Aruanne

PÕLVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2019. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Põlva, 2020  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 3 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud.............................................................5 2.2 Eelarve .........................................................................................................................5 2.3 Projektid.......................................................................................................................6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng .........................................................................7 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .......................................................................... 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused .............................................. 8 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ................................................... 9 2.4.4 Erialahariduse omandamine ............................................................................ 9 2.4.5 Töötajate tunnustamine. .................................................................................. 9 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ..................................................................................10 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ......................................................... 11 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas (vt ka 4.1) ................11 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................. 11 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) ...................................11 3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat) ........................................ 12 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ....................................................................... 12 3.1.3 Auviste komplekteerimine ............................................................................ 12 3.1.4 Muude teavikute komplekteerimine ............................................................. 12 3.2 Inventuurid, mahakandmised.....................................................................................12 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 13 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ....................................................................13 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused .......................................................................13 4.3 RVLi teenindus ..........................................................................................................15 4.4 Laste- ja noorteteenindus ...........................................................................................15 4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine ............................................... 15 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ..................................................... 16 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, sh lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine16 4.4.4 Laste- ja noorteüritused (valikuliselt) ........................................................... 16 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ........................................................................17 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond ................................................................................18  3 4.6.1 kohalikul tasandil .......................................................................................... 18 4.6.2 riiklikul tasandil ............................................................................................ 19 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ................................................................................ 19 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ...........................................................23 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded ............................................................24 4.9 Andmebaasid .............................................................................................................25 5. 2020. aasta tegevused ........................................................................................................... 25 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 27 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 28 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 28 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 29 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 35 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna / Elanike KOV-de Üldkasutavate Harukogude Teenindus- Kokku linna nimi arv arv raamatukogude arv punktide arv maakonnas arv (01.12.18) Põlvamaa 25 355 3 17 12 4 33 1. Põhilised tegevussuunad Raamatukogude töös tervikuna ei olnud palju muudatusi. Haldusreformijärgne raamatukogu- võrk jäi samaks. Lähitulevikku mõjutab kindlasti Räpina vallas vastavalt valdade ühinemis- leppele vastu võetud otsus Räpina valla rahvaraamatukogude viimisest ühtse juhtimise alla (vt. 2.1). Põlva Keskraamatukogu töötas esimese täisaasta teistkordselt ühendatuna (esimene ühenda- mine oli 1. jaanuaril 2015, teine 1. juunil 2018). Esimest korda oli tegu täismahus ühise eelarvega (2018. aastal olid harukogudel (12) oma alaeelarved), mille alusel töötamine kulges edukalt. Koostöö harukogudega oli hea. Kõigis kolmes Põlvamaa vallas (Kanepi, Põlva, Räpina) kehtivad uuendatud arengukavad: Kanepi valla arengukava 2019-2026 Põlva valla arengukava 2019-2030 Räpina valla arengukava 2019-2030 Kõigis arengukavades on märgitud ka raamatukogude arendamine ja toetamine. (Kesk- raamatukogu ja haruraamatukogude sisustuse ja tehnilise baasi uuendamine osutatavate teenuste valiku laiendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks (Põlva vald), Maaritsa kultuuri- maja ja raamatukogu renoveerimine (Kanepi vald) jne.) Tähtsündmused, tegevused: • Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi külaskäik Ahja raamatukokku • ERÜ noorteklubi suveseminar BibliCamp6 Maaritsas  4 • Raamatukoguhoidjate õppereis Soome • Põlvamaa raamatukogude esindaja Mall Kõpu osalemine konverentsil „Raamatu- kogusid ühendavad sillad“ Horvaatias • Liitumine lugemiskoerte programmiga • Võõpsu raamatukogu juhataja Lea Saaremäe 60. tööaastapäev! EV100, eesti keele ja laulupeoaasta tegemisi Eesti külade ühiskingitus EV100 igas külas koos mälestusplaatidega, koostööpartner Eesti Külaliikumine Kodukant • Ahjal istutati raamatukogu-muuseumi aeda toomingas Friedebert Tuglasele, maja seinal avati JutuPeatuse tahvel (katkendiga „Väikesest Illimarist“) ja mälestusplaat. • Lintes avati koostöös MTÜ-ga Linte Tegusad üritusel „Linte kultuurielu 45“ raamatukogu juures kiik, mis on pühendatud endistele ja praegustele kohaliku kultuurielu eestvedajatele. Kiigel leidis koha mälestusplaat. • Valgjärvel avati 6. lõõtsapeo raames mälestuspink lõõtsamees Karl Kikasele ja isutati tema auks tamm. Mälestusplaat pandi laululava seinale. Lõõtsapeo üks peakorraldajaid Heino Tartese kõrval on Valgjärve raamatukogu direktor Ilse Aigro. • Vastse-Kuustes avati naisteklubi Kolmapäev initsiatiivil kogukonnamajas koolitus- ruum ja õppeköök. Mälestusplaat paigutati maja seinale. Naisteklubi eestvedaja on Vastse-Kuuste raamatukogu juht Mall Kõpp. Eesti keele ja laulupeo aastat tähistati peamiselt näitustega, aga toimus ka loenguid ja kohtumisi. Raamatukoguhoidjad rõhutavad, et eesti keele aasta põhiidee – emakeele väärtustamine – väljendus paljudes ettevõtmistes ja raamatukogu igapäevatöös (kirjanikel paluti kohtumistel rääkida emakeele tähtsusest, senisest veel enam pöörati tähelepanu laste- raamatute tutvustamisele jne). Näitusi • Kanepi lauluseltsi tegevust ja Kanepi kooride osalemist laulupidudel kajastav näitus „Kanepi laulab“ Kanepi raamatukogus. • Lastejoonistuste näitus „Sinule Eesti, Sinule Põlvamaa“ Kanepi raamatukogus. Laste emotsioonid Põlvamaa laulupeolt Intsikurmus. • Raamatunäitus „Eesti keele õpikud läbi aegade“ Meeksi raamatukogus. • Näitus „Minu vanim-, lemmik- ja autogrammiga raamat“ kohalike elanike kogudest Kiidjärve raamatukogus. • Näitus „Eesti laulupidu 100. Dirigendid“ Saverna raamatukogus. • Igakuiselt vahetatav seinaväljapanek keskkogus (Põlvas), mis andis eesti keele kohta teada palju põnevat. • Raamatunäitus „Kõlav ja kaunis kõnes ja keeles: 100 aastat riigikeelt“ Põlvas koostöös Tartu linnaraamatukoguga. Üritusi • Ajaloolase Kersti Taali loeng „Eesti keel 19. sajandi maarahva keelest Tartu Ülikooli õppekeeleks“ Vanaküla raamatukogus.  5 • Traditsiooniline emakeelepäev Meeksis raamatukogu ja kooli koostöös. Kõneles Eve Süvalep. • Traditsiooniline emakeelepäev Räpinas raamatukogu ja gümnaasiumi koostöös (1.–4. kl). • Traditsiooniline emakeelepäev Kiidjärvel. Seekord keskenduti Mikk Sarve raamatutele ja sarjale „Kirjanikud omavahel“. • Võru Instituudi uute raamatute – Jaan Kaplinski „Latsepõlve suve“ ja Urmas Kalla „Võru-eesti eksitussõnastiku“ – esitlus Põlvas. Raamatukogude tegevus ja koostöövõime on heal järjel. • Raamatukogud teevad koostööd rahvamajade, koolide, lasteaedade, hooldekodude jt kohalike asutustega, samuti kolmanda sektoriga. • Raamatukoguhoidjad osalevad külaliikumises, viies läbi suurüritusi (vt EV100 igas külas). 2019. aastal võõrustas mitu raamatukoguhoidjat Põlvamaal toimunud Eesti Külade XIII Maapäevast osavõtjaid. Seegi toimus heas koostöös. • Raamatukogud viivad läbi palju heal tasemel üritusi, integreerides erinevaid kunsti- liike (kirjandus, muusika, kujutav ja tarbekunst). Raamatukoguhoidjad mõjutavad oma piirkonna elu tervikuna. Esiletõstmist väärivad Ahja, Vastse-Kuuste, Saverna, Vanaküla, Himmaste, Kiuma, Maaritsa, Valgjärve, Rasina, Peri ja Taevaskoja raamatukogu. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Aasta jooksul raamatukogude võrgus muudatusi ei toimunud, kuid tehti ettevalmistusi Räpina valla raamatukogude ühendamiseks alates 1. jaanuarist 2020. Räpina vallavolikogu võttis 16. oktoobril vastu otsuse Räpina valla rahvaraamatukogude ümberkorraldamisest ja Räpina valla Keskraamatukogu moodustamisest. 20. novembril võttis vallavolikogu vastu ühendatud raamatukogu põhimääruse. Kanepi vallas uuendati raamatukogude põhimäärused ja kasutamise eeskirjad. Kokkuvõte. Põlva Keskraamatukogu tegutseb praegusel kujul alates 1. juunist 2018, mil raamatukoguga liideti haldusreformi järel Põlva valda juurde tulnud rahvaraamatukogud. (Senise Põlva valla raamatukogud ühendati 2015. aastal.) Harukogud (12): Ahja, Himmaste, Kauksi, Kiidjärve, Kiuma Mooste, Peri, Rasina, Taevaskoja, Tilsi, Vanaküla, Vastse-Kuuste. Räpina valla Keskraamatukogu alustas tööd 1. jaanuaril 2020. Keskraamatukogu asub Räpinas. Harukogud (7): Leevaku, Leevi, Linte, Meeksi, Ruusa, Veriora, Võõpsu. (Seoses harukoguks nimetamisega eemaldati senise Linte raamatukogu-külakeskuse nimest sõna külakeskus.) Kanepi vallas jätkavad kõik raamatukogud iseseisvana. Nõukogud. Keskraamatukogu nõukogu kiitis heaks suvised lahtiolekuajad (e-posti teel suheldes). Võõpsu raamatukogu nõukogu kogunes kolmel korral, arutades 2019. aasta tööplaani, ürituste korraldamist ja teavikute kustutamist.  