Aruanne

PÄRNU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2019. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Pärnu 2020  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................. 5 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 6 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................. 10 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 11 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 12 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 13 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 13 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 14 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 14 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................... 15 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 21 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 21 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 22 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 24 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 25 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 25 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 25 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 25 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 27 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 29 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 30 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 30 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 33 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil........................................................................................... 34 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 34 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 35  3 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 35 5. 2020. aasta tegevused ........................................................................................................... 35 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 37 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 37 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 38 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 39 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 43  4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/li Elanike KOV-de Üldkasutatav Harukogu Teenindus Kokku nna nimi arv arv ate de arv punktide (01.12.1 maakonn raamatukogu arv* 8) as de arv Pärnu 87 814 7 10 41 3 54 maakond Pärnu linn 51 860 1 11 12 1. Põhilised tegevussuunad 2019. aasta on esimene aasta, mil töötati uue haldusjaotuse järgi. Pärnumaal on 7 KOVi. Tori ja Põhja-Pärnumaal moodustati valla keskraamatukogud ning ametisse asusid nende direktorid. Aasta näitas, et need ümberkorraldused on end igati õigustanud ja raamatukogude igapäevatöö on oluliselt paranenud ning paremini koordineeritud. Raamatukogud on muutunud nähtavamaks ja nende roll kohalikus kultuurielus on suurem. Veel paremaks on muutunud koostöö valdade keskraamatukogude ja maakonna keskraamatukogu vahel. Samuti võib öelda, et ühinemistest on võitnud nii raamatukogude kasutajad kui töötajad. Seoses valdade keskraamatukogude moodustamisega toimus ka rohkem muudatusi raamatukogude lahtiolekuaegades ja töökoormuse jagamises. Raamatukogude ühendamisega ühtse juhtimise alla kaasnesid uute põhimääruste, kasutuseeskirjade, komplekteerimispõhimõtete jm dokumentide koostamine, raamatukoguteenuse optimeerimine, töötasude ja eelarvete ühtlustamine. Vastu võeti Pärnu Keskraamatukogu arengukava 2019-2025, samuti vaadati üle komplekteerimise põhimõtted ja täiendati neid arvestades lugejate vajadusi. Kõik Pärnumaa raamatukogud tähistasid Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastat näituste, erinevate kohtumisõhtute ja kontsertidega. Põhja-Pärnumaa raamatukogu direktor Monika Jõemaa oli laulupeotule teekonnal Vändra piirkonna kõneisik meediaga suhtlemisel ning tutvustas kohalikke ajaloolisi isikuid ja paiku tule teekonnal Torist kuni Sakala metsateeni, kus tuli Viljandimaale üle anti. Pärnu Keskraamatukogu tähistas 110. tegevusaastat konverentsiga „Raamatute raamid vol. 2“, kus kirjanduse ja kultuurielu üle arutlesid Kaupo Meiel, Peeter Helme, Armin Kõomägi ja Andrus Kivirähk. Veel tähistasid juubeleid Vatla (100), Pärnjõe (95) ja Vihtra (65) raamatukogud.  5 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: Pärnu Keskraamatukogu eelarves olid 2019. aastal haruraamatukogude eelarved eraldi (iga osavalla raamatukogudel oma eelarve), aga II poolaastast otsustati hakata ühiselt tellima bürootarbeid ja majanduskaupu. 2020. aastast on kõikidele raamatukogudele ühine eelarve, ainult teavikute raha arvestatakse igale raamatukogule eraldi. Lugejate paremaks teenindamiseks muudeti Ranna ja Rääma haruraamatukogude avamisaeg tööpäeviti ühe tunni võrra varasemaks. Raamatukogud avatakse kell 10.00. Paikuse haruraamatukogu suviseid lahtiolekuaegu muudeti nii, et kord nädalas (teisipäeviti) on raamatukogu avatud 18.00-ni. 2018. aastal moodustati Pärnu Keskraamatukogu uus nõukogu, 2019. aasta jaanuaris toimus nõukogu koosolek, kus valiti nõukogu esimees, rohkem pole nõukogu koos käinud. Kinnitati Pärnu Keskraamatukogu ühine tasuliste teenuste hinnakiri ja isikuandmete töötlemise kord. Võeti kasutusele uued teenused (Paikusel raamatute kiletamine ja Paikusel, Tõstamaal ja keskraamatukogus paberpressi, lõiketerade ja pabergiljotiini kasutamine). Kaks korda kuus viidi haruraamatukogudesse uusi raamatuid ja toodi sealt mahakantud raamatuid, mida jagati Pärnu bussijaama Rändaja Raamatukogus. Sellise teenusega ollakse väga rahul. Suurenes raamatuvahetus raamatukogude vahel. Kuna ühinemisel keskraamatukoguga haruraamatukogudes töökoormused ega lahtiolekuajad ei muutunud, siis tagasiside ühinemisele on olnud positiivne. 01.09.2018 moodustati Lääneranna Valla Raamatukogu asukohaga Lihulas. Raamatukogul on 10 haruraamatukogu ja 5 liikmeline nõukogu. 1.03.2019 muudeti Vändra Raamatukogu Põhja-Pärnumaa Raamatukoguks koos 9 haruraamatukoguga. Raamatukogu nõukogu on moodustamisel. Tori valla raamatukogude reformiga moodustati 1.08.2019 Tori Valla Raamatukogu, mille moodustavad 6 haruraamatukogu ja Tammiste välisteeninduspunkt. Jõesuu raamatukogu likvideeriti ja see läks Jõesuu külaseltsile. Tegutsemiseks ja raamatute soetamiseks annab vald tegevustoetust. Raamatukogunduslike küsimuste lahendamisel on abiks vallaraamatukogu. Ühinenud raamatukogudest oli toimiv raamatukogu nõukogu ainult Sindi raamatukogus. 1.09.2016. aastast on Häädemeeste vallas Häädemeeste raamatukogu Treimani, Kabli ja Massiaru haruraamatukogudega. Iseseisvana jätkavad Uulu raamatukogu ja Võiste raamatu- kogu. Raamatukogu nõukogu (on kinnitatud veel vana struktuuri järgi) liikmed käivad raamatukogus ja on kursis raamatukogude töödega. Üldine arvamus on, et haruraamatukogude lahtiolekuajad ja töökorraldus on sobivad. 01.10.2017 on Saarde vallas Kilingi-Nõmme raamatukogul 2 haruraamatukogu – Tihemetsa ja Tali. Iseseisvana jätkab Surju raamatukogu. Kihnu valla ainus raamatukogu on avatud 15 tundi nädalas. Vallaelanike ja saare külaliste vajadused raamatukoguteenuse järele on rahuldatud. Raamatukogul on nõukogu.  6 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.18. € 31.12.19 € Eelarve kokku 2241,448 2305,946 +2,8% sh keskraamatukogu 1225,330 1269143 +3,46% Personalikulu 1317,140 1438,766 +8,5% sh keskraamatukogu 759,934 822903 +7,65% Komplekteerimiskulu 387,696 390,892 +0,9% sh KOV-lt 221,802 226,312 +2% sh riigilt 164,794 164,58 -0,1% sh keskraamatukogu 203,227 207819 +2,2% sh KOV-lt 106,197 110324 +3,75% sh riigilt 97,030 97495 +0,48% Infotehnoloogiakulu 46,968 50,134 +6,3% sh keskraamatukogu 20,148 23478 +14,19% * * Pärnu Keskraamatukogu teenis omatulu 27% rohkem kui 2018. aastal. Eelarves on omatulu planeeritud alati väiksem, kuna raske on ette ennustada kui palju meie teenuseid kasutatakse. 2019. a suurenes tasuliste teenuste tulu 15%, aga viiviseid maksti 7% võrra vähem kui 2018. aastal. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti üldmaksumus summa Mälestuspingid Aruväljal kohaliku 01.10.2018- 1748€ 1943€ külalauliku Martin Soobergi 180. 01.06.2019 sünniaastapäevaks ja rahvatantsu- õpetaja Elma Killingu 80. juubeliks – (KOP) Noored raamatukogudesse – 3D pliiatsid 01.01- 400€ 400€ Are raamatukogule, kohtumisõhtu 31.12.2019 Jaanus Vaiksooga (HTM/Tori vallavalitsus) Noored raamatukogudesse - koduse 01.01- 750€ 750€ lugemispesa kujundamine Sindi Linna- 31.12.2019 raamatukogus huvihariduse ja- tegevuse arendamiseks ning erinevate innovaatiliste noorsootöö tegevuste elluviimiseks (HTM/Tori vallavalitsus)  7 Noored raamatukogudesse - öölugemine 01.01- 400€ 400€ Sauga raamatukogus (HTM/Tori 31.12.2019 vallavalitsus) Noored raamatukogudesse - 01.01- 270€ 270€ Ampsuteaduse töötuba Suigu 31.12.2019 raamatukogus (HTM/Tori vallavalitsus) Põhja-Pärnumaa piirkonna ajalooliste 01.05- 250€ 622€ fotode digitaliseerimine, näituse "Enne 31.12.2019 ja nüüd" korraldamine (ERÜ projektikonkurss „Raamatukogud- muuseumid-noored) Põhja-Pärnumaa Raamatukogu 15.10- 250€ 500€ koolivaheaja kokandusringi 15.11.2019 korraldamine Vändra Raamatukogus (Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp) Ühine infosüsteem Eesti 01.05- 10 000€ 11 545 raamatukogudele: tutvumine ühtse 31.12.2019 Iirimaa rahvaraamatukogude võrgu ja automatiseerimise projektiga (Kultuuriministeerium – raamatukogude arendamise programm) Pärnumaa raamatukoguhoidjate 06.05- 740€ 2472€ seminarlaager Lääneranna vallas 30.06.2019 „Raamatukogud täna ja homme“ – (Kultuuriministeerium – raamatukogude arendamise programm) Erasmus+ kontaktseminar „Public 1.04- 1150€ 1230€ Libraries and their Roles and Work in 30.05.2019 Inclusion and Learning“ – (SA Archimedes) Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmist saadud projektitoetus andis võimaluse organiseerida juba 6. korda kahepäevane Pärnumaa raamatukoguhoidjate seminarlaager, seekord Lääneranna vallas. Tutvusime valla ajalooliste paikadega, raamatukogudega, kuulasime Krista Kaera ülevaadet briti kirjandusest ja kirjastuse Varrak tegevusest. Seminarlaager, milles osales 54 inimest, annab võimaluse tutvuda erinevate Pärnumaa valdade raamatukogudega ning aitab kaasa raamatukoguhoidjate omavahelisele koostööle. Raamatukogude arendamise programmist saadi raha ka õppereisi korraldamiseks Dublinisse. Õppereisil osalesid maakonnaraamatukogude juhtivspetsialistid. Õppereisil tutvuti Lõuna- Dublini piirkonna rahvaraamatukogudega ning Iirimaa ühtse raamatukogusüsteemiga. Pärnu Keskraamatukogust osalesid direktor, turundusjuht ning teeninduse peaspetsialist. Sellised õppereisid on väga kasulikud ning olulised uute ideede saamiseks ning teenuste parandamiseks. SA Archimedese toel osales Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht Norras Bergenis Erasmus+ kontaktseminaril, mille teemaks oli raamatukogude roll elanikkonna kaasamisel ning raamatukogud kui elukestva õppe keskused. Õppereisi käigus oli võimalik tutuvuda Norra  8 raamatukogude kogemustega keelekohvikute ja digikoolituste läbiviimisel ning sisserännanute lõimimisel Norra ühiskonda. Pärnu Keskraamatukogu osales ka NordPlus projektis „Age Should not Be a Limit: Teaching Digital Skills for Elderly People“. Projektis osalesid Pärnu Keskraamatukogu, Tammiste Hooldekodu, O. Lutsu nimeline Tartu Linnaraamatukogu Eestist; Tampere linnaraamatukogu Soomest; Utena ja Vilniuse keskraamatukogud Leedust. Projektikohtumistel tutvuti erinevate asutuste koostöövõimalustega eakatele digioskuste õpetamisel ja erinevate riikide edulugudega sel teemal. 2019. aastal toimusid projektikohtumised Leedus ja Tartus. Haridusministeeriumi poolt Tori vallale eraldatud huvihariduse ja -tegevuse arendamiseks ning erinevate innovaatiliste noorsootöö tegevuste elluviimiseks mõeldud projektirahadest said sel aastal osa Tori Valla Raamatukogu haruraamatukogud, kes õigeaegselt vastavad taotlused esitasid. Kõik projektid said edukalt ellu viidud ja nii mõnelegi tuleb jätk 2020. aastal. Näiteks „Noored raamatukogusse” toetuse abil osteti Are raamatukogusse kaks 3D pliiatsit, lastele meisterdamisvahendeid ja tasuti kirjanik Jaanus Vaiksoo esinemise eest, Suigu raamatukogus toimus Ampsuteaduse töötuba, Sindi Linnaraamatukogus sisustati kodune lugemispesa jne. „Raamatukogud - muuseumid - noored” rahastusel said innovatsioonimaleva noored Vändra raamatukogus põhjaliku koolituse vanade fotode digitaliseerimisest ja veebikeskkonda üles laadimisest. Digitaliseeriti mitusada vana fotot ja koostati näitus. Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupi toel toimus koolivaheajal Vändra raamatukogus kokandusring. Pärnu Keskraamatukogu kirjutas ka projektitaotluse Rahvakultuurikeskuse regionaalse kultuuritegevuse toetuse meetmele, et taotleda raha muusikaosakonna Pilliriiuli (pillilaenutus) muusikainstrumentide ostmiseks, kuid kahjuks ei osutunud see taotlus abikõlbulikuks. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng. Pärnumaa raamatukogudes töötab 88 raamatukoguhoidjat, neist 17 osalise tööajaga. Kõrgharidusega on 50, neist raamatukogunduslikuga 38 ja keskharidusega 38, neist raamatukogunduslikuga 23. Kutset omavad 68 raamatukoguhoidjat. Vabatahtlikke töötas 9. Kaadrivahetus oli suurem kui varasematel aastatel. Pensionile siirdus 6 staažikat raamatukoguhoidjat. Seoses töötaja haigestumisega muudeti Pärnu Keskraamatukogu Aruvälja haruraamatukogu lahtiolekuaegu ja Jõõpre raamatukoguhoidja on ajutiselt tööl kahes raamatukogus. Aruvälja raamatukogu on ajutiselt avatud üks kord nädalas neljapäeviti. Pärnu Keskraamatukogu Rääma haruraamatukogu mõlemad kauaaegsed raamatukoguhoidjad otsustasid pensionile jääda. Üheaegselt pensionile minejate asemele leiti töötajad oma majast ja maakonna külaraamatukogust. Uute töötajate otsingul oli oluline leida inimesed, kes tahavad ja oskavad korraldada üritusi ja pakkuda erinevaid tegevusi nii lastele kui täiskasvanutele, olla teadlikud nutimaailma võimalustest ja osata neid rakendada raamatukogutöös. Pärnu Keskraamatukokku lisandus 2019. aastal 2 uut töötajat. Enne struktuurimuutusi oli Põhja-Pärnumaa valla raamatukogudes 14,3 ametikohta. Pärast raamatukogureformi jäi 11,6. Vändras koondati üks ametikoht ja Pärnu-Jaagupi raamatukogus hakkasid põhitöötaja kõrval osalise koormusega töötama Libatse ja Vahenurme  9 raamatukoguhoidjad. Kui varem olid raamatukogude eesotsas direktorid, siis nüüd said kõik ametinimetuseks raamatukoguhoidja ning toimus konkurss Põhja-Pärnumaa Raamatukogu direktori ametikohale. Kus võimalik, on kavas ühendada kooli- ja külaraamatukogu nagu näiteks Suurejõe haruraamatukogu puhul. Alates 1. septembrist 2019 tegutseb ta Juurikaru Põhikoolis sobivates ruumides ning raamatukogu on saanud uue hingamise - kasutajate ja külastajate arv on kasvanud ning kavas on seal raamatukoguhoidja töökoormust 2020. aastal suurendada. Lähtudes kasutajate arvust ja „Raamatukogude kvaliteedihindamise mudelist” vähendati direktori ettepanekul mõnede raamatukogude lahtiolekuaegu ja Pärnu-Jaagupis muudeti lahtiolekuaega. Tänu töökoormuste optimeerimisele oli võimalik töötajate töötasu tõsta. Seoses Tori Valla Raamatukogu moodustamisega vallas ühtegi koondamist ei toimunud. Töölt lahkusid omal soovil Sauga ning Tori raamatukoguhoidjad. Uute raamatukoguhoidjate ja direktori leidmiseks kuulutatud konkursid õnnestusid. Sindi raamatukogus toimus juhi vahetus ja lisaks asus tööle 0,5 koormusega uus töötaja, kes on ühtlasi ka Tartu Ülikooli infokorralduse üliõpilane. Kuna Urge raamatukoguhoidja asus tööle teises asutuses ning piirkonnas teenuse vajadust analüüsides selgus, et raamatukoguteenuse kättesaadavuseks piisab kahest päevast nädalas, siis põhikohaga raamatukoguhoidjat tööle ei võetud ja teenust osutab kahel päeval nädalas Sindi raamatukoguhoidja. Tori valla tööajamuudatustest kõige kaalukam on see, et kasutajate paremaks teenindamiseks on haruraamatukogud (va Urge) avatud ka laupäeviti 10.00 – 14.00. Suigu raamatukoguhoidja täidab ka seltsimaja juhataja ametikohta 0.3 koormusega. Kilingi-Nõmme Raamatukogul on kaks haruraamatukogu kokku 3,5 ametikohaga. Kilingi- Nõmme raamatukogu 3 töötajat käivad vaheldumisi tööl ka Tihemetsa raamatukogus ja 0,5 kohaga töötab Tali raamatukoguhoidja. Taaskord muutus raamatukogude töökorraldus Häädemeeste vallas. Koondati poolteist ametikohta ja töö korraldati ümber nii, et Häädemeeste raamatukogu kaks töötajat, (üks neist direktor), käivad kumbki kahel päeval nädalas haruraamatukogudes, teistel päevadel on tööl Häädemeestel. Treimani raamatukogus töötab täiskoormusega raamatukoguhoidja, keda puhkuse ajal asendab töövõtulepinguga raske liikumispuudega noormees. Lääneranna raamatukogu esmaseks tegevussuunaks võib pidada väga erinevates tingimustes tegutsevate raamatukogude ja raamatukoguhoidjate töötingimuste ühtlustamist paremuse poole: palgad (mõned raamatukoguhoidjad said mitmesaja eurose palgatõusu), puhkused (kõigil 35 päeva), lahtiolekuaegade ühtlustamine, kus arvesse võeti ka lisatöödele – koristamine, kütmine, õueala hooldamine – kuluvaid töötunde, kuna töötajad lisatasu ei saa. Kõik haruraamatukogud on avatud 35 tundi nädalas. Iga kuu viimane reede on sisetöö- või koolituspäev. Ühtlustati haruraamatukogude töötajate ametinimetused – raamatukoguhoidja. Raamatukogud said uued valla sümboolikaga sildid ja sarnased lamineeritud lahtiolekuaegade sildid.  10 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Lisa 1 Pärnu Keskraamatukogul oli 2019. a koolitusteks planeeritud 5870€. 2019. aastal olid olulisel kohal kogemusreisid ja -kohtumised erinevate riikide raamatukoguhoidjatega: Bergen (1 inimene), Brüssel (2 inimest), Dublin (3 inimest), Leedu raamatukogud (2 inimest), Oodi raamatukogu külastus (54 inimest), Viljandi linnaraamatukogu (4 inimest), ERÜ lasteteeninduse toimkonna õppereis Stockholmi (1). Pärnu Keskraamatukogu külastasid Prantsuse rahvaraamatukogude juhtimise programmis osalejad, kolleegid Kaunase piirkonna raamatukogudest, Läti Limbaži raamatukoguhoidjad. Igalt kohtumiselt saadi huvitavaid mõtteid ja kogemusi. IFLA kongressil Ateenas osales 1 inimene. Kongressil kuuldud mõtteid jagati Pärnumaa raamatukoguhoidjate seminaril. Mitmel aastal on osaletud TÜ korraldatud rahvaraamatukogude suveseminaril (1 inimene) ja rahvaraamatukogude suvelaagris (2 inimest). Selliseid suviseid kokkusaamisi on vaja ja osalejate tagasiside on alati positiivne. Paikuse raamatukogu raamatukoguhoidja osales Tallinna Keskraamatukogus nädalasel praktikal. Selline koolitusvorm on väga vajalik ja ülevaatlik. Eelkõige vajavad seda vähese kogemusega raamatukoguhoidjad ja kindlasti valdade keskraamatukogude juhid. Lastega tegelevad raamatukoguhoidjad osalesid enamikel lasteteenindusega seotud koolitustel: muinasjutukonverentsil Haapsalus osales 5 inimest ja Nikky Smedley töötoas „Kuidas rääkida laste keeles?” lastekirjanduse keskuses 1 inimene. Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemias (2 inimest), lasteraamatukoguhoidjate teabepäeval osales 4 inimest ja kogemustuuril 2 inimest, algupärasel lastekirjanduse päeval Tartus 1 inimene. 2019. aastal toimus lasteraamatukoguhoidja päev Paikusel ja seal osales 8 Pärnumaa raamatukoguhoidjat. Lugemisisu stardikoolitusel oli meie maakonnast 6 osalejat, 3 inimest käis teabepäeval „Laps kirjanduses 7“. 2019. a osalesid 4 inimest juhtimiskoolitustel, mida korraldasid ERÜ, Rahvusraamatukogu ja Sisekosmos OÜ. Juhtimiskoolitused on väga vajalikud mitte üksnes asutuse juhtidele, vaid ka keskastme juhtidele. Mitmetele juriidilistele küsimustele saadi vastused koolitusel „Õigusteadmised raamatukoguhoidjale” (1 inimene). Koolitusel „Kuidas kaasates huvigruppe leida ideid teenuse arendamiseks“ osales 1 inimene. Häädemeeste valla raamatukoguhoidjatele toimus psühholoogi koolitus „Meeskonnatöö võlu ja valu”. Populaarsel A. Sibula erialapäeval osales 1 inimene ja Tallinna Keskraamatukogu korraldatud ümarlaual „Kas eesti kirjandus lahkub koolist…” 1 inimene. Otseülekandena sai mõttevahetusest osa veel 2 inimest. Raamatukoguhoidjatele on väga vajalikud ka igasugused projektijuhtimise- ja kirjutamise koolitused. Projektijuhtimise koolitusel „Paberilt elamuseks” osales 1 inimene, „Projektikirjutamise ABC“ (4 raamatukoguhoidjat).  11 Samuti on väga tähtsal kohal IT-alased koolitused: IT-hügieeni koolitus (2 inimest), infootsing internetist (1), kodulehekülje WordPress koolitus edasijõudnutele (1 inimene). Andmekaitse koolituse läbis 2 inimest, teenuse disainimine ja arendamine (1). Tartu Ülikooli e-koolitus „Kümme sammu kaotusega toimetulekuks”. (1 inimene). „Vaimse kultuuripärandi märkamine ja kogukonna võimalused vaimse pärandi hoidmisel” (1). Venekeelse kirjanduse valikuga Peterburi kirjastuses käis tutvumas 1 inimene. Kirjastuste Maurus, Koolibri, Avita teabepäevad (1 inimene) Seminaril „Raamatukogud-muuseumid-noored” käis 2 inimest. Osaleti Punase Risti koolitusel (2 inimest) ja tuleohutuse loengul ja aktiivõppusel (43 inimest), tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavate isikute koolitusel (1). Eesti Muusikakogude Ühenduse 2-päevasel koolitusel Tartu Ülikoolis käis 2 inimest. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolituse aeg Koolituse Koolitaja Koolituse Raamatukogu Eelarve/Kool teema maht/kestu hoidjate arv/ ituseks s KOV-de arv kulutatud summa 25.01.19 Kirjandus K. Meiel 4h 63/7 475€ A. Kivirähk P. Helme A. Kõomägi 7.02-8.02.19 IT BCS Koolitus 16h 31/7 0€ 13., 20.02.19 29.03.19 Kirjandus T. Kattel 4h 52/7 200€ 26.04.19 Eneseareng; L. Kolk 5h 49/6 0€ juhtimine 30.-31.05.19 Kodulugu, K. Kaer 6h 45/7 200€ kirjandus A. Peksar 30.08.19 Raamatukogu Oodi 4h 50/7 2200€ ndus raamatukogu  12 27.09.19 Psühholoogia T. Tallermaa 6h 71/7 1100€ 29.11.19 Juhtimine, Pärnu 3h 68/7 0€ raamatukogu Keskraamatu ndus kogu 15.12.19 Muusika, Pärdi keskus 3h 49/7 329€ kultuurilugu Väga kasulik oli 2018. aastal alguse saanud Rahvusraamatukogu ja Rahandusministeeriumi korraldatud „E-kodaniku juhendaja koolitus raamatukoguhoidjatele“. Osalejad said täiendavaid teadmisi arvuti ja interneti kasutamisest, e-teenustest, tekstitöötlusest, internetiturvalisusest. Mälutreener Tauri Tallermaa jagas nippe tähelepanu- ja keskendumisoskuse parandamiseks; lugemiskiiruse tõstmiseks ja loetu meeldejätmiseks. Pärnumaa raamatukoguhoidjate seminarlaagri 45 osalejat kohtusid Lääneranna vallavanemaga ja töökorraldusega vallas, külastasid Tuudi ja Lihula raamatukogusid, Lihula muuseumi, mandri-Eesti suurimat ja liigirohkemat orhideede kasvuala, Massu mõisa, kuulasid Krista Kaera ülevaadet briti kirjandusest ja kirjastamispoliitikast ja tõlkimisest. ETKA Andras koolitus julgustas raamatukoguhoidjaid väärtustama oma tööd kogukonna heaks. Õppereisilt Oodi raamatukokku said kõik osalejaid innustust uute teenuste arendamiseks ja raamatukogude ruumide ümberkorraldamiseks. Novembris korraldatud teabepäev „Elu Pärnumaa raamatukogudes pärast haldusreformi“ oli kõigile raamatukoguhoidjatele vajalik ja kasulik. Kõik Pärnumaa valdade keskraamatukogude direktorid andsid ülevaate oma raamatukogude töökorraldusest, seoses haldusreformiga toimunud muutustest ja tulevikuplaanidest. Toimus elav kolleegidevaheline arutelu ning nii mõnigi asi sai selgemaks ja häid ideid saadi kaasa oma valla raamatukogutöö korraldamiseks. Samal teabepäeval andis Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht ülevaate õppereisist Dublinisse ning Iirimaa ühtsest raamatukoguvõrgust. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: LISA 2 Enamus raamatukoguhoidjate avalikke esinemisi on seotud uudiskirjanduse tutvustamisega koolides ja lasteaedades, samuti ettekanded koduloolistel teemadel ning uute teenuste tutvustamine. 2.4.4 Erialahariduse omandamine. Tori Valla Raamatukogu Sindi haruraamatukogu raamatukoguhoidja õpib Tartu Ülikoolis infokorralduse eriala rakenduskõrghariduse õppes.  13 Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht õpib TÜ Pärnu Kolledžis teenuste juhtimise ja disaini eriala magistriõppes (MBA). 2.4.5 Töötajate tunnustamine. ERÜ tänukiri Pärnu Keskraamatukogule seoses 110. tegevusaastaga. Pärnu Keskraamatukogu esitas lasteteeninduse peaspetsialisti Signe Peeker’i Aasta Lasteraamatukoguhoidja 2019 nominendiks. EV Kultuuriministeeriumi tänukiri- Urve Saard (Pärnu Keskraamatukogu) seoses 60. sünnipäevaga, Kaire Kuura ja Marina Jantson (Pärnu Keskraamatukogu) seoses 50. sünnipäevaga, Leili Tali (Häädemeeste), Marie Iir (Massiaru), Laine Adamsoo (Vändra), Ester Kerge (Pärnu-Jaagupi) ning Tiiu Kobar ja Ülle Viljapuu (Pärnu Keskraamatukogu ) seoses pensionile jäämisega. Pärnu Keskraamatukogu kolleegipreemiad: Hea kolleeg 2019 – Reet Roosi, Abistav käsi 2019 – Ave Talts, Puhtuse hoidja 2019 – Raissa Poznjak, Tegus maaraamatukoguhoidja 2019 - Terje Roseniit (Lõpe raamatukogu) Pärnumaa Aasta õpitegu 2019 – TÕN 2018 ettevõtmised Sindi Linnaraamatukogus Audru osavalla tänukiri Audru luulekonkursi ”Koidulauliku valgel” korralduskomisjonis osalemise eest Pille Ristimets (Jõõpre) Audru osavalla tänukiri kodukandi kultuurielu edendamise eest 2018. aastal – Malle Kiis (Aruvälja), Pille Ristimets (Jõõpre) Kergu lasteaed-algkooli tänukiri hea koostöö eest – Sirje Sõnajalg (Kaisma) Malle Pajo (Are) – Tori valla tänukiri 25. tööjuubeli puhul, Are kooli tänukiri mälumängude sarja ning raamatukogutundide läbiviimise eest, kirjanik Ilmar Tomuskiga kohtumise korraldamise ning õpilaste juhendamise eest Gulliveri teatrimängus ja imelise koostöö eest I trimestril. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tänukiri osalemise eest „Infootsing internetist 2019„ finaalis – Reelika Kullerkan (Sindi raamatukogu) Tori valla eripreemia ja tänukiri uuendusliku lähenemise eest Tori Hoidiste minimessil (mobiilne raamatukogu) Tori Valla Raamatukogule. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. LISA 3 Pärnu Keskraamatukogu Ranna haruraamatukogu hoone (Papiniidu 50) on müügis olnud kolm korda, kuid senini ei ole ostjat leitud. Ostu korral peab raamatukogu majast välja kolima, kuid 2019. aasta lõpuks ei olnud selgunud, millised ruumid raamatukogu saab. Linnavalitsuse seisukoht on, et piirkonda on kindlasti raamatukogu vaja, aga sobivaid ruume on raske leida. Lavassaare haruraamatukogu remont jäi tegemata, kuid parendati raamatukogu valgustust ja tühjana seisnud ruumist sai 2020. aasta algul laste lugemistuba.  14 Põhja-Pärnumaa raamatukogu Suurejõe haruraamatukogu kolis amortiseerunud korterelamust Juurikaru koolimajja. Ruumid on väga sobivad, raamatukokku on eraldi sissepääs. Vaja oleks välistrepile ehitada käsipuu. Tori valla raamatukogu Sindi raamatukogus tegeldi endise Eesti Posti maja raamatukogu jaoks sobilikuks kohandamisega. Maja on ühekorruseline, hea asukohaga. Plaanis oli uus maja kasutajatele avada septembris-oktoobris 2019, kuid kuna hange läks oodatust kallimaks, nihkusid kõik tähtajad aastasse 2020. Lahendamist vajab Tori haruraamatukogu ruumide ja töökorralduse jaotus Tori põhikooli raamatukoguga. Plaanis on moodustada ühendatud rahva- ja kooliraamatukogu. Tammiste välisteeninduspunktile tuleks leida parem asukoht, praegu asub see lasteaias. Põhja-Pärnumaa raamatukogu Vändra raamatukogumaja katuseviil vajab värvimist ja trepp remonti (toimub 2020). Pärnu-Jaagupi haruraamatukogu saab lifti 2020. aastal, välisfassaadi remont toimub 2021. aastal. Libatse haruraamatukogu asub praegu Libatse lasteaed-algkooli ruumides. Kuna kool tegutseb viimast õppeaastat, on veel lahtine, kas raamatukogu jääb sinna majja. Praegustes ruumides vajab remonti eesruumi lagi, vahetamist vajab maja katus ja küttesüsteem. Remonti vajavad Vahenurme haruraamatukogu laed. 2019. aastal vahetati välja välisuste lukud libliklukkude vastu. Häädemeeste Raamatukoguga ühes majas asuva lasteaia remonditööde käigus juhtus augustis veeavarii, kus peamine kahjukannataja oli raamatukogu. Raamatukogus korrastati lagi ja seinad. Paigaldati kaks tuletõkkeust. Lääneranna raamatukogu Virtsu haruraamatukogu esik vajab remonti, sest niiskus teeb liiga nii töötajale kui raamatutele. Koonga ja Kirbla haruraamatukogud ootavad kolimist uutesse ruumidesse. Vajaminev rahaeraldis on 2020. a eelarves olemas. Maja, kus Koonga haruraamatukogu asub, läheb lammutamisele ning Kirbla haruraamatukogu pääseks amortiseerunud kortermaja teiselt korruselt parematesse tingimustesse. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. Liikumispuudega inimeste juurdepääs raamatukogusse puudub Tali, Metsküla, Kihnu, Suurejõe, Pärnjõe, Tuudi, Pootsi, Tori, Urge, Libatse, Tootsi, Ranna haruraamatukogudel ja lahendust pole praegu näha. Pärnu-Jaagupis on lifti ehitamine käsil, Sindi ja Kirbla raamatukogudel laheneb probleem uude majja kolimisega ja Suigu raamatukogu lifti vajadus on valla arengukavas. Piiratud ligipääs on Vatla, Saulepi, Kõmsi, Tihemetsa, Kilingi-Nõmme, Vahenurme, Rääma raamatukogudesse, kuid raamatukoguhoidja abiga on see võimalik. Vajadusel kasutatakse koduteenindust ja raamatukoguhoidjad kinnitavad, et keegi teenindamata ei jää. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Pärnu Keskraamatukogu infotehnoloogia kulud suurenesid 14%. Tõstamaa ja Paikuse haruraamatukogud said uued sülearvutid ja Audru ja Lavassaare haruraamatukogud said uued lugejaarvutid. Uuendati Pärnu Keskraamatukogu turvakaameraid. Kõikides Lääneranna raamatukogudes vahetati välja töötajate ja kasutajate arvutid, sest üheks huvi vähenemise põhjuseks lugejaarvutite vastu võib olla ka mittetöökorras arvuti ja WiFi kehv levi. Tänaseks on töökorras ja kiire internetiga arvutid kõigis raamatukogudes, milline  15 võimaldab ka reaalselt kasutada raamatukogu katalooge, olla internetis ja teha lugejale vajalikke toiminguid. Kihnu raamatukokku paigaldati uus WiFi ruuter. Vändra raamatukogu sai kiirema internetiühenduse Tori Valla haruraamatukogude ja Sindi raamatukogu paremaks teenuse osutamiseks renditi koopiamasin, osteti 1 sülearvuti ja 2 lauaarvutit. Sindis ja Urgel on internetiteenus üle viidud optilisele kaablile ja Urgel on loodud uus kiire WiFi ühenduspunkt. Aastal 2020 on Tori valla üldises IT hankeplaanis sees peaaegu kõikide raamatukogu arvutite väljavahetamine. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 2019. aasta Pärnumaa raamatukogude kogude arvnäitajaid ei saa võrrelda 2018. aastaga, sest Pärnumaa arvestusse lisandusid Lääneranna raamatukogu näitajad (liitusid okt. 2018) ja Pärnu Keskraamatukogu arvestusse osavaldade 9 haruraamatukogu näitajad. 2019. aastal jõudis Pärnumaal lõpule haldusreform. 1. märtsist 2019 moodustati Põhja- Pärnumaa vallas Vändra raamatukogu baasil Põhja-Pärnumaa Raamatukogu koos 9 haruraamatukoguga (Võidula, Suurejõe, Kaisma, Pärnjõe, Vihtra, Tootsi, Libatse, Pärnu- Jaagupi, Vahenurme). Kuna valla teeninduspiirkond on suur, jaotati see kolmeks – Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Tootsi teeninduspiirkonnaks. Eriti hästi oli raamatukogude komplekteerimine korraldatud Pärnu- Jaagupi teeninduspiirkonnas, kus Libatse ja Vahenurme raamatukoguhoidjad olid osalise tööaajaga tööl ka Pärnu-Jaagupi haruraamatukogus ning komplekteerimisotsused arutati omavahel läbi. 1. augustist 2019 moodustati Sindi Linnaraamatukogu baasil Tori Valla Raamatukogu koos 5 haruraamatukogu ja 1 välisteeninduspunktiga (Are, Suigu, Sauga, Urge, Tori haruraamatukogud, Tammiste välisteeninduspunkt). Jõesuu raamatukogu likvideeriti ja anti üle külaseltsile. Haruraamatukogude vahel tehti koostööd eriti just hinnalisemate ja teatmeraamatute tellimise osas. Sindi haruraamatukogu ja Tori haruraamatukogu hakkasid teavikuid tellima Pärnu Keskraamatukogu kaudu, varem tellisid ise Rahva Raamatust. 2019. aasta 2. poolaastast suleti remondiks Kabli raamatukogu Häädemeeste vallas. Valdade raamatukogude ühendamisel oli eesmärgiks ka dubleerimise vältimine kogude komplekteerimisel. Valdades lahendati ka keskraamatukogu kaudu tellitud raamatute kättetoimetamisega seotud probleemid. Siiani ei suudetud seda tsentraliseeritult teha. 2019. aastast hakkasid Põhja- Pärnumaa ja Tori valla keskraamatukogude direktorid viima uusi teavikuid (enamasti 2 korda kuus) haruraamatukogudesse kohale. Pärnumaa 47 raamatukogus kasutatakse U3 ja Lääneranna valla 7 raamatukogu kasutab RIKS- programmi (Lihula, Tuudi, Metsküla, Kirbla, Kõmsi, Virtsu ja Vatla). RIKS programmi kasutavad raamatukogud tellisid raamatuid enamasti Rahva Raamatust ja töötlesid ise kohapeal.  16 Lääneranna valla U3-programmi kasutavate Koonga, Lõpe, Saulepi ja Varbla raamatukogude teavikute komplekteerimine toimus Pärnu Keskraamatukogu kaudu. Oma kogusid komplekteerisid ise ka Surju ja Tootsi raamatukogud. Surju raamatukogu ostud sisestas e-kataloogi Pärnu Keskraamatukogu kogude arenduse osakond. 2019. a eraldati väljaannete hankimiseks: • riigieelarvest Pärnumaa raamatukogudele 164 580€ • riigieelarvest Pärnu Keskraamatukogule 97 495€ • KOVide eelarvetest Pärnumaa raamatukogudele 226 312€ • KOVi eelarvest Pärnu Keskraamatukogule 110 324€ KOKKU olid komplekteerimiskulud 390 892€. Pärnumaa raamatukogud said väljaannete soetamiseks riigilt 1,88 € (2018 1,87€), Pärnumaa raamatukogud omavalitsustelt 2,57€, Pärnu Keskraamatukogu 2,13€ teenindatava kohta. Riigieelarvest saadud 164 580 eurost kasutati 47 690€ väärtkirjanduse ja 4569€, kultuuriperioodika ostmiseks, s o 32%. Kohalikult omavalitsuselt saadud rahad jäid maakonnas 2018. aastaga võrreldes samaks. Lääneranna vald ühtlustas omavalitsuse poolt eraldatud summad ja nii suurenes Koonga ja Lõpe raamatukogude komplekteerimisraha raamatukogu kohta 400 euro võrra, Saulepi ja Varbla raamatukogude raha raamatukogu kohta 300 euro võrra. Tori vald eraldas aasta lõpul raamatukogudele teavikute soetamiseks täiendavalt 5000 eurot. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Pärnu Keskraamatukogu uuendas Pärnumaa raamatukogude komplekteerimise põhimõtteid ja selle alusel koostas Põhja-Pärnumaa Raamatukogu direktor dokumendi „Põhja-Pärnumaa Raamatukogu komplekteerimispõhimõtted“. Kogude täiendamisel 2019. aastal oli Pärnumaal prioriteediks Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevate väljaannete, lastekirjanduse, teatme- ja teabekirjanduse, koduloolise kirjanduse, seejärel tõlkelise väärtkirjanduse ja tarbekirjanduse tellimine. Ilukirjanduse puhul eelistati eesti autoreid ja kirjandusauhindu saanud raamatuid. Komplekteerimine toimus vastavalt piirkonna lugejate soovidele ja nõudlusele. Kõige rohkem küsiti maaraamatukogudest ilu- ja lastekirjandust. Populaarsed olid need raamatud, millest oli meediakajastusi, suur roll nõudluse kujundamisel oli raamatukaupluste müügiedetabelitel. Endiselt populaarsed olid põnevikud ja kriminaalromaanid, eriti põhjamaade autorite teosed. Nõutud olid ajalooraamatud, biograafiad, eneseabiraamatud, reisikirjad. Välisautorite armastus- ja kriminaalromaane hangiti sageli kirjastuste ja hulgimüüjate allahindlustelt soodushindadega. Eraldatud raha seadis oma piirid, seetõttu tuli komplekteerimisel teha valikuid. Vaadati üle raamatute leidumus lähimates raamatukogudes, et selle põhjal oma otsustusi kujundada. Aktiivselt kasutati RVLi teel laenutamise võimalust, eriti teabekirjanduse osas. Palju hakati kasutama vallasisest RVL-laenutust valdades, kus keskraamatukogude direktorid käisid 2 korda  17 kuus tellitud raamatuid kätte toimetamas. Nii saadi raamatud operatiivselt kasutajani toimetada, tänu sellele kasvasid ka RVL-laenutused Pärnu Keskraamatukogust. Raamatukogudesse, kus oli kahe kogu peale üks töötaja, (8 raamatukoguhoidjat teenindab mitut raamatukogu) telliti rohkem erinevaid nimetusi trükiseid. Teabekirjandusest telliti laiemat huvi pakkuvate valdkondade, nt majandus-, õigus-, tervishoiu- , tehnika-, aiandus- ja kodundusalaseid väljaandeid, samuti elukestvat õpet toetavat kirjandust. Kasutaja infovajadust püüti võimalikult mitmekülgselt rahuldada. Enam ei olnud väga populaarsed koka- ja käsitööraamatud, seetõttu hangiti neid mõnes raamatukogus sooduspakkumiste ajal. Kuna lasteraamatuid ilmus palju ja rahalised võimalused olid kohati piiratud, siis tuli teha valikuid. Eesmärgiks oli tellida kõik auhinnatud ja konkurssidel tunnustuse saanud raamatud. Abiks olid Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitused. Tehti tihedat koostööd koolide ja lasteaedadega, arvestati emakeele- ja lasteaiaõpetajate soovidega. Enamus maaraamatukogudesse ostetud lasteraamatutest oli ilukirjandus. Elanikkonna vananemise tõttu vähenesid mitmes raamatukogus laste- ja noortekirjanduse laenutused. Põhiliselt oli vajadus koolikohustusliku kirjanduse järele. Sellele vaatamata osteti uusi lasteraamatuid, et laste raamatukokku tulles oleks pakkuda kirjandust, mis tekitaks huvi lugemise vastu. Uut lastekirjandust tutvustati kõigis raamatukogudes, näiteks Paikuse raamatukogu tegi „Lugemisisu” projekti raames koostööd lastekirjanduse keskusega, et uut lastekirjandust propageerida. Koolide läheduses asuvad raamatukogud tellisid rohkem noorte- ja lastekirjandust, tähelepanu pöörati koolikohustusliku kirjanduse kordustrükkidele. Seoses Suurejõe raamatukogu kolimisega Juurikaru põhikooli ruumidesse, osteti ka sinna rohkem laste- ja noortekirjandust. Tori valla raamatukogudele komplekteeriti noortekirjandust üks eksemplar peaaegu kõigist Eestis ilmunud noorteraamatutest ja paremik ilmunud lastekirjandusest. Hea lasteraamat, Hea noorteraamat ja Lugemisisu programmi raamatud märgistati vastava kleebisega. Kuni 2019. aasta sügiseni ei tellitud Tori haruraamatukokku laste-ja noortekirjandust, sest samas ruumis paikneval Tori kooliraamatukogul oli piisavalt võimekust vastavat kirjandust tellida. Ühinemisega Tori Valla Raamatukogu alla muutus ka arusaam lastekirjanduse komplekteerimist. Leiti, et rahvaraamatukogu peab tegema ka laste- ja noortetööd, seoses sellega hakati kogu täiendama laste- ja noortekirjandusega. Põhja-Pärnumaa Raamatukogu kaks suuremat teeninduspiirkonda on Vändra ja Pärnu-Jaagupi. Vändra Raamatukogu ja Pärnu-Jaagupi haruraamatukogu komplekteerimisel lähtuti sellest, et vastavalt suuremale lugejanõudlusele, oleks sinna tellitud ka rohkem nimetusi trükiseid. Treimani raamatukogu arvestas komplekteerimisel rohkearvuliste suvekülaliste soovidega. Suuremat huvi hakati tundma lauamängude komplekteerimise vastu. Mitmed raamatukogud, näit Lindi, Tõstamaa, Paikuse, ostsid oma kogusse lauamänge ja puslesid ning alustasid uue teenusena nende laenutamist. Kogude ringlus:  18 • kogud Pärnumaa 0,7 (2018 0,7), Pärnu keskraamatukogu 0,9 (1,1) • ilukirjanduse kogu Pärnumaa 0,95 (2018 0,8), Pärnu keskraamatukogu 1,2 (1,4) • teabekirjanduse kogu Pärnumaa 0,4 (2018 0,5), Pärnu keskraamatukogu 0,6 (0,8) • eestikeelne kogu Pärnumaa 0,7 (2018 0,7), Pärnu keskraamatukogu 1 (1,2) • võõrkeelne kogu Pärnumaa 0,6 (2018 0,7), Pärnu keskraamatukogu 0,6 (0,7) • auvised – Pärnu keskraamatukogu 0,5 Kuigi arvud 2018. aastaga ei ole võrreldavad, saab mõned järeldused siiski teha. Ilukirjanduse ringlus kasvas, samas on see vähenenud teabekirjanduse osas. Teabekirjanduse ringlust mõjutas kindlasti see, et maaraamatukogudes on selle järele nõudlus vähenenud. Vähenenud on ka võõrkeelse kirjanduse ringlus. Pärnu Keskraamatukogu ringlus on vähenenud liitunud osavaldade haruraamatukogude arvelt. Pärnu maaraamatukogudes hakati numbrilise autorimärgise asemel kasutama kirje pealdise kolme esimest tähte. Lõpe raamatukogus varustati kogu fond vöötkoodidega. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Raamatute ostmiseks kulutati kokku 324 804€, sellest Pärnu Keskraamatukogus 179 103€. 2018. aastal osteti raamatuid summas 323 312€ ja keskraamatukokku 174 655€ eest. Raamatuid osteti 25 659 eksemplari, (2018. aastal 25 534 eksemplari), sellest keskraamatukogus 14 065. Pärnumaa raamatukogudesse hangitud väljaannete eksemplaarsus oli keskmiselt 2,2. Raamatu keskmiseks hinnaks kujunes Pärnumaal 12,66€, keskraamatukogul 12,73€. Saabunud raamatutest oli ilukirjanduse osakaal Pärnumaa raamatukogudes kokku 63% ja keskraamatukogus 64% . Maakonda saabunud raamatutest (nii ostud kui muu kokku) oli 91,5% eesti keeles ja 8,5% võõrkeeltes. Võõrkeeltes saabus maakonna raamatukogudesse kokku 2424 eksemplari, sellest Pärnu keskraamatukogusse 2100, s. h. vene keeles kokku 1256, sellest keskraamatukogusse 1053 eksemplari. Pärnu Keskraamatukogus vähenes venekeelse kirjanduse tellimine võrreldes 2018. aastaga 15,5%. Inglisekeelse kirjanduse tellimisel eelistati noortekirjandust. Saksa lugemissaali kasutajate jaoks osteti õppematerjale ja ilukirjandusest telliti raamatumessidel auhinnatud ja Goethe Instituudi poolt soovitatud raamatuid. Goethe Instituut eraldas 700€ saksakeelse kirjanduse tellimiseks. Maaraamatukogudesse osteti võõrkeelset kirjandust vähe, inglisekeelset põhiliselt noorte lugejate soovil. Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonnas oli põhirõhk nootide komplekteerimisel (78% saadud trükistest). Lugejanõudlus kasvas muusikaturunduse, -produktsiooni, helitehnika, heli digitaaltöötluse jt muusikatööstuse valdkondadega seotud teemade vastu. Kuna eestikeelseid selleteemalisi trükiseid ilmus vähe, osteti inglisekeelseid väljaandeid.  19 Pärnumaa raamatukogud said juurde 3466 eksemplari annetusi, s.o. 11,4% juurdetulekust, sellest Pärnu keskraamatukogu annetusi 1130 eksemplari, s.o. 7,1% juurdetulekust. Suurimad annetajad olid eraisikud, annetati ka inglise- ja soomekeelseid raamatuid. Annetasid mitmed asutused: Riigikantselei, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisluureamet, Eesti Mäluinstituut, Eesti Maanteemuuseum, Riigikontroll, Pärnu Muuseum, Swedbank, Tööinspektsioon jt. Kohalik kirjanik Heli Künnapas annetas oma raamatuid Pärnu-Jaagupi raamatukogule ja kohalik tõlkija oma tõlketeose eksemplare Virtsu raamatukogule. Lisaks tavapärasele komplekteerimisele hangiti väljaandeid ka järelkomplekteerimise teel, nii osteti juurde suurt nõudlust omanud väljaandeid, õpilastele vajalikku kirjandust, teabekirjandust. Järelkomplekteerimiseks kasutati erinevaid hulgimüüjate, raamatukaupluste, kirjastuste sooduspakkumisi ja kampaaniaid. Raamatute hankimisel Pärnu Keskraamatukokku arvestati lugejate vajadustega nii teabekirjanduse kui ka ilukirjanduse osas. Suur rõhk oli laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel. Lugeja eelistas paberkandjal raamatut, e-raamatute vastu oli huvi väga väike nii linnas kui maal. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodika hankimiseks kulutati kokku 62 335€, sellest Pärnu Keskraamatukogus 25 045€. Maaraamatukogudesse telliti perioodikat vastavalt vajadusele ning võimalustele. Põhja-Pärnumaa vallas oli perioodika komplekteerimisel põhimõtteks, et teeninduspiirkondade keskustes (Vändra ja Pärnu-Jaagupi) oleks Eestis ilmuvast perioodikast vähemalt üks suurem vabariiklik päevaleht ja nädalalehed (Maaleht ja Eesti Ekspress) ning populaarsemad ajakirjad. Kultuuriperioodikat telliti järgmiselt: Pärnumaa raamatukogud kokku keskraamatukogu Kunst.ee 1 1 Akadeemia 9 4 Hea laps 19 5 Keel ja Kirjandus 4 2 Loomingu Raamatukogu 12 4 Looming 16 4  20 Muusika 3 1 Raamatukogu 40 11 Tuna 3 2 Teater. Muusika. Kino 7 2 Täheke 23 7 Vikerkaar 6 1 Värske Rõhk 4 2 Sirp 12 4 Õpetajate Leht 8 1 Kultuuriperioodikat telliti maakonnas 4569€ eest, millest Pärnu Keskraamatukogusse 1317€. Väljaandeid osteti kokku 167, sellest Pärnu Keskraamatukogus 51. Mitmele raamatukogule annetas väljaandja ajakirja Jooksja eksemplare. Jõõpre raamatukokku toodi annetusena koju tellitud ajakirju teistele lugemiseks. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviste hankimiseks kulutati kokku 3753€ , sellest Pärnu Keskraamatukogus 3671€. Kokku osteti 291 auvist, sellest Pärnu Keskraamatukogule 285, annetusena sai Pärnumaa kokku 90 eksemplari, sellest Pärnu Keskraamatukogu 63 eks. Auviseid osteti põhiliselt Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonnale. Hangiti enamus 2019. a ilmunud eesti helisalvestistest, žanrist olenemata, ja premeeritud välismaise muusikaga helikandjaid. Seoses pikaajalise müügipartneri „Laseringi” poe sulgemisega 2019. a kevadel tekkis plaatide hankesse ajutine paus, kuni leiti uued tarnevõimalused ja „Lasering” avas e-poe. Jätkuvalt olid kasutajate hulgas populaarsed eesti muusika CD-d. Kuna välismaist muusikat sooviti laenutada vähem, siis selle soetamist muusikaosakonda mõnevõrra vähendati. Nõudlus auviste järele maaraamatukogudes praktiliselt puudus. 3.2 inventuurid, mahakandmised  21 2019. aastal toimusid inventuurid 11 raamatukogus:¬ Lõpe, Lihula, Metsküla, Kirbla, Vatla, Virtsu, Tuudi, Vändra ja seoses töötaja vahetumisega Sauga, Tori, Urge ja Rääma raamatukogudes. Korrastati kogusid, kanti maha aegunud, lagunenud ja liigseid eksemplare. Raamatukogude korrastamisel ja inventuuride läbiviimisel osalesid ka Pärnu Keskraamatukogu töötajad. Kokku kanti maakonnas maha 75 043 eksemplari, sellest Pärnu Keskraamatukogus 18 131 eksemplari. Eestikeelseid raamatuid kustutati 67 448 eksemplari, võõrkeelseid 5911, sellest venekeelseid 5288 eksemplari. Mahakantud raamatuid jagati lasteaedadele, lugejatele ja Pärnu Keskraamatukogus müüdi huvilistele raamatuid 341€ eest. s.o 35% rohkem kui 2018. aastal. Pidevalt jagati raamatuid lugejaile ka tasuta nii maa- kui linna raamatukogudes. Korraliku välimusega raamatud viidi Pärnu Bussijaama Rändaja Raamatukokku. Kustutati 69 auvist, neist 57 Pärnu Keskraamatukogus. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Haldusreformiga toimunud Pärnu Keskraamatukogu piirkonna suurenemine on kaasa toonud nii külastuste kui ka laenutuste arvu kasvu. Raamatukogu hea maine läbi positiivse meediakajastuse tekitab lugejahuvi. Isegi siis, kui midagi kaasa ei laenutata, on raamatukogu meeldiv koht, kus kirjandust uudistada ja kohapeal lugeda. Järjepidevalt on kasvanud nende lugejate arv, kes enne käisid raamatukogu osakondades, kuid nüüd enam neisse ei jõua, sest nad reserveerivad raamatuid lugejaportaalis ja saavad need kätte infoletist. Ühest küljest on see väga mugav, kuid samas jäävad ära nn”emotsioonilaenutused”. Uute teenustena saavad nii Pärnu Keskraamatukogus kui ka mitmes maaraamatukogus lapsed joonistada 3D pliiatsitega. Pärnu Keskraamatukogus, Paikuse ja Tõstamaa haruraamatukogudes saab tasulise teenusena kasutada paberipressi, lõiketerasid ja paberigiljotiini. Uue tasulise teenusena hakati Paikuse haruraamatukogus raamatuid ja töövihikuid kiletama. Seda teenust kasutatakse hooajaliselt, aga septembris tõi see teenus raamatukogule 300€ tulu. Pärnu Keskraamatukogu tasulistest teenustest suurenes kõige enam värviliste koopiate tegemine (55% võrreldes 2018). Lamineerimine suurenes 36,5%. Tagastuskast on Are, Sauga, Sindi, Urge, Paikuse, Vändra, Pärnu-Jaagupi, Uulu, Häädemeeste, Massiaru, Lihula, Koonga, Metsküla, Varbla, Vatla, Ranna, Rääma raamatukogudes ja Pärnu Keskraamatukogus. Pärast turvakaamerate paigaldamist saab need üles seada ka Tori ja Suigu raamatukogudes. 2020. aastal on plaanis tagastuskastid paigutada ka Pärnu Keskraamatukogu Audru ja Tõstamaa osavalla haruraamatukogudesse. Postipunkti teenuseid saab kasutada Vihtra, Libatse ja Varbla raamatukogus. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Pärnu Keskraamatukogu AIP-is on lugejate käsutuses 12, Ranna haruraamatukogus 6 ja Rääma haruraamatukogus 4 arvutit. Pärnu Keskraamatukogus oli AIP-i külastusi 2019. aastal kokku  22 9107, keskmiselt 31 külastust päevas. Külastuste arv on küll vähenenud, kuid pikenenud on arvutikasutajate keskmine arvutikasutusaeg. Lisaks AIPi arvutitele kasutavad lugejad internetis viibimiseks ka teabekirjanduse osakonnas ja muusikaosakonnas olevaid lugejate arvuteid. Teabekirjanduse osakonnas on lugejate käsutuses kaks lauaarvutit mida saab kasutada tekstitöötluseks, skaneerimiseks ja samuti saab seal kasutada graafikalauda. Haruraamatukogudes on samuti AIPi arvutid pidevalt kasutuses, Ranna haruraamatukogus oli registreeritud arvutikasutajaid 2019. aastal 1630. Pärnu Keskraamatukogus ning Ranna ja Rääma haruraamatukogudes on lugejate käsutuses ka avalik tasuta WiFi võrk mida kasutatakse aktiivselt oma nutiseadmetega. Kõigis haruraamatukogudes pakume jätkuvalt koopiate tegemise teenust, samuti printimist, skaneerimist ja lamineerimist. Kopeerida ja skaneerida saab kuni A3 suuruseid materjale, värvikoopiaid ja värvilist väljaprinti saab teha kuni A4 suuruses. Raamatukoguhoidjad on valla käepikenduseks ning abistavad oma pädevuse piires vallaelanikke suhtlemisel vallaametnike ja riigiga. Abi ja infot vajatakse erinevate asutustega suhtlemisel. Maapiirkondades kasutatakse arvuteid vähem kui mõned aastad tagasi, sest kodudes on arvutid ja nutiseadmed olemas. Pigem kasutatakse raamatukogu avalikku WiFi võrku oma sülearvutite ja nutiseadmetega. Raamatukogu arvutite kasutamine elavneb kommunaalteenuste eest maksmise ja tuludeklaratsioonide täitmise perioodil, vanemaealised soovivad abi pangatehingute tegemisel ja ajakirjanduse tellimisel. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Tabel 5 Raamatu- Lugejad Lugejad Muutus (+-)* kogu 2018 2019 Linna/maak. 27 699 27 442 -257 rmtk Sh keskk 17 153 17 235 +82 Lugejate arvu tõus toimus endise Pärnu linna raamatukogude arvel, kus lugejaid oli 211 võrra rohkem kui 2018. aastal. Osavaldade raamatukogudes lugejate arv pigem langes ja seega on muutuseks vaid 82 lugejat rohkem kui aasta tagasi. Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus 2018 2019 (+-)* külast. külast. (+-)* kogu 2018 2019 Linna/maak. 428 009 443 790 +15 781 90 522 90 375 -147 rmtk Sh keskk 276 827 298 131 +21 304 62 216 68 547 +6 331 Pärnu Keskraamatukogu külastuste arv on suurenenud enam kui 21 000 külastuse võrra. Kasv on arvatavasti toimunud tänu ürituste arvu suurenemisele, neid korraldati 2019. aastal 89 võrra  23 rohkem kui 2018. aastal. Aasta aastalt suureneb ka virtuaalkülastuste arv. Lugejad on teadlikumad kust leida infot meie raamatukogus leiduva kirjanduse kohta ja jälgivad ka teavet raamatukogus toimuva kohta. Häädemeeste Raamatukogu Kabli haruraamatukogu suleti teisel poolaastal remondiks ja seetõttu vähenesid nii külastused kui laenutused. Jõesuu raamatukogu anti üle külaseltsile, mis samuti vähendas külastuste ja laenutuste arvu. Suuremates maakonna raamatukogudes – Pärnu-Jaagupis ja Vändras on tendents kasutajate arvu suurenemisele (kuigi laenajate ja külastuste arv väheneb enam-vähem kõikides raamatukogudes), mis ilmselt näitab ka seda, et kasutatakse palju teisi teenuseid peale raamatute laenutamise. Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud** Päringud** Muutus 2018 2019 (+-)* 2018 2019 (+-)* kogu Linna/maak. 756 007 732 975 -23 032 10 655 10 641 -14 rmtk Sh keskk 481 198 484 782 +3 584 5 227 5 551 +324 Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud Pärnu Keskraamatukogu kojulaenutuste kui kohallaenutuste arv. Ilu- ja lastekirjanduse laenutuste arv on Pärnu Keskraamatukogus 65,4% ja perioodika laenutus 5,4% laenutuste koguarvust. Enam tõusis just eestikeelsete väljaannete laenutamine. Muutunud on lugejate käitumine, hüppeliselt on tõusnud raamatute reserveerimine ja järjekorda lisamine e-keskkonnas. Raamatute ootejärjekorrast on ka tingitud raamatute kiirem ringlus (raamat tuleb tagastada tähtajaks, et mitte viivist maksta). Laenutuste arvu tõstavad ka atraktiivsed raamatunäitused, kust saab ka raamatuid kohe laenata. Kindlasti mängis laenutuste kasvu puhul olulist rolli ka meedia ja filmimaailmas toimuv. Rohkem kui 7000 laenutuse võrra langes venekeelse kirjanduse laenutamine, kindlasti on selle põhjuseks venekeelse lugejaskonna vähenemine ja ka see, et maakonnas pole enam venekeelset gümnaasiumi ja koolikohustuslikku kirjandust loeti eesti keeles. Mõnevõrra on tõusnud ka ingliskeelse ilukirjanduse laenutamine. Võõrkeeles lugemine on noorte hulgas kasvav trend, kuna paljusid raamatuid ei ole tõlgitud eesti keelde. Tundub, et menukirjandust meeldibki noortel lugeda rohkem inglise keeles kui eesti keeles. Raamatute lugemine on kõige parem viis sõnavara laiendamiseks ja kõnekeelsete väljendite õppimiseks. Kui mingi väga hea film on kinno jõudnud, tahetakse kohe ka raamatut lugeda. Tihtipeale aga pole veel eestikeelset raamatut ilmunudki. Oluliselt on kasvanud teabekirjanduse laenutamine – 4579 laenutust rohkem kui 2018. a. Rõõmustab, et noored peavad Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonda heaks õpikeskkonnaks, eksamite eel on vahel kõik lauad õppijate poolt hõivatud. Lugejarühmade statistika URRAMi järgi näitab, et 12,1% lugejate üldarvust ehk 1781 on kas gümnaasiumide,  24 kutsekoolide õpilased või üliõpilased. Samuti on mitmed õpetajad avastanud teabekirjanduse osakonna vaikse ja keskendumist soodustava keskkonna järeleaitamistundide andmiseks õpilastele. Tänu laenutusreeglite kasutajasõbralikumaks muutumisele kasvas muusika CD-de laenutuste arv ca kolmandiku võrra. Koju saab laenata 10 CD-d korraga varasema kahe asemel. Perioodika laenutuste arv on jäänud eelmise aastaga samale tasemele (Pärnu Keskraamatukogu), veidi üle 23 000 laenutuse aastas. Populaarseimad on jätkuvalt käsitööajakirjad, neile järgnevad naiste- ja terviseajakirjad. Mehed laenutavad enim ajalooalaseid ja tehnikaajakirju. Mõnevõrra on tõusnud ka infopäringute arv, infopäringutele vastati Pärnumaa raamatukogudes 10641 korral. Enamasti olid need teemapäringud, aga ka faktide otsimine, peamiselt allikaks e- kataloogid URRAM ja ESTER, samuti EBSCO andmebaasid. Lugejad usaldavad raamatukoguhoidjaid kui infotöötajaid ega pelga küsida juhatust kuidas leida oma teemale vastavat informatsiooni. Kindlasti on olnud abiks ka infootsingu tunnid koolinoortele. Näiteks otsiti väljaandeid puidust akende ja uste restaureerimisest. Kuna teemat peeti huvipakkuvaks ka teiste jaoks, valmis näitus 24. mail toimunud akende restaureerimise päevaks „Vaata vana akent”. Võiste raamatukogu üks mahukaim infopäring oli 1909. aastal valminud Tahkuranna vallamaja ehitamise lugu, millest Häädemeeste valla ajalehe toimetaja palus ka artikli kirjutada. 4.3 RVL teenindus 2019. a jätkas kasvu RVL teel välja laenutatud teavikute arv. RVL välja 5688 (+2345 võrreldes 2018. aastaga); RVL sisse 6559 (+ 2629) (kogu maakonnas). Pärnu Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega laenutas välja 1030 teavikut (sh. 688 keskraamatukogu RVL välja), teistest raamatukogudest sai tellitud 356 teavikut (keskraamatukogu tellis sisse 34 teavikut). RVL teenust kasutasid kõige sagedamini Pärnu Keskraamatukogu haruraamatukogud ning Pärnumaa teiste valdade raamatukogud, aga ka Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Hiiumaa raamatukogudesse saadeti aasta jooksul mitmeid kordi raamatuid. Uue hoo on sisse saanud RVL ka maakonnas. Valdade keskraamatukogude direktorid liiguvad regulaarselt erinevate kogude vahel ja RVL on seetõttu hästi korraldatud. Seoses RVL teel välja saadetavate raamatute arvu ja samal ajal postiteenuste hinna tõusmisega kerkib üles küsimus postikulude hüvitamisest - seni oleme (Pärnu Keskraamatukogu) lugejalt küsinud tagasisaatmise postikulu. Pärnu maakonna piires saame enamasti hakkama RVL raamatute saatmisega ilma postiasutuse vahenduseta (raamatukoguhoidja või valla transport käib uute raamatute ja ühtlasi RVL raamatute järel). RVL teenusega seotud kulud st raamatu saatmine tellitud kohta on aasta aastalt kallinenud. Keskmiselt maksis 2019. a ühe RVL paki saatmine 3,4€. Pärnu Keskraamatukogu tasus 18 paki saatmise kulu. Iga-aastaselt suurenevad postikulud tuleb katta teiste kulude arvelt.  25 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noorteraamatute komplekteerimise ja järelkomplekteerimise võimalused vastavad meie tänastele vajadustele. Väga vajalikuks peame järelkomplekteerimise võimalust. Pärnu Keskraamatukogus on see paindlik ja hästi toimiv. Keskraamatukoguna oleme mitmete maakondlike kirjandusmängude ja muude raamatuettevõtmiste korraldajaks ja toetajaks ning seetõttu on raamatuvajadus pidevas muutumises. Soovi ühe või teise raamatu eksemplaarsust suurendada mõjutavad ka koolikohustuslikud nimekirjad, hea lasteraamatu valimised, müügiedetabelid, filmid ja üldised trendid. Kõigi nende vajaduste tuules jääb raamatute eksemplaarsus mõnigikord isegi pärast järelkomplekteerimist nõudlusele alla. Usinat kasutamist leiab üha suurenev lauamängude kogu, mis on perede poolt hästi omaks võetud. Suurenenud on ingliskeelsete raamatute arv. Juurde on tellitud ka uusi venekeelseid lasteraamatuid. Raamatukogule pakutavate venekeelsete raamatute valik on põnev, hõlmates nii vene autorid kui kogu maailmakirjandust. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus 2018 2019 (+-)* 2018 2019 (+-)* 2018 2019 (+/-)* Linna/ma 7699 7880 +181 117 731 131 342 +13 611 82 042 79 795 -2247 ak. rmtk Sh keskk 4677 4 761 +84 72 174 86 456 +14 282 51 795 50 090 -1705 Lapsed moodustavad 27,6% Pärnu Keskraamatukogu lugejate arvust. Kuni 16-aastaste lugejate hulk ja külastuste arv Pärnu Keskraamatukogus küll suurenes, kuid laenutusete arv on vähenenud. Üheks laste laenutuste arvu vähenemise põhjuseks võib pidada seda, et lapsele vajaliku raamatu laenutab hoopis tema vanem või vanavanem, kellel on rohkem aega raamatukogu külastamiseks. Lapsed ise käivad aga raamatukogus rohkem aega veetmas ja üritustel osalemas. Rõõmu teeb, et vabal päeval tullakse raamatukokku kogu perega. Väga populaarne on jaanuaris, raamatukogu sünnipäevakuul, toimuv perepäev ja iga-aastased jõuluetendused. Aga ka teisipäevane lugemiskoerale lugemine, kolmapäevane Mürakarukool, suvemäng ja mitmed muud ettevõtmised. Maakonna lastele ja noortele korraldab Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakond infootsingu tunde, juhendame graafikalaua kasutamisel, aitame otsida kirjandust aastatööde, loovtööde ja referaatide jaoks. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. Pärnu Keskraamatukogu lasteosakond teenindab igapäevaselt lapsi ja noori alates beebiealistest kuni teismeliste noorteni. Oleme oma interjööris ja tegevustes tähelepanu pööranud nii pere kõige väiksematele „lugejatele“ kui suurematele avastajatele ja meisterdajatele. Lasteosakonna mänguline keskkond, majasisene sujuv liikumine ja soe suhtumine soosivad igati perede raamatukogukülastusi ja raamatukogu on perede poolt hinnatud koht. Toredaid iseolemise ja  26 isetegemise võimalusi leiavad nii igapäevaselt kui töötubades ja muudes lasteosakonna ettevõtmistes kaasa löövad koolilapsed. Sel aastal jõudis lasteosakonda kirjanik Anti Saare poolt välja mõeldud ja kunstnik Marge Nelgi kujundatud kuulimäng. Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonnas saab Bee- ja Blue Bot roboteid programmeerida, 3D pliiatsiga joonistada, värvipilte värvida, lauamänge mängida, puslesid laduda, raamatutegelastest nukkudega mängida, vahvaid patju ritta laduda, purjelaev RoosiRuudi pardal reisida, erinevates lugemispesades lugeda ja lihtsalt mõnusalt aega veeta. Jätkuvalt on populaarne 1,5-4 aastastele lastele ja nende peredele mängulist ja muusikalist tegevust pakkuv Mürakarukool, mida juhendab muusikaõpetaja Katrin Hildunen-Alvela. Väikesed mürakarud toovad raamatukokku terve oma pere alates õdedest-vendadest kuni vanavanemateni välja. Pärnu Keskraamatukogu on osaline Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Kultuuriministeeriumi ühisprojektis „Pisike puu“, kus kõik Eestis sündivad lapsed saavad kingiks raamatu. Linna pidulikul tervitusüritusel üle antavate raamatute vahelt leiavad pered ka kutse raamatukogu Mürakarukooli. Raamatutega tutvust teha ja lugemisharjumusi kujundada aitab Karude Jututuba, kuhu on oodatud 5-8 aasta vanused raamatusõbrad. Laupäevastel kohtumistel lasteosakonna jutunurgas loevad ja jutustavad raamatukoguhoidjad või jututoa külalised lastele lugusid ja kutsuvad neid kaasa arvama ja kaasa tegutsema. Tänu koostööle Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga oli Pärnu Keskraamatukogu külastavatel lastel jätkuvalt võimalik lugemiskoerale ette lugeda. Raamatukogu külastas iganädalaselt üks koeratiim. Lapsi olid aitamas kuldsed retriiverid Chuck ja Lex koos oma juhtide Rita ja Romek Kosenkraniusega. Lasteosakond osales ka venekeelse „Tähekese“ projektis. Erinumbrid said kingituseks kõik Tammsaare Kooli esimese klassi lapsed. Keelekümblusklassi lapsed käisid raamatukogus, koos loeti Tähekese lugusid ja räägiti raamatukogust ning raamatutest ja vaadati raamatunäitusi. Suvel mängisid kõik raamatukogu lasteosakonna külastajad otsimismängu „Põnev Pärnumaa”. Lisaks vigurküsimuste otsimisele ja äraarvamisele osales iga otsija auhinnaloteriis. Suvemäng täiendas ja värskendas mängijate Pärnumaa-teadmisi ning ärgitas suviseid rännuplaane. Rühma- ja klassikülastuste sihtpunktiks valivad Pärnu Keskraamatukogu nii linnas kui maakonnas tegutsevad lasteaiad ja koolid koos kõigi seal esindatud vanustega. Tellitakse teematunde, oodatakse juhendamist info otsimisel, soovitakse terve maja tuuri koos kõigi Pärnu Keskraamatukogu tegevuste tutvustamisega. Soovitakse tulla ka mängulisse tundi, kus saaks mõistatada ja meisterdada ning kõige selle käigus tarkusi kõrva taha panna. Igakuiselt külastasid raamatukogu lasteosakonda ka Pärnu Toimetulekukooli lapsed ja noored koos oma õpetajatega, et tutvuda raamatutega ja harjutada sotsiaalset toimetulekut. Koolilaste lugejaks registreerumine on muutunud palju sujuvamaks tänu uuele õpilaspiletile, mida laps ja noor saab lugejakaardina kasutada.  27 Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonnas on kasvanud pillide ja arvutite kasutajate arv, kes on suures enamuses noored vanuses 7-17 aastat. Laste ja noorte jaoks on muusikaosakond eelkõige kohtumispaik, meeldiv ja turvaline ajaviitekeskus. Noortele meeldib siin lihtsalt kas vaid iseendale ja ka koos sõpradega pilli mängida ja kvaliteetaega sisustada. Rääma haruraamatukogus seati sisse lastenurk. Lastenurk sai juurde ürituste ajal kasutatava vaiba ja kaks mugavat kott-tooli, kus istutakse ja loetakse kohapeal või loevad vanemad lastele vahel midagi ette. Iga lapsega ja lastega perega, kes raamatukogu külastasid, tegeleti individuaalselt, tutvustati uuenenud lastenurka ja raamatute paigutust, soovitati uusi raamatuid. Välja kujunesid lemmiksarjad või autorid, kelle uusi raamatuid sagedamini küsiti. Varasemalt ruumist üldse puudunud laste teaberiiulitelt laenutati meelsasti, sageli sirvisid kohapeal teaberaamatuid kott-toolides aega viitjad. Maapiirkonnas on lasteüritusi lihtsam korraldada neil raamatukogudel, kelle piirkonnas on kool või lasteaed ja raamatukoguhoidjatel on tihe koostöö koolide ja lasteaiaõpetajatega. Probleem ei ole selles, et raamatukoguhoidja ei soovi üritusi korralda vaid selles, et lihtsalt ei ole osalejaid. Väljaspool kooliaega toimuvale üritusele ei tuleks vabatahtlikult mitte ükski laps, sest nende päevad on niigi tihedalt sisustatud (trennid, huviringid, noortekeskused, muusikakoolid jne). Sel õppeaastal on näiteks Lääneranna raamatukogu Kõmsi haruraamatukogu ja kooli õpetajate vahel sõlmitud „kokkulepe”, et iga laps loeb õppeaasta jooksul igas kuus vähemalt ühe raamatu läbi. Siis kohtutakse raamatukogus ja lapsed tutvustavad kaaslastele kõige huvitavamat loetud raamatut. Kuna kool on väike, siis selline raamatututvustus on võimalik ja toimib. Juurde on tulnud 8 uut lugejat. Heaks näiteks on Are, kus seoses raamatukoguhoidja tööga Are põhikoolis on suurepärane võimalus lasteüritusi korraldada. Traditsiooniks on kujunenud raamatukogupäevade ajal algklassidele lugemiskonverents, Põhjamaade raamatukogunädala raames toimuvad koolis ettelugemised hommikuhämaruses, koos käib raamatusõbralike laste klubi Jutupesa. Põhja-Pärnumaa vallas on kavas, kus võimalik, ühendada kooli- ja külaraamatukogu. Suurejõe raamatukogu tegutseb 1. septembrist Juurikaru põhikoolis. Selle lühikese ajaga on kasutajate arv tõusnud 102lt 137le, sh laste arv 13lt 66le. Külastuste arv tõusnud nt maikuu 77lt 540ni septembrikuus. Paljudes raamatukogudes jätkub laste lugemisnurkade kujundamine ja sobiva inventariga sisustamine. „Lugemisisu” programmis osalevad Are, Audru, Paikuse, Sauga, Suigu, Tori, Tõstamaa, Uulu, Häädemeeste, Sindi ja Võiste raamatukogud. Heategevusfondi Aitan Lapsi kingitud mobiilsed lugemiskeskused ehk Rampsud on Sindi ja Häädemeeste laste poolt hästi vastu võetud. Lugemisprogrammid annavad lapsele motivatsiooni rohkem lugeda. 2018/2019 aastal alustas Libatse raamatukogu uue programmiga „Loeme ümbrikud punni“. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Kirjanik tuli Pärnu Keskraamatukokku laste ja noortega kohtuma kokku neljal korral. Sellised kohtumised on alati hästi meeleolukad ja meeldejäävad ning toovad kirjanduse lastele kohe  28 palju-palju lähemale. 24. jaanuaril kohtus lastega ja rääkis neile oma raamatutest kirjanik Anti Saar. 11. märtsil rääkis Mika Keränen Pärnu Keskraamatukogu saalis kolme kooli lastele raamatutest ja raamatute kirjutamisest. 13. märtsil kohtus saalitäie noortega Contra. 8. oktoobril käis lastega kohtumas ja oma vahvatest raamatutest rääkimas kirjanik Markus Saksatamm. Märtsikuises 2019. aasta Kirjandusmängus tuli läbi lugeda 2281 lehekülge põhjamaiste kirjanike lugusid. Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis panid oma teadmised proovile Pärnumaa kolmandate-neljandate klasside kirjandusmängu võistkonnad. Üle-eestilisele lõppvõistlusele Kirjanike Majja Tallinnas sõitsid Pärnu Ülejõe Põhikooli tüdrukud. Ja mis kõige vahvam, Pärnumaa võistkond võitis vabariikliku võistluse. Jaak Kännu eestvedamisel toimuv TOMUSKimäng kutsus võistlema 2.-4. klasside lapsi kogu Pärnumaalt. Vastata tuli küsimustele Ilmar Tomuski lasteraamatute ja kirjaniku enda elukäigu kohta. Kasuks tulid ka teadamised Endla teatri lastelavastustest ja Eesti lasteteatritest. Kõik kevadised mängijad soovisid ühtlasi palju õnne suvisele sünnipäevalapsele Ilmar Tomuskile. 1. poolfinaalis mängisid Surju, Ülejõe, Rääma ja Audru kooli lapsed ja 2. poolfinaalis kohtusid Vanalinna, Audru, Mai ja Vändra kooli lapsed. Aprillis toimus Pärnu Keskraamatukogus traditsiooniliselt Pärnu linna ja maakonna koolide viiendate klasside õpilastele raamatukogu ja muuseumi koostöös nutimäng, milles osales 16 neljaliikmelist võistkonda. Samuti korraldas Pärnu Keskraamatukogu iga-aastase kirjandusliku mälumängu nii põhikooli viimastele klassidele kui gümnasistidele, milles osales 24 kolmeliikmelist võistkonda linna ja maakonna koolidest. 3. oktoobril toimus Pärnu Keskraamatukogu saalis maakondlik neljandate klasside ettelugemisvõistlus. Inspireerivaks teemadeks oli seekord ilus emakeel. Võistluse võitja, Ülejõe Põhikoolis õppiv Anneliis Lõhmus, esindas Pärnumaad 19. oktoobri lõppvõistlusel Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Talle tõi maakondlikul võistlusel võidu Andrus Kivirähki raamatu "Tont ja Facebook" särtsakas lugemine. Koolivaheaja töötubadesse tegevust planeerides proovivad raamatukoguhoidjad köitvalt jõukohast isetegemist leida esimese kuni viienda klassi lastele. Poistele ja tüdrukutele üheaegselt. Tegevust pakutakse tavaliselt kahel järjestikusel vaheajapäeval. 2019. aastal arendati kahel korral näpuosavust lõigates, voltides ja kleepides. Kevadise töötoas tegutseti Bee Bot ja Blue Bot robotitega, joonistati robotitele rajad ja võisteldi teiste meeskondade koostatud radade läbimises. Pärnus on laste vaheaega sisustamas ka teater, kontserdimaja, muuseum, käsitööliste gild, loodus- ja tehnikamaja ning küllap võiks seda rida veelgi täiendada. Sellele vaatamata on raamatukogu töötoad alati loomisõhinas lapsi täis ja vanemad rahul, et järeltulev põlv usaldusmärgiga keskkonnas toimetamas. Tegevust jätkas algkoolilaste isetegemist toetav ja lapsi raamatukokku kutsuv Karukäpaklubi. Klubis võeti ette erinevaid paberi- ja lõngatöid, aga tehti ka 3D pliiatsiga lumehelbeid ja väikseid jõuluhiiri.  29 Jutupaunikud – huviring loomingulistele põhikooli lastele. Sellise nime ja sihtgrupimääratlusega ring jätkas Jaak Kännu eestvedamisel oma kooskäimisi lasteosakonnas. Räägiti huvitavatest loetud raamatutest, korraldati ettelugemisi ja jutuvestmisi lasteaedades ja koolides ning kirjutati ise luuletusi, jutte ja reportaaže. Jaak Kännu eestvedamisel sai veebruaris teoks ka sõbrapäeva luuletuste kirjutamise töötuba. Samuti rääkis Jaak Känd üleilmse jutuvestmise päeva raames koos Jutupaunikutega lasteaialastele eesti muistendeid ja legende ning ettelugemispäeval kopralugusid. Põhjamaade nädalal mängisid Jutupaunikud Jaak Kännu eestvedamisel lasteaialastele näitemängu “Pipi läheb poodi”, mis lõppes kommipoe külastuse ja ühise kommisöömisega. Aasta lõpetas traditsiooniliselt laste jõuluetendus, mis publikuhuvi puuduse üle kunagi kurtma ei pea. Seekord olid kõik väikesed teatrihuvilised kahel laupäeval oodatud Pärnu Keskraamatukogu suurde saali jõuluetendust "Jõulukülalised kosmosest" vaatama. Seikluslikku jõululugu mängisid Pärnu Kunstide Maja Rein Laose Teatristuudio noored näitlejad. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Pärnu Keskraamatukogu 309 309 33 Häädemeeste 100 100 19 raamatukogu Uulu raamatukogu 220 220 1 Võiste raamatukogu 17 17 4 Kilingi-Nõmme 8 8 3 raamatukogu Lääneranna 45 45 13 raamatukogu Põhja-Pärnumaa 60 60 8 raamatukogu Tori valla raamatukogu 18 18 4 Pärnu Keskraamatukogu pakub koduteenindust lugejatele kes ei saa tulla raamatukokku kohale, kuid soovivad kasutada selle kogusid. Soovijaile viiakse eelnevalt tema soovil välja otsitud raamatud koju üks kord kuus. 2019. aastal kasutas teenust 18 lugejat kes laenutasid keskmiselt 6-7 raamatut korraga. 2 lugejat laenutasid lisaks ka ajakirju. Haruraamatukogudest pakkusid koduteenindust Aruvälja, Jõõpre, Lavassaare, Lindi, Paikuse, Tõhela ja Tõstamaa raamatukogud. Lugejatele viidi koju nii raamatuid, ajakirju kui ka ajalehti.  30 Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Tammiste Hooldekodu 1 22 Pärnu Pimedate Ühing 1 12 Jõõpre hooldekodu 2 16 Varbla hooldekodu 22 154 Pootsi hooldekodu 18 90 Häädemeeste hooldekodu 3 20 Raamatukastid lasteaedadesse 9 Pärnu Keskraamatukogu käis Tammiste Hooldekodu hoolealustele tutuvustamas 3D pliiatseid ja Bee- ja Blue Bot roboteid. Patisentides tekitas see suurt elevust, 3D pliiatistega joonistamine oli siiski vanematele inimestele käe värina tõttu raske, kuid Botide võidujooksule oldi lausa valmis panuseid panema. Nii mõnigi hooldekodu elanik palus täpselt üles kirjutada, mis asjadega tegu, et edasi öelda oma lastelastele, milliseid vahvaid ajaveetmise vahendeid olemas on. Jätkuvalt võtab Pärnu Keskraamatukogu lasteosakond meilitsi vastu linna lasteaedade raamatusoove. Laenutatud raamatud viib kord kuus kohale raamatukogu auto. Igakuiselt laenutame sel moel keskmiselt 150 teavikut, millest omakorda saab osa mitu korda suurem hulk lapsi, kes oma kodulasteaia rühmas koos õpetajaga neid vaatama asuvad. Hea koostöö on lisaks raamatusoovidele toonud postkasti tänusõnu õppealajuhatajatelt ja õpetajatelt. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 2019. aastal oli Pärnumaa raamatukogudes kokku 961 näitust ja väljapanekut (2018 – 988) ning toimus 934 üritust. Erinevatest üritustest võttis osa 19 288 inimest. Väga oluline on, et raamatukogud on hakanud omavahel aktiivselt koostööd tegema. 4.6.1 kohalikul tasandil Raamatukogud on väga head koostööpartnerid kohalikele asutustele, seltsidele, muuseumidele jm. Raamatukogu kui kohtumispaiga ja hea koostööpartneri on avastanud mitmed organisatsioonid ja ettevõtted. Eesti Õdede Liit jätkas terviseloengute sarja Pärnu Keskraamatukogus, kord kvartalis rääkis Pärnu Haigla spetsialist (arst, õde, füsioterapeut) olulistel terviseteemadel – info on rahvani hästi kohale jõudnud ja saalis oli igakord 50-60 inimest ja alati küsiti ka kuulajatelt, mis teemal nad tahaksid järgmist loengut kuulata. Jätkuvalt hoolitseb Pärnu Keskraamatukogu selle eest, et bussijaama Rändaja Raamatukogus oleks reisijatel head lugemist kaasa võtta. Pärnumaa Ühistranspordikeskus avaldas raamatukogule selle ettevõtmise eest tunnustust ning tänas meeldiva koostöö eest. Raamatukogud on head koostööpartnerid ka kohalikele kunstnikele ning kunstikoolidele – on  31 ju raamatukogu parim näituse koht! Traditsiooniks on saanud, et Pärnu Keskraamatukogu näitusepinnad on alati üheks osaks ülelinnalistel kunstifestivalidel – FotoFest, InAugust jm. 2019. aasta septembris toimus Pärnus esmakordselt ka valgusfestival Öövalgus, mille üheks koostööpartneriks oli Pärnu Keskraamatukogu. 2020. aastal toimub üks valgusetendus ka raamatukoguhoone seintel. Pärnu Keskraamatukogu lasteosakond võttis juba mitmendat aastat järjest osa linna huvitegevuste messist Huvikas. Stendi, flaierite ja messimänguga tutvustati Pärnu Kaubamajakas raamatukogu sügis-talvist huvitegevusprogrammi. Lapsed said proovida joonistamist 3D pliiatsitega ja graafikalaual. Pärnu Keskraamatukogu lasteosakond oli oma otsimismängude ja auhindadega kohal ka suvisel Rõõmsate Laste Festivalil. Samuti osales Pärnu Keskraamatukogu seeniorite vabaaja messil, kus reklaamiti raamatukoguteenuseid, mis on mõeldud vanematele inimestele, jagati lugemissoovitusi ning anti ka seenioritel võimalus katsetada 3D pliiatsitega joonistamist. Esmakordselt toimus „Maale elama!“ aktsioon, milles ka raamatukogud osalesid. Näiteks Pärnu-Jaagupi raamatukogus oli ürituse staap ja külastusmängu alguspunkt. Lahendati raamatukoguhoidja koostatud viktoriini, mis tutvustas kohalikku elu-olu. Osales 110 inimest. Olulisteks koostööpartneriteks on kujunenud ka hooldekodud ja eakate keskused. Pärnu Keskraamatukogu käis Tammiste hooldekodu hoolealustele tutvustamas 3D pliiatseid, Bee- ja BlueBote. Samuti on mitmed hooldekodu elanikud ka koduteeninduse kliendid. Ka Pootsi raamatukogus on paranenud koostöö hooldekoduga ja hooldekodu elanike lugemus on suurenenud. Hästi sujub koostöö noorte vabaajakeskustega, Pärnu Noorte Vabaajakeskuse suvise kultuurilaagri osalised veetsid päeva raamatukogus, kus neile tutvustati raamatukogu teenuseid, salajasi paiku ning päeva lõpetas raamatukoguteemaline nutimäng KAHOOT keskkonnas. Pärnu Keskraamatukogu kõrvalhoonesse seab 2020. aastal end sisse uus innovaatiline noortekeskus HUUB, mille eestvedajatega on juba kohtutud ning koostööplaane arutatud. Raamatukoguhoidjad koguvad ja säilitavad piirkonna koduloolist materjali. Vändras asub muuseumituba, milles asuvate fotode süstematiseerimist alustati Vändra tänavate kartoteegi koostamisest. Fotod skaneeriti ja laeti Ajapaik.ee-sse. Vändra noorte innovatsioonimalev skaneeris raamatukogus ajaloolisi fotosid ja koostas neist näituse „Enne ja nüüd“, mida koostöös Põhja-Pärnumaa Noorsootöökeskusega raamatukogus eksponeeriti. Lisaks toimus Vändra Raamatukogus sügisvaheajal kokandusring noortele. Paikuse raamatukogu osales koostööpartnerina Raeküla Vanakooli Seltsi projektis „Raamatukogud, muuseumid, noored”. Koostööpartneritest ei saa märkimata jätta koole ja lasteaedasid. Raamatukogudes käiakse kohapeal tutvumas uute raamatute ja näitustega. Raamatukoguhoidjad korraldavad õpilastele mälumänge, infootsingu koolitusi, töötubasid. Näiteks Tõstamaa raamatukoguhoidja valmistas emakeelepäeval Tõstamaa keskkoolis ette vanade sõnade mängu „Mis on undruk, kemmerg, tuhhlid jne”.  32 Raamatukogud ja raamatukoguhoidjad on ka kohaliku kultuuripärandi säilitajad ja kogukonnakeskused. Koduloolaste kokkusaamised toimuvad Uulu, Võiste, Aruvälja, Pärnu- Jaagupi, Tõhela, Tuudi raamatukogudes. Aruväljale rajati raamatukoguhoidja eestvedamisel mälestuspingid kohaliku külalauliku Martin Soobergi 180. sünniaastapäevaks ja rahvatantsu- õpetaja Elma Killingu 80. juubeliks. Sindi uue raamatukoguhoone ette paigutati mälestuspink kirjanik Tiit Tarlapile. Populaarsetel kodukandi-, vallapäevadel oli raamatukogudel suur roll. Koostati väljapanekuid, koguti mälestusi jne.(Tõhela, Tõstamaa, Rääma) Esmakordselt osales Pärnu Rääma linnaosa päevadel ka Rääma haruraamatukogu – raamatukogus oli üleval näitus fotodest, mis kajastasid piirkonna ajalugu ja lähiminevikku. Are topoteegi varamu täienes ning aasta lõpuks oli topoteegis 1113 fotot ja dokumenti. Are kooli 190. juubeliks koostas raamatukoguhoidja ajaloolistest ja uuema aja fotodest slaidikava ja vilistlaste kokkutulekuks meelelahutusliku mälumängu „Kontrolltöö”. Koostöös koduloolase Henn Saarega valmis Võiste raamatukoguhoidjal näitus „145 aastat Konstantin Pätsi sünnist”, mis leidis kajastamist ka Pärnu Postimehe veebilehes. Pärnu-Jaagupi raamatukogus on püsinäitus kohaliku kodu-uurija Sergei Seelandi loomingust. Libatse Raamatukogu loodud on Edasi kolhoosi ajalugu kajastav Facebooki leht „Edasi kolhoosi ajalugu“. 2019. aasta lõpuks oli leheküljel jälgijaid 506. Põhja-Pärnumaa Raamatukogu direktor viis läbi Vändra piirkonnas koduloolisi ekskursioone. Kõmsi Raamatukoguhoidja võtab osa Hanila Muuseumi Seltsi tööst ja on giidiks Hanila kiriku külastajatele. Raamatuklubi käib koos Pärnu Keskraamatukogus, Metsküla, Koonga, Varbla, Kaisma, Sauga, Kõmsi, Lõpe, Pärnu-Jaagupi, Lihula raamatukogus. Ajakirja„Naisteleht” kvartalilisas „55+”avaldati vahva lugu Metsküla raamatuklubi tegevusest, Pärnu Keskraamatukogu raamatuklubist kirjutati Õhtulehes. Raamatukogud on elukestva õppe keskused – paljud maakonna raamatukogud viivad läbi individuaalseid nutiabi koolitusi seenioritele. Paikuse raamatukogus käib koos inglise keele kursus, Pärnu Keskraamatukogus saksa keele vestlusring. Sindi raamatukogus on igal teisipäeval käsitööõpiring, mida juhendab vabatahtlik ja toimus kokanduskursus „Suupisted soolaste rullidega“. Surjus on kord kuus keraamika õpituba, kus osaleb keskmiselt 10-12 inimest, TÕNi raames toimus fototöötluse õpituba. Suigus toimusid töötoad, kus punuti korve, valmistati seepe ja küünlaid ja kuulati loengut tervislikest suupistetest. Libatses õpiti vitspunutiste tegemist. Pärnu Keskraamatukogus toimusid kaardivalmistamise töötoad ja meisterdati mesilasvahast küünlaid. 2019. aastal toimus Pärnumaa raamatukogudes ka hulgaliselt kohtumisi kirjanikega. Pärnust pärit Rein Veidemann esitles oma triloogia kolmandat romaani „Piimaring“ Pärnu Keskraamatukogus, Koongas ja Lihulas. Heli Künnapas kohtus Pärnjõe, Kaisma, Are, Sindi, Sauga ja Urge lugejatega. Vatla raamatukogus toimus kohtumisõhtu kohaliku kirjutaja Anni Peaga. Vändras käis Valdur Mikita. Lastekirjanikest külastasid Pärnumaa raamatukogusid Anti Saar, Mika Keränen, Kätlin Vainola, Markus Saksatamm jt.  33 Kristiina Ehini ja Silver Sepa laulude ja luuletuste õhtu toimus Pärnu-Jaagupi ja Vihtra raamatukogus. Pärnjõe Raamatukogu 90. juubelit tähistati Silver Sepa kontserdiga, kus külaliseks ka näitleja-luuletaja Elle Eha-Are. III Treimani raamatusõprade päeval tähistati põlisrahvaste ja eesti keele aastat, kohtuti lastekirjanik Mika Keräneniga, autoga Aafrikas rännanud Tarmo Tamminguga. Slawomira Borovska Peterson Poola Suursaatkonnast viis läbi laste õpitoa, kus prooviti paberlillede valmistamist ja masurkakookide kaunistamist. Raamatukogude ruume kasutatakse kohtumisõhtute, koosolekute ja õpitubade läbiviimiseks, kohtumiseks vallarahvaga. Ajalootunni “Minna ei tahtnud, jääda ei saanud“ viis Sindis läbi „Meritsi maailma läinud eestlaste lood“ sarja autor Enn Hallik. Heli Tombaku terviseloengut kuulati Toris ja Urgel, Tanel Talvega kohtuti Libatses ja maailmarändur Fileppega Argentiinast Treimanis. Euroopa päeva puhul oli Sindi raamatukogus külaliseks Marianne Mikko. Koongas esines Liina Kääri teemal „India muljed – kultuuritundlikkuse proovikivi” ja kohtuti fotograaf Eve Kääriga. Mälumänge korraldavad ja küsimusi koostavad –Are, Pärnjõe, Sauga, Kõmsi, Saulepi, Võiste raamatukoguhoidjad. Populaarsust kogub lauamängude mängimine raamatukogus (Pärnu Keskraamatukogu, Vihtra, Pärnjõe, Lindi, Varbla). Raamatukogud pakuvad võimalust kogukonna liikmetel tutvustada oma hobisid. Nii oli Võiste raamatukogus vaatamiseks Rein Kaupmehe loodusfotode näitus ja Lilian Õisi fotonäitus „Fotosilm näpu vahel metsas, rabas, mere ääres...”. Pärnu-Jaagupi raamatukogus eksponeeris oma maale kohalik kunstnik Marju Lorentson. Ares olid väljas fotonäitus „Maaelu võlud”, Margus Pajo fotonäitus „Are kevadised hetked”, Mait Rebase maalide näitus „Portreed kuulsatest meestest”, Kersti Põdra keraamikanäitus. Raamatukogupäevade ajal toimunud üritusel „Tuntud inimene raamatukogus“ proovisid kätt raamatute laenutamisel – külaline Soomest Petri Tiusanen (Vatla), Ares huvikeskuse kultuurijuht Vilja Alamaa, Kaisma raamatukogus Kergu Algkool-Lasteaia direktor Imbi Uulimaa, avatud noortekeskuse juhataja Reelika Rüütli (Sauga), Tori raamatukogus põhikooli direktor Pille Usin, Vändras Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets, Sindis gümnaasiumi õpetaja Made Uiga ja Kõmsi raamatukogus lasteaed-algkooli õpetaja Aaret Orulepa. Vändra piirkonna aktiivsetele lugejatele toimus traditsiooniline ekskursioon Tartu- ja Mulgimaale. 4.6.2 riiklikul tasandil 2019. a veebruaris alustas Pärnu Keskraamatukogus oma tegevust Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele maja poolt ellu viidud keelekohvik - suhtlemiskoht eesti keelt võõrkeelena kõnelevatele pärnumaalastele. Keelekohviku läbiviija laenutas pea iga kord kohviku tarbeks mõne lauamängu, suvisesse perelaagrisse õuemänge ja muid eesti keele õpet toetavaid teavikuid. Selle koostöö tulemusena on lisandunud eesti keelt võõrkeelena kõnelevaid lugejaid, kes on leidnud tee raamatukokku ja muuhulgas laenutavad ka eesti keele õpikuid. Erialaselt osalevad Pärnumaa raamatukoguhoidjad aktiivselt ERÜ töös – Pärnu Keskraamatukogu on ERÜ toetajaliige; ERÜ juhatuses on 3 Pärnumaa raamatukoguhoidjat.  34 Lisaks on Pärnumaalt ka ERÜ lasteraamatukoguhoidjate sektsiooni juhataja ja Pärnumaa raamatukoguhoidjad on esindatud ERÜ maaraamatukogude sektsioonis. Pärnu Keskraamatukogu oli ERÜ koostööpartneriks teabepäeva „Kohalik omavalitsus ja raamatukogu“ ning maaraamatukoguhoidja päeva korraldamisel. Üleriigiline lasteraamatukoguhoidjapäev toimus Paikuse haruraamatukogus. Pärnumaa raamatukogud (Pärnu Keskraamatukogu, Varbla, Vihtra, Sindi, Pootsi, Sauga, Are, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Surju) osalesid aktiivset ERÜ ja Riigi Infosüsteemi Ameti korraldatud nõuandepäeval „Ole IT-vaatlik“, kus lugejatele pakuti abi küberturvalisuse küsimustes. Kirjanike tuuri "Sõnaränd" raames esinesid Lihula ja Varbla raamatukogus Jelena Skulskaja, Kaarel B Väljamäe ja Adam Cullen. Eesti Lastekirjanduse Keskuse Lugemisisu programmis osalevad Paikuse, Tõstamaa, Sindi, Are, Audru, Häädemeeste, Sauga, Suigu, Tori, Uulu ja Võiste raamatukogud. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Pärnu Keskraamatukogu osales septembrist 2018 maini 2019 NordPlus projektis „Age should not Be a Limit: Teaching Digital Skills for Elderly People“. Projektis osalesid Pärnu Keskraamatukogu, Tammiste Hooldekodu, O. Lutsu nimeline Tartu Linnaraamatukogu Eestist; Tampere linnaraamatukogu Soomest; Utena ja Vilniuse keskraamatukogud Leedust. Projektikohtumistel tutvuti erinevate asutuste koostöövõimalustega eakatele digioskuste õpetamisel ja erinevate riikide edulugudega sel teemal. 2019. aastal toimusid projektikohtumised Leedus ja Tartus. Olulised on ka kogemused, mis saadakse välismaa raamatukogusid külastades. Augustis külastasid Pärnumaa raamatukoguhoidjad Oodi raamatukogu. Pärnu Keskraamatukogu direktor, turundusjuht ja teeninduse peaspetsialist külastasid Dublini raamatukogusid ja tutvusid Iirimaa ühtse raamatukoguvõrguga. Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht tutvus Norras Bergeni piirkonna rahvaraamatukogudega ja teenuste ning koolitustega, mida raamatukogud korraldavad sisserändajate lõimumiseks Norra ühiskonda. Oluline on, et raamatukoguhoidjad saaksid osaleda rahvusvahelistel kongressidel. Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht osales IFLA kongressil Ateenas. Pärnu-Jaagupi raamatukoguhoidja ja Pärnu Keskraamatukogu turundusjuht osalesid ERÜ juhatuse ja maaraamatukogude sektsiooni õppereisil Brüsselisse. Sindi linnaraamatukogu lasteteeninduse spetsialist käis ERÜ lasteteeninduse sektsiooni õppereisil Stockholmis. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. Peamised koolitused, mida raamatukogud pakuvad on seotud digioskustega ning infootsinguga. Pärnu Keskraamatukogu infootsingukoolituste sihtrühmad on Pärnu linna- ja maakonna koolide 6.-12. klasside õpilased. Info tundide läbiviimise kohta on üleval raamatukogu kodulehel ja saadetakse kooliaasta alguses koolide õppejuhtidele. Kokku viidi läbi 16 infootsingutundi 202 osalejale. Lisaks toimus kaks klassiekskursiooni koos teatrialase kirjanduse tutvustamisega. Elukestvat õpet toetavad raamatukogud jätkuvalt individuaalsete nutiabi koolitustega seeniorlugejatele. Pärnu Keskraamatukogu pakkus septembrist maini kord kuus nutiabi lugejatele, kes ei tule toime oma nutiseadmetega või süle- ja lauaarvutiga või on neil tekkinud  35 lihtsalt küsimusi, millele ise vastuseid ei leia. 2019. aastal sai nutiabi 49 inimest. Lisaks juhendasid ja õpetasid Pärnumaa raamatukogude töötajad arvutikasutust jooksvalt vastavalt vajadusele 2019. aastal 2429 korral (2018.a 1389). 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Info Pärnumaa raamatukogude kohta saab kõige paremini kätte Pärnu Keskraamatukogu kodulehelt, iga raamatukogu juurest viivad lingid kas konkreetse raamatukogu kodulehele või valla lehele, kus on kajastatud peamine info raamatukogu kohta. Pärast haldusreformi on oma kodulehed saanud Tori Valla Raamatukogu ja Põhja-Pärnumaa Raamatukogu. Lääneranna Raamatukogu ja Häädemeeste Raamatukogu info leiab valla kodulehelt ja FBst. Enamusel Pärnumaa raamatukogudel on sotsiaalmeedia konto. Pärnu Keskraamatukogu FB kontol on 2177 jälgijat, Instagrami kontol 414. Tori Valla Raamatukogu FB lehel on 503 ja Instagrami kontol 120 jälgijat. Sotsiaalmeedia on kiireim ja mugavaim keskkond raamatukogu tegemiste tutvustamiseks. Maaraamatukogude puhul on väga oluline, et raamatukogude tegemisi kajastatakse kohalikes vallalehtedes. Tori Valla Teatajas ilmus aasta jooksul 2 artiklit, mis kirjutatud raamatukogutöötajate poolt. Kirjutistes kajastus raamatukogus läbiviidud üritus nii sõnas kui pildis. Samuti ilmusid alati ajalehes ürituste kuulutused. Külauudistes kajastas raamatukogude tegemisi kohalik kirjamees Urmas Saard. Pärnu Keskraamatukogu ja maakonna raamatukogude tegemisi kajastab ka Pärnu Postimees. 2019. aastal kujundati Pärnu Keskraamatukogule roll-up, kus on ära toodud raamatukogu põhiteenused ja mida on hea messidele jm üritustele kaasa võtta. 4.9 Andmebaasid. 2019. a uusi andmebaase juurde ei ostetud. Kasutusel on Pärnumaa kodulooline artiklite andmebaas, mis on kättesaadav kodulooportaalis ja URRAMi e-kataloogi artiklite osas . Koduloolisse andmebaasi lisandus 2019. a 85 kirjet, kokku sisaldab andmebaas 46120 artiklikirjet. 5. 2020. aasta tegevused 2020. aastal on plaanis mitme Pärnumaa raamatukogu kolimised uutesse ruumidesse – Lääneranna raamatukogu Koonga haruraamatukogu kolib amortiseerunud ruumidest koolimajja. Häädemeeste raamatukogu Kabli haruraamatukogu peaks kolima tagasi renoveeritud külamajja – tõenäoliselt palju väiksematesse ruumidesse ja väiksema koguga. Massiaru haruraamatukogus on vald soosinud remonttööde tegemist, see jätkub ka tuleval aastal. Massiaru raamatukogu tulevik paistab pisut kindlam, kuid Kabli haruraamatukogu tuleviku suhtes ei ole veel kindlat seisukohta võetud. Tori Valla Raamatukogu Sindi haruraamatukogu uue maja avamine peaks toimuma 1. mail. Raamatukogus saab olema rohkem ruumi erinevate tegevuste pakkumiseks nii lastele kui täiskasvanutele, laheneb probleem liikumispuudega inimeste pääsuks raamatukokku. Mõttes on teha vallavalitsusele ettepanek luua Tammistesse haruraamatukogu ja Urgele jätta  36 välisteeninduspunkt. Samuti käivad läbirääkimised Tori haruraamatukogu ja Tori kooliraamatukogu ühendamiseks. Loodetavasti saab valmis ja valla poolt kinnitatud Tori Valla Raamatukogu arengukava. Lääneranna Raamatukogus on kasutusel nii URRAM (Varbla, Saulepi, Koonga, Lõpe) kui RIKS (Lihula, Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Virtsu, Metsküla, Vatla), 2020. aastal on plaanis kõik raamatukogud viia üle URRAMile. See lihtsustaks nii vallasisest kui maakonna raamatukogude vahelist RVLi (kõik Pärnumaa raamatukogud kasutavad URRAMit). Põhja-Pärnumaa valla raamatukogudes on plaanis korraldada 2020. aasta algul lugejate rahuloluküsitlus, mis on ka üheks sisendiks arengukava koostamiseks, mis peaks valmima maikuuks. Põhja-Pärnumaa vallas (endise Vändra valla ja alevi aladel) toimub mais Pärnumaa maaraamatukoguhoidjate traditsiooniline 2-päevane seminarlaager, mis on pühendatud digikultuuriaastale. 2019. aastal Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonna poolt kogu maakonna lapsi lugema ärgitav projekt „Karutemp 2020“ lõpetatakse kevadel ülemaakonnalise tembutajate kokkusaamisega, kuhu kutsutakse ka üks tuntud lastekirjanik. 2020. aastal on Pärnu Keskraamatukogul plaanis hakata ette valmistama RFIDle üleminekut – kaardistatakse kogu protsess ja vajadused ning esitatakse linnavalitsusele taotlus rahastuse saamiseks. Pärnu Keskraamatukogule on RFIDle üleminek väga oluline, see aitaks kaasajastada teenuseid ning olla kasutajatele kättesaadav 24/7. Jätkuvalt on murekohaks Ranna haruraamatukogule uute ruumide leidmine. 2020. aasta jooksul on plaanis paigutada kõikidesse haruraamatukogudesse tagastuskastid. Uue teenusena käivitub loodetavasti Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonna Pilliriiul (muusikainstrumentide kojulaenutus). Pärnu maakonnas jätkub raamatukogude tehnilise võimekuse parandamine ja uute teenuste arendamine lähtudes kasutajate ja kogukonna vajadustest. Töötatakse selle nimel, et igas eas inimesed tunneksid end raamatukogus hästi. Koostajad Maateeninduse peaspetsialist Lenna Eliste Turundusjuht Krista Visas Teeninduse peaspetsialist Marina Jantson Direktor Heinike Sinijärv /allkirjastatud digitaalselt/ 3. märts 2020. a  37 LISA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks kulutatud (koolituse maht ) Pärnu 100 2144 6850€ Keskraamatukogu Häädemeeste 18 102 240€ raamatukogu Uulu raamatukogu 5 32 80€ Võiste raamatukogu 7 104 200€ Kihnu raamatukogu 3 13 80€ Kilingi-Nõmme 8 146 180€ raamatukogu Surju raamatukogu 7 42 75€ Lääneranna 18 250 750€ raamatukogu Põhja- Pärnumaa 16 456 722€ raamatukogu Tori valla 31 450 1830€ raamatukogu LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Krista Visas (Pärnu Keskraamatukogu): aprillis ettekanne „The Digital ID of Estonians“ – Prantsuse raamatukogujuhtide juhtimise programmis osalejate delegatsioonile; Mais – „Pärnu Keskraamatukogu osalemiskogemused erinevates projektides“ – Tartu O. Lutsu nim Linnaraamatukogu ettekandepäeval „Rahvaraamatukogud koolitajana“; Oktoobris – „IFLA kongress Ateenas“ – ettekanne Pärnumaa raamatukoguhoidjatele; Maaraamatukoguhoidja päeva moderaator; Novembris – „Dublini raamatukogud ja Iirimaa ühtne raamatukoguvõrgustik“ – ettekanne Pärnumaa raamatukoguhoidjatele. Signe Peeker (Pärnu Keskraamatukogu): „Pärnu Keskraamatukogu teenused lastele. Uuem laste- ja erialakirjandus“ – ettekanne Pärnu lasteaiaõpetajatele. Helen Voogla (Kõmsi) andis valla kultuurikomisjoni koosolekul ülevaate raamatukogu tööst, oli giidiks Hanila kiriku külastajatele. Ülle Toomla (Võiste ) tutvustas emakeelepäeva puhul uuemat eesti kirjandust vanaemade klubi Tegusad Vanaemad liikmetele.  38 Evi Laarents (Treimani) andis ülevaate Treimani (Dreimansdorf) küla ajaloost Häädemeeste Keskkooli giidinduse õpilastele ja viis Raamatusõprade päeval läbi ajalootunni. Malle Pajo (Are) tutvustas Are kooli lastevanemate koosolekutel veebipõhist õppematerjali keskkonda OPIQ, viis läbi Are kooli laste lugemiskonverentsi ja korraldas mälumänge. Ene Michelis ja Rita Raudsepp (Sindi raamatukogu) – Lugemisisu programmi tutvustavad tunnid Sindi Gümnaasiumi 1.-4. klasside õpilastele ja Sindi lasteaia vanemate rühmade lastele. Rita Raudsepp (Sindi raamatukogu) – ülevaade ERÜ lasteraamatukoguhoidjate sektsiooni tegevusest ERÜ aastakoosolekul ja XVI lasteraamatukoguhoidjate päeval Paikusel; Muinsuskaitse päevade raames ülevaade „Siis kui Ernst Peterson-Särgava veel Sindis elas“. Ene Michelis (Tori valla raamatukogu) – „Kuidas läheb Tori valla raamatukogul?“ – ettekanne Pärnu Keskraamatukogu seminaril ja ettekanne Tori Vallavolikogu kultuurikomisjoni ees raamatukogu tööst. Monika Jõemaa (Põhja-Pärnumaa raamatukogu ) viis koostöös Vändra Kultuurimajaga läbi kultuuriloolise retke J. W. Jannseni radadel tema 200 sünniaastapäeva tähistamiseks, osales piirkonna kõneisikuna laulupeo tule teekonnal Torist kuni Sakala teeni koostöös Vändra Kultuurimajaga, tegi giidituuri Vändra alevis Pärnu fotoklubile, esines ettekandega „Raamatukogureform Põhja-Pärnumaa vallas“ ERÜ korraldatud infopäeval „Kohalikud omavalitused ja raamatukogud“ ja seminaril Pärnumaa raamatukoguhoidjatele Pärnu Keskraamatukogus. Koostööprojektide konkursi "Raamatukogud-muuseumid-noored” lõpuseminaril esines Monika Jõemaa ettekandega „Põhja-Pärnumaa piirkonna ajalooliste fotode digitaliseerimine, näituse „Enne ja nüüd“ korraldamine“. Tõstamaa raamatukogu raamatukoguhoidja Marge Päästel esines kõnega kohaliku rahva- lauliku Liisu Ork’u mälestuskivi avamisel. LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2019) Pärnu Laevalgustuse parandamine ja elektrikilbi uuendamine Keskraamatukogu Lavassaare haruraamatukogu Lääneranna Vahetati välja teenindusruumide valgustus raamatukogu Kõmsi haruraamatukogu  39 Lääneranna Paigaldati varikatus sissepääsu kohale raamatukogu Lõpe haruraamatukogu Häädemeeste Sanitaarremont raamatukogu Massiaru haruraamatukogu Tori valla Lõpetati maaküttesüsteemi rekonstrueerimine raamatukogu Suigu haruraamatukogu Uulu raamatukogu Vahetati laevalgustus Põhja-Pärnumaa Vastavalt tuleohutuse eeskirjadele vahetati välja ukselukud raamatukogu Vahenurme haruraamatukogu Põhja-Pärnumaa Remonditi maakütte trass Vihtra haruraamatukogu LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Häädemeeste raamatukogu Kohtumine Mika Keräneniga 80 Häädemeeste raamatukogu Kohtumine Heli Richardiga 20 Häädemeeste raamatukogu Ajalootund Treimani küla 12 Treimani haruraamatukogu ajaloost Häädemeeste raamatukogu Paberlillede ja masurkakookide 40 Treimani haruraamatukogu valmistamise õpituba Uulu raamatukogu Pidu Põhjalas 10 Võiste raamatukogu Emakeelepäevale pühendatud 29 üritus lasteaialastele  40 Kihnu raamatukogu Ettelugemispäev „Heal meelel ja 10 ilusal keelel“ Kilingi-Nõmme Unustamatu Edgar Valter 30 raamatukogu Surju raamatukogu Lauamängupäev 8 Lääneranna raamatukogu Küpsetuspäev koos 9 Kirbla haruraamatukogu lugemisminutitega Lääneranna raamatukogu Emakeelepäev: uute sõnade 30 Kõmsi haruraamatukogu väljamõtlemisvõistlus Lääneranna raamatukogu Made Balbati kohtumine Lihula 12 Lihula haruraamatukogu lasteaia lastega Lääneranna raamatukogu Lauamänguõhtu 5 Vatla haruraamatukogu Lääneranna raamatukogu 4.-5. klasside nuputamisvõistlus 11 Virtsu haruraamatukogu „Keelepusle“ Põhja-Pärnumaa Kokanduskursus 60 raamatukogu Põhja-Pärnumaa Vanade fotode digiteerimise 9 raamatukogu töötuba Põhja-Pärnumaa Ettelugemispäev: tähistame Siiri 31 raamatukogu Pärnjõe Laidla 60. juubelit haruraamatukogu Põhja-Pärnumaa Luulehommik raamatukogus: 21 raamatukogu Pärnu- neljas klass luges Leelo Tungla Jaagupi haruraamatukogu luuletus, arutelu esituste üle Põhja-Pärnumaa Raamatukogu töö ja laenutuste 24 raamatukogu Suurejõe tutvustamine 7.-9. klassile haruraamatukogu Põhja-Pärnumaa Hakkame santima 16 raamatukogu Vahenurme haruraamatukogu Tori valla raamatukogu Emakeelepäeva tähistamine. 120 Are haruraamatukogu Kohtumine Ilmar Tomuskiga Tori valla raamatukogu Kohtumine kirjanik Jaanus 127 Are haruraamatukogu Vaiksooga Tori valla raamatukogu Hõimupäeva tähistamine koos 123 Are haruraamatukogu Ungari rahvamuusikaansambliga  41 Magosi ja lauljanna Bori Feketega Tori valla raamatukogu Mälumängude koostamine ja 770 Are haruraamatukogu läbiviimine Are Põhikoolis (kokku 14 mälumängu Tori valla raamatukogu Emakeelepäeva viktoriin ja 17 Sauga haruraamatukogu öölugemine Tori valla raamatukogu Osalemine lugemiskoerte 56 Sindi haruraamatukogu programmis „Lugemine käppa“ Tori valla raamatukogu Laste lugemisklubi 127 Sindi haruraamatukogu „Lugemistuhin“ Tori valla raamatukogu Öölugemine 17 Sindi haruraamatukogu Tori valla raamatukogu Teeme Ära – Suigu lasteaia 10 Suigu haruraamatukogu õueraamatukogu Tori valla raamatukogu 3D pliiatsite töötuba 10 Suigu haruraamatukogu Tori valla raamatukogu Lasteaias meisterdamine – Eesti 10 Urge haruraamatukogu lipp Pärnu Keskraamatukogu Kõik lugema! (Loeme lilled 29 Jõõpre haruraamatukogu õitsema!) – 1. klass Pärnu Keskraamatukogu Meile on saabunud jõulud 29 Jõõpre haruraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Vanavanemate päev 19 Lindi haruraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Mobiili- ja internetivaba päeva 300 Paikuse haruraamatukogu tähistamine, lauamängude mängimine vahetundide ajal Pärnu Keskraamatukogu Barbie päeva tähistamine. Barbie 265 Paikuse haruraamatukogu – 60: Nukunäitus, raamatunäitus, teematunnid algklassilastele ja lasteaiarühmadele Pärnu Keskraamatukogu Lugemiskoer Jessy 16 Paikuse haruraamatukogu raamatukogus Pärnu Keskraamatukogu Lastekirjanike tuur Paikuse 230 Paikuse haruraamatukogu raamatukogus. Külas käisid Kairi Look, Kätlin Vainola ja illustraator Ulla Saar Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogutunnid 490 Ranna haruraamatukogu lasteaedadele  42 Pärnu Keskraamatukogu Perepäev 55 Tõhela raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Nutivaba nädal 42 Tõstamaa haruraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Ööraamatukogu 14 Tõstamaa haruraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Nutimäng 5. klassidele 64 Pärnu Keskraamatukogu Kirjanduslik mälumäng 52 põhikoolile: Lauludeks saanud luule Pärnu Keskraamatukogu Kirjanduslik mälumäng 21 gümnaasiumile: Marie Under. Artur Alliksaar. Juhan Viiding Pärnu Keskraamatukogu Nutimäng „Tunne raamatukogu“ 55 Pärnu Noorte Vabaajakeskuse loovus- ja kultuurilaagris osalejatele Pärnu Keskraamatukogu 3D pliiatsitega joonistamise 35 töötuba Pärnu Keskraamatukogu Bee- ja BlueBot robotite 54 juhtimise töötuba Pärnu Keskraamatukogu Kohtumine Contraga – 8.-9. 135 klasside õpilastele Pärnu Keskraamatukogu Kohtumine Anti Saarega 60 Pärnu Keskraamatukogu Kohtumine Mika Keräneniga 70 Pärnu Keskraamatukogu Teatri „pohybs&konsorten – 82 mobiles Theater“ turnee Eestis – etendus „Grühvel“ Pärnu Keskraamatukogu Autobahnspiel - Tallinna Goethe 100 Instituudi poolt korraldatav saksa keelt ja kultuuri tutvustav mäng 5. klasside õpilastele Pärnu Keskraamatukogu Koolivaheaja pusletalgud 32 Pärnu Keskraamatukogu Koolivaheaja töötoad 85 Pärnu Keskraamatukogu Mürakarukool 425 Pärnu Keskraamatukogu Karukäpaklubi 20 Pärnu Keskraamatukogu Lugemiskoerad 232 Pärnu Keskraamatukogu Loominguliste laste ring 75 „Jutupaunikud“  43 Pärnu Keskraamatukogu Kirjandusmäng 2019 – 45 maakondlik võistlus Pärnu Keskraamatukogu Gulliveri Tomuski mäng 110 Pärnu Keskraamatukogu Üleilmne jutuvestmise päev 116 Pärnu Keskraamatukogu Suvine otsimismäng „Põnev 70 Pärnumaa“ Pärnu Keskraamatukogu Kohtumine Markus 75 Saksatammega Pärnu Keskraamatukogu Maakondlik neljandate klasside 45 ettelugemisvõistlus Pärnu Keskraamatukogu Meisterdamisväljakutse „Igale 35 karule oma kampsun“ Pärnu Keskraamatukogu Ettelugemispäev lasteaialastele 75 Pärnu Keskraamatukogu Põhjamaade nädala etendus ja 60 jututund „Pipi läheb poodi“ Pärnu Keskraamatukogu Jõuluetendus „Jõulukülalised 140 kosmosest“ LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 2019. aastal moodustati 2 suurt valla keskraamatukogu: Tori ja Põhja-Pärnumaa valla raamatukogu. Raamatukoguteeninduses toimusid muudatused, mis vajasid sisseelamiseks aega. Esialgu tuli tegeleda organisatsiooniliste küsimustega, raamatukogud vajasid abi muudatuste sisseviimisel. Valdade keskraamatukogude direktoritele oli Pärnu Keskraamatukogu nõu ja jõuga abiks. Kõigi maakonna omavalitsustega on sõlmitud igal aastal leping, mis sätestab hangitavate teavikute summa ja täienduskoolituse korraldamiseks tehtavad kulud. Pärnu Keskraamatukogu komplekteerib ja töötleb raamatuid 37-le raamatukogule ja peab arvestust riigi toetuse kasutamise üle. Raamatukogud saavad uusi raamatuid 2 korda kuus. Pärnu Keskraamatukogu töötajad abistasid maakonna raamatukogusid inventuuride tegemisel ja kogude korrastamisel. Pärnu Keskraamatukogu korraldas aasta jooksul erinevaid koolitusi, õppereise ja vahendas infot erinevate täiendkoolituste kohta. Samuti organiseeriti ja koordineeriti nii üle-eestilisi kui ka maakondlikke projekte lugemishuvi äratamiseks. Keskraamatukogu kogus ja edastas vajalikku statistikat ning analüüsis maakonna rahvaraamatukogude tegevust. Saatja: Ülle Talihärm <[email protected]> Saadetud: 04.03.2020 10:19 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: FW: Pärnumaa aastaaruanne Manused: parnumaa_aastaaruanne 2019.asice -----Original Message----- From: Heinike Sinijärv <[email protected]> Sent: Wednesday, March 4, 2020 7:56 AM To: Ülle Talihärm <[email protected]>; margitj <[email protected]> Subject: Pärnumaa aastaaruanne Tere! Saadan Pärnumaa aastaaruande. Palun vabandust hilinemise pärast. Planeerisime oma aega valesti ja sellest ka ületähtaja minek. Järgmisel aastal oleme täpsemad! Lugupidamisega -- Heinike Sinijärv Keskraamatukogu direktor tel. 4455708