aasta järel integratsiooni monitooringu. Seni viimane, viies monitooring viidi läbi 2017. aastal. Monitooringu andmetel on määratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsus hakanud langema: kodakondsuse mittetaotlemise põhjustest on taandumas suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning tõusutrendis on põhjus, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Integratsiooni Monitooringu kohaselt on peamine põhjus, miks määratlemata kodakondsusega isikud Eesti kodakondsust ei taotle, kõigi vastajate hinnangul asjaolu, et selle puudumine ei takista Eestis elamist: ligikaudu 10 aastaga on selle vastuse osakaal kasvanud 19%-lt 47%-le. Samuti tuuakse argumendiks, et Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega on lihtsam reisida SRÜ riikidesse (kasv 23%-lt 44%-le). Varem peamise põhjusena nimetatud eesti keele oskuse puudumine või hirm kodakondsuseksami ees on kindlas langustrendis ja hakkab jääma tagaplaanile. Integratsiooni monitooringus on riigiidentiteet määratletud Eesti ühelt poolt rahvusriigi ja teiselt poolt kodanikuriigi põhimõtete toetamise alusel. Eestivenelaste puhul käsitletakse tugevat riigiidentiteeti Eesti rahvusriigi sümbolite ja põhimõtete toetamisena, eestlaste puhul aga valmidusena kaasata vähemusrahvuste liikmed Eesti ühiskonda võrdõiguslikkuse põhimõtte alusel. Monitooringu tulemuste analüüsist selgub, et neli viiendikku nii eestlastest kui ka teisest rahvusest inimestest on tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjad. Võrreldes 2015. aasta integratsiooni monitooringuga oli 2017. a ebavõrdsuse taju teistest rahvustest elanike seas oluliselt langenud. Suuremal määral tunnetatakse võimalust rääkida kaasa poliitikas, kohaliku elu korraldamises ja kodanikuühendustes. 90% eestlastest leidis, et Eesti riik kaitseb nende õigusi ja pakub avalikke hüvesid, teiste rahvuste esindajatest oli samal seisukohal 79% (2015. aastal 74%). Sealjuures ei erine hinnangud osalemisele poliitilises tegevuses Eesti kodakondsusega ja kodakondsuseta teistest rahvustest elanike vahel. Positiivsena võib nimetada, et paari viimase aastaga on 8 protsendipunkti võrra vähenenud nende teistest rahvustest inimeste osakaal, kes arvavad, et neil pole võimalik ühiskonda mõjutada. 2017. aasta monitooringu andmed näitavad, et teistest rahvustest elanike eesti keele oskus on mõnevõrra paranenud. Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt oma hinnangul üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes selliste inimeste osakaal 10 %-le. Võrreldes 2015. aastaga oli 2017. aastal riigikeele mittevaldajate osakaal kõige rohkem vähenenud Ida- Virumaal (2015 30%, 2017 22%). Üle 15-aastastest teistest rahvustest Eesti elanikest peab end aktiivseks eesti keele oskajaks (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab) 41%, passiivse keeleoskusega (saab aru ja veidi räägib või saab veidi aru ja ei räägi) on pooled. Järgmine monitooring viiakse läbi 2020. aastal. Perioodil viidi lõimumiskava kohaselt läbi mitmeid meediaprojekte erinevate kultuuride tutvustamiseks ja sallivuse edendamiseks ühiskonnas. Eesti Rahvusringhäälingu ja Riigikantselei eestvedamisel ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) toel algatati kaks projekti eesmärgiga tõsta teadlikkust, sallivust ja positiivset meelestatust Eestis elavate kolmandate riikide kodanike suhtes. Näiteks loodi ristmeedia programmi „LIVEstonia. Ma elan siin“ raames loodi ristmeedia programm, mille raames loodi telesari Eestis elavatest kolmandate riikide kodanikest (24 osa), programmi veebileht tele- kui ka raadiosaadetega ning muid originaalmaterjale. Veebilehel avaldati persoonilood Vikerraadio saatesarjas „Ma elan siin“ esinenud Eestis elavatest kolmandate riikide kodanikest. Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastati ühiskonnas lõimumist toetavaid hoiakuid kujundavaid meediategevusi. Näiteks jõudis 2017. aasta septembris ETV ja ETV+ (rahvusringhäälingu venekeelne kanal) teleekraanidele reisisari “Meie Eestid”, kus igal nädalal tutvustas üks vene emakeelega inimene enda jaoks olulisemaid paiku Eestis. Sarjaga kaasnesid mitmed algatused sotsiaalmeedias. Keskmiselt vaatas igat saadet ca 84 000 inimest. Eesti keele õppe toetamine Eestis on oluliselt suurendanud tasuta eesti keele õppe kättesaadavust Eesti eri paigus ja mitmekesistanud keeleõppe võimalusi. 2019. aastal avati nii Tallinnas kui Narvas Integratsiooni Sihtasutuse allüksustena eesti keele maja, et parandada ligipääsu kvaliteetsele, mitmekesisele ja paindlikule keeleõppele ning soodustada erinevate lõimumist toetavate koostöötegevuste elluviimist. Tasemeõppe korralduses olulisi muutusi ei ole: eesti keele õppe eest tasutud õppemaks hüvitatakse kuni 320 euro ulatuses üks kord iga positiivselt sooritatud eesti keele tasemeeksami kohta. See tähendab, et juhul kui igal keeletasemel (A2, B1, B2, C1) sooritatakse tasemeeksam positiivselt ning igale positiivselt sooritatud eksamile on eelnenud eesti keele õpe, siis on võimalik õppekulude hüvitist taotleda iga taseme kohta ühe korra. Integratsiooni Sihtasutus pakub eesti keele A1, A2, B1 ja B2 tasemel tasuta kursust mahus 120 akadeemilist kontakttundi. Tasemeeksami sooritamine kursuse järel ei ole kohustuslik. Õpe keskendub õppija kommunikatiivsetele vajadustele ja tugineb aktiivõppemeetoditele. Õppijatele, kes osalesid vähemalt 80% tundides, vähemalt ühes õppekäigul ja sooritasid lõputesti väljastatakse tunnistus. Ülejäänud osalejatele antakse tõend. Õpet rahastab Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ning perioodil 2014-2020 ka ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“. Perioodil 2015-2017 osales INSA korraldatud tasuta eesti keele kursustel 7 820 inimest. 2018. aastal osales kursustel 2504 ning 2019. aastal 2940 inimest. Keeleoskuse arendamiseks pakub Integratsiooni Sihtasutus ka mitteformaalse õppe võimalusi keelekohvikute ja eesti keele ja kultuuri tundmise klubide näol. Keelekohvikus on võimalus eesti keelt praktiseerida ja sõnavara täiendada, iseseisvat õpet harjutada ning vabas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda. Kohvikus võib osaleda igaüks ilma eelneva registreerimiseta. 2018. aastast alates saavad keeleõppehuvilised üle Eesti oma keeleoskust parandada veel eesti keele- ja kultuuri tundmise klubides. Klubi üritused toimuvad kord nädalas ja sinna oodatakse neid, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2 või C1 tasemel. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, meeldivalt aega veeta ja ennast harida. Aastatel 2016–2017 võttis eesti keele ja kultuuri tundmise klubi tegevustest osa 656 inimest, 2018. aastal samuti 656 inimest ning 2019. aastal 320 inimest. Eesti keele õppe mitmekesistamiseks pakkusid eesti keele majad Tallinnas ja Narvas erinevaid keeleõppe võimalusi veelgi: nt grammatikakursus, aruteluõhtud külalisega, kirjutamise õpikoda koostöös Eesti Töötukassaga, kokandusõpikoda, õpikojad „Meedia 24“, lauaetikett, lugemisklubi rahvusraamatukogus, filmiõhtud, tähtpäevade tähistamine, eestikeelne foorumteater, ellujäämiskursus Naissaarel, tandemõpe, keelejälgijad ning keelekohvik sisserändajatele. Neis tegevustes osales 2019. aastal Tallinnas 1625 ja Ida- Virumaal 2230 inimest. INSA palgatud keeleõppe eestvedajate abiga viidi läbi 9 keeleõpet toetavet tegevust, kus osales kokku 284 inimest. Eesti keele majade eestvedamisel ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Elroniga viidi 24.-26.09.2019 ülemaailmse eesti keele nädala raames läbi projekt „Eesti keele rong“, mille käigus õpetati aktiivõppemeetodite abil Tallinn–Narva suunal sõitvas rongis reisijatele eesti keelt. Eesti keele messidel "KU-ky" Tallinnas ja Narvas, kus saab teavet keeleõppevõimaluste ja keele õpetamise meetodite kohta, osales 2019. a 1300 inimest. Eesti Instituut korraldab uussisserändajatele eesti keele ja kultuuri õpet toetavaid tasuta õppekäike: viiel koolituspäeval ja viiel õppekäigul tutvutakse interaktiivse õppe kaudu Eesti eluolu, tähtsamate ajaloosündmuste, kultuuri sümbolobjektide ja loodusega, programmis on ka erinevaid töötube. Osalejatel on võimalus jagada ka elemente oma kultuurist, laiendada suhtevõrgustikku ning saada osa teiste Eestisse elama tulnud inimeste lugudest. Tegevus toimub vene või inglise keeles. 2018. aastal võttis programmist osa 252 inimest, 2019. aastal 305 inimest, neist 124 Ida-Virumaalt ja ülejäänud Tallinnast. Programm jätkub ka 2020. aastal. INSA pakub eesti keele õpet ka distantsõppevormis, kus õppija õpib iseseisvalt internetipõhises keeleõppekeskkonnas „Keeleklikk/Keeletee tasemetel a1-b1“ ja saab nõustatud nõustamiskeskuse töötaja või õppekeskkonnas reaalselt tegutseva õpetaja poolt, aga ka osaledes mitteformaalses keeleõppes keelekohviku töötubades või individuaalsel nõustamisel ka telefoni teel, Skype´is või füüsiliselt kontoris kohapeal. B2 taseme keeleõpet toetab eesti ajalugu ja kultuuri tutvustava ning B-tasemel eesti keele õpet toetav kursus „Kultuuriklikk“. Programm koosneb 24 õppevideost, millest 13 kajastavad Eesti ajaloolisi ja 11 tänapäevaseid teemasid, ja nende juurde kuuluvatest teadmisi kinnitavatest harjutustest. Kursusele on lisatud põnevad loengud koos neid illustreerivate animatsioonide, harjutuste ja sõnastikuga ning ekraanile ilmuvad kultuuri- keelekommentaarid, et kasutaja saaks loengutest maksimaalselt kasu ka eesti keele õppimisel. Programme rahastatakse Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike integreerimise fondist. Keelekliki/keeletee ja kultuurikliki kasutamine on tasuta. 2018. aastast on Kultuuriministeeriumi rahastusel kõigil soovijatel võimalik kasutada tasuta keeleõppeäppe „Speakly“ ja „Walk Talk“. Igal aastal toetab INSA venekeelsete õpilaste pereõpet eestikeesetes peredes.Nt 2019. a osales pereõppes 86 venekeelset noort. Alates 1.01.2019 hakkas kehtima kodakondsuse seaduse muudatus, mis võimaldab lepingu alusel tasuta keeleõpet neile kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Riik pakub tasuta eesti keele kursuseid kodakondsuse taotlemiseks vajaliku B1 taseme saavutamiseks Eestis vähemalt 5 aastat elanud inimestele ja kes vastavad kodakondsuse taotlemiseks vajalikele nõuetele (va 8-aastane Eestis elamine). Tööelu kõrvalt keeleõppes osalemise soodustamiseks saab õppur kokkuleppel tööandjaga aastas 20 vaba päeva ja nende päevade eest kompenseerib talle sissetuleku riik. Kodakondsusleping loetakse täidetuks, kui inimene on läbinud ettenähtud mahus eesti keele kursused, sooritanud positiivselt eesti keele tasemeeksami ning esitanud taotluse Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks. Uus-sisserändajad, so välismaalased, kes on elanud Eestis seaduslikult vähem kui 5 aastat, saavad tasuta õppida eesti keelt A1 tasemeni Siseministeeriumi rakendatava kohanemisprogrammi raames. Rahvusvahelise kaitse saajate esmast eesti keele õpet tasemeni A2 korraldab Sotsiaalministeerium. Teistest rahvustest elanikud tööturul Eestis tervikuna on töötuse määr aastatel 2014-2019 pidevalt langenud (6,8%lt aastal 2016 4,4 %le aastal 2019) ja hõive määr kasvanud (65,6%lt 68,4%le). Teistest rahvustest inimeste tööturunäitajad on samuti paranenud, kuid vahed eestlastega on säilinud: töötuse lõhe 6 (2016. a) ja 2,1 protsendipunkti (2019.a) ning hõivelõhe vastavalt 4,2 ja 3,6 protsendipunkti. Lõhed tööturunäitajate osas on suures osas põhjustatud regionaalsetest ja struktuursetest asjaoludest, aga ka eesti keelest erineva emakeelega elanike ebapiisavast eesti keele oskusest, tööturu nõuetele mittevastavast kvalifikatsioonist, tööturu halvemast tundmisest, põlisrahvastikust eraldi toimivatest sotsiaalvõrgustikest (eriti vanemaealiste inimeste puhul), haridusvalikutest ja haridustasemest, kultuurilistest hoiakutest nagu eestlastest väiksemast tööjõu mobiilsusest ning soostereotüüpidest. Mitte-eestlastest Eesti elanike keskmine vanus on eestlaste omast oluliselt kõrgem (vanuses 50-74 on mitte-eestlastest meeste osakaal 6% ja naiste osakaal 12% kõrgem kui eestlaste seas vastavas vanuserühmas), mitte-eestlastest vanemaealiste naiste tööhõive (vanuserühmas 50-74) on eestlastest naiste hõivest 15% madalam, samas kui teistes tööealiste vanuserühmades (15-24 ja 25-49) on hõive määr praktiliselt võrdne. Mitte-eestlastest ja eestlastest meeste hõivelõhe on kõrgeim vanuserühmas 25-49, ülejäänud vanuserühmades jäi see 1-2% piiresse. Madalama hõive oluliseks põhjuseks vanuserühmas 50-74 on tervis: mitte-eestlastel on sagedamini töötamist piirav terviseprobleem (67,7% vs 57,4%), sagedamini põetakse kroonilisi haigusi. Elanikkonna tervisenäitajad kõigi elanike lõikes on halvimad Ida-Virumaa tööstuspiirkondades. Teisest rahvusest inimeste madalama tööhõive ja kõrgema töötuse näitajaid põhjustab lisaks vanusele ja tervisele ka piirkondlik komponent: valdavalt mitte-eestlastega asustatud Ida- Virumaal on vastavad näitajad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad 2016-2019. a oli töötuse määr seal Eesti keskmisest umbes kaks korda kõrgem). Piirkondlike erinevuste vähendamiseks rakendab Töötukassa täiendavaid tööturuteenuseid neis piirkondades. Näiteks pärast Ida-Virumaal 2015.-2016. aastal aset leidnud suurkoondamisi põlevkivi- ja keemiatööstuse ettevõtetes alustas Töötukassa 2016. a täiendavate tööturuteenuste pakkumist Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) projekti raames neile, kes kaotasid töö Ida-Virumaa suurkoondamiste käigus 01.08.2015–01.05.2016 ettevõtetes AS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp või nende tütarettevõtetes. Toetuse eesmärk oli soodustada töökohtade loomist Ida- Virumaal ja töötute tööle asumist ning vähendada piirkonna kõrget töötuse määra. Alates 1. jaanuarist 2019 saavad kõrgema töötusega piirkondade, Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa, tööandjad taotleda Töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest. Toetust saavad tööandjad, kes loovad vähemalt viis töökohta, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal on 810 eurot. Julgustamaks tööandjaid värbama kohalikke inimesi, toetatakse Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas üle kuue kuu tööta olnud inimeste värbamist. Tööandjale hüvitatakse 12 kuu jooksul 50% töötaja töötasust, ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär. Iga värvatud töötaja koolituskuludest hüvitatakse vajadusel kuni 2500 eurot. Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist kuni 2021. aasta lõpuni. Toetuse kogukulu kolme aasta jooksul on 1,48 miljonit eurot. Kokku toetatakse sel perioodil ligikaudu 360 töökoha loomist. Kui toetus täidab oma eesmärki, on plaanis seda jätkata ka pärast 2021. aastat. Erialaoskuste ja töökogemuseta noorte tööle aitamiseks osutab Töötukassa noortegarantii raames 2015. aasta algusest teenust „Minu esimene töökoht“, mille raames hüvitatakse tööandjale palgatoetusena osaliselt noore töötaja palgakulud esimesel tööaastal ning tööalase koolituse kulu (kuni 2500 eurot) kahe esimese tööaasta jooksul tingimusel, et tööandja sõlmib noorega töölepingu tähtajatult või vähemalt kaheks aastaks. Sihtrühmaks on 17-29-aastased noored, kes on töötuna registreeritud vähemalt neli kuud, kellel puudub erialane haridus ja kelle töökogemus on väike või puudub üldse. Noorte töötuse ennetamiseks viiakse koolides 8.-12. klasside õpilastele läbi tööturgu ja tööelu tutvustavaid töötubasid. Teisest rahvusest inimeste tööturule toomiseks ja tööle aitamiseks jätkatakse Töötukassas individuaalsetest vajadustest lähtuvate tööturuteenuste pakkumist, sh eesti keele õpet. Tööturuteenuseid kasutanud eesti keelest erineva koduse keelega inimeste arv on aruandeperioodil pidevalt kasvanud: kui 2014. aastal kasutas tööturuteenuseid 15 785 inimest, siis 2017.aastal al osales Töötukassa tööturuteenustel 18 121 inimest. Töötud, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, osalesid kõige enam järgmistel tööturuteenustel: tööturukoolitus, karjäärinõustamine ja tööotsingute töötuba. Tööturuteenuseid rahastatakse Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. Ligipääs kultuuriteenustele Riik ja kohalikud omavalitsused on pidevalt laiendanud meetmeid puudega inimeste, pensionäride ja lasterikaste perede ning eesti keelest erineva emakeelega inimeste kultuurielus osalemise toetamiseks. Näiteks on valdav enamus kultuuriasutusi loonud ligipääsuvõimalused ratastoolis liikuvatele inimestele, paljudes teatrites on paigaldatud süsteem vaegkuuljatele, riigieelarvest toetatud mängu, anima ja vähemalt 50-minutilised dokumentaalfilmid peavad olema varustatud vaegkuuljatele ja -nägijatele vajalike subtiitritega. Tegutseb pimedate raamatukogu veebiraamatukogu, kus on võimalik tasuta alla laadida ja voogedastusena kuulata üha enam teoseid, mille välja andmist toetab riik. Rahvusringhääling edastab uudiseid viipekeeles ning helilisi subtiitreid vaegnägijatele, vaegnägijad ja kuuljad saavad erivahendite abil osa Eesti olulisemast kultuurisündmusest, sh üldlaulu- ja tantsupeost. Kultuuriasutused on soetanud riigi toel tehnilisi vahendeid oma teenuste pakkumiseks erinevates keeltes. Kultuurielus osalemise näitajad on Eestis ühed Euroopa Liidu kõrgeimad, Eesti Statistikaameti kultuuris osalemise uuringu andmetel (2017) osales kultuuriüritustel (va spordiüritused) viimasel 12 kuu jooksul 80% 15-aastastest või vanematest Eesti elanikest. Romade lõimumise toetamine Eesti lõimumiskava Lõimuv Eesti 2020 märgib, et keelelis-kultuurilistest kogukondadest on vaja tähelepanu pöörata romadele, kelle kontaktide tihenemist ülejäänud ühiskonnaga tuleb toetada. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti roma kogukond küll arvuliselt väike (551 inimest, Rahvastikuregister 1.01.2019) ega kujuta endast eraldiseisvat lõimumispoliitika sihtrühma, kuid vajab siiski lisatähelepanu haridus-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. 2016. aastal alustas Kultuuriministeeriumi juures tööd romade lõimumise nõukoda, kelle pädevusse kuulub romade lõimumisküsimuste analüüs ja sellest tulenevalt asjaomastele organisatsioonidele ettepanekute tegemine valdkonnaga seotud küsimuste lahendamiseks ja romade lõimumise edendamiseks. Nõukoja töös osalevad Eestis registreeritud roma organisatsioonide, asjaomaste ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajad. 2017. aastal käivitas Kultuuriministeerium programmi Horizon 2020 kaasrahastusel 12- kuulise projekti romade lõimumist toetava siseriikliku võrgustiku arendamiseks. Projekti tegevused olid suunatud kõigile lõimumise sidusrühmadele: ministeeriumitele, kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusasutustele, kuid eelkõige roma noortele ja roma naistele. Projekti eesmärkideks on ärgitada koostööd romade lõimumist toetavate sidusrühmade vahel, tuvastada noored romad, kes on huvitatud aktiivsest osalusest kodanikuühiskonnas ja seda toetavatest koolitustest eesmärgiga saada tulevikus roma kogukonna eestkõnelejaks ja/või mediaatoriks koolide ja kohalike omavalitsuste ning roma perede ja roma kogukonna vahel. Projekti raames viidi läbi küsitlus roma lastega töötavate õpetajate ja tugispetsialistide seas ning seminar pedagoogidele parimate praktikate jagamiseks. Samuti viidi läbi uuring „Eesti romade kuuluvustunne ja osalemine ühiskonnaelus“ , loodi võrgustiku koduleht, korraldati 4 koolitust 20-le ning 3 individuaalset koolitust kolmele noorele Eesti roma aktivistile ja korraldati 2 koostöönõupidamist kohalikes omavalitsustes. Kokku osales üritustel 132 erinevat inimest, valdav osa neist osalesid korduvalt erinevatel üritustel. Sarnaste tegevustega jätkas Kultuuriministeerium 2019. aastal, mil käivitas Horizon 2020 programmi toetusel romade lõimumist toetava projekti (ESTROM 2), et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. 2018. aastal ilmus trükis fotograaf Annika Haasi ja Eesti roma laste fotoraamat "Meie, mustlased/We the Roma", mis avab Eesti roma kogukonna siseelu ning on lisaks kõrgele kunstilisele väärtusele ka väärtuslik vahend eelarvamustega võitlemiseks. Raamat, mis valmis riigi, erasektori ja eraisikute rahastusel, ja sellele eelnenud fotonäitus on leidnud ühiskonnas palju positiivset vastukaja. 2020. aasta 1. kvartalis rakendab Integratsiooni Sihtasutus Valga vallas (kus elab Rahvastikuregistri 1.01.2019 aasta andmetel 160 romat), roma mediaatori. Teenuse sihtrühmaks on ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevad roma pered, kelle registreeritud elukoht asub Valga vallas, roma lapsed ja noored, kes vajavad tuge koolikohustuse täitmiseks. Teenuse eesmärk on edendada dialoogi Valga roma perede, kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusasutuste ja nende esindajate vahel, aidata kaasa selleks vajaliku usaldussuhe loomisele poolte vahel, pakkuda vajadusel tuge sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele Valga roma peredele, toetada roma laste hariduse omandamist, keskendudes koostöö edendamisele roma perede ja koolide vahel, hõlbustada Valga romade ligipääsu avalikele teenustele, teavitada kohalikku omavalitsust Valga roma perede sotsiaal- majanduslikust olukorrast ning aidata Valga romadel ületada kultuurierinevustest tingitud barjääre.