Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0276 - Haridus- ja teadusministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc47eb07-75b4-4c6c-a9ac-7f6194f4b4d6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc47eb07-75b4-4c6c-a9ac-7f6194f4b4d6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 13.03.2020 nr 8-2/20/1096 Eesti Linnade ja Valdade Liit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Lastevanemate Liit Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus Eesti Lastekaitse Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Sihtasutus Innove Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 09.03.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõigete 2 ja 4, § 31 lõigete 2 ja 4 § 34 lõike 3 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 6 lõike 2 punkti 18 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. a määruse nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega“ kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruses nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Ühtne põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksam on ühitatud eesti keele B1-taseme või B2-taseme eksamiga. Vastav eesti keele tasemetunnistus väljastatakse juhul, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Käesoleva määruse § 16 lõike 2 punktides 3 ja 4 esitatud juhtudel võib õpilasele anda tasemetunnistuse juhul, kui kõik eksamitöö osad ei ole tehtud.“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Põhikooli eesti keele kui teise keele B2-taseme eksamiga ühitatud lõpueksami eksamile võib registreeruda õpilane, kes on eelnevalt sooritanud ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele B1-taseme eksamiga ühitatud lõpueksami ja kellele on väljastatud eesti keele B1-taseme tunnistus.“; 3) paragrahvi 46 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eksameid korraldav asutus viib koolidele antava tagasiside vastavusse määruse § 8 lõike 4 punktis 3 esitatud nõuetega alates 2021. aastast, § 21 lõigetes 4 ja 5 ning § 39 lõigetes 4 ja 5  2 esitatud nõuetega hiljemalt 2022. aastaks.”; § 3. Haridus- ja teadusministri 03. juuli 2019. a määruse nr 21 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2019/2020. õppeaastal“ muutmine Haridus- ja teadusministri 03. juuli 2019. a määruses nr 21 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2019/2020. õppeaastal“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 27. mai 2020. a; 2) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 27.–29. mai 2020. a;“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 7 - 9 järgmises sõnastuses: „7) valikeksam inglise (suuline) – 12. juuni 2020. a; 8) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena eksam õpilastele, kes on eelnevalt sooritanud eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud põhikooli eesti keel teise keelena eksami (kirjalik) – 16. aprill 2020. a (pilooteksam); 9) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena eksam õpilastele, kes on eelnevalt sooritanud eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud põhikooli eesti keel teise keelena eksami (suuline) – 17. aprill 2020. a (pilooteksam).“; § 4. Rakendussätted Käesoleva määruse § 2 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. septembril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõigete 2 ja 4, § 31 lõigete 2 ja 4, § 34 lõike 3 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 6 lõike 2 punkti 18 alusel. Määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (tel 735 0164; [email protected]), välishindamisosakonna peaeksperdid Aivar Ots (tel 735 4053; [email protected]) ja Pille Kõiv (tel 735 0118; [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruste muutmise eesmärk on luua põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada põhikooli lõpetamiseks eesti keele kui teise keele eksam B2- või sellest kõrgemal tasemel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik eesti keele kui teise keele eksam sooritada põhikooli lõpus üksnes B1-tasemel. Samuti ei saa õpilased, kes on B1- või sellest kõrgemal tasemel eesti keele kui teise keele oskuse taset tõendanud tasemeeksamil, vabastust vastavast lõpueksamist ja peavad lõpueksami siiski sooritama B1-tasemel. Muudatuse kehtestamine eeldab muudatuste tegemist ka järgmistes Vabariigi Valitsuse määrustes: 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“, 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ ning 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“. Need muudatused on kavas kehtestada Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määrusega, mille eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks koos käesoleva määruse eelnõuga. Vabariigi Valitsuse ja haridus- ja teadusministri määruste muutmise tulemusel:  luuakse põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada B2-tasemel eesti keele kui teise keele lõpueksamit, kui nad on eelnevalt sooritanud B1-taseme eksami lõpueksamina ja selle alusel on väljastatud ka eesti keele B1-taseme tunnistus (sooritus vähemalt 60% maksimumist). B1-taseme eksamit on võimalik sooritada 8. klassi lõpus eesti keele kui teise keele lõpueksami ajal. Edaspidi on kavas luua eksami sooritamise võimalus ka 9. klassi esimesel poolaastal.  kuna eelnevalt peab olema sooritatud B1-taseme eksam, ei saa tekkida olukorda, kus õpilasel jääb põhikool lõpetamata, sest ta on oma keeleoskust üle hinnanud ja B2-taseme eksam põhikooli lõpus ebaõnnestub.  käesoleval õppeaastal luuakse B2-tasemel eksami sooritamise võimalus pilootprogrammi koolidele 16. aprillil.   kuni 2021/2022. õppeaastani ei pea õpilane sooritama eesti keel teise keelena lõpueksamit, kui ta esitab eesti keele vähemalt B2-taseme tunnistuse, sest seni ei ole kõigil soovijatel võimalik lõpueksamina B2-tasemel eksamit sooritada.  põhikooli lõpetab õpilane, kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele lõpueksami vähemalt B1-tasemel.  kui õpilane on sooritanud B2-tasemel lõpueksami ja selle alusel on talle väljastatud B2- taseme tunnistus, hinnatakse tulemust hindega „väga hea“. Kui õpilane sooritas küll eesti keele B2-taseme eksamiga ühitatud eksami, kuid mitte tasemetunnistuse väljastamiseks nõutaval tasemel (vähemalt 60 % maksimumpunktidest), arvestatakse põhikooli lõpetamisel B1-taseme eksamiga saadud tulemust.  lõputunnistuse hinnetelehele märgib kool: o õpilase sooritatud eesti keele kui teise keele eksami keeletaseme (B1- või B2- taseme); o B1-taseme eksami hinde (kui õpilasele on väljastatud B2-taseme tunnistus, on hinne „väga hea“); o B2-taseme eksamiga ühitatud eksami tulemus kantakse hinnetelehele juhul, kui õpilasele on eksamitulemuse alusel väljastatud eesti keele B2-taseme tunnistus. Kui B2-taseme eksam ebaõnnestub (taset ei saavutatud), kantakse lõputunnistusele B1-taseme eksami tulemus. Määruse §-ga 1 tunnistatakse haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega“ kehtetuks. Nimetatud määruse kehtetuks tunnistamine on seotud kõrgharidusseaduse vastuvõtmisega (ja ühtlasi ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse kehtetuks tunnistamisega) ning haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ kehtestamisega. Ehk, et tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei puuduta muid käesoleva eelnõuga muudetavaid määrusi. Määruse §-ga 2 muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ järgmiselt: 1) paragrahvi 10 lõiget 8 muudetakse, luues võimaluse sooritada põhikooli lõpetamiseks kas eesti keele B1-taseme või B2-taseme eksamiga ühitatud ühtne põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksam. Eelnõuga ei muudeta seni kehtinud põhimõtet, mille kohaselt eesti keele tasemetunnistus väljastatakse eksami sooritajale juhul, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti (välja arvatud määruse § 16 lõike 2 punktides 3 ja 4 esitatud juhtudel, kui õpilasele võib anda tasemetunnistuse ka siis, kui kõik eksamitöö osad ei ole tehtud). 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 ja sätestatakse tingimused B2-taseme eksamiga ühitatud põhikooli eesti keele kui teise keele eksamile registreerumiseks. Registreeruda võib õpilane, kes on eelnevalt sooritanud ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele B1-taseme eksamiga ühitatud lõpueksami ja kellele on väljastatud eesti keele B1-taseme tunnistus. Eeltingimus on vajalik selleks, et vältida olukordi, kus õpilane hindab oma eesti keele oskust üle ja läheb sooritama B2-tasemele vastavat eesti keele kui teise keele lõpueksamit, mis vähese keeleoskuse tõttu ebaõnnestub. Kuna eksam toimub 9. klassi lõpus, ei oleks õpilasel enam võimalust sooritada peale B2-tasemel eksami ebaõnnestumist ka B1-tasemel eksamit ja siiski põhikool lõpetada. Mõistlik ja põhjendatud on korraldus, mille kohaselt õpilane tõendab kõigepealt oma keeleoskust B1-tasemel ja kui see tase on saavutatud, saab minna sooritama B2-taseme eksamiga ühitatud lõpueksamit. 3) paragrahvi 46 lõike 2 sõnastust muudetakse ja sätestatakse, et eksameid korraldav asutus viib koolidele antava tagasiside vastavusse määruse § 8 lõike 4 punktis 3 esitatud nõuetega alates 2021. aastast, § 21 lõigetes 4 ja 5 ning § 39 lõigetes 4 ja 5 esitatud nõuetega hiljemalt 2022. aastaks. Muudetava määruse 20. jaanuaril 2020. aastal jõustunud muudatus sisaldas ilmset ebatäpsust. Muudatuses mainitud § 39 lõige 6 on alates 01. jaanuarist 2018. a kehtetu. Eelnõuga eemaldatakse rakendussättest viide § 39 lõikele 6 ning eksameid korraldav asutus viib koolidele antava tagasiside vastavusse määruse § 39 lõigetes 4 ja 5 toodud nõuetega. Määruse §-ga 3 muudetakse haridus- ja teadusministri 03. juuli 2019. a määrust nr 21 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2019/2020. õppeaastal.“ Käesolevaks õppeaastaks sätestatakse B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena pilooteksami läbiviimise aeg. Käesoleval õppeaastal viiakse B2-tasemel eesti keel teise keelena lõpueksam läbi pilooteksamina, mis tähendab, et see ei ole suunatud kõigile põhikoolilõpetajatele. Koolid, kus eksamit läbi viiakse, määrab SA Innove kokkuleppel koolidega. Määruses täpsustatakse ka juba kavandatud eesti keel teise keelena põhikoolieksami nimetust – tegemist on B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena eksamiga. Viimati nimetatud muudatus ei mõjuta eksami sisu ega korraldust, see on vajalik, et eristada kahel eri tasemel ettevalmistatud põhikooli lõpueksameid. Lisaks täiendatakse määruse paragrahvi 3 punktiga 7 ning määratakse täiendav eksamipäev põhikooli inglise keele suulise eksami korraldamiseks, kuna suurte põhikoolide puhul ei piisa kahest eksamipäevast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatused loovad võimaluse tõendada põhikooli lõpetamisel oma eesti keele kui teise keele oskust kõrgemal kui B1-tasemel. Muudatusel on positiivne mõju põhikoolilõpetajate eesti keele kui teise keele oskuse tasemele, kuna see motiveerib õpilasi senisest enam saavutama põhikooli lõpuks eesti keeles minimaalselt nõutavast B1-tasemest kõrgemat taset. Hea eesti keele oskus on eelduseks õpingute jätkamisel järgmisel haridustasemel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, määruse § 2 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. septembril 2020. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendusele, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale ning Sihtasutusele Innove. Kristin Hollo välishindamisosakonna juhataja