6 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.18. € 31.12.19 € Eelarve kokku 1116,089 1063,092 -4,75 sh keskraamatukogu 629,052 583,777 -7,20 Personalikulu 626,168 659,390 +5,31 sh keskraamatukogu 358,266 381,751 +6,60 Komplekteerimiskulu 188,099 188,879 +0,41 sh KOV-ilt 139,831 141,189 +0,97 sh riigilt 48,268 47,690 -1,20 sh keskraamatukogu 93,408 92,938 -0,50 sh KOV-ilt 66,560 66,410 -0,23 sh riigilt 26,848 26,528 -1,20 Infotehnoloogiakulu 31,488 33,704 +7,04 sh keskraamatukogu 20,003 24,661 +23,29 Kogueelarve on veidi langenud. Langus on suurem keskkogus, kus tegemist oli esimese ühise eelarvega töötatud täisaastaga. Vähenemine (sisuliselt ülejääk) tekkis ühishangete korralda- mise ja küllalt suure projektfinantseerimise tõttu. Personalikulu on kasvanud. Riigi toetussumma on vähenenud, mis otseselt on tingitud küll elanike arvu vähenemisest, kuid näitab ka, et riik pole teavikute soetamise summat tõstnud. Omavalitsustelt saadud summa on pisut tõusnud, kuid võiks kindlasti olla veel suurem. Keskkogu IT-kulu tõusis seoses hankega 15 arvuti ostmiseks. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt Periood Eraldatud Projekti saadud?) summa üldmaksumus Kulka Põlvamaa ekspertgrupp Linte Vihiku meisterdamise töötuba 17.12.2018– 100,00 150.00 17.02.2019 Maaritsa Kohtumised Epp Petronega Maaritsas, 12.03.–14.04.2019 300,00 397.00 Vanakülas, Põlvas Meeksi Emakeelepäev. Kohtumine Ele 11.03.-20.03.2019 125,00 150.00 Süvalepaga Põlva Keskraamatukogu Kiidjärve Raamatukoguhoidja Laine Nilbe 95. 01.04.–31.05.2019 200,00 343,00 sünniaastapäeva tähistamine Vastse-Kuuste Kohtumine Mika Keräneniga 15.04.–30.09.2019 200,00 223,69 Kohtumine Vahur Afanasjeviga 15.03.–31.08.2019 200,00 313,47 Kohtumine Jaak Urmetiga 01.02.–30.04.2019 180,00 200,00 Rahvakultuuri Keskuse ja MTÜ 30.05.–30.08.2019 190,00 212,38  7 Jutumaja rändnäituse „Et rada ei rohtuks“ avamine Raamatukogupäevade üritused 16.09.–16.12.2019 232,00 301,54 Kohtumine Epp Petronega 02.09.–20.12.2019 100,00 130,00 Kohtumine Anti Saarega 01.10.–20.12.2019 120,00 144,64 Keskraamatukogu (Põlva) Teabepäev „Efektiivne 10.02.–31.05.2019 200,00 306,14 kliendisuhtlus“ raamatukoguhoidjatele Lastekirjanduse teabepäev 95.03.–31.05.2019 250,00 339,00 raamatukoguhoidjatele Üle-eestilise 3.-4. klasside 15.03.–15.04.2019 250,00 374,79 kirjandusmängu eelvooru korraldamine Kontserdisari „Muusika 101 30.04.–15.10.2019 250,00 1309,89 Eestimaale“ keskraamatukogus ja Vastse-Kuustes Maakonna raamatukoguhoidjate 30.06.–15.09.2019 1300,00 5292,00 õppereis Soome Põlvamaa XIV 25.09.–30.11.2029 600,00 862,11 maaraamatukoguhoidja päev Ülevabariigilise 4. klasside 20.09.–30.10.2019 200,00 248,62 ettelugemisvõistluse „Heal meelel ja ilusal keele“ Põlvamaa eelvoor Kulka helikunsti sihtkapital Keskraamatukogu Kontserdisari „Muusika 101 30.04.–15.10.2019 600,00 1309,89 Eestimaale“ keskraamatukogus ja Vastse-Kuustes Kultuuriministeerium Maakonna raamatukoguhoidjate 25.09.–30.11.2029 2000,00 5292,00 õppereis Soome Kokku 7597,00 11298,27 Toetuste summa on eelmise aastaga võrreldes palju suurem (siis 2560,00) tänu õppereisile Soome ja sarjale „Muusika 101 Eestimaale“. Projektitoetused olid tavapäraselt suureks abiks ürituste (eeskätt kohtumised kirjanikega) ja täienduskoolituse läbiviimisel. Suurim projekt oli õppereis Soome, mida tänuväärselt toetasid Kulka Põlvamaa ekspertgrupp ja Kultuuri- ministeerium. Ekspertgrupiga on olnud aastatepikkune väga hea koostöö täienduskoolituse korraldamisel. Kuna raha jagamise kord muutus, tuleb edaspidi keskenduda õppereisidele, mida ekspertgrupp jätkuvalt toetab. Keskkogu taotles ekspertgrupilt ka 14 juubelitoetust, neist 11 raamatukoguhoidjatele ja kolm teiste kultuurivaldkondade esindajatele. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Raamatukoguhoidjate (48) ja abipersonali (12) koosseis ei muutunud. 2019. aasta 28. veebruaril lahkus töölt Põlva Keskraamatukogu kauaaegne teenekas direktor (alates 1975. aastast) Reet Kappo. 1. märtsil asus direktorina tööle Kati Maidla, kes seni töötas Peri harukogu raamatukoguhoidjana. Kanepi valla raamatukogudes seati seoses uute põhimääruste vastuvõtmisega sisse direktori ametinimetus.  8 Räpina vallas muudeti seoses raamatukogude ühendamisega seniste raamatukogu juhatajate ametinimetus raamatukoguhoidjaks. Valla keskraamatukogu juhi ametinimetus on direktor. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Koolitusi (57) ja koolitustunde (826) oli seekord vähem (2018 – 121 ja 1966). Peapõhjuseks on kindlasti see, et kui 2018. aastal toimus ka keskkogus koolitusi (digipädevus, võrukeelne kirjandus), mille eest väljastati koolituskeskuste (Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu) tunnistus/tõend, siis 2019. aastal selliseid koolitusi ei olnud. Paljud raamatukoguhoidjad osalesid koolitustel väljaspool maakonda, keskkogu koolitustest võtsid osa kõik. Taas võeti rohkearvuliselt osa algupärase lastekirjanduse päevast Tartus (9). Palju osavõtjaid oli ka ERÜ maaraamatukogude suveseminarist Järvamaal (6). ERÜ maa- raamatukogude teabepäev toimus Tartus ja seetõttu oli osavõtjaid Põlvamaalt palju (8). Teabepäeva toimumine vaheldumisi Tallinnas ja Tartus on väga hea. Tartu Ülikooli suveakadeemiatest oli seekord populaarsem lasteraamatukoguhoidjate oma kolme osa- võtjaga, rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemias täiendas end üks raamatukoguhoidja. Eesti Lastekirjanduse Keskuse Lugemisisu stardikoolitusel osales viis raamatukoguhoidjat. Esmakordselt võtsid raamatukoguhoidjad (3) osa Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu lugemiskoerte programmi koolitusest Tallinna Keskraamatukogus. Alljärgnevad koolitused ei kajastu LISAS 1, kuid väärivad äramärkimist. Igal aastal võetakse osa praktilistest lühikoolitustest, mis tavaliselt on seotud info- tehnoloogiliste muudatustega. Seekord korraldas Põlvamaa arenduskeskus kultuuritöötajatele (sh raamatukoguhoidjatele) koolituse portaali Kultuurikava.ee teemal. Kultuuri- ja spordiinfo jagamiseks mõeldud portaali, millega Põlvamaa liitus 2019, tutvustas selle juhataja Leo Ariva. Arenduskeskuse töötaja Kristi Kahu käsitles sama teemat ka raamatukoguhoidjate teabepäeval. Põlva vallas võeti sügisel kasutusel uus toetuste taotlemise ja menetlemise infosüsteem Spoku. Vallavalituse korraldatud lühikoolitustel osalesid ka kolmanda sektoriga seotud raamatukoguhoidjad. Sügisel avati Põlvas Väärikate ülikool, mille kuulajateks on ka viis raamatukoguhoidjat. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Kooli- Koolituse teema Koolitaja Koolituse Raamatu- Eelarve/Koolituseks tuse maht / koguhoid- kulutatud summa aeg kestus jate arv/ KOV-de arv 13.02 Suhtlemispsühholoogia Marju Koor 5 36/3 306,14 Info 06.03 Lastekirjandus Krista Kumberg 5 37/3 339,00 Info 17.04 Õppekäik Mall Kõpp 5 34/3 156,00 raamatukogudesse Krista Pikk Raamatukoguüritused Ivi Raudsepp 08.05 Kunstiajalugu Robert Staak 5 34/3 720,00 Muusikaajalugu Maria Staak Kodulooandme- Johannes baas Christopher Portaal Kultuurikava.ee Staak  9 Info Kristi Kahu Iisi Puusepp Kati Maidla 30.- Soome raamatukogud Tiia Vaht - 35/6 5292,00 (õppereis) Tuija Korhonen 31.08 Tiina Äärilä Anna Ala- Honkola Anni Kääriäinen Oili Sivula Lea Kuusirati Mikko Savikko Malin Hollmén Catharina Latvala Tiiu Grönqvist Mall Kõpp 11.09 Täiskasvanuharidus Merle Koik 5 34/3 65,00 (EPALE) Jaanika Tappo Haldusreform Soome õppereisi arutelu Info 23.10 Kodulugu Reet Pettai 5 38/3 862,11 Õppekäik raamatukokku Aime Raadla Kaili Rätsep 13.11 Kirjandus Maire 5 32/3 186,80 Info Liivamets Triinu Laan 11.12 Aruandlus Kati Maidla 5 40/3 440,00 Info Sirve Valdmaa Ülevaade õppekäikudest Tiina Hoop välismaa Ilona Oeselg- raamatukogudesse Tigasing Jõulude tähistamine Mall Kõpp Läbi viidi üheksa koolitust, neist kolm olid ühtlasi väljasõidud. Kõik koolitused saab hinnata õnnestunuks. Kõige suurem ettevõtmine oli õppereis Soome. Õppereise hindavadki raamatukoguhoidjad kõrgelt. Väga rahule jäädi ka Vastse-Kuuste, Taevaskoja ja Kiidjärve raamatukogu külastamisega (17. aprillil), viimases kõneles raamatukoguhoidja Krista Pikk põhjalikult raamatukoguürituste korraldamisest oma raamatukogust. Tavapärasemast suurema osa moodustasidki koolitustel Põlvamaa raamatukoguhoidjate ettekanded, mis on kindlasti hea. Väga vajalik ja kaasa mõtlema panev oli Jaanika Tappo (Maaritsa) ettekanne oma magistritööst „Põlvamaa raamatukogudes haldusreformi konteksti toimunud muutused“. Huvitavad olid raamatukoguhoidjate ülevaated õppereisidest. Külalislektoritest tõstsid raamatukoguhoidjad esile Maire Liivametsa ja Krista Kumbergi. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Avalikke esinemisi oli palju (LISA 2). Märkimisväärne oli Mall Kõpu erialane ettekanne välismaal. Tunnustusväärne on Marta Raadio ajakirjaniku Meelis Käo huvi raamatukogudes toimuva vastu. Raadiointervjuude teemadeks on olnud raamatukogude igapäevane töökorraldus, raamatukogupäevad ja muud suuremad raamatukogude korraldusel toimuvad üritused (nt laadad, kohvikutepäevad). Huvi äratab ka raamatukoguhoidjate endi looming. Mall Kõpp andis intervjuu raadiole seoses oma fotonäitusega. Esmakordne oli Põlvamaa raamatukogudel põhineva magistritöö (Jaanika Tappo) tutvustus. Giiditööd jätkas senises mahus ja heal tasemel Külli Vardja (Ahja). Raamatukoguhoidjad pidid aasta jooksul päris sageli oma  10 raamatukogu tutvustama, kuna huvilisteks olid Järvamaa raamatukoguhoidjad, Läti Kandava rajooni kultuuritöötajad, XIII maapäevast osavõtjad jt. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Tallinna Ülikooli eriala magistriõpingud lõpetas Jaanika Tappo (Maaritsa). 2.4.5 Töötajate tunnustamine. ERÜ teenetepreemia: Reet Kappo (Põlva) ERÜ aastaauhinna parim maaraamatukoguhoidja 2019 nominent: Ene Lugamets (Himmaste), kaasnesid ERÜ ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tänukiri ERÜ aastaauhinna parim kooliraamatukoguhoidja 2019 nominent: Ene Mähar (Viluste põhikool), kaasnesid ERÜ ja POLi tänukiri Kulka Põlvamaa ekspertgrupi elutööpreemia: Ene Mähar Kultuuriministeeriumi tänukiri: Reet Kappo, Tiiu Rõžova, (Meeksi), Elve Vals (Ruusa), Kiira Kazakova (Räpina), Külli Vardja (Ahja), Edda Prükk (Rasina), Ivi Raudsepp (Taevaskoja), Kati Maidla (Põlva) POLi tänukiri: Reet Kappo, Tiiu Rõžova, Kiira Kazakova, Elve Vals, Ivi Raudsepp, Edda Prükk, Kati Maidla, Maire Tühis (Põlva) Kulka Põlvamaa ekspertgrupi juubelitoetus: Tiiu Rõžova, Ivi Raudsepp, Edda Prükk, Maie Nõmm, (Kiuma), Vaike Puuselg (Krootuse), Kiira Kazakova, Margit Õkva (Peri), Ivi Randma, Kati Maidla, Riina Hämelane, Iisi Puusepp (kõik Põlva) Põlva valla aukiri koos rahalise preemiaga: Reet Kappo Põlva valla tänukiri: Külli Vardja, Ivi Raudsepp, Edda Prükk, Kati Maidla, Maire Tühis, Alvar Kusma (kauaaegne keskkogu IT-tugi) Räpina valla tänukiri tööjuubeli puhul: Lea Saaremäe (Võõpsu), Elve Vals Kanepi valla tunnustused: Aasta vabatahtliku töö või isamaalise tegevuse kategooria tänukiri: Irina Kruusla (Põlgaste) töö eest kodutütardega Kultuurielu edendaja kategooria nominent: Tiina Hoop (Saverna) Eesti Folkloorinõukogu tänukiri abi eest rahvarõivaste tutvustamisel: Tiina Hoop Põlvamaa aasta sädeinimese nominent: Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) Põlvamaa aasta mittetulundusühingu nominent: Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev, eestvedaja Mall Kõpp Aasta õpiteo nominendid Põlvamaalt TÕNi raames, kaasnes ühine tänukiri ETKA Andraselt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt ja TÕNi Põlvamaa koordinaatorilt: Ahja raamatukogu – kogukonna aabits (ringitegevuse eest raamatukogus) Kogukonnaruumide väljaehitamine – Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev Uma Pido (võrukeelne laulupidu) uute laulude võistluse esikoht: Margit Õkva (Peri) autorilauluga „Mõtõlus“  11 Esmakordselt sai Põlvamaa raamatukoguhoidja ERÜ teenetepreemia. Tänuväärselt tunnus- tasid raamatukoguhoidjaid ka Kultuuriministeerium, POL ja Põlva vallavalitsus. Kanepi vallas ei võitnud raamatukoguhoidjad küll ühtegi kategooriat, kuid juba nominendiks esitamine ja tänukiri on tunnustused. Tunnustus- ja koolitusüritus Põlvamaa XIV maaraamatukoguhoidja päev (maapäev) peeti Räpina vallas Leevil koostöös Leevi rahvamaja ja vallavalitsusega. Tutvuti Süvahavva villavabriku-muuseumiga ja Leevi raamatukoguga, kuulati kauaaegse emakeeleõpetaja Aime Raadla põhjaliku ülevaadet Leevi kultuuriloost. Raamatukoguhoidjaid tunnustavate sõna- võttudega esinesid Piret Rammo (Räpina abivallavanem), Lennart Liba ja Andres Määr (mõlemad Põlvamaa arenduskeskus). Tänati ERÜ konkursside nominente ja tööjuubilare, kelle seast kõige väärikam on 1959. aastal Võõpsu raamatukogus tööle asunud Lea Saaremäe. Maapäeval esinevad alati ka taidlejad, seekord oli peaesinejaks näitetrupp Pungad Helle Mendriku juhtimisel. Maapäeva juhtis Leevi rahvamaja juhataja Anu Luiga. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Tõsiselt arutleti Mooste ja Valgjärve raamatukogu ruumiolude parandamise üle (vastavalt Põlva ja Kanepi vallas). Moostes on kindlasti tegu haldusreformi positiivse mõjuga, sest enne seda oli raamatukogu olukord arutlusel väga põgusalt. 2019. aasta jooksul kaaluti koos vallavalitsusega mitut varianti, sealhulgas seniste, lasteaias asuvate ruumide põhjalikku remonti. Otsust seni veel vastu võetud ei ole. Valgjärvele on lähiajal (loodetavasti 2020) kavas ehitada külamaja, kuhu saab ruumid ka raamatukogu. Praegu asub raamatukogu endises koolimajas kehvades tingimustes, pealegi on hoone müüdud erakätesse. Külamaja valmi- miseni jääb raamatukogu praegustesse ruumidesse. Ruumiolude parandamist vajavad endiselt Leevaku ja Võõpsu raamatukogu. Mõlemad raamatukogud on Räpina valla uue arengukava investeeringute tabelis küll mainitud, kuid kuna nende renoveerimist on aastaid edasi lükatud, pole kindlust ka praegu. Remonditöid tehti, kuid mitte väga suures mahus (LISA 3). Järjepidevalt on viimastel aastatel remonditud Ahja raamatukogu (ühtlasi korrastati raamatukogu-muuseumi aia lõkkeplats, kujundati uued lillepeenrad ja aianurka loodi omaette olemise nurk. Abiks olid vabatahtlikud). Fassaadi korrastamist vajavad ka Himmaste ja Ruusa raamatukogu. Kindlasti vajab suuremat remonti amortiseerunud hoones asuv Peri raamatukogu. Vastse- Kuustes on koolimajas asuva raamatukogu laienemiseks teisele korrusele kooli nõusolek olemas ja koos laiendamisega oleks otstarbekas edaspidi teha remont terves raamatukogus. Vanakülas vajab uuendamist vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Keskkogus (Põlvas) on endiselt päevakorras siseremont koos uue sisekujundusega. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Juurdepääs on 16 raamatukogus. Aasta jooksul töid ei teostatud Kõige keerulisemas olukorras on teisel korrusel asuv Maaritsa raamatukogu, kuhu oleks vaja invalifti. Saverna raamatu- kogus on kavas lähiajal rajada kaldtee. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas (vt ka 4.1) Suuri arendusprojekte ei olnud. Savernas paigaldati valguskaabel, mis parandas internetiühendust. Ruusal vahetus interneti püsiühenduse pakkuja, selleks sai Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Põlvas vahetati välja töötajaarvutid.  12 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Kogude komplekteerimisel peetakse silmas rahvaraamatukogude komplekteerimise põhi- mõtteid. Nende alusel sõnastati 2019. aastal maakonna rahvaraamatukogude kogude kujundamise juhendi algvariant, mis kinnitatakse pärast täiendavaid arutelusid 2020. aastal. Riigieelarveline toetus teavikute soetamiseks oli 47,690 tuhat (1,88 eurot elaniku kohta). Riigitoetuse eest soetati maakonda 32,2% kõikidest ostetud teavikutest (4062 eks) Kõik raamatukogud täitsid nõude osta 30% riigitoetuse eest väärtkirjandust. Omavalitsused toetasid teavikute ostu 141,189 tuhandega, sellest perioodikale 41,152 tuhat. Kogusumma on pisut suurem kui 2018 (139,831), perioodikasumma on aga veidi langenud (41,405). Annetuste osakaal (v.a perioodika) moodustab soetatud teavikutest 9,0 % (mullu 10,8 %). Annetusi oli vastavalt 1222 ja 1500 eksemplari, seega 18,5% vähem. Keskkogus (ilma harukogudeta) oli annetusi 118 (osakaal 5,7%), mis on 2018. aastaga võrrel- des täpselt sama. Suuremad annetajad: EV100 väljaanded (korraldustoimkond ja eraisikud), Võro Selts VKKF, Eesti Kaitsevägi, Euroopa Komisjon, Hoiuraamatukogu, Siseministeerium, Tööinspektsioon, Riigikogu Kantselei. 3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat) Hangiti 13 633 teavikut (v.a perioodika), sellest osteti 12 411 (12 390 raamatut, 12 auvist ja 9 lauamängu) ja annetusena saadi 1222 teavikut (1169 raamatut, 52 auvist ja 1 elektrooniline teavik). Teavikute koguarv langes 1,5 % (mullu 13 843), ostude arv aga tõusis 68 eksemplari (0,5%) võrra (12 343). Keskkogu (ilma harukogudeta) soetas kokku 2073 teavikut (2058 raamatut ja 14 auvist), mis on 20 teaviku võrra rohkem kui 2018. aastal. Raamatute komplekteerimine Raamatuid soetati 13 559 (sellest ostud 12 390 ja annetusi 1169) eksemplari, millest teadmis- kirjandust 28,0 % ja ilukirjandust 72,0 %. Aastaga on teadmiskirjanduse osakaal kasvanud ja ilukirjanduse osakaal kahanenud koguni 4,6% võrra. Keskkogus (ilma harukogudeta) soetati teadmiskirjandust 832 ja ilukirjandust 1226 eksemplari (vastavalt 40,4 ja 59,6%). Siin on tendents vastupidine: teadmiskirjanduse osa on vähenenud ja ilukirjanduse osa kasvanud 2,5% võrra. Keskkogus vaadatakse järjest kriitilise- malt läbi teadmiskirjanduse tellimusi, et vältida olemasoleva dubleerimist. E-raamatuid lugejanõudluse puudumise tõttu ei soetatud. Tarnijad: Rahva Raamat (69,4%), Apollo Kauplused (0,7%), Bestkaup (10,5%), Varrak (10,8%), Raamatu Kodu (4,8%,), Ajalevi (0,6%), muud (3,2%). Tõusnud on Rahva Raamatu ja Raamatu Kodu osakaal, kõigi teiste oma on veidi langenud. Kõik raamatukogud tellivad teavikuid Rahva Raamatu kodulehe kaudu. See on mugav ja võimaldab ka järelkomplekteerida. Rahva Raamatust tellitakse kord nädalas ka näidiseid, mis tuuakse keskkokku kohale koos tellitud raamatutega. Kõigi pakkujate hindu võrreldakse.  13 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Kokku soetati 894 (mullu 991) ajakirjade aastakäiku, neist annetusena 189 (mullu 187). Põlvas 98 aastakäiku ja sellest annetusi 27 (103 ja 20). Ajakirjanduse tellimine on vähenenud (9,8%), milles kindlasti mängib rolli perioodika pidevalt kerkiv hind. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti kokku 64 (sellest oste 12 ja annetusi 52), neist 14 keskkogule. Ostude osa on peaaegu olematu. Vajadus auviste järele on vähenenud. Siiski komplekteeritakse kohaliku kultuuriloo jaoks olulisi auviseid (DVD-d, CD-d), samuti eesti parimate muusikute helikandjaid. 3.1.4 Muude teavikute komplekteerimine Osteti 9 lauamängu, mis on mullusega võrreldes 12 võrra vähem, kuid lauamängude soetamine ongi aastati erinev. 3.2 Inventuurid, mahakandmised Kokku kustutati 24 169 teavikut (mullu 18 414), sellest raamatuid 24 030, auviseid 66, elektroonilisi teavikuid 49 ja lauamänge 24 eksemplari. Keskkogus kustutati kokku 2926 teavikut (raamatuid 2903, auviseid 2 ja elektroonilisi teavikuid 21). Põhjusteks lagunenud, aegunud ja liigsed eksemplarid. Keskkogu on jätkuvalt toonitanud kogude puhastamise vajadust ja käinud maakogudes abiks. Teavikuid on mullusega võrreldes kustutatud 31,3% rohkem. Kustutusakte koostati 27 raamatukogus. (Vaid kahes raamatukogus teavikuid ei kustutatud, neist ühes olid suured kustutusaktid 2017-2018.) Intensiivselt puhastati kogusid Võõpsus, Moostes, Põlgastes, Verioral, Karilatsis, Põlvas jm. Ringlus oli võrdne eelmise aastaga (0,7). Suurem oli ringlus Põlvas (1,5), Himmastes ja Valgjärvel (1,0), Räpinas ja Ruusal (0,8). Inventuur toimus Võõpsu raamatukogus. Kokkuvõtteks saab nentida, et komplekteerimistegevus on olnud stabiilne ja raamatukogu- hoidjad on keskkogu tegevusega väga rahul. Kindlasti oleks aga komplekteerimiseks raha juurde vaja. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Lugejate kasutuses oli 58 arvutit. Ühes maakogus ütlesid üles kaks arvutit kolmest, vallavalitsusest toodi asemele üks kasutatud arvuti ja nii jäi lugejate kasutusse kaks arvutit. Eeltoodud näide ei ole ebatüüpiline. Kindlasti tuleks AIPi arvuteid välja vahetada regulaarsemalt ja enne, kui nad lõplikult rikki lähevad. Siin aga mängib rolli rahapuudus, samuti valdade IT-spetsialistide koormatus. AIPi arvuteid uuendati Lintes ja Verioral. Põlva AIPis vahetati välja operatsioonisüsteem: Linuxi asemel paigaldati Windows. Arvuti- kasutamise eesmärkideks on e-kirjade kirjutamine ja lugemine, arvete tasumine, piletite tellimine, infoportaalide (nt Eesti.ee) külastamine, digiallkirjastamine jne. Väga oluline on printimisvõimaluse olemasolu (dokumendid, piletid, arved jne). Koostöö võib olla väga järjepidev, nt käib üks korteriühistu igakuiselt maaraamatukogus pangakonto väljavõtet printimas. AIPi kasutajad (eriti vanemad inimesed) vajavad sageli juhendamist. Segadusse võib neid ajada kasvõi see, kui raamatukokku printima tulles leitakse, et süsteem on hoopis teistsugune kui kodus.  14 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Tabel 5 Raamatukogu Lugejad 2018 Lugejad 2019 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 9410 9574 +164 Sh keskk (koos 5736 5895 +159 harukogudega) Keskk ilma 2618 2710 +92 harukogudeta- Põlva Raamatukogu Külastused 2018 Külastused 2019 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 174408 171632 -2776 Sh keskk (koos 103553 103696 +143 harukogudega) Põlva 47718 48312 +594 Raamatukogu Laenut- Laenut-d Muutus Päringud Päringud Muutus d 2018 2019 (+-) 2018 2019 (+-) Linna/maak.rmtk 363916 387098 +23182 5607 5504 -103 Sh keskk (koos 211024 234313 +23289 4020 4007 -13 harukogudega) Põlva 106302 128456 +22154 1941 1917 -24 Arvnäitajad on kahe aasta võrdluses põhiliselt plussis. Lugejate ja laenutuste näitajad on tõusnud (vastavalt 1,7% ja 6,4%), keskkogus (koos harukogudega) 2,8% ja 11,0%. Lugejate arv on kasvanud 20 raamatukogus, laenutused 13 raamatukogus. Külastuste koguarv on veidi langenud (1,6%), keskkogus (koos harukogudega) on aga väike kasv (0,1%). Külastuste arv on kasvanud 13 raamatukogus. Kõik näitajad on kasvanud Ahjal, Maaritsas, Meeksis, Moostes, Põlgastes, Rasinal, Taevaskojas, Valgjärvel ja Põlvas. Hõlve on maakonnas tervikuna veidi kasvanud (37,8% ja 36,6%). Päringute koguarv on veidi väiksem (1,8%), keskkogu (koos harukogudega) sisuliselt sama (-0,3%). Raamatukoguhoidjad küll registreerivad päringuid, kuid kindlasti jääb neid muude tegemiste rutus kirja panemata. Mõned raamatukoguhoidjad märgivad, et väga lihtsaid päringuid nad ei registreeri. Teatmebibliograafilise töö kese on keskkogu lugemissaalis Põlvas (1595 päringut). Raskusastmelt olid päringuid taas väga erinevad, osad said lahendatud minutitega, mõnele kulus nädalaid. Lahendamisel kasutati artiklite andmebaase, elektronkatalooge URRAM, ESTER, veebilehekülgi ja süvaveebi võimalusi, teatmeteoseid, Artiklite ja retsensioonide kroonikat, kodulooliste artiklite väljalõikemappe jne. Veebis leiduvad võimalused päringute lahendamiseks on küll suured, kuid sageli aeganõudvad, eelistatud on märksõnastatud andmebaasid (ISE, Seto bibliograafia jms). Kahjuks oli augusti lõpust kuni 2020. aasta jaanuari keskpaigani raskendatud andmebaasi ISE kasutamine: pärast üleminekut tarkvarale Sierra ei töötanud piiramine väljaande ja artikli  15 tüübi järgi, õnneks töötas liitotsing. Nii sai päringu õpilaste identiteet lahendamisel seotud põhimärksõna erinevate samalaadsete märksõnadega: identiteet ja õpilased, identiteet ja noored jne. Liitotsingu kaudu sai kokku viia ka autorit ja märksõna, nt päringud Jaan Kaplinski esseistika ja Contra murdelaulikuna. Liitotsing hõlbustas ka märksõna ja väljaande kombineerimist, nt kinnisvaraturu probleemide käsitlusi Äripäeva veergudel. Kuna viimastel aastatel võetakse ISEsse artikleid valikuliselt, tuli teha otsinguid ka Digarist ja Äripäeva veebiväljaandest. Veel näiteid päringutest: kriminaalasi versus kriminaalmenetlus, venelastega läbirääkimiste pidamise psühholoogia, interneti kasutamine hariduslikel eesmärkidel, negatiivne iive Eestis ja selle põhjused, multirahvusliku, multikultuurse ja multireligioosse riigi majanduspoliitika spetsiifika. Kodu-uurijate tarbeks lahendati keerulisi, samas huvitavaid päringuid: Räpina leivakombinaadi ajalugu (ühtlasi õpilase uurimustöö), Veriora haigla ajalugu, Laheda vallast pärit sõjaväelased, Põlva lõõtsamees Karl Ostra, setude ajalugu jne. Küllalt palju aega panustati käsitööalastele päringutele, aidates Räpina aianduskoolis õppivaid tekstiilkäsitöö eriala õpilasi: rahvarõivaste jakid ja nende ajalugu, Setu, Muhu ja Kihnu pits, kurrutamistehnika, rahvuslik valge pits jne. Käsitöö puhul saab tuua näiteid, kuidas näiliselt kerge päringu lahendamiseks kulub päevi, nt linnumotiiv kindamustris. Kahju, et nüüd leiab ISEst uuemaid käsitöökirjeid minimaalselt. Vaja oleks korralikku käsitööalast andmebaasi. Mõned näiteid teistest raamatukogudest: kätejooga, diabeet ja neerupuudulikkus, sipelgate elu talvel, üldlaulu- ja tantsupidu (ajalugu, info kollekiivide kohta, laulude ja tantsude videod), dramatiseerimiseks sobivad luuletused, Eesti-ainelised luuletused luulepõimiku koostamiseks, kõrrelised aias, aiataime juhtkimbu puitosa (ksüleem), ravitoimega puud, valdade uued vapid, meetmed vältimaks parkimist kortermaja haljasalal, autism, laste söömis- ja unehäired jne. Huvitav ja vajalik on koostöö õpilaste ja õpetajatega. Räpinas valmis raamatukoguhoidjate abiga õpilastöö „Räpina raamatukogu lühiajalugu“, Meeksi raamatukogus korraldavad loodusainete õpetajad viktoriine ja paluvad materjali raamatukogust jne. 4.3 RVLi teenindus Raamatukogud tellisid RVLi teel 3992 teavikut, mis on 10% rohkem kui mullu (siis 3630). Tellimusi täideti kõikides raamatukogudes, vaid kahes raamatukogus ei tellitud ise ühtegi teavikut. Koostöö on väga hea nii raamatukogudega oma maakonnas kui ka väljaspool. Maaraamatukoguhoidjad märgivad, et leidsid uusi partnereid oma maakonnas. Uueks partne- riks väljastpoolt oli Ülenurme Gümnaasiumi raamatukogu (Saverna). Räpina raamatukoguga teevad venekeelse kirjanduse osas endiselt koostööd Mikitamäe ja Värska raamatukogu, mis haldusreformi järel asuvad Võru maakonnas. Meeksis jätkus koos- töö Võnnu ja Järvselja raamatukoguga (varem oldi samas vallas). Keskkogu (ilma harukogudeta) kõige aktiivsemad koostööpartnerid maakonnas olid Vastse- Kuuste (tellis 321 raamatut), Ahja, Kanepi ja Valgjärve (kõik üle 100). Väljaspool maakonda oli kõige tihedam koostöö Tartu Linnaraamatukoguga, kust telliti raamatuid (167) nii lugejatele kui ka keskkogu raamatunäitusteks. Kasutatakse ka järjekorra- võimalust. Tartu raamatukogudega suhtlemise plussiks on kindlasti see, et lugejad ei pea tasuma postikulusid, kuna keskkogu raamatukoguhoidjad viivad-toovad teavikuid käsipostiga. Suur tänu selle võimaluse eest ka Tartu Ülikooli Raamatukogule! Postikulude kallinemine ongi peapõhjuseks, miks Tallinna RVLi keskustest tellitakse varasemast vähem raamatuid (Rahvusraamatukogust telliti vaid 10). Telliti ka digiteeritud materjale (noot Tartu linna- raamatukogust ja neli artiklit Rahvusraamatukogust). Uuteks koostööpartneriteks olid Sisekaitseakadeemia raamatukogu ja Narva Linnaraamatukogu.  16 Uusi teenuseid raamatukogudes kasutusele ei võetud, kuid seniste parandamisega tegeldi. Põlva vallas on keskkogu initsiatiivil valmimas raamatukogudele ja nendega ühes majas asuvatele asutustele ühtsed viidad. Üle on vaadatud haruraamatukogude majasildid ja lahtiolekuaegade sildid. Põlvas paigaldati välistrepile spetsiaalne raamatute tagastamiskapp, mis muutus lugejate hulga kiiresti populaarseks. Keskkogu lasteteeninduse lugemispesas uuendati vaip ning soetati laud ja toolid kõige väiksematele lugejatele, lisaks kaks kott-tooli. Vaiba sai Tilsi raamatukogu lastenurk. Keskkogus tõsteti ka osa kogust otstarbekuse nimel ümber. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine Raamatukoguhoidjad rõhutavad, et pööravad lastekirjanduse komplekteerimisele suurt tähelepanu. Eelisseisus on eesti lastekirjandus. Raamatukoguhoidjad on harjunud jälgima Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi ja koguvat infot mujaltki. Ka keskkogu koolitustel on lastekirjandusele tähelepanu pööratud. 2019. aastal pidas sisuka loengu Krista Kumberg. Kahjuks ei olnud enam täiendavat toetust riigilt lastekirjanduse soetamiseks, millest oli viimastel aastatel tuge. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast- Muutus Laenut Laenut Muutus 2018 2019 (+-) 2018 d 2019 (+-) 2018 2019 (+/-) Linna/maak. 2551 2572 +21 51870 50461 -1409 35259 35983 +724 rmtk Sh keskk 1481 1512 +31 31431 30253 -1178 20789 20706 -83 (koos harukk) Põlva 694 769 +75 11634 10895 -739 7764 7991 +227 Maakonnas tervikuna on lugejad ja laenutused plusspoolel (0,8% ja 2,0%). Külastuste osas on väike langus (2,8%). Keskkogus (koos harukogudega) on lugejate arv veidi kasvanud (2,1%), külastuste ja laenutute arv on pisut langenud (3,7% ja 0,4%). Põlvas (keskkogu lasteteeninduses) rõõmustab lugejate ja laenutuste kasv (10,8% ja 2,9%). Külastuste vähenemisel (6,3%) on oma osa selles, et raamatukogus ei toimund seekord suurte vallaürituste töötubasid. Raamatukoguhoidjad osalesid küll lastekaitsepäeval „Iseolemine ja koostegemine” ning jõulueelsel „Usinate päkapikkude trallil”, kus tegelesid sadade lastega, kuid arvnäitajates see ei kajastu. Lasteteeninduses jätkus ka vääramatu tendents: juba 46,7% laenutuste üldarvust olid laenutused täiskasvanutele. Viivisehirmus lapsevanemad laenavad raamatud oma nimele ja nii kujunebki laste lugemisest moonutatud pilt. Ilmselt oleks abi sellest, kui lapsed viivise tasumisest vabastada. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, sh lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Raamatukoguhoidjate sõnul nõuab laste lugemise arendamine suurt kannatlikkust. Oluliseks peetakse uudiskirjanduse väljapanekuid, mille puhul tuleb arvestada, et raamatute kätte- saamine oleks lastele ka füüsiliselt jõukohane (sobivad riiulid). Tähtsaks töövormiks peetakse ka ettelugemist (raamatukoguhoidjad loevad lastele ja lapsed üksteisele), mis on laienemas. Kui varem loeti ette peamiselt raamatukogupäevade ajal, siis nüüd on palju rohkem aasta- ringset ettelugemist, mis kuulutatakse välja üritusena (lugemispäevad, -tunnid) Raamatukogu- hoidjad loevad kindlasti ette ka muul ajal, aga kui on tegu sariüritustega, annab see kaalu juurde. Ettelugemine on heal järjel Tilsis (aasta jooksul 32 üritust), Himmastes (24), Rasina (23; raamatukoguhoidja loeb lasteaialastele ette lõvi Lõrrina), Vastse-Kuustes (16) jne.  17 Aastale andis värvi liitumine Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu lugemiskoerte programmiga. Suur tänu ühingule ja Maarja Talile! Põlva sai suve hakul esimese teraapia- koera, väga edukalt koolituse läbinud labradori retriiveri Nepsu. Väga tihe ja meeldiv koostöö Nepsu perenaise Urve Seedre ning keskkogu lasteteeninduse ja Himmaste raamatukogu vahel sai alguse oktoobris. Kõigepealt toimusid tutvustavad üritused, kus vesteldi, loeti ja värviti pilte, aga kohe hakkas ka individuaalne töö. Aasta lõpuni luges (üle nädala) Nepsule Põlvas ette neli ja Himmastes kuus last. Urve Seedre sõnul muutsid lapsed juba lühikese ajaga vabamaks. Koostöö jätkub ka 2020. aastal. Kahjuks saab väga head töövormi rakendada vähestes raamatukogudes, kuna lugemiskoeri kõikjale ei jätku. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused (valikuliselt) Konkursid, võistlused, võistlusmomendiga üritused Põhjamaade kirjandusele pühendatud 3.-4. klasside kirjandusmängu Põlvamaa eelvoorust võttis osa kaheksa võistkonda, mis on väikese maakonna kohta väga hea näitaja. Korraldajad tõdesid, et need küsimused, mida nemad raskeks pidasid, ei olnud õpilaste jaoks keerulised ja eksiti näiliselt lihtsamatele küsimustele vastates. Võistlusteks valmistutakse väga tõsiselt, võistlejate hulgas on palju arvamusliidreid, kes soovitavad hiljem ka kaaslastele samu raama- tuid lugeda. (Kirjandusmängu järel muutus Põlvas populaarseks Maria Parri “Vilgukivioru Tonje”.) Eelvooru võitis Kanepi Gümnaasiumi võistkond, kes võistluse finaalis saavutas teise koha! Võistkonda kuulusid Steffi Carlotta Pukk, Katriin Põder ja Karolin Saare, juhendas õpetaja Kaidi Valli-Mägi. Maakonnavoorus saavutas teise koha Põlva Kooli ja kolmanda Saverna Põhikooli võistkond. 4. klasside ettelugemisvõistluse „Heal meelel ja ilusal keelel” eelvoorust võttis osa 10 õpilast (kaheksast koolist), mis on varasemast veidi vähem (põhjuseks võib olla see, et seekord ei olnud soovitusnimestikku). Parimaks osutus Siim Raik Mooste Mõisakoolist Kadi Õunapi juhendamisel. Siim esines südilt ka võistluse finaalis. Eelvooru žüriil tuli esinejate ühtlast taset arvestades välja anda koguni kolm teist kohta, mille pälvisid Melani Kahar (Saverna PK), Grete Ly Kurvits (Põlva K) ja Britt-Marii Vija (Viluste PK). Emakeelele pühendatud ettelugemisvõistlus korraldati ka Krootusel ja Savernas. Esmakordselt viidi võru keele nädala ettelugemispäev „Kullõ, ma loe sullõ!” 2.–7. klassi õpilastele läbi Põlvas. Konkursi peakorraldajad Kaile Kabun ja Tiia Allas Võru Instituudist jäid väga rahule ja avaldasid soovi, et edaspidi võikski ettelugemispäeva korraldada vaheldu- misi Võrus ja Põlvas. Suvelugemine toimus Kanepis, Maaritsas, Krootusel, Savernas, Kiidjärvel, Vastse-Kuustes ja Põlvas, mis on juba arvestatav hulk. Kõikides raamatukogudes toimus ka pidulik lõpuüritus, millega on omakorda seotud traditsioonid (Maaritsas lõpetatakse suvelugemine halloweeni- peoga, ka auhinnad on põnevad – seekord ratsutamisvõimalus). Suvelugemine on igati tore töövorm, aga ometi on aastast ka üks negatiivne kogemus: veel üks raamatukogu soovis suvelugemist korraldada, kuid palve peale osa võtta lapsed ehmusid. Rampsu raamatukogu tegutses jõudsalt Saverna raamatukogus. Lugemisisu programmiga liitusid Veriora, Põlgaste, Mooste ja Vastse-Kuuste raamatukogu. Savernas tähistati Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva koostöös kooliga loomekonkursi ja Pokukonverentsiga. 6. klassi õpilaste ettekanded (4) käsitlesid Edgar Valteri lapsepõlve ja kooliaastaid, tegevust kirjaniku ja illustraatorina ning Pokumaale alusepanijana. Konverentsi ajal olid väljas ka konkursile esitatud joonistused ja pokud, ühtlasi autasustati võitjaid. Ka Krootusel viidi koostöös kooliga läbi Edgar Valterile pühendatud üritusi. Kohtumised kirjanikega on kindlasti lugemist virgutavad. Seekord olid lastel külas Mika Keränen (Kanepi, Saverna, Vastse-Kuuste), Helin Vill (Kanepi, Tilsi), Indrek Koff (Ahja), Kristina Ruder (Saverna), Jaak Urmet (Tilsi, Vastse-Kuuste), Sass Henno (Tilsi), Inga Lunge (Tilsi), Heiki Vilep (Tilsi), Epp Petrone (Tilsi, Põlva), Anti Saar (Vastse-Kuuste), Triinu Laan (Põlva). Väga toreda raamatuesitluse viis Põlva Kooli 1. klassi lastele läbi Triinu Laan. Tema võru- ja eestikeelne raamat „Krutskiline tita = Päähäkääntäv tita“ kingitakse Põlva- ja Võrumaa vastsündinutele.  18 Meisterdamine on saanud raamatukogude pärisosaks, sellega tegeldakse peaaegu kõikides raamatukogudes (LISA 4). Enamasti on see seotud tähtpäevadega (emade- ja isadepäev, jõulud, lihavõtted jne). Siingi oli aasta jooksul palju sariüritusi ja valitses mitmekesisus (eraldi meisterdamispäevad, osana teema- ja kirjandusüritustest, erinevad ajad – mõnele raamatu- kogule sobivad väga koolivaheajad, teistele koolipäeva õhtud jne). Põlvas korraldati esma- kordselt jõulueelsed tegevuspäevad „Päkapikud piiluvad“. Väga tublid juhendajad on raamatukoguhoidjate kõrval käsitöömeister Lea Saan (Himmaste) ja kunstnik Epp Metsaluik (Taevaskoja). Pärimuskultuuri joont hoiti kindlalt Peri raamatukogus, kus see oli seotud ka praktilise tegevusega (tassimuru kasvatamine lihavõtteks, söögitegemine leivanädalal jpm). Ahjal aitab möödunud aegadesse sisse elada suur väliala, näiteks peeti koos Karilatsi muuseumiga kevadist kiigepäeva. Väga tore oli Mare Hundi illustratsioonide rändnäitus „Risti-rästi läbi Eestimaa“ Milvi Panga raamatule „Mesikäpa esikäpad“ (Vanakülas ja Põlvas), kus olid väljas ka kodused esemed (lõngaviht, uhmer, vanaaegsed lauanõud). 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 576 623 48 Koduteeninduse kordade ja teenuste arv on suurenenud (mullu vastavalt 503 ja 520), kasutajate arv aga vähenenud (siis 56). Kõige rohkem tegeldakse koduteenindusega endiselt Himmastes, Karilatsis, Krootusel ja Vastse-Kuustes. Teenused on jäänud varasemaga võrrel- des samaks. Peamiselt on tegu laenutamisega, lisaks ettelugemine, arvutiõpe ja abi dokumentide täitmisel. Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Maarja Küla elanike külaskäigud 2 16 Kiidjärve raamatukokku Ettelugemine Saverna 1 27 hooldekodus Ahja hooldekodu elanike 1 14 külaskäik Ahja raamatukokku Savernas tegutseb endiselt teeninduspunkt hooldekodus. Vastse-Kuustes on tihe aastate- pikkune koostöö Maarja Külaga käsitöö näitusmüükide korraldamisel. Ahjal, Himmastes ja Kiidjärvel korraldati eakatele ja puuetega inimestele kohtumised Põlva Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma ja Põlva Päevakeskuse juhataja Anne Noogiga. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil (Kõigi tasandite juures on toodud koostööpartnerid.) POL andis traditsiooniliselt keskkogule tegevustoetust ja toetas Põlvamaa esindajate osavõttu 3.–4. klasside kirjandusmängu ja 4. klasside ettelugemisvõistluse finaalist. Väga hea koostöö on POLi tegevjuhi Eve Neemsaluga, samuti Kristi Kahu ja Leevi Lillemäega Põlvamaa  19 arenduskeskusest (info edastamine maakonna kodulehele www.polvamaa.ee ja www.kultuurikava.ee jm) Vallavalitsustega arutati raamatukogude ruumiolude parandamist ja remonti (Põlva vald), raamatukogude ühendamist (Räpina vald) jne. Koostöö kodukandielu arendavate mittetulundusühingutega on tihe ja sellega haakub ka külavanemate tegevus. Põlva vallas on raamatukogude koostöö kohalike MTÜde ja küla- vanematega olnud üldjuhul väga aktiivne. Nüüd asutati ka Peril raamatukoguhoidja initsia- tiivil külaselts ja valiti külavanem. Taevaskojas remonditi raamatukoguga ühes majas asuva MTÜ Taevaskoja (külakeskuse) ruume. Ühiselt avati Taevaskoja vanas raudteejaamas raamatukogu, kuhu saab raamatuid tuua ja huvi korral kaasa võtta. Hea koostöö on raamatukogudel ka järgmiste organisatsioonidega ja ettevõtetega: MTÜd Himmaste, Kodukant Valgjärve, Linte Tegusad, Leevaku, OÜ Matrix-Puit (mõlemad Leevakul), Vanaküla-Holvandi külaselts (Vanakülas), Kõlleste Kommimeistrid (Krootusel), Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev (Vastse-Kuuste), Naiskodukaitse Kanepi jaoskond (Erastveres, Savernas), Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts (Himmastes, Põlvas), Karilatsi vabaõhumuuseum (Ahjal, Vastse-Kuustes) jne. Kultuuripärandi jäädvustamine. Raamatukogud rikastusid huvitavate kodulooliste materjalidega. Erastvere raamatukogu sai seoses raamatu „Erastvere raamatu“ koostamise- ga juurde huvitavaid materjale. Raamatukogule anti üle ka osa omaaegse Kalevi kolhoosi kroonikaraamatuid ja Närapää küla kroonika. Kanepi raamatukokku lisandus õpilastöö kauaaegsest omavalitsustegelasest Ülo Leivast. Kiidjärvel tähistas mitmekülgselt kauaaegse juhataja Laine Nilbe 95. sünniaastapäeva (mälestusõhtu, fotonäitus ja mapp) ja jätkati laulja Kalmer Tennosaare isikuarhiivi täienda- mist. Rasinal jätkus töö kunagise kooli arhiivmaterjalide korrastamisel. Suvel käisid materjalide tutvumas Rasina kooli vilistlased. Raamatukoguhoidja tegeleb ka käsitööringi arhiiviga. Savernas valmisid ERMi projekti „300 sünnikohta“ raames videod Gustav Wulff-Õiest, Valdo Pandist, Richard Rohust, Heinrich Margist ja Harald Uibost. Peril oli tähelepanu keskmes Peri küla esmamainimise 475. aastapäev. Väljas olid näitus Peri mõisa viimase omaniku Carl Edvand von Lillie(n)feldi perekonnast ja Peri vallas asetleidnud sündmustest 1912-1943. Koostöö mäluasutustega. Raamatukoguhoidjad avastavad oma õppekäikudel huvitavaid mäluasutusi. Väga põnev oli tutvuda Süvahavva villavabriku-muuseumiga. Kanepi raamatukogu direktor kiidab väga Mõniste muuseumi, kus ta oma noorte lugejatega ekskursioonil käis. Traditsiooniliselt rikastas Karilatsi vabaõhumuuseum muuseumi- tundidega Ahja ja Vastse-Kuuste raamatukogu lasteürituste programmi. 4.6.2 riiklikul tasandil Maaritsas sai 7.-9. augustil teoks ERÜ noorteklubi suveseminar BibliCamp, mille pea- korraldaja oli sealse raamatukogu direktor Jaanika Tappo. Seminar õnnestus väga hästi. Toimusid kommunikatsiooniteemalised koolitused ning külastati Saverna raamatukogu ja Karilatsi muuseumi. Seminari toetas ka Kanepi vallavalitsus. (Jaanika Tappo ülevaade „BibliCamp 6: raamatukogu sise- ja väliskommunikatsioon“ ajakirja Raamatukogu 4. numb- ris, https://issuu.com/nlib/docs/2019_rk4_issuu.) Jaanika Tappo oli ERÜ noorteklubi aktiivi liikmena tegev ka Baltimaade noorte infospetsialistide kohtumise Baltic Meeting 2019 korraldamisel Tallinnas. Hea koostöö oli Kultuuriministeeriumiga. Jaanuaris viis Kristiin Meos läbi järelevalve maakonnaraamatukogude ülesannete täitmise kohta. Ülesannete täitmine tunnistati sihi-  20 päraseks. Ametnike välitööde 2019 kultuuriseminarist Suur-Treskis võtsid osa Kati Maidla ja Küll Ots (keskkogu). Rahvusraamatukogu viis läbi huvitavaid koolitusi (nt juhtide arenguprogramm) ja korraldas koos Võru kolleegidega huvitava rahvaraamatukoguhoidjate suveseminari. Eesti Külade XIII Maapäeva raames võtsid külalisi vastu Erastvere, Maaritsa, Rasina, Vanaküla ja Vastse-Kuuste raamatukoguhoidjad. Erinevate maakondade delegatsioonidele tutvustati oma kodukanti ja raamatukogusid. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Aasta oli rikas väliskontaktide poolest. Raamatukoguhoidjatel oli võimalus osaleda mitmel õppereisil. Väga suur tänu ERÜle, Kultuuriministeeriumile, Pärnu Keskraamatukogule, valla- valitsusele ja teistele, kes õppereise korraldasid ja nendest osavõttu toetasid! Keskraamatukogude direktorite õppereis Dublinisse – Kati Maidla. ERÜ lasteteeninduse toimkonna õppereis Stockholmi – Sirve Valdmaa (keskkogu lasteteenindus). ERÜ maaraamatukogude sektsiooni liikmete tutvumiskäik Europarlamendiga Brüsselis, ühtlasi interaktiivse näituse „Ceneration Code: Born in the Library“ külastus – Tiina Hoop (Saverna) ja Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora). Konverents „Raamatukogusid ühendavad sillad“ Horvaatias Tisnos 18.–20. oktoobril – Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) ja Koit Nook (Põlva Kooli direktor). Idee konverentsi korraldamiseks tekkis suvel Euroopa maapiirkondade harta suurkohtumisel Põlvas. Konverentsi eesmärgiks oli koostöö alustamine hartasse kuuluvate riikide väiksemate raamatukogude vahel. Esitleti oma raamatukogusid ja vaagiti raamatukogude võimalusi oma kogukondadele uute teadmiste-oskuste jagamisel ja lugemise (eriti laste lugemise tähtsuse selgitamisel) ning arutleti raamatukogude töösuundade üle praegu ja tulevikus. Külastati ka Tisno ja Šibeniku raamatukogu. Konverents täitis oma eesmärgi ja osalejad avaldasid soovi, et see muutuks iga-aastaseks. Maakonna raamatukoguhoidjate õppereisil Soome (30. ja 31. augustil) tutvuti Oodi, Kaisa-talo ja Töölö raamatukoguga Helsingis, Iso Omenaga Espoos, Sipoo ja Porvoo raamatutukoguga Uusimaa maakonnas. Reis andis osalejatele kuhjaga emotsioone. Väga meeldis sealne raamatukoguarhitektuur (eredaim näide Oodi kõrval on suurepäraselt linna- loodusesse sobituv Töölö raamatukogu) ja raamatukogusisustus (nt ratastel liikuvad madalad riiulid), vaba ja loominguline õhkkond raamatukogudes, hea koostöö piirkonna teiste asutustega. Tervikuna jättis kõige huvitavama mulje Nikkiläs asuv Sipoo raamatukogu – ühtlasi kultuurikeskus koos kontserdi- ja kinosaaliga. Soomes nähtut on juba kasutatud, näiteks lugemispesa uuendamisel keskkogu lasteteeninduses. Reisi aitasid ette valmistada ja läbi viia head koostööpartnerid (Tabel 4). Väga suurt abi osutasid estofiilid Anne Ala Honkola (Töölö raamatukogu pearaamatukoguhoidja) ja Mikko Savikko (Porvoo, ettevõtja ja seltsitegelane). Väga hea oli koostöö Helis Kasearuga (Tensi Reisid). Nõuandeid õppereisi korraldamiseks sai ka Tuglase Seltsist. Lõimumisest pole Põlvamaalt tuua palju näiteid. Eelmise aasta aruandes mainitud ukraina lapsed on lihtsamad väljendid omandanud ja oskavad moodustada lihtlauseid, aga eesti- keelseid raamatuid nad veel ei loe, küll laenavad (ühest maaraamatukogust) sõnaraamatuid. Värvikas lõimumisalane näide on tuua põhjanaabrite kohta. Ahjat külastasid Soome Tuglase Sõprade Seltsi liikmed, kes kindlasti täitsid eesmärgi eesti keelt praktiseerida. Elukestev õpe (vt ka 4.7) Hea koostöö on ETKA Andrasega ja TÕNi Põlvamaa koordinaatori Tiina Kalvikuga. Vastse-Kuustes viis Pille Rekker läbi mälutreeningu koolituse (14 tundi). Koolituse sissejuhatav osa viidi läbi uudses TÕNi õpitunnis.  21 Himmastes õpetasid kiirabitöötajad elustamisvõtteid. Peril toimus koolitus MTÜde asutamise teemal (seoses külaseltsi moodustamisega). Verioral valmistati Signe Strohmi juhendamisel (MTÜ Veriora Tsunft) raamatukarpe. Kindlasti on elukestva õppe väga heaks näiteks käsitööringide väga heal tasemel tegevus Ahjal (2)), Himmastes, Rasinal ja Taevaskojas. Üritused Läbi viidi 702 üritust 16 356 osavõtjaga (mullu vastavalt 628 ja 15 431; kasv 11,8% ja 6,0%). Allpool on kajastatud üritusi valikuliselt. Kirjandustuuri „Sõnaränd“ Põlva- ja Võrumaa ekipaaži koosseisus olid Veronika Kivisilla, Aija Sakova, Kalju Kruusa ja Øyvind Rangøy. Kohtumised Põlvas ja Räpinas õnnestusid hästi. Hea on olnud ka koostöö Kirjanike Liiduga, Võru kolleegidega ja SA Mooste Mõisaga. Veel kohtumisi kirjanikega: Kersti Kivirüüt (Meeksi), Epp Petrone (Linte, Maaritsa, Vanaküla), Olavi Ruitlane (Leevaku), Tiia Toomet ja Vahur Afanasjev (Vastse-Kuuste). Huvilistega kohtusid ka loodufilmide autor Remek Meel (Vastse-Kuuste), bioenergeetik Heli Ayera Salf (Ahja), ajaloolane Kersti Taal (Vanaküla), kunstnik-filmilooja Sandra Jõgeva, matkategelane Jüri Varik (mõlemad Põlvas) jt. Raamatuesitlused Aare Olander tutvustas oma raamatut „Põlvamaa kadunud vaated“ (2018) Põlvas. Välja kujunes väga sisukas arutelu Põlva ajaloo teemal. Raamat kajastab Põlva, Võõpsu ja Räpina ajalugu. Võõpsu raamatukogus tutvustas raamatut Kadri Kangro, kes ka koostamisel osales. Milvi Hirvlaane „Erastvere raamatut“ (2019) esitleti Erastvere raamatukogu-külakeskuses. Kokku oli tulnud palju Erastverega seotud inimesi ja üritus kujunes väga südamlikuks. Annela Laaneots tutvustas raamatut „Minu Setomaa“ (2109) Vastse-Kuustes. Merili Metsvahi kõneles oma uuest raamatust „Sõsara sõrmeluud. Naised Eesti muinas- juttudes“ (2018) Põlvas. Võru Instituudi uudisteoseid – Jaan Kaplinski „Latsepõlve suve“ ja „Võru-eesti – eksitussõnastikku“ (mõlemad 2019) tutvustasid Põlvas Triinu Laan ja Urmas Kalla. Koduloolised üritused (osalt ka ülalpool nimetatud üritused) Traditsiooniliselt tehti koostööd Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsiga. Himmastes tähistati külakeskuses Jakob Hurda 180. sünniaastapäeva. Põlvas peeti koostöös seltsiga taas kodulookonverents, mille teemaks oli seekord eesti keel. Kaalukas kultuurisündmus oli EV100 tähistamine Ahjal, mille raames istutati raamatukogu- muuseumi aeda puu Friedebert Tuglase mälestuseks ja avati JutuPeatuse tahvel. Samal päeval peeti ka sügislaata, esinesid Mooste Pilliklubi liikmed ning ansambel Heino Tartes ja Sõbrad. Kiidjärvel tähistati sõnalis-muusikalise pärastlõunaga „Kui õitseb sinilill“ kauaaegse juhataja Laine Nilbe 95. sünniaastapäeva. Võõpsus kõneles raamatukogu juhataja Lea Saaremäe kodukandirahvale oma 60 aasta pikkusest tööteest. Kodu- ja raamatukogukohvikud Ahja raamatukogus oli taas kahepäevase Ahja kohvikutepäeva infopunkt. Raamatukogus tegutses seekord välikohvik Koduteel. Põlva valla kohvikutepäeva raames oli taas avatud Vanaküla raamatukogu kohvik. Sealne raamatukogukohvik oli avatud veel mitmel korral, teemadeks rahvakalendri tähtpäevad ja emakeel. Kiidjärve kirjanduskohvik oli pühendatud Anna Haavale.  22 Vastse-Kuustes oli raamatukogupäevade kohvikusari (raamatu-, ristsõna-, lauamängu- ja digikohvik). Saverna kohvikusarja kuulusid vabariigi aastapäeva ja naistepäevakohvik ning raamatukogu kohvikupäev raamatukogupäevade ajal. Kodanikupäeval pakuti lõunakohvi. Võistlused Kanepi vallas jätkus Saverna raamatukogu eestvedamisel mälumänguturniir (7 vooru). 2017. aastal EV100 kingitusena alguse saanud turniiri on kavas ka edaspidi jätkata. Kiidjärvel kutsuti huvilisi teist aastat järjest lugejamängule „Kas tunned kodukohta Kiid- järvet?“. Põlvas peeti lugejamängu „Mida ajalehed kirjutavad?“, mille sisuks oli artiklite peal- kirjade lõpetamine. Raamatukogu juubeleid (70 aastat raamatukogu asutamisest ja 5 aastat raamatukogu- külakeskuse moodustamisest) tähistati meeleolukalt Erastvere raamatukogu-külakeskuses. Kontserdid. Koostöös kontserdiorganisatsiooniga Uus Muusika Toivo Tuberiku juhtimisel toimus Vastse-Kuustes ja Põlvas vanamuusikaansambli Rondellus ilus ja teaberikas loeng- kontsert „Noormees punase mütsiga“ kunstnik Michel Sittowist. Leevaku emadepäevakontserdil esinesid Leevaku ja Mehikoorma lapsed. Himmastes andsid kontserdi „Jõulurõõm“ Võru rahvatantsurühmad Hopser ja Kabu- jalakesed. Jõulukontserdi Põlvas andis koos oma õpilastega lõõtsamees Heino Tartes. Luuleüritused. Kauksis harrastati raamatukogupäevade ajal taas raamatuseljaluulet. Põlvas olid külas Lydia Koidula etluskonkursil (täiskasvanutele) edu saavutanud Kagu- Eestiga seotud inimesed: Ere Raag (Võru), Külli Volmer (Põlva) ja Romet Koser (pärit Moostest, praegu tegutseb Viljandis). Kirjandusklubid. Kiuma raamatukogu Neljapäev ja Kiidjärve Teisipäevak on juba pikaaegsed tegijad. Klubid loodi Peril ja Tilsis. Harrastusteatritest andsid raamatukogudes etendusi Alle-Saija teatritalu (Himmastes, Kiidjärvel, Vastse-Kuustes) ja Krabi külateater (Himmastes, Vastse-Kuustes). Igal aastal on olnud ka midagi päris uut. Seekord oli selleks raamatukogujooga Maaritsas raamatukogupäevade ajal, mille viis läbi raamatukogu direktor Jaanika Tappo. Näitusi oli mullusega võrreldes 37 võrra (8%) rohkem (501 ja 464). Ka näitused on toodud valikuliselt. Koostööpartnerid näituste korraldamisel: Põlva kunstikool, Tartu Lastekunstikool, Räpina loomemaja, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Folkloorinõukogu, MTÜ Jutumaja, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Põlva Seto Selts, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Eesti Draamateater, Põlva Käsitööklubi, Tartu Linnaraamatukogu, Maarja Küla, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus, Eesti Trükimuuseum jne. Käsitöönäitused Kõige suurem oli (ülevabariigiline) rändnäitus Himmastes koostöös Põlva Käsitööklubiga: EV100 lapivaip „Minu Eesti täna“. Sajast väikesest vaibast koosnev näitus osutus väga menukaks. Värske Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadi, Kanepi valla puutöömeistri Meelis Kihulase näitus „Vaka all“. (vakad, karbid) oli Himmastes ja Põlvas. Peril viis Meelis Kihulane läbi õpitoa noortele. Vastse-Kuustes olid taas kaks näitusmüüki: suvel (taaskasutus) ja jõulude ajal. Mõlemad on kohalikele käsitööharrastajatele väga oluliseks saanud. Taevaskojas on traditsiooniline samas majas tegutseva seltsingu Vesipapp näitusmüük. Ahjal on traditsiooniline kahe raamatukogus ja Tuglase muuseumis tegutsevate käsitöö- ringide Tegusad Totsid ja Kullaketrajad kevadnäitus. Vanakülas oli näitusmüük üle- eestilise maapäeva ajal. Peril oli kohalike perenaiste vanade käsitööesemete näitus „Rätik, linik, püür“. Põlvas oli koostöös Eesti Folkloorinõukogu juhi Kati Taaliga Haapsalu rahva- kultuuriedendaja Natalja Jampolskaja vene rahvuslike nukkude näitus (nukud on valmistaud ilma kääride ja nõelata). Tegu on väga omanäolise ja põneva näitusega. Kodulooga seotud näitused  23 Kanepis olid fotonäitused sealsest lauluseltsist ja laatadest. Räpinas jätkus koostöö aiandus- ja koduloomuuseumiga. Seekord olid näitused pühendatud õpetajatele Eino Peedelile ja Ago Ainelole. Kiidjärvel oli kaks fotonäitust, üks pühendatud Laine Nilbele ja teine pealkirjaga „Killuke Kiidjärve ajalugu“. Põlvas oli Madis Kõivule pühendatud näitus väga meeldivas koostöös Eesti Draamateatri kirjandusala juhataja Ene Paaveriga. Näitusel olid lisaks raamatutele ja fotodele erakogust ka Heikki Leisi fotod Eesti Draamateatri etendusest „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõist- kümnendämä aasta suvõl“, lavastaja Priit Pedajas. Teater pakub ka võimalust Põlva ja Võru kandi inimestele saada etendusele sooduspileteid (kuni maikuuni 2020). Fotonäitused Väga head tööd Mall Kõpp, kes eksponeeris oma töid näitusel „Norra - fjordide ja trollide maa“. Ta koostas ka Tanel Tuvikese näituse „Lanzarote - vulkaanide saar“. ja Silvia Saare seenefotode näituse „Sügis metsas“. Kõigist said raamatukogudes ringlevad näitused. Fotonäitusi oli ka Einar Sirgelt (Ahjal, Põlvas), Annely Jaksenilt ja Ene Tigaselt (mõlemad Ahjal), Merily Järveotsalt (Savernas). Maali- ja graafikanäitused Maale eksponeerisid Anne Eelmäe (Vanakülas), Margret Paide ja Ly Jürgenson (Ahjal), Väino Kõrts ja Anne Prangel (Põlvas), Maarja Pettai (väga omanäoline noor Tartu kunstnik; Tilsis, Taevaskojas ja Põlvas). Graafikat panid välja Ulla Preeden ja Põlva Kunstikooli õpilased (mõlemad Ahjal). Žanripiire ületavad üritused Näitustega seoses oli ka väga toredaid üritusi, kus said kokku mitu kunstivaldkonda. Ahjal kohtusid huvilistega näituste „Rahutu lummus““ (maalid) ja „Lumm ja paine““ (graafika) autor Ulla Preeden (endine Põlva maavanem) ja näituste juurde luuletekste kirjutanud harrastus- luuletaja Andres Lehestik. Vastse-Kuustes avasid Rahvakultuuri Keskuse ja MTÜ Jutumaja rändnäituse „Et rada ei rohtuks““ jutuvestja Piret Päär ja muusik Andre Maaker. Huvitav kohtumine oli Ahjal ka maalikunstnik Jane Pokotyloga, kelle maalinäitus „Eestlase vaimsuse paik“ oli pühendatud Arvo Pärdile. Põlvas Anar Anijala maalinäituse „Rõõm“ avamisel lugesid oma luuletusi kunstnik, tema tütar ja õde. Koostöö hõimurahvastega. Põlvas ja Tilsis eksponeeriti koostöös Põlva Seto Seltsiga udmurdi kunstnike Larissa ja Nikolai Bõkovi töid (vastavalt pastellmaalid ja graafika). Larissa Bõkova külastas Põlvamaad ja viibis ka keskkogus. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Raamatukoguhoidjad toovad välja kaks peamist sihtrühma: lapsed ja eakamad inimesed. Lastele tuleb eelkõige õpetada raamatukogu kasutamist, eakamad vajavad abi arvuti ja nutiseadmete kasutamisel, et sooritada pangatoiminguid, täita dokumente, anda digiallkirja jne. Laste puhul on ülekaalus rühma-, eakamate puhul individuaalkoolitused. Rühmakoolitustest moodustavad põhiosa raamatukogutunnid õpilastele. Raamatukogu- hoidjate pikaajaline kogemus näitab, et koolide huvi õppeaastati erineb ja nii võib ka rühmakoolituste arv kõikuda (2019 – 56, 2018– 76). Raamatukogutunde (42) viidi läbi Vastse-Kuustes (10), Meeksis (9), Savernas (8), Ruusal (4), Räpinas (4), Tilsis (3), Kauksis (2), Põlvas (2). Teemad: tutvumine raamatukoguga, kogu ülesehitus (liigid), perioodika, teatmeteosed, portaal www.lugeja.ee, õpioskused, elektron- kataloogid jne. Eeltoodust järeldub, et raamatukogutunde viiakse läbi peaaegu kõikides raamatukogudes, mille piirkonnas on kool. Väga hea, kui õpetajad tunnetavad, et raamatu- kogu on hea õpikeskkond, kus saab korraldada ka ainetunde (head näited on koolimajas asuvad Meeksi ja Vastse-Kuuste raamatukogu).  24 Täiskasvanute puhul lisandus kaks uut koolitusvormi. TÕNi õpitunni raames saadi Valgjärve raamatukogus Ilse Aigro juhendamisel selgeks LibreOffice kasutamine. Keskkogus jagas Põlva gümnaasiumi töötaja Epp Volkov asjalikke näpunäiteid nutitelefoni kasutamiseks. Riigi Infosüsteemi Ameti kampaanias „Ole IT-vaatlik!“ osales neli raamatukogu. Maa- kogudes nõustasid huvilisi raamatukoguhoidjad Jaanika Tappo (Maaritsa), Ilona Oeselg- Tigasing (Veriora) ja Mall Kõpp (Vastse-Kuuste), Põlvas juhtis sisukat vestlusringi raamatu- kogu IT-tugi Raivo Kangron. Vastse-Kuustes tegutseb raamatukogupäevade ajal juba aastaid digikohvik, kus seekord andis nõu Epp Volkov. Taaskord leidis kinnitust, et IT-teemasid on vaja käsitleda järjepidevalt. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Aasta jooksul toimusid muudatused koostöös ajakirjandusväljaannetega. 1. juulist suleti 1951. aastast ilmunud maakonnaleht Koit, millest on kahju nii lugejatel kui ka raamatukogu- hoidjatel. Elektronkataloogis Urram on kirjeldatud 27 Põlvamaa raamatukogusid käsitlevat kirjutist (mullu 52), mis ongi põhiliselt tingitud eelmainitud muutusest. Enne Koidu sulgemist jõudis ajakirjanik Kaja Roomets veel kirjutada head portreelood Maie Nõmmest (Kiuma) ja Edda Prükist (Rasina). Põlvamaa elu kajastamise võttis Koidult üle Lõuna-Eesti Postimees (LEP). Kuna LEPis hakkas tööle kauaaegne Koidu ajakirjanik Mati Määrits, polnud koostöö alustamine keeruline. Meeldivaid kontakte on olnud ka teiste toimetuse töötajatega. Koiduga võrreldes on siiski eripärasid, näiteks nn kirjasaatjate (kelle hulka kuuluvad ka raamatukogu- hoidjad) kaastööde väiksem osakaal ja eks seegi väljendu artiklite arvus. Raamatukogu- hoidjate kirjutisi muidugi ilmus (nt ülevaade õppereisist Soome nii digi- kui ka paberlehes) ja ilmub kindlasti edaspidigi, kui väljaandega rohkem harjunud ollakse. Positiivne on digi- versiooni olemasolu, mida Koidul polnud, ja nii on materjali ajalehes raamatukogude kohta kindlasti rohkem, kui esialgu paistab. LEP avaldab reedeti paberlehes tasuta lühiinfot kultuuriürituste, sealhulgas raamatukogudes toimuva kohta. Info valib toimetus välja portaalist Kultuurikava.ee. Iseenesest hea võimalus, kuid kuna kajastatakse kolme Kagu- Eesti maakonna üritusi, on rubriigi maht väga piiratud. Koidus sai tasuta lühiinfot avaldada igas numbris. Ühinemine portaaliga Kultuurikava.ee on teine oluline muudatus teabe edastamisel. Regu- laarselt annab sügisest saadik portaali infot keskkogu (ka harukogude kohta), ka teiste valdade raamatukogude kohta leidub teavet (Maaritsa, Võõpsu), kuid eks taha uus portaalgi veel harjumist. Selle trumbiks on kindlasti lihtsus, väga kerge on näiteks pildimaterjali (kuulutus, foto jm) lisamine. Kord kuus valitakse Põlvamaa arenduskeskuses portaalist välja üritused, mida kajastatakse Põlvamaa turismiveebis. Hea koostöö jätkus vallalehtedega (Põlva Teataja, Kanepi Teataja, Räpina Rahvaleht) ja Marta Raadioga, mis nimetati taas Kaguraadioks. Raadios avaldatakse infot ürituste kohta ja intervjueeritakse raamatukoguhoidjaid (2.4.3 ja LISA 2). Sotsiaalmeedia kontosid on 15, neist üks Instagrami ja ülejäänud FB kontod. Juurde loodi Ahja raamatukogu FB konto. FB-d peetakse väga oluliseks infokanaliks. Postituste arv suure- nes 30% võrra (955 ja 734). Esiletoomist väärib 95 sisuka postitusega Peri raamatukogu. Hästi toimib FB grupp raamatukoguhoidjatele Põlvamaa rahvaraamatukogud. Maaritsa raamatukogu Instagrami kontole, mis raamatukoguhoidja sõnul sobib väga hästi noortele, laetakse üles pilte ja videosid raamatukogus toimuvatest sündmustest. Kindlasti ei tohi alahinnata kuulutusi (plakateid). Keskkogus on paranenud värviprintimise võimalused, mis on kaasa toonud üritusturunduse taseme tõusu. Raamatukoguhoidjad on  25 õppinud paremini kuulutusi kujundama ja need on väljas raamatukogus, ümbruskonnas, raamatukogu FB ja kodulehel, portaalis Kultuurikava.ee jm. Hea näide on ka koostööst. Valg- järvel toimis väga hea skeem: raamatukogu direktor õppis keskkogus kuulutusi kujundama ja õpetas seejärel MTÜ Koduküla Valgjärve eestvedajaid. Koostöös vallavalitsusega telliti kolm kuulutusealust, mis paigutati kolme külla. Kuulutusetahvlite tähtsust külades rõhutavad ka Põlva valla maaraamatukoguhoidjad. Väljaannete koostamine, publitseerimine, osalemine koostamises. Artikkel „Erastvere raamatukogu“ kogumikus „Erastvere raamat“ (2019), lisaks suur abi raamatu koostamisel – Tiiu Ziugmann. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse kodulehe ja kuukirja artiklite redigeerimine – Külli Ots. Põlvamaa tähtpäevade kalender keskkogus koostöös Jakob Hurda Seltsiga, mis ilmus aastaid Koidus, jätkas teisest poolaastast ilmumist LEPi digilehes. 4.9 Andmebaasid Jätkus kodulooliste artiklite bibliografeerimine elektronkataloogi Urram. Kirjeid koosta- takse Põlvas ja Räpinas. Lisaks äsjailmunud artiklitele sisestatakse Põlvas elektronkataloogi valikuliselt artikleid kodulookartoteegist. Põlva sisestati aasta jooksul kokku 2815 ja Räpinas 348 kirjet. Elektronkataloog. Kahe tööaastaga ei ole kõik maakonna raamatukoguhoidjad tarkvaraga Urram3 päriselt kohanenud. Omandatud on küll igapäevaste toimingute sooritamine (otsing, laenutamine), kuid kiputakse eksima harvem vajaminevate tegevuste puhul (uute lugejate kirjed, statistika). Pidevalt on probleeme perioodikaväljaannete eksemplaride sisestamisel. Urramiga töötamine on väga veaohtlik. Sealjuures ei saa raamatukoguhoidjad kõiki vigu (isegi n.-ö näpukatena tunduvaid) ise parandada, vaid peavad pöörduma tarkvarafirma poole. RVLi teel laenutatud raamat kaob kuni tagastamiseni laenutava raamatukogu kataloogist ja liigub laenaja omandusse ning pole leitav ega reserveeritav lugejaportaalis www.lugeja.ee, mis viib lugejad segadusse. Töötaja vaates on raamat küll nähtav, kuid sellele ei saa panna järjekorda teist raamatukogu (tavalist lugejat saab). Lahendamist vajavaid probleeme seega jätkub. Kindlasti oleks abi korralikust juhendist. Iga toimingu juures on küll juhised (Abi külgvaates) olemas, kuid sageli on nõu vaja juba enne alustamist (eriti harvem ettetulevate toimingute puhul). Positiivse poole pealt väärivad esiletoomist bibliokirjetele lisatud kaanepildid, mis hõlbus- tavad teavikute leidmist. Pidevalt käib töö dubletsete kirjete kokkutõstmisel. Põlvamaal pandi aasta jooksul kokku 932 kirjet. 5. 2020. aasta tegevused Aastal 2020 jätkame maakonnaraamatukogu ülesannete täitmist (komplekteerimine, koolitus- te korraldamine, erialane nõustamine jne). Pöörame jätkuvalt tähelepanu kogude korrastamise vajadusele ja ringluse suurendamisele (osutades ka praktilist abi). Plaanime vastu võtta kogude kujundamise juhendi. Tegeleme kindlasti raamatukogude ruumiolude parandamisega. Jätkame tööd Urramiga (arendustegevus koos teiste tarkvara kasutavate maakondadega, samuti dubletsete kirjete kokkutõstmine).  26 Toetame ja tunnustame oma tublide raamatukoguhoidjate ettevõtmisi kogukonnas ja kogukonnaga ning õhutame neid jätkuvalt kaasa löömast Eesti elus toimuvatel haridus- ja kultuurisündmustel. Hoiame oma töötajaid kursis digimaailmas toimuvate uuendustega, soovime hoida raamatu- kogude infotehnoloogia kaasaegne ja olla niimoodi oma kogukonna jaoks vajalik. Digikultuuriaasta ja Eesti rahvajutu aasta tähistamine on kindlad märksõnad. Eesmärgiks on raamatukogude nähtaval hoidmine. Jätkata tööd raamatukogudele viidastamisega ja Google Maps’i õigeks sättimisega. Uuendame Põlva Keskraamatukogu infoflaierid, lisades sinna ka haruraamatukogude info. Püüame jätkuvalt olla avatud senistele ja uutele koostööpakkumistele ja -partneritele. Koostajad: Külli Ots, pearaamatukoguhoidja Ene Jaamaste, komplekteerimisjuht Sirve Valdmaa, lastetöö spetsialist Direktor Allkiri ……………… /Kati Maidla/  27 LISA 1. Personali koolitus Esimene ja teine lahter kajastavad tunnistuse/tõendiga koolituste arvu ja mahtu. Kolmandas lahtris on koolituskulu tervikuna (ilma lähetuskuluta), sisaldades ka keskkogu teabepäevade kulu, õppereise välismaale jm. Sulgudes on tunnistuse/tõendiga koolituste osavõtutasu. Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks kulutatud (koolituse maht) 1. Erastvere - - 83,05 2. Kanepi 1 6 97,35 (18,00) 3. Karilatsi - - 80,45 4. Krootuse - - 64,25 5. Leevaku 1 80 336,20 (260,00) 6. Leevi - - 49,05 7. Linte - - 42,15 8. Maaritsa 9 78 136,75 (113,00) 9. Meeksi 1 16 19,50 10. Põlgaste 4 34 407,05 (97,00) 11. Ruusa 1 52 289,06 (240,00) 12. Räpina 2 18 101,05 (18,00) 13. Saverna 5 36 309,35 (156,00) 14. Valgjärve 1 16 153,05 (70,00) 15. Veriora 2 21 112, 15 (70,00) 16. Võõpsu - - 83,05 Põlva Keskraamatukogu 30 469 6236,06 (763,60) 17. Ahja - - 18. Himmaste 1 4 19. Kauksi - - 20. Kiidjärve 1 52 21. Kiuma - - 22. Mooste 2 11 23. Peri 3 26 24. Rasina 1 6  28 25. Taevaskoja 1 58 26. Tilsi 4 33 27. Vanaküla 2 14 28. Vastse-Kuuste 8 202 29. Keskraamatukogu 7 63 Kokku 57 826 8599,57 (1805,60) LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Mall Kõpp pidas ettekande Põlvamaa raamatukogudest konverentsil „Raamatukogusid ühendavad sillad“ Horvaatias Tisnos (18.-20. okt). Kati Maidla pidas ettekande „Põlva raamatukogude reformi ilud/valu, head näited“ suvistest ametnike välitöödest välja kasvanud pilootprojekti Trehvämi Rõugõn #trehvpunkt kokkusaamisel Rõuges (17. okt). Jaanika Tappo tutvustas raamatukogude teabepäeval oma magistritööd „Põlvamaa rahva- raamatukogudes haldusreformi konteksti toimunud muutused“, mille aluseks oli raamatukoguhoidjate ankeetküsitlus ja intervjuud vallavalitsuste (Põlva, Kanepi, Räpina) kultuurispetsialistidega. Krista Pikk tutvustas raamatukogude teabepäeval/väljasõidul raamatukoguürituste korralda- mist Kiidjärve raamatukogus. Mall Kõpp, Kati Maidla, Sirve Valdmaa, Tiina Hoop ja Ilona Oeselg-Tigasing tutvustasid raamatukoguhoidjate teabepäeval õppereise välismaale. Külli Vardja viis läbi seitse ekskursiooni Tuglase muuseumis. Huviliste hulgas olid president Kersti Kaljulaid, Soome Tuglase Sõprade Seltsi liikmed jt. Ivi Raudsepp oli suvel giidiks kolmele grupile, kes tutvusid Taevaskojaga. Tiiu Rõžova esines vastlaüritusel Aravu rahvamajas. Krista Pikk andis intervjuu Vikerraadio saatele „Hittide radadel“ (9. juulil). Ta saatis saatele Arne Oidi ja Paul Lehestiku „Laulu Põlvast“, mille laulis populaarseks Kiidjärvelt pärit Kalmer Tennosaar, ja esitas ise saates esimese salmi. Mall Kõpp, Krista Pikk, Külli Vardja, Kati Maidla ja Külli Ots andsid intervjuu(sid) Marta Raadiole. Tiina Hoop juhtis suvelugemise lõpuüritust Värska raamatukogus. Krista Pikk kehastus lasteüritustel Vastse-Kuuste raamatukogus Pipiks ja Mall Kõpp Vastse- Kuuste lasteaia üritusel raamatukogunõiaks. LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2019) Leevaku Katuse remont läbijooksu vältimiseks Põlgaste Ringiruumide remont  29 Ruusa Sissesõidutee remont Põlva Keskraamatukogu Ahja Katuse parandamine ja värvimine Piksekaitsesüsteemi paigaldamine Aia osaline parandamine Kiuma Varikatuse paigaldamine välisukse kohale ja välisukse vahetus Peri Katuse remont Vastse-Kuuste Tuletõkkeuste (3) paigaldamine ja viimistlemine Keskkogu (Põlva) Ventilatsioonisüsteemi remont LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu Ürituse nimi Osavõtjate nimi arv Erastvere Lastehommikud (7). Võrukeelsete juttude lugemine 110 ja ristsõnade lahendamine, lõkke tegemine ja lõkkel söögi tegemine, esmaabivõtted seoses elava tulega jne Kanepi Ettelugemine (5) 54 Sõnasõsara sünonüümimäng (6) 15 Kohtumine Mika Keräneniga (gümnaasiumis) 114 Emakeelepäev lasteaias. Kohtumine Helin Villaga 45 Põhjamaade kirjandusmängu tänuüritus 27 Raamatuhommik gümnaasiumis. Suvelugemise 81 avamine. Joonistamine teemadel „Minu lemmikraamat“ ja „Sinule Eesti, Sinule Põlvamaa“ Meisterdamine (5). Järjehoidjad, tähtpäevakaardid, 15 pärlikeed jne Raamatukoguöö-karneval gümnaasiumis. 59 Suvelugemise lõpetamine Kohtumine Kristina Ruderiga Savernas 28 last Kanepist Mõniste muuseumi külastus ja muusemitund „Vana 23 aja koolilood“ Jõululoteriimäng 14 Krootuse Sõbrapäevakaartide meisterdamine 16 Emakeelepäeva etteütlus 7 Naljapäev (1.–4. kl) 10  30 Minu lemmikraamat (3.–4. kl) 8 Üllatuskaardi valmistamine armsale emale (1.–2. kl) 6 Kirjandusülevaade „Richard Rohule mõeldes“ (9. kl) 5 Suvelugemine + lõpuüritus 10+10 Mälumäng „Treenime aju!“ (3-liikmelised 9 võistkonnad, 4 vooru) Meisterdamine ja joonistamine Edgar Valteri 7 illustratsioonide ainetel (5. kl) Kirjandusüritus „Vahvad hetked Edgar Valteriga“. 7 Tutvumine väljapanekuga ja ühislugemine (5. kl) Ettelugemispäev lasteaialastele: Ellen Niit „Onu 8 Ööbik Öösorri tänavalt“ Ettelugemisvõistlus „Heal meelel ja ilusal keelel“ (4. 11 kl) Lauamängud ja ristsõnad 9 Isadepäev (luuletuste valimine ja esitamine) Päkapikula meistrituba (4). Jõululuuletuste ja 25 jõulujuttude lugemine, meisterdamine, küpsetamine Leevaku Emadepäeva kontsert. Esinesid Mehikoorma ja 42 Leevaku lapsed Ettelugemispäev 8 Linte Töötoad (2). Vihiku ja kaleidoskoobi meisterdamine 8+14 Vastlapäev 19 Maaritsa Lauamänguring (40) 254 Suvelugemine ja lõpuüritus ehk halloweenipidu 11+9 Meisterdamine sõbrapäeval ja raamatukogupäevadel 25 (3) Ööraamatukogu 20 Osalemine kohtumisel Andrus Kivirähkiga Reolas 5 Meeksi Ettelugemine lasteaias 12 Emakeelepäev. Kohtumine Ele Süvalepaga 25 Ettelugemine (2; 1.– 4. kl ja 6. – 8. kl ) 11+5 Ruusa Ettelugemine lasteaialastele: Ada M. Soo 8 „Võlukõrvitsad“ Ettelugenmine: Katri Kirkkopelto „Popi“ (1.–4. kl) 8 Lugemisviktoriin ja ettelugemine. Õpilased (4.– 6. 7 kl) lugesid ette Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingli“  31 Järjehoidjate meisterdamine 22 Voltimine (konn, vares, aurik, tass) 12 Rasvakriitidega liblika joonistamine 12 Räpina Sõbrapäeva teemahommik. Sõpruse tähendusest, 27 juttude lugemine, kingituste meisterdamine sõpradele teemahommik (2; 1. kl). Teemahommik „Meil on vastlad!“ Kombed, jutud, 26 meisterdamine (2; 2. kl) Jututund lasteaiarühmadas (5) 68 Emakeelepäev „Heal meelel ja ilusal keelel“ kooli 145 aulas (1.– 4. kl) Teemahommik „Munapühad“. Kombed, jutud, muru 21 ja tibude meisterdamine paberist (2; 2. kl). Emadepäeva teemahommik „Lillekorv emale“ 30 Tähendus, jutud, paberist lillkorvi meisterdamine (2; 3. kl) Ettelugemine (7; 1.–4. kl) 125 Ettelugemine lasteaias 14 Kirjandushommik „Kohtume raamatukogus“ 10 parimatele lugejatele Isadepäeva teemahommik. Tähendus, jutud, paberist 24 jalgratta meisterdamine (3. kl) Jõuluootuse teemahommik. Kombed, jutud, paberist 22 kuuse meisterdamine (2; 2 kl) Saverna Rampsu raamatukogu avapidu (11.01) ja hooaja 16+19 lõpupidu (31.05) Kohtumine Mika Keräneniga 28 Lastehommik „Kuidas loeme raamatut?“ 13 Väikese nõia lastehommik 19 Lugemiskonkurss „Kaunis ja kõlav“ 11 Mudilaste ettelugemishommik 29 Pokukonverents (6. kl õpilaste ettekanded 49 Põhjamaade raamatunädala lastehommik 18 „Hommikuhämarus Pipiga“ Kohtumine Kristina Ruderiga 98 Lastehommik „Kõik ametid on head“ 11 Laste loometööde võistlus Edgar Valteri loomingu 18 põhjal  32 Valgjärve Raamatukogunädal raamatukogus 23 Isadepäeva viktoriin 16 Ettelugemine: Kadri Hinrikus „Millest sa unistad?“ 6 Pereüritus „Sügisene raamatupäev“ (miniraamatu 17 valmistamine, teelaud) Veriora Ettelugemine 18 Lugemisaasta lõpetamine 15 Võõpsu Luulõhtu „Armastame eesti keelt“ (4.-9. kl) 18 Ettelugemine: Andrus Kivirähk „Konna musi“ 5 (koolieelikud ja 1.–3. kl) Teemaõhtu jaanipäevakommetest (1.-9. kl) 18 Teemaõhtu „Tere jälle, jõulud“ 18 Põlva Keskraamatukogu Ahja Lastehommik „Lapse päev täis rahvajutte“. 15 Rahvajutu „Tare-tareke“ lõimimine erinevate tegevustega (2; eraldi lasteaia- ja algklassilastele) Lastehommik „Kevadine kiigepäev“. Vanad 26 rahvakombed. Külas Karilatsi muuseum Lastehommik „Loe, kui loed“ (2; lasteaia- ja 22 algklassilastele Lastehommik „Lapsed õue lugema“. Jutu-, kuulamis- 21 , tõenäosus- ja vaatlusmängud (2; lasteaia- ja algklassilastele) Lastehommik „Sügisel on soojad jutud“. Unustatud 17 muinasjuttude avastamine ja Virumaa rahvamängude mängimine Lastehommik „Just nii jutud“. Luulelood, 12 käpiknukuteater ja üllatused Kohtumine Indrek Koffiga 35 Himmaste Lugemispäev (24) 263 Joonistuspäev (26) 306 Koolivaheaeg raamatukogus (mitmesuguste 17 tegevustega sisustatud päev) Meisterdamispäev (8). Küünalde ja lihavõttemunade 127 värvimine, kevadlillede, sügisandidest loomade, emadepäeva- ja jõulukaartide ning isadepäevakingituste meisterdamine Sõbrapäev luuletustega 11  33 Emakeelepäev 12 Teemaüritus „Mida teame raamatu ja roosi päevast?“ 12 Vestlusring jõuludest ja jõulukommetest 12 Kiidjärve Suvelugemine 3 last Pipi Pikksukana Vastse-Kuuste raamatukogus (vt Vastse-Kuuste) Mooste Emakeelepäev lasteaialastele (3) 31 Teemaüritus „Mis on nali?“ lasteaialastele (3) 35 „Valmistume talveks“ lasteaialastele (3). Külas käis 37 raamatukogukass Katariina Videvikutunnid ja saabuv jõuluaeg (3) 27 Peri Vastlapäev (2). Esimesel punuti südamepaelu ja 15 maitsti vastlasööki, teisel valmistati vastlavurri Luuleloterii (loosiga valiti luuletus ja kanti ette 11 last Lihavõtteprojekt. Tassimuru kasvatamine ja vestlus 10 elu tärkamisest September rahvakalendris 5 Ussimaarjapäev (kombed, ussijalamäng ja 4 filmivaatamine) Mihklipäev. Aardejaht, mida nii toetasid kui ka 6 segasid draakonid. Rosma kooli (waldorfkool) traditsioonilise Miikaeli-etenduse külastamine Leivanädala kokkamispärastlõuna „Silk-solk silku- 7 leiba“ Austraalia-teemalise plakati joonistamine, ühtlasi 6 tutvumine Rohelise mandriga Mardi- ja karipäevamaskide meisterdamine 5 Põhjapõder Rudolfi portreede meisterdamine 5 Raamatuviktoriin „Otsi allikast“ 4 Nigulapäev. Tutvumine Püha Nikolausiga (Nigulaga) 8 ja Juha Wuolijoki koguperefilmi „Jõululugu“ vaatamine Luutsinapäev. Püha Lucia legendi jutustamine 4 waldorfnukkude abil Rasina Raamatukoguhoidja Lõvi Lõrrina lasteaiarühmas ette 400 lugemas (23) Taevaskoja Meisterdamine ja lauamängud suvel (5). Juhendaja 15 Epp Metsaluik  34 Tilsi Kohtumine Heiki Vilepiga 36 Kohtumine Epp Petronega 45 Kohtumine Inga Lungega 47 Kohtumine Helin Villaga 26 Kohtumine Jaak Urmetiga 38 Kohtumine Sass Hennoga 48 Ekskursioon Palamusele 14 Ettelugemine (32) 333 Vanaküla Volbriõhtu lastenurk. Nõiapiltide joonistamine 14 Üleilmse eesti keele nädala raamatukogukohvik. 6 Kooslugemine lastega Vastse-Kuuste Lugemistund lastele (16) 52 Kohtumine Jaak Urmetiga (2; 1. – 5. ja 6.–9. kl) 92 Koolivaheaja kino (4: „Peetrikese unenägu“, 27 „Naksitrallid“, „Nukitsamees“ ja „Lotte reis Lõunamaale“ Kohtumine Mika Keräneniga (1.–6. kl) 58 Suvelugemise klubi (juuni-september) ja 17+14 tunnustuspidu (oktoober) Kohtumine Epp Petronega (2; lasteaialapsed ja 1.– 4. 63 kl ) Ettelugemispäev Anti Saare loomingust (3) 18 Kohtumine Anti Saarega (2; 1.– 4. ja 5.–6. kl 66 Pidu Pipiga Põhjamaade raamatunädalal (2; 1.– 2. ja 31 3.–4. kl) Märgivalmistamise töötuba Anne Prangeli 16 juhendamisel keskraamatukogu Ettelugemine: Markus Saksatamm „Hiir, kes oskas 35 lasteteenindus võõraid…“ (Mooste mõisakooli õpilased) Koerateemalised lasteraamatud (Jakobi Kooli 1.–2. 11 kl) Põhjamaada raamatunädala ettelugemispäev „Kõik 9 loevad Pipit“ Kohtumine Epp Petronega (2; Põlva Kooli 1. ja 2. kl) 107 Kirjandushommik „A nagu aabits“ (5) 105 lasteaiarühmadele Triinu Laane raamatu „Krutskiline tita“ = 56  35 „Päähäkääntäv tita” esitlus (Põlva kooli 1. klassid) Suvelugemine ja lõpuüritus 60+21 Lugemiskoerte programmi infotund 25 Kohtumine „Kas töökoer või seltsikoer?“ 37 lugemiskoer Nepsu ja Urve Seedrega (3) Raamatukogupäevade jututund 5 Üle-eestilise 3.– 4. kl kirjandusmängu maakonnavoor 32 Loterii-allegri „Naljakuu aprill“ (1. – 9. kl) 20 Üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse „Heal 25 lapsi keelel, ilusal meelel“ maakonnavoor Tegeluspäevad „Päkapikud piiluvad“ (4). 46 Päkapikkude meisterdamine LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Ülesannete täitmine on olnud sihipärane. Komplekteerimistegevus on olnud süsteemne ja operatiivne. Läbi on viidud üheksa sisukat koolitust. Raamatukoguhoidjaid on nõustatud elektronkataloogi kasutamisel, teavikute tellimisel, aruannete koostamisel, kogude puhasta- misel jne. Tähelepanu all oli lugejaandmete kustutamine (seoses andmekaitsega), mille kohta koostati ka juhendmaterjal. Saatja: Ülle Talihärm <[email protected]> Saadetud: 03.03.2020 12:36 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Fwd: Põlva maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2019 Manused: Aastaaruanne2019-1.asice ---------- Edastatud kiri ---------- Saatja: Kati Maidla <[email protected]> Kuupäev: 3. mär 2020 12:08 Teema: Põlva maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2019 Saaja: Ülle Talihärm <[email protected]> Koopia: Tere, Ülle Saadan Põlva maakonna rahvaraamatukogude 2019. a tegevuse aruande. Lugupidamisega Kati Maidla direktor Põlva Keskraamatukogu [email protected] +372 799 4045 www.raamat.polva.ee