Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 11.03.2020 nr 8-2/20/1050 Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Lisa_2_Kivi_ja_betoonkonstruktsioonide_ehituse_eriala_moodulite_kirjeldused.pdf 3. Lisa_3_Puitkonstruktsioonide_ehituse_erialamoodulite_kirjeldused.pdf 4. Lisa_4_Ehitusviimistluse_eriala_moodulite_kirjeldused.pdf 5. Lisa_5_Kinnisvarahoolduse_eriala_moodulite_kirjeldused.pdf 6. Lisa_6_Hoone_tehnosusteemide_ehitus_eriala_moodulid.pdf 7. Seletuskiri.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 04.03.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 "Ehituserialade riiklik õppekava" muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a. määruses nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 2, paragrahvi 9 lõige 2, paragrahvi 13 lõige 2, paragrahvi 152 lõige 2 ja paragrahvi 156 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ paragrahvis 20 sätestatud tingimused.“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 40 EKAPd; 3) valikõpingud 27 EKAPd.“; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“; 4) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 120,5 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 30 EKAPd; 3) valikõpingud 29,5 EKAPd.“; 5) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“; 6) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 13“ tekstiosaga „ja 13 või 14“; 7) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd; 3) tasandustööd 6 EKAPd;“; 9) paragrahvi 153 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika  2 vähemalt 40 EKAPd; 3) valikõpingud 31 EKAPd.“; 10) paragrahvi 153 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“; 11) paragrahvi 153 lõike 2 punktid 5 - 6 sõnastatakse järgmiselt: „5) hoone sisepuhastus ja koristustööd 25 EKAPd; 6) hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ja remont 15 EKAPd;“; 12) paragrahvi 153 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi § 154 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde tegemine" tekstiosaga „Hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd“; 14) paragrahvi § 154 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1-3, 6 ja 8-12 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kinnisvarahooldaja, tase 4. Hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd“ vastavad kompetentsid.“; 15) paragrahvi 157 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 38 EKAPd; 3) valikõpingud 28 EKAPd.“; 16) paragrahvi 157 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“; 17) määruse Lisa 2 „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 18) määruse Lisa 3 „Puitkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2 „Puitkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 19) määruse Lisa 4 „Ehitusviimistluse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 3 „Ehitusviimistluse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 20) määruse Lisa 5 „Kinnisvarahoolduse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 4 „Kinnisvarahoolduse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 21) määruse Lisa 6 „Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 5 „Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“. § 2. Rakendussäte Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.  3 (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  LISA 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Sissejuhatus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast, ehitamise üldistest põhimõtetest ja enim kasutatavate ehitusmaterjalide liigitusest, orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet kivi- ja  leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja betoonkonstruktsioonide ehituse kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest eriala õppekavast ja õpitavatel  analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid kutsetel tööjõuturul nõutavatest  leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid kompetentsidest eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid 2) selgitab ehitamise üldisi põhimõtteid  iseloomustab müürsepa ja betoonkonstruktsioonide ehitaja kutset ja kutsetasemete erinevusi, ning omab ülevaadet kasutades kutsestandardite registrit ehituskonstruktsioonidest ja kivi- ja  osaleb õppekäikudel ehitus-, remondiettevõtetesse ja koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö betoonkonstruktsioonide ehitamisel eripära ja õpitaval erialal tööle rakendumise võimaluste kohta kasutatavate ehitusmaterjalide  defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid ehitis, rajatis, hoone, liigitusest projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, 3) omab ülevaadet kivi- ja kasutusluba, energiatõhusus betoonkonstruktsioonide ehitamisel  selgitab erinevate teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele  kasutatavatest töövahenditest (sh  nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt masinad ja mehhanismid) nende ülesandest 4) mõistab töötervishoiu ja tööohutuse  iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid olulisust ehitustöödel ja oskab anda  eristab näidiste põhjal enim levinud looduslikke ja tehislikke kivimaterjale ning võrdleb nende esmaabi füüsikalistest omadustest lähtuvat kasutusala ehitustöödel 5) mõistab energiatõhusa ehitamise  eristab näidiste põhjal puitmaterjale ja puidupõhiseid materjale ning iseloomustab nende põhimõtteid standardmõõtudest lähtuvat kasutusala kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel, arvestades materjalide mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi (erimass, soojusjuhtivus, veeimavus jms)  eristab näidiste põhjal terastooteid (tala, ferm, post armatuurkarkass) ja selgitab näidete põhjal nende otstarvet ja kasutusala kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel  eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ja iseloomustab nende omadustest lähtuvat kasutusala kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel  liigitab tootenäidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende väärkasutamisest tulenevaid ohte kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel  liigitab kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavaid isolatsioonimaterjale (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) lähtuvalt nende füüsikalistest omadustest ja otstarbest  selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja nende kasutusala kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel  toob näiteid erinevatest tsementlaast-, tsementkiud- ja magneesiumoksiid plaatmaterjalide kasutamisvõimalustest kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel, arvestades nende koostisest tulenevaid omadusi  liigitab kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavad väikemehhanismid vastavalt töötamise põhimõttele (elektri, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid nende kasutamisel  loetleb kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavaid vajalikke töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles  koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest  selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele ehitustööde teostamisel, sh töötamisel välistingimustes  nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel  toob näiteid kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavate kemikaalide (immutusvahendid, korrosioonitõrjevahendid, plastifikaatorid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega  sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist  selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel  selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoone välispiiretele (katus, seinad, avatäited jms)  iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest  seostab hoone soojuskadu soojusfüüsikaalaste teadmistega  selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne)  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile   analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel 2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja neid organisatsiooni väljakutseid, probleeme ja  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, võimalusi ressursside ja erinevate keskkonnateguritega 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid loomisel enda ja teiste jaoks kultuurilises,  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi 4) mõistab enda vastutust oma tööalase  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest karjääri kujundamisel ning on  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku motiveeritud ennast arendama rolli  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust 3 Ehitusjoonestamise alused 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lahendab graafiliselt kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitamise ruumigeomeetrilisi ülesandeid, lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet tehniliste jooniste  võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest koostamise, vormistamise nõuetest joonistest ning ehitusprojektis sisalduvate  toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja joonisega esitatud graafilise teabe oskuste vajalikkust õpitaval erialal erinevatest, sh infotehnoloogilistest  toob näiteid jooniste erinevatest, sh infotehnoloogilistest esitusvõimalustest esitusvõimalustest  defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, 2) visandab erinevate kivi- ja tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja selgitab nende betoonkonstruktsioonide sõlmede omavahelisi seoseid eskiise, arvestades etteantud  iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi, lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise mõõtkava põhimõtteid, väljendab ennast eesti kirjakeele normide kohaselt 3) selgitab tööjooniselt, hoone  tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad - asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja põhiplaanilt, kivi- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad betoonkonstruktsiooni lõigetelt välja  visandab lähtuvalt tööülesandest iseseisvalt geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi tööülesande täitmiseks vajalikud  mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava lähteandmed  joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate, järgides mõõtkava 4) analüüsib enda tegevust kivi- ja  mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt betoonkonstruktsioonide  vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt, arvestades ehituslikel joonistel kasutatavaid nõuetekohasel visandamisel ja kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete etteantud jooniste lugemisel ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused jms)  selgitab hoone põhiplaanilt välja konstruktsioonielemendi asukoha, lähtudes etteantud tööülesandest  selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest  nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale  analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut tööülesande täitmiseks ehitusjoonistelt vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel 4 Ehitusmõõdistamise alused 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb ehitustöödel vajalikke märke- ja mõõdistustöid, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet mõõdistamisel ja  selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, absoluutne- ja suhteline kõrgus, kõrguskasv, ehituobjekti märkimisel kasutatavatest nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, põhimõistetest ja erinevatest vertikaalsus, horisontaalsus tähendust mõõteriistadest ja -vahenditest  teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid, arvestades nendevahelisi seoseid 2) teostab tööjoonise alusel ja meetermõõdustikus juhendamisel müüritöödel vajalikud  valib tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -vahendid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, märke- ja mõõdistustööd, kasutades lasernivelliir, käsilaser kaugusmõõtja) asjakohaseid mõteriistu ja  teeb lühikese nivelleerimiskäigu, määrates keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise mõõtmismeetodeid kõrguskasvu 3) järgib töötervishoiu- ja  kannab juhendamisel ja meeskonnatööna üle projektist lähtuvaid kõrgusmärke, kasutades nõuetekohase ohutusnõudeid mõõteriistadega mõõtmistäpsuse tagamiseks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid töötamisel  märgib juhendamisel ja meeskonnatööna aluspinnale ja kihilatile avade asukohad ja kõrgused, 4) analüüsib koos juhendajaga enda kasutades nõuetekohase mõõtmistäpsuse tagamiseks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid tegevust mõõtmis- ja märkimistööde  kontrollib juhendamisel ja meeskonnatööna ehitise elementide (nurgad, akna- ja ukseava suurus jms) teostamisel vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele, järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid  hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja –vahendeid vastavalt nende kasutus- ja hooldusjuhenditele  kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult  järgib mõõdistus- ja märkimistööde ajal kui ka töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutuse- nõudeid ning arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib erinevate tööülesannetega toimetulekut mõõtmis- ja märkimistöödel ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte 5 Troppimine ja tõstetööd 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab troppimis- ja tõstetöödeks vajaliku kompetentsuse, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet erinevatest  eristab piltmaterjali abil erinevaid tõstemehhanisme: tali, tõstuk, nool- ja tornkraana tõstemehhanismidest ja nende  kirjeldab erinevate, sh elektroonsete teabeallikate põhjal erinõudeid tõstetöödel hoonete, elektriliinide ja kasutusalast ehitusobjektil süvendite läheduses 2) kasutab materjalide laadimisel  valib lähtuvalt tööülesandest materjalide peale- ja mahalaadimiseks tõstetropid ja tõstetroppe, järgides troppimise ja koormakinnitusvahendid, järgides tööohutusnõudeid koormakinnituse nõudeid ning  hindab visuaalselt troppide ja tõstevahendite tehnilist seisukorda ning praagib välja tehnilistele nõuetele tööohutust mittevastavad tropid ja tõstevahendid 3) juhendab märguannetega  haagib tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid/seadmed/konstruktsioonielemendid, järgides koorma tõsteseadme juhti tõstetöödel peale- ja mahalaadimise põhimõtteid ning tööohutusnõudeid 4) teeb iseseisvalt tõstetöid mehitamata  juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti, järgides etteantud tööjuhiseid ja tööohutusnõudeid tõsteseadmetega  juhib materjalide ladustamisel ja teisaldamisel mehitamata tõsteseadet, järgides tööohutusnõudeid ja 5) teeb juhendamisel montaažitöid, etteantud tööjuhiseid järgides montaažitööde tehnoloogiat  ladustab materjalid vastavalt etteantud juhistele selleks ettenähtud kohta, tagades nende kvaliteedi 6) järgib töö- ja keskkonnaohutuse säilimise ja järgib materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise ning töötervishoiunõudeid nõudeid troppimisel ja tõstetöödel  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna monteeritavad elemendid (nt tellingud, monteeritavad 7) analüüsib koos juhendajaga enda sillused, talad, laepaneelid) vastavalt etteantud nõuetele tegevust troppimisel ja tõstetöödel  järgib montaažitöödel tööetappe ja tööalase juhendamise korda  kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, tööajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutusest ning järgib jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid   analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut troppimis- ja tõstetöödel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 6 Müüritööde alused 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane laob kvaliteedinõuetele vastavalt erinevatest kivimaterjalidest tasapinnalisi, kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb müüritöödel kasutatavaid  eristab ja nimetab näidiste põhjal ehitustöödel enim kasutatavaid looduslikke ja tehislikke kivimaterjale materjale ja töövahendeid  iseloomustab müüritöödel kasutatavaid materjale (betoon-, poorbetoon- ja kergkruusväikeplokid; 2) kavandab lähtuvalt tööjoonisest töö- silikaat-, savi- ja betoontellised, looduskivid) lähtuvalt nende omadustest ja kasutusalast, kasutades protsessi, valib materjalid ja erinevaid teabematerjale töövahendid müüritöödeks  selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja kasutusala