Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor registrikood: 90012933 tänava/talu nimi, Toompuiestee 20 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10149 telefon: +372 6609604 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.epcc.ee Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Varud 13 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 6 Kasutusrent 15 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 15 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 15 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 17 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 17 Lisa 12 Tööjõukulud 17 Lisa 13 Seotud osapooled 17 Aruande allkirjad 19 Vandeaudiitori aruanne 20 2 Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) lühiiseloomustus EFK on kõrgprofessionaalne ja omanäoline muusikakollektiiv, kes tegutseb Eesti kultuuri ja muusika tutvustamise ning jäädvustamisega, osaleb aktiivselt Eesti, Euroopa ning teiste maade muusikaelus. EFK on nii Eesti kui kogu maailma kultuuriruumis olulist rolli kandev kollektiiv, kes pakub maailmatasemel kvaliteediga kontserdielamusi erinevates žanrites varajasest muusikast kaasajani. EFK lähtub oma tegevuses avatuse ja paindlikkuse printsiibist, et koos erinevate muusikaasutuste ja efektiivse kontserdikorraldusega aidata kaasa läbipaistvama ning kõrgetasemelisema kontserdielu kujundamisele Eestis. EFK soovib leida erinevaid koostöövõimalusi kohalikus haridussüsteemis, et saavutada ühiskonnas suuremat tähelepanu muusikahariduse ja klassikalise muusika valdkonnale. EFK VÄÄRTUSED: Ainulaadsus – EFK on Eesti professionaalse klassikalise muusikaorganisatsioonide ajaloos ainus kõrgetasemelist koorikultuuri pakkuv kollektiiv. EFK on maailma klassikalise muusikakultuuri täisväärtuslik liige. Professionaalsus – Alates loomisest 1981. aastal on EFK esitanud ja salvestanud Eesti muusikat ning tutvustanud Eesti kultuuri väga kõrgel tasemel kogu maailmas. Kompetentsus ja usaldusväärsus – EFK usaldusväärsus tugineb oma ala pädevatele ja ennast pidevalt arendavatele töötajatele nii kooris kui administratiivmeeskonnas. Paindlikkus – EFK on pidevalt arenev kollektiiv, kes vastavalt võimalustele ja vajadustele kontserdielus reageerib paindlikult nii žanrilises, vormilises kui korralduslikus plaanis. Traditsioonide hoidmine – EFK osaleb Eesti koorikultuuri kõrgetasemelises säilitamises ja arendamises. Avatus – EFK on koostööaldis ja mobiilne organisatsioon, kes soovib aktiivselt suhteid arendada nii Eestis kui välismaal erinevate sihtgruppidega – muusikutega, kontserdikülastajatega, muusika-, kultuuri- ja haridusasutustega, kultuurikorraldajatega, meediakanalite, agentuuride, plaadistusfirmade jt-ga. TEGEVUSARUANNE KONTSERDITEGEVUSE JA PUBLIKUKÜLASTUSE STATISTIKA Kontserte kokku: 62 külastajaid kokku: 38 802 EFK kontserdid Eestis: 39 külastajaid: 14 602 EFK väliskontserdid: 23 külastajaid: 24 200 Eestis esineti Tallinnas (24 kontserti), Tartus (4), Laulasmaal (2), Põlvas (1), Raplas (1), Hiiumaal (1), Moostes (4), Rakveres (1), Pärnus (1). Väliskontserdid toimusid 9 erinevas riigis: Austraalias (11), Norras (1), Iisraelis (3), Belgia (1), Soomes (1), Hongkongis (1), Lõuna-Koreas (1), Saksamaal (2), Itaalias (2). LOOMINGULISE TEGEVUSE FOOKUS Eesti koorimuusika edendamine EFK peab oluliseks väärtustada, tähtsustada ja arendada Eesti heliloomingut ning süvendada koostööd heliloojatega, seetõttu otsustati 2019. aastal valida koori juures resideerivaks heliloojaks Ülo Krigul. EFK tellis Eesti heliloojatelt mitmeid uusi teoseid ning kokku toodi esiettekandele 2019. aastal 7 uudisteost: Ülo Kriguli „And the sea arose“ ja „Aga vaata aina üles”, Helena Tulve “Nächtliche Gesänge”, Toivo Tulevi “Ek het jou lief”, Tõnu Kõrvitsa „Sina oled valgus ja hommik“, Märt-Matis Lille muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“ ja Riho-Esko Maimetsa „Kaks palvet pühale Valgusele“. Muusikalavastuse „Suidsusannasümfoonia“ jõuline resonants ühiskonnas Suurejooneliseks ettevõtmiseks kujunes Märt-Matis Lille muusikalavastuse „Suidsusannasümfoonia“ ettekanded (lavastaja Tarmo Tagamets), mis toimusid koostöös Võru Instituudiga. Muusikalavastus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja kuulus EV100 muusikaprogrammi. Kogu ettevõtmine sai laia kõlapinna nii ettevalmistusperioodil kui ka palju positiivset tagasisidet pärast etendusi. Osalemine rahvusvahelises muusikaelus ning koostöö tipporkestrite ja -dirigentidega EFK osales aktiivselt rahvusvahelises muusikaelus ning tegi koostööd välisorkestritega. Ulatuslikemaks ja olulisemateks turneedeks kujunesid Austraalia kontserdireis (koostöös Austraalia Kammerorkestriga 11 kontserti Austraalia suuremates linnades ja Perthi festivalil), osalemine Abu Gosh’i festivalil Iisraelis ning koostöö Aasia partneritega Lõuna-Koreas ja Hongkongis koos Korea Kammerorkestri ning HK Sinfoniettaga. Oluline ja perspektiivikas oli ka koostöös Concerto Copenhageniga kontserdil „Eesti 100 ja Dannebrog 800“, millega tähistati Taani lipu 800. aastapäeva Tallinnas. EFK kontserte juhatasid 2019. aastal lisaks kunstilisele juhile ja peadirigendile Kaspars Putniņšile külalisdirigendid Tõnu Kaljuste, Richard Tognietti, Alexander Kalajdzic, Kaspar Mänd, Lars Ulrik Mortensen, Risto Joost, Neeme Järvi, Thomas Adès, Mai Simson. Plaadistustegevus * Märtsis ilmus album „Estonian Incantations I“, millele on salvestatud teosed koorile ja kitarrile, heliloojateks Raul Sööt, Robert Jürjendal, Sven Grünberg, Tauno Aints; idee algataja Ain Agan. Plaadi andis välja Toccata Next. * Märtsis ilmus „Cyrillus Kreek. Requiem / Tõnu Kõrvits. Kreegi vihik“ kordusväljaanne * Juunis salvestasid EFK, TKO ja Risto Joost Tõnu Kõrvitsa uudisteose „Sina oled valgus ja hommik“ („Sei la luce e il mattino“). Plaadi annab välja Ondine. * Septembris ilmus plaat „Ferenc Liszt. Via crucis / Arvo Pärt. Sacred Choral Works“. Esitajad: EFK, Kalle Randalu (klaver), dirigent Kaspars Putniņš, helirežissöör Tanel Klesment. CD andis välja Ondine. * Novembris ilmus album „Evensong“ briti helilooja ja multiinstrumentalisti Richard Harvey koorimuusikaga, dirigent Heli Jürgenson. Plaadi andis välja Altus Records. Auhinnad * Aprillis omistas Vabariigi President Kersti Kaljulaid EFK peadirigendile Kaspars Putniņšile Maarjamaa Risti neljanda klassi ordeni. * Oktoobris pälvis Kaspars Putniņš Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia pühendunud tegevuse eest Eesti muusikakultuuris. KOMMUNIKATSIOONITEGEVUS Meediakajastused Eestis ja välisriikides EFK meediakajastusi (artiklid, arvustused, intervjuud, saated, v.a mainimised) oli 2019. aastal 100 ringis. Olulisemateks kanaliteks on jäänud ERR, Postimees ja Sirp. ERR-i programmidest kajastati EFK tegevust ETV-s - AK uudistes (3 korral) ja OP’is. Kultuuriportaalis avaldati EFK kohta artikleid ja uudiseid koguni 12 korral. Jätkub hea koostöö Klassikaraadioga, EFK tegevust kajastati saadetes Delta ja Album. Samuti tegi Klassikaraadio 2019. aastal kontserdiülekanded või salvestused 12 EFK kontserdist, nende hulgas toimus kontserdi „Jesu meine freude“ otseülekanne Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) maadesse. Vikerraadio erinevates saadetes toimus EFK tegevusest 5 intervjuud ning intervjuusid tehti ka Raadio 2-s, Raadio 4-s ja Kuku erinevates saadetes. Postimehes ja Sirbis ilmus artikleid kummaski 8, lisaks ilmusid lood ka EPL’is, Õhtulehes, Pealinnas, Eesti Ekspressis, KesKus’is ning ajakirjades TMK, Muusika, Hingele Pai ja Eesti Naine. Palju tähelepanu sai meedias muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“, mida kajastati aktiivselt ka maakondlikes lehtedes (Tartu Postimees, Virumaa Teataja, Võrumaa Teataja ja Põlva Teataja, Uma Leht, Lõuna-Eesti Postimees, Võru Linnaleht, Põlvamaa ajaleht Koit jne) ning Kanal 2 Reporteris. Rahvusvahelisest ajakirjandusest on meieni jõudnud kokku 28 kontserdi- ja plaadiarvustust. Sotsiaalmeedia Suurenenud on sotsiaalmeediakanalite kasutamine ja postituste hulk. * Facebook’is toimivad lisaks kontserditegevust tutvustavatele postitustele eraldi rubriikidena väga populaarseks kujunenud #EFKsünnipäevalaps ja #koorilauljaarhetüüp, postitused ca 4-6 korda nädalas. * Youtube’i kanalisse lisandus enim klippe seoses muusikalavastusega „Suidsusannasümfoonia“ – kokku 8 klippi. * EFK reisiblogisse kirjutati sissekanded pikematelt/olulisematelt turneedelt (Austraalia, Iisrael, Lõuna- Korea/Hongkong). * EFK podcast on uus väljund tutvustamaks kontserte ja sündmusi, 2019. aastal valmis 7 saadet. * EFK Instagram – regulaarsed postitused tähtsamatest sündmustest. * Maililistid – regulaarselt saadetakse välja EFK uudiskirja ning postitatakse erinevatele rühmadele (koolid, koorid, kirikud, õpetajad jm) infot EFK tegemiste kohta. Haridusprojektid * Aprillis toimus Tartu Kalova koolis kontsert „Eesti solfedžo“, kus õpilastele tutvustati Eesti klassikute loomingut ning toimus Heli Jürgensoni workshop kooli kooridele. * Novembris toimus esitlus Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus slaidide, helinäidete ja videoklippide abil tutvustati EFK-d ja Eesti muusikat. Koostöö rahvusvaheliste võrgustikega * EFK osaleb üle-Euroopalises projektis Ulysses 2 (nüüdismuusika edendamise platvorm Euroopa noortele muusikutele) aastail 2016-2020 eesmärgiga uue repertuaari loomine koorile ja elektroonikale koostöös IRCAMiga (Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique). Erinevate riikide heliloojatelt on tellitud 10-12 min teosed. Osalevad: heliloojad Adrien Trybucki Prantsusmaalt, Ülo Krigul, Marianna Liik ning Maria Kõrvits Eestist ning Iraani päritolu Pariisis tegutsev Sina Fallahzadeh, helirežissöör Sylvain Cadars, muusikakujundaja Carlo Laurenzi. 2019. aastal toimusid kaks prooviperioodi ning eelsalvestust nende heliloojate loominguga. Projekt päädib 2020. aasta mais kontserdiga Tallinnas. * Iga-aastane osalemine rahvusvahelistel muusikakonverentsidel IAMA aprillis Düsseldorfi Tonhalle’s ja Classical:Next mais Rotterdami De Deulen’is, mis on olulised kontaktiloomeks ning muusikaekspordi arendamiseks. Toimib infovahetus professionaalsete kooride võrgustikuga Tenso. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 295 948 309 192 Nõuded ja ettemaksed 28 612 27 142 2 Varud 4 943 3 819 Kokku käibevarad 329 503 340 153 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 36 189 10 391 5 Kokku põhivarad 36 189 10 391 Kokku varad 365 692 350 544 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 134 989 128 522 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 5 315 32 006 9 Kokku lühiajalised kohustised 140 304 160 528 Kokku kohustised 140 304 160 528 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 555 66 555 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 123 461 95 341 Aruandeaasta tulem 35 372 28 120 Kokku netovara 225 388 190 016 Kokku kohustised ja netovara 365 692 350 544 7 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 122 107 1 056 337 9 Tulu ettevõtlusest 214 447 288 154 10 Muud tulud 1 3 Kokku tulud 1 336 555 1 344 494 Kulud Jagatud annetused ja toetused 0 -1 594 Mitmesugused tegevuskulud -413 018 -454 845 11 Tööjõukulud -886 598 -858 448 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 002 -1 075 Kokku kulud -1 301 618 -1 315 962 Põhitegevuse tulem 34 937 28 532 Muud finantstulud ja -kulud 435 -412 Aruandeaasta tulem 35 372 28 120 8 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 34 937 28 532 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 002 1 075 Kokku korrigeerimised 2 002 1 075 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 470 17 968 Varude muutus -1 124 671 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -20 223 3 115 Kokku rahavood põhitegevusest 14 122 51 361 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -27 800 0 soetamisel Laekunud intressid 570 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -27 230 0 Kokku rahavood -13 108 51 361 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 309 192 258 243 Raha ja raha ekvivalentide muutus -13 108 51 361 Valuutakursside muutuste mõju -136 -412 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 295 948 309 192 9 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 66 555 95 341 161 896 Aruandeaasta tulem 0 28 120 28 120 31.12.2018 66 555 123 461 190 016 Aruandeaasta tulem 35 372 35 372 31.12.2019 66 555 158 833 225 388 10 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaarunne on koostatud eurodes. Finantsvarad Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude araundes kassas olevat sularaha ja arvelduskonto jääki Riigikassas. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub FIFO meetodil. FIFO rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 5 000 eurost ilma käibemaksuta. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest. Varad, mille kasulik iga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast järgnevalt: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. 11 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Annetused ja toetused Toetustena (sihtfinantseerimine ja tegevustoetused) käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil ning sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisulist tagasinõude või laekumata jäämise riski. Riigieelarvest finantseeritavad toetused Toetused jooksvateks kuludeks kajastatakse tuluna hetkel kui toetus muutub sissenõutavaks. Toetused varade soetuseks kajastatakse tuluna siis, kui toetus muutub sissenõutavaks ja toetusega seotud tingimused täidetud. Muud sihtotstarbelised annetused ja toetused Annetused ja toetused kajastatakse tuluna siis, kui need muutuvad sissenõutavatakse ja nende andmisega soetud tingimused on täidetud. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Sihtasutuse tulud koosnevad sihtfinantseeringust, majandustegevuse tuludest ning kaupade müügist saadavatest tuludest. Majandustegevuse tulu kontsertide läbiviimisest kajastatakse nende toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse tehingu tegemise hetkel. Kulud Sihtasutuse kulud koosnevad mitmesugustest tegevuskuludest, tööjõukuludest, põhivara kulumi ja väärtuse langusest ning muudest kuludest. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse sihtasutuse tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende pereliikmeid, samuti sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, kelle üle eelpoolnimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon kõigi eelpool nimetatud seotud osapooltega tehtud tehingute kohta. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning selle mõju lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes ei kajastata vaid avaldatakse lisades. 12 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 4 155 4 155 Ostjatelt laekumata 4 155 4 155 arved Maksude ettemaksed ja 20 194 20 194 tagasinõuded Ettemaksed 4 263 4 263 Muud makstud 4 263 4 263 ettemaksed Kokku nõuded ja 28 612 28 612 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 3 522 3 522 Ostjatelt laekumata 3 522 3 522 arved Maksude ettemaksed ja 7 567 7 567 tagasinõuded Ettemaksed 16 053 16 053 Muud makstud 16 053 16 053 ettemaksed Kokku nõuded ja 27 142 27 142 ettemaksed Lisa 3 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Müügiks ostetud kaubad 4 943 3 819 CD plaadid ja lauleldused 4 943 3 819 Kokku varud 4 943 3 819 13 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 1 225 430 0 Üksikisiku tulumaks 10 856 0 12 031 Erisoodustuse tulumaks 84 0 234 Sotsiaalmaks 18 857 0 21 293 Kohustuslik kogumispension 1 092 0 1 219 Töötuskindlustusmaksed 1 271 0 1 345 Ettemaksukonto jääk 20 194 7 137 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20 194 33 385 7 567 36 122 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Muud masinad ja seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 21 500 21 500 Akumuleeritud kulum -10 034 -10 034 Jääkmaksumus 11 466 11 466 Amortisatsioonikulu -1 075 -1 075 31.12.2018 Soetusmaksumus 21 500 21 500 Akumuleeritud kulum -11 109 -11 109 Jääkmaksumus 10 391 10 391 Ostud ja parendused 27 800 27 800 Muud ostud ja parendused 27 800 27 800 Amortisatsioonikulu -2 002 -2 002 31.12.2019 Soetusmaksumus 49 300 49 300 Akumuleeritud kulum -13 111 -13 111 Jääkmaksumus 36 189 36 189 2019. aastal osteti klaver summas 33 360€ (hind sisaldab käibemaksu) 14 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 20 324 18 776 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor rendib kasutusrendi tingimustel ruume Toompuiestee 20 aadressil. Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 13 237 13 237 Võlad töövõtjatele 52 485 52 485 Maksuvõlad 33 385 33 385 Muud võlad 35 882 35 882 Muud viitvõlad 35 882 35 882 Kokku võlad ja ettemaksed 134 989 134 989 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 15 732 15 732 Võlad töövõtjatele 49 197 49 197 Maksuvõlad 36 122 36 122 Muud võlad 27 471 27 471 Muud viitvõlad 27 471 27 471 Kokku võlad ja ettemaksed 128 522 128 522 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 43 257 38 515 Puhkusetasude kohustis 9 228 10 682 Kokku võlad töövõtjatele 52 485 49 197 15 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2017 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2018 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kodumaine sihtfinantseerimine 906 372 -906 372 tegevuskuludeks Saadud mittesihtotstarbeline 25 024 146 162 -21 -149 965 21 200 toetus Välisabi tegevuskuludeks 10 806 10 806 Kokku sihtfinantseerimine 25 024 1 063 340 -21 -1 056 337 32 006 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 25 024 1 063 340 -21 -1 056 337 32 006 toetused 31.12.2018 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kodumaine sihtfinantseerimine 20 000 -20 000 põhivara seotamiseks Kokku sihtfinantseerimine 20 000 -20 000 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kodumaine sihtfinantseerimine 1 014 130 -1 014 130 tegevuskuludeks Saadud mittesihtotstarbeline 21 200 61 287 -101 -82 298 88 toetus Välisabi tegevuskuludeks 10 806 -5 578 5 228 Kokku sihtfinantseerimine 32 006 1 075 417 -101 -1 102 006 5 316 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 32 006 1 095 417 -101 -1 122 006 5 316 toetused 16 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Etendus- ja kontserttegevus 204 347 275 868 Muud kultuuri- ja kunstiasutuse tulud 9 012 11 389 Kasutamisõigue tasu 1 088 897 Kokku tulu ettevõtlusest 214 447 288 154 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 20 324 18 776 Energia 1 221 1 647 Elektrienergia 1 221 1 057 Soojusenergia 0 590 Mitmesugused bürookulud 36 099 43 332 Lähetuskulud 83 296 102 675 Koolituskulud 7 064 12 738 Riiklikud ja kohalikud maksud 15 526 14 507 Info- ja kommunaktsioonitehnoloogia kulud 5 970 4 911 Inventari majandamiskulud 1 342 1 599 Kommunikatsiooni-, kontserttegevuse kulud 226 874 247 431 Muud 15 302 7 229 Kokku mitmesugused tegevuskulud 413 018 454 845 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 670 145 648 963 Sotsiaalmaksud 214 373 209 485 Kokku tööjõukulud 884 518 858 448 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 30 33 Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 17 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 31.12.2018 Kohustised Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 6 130 3 130 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 40 450 42 864 Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja põhimõtetele ei tule avalikustada tehinguid seotud osapooltega, mis on toimunud turutingimustel. Juhatuse liikmega lepingu lõppemisel on võimalik hüvitise kohustus juhatuse liikmele kolme kuu tasu. 18  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutust likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Eeli Lääne Vandeaudiitori number 338 EL Finants OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 200 Küti tee 5, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 74001 28.02.2020