Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid 11.03.2020 nr 8-2/20/1049
Riigi Tugiteenuste Keskus
Riigikantselei
Arvamuse avaldamiseks:
SA Archimedes
Eesti Teaduste Akadeemia
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme
rakendamine“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15
tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisad:
1. Käskkirja eelnõu_09032020.pdf;
2. Käskkirja lisa_09032020.pdf;
3. Käskkirja seletuskiri_09032020.pdf.
Arvamuse avaldamiseks:
SA Eesti Teadusagentuur
Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Majanduse valdkondlik komisjon
Mariann Saaliste
735 0214
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Lisa
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme
rakendamine“ elluviimiseks“
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse
toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning
innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia)
rakendamiseks.
1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1. „Teaduse ja kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ tegevuse 4.1.3. „Targa linna
tippkeskuse toetusmeetme“ elluviimiseks.
1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes
1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti
on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“ saavutamiseks.
1.4. Kui käesoleva käskkirja lisa punktis 7.2. nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa
Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 26 ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
1.5. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata üldist grupierandi määrust taotlejatele ja
partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on
tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse
tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
1.6. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata üldist grupierandi määrust lisaks punktis 1.5.
nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-, 5 sätestatud
juhtudel.
1
2. Mõisted
1) Tippkeskus: autonoomne struktuuriüksus, mis tegeleb koostöös välispartneritega
tipptasemel teadus- ja arendustegevusega. Lähtuvalt Euroopa Komisjoni H2020 teaming1
meetme suunistest, on tippkeskuse (i.k. Center of Excellence) eesmärk luua sünergiat
tippteaduse ja innovatsiooni vahel, mis omab positiivset mõju regionaalsele ja
majanduslikule arengule.2
2) Tippkeskuse juhtkomitee: vastavalt tippkeskuse põhimäärusele tippkeskuse tegevust juhtiv
kogu, kuhu kuuluvad tippkeskuse H2020 „FINEST TWINS“ projekti partnerite esindajad
(Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi TTÜ), Aalto Ülikool, Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja Forum Virium Helsinki (Helsingi
linnale kuuluv targa linna piloote ettevalmistav ja läbiviiv innovatsiooniettevõte, edaspidi
FV-Helsinki) ning antud tegevuse rahastajana Haridus-ja Teadusministeeriumi (edaspidi
HTM) esindaja.
3) Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis
võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3.
detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. Horisont 2020 (edaspidi H2020) aitab
ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist,
et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil
kõrgetasemeliste innovaatiliste teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid
võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada
Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu
rakendusinstrumendiga.
4) Tippkeskuse põhimäärus: TTÜ rektori käskkirjaga kinnitatud korraldus, mis kehtestab
Targa linna tippkeskuse tegutsemise alused TTÜ-s.
5) H2020 grandileping: Euroopa Komisjoniga sõlmitud H2020 teaming’u leping (grant nr
856602, projekt „FINEST TWINS“), mahus 15 mln eurot. FINEST TWINSI projekti
koordineerib TTÜ, partneriks on Aalto Ülikool, FV-Helsinki ning MKM.
6) Tippkeskuse valdkonnad: vastavalt tippkeskus põhimäärusele ja grandilepingule
keskendub tippkeskus viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja
valitsemine.
7) Piloot: linnakeskkonna probleemile uudse teadmispõhise lahenduse väljatöötamise ja selle
rakendamise protsess viies valdkonnas. Piloodid valitakse välja lähtuvalt tippkeskuse
1
Horisont 2020 alaprogramm „tipptaseme levik ja osaluse laiendamine,“ mis aitab vähem edukates
liikmesriikides arendada tipptasemel teadusarendustegevust. „Osaluse laiendamise meetmeid on kokku kolm –
teaming, ERA chairs ja twinning. Teaming meetme eesmärk on uute (suurte) tippkeskuste loomine või
olemasolevate taseme märgatav tõstmine, mida Euroopa Komisjon rahastab 7 aasta jooksul kuni 15 miljoni
euroga ja millesse peab olema kaasatud vähemalt üks kõrge tasemega teadusarendusega riigist. Samuti eeldab
teamingu meede vähemeduka riigi lisarahastust, orienteerivalt samas suurusjärgus. Vt lisa:
https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/topic-details/widespread-01-
2018-2019; https://www.horisont2020.ee/struktuur/osaluse-laiendamise-meetmed/
2
https://ec.europa.eu/research/participants/portal/doc/call/h2020/h2020-widespread-2014-1/1602623-
faqs_teaming_2014_en.doc
2
strateegilisest teadusarenduskavast põhimõttel, et ellu viiakse kõige suurema
potentsiaaliga lahendused.
3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus ja seos arengukavadega
3.1. Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel teadus- ja arendustegevuse
võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, hoogustades
erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu.
3.2. Toetuse andmise tulemusena kujuneb TTÜ-s välja Targa linna tippkeskus, mis pakub
tipptasemel teadus- ja arendustegevusele tuginevaid innovaatilisi lahendusi ja rakendusi
kohalike omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamiseks transpordi, energia,
ehituse ja arhitektuuri, andmete ja valitsemise valdkondades.
3.3. Tegevused toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia
„Teadmistepõhine Eesti“ ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist
ning on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega.
4. Rakendusasutus ja –üksus
4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus-ja Teadusministeerium.
4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
5. Elluviija ja partnerid
5.1. Tegevuste elluviija on Tallinn Tehnikaülikool.
5.2. Tegevuste partneriteks on Eesti kohalikud omavalitsused (linnad). Kohalikud
omavalitsused on kaasatud tegevuse 1 raames pilootide elluviimisesse. Elluviija sõlmib
partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused,
elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner
kaasatakse. Elluviija osaleb kõikide tegevuste elluviimisel.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020 - 31.08.2023.
7. Toetatavad tegevused, nende elluviijad ja tegevuste tulemused
7.1. Tegevus 1: Teadmussiire targa linna pilootide kaudu
Piloodid on teadmuspõhised uuenduslikud lahendused (tooted, teenused) linnakeskkondadele,
mis tekivad tegevuse elluviimise käigus. Piloodid viiakse läbi lähtuvalt tippkeskuse
strateegilisest teadusarenduskavast.
Peamiseks tegevuseks on targa linna pilootide ettevalmistamine ja läbiviimine. Iga piloodi
läbiviimisel peab osalema vähemalt üks kohalik omavalitsus, kelle probleemile/väljakutsele
piloodi kaudu lahendust otsitakse.
Pilootide strateegiline teadusarenduslik planeerimine on seotud ka H2020 projekti tööpaketiga
7 (Targa linna piloodiprogramm, vastutaja FV-Helsinki). Samuti on pilootidega seotud
tööpakett 4 (targa linna kaksiklinna platvorm – vastutaja FV-Helsinki), tööpakett 5
3
(Strateegiline teadusarenduskava, vastutaja TTÜ), tööpakett 6 (teadusarenduskava elluviimine
2020-2022, vastutaja Aalto) ning tööpakett 7 (teadusarenduskava elluviimine 2023-2026,
vastutaja TTÜ).
Detailseid pilootide valikutingimused töötatakse välja hiljemalt 31.05.2020 ja need
kooskõlastatakse ka tippkeskuse juhtkomiteega (sh HTMiga).
Piloote valitakse välja ja viiakse ellu iga-aastaselt alates 2021. aastast.
Pilootide läbiviimise iga-aastane skeem:
1. Üldiste probleemide kaardistamine
Pilootide elluviimise esimene etapp on üldiste linnakeskkonna probleemide kaardistamine.
Probleemide kaardistamise meetoditeks on kirjalik teemade/probleemide korje, külastuste
käigus toimuvad intervjuud ja ajurünnakud linnades kohapea ja linnade esindajate osavõtul
toimuvad avatud töötoad. Probleemide kaardistuse tulemusena valitakse konsensuslikult koos
linnadega kümme peamist probleemi, millele hakatakse lahendusi otsima. Lõplik
valikuprotsess toimub kõigile linnadele avatud töötoa kui ka kirjaliku konsultatsiooni kaudu.
Valdkondade üleselt on protsess järgnev:
1.1. Kirjalik konsultatsioon kohalike omavalitsuste probleemide kaardistamiseks. Kutse
saadetakse kõigile Eesti kohalikele omavalitsustele, kes omavad linnastaatust (edaspidi
linnad).
1.2. Valikulised linnadega läbiviidavad intervjuud ja töötoad probleemide detailsemaks
kaardistamiseks (kaastakse vähemalt 10 suuremat linna, neid võib asendada ka väiksematega,
sõltuvalt kirjaliku konsultatsiooni tulemustest).
1.3. Kirjalik konsultatsioon kõigi linnadega välja valitud probleemide prioriteetide seadmiseks.
1.4. Avatud konsensuskohtumine koos linnadega, mille käigus valitakse välja kümme üldist
probleemi, mille kaudu tekkivad lahendused ja teenused on ülekantavad teistesse linnadesse
nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Kuludeks on probleemide kaardistamise kaasamisürituste korraldamine (seminarid, töötoad),
turunduskulu ja tippkeskuse projektijuhtimiskulu.
Kokku viiakse läbi üks suurem probleemide kaardistamine ja seda vaadatakse koostöös
linnadega üle iga-aastaselt konsensuskohtumise formaadis, vajadusel ka 1.1-1.3 punkte
korrates.
Tulemus: linnadega valitakse välja ja sõnastatakse kuni kümme probleemi viies tippkeskuse
valdkonnas.
2. Ideekorje probleemidele lahenduste otsimiseks
Pilootide elluviimise teine etapp on ideekorje esimeses etapis tuvastatud ning väljavalitud
probleemidele lahenduse leidmiseks. Ideekorje kuulutab välja tippkeskus rahvusvahelisena.
Lahendusideesid hindab tippkeskuse ekspertidest koosnev hindamiskomisjon lähtuvalt
järgmistest hindamiskriteeriumitest:
1) teaduslik potentsiaal;
2) innovaatilisus;
3) lahenduse äriline potentsiaal (sh ülekantavus teistesse linnadesse);
4) teostatavus;
4
5) tegelik mõju linnakeskkonnale.
Rahvusvahelise hindamiskomisjoni kutsub kokku tippkeskus ja selle kinnitab juhtkomitee.
Hindamiskomisjoni liikmeteks on:
1. Tippkeskuse poolt määratud esindaja (komisjoni esimees);
2. Linnade liidu poolt määratud esindaja;
3. Aalto Ülikooli poolt määratud esindaja;
4. HTMi poolt määratud esindaja;
5. FV-Helsinki määratud esindaja;
6. MKM poolt määratud esindaja.
Lisaks võib tippkeskus hindamiskomisjoni määrata kuni kolm eksperti:
1. Rahvusvaheline targa linna ekspert,
2. Eesti targa linna ekspert;
3. Eriliitude või klastrite esindaja (nt Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Tartu
Smart City Lab või Eesti Arhitektide Liit)
Hindamiskomisjoni töö tulemuseks on järjestatud nimekiri kuni kümnest paremast ideest. Iga
idee kohta esitatakse avalik kokkuvõte (1-2 leheküljel). Hindamiskomisjoni töö koosneb kahest
osast:
1. Kirjalik individuaalne lahenduste hindamine ja prioritiseerimine
2. Konsensuskohtumine, mille käigus otsustakse lahenduste lõplik prioriteetsus
Kuludeks on ideekorje turunduskulu, kaasamisüritused (seminarid, töötoad, konverents),
võidutööde preemiafond, žüriiliikmete töö ja tippkeskuse projektijuhtimiskulu. Kokku viiakse
läbi üks ideekorje, mida vajadusel korratakse iga-aastaselt.
3. Pakutud ideede teostamine
Pilootide elluviimise viimaseks etapiks on teises etapis pakutud ideede teostamine vastavalt
prioriteetsuse järjekorrale ja tippkeskuse tegevusvaldkondadele. Iga piloodi teostamise juures
peab osalema vähemalt üks Eesti kohalik omavalitsus. Ideede teostamiseks luuakse
tippkeskuses projektimeeskonnad ning määratakse meeskonna juht. Iga piloodi teostamise
meeskond koostab piloodi teostamise detailse eelarve ja tegevuskava, mida saab hakata ellu
viima pärast tippkeskuse juhtkomitee kinnitust. Pilootide teostamiseks on võimalik kasutada
järgmisi rahastusskeeme:
TTÜi projektimeeskondade poolt pilootide tegevustega kaasnevate personali- teadustöö ja
muude kulude rahastamine elluviimiseks;
Sisseostetavad teenused ja tooted hankemenetluse kaudu (sh innovatsioonihanked);
Partnerite (kohalikud omavalitsused) tegevused pilootide elluviimisel.
Iga piloodi raames võib antud rahastamisskeeme vastavalt eesmärgile kombineerida.
Oodatavaks tulemuseks on tugeva teadusliku, innovaatilise ja ärilise potentsiaaliga vähemalt
neli targa linna pilooti valikuliselt viies valdkonnas (transport, energia, ehitus-arhitektuur,
andmed ja valitsemine). Kokku viiakse tippkeskuse perioodi jooksul (2020-2027) läbi
vähemalt 10 pilooti, igas valdkonnas kaks. Kaks pilooti viiakse läbi hiljemalt 31.05.2022 ja
5
kaks hiljemalt 31.05.2023 (ülejäänud 6 pilooti viiakse läbi kahekaupa hiljemalt 31.05.2024,
31.05.2025, 31.05.2026 – järgmisel rahastusperioodil).
7.2. Tegevus 2: Tippkeskuse töökeskkond ja teadus- ja arendustegevuse taristu
Tegevuse eesmärgiks on luua TTÜ linnakusse targa linna tippkeskuse tegevuste elluviimiseks
vajalik töökeskkond koos vajaliku sisseseade ja teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA)
taristuga (demoala ja nutikas linnak).
Peamiseks tegevuseks on targa linna tippkeskuse töökeskkonna ja TA tegevuseks vajamineva
taristu loomine TTÜ linnakus. Tippkeskuse füüsiline keskkonna loomine hõlmab ruumide
kohandamist vastavalt tippkeskuse vajadustele ning töökohtade sisustamist. TA taristu hõlmab
targa linna lahenduste demoala ja nutika ülikoolilinnaku (tark linnak) lahenduste loomist.
Demoala ja targa linnaku eesmärgiks on luua TTÜ linnakusse ülikiire mobiilne andmesidevõrk,
käivitada linnaku andmete kogumine koos pilveteenusega. Sellega luuakse Eestisse kiire
interneti ja avatud andmetega testkeskkond, mida saaksid kasutada nii teadlased, avalik sektor
kui ka ettevõtted.
Oodatavaks tulemuseks on tippkeskuse tööruumid koos sisseseadega vähemalt 20-le
tippkeskuse töötajale ning TTÜ TA taristu loomine targa linna demoala ja nutika linnaku kaudu
(valmib hiljemalt 01.6.2022).
8. Sihtgrupid
Otseseks sihtgrupiks on teadlased, avaliku sektori asutused, sh kohalikud omavalitsused ning
valdkonna ettevõtted. Igas piloodis peab osalema vähemalt üks kohalik omavalitsus (linn) ning
soositakse ka ettevõtete kaasamist hangete ning partnerluste kaudu. Tegevuse kaudseks
sihtgrupiks on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna.
9. Tegevuse juhtimine
9.1. Tippkeskus on TTÜ struktuuriüksus, millel on oma põhimäärus ja omaette
juhtimisstruktuur.
9.2. Toetusmeetme tegevuste juhtimine toimub juhtkomitee poolt, juhtkomitee ülesanded on
sätestatud põhimääruses ja grandilepingus.
9.3. Juhtkomitee ülesanded seoses struktuurivahenditest rahastatud tegevustega on:
9.3.1. kinnitada pilootide läbiviibimise tingimused, hindamiskomisjon ning detailsed
projektiplaanid;
9.3.2. kinnitada tippkeskuse demoala ja targa linnaku investeerimisplaanid;
9.3.3. anda hinnang iga-aastasele tegevusaruandele ja teha ettepanekuid tegevuskava
muutmiseks;
9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks.
9.4. Toetuslepingu sõlmimise järgselt on HTMil õigus nimetada oma esindaja tippkeskuse
juhtkomiteesse ja saada infot otsuste kohta, kuid HTMi esindaja otsustusõigus on piiratud
toetuslepinguga.
6
10. Tulemus- ja väljundnäitajad
Sihtväärtus 2023
Andmeallikas
Aruandluse
Tulemusnäitaja
Algväärtus
Baasaasta
Mõõtühik
sagedus
Tegevuse raames alustanud atesteerimine 0 2019 15 Elluviija Kord
doktorantide arv aastas
Sihtväärtus 2023
Andmeallikas
Aruandluse
Väljundnäitaja
Algväärtus
Baasaasta
Mõõtühik
sagedus
Uute töökohtade arv (teadlased ja Töökohtade 0 2019 20 Elluviija Kord
insenerid) arv aastas
Targa linna piloodid piloot 0 2019 4 Elluviija Kord
tegevusvaldkondades aastas
Pilootidesse kaasatud tippkeskuse partner 0 2019 8 Elluviija Kord
väliste koostööpartnerite arv aastas
11. Eelarve
Tegevuse kogumaksumus on 8 600 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Regionaalarengu Fond 7 310 000 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riigi kaas-
finantseering 1 290 000 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %.
11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes
Nr Tegevus EL toetus Riiklik Kulud kokku
kaasfinantseering
1. Teadmussiire targa linna 5 411 100 954 900 6 366 000
pilootide kaudu
2. Tippkeskuse töökeskkond ja 1 644 750 290 250 1 935 000
TA taristu
3. Horisontaalsed tegevused 254 150 44 850 299 000
7
11.2. Kogueelarve
Nr Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste Sh elluviija Sh
eelarve eelarve partnerite
eelarve
1. Teadmussiire targa linna pilootide kaudu 6 366 000 4 774 500 1 591 500
sh Otsene personalikulu 2 542 780 1 907 085 860 451
sh Muud kulud (teenused) 3 441 803 2 581 352 860 451
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 381 417 286 063 95 354
personalikuludest)
2. Tippkeskuse taristu 1 935 000 1 935 000 0
sh Otsene personalikulu 290 250 290 250 0
sh Muud kulud (sh kauba ja teenuse ost) 1 601 213 1 601 213 0
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 43 538 43 538 0
personalikuludest)
3. Horisontaalsed tegevused 299 000 299 000 0
sh Otsene personalikulu 260 000 260 000 0
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 39 000 39 000 0
personalikuludest)
KOKKU EELARVE 8 600 000 7 158 053 1 441 947
12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud
tingimustele.
12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva tegevuse punktis 7 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud:
12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4;
12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele
1 ja 3-6;
12.2.3. tegevuste tulemusena tekkiva intellektuaalomandi määratlemise ja kaitsmisega seotud
kulud;
12.2.4. tippkeskuse ruumide ja TA taristu (demoala ja tark linnak) projekteerimise,
kohandamise ja sisustamise kulud;
12.2.5. tippkeskuse ja demoala sisseseadeks ja targa linnaku andmekorjeks vajaliku
aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute
teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade
tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja
seadistamisega seotud kulud;
12.2.6. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;
8
12.2.7. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise, teavitamise ning
populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud;
12.2.8. konverentside, seminaride, töötubade ja ümarlaudade korraldamise kulud, sh üritustel
osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamisega
seotud kulud;
12.2.9. pilootide elluviimisega seotud materjalide, teadustöö ja teenuste kulud, sh ideekorjega
seotud kulud (nt rahvusvaheline turundus, žüriiliikmete tasustamine, parimate ideede
preemiafond);
12.2.10. Õppevisiitide korraldamisega seotud kulud.
12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile
1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4.
13.3. Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29
lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse
rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuste keskkonna kaudu.
13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele
kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on
puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või
sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg
puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud
juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse
pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14. Elluviija ja partnerite kohustused
14.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused.
14.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.2.1 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20.
jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 15 tööpäeva
jooksul käskkirja lisa kinnitamisest;
9
14.2.2 esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui
maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist;
14.2.3 sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava
ning mõlema poole õigused ja kohustused;
14.3 Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1 Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse
keskkonna kaudu iga aasta 20.jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös
takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev
pärast vea kõrvaldamist. Aruandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja
väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine.
15.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
15.5 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse
kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma
ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline
taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab
rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab
arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab
toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks
arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule
komisjonile ning Rahandusministeeriumile vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike
3 ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 3.
16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis
11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
10
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele,
rakendusüksusele ja elluviijale.
17. Finantskorrektsioonid
17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule.
17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija
need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud
tekkisid.
17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
11
EELNÕU
09.03.2020
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“
elluviimiseks
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014-2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ tegevuse „Targa linna tippkeskuse
toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks (lisatud).
2. Volitan Tallinna Tehnikaülikooli punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima.
3. Teen teadusosakonnale ülesandeks sõlmida punktis 2 nimetatud isikuga haldusleping
tegevuste elluviimiseks kahe kuu jooksul alates käskkirja andmisest.
4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Seletuskiri
haridus- ja teadusministri käskkirja „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetme
„Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“
tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Käskkirja eelnõuga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“
prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme“
(edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimist.
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13
ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna
peaekspert Mariann Saaliste (tel 735 0214;
[email protected]), teadusosakonna nõunik
Martin Eessalu (
[email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735
0234;
[email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (tel 735 4064,
[email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279;
[email protected]).
1.1. Tegevuse taust
Eesti on olnud edukas teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi parandamisel ja mahu
kasvatamisel. Senised investeeringud on aidanud luua teadus- ja arendusasutustes kaasaegsed
tingimused ja atraktiivse keskkonna teadustööks, kasvatanud teadlaskonda ja selle järelkasvu
ning avardanud rahvusvahelise koostöö võimalusi. Väljakutseks on endiselt parandada nii riigi,
TA asutuste kui ka ettevõtete koostood (sh rahvusvahelist teaduskoostööd), et Eesti saaks osa
ühisalgatuste tulemustest ja et oleks paremad väljavaated rakendada neid majanduse ja
ühiskonna hüvanguks. Oluline on kasvatada ettevõtete, TA asutuste ning kõrgkoolide koostöö
mahtu ning tegeleda senisest enam rakendusuuringutega ettevõtete huvides, teha ettevõtetele
kättesaadavaks maailma uusimad teadustulemused, avada koostöövõimalused ja taristu,
lõimida TA asutused ja ettevõtted rahvusvaheliste koostöövõrgustikega, toetades sellega Eesti
konkurentsivõimet ning tootlikkuse kasvu. Rahvusvahelistumise toetamisel on oluline
saavutada sünergia Horisont 2020 ja EL fondide meetmete vahel, et saavutada mitmete
erinevate toetusvõimaluste abil maksimaalne võimalik efekt Euroopas, aidata kaasa ühtse
Euroopa teadusruumi põhimõtete juurutamisele ja Eestis 2014-2020 rahastamisperioodile
püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 14.04.2016 otsusest ning
teadus- ja arendusnõukogu 02.05.2018 otsustest, andis Haridus- ja Teadusministeerium
(edaspidi HTM) 05.07.2018 garantiikirja toetada täiendavalt Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi
TTÜ) juurde loodava Targa Linna tippkeskuse (edaspidi tippkeskus) loomist perioodil 2020-
2027 kuni 17,2 mln euroga juhul, kui projekt saab Euroopa Komisjoni Horisont 2020 (edaspidi
H2020) teaming konkurentsipõhisest meetmest rahastuse (15 mln eurot). H2020 raames
otsustati projekti rahastada (rahastusotsus 02.4.2019) ja H2020 teaming FINEST TWINS
projekt algas 01.12.2019.
1.1.1. Targa linna tippkeskuse eesmärk
FINEST TWINS projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis on teadus- ja
arendustegevuse tulemuste osas võrreldav maailma parimate targa linna keskustega ning
keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine.
1
Tippkeskuse mõjul jõuavad innovaatilised ja targad lahendused väljapoole tippkeskuse ja
ülikooli piire, tekitades oma tegevusvaldkonnas kvalitatiivset arenguhüpet nii ülikoolis,
linnades kui riigis tervikuna. Tippkeskus on otsustes autonoomne ja selle ärimudeli oluliseks
osaks on konkurentsipõhiste teadusarendusgrantide arendamine. Tippkeskuse aluseks on
kestlik ärimudel, s.t. tippkeskus jätkab tööd ka pärast esialgse H2020 ja Eesti Valitsuse
rahastuse lõppemist, arvestades sel ajahetkel kehtivaid teadus- ja arendustegevuse
finantseerimise meetmeid. Tegevuste elluviimise tulemusena kasvab TTÜ võimekus osutada
tipptasemel teadus- ja arendusteenust avalikule sektorile ning kohalike omavalitsuste poolt
võetakse kasutusele uued innovaatilised lahendused.
Tippkeskus on TTÜ struktuuriüksus, millel on oma põhimäärus ja omaette juhtimisstruktuur.
Tippkeskust juhitakse vastavalt tippkeskuse Horisont 2020 grandilepingus (projekt number
856602) ja tippkeskuse põhimääruses sätestatule. Toetuslepingu sõlmimise järgselt on HTMil
õigus nimetada oma esindaja tippkeskuse juhtkomiteesse ja saada infot otsuste kohta, kuid
HTMi esindaja otsustusõigus on piiratud toetuslepinguga.
Tippkeskuse loomisse on kaasatud TTÜ ja Aalto Ülikooli tippteadlased nendes viies
valdkonnas. Projekti suurem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule
tasandile ja sellele, kuidas linnateenused muutuksid piiriülesteks. Finest Twinsi projekti
koordineerib TTÜ, partneriks on Aalto Ülikool, Helsingi linn (Forum Virium Helsinki) ja
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti tehakse tihedat koostööd Eesti kohalike
omavalitsustega.
1.1.2. Targa linna tippkeskuse rahastamine
H2020 teaming eelarve 2020-2026: 15 000 000 eurot (nelja partneri peale kokku)
HTMi täiendav rahastus 2020-2027: 17 200 000 eurot (TTÜ ja partnerid), sealhulgas 2020-
2023 kaasrahastus struktuurivahenditest ning 2024-2027 HTM poolne garantii projekti
kaasrahastamiseks riigieelarvest.
Peamised tegevused ja väljundid vastavalt H2020 grandilepingule ja HTMi toetuslepingule:
Tegevus Rahastaja/ Eelarve Tulemus/väljund Periood Vastutav
allikas partner ja
tööpakett (TP)
Tipptasemel H2020 9 790 600 teadusartiklit; 2020- Aalto (TP 6),
teadus 881 150 2026 TTÜ (TP 9)
granditaotlust;
45 doktorikraadi;
7 targa linna
konverentsi ja
doktorikooli
Teadusarenduse H2020 2 734 Tippkeskus vastab 2020- TTÜ (T5; T8);
agenda 251 rahvusvahelisele 2026 Forum Virium
elluviimine tipptasemele Helsinki (TP
vastavalt TP 5 ja (MIT SCK & 4),
8 UCL CASA)
Tippkeskuse H2020 2 474 Tippkeskus on 2020- TTÜ (TP1; TP
juhtimine 868 rahaliselt 2026 2; TP 3)
2
jätkusuutlik
2026+
HTM 897 212 Struktuurivahendi 2020- TTÜ
(ERF) test perioodil 2023
2020-2023
rahastatavad
tegevused on
juhitud ja ellu
viidud
Tippkeskuse HTM 1 935 Tippkeskuse 2020- TTÜ
sisseseade (ERF) 000 teadlaste 2022
töökohad, demo-
keskkond ja
nutikas linnak
Teadmussiire – HTM 5 767 4 targa linna 2020- TTÜ
targa linna (ERF) 788 000 pilooti kolmes 2023
piloodid valdkonnas (sh
transport, energia,
ehitus-arhitektuur,
andmed ja
valitsemine)
HTM 8 600 6 targa linna 2023-
000 pilooti viies 2027
valdkonnas (sh
transport, energia,
ehitus-arhitektuur,
andmed ja
valitsemine)
Kokku 32 200
000
1.1.3. Juhtimine
Vastavalt tippkeskuse põhimäärusele kuulub tippkeskus TTÜi teadusprorektori vastutusalasse.
Tippkeskuse tegevust juhib juhataja, H2020 projekti elluviimiseks kutsutakse Tehnikaülikooli
poolt kokku partnerite (TTÜ, Aalto Ülikool, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning
Forum Virium Helsinki) juhtkomitee, millele lisandub HTMi esindaja pärast toetuslepingu
allkirjastamist.
Juhataja kinnitab TTÜ rektor juhtkomitee ettepanekul, juhtkomitee koosseisu kinnitab
teadusprorektor kuni kolmeks aastaks.
Tippkeskuse käivitamisse kaastatud TTÜ ning Aalto ülikooli võtmeteadlased on välja toodud
H2020 grandilepingus.
Toetusmeetme tegevuste elluviimine on kirjeldatud toetuse andmise tingimuste punktis 7 ning
juhtimine punktis 9.
3
1.2. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega
Lisaks seostele eelmisel perioodil elluviidud tegevustega on toetusmeetmel seoseid mitmete
perioodil 2014-2020 struktuurivahenditest rahastatavate tegevustega. Tegevused siiski
üksteistei dubleeri.
Antud tegevusel on seosed meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime
suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes algatustes“ tegevusega „Teaduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““. Nimetatud
tegevuse raames toetatakse teaduse rahvusvahelistumist, tugevdades Eesti teadlaste, teadust
tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning toetades Eesti
teadusasutuste ja ettevõtete koostöövõimalusi riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –
võrgustikega, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega. Mobilitas Pluss ei toeta siiski teadus-
ja arendustegevuse pilootprojektide elluviimist ning taristu rajamist.
Tegevus on seotud ka tegevusega „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja
kõrgkoolidele“ (ASTRA). Tegevuse raames toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja
kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste korraldamiseks,
vastutusvaldkondade ja asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe
ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks, rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste
väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, õppe- ja teaduse aparatuuri
kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktoriõppe toetamiseks ja muude
asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Seega luuakse ASTRA raames
institutsionaalne valmisolek õppe- ja teadustegevuse kvaliteedi tagamiseks ning koostööks
ettevõtete ja avaliku sektoriga, ning antud toetusmeede täiendab ASTRA tegevusi. ASTRAst
rahastatavad taristuprojektid valiti asutuste investeerimisettepanekute põhjal välja 2016. aastal
ning tippkeskuse taristu ASTRAst rahastatavate objektide hulka ei kuulu.
Samuti on tegevus seotud tegevusega „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Toetuse andmise eesmärgiks on üliõpilaste ja
lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud
spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Toetatakse erialastipendiumite andmist
nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades kõrghariduse kõigil kolmel astmel. Kavandatava
tegevuse raames erialastipendiumite andmist kavandatud ei ole, tegevus keskendub
innovatiivsele koostööle.
Tegevus on seotud ka meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja
osalemine üle-euroopalistes algatustes“ tegevusega „Kõrghariduse rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““, mille eesmärgiks on muuta Eesti õppimise
ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolides pakutav haridus
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Toetatakse noorteadlaste ja magistrantide
osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses, kaasatakse välismagistrante ja –doktorante,
korraldatakse suve- ja talvekoole ning tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi.
Selliseid tegevusi käesoleva tegevuse raames otseselt ei toetata, kuid need on eelduseks
järelkasvu olemasolule antud tegevuse elluviimiseks.
Kuna antud tegevuse raames toetatakse nutika spetsialiseerumise üht kasvuvaldkonda, on
tegevus seotud ka tegevusega „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades
ning selle alategevusega „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise
4
kasvuvaldkondades“. Selle tegevuse raames toetatakse ettevõtete huvides TA asutustelt tellitud
rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimist ning sellega ettevõtete ja TA asutuste vaheliste
sidemete tugevdamist. Antud toetusmeetme raames luuakse lahendusi mitte ettevõtete, vaid
avaliku sektori huvidest lähtuvalt.
1.3. Riigiabi analüüs
Tegevuse 1 raames antav abi ei ole riigiabi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel
107 lõikele 1. Vahendid antud tegevuse toetamiseks tulevad otseselt ja kaudselt riigieelarvest.
Abil on valikuline iseloom, kuna seda rakendatakse teatud kindlate valdkondade toetamiseks.
Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi
raamistikule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule
riigiabi, kui:
- tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks
õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde
alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu
mittemajandustegevusse) rahastamisega;
- teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult
mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest
aastasest tegevusmahust);
- tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks
lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel;
- teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti
kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad
intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või
sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu.
Tegevuse 1 raames viiakse läbi alus- ja rakendusuuringuid, mis on sõltumatu teadustegevus,
samuti levitatakse teadusuuringute tulemusi ning tegeletakse teadmussiirdega. Tegevustes
osalev TTÜ vastab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 sätestatud nõuetele,
muuhulgas järgmistele nõuetele:
• riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne
intellektuaalomandiõigused, on avalik teave;
• teadus- ja arendustegevuse tulemustest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud
kasum, investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse;
• majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja teadus- ja
arendustegevused (mittemajanduslik tegevus), nende kulud ja rahastamine on teadus- ja
arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud.
Tegevuses 1 osalevad ka kohalikud omavalitused, kellele antav toetus ei ole samuti käsitletav
riigiabina, kuna toetatavad tegevused on mittemajandusliku iseloomuga. Pilootide elluviimise
raames toetatakse vajadusel kohalike omavalitsuste tegevusi, mis on seotud lahenduste
väljatöötamisega linnade poolt tuvastatud probleemidele.
5
Tegevuse 2 raames rajatavat infrastruktuuri (targa linna tippkeskuse töötajate töökeskkond, tark
linnak) on kavas kasutada peamiselt mittemajandustegevusteks, st teadusuuringuteks,
teadusuuringute tulemuste levitamiseks, õpetamiseks, teadmussiirdeks, sh on kavas kasum
investeerida teadusasutuse mittemajandustegevusse. Samas kuna täielikult ei saa välistada, et
infrastruktuuri kasutatakse tulevikus ka majandustegevuseks, tuleb riigiabi andmist eraldi
hinnata. Selleks on toodud ka vastav viide punktis 1.4. Kuna antud toetusmeetme raames on
tegemist infrastruktuuri toetamisega, siis on võimalikuks riigiabi liigiks abi teadusuuringute
taristule (komisjoni üldise grupierandi määruse artikkel 26). Riigiabi võib kõne alla tulla
punktis 7.2. sätestatud tegevuste puhul.
Eeltoodust tulenevalt on elluviijal kohustus hinnata tegevusi riigiabi andmise kontekstis,
kaaludes, kas tegemist võiks olla riigiabi andmise juhtumiga, kogudes andmeid ja hinnates, kas
ruume ja seadmeid hakatakse kasutama majandustegevuseks mahus üle 20%. Juhul kui
majandustegevuse osa ületab 20% objekti kasuliku eluea aastasest mahust, saab sellisel juhul
toetust anda vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 26 50% ulatuses ehk 50%
majandustegevuseks kasutatavast investeeringu osast.
1.4. Väljumisstrateegia
Käesolev struktuuritoetustest rahastatav tegevus on seotud H2020 programmist rahastatava
projektiga Targa linna tippkeskus FINEST TWINS. H2020 grandi suuruseks aastateks 2020-
2026 on 15 miljonit eurot ning täiendav rahastus Eesti riigilt on 17 200 000 eurot. Osa
riigipoolsest rahastusest tuleb perioodi 2014-2020 struktuurivahenditest (8,6 miljonit eurot),
millega viiakse ellu käesolevas toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevusi. Ülejäänud 8,6
miljoni ulatuses on Vabariigi Valitsus võtnud kohustuse tagada täiendavad vahendid
tippkeskuse projekti elluviimiseks kuni aastani 2027. Tippkeskuse tegevusi rahastatakse pärast
2027. aastat ärimudeli kohaselt TTÜ poolt. Tippkeskus esitab HTMile pikaajalise
rahastusmudeli 2023-2030 perioodiks hiljemalt 31.5.2022 ja 2026+ perioodiks hiljemalt
31.5.2025.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirja lisa koosneb 18 punktist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse
andmise menetlusnormid, toetuse saaja kohustused ning elluviija ja rakendusüksuse
õigused ja kohustused. Lisa sisaldab järgmisi punkte:
1) Reguleerimisala
2) Mõisted
3) Toetuse andmise eesmärgid, tulemus ja seos arengukavadega
4) Rakendusasutus ja –üksus
5) Elluviija ja partnerid
6) Tegevuse abikõlblikkuse periood
7) Toetatavad tegevused, nende elluviijad ja tegevuste tulemused
8) Sihtgrupid
9) Tegevuse juhtimine
10) Tulemus- ja väljundnäitajad
11) Eelarve
12) Kulude abikõlblikkus
6
13) Toetuse maksmise tingimused ja kord
14) Elluviija ja partnerite kohustused
15) Tegevuste elluviimise aruandlus
16) Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
17) Finantskorrektsioonid
18) Dokumentide säilitamine.
Käskkirja lisa
Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja
rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud.
Eelnõu punktis 2 on toodud tegevusega seotud ning tegevuse seisukohalt olulised mõisted.
Kuna toetatavad tegevused on seotud H2020 programmist toetatud projektiga FINEST TWINS,
on mõnede mõistete defineerimisel lähtutud nimetatud programmist ning rahastatud projekti
elluviimiseks sõlmitud grandilepingu tingimustest.
Mõiste „tippkeskus“ (teaduse tippkeskus) on sätestatud ka teadus- ja arendustegevuse
korralduse seaduses1, kuid antud tegevuse kontekstis on lähtutud H2020 tingimustest, mis
tippkeskuse puhul viitavad lisaks kõrgetasemelisele uurimistööle ja uurimisrühmade
rahvusvahelisele tunnustamisele ka sünergiale tippteaduse ja innovatsiooni vahel, mis aitab
kaasa regionaalsele ja majanduslikule arengule.
Tippkeskuse juhtkomitee on moodustatud kogu FINEST TWINS projekti jaoks, nii H2020
rahastatava, struktuurivahenditest kui ka võimaliku riigieelarvest rahastatava osa jaoks.
Kaasatud on nii elluviija, H2020 partneri Aalto ülikooli kui ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja HTM esindajad. Tippkeskuse valdkonnad (transport,
energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine) on osapoolt vahel kokku lepitud juba
granditaotluse ettevalmistamise käigus. Mõistete osas on selgitatud ka tegevuse elluviimiseks
vajalike sisemiste dokumentide olemust, nagu näiteks tippkeskuse põhimäärus ja grandileping.
Ühe mõistena on välja toodud piloodi mõiste, mis on tegevuse olulisimaks väljundiks.
Eelnõu punktis 3 käsitletakse toetuse andmise eesmärke ja nende seoseid arengukavadega.
Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel teadus- ja arendustegevuse
võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning hoogustada
teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu erinevatel elualadel. Toetuse
andmise tulemusena kujuneb TTÜ-s välja Targa linna tippkeskus, mis pakub innovaatilisi
tipptasemel teadus- ja arendustegevusele tuginevaid innovaatilisi lahendusi ja rakendusi
kohalike omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamiseks transpordi, energia, ehituse ja
arhitektuuri, andmete ja valitsemise valdkondades.
Tegevused on seotud teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine
Eesti ja Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmisega ja on kooskõlas
nutika spetsialiseerumise raamistiku põhimõtetega. Muuhulgas haakub Targa linna tippkeskuse
1
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 171 kohaselt on teaduse tippkeskus mitme oma valdkonnas
rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärk on kõrgetasemeliste uurimisrühmade
koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust.
7
toetusmeede otseselt nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade (IKT horisontaalselt läbi
teiste sektorite ning ressursside väärindamine) arendamisega.
Toetusskeem on kooskõlas TAI strateegia kõigi 4 eesmärgiga. Tegevus panustab sellesse, et
Eesti teadus oleks kõrgetasemeline ja mitmekesine, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja
nähtav ning taristu on nüüdisaegne. Tegevused on suunatud sellele, et teadus- ja arendustegevus
toimiks Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. Pilootide raames luuakse kasutatavaid lahendusi
Eesti linnade probleemidele, tehes selleks koostööd kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja
avaliku sektoriga. Tegevused panustavad ka sellesse, et majandusstruktuur oleks senisest
teadmistemahukam ning toimuks arenguhüpe nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades.
Kõige enam on tegevused seotud IKT valdkonnaga. Tegevused aitavad kaasa sellele, et Eesti
oleks rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. TTÜ on H2020 projektis
juhtpartner, olles kaasanud projekti tegevustesse Aalto Ülikooli Soomest. Koostöö nii mahuka
projekti elluviimisel näitab, et välispartneritel on usaldus Eesti TA asutuste ja teadlaste vastu.
Samuti aitab partnerlus välisülikoolidega kaasa sellele, et Eesti ees seisvate probleemide
lahendamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks on kättesaadavad maailma uusimad TAI
tulemused ja koostöövõrgustikud.
Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist.
„Eesti 2020“ peamised eesmärgid on seotud tootlikkuse kasvu ja tööhõive tasemega.
Arvestades demograafilisi muutusi ja töötajate puudust mõnedes valdkondades on linnaruumi
nutikam planeerimine oluliseks teguriks olemasoleva inimressursi võimalikult tõhusale
rakendamisele. Tegevused on seotud ka keskkonnasõbraliku majanduskeskkonna loomisega.
Eelnõu punktis 4 on toodud tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks
on HTM ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.
Eelnõu punkt 5 käsitleb elluviijaid ja partnereid.
Tegevuse elluviijaks on TTÜ, mille struktuuriüksus on Targa Linna tippkeskus ja mille
tegevuseks ja rakendusaktide loomiseks annab volitusnormi käesoleva käskkirja eelnõu. TTÜ
on FINEST TWINS projekti juhtpartner. Projekt on heaks kiidetud ning H2020 programmist
rahastatavate projektide hulka valitud rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt, seega on kõige
kõrgemal tasemel tunnustatud TTÜ pädevust antud tegevuste elluviimisel. Tegevuse
partneriteks on Eesti kohalikud omavalitsused, kes osalevad tegevuses 1 pilootide elluviimisel.
Kavas on iga piloodi (toetusperioodil 2020-2023 viiakse läbi vähemalt 4 pilooti) läbiviimisesse
kaasata vähemalt 1 kohalik omavalitsus, kes pilootide raames tekkivate innovatiivsete
lahenduste kasutajana saab omalt poolt viia läbi tegevusi ja tellida teenuseid, mis on lahenduste
väljatöötamise seisukohalt olulised. Tegevustes oodatakse osalema eelkõige linnasid. Täpsem
partnerite nimekiri selgub tegevuste käigus. Partneritena kaasatakse kohalikud omavalitsused,
kelle poolt tuvastatud linnakeskkonnaga seotud probleemidele tegevuste käigus lahendusi
otsitakse.
Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja
kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner
kaasatakse. Elluviija osaleb kõikide tegevuste elluviimisel.
8
Eelnõu punktis 6 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Tegevused on abikõlblikud
alates 1.jaanuarist 2020 ning kõik tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. augustiks
2023. Kõik toetatavad tegevused peavad vastava toetuse andmise tingimustes sätestatud
nõuetele.
Eelnõu punktis 7 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, oodatavaid tulemusi ja tegevuste
elluviijaid. Kokku toetatakse 2 tegevust.
Esimeseks toetatavaks tegevuseks on teadmussiire targa linna pilootide kaudu. Kirjeldatakse
kriteeriume, millele piloodid peavad vastama. Peamisteks kriteeriumiteks on oodatavate
lahenduste rakendatavus nii Eesti kui ka muu maailma linnakeskkondades, samuti lahenduste
uuenduslikkus.
Pilootide elluviimine toimub kolmes etapis. Esimeses etapis toimub probleemide
kaardistamine, millesse kaasatakse vähemalt 10 Eesti suuremat linna. Erinevate meetodite abil
(ideekorje, ajurünnakud jne) kaardistatakse linnade tegelikud probleemid, mille lahendamist
soovitakse. Nii selles etapis kui ka kahes järgnevas etapis on oluline koostöö Eesti linnadega,
nende kaasamine ja suunamine „raamidest välja“ mõtlema ning arutlema. Töötubade formaadi
näiteks on TTÜ City koostöömudel. Targa linna pilootide hiljutiseks näiteks on Finest Smart
Mobility projekt, mille disaini ja läbiviimise selgivad detailsemalt lahti kaks teadusartiklit
(Agile local governments: Experimentation before implementation; Innovation Procurement as
Key to Cross-border ITS Pilots. pdf). Soovitud väljundiks on koostöös linnadega kaardistatud
10 probleemi, millele järgmises etapis hakatakse lahendust otsima. Kaardistatud probleemide
loetelu vaadatakse üle regulaarselt ning vajadusel korrigeeritakse loetelu.
Teises etapis toimub tuvastatud probleemidele lahendusideede leidmine. Lahenduste
leidmiseks kuulutatakse välja avalikud rahvusvahelised konkursid, mille tulemusi hindab
ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Kirjeldatud kriteeriumide alusel valitakse välja ideed,
millele tegevuse järgnevas etapis hakatakse lahendusi välja töötama. Ideede valikul osalevad
ka linnade esindajad.
Ideede peamiseks teostajaks on kolmandas etapis FINEST TWINS poolt moodustatud
projektimeeskonnad. Projektimeeskonnad moodustatakse TTÜ töötajatest ning vajadusel
värvatakse töötajaid väljastpoolt. Peamised kulud on seotud personalikuludega, samuti
teadustöö elluviimiseks vajalike muude kulude ning kaudsete kuludega. Kui TTÜis ideede
teostamiseks vajalikku kompetentsi ei ole, ostab TTÜ vajaliku teenuse sisse hankega,
sealhulgas on soositud innovatsioonihangete kasutamine.
Innovatsioonihange on üldmõiste, millega viidatakse erinevatele innovatsiooni edendamise
võimalustele mitmesugust liiki hangete (kommertskasutusele eelnev hange, innovatiivsete
lahenduste riigihange, innovatsioonipartnerlus) kaudu.
Ideede elluviimiseks võib vajalikuks osutuda ka partnerite tegevus. Kuna kohalikud
omavalitsused on lahenduste kasutajad, võivad pilootide elluviimiseks olla vajalikud ka
kohalike omavalitsuste tegevused, mis aitavad kaasa innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele
konkreetses linnas.
Pilootide teostamise viisid võivad pilootide lõikes erineda. Lõpliku otsuse, kuidas iga pilooti
ellu viiakse, teeb juhtkomitee vastavalt valitud lahendusele.
9
Tegevuse 2 raames luuakse TTÜ linnakusse töökeskkond targa linna tippkeskusele.
Tippkeskuses luuakse töökohad vähemalt 20 tippkeskuse töötajale. Lisaks luuakse targa linna
lahenduste demoala ja lahendused nutikale ülikoolilinnakule, mille raames luuakse kiire ja
turvaline andmesideühendus, mis võimaldab reaalajas koguda linnaku andmeid ning mille abil
luuakse targa linna kasutajalood, mis hõlmavad igapäevategevuste korralduse näidislahendusi.
Targa linna tippkeskuse esialgne visioonilahendus töötati välja 2016. aastal Carlo Ratti
Associati poolt (Carlo Ratti juhib Massachussettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) linnauuringute
laborit Senseable City Lab), mis võetakse aluseks detailsema arhitektuurikonkursi
korraldamisel tippkeskuse keskkonna loomisel.
Demoala ja targa linnaku taristu arendamine:
1. Prioriteet: kiire ja turvalise andmesideühenduse loomine
a. TTÜ koostöös Telia ja Ericssoniga on loonud esimesed hotspotid mobiilise interneti
levikuks linnakus. Püsilahendused eeldavad paremat mobiilse interneti kiirust, latentsust ja
ühenduse kvaliteeti läbivalt terves linnakus.
b. Eeldatav investeering mobiilse internetikiiruse tõstmiseks: 5G testbed koos jaama,
emulaatori, kasutajateenuste ning tarkvaraga ning projektijuhtimine
2. Prioriteet: reaalajas linnaku andmed
a. TTÜ linnakusse (väliskeskkond + siseruumid) pannakse püsti erinevad
andmekogumispunktid koos turvalise ning lihtsalt juurdepääsetava keskkonnaga.
b. Lisaks sõlmitakse leping andmete hoidmiseks pilvetehnoloogiate abil.
c. Eeldatav investeering Asjade Interneti arenduspaketti koos erinevate
andmekogumismeetoditega: nt kaamerad, temperatuuri ning niiskuse sensorid,
gaasisensorid (SO2, NO2, CO, O3, PM2.5, PM10), suitsusensorid, GHB sensor CO2
jälgimiseks, sensorid energiatargimise jälgimiseks jm sensorid (PM1, VOC, CH4; OBC
jälgija. Samuti installeeritakse LED ekraanid ja liikuvusandurid jm).
3. Prioriteet: targa linna kasutajalood
a. Linnaku andmete kiire ja vaba liikumine tekitab võimaluse käivitada erinevaid targa linna
kasutajalugusid TTÜ teadlaste ja tudengite poolt. Näiteks planeeritakse läbi viia nutika
parkimise, jäätmehalduse, lumehoolduse, hoonete sisekliima, liikuskorralduse,
veejuhtimise jt näidislahendusi.
Eelnõu punkt 8 kirjeldab tegevuse sihtgruppe, kelleks on teadlased ja avalik sektor. Oluliseks
sihtgrupiks on kohalike omavalitsuste ehk linnade esindajad, kelle poolt tuvastatud probleemide
lahendamisele on planeeritavad tegevused suunatud. Kaudseks sihtgrupiks on Eesti ühiskond
ja majandus tervikuna.
Eelnõu punktis 9 on kirjeldatud juhtkomitee pädevused seoses struktuurivahenditest
rahastatud toetusmeetmega. Olulisim tippkeskuse juhtorgan on tippkeskuse juhtkomitee, mis
tegutseb vastavalt tippkeskuse põhimäärusele. Juhtkomiteesse kuuluvad tippkeskuse partnerite
esindajad (TTÜ, Aalto Ülikool, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning Forum
Virium Helsinki) ning antud tegevuse rahastajana Haridus-ja Teadusministeeriumi esindaja.
Juhtkomitee pädevuses on kogu FINEST TWINS projektiga seotud strateegilised
10
arenguküsimused, eelarvega seotud otsused, hinnangute andmine tippkeskuse tegevusele,
ettepanekute tegemine tippkeskuse tegevuseks jm olulised küsimused. Juhtkomitee esimees on
TTÜ esindaja ning juhtkomitee kinnitatakse kuni 3 aastaks. Igapäevaselt juhib tegevusi
tippkeskuse juht, kes vastutab planeeritud tegevuste elluviimise eest.
Struktuuritoetustest rahastatava toetusmeetmega seoses kuulub juhtkomitee pädevusse
pilootide läbiviimise tingimuste kehtestamine, hindamiskomisjoni moodustamine, detailsete
projektiplaanide koostamine, taristu investeerimisplaanide kinnitamine ning hinnangu andmine
struktuuritoetusest rahastatavate tegevuste tegevusaruandele ja vajadususel tegevuskava
muutmine.
Eelnõu punktis 10 on sätestatud tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad.
Oodatavaks tulemusnäitajaks on tippkeskuses pilootide läbiviimisse kaasatud 15 doktoranti.
Arvesse lähevad doktorandid, kes on õpinguid alustanud alates 2020. aastast, kes on seotud
pilootide raames elluviidavate tegevustega ning kelle tulevane doktoritöö on seotud tippkeskuse
teemadega.
Väljundnäitajaid on kokku kolm. Üheks väljundnäitajaks on loodava tippkeskuse ruumides
loodavate töökohtade arv. Kokku on teadlastele ja inseneridele planeeritud 20 töökohta
(füüsiline koht, kus tippkeskuse töötajatel on võimalus tippkeskuse ruumides tööd teha).
Teiseks väljundnäitajaks on läbiviidud pilootide arv. Piloodi mõiste on toodud toetuse andmise
tingimuste punktis 2 ning pilootidega seotud tegevuste etapid punktis 7. Struktuuritoetustest
rahastatavate tegevuste raames viiakse ellu 4 pilooti. Läbiviidavate pilootide eeldatav arv on
seotud nende maksumuse ja struktuurivahenditega seotud eelarvepiirangutega. Kui pilootide
maksumus on eeldatust madalam, on mõeldav ka suurema arvu pilootide läbiviimine.
Kolmandaks väljundnäitajaks on pilootidesse kaasatud tippkeskuste väliste partnerite arv.
Arvesse lähevad koostööpartnerid, kes on kaasatud pilootide elluviimisesse. Iga piloodi
elluviimisesse on kaasatud vähemalt üks kohalik omavalitsus, kuid lisaks kohalikele
omavalitsustele võib elluviija kas ise või kohaliku omavalitsuse ettepanekul kaasata teisi
koostööpartnereid sh ettevõtteid, kelle roll pilootide elluviimisel on eelnevalt elluviija ja pilooti
kaasatud kohaliku omavalitsusega kokku lepitud.
Kohaliku omavalituse partnerlust kinnitab ühine piloodi elluviimiseks sõlmitud leping, milles
tuuakse välja kohaliku omavalitsuse tegevused ja eelarve, mida rahastatakse antud toetuse
kaudu. Koostöökokkulepped muude organisatsioonidega (nt ettevõtted, MTÜd) on
taasesitatavas formaadis sõlmitud kokkulepped piloodi elluviimiseks (1. tegevuse 3 etapis), kus
on fikseeritud piloodi elluviimise tegevused. Neid koostöökokkuleppeid otseselt antud
toetusmeetmest ei rahastata (kui siis ainult läbi TTÜ hankemenetluse).
Eelnõu punktis 11 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve on 8,6
miljonit eurot, millest EL toetuse osakaal on 85% ehk 7,31 miljonit eurot. Riikliku
kaasfinantseeringu osakaal on 15% ehk 1,29 miljonit eurot. Toetuse määr on 100% ning seda
mõlema kavandatud tegevuse osas.
Eelarve jaguneb kolmeks suuremaks osaks. Suurima osa moodustavad pilootide elluviimisega
seotud kulud (5,7 miljonit eurot). Pilootide elluviimisega seotud kulud jagunevad elluviija ja
partnerite eelarve vahel. Tippkeskuse taristuga seotud kulud, samuti horisontaalsed kulud on
elluviija eelarves.
11
Eelnõu punktis 12 on sätestatud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.
Abikõlblikud on tegevuste elluviimisega seotud personalikulud ning nendega kaasnevad
kaudsed kulud. Samuti on abikõlblikud erinevate teenuste ostmise ning ürituste korraldamise,
tulemuste levitamise, publitseerimise ja teavitamisega seotud kulud.
Tegevus 1 raames tekkivad kulud on kirjeldatud toetuse andmise tingimuste punktis 7 toodud
tegevuste juures. Pilootide elluviimise esimese etapi raames viiakse vastavalt toetuse andmise
tingimuste punktis 7 kirjeldatule läbi mitmeid üritusi, mille raames toimub probleemide
kaardistus. Teises etapis toimuva ideekorje raames on peamised kulud seotud ekspertide tööga
elluviidavate pilootide valimisel, samuti kulud seoses ürituste korraldamisega. Kolmandas
etapis (valitud pilootide teostamine) on võimalikeks kuludeks TTÜi projektimeeskondade poolt
elluviidavate pilootide elluviimisega seotud tegevustega kaasnevate personali- teadustöö ja
muude kulude rahastamine, sisseostetavad teenused ja tooted hankemenetluse kaudu (sh
innovatsioonihanked); ning partnerite (kohalikud omavalitsused) kulud pilootide elluviimisel.
Abikõlblikud on ka ideekorjega seotud kulud, sealhulgas näiteks rahvusvahelise turunduse,
žüriiliikmete tasustamise ja preemiafondi kulud. Abikõlblike kulude hulgas on ka
õppevisiitidega seotud kulud, mis on seotud pilootide ettevalmistamise ja elluviimisega.
Olulise osa tegevuse eelarvest moodustavad tippkeskuse töökeskkonna rajamisega seotud kulud
– projekteerimise, ruumide renoveerimise ja sisustamisega seotud kulud, samuti nii
töökeskkonna kui ka demoala ja targa linna toimimiseks vajalike seadmete, aparatuuri,
instrumentide, laborite sisseseade jms kulud.
Eelnõu punktis 13 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetus makstakse välja
tegelike kulude alusel vastavalt elluviija poolt esitatud maksetaotlustele. Maksetaotlused
esitatakse elluviija poolt rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu.
Eelnõu punkt 14 käsitleb elluviija ja partnerite kohustusi seoses väljamaksete prognoosi
esitamise ja korrigeerimisega, lepingute sõlmimisega partnerite ja elluviija vahel ning muude
2014-2020 struktuuritoetuste seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. Muuhulgas on
sätestatud, et korrigeeritud prognoos tuleb esitada juhul kui maksetaotluse summa erineb
prognoositust suurel määral ehk enam kui 25% võrra.
Eelnõu punktis 15 on sätestatud tegevuse elluviimise aruandluse tingimused.
Rakendusüksusele esitatakse aruanne kord aastas jaanuaris perioodi 01.01.-31.12. kohta.
Eelnõu punktis 16 on kirjeldatud võimalusi tegevuste ja nende elluviimise tingimuste
muutmiseks. Muudatusi on võimalik teha nii rakendusasutuse, rakendusüksuse kui ka elluviija
algatusel. Üldjuhul kooskõlastab rakendusasutus muudatuse korraldusasutusega, kuid kui
muudetakse toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu
lisaks arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile, kelleks antud tegevuse puhul on
nutika spetsialiseerumise juhtkomitee. Samuti esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muudetakse juhul, kui
tegevuste eelarvet muudetakse tegevuste lõikes rohkem kui 15%. Väiksemas mahus eelarve
ümbertõstmised kooskõlastab elluviija rakendusüksusega, kes esitab muudetud eelarve
teadmiseks rakendusasutusele. Punktis 16.6 on sätestatud ka aasta eelarve ja tegevuskava
muutmise tingimused.
12
Eelnõu punkt 17 käsitleb võimalike finantskorrektsioonide tegemist ning eelnõu punkt 18
dokumentide säilitamist.
3. Eelnõu vastavaus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus ja selle alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.
Käesolev eelnõu on kooskõlas ka 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate
järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus
(EÜ) nr 1083/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise
eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1080/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi
ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006.
4. Tegevuse mõjud
Toetusmeetmel on positiivne mõju kõigile läbivatele teemadele.
Infoühiskonna edendamine
Toetusmeede on suunatud infoühiskonna edendamisele, kuna selle tegevused on suunatud
uudsete infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtmisele, mis aitavad
kaasa linnaruumi arendamisele elanike ja nende teenindamise vajadustest lähtuvalt.
Võrdsed võimalused
Toetusmeetmel on võrdsete võimaluste tagamisele positiivne mõju, kuna tegevuste kaudu
luuakse kõigile ühiskonna gruppidele võrdsed võimalused aktiivseks osalemiseks
ühiskonnaelus. Andmete olemasolu kõigi ühiskonna gruppide vajaduste kohta võimaldab
kohalikel omavalitsustel disainida teenuseid, mis on mõeldud kõigile ning ei sea ühtegi gruppi
ebasoodsamasse olukorda.
Regionaalareng
Toetusmeetmel on otsene mõju regionaalarengule, kuna tegevustesse kaasatakse kohalikud
omavalitsused (linnad), kelle probleemide lahendamiseks innovatiivseid lahendusi välja
pakutakse. Pilootide raames luuakse teadmuspõhiseid uuenduslikke lahendusi
linnakeskkondadele, kusjuures iga piloodi läbiviimisel peab osalema vähemalt üks kohalik
omavalitsus. Probleemide kaardistamisse kaasatakse kõik linnad, kuid osalemine pilootides
sõltub eelkõige kohalike omavalitsuste endi aktiivsusest ja lahendatavate probleemide
olemusest. Kuna kokku viiakse läbi 10 pilooti transpordi, energia, ehituse ja arhitektuuri,
13
andmete ja valitsemise valdkondades, siis on tõenäosus, et toetusmeetmel on mõju ka teistele
linnadele peale Eesti kahe suurima linna, üldiselt suur. Kuna hindamiskriteeriumite hulgas on
ka lahenduste äriline potentsiaal, sealhulgas ülekantavas teistesse linnadesse, siis on pilootide
raames väljatöötatud lahenduste mõju eeldatavalt suurem kui üks omavalitsus.
Tegevused on suunatud elukeskkonna kvaliteedi arendamisele ja avalike teenuste
kättesaadavuse suurendamisele, samuti ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste tõstmisele
uuele tasemele.
Kodanikuühiskonna areng
Toetusmeetmel on positiivne mõju ka kodanikuühiskonna arengule, kuna tegevustes osalevad
kohalikud omavalitsused, kes otsivad lahendusi kohalikul tasandil tekkinud probleemidele.
Keskkond ja kliima
Toetusmeetmel on keskkonnahoiule toetav mõju, kuna tegevused on suunatud kohalikes
omavalitsustes innovatiivsete ja keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõtuks transpordi ja
energia, ehituse, arhitektuuri, andmete ja valitsemise alal. Uuenduslikud lahendused transpordi,
sealhulgas ühistranspordi, ja energia valdkonnas aitavad kaasa keskkonnahoiule, sest need on
suunatud optimaalsete ja säästlike lahenduste väljatöötamisele.
5. Tegevuse jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste
Keskusele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja arvamuse avaldamiseks SA-le Archimedes,
Eesti Teaduste Akadeemiale, SA-le Eesti Teadusagentuur, Tallinna Tehnikaülikoolile ning
majanduse valdkondlikule komisjonile. Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule ja Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.
Martin Eessalu
nõunik
teadusosakonna juhataja ülesannetes
14
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/20-0262 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine" elluviimiseks
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Riigikantselei
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.04.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2cf24d3b-16de-412e-82cb-ae445293459f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2cf24d3b-16de-412e-82cb-ae445293459f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main