müüritöödel 3) laob vundamendi ning tasapinnalise  selgitab mõistete müüritis, sillus, sarrus, armeerimine, vajumis- ja temperatuurivuuk, avatäide müüritise, sh vajumis- ja tähendust ja teab nende nimetusi ühes võõrkeeles temperatuurivuugid vastavalt  võrdleb erinevate teabeallikate põhjal kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumisel etteantud tööjoonisele kasutatavaid ehitussegusid 4) töötab müüritise ladumisel ja  eristab müüritöödel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu ja tarvikuid ning vuukimisel ohutult ja keskkonda tunneb nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles säästvalt, ennetab võimalikke vigu  selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt välja müüritise ladumiseks vajaliku informatsiooni (müüritise 5) analüüsib koos juhendajaga enda mõõtmed, projekteeritud kõrgus, asukoht, kasutatavad materjalid, jms) tegevust vundamendi ja müüritise  valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid, arvestades nende kasutuskohta ja tootjapoolseid juhiseid ladumisel ning arvutab vajamineva materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu ja arvestab ohutusnõudeid  enne töö alustamist katab kinni kaitsmist ja säilitamist vajavad objektid, kasutades sobilikke materjale ja töövõtteid  kaevab labidaga etteantud kõrgusmärgini kaeviku ning teeb projektist lähtuvalt liiv- ja/või killustikaluse  paigaldab hoone vundamendile enne müüritise ladumist tööjoonise järgi horisontaalse hüdroisolatsiooni, arvestades tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid  laob projekti või tööjoonise ja tootjapoolsete paigaldusjuhendite järgi betoon-, poorbetoon-, kergkruus- väikeplokkidest müüritise, kasutades sobilikke tööriistu ja arvestab erinevast materjalist müüritise ladumise tehnoloogiat  laob projekti või tööjoonise ja tootja paigaldusjuhendite järgi silikaat-, savi- või betoontellistest müüritise, kasutades sobilikke tööriistu ja arvestab erinevast materjalist müüritise ladumise tehnoloogiat  laob juhendamisel vajumis- ja temperatuurivuugid, lähtudes etteantud tööjoonisest ja/või tootja paigaldusjuhendist  sarrustab ladumisel müüritise, järgides tööjoonist ning tootja paigaldusjuhendit  paigaldab laotud müüritisele vertikaalse hüdroisolatsiooni kihi, järgides tööjoonist ning tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid  valib vuugi mõõtmetest ja profiilist lähtuvalt sobiva vuukraua ning vuugib ladumise käigus müüritist, arvestades ilmastikuolusid ja materjalide eripära  teeb vundamendi hooldus- ja kaitsetöid muutuvate ilmastikutingimuste või teiste väliste mõjutuste toimel tekkida võivate kahjustuste vältimiseks  järgib töövahendite kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid   järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutuse- nõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib müüritöödel tekkivate jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut vundamendi ja tasapinnalise müüritise ladumisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 7 Müüritööd 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab kvaliteedinõuetele vastavalt erinevatest kivimaterjalidest moodulis „Müüritöö alused“ õpitust keerukamaid kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, paigaldab neile isolatsioonimaterjale, arvestades energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab lähtuvalt tööjoonisest  selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt välja keerukamate kandvate ja mittekandvate tööprotsessi, valib materjalid ja konstruktsioonide ladumiseks vajaliku informatsiooni (müüritise mõõtmed, projekteeritud kõrgus, töövahendid kandvate ja asukoht, kasutatavad materjalid jms) mittekandvate konstruktsioonide  eristab näidiste põhjal müüritöödel kasutatavaid terastooteid (tala, ferm, post, armatuurkarkass) ja ladumiseks selgitab näidete põhjal nende otstarvet keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide 2) laob ja sarrustab juhendamisel ehitamisel projekti või tööjoonise järgi  valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid, arvestades nende omadusi ja kasutuskohta keerukamaid müüritise  arvutab vajamineva materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, konstruktsioone (postid, pilastrid, hindab tulemuste tõesust kaarseinad jms) ja sildab avasid  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha keerukamate kandvate ja mittekandvate 3) paigaldab müüritisele soojustus-, konstruktsioonide ladumiseks lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja tuuletõkke- ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu ja heliisolatsioonimaterjale, arvestades arvestades ohutusnõudeid  isolatsioonimaterjalide  enne töö alustamist katab kinni kaitsmist ja säilitamist vajavad objektid, kasutades sobilikke paigaldamisele kehtestatud nõudeid materjale ja töövõtteid 4) oskab taastada kahjustatud müüritisi  laob juhendamisel erineva raadiusega kaarseinu, järgides projekti või tööjoonist 5) töötab ohutult ja keskkonda  laob erinevatest ehituskividest avadega seina osi ja sildab avasid (kiil-, kaar-, teras- ja säästvalt, ennetab võimalikke vigu monoliitbetoonsillused ning sillus- ja sarrusplokid), järgides projekti või tööjoonist keerukamatel müüritöödel  paigaldab müüritisse ankrud, ühendab sobilikud tehnoloogiad müüritise kandvate seintega, 6) analüüsib koos juhendajaga enda arvestades kattematerjali (soojustus, viimistlus) eripära tegevust vundamendi ja  betoneerib oma töölõigu piires õõnesplokke, arvestades kivistumise aega ja tehnoloogilisi protsesse keerukamate kandvate ja  selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt müüritise isoleerimiseks vajaliku informatsiooni ja arvutab mittekandvate konstruktsioonide tööjoonise põhjal etteantud konstruktsioonile vajaliku isolatsioonimaterjali koguse, kasutades ladumisel ja kahjustatud müüritise ülesande lahendamisel õpitud matemaatikateadmisi ja –oskusi taastamisel  paigaldab müüritisele soojustus-, tuuletõkke- ja heliisolatsioonimaterjalid, järgides projekti või tööjoonist ja tootja paigaldusjuhendit  laob juhendamisel erinevatest kivimaterjalidest puhasvuukmüüritist  paigaldab juhendamisel erinevad monteeritavad sillused ja talad, kasutades erinevaid tõstemehhanisme ja paigaldamise tehnoloogiaid ning järgides projekti või tööjoonist ja tööohutusnõudeid  laob ja sarrustab juhendamisel erinevatest materjalidest poste ja pilastreid, järgides projekti või tööjoonist  selgitab konserveerimine, restaureerimine, remondi erinevusi, kasutades erinevaid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid  toob näiteid materjalide korduvkasutamise võimaluste kohta  hindab visuaalselt müüritise tehnilist seisukorda, toob näiteid müüritise kahjustustest ja kirjeldab nende kõrvaldamise võimalusi  valib juhendamisel müüritise taastamiseks sobivad materjalid ja töövahendid  paigaldab juhendamisel kandekonstruktsioonide toestuse  valmistab müüritise ette (puhastab, immutab pinnad), järgides etteantud tööülesannet   täidab müüritühemikke (asendab müüripinnas kive) ja tühjenenud vuuke, paigaldab müüriankruid vastavalt tööülesandele  kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumisel ja müüritise taastamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 8 Hüdro- ja soojusisolatsioonitööd 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab hüdro-, auru- ja soojusisolatsioonimaterjale erinevatele kivi- ja betoonkonstruktsioonidele vastavalt kvaliteedinõuetele ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetele järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb ehitustöödel kasutatavaid  eristab näidiste järgi hüdroisolatsioonimaterjale: ruberoid, hüdrosool, tõrvapapp, SBS-katted, bituumen isolatsioonimaterjale ja nende  võrdleb lähtuvalt omadustest ja kasutustingimustest erinevaid soojus- ja heliisolatsioonimaterjale (klaas- paigaldamise nõudeid , kivivill, vahtpolüstüreen) 2) kavandab lähtuvalt etteantud  iseloomustab soojustuse ja konstruktsiooni kaitseks kasutatavaid tuule- ja aurutõkkematerjale ülesandest tööprotsessi, valib (aurutõkkepaber, kile), kasutades erinevaid teabeallikaid materjalid ja töövahendid  selgitab hüdroisolatsioonimaterjalide kasutamise vajalikkust ja paigaldamise tingimusi lähtuvalt niiskuse 3) paigaldab tootja paigaldusjuhendi liikumisest erinevates ehituskonstruktsioonides järgi vertikaalse hüdroisolatsiooni  selgitab soojusisolatsioonimaterjalide, sh tuuletõkke paigaldamise tingimusi, lähtudes energia säästmise laotud müüritisele põhimõttest hoones 4) paigaldab juhendamisel müüritisele  selgitab aurutõkke kasutamise vajadust ja paigaldamise tingimusi, lähtudes niiskuse liikumisest hoone soojus-, tuuletõkke- ja konstruktsioonides ja energia säästmise põhimõtetest heliisolatsioonimaterjale 5) järgib töötervishoiu- ja  selgitab lähtuvalt ruumi funktsioonist heliisolatsioonimaterjalide paigaldamise vajadust tööohutusnõudeid, ennetab  selgitab etteantud tööjoonistelt välja konstruktsiooni mõõtmed ja isolatsioonimaterjalide paigaldamiseks võimalikke vigu soojustus- ja vajaliku informatsiooni isolatsioonimaterjalide  arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsioonile vajaliku isolatsioonimaterjali koguse, kasutades paigaldamisel ülesande lahendamisel õpitud matemaatikateadmisi ja –oskusi 6) analüüsib koos juhendajaga enda  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades tegevust soojus- ja töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede hüdroisolatsioonimaterjalide olemasolu ja arvestades ohutusnõudeid paigaldamisel  valib töövahendid vastavalt paigaldatavale isolatsioonimaterjalile, järgides tootja paigaldusjuhendeid  valmistab ette aluspinna (puhastab tolmust, tasandab ebatasasused jms), arvestades isolatsioonimaterjali, tootja paigaldusjuhendit  valib mõõtudelt sobiva materjali või lõikab selle mõõtu, kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid  paigaldab vertikaalset hüdroisolatsiooni, järgides tootjapoolset paigaldusjuhendit ennetamaks võimalikke vigu  kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi  paigaldab rull- või plaatsoojusisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet  paigaldab juhendaja abiga etteantud müüritisele tuuletõkkematerjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet  paigaldab juhendamisel etteantud konstruktsioonile heliisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet  järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abivahendeid ning nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid   analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 9 Betoonitööd 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajaliku kompetentsuse meeskonnatööna raudbetoonkonstruktsioonide ehitamiseks, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, etteantud kvaliteedi-, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb betoonitöödel kasutatavaid  selgitab mõistete raketis, armatuur ehk sarrus, jätkuraud, betoon ja raudbetoon sisu ja teab nende materjale, vahendeid ja tööriistu nimetusi ühes võõrkeeles 2) kavandab meeskonna liikmena  iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal erinevaid betoonisegusid, nende omadusi ja tööülesandest lähtuvalt tööprotsessi, valib kasutusvõimalusi, lähtudes valmistatavast konstruktsioonist materjalid ja töövahendid  selgitab metallmaterjalide kasutamise põhimõtteid betoonkonstruktsioonide armeerimisel ja 3) valmistab või paigaldab raketise ja erinevate korrosioonikaitsevahendite kasutamise nõudeid, kasutades erinevaid teabeallikaid sarrustuse vastavalt tööjoonisele  selgitab meeskonnatööna välja etteantud tööjoonistelt betoneeritava konstruktsiooni mõõtmed ja 4) betoneerib juhendamisel ja muu vajaliku informatsiooni meeskonnatööna ehitise erinevaid  arvutab vajaliku materjali koguse, rakendades ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab konstruktsioone tulemuste õigsust ja tõesust 5) hooldab betoneeritud pindu, demonteerib  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, raketise ja teeb betoonipindade tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse järelhooldust  kontrollib visuaalse vaatluse teel ja vastavaid mõõtevahendeid kasutades aluspinna vastavust 6) järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, tööjoonisele ja sobivust järgnevate tööde tegemiseks, puuduste avastamisel teavitab juhendajat ennetab võimalikke vigu betoonitööde  valmistab ette ja tihendab aluspinnad vastavalt projektis etteantud kõrgusmärkidele teostamisel  rajab juhendamisel ja meeskonnatööna vundamendi tasanduskihi ning tihendab selle, paigaldab 7) analüüsib koos juhendajaga enda tegevust projektijärgsed aluskihid (nt geotekstiil) betoonitööde erinevatel etappidel  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna betoonpõranda ehitamisel hüdroisolatsiooni- ja soojustusmaterjali vastavalt etteantud tööjoonistele  märgib juhendamisel maha raketiste asukohad  komplekteerib ja/või valmistab juhendamisel raketised, paigaldab, rihib, kinnitab ja toestab puhastatud raketised  märgib ja paigaldab juhendamisel raketistele avamoodustajad, paigaldab töölavad ja käiguteed ning töötleb raketiste pinnad (raketis- või vormiõli jne), lähtudes projektist  valmistab sarrused (lõikab, painutab, komplekteerib) vastavalt etteantud joonistele ja paigaldab sarrustamiseks vajalikud fiksaatorid, tagades sarruste projektijärgse asukoha betoonkonstruktsioonis  lähtuvalt konstruktsiooni tüübist paigaldab, fikseerib ja kinnitab sarrused või valmis sarruskarkassid, töötleb rauddetaile korrosioonitõrjevahendiga  kontrollib betoneerimistöödeks vajalike tehniliste seadmete olemasolu ja töökorras olekut, vajalike kõrgusmärkide olemasolu  valab betoonisegu raketisse ja tihendab selle, veendudes, et raketises ei oleks kõrvalisi esemeid (praht, vesi, lumi, jää jne) ja järgib konstruktsioonipõhist tehnoloogiat  kontrollib töö käigus betoonivalu vastavust kõrgusmärkidele ja viib läbi raketiste järelkontrolli (loodsus, gabariidid, läbivaje jne) visuaalse vaatluse teel  eemaldab betoonijäägid ja betoonivalu ajal kasutusel olnud ajutised abivahendid ning toed, sidemed ja kilbid, lähtudes etteantud tööülesandest, raketise eripärast ja betooni kivistumisastmest/lahtirakestamise tugevusest  puhastab raketised ja nende kinnitusdetailid vastavalt etteantud nõuetele  lihvib, katab või võõpab betooni pinnad, lähtudes etteantud tööülesandest  selgitab betoonitööde eripära talvetingimustel, kasutades erialast terminoloogiat ja erinevaid teabeallikaid  järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt   järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja ka töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  sorteerib jäätmed ja juhindub taaskasutusest, järgides jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut meeskonnaliikmena erinevate tööülesannete täitmisel (raketiste paigaldamisel, armeerimisel, betooni valamisel ja selle järelhoolduse teostamisel) ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 10 Müüritööde praktika 20 EKAP Eesmärk: praktikal ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud müürsepa kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib töörühma liikmena oma  järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades tegevust, järgib töötamisel ettevõttes sätestatut väljakujunenud töörütmi  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud 2) laob meeskonnaliikmena kogenud töötaja korra kohaselt juhendamisel erinevatest kivimaterjalidest  valmistab kogenud töötaja juhendamisel töörühma liikmena ette oma töökoha arvestades kandvaid ja mittekandvaid tööohutus ja keskkonnaohutusnõudeid konstruktsioone ning vajadusel osaleb  valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist nende taastamisel ja ümberehitamisel  laob töörühma liikmena erinevatest kivimaterjalidest müüritisi (kandvad ja mittekandvad 3) arendab meeskonnaliikmena suhtlemis- ja konstruktsioonid) järgides töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja ka koostöövalmidust töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning materjalide tootjate 4) järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid etteantud tehnoloogiat 5) analüüsib enda toimetulekut erinevate  osaleb töörühma liikmena erinevast kivimaterjalist müüritiste taastamisel ja ümberehitamisel tööülesannetega arvestades tööohutus ja keskkonnaohutusnõudeid  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale  järgib müüritiste ladumisel töökeskkonna- ja tööohutusnõudeid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted  vastutab töörühma liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest  on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida sellest õppis  vormistab aruande etteantud vormis korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 11 Betoonitööde praktika 20 EKAP Eesmärk: praktikal ehitusettevõttes või betoonelemente valmistavas tehases taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib töörühma liikmena oma  järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades tegevust, järgib töötamisel ettevõttes sätestatut väljakujunenud töörütmi  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt 2) ehitab ja valmistab kogenud töötaja  korraldab töörühma liikmena nõuetekohaselt oma töökoha, valib ja valmistab tööks ette juhendamisel meeskonnatööna vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist raudbetoonkonstruktsioone  valmistab kogenud töötaja juhendamisel meeskonnatööna raudbetoonkonstruktsioone (nt 3) järgib betoonitööde teostamisel vundamendid, seinad, vahelaed, trepid, postid jms) töötervishoiu-, tööohutus- ja  kontrollib tehtud töö vastavust kvaliteedinõuetele, puuduste ilmnemisel informeerib koheselt keskkonnaohutusnõudeid juhendajat 4) arendab suhtlemis- ja meeskonnatööoskusi  hindab juhendamisel valminud toodete kvaliteedi vastavust kehtestatud nõuetele, selgitab betoonkonstruktsioonide tootmise võimalike vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need tingimustes, mõistab oma rolli  rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid meeskonnaliikmena ühiste eesmärkide isikukaitsevahendeid saavutamisel  kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja korrastab selle pärast töö(operatsiooni) lõppu 5) vastutab töörühma liikmena tööde  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil 6) analüüsib enda toimetulekut erinevate  on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja tööülesannetega kvaliteedinõuetekohase täitmise eest raudbetoonkonstruktsioonide ehitamisel  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi erinevate raudbetoonkonstruktsioonide ehitamisel ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida sellest õppis  vormistab aruande etteantud vormis korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 12 Krohvimistööd (valik 1) 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kvaliteedinõuetele vastavad hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade tsementkrohviseguga krohvimise oskused, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab lähtuvalt etteantud ülesandest  liigitab krohvimörte lähtuvalt kasutatavast sideainest ning selgitab erinevate tsement-, savi-, tööprotsessi, valib sobivad materjalid ja lubikrohvimörtide kasutamise tingimusi, lähtudes aluspinnast ja kasutuskohast töövahendid  mõõdab juhendamisel ja meeskonnatööna krohvitavad pinnad, kasutades mõõtevahendeid ja loode 2) krohvib ettevalmistatud pinnad ning järgides etteantud kvaliteedinõudeid (nt pindade tasasuse mõõtmisel) tsementkrohviseguga, järgides etteantud  arvutab juhendamisel materjalide kulu ja planeerib tööaja, juhindudes krohvimismaterjalide tööülesannet ja kvaliteedinõudeid kulunormidest ning kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid 3) parandab juhendamisel vigastatud  hindab juhendamisel aluspindade seisundit ja materjalide sobivust ning kvaliteedinõuetele krohvipinnad, järgides etteantud vastavust, juhindudes etteantud tööülesandest, krohvimismaterjali ja aluspinna omadustest kvaliteedinõudeid  valib sobivad töövahendid ja -võtted, juhindudes etteantud tööülesandest 4) järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, pindade märgkrohvimisel tsement- töövahendite ja-võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest krohviseguga  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohaselt töökoha enne töö alustamist ja valmistab ette 5) analüüsib koos juhendajaga oma tegevust krohvitava pinna (puhastab, vajadusel krundib) hoone sise- ja välispindade krohvimisel  loodib ja paigaldab meeskonnatööna krohvimajakad või juhtlauad vastavalt etteantud nõuetele  katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja -võtteid  valmistab krohvimördi, järgides tootja valmistamisjuhendit  teeb tsementkrohviseguga sisseviske-, tasandus- ja viimistluskihi, järgides tööde tehnoloogiat  hindab juhendamisel etteantud nõuetest lähtuvalt krohvitud pinna tasasust, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid  hindab juhendamisel olemasolevate krohvipindade seisundit ja määrab kasutatud krohvisegude koostise  parandab juhendamisel defektsed krohvipinnad, juhindudes etteantud tööülesandest, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest  rakendab ergonoomilisi ja ning ohutuid töövõtteid, kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult  kontrollib juhendamisel enda töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele   järgib tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut hoone sise- ja välispindade krohvimisel tsementkrohviseguga ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 13 Kiviaiad ja -sillutised (valik 2) 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab kiviaedu ning paigaldab ääre- ja sillutuskive vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele, järgides töötervishoiu ja –ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet kiviaedade ja –  selgitab mõisteid äärekivi, sillutiskivi, rentsel, drenaaž, hüdroisolatsioon ja tunneb nende nimetusi ühes sillutiste rajamisel kasutatavatest võõrkeeles materjalidest ja töövahenditest  nimetab kiviaedade ja –sillutiste rajamisel kasutatavaid betoon- ja looduslikke kive ja iseloomustab neid 2) kavandab lähtuvalt tööjoonisest lähtuvalt omadustest ja kasutusalast, kasutades erinevaid teabematerjale tööprotsessi, valib materjalid ja  nimetab ja võrdleb kiviaedade ja –sillutiste rajamisel kasutatavaid ehitussegusid lähtuvalt kasutusalast, töövahendid kasutades erinevaid teabeallikaid 3) laob eelsorteeritud kividest aia,  nimetab kiviaedade ja kivisillutiste rajamisel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi arvestades materjalide eripära tööriistu ja tarvikuid ning selgitab teabematerjalide põhjal nende ohutu kasutamise tingimusi 4) paigaldab betoonist ääre- ja  kavandab tööoperatsioonide järjestuse ja planeerib tööaja vastavalt tööülesandele sillutiskivid, järgides projekti ja  valib vastavalt ülesandele sobivad materjalid, arvestades nende kasutuskohta ja tootja juhiseid tootjapoolset paigaldusjuhendit  arvutab vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab 5) töötab ohutult ja keskkonda tulemuste tõesust säästvalt, ennetab võimalikke vigu  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades kiviaia ja erinevate sillutiskivide töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede paigaldamisel olemasolu ja arvestab ohutusnõudeid 6) analüüsib koos juhendajaga enda  valib asjakohased töövahendid lähtuvalt etteantud tööülesandest tegevust kiviaedade ja –sillutiste  märgib maha rajatava aia asukoha vastavalt tööülesandele ja valmistab ette aluspinna kiviaia rajamiseks rajamisel  sorteerib kivid aia ladumiseks, arvestades kivi suurust, kuju, kõvadust ning laob lähtuvalt antud ülesandest eelsorteeritud kividest aia, paigaldab katteplaadid ja lisatarvikud  mõõdab ja märgib maha sillutatava ala vastavalt projektile ning valmistab ette aluspinna, eemaldades kasvupinnase ja märgib kõrgused ja rajades kalded  paigaldab vajalikud alus-, täite- ja tasanduskihid (tugevduskangas, killustik, liiv) ja tihendab need, kasutades asjakohaseid töövahendeid  paigaldab betoonist äärekivid, järgides kvaliteedinõudeid ja etteantud tööjoonist  paigaldab, lähtudes etteantud tööjoonisest ja kvaliteedinõuetest, nelinurksele ühekaldelisele tasapinnale betoonist sillutiskivid, täidab vuugid ja tihendab sillutise, kasutades asjakohaseid töövahendeid  kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid (kindad, põlvekaitsed, kaitseprillid jms)  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja ka töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutusest ning järgib jäätmekäitluseeskirjade nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut kiviaia ladumisel ja sillutiskivide paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid  LISA 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Puitkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli Mooduli nimetus Õppe maht Eesti nr kutsehariduse arvestuspunktides 1 Sissejuhatus puitkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast, ehitamise üldistest põhimõtetest ja ehitusmaterjalide liigitusest, orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning oskab nõuetekohaselt anda esmaabi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet puitkonstruktsioonide  leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ehituse eriala õppekavast ja ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest tööjõuturul õpitavatel kutsetel  analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid nõutavatest kompetentsidest  leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades 2) selgitab ehitamise üldisi põhimõtteid erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid ning omab ülevaadet  iseloomustab ehituspuusepa ja palkmajaehitaja kutset ja kutsetasemete erinevusi, kasutades ehituskonstruktsioonidest ja kutsestandardite registrit puitkonstruktsioonide ehitamisel  osaleb õppekäikudel ehitus- ja puitkonstruktsioonide tööstusliku tootmisega tegelevatesse kasutatavate ehitusmaterjalide ettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja õpitaval erialal liigitusest töölerakendumise võimaluste kohta 3) omab ülevaadet puitkonstruktsioonide  defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid ehitis, rajatis, hoone, ehitamisel kasutatavatest projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, töövahenditest, (sh masinad ja kasutusluba, energiatõhusus mehhanismid)  selgitab erinevate teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja 4) mõistab töötervishoiu ja tööohutuse kasutamisele olulisust ehitustöödel ja oskab anda  nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) esmaabi lähtuvalt nende ülesandest 5) mõistab energiatõhusa ehitamise  nimetab ja iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid põhimõtteid   eristab näidiste põhjal puitmaterjale (saematerjal, höövel- ja liimpuit) ning iseloomustab nende kasutusala puitkonstruktsioonide ehitamisel, lähtudes materjalide standardmõõtudest  eristab näidiste põhjal puidupõhiseid materjale (puitlaast- ja puitkiudplaadid, pealistatud plaatmaterjalid, vineer) ning toob näiteid nende kasutamisvõimalustest puitkonstruktsioonide ehitamisel, arvestades materjali (plaadi) mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi (erimass, soojusjuhtivus, veeimavus)  liigitab tootenäidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende väärkasutamisest tulenevaid ohte puitkonstruktsioonide ehitamisel  liigitab puitkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavaid isolatsioonimaterjale (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) lähtuvalt nende füüsikalistest omadustest ja otstarbest  liigitab puitkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavad väikemehhanisme vastavalt töötamise põhimõttele (elektri, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab tööohutusnõudeid nende kasutamisel  loetleb puitkonstruktsioonide ehitamisel vajalikke töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles  koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusalast, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest  selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele ehitustöödel, sh töötamisel välistingimustes  nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust puitkonstruktsioonide ehitamisel  toob näiteid puitkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavate kemikaalide (immutusvahendid, värvid, peitsid) tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega  sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist  selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral puitkonstruktsioonide ehitamisel   selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoone välispiiretele (katus, seinad, avatäited jms)  iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest  seostab hoone soojuskadu soojusfüüsikaalaste teadmistega  selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne)  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile  analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel 2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab 2) mõistab ühiskonna toimimist, neid tööandja ja organisatsiooni  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, väljakutseid, probleeme ja võimalusi ressursside ja erinevate keskkonnateguritega 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid loomisel enda ja teiste jaoks  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda kultuurilises, sotsiaalses ja/või  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi rahalises tähenduses  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 4) mõistab enda vastutust oma tööalase  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja karjääri kujundamisel ning on võimalused motiveeritud ennast arendama  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust 3 Ehitusjoonestamise alused 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lahendab graafiliselt puitkonstruktsioonide ehitamise alaseid ruumigeomeetrilisi ülesandeid lähtuvalt tehnilistele joonistele esitatud nõuetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet tehniliste jooniste  võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest koostamise, vormistamise joonistest nõuetest ning ehitusprojekti  toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondadest ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja joonise graafilise teabe oskuste vajalikkust õpitaval erialal erinevatest, (sh  toob näiteid jooniste erinevatest, (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest infotehnoloogilistest)  defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, esitusvõimalustest tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja selgitab nende 2) visandab erinevate omavahelisi seoseid puitkonstruktsioonide sõlmede  iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi, lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende eskiise, arvestades etteantud kasutamise põhimõtteid, väljendab ennast eesti kirjakeele normide kohaselt mõõtkava  tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja 3) selgitab tööjooniselt, hoone ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad põhiplaanilt ja puitkonstruktsiooni  visandab geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi lõigetelt välja tööülesande  mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava täitmiseks vajalikud lähteandmed  joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate, järgides etteantud mõõtkava 4) analüüsib enda tegevust puitkonstruktsioonide  mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt nõuetekohasel visandamisel ja  vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt, arvestades ehituslikel joonistel etteantud jooniste lugemisel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused)   selgitab hoone põhiplaanilt välja konstruktsioonielemendi asukoha, lähtudes etteantud tööülesandest  selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest  nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut ehitusjoonistelt tööülesande täitmiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 4 Puitliidete valmistamine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate puidust kui ehitusmaterjalist, töötleb nõuetekohaselt puitu ja puidupõhiseid materjale ning valmistab puitliiteid, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb ehitustöödel kasutatava puidu  määrab näidiste põhjal väliste tunnuste järgi ehituskonstruktsioonide valmistamisel enim ja puidupõhiste materjalide sortimenti kasutatavaid puiduliike (kuusk, mänd, lepp, kask, tamm), tunneb nende nimetusi vähemalt ühes ning puidu töötlemiseks kasutatavaid võõrkeeles töö- ja abivahendeid  selgitab puidurikete mõju puidu mehaanilistele omadustele, kasutades füüsika- ja keemiaalaseid 2) kavandab tööprotsessi puitliidete teadmisi valmistamiseks, valib materjalid ja  eristab visuaalselt puidu putuk- ja seenkahjustusi ja selgitab erinevate kahjustuste mõju töövahendid, lähtudes etteantud puitmaterjali kvaliteedile, kasutades bioloogia- ja keemaialaseid teadmisi tööülesandest  eristab valmistamistehnoloogiast lähtuvalt puidupõhiseid plaatmaterjale (puitlaast- ja 3) valmistab kvaliteedinõuetele vastavalt puitkiudplaate, vineer) ning selgitab nende omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi puitliiteid, kasutades nõuetekohaselt  arvutab saematerjali, höövel- ja liimpuidu ning puidupõhiste materjalide kogust (sh teisendab käsitööriistu ja puidutöötlemispinke mõõtühikuid) vastavalt etteantud tööülesandele, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi, 4) järgib puitmaterjalide töötlemisel ja hindab tulemuste tõesust puitliidete valmistamisel  selgitab välja etteantud tööülesande (tööjoonis, detail, kirjeldus) põhjal tööoperatsioonideks töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vajaliku info (mõõtmed, kasutatavad materjalid) 5) analüüsib koos juhendajaga enda  korraldab puitliidete valmistamiseks nõuetekohaselt oma töökoha, valib sobivad materjalid ja tegevust puitliidete valmistamisel töövahendid   valmistab elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades lihttappliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning arvestab tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid  valmistab elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades nael-, kruvi-, polt- ja naagelliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning arvestades tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid  valmistab elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades terasdetailidega (nurgik, talaking, peitkonsool, sarikaankur, posti jalg, gerbertarind, naelutusplaat) puitliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid  annab ülevaate liimpuitraamide terasdetailidega liidete (posti jalg, jäik nurgasõlm) koostamise põhimõtetest  rakendab puitliidete valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemisel ning puitliidete valmistamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 5 Puitkarkass-seinte ehitamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt puitkarkass-seinu, järgides tööde tehnoloogiat, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi puitkarkass-  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja tööoperatsioonideks vajaliku info (konstruktsiooni seinte ehitamiseks, valib materjalid ja mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) töövahendid, lähtudes etteantud  arvutab tööjoonise põhjal etteantud puitkarkass-seina konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku ehitusprojektist materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste 2) ehitab tööülesandest lähtuvalt tõesust seinakarkassid, paigaldab vajalikud  sillused ja postid nii sise- kui  koostab ja vormistab nõuetekohase õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, kasutades väliskeskkonda infotehnoloogiavahendeid 3) paigaldab nõuetekohaselt puitkarkass-  teeb juhendamisel etteantud tööjoonise järgi edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja seintele isolatsioonimaterjalid ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades plaadistuse nõuetekohase mõõtmistäpsuse 4) ehitab kuivkrohvplaatidest  valib puitmaterjali lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, hinnates visuaalselt materjali mittekandvad seinad, lähtudes sobivust ja kvaliteeti (oksad, praod, poomkant, kõmmeldumine) tööülesandest  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib sobivad töö- ja abivahendid ning veendub enne 5) järgib puitkarkass-seinte ehitamisel töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  paigaldab juhendamisel vajalikud tõusuteed, redelid, piirded ja töölavad lähtuvalt töö eripärast, 6) analüüsib koos juhendajaga enda järgides tööohutusnõudeid ja etteantud juhendeid tegevust puitkarkass-seinte ehitamisel  paigaldab tööjooniste järgi vundamendile hüdroisolatsiooni ja alasidepuud, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  monteerib vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele seinaelemendid, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  paigaldab tööjoonist järgides elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused  ehitab vastavalt tööjoonistele seinakarkassid ja jäigastab need teljesuunaliselt, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  vormistab ukse- ja aknaavad ning paigaldab tööjooniste järgi puit- ja/või terassillused, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  paigaldab tööjooniste järgi puitpostid siseruumidesse ja väliskeskkonda, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  paigaldab tööjoonise ja tootja paigaldusjuhendi järgi seinakarkassile heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjali ning auru- ja tuuletõkkematerjali, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  paigaldab vastavalt tööjoonisele karkassile puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  ehitab vastavalt tööjoonisele mittekandvad vaheseinad ja paigaldab kuivkrohvplaadid paigaldusjuhendile, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid   kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitkarkass-seinte ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 6 Puitvahelagede ja -põrandate ehitamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab ja monteerib nõuetekohaselt puitmaterjalist vahelae ja põrandakonstruktsioone, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi puitpõrandate  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja puitvahelae või põrandakonstruktsiooni ja -vahelagede ehitamiseks, valib ehitamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) materjalid ja töövahendid, lähtudes  korraldab meeskonnaliikmena nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning etteantud ehitusprojektist veendub enne töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses 2) paigaldab juhendamisel ja  teeb meeskonnaliikmena ja juhendamisel ning vastavalt etteantud tööjoonisele tööks vajalikud meeskonnaliikmena vahelae puittalad mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning ja põrandalaagid, järgides tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse tööjooniseid  arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali koguse, 3) ehitab juhendamisel ja rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust meeskonnaliikmena soojustatud  paigaldab meeskonnaliikmena ja juhendamisel tööjoonise järgi vahelae ja põranda puittalad, puitvahelae konstruktsiooni kasutades selleks vajalikke töövahendeid 4) paigaldab põrandakonstruktsioonile  teeb juhendamisel vekseldused vastavalt tööjoonistel märgitule, kasutades selleks vajalikke põrandalauad või parketi vastavalt töövahendeid etteantud tööülesandele  paigaldab meeskonnaliikmena ja juhendamisel vastavalt tööjoonisele vahelae konstruktsiooni 5) järgib puitpõrandate ja terastalad, kasutades selleks vajalikke töövahendeid -vahelagede ehitamisel töötervishoiu-  paigaldab vastavalt tööjoonistele ja materjalide tootja paigaldusjuhenditele vahelakke ja tööohutusnõudeid heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjalid ning auru- ja tuuletõkkematerjalid, kasutades selleks vajalikke tööriistu 6) analüüsib koos juhendajaga enda  paigaldab vastavalt tööjoonisele ja paigaldusjuhendile põranda- ja laekonstruktsioonile tegevust puitpõrandate ja –vahelagede plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid ehitamisel  monteerib vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele vahelae elemendid, kasutades selleks vajalikke mehhanisme ja tööriistu  paigaldab tööjoonist järgides elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused  monteerib meeskonnaliikmena ja juhendamisel vastavalt koostejoonistele trepidetailidest trepi ning paigaldab selle  ehitab juhendamisel laudpõranda, sh paigaldab vastavalt tööjoonisele põrandalaagid ja isolatsioonimaterjalid, kasutades selleks nõuetele vastavat materjali  paigaldab juhendamisel põrandale aluskatte ning sellele parketi, järgides tööjoonist ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid  rakendab puitvahelae ja puitpõranda ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitvahelagede ja puitpõrandate ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 7 Katusekonstruktsioonide ehitamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab ja monteerib juhendatud meeskonnatööna nõuetekohaselt puitmaterjalist katusekonstruktsioone, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi  defineerib mõisted katuse sarikas, penn, pärlin, post, aluspuu katusekonstruktsioonide ehitamiseks,  kirjeldab erinevate teabeallikate põhjal vahelae ja lamekatuse konstruktsiooni erinevusi valib materjalid ja töövahendid,  määrab piltmaterjali põhjal kaldkatuste erinevaid tüüpe ja skitseerib tüüpseid lähtudes etteantud ehitusprojektist katusekonstruktsioonide lahendusi 2) ehitab juhendamisel erinevaid  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja katusekonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud katusekonstruktsioone, paigaldab lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) isolatsioonimaterjalid ja plaadistuse  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö 3) paigaldab etteantud kvaliteedinõudeid alustamist nende korrasolekus ja ohutuses järgides katusekonstruktsioonile  teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja aluskatte, tuulutusliistud, roovitise ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades laudise nõuetekohase mõõtmistäpsuse 4) ehitab räästad ja katuse läbiviigud,  arvutab mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks järgides tööjooniseid vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab 5) järgib katusekonstruktsioonide tulemuste tõesust ehitamisel töötervishoiu- ja  monteerib juhendamisel katusesõrestikud, järgides tööjooniseid ja kasutades vajalikke tööohutusnõudeid töövahendeid 6) analüüsib koos juhendajaga enda  valmistab meeskonnaliikmena ja juhendamisel puidust detailid (sarikad, liimpuittalad) ning tegevust erinevate koostab nendest naelplaatliidetega katusesõrestiku, järgides tootejooniseid ja spetsifikatsioone katusekonstruktsioonide ehitamisel ning kasutades vajalikke töövahendeid  ehitab meeskonnaliikmena ja juhendamisel pärlini ja pennsarikatega katusekonstruktsiooni, järgides tööjooniseid  ehitab meeskonnaliikmena ja juhendamisel lamekatuse puitkonstruktsiooni, järgides tööjooniseid  paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjalid ning auru- ja tuuletõkkematerjalid, järgides tööjooniseid ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid  paigaldab konstruktsioonile vastavalt tööjoonisele ja paigaldusjuhendile erinevatest puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  paigaldab katusele meeskonnatööna vastavalt kattematerjali paigaldamise juhendile aluskatte ning tuulutusliistud, roovitise ja/või laudise, järgides tööjooniseid ja kasutades selleks vajalikke töövahendeid  ehitab meeskonnatööna vastavalt tööjoonistele räästasõlmed, arvestades erinevate katusekonstruktsiooni tüüpidega  vormistab juhendamisel tööjooniste järgi katusele vajalikud läbiviigud (korstnad, luugid, ventilatsioonitorud), arvestades tuleohutusnõuetega   rakendab katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut katusekonstruktsioonide ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 8 Avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab erinevatest materjalidest konstruktsioonidele avatäited (uksed, aknad, katuse- ja laeluugid, trepid) ja voodrilaudise, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab meeskonnaliikmena  selgitab välja etteantud ehitusprojekti põhjal voodrilaudise ja avatäidete paigaldamiseks tööprotsessi sise- ja välisvooderduse vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) ning avatäidete paigaldamiseks, valib  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö materjalid ja töövahendid, lähtudes alustamist nende korrasolekus ja ohutuses etteantud ehitusprojektist  teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, 2) paigaldab puitkonstruktsioonile kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase roovitise ning sise- ja mõõtmistäpsuse välisvoodrilauad, järgides  arvutab juhendamisel mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal roovitise ja voodrilaudise tööülesandes etteantud paigaldamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse kvaliteedinõudeid eeskirju, hindab tulemuste tõesust 3) valmistab ja paigaldab vastavalt  paigaldab tuuletõkkeplaadile sobiva roovitise, arvestades projektis kavandatud voodrilaudade tööjoonistele ajutised avatäited, aknad suunda (vertikaal- või horisontaallaudis) ja uksed, arvestades erinevast  paigaldab tööjoonise järgi meeskonnatööna ettevalmistatud seinakarkassile sisemise materjalist avatäidete voodrilaudise, kasutades selleks ettenähtud kinnitusvahendeid ja töövahendeid paigaldusnõudeid  paigaldab meeskonnatööna välised voodrilauad ja teeb vajalikud voodriliited, kasutades selleks ettenähtud kinnitusvahendeid ja töövahendeid 4) järgib vooderdise ja avatäidete  teeb juhendamisel sauna sisevooderduse fragmendi koos nõuetekohase roovitise, paigaldamisel töötervishoiu- ja soojustusmaterjali, hüdroisolatsiooni ja sisevoodri paigaldamisega tööohutusnõudeid  valmistab ja paigaldab ajutised avatäited vastavalt etteantud vastavalt 5) analüüsib koos juhendajaga enda  kontrollib paigaldatavate avatäidete ja konstruktsiooni avade mõõtmete vastavust tegevust vooderdise ja avatäidete  kinnitab lengi avasse kiiludega, rihib selle ja paigaldab avatäidete kinnitusklambrid, arvestades paigaldamisel erinevatest materjalidest avatäidete paigaldamise nõudeid  paigaldab nõuetekohaselt piirdeliistud ja sisemised aknalauad  rakendab vooderdise ja avatäidete paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut vooderdise ja avatäidete paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 9 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate raketiste valmistamisel kasutatavatest materjalidest ning ehitab ja paigaldab raketisi, järgides töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi puitraketiste  selgitab mõistet raketis ning võrdleb erinevate teabeallikate põhjal inventaarsete ja ehitusplatsil ehitamiseks ja paigaldamiseks ning valmistatavate raketiste erinevusi valib materjalid ja töövahendid  selgitab raketiste paigaldamise ja toestamise põhimõtteid, lähtudes raketise tüübist ja nende lähtuvalt tööülesandest valmistamiseks kasutatavast materjalist 2) ehitab puidust ja puidupõhistest  selgitab jooniselt raketise ehitamiseks vajaliku info (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) materjalidest raketisi, lähtudes  kavandab meeskonnaliikmena tööoperatsioonide järjekorra, planeerib tööaja etteantud tööülesandest  valib materjalid ja töövahendid vastavalt tööülesandele (projektile, tööjoonisele) 3) ehitab ja toestab nõuetekohaselt  arvutab juhendamisel raketise valmistamiseks vajalike materjalide koguse, kasutades pindala ja vundamenditaldmiku, posti ja protsentarvutuse eeskirju, hindab saadud tulemuse tõesust  betoonvöö raketise, arvestades  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha raketise tüübist lähtuvaid korrashoiu ja puhtuse ning materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu paigaldamise ja toestamise  teeb juhendamisel edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd (projekteeritud põhimõtteid kõrgusmärgi ülekandmine, asukoha määramine), kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja 4) järgib raketiste ehitamisel ja mõõtmismeetodeid paigaldamisel töötervishoiu- ja  ehitab ja toestab meeskonnatööna nõuetekohaselt taldmiku raketise, järgides etteantud tööohutusnõudeid tööjooniseid 5) analüüsib koos juhendajaga enda  ehitab ja toestab meeskonnatööna nõuetekohaselt etteantud tööjooniste järgi posti raketise, tegevust puitraketiste ehitamisel ja pidades kinni lubatud tolerantsidest paigaldamisel  ehitab ja toestab meeskonnatööna nõuetekohaselt seinale betoonvöö raketise, järgides etteantud tööjooniseid  rakendab raketiste valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitraketiste ehitamisel ja paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 10 Troppimistööd 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnitab ja teisaldab juhendatud meeskonnatööna nõuetekohaselt puitmaterjale ja konstruktsioonielemente, kasutades selleks tõstetroppe ja koormakinnitusvahendeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet koorma peale- ja  selgitab teabeallikate põhjal koorma peale- ja mahalaadimise, ladustamise ja paigaldamise mahalaadimise, ladustamise ja nõudeid paigaldamise nõuetest  valib lähtuvalt tööülesandest tõstetropid ja trossid, arvestades tõstetööde teostamise põhimõtteid  hindab visuaalselt troppide ja tõstevahendite tehnilist seisukorda ja praagib välja tõstetööks sobimatud 2) juhendab nõuetekohaste  juhib materjalide ladustamisel ja teisaldamisel mehitamata tõsteseadet, järgides märguannetega tõsteseadme juhti tööohutusnõudeid ja etteantud tööjuhiseid tõstetöödel  ladustab materjalid vastavalt etteantud juhistele selleks ettenähtud kohta, tagades nende 3) teisaldab nõuetekohaselt materjalid ja kvaliteedi säilimise konstruktsioonielemendid, kasutades  demonstreerib signaalmärgistiku nõuetekohast kasutamisoskust, lähtudes etteantud mehitamata tõsteseadet tööülesandest 4) järgib puitkonstruktsioonide  haagib tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid ja juhendab käemärkidega tõsteseadmejuhti monteerimisel ja troppimisel tõste- ja montaažitöödel, järgides tööohutusnõudeid töötervishoiu-, tööohutus- ja  töötab meeskonnaliikmena, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestades keskkonnaohutusenõudeid inimeste ja keskkonnaga enda ümber 5) analüüsib koos juhendajaga enda  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut troppimisel ja tõstetöödel tegevust troppimisel ja tõstetöödel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 11 Puitrajatiste ehitamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt puitrajatisi, järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi puitrajatiste  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja puitrajatise ehitamiseks vajalikud lähteandmed ehitamiseks, valib materjalid ja (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) töövahendid, lähtudes etteantud  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö ehitusprojektist alustamist nende korrasolekus ja ohutuses 2) ehitab puit-terrassi, järgides etteantud  teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, ehitusprojekti kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ja tagades nõuetekohase 3) ehitab puitaia, lähtudes tööülesandest mõõtmistäpsuse 4) järgib puitrajatiste ehitamisel  valib puitrajatise ehitamiseks sobilikud materjalid, arvestades materjali kvaliteeti ja etteantud töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid juhiseid 5) analüüsib koos juhendajaga enda  arvutab juhendamisel mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal tööks vajaliku materjali koguse, tegevust etteantud puitrajatiste rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust ehitamisel   töötleb mõõtu, loodib ja fikseerib alusele terrassi kandesõrestiku vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele  töötleb mõõtu ja kinnitab kandesõrestikule terrassi kattelaudise või -plaadistuse vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele  töötleb mõõtu ja paigaldab terrassi piirdekonstruktsiooni vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele  töötleb mõõtu, viimistleb, loodib ja fikseerib aia vertikaalsed postid ning horisontaalsed kandelatid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele  töötleb mõõtu, viimistleb ja paigaldab puitaia kandelattidele lipid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele  rakendab puidust välisrajatiste ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitaia ja -terrassi ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 12 Praktika 30 EKAP Eesmärk: praktikal kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamise ja paigaldamisega tegelevas ehitusettevõttes taotletakse, et õpilane kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Praktika toetab ennast analüüsiva ja juhtiva isiksuse kujunemist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tutvub praktikaettevõtte  järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut töökorralduse ja  osaleb töökohal tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja vastaval väljaõppel enne tööle sisekorraeeskirjadega ning läbib asumist või järgneva töö juurde asumisel ning kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt töötervishoiu- ja tööohutusalase  valmistab kogenud töötaja juhendamisel ette oma töökoha ning valib ja valmistab ette vajalikud juhendamise materjalid ja töövahendid enne töö alustamist 2) planeerib töörühma liikmena ja  kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja korrastab selle pärast töö(operatsiooni) lõppu juhendamisel oma tegevust, järgib  osaleb töörühma liikmena raketiste, vooderdiste, puitrajatiste ja puitkarkass- konstruktsioonide töötamisel ettevõttes ehitamisel järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu ja tööohutusnõudeid väljakujunenud töörütmi  osaleb töörühma liikmena puitkonstruktsioonide (seinad, põrandad, vahelaed ja katus) ehitamisel 3) osaleb puitmaterjalist seinte, ja soojustamisel, järgides etteantud juhiseid, kvaliteedinõudeid ja energiatõhusa ehitamise vahelagede ja katuse põhimõtteid konstruktsioonide ehitamisel ja  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja soojustamisel, arvestades etteantud tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber kvaliteedinõudeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete 4) arendab suhtlemis- ja kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid koostöövalmidust töötades  vastutab töörühma liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest töörühma liikmena  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil 5) töötab ohutult ja keskkonda  järgib tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust säästvalt, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puitkonstruktsioonide ehitamisel, hindab juhendaja abiga enda tugevusi ja nõrkusi ning arendamist vajavaid aspekte ja ohutuid töövõtteid, 6) analüüsib enda toimetulekut  koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, fikseerides lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja erinevate tööülesannetega erinevate mida sellest õppis, puitkonstruktsioonide ehitamisel  vormistab aruande etteantud vormis korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid 13 Katusekatete paigaldamine (valik 1) 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab juhendamisel nõuetekohaselt erinevaid katusekattematerjale, arvestades katusekonstruktsiooni eripära, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet erinevatest  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja katusekatete paigaldamiseks vajalikud lähteandmed katusekattematerjalidest ja nende (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) paigaldamise nõuetest, arvestades  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töövahendid ning veendub enne töö alustamist katusekonstruktsiooni nende korrasolekus ja ohutuses 2) korraldab nõuetekohaselt oma  teeb juhendamisel etteantud tööjooniste põhjal tööks vajalikud mõõdistused (konstruktsiooni töökoha, valib materjalid ja mõõtmed ja tasapinnalisus) ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja töövahendid mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse 3) paigaldab juhendamisel  arvutab juhendamisel etteantud ehitusprojekti põhjal katusekatte paigaldamiseks vajaliku katusekattematerjali koos materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste lisatarvikutega vastavalt tootja tõesust paigaldusjuhenditele  arvutab sobiva roovi sammu, lähtudes mõõtmistulemustest ja paigaldatava katusekattematerjali 4) järgib erinevast materjalist tootja paigaldusjuhendist katusekatete paigaldamisel  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna sarikatele aluskatte ja distantsliistud, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vastavaid tööjooniseid 5) analüüsib koos juhendajaga enda  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna vastava tööjoonise põhjal roovituse, arvestades tegevust katusekatete paigaldamisel paigaldatava katusekattematerjali eripära  ehitab juhendamisel ja meeskonnatööna tuulekasti, lähtudes tööjoonisest  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna katusekivid koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna profiilpleki koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna SBS-materjalist katusesindlid koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna puidupõhised katusekatted (sindel, kimm, laast ja laud) koos lisatarvikutega (harja- ja räästaplekid), järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  rakendab erinevast materjalist katusekatete paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut katusekatete paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte 14 Palkmaja ehitamine (valik 2) 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab meeskonnaliikmena juhendamisel tööstuslikult valmistatud detailidest või moodulitest palkmaja, järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi ja  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja töödeks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni korraldab töölõigu piires mõõtmed, asukoht) nõuetekohaselt oma töökoha  koostab enne tööde alustamist vastavalt etteantud juhistele isikliku tööplaani, lähtudes materjalide, 2) paigaldab ja fikseerib töövahendite ja -võtete valikust vundamendile esimese palgirea,  osaleb nõuetekohase töökeskkonna loomisel, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, materjalide järgides ladustuspindade ning käiguteede olemasolu projektdokumentatsiooni  osaleb meeskonnaliikmena ja vastavalt etteantud juhistele vajalike mõõdistuste ja märketööde 3) paigaldab ja fikseerib tegemisel, kasutades asjakohaseid mõõteriistu (nt nivelliir, mõõdulatt, mõõdulint) ja palkdetailid ja mõõtmismeetodeid, lähtudes etteantud ehitusprojektist ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse tihendusmaterjalid lähtuvalt  osaleb meeskonnaliikmena ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite ja piirete paigaldamisel, projektist järgides tööohutusnõudeid ja/või paigaldusjuhendeid ning kasutades neid nõuetekohaselt 4) paigaldab avatäited, arvestades  ladustab materjalid, tagades nende kvaliteedi säilimise ning sorteerib jäätmed ja järgib palkseina vajumist jäätmekäitluseeskirja nõudeid 5) paigaldab lisasoojustuse  korrastab ja puhastab kasutatavad töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja palkseinale hooldusjuhendeid ning head ehitustava 6) järgib palkmaja ehitamisel  paigaldab vundamendile hüdroisolatsiooni ja esimese palgirea, järgides projekti ja paigaldusjuhendit töötervishoiu- ja ning kasutades selleks õigeid töövahendeid ja võtteid tööohutusnõudeid 7) analüüsib koos juhendajaga  kinnitab juhendamisel esimese palgirea vundamendile vastavalt etteantud juhistele, järgides tööjoonist ja paigaldusjuhendit enda tegevust palkmaja ehitamisel  paigaldab ja fikseerib meeskonnatööna tööjoonise põhjal seinapalgid koos tihendusmaterjalidega, avatäidete tenderpostid ning vertikaalsed postid, kasutades selleks vajalikke töövahendeid  paigaldab juhendamisel konstruktsiooni pingutamist ja vajumist ühtlustavad detailid vastavalt etteantud juhistele, järgides ehitusprojekti ja paigaldusjuhendit  paigaldab ja fikseerib meeskonnatööna pärlini ja sarikad, järgides tööjoonisteid ja paigaldusjuhendit  arvutab avatäite avale vajumisvaru puitmaterjali omadustest lähtuvalt ja töötleb selle põhjal ava mõõtu  paigaldab aknad ja uksed, lähtudes palkseina vajumisest ja tihendusmaterjalide omadustest  paigaldab juhendamisel palkseinale roovitise isasoojustuse paigaldamiseks, lähtudes projektist, kasutades selleks õigeid töövahendeid ja võtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  rakendab erinevast materjalist katusekatete paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  analüüsib juhendaja abiga erinevate tööülesannetega toimetulekut palkmaja ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  LISA 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Ehitusviimistluse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Õppe maht Eesti Mooduli Mooduli nimetus kutsehariduse nr arvestuspunktides 1 Sissejuhatus ehitusviimistluse eriala õpingutesse 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kutseoskusnõuetest õpitaval erialal ja ehitamise üldistest põhimõtetest, orienteerub töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning oskab lugeda tööjooniseid ja anda esmaabi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehitusviimistluse  leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja eriala õppekavast ja tööjõuturul kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest õpitavatel kutsetel nõutavatest  analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid kompetentsidest  leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid 2) mõistab ehitamise üldisi põhimõtteid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid  iseloomustab maalri, krohvija, plaatija ja põrandakatja kutset ning kutsetasemete erinevusi, kasutades ning omab ülevaadet kutsestandardite registrit ehituskonstruktsioonidest ja  osaleb õppekäikudel ehitus- ja remondiettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate viimistlustöödel kasutatavatest kutsetöö eripära ja õpitaval erialal töölerakendumise võimaluste kohta materjalidest ja töövahenditest  defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid ehitis, rajatis, hoone, 3) tunneb ehituslike tööjooniste projekteerimine, ehitusprojekt ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus koostamise ja vormistamise nõudeid  selgitab erinevate teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ulatuses, mis on vajalik edasiste selgitab erinevate teabeallikate põhjal hoone sise- ja välispindade lõppviimistlusele esitatavaid tööülesannete täitmiseks kvaliteedinõudeid  nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest 4) mõistab töötervishoiu ja tööohutuse  selgitab eskiisi ja tööjoonise erinevusi ja kasutusala, väljendades ennast eesti kirjakeele normide olulisust viimistlustöödel ja oskab kohaselt anda esmaabi  mõõdistab etteantud tööülesandest lähtuvalt ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud 5) mõistab energiatõhusa ehitamise mõõtkava põhimõtteid ja olulisust  selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest  iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid  koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest  selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele viimistlustöödel, sh töötamisel välistingimustes  selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest  nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust hoone sise- ja välispindade viimistlemisel  toob näiteid viimistlustöödel kasutatavate kemikaalide (värvid, lakid, õlid, immutusvahendid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega  sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist  selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral viimislustöödel  selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele  iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest  seostab hoone soojuskadu soojusfüüsikaalaste teadmistega  selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne)   iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile  analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel 2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid võimalusi ning piiranguid  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, 2) mõistab ühiskonna toimimist, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega tööandja ja organisatsiooni  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid väljakutseid, probleeme ja võimalusi  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest loomisel enda ja teiste jaoks  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli kultuurilises, sotsiaalses ja/või  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja rahalises tähenduses võimalused 4) mõistab enda vastutust oma tööalase  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas karjääri kujundamisel ning on  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid motiveeritud ennast arendama  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust 3 Tasandustööd 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased töövõtted ja töövahendite kasutamise oskuse hoone horisontaalsete ja vertikaalsete pindade viimistlemiseks ettevalmistamisel, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet aluspindade  selgitab teabeallikate põhjal pahtlite ja tasandussegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala tasandamisel kasutatavatest ehitustöödel materjalidest ja töövahenditest  võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid pahtleid, lähtudes nende 2) kavandab tööprotsessi, valib tüübist ja kasutuskohast, rakendab keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi materjalid ja töövahendid, lähtudes  võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid tasandussegusid, arvestades etteantud tööülesandest nende füüsikalis-keemilisi omadusi ja kasutusvõimalusi 3) kasutab asjakohaseid töövahendeid ja  eristab tasandustöödel kasutatavaid töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) sobivaid töövõtteid erinevast ja teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles materjalist aluspindade tasandamisel,  hindab visuaalvaatluse teel aluspinna seisundit, selgitades aluspinna materjali (betoon, arvestades etteantud gaasbetoon, kergbetoon, lubiliivakivi e silikaattellis, kärgtellis, kuivkrohvplaat) omadusi kvaliteedinõudeid  hindab etteantud tööülesande põhjal aluspinna ja tasandustöödel kasutatava(te) materjali(de) 4) järgib töötervishoiu-, tööohutus- ja vastastikust sobivust, arvestades materjalide tootja paigaldusjuhendit keskkonnaohutusnõudeid  kasutab asjakohaseid mõõtevahendeid ja loodi, mõõtes etteantud pinna tasasuse ja loodsuse tasandustöödel  arvutab töö tegemiseks vajalike materjalide koguse ja planeerib tööaja lähtuvalt tootekirjelduses 5) analüüsib juhendajaga oma tegevust (tehnilises informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist, kasutades pindala ja tasandustöödel materjalide ja mahuarvutuse meetodeid töövahendite kasutamisel  korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab ohutusnõudeid järgides töölava  katab mittetasandatavad pinnad sobiva kattematerjaliga  valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid ning veendub, et tööfrondil ei oleks segavaid või üleliigseid esemeid  valib sobivad töö- ja isikukaitsevahendid lähtuvalt kasutatavast materjalist ja etteantud tööülesandest  katab kinni mittetasandatavad pinnad, kasutades sobivaid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid  tasandab põrandapinna, kasutades tasandussegu ja sobivaid töövahendeid ning järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja ergonoomilisi töövõtteid  pahteldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides seinapinna, kasutades sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja isikukaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhenditest ning üldtunnustatud heast tavast   järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  rakendab tasandustöödel asjakohaseid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  analüüsib koos juhendajaga töövahendite kasutamisoskust ja erinevate tööülesannetega toimetulekut erinevast materjalist aluspindade tasandamisel ja lõppviimistluseks ettevalmistamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 4 Krohvimistööd 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane krohvib kvaliteedinõuetele vastavalt ehitiste sise- ja välispindu ning teeb juhendamisel krohviparandustöid (sh seina- ja karniisidetailide taastamine), järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet krohvimisel  võrdleb erinevaid krohvitüüpe, lähtudes krohvi koostisest ja füüsikalis-keemilistest omadustest kasutatavatest materjalidest,  iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid, arvestades nende nakke- ja kandevõimet töövahenditest ning füüsikalis-keemilisi omadusi 2) kavandab tööprotsessi, valib  tunneb näidismaterjali põhjal ära nurga-, avaliite- ja deformatsioonivuugi profiili ning iseloomustab materjalid ja töövahendid, lähtudes neid, lähtudes otstarbest  selgitab etteantud tööülesande põhjal krohvitööde tegemiseks vajaliku info ja planeerib tööaja etteantud tööülesandest  hindab juhendamisel olemasolevate pindade seisundit ning mõõdab krohvitava pinna suuruse ja 3) krohvib etteantud kvaliteedinõuetele tasasuse, kasutades nõuetekohaselt mõõtevahendeid ja loodi vastavalt ehitise sise- ja välispinna  arvutab juhendamisel tööks vajalike materjalide koguse, juhindudes krohvimismaterjalide ning teeb krohviparandustöid, kasutamistingimustest ja kulunormist ning kasutab pindala- ja mahuarvutuse meetodeid lähtudes etteantud tööülesandest  koostab juhendamisel infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete valiku, materjalikulu ning tööaja arvutamise tulemustest 4) rakendab õppetöö käigus omandatut  korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides reaalses töökeskkonnas juhendaja tööohutusnõudeid juhendamisel toimuval praktikal  valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust 5) järgib krohvimistöödel energiatõhusa  ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu ehitamise põhimõtteid ning  katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid töötervishoiu-, tööohutus- ja  valmistab tööks ette erinevad krohvisegud ja materjalid, juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest keskkonnaohutusnõudeid protsessist 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust  valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja ehitiste sise- ja välispindade pindade omadustest ja vastastikusest sobivusest krohvimisel ja krohviparandustöödel  krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud kvaliteedinõuetest ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja-võtteid  teeb juhendamisel tööülesandest lähtuvalt masinkrohvimist, järgides etteantud kvaliteedinõudeid  hindab juhendamisel visuaalselt taastatavate pindade ja seina või karniisidetailide seisundit  valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige tehnoloogia, materjalid ja töövahendid  valmistab ette parandatavate ehisdetailide pinnad, arvestades aluspinna seisukorda ning kasutatavate materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust  taastab juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab krohvitöödel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut krohvimisel ja krohvipindade, sh ehisdetailide, taastamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 5 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt soojusisolatsiooni liitsüsteemi, parapette ja fassaadipindade plekkdetaile, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet soojusisolatsiooni  selgitab mõistet soojusisolatsiooni liitsüsteem ja analüüsib selle mõju ehitise energiatõhususele, liitsüsteemidest, nende paigaldamisel kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid kasutatavatest materjalidest ja  iseloomustab tööülesandest lähtuvalt soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamisel kasutatavaid töövahenditest materjale, arvestades nende omadusi (soojajuhtivus, tulepüsivus, veeauru läbilaskmisvõime) ning aluspinna nakke- ja kandevõimet 2) kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes  eristab näidiste põhjal ja võrdleb erinevaid soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamisel kasutatavaid etteantud tööülesandest tüübleid, lähtudes nende kasutustingimustest ja paigaldusnormidest 3) paigaldab erinevaid soojusisolatsiooni  iseloomustab etteantud joonise alusel erinevaid katus-sein, sein-sokkel, sokkel-pinnas, avatäidete- liitsüsteeme ja fassaadi ning parapeti sein standardseid sõlmlahendusi plekkdetaile, lähtudes etteantud  selgitab etteantud tööülesande põhjal välja soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamiseks vajaliku tööülesandest ja kvaliteedinõuetest informatsiooni (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid, paigaldamise meetod jms) ja planeerib 4) rakendab õppetöö käigus omandatut tööaja reaalses töökeskkonnas juhendaja  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest juhendamisel toimuval praktikal  hindab juhendamisel soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, 5) järgib soojusisolatsiooni liitsüsteemi kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid ja plekkdetailide paigaldamisel  koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest ning tööohutus- ja  ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu keskkonnaohutusnõudeid  katab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust eest, kasutab asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid soojusisolatsiooni liitsüsteemide ja  valmistab juhendamisel ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna plekkdetailide paigaldamisel deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid ning täidab sobiva krohviseguga suuremad ebatasasused ja krundib aluspinna)  paigaldab sokli- või juhtsiini, majakad ning soojusisolatsiooniplaadid, juhindudes etteantud tööülesandest, kvaliteedinõuetest ja materjalide paigaldusjuhendist   paigaldab lisatarvikud (liiteprofiilid, vuugiprofiilid, nurgaprofiilid, vuugilindid, tüüblid), juhindudes kvaliteedinõuetest, projektist ja/või materjalide paigaldusjuhendist või objekti omapärast  armeerib kogu soojusisoleeritud pinna, järgides kvaliteedinõudeid ja materjalide paigaldusjuhendit  krundib pinnad viimistluskrohvi nakke tagamiseks, kasutades sobivat krunti ja kruntimismeetodit  valmistab ja kannab pinnale viimistluskrohvi või paigaldab viimistlusplaadid, juhindudes tootja paigaldusjuhisest tagamaks viimistletava pinna ühtlase tasapinnalise välisilme  selgitab juhendamisel parapeti ja fassaadipinna plekkdetailide vajaduse ja paigaldusnõuded, lähtudes projektist  töötleb juhendamisel ettevalmistatud plekkdetaile (akna-, parapetiplekid) objektil, juhindudes tööjoonisest ja materjali omadustest ning tegelikust olukorrast kohapeal ja kasutab sobivaid töövahendeid ja -võtteid  valmistab ette aluspinna plekkdetailide paigaldamiseks, juhindudes tööülesandest  paigaldab, kinnitab ja tihendab juhendamisel lihtsamad plekkdetailid (nt akna-, parapetiplekid) vastavalt etteantud projektlahendusele ja paigaldusjuhisele (plekkdetailide kalded, ülekatted, ülespöörded, veenina pikkused)  katab vastpaigaldatud plekkdetailid kaitsmaks neid järgnevatel töödel tekkida võivate kahjustuste eest, kasutades asjakohaseid kattematerjale ja töövõtteid  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhenditest ning üldtunnustatud heast tavast  sooritab sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, arvestades kutsetöö spetsiifikat  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber  rakendab materjalide paigaldamisel ja töövahendite kasutamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut soojusisolatsiooni liitsüsteemi ja plekkdetailide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 6 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt kuivkrohvplaate, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet  eristab näidiste alusel kuivkrohvplaate ja võrdleb neid, lähtudes kasutusotstarbest ehitustöödel kuivkrohvkonstruktsioonide  võrdleb kuivkrohvplaatide paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale nende kasutusvõimaluste ja ehitamisel kasutatavatest materjalidest omaduste alusel ja töövahenditest  selgitab kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamiseks vajaliku info, lähtudes etteantud tööülesandest 2) kavandab tööprotsessi, valib (mõõtmed, asukoht, paigaldamise meetod) ja planeerib tööaja  valib sobivad materjalid (kuivkrohvplaadid, karkassimaterjalid, kinnitusvahendid), arvestades nende materjalid ja töövahendid omadusi, kasutusotstarvet ja tootja paigaldusjuhiseid kuivkrohvplaatide paigaldamiseks,  arvutab juhendamisel kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse, juhindudes lähtudes etteantud tööülesandest tootja paigaldus- ja kasutusjuhenditest, kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju 3) ehitab juhendamisel seinakarkassi ja  valib kuivkrohvplaatide paigaldamiseks sobilikud töövahendid, veendudes enne töö alustamist paigaldab nõuetekohaselt töövahendite korrasolekus ja ohutuses kuivkrohvplaadid, lähtudes  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha tööülesandest korrashoiu ja puhtuse 4) rakendab õppetöö käigus omandatut  hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda ja vastavust kuivkrohvplaatidega kaetavatele aluspindadele ja karkassile esitatavatele nõuetele reaalses töökeskkonnas toimuval  valmistab ette lähtuvalt tööülesandest karkassi paigaldamiseks aluspinna, arvestades aluspinna praktikal seisukorda ja karkassile esitatavad nõuded 5) järgib kuivkrohvplaatide  rihib ja loodib juhendamisel pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil, paigaldamisel energiatõhusa kasutades asjakohaseid töövahendeid ehitamise põhimõtteid ning  ehitab puit- või metallkarkassi lihtsamad konstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), lähtudes tööohutus- ja etteantud paigaldusjuhisest, tööülesandest ja kvaliteedinõuetest keskkonnaohutusnõudeid  paigaldab lähtuvalt paigaldusmeetodist seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseid kuivkrohvplaatide paigaldamisel  pahteldab ja armeerib vuugid, pahteldab kruvipead ja parandab löögiaugud, juhindudes etteantud kvaliteedinõuetest  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava   kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab kuivkrohvplaatide paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut kuivkrohvplaatide paigaldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 7 Maalritööd 22 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade viimistlemise tehnoloogiad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet maalritöödel  võrdleb värvitüüpe ja nende kasutusala, lähtudes värvides kasutatavast sideainest ja pigmendist kasutatavatest materjalidest, ning rakendades keemiaalaseid teadmisi töövahenditest ja aluspinnale  selgitab teabeallikate põhjal immutuskrundi ja kruntvärvi erinevust ning põhjendab kruntimise ja esitatavatest kvaliteedinõuetest immutamise vajadust viimistlustöödel 2) kavandab tööprotsessi, valib  eristab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid (pintslid, tapeedi- ja värvirullid), seadmeid ja masinaid, selgitades erialast terminoloogiat kasutades nende kasutusvõimalusi materjalid ja töövahendid vastavalt  iseloomustab maalritöödel kasutatavate materjalide (värvid, õlid, lakid, lahustid) omadustest etteantud tööülesandele tulenevaid nõudeid viimistlustöödele erinevas keskkonna- ja ilmastikutingimustes 3) viimistleb ehitiste sise- ja välispinnad  selgitab välja viimistlustööks vajaliku info ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest värvi, laki või õliga, järgides tööde  mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid (mõõtmed ja tehnoloogiat ja etteantud aluspinna tasasus), kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid kvaliteedinõudeid  rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, 4) rakendab õppetöö käigus omandatut lähtudes mõõtetulemustest ja tootekirjelduses (tehnilises informatsioonis, tootejuhises) etteantud reaalses töökeskkonnas toimuval materjali kulunormist  koostab ja vormistab infotehnoloogiavahendite abil tööülesande täitmiseks vajaliku praktikal õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, arvestades tööde tegemise tehnoloogilist järjekorda 5) järgib maalritöödel energiatõhusa  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides ehitamise põhimõtteid ning tööohutusnõudeid  katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja –võtteid  töötervishoiu, tööohutus- ja  valib ja kasutab sobivaid töövahendeid (pintsel, hari, rull, pihusti) lähtuvalt etteantud keskkonnaohutusnõudeid tööülesandest ja kasutatavast viimistlustehnoloogiast 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust  eemaldab viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid, kasutades nii termilise, keemilise kui ehitise sise- ja välispindade mehhaanilise eemaldamise võimalusi värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel  peseb aluspinna sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga  krundib värvitava aluspinna, kasutades selleks sobivaid töövõtteid  tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb värvitava aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid  hermetiseerib sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali tootja kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetest  krundib ja vajaduse korral teeb vahevärvimise ning värvib pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid ja etteantud tööülesannet  lakib või õlitab viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid ja etteantud tööülesannet  parandab töö käigus tekkinud vead, kasutades selleks sobivaid meetodeid  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava  kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ehitise sise- ja välispindade värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 8 Rullmaterjalide paigaldamine seintele 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt seintele rullmaterjale, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet seinale paigaldavatest  eristab näidiste põhjal paber-, tekstiil-, vinüül- ja klaaskiudtapeeti ning kirjeldab lähtuvalt nende rullmaterjalidest ning nende omadustest nõudeid tapeeditavale aluspinnale paigaldamisel kasutatavatest  selgitab teabeallikate põhjal rullmaterjalide tingmärkide tähendusi abimaterjalidest ja töövahenditest  nimetab lähtuvalt paigaldatava rullmaterjali liigist tapeetimistöödel kasutatavad töö- ja 2) kavandab tööprotsessi, valib abivahendeid  selgitab välja etteantud tööülesande (projekti, joonis vms) põhjal rullmaterjali paigaldamiseks materjalid ja töövahendid, lähtudes vajalikud andmed (seina asukoht, avade arv ja kuju, kasutatavad materjalid) etteantud tööülesandest  hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisundit ja vastavust rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale 3) valmistab nõuetekohaselt ette esitatavatele nõuetele aluspinna ja paigaldab seinale  mõõdab lähtuvalt tööülesandest rullmaterjaliga kaetava seinapinna vajalikud parameetrid rullmaterjali, järgides etteantud (mõõtmed ja aluspinna tasasus), kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid ja loodi tööülesannet ja kvaliteedinõudeid  koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, 4) rakendab õppetöö käigus omandatut töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest reaalses töökeskkonnas toimuval  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid praktikal  valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid, juhindudes tööülesandest ja 5) järgib seinte katmisel tööoperatsioonide järjekorrast rullmaterjalidega energiatõhusa  tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna, järgides materjalide tootja ehitamise põhimõtteid ning kasutusjuhendeid ja aluspinnale esitatavaid nõudeid töötervishoiu, tööohutus- ja  krundib ja vajadusel värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna, lähtudes etteantud tööülesandest keskkonnaohutusnõudeid ja aluspinnale esitatavatest nõuetest 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust  paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud seinapinna katmisel rullmaterjalidega kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet  parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades), kasutades sobivaid abivahendeid  kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava   arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut seinapinna katmisel rullmaterjalidega  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 9 Dekoratiivviimistlus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab juhendamisel dekoratiivviimistlustehnikaid erinevate dekoratiivvärvidega, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet kaasaegsetest  võrdleb dekoratiivvärvidega (struktuurvärvid, lasuur, efektvärvid) loodavaid efekte ja pinnale dekoratiivvärvidest ja kandmise mooduseid, lähtudes värvides kasutatavast pigmendist, side- ja täiteainest jäljendustehnikatest ning nende  kirjeldab klassikalisi dekoratiivviimistlustehnoloogiaid (šabloonvärvimine, marmoreerimine, kasutusvõimalustest aaderdamine, fresko) ja toob teabeallikate põhjal näiteid nende kasutamise kohta nii kaasajast kui ka ajaloost 2) kavandab tööprotsessi, valib  selgitab välja etteantud tööülesande (projekt, joonis, kirjeldus) põhjal tööde tegemiseks vajalikud materjalid ja töövahendid andmed (töödeldavate pindade asukoht, pindala) vastavalt etteantud tööülesandele  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha 3) kannab juhendamisel  valib juhendamisel vastavalt kasutatavale viimistlustehnoloogiale abimaterjalid ja töövahendid ettevalmistatud pinnale (eriotstarbelised pintslid, aaderduskamm) dekoratiivvärvi või  valmistab juhendamisel töö proovipinna ehk näidise, lähtudes etteantud tööülesandest -värvisüsteemi, lähtudes  katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja –võtteid tööülesandest ja toote  hindab aluspinna vastavust dekoratiivvärvidega kaetavatele pindadele esitatavatele nõuetele paigaldustehnoloogiast (pinnatasasus, veeimavus) 4) rakendab õppetöö käigus  krundib ja vajadusel värvib viimistletavad pinnad, arvestades pinnale kantava dekoratiivvärvi eripära ja paigaldamise tehnoloogiat omandatut reaalses töökeskkonnas  värvib juhendamisel lähtuvalt tööülesandest ja toote paigaldusjuhendist ja/või paigaldustehnoloogiast toimuval praktikal lasuur-, struktuur- ja dekoratiivvärvidega, kasutades erinevaid töötlemistehnikaid (rulliga, pintsliga ja pahtlilabidaga)  5) järgib töötervishoiu-, tööohutus-  korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning ja keskkonnaohutusnõudeid üldtunnustatud head tava dekoratiivviimistlustehnikate  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja kasutamisel tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber 6) analüüsib juhendamisel oma  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut dekoratiivvärvide ning dekoratiivviimistlustehnikate kasutamisel tegevust dekoratiivvärvidega  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades värvimisel ja infotehnoloogiavahendeid dekoratiivviimistlustehnikaid kasutades 10 Hüdroisolatsioonitööd siseruumides 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ette aluspinnad ja paigaldab nõuetekohaselt hüdroisolatsioonimaterjalid hoone siseruumides, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet märgade ja niiskete  defineerib mõiste hüdroisolatsioon ning selgitab hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi ruumide isoleerimisel kasutatavatest kasutusala järgi, arvestades konstruktsioonidele mõjuvaid veekoormusi (niiskus, pinnavesi ning hüdroisolatsioonimaterjalidest inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, leke, kondensvesi) 2) kavandab tööprotsessi, valib  võrdleb teabeallikate põhjal erinevaid hüdroisolatsioonitüüpe, lähtudes nende tehnilistest omadustest, materjalid ja töövahendid kasutusotstarbest ehitustöödel ja pinnale kandmise viisist hüdroisolatsiooni paigaldamiseks  selgitab välja siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (ruumi siseruumides, lähtudes etteantud asukoht, läbiviigud, töödeldavate pindade mõõtmed), lähtudes etteantud tööülesandest (projekt, tööülesandest joonis) 3) paigaldab nõuetekohaselt  arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja juhistest, materjalide hüdroisolatsioonimaterjali, lähtudes kulunormist ja rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirju  koostab etteantud nõuete kohaselt õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi ja vormistab selle, kasutades tööülesandest ja tootjapoolsetest infotehnoloogiavahendeid paigaldusjuhenditest  hindab juhendamisel hüdroisoleeritavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust etteantud nõuetele, juhindudes etteantud tööülesandest 4) rakendab õppetöö käigus omandatut  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, valib vajalikud töövahendid ja ladustab valitud reaalses töökeskkonnas toimuval materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide praktikal ladustuspinna ning käiguteede olemasolu 5) järgib hüdroisolatsioonitöödel  puhastab ja krundib aluspinna, arvestades paigaldatava hüdroisolatsioonimaterjali tootja paigaldusjuhendi nõudeid energiatõhusa ehitamise põhimõtteid  paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendi kulunormi ja ning töötervishoiu-, tööohutus- ja hüdroisoleeritud pinnale esitatavaid nõudeid keskkonnaohutusnõudeid  paigaldab juhendamisel läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitoru, trapid) hüdroisolatsiooni, järgides 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust tootja paigaldusjuhiseid või projektipõhist tööjoonist hüdroisolatsiooni paigaldamisel  paigaldab juhendamisel ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, järgides etteantud siseruumides kvaliteedinõudeid  korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 11 Plaatimistööd 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad nõuetekohaselt keraamiliste ja kiviplaatidega, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet plaatimistöödel  selgitab oma sõnadega mõisteid püstvuuk, nihutatud vuuk, deformatsioonivuuk, läbiviik kasutatavatest materjalidest ja  eristab näidiste alusel looduslikest kivimitest, pressitud tsementsegust või põletatud savist valmistatud töövahenditest plaate 2) kavandab tööprotsessi, valib  selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate keraamiliste ja kiviplaatide materjalid ja töövahendid vastavalt omadused ja sellest lähtuvalt toob näiteid nende kasutusvõimaluste kohta ehitustöödel etteantud tööülesandele 3) valmistab ette aluspinna ning plaadib  võrdleb tootekirjelduse alusel plaatimissegusid, arvestades plaatmaterjali ja plaaditavate pindade tasapinnalised seina- ja eripära (külma-, kuuma-, niiskuskindlus, survetugevus) põrandapinnad keraamiliste või  tunneb ära ja nimetab plaatimistöödel kasutatavaid käsitööriistu (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, kiviplaatidega, järgides etteantud lõiketangid, plaadinuga, lood), seadmeid ja mõõteriistu (segutrell, plaadilõikur, frees, lasermõõteriist) kvaliteedinõudeid  selgitab välja tööülesande põhjal plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed, läbiviikude 4) vuugib plaaditud pinnad ja viimistleb arvu vuugid kvaliteedinõuete kohaselt,  hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks kasutades sobivaid materjale ja esitatud nõuetele töövahendeid  valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hereetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud 5) rakendab õppetöö käigus omandatut tööülesandest reaalses töökeskkonnas toimuval  mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu praktikal  koostab tasapinnalise seinapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise 6) järgib plaatimistöödel energiatõhusa ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust ehitamise põhimõtteid ning  koostab tasapinnalise põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise töötervishoiu-, tööohutus- ja ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust keskkonnaohutusnõudeid 7) analüüsib juhendamisel oma tegevust  arvutab tööks vajalike materjalide kogused ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi tasapinnaliste seina- ja põrandapindade plaatimise erinevatel  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku tööetappidel elektri ja vee ning käiguteede olemasolu  puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained  tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid  katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid  märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust  töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid  puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kasutades asjakohaseid töövahendeid  viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad ning seina ja põranda liitekohad, lähtudes deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest   katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste eest  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid (tolmumask, turvajalanõud, turvaprillid, kindad, põlvekaitsmed, kuulmekaitsmed)  korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga enda ümber, järgides rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevatel tööetappidel toimetulekut tasapinnaliste, täisnurksete seina- ja põrandapindade plaatimisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 12 Erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane plaadib kvaliteedinõuete kohaselt ettevalmistatud erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi erikujuliste  selgitab oma sõnadega mõisteid diagonaalvuuk, majakas, trapp seina- ja põrandapindade  selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate keraamiliste, klaas- ja kiviplaatide plaatimiseks, valib materjalid ja omadused ning iseloomustab sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi erikujuliste pindade plaatimisel töövahendid vastavalt etteantud  võrdleb plaadiliime, arvestades etteantud plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära tööülesandele  selgitab välja tööülesande põhjal tööks vajaliku info (asukoht, kuju, mõõtmed, läbiviikude arv)  hindab aluspindade seisundit ja vastavust tööülesandega etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks 2) valmistab ette aluspinna ning plaadib esitatud nõuetele erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides etteantud kvaliteedinõudeid  valib materjalid (plaadid, tasandus-, plaatimissegu või liim, vuukimissegu, hereetikud) ja 3) vuugib erikujulised plaaditud pinnad töövahendid, lähtudes tööülesandest ja viimistleb vuugid kvaliteedinõuete  mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu kohaselt, kasutades sobivaid materjale  koostab nii kaldega kui astmetega põrandapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades ja töövahendeid kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust  koostab nii kaarekujulise eenduva osaga kui nišiga seinapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust 4) rakendab õppetöö käigus omandatut  arvutab tööks vajalike materjalide koguse ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid reaalses töökeskkonnas toimuval teadmisi praktikal  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku 5) järgib erikujuliste pindade plaatimisel elektri ja vee ning käiguteede olemasolu töötervishoiu, tööohutus- ja  arvutab majakate kõrgused, lähtudes normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna keskkonnaohutusnõudeid suurusest 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust  puhastab aluspinna, eemaldades sellelt eendid ja naket vähendavad ained erikujuliste seina- ja põrandapindade  paigaldab kõrgusmärgid ja teeb majakad, järgides nõuetekohaseid kaldeid plaatimise erinevatel etappidel  tasandab, krundib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid  katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid  märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja koostatud jaotuskavandit  töötleb (lõikab, lihvib, freesib) etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju  plaadib kaldega põrandapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust  plaadib astmelise pinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust  plaadib nõuetekohaselt nišiga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust  plaadib kaarekujulise eenduva osaga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust  puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga  valib sobiva hermeetiku ja viimistleb seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, läbiviigud, sh trapid, lähtudes vuugi laiusest ja sügavusest  katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste eest  eemaldab juhendamisel vigastada saanud või ebakvaliteetselt paigaldatud plaadid, puhastab pinnad ja taastab vajadusel hüdroisolatsiooni  asendab vigastatud plaadid uutega, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid   parandab töö käigus tekkinud vead (ebatasasused liimkihis, plaatide paigaldamise ebatasasused jm)  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid (tolmumask, turvajalanõud, turvaprillid, kindad, põlvekaitsmed, kuulmekaitsmed)  korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut plaatimistöödel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 13 PVC- ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt põrandale polüvinüülkloriidist ja tekstiilist rull- ja plaatmaterjale, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet PVCst ja tekstiilist  eristab näidiste põhjal põrandale paigaldatavaid polüvinüülkloriidist (PVC) ja tekstiilist rull- ja põrandakatetest ja nende plaatmaterjale paigaldamisel kasutatavatest  võrdleb lähtuvalt tööülesandest tootja juhendite alusel PVCst ja tekstiilist põrandakatetega kaetavatele töövahenditest aluspindadele esitatavad nõudeid 2) kavandab tööprotsessi, valib  eristab ja nimetab põrandakattematerjalide paigaldamisel kasutatavaid käsitööriistu, seadmeid ja materjalid ja töövahendid, lähtudes mõõteriistu, teab nende kasutusotstarvet etteantud tööülesandest  selgitab välja etteantud tööülesande (projekti, joonis) põhjal põrandakattematerjalide paigaldamiseks 3) valmistab ette nõuetekohaselt vajalikud andmed (asukoht, avad, kasutatavad materjalid) aluspinna, arvestades aluspinna  mõõdab lähtuvalt etteantud tööülesandest asjakohaseid mõõtevahendeid kasutades põrandakattega seisundit, kasutatavaid materjale ja kaetava pinna parameetrid (mõõtmed, põrandapinna niiskustase ja tasasus) tehnoloogiat  hindab aluspindade seisundit, juhindudes kasutatavate rullmaterjalide omadustest 4) paigaldab põrandale rullmaterjale,  koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, lähtudes etteantud tööülesandest ja töövahendite ja-võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest tootja paigaldusjuhendist  korraldab oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee 5) rakendab õppetöö käigus omandatut  valmistab tööks ette aluspinna (vajadusel pahteldab, lihvib), liimi ja põrandakattematerjalid, reaalses töökeskkonnas toimuval juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast praktikal  paigaldab põrandakattematerjalid, juhindudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, tootja 6) järgib töötervishoiu, tööohutus- ja juhendist ning rullmaterjalide paigaldamisel vajalikest sisekliima nõuetest keskkonnaohutusnõudeid  korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava 7) analüüsib juhendamisel oma tegevust  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja PVC ja tekstiilist tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber põrandakattematerjalide  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut PVCst ja tekstiilist paigaldamisel põrandakattematerjalide paigaldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 14 Parketi paigaldamine 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt erinevaid parketiliike, järgides tööde tehnoloogiat, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi, valib  iseloomustab erinevaid parketiliike, lähtudes nende omadustest ja paigaldustehnoloogiast materjalid ja töövahendid, lähtudes  selgitab välja tööülesande põhjal parketi paigaldamiseks vajalikud lähteandmed (ruumi asukoht, etteantud tööülesandest mõõtmed, aluspinna materjal, kasutatavad materjalid) ja planeerib tööaja 2) valmistab ette põrandapinna ja  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes tööülesandest paigaldab lähtuvalt materjali  arvutab parketi paigaldamiseks vajalike materjalide kogused, rakendades matemaatikaalaseid jaotuskavandist parketi, järgides teadmisi etteantud kvaliteedinõudeid  kontrollib visuaalvaatlusel aluspinna ja töötingimuste vastavust etteantud materjali 3) rakendab õppetöö käigus omandatut paigaldustehnoloogiast tulenevatele nõuetele reaalses töökeskkonnas toimuval  valmistab ette (tasandab, pahteldab, lihvib, puhastab ja krundib) parketiga kaetavad põrandapinnad, praktikal arvestades aluspinna seisundit ja nõuetele vastavust  katab kinni mittekaetavad pinnad, kaitstes neid töö käigus tekkida võivate kahjustuste ja määrdumise eest  märgib ettevalmistatud põrandapinnale materjali jaotuskavandi, lähtudes etteantud tööülesandest 4) järgib parketi paigaldamisel põrandale  paigaldab alusmaterjalid, lähtudes aluspõranda liigist ja paigaldatavast materjalist töötervishoiu-, tööohutus- ja  sobitab parketilauad sõltuvalt parketiliigist, arvestades visuaalset terviklikkust keskkonnaohutusnõudeid  määrab põrandapinna suuruse nõuetest tulenevalt deformatsioonivuukide vajaduse ning paigaldab 5) analüüsib juhendamisel oma tegevust need nõuetekohaselt põranda ja püsikonstruktsioonide liitekohtadesse erinevatel tööetappidel parketi  paigaldab aluspõrandale liimitava parketi, lähtudes tootja paigaldusjuhendist ja etteantud kvaliteedinõuetest paigaldamisel põrandale  paigaldab juhendamisel ujuvparketi, lähtudes etteantud tööülesandest  lihvib juhendamisel viimistlemata liimitava parketi ning täidab tühimikud ja defektid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja materjale  lihvib parketipinna viimistluseelselt ja lõpp-viimistluseks lakib või õlitab, lähtudes etteantud tööülesandest  vormistab nõuetekohaselt erinevate materjalide (nt vaip, seinakattematerjal) liitekohad või paigaldab sobivad liistud, lähtudes etteantud tööülesandest  hooldab (puhastab, õlitab ja poleerib) parkettpõrandat, kasutades sobivaid hooldusvahendeid vastavalt tööülesandele  korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut parketi paigaldamisel põrandale  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 15 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt epoksüvaik pinnakatteid, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane arendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet epoksüvaik  iseloomustab erinevad epoksüvaik pinnakatteid ja süsteeme, lähtudes nende sideainest, füüsikalistest materjalidest ja süsteemidest ning omadustest ja kasutusotstarbest ehitustöödel  kaetavatele aluspindadele esitatavatest  võrdleb eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal erinevast materjalist (betoon, puit, erinevad nõuetest ehitusplaadid) aluspindadele esitatavaid nõudeid (niiskussisaldus, nakkevõime, temperatuur) 2) kavandab tööprotsessi, valib epoksüvaik materjalidega katmiseks materjalid ja töövahendid, lähtudes  selgitab tööülesande põhjal välja epoksüvaik pinnakatte paigaldamiseks vajaliku info (põrandapinna etteantud tööülesandest, asukoht, materjal ja mõõtmed) ja planeerib juhendamisel tööaja 3) paigaldab kvaliteedinõudeid ja  kontrollib juhendamisel aluspinna vastavust epoksüvaik pinnakattega katmiseks (aluspinna materjal, juhendeid järgides erinevaid krobelisus/struktuur, poorsus, praod, konarused ning aluspinna temperatuur ja niiskus), lähtudes epoksüvaik pinnakatteid, lähtudes aluspinnale esitatavatest nõuetest etteantud tööülesandest  valmistab meeskonnas ette aluspinnad, kasutades freesi, liivapritsi või lihvimisseadet ja täidab sobiva 4) töötleb epoksüvaik pinnakatte vahe- seguga ebatasasused ja lõppviimistluskihte vastavalt  krundib vastavalt tootja juhendile sobiva krundi ja/või impregneeriga aluspinna, kasutades sobivaid materjali tootja poolt antud juhendile töövahendeid ja -võtteid 5) rakendab õppetöö käigus omandatut  kannab meeskonnatööna ja vastavalt tootja juhendile aluspinnale epoksüvaik pinnakatte vahekihi reaalses töökeskkonnas toimuval rulli, hammasraakli või pihustamise abil, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning ergonoomilisi ja praktikal ohutuid töövõtteid 6) järgib epoksüvaik pinnakatete  valmistab kvartsliiva või helveste puiste, tagades materjali ühtlase jaotuvuse ja kasutab sobivaid ja paigaldamisel töötervishoiu-, ergonoomilisi töövõtteid tööohutus- ja  kannab vastavalt tootja nõuetele rulli või hammasraakliga puiste pinnale epoksüvaik pinnakatte keskkonnaohutusnõudeid lõppviimistluskihi  töötleb vastavalt tootja nõuetele epoksüvaik pinnakatte vahe- ja lõppviimistluskihte, kasutades 7) analüüsib juhendamisel oma tegevust asjakohaseid töövahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid erinevatel tööetappidel epoksüvaik  korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning pinnakatete paigaldamisel üldtunnustatud head tava  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut epoksüvaik pinnakatete paigaldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.  LISA 5 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Kinnisvarahoolduse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli õppemaht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Kinnisvarahooldaja alusteadmised 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kinnisvara korrashoiu komplekstegevustest, mõistab kinnisvarahooldaja ülesandeid ja vastutust nende elluviimisel ja suhtlemisel klientidega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab kinnisvara korrashoiu  selgitab ehitise elukaare mõistet ja kinnisvarahoolduse rolli selle tagamisel, kasutades IT-põhiseid eesmärke ja komplekstegevuste teabematerjale olemust ning  iseloomustab kinnisvara korrashoiu valdkonna teenuseid ja nendevahelisi seoseid, lähtudes valdkonda kinnisvarahooldaja rolli ja reguleerivatest standarditest (EVS 807, EVS 914 ja EVS-EN 15331) vastutust nende elluviimisel  annab ülevaate kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevate isikute (kinnisvarahooldaja, kinnisvarahaldur, hooldusmeister) tööülesannetest ja vastutusalast, kasutades IT-põhiseid teabematerjale 2) tunneb ehituse ja ehitamisega  iseloomustab kinnisvarahooldaja kutset, nõutavaid kompetentse ja kutsetasemete erinevusi, kasutades seotud mõisteid, ehitamisele kutsestandardite registrit ja kutse andja poolt antud juhendeid seatud põhinõudeid  iseloomustab kinnisvarahoolduse komplekstegevusi, nende eesmärke ja kvaliteedinõudeid, kasutades IT- 3) omab ülevaadet ehitiste põhiseid teabematerjale põhikonstruktsioonidest ja  defineerib kinnisvarahoolduses kasutavaid mõisteid kutsestandardi lisas esitatud ulatuses tehnosüsteemidest ning nende  iseloomustab ennetava-, avariilise tehnohoolduse ja remondi erinevusi ning kinnisvarahooldaja õigusi ja ehitamisel kasutatavatest vastutust nende elluviimisel materjalidest  selgitab juhendi alusel kinnisvarahoolduses töö maksumuse kujunemise põhimõtteid, arvestades erinevaid 4) põhjendab kutse-eetika ja kuluartikleid (tööajamaksumus, töövahendite ja materjalide hind, transpordikulu) klienditeeninduse põhimõtete  leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kinnisvarahoolduse valdkonnas, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid  järgimise vajadust  annab hinnangu kutsetöö eripära ja õpitaval erialal tööle rakendumise võimaluste kohta osaledes kinnisvarahooldaja töös õppekäikudel kinnisvarahooldusega tegelevatesse ettevõtetesse 5) mõistab töötervishoiu,  defineerib ja seostab ehituseadustikuga antud ulatuses järgmisi mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, tööohutus- ja projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, ehitiste korrashoid, hooldusjuhend keskkonnaohutusnõudeid  loetleb ehitamisele esitatud põhinõudeid ja seostab neid kinnisvarahooldaja tööga kinnisvarahoolduses  selgitab omaniku ülesandeid ehitustegevuse ja kinnisvara korrahoiu korraldamisel, kasutades IT-põhiseid teabeallikaid  selgitab energiatõhususe alaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, passiivmaja, liginullenergia maja, jne) sisulist tähendust  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse ja hooldustööde kvaliteedile  analüüsib enda käitumisharjumuste mõju energia tarbimisele hoonete kasutamisel  nimetab etteantud näitematerjali (makett, foto, olemasolev hoone) põhjal hoone põhikonstruktsioone (sokkel, välissein, sisesein, põrand, vahelagi, katuslagi, jms), kasutades korrektselt ehitusalaseid termineid  toob näiteid aluse ja vundamendi erinevustest ja vundamendi erinevatest ehitustehnilistest lahendustest, kasutades IT-põhiseid teabematerjale  selgitab vundamendi ülesannet hoone konstruktsioonis, selle hooldamise eesmärki ja võimalusi  liigitab hoone kande- ja piirdetarindeid materjali järgi ja selgitab nende erinevusi ja ülesannet hoone konstruktsioonis  toob näiteid erinevast materjalist kande- ja piirdetarindite ehitustehnilistest lahendustest  selgitab avatäidete (aknad, uksed, trepid) ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärki ja võimalusi  toob näiteid erinevast materjalist lagede ja vahelagede ehitustehnilistest lahendustest  selgitab lae ja vahelae ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi  defineerib mõisteid katus ja katuslagi ning selgitab nimetatud konstruktsioonide ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi  iseloomustab erinevaid katusekonstruktsioone (kaldkatused, lamekatused) ning selgitab nimetatud konstruktsioonide ülesandeid , nende hooldamise eesmärke ja võimalusi  kirjeldab kutse-eetikat ja valdkonna hea tava ja toob näiteid nende rakendamise võimalustest kinnisvarahooldaja töös  iseloomustab kinnisvarahooldaja töökohustusi, vastutust ja konfidentsiaalsuse tagamise põhimõtteid tööülesannete täitmisel   analüüsib ennast kui teenindajat, arvestades kinnisvarahooldaja tööks vajalikke isikuomadusi  selgitab kinnisvarahooldaja kui ettevõtte esindaja rolli ja käitumisreegleid, väljendudes korrektses õppekeeles  selgitab välja kliendi vajadused, kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid  lahendab kliendikeskselt erinevaid kinnisvarahooldaja töös esinevaid teenindussituatsioone, valides kliendiga suhtlemiseks sobiliku suhtlusstiili ja sõnavara  analüüsib oma rolli ja ülesandeid töötamisel meeskonnas  iseloomustab kinnisvarahooldaja töös esinevaid võimalikke konfliktiallikaid ja käitumist veaolukordade lahendamisel  kasutab suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid  tuvastab juhtumianalüüsi põhjal tööohutusreeglite rikkumise hooldus-ja heakorratöödel ja teeb ettepanekud nende ärahoidmiseks  selgitab oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele  toob näiteid kinnisvarahoolduses kasutatavate kemikaalide (korrosioonitõrjevahendid, puhastusvahendid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ning seostest võimaliku kutsehaigestumise või tööõnnetusega  sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi  demonstreerib esmaabivõtete valdamist 2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee,  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, arvestades isiklikke, sotsiaalseid suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga ja tööalaseid võimalusi ning  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid piiranguid  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja 2) mõistab ühiskonna toimimist, erinevate keskkonnateguritega tööandja ja organisatsiooni  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid  väljakutseid, probleeme ja  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda võimalusi  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi 3) kavandab omapoolse panuse  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest väärtuste loomisel enda ja teiste  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli jaoks kultuurilises, sotsiaalses  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja ja/või rahalises tähenduses võimalused 4) mõistab enda vastutust oma  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas tööalase karjääri kujundamisel  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid ning on motiveeritud ennast  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust arendama 3 Erialane võõrkeel 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õppekeelest sõltuvalt vene või eesti keele oskuse tasemel A2, mis võimaldab toime tulla igapäevastes tööalastes suhtlussituatsioonides võõrkeelt emakeelena kõnelejaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab oma tööülesannet ning  saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste sisust väljendab sellega seonduvaid  koostab lühikese tööülesande kirjelduse, kasutades kinnisvarahoolduse alast terminoloogiat ja väljendeid vajadusi, kasutades erialaseid grammatika reeglite kohaselt termineid  loeb sõnaraamatu abil etteantud tööülesannet ja vastab teksti sisu kohta esitatud küsimustele 2) tuleb toime igapäevastes  leiab hooldusjuhendilt vajaliku info tööülesande täitmiseks tööalastes suhtlusolukordades,  täidab hooldusraamatut, kasutades kinnisvarahoolduse alast võõrkeelset terminoloogiat mis nõuavad otsest infovahetust  koostab juhendi alusel enda CV ja motivatsioonikirja tuttavatel teemadel, kasutades  väljendab tööülesandega seotud vajadusi, kasutades erialast terminoloogiat erialast sõnavara  loeb sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseid tekste (seadmete ja materjalide kasutus- ja 3) tuleb toime kirjaliku hooldusjuhendid) ning saab aru nende tähendusest infovahetusega klientide ja  suhtleb klientide ja kaastöötajatega lihtsates teenindussituatsioonides, sõnastades oma mõtted lihtsate kaastöötajatega igapäevastes fraaside ja lausete abil arusaadavalt tööalastes situatsioonides,  suhtleb klientide ja kaastöötajatega suuliselt sh telefoni teel, arvestades head suhtlemistava kasutades lihtsaid fraase ja  oskab kirjalikult ja suuliselt teavitada hooldus- ja remonttööde vajadusest, tehtud ja soovitatavatest lauseid töödest ning avariist, kasutades erialast võõrkeelset terminoloogiat 4) hindab adekvaatselt oma  oskab kirjalikult ja suuliselt teavitada töövahendite, kaitsevahendite, seadmete või materjalide vajadusest, suutlikust suhelda kliendiga kasutