Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 11.03.2020 nr 8-2/20/1048 Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Lisa_2_IT_susteemide_nooremspetsialisti_pohiopingute_moodulid.pdf 3. Lisa_3_Noorem_tarkvararendaja_eriala_pohiopingute_moodulid.pdf 4. Lisa_5_Tarkvaraarendaja ja IT süsteemide spetsialisti _eriala_uldopingute_moodulid.pdf 5. Lisa_6_Tarkvaraarendaja_eriala_pohiopingute_moodulid.pdf 6. Lisa_7_IT_susteemide_spetsialisti_eriala_pohiopingute_moodulid.pdf 7. Seletuskiri.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 04.03.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava" muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a. määruse nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmine Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a. määruses nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu andmebaaside ja võrgu disaini ning halduse õppekavarühma kuuluva IT-süsteemide spetsialisti eriala (inglise keeles IT systems specialist), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAP, kutsekeskharidusõppele.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ja tarkvaraarendaja eriala“ tekstiosaga „ja tarkvaraarendaja eriala ning IT-süsteemide spetsialisti“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) IT-süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 7.“; 4) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) täidab IT-süsteemide nooremspetsialisti põhilised tööülesanded: IT-taristu arendamine, süsteemide haldamine, lahenduste juurutamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatoe pakkumine, muudatuste toe pakkumine, standardsete IT-probleemide lahendamine, teenuste osutamine ja infoturbe toe pakkumine; 2) lähtub oma tegevuses kutse-eetikast, õigusaktidest, organisatsiooni väärtustest ja huvidest, kasutab organisatsiooni ressursse heaperemehelikult ja säästlikult; 3) teavitab juhti ja teisi osapooli ebaeetilisest ja ebaseaduslikust tegevusest; 4) käitub keskkonnateadlikult, lähtudes energia kokkuhoiu- ja jäätmekäitluse põhimõtetest; 5) suhtub kolleegidesse lugupidavalt ja arvestavalt ning sekkub võimalusel olukordades, kus käitutakse mittelugupidavalt või diskrimineerivalt; 6) hindab talle delegeeritud tööülesannete võimetekohasust ning teavitab seotud osapooli olukordades, kus tööülesanded ületavad tema pädevust; 7) valdab eesti keelt ja üht võõrkeelt vähemalt tasemel B1;  2 8) kasutab oma matemaatika teadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 9) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.“; 5) paragrahvi 5 lõige 2, paragrahvi 9 lõige 2 ja paragrahvi 152 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ paragrahvis 20 sätestatud tingimused.“; 6) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 123 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 38 EKAP; 3) valikõpingud 27 EKAP.“; 7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP; 2) IT-valdkonna alusteadmised 10 EKAP; 3) programmeerimise alused 10 EKAP; 4) Windows operatsioonisüsteemid 8 EKAP; 5) Linux operatsioonisüsteemid 8 EKAP; 6) rakendusserverid 8 EKAP; 7) majutuskeskkonna riistvara 5 EKAP; 8) arvutivõrgud 16 EKAP; 9) küberturvalisus 8 EKAP; 10) skriptimisvahendid 3 EKAP; 11) IT korralduse alused 4 EKAP; 12) praktika 38 EKAP.“; 8) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 121 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 38 EKAP; 3) valikõpingud 29 EKAP.“; 9) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP;“; 10) paragrahvi 153 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 161 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 42 EKAP; 3) valikõpingud 13 EKAP.“; 11) paragrahvi 153 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP;“; 12) määrusesse lisatakse peatükk 42 järgmises sõnastuses: 42. peatükk IT-süsteemide spetsialisti eriala õppekava üldosa § 155. IT-süsteemide spetsialisti eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid  3 (1) Õpetusega taotletakse, et IT-süsteemide spetsialist töötab iseseisvalt etteantud töölõigus, järgides protseduurireegleid, parimaid praktikaid ja klienditeeninduse head tava. Ta võib töötada näiteks IT-süsteemide spetsialistina, klienditoe spetsialistina, monitooringu spetsialistina, võrgutehnikuna, IT-tehnikuna või süsteemiadministraatorina. (2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) täidab IT-süsteemide spetsialisti põhilised tööülesanded: IT-taristu arendamine, süsteemide haldamine, lahenduste juurutamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatoe pakkumine, muudatuste toe pakkumine, standardsete IT-probleemide lahendamine, teenuste osutamine ja infoturbe toe pakkumine; 2) lähtub oma tegevuses kutse-eetikast, õigusaktidest, organisatsiooni väärtustest ja huvidest, kasutab organisatsiooni ressursse heaperemehelikult ja säästlikult; 3) teavitab juhti ja teisi osapooli ebaeetilisest ja ebaseaduslikust tegevusest; 4) käitub keskkonnateadlikult, lähtudes energia kokkuhoiu- ja jäätmekäitluse põhimõtetest; 5) suhtub kolleegidesse lugupidavalt ja arvestavalt ning sekkub võimalusel olukordades, kus käitutakse mittelugupidavalt või diskrimineerivalt; 6) hindab talle delegeeritud tööülesannete võimetekohasust ning teavitab seotud osapooli olukordades, kus tööülesanded ületavad tema pädevust; 7) valdab eesti keelt ja üht võõrkeelt vähemalt tasemel B1; 8) kasutab oma matemaatika teadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 9) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. § 156. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud IT-süsteemide spetsialisti eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 157. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) IT-süsteemide spetsialisti õppekava õppemaht on 240 EKAP, mis jaguneb järgmiselt: 1) üldõpingud 66 EKAP; 2) põhiõpingud 163 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 42 EKAP; 3) valikõpingud 11 EKAP. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine: 1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP; 2) IT-valdkonna alusteadmised 10 EKAP; 3) programmeerimise alused 10 EKAP; 4) Windows operatsioonisüsteemid 8 EKAP; 5) Linux operatsioonisüsteemid 8 EKAP; 6) rakendusserverid 8 EKAP; 7) majutuskeskkonna riistvara 5 EKAP; 8) arvutivõrgud 16 EKAP; 9) küberturvalisus 8 EKAP;  4 10) haldustegevuste automatiseerimine 10 EKAP; 11) IT-korraldus 12 EKAP; 12) klientseadmete haldus 5 EKAP; 13) pilveteenused 10 EKAP; 14) praktika 42 EKAP; 15) lõputöö 6 EKAP. § 158. Õpingute läbimisel omandatav kutse Õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel on õppija omandanud kutsele „IT süsteemide nooremspetsialist, tase 4” vastavad kompetentsid.“; 13) määruse lisa 2 „IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 „IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 14) määruse lisa 3 „Noorem tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2 „Noorem tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 15) määruse lisa 5 „Tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 3 „Tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti eriala üldõpingute moodulite kirjeldused“; 16) määruse lisa 6 „Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 4 „Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 17) määrust täiendatakse lisaga 7 „IT-süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“. § 2. Rakendussäte Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  LISA 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Infotehnoloogia süsteemide nooremspetsialisti eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse Mooduli nr arvestuspunktides (EKAP) 1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud väljakutseid, probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega tähenduses  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte 4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri ülesandeid kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 1   seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid  selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 2 IT-valdkonna alusteadmised 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised IT-valdkonna rakendustarkvarast, arvutivõrkudest, riistvarast ja operatsioonisüsteemidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seostab IKT valdkonnas kasutatavaid teenuseid ja ● kasutab digitaalsete süsteemidega kaasnevaid suurusi ja nende mõõtühikuid rakendusi vajaliku ressursivajadusega seostades neid seadmete mahu ja kiirusega 2) kasutab tavakasutaja tasemel enamlevinud ● kasutab IKT-alast terminoloogiat korrektselt erinevates alamvaldkondades tarkvaralahendusi ● kasutab sobivat failivormingut ja kodeeringut andmete salvestamiseks ja 3) mõistab operatsioonisüsteemide omadusi, hoiustamiseks põhifunktsionaalsusi lähtudes kasutusvaldkondadest 2  4) määratleb nõuded riistvarale ja arvutivõrgule ● eristab süsteemi- ja rakendustarkvarasid ning kirjeldab vastavalt nõuetele tarkvaralahenduse kasutamiseks nende kasutusvaldkondasid 5) tunneb enamlevinud taristuteenuste põhilisi ● otsib tööks vajalikku informatsiooni erialastest infokanalitest parameetreid ja seadistab rakendusi erinevates ● kasutab nutikalt kontoritöö tarkvara ja veebivahendeid oma tegevuste ja operatsioonisüsteemides tulemuste dokumenteerimisel ja esitlemisel ● seadistab arvutis rakenduse loomiseks ja majutamiseks arenduskeskkonna ● kirjeldab operatsioonisüsteemide põhivõimekusi ja liike, selgitades operatsioonisüsteemide sarnasusi ja põhilisi erinevusi ● tuvastab seadmes kasutatava operatsioonisüsteemi ja selle versiooni interneti- ja kirjandusallikate abil ● kasutab korrektset operatsioonisüsteemide-alast õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat sh dokumenteerib oma tegevust ja loodud lahendusi ● kirjeldab arvutivõrgu toimimise ja andmeedastuse aluspõhimõtteid lähtudes füüsikalistest omadustest ning seadmete võimekustest ● koostab vastavalt rakendusele arvuti riistvarale ja arvutivõrgule esitatavate nõuete loetelu ● selgitab lihtsamate arvutivõrgu seadmete kasutusvaldkondi lähtudes etteantud olukorra kirjeldustest ● kirjeldab majutuskeskkonnale vajalikud nõuded sh arvuti võimsus, mälu, tarve, võrguühenduste hulk ja parameetrid lähtudes ressursivajadustest ● kirjeldab enamlevinud taristuteenuste parameetreid, kasutades etteantud tüüpsituatsioone ● seadistab lihtsamatel juhtudel enamlevinud rakendusservereid erinevatel platvormidel  seadistab klientrakendusi vastavalt etteantud nõuetele 3 Programmeerimise alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab programmeerimise põhiolemust, tunneb üldist programmeerimisterminoloogiat ning oskab kasutada peamisi tarkvaraarenduse vahendeid ja luua lihtsamaid rakendusi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid ● selgitab positsiooniliste arvusüsteemide olemust ja konverteerib arve ühest programmeerimise ülesannete lahendamisel; positsioonilisest arvusüsteemist teise 3 2) koostab ja realiseerib olulisemaid algoritme vähemalt ● kasutab lause- ja predikaatarvutust korduste, jagunemiste ja iteratsioonide ühes peavoolu programmeerimiskeeles realiseerimisel 3) kasutab objektorienteeritud programmeerimise ● selgitab funktsioonide kasutamise põhimõtted programmeerimisel kasutades põhimõtteid ja -mõisteid tagamaks loodud koodi plokkskeeme parimate praktikate kohase jaotuse ja hallatavuse ● valib sobivaima andmetüübi muutuja kirjeldamiseks lähtudes sisend- ja 4) realiseerib tarkvaraarenduse projekti või selle osa väljundandmete iseloomust ning ressursside optimaalsest kasutamisest järgides programmeerimisel vastava ● kasutab efektiivselt programmeerimiskeelele ja -platvormile vastavat programmeerimiskeele parimaid praktikaid integreeritud arenduskeskkonda ja silurit tarkvara loomisel 5) kasutab õppe- ja ingliskeelset programmeerimise ● loob lihtsamaid rakendusi mõnes enamlevinud peavoolu terminoloogiat programmeerimiskeeles kasutades abimaterjale või olemasolevaid rakendusi ● selgitab OOP põhimõtteid ja põhimõisteid kasutades näidislahendust ● loob lihtsamaid rakendusi mõnes enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles kasutades objektorienteeritud lähenemist ● järgib meeskonnas kokkulepitud koodistandardeid ja keeleomaseid parimaid praktikaid ● kasutab hajusat versioonihaldussüsteemi tarkvaraarenduse projekti realiseerimisel ● dokumenteerib loodavaid rakendusi või nende osi teisele arendajatele nende mõistetavuse parandamiseks ● dokumenteerib loodavaid rakendusi keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektselt  selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust ja tööpõhimõtet kasutades vajalikul määral korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat 4 Windows operatsioonisüsteemid 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab Windows operatsioonisüsteeme kasutatavate tööjaamade ja serverite paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja oskused, väljendab end korrektses õppe- ja inglise keeles ja tunneb erialast terminoloogiat Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab tööjaamadele ja serveritele Windows ● hindab riistvarakomponentide (sh arvutikomplektid, salvestusseadmed, operatsioonisüsteeme järgides parimaid praktikaid arvutivõrkude komponendid) piisavust ja sobivust lähteülesande 2) haldab kasutajaid ja Windowsi paigaldisi kasutades lahendamiseks keskhaldusvahendeid 4 3) paigaldab ja seadistab ettevõtte tööd toetavaid ● paigaldab juhendit järgides Windows operatsioonisüsteeme, kasutades taristuteenuseid kasutades Windows Server erinevaid paigaldusmeetodeid operatsioonisüsteeme ja pilveteenuseid ● paigaldab süsteemile uuendusi ning tuvastab versiooni muudatusi kasutades võimalusel automatiseerimis- või keskhaldusvahendeid ● loob kasutajad ja kasutajate grupid lähtudes parimatest praktikatest ja annab loodud gruppidele juurdepääsuõigusi ● paigaldab Windows operatsioonisüsteemide kataloogiteenuseid lähtudes etteantud vajadustest ● koostab ja rakendab juhendit järgides keskse halduse reegleid ● paigaldab Windowsi operatsioonisüsteemidele rakendustarkvara kasutades keskhaldusvahendeid ● haldab kasutajaid ja kasutajagruppe kasutades kataloogiteenust ● annab sisendi sobiva taristuteenuse ja tarkvara majutuskeskkonna (sh operatsioonisüsteemi ja selle võimekuse, rakendusserverite ja nende võimekuse) planeerimiseks ja valikuks ● paigaldab abimaterjale kasutades vajalikud taristuteenused väike- ja keskmise suurusega ettevõtete näitel, tagab nende toimimise tavaolukordades ● seadistab juhendit järgides taristuteenuste- ja rakendusservereid sh DNS, DHCP, print-, faili- ja veebiservereid  dokumenteerib tehtud lahenduse, koostab ja ajakohastab vajalikud juhendid (rutiinsete tegevuste teostamise ja lõppkasutajale suunatud juhendid, projekti tegevused, teadmusbaaside artiklid) 5 Linux/BSD operatsioonisüsteemid 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija paigaldab Linux/BSD operatsioonisüsteeme tööjaamadele ja serveritele ja haldab kasutajaid ning teenuseid kasutades parimaid erialaseid praktikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab ja seadistab tööjaamadele Linux/BSD - ● hindab riistvarakomponentide (sh arvutikomplektid, salvestusseadmed, operatsioonisüsteeme järgides parimaid praktikaid arvutivõrkude komponendid) piisavust ja sobivust lähteülesande 2) hooldab Linux/BSD tööjaamu lähtudes parimatest lahendamiseks praktikatest ● paigaldab süsteeme ja süsteemi komponente, lähtudes etteantud juhenditest ja nõuetest 5 3) paigaldab ja seadistab ettevõtte tööd toetavad ● paigaldab süsteemile uuendusi ning tuvastab versiooni muudatusi kasutades taristuteenuseid kasutades Linux/BSD võimalusel automatiseerimis- või keskhaldusvahendeid operatsioonisüsteeme ja pilveteenuseid ● loob kasutajad ja kasutajate grupid lähtudes parimatest praktikatest ja annab loodud gruppidele juurdepääsuõigusi ● teostab süsteemide rutiinseid hooldustegevusi, lähtudes etteantud juhenditest ja nõuetest ● uuendab tarkvarapakette ja sooritab distributsiooniuuendusi lähtudes tarkvara juhenditest ja soovitustest ● tagab süsteemi talitluspidevuse, sh varundab andmeid, seirab süsteemide (komponentide, teenuste) toimimist ● annab sisendi sobiva taristuteenuse ja tarkvara majutuskeskkonna (sh operatsioonisüsteemi ja selle võimekuse, rakendusserverite ja nende võimekuse) planeerimiseks ja valikuks ● paigaldab abimaterjale kasutades vajalikud taristuteenused väike- ja keskmise suurusega ettevõtete näitel, tagab nende toimimise tavaolukordades ● seadistab juhendit järgides taristuteenuste- ja rakendusservereid sh VPN, DNS, DHCP, LDAP, print-, faili- ja veebiservereid  dokumenteerib tehtud lahenduse, koostab ja ajakohastab vajalikud juhendid (rutiinsete tegevuste teostamise ja lõppkasutajale suunatud juhendid, projekti tegevused, teadmusbaaside artiklid 6 Rakendusserverid 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused erinevate rakendusserverite paigaldamisest ja haldusest ning terminoloogiaga seotud ingliskeelse pädevuse Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) haldab andmebaasiservereid, kasutades nii käsurea kui ● kasutab andmebaasiserveritega seotud terminoloogiat õiges tähenduses ja graafilist kasutajaliidest arvestades konteksti 2) haldab veebiservereid, veebirakendusi ja -teenuseid, ● teostab andmebaasidega seonduvaid haldustegevusi, järgides ette antud lähtudes tootja soovitustest ja parimatest praktikatest protsessijuhiseid 3) haldab e-posti servereid, lähtudes parimatest praktikatest ● rakendab erinevaid varundussüsteeme tagavarakoopiate loomiseks ja 4) kasutab korrektset õppe- ja inglisekeelset taastamiseks, kasutades nii käsurida kui graafilist liidest rakendusserverite terminoloogiat 6  ● paigaldab skaleeruva ja tõrketaluva veebirakenduse või -teenuse majutamiseks vajaliku keskkonna, kasutades erinevate tootjate veebiservereid ● seadistab levinumaid veebiservereid, veebirakendusi ja -teenuseid, kasutades etteantud protsessijuhiseid ● teisaldab veebirakenduse või -teenuse ühest majutuskeskkonnast teise, kasutades selleks tagavarakoopiaid või import/eksport võimekust ● teostab veebiserverite, -rakenduste ja -teenuste versiooniuuendusi vastavalt etteantud juurutusplaanil ● paigaldab mõne enamlevinud e-posti serveri, lähtudes tootja soovitustest ● seadistab e-postiserveri ja seotud teenused, sh nimeserver (kirjed), järgides etteantud juhendeid ● rakendab paigaldatud e-posti serveril rämpsposti kaitse, kasutades selleks pilve- või isepaigaldatud teenust ● koostab või ajakohastab haldus- või kasutusjuhendi, kasutades grammatiliselt korrektset väljendusviisi  esitleb teostatud võrgulahenduse kasutades esitlustarkvara ja loodud dokumentatsiooni 7 Majutuskeskkonna riistvara 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija valib majutuskeskkonna loomiseks sobiva riistvara, paigaldab majutuskeskkonna komponente ja riistvara ning tuvastab riistvaratõrkeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib majutuskeskkonna loomiseks sobivaid komponente ● selgitab majutuskeskkondades kasutatava riistvara erisusi võrreldes ja lisaseadmeid lõppseadmetena kasutatavaga, lähtudes käideldavusnõuetest ja 2) paigaldab majutuskeskkonna komponente ja riistvara, skaleeritavusest järgides ohutusnõudeid ja parimaid praktikaid ● valib arvutisüsteemide ja serverite jaoks sobivaid komponente ja 3) tuvastab majutuskeskkonna riistvara tõrgete korral lisaseadmeid, lähtudes nõuetest käideldavusele ja hallatavusele (sh toite- ja mittetoimivad riistvara komponendid, kasutades jahutusseadmed, kaug- ja füüsilise ligipääsu vahendid) seireinfot ning riistvaralisi ja tarkvaralisi ● paigaldab ja vahetab iseseisvalt arvutite, serverite, andmemassiivide, diagnostikavahendeid võrguseadmete riistvarakomponente, järgides koostepõhimõtteid ja reegleid ning kasutades korrektseid töövõtteid 7  ● paigaldab seadmed seadmekappi, kasutades parimaid praktikaid ● dokumenteerib seadmekapi ja sinna paigaldatud seadmeid, kasutades mh asjakohaseid visualiseerimisvahendeid ● tuvastab levinumad riistvaraprobleemid, kasutades riist- ja tarkvaralisi diagnostikavahendeid ● seadistab seirelahenduse riistvara tõrgete tuvastamiseks, kasutades haldusmooduli või -tarkvara võimekusi  teeb kindlaks mittetoimivad komponendid ja selgitab tõrke algpõhjuse kogu lahenduse ulatuses 8 Arvutivõrgud 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud arvutivõrkude tööpõhimõtete mõistmiseks ning arvutivõrkude ehitamiseks ja võrguseadmete haldamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seadistab võrguühendusi ja -seadmeid, lähtudes ● selgitab peamiste võrguteenuste toimimise põhimõtteid ja kasutusvaldkondi, arvutivõrgule esitatavatest tehnilistest ja infoturbe seostades neid kasutatavate seadmete ja nõutava ühenduskvaliteediga nõuetest ● paigaldab ja häälestab peamisi võrguteenuseid vastavalt lähteülesandele ja 2) ühendab erinevad võrguühendused ja alamvõrgud, jälgides teenustele osutatavaid nõudeid kasutades võrguseadmeid ning nende võimekusi ● rakendab meetmed võrguteenuste konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja võrguliikluse marsruutimiseks käideldavuse tagamiseks, lähtudes parimatest praktikatest 3) jälgib süsteemide töövõimet ja vastavust määratletud ● seadistab ja paigaldab peamisi kohtvõrgu aktiiv- ja passiivkomponente sh nõuetele (KPI) kaableid, järgib paigaldusreegleid ja levinud praktikaid, kasutades 4) piirab ligipääsu võrkudele ja võrguressurssidele korrektseid töövõtteid ja protseduure tulenevalt kasutatavast seadmest, kasutajast või ● teostab vastavalt etteantud nõuetele võrkudevahelised marsruutingu reeglid, võrguliikluse tüübist kasutades vähemalt kolme marsruuterit ja nelja erinevat võrku või 5) loob tervikliku võrgulahenduse tagades hallatavuse, võrgusegmenti hooldatavuse, seiratuse, turvalisuse ja liidestatavuse ● ühendab erinevaid meediumeid või võrguühendusi kasutatavate arvutivõrkude omavahelised ühendused, kasutades selleks sobivaid seadmeid ning tehes vajalikud seadistused ● paigaldab võrguseire tarkvara, kasutades valmislahendusi ● koostab seireandmete põhjal aruanded, lähtudes võrguühendustele ja teenustele esitatud nõuetest 8  ● tagab, et nõutavad osapooled ja asjakohased tehnikud saavad automaatteavitused kui võrguühenduste või -teenuste töö on häiritud või toimub võrguressursside võimalik väärkasutus ● paigaldab ja seadistab tehnilised lahendused, mis võimaldavad tuvastada arvutivõrku kasutatavad seadmed, kasutajad ning võrguliikluse tüübi ● rakendab ligipääsupiirangud ning turvareeglid kasutades võrguseadmete võimekusi ● varundab kasutatavate lahenduste seadistused kasutades selleks versioonihaldust võimaldavat varunduslahendust ● valib sobiva ja otstarbeka tehnilise lahenduse lähtudes etteantud nõuetest ● teostab tervikliku võrgulahenduse lähtudes nõuete põhjal koostatud ja tellija heakskiidetud plaanist ● dokumenteerib loodud võrgulahenduse, sinna paigaldatud seadmed ning seadistused kasutades sh asjakohaseid visualiseerimisvahendeid ● esitleb teostatud võrgulahenduse kasutades esitlusvahendeid ja loodud dokumentatsiooni 9 Küberturvalisus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija järgib oma töös küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, organisatsioonis kehtivaid põhimõtteid, protsesse ja standardeid ning osaleb riskianalüüside koostamisel ja infovarade kaardistusel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) järgib oma töös küberturvalisust reguleerivaid õigusakte ● selgitab oma tööd mõjutavaid küberturvalisusega seonduvaid seadusandlikke sh mõistes valdkonnas kasutatavat terminoloogiat õigesti regulatsioone ja nende mõju igapäevasele tööle lähtudes õigusaktidest ja õiges kontekstis ● koostab lihtsamaid juhiseid ning protsessikirjeldusi, mis on nõutavad 2) järgib enda igapäevases tegevuses nii organisatsioonis turvateadlikkuse ja -käitumise parandamiseks lähtudes organisatsioonis kehtivaid kui ka parimatest praktikatest tulenevaid kehtivatest eeskirjadest küberturvalisuse põhimõtteid, protsesse ja standardeid ● selgitab küberturvalisusega seotud reeglite olemust ning nende mõju nõutava 3) hindab vähemalt oma töölõigu piires võimalikke riske ja turvataseme hoidmisel või saavutamisel toetudes asjakohastele standarditele nende realiseerumise tõenäosust, annab sisendi riski  järgib organisatsioonis kehtestatud infoturbepoliitikat, infoturbe halduse võimaliku realiseerumise või selle mõju vähendamiseks parimaid praktikaid ja üldiseid küberhügieeni põhimõtteid  tunneb ära lihtsama infoturbe intsidendi ja selle ilmnemisel käitub vastavalt protsessi juhistele 9 4) rakendab infovarade konfidentsiaalsuse ja tervikluse  hindab lihtsamatel juhtudel kasutatavate süsteemide ning kasutus- tagamiseks asjakohaseid tehnilisi lahendusi (sh stsenaariumite vastavust kehtivatele reeglitele krüpteerimine, räsimine)  koostab lihtsamaid riskianalüüse konkreetsetele IT-süsteemidele või nende 5) hindab organisatsiooni turvapoliitika kooskõla ISKE osadele etalonturbe süsteemiga  teeb ettepanekud riskide maandamiseks ja võimalike kahjude mõju leevendamiseks  hindab muudatuse teostamise ja mitte teostamise mõju IT-süsteemi turvalisusele ● loob vajalikud krüpteerimisvõtmed turvalise andmeside või andmete hoiustamise tarbeks lähtudes parimatest praktikatest ● rakendab tootja või kolmanda osapoole soovitused IT-süsteemide turvalisuse tõstmiseks järgides juhendeid ● valib sobiva lahenduse nõutavate turvakriteeriumite tagamiseks toetudes rakenduskavadele ja standarditele ● selgitab ISKE olemust ning selle osiste mõju konkreetsele IT-süsteemile toetudes ISKE portaalis avaldatud materjalidele ● hindab etteantud turvapoliitika või protsessijuhise kooskõla ISKE etalonturbe süsteemiga lähtudes ISKE rakenduskavast  hindab infovara vastavust kehtestatud klassifikatsioonile ning teavitab seotud osapooli võimalikest kõrvalekalletest 10 Skriptimisvahendid 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija automatiseerib haldustegevusi kasutades skriptimisvahendeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kohaldab olemasolevaid skripte haldustegevusteks ● kohandab olemasolevat haldustegevuse skripti, kasutades vajadusel sobivaid 2) automatiseerib korduvad haldustegevused Linux/BSD kirjandus- või internetiallikaid ning muutes vähesel määral skripti operatsioonisüsteemides, kasutades skriptimisvahendeid parameetreid või käitumisloogikat kasutatavale keskkonnale sobivaks 3) automatiseerib korduvad haldustegevused Windows ● dokumenteerib tehtud töö ja selle tulemuse, järgides asjakohaseid operatsioonisüsteemides, kasutades skriptimisvahendeid dokumentatsiooninõudeid ja kasutades korrektset erialast terminoloogiat 10  ● selgitab automatiseerimise olemust ning sellest saadavat kasu haldustegevuste teostamisel, kasutades näitena konkreetseid Linux/BSD operatsioonisüsteemide haldustegevusi ● automatiseerib skriptidega korduvaid haldustegevusi, kirjeldades skriptis sammud, mis tehakse automatiseerimata juhtudel kasutajaliidese abil ● kasutab dokumentatsiooni koostamisel asjakohaseid tööriistu ja komponente (versioonihaldussüsteeme jms) ● selgitab automatiseerimise olemust ning sellest saadavat kasu haldustegevuste teostamisel, kasutades näitena konkreetseid Windows operatsioonisüsteemide haldustegevusi ● automatiseerib skriptidega korduvaid haldustegevusi, kirjeldades skriptis sammud, mis tehakse automatiseerimata juhtudel kasutajaliidese abil  kasutab dokumentatsiooni koostamisel asjakohaseid tööriistu ja komponente (versioonihaldussüsteeme jms) 11 IT-korralduse alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija seostab infotehnoloogia rolli organisatsiooni põhitegevuse ja eesmärkide saavutamisega, järgib IT- korralduse parimaid praktikaid ja kasutab IT-korraldusega seotud terminoloogiat õigesti ja õiges kontekstis Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seostab IT-organisatsiooni protsesse IT-korralduse  selgitab muudatuste, intsidendi-, probleemi- ja teenustehalduse ning parimate praktikatega, kasutades mõnda tuntud kasutajatoe olemust lähtudes nende tüüpilisest korraldusest raamistikku organisatsioonides 2) järgib organisatsioonis kehtestatud protsesse ning annab  selgitab ITILis kirjeldatud põhiprotsesse lähtudes nende mõjust teenuse sisendi protsessi pidevaks parendamiseks lähtudes kvaliteedile igapäevasest tööst saadud kogemusest  kasutab IT-korraldusega seotud terminoloogiat korrektselt ning õiges 3) planeerib enda tööd lähtuvalt projektijuhtimise alustest tähenduses, lähtudes kasutatavast raamistikust või praktikast  järgib teenuse osutamise protsessis osaledes organisatsiooni poliitikate ja protsessidega kehtestatud põhimõtteid  rakendab oma töös teenustasemelepingus kokkulepitud põhimõtteid, tuginedes teadmistele kasutatavatest tehnoloogiatest ja rakendamisel saadud kogemusest 11   hindab projektiplaanis kirjeldatud praegust ja eesmärgiks seatud olukorda ning seatud eesmärkide realistlikkust lähtudes eesmärgist ja kasutatavatest ressurssidest  hindab teda puudutava tööosise teostamise ajalist mahtu ning vajadusel ka juba määratud tähtaja realistlikkust lähtudes varasemast kogemusest ja teadmistest ning kasutatavatest tehnoloogiatest 12 Praktika 38 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb praktikakorralduse protsessi lähtudes kooli  tutvub praktikajuhendiga, praktikakorraldust reguleerivate praktikakorralduse eeskirjast dokumentidega ja praktikabaasis olevate praktikabaasidega kasutades 2) kandideerib praktikale, esitades oma tehtud töödest e-portfoolio kaudseid vahendeid ja täidab praktikaga seonduva dokumentatsiooni vastavalt  püstitab endale isikliku praktikaülesande vastavalt praktikakoha praktikakorrale võimalustele 3) töötab praktika organisatsioonis vähemalt ühes meeskonnas  osaleb praktikaintervjuul ja edastab praktikajuhendajale praktikalepingu sõlmimiseks vajalikud andmed  töötab juhendamisel IT meeskonnas IT-süsteemide nooremspetsialisti ülesannetes, kirjeldades praktikaaruandes oma tööülesandeid ja rolli organisatsioonis  kasutab kutse-, erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ja tuleb toime põhiliste töödega  hindab enda töötulemusi ja leiab võimalusi enda arendamiseks 12  LISA 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Noorem tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Maht Eesti kutsehariduse Mooduli nr Mooduli nimetus arvestuspunktides (EKAP) 1 IT-valdkonna alusteadmised 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab IT-valdkonna rakendustarkvara, arvutivõrkude, riistvara ja operatsioonisüsteemide alusteadmised Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) oskab tavakasutaja tasemel kasutada enamlevinud  eristab süsteemi- ja rakendustarkvarasid ning kirjeldab vastavalt nõuetele rakendustarkvara nende kasutusvaldkondasid 2) kasutab matemaatilistes ja statistilistes arvutustes  kasutab kontoritöö tarkvara ECDL baastasemel rakendustarkvara  teostab failihaldust ECDL baastasemel, valib vastavalt olukorrale sobivaima 3) hindab riistvara komplekti vastavust tarkvara failivormingu nõudmistele  kirjeldab arvutisüsteemide komponentide ja lisaseadmete tööpõhimõtteid 4) kirjeldab arvutivõrkude toimimise ja andmeedastuse ning peamisi parameetreid aluspõhimõtteid  korraldab töökoha arvutite riistvara nõuetekohaseks käsitlemiseks, tagades 5) mõistab lihtsamate arvutivõrguseadmete isikliku ja töökeskkonna ohutuse kasutusvaldkondi  selgitab positsiooniliste arvusüsteemide olemust ja oskab konverteerida arve 6) teab operatsioonisüsteemi tööpõhimõtteid, liike ja ühest positsioonilisest arvusüsteemist teise põlvkondi  tunneb operatsioonisüsteemide põhivõimekusi ja liike, selgitab 7) seadistab oma rakendusi erinevates operatsioonisüsteemide sarnasusi ja põhilisi erinevusi operatsioonisüsteemides  nimetab ja selgitab operatsioonisüsteemi põhiteenuseid 8) kasutab korrektset operatsioonisüsteemide alast õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat 1 9) tööülesannete lahendamisel kasutab vajadusel  tuvastab seadmes kasutatava operatsioonisüsteemi ja selle versiooni matemaatika ja matemaatilise loogika põhiseoseid ja interneti- ja kirjandusallikate abil arvusüsteeme  seadistab lihtsamatel juhtudel enamlevinud rakendusservereid erinevatel 10) teab enamlevinud taristuteenustepõhilisi parameetreid ja platvormidel suudab vastavaid klientrakendusi lihtsamatel juhtudel  koostab vastavalt rakendusele arvuti riistvarale ja arvutivõrgule esitatavate õigesti seadistada nõuete loetelu 11) määratleb nõuded riistvarale ja arvutivõrgule  dokumenteerib oma tegevust ja loodud lahendusi tarkvaralahenduse kasutamiseks 2 Programmeerimise alused 10,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab programmeerimise põhiolemust, tunneb üldist programmeerimisterminoloogiat ning oskab kasutada peamisi tarkvaraarenduse vahendeid ja luua lihtsamaid rakendusi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab objektorienteeritud programmeerimise põhimõtteid  koostab ja realiseerib vähemalt ühes peavoolu programmeerimisekeeles ja –mõisteid olulisemaid algoritme 2) tunneb erinevaid andmetüüpe ja andmestruktuure  järgib meeskonnas kokkulepitud koodistandardeid ja keeleomaseid 3) kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid parimaid praktikaid programmeerimisülesannete lahendamisel  loob lihtsamaid rakendusi (mõnes) enamlevinud peavoolu 4) loob lihtsamaid rakendusi kasutades arendusvahendeid programmeerimiskeeles, kasutades objektorienteeritud lähenemist 5) järgib programmeerimisel vastava  kasutab efektiivselt programmeerimiskeelele ja -platvormile vastavat programmeerimiskeele parimaid praktikaid integreeritud arenduskeskkonda ja silurit tarkvara loomisel 6) dokumenteerib enda ja teiste meeskonnaliikmete tööd  kasutab tulemuslikult hajusat versioonihaldussüsteemi tarkvaraarenduse 7) kasutab õppe- ja ingliskeelset programmeerimise projektis terminoloogiat  dokumenteerib loodavaid rakendusi või nende osi teisele arendajatele nende mõistetavuse parandamiseks 3 Tarkvara arendusprotsess 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet tarkvara arendusprotsessist ja tarkvaraarenduses kasutatavatest metoodikatest ning kasutab vastavat terminoloogiat Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab tarkvara arendusprotsessi olemust ja mudeleid  selgitab ja kirjeldab tarkvaraarenduse eesmärke 2 2) teab tarkvara arendusprotsessi põhietappe ja  kirjeldab iseseisvalt erinevate metoodikate (agiilsed ja arendusmetoodikaid monumentaalmetoodikad) põhjal tarkvaraprojektide läbiviimist 3) tunneb CASE vahendeid ja nende kasutamisvõimalusi  selgitab tarkvara arendusprotsessi olemust ja nimetab põhietappe 4) teab projektijuhtimise aluseid ja mõistab tarkvara  eristab tarkvara arendusmetoodikaid projekti eripärasid  koostab lähteülesande ja nõuded tarkvara loomiseks 5) mõistab versioonihaldussüsteemi olemust ja olulisust  kasutab tarkvara arendusprotsessis läbivalt valitud metoodikat 6) tunneb erinevate rakenduste arhitektuuride ja tüüpide  hindab loodud tarkvara vastavust lähteülesandele eripärasid  selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust ja tööpõhimõtet, 7) kasutab tarkvara arendusprotsessis korrektset õppe- ja kasutades vajalikul määral korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat ingliskeelset terminoloogiat 4 Agiilsed tarkvaraarenduse metoodikad 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet agiilsetest tarkvaraarenduse metoodikatest ning oskab neid kasutades töötada agiilses arendusmeeskonnas Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab agiilsete tarkvaraarendusmetoodikate  kirjeldab inkremetaalset ja iteratiivset tarkvaraarendust põhimõtteid ja kasutab korrektset terminoloogiat  kirjeldab agiilsete tarkvaraarendusmetoodikate erinevusi, võrreldes 2) järgib ja kasutab agiilse tarkvaraarenduse põhimõtteid ja fundamentaalmetoodikatega põhipraktikaid (core practices)  järgib meeskonnatöös agiilse tarkvaraarenduse põhimõtteid 3) iseloomustab erinevaid agiilseid  kasutab suhtlemisel korrektset agiilse tarkvaraarenduse metoodikatega tarkvaraarendusmetoodikaid seotud terminoloogiat  loetleb ja iseloomustab erinevaid agiilseid tarkvaraarendusmetoodikaid  kirjeldab agiilse tarkvaraarenduse põhipraktikaid ja nende vahelisi seoseid  kasutab mõnda agiilse tarkvaraarenduse põhipraktikat tarkvaraprojekti teostamisel 5 Andmebaasisüsteemide alused 7,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob lihtsa relatsioonilise andmebaasi lähtuvalt ülesande püstitusest ning oskab kasutada vastavaid päringukeeli andmete lisamiseks, muutmiseks ja leidmiseks. 3 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb erinevate andmebaasimootorite ja –tehnoloogiate  kirjeldab erinevaid andmebaaside tehnoloogiaid erinevusi  selgitab erinevate andmebaasimootorite omadusi 2) valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi  kirjeldab erinevaid andmestruktuure 3) loob andmebaasi andmetabeleid ja teeb nendes vajadusel  valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi muudatusi lähtuvalt parimatest praktikatest  loob andmebaasi töö optimeerimiseks indeksid, võtmed ja piirangud 4) järgib andmebaasi turvalisuse tagamise põhimõtteid ja  kirjeldab erinevaid andmebaasi projekteerimise metoodikaid parimaid praktikaid  kasutab andmebaasi projekteerimiseks (disainiks) CASE vahendeid 5) kasutab päringukeelt sh matemaatika- ja loogikatehteid  kasutab andmemudelite loomiseks sobivaid meetodeid ja vahendeid andmete sisestamiseks, muutmiseks, väljastamiseks ja andmebaasi struktuuri muutmiseks ning kasutajate  koostab süsteemi andmemudeli kasutades UML keelt halduseks  koostab skeemi abil relatsioonilise andmemudeli olemi-seose (ER) 6) rakendab andmebaase statistiliste ja reaalseid protsesse  kirjeldab andmebaasi struktuuri ja kasutamise võimalusi iseloomustavate andmete kogumiseks, talletamiseks ja  analüüsib etteantud või kaaslase koostatud andmemudelit töötlemiseks  kasutab andmete sisestamiseks sobivaimat võimalust 7) kasutab SQL keele korraldustes aritmeetika ja  sorteerib ja väljastab etteantud tingimustel andmed matemaatilise loogika operaatoreid  lisab etteantud tingimuste alusel andmebaasile kasutajaid ja jagab neile 8) kasutab õppe- ja ingliskeelset andmebaasidealast õigusi terminoloogiat  kasutab andmetehingute kontrollkeelt (transaktsioone)  kasutab andmebaasi tabelite loomiseks, andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks ja kasutajate õiguste määramiseks SQL keele võimalusi (sh trigerid)  teostab andmebaasi andmete eksporti ja importi 6 Veebirakenduste loomise alused 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob ning selgitab turvalisuse nõuetele vastavaid asünkroonsete osadega veebirakendusi kasutades mõnda veebiraamistikku ning vajalikul määral korrektset inglise keelt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab veebirakenduses kasutatavaid märgendikeeli  kasutab HTML, XML, CSS jt märgendikeeli lihtsate veebilehtede ning oskab nende abil kujundada soovitud väljundi, mis koostamiseks vastab W3C standardile 4 2) kasutab veebirakenduste silumisvahendeid  selgitab veebipõhiste rakenduste eripärasid, võrreldes lokaalselt töötavate 3) kasutab veebirakenduste loomisel JavaScripti ja või nn paksu kliendi najal realiseeritud süsteemidega enamlevinud JavaScript'i teeke  tagab erinevate veebilehitsejatega veebirakenduste töö 4) kasutab AJAX meetodeid asünkroonsete  selgitab veebisüsteemide tööpõhimõtteid õppe- ja inglise keeles, päringu veebirakenduste ja nende osade loomiseks (request) sessiooni ja vastuse (response) olemust 5) mõistab veebirakenduste turvalisuse olulisust ning  loob lihtsama veebirakenduse LAMP-platvormil põhilisi ründevektoreid  loob lihtsama JVM-põhise veebirakenduse ning käivitab selle 6) kasutab veebirakenduste loomisel levinud raamistikku rakenduskonteineris (Jetty, Tomcat vms) 7) kasutab korrektselt kokkulepitud koodistandardit  loob lihtsama ASP.NET veebirakenduse (kas veebivormi või MVC 8) kasutab õppe- ja ingliskeelset veebirakenduste loomise rakenduse) terminoloogiat ja dokumenteerib loodud rakendused  arvestab oma veebirakenduse loomisel turvalisuse nõuetega inglise keeles  arvestab rakenduse disainimisel käideldavuse nõuetega  oskab anda muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, üheselt mõistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused 7 Tarkvarasüsteemide testimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab enda loodud rakenduse vajalikul määral testidega katta. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab testimise põhimõtteid, rahvuslikke ja  kirjeldab erinevaid testitüüpe rahvusvahelisi testimise standardeid  kasutab mooduli testimisel vähemalt 2 erinevat testimismeetodit 2) koostab süsteemi testiplaani  kasutab vähemalt 2 erinevat testivahendit (testimise tarkvara) 3) kasutab UI testide loomise raamistikke  testib automaattestidega enda ja teiste koostatud rakendusi 4) testib rakendusi ja automatiseerib testimist  loob automatiseeritud UI teste 5) dokumenteerib testi tulemused õppe- ja inglise keeles  valib kasutajaliidese testimiseks sobiva meetodi  kasutab õppe- ja ingliskeelset tarkvarasüsteemide testimisega seonduvat terminoloogiat loodud testide ja testitulemuste dokumenteerimisel 8 Programmeerimine 13,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab enamlevinud programmeerimismustreid ja –vahendeid keerukamate rakenduste loomiseks. 5 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb enamlevinud programmeerimismustreid  loetleb enamlevinud programmeerimismustreid ja selgitab nende olemust 2) kasutab rakenduste koostamisel matemaatika- ja  valib vastavalt lähteülesandele sobiva programmeerimismustri ja kasutab loogikafunktsioone seda praktiliste ülesannete lahendamisel 3) realiseerib rakenduse MVC (Model-View-Controller)  selgitab ORMi olemust arhitektuuriga rakendusena  kasutab mõnda enamlevinud ORMi vahendit vastavalt OOP kursuses õpitud 4) kasutab parimate praktikate kohaselt ORM (Object- programmeerimiskeelele Relational Mapping) vahendeid  loob enne programmikoodi kirjutamist ühiktesti, millega testitakse tarkvara 5) mõistab ühiktestide olemust ning nende funktsionaalsust (testjuhitud arendus) kasutamisvõimalusi  loob ja kasutab koodi korrektsuse kontrollimiseks sobilikke ühikteste 6) kasutab testides mock-klasse  loob ja kasutab mock-klasse ühiktesti skoobist väljapoole jäävate osade 7) kasutab korrektselt kokkulepitud koodistandardit testimiseks 8) loob suurema keerukusastmega rakendusi, kasutades ka  oskab anda muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, üheselt matemaatiliselt ja loogiliselt keerukamaid algoritme ja mõistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused rakenduse osiseid 9) dokumenteerib loodud rakendused inglise keeles 9 Hajusrakenduste alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ning teostab andmete ülekandeid erinevate andmeallikate vahel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) liidestab rakendused ja andmeallikad  kirjeldab hajusrakenduste olemust ja kasutusvaldkondi 2) tunneb sünkroonseid ja asünkroonseid andmete  arvestab hajusrakenduste kasutamisel tekkidavõivat andmete kadu ning ülekandmise võimalusi ning valib neist sobivaima rakenduse osiste mittetoimivust 3) dokumenteerib loodavad ja olemasolevad liidesed  selgitab, mis on andmete puhverdamine (caching) ja dubleerimine (liidestatud süsteemid, integratsioonipunktid, (replication) integratsioonimeetodid, turvalisuse reeglid)  dokumenteerib hajusrakenduse komponendid ja nendevahelised liidestused 4) loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ja olemasolevatele õppe- ja inglise keeles teenustele klientrakendusi  oskab veebiteenuseid luua, paigaldada ja kasutada 5) dokumenteerib loodud rakendused õppe- ja inglise  varundab enne liidestamist süsteemi andmed keeles  kasutab süsteemidevahelist sünkroonset ja asünkroonset andmete 6  ülekandmist 10 Infotehnoloogia juhtimine ja rakendamine organisatsioonides 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane orienteerub kaasaegses infoühiskonnas oma erialal töötamiseks vajalikul määral ning tuleb toime organisatsiooni ja projektimeeskonna liikmena. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) orienteerub IT-alases majandus- ja õiguskeskkonnas  osaleb mooduliteemalistes ja õppekeelsetes arutlustes, väljendab ennast 2) mõistab infotehnoloogia mõju ja rolli ettevõtte keeleliselt arusaadavalt, kasutades erialaseid põhimõisteid valdavalt õiges juhtimises ning infoühiskonnas kontekstis 3) eristab peamisi IT-taristu haldamise ja auditeerimise  selgitab juhendi abil peamisi ettevõtlust, majandust ja organisatsioone standardeid ning raamistikke mõjutavaid tegureid ning toob näiteid sotsiaalsete, kultuuriliste ja 4) koostab lihtsama projektiplaani majanduslike faktorite koosmõjust organisatsioonides 5) järgib klienditeeninduse ja meeskonnatöö head tava  rakendab iseseisvalt sobivaid õigusakte vastavate erialaste probleemide 6) kasutab lihtsamat majandus-, õigus- ja juhtimisalast lahendamisel terminoloogiat  tunneb ära oma töövaldkonna juhtimisalased probleemsituatsioonid 7) mõistab teenuste osutamise taristu ülesehitust ja organisatsioonis, analüüsib neid lähtuvalt juhendist ja pakub võimalikke toimimist lahendusi, toetudes eetika põhimõtetele ja mõnele juhtimisteooriale  selgitab iseseisvalt peamiste IT-taristu haldamise ja auditeerimisega seotud standardite ning raamistike põhimõtteid ja erisusi  koostab meeskonnatööna erialase projektiplaani, kirjeldades projektihaldamisega seotud peamisi toiminguid  selgitab klienditeeninduse hea tava reegleid ning demonstreerib nende järgimist IT valdkonna teenindussituatsioonides  teab teenusetaseme mittevastavuse toimet organisatsiooni tegevuse tulemustele 11 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 7 1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi tööalaseid võimalusi ning piiranguid ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni erialaga väljakutseid, probleeme ning võimalusi  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja õpieesmärgid ja põhjendab neid teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, tähenduses arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega 4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama ülesandeid  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid 8   selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 12 Praktika 38 EKAP Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane rakendab omandatud kutsealaseid teadmisi ja oskusi töökeskkonnas ning praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, arendatakse sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning meeskonnatöö oskust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab tarkvaraarenduse meeskonna igapäevatööd ja  kasutab kutse-, erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja annab ülevaate tarkvaraarenduse protsessist materjale ja tuleb toime põhiliste töödega tarkvaraprojekti rakendamisel projektimeeskonnas  tuleb toime erinevates situatsioonides ja meeskondades 2) töötab vähemalt ühes tarkavaarenduse projekti  täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi meeskonnas tarkvaraarendajana  sobitab eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides ja järgib 3) teeb koostööd kolleegide ja klientidega tööohutusnõudeid 4) analüüsib meeskonna poolt kasutatavat  hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja arendusmetoodikat analüüsib hangitud teadmisi, kasutades neid oma töös  planeerib oma tööd lähtuvalt töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest, mõistab oma tegevuse mõju tulemustele 9  LISA 5 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Tarkvaraarendaja eriala ja IT-süsteemide spetsialisti eriala üldõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Eesti keel 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valdab eesti kirjakeelt, tunneb eri liiki tekste, oskab tekste analüüsida ja hinnanguid anda ning arendab selle kaudu kriitilist mõtlemist, kasutades argumenteerimisvõtteid ja seoste loomise oskust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda  väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele korrektselt kõnes ja kirjas; normide järgi; 2) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab  koostab ja vormistab nõutud teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirja- ja eri liiki tekste (sh sidumata tekste nagu stiilireegleid; tabel, graafik, diagramm) lugeda,  leiab nii seotud kui ka sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt analüüsida ja koostada; suulises esinemises või enda loodud tekstides; 3) hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja  koostab etteantud faktide põhjal või iseseisvalt andmeid kogudes tabeli või diagrammi; loob uusi seoseid;  selgitab erinevate tekstide ülesehituse põhimõtteid ja oskab vajadusel neid ise grammatiliselt 4) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; korrektselt koostada; argumenteerib veenvalt ja selgelt ning  avaldab ja põhjendab oma arvamust kasutades oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate; kaitseb oma seisukohti suuliselt ja  kasutab argumenteerimise ja veenmise põhitõdesid oma teksti koostamisel; kirjalikult;  kasutab argumenteerimise ja veenmise põhitõdesid enda seisukohtade esitamisel. 5) tunneb tavalisemaid suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 6) valib, hindab kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt teabeallikaid; 7) on keeleteadlik, oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata keele muutumise tendentse; 8) mõistab korrektse kõne ja kirjakeele, sh õpingutele ja tööle kandideerimiseks  vajalike dokumentide ning ainevaldkonnaalaste teadmiste olulisust töömaailmas üldiselt; 9) teab õpitava valdkonnaga seotud elukutseid ja ameteid ning mõistab nende töö väärtust tööturul. 2 Keel ja kirjandus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loeb ja teab erinevaid autoreid, kirjandusliike ja -žanre, oskab loetud teoseid/tekste tõlgendada ja analüüsida ning suhestada oma kaasajaga teemakohaselt arutledes, neid kriitiliselt hinnates ja oma arvamust kujundades. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loeb teabe- ja ilukirjandust, teab  nimetab nii eesti kui maailma kirjanduse põhilisi autoreid ja kirjandusvoolusid; tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre ning  tutvustab loetud kirjandusteose autorit ja selle sisu. Oskab autori ja teose aega suhestada eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja ühiskondlike oludega nii minevikus kui tänapäeval; peamisi kujundeid;  kirjeldab teose tegevusaega ja -kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi; 2) teab nii eesti kui ka maailmakirjanduse  avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate; olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid;  arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma 3) oskab loetud teoseid ja tekste tõlgendada, elust; analüüsida ja suhestada oma kaasajaga;  selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid; 4) mõistab kirjandusteksti mitmeti  leiab, hindab kriitiliselt ja kasutab tekstide lugemiseks ja loomiseks eri laadi teabeallikaid; tõlgendatavust ning erinevate  põhjendab oma lugemiseelistusi ja -kogemusi, analüüsib loetud teksti kriitiliselt, oskab luua kultuurikontekstide tausta teose seoseid ühiskonnas toimuvaga; mõistmisel;  kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus; 5) arutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja  selgitab erinevate kirjanduslike tekstide ülesehituse põhimõtteid ja oskab vajadusel neid ise põhjendatult; koostada; 6) analüüsib kriitiliselt erinevaid  arvestab ajaloolis-kultuurilisi sündmusi kirjanduslike voolude ja ideede kujundajatena, analüüsib kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab ja kirjeldab loetud tekstides kajastatud sündmusi; nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja  oskab loetud tekstides kajastatud sündmusi seostada tänapäevaste ühiskondlike ja kultuuriliste arutlusoskust ning loovust; oludega, teeb järeldusi ja loob uusi seoseid; 7) koostab eri liiki tekste, kasutades  kujundab loetud tekstide põhjal oma arvamuse ja oskab seda põhjendada. alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates; 8) väärtustab kirjandust kui mõttemaailma arendajat ja väärtushinnangute ning maailmavaate kujundajat. 3 Vene keel 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui ka kirjas algtasemel keelekasutajana ( tase A2). Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses  saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste nii kõnes kui kirjas algtasemel valdkondadega (näiteks info tema ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö); keelekasutajana;  saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; 2) esitab ja kaitseb erinevates  saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest; mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides  oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, oma seisukohti; tööpakkumised, brošüürid, menüüd, sõiduplaanid); 3) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma  saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest; võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja  saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust kogemusi seoses valitud erialaga; tuttavatel teemadel; 4) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks  oskab kaasa rääkida, ehkki ta ei oska veel ise vestlust juhtida; endale sobivaid võõrkeele õppimise  oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks; strateegiaid ja teabeallikaid, seostades võõrkeeleõpet elukestva õppega;  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast; 5) mõistab Eesti ja teiste rahvaste  koostab oma kooli (lühi)tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele; elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks; nendega võõrkeeles suhtlemisel;  hindab oma vene keele oskuse taset; 6) on teadlik edasiõppimise ja tööturul  põhjendab vene keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega; kandideerimise rahvusvahelistest  eristab venekeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust; võimalustest;  tutvustab vene keeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi; 7) koostab tööle asumiseks vajalikud  koostab vene keeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi; võõrkeelsed taotlusdokumendid.  viib läbi vene keeles näidistööintervjuu. 4 Eesti keel teise keelena 12 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab keelekeskkonnas iseseisvalt ja enesekindlalt hakkama saada. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb õpitavas eesti keeles  kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt; argisuhtluses nii kõnes kui kirjas  esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes; iseseisva keelekasutajana, esitades ja  väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B2 kaitstes erinevates mõttevahetustes tasemel); /suhtlussituatsioonides oma seisukohti;  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast; 2) kirjeldab eesti keeles iseennast, oma  koostab oma kooli (lühi)tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele; võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks; kogemusi seoses valitud erialaga;  hindab oma eesti keele oskuse taset; 3) kasutab eesti keeleoskuse arendamiseks  põhjendab eesti keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega; endale sobivaid võõrkeele õppimise  eristab eestikeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust; strateegiaid ja teabeallikaid, seostades keeleõpet elukestva õppega;  kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes 4) mõistab Eesti elukeskkonda ja kultuuri keskkondades; ning arvestab nendega suhtlemisel;  võrdleb emakeele maa ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme; 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul  arvestab suhtlemisel eestlaste kultuurilise eripäraga; kandideerimise võimalustest;  tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit, soovitades külastada mõnda sihtkohta; 6) koostab tööle asumiseks vajalikud  kirjeldab eesti keeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles; eestikeelsed taotlusdokumendid.  tutvustab eesti keeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi;  koostab eesti keeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi;  viib läbi eesti keeles näidistööintervjuu. 5 Matemaatika 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse kujundada matemaatikapädevus, mis annab vahendid ja mõõdikud meid ümbritseva maailma uurimiseks ja kirjeldamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab hulgateooria mõisteid ja vastavat  leiab hulkade ühendi, ühisosa ja antud hulga osahulga; sümboolikat ülesannete lahendamisel;  selgitab naturaalarvude hulga N, täisarvude hulga Z, ratsionaalarvude hulga Q, irratsionaalarvude 2) kasutab erinevaid matemaatilisi mudeleid hulga I ja reaalarvude hulga R omadusi ja nende hulkade kuuluvusseoseid, märgib arvteljel reaaleluliste probleemide lahendamisel; reaalarvude piirkondi; 3) kasutab trigonomeetrilisi põhiseoseid  esitab arvu juure ratsionaalarvulise astendajaga astmena ja vastupidi; ülesannete lahendamisel;  sooritab tehteid astmete ning võrdsete juurijatega juurtega; 4) teisendab trigonomeetrilisi avaldisi,  teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja irratsionaalavaldisi (kaks tehet ja sulud); kasutab neid matemaatiliste mudelite  näeb ja lahendab arvutuste ja teisenduste abil lahenduvaid reaalelulisi ja teaduslikke probleeme loomisel reaaleluliste probleemide (sh protsentülesanded); lahendamiseks; 5) kasutab vektoriaalsete suuruste ja joone  tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi; võrranditega seotud geomeetriliste  selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandi- ja võrratusesüsteemi lahendi probleemide lahendamiseks sobivaid ning lahendihulga mõistet; matemaatilisi mudeleid;  selgitab võrrandite ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi; 6) kirjeldab ja uurib juhuslikke ja statistilisi  lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid (kaks juurt) ning protsesse matemaatiliste mudelite abil nendeks taanduvaid võrrandeid; kogudes, töödeldes ja tõlgendades saadud  lahendab lihtsamaid üht absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid; tulemust (sh visualiseerides protsesse);  lahendab võrrandisüsteeme; 7) lahendab aritmeetilise ja geomeetrilise  tunneb ära õpitud võrrandite/võrrandisüsteemide abil lahenduvad reaalelulised/teaduslikud jada abil reaalelulisi probleeme, probleemid; tõlgendab, hindab kriitiliselt ja esitleb  leiab või koostab sobiva võrrandi/võrrandisüsteemi probleemi lahendamiseks; saadud tulemusi;  lahendab ainealase või reaalelulise probleemi võrrandite ja/või võrrandisüsteemide abil ning 8) mudeldab eksponentsiaalseid ja tõlgendab ja esitleb saadud tulemust; logaritmilisi reaalelulisi protsesse ning hindab kriitiliselt saadud tulemust;  selgitab võrratuse omadusi, võrratuse ja võrratusesüsteemi lahendihulga mõistet ning kirjeldab 9) uurib funktsioone kasutades tuletist ja vastavaid lahendihulki arvteljel; graafikute tarkvaralisi lahendusi;  selgitab võrratuste ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi; 10) lahendab reaalelulisi  lahendab lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi ning lihtsamaid võrratusesüsteeme; ekstreemumülesandeid luues vastava  kasutab lihtsustamisülesannetes trigonomeetria põhiseoseid ja täiendusnurga trigonomeetrilisi situatsiooni matemaatilise mudeli, funktsioone; lahendades seda matemaatiliselt,  leiab digivahendite abil teravnurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende tõlgendades ja esitledes saadud tulemusi, väärtuste järgi nurga suuruse; neid kriitiliselt hinnates;  lahendab täisnurkse kolmnurga; 11) kasutab määratud integraali erinevate  tunneb ära probleemid, mis on lahendatavad täisnurkse kolmnurga geomeetria abil, tõlgib need pindalade arvutamiseks; matemaatika keelde ning lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi; 12) kasutab analüütilise ruumigeomeetria  teisendab kraadimõõdus antud nurga radiaanmõõdus olevaks nurgaks ja vastupidi; seoseid probleemülesannete lahendamisel;  arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala; 13) lahendab reaalelulisi probleeme  defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi; tuletab ning teab siinuse, koosinuse ja mudeldades ruumigeomeetrias õpitud tangensi vahelisi seoseid; kujundite ja nende omadustega, tõlgendab  tuletab nurkade 0o, 30o, 45o, 60o, 90o, 180o, 270o, 360o siinuse, koosinuse ja tangensi täpsed ja esitleb saadud tulemust; väärtused; rakendab taandamisvalemeid, negatiivse ja täispöördest suurema nurga valemeid; 14) kasutab matemaatilisi mudeleid reaalse  kasutab digivahendeid trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste ning nende väärtuste järgi nurga maailma seaduspärasuste ja tegelikkuse suuruse leidmisel; uurimiseks.  tuletab kahe nurga summa ja vahe valemid ning kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi valemid;  teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi valemikogu abil;  tõestab siinus- ja koosinusteoreemi, lahendab suvalise kolmnurga ning arvutab selle pindala;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on lahendatavad kolmnurga ja ringiga seoses õpituga, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab mõisteid vektor, ühik-, null- ja vastandvektor, vektori koordinaadid, kahe vektori vaheline nurk;  liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;  leiab vektorite pikkuse, skalaarkorrutise ja keskpunkti koordinaadid ning rakendab neid kolmnurga lahendamisel (ka füüsikalise sisuga probleemides);  kasutab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid geomeetria probleemide lahendamisel;  koostab sirge võrrandi (kui sirge on määratud punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga) ning teisendab selle üldvõrrandiks, kontrollib tehtud arvutil;  määrab kahe sirge vastastikuse asendi tasandil, lõikuvate sirgete korral leiab sirgete lõikepunkti ja nurga sirgete vahel, kontrollib tehtut arvutil;  koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandi; joonestab ainekavas esitatud jooni nende võrrandite järgi nii paberil kui ka arvutil; leiab kahe joone lõikepunktid, kontrollib tehtut arvutil;  eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust; selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet ja omadusi;  selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;  selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust, arvutab reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;  selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust; kirjeldab binoom- ja normaaljaotust;  selgitab valimi ja üldkogumi mõisteid ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust; teab valimi koostamise põhimõtteid;  arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;  selgitab valimist hinnatud arvkarakteristiku usalduspiirkonna mõistet, leiab jaotusfunktsiooni abil üldkogumi keskväärtuse usalduspiirkonna;  koostab IKT vahendite abil tabeleid ja graafikuid andmete ja jaotuse visualiseerimiseks;  visualiseerib IKT vahendite abil kahe juhusliku suuruse hajuvusdiagrammi kirjeldab sõltuvuse tugevust korrelatsioonikordaja abil;  püstitab uurimisküsimuse, kogub vajaliku andmestiku, analüüsib seda statistiliste vahenditega IKT abil ja hindab võimalikke statistiliste otsustustega seotud vigu;  selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seonduvaid mõisteid;  kirjeldab graafiliselt esitatud funktsiooni omadusi; skitseerib graafikuid ning joonestab neid nii  paberil kui ka arvutil;  leiab valemiga esitatud funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna nii algebraliselt kui ka arvutil; kontrollib, kas funktsioon on paaris või paaritu ja analüüsib arvutipõhiselt nende graafikute sümmeetria omadusi;  kirjeldab funktsiooni y = f (x) graafiku seost funktsioonide y = f (x) + a, y = f (x + a), y = f (ax), y = a f (x) graafikutega, visualiseerib vastavaid seoseid arvutil konkreetsete näidetega;  selgitab arvjada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada ning hääbuva geomeetrilise jada mõistet;  selgitab aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme valemeid ning tuletab nende jadade ja hääbuva geomeetrilise jada esimese n liikme summa valemid;  selgitab jada piirväärtuse olemust ning arvutab piirväärtuse; teab arvude π ja e tähendust;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis lahenduvad aritmeetilise ja geomeetrilise jada abil, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;  lahendab reaalelulisi liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise probleeme, hindab kriitiliselt saadud tulemusi;  kirjeldab eksponentfunktsiooni, sh funktsiooni y = ex omadusi;  selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;  kirjeldab logaritm-funktsiooni ja selle omadusi;  oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni;  joonestab paberil ja tarkvaraliste lahenduste abil eksponent- ja logaritmfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;  lahendab lihtsamaid eksponent- ja ogaritmvõrrandeid ning -võrratusi (loga f(x) suurem/väiksem kui loga g(x));  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab funktsiooni perioodilisuse mõistet ning leiab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni perioodi;  joonestab nii paberil kui ka tarkvaraliste lahenduste abil siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikutelt nende funktsioonide omadusi;  leiab algebraliselt lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite üldlahendid ja erilahendid etteantud piirkonnas, lahendab lihtsamaid trigonomeetrilisi võrratusi toetudes vastava funktsiooni tarkvaraliste lahenduste abil joonestatud graafikule;  selgitab funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise füüsikalist ja geomeetrilist  tähendust;  esitab liitfunktsiooni lihtsamate funktsioonide kaudu;  rakendab funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletise leidmise eeskirja, leiab funktsiooni esimese ja teise tuletise ning liitfunktsiooni tuletise kasutades etteantud tuletiste tabelit;  koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi etteantud kohal, kontrollib saadut tarkvaraliste lahenduste abil;  selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletise märgiga, funktsiooni ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmist;  leiab funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid, funktsiooni graafiku kumerus- ja nõgususvahemikud ning käänupunkti, kontrollib saadut tarkvaraliste lahenduste abil;  uurib ainekavas etteantud funktsioone täielikult ja skitseerib funktsiooni leitud omaduste põhjal selle graafiku, kontrollib saadut tarkvaraliste lahenduste abil;  leiab funktsiooni suurima ja vähima väärtuse etteantud lõigul;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad õpitud funktsioonide kui mudelite uurimise abil, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab algfunktsiooni mõistet ning leiab lihtsamate funktsioonide määramata integraale põhiintegraalide tabeli ja integraali omaduste järgi;  selgitab kõvertrapetsi mõistet ning rakendab Newtoni-Leibnizi valemit määratud integraali leides;  arvutab määratud integraali abil kõvertrapetsi pindala, mitmest osast koosneva pinnatüki ja kahe kõveraga piiratud pinnatüki pindala ning lihtsama pöördkeha ruumala;  selgitab geomeetriliste kujundite ja nende elementide omadusi, kujutab vastavaid kujundeid joonisel; uurib IKT vahendite abil geomeetriliste kujundite omadusi ning kujutab vastavaid kujundeid joonisel;  lahendab planimeetria arvutusülesandeid ja lihtsamaid tõestusülesandeid;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on lahendatavad tasandigeomeetrias õpitud kujundite omadustega, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;  kirjeldab ja määrab punkti asukoha ruumis koordinaatide abil;  selgitab ja rakendab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;  kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid;  arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ning kahe vektori vahelise nurga;  määrab kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nurga nende vahel stereomeetria ülesannetes;   tunneb ära ainealased ja -välised probleemid, mis on lahendatavad analüütilises ruumigeomeetrias õpitud võrrandite ja seoste abil, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;  omab süsteemse ettekujutuse hulktahukate ja pöördkehade liikidest, tuletab nende pindala ja ruumala arvutamise valemeid;  kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;  arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on mudeldatavad ruumigeomeetrias õpitud kujunditega ja nende omadustega, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;  tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;  kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;  lahendab tekstülesandeid võrrandite abil;  märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid matemaatika mudelitega kirjeldatavaid seaduspärasusi ja seoseid;  koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;  kasutab IKT vahendeid ainealaseid ja -väliseid probleeme lahendades. 6 Inglise keel 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb inglise keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana ning on valmis sooritama inglise keele riigieksamit.. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab algteadmisi grammatika vallas;  teab õpitud teemade grammatikareegleid ning oskab neid vastavalt olukorrale kasutada; 2) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses  koostab nõuetele vastava rühmaesitluse konkreetse grammatika teema kohta ning esitab seda; nii kõnes kui kirjas iseseisva  tutvustab inglise keeles iseennast / sõpra; oma senist elu ja õpinguid, töökogemusi, võimeid, keelekasutajana; huvisid; 3) arvestab inglise keelt kõnelejate  leiab iseseisvalt võõrkeelset informatsiooni tema poolt valitud sihtkoha / kultuuriobjekti kohta kultuurinorme ja -tavasid; Eestis; 4) esitab ja kaitseb erinevates  kirjeldab ja tutvustab varasemate teadmiste ja täiendavate iseseisvalt leitud lisamaterjalide alusel mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides inglisekeelse riigi elukeskkonda, kultuuritraditsioone, vaatamisväärsusi, tuntud inimesi jne; oma seisukohti;  oskab võrrelda omavahel inglise keelt kõnelevaid maid ja Eestit; 5) mõistab teiste rahvaste elukeskkonda ja  saab aru kõneleja kõnest, kelle emakeel ei ole inglise keel; kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles  suhtlemisel;  eristab võõrkeeles kehaosi ning enim levinud haigusi; 6) kirjeldab võõrkeeles iseennast ja end  analüüsib oma eluviisi (tervislik, mitte tervislik jne) ja terviseprobleemide ennetamist; ümbritsevat keskkonda;  mõistab lihtsamaid võõrkeelseid keskkonnakaitsealaseid tekste ja toob näiteid keskkonna 7) vaatab ingliskeelseid filme ja telesaateid, erinevatest probleemidest; loeb ingliskeelset ajakirjandust;  arutleb keskkonnaprobleemide ning nende lahendusvõimaluste üle; 8) kasutab võõrkeele oskuse arendamiseks  hindab oma võõrkeeleoskuse taset ja põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust; endale sobivaid võõrkeele õppimise  loetleb võõrkeeles olulisi leiutisi ja põhjendab nende tähtsust inimkonna jaoks; strateegiaid ja teabeallikaid, seostab  leiab sihtkeeles Internetist informatsiooni ühest kaasaegsest leiutisest ja tutvustab seda grupile; võõrkeeleõpet elukestva õppega;  tunneb ja valib sobiva elektroonse sõnastiku /keeleõppekeskkonna tundmatu sõnavara õppimiseks 9) teab, mis mõju on tehnoloogial inimese ning hindab selle usaldusväärsust; elule;  kirjeldab ja võrdleb erinevaid sotsiaalmeedia platvorme, toob välja nende eelised, puudused ja 10) teab ja oskab ennetada sotsiaalmeediaga ohud; kaasnevaid ohte; 11) on teadlik edasiõppimise ja tööturul  analüüsib võõrkeeles ennast, toob välja oma nõrkused ja tugevused ning võimalused kandideerimise rahvusvahelistest edasiõppimiseks; võimalustest; koostab tööle asumiseks  mõistab elukestva õppe osatähtsust suhtlemisalase ja erialase võõrkeeleoskuse arendamiseks ning vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid; hindab oma võõrkeeleoskuse taset; 12) on võimeline osalema rahvusvahelises  tõlgendab töökuulutusi ning kirjutab inglise keeles töökohale / praktikakohale kandideerimise projektis või rahvusvahelisel avalduse, CV ja motivatsioonikirja, arvestades sihtmaa ja töö eripärasid; kutsevõistlusel või kasutama inglise keelt  kirjeldab ja analüüsib võõrkeeles lühidalt oma tööpraktikat; rahvusvahelises töökeskkonnas praktikal;  oskab kirjutada esseed ja analüüsi; 13) on võimeline võõrkeele alaseks  vormistab ametlikke ja poolametlikke kirju; enesetäiendamiseks, et arendada  oskab hinnata enda ja kaaslaste keelelist korrektsust; iseseisvalt edasi omandatud keeleoskust,  teeb järeldusi kuuldu kohta inglise keeles B2 tasemel; et püsida konkurentsivõimelisena nii  leiab vajalikku teavet kuulamise kaudu B2 tasemel; õppimises kui tööturul;  mõistab ingliskeelset teksti B2 tasemel ning oskab sellest leida vajalikku infot ja teha järeldusi; 14) loeb ingliskeelset kirjandust ja  tunneb laia sõnavara ning oskab moodustada sõnu; trükimeediat, loob erinevatel teemadel  oskab püsida sujuvas ingliskeelses vestluses; sidusa ja loogilise teksti, suhtleb inglise  oskab pidada ingliskeelset monoloogi. keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt. 7 Loodusained 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Seos riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõtestab ja kasutab loodusainetes  kirjeldab abiootiliste tegurite toimet, organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid  omandatud teadmisi keskkonnas aineringeid; toimuvate nähtuste selgitamisel;  iseloomustab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga; 2) leiab iseseisvalt usaldusväärset  võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid; loodusteaduslikku informatsiooni ja  nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme; kasutab seda erinevate ülesannete  selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme; lahendamisel;  kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme; 3) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid  leiab ja kasutab erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest probleemide lahendamisel; reaalsete objektide kirjeldamisel;  nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning 4) mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste võrdleb erinevaid eetilis-moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust; mõju looduskeskkonnale ja inimesele,  kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest; saab aru ümbritseva keskkonna mõjust  kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu inimese tervisele. tagamiseks;  kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust;  kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel;  kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimesele ja keskkonnale;  võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi, teostab õigesti arvutused, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt;  kirjeldab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid;  kirjeldab Maa evolutsioonilist arengut, elus ja eluta looduse tunnuseid;  nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme;  selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme;  võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid;  kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid;  kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi ja nendevahelisi seoseid;  iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi;  kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi;  koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid;  kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega antud ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteeme;  kirjeldab organismide ehitust (eristab rakutüüpe), aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut;  iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi;  selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid;   selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi;  kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast. 8 Sotsiaalained 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik. Seos gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest toetavad tervikliku ja terviseteadliku rollidest ja kohustusest ühiskonna; inimese kujunemist;  analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus; 2) saab aru esinevatest nähtustest,  nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ennetamise võimalusi; ning nende seostest ja vastastikusest  tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning sooritab mõjust; treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi; 3) mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning  selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust; demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust  määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, paigutades ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo aktsepteerides erinevusi; konteksti; 4) hindab üldinimlikke väärtusi, nagu  selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi; ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne,  toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste õiglus, isamaalisus ning lugupidamine omavaheliste seoste kohta; enda, teiste ja keskkonna vastu.  arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel;  tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike;  selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna;  kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid;  selgitab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel;  nimetab Eesti ning rahvusvaheliste organisatsioonide NATO, EL ja ÜRO vastastikused õigused ja kohustused;  põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse;   analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja soolis-vanuselist struktuuri;  kasutab teabeallikaid, sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks, määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti;  kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust;  kirjeldab Eesti riigikaitse laiapindset käsitlust;  põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust;  oskab hinnata enamlevinud ohte teda ümbritsevas keskkonnas, teab, kuidas nendeks valmistuda ning oskab ohu korral õigesti käituda (sh leida infot ja käitumisjuhiseid kriisiolukorras tegutsemiseks ning abistada abivajajaid end ohtu seadmata);  nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile ning selgitab nende maandamise võimalusi. 9 Kunstiained 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab näidete alusel kunstiliike ja  võrdleb näidete alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid; muusikažanreid;  määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel; 2) tunneb maailma ning Eesti kunsti ja  uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta; muusika olulisi teoseid ning seostab neid  tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid; ajalooga;  koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), asetab valitud 3) analüüsib oma suhet kultuuriga ja teosed ja nende autorid „suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste loomingulisust läbi vahetu kogemuse; autoritega ning esitleb seda; 4) kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi  kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi; tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;  mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma 5) väljendab ennast läbi loomingulise valikut, kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale; tegevuse.  kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi;  mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale.  LISA 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke,  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja neid organisatsiooni väljakutseid, probleeme  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ning võimalusi ressursside ja erinevate keskkonnateguritega 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid loomisel enda ja teiste jaoks kultuurilises,  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi 4) mõistab enda vastutust oma tööalase  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest karjääri kujundamisel ning on motiveeritud  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku ennast arendama rolli  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab  kandideerimiseks vajalikud materjalid  selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 2 IT-valdkonna alusteadmised 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised IT-valdkonna rakendustarkvarast, arvutivõrkudest, riistvarast ja operatsioonisüsteemidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seostab IKT valdkonnas kasutatavaid  kasutab digitaalsete süsteemidega kaasnevaid suurusi ja nende mõõtühikuid seostades neid teenuseid ja rakendusi vajaliku seadmete mahu ja kiirusega ressursivajadusega  kasutab IKT-alast terminoloogiat korrektselt erinevates alamvaldkondades 2) kasutab tavakasutaja tasemel enamlevinud  kasutab sobivat failivormingut ja kodeeringut andmete salvestamiseks ja hoiustamiseks tarkvaralahendusi  eristab süsteemi- ja rakendustarkvarasid ning kirjeldab vastavalt nõuetele nende 3) mõistab operatsioonisüsteemide omadusi, kasutusvaldkondasid põhifunktsionaalsusi lähtudes  otsib tööks vajalikku informatsiooni erialastest infokanalitest kasutusvaldkondadest  kasutab nutikalt kontoritöö tarkvara ja veebivahendeid oma tegevuste ja tulemuste 4) määratleb nõuded riistvarale ja dokumenteerimisel ja esitlemisel arvutivõrgule tarkvaralahenduse  seadistab arvutis rakenduse loomiseks ja majutamiseks arenduskeskkonna kasutamiseks  kirjeldab operatsioonisüsteemide põhivõimekusi ja liike, selgitades operatsioonisüsteemide 5) tunneb enamlevinud taristuteenuste põhilisi sarnasusi ja põhilisi erinevusi parameetreid ja seadistab rakendusi  tuvastab seadmes kasutatava operatsioonisüsteemi ja selle versiooni interneti- ja erinevates operatsioonisüsteemides kirjandusallikate abil  kasutab korrektset operatsioonisüsteemide-alast õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat sh dokumenteerib oma tegevust ja loodud lahendusi  kirjeldab arvutivõrgu toimimise ja andmeedastuse aluspõhimõtteid lähtudes füüsikalistest omadustest ning seadmete võimekustest  koostab vastavalt rakendusele arvuti riistvarale ja arvutivõrgule esitatavate nõuete loetelu  selgitab lihtsamate arvutivõrgu seadmete kasutusvaldkondi lähtudes etteantud olukorra kirjeldustest  kirjeldab majutuskeskkonnale vajalikud nõuded sh arvuti võimsus, mälu, tarve, võrguühenduste hulk ja parameetrid lähtudes ressursivajadustest  kirjeldab enamlevinud taristuteenuste parameetreid, kasutades etteantud tüüpsituatsioone  seadistab lihtsamatel juhtudel enamlevinud rakendusservereid erinevatel platvormidel  seadistab klientrakendusi vastavalt etteantud nõuetele  3 Programmeerimise alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab programmeerimise põhiolemust, tunneb üldist programmeerimisterminoloogiat ning oskab kasutada peamisi tarkvaraarenduse vahendeid ja luua lihtsamaid rakendusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab matemaatika ja loogika  selgitab positsiooniliste arvusüsteemide olemust ja konverteerib arve ühest positsioonilisest põhiseoseid programmeerimise ülesannete arvusüsteemist teise lahendamisel;  kasutab lause- ja predikaatarvutust korduste, jagunemiste ja iteratsioonide realiseerimisel 2) koostab ja realiseerib olulisemaid algoritme  selgitab funktsioonide kasutamise põhimõtted programmeerimisel kasutades plokkskeeme vähemalt ühes peavoolu  valib sobivaima andmetüübi muutuja kirjeldamiseks lähtudes sisend- ja väljundandmete programmeerimiskeeles iseloomust ning ressursside optimaalsest kasutamisest 3) kasutab objektorienteeritud  kasutab efektiivselt programmeerimiskeelele ja -platvormile vastavat integreeritud programmeerimise põhimõtteid ja -mõisteid arenduskeskkonda ja silurit tarkvara loomisel tagamaks loodud koodi parimate praktikate  loob lihtsamaid rakendusi mõnes enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles kasutades kohase jaotuse ja hallatavuse abimaterjale või olemasolevaid rakendusi 4) realiseerib tarkvaraarenduse projekti või  selgitab OOP põhimõtteid ja põhimõisteid kasutades näidislahendust selle osa järgides programmeerimisel  loob lihtsamaid rakendusi mõnes enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles kasutades vastava programmeerimiskeele parimaid objektorienteeritud lähenemist praktikaid 5) kasutab õppe- ja ingliskeelset  järgib meeskonnas kokkulepitud koodistandardeid ja keeleomaseid parimaid praktikaid programmeerimise terminoloogiat  kasutab hajusat versioonihaldussüsteemi tarkvaraarenduse projekti realiseerimisel  dokumenteerib loodavaid rakendusi või nende osi teisele arendajatele nende mõistetavuse parandamiseks  dokumenteerib loodavaid rakendusi keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektselt  selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust ja tööpõhimõtet kasutades vajalikul määral korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat 4 Tarkvara arendusmeetodid 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet tarkvara arendusprotsessist ja tarkvaraarenduses kasutatavatest sh agiilsetest metoodikatest ning tunneb vastavat terminoloogiat Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab tarkvara arendusprotsessi  selgitab ja kirjeldab tarkvaraarenduse eesmärke; olemust ja mudeleid;  eristab tarkvara arendusmetoodikaid;  2) kirjeldab tarkvara arendusprotsessi  kirjeldab iseseisvalt erinevate metoodikate (agiilsed ja monumentaalmetoodikad) põhjal põhietappe ja arendusmetoodikaid; tarkvaraprojektide läbiviimist; 3) visualiseerib tarkvaraarenduse seotud  koostab lähteülesande ja nõuded tarkvara loomiseks; protsesse, struktuure ja muid osiseid,  kasutab tarkvara arendusprotsessis läbivalt valitud metoodikat; kasutades sobivaid vahendeid (sh vastavat  selgitab tarkvara arendusprotsessi olemust ja nimetab põhietappe; rakendustarkvara);  kirjeldab iseseisvalt erinevate metoodikate (agiilsed ja monumentaalmetoodikad) põhjal 4) kirjeldab projektijuhtimise põhimõtteid ja tarkvaraprojektide läbiviimist; mõistab tarkvaraprojekti eripärasid;  teostab mini tarkvaraarenduse projekti meeskonnatööna; 5) selgitab erinevate rakenduste  valib sobiva rakenduse arhitektuuri tulenevalt lähteülesande kirjeldusest ja nõuetest; arhitektuuride ja tüüpide eripärasid;  selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust ja tööpõhimõtet, kasutades vajalikul 6) järgib ja kasutab agiilse tarkvaraarenduse määral korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat; põhimõtteid ja väärtuseid vastavalt  kirjeldab inkremetaalset ja iteratiivset tarkvaraarendust; etteantud metoodikale; 7) kasutab tarkvara arendusprotsessis  kirjeldab agiilsete tarkvaraarendusmetoodikate erinevusi, võrreldes fundamentaalmetoodikatega; korrektset õppe- ja ingliskeelset  järgib meeskonnatöös agiilse tarkvaraarenduse põhimõtteid; terminoloogiat.  teostab meeskonnatööna tarkvaraarendusprojekti kasutades agiilse tarkvaraarenduse metoodikat;  kasutab suhtlemisel korrektset agiilse tarkvaraarenduse metoodikatega seotud terminoloogiat;  dokumenteerib projekti ja esitleb projekti meeskonnatööna. 5. Andmebaasisüsteemid 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob lihtsa relatsioonilise andmebaasi lähtuvalt ülesande püstitusest ning oskab kasutada vastavaid päringukeeli andmete lisamiseks, muutmiseks ja leidmiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab andmebaaside mõistet ja kohta  kirjeldab erinevaid andmebaaside tehnoloogiaid; erineva struktuuriga infosüsteemides ja  selgitab erinevate andmebaasimootorite omadusi; tunneb erinevate andmebaasimootorite ja –  selgitab andmebaaside olemust ja kohta erineva struktuuriga infosüsteemides; tehnoloogiate erinevusi;  selgitab erinevusi relatsiooniliste ja mitterelatsiooniliste andmebaaside vahel ja millal midagi 2) valib sobiva andmetüübi, loob andmebaasi kasutatakse; andmetabeleid ja teeb nendes vajadusel  kirjeldab erinevaid andmestruktuure; muudatusi lähtuvalt parimatest praktikatest  valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi; (sh normaliseerimine, indekseerimine);  põhjendab andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi valikut; 3) kasutab päringukeelt (sh matemaatika- ja  loob ja normaliseerib andmetabelid lähtudes kliendi vajadustest; loogika tehteid ning funktsioone) andmete  loob andmebaasi töö optimeerimiseks indeksid, võtmed ja piirangud; sisestamiseks, muutmiseks, väljastamiseks ja andmebaasi struktuuri muutmiseks ning  kasutab andmete sisestamiseks sobivaimat võimalust; kasutajate halduseks;  kasutab andmebaasi tabelite loomiseks, andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks 4) järgib andmebaasi turvalisuse (sh ja kasutajate õiguste määramiseks SQL keele võimalusi (sh trigerid);  terviklikkus ja ligipääsuõigused) tagamise  sorteerib ja väljastab etteantud tingimustel andmed; põhimõtteid ja parimaid praktikaid;  teostab keerukaid päringuid ühest ja mitmest tabelist. 5) rakendab andmebaase statistiliste ja  kasutab andmetehingute kontrollkeelt (transaktsioone); reaalseid protsesse iseloomustavate andmete  lisab etteantud tingimuste alusel andmebaasile kasutajaid ja jagab neile õigusi; kogumiseks, talletamiseks ja töötlemiseks;  loob andmebaasi ühe reaalse rakenduse (statistika rakendus, reaalajarakendus) rakenduse 6) teostab andmebaasiserveri haldustegevusi, andmete hoidmiseks ja uuendamiseks; kasutades nii käsurida kui graafilist  kirjeldab erinevaid andmebaasi projekteerimise metoodikaid; kasutajaliidest;  kasutab andmebaasi projekteerimiseks (disainiks) visualiseerimise vahendeid; 7) kasutab õppe- ja ingliskeelset andmebaaside  kasutab andmemudelite loomiseks sobivaid meetodeid ja vahendeid; terminoloogiat.  koostab süsteemi andmemudeli kasutades UML keelt;  koostab skeemi abil relatsioonilise andmemudeli olemi seose (ER);  kasutab andmebaasi tabelite loomiseks, andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks ja kasutajate õiguste määramiseks SQL keele võimalusi (sh trigerid);  rakendab erinevaid klient/server andmebaaside haldusega seonduvaid protseduure;  viib läbi erinevaid andmebaasidega seonduvaid haldustegevusi. 6. Veebirakenduste loomine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija loob ning selgitab turvalisuse nõuetele vastavaid asünkroonsete osadega veebirakendusi kasutades mõnda veebiraamistikku ning vajalikul määral korrektset inglise keelt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab veebirakenduses märgendikeeli ja  kasutab HTML, XML, CSS, JSON jt märgendikeeli veebilehtede koostamiseks; stiililehti ning oskab nende abil kujundada  arvestab rakenduse disainimisel parimate praktikatega (ligipääsetavus puuetega inimestele, soovitud väljundi, mis vastab W3C turvalisus OWASP, peamised disainireeglid); standarditele ja parimatele praktikatele;  kasutab Javascripti veebilehe skripti loomiseks; 2) kasutab enamlevinud JavaScript'i teeke ja  loob lihtsama veebirakenduse, kasutades AJAX põhimõtet; levinud raamistikke asünkroonsete  kasutab Javascripti enamlevinud raamistikke keerukamate lahenduste loomisel; veebirakenduste ja nende osade loomiseks;  kasutab korrektselt kokkulepitud koodistandardit; 3) kasutab serveripoolseid tehnoloogiaid  tagab veebirakenduste dünaamiliselt genereeritavate lehe osiste kuvamise ja eeltäidetavatel veebirakenduse loomiseks; veebivormidel vajalike andmete (nt aadresside automaatkontrolli ja valideerimise, valik- 4) mõistab veebirakenduste turvalisuse menüüde eeltäitmine jne); olulisust ning põhilisi ründevektoreid.  annab muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, üheselt mõistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused;  loob lihtsama veebirakenduse LAMP platvormil;  kasutab mõnda enamlevinud raamistikku serveripoolse rakenduse loomiseks;  loob lihtsama JVM-põhise või .NET-põhise veebirakenduse ning käivitab selle  rakenduskonteineris (Jetty, Tomcat vms);  arvestab oma veebirakenduse loomisel turvalisuse nõudeid tagades, et loodud rakendus on kaitstud OWASP TOP10-s kirjeldatud ründevektorite vastu;  arvestab rakenduse disainimisel käideldavuse nõuetega. 7 Tarkvarasüsteemide testimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab enda loodud rakenduse vajalikul määral testida. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab testimise põhimõtteid lähtudes  kirjeldab erinevaid testitüüpe; testimise standarditest;  selgitab testimise olulisust tarkvaraarendusprotsessis ja testimise liike; 2) koostab süsteemi testimisplaani;  nimetab testimisstandardeid ja nende kasutusvaldkondi lähtudes etteantud lähteülesandest; 3) tagab rakenduse või teenuse toimimise  kasutab mooduli testimisel vähemalt 2 erinevat testimismeetodit; vastavuse nõuetele, kasutades sobivusel  kasutab vähemalt 2 erinevat testivahendit (testimise tarkvara); automaattestimist;  koostab teststsenaariumid nõuetele vastavuse kontrolliks (tulenevalt kirjeldatud 4) kasutab UI testide loomise raamistikke; kasutusjuhtudest) ja rakendab neid; 5) dokumenteerib testi tulemused lähtudes  testib automaattestidega enda ja teiste koostatud rakendusi; dokumenteerimise standarditest.  valib kasutajaliidese testimiseks sobiva meetodi;  loob automatiseeritud UI teste;  dokumenteerib testimise tulemused, kasutades korrektset testimisalast terminoloogiat. 8 Programmeerimine II 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tunneb objektorienteeritud programmeerimist, suudab luua keerukamaid rakendusi ja rakendada nende loomisel programmeerimismustreid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab objektorienteeritud programmeerimise  loob klassid, neile meetodid ja omadused lähtudes parimatest praktikatest; põhimõtteid ja –mõisteid; tunneb  kasutab andmeolemitele vastavaid loogilisi olemeid rakenduste koostamisel; enamlevinud programmeerimismustreid;  kasutab kapseldamist klasside ja objektide loomisel (sh sisemised, privaatsed, avalikud meetodid 2) kasutab rakenduste koostamisel ja omadused); matemaatika- ja loogikafunktsioone;  rakendab staatiliste, dünaamiliste ja laiendatud meetodite omaduste erinevusi parimate 3) kasutab parimate praktikate kohaselt ORM praktikate kohaselt; (Object-Relational Mapping) vahendeid;  kasutab päriluse põhimõtet (muuhulgas suudab kasutada liidese meetodeid) klasside ja objektide 4) mõistab ühiktestide olemust ning nende loomisel; kasutamisvõimalusi;  valib vastavalt lähteülesandele sobiva programmeerimismustri ja kasutab seda praktiliste 5) kasutab testides mock-klasse; ülesannete lahendamisel; 6) kasutab korrektselt kokkulepitud  selgitab ORMi olemust; koodistandardit; 7) loob suurema keerukusastmega rakendusi,  kasutab mõnda enamlevinud ORMi vahendit vastavalt OOP kursuses õpitud kasutades ka matemaatiliselt ja loogiliselt programmeerimiskeelele; keerukamaid algoritme ja rakenduse  loob ja kasutab mock-klasse ühiktesti skoobist väljapoole jäävate osade testimiseks; osiseid;  osaleb meeskonnatöö planeerimises ja sobiva arendusmetoodika valikul projekti teostamiseks; 8) dokumenteerib loodud rakendused inglise  kasutab läbivalt sama testimisloogikat, dokumenteerimis-, nime- ja koodistandardeid; keeles.  majutab lähtekoodi versioonihaldustarkvarasse;  valib otstarbeka raamistiku rakenduse efektiivseks loomiseks vastavalt rakenduse tüübile ja kasutuse eesmärgile;  testib loodud rakendust vastavalt testplaanile ja lähteülesandele;  esitleb valminud projekti tulemust põhjendades tehtud valikuid;  esitab nõuetekohaselt vormistatud projektidokumentatsiooni kokkulepitud mahus ja vormis;  reflekteerib meeskonnatööd ja analüüsib enda toimetulekut projektis. 9 Hajusrakenduste alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ning teostab andmete ülekandeid erinevate andmeallikate vahel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ja  kirjeldab hajusrakenduste olemust ja kasutusvaldkondi; olemasolevatele teenustele klientrakendusi;  kasutab üldlevinud andmevahetusformaate (nt XML, JSON) andmete ülekandmiseks ühest 2) loob veebiteenuseid, kasutades süsteemist teise; sünkroonseid ja asünkroonseid andmete  selgitab hajusrakenduste kasutamise mõju töökoormuse jagamise võimalikkusele, ülekandmise võimalusi, valides neist kommunikatsioonikanalitele esitatavatele nõuetele, kooskõla tagamisele ja käideldavusele; sobivaima lähteülesande lahendamiseks;  liidestab rakendused ja andmeallikad, kasutades sobivat andmeformaati ja märgendikeelt; 3) realiseerib mõistlikud meetodid kasutajate  loob ja paigaldab veebiteenuseid, kasutades nii olekuga kui olekuta tehnoloogiaid (nt SOAP, tuvastamiseks ja veebiteenuste turvalisuse WEBAPI, REST); tagamiseks sh terviklikkus ja käideldavus;  kasutab süsteemide vahelist sünkroonset ja asünkroonset andmete ülekandmist; 4) dokumenteerib loodavad ja olemasolevad  selgitab, milleks on vajalik andmete puhverdamine (caching) ja liiasusega hoiustamine, lähtudes liidesed (liidestatud süsteemid, käideldavuse tagamise põhimõttest; integratsioonipunktid,  kasutab enamlevinud raamistikke ja rakendusservereid veebiteenuste realiseerimiseks; integratsioonimeetodid, turvalisuse reeglid).  loob võimaluse veebiteenuse kasutajate ja rakenduste autentimiseks ja autoriseerimiseks lähtudes parimatest praktikatest;  tagab andmete tervikluse kontrolliks vajalike meetodite olemasolu;  kasutab veebiteenuse majutamisel publitseerimise, kasutades üldlevinud praktikaid ja turvanõudeid;  valib veebiteenusele sobiva arhitektuuri, lähtudes käideldavuse nõuetest;  dokumenteerib hajusrakenduse komponendid ja nendevahelised liidestused õppe- ja inglise  keeles. 10 IT juhtimine ja rakendamine organisatsioonides 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane orienteerub kaasaegses infoühiskonnas oma erialal töötamiseks vajalikul määral ning tuleb toime organisatsiooni ja projektimeeskonna liikmena. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab infotehnoloogia mõju ja rolli  teab teenusetaseme mittevastavuse toimet organisatsiooni tegevuse tulemustele; ettevõtte juhtimises ning  seostab IT protsesse äriprotsessidega, lähtudes peamistest IT- valitsemisraamistikest (nt COBIT, infoühiskonnas; orienteerub IT-alases CMM, TOGAF, Balanced Scorecard); õiguskeskkonnas;  rakendab iseseisvalt sobivaid õigusakte vastavate erialaste probleemide lahendamisel; 2) mõistab teenuste osutamise taristu  teab peamisi autorikaitse lepingutüüpe; (Appache litsents, CC litsents, MIT litsents, GPL ülesehitust ja toimimist; litsents); 3) eristab peamisi IT-taristu haldamise ja  selgitab GDPR-i mõju andmete töötlemisele ja käitlemisele; auditeerimise standardeid ning  loetleb peamised teenuse kvaliteedi parameetrid; raamistikke;  selgitab teenustasemelepingu eesmärke, osapooli ja parameetreid ja kuidas neid mõõdetakse; 4) kasutab rakenduste loomisel ja oma  selgitab teenusetaseme mittevastavuse mõju organisatsiooni tegevuse tulemustele; igapäevases tegevuses küberturbe parimaid praktikaid;  selgitab peamiste IT-taristu haldamise ja auditeerimisega seotud standardite ning raamistike põhimõtteid ja erisusi; 5) järgib oma töös klienditeeninduse ja meeskonnatöö parimaid praktikaid.  määratleb töödeldavate ja käideldavate andmete turvakategooriad kolmes vaates, lähtudes etalonturbe raamistikust ISKE;  annab soovituse sobivate turvatehnoloogiate ja vahendite rakendamiseks;  osaleb aktiivselt organisatsiooni infoturbe alastes aruteludes;  järgib IT-valdkonna teenindussituatsioonides klienditeeninduse parimaid praktikaid;  eristab erinevaid klienditüüpe ja valib nendega sobiva suhtlemisstiili;  osaleb meeskonnatöös mõistes meeskonnaliikmete rolle ja tähtsust meeskonna kujunemisel, tegutsemisel, tulemuste saavutamisel. 11 Kasutajaliidese disain 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob kasutajaliidese kujunduse kasutades disainimusterid ja värvimudeleid ning -skeeme. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib kasutajakogemust, kasutades  selgitab kasutajakogemuse analüüsimise põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; selleks sobivaid meetodeid;  määratleb kasutajaintervjuu eesmärgi; 2) katsetab erinevaid lahendusi, lähtudes A/B  määratleb sihtrühma, lähtudes lähteülesandest; testimise põhimõtetest;  koostab kasutuslood, lähtudes lähteülesandest; 3) kujundab kasutajaliidese visuaalse väljundi  valideerib kasutuslood ja vajadusel kohandab need vastavalt kasutajatelt saadud sisendile; lähteülesande kohaselt.  planeerib veebilehe eesmärgid ja konkureerivad kasutuslood;  leiab fookusgrupi abil parima võimaliku kasutusloo;  loob kasutajaliidese struktuurikavandi (mock-up) lähtudes lähteülesandest;  testib kasutajaliidese funktsionaalsust lähtudes lähteülesandest;  planeerib navigeerimise, lähtudes optimaalse rakenduse kasutusmugavusest;  kujundab kasutajaliidese, lähtudes disainitrendidest, seadmete ja operatsioonisüsteemi eripärast;  testib kasutajamugavust kasutades kasutusmugavuse testimise vahendeid;  viib sisse parendused, lähtudes testimise tulemustest;  arvestab kasutajaliidese kujundamisel WCAG-2.0 standardit;  dokumenteerib kasutajaliidese teostuse, kasutades korrektset erialast terminoloogiat eesti ja inglise keeles. 12 Mobiilirakendused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab enamlevinud programmeerimisvahendeid mobiilirakenduste loomiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb mobiilirakenduse loomise loogikat  kirjeldab mobiilirakenduse loomise erinevaid etappe ja arvestab nendega mobiilirakenduse ja võimalikke tasuta arendusvahendeid; loomiseks tegevuskava loomisel; 2) arendab rühmatööna lihtsamaid rakendusi  kirjeldab rühmatööna mobiilirakenduse loomiseks ideed ja tegevuskava; mõnele konkreetsele platvormile, kasutades  valib arenduskeskkonna lähtudes võimalustest; selleks arendusplatvormile sobivaid  tutvub arenduskeskkonna võimalustega; arendusvahendeid;  loob rakenduse ja testib seda ning viib sisse vajadusel parandused; 3) loob rühmatööna kasutajaliidese, mis on  testib kasutajamugavust ning loob disaini arvestades enamlevinud disainimustreid; mobiilseadmetel hästi kasutatav ja järgivad  viimistleb rakenduse ja laadib selle ülesse rakenduste keskkonda. parimaid tavasid ning enimlevinud disainimustreid. 13 Pilverakendused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet pilverakenduste liikidest, seotud tehnoloogiatest ning suurematest teenusepakkujatest; õppija loob ning teostab rühmatööna erinevaid pilverakendusi ning pilveteenustes majutatud teenuseid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb peamiste pilveteenuste liike, nende  koostab meeskonnatööna esitluse pilveteenustest (pilveteenus taristu teenusena (IaaS), platvorm olemuslikke erinevusi ning mõjusid teenusena (PaaS) ning tarkvara teenustest (SaaS) ja toob erinevaid näiteid (nt Amazoni, Google rakenduste ja teenuste loomisel; jne) platvormidest; 2) loob rakendusi, mis on majutatavad  loetleb vähemalt kahe erineva teenusepakkuja platvormteenuse (PaaS) rakenduse loomiseks platvormteenuse (PaaS) ja infrastruktuuri vajalikud vahendid ning tehnoloogiad; keskkondades (IaaS);  loob meeskonnatööna lihtsama rakenduse, mis on majutatav mõne enamlevinud teenuspakkuja 3) loob teenuse, mis on majutatav juures; platvormteenuse (PaaS) keskkonnas ja on  põhjendab valitud teenusepakkuja, tehnoloogia ning arhitektuuri valiku; liidestatav mõne olemasoleva rakendusega;  loob meeskonnatööna lihtsama teenuse, mis on majutatav mõne enamlevinud teenuspakkuja 4) loob tarkvara teenusena (SaaS) pakutava juures; rakenduse.  liidestab loodud teenuse mõne olemasoleva rakendusega, vajadusel muutes olemasolevat rakendust;  planeerib tarkvara teenusena pakutava rakenduse;  loob meeskonnatööna lihtsama tarkvara teenusena rakenduse või teenuse;  liidestab loodud pilverakenduse mõne enamlevinud idenditeedihaldus- ja arveldamiseteenusega. 14 Lõputöö seminar ja ettevalmistus kutseeksamiks 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane sooritab kutseeksami ja kirjutab ning vormistab nõuetele vastava lõputöö. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib lõputööks sobiva teema lähtudes  leiab kliendi ja valib meeskonnaga lõputöö teema lähtudes kliendi vajadusest; lõputöö nõuetest, praktikalt saadud  selgitab, milles seisneb tehtava töö praktiline väärtus, teema aktuaalsus ja kes võiks olla kogemusest ja huvidest; sihtrühm, kes antud töö tulemust vajab; 2) otsib infot ja hindab selle usaldusväärsust  tutvustab valitud teemat komisjonile; lõputööks kasutamiseks;  täpsustab teemat komisjonilt saadud tagasiside alusel; 3) loob õppekeeles õigekirja reeglitele vastavat  leiab lõputöö juhendaja pidades läbirääkimisi praktikajuhendaja või muu eriala spetsialistiga; teksti;  koostab meeskonnatööna lõputöö koostamise projekti valitud teemale; 4) tunneb oma praktilise lahenduse toimimise  uurib teema kohta materjale internetist ja muudest allikatest; presenteerimise võimalusi;  tutvub samalaadsete varasemate projektidega; 5) tunneb kutseeksami läbiviimise protseduuri ja selleks õppimise allikaid.  hindab uuritud allikaid allikakriitiliselt;  dokumenteerib lõputöö praktilise töö raames tehtud oma tegevusi;  loob akadeemilist teksti lähtuvalt lõputöö juhendile;  viitab kasutatud allikatele nõuetekohaselt;  vormistab teksti vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile;   koostab esitluse vastavalt lõputöö juhendile;  selgitab, kuidas esitleb praktilise töö tulemust ja toimimist lõputöö kaitsmisel;  loeb mõttega läbi kutseeksami materjalid;  lahendab enesekontrolliteste. 15 Lõputöö 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab meeskonnatööna töötava tarkvaralahenduse (rakenduse või teenuse) ja dokumenteerib selle nõuetekohaselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loob praktilise lahenduse ja dokumenteerib  teostab meeskonnatööna lõputöö praktilise lahenduse (rakendus, teenus) lähtudes valitud teemast selle vastavalt juhendile; ja koostatud projektiplaanist; 2) vormistab kirjaliku töö vastavalt kehtestatud  testib praktilise lahenduse toimimist ja viib vajadusel sisse parandused lähtuvalt testimise nõuetele; tulemustest; 3) esitleb oma praktilist töö tulemust ja  vormistab töö vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile; koostatud dokumentatsiooni.  esitleb oma praktilise töö tulemust ja toimimist;  hindab oma töö kvaliteeti lähtuvalt etteantud kvaliteedikriteeriumitest. 16 Praktika 42 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb praktikakorralduse protsessi lähtudes  tutvub praktikajuhendiga; kooli praktikakorralduse eeskirjast;  tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega; 2) kandideerib praktikale, esitades oma tehtud  tutvub kooli praktikabaasis olevate praktikabaasidega kaudseid vahendeid kasutades; töödest e-portfoolio ja täidab praktikaga  püstitab endale isikliku praktikaülesande; seonduva dokumentatsiooni vastavalt  osaleb praktikaintervjuul edastab praktikajuhendajale praktikalepingu sõlmimiseks vajalikud praktikakorrale; andmed; 3) töötab praktika organisatsioonis vähemalt  töötab juhendamisel IT meeskonnas ja kirjeldab praktikaaruandes oma tööülesandeid ja rolli ühes tarkvaraarenduse projekti meeskonnas; organisatsioonis; 4) annab ülevaate tarkvaraarenduse protsessist  kasutab kutse-, erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ja tuleb ja -vahenditest tarkvaraprojekti toime põhiliste töödega; rakendamisel projektimeeskonnas.  tuleb toime erinevates situatsioonides ja meeskondades;  täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi.  LISA 7 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Infotehnoloogia süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse Mooduli nr arvestuspunktides (EKAP) 1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud väljakutseid, probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega tähenduses  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte 4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri ülesandeid kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 1   seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid  selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 2 IT-valdkonna alusteadmised 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised IT-valdkonna rakendustarkvarast, arvutivõrkudest, riistvarast ja operatsioonisüsteemidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seostab IKT valdkonnas kasutatavaid teenuseid ja ● kasutab digitaalsete süsteemidega kaasnevaid suurusi ja nende mõõtühikuid rakendusi vajaliku ressursivajadusega seostades neid seadmete mahu ja kiirusega 2) kasutab tavakasutaja tasemel enamlevinud ● kasutab IKT-alast terminoloogiat korrektselt erinevates alamvaldkondades tarkvaralahendusi ● kasutab sobivat failivormingut ja kodeeringut andmete salvestamiseks ja 3) mõistab operatsioonisüsteemide omadusi, hoiustamiseks põhifunktsionaalsusi lähtudes kasutusvaldkondadest 2  4) määratleb nõuded riistvarale ja arvutivõrgule ● eristab süsteemi- ja rakendustarkvarasid ning kirjeldab vastavalt nõuetele tarkvaralahenduse kasutamiseks nende kasutusvaldkondasid 5) tunneb enamlevinud taristuteenuste põhilisi ● otsib tööks vajalikku informatsiooni erialastest infokanalitest parameetreid ja seadistab rakendusi erinevates ● kasutab nutikalt kontoritöö tarkvara ja veebivahendeid oma tegevuste ja operatsioonisüsteemides tulemuste dokumenteerimisel ja esitlemisel ● seadistab arvutis rakenduse loomiseks ja majutamiseks arenduskeskkonna ● kirjeldab operatsioonisüsteemide põhivõimekusi ja liike, selgitades operatsioonisüsteemide sarnasusi ja põhilisi erinevusi ● tuvastab seadmes kasutatava operatsioonisüsteemi ja selle versiooni interneti- ja kirjandusallikate abil ● kasutab korrektset operatsioonisüsteemide-alast õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat sh dokumenteerib oma tegevust ja loodud lahendusi ● kirjeldab arvutivõrgu toimimise ja andmeedastuse aluspõhimõtteid lähtudes füüsikalistest omadustest ning seadmete võimekustest ● koostab vastavalt rakendusele arvuti riistvarale ja arvutivõrgule esitatavate nõuete loetelu ● selgitab lihtsamate arvutivõrgu seadmete kasutusvaldkondi lähtudes etteantud olukorra kirjeldustest ● kirjeldab majutuskeskkonnale vajalikud nõuded sh arvuti võimsus, mälu, tarve, võrguühenduste hulk ja parameetrid lähtudes ressursivajadustest ● kirjeldab enamlevinud taristuteenuste parameetreid, kasutades etteantud tüüpsituatsioone ● seadistab lihtsamatel juhtudel enamlevinud rakendusservereid erinevatel platvormidel  seadistab klientrakendusi vastavalt etteantud nõuetele 3 Programmeerimise alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab programmeerimise põhiolemust, tunneb üldist programmeerimisterminoloogiat ning oskab kasutada peamisi tarkvaraarenduse vahendeid ja luua lihtsamaid rakendusi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid ● selgitab positsiooniliste arvusüsteemide olemust ja konverteerib arve ühest programmeerimise ülesannete lahendamisel; positsioonilisest arvusüsteemist teise 3 2) koostab ja realiseerib olulisemaid algoritme vähemalt ● kasutab lause- ja predikaatarvutust korduste, jagunemiste ja iteratsioonide ühes peavoolu programmeerimiskeeles realiseerimisel 3) kasutab objektorienteeritud programmeerimise ● selgitab funktsioonide kasutamise põhimõtted programmeerimisel kasutades põhimõtteid ja -mõisteid tagamaks loodud koodi plokkskeeme parimate praktikate kohase jaotuse ja hallatavuse ● valib sobivaima andmetüübi muutuja kirjeldamiseks lähtudes sisend- ja 4) realiseerib tarkvaraarenduse projekti või selle osa väljundandmete iseloomust ning ressursside optimaalsest kasutamisest järgides programmeerimisel vastava ● kasutab efektiivselt programmeerimiskeelele ja -platvormile vastavat programmeerimiskeele parimaid praktikaid integreeritud arenduskeskkonda ja silurit tarkvara loomisel 5) kasutab õppe- ja ingliskeelset programmeerimise ● loob lihtsamaid rakendusi mõnes enamlevinud peavoolu terminoloogiat programmeerimiskeeles kasutades abimaterjale või olemasolevaid rakendusi ● selgitab OOP põhimõtteid ja põhimõisteid kasutades näidislahendust ● loob lihtsamaid rakendusi mõnes enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles kasutades objektorienteeritud lähenemist ● järgib meeskonnas kokkulepitud koodistandardeid ja keeleomaseid parimaid praktikaid ● kasutab hajusat versioonihaldussüsteemi tarkvaraarenduse projekti realiseerimisel ● dokumenteerib loodavaid rakendusi või nende osi teisele arendajatele nende mõistetavuse parandamiseks ● dokumenteerib loodavaid rakendusi keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektselt  selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust ja tööpõhimõtet kasutades vajalikul määral korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat 4 Windows operatsioonisüsteemid 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab Windows operatsioonisüsteeme kasutatavate tööjaamade ja serverite paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja oskused, väljendab end korrektses õppe- ja inglise keeles ja tunneb erialast terminoloogiat Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab tööjaamadele ja serveritele Windows ● hindab riistvarakomponentide (sh arvutikomplektid, salvestusseadmed, operatsioonisüsteeme järgides parimaid praktikaid arvutivõrkude komponendid) piisavust ja sobivust lähteülesande 2) haldab kasutajaid ja Windowsi paigaldisi kasutades lahendamiseks keskhaldusvahendeid 4 3) paigaldab ja seadistab ettevõtte tööd toetavaid ● paigaldab juhendit järgides Windows operatsioonisüsteeme, kasutades taristuteenuseid kasutades Windows Server erinevaid paigaldusmeetodeid operatsioonisüsteeme ja pilveteenuseid ● paigaldab süsteemile uuendusi ning tuvastab versiooni muudatusi kasutades võimalusel automatiseerimis- või keskhaldusvahendeid ● loob kasutajad ja kasutajate grupid lähtudes parimatest praktikatest ja annab loodud gruppidele juurdepääsuõigusi ● paigaldab Windows operatsioonisüsteemide kataloogiteenuseid lähtudes etteantud vajadustest ● koostab ja rakendab juhendit järgides keskse halduse reegleid ● paigaldab Windowsi operatsioonisüsteemidele rakendustarkvara kasutades keskhaldusvahendeid ● haldab kasutajaid ja kasutajagruppe kasutades kataloogiteenust ● annab sisendi sobiva taristuteenuse ja tarkvara majutuskeskkonna (sh operatsioonisüsteemi ja selle võimekuse, rakendusserverite ja nende võimekuse) planeerimiseks ja valikuks ● paigaldab abimaterjale kasutades vajalikud taristuteenused väike- ja keskmise suurusega ettevõtete näitel, tagab nende toimimise tavaolukordades ● seadistab juhendit järgides taristuteenuste- ja rakendusservereid sh DNS, DHCP, print-, faili- ja veebiservereid  dokumenteerib tehtud lahenduse, koostab ja ajakohastab vajalikud juhendid (rutiinsete tegevuste teostamise ja lõppkasutajale suunatud juhendid, projekti tegevused, teadmusbaaside artiklid) 5 Linux operatsioonisüsteemid 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija paigaldab Linux/BSD operatsioonisüsteeme tööjaamadele ja serveritele ja haldab kasutajaid ning teenuseid kasutades parimaid erialaseid praktikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab ja seadistab tööjaamadele Linux/BSD - ● hindab riistvarakomponentide (sh arvutikomplektid, salvestusseadmed, operatsioonisüsteeme järgides parimaid praktikaid arvutivõrkude komponendid) piisavust ja sobivust lähteülesande 2) hooldab Linux/BSD tööjaamu lähtudes parimatest lahendamiseks praktikatest ● paigaldab süsteeme ja süsteemi komponente, lähtudes etteantud juhenditest ja nõuetest 5 3) paigaldab ja seadistab ettevõtte tööd toetavad ● paigaldab süsteemile uuendusi ning tuvastab versiooni muudatusi kasutades taristuteenuseid kasutades Linux/BSD võimalusel automatiseerimis- või keskhaldusvahendeid operatsioonisüsteeme ja pilveteenuseid ● loob kasutajad ja kasutajate grupid lähtudes parimatest praktikatest ja annab loodud gruppidele juurdepääsuõigusi ● teostab süsteemide rutiinseid hooldustegevusi, lähtudes etteantud juhenditest ja nõuetest ● uuendab tarkvarapakette ja sooritab distributsiooniuuendusi lähtudes tarkvara juhenditest ja soovitustest ● tagab süsteemi talitluspidevuse, sh varundab andmeid, seirab süsteemide (komponentide, teenuste) toimimist ● annab sisendi sobiva taristuteenuse ja tarkvara majutuskeskkonna (sh operatsioonisüsteemi ja selle võimekuse, rakendusserverite ja nende võimekuse) planeerimiseks ja valikuks ● paigaldab abimaterjale kasutades vajalikud taristuteenused väike- ja keskmise suurusega ettevõtete näitel, tagab nende toimimise tavaolukordades ● seadistab juhendit järgides taristuteenuste- ja rakendusservereid sh VPN, DNS, DHCP, LDAP, print-, faili- ja veebiservereid  dokumenteerib tehtud lahenduse, koostab ja ajakohastab vajalikud juhendid (rutiinsete tegevuste teostamise ja lõppkasutajale suunatud juhendid, projekti tegevused, teadmusbaaside artiklid 6 Rakendusserverid 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused erinevate rakendusserverite paigaldamisest ja haldusest ning terminoloogiaga seotud ingliskeelse pädevuse Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) haldab andmebaasiservereid, kasutades nii käsurea kui ● kasutab andmebaasiserveritega seotud terminoloogiat õiges tähenduses ja graafilist kasutajaliidest arvestades konteksti 2) haldab veebiservereid, veebirakendusi ja -teenuseid, ● teostab andmebaasidega seonduvaid haldustegevusi, järgides ette antud lähtudes tootja soovitustest ja parimatest praktikatest protsessijuhiseid 3) haldab e-posti servereid, lähtudes parimatest praktikatest ● rakendab erinevaid varundussüsteeme tagavarakoopiate loomiseks ja 4) kasutab korrektset õppe- ja inglisekeelset taastamiseks, kasutades nii käsurida kui graafilist liidest rakendusserverite terminoloogiat 6  ● paigaldab skaleeruva ja tõrketaluva veebirakenduse või -teenuse majutamiseks vajaliku keskkonna, kasutades erinevate tootjate veebiservereid ● seadistab levinumaid veebiservereid, veebirakendusi ja -teenuseid, kasutades etteantud protsessijuhiseid ● teisaldab veebirakenduse või -teenuse ühest majutuskeskkonnast teise, kasutades selleks tagavarakoopiaid või import/eksport võimekust ● teostab veebiserverite, -rakenduste ja -teenuste versiooniuuendusi vastavalt etteantud juurutusplaanil ● paigaldab mõne enamlevinud e-posti serveri, lähtudes tootja soovitustest ● seadistab e-postiserveri ja seotud teenused, sh nimeserver (kirjed), järgides etteantud juhendeid ● rakendab paigaldatud e-posti serveril rämpsposti kaitse, kasutades selleks pilve- või isepaigaldatud teenust ● koostab või ajakohastab haldus- või kasutusjuhendi, kasutades grammatiliselt korrektset väljendusviisi  esitleb teostatud võrgulahenduse kasutades esitlustarkvara ja loodud dokumentatsiooni 7 Majutuskeskkonna riistvara 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija valib majutuskeskkonna loomiseks sobiva riistvara, paigaldab majutuskeskkonna komponente ja riistvara ning tuvastab riistvaratõrkeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib majutuskeskkonna loomiseks sobivaid komponente ● selgitab majutuskeskkondades kasutatava riistvara erisusi võrreldes ja lisaseadmeid lõppseadmetena kasutatavaga, lähtudes käideldavusnõuetest ja 2) paigaldab majutuskeskkonna komponente ja riistvara, skaleeritavusest järgides ohutusnõudeid ja parimaid praktikaid ● valib arvutisüsteemide ja serverite jaoks sobivaid komponente ja 3) tuvastab majutuskeskkonna riistvara tõrgete korral lisaseadmeid, lähtudes nõuetest käideldavusele ja hallatavusele (sh toite- ja mittetoimivad riistvara komponendid, kasutades jahutusseadmed, kaug- ja füüsilise ligipääsu vahendid) seireinfot ning riistvaralisi ja tarkvaralisi ● paigaldab ja vahetab iseseisvalt arvutite, serverite, andmemassiivide, diagnostikavahendeid võrguseadmete riistvarakomponente, järgides koostepõhimõtteid ja reegleid ning kasutades korrektseid töövõtteid 7  ● paigaldab seadmed seadmekappi, kasutades parimaid praktikaid ● dokumenteerib seadmekapi ja sinna paigaldatud seadmeid, kasutades mh asjakohaseid visualiseerimisvahendeid ● tuvastab levinumad riistvaraprobleemid, kasutades riist- ja tarkvaralisi diagnostikavahendeid ● seadistab seirelahenduse riistvara tõrgete tuvastamiseks, kasutades haldusmooduli või -tarkvara võimekusi  teeb kindlaks mittetoimivad komponendid ja selgitab tõrke algpõhjuse kogu lahenduse ulatuses 8 Arvutivõrgud 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud arvutivõrkude tööpõhimõtete mõistmiseks ning arvutivõrkude ehitamiseks ja võrguseadmete haldamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seadistab võrguühendusi ja -seadmeid, lähtudes ● selgitab peamiste võrguteenuste toimimise põhimõtteid ja kasutusvaldkondi, arvutivõrgule esitatavatest tehnilistest ja infoturbe seostades neid kasutatavate seadmete ja nõutava ühenduskvaliteediga nõuetest ● paigaldab ja häälestab peamisi võrguteenuseid vastavalt lähteülesandele ja 2) ühendab erinevad võrguühendused ja alamvõrgud, jälgides teenustele osutatavaid nõudeid kasutades võrguseadmeid ning nende võimekusi ● rakendab meetmed võrguteenuste konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja võrguliikluse marsruutimiseks käideldavuse tagamiseks, lähtudes parimatest praktikatest 3) jälgib süsteemide töövõimet ja vastavust määratletud ● seadistab ja paigaldab peamisi kohtvõrgu aktiiv- ja passiivkomponente sh nõuetele (KPI) kaableid, järgib paigaldusreegleid ja levinud praktikaid, kasutades 4) piirab ligipääsu võrkudele ja võrguressurssidele korrektseid töövõtteid ja protseduure tulenevalt kasutatavast seadmest, kasutajast või ● teostab vastavalt etteantud nõuetele võrkudevahelised marsruutingu reeglid, võrguliikluse tüübist kasutades vähemalt kolme marsruuterit ja nelja erinevat võrku või 5) loob tervikliku võrgulahenduse tagades hallatavuse, võrgusegmenti hooldatavuse, seiratuse, turvalisuse ja liidestatavuse ● ühendab erinevaid meediumeid või võrguühendusi kasutatavate arvutivõrkude omavahelised ühendused, kasutades selleks sobivaid seadmeid ning tehes vajalikud seadistused ● paigaldab võrguseire tarkvara, kasutades valmislahendusi ● koostab seireandmete põhjal aruanded, lähtudes võrguühendustele ja teenustele esitatud nõuetest 8  ● tagab, et nõutavad osapooled ja asjakohased tehnikud saavad automaatteavitused kui võrguühenduste või -teenuste töö on häiritud või toimub võrguressursside võimalik väärkasutus ● paigaldab ja seadistab tehnilised lahendused, mis võimaldavad tuvastada arvutivõrku kasutatavad seadmed, kasutajad ning võrguliikluse tüübi ● rakendab ligipääsupiirangud ning turvareeglid kasutades võrguseadmete võimekusi ● varundab kasutatavate lahenduste seadistused kasutades selleks versioonihaldust võimaldavat varunduslahendust ● valib sobiva ja otstarbeka tehnilise lahenduse lähtudes etteantud nõuetest ● teostab tervikliku võrgulahenduse lähtudes nõuete põhjal koostatud ja tellija heakskiidetud plaanist ● dokumenteerib loodud võrgulahenduse, sinna paigaldatud seadmed ning seadistused kasutades sh asjakohaseid visualiseerimisvahendeid ● esitleb teostatud võrgulahenduse kasutades esitlusvahendeid ja loodud dokumentatsiooni 9 Küberturvalisus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija järgib oma töös küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, organisatsioonis kehtivaid põhimõtteid, protsesse ja standardeid ning osaleb riskianalüüside koostamisel ja infovarade kaardistusel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) järgib oma töös küberturvalisust reguleerivaid õigusakte ● selgitab oma tööd mõjutavaid küberturvalisusega seonduvaid seadusandlikke sh mõistes valdkonnas kasutatavat terminoloogiat õigesti regulatsioone ja nende mõju igapäevasele tööle lähtudes õigusaktidest ja õiges kontekstis ● koostab lihtsamaid juhiseid ning protsessikirjeldusi, mis on nõutavad 2) järgib enda igapäevases tegevuses nii organisatsioonis turvateadlikkuse ja -käitumise parandamiseks lähtudes organisatsioonis kehtivaid kui ka parimatest praktikatest tulenevaid kehtivatest eeskirjadest küberturvalisuse põhimõtteid, protsesse ja standardeid ● selgitab küberturvalisusega seotud reeglite olemust ning nende mõju nõutava 3) hindab vähemalt oma töölõigu piires võimalikke riske ja turvataseme hoidmisel või saavutamisel toetudes asjakohastele standarditele nende realiseerumise tõenäosust, annab sisendi riski  järgib organisatsioonis kehtestatud infoturbepoliitikat, infoturbe halduse võimaliku realiseerumise või selle mõju vähendamiseks parimaid praktikaid ja üldiseid küberhügieeni põhimõtteid  tunneb ära lihtsama infoturbe intsidendi ja selle ilmnemisel käitub vastavalt protsessi juhistele 9 4) rakendab infovarade konfidentsiaalsuse ja tervikluse  hindab lihtsamatel juhtudel kasutatavate süsteemide ning kasutus- tagamiseks asjakohaseid tehnilisi lahendusi (sh stsenaariumite vastavust kehtivatele reeglitele krüpteerimine, räsimine)  koostab lihtsamaid riskianalüüse konkreetsetele IT-süsteemidele või nende 5) hindab organisatsiooni turvapoliitika kooskõla ISKE osadele etalonturbe süsteemiga  teeb ettepanekud riskide maandamiseks ja võimalike kahjude mõju leevendamiseks  hindab muudatuse teostamise ja mitte teostamise mõju IT-süsteemi turvalisusele ● loob vajalikud krüpteerimisvõtmed turvalise andmeside või andmete hoiustamise tarbeks lähtudes parimatest praktikatest ● rakendab tootja või kolmanda osapoole soovitused IT-süsteemide turvalisuse tõstmiseks järgides juhendeid ● valib sobiva lahenduse nõutavate turvakriteeriumite tagamiseks toetudes rakenduskavadele ja standarditele ● selgitab ISKE olemust ning selle osiste mõju konkreetsele IT-süsteemile toetudes ISKE portaalis avaldatud materjalidele ● hindab etteantud turvapoliitika või protsessijuhise kooskõla ISKE etalonturbe süsteemiga lähtudes ISKE rakenduskavast  hindab infovara vastavust kehtestatud klassifikatsioonile ning teavitab seotud osapooli võimalikest kõrvalekalletest 10 Haldustegevuste automatiseerimine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija automatiseerib haldustegevusi kasutades skriptimisvahendeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kohaldab olemasolevaid skripte haldustegevusteks; ● kohandab olemasolevat haldustegevuse skripti, kasutades vajadusel sobivaid 2) automatiseerib korduvad haldustegevused Linux/BSD kirjandus- või internetiallikaid ning muutes vähesel määral skripti operatsioonisüsteemides, kasutades skriptimisvahendeid; parameetreid või käitumisloogikat kasutatavale keskkonnale sobivaks; 3) automatiseerib korduvad haldustegevused Windows ● dokumenteerib tehtud töö ja selle tulemuse, järgides asjakohaseid operatsioonisüsteemides, kasutades skriptimisvahendeid; dokumentatsiooninõudeid ja kasutades korrektset erialast terminoloogiat; 4) automatiseerib rakendusserverite haldamiseks vajalikud haldustegevused, kasutades skriptimise rakendusliidest; 10 5) testib süsteemi toimimist, võimekust, tõrketaluvust, ● selgitab automatiseerimise olemust ning sellest saadavat kasu rünnatavust ja valideerib seadistuse, kasutades haldustegevuste teostamisel, kasutades näitena konkreetseid Linux/BSD automatiseerimist; operatsioonisüsteemide haldustegevusi; ● automatiseerib skriptidega korduvaid haldustegevusi, kirjeldades skriptis sammud, mis tehakse automatiseerimata juhtudel kasutajaliidese abil; ● kasutab dokumentatsiooni koostamisel asjakohaseid tööriistu ja komponente (versioonihaldussüsteeme jms). ● selgitab automatiseerimise olemust ning sellest saadavat kasu haldustegevuste teostamisel, kasutades näitena konkreetseid Windows operatsioonisüsteemide haldustegevusi; ● automatiseerib skriptidega korduvaid haldustegevusi, kirjeldades skriptis sammud, mis tehakse automatiseerimata juhtudel kasutajaliidese abil; ● kasutab dokumentatsiooni koostamisel asjakohaseid tööriistu ja komponente (versioonihaldussüsteeme jms). ● selgitab automatiseerimise olemust ning sellest saadavat kasu haldustegevuste teostamisel, kasutades näitena konkreetseid rakendusserverite haldustegevusi; ● automatiseerib skriptidega korduvaid haldustegevusi, kirjeldades skriptis sammud, mis tehakse automatiseerimata juhtudel kasutajaliidese abil; ● kasutab dokumentatsiooni koostamisel asjakohaseid tööriistu ja komponente (versioonihaldussüsteeme jms). ● koostab testiplaani süsteemi toimimise, võimekuse, tõrketaluvuse ja rünnatavuse hindamiseks, lähtudes kehtestatud nõuetest ja parimatest praktikatest; ● koostab testi vastavalt testiplaanile, kasutades automatiseerimist (sh skriptid, monitooringuelemendid, ajastatud tegevused);  kasutab loodud testi või testimisvahendeid ja dokumenteerib tulemused; 11 IT-korraldus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija seostab infotehnoloogia rolli organisatsiooni põhitegevuse ja eesmärkide saavutamisega, järgib IT- korralduse parimaid praktikaid ja kasutab IT-korraldusega seotud terminoloogiat õigesti ja õiges kontekstis Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 11 1) seostab infotehnoloogia rolli organisatsiooni ● annab sisendi võtmekasutajate ja huvirühmade määratlemisele, et tagada ja põhitegevuse ning eesmärkide saavutamisega lähtudes hallata otsustajate jaoks piisavat informatsiooni; põhiprotsesside olemusest; ● selgitab konkreetse IT-süsteemi mõju organisatsiooni eesmärkide 2) seostab it-organisatsiooni protsesse it-juhtimise parimate saavutamisele, lähtudes äriprotsessi iseloomust; praktikatega, kasutades mõnda tuntud raamistikku; ● annab sisendi organisatsiooni konkreetset strateegiat või eesmärki toetava 3) järgib organisatsioonis kehtestatud protsesse ning annab IT-lahenduse või lahenduste valimiseks, võrreldes erinevate lahenduste sisendi protsessi pidevaks parendamiseks lähtudes it- tehnilisi omadusi; juhtimise raamistikest ja parimatest praktikatest; ● selgitab muudatuste, intsidendi-, probleemi- ja teenustehalduse ning 4) planeerib enda tööd lähtuvalt projektijuhtimise kasutajatoe olemust ning tüüpilist korraldust organisatsioonis lähtudes parimatest praktikatest; mõnest IT-juhtimise raamistikust; ● selgitab enamlevinud IT-juhtimise raamistike ja praktikate peamisi erinevusi, nende tugevusi ning nõrkusi; ● kasutab IT-juhtimisega seotud terminoloogiat korrektselt ning õiges tähenduses, lähtudes kasutatavast raamistikust või praktikast; ● järgib teenuse osutamise protsessis osaledes organisatsiooni poliitikate ja protsessidega kehtestatud põhimõtteid; ● hindab etteantud teenuse osutamisega seotud poliitikate ja protsesside vastavust eesmärkidele, tuues välja võimalikud mittevastavused ning tehes ettepanekud olukorra parendamiseks; ● rakendab oma töös teenustasemelepingus kokkulepitud põhimõtteid, tuginedes teadmistele kasutatavatest tehnoloogiatest; ● hindab projektiplaanis kirjeldatud praegust ja eesmärgiks seatud olukorda ning seatud eesmärkide realistlikkust lähtudes eesmärgist ja kasutatavatest ressurssidest; ;  hindab teda puudutava tööosise teostamise ajalist mahtu ning vajadusel ka juba määratud tähtaja realistlikkust lähtudes varasemast kogemusest ja teadmistest kasutatavatest tehnoloogiatest; 12 Klientseadmete haldus 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija haldab klientseadmeid kasutades haldustarkvara, tagab seadmetel kasutatava tarkvara ajakohasuse, seadmete ja andmete turvalisuse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 12 1) haldab varasid, lähtudes klientseadmete tüübist, riistvara  valib sobiva tarkvara varade haldamiseks; parameetritest ja tarkvara tüübist kasutades selleks  paigaldab tarkvaraagendi seadmete andmete kogumiseks või sisestab ettenähtud haldustarkvara; seadmete info haldustarkvarasse; 2) haldab sh hooldab klientseadmete operatsioonisüsteeme,  tagab klientseadme turvalisuse lähtudes parimatest praktikatest; lähtudes parimatest praktikatest ja operatsioonisüsteemi  paigaldab või teisaldab olemasoleva kasutaja profiili kliendiseadmesse sh nõuetest; kasutades keskhaldusvahendit; 3) kasutab kaug-ja keskhaldusvahendeid klientseadmete  uuendab seadmete operatsioonisüsteeme ja kasutatavaid rakendusi sh haldamiseks ja hooldamiseks; turvauuendusi lähtudes tarkvarajuhenditest ja soovitustest; 4) seadistab klientseadme või -seadmed lähtudes seadme  dokumenteerib tehtud töö ja selle tulemuse, registreerib lahenduskäigud turvamise parimatest praktikatest; järgides asjakohaseid dokumentatsiooninõudeid ja kasutades korrektset erialast terminoloogiat;  valib sobiva tarkvaralahenduse kaug- ja keskhalduseks lähtudes tarkvara kasutusmugavusest, funktsionaalsusest ja võimekusest;  selgitab kliendile kaug- ja keskhaldustarkvarade tööpõhimõtteid lähtudes klienditeeninduse parimatest praktikatest;  piirab keskhaldusvahendi abil kliendi kasutusstsenaariumeid;  dokumenteerib tehtud töö ja selle tulemuse, registreerib kõrvalekalded ja lahenduskäigud, koostab raporteid, järgides asjakohaseid dokumentatsiooninõudeid ja kasutades korrektset erialast terminoloogiat;  paigaldab turvalisuse tagamiseks viirusetõrje ja krüpteerimistarkvara lähtudes tootja soovitustest;  seadistab kasutaja audentimise kasutades võimalusel kasutaja mitmefaktorilist identifitseerimist sh biomeetrilised, kiipkaardid, turvaäpid;  mõistab varundamise olulisust turvalisuse tagamisel; 13 Pilveteenused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab pilveteenuseid ettevõttele vajalike IT-teenuste ja -lahenduste pakkumiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seadistab etteantud pilveteenuse, tagamaks ettevõttele  valib etteantud vajadustele vastava pilveteenuse, lähtudes teenusepakkujate vajalike IT-teenuste kasutamisvõimaluse; tooteportfellist; 13 2) loob rakenduse või teenuse majutamiseks vajaliku  seadistab dokumendi- ja grupitöö halduseks vajaliku pilveteenuse ning loob keskkonna, kasutades pilveteenuse pakkuja võimalusi; vajalikud kasutajakontod; 3) kaitseb IT-süsteeme, kasutades pilveteenusepakkujate  majutab pilveteenuste abil olemasoleva rakenduse, kasutades taristu kui teenuseid ja võimekusi; teenus (IaaS) vahendeid; 4) koostab teenuste, kasutajate ja seadmete kasutusraportid,  majutab rakenduse platvorm kui teenus (PaaS) vahendite või konteinerite abil kasutades selleks pilveteenuste abil kogutud andmeid mõne levinud teenusepakkuja keskkonnas; ning raporteerimisvahendeid;  kasutab pilveteenuseid rakenduste ja teenuste olekuinfo ja jõudlusnäitajate kogumiseks ning monitoorimiseks;  tuvastab pilveteenuste abil turvanõrkused ja kõrvalekalded kasutajate tavapärasest käitumisest;  seadistab kasutajate tuvastamiseks mitmefaktorilise autentimise, kasutades pilveteenuseid;  koostab raportid kogutud andmete põhjal ning võimalusel võrdleb hetkeolukorda varasema olukorraga;  koostab nõutavad näidikulauad seire- ja turvaolekute hetkeseisude kuvamiseks;  seadistab ajatatud raportid seirelahenduse raporteerimisvahendite abil 14 Praktika 42 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb praktikakorralduse protsessi lähtudes kooli  tutvub praktikajuhendiga, praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega ja praktikakorralduse eeskirjast praktikabaasis olevate praktikabaasidega kasutades kaudseid vahendeid 2) kandideerib praktikale, esitades oma tehtud töödest e-  püstitab endale isikliku praktikaülesande vastavalt praktikakoha võimalustele portfoolio ja täidab praktikaga seonduva  osaleb praktikaintervjuul ja edastab praktikajuhendajale praktikalepingu dokumentatsiooni vastavalt praktikakorrale sõlmimiseks vajalikud andmed 3) töötab praktika organisatsioonis vähemalt ühes  töötab juhendamisel IT meeskonnas, kirjeldades praktikaaruandes oma meeskonnas tööülesandeid ja rolli organisatsioonis 14   kasutab kutse-, erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ja tuleb toime põhiliste töödega  hindab enda töötulemusi ja leiab võimalusi enda arendamiseks 15 Lõputöö 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab meeskonnatööna töötava IT-lahenduse (rakenduse või teenuse) ja dokumenteerib selle nõuetekohaselt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab praktilise lahenduse lähtudes kliendi  selgitab välja probleemi, mida lõputöö raames lahendab, lähtudes kliendi vajadustest; vajadustest; 2) loob meeskonnatööna praktilise lahenduse ja  hindab olemasolevat olukorda ja püstitab lõputöö eesmärgi koostöös dokumenteerib selle vastavalt juhendile; kliendiga; 3) esitleb komisjonile praktilise töö tulemust ja koostatud  valib ajakohase tehnoloogia ja vahendid projekti teostamiseks, lähtudes dokumentatsiooni projekti eesmärgist ja kasutatavatest ressurssidest;  võtab projektimeeskonnas konkreetse rolli lähtudes projektijuhtimise metoodikast ja meeskonna koosseisust;  hindab projektiga kaasnevad riskid ja kavandab leevendavad meetmed lähtudes ressurssidest ja parimatest praktikatest;  koostab projekti plaani lähtudes projekti eesmärgist ja ressurssidest;  teostab meeskonnatööna lõputöö praktilise lahenduse (rakendus, teenus) lähtudes valitud teemast ja koostatud projektiplaanist;  testib praktilise lahenduse toimimist ja viib vajaduse sisse parandused lähtuvalt testimise tulemustest;  vormistab töö vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile sh kasutades visualiseerimis- ja dokumenteerimisvahendeid;  selgitab meeskonnatööna komisjonile lahendatavat probleemi, töö eesmärki, meeskonna rolle, kasutatavat tehnoloogiat ja vahendeid ning esitleb valmislahendust;  vastab komisjoni küsimustele lähtudes tema poolt teostatud projekti osale ja ülesannetele; 15  annab hinnangu projekti eesmärkide täitmisele ning selgitab võimalikke edasiarendusvõimalusi lähtudes oma rollist ja ülesannetest meeskonnas ning etteantud kvaliteedikriteeriumitest 16  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse „Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmine“ aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Lisaks on eelnõu koostamisel arvestatud ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) strateegia „Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioon infoühiskonnast 2030“ ja SA Kutsekoda tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA IKT analüüsis väljatooduga. Määruse eelnõuga:  lisatakse uus eriala „IT-süsteemide spetsialist“ ja lisana 5 selle õppekava üldõpingute moodulite kirjeldused ning lisana 7 põhiõpingute moodulite kirjeldused;  viiakse IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala õppekava kooskõlla uuendatud kutsestandardiga „IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4“, mis kinnitati Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu poolt 17. oktoobri 2019. a otsusega nr 15;  asendatakse kõigis määrusega kehtestatud eriala õppekavades põhiõpingute moodul „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“, õppe mahuga 6 kutsehariduse arvestuspunkti uue, elukestva õppe võtmepädevusi ja üldpädevusi kujundava mooduliga „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“, õppe mahuga 5 kutsehariduse arvestuspunkti ning sellest tulenevalt korrigeeritakse kõigil erialadel õppe kogumahu jaotust põhi- ja valikõpingute vahel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Jane Kallion (tel 735 4017, [email protected]), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) õppekava ja metoodika agentuuri kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse juht Ülle Nõmmiste (tel 735 0659, [email protected]), õigus- ja hanketeenuste keskuse jurist Meelis Maiste (tel 735 0540, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]). IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala riikliku õppekava muutmise eelnõu töötas välja töörühm koosseisus: Triin Muulmann (Kehtna Kutsehariduskeskus), Valdo Nõlvak (Haapsalu Kutsehariduskeskus), Ülvi Paas (Viljandi Kutseõppekeskus), Indrek Saar (Võrumaa Kutsehariduskeskus), Signe Vedler (Tartu Kutsehariduskeskus), Aimar Teetlok (Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus), Heiki Tähis (Tallinna Polütehnikum), Ülle Nõmmiste (SA Innove). IT-süsteemide spetsialisti eriala riikliku õppekava töötas välja töörühm koosseisus: Karin Ruul (Haridus- ja Teadusministeerium), Helen Pärk, Toivo Pärnpuu, Heiki Tähis (Tallinna Polütehnikum), Signe Vedler, Timo Puistaja (Tartu Kutsehariduskeskus), Natella Mihhailova, Olga Laar, Anželika Vaino-Keskküla, Aimar Teetlok (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus), Ülle Nõmmiste (SA Innove), Signe Ambre (Hariduse Infotehnoloogia SA). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 1 lõikega 5, millega sätestatakse uue erialaga „IT-süsteemide spetsialist“ seonduv: õppekavarühma ja eriala nimi, Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase ja õppemaht. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse eriala tarkvaraarendaja üldõpingute mooduli pealkirja nimetust ja lisatakse sinna IT-süsteemide spetsialisti eriala nimetus, kuna olemasoleva tarkvaraarendaja ja lisatud IT-süsteemide spetsialisti eriala üldõpingute moodulite kirjeldused on kattuvad. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 8, millega viidatakse Lisas 7 toodud IT süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute moodulitele. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kutsestandardi „IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4“ muudatustest tulenevalt IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala õppekava eesmärki ja õpiväljundeid. Eelnõu § 1 punkti 5 muudetakse muudetava määruse paragrahvi 5 lõike 2, paragrahvi 9 lõike 2 ja paragrahvi 152 lõike 2 sõnastust, et see oleks üheselt kooskõlas Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrusega nr 130 „Kutseharidusstandard“. Eelnõu § 1 punktiga 6 on muudetud õppekava struktuuri ja punktiga 6 eriala põhiõpingute mooduleid ja nende mahtusid. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 11 asendatakse kõigi määruses nimetatud erialade õppekavades põhiõpingute moodul „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“, õppe mahuga 6 kutsehariduse arvestuspunkti (edaspidi EKAP) uue, kaasajastatud mooduliga, mis kannab nimetust „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ ja mille õppe maht on 5 EKAP. Muudatusega luuakse õpilasele võimalused elukestva õppe põhimõtetest lähtudes arendada eneseteadlikkust, kavandada teadlikult oma õpiteed ja erialast karjääri, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimeid ja võimalusi tänapäevases muutuvas keskkonnas. Mooduli „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“ uuendamise vajadus tulenes koolidelt kogutud tagasisidest selle rakendamisele ja muutunud õpikäsitusest. Mooduli koostamisel on arvestatud ühiskonna ja töömaailma muutunud ootusi, ajakohastatud Euroopa Nõukogu soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (22. mai 2018. a) ning OECD kutsehariduse raportit “Vocational Education in Estonia” (28. märts 2019. a). Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 10 korrigeeritakse eeltoodust lähtuvalt õppekavade õppe mahu jaotust põhi- ja valikõpingute vahel. Muudatusega vähendatakse põhiõpingute ja suurendatakse valikõpingute õppe mahtu 1 EKAPi võrra noorem tarkvaraarendaja ja tarkvaraarendaja erialade õppekavades. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse määrust uue peatükiga (peatükk 42), mis kannab nimetust „IT-süsteemide spetsialisti eriala õppekava üldosa“. IT-süsteemide spetsialisti eriala õpingute kogumaht on 240 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: võtmepädevuste arendamist toetavad üldõpingud 66 arvestuspunkti, põhiõpingud 2 163 arvestuspunkti, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 arvestuspunkti ja praktika vähemalt 42 arvestuspunkti ning valikõpingud 11 arvestuspunkti. IT-süsteemide spetsialisti erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 15 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on uuendatud kutsestandardiga „IT süsteemide nooremspetsialist, tase 4“ kehtestatud kompetentsid. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja 30 arvestuspunkti mahus ning valikus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks. IT-süsteemide spetsialisti eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekava moodulite õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Eelnõu § 1 punktidega 13, 14 ja 16 asendatakse senise määruse lisad 2, 3 ja 6 terviktekstina käesoleva määruse vastavate lisadega, milles esitatakse vastavalt IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala, noorem tarkvaraarendaja eriala ja tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite loendid, õppemahud, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. Eelnõu § 1 punktiga 15 asendatakse senise määruse lisa 5 „Tarkvaraarendaja“ üldõpingute moodulite kirjeldused, uuendatud käesoleva eelnõuga lisatud lisaga „Tarkvaraarendaja ja IT süsteemide spetsialisti eriala üldõpingute moodulite kirjeldused“. Eelnõu § 1 punktiga 17 lisatakse muudetavale määrusele lisa 7. Eelnõu §-ga 2 nähakse ette rakendussäte, millega sätestatakse nõue viia kooli 4. taseme kutsekeskharidusõppe õppekavad uue määrusega vastavusse kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust üldharidusega. Elukestva õppe võtmepädevused on lõimitud eriala moodulitesse. IKT õppe kvaliteedi tõstmiseks on oluline kutseõppekavade arendus ning rakendusliku kõrghariduse- ja bakalaureuseõppe tasemel edasiõppimine, sest ettevõtjate hinnangul on põhikoolijärgse kutsehariduse õpetamise sisu erinev ja tase ebaühtlane. IT-oskuste õpetamine IKT ning sellega külgnevates õppekavades ei ole tööandja jaoks praeguses mahus ja tasemel piisavad. Samuti on vanusest tulenevalt puudulikud selle õppetaseme lõpetajate sotsiaalsed oskused ning vähene analüüsioskus, iseseisvus ja laiema pildi tajumine, mis IKT valdkonnas töötamisel olulised. Näiteks on tööandjad hinnanud kutsehariduse omandanud töötajate otsustusvõimet ja erialaseid tööoskusi madalaks, samuti on murekohtadeks noorte hoiakud ja sotsiaalne küpsus (M. Nestor & K. Nurmela 2013, lk 11-12). OSKA uuringuaruandes „Eesti tööturg täna ja homme“ (2017, lk 5) ja Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (2014, lk 6-7) on samuti toodud välja, et aina enam tähtsustub teadmiste interdistsiplinaarsus – olulised on head erialased oskused koos üldoskustega, nagu keelteoskus, analüütilise mõtlemise- ja 3 probleemilahendusoskus või meeskonnatöö oskus. Tähtsustuvad ka isiksusega seotud hoiakud ja võimed nagu avatus uuele, paindlikkus, loovus, ettevõtlikkus ja õpivõime. Selleks väljatöötatud uus IT-süsteemide spetsialisti õppekava sisaldab suuremas mahus erialaainete õpet ja lisaks on suurendatud võtmepädevuste alast üldharidusainete mahtu. Selleks, et õppekaval õppijatel oleks võimalik sooritada edukalt kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid, õpitakse gümnaasiumiga ligikaudu võrdväärses mahus matemaatikat, eesti keelt ja inglise keelt. Samas, võrreldes gümnaasiumiga, õpitakse oluliselt rohkem IT-aineid: programmeerimist, pilveteenuseid, haldustegevuste automatiseerimist ning saadakse teadmised arvutivõrkudest, operatsioonisüsteemidest ja küberturvalisusest. Sellevõrra vähem on õppekavas teisi gümnaasiumiastme õppeaineid. Õppima asudes saavad õppijad esimesel aastal üldised alusteadmised nii tarkvarast, riistvarast ja IT-süsteemidest, kui ka suuremas mahus erialaselt vajalikke üldhariduse aineid. Õpe toimub nii eesti kui ka vene keeles. Vene keeles õppima asumiseks on vajalik eesti keele oskus vähemalt B1 tasemel. Kaasajastatud riiklik õppekava seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, sest muudatuste tulemusel väljenduvad õppekavas selgemini tööturul nõutavad kompetentsid. See aitab suurendada nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja pädevusest ning loob võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks. IT-süsteemide spetsialisti erialal on väga oluline osa praktikal, mille mahtu on samuti suurendatud, et omandada vajalikud kompetentsid. Valikõpingud laiendavad oluliselt õpilaste valikuid, võimaldab koolidel paindlikult reageerida tööturu muutustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandja vajadusi. Ühtlasi luuakse seekaudu õpilastele võimalused omandada nii vajalikud kompetentsid täiendava kvalifikatsiooni saamiseks kui ka üldõpingute toetamiseks. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga, mille hulgast saavad õpilased koostada meelepärase valiku. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad muudetud riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Archimedes, Sihtasutusele Innove ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. 4 Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0261 - Haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8417ee8-6b0f-4473-8044-03f0a898a182 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8417ee8-6b0f-4473-8044-03f0a898a182?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main