dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 13. märts 2020
Viit
1-11/365-13
Registreeritud
13. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Postimees Grupp AS
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2020 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Karin Ligi
Lahendamise tähtaeg
13. aprill 2020

Failid

  • 📎FW PMG ettepanekud allkirjastatult.msg311 KB
  • 📎PMG ettepanekud meediateenuste seaduse osas 2020.bdoc265 KB

Sisu (failidest)

ARVAMUS EELNÕU KOHTA Kellele: Kultuuriministeerium Kellelt: Postimees Grupp AS Kuupäev: 12.03.2020 Teema: Arvamus eelnõu kohta (meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus) Postimees Grupp on tutvunud Kultuuriministeeriumi poolt huvirühmadele saadetud seaduse eelnõuga ning esitab käesolevaga enda arvamused seoses direktiivi (EL) 2018/1808 (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga) (edaspidi „Direktiiv“) ülevõtmisega. 1. TOOTEPAIGUTUSE JA SPONDEERIMISEGA SEOTUD NÕUDED 1.1 Tootepaigutuse keeld tarbijaküsimusi käsitlevates saadetes. Eelnõu § 1 punkt 56 – MeeTS § 31 lõikes 2 sätestatud ulatuslik tootepaigutuse keeld asendatakse konkreetse loeteluga saadetest, kus tootepaigutus on keelatud. Sätte uue sõnastuse kohaselt on tootepaigutus keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates. Muudel juhtudel on tootepaigutus lubatud. Muudatus vastab AVMSD artikli 11 lõikele 2. Direktiivi 33. põhjenduspunktis märgitakse, et kuna tootepaigutust ei ole eeldatud mahus kasutama hakatud, on mõistlik sellega seotud reegleid leevendada, võimaldamaks meediateenuse osutajatel ka selle audiovisuaalse äriteate vormi kaudu suuremat tulu teenida. 1.2 Direktiiv defineerib preambula punktis 34, et: „Tarbijaküsimusi käsitlevad saated on saated, mis annavad vaatajatele nõuandeid või sisaldavad ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta. Sellistes saadetes tootepaigutamise lubamine raskendaks vaatajatel reklaami eristamist toimetatavast sisust ja nad võivad eeldada, et kõnealustes saadetes esitatakse tegelik ja aus ülevaade toodetest või teenustest.“. 1.3 Nimetatud säte vajab selgitust vähemalt seletuskirja tasemel. Näiteks Eesti telemaastikul levinud kodusisustuse saated, ilusaated, moesaated, mis on paljuski ülesehitatud tootepaigutusele. Oma olemuselt mahuvad need Direktiivi preambula punkt 34 alla, sest sisaldavad nõuandeid ja ülevaateid toodete ja teenuste ostmisest. Keelu rakendamine sellistele saadetele välistaks sellised saated Eesti telemaastikult, mis ilmselt ei ole olnud seadusandja mõte. 1.4 Spondeerimise keeld lastesaadetes. Eelnõu § 1 punkt 53 – muudetakse MeeTS § 30 lõiget 9. Sätte senise sõnastuse kohaselt on keelatud uudiste- ja poliitikasaate spondeerimine. Uus sõnastus näeb ette, et lisaks on keelatud ka lastesaate spondeerimine. Seni on MeeTS § 30 lõike 10 kohaselt olnud keelatud vaid sponsori logo näitamine lastesaates. Võimaluse keelata lastesaadete spondeerimine annab AVMSD artikli 10 lõikes 4 tehtud muudatus. Uuringud näitavad, et lapsed on reklaamile AS Postimees Grupp Tartu mnt 80, 10112 Tallinn Reg nr: 10184643 Tel: +372 666 2350 KMKR nr: EE100281211 www.postimeesgrupp.ee Arvelduskonto: EE652200221005104573 (SWIFT: HABAEE2X, [email protected] Swedbank AS, Liivalaia 8, Tallinn, Eesti) äärmiselt vastuvõtlikud ning reklaam mõjutab nende käitumist ilma, et lapsed sellisest mõjust ise aru saaksid. Samas on reklaamikanaleid varasemaga võrreldes oluliselt juurde tulnud ning lapsed on peidetud reklaamile avatud ka internetis. 1.5 Spondeerimise keelu puhul kõigi AVMT-de puhul tekitab olulise kitsenduse (alates saatejuhtide riietuse toetajate märkimisest; lastele suunatud audiovisuaalmeedia teenuseid sisaldavate platvormideni) ning täiendav selgitus on asjakohane. 2. SISUNÕUDED: ALAEALISTE KAITSE 2.1 Täiendavad meetmed piiramaks alaealiste ligipääsu. Liikmesriigid peavad võtma meetmed, et piirata alaealiste ligipääsu ebasobivale sisule. Selline sisu tuleb ligipääsetavaks teha üksnes viisil, mis tagab, et alaealised tavaliselt seda ei kuule ega näe. Kõnealused meetmed: 2.1.1 võivad hõlmata edastusaja valimist, vanuse kontrollimise vahendeid või muid tehnilisi meetmeid; 2.1.2 lisaks tuleb kasutusele võtta meetmed kahjuliku sisu kirjeldamiseks. 2.2 MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb juhul, kui sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saadet (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga) edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku (kella 6.00-st kuni 22.00-ni) või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, enne saadet edastada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele ea-grupile. 2.3 Esiteks, tuleb rõhutada, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja puhul puudub tihti lineaarse edastamise element, mistõttu ei toimu sellist edastamist, mis võimaldaks lisada alates kella 6.00 kuni 22.00 teavitusi. Kasutaja kasutab programmikataloogi valimaks meelepärane sisu enda valitud ajal ja kohas. Vastavalt eelnõu § 1 p-le 30 jääb justkui mulje, et selline süsteem peaks töötama kella 6.00st kella 22.00-ni ja muul ajal mitte. Siinkohal on vajalik vähemalt seletuskirja täiendus tagamaks tegelikkuse kajastamine. 2.4 Teiseks, oluline oleks ühtne juhis, kuidas teavitussüsteemi kasutada. Kas piisab sellest, et teavitus lisatakse enne saate algust; või tuleb see lisada ka pärast iga reklaamipausi või hoopis terve saate edastamise ajal. Viimane variant on meie hinnangul telepilti liigselt risustav ning pigem on vaatajale koormav ning proportsionaalne meede oleks kas viidatuist esimene või teine alternatiiv. 2.5 kolmandaks, küsimus sellest, millist sildistamise süsteemi kasutada. Leiame, et vajalik on vähemalt seletuskirja tasandil juhis kõigile turuosalistele sellest, kuidas kategoriseerida sisu täitmaks alaealiste kaitse nõudeid. Vastasel korral ei ole lähenemine ühtne ega taga vaatajatele arusaama erinevate televisiooniteenuste tarbimisel. Eelkõige on oluline juhis, kas ja kuidas otsustada muu ebasobiva sisu kategoriseerimise üle, sest puudub mistahes mõistlik süsteem, mille järgi hinnata sisu sobivust või mitte sobivust (sellised sildistamise süsteemid on näiteks USA-l (PG-süsteem), UK- l ja mitmetel teistel). Arvestades, et televisioonis kasutatavad saated on oluliselt laiema ampluaaga kui vaid kinofilmid, siis kui rakendaksime sarnast süsteemi, siis tekib küsimus sellest, kuidas ja kes AS Postimees Grupp Tartu mnt 80, 10112 Tallinn Reg nr: 10184643 Tel: +372 666 2350 KMKR nr: EE100281211 www.postimeesgrupp.ee Arvelduskonto: EE652200221005104573 (SWIFT: HABAEE2X, [email protected] Swedbank AS, Liivalaia 8, Tallinn, Eesti) sellise hinnangu peaks andma (nt saatele „Hensugusta Show“). Kui televisiooniteenuse osutaja peaks igakordselt ise hindama, siis on asjakohatu väärteomenetluse rakendamine kui selline hinnang ei ole tagantjärele hinnates olnud sobilik (nt otsesaate puhul „Õhtu“). 2.6 Samuti on vajalik juhis sellest, kui fragmenteeritult sildistada. Eestis on toimiv teatud süsteem kinode ja filmide levitajate puhul, mis on aga liigselt killustatud ning usume, et ei oleks selgust loov teleprogrammide puhul: Kinode poolt kasutatav liigselt killustatud süsteem. 2.7 Seadusandja saaks siin abistada meediaorganisatsioone sellega, et viidata seletuskirjas soovituslikele süsteemidele (näiteks kolmes kategoorias): 1) alaealistele mitte soovitatav (näiteks õudusfilmid); 2) vanemlik selgitust vajav (sisu, kus on küsitav keelekasutus, vähene vägivald) 3) nõrganärvilistele mittesoovitatav (nt politseikroonikad, kus elu näidatakse enda brutaalsuses, mida on kohati raske vaadata). 2.8 Selline süsteem tagaks võrdsed võimalused ja võrdse kohtlemise ning samaaegselt lihtsuse. Enamgi veel, seletuskirja tasandil soovituste kirjutamine looks aluse, et kõik televisiooniteenuse osutajad kasutaksid ühtset süsteemi ning selliselt on vaatajal lihtne orienteeruda „kanali vahetamise“ järgselt. 3. SISUNÕUDED: PUUETEGA INIMESED 3.1 Hädaohuteadete edastamise kohustus. Eelnõu § 1 punkt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. AS Postimees Grupp Tartu mnt 80, 10112 Tallinn Reg nr: 10184643 Tel: +372 666 2350 KMKR nr: EE100281211 www.postimeesgrupp.ee Arvelduskonto: EE652200221005104573 (SWIFT: HABAEE2X, [email protected] Swedbank AS, Liivalaia 8, Tallinn, Eesti) 3.2 Hädaohuteadete sisu on määratletud sama paragrahvi esimeses lõikes, mille kohaselt on tegemist ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse ametlike teadete ning teabega, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Kohustus edastada hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil tuleneb direktiiviga muudetud AVMSD artikli 7 lõikest 5. Kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel puuetega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid. Heaks näiteks on siinkohal praegune koroonaviiruse epideemia. Tekib küsimus, kui kaugele see kohustus ulatub ehk kas seadusandja mõte on, et igal korral kui näiteks „Reporter“ uudissaade edastab infot koroonaviiruse leviku kohta, peaks olema tulevikus tagatud subtiitrid ja viipekeelne tõlge. 3.3 Hädaohuteadete edastamise viis. Eelnõu § 1 punkt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Direktiiv räägib hädaohuteadetest seoses kõigi audiovisuaalmeedia teenustega, eelnõu aga vaid televisiooniteenuse osutajatega (nt preambula (24): Mõnel juhul ei ole võimalik edastada hädaohuteateid puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Sellised erandjuhud ei tohiks takistada hädaohuteadete avaldamist audiovisuaalmeedia teenuste kaudu. Kui see on eesmärk, siis tuleks seaduse kooskõla tagamiseks Direktiiviga vastavad põhjendused välja tuua. 4. JÄRELEVALVE 4.1 Teabe kättesaadavaks tegemine. MeeTS § 16, mis puudutab teavet, mille meediateenuse osutaja enda kohta avalikult kättesaadavaks peab tegema, lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Täienduse kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate nimed, isikukoodid ja isikukoodi riigid, isikukoodi puudumise korral sünniajad ja -kohad ning elukohariigid, samuti andmed isikute kontrolli tegemise viiside kohta. Eelnõu seletuskirjast ei tulene, kas selline avaldamine on vajalik iga meediateenuse osutaja veebilehel või piisab kontserni puhul viitest kontserni ärilehele (Postimees Grupp puhul). Lugupidamisega Nele Laev Juhatuse liige Postimees Grupp AS AS Postimees Grupp Tartu mnt 80, 10112 Tallinn Reg nr: 10184643 Tel: +372 666 2350 KMKR nr: EE100281211 www.postimeesgrupp.ee Arvelduskonto: EE652200221005104573 (SWIFT: HABAEE2X, [email protected] Swedbank AS, Liivalaia 8, Tallinn, Eesti) Saatja: Mati Kaalep </O=RMV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=45DA5224D82F4584BD5C05C03697516D-MATI KAALEP> Saaja: Marilin Siimer Teema: FW: PMG ettepanekud allkirjastatult Nüüd on manus ka From: Karmen Turk | TRINITI <[email protected]> Sent: Friday, March 13, 2020 10:15 AM To: Mati Kaalep <[email protected]> Subject: FW: PMG ettepanekud allkirjastatult Tsau Ma loodan, et Nele Laev edastas selle eile ka ametlikule aadressile, kuid kui mitte, siis manuses paar ettepanekut PM poolt 😊 Tervitades Karmen Turk Vandeadvokaat / Partner Advokaadibüroo TRINITI Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn T: 6 850 950 | M: 513 3181 Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning võivad sisaldada kliendisaladust, mis on seadusega kaitstud. Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume sellest meile teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on keelatud From: Nele Laev <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: 12 March 2020 21:15 To: Karmen Turk | TRINITI <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaspar Kaljas <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: PMG ettepanekud allkirjastatult Get Outlook for iOS <https://aka.ms/o0ukef>
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →