Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 12.03.2020 nr 8-1/20/1078 Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Lastevanemate Liit Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus Eesti Lastekaitse Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Sihtasutus Innove Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (tel 735 0164; [email protected]), välishindamisosakonna peaeksperdid Aivar Ots (tel 735 4053; [email protected]) ja Pille Kõiv (tel 735 0118; [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruste muutmise eesmärk on luua põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada põhikooli lõpetamiseks eesti keele kui teise keele eksam B2- või sellest kõrgemal tasemel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik eesti keele kui teise keele eksam sooritada põhikooli lõpus üksnes B1-tasemel. Samuti ei saa õpilased, kes on B1- või sellest kõrgemal tasemel eesti keele kui teise keele oskuse taset tõendanud tasemeeksamil, vabastust vastavast lõpueksamist ja peavad lõpueksami siiski sooritama B1-tasemel. Muudatuse rakendamiseks on vajalik muuta ka järgmisi haridus- ja teadusministri määrusi: 3. juuli 2019. a määrust nr 21 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2019/2020. õppeaastal“ ning 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“. Need muudatused on kavas kehtestada haridus- ja teadusministri määruste muutmise määrusega, mille eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks koos käesoleva määruse eelnõuga. Vabariigi Valitsuse ja haridus- ja teadusministri määruste muutmise tulemusel:  luuakse põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada B2-tasemel eesti keele kui teise keele lõpueksamit, kui nad on eelnevalt sooritanud B1-taseme eksami lõpueksamina ja selle alusel on väljastatud ka eesti keele B1-taseme tunnistus (sooritus vähemalt 60% maksimumist). B1-taseme eksamit on võimalik sooritada 8. klassi lõpus eesti keele kui teise keele lõpueksami ajal. Edaspidi on kavas luua eksami sooritamise võimalus ka 9. klassi esimesel poolaastal.  kuna eelnevalt peab olema sooritatud B1-taseme eksam, ei saa tekkida olukorda, kus õpilasel jääb põhikool lõpetamata, sest ta on oma keeleoskust üle hinnanud ja B2-taseme eksam põhikooli lõpus ebaõnnestub.  käesoleval õppeaastal luuakse B2-tasemel eksami sooritamise võimalus pilootprogrammi koolidele 16. aprillil.   kuni 2021/2022. õppeaastani ei pea õpilane sooritama eesti keel teise keelena lõpueksamit, kui ta esitab eesti keele vähemalt B2-taseme tunnistuse, sest seni ei ole kõigil soovijatel võimalik lõpueksamina B2-tasemel eksamit sooritada.  põhikooli lõpetab õpilane, kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele lõpueksami vähemalt B1-tasemel.  kui õpilane on sooritanud B2-tasemel lõpueksami ja selle alusel on talle väljastatud B2- taseme tunnistus, hinnatakse tulemust hindega „väga hea“. Kui õpilane sooritas küll eesti keele B2-taseme eksamiga ühitatud eksami, kuid mitte tasemetunnistuse väljastamiseks nõutaval tasemel (vähemalt 60 % maksimumpunktidest), arvestatakse põhikooli lõpetamisel B1-taseme eksamiga saadud tulemust.  lõputunnistuse hinnetelehele märgib kool: o õpilase sooritatud eesti keele kui teise keele eksami keeletaseme (B1- või B2- taseme); o B1-taseme eksami hinde (kui õpilasele on väljastatud B2-taseme tunnistus, on hinne „väga hea“); o B2-taseme eksamiga ühitatud eksami tulemus kantakse hinnetelehele juhul, kui õpilasele on eksamitulemuse alusel väljastatud eesti keele B2-taseme tunnistus. Kui B2-taseme eksam ebaõnnestub (taset ei saavutatud), kantakse lõputunnistusele B1-taseme eksami tulemus. Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“. Paragrahvi 14 lõikes 7 asendatakse sõnad „punktid ja hinded“ sõnaga „tulemused“, kuna lõputunnistusele märgitakse edaspidi eesti keel teise keelena eksami puhul ka see, kas sooritati eksam, mis on ühitatud B1-taseme või B2- taseme eksamiga. Seega annab lõputunnistus informatsiooni ka saavutatud keeleoskuse taseme kohta. Määruse paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktidega 72-76. Muudatuse vajadus tuleneb põhikooli riiklikust õppekavast, mille lisa 8 kohaselt peavad kõik õpilased, kes asusid õppima alates 2017/2018. õppeaastast, omandama I kooliastme lõpuks ujumisoskuse. Uuendatud ujumise algõpetuse läbiviimise toetamiseks eraldati kohalikele omavalitsustele lisaraha alates 2018. a jaanuarist. Käesoleval õppeaastal lõpetavad esimesed õpilased I kooliastme uue ujumise algõpetuse programmi järgi. Määruse muudatusega lisatakse Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmekoosseisu andmed ujumise algõpetuse läbiviimise ja tulemuste kohta. Iga õpilase ujumisoskust hinnatakse üks kord peale ujumisõpetuse tsükli läbimist. EHISesse kantakse ujumise algõpetuse andmed siis, kui tsükkel on läbi ja oskused hinnatud. Määruse paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt enne registri asutamist või registrisse mitte kantud Eesti territooriumil välja antud kvalifikatsioonide andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse dokumendi väljastanud õppeasutus või tema õigusjärglane. Välismaal väljastatud kvalifikatsioone hindab ja nende andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus. EHISesse on kantud Eestis välja antud tasemehariduse lõpudokumendid alates 2004. aastast ning neid on võimalik e-teenustes oma kvalifikatsiooni tõendamiseks kasutada. Välisriigis ja enne EHISe asutamist (so enne 2004. aastat) välja antud lõpudokumentide omanikud e-teenuseid kasutada ei saa ja peavad kvalifikatsiooni tõendamiseks esitama lõpudokumendi originaali või ametlikult kinnitatud ärakirja. Määruse muudatusega saavad kõik soovijad taotleda oma varasemate lõpudokumentide andmete kandmist EHISesse. Eesti territooriumil (sh ka Eesti NSV ajal) väljastatud lõpudokumentide andmed kannab registrisse lõpudokumendi välja andnud õppeasutus või tema õigusjärglane. Välismaal välja antud lõpudokumente hindab ja nende andmed kannab registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus. Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. Nimetatud määruse paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5, millega sätestatakse, et ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, kumma keeletasemeeksami, kas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena eksami õpilane sooritas ning hinde. B2-taseme eksamiga ühitatud eksami tulemus kantakse hinnetelehele üksnes juhul, kui õpilasele on eksamitulemuse alusel väljastatud eesti keele B2- taseme tunnistus. Eelnõu §-ga 3 tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“. Määruse paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11. Eelnõuga ei muudeta seni kehtestatud tingimusi, mille esinemisel on õpilasel õigus sooritada eesti keele eksami asemel eesti keel teise keelena eksam. Lõike uue sõnastuse kohaselt peab õpilane põhikooli lõpetamiseks sooritama rahuldava tulemusega vähemalt eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami. Seni puudus võimalus sooritada eesti keel teise keelena eksamit ka B1-tasemest kõrgemal tasemel. Eelnõuga luuakse selleks võimalus. Sama lõikega sätestatakse, et kui õpilane on sooritanud B2-tasemega ühitatud eesti keel teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami ja selle alusel on talle väljastatud eesti keele B2-taseme tunnistus, hinnatakse tulemust hindega „väga hea“. Kui õpilane sooritas küll eesti keele B2- taseme eksamiga ühitatud eksami, kuid ei sooritanud seda tasemetunnistuse väljastamiseks nõutava tulemusega, arvestatakse põhikooli lõpetamisel eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud ühtse põhikooli lõpueksami tulemusega. Kuna kogu eesti keele kui teise keele eksamit puudutav regulatsioon esitatakse § 23 lõikes 11 tunnistatakse kehtetuks sama lõige 4, kus seni oli reguleeritud eesti keele eksami asendamine eesti keel teise keelena eksamiga. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 41 mille kohaselt õpilane, kellele on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse tunnistus C1-tasemel, ei pea sooritama eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamit. Kui B1- ja B2-tasemel eesti keel teise keelena oskuse tõendamiseks luuakse võimalused põhikooli lõpueksamite raames, siis C1-tasemel eksamit põhikooli lõpueksamina sooritada ei ole võimalik. Kui aga õpilane on selle sooritanud omal käel, tasemeeksamina, siis ei ole põhjendatud nõuda temalt siiski lõpueksami sooritamist B1- või B2-tasemel. Paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 9 ja sätestatakse, et kuni õppeaastani 2021/2022 ei pea eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamit sooritama õpilane, kellele on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse tunnistus vähemalt B2-tasemel. B2-taseme eksamiga ühitatud lõpueksami saab muudatuse kohaselt sooritada õpilane, kes on eelnevalt sooritanud B1- tasemega ühitatud põhikooli lõpueksami. Kuna tegemist on uue regulatsiooniga, siis tuleb anda üleminekuaeg õpilaste jaoks, et neil oleks võimalik määruses sätestatud tingimusi täita. Kui õpilane soovib põhikooli lõpus sooritada B2-taseme eksamiga ühitatud lõpueksami, peab ta eelmisel õppeaasal sooritama B1-tasemega ühitatud lõpueksami. Esimene võimalus selleks on õppeaastal 2020/2021. Üleminekuajal on õpilastel, kes seda soovivad, võimalus tõendada kõrgemal kui B1-tasemel eesti keele oskust eesti keele tasemeeksamitel. B2-tasemel eesti keele tasemeeksami edukal sooritamisel ei ole põhjendatud nõuda, et õpilane sooritaks 9. klassi lõpus B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena eksami. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatused loovad võimaluse tõendada põhikooli lõpetamisel oma eesti keele kui teise keele oskust kõrgemal kui B1-tasemel. Muudatusel on positiivne mõju põhikoolilõpetajate eesti keele kui teise keele oskuse tasemele, kuna see motiveerib õpilasi senisest enam saavutama põhikooli lõpuks eesti keeles minimaalselt nõutavast B1-tasemest kõrgemat taset. Hea eesti keele oskus on eelduseks õpingute jätkamisel järgmisel haridustasemel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendusele, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale ning Sihtasutusele Innove. Mailis Reps minister Mart Laidmets kantsler  VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ...……. 2020 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõikes 7 asendatakse sõnad „punktid ja hinded“ sõnaga „tulemused“; 2) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktidega 72 – 76 järgmises sõnastuses: „72) kooli õppekavas I kooliastmes ettenähtud ujumistundide arv; 73) läbitud ujumistundide arv I kooliastme lõpuks; 74) grupi suurus; 75) ujumisoskuse tase; 76) ujumisoskust hinnanud treeneri ja juhendaja andmed.“; 3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Enne registri asutamist või registrisse mitte kantud Eesti territooriumil välja antud kvalifikatsioonide andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse dokumendi väljastanud õppeasutus või tema õigusjärglane. Välisriigis välja antud kvalifikatsioone hindab ja andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Ühtse põhikooli eesti keel teise keelena eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, kas õpilane sooritas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena eksami, eksamitöö maksimumpunktid ja õpilase tulemuse punktides ning hinde. B2- taseme eksamiga ühitatud eksami tulemus kantakse hinnetelehele juhul, kui õpilasele on eksamitulemuse alusel väljastatud eesti keele B2-taseme tunnistus.“. § 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keel teise keelena eksami. Põhikooli lõpetab õpilane, kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami. Kui õpilane on sooritanud B2- tasemega ühitatud eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami ja selle alusel on talle väljastatud eesti keele B2-taseme tunnistus, hinnatakse tulemust hindega „väga hea“. Kui õpilane sooritas küll eesti keele B2-taseme eksamiga ühitatud eksami, kuid ei sooritanud seda tasemetunnistuse väljastamiseks nõutava tulemusega, arvestatakse põhikooli lõpetamisel eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud ühtse põhikooli lõpueksami tulemusega.“; 2) paragrahvi 23 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(4) Õpilane, kellele on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse C1-taseme tunnistus, ei pea sooritama eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamit.“; 4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kuni õppeaastani 2021/2022 ei pea eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamit sooritama õpilane, kellele on vastavalt keeleseadusele väljastatud vähemalt B2-tasemel eesti keele oskuse tunnistus.“. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0266 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41ddebab-5a93-4f1a-a8e5-073ff1f06c9a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41ddebab-5a93-4f1a-a8e5-073ff1f06c9a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main