Vastus pöördumisele

Triinu Rennu Teie 30.01.2020 nr 6-8/20/1637 Maa-amet [email protected] Meie 05.03.2020 nr 12-3/319-3 Seisukoht sõjaväekalmistute ja kultuurimälestisteks tunnistatud varemete aluste maa-alade maareformi läbiviimise kohta Pöördusite Kultuuriministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole, et selgitada välja maareformi seaduse § 38 lõike 3 alusel munitsipaalomandisse andmiseks ja riigi omandisse jätmiseks sobivad maad. Täpsemalt soovisite seisukohta sõjaväekalmistute (Toila, Rakvere, Viljandi) ja kultuurimälestiseks tunnistatud varemete aluste maa-alade kohta. Kultuuriministeerium pöördus selles küsimuses Muinsuskaitseameti poole. 1. Saksa sõjaväekalmistud Toila Saksa sõjaväe kalmistu asub Toilas Oru pargi lääneosas Oru pargi maastikukaitsealal. Valdav osa maastikukaitsealast on riigi omandis (katastriüksus 80201:001:0587, volitatud asutus on RMK, Ahtme metskond; katastriüksus 80201:001:0579, volitatud asutus on RMK, Ahtme metskond). Kalmistu piirneb põhjast, idast ja lõunast katastriüksusega 80201:001:0579. Kalmistu läänepiir ühtib maastikukaitseala läänepiiriga. Maastikukaitseala võiks tervikuna kuuluda ühele omanikule ehk Keskkonnaministeeriumile, volitatud asutuseks RMK, kes pargiala hooldab ja haldab. Kalmistualal on säilinud pargi puistu ning see moodustab ülejäänud pargialaga ühtse terviku. See, et Oru pargi maastikukaitseala haldaks ühtse tervikuna RMK, oleks loogiline ja põhjendatud. Sõjaväekalmistu on taastatud 2002. aastal. Rakvere Saksa sõjaväe kalmistu asub Rakvere tammikus Rakvere tammiku maastikukaitsealal (katastriüksus 66301:023:0390, Palermo mets), mis on munitsipaalomandis. Kalmistuala on ümbritsetud katastriüksusega 66301:023:0390. Kalmistuala on ümbritsetud kivimüüriga. Kalmistualal kasvavad vanad tammed, alustaimestik on kalmistu taastamise käigus eemaldatud, kalmistu on murukattega. Kalmistule pääseb pargiteelt. Kalmistuala moodustab osa Rakvere tammikust, sh munitsipaalomandis olevast tammiku maastikukaitsealast. See, et maastikukaitseala haldaks ühtse tervikuna omavalitsus, oleks loogiline ja põhjendatud. Sõjaväekalmistu on taastatud 1997. aastal. Viljandi Saksa sõjaväe kalmistu asub Viljandi vana kalmistu matmiskvartalitest kagus. Viljandi vana kalmistu koosneb mitmest katastriüksusest, kuuludes osaliselt EELK Viljandi Pauluse kogudusele ja osaliselt munitsipaalomandisse. Matmisala langenud saksa sõjaväelastele eraldati Viljandi vanast kalmistust kagusse 1941. aastal. Viljandi vana kalmistu mälestiseks tunnistamise menetluses on Viljandi linnavalitsus nõustunud mälestise piiri ettepanekuga, kus Saksa Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 sõjaväekalmistu ala on hõlmatud mälestise piiridesse. Oma kirjas Maa-ametile on nad sellele asjaolule ka viidanud. Oleks loogiline, et ka see ala oleks munitsipaalomandis. Valdavalt on saksa sõjaväekalmistud munitsipaalomandis (vt nimekirja allpool). Viljandi sõjaväe kalmistu on taastatud 1993. aastal. Saksa sõjaväekalmistute puhul maaomanikule hoolduskohustus ei laiene. Kalmistute hooldamist ja korrastamist korraldab Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit, sõlmides hooldustöödeks lepingud kohapealsete ettevõtjatega (Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline kokkulepe saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis, artikkel 10)1. Edastame teabe teistegi taastatud saksa sõjaväe- ja vangilaagri kalmistute omandivormi kohta: Narva Saksa sõjaväe kalmistu ala Sutthoffi pargis on munitsipaalomandis (katastriüksus 51101:001:0109). Jõhvi Saksa sõjaväe kalmistu ala omanik on suuremas osas EELK Jõhvi Mihkli kogudus (katastriüksus 25301:001:0010). Kalmistuala kaguserv (katastriüksus 25101:001:0728) on praegu märkega omand väljaselgitamisel. Ahtme vangilaagri kalmistu ala on riigi omandis (katastriüksus 25201:003:0150, Ahtme metskond 33). Kukruse vangilaagri kalmistu ala on riigi omandis (katastriüksus 32001:001:0310, Kalmumetsa). Kohtla-Järve (Käva) vangilaagri kalmistu ala on munitsipaalomandis (katastriüksus 32101:001:0144). Tallinn Maarjamäe Saksa sõjaväe kalmistu ala on munitsipaalomandis (katastriüksus 78401:115:0138). Tallinn Pirita sõjavangide kalmistu ala on munitsipaalomandis (katastriüksus 78402:209:0280). Kuressaare Saksa sõjaväe kalmistu ala on munitsipaalomandis (katastriüksus 27003:001:0992, Kalmistu K1). Lavassaare Saksa sõjavangide kalmistu ala on riigi omandis (katastriüksus 16001:001:0177, Audru metskond 230). Pärnu Saksa sõjaväe kalmistu asub Pärnu Alevi kalmistul, mis on munitsipaalomand (katastriüksus 62511:165:0001, Riia mnt 90a // Alevi kalmistu). Valga vangilaagri kalmistu ala Priimetsas on munitsipaalomandis (katastriüksus 85401:014:0001, Linnamets 1). Tartu Pauluse kalmistul on taastatud mälestussammas, kunagine saksa sõjaväe kalmistuala on nõukogude ajal üle maetud ning siin saksa sõjaväe kalmistut ei taastatud. Tartu Pauluse kalmistu on munitsipaalomandis. 2. Kultuurimälestiseks tunnistatud varemed Maa-amet soovib teada, kas Kultuuriministeerium võtab oma haldusalasse maaüksused, millel asuvad muinsuskaitselased varemed, mille alust maad kohalikud omavalitsused enda omandisse võtma ei nõustu. Riigivaraseaduse kohaselt valitsetakse riigivara neljal eesmärgil: riigivõimu teostamiseks, muul riigivara valitseja määratud avalikul eesmärgil, tulu saamiseks või reservina säilitamiseks. Vara omandatakse, kui see on vajalik mõnel nimetatud eesmärgil või kui omandamise kohustus tuleneb seadusest. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13066821 Kultuuriministeerium ei vaja kultuurimälestiseks tunnistatud varemete alust maad riigivaraseaduses nimetatud eesmärkidel. Kultuuriministeeriumi valitsemisel ei ole ühtegi maaüksust pelgalt seetõttu, et sellel asub mälestis. Kui vara on ministeeriumi või mõne valitsemisala asutuse omandis või kasutuses, siis eesmärgiga kasutada seda oma igapäevaseks põhitegevuseks. Praegu on Kultuuriministeeriumi valitsemisel üksnes viis riigi omandisse kuuluvat kinnistut, mida ministeerium riigivara valitsejana ega valitsemisala riigiasutused volitatud asutustena ei kasuta asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks (riigivõimu teostamise eesmärgil). Neist neli kinnistut on hoonestusõiguse lepingu või üürilepingu alusel antud kultuuri valdkonnaga seotud organisatsioonide kasutusse ning ministeerium nende igapäevase haldusega ei tegele. Üks kinnistu on Kultuuriministeeriumile mittevajalik ja on kavas üle anda Riigi Kinnisvara AS-ile. Kultuuriministeeriumil puudub praegu ka ressurss muinsuskaitseliste varemete aluste maaüksuste oma haldusalasse võtmiseks ning nende eesmärgipäraseks ja heaperemehelikuks valitsemiseks. Leiame, et puuduvad alused varemete aluse maa-ala riigi omandisse (Kultuuriministeeriumi valitsemisele) jätmiseks ka maareformi seaduse § 31 lõikes 1 toodud alustel. Seega ei tule Kultuuriministeeriumi hinnangul riigile vara omandamise kohustus ka seadustest riigivaraseaduse § 10 lõike 3 tähenduses. Kultuurimälestiseks tunnistatud varemete alused maa-alad võiks anda siiski munitsipaalomandisse. See võimaldaks kõige operatiivsemalt tegeleda nende hooldamise ja valitsemisega. Kohaliku omavalitsusüksuse huvi puudumise või keeldumise korral tuleks kaaluda iga juhtumit eraldi ning oleme nõus selliste maa-alade tuleviku kohta kaasa mõtlema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Teadmiseks: Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Liina Jänes 628 2381, [email protected] Erle Toiger 628 2229, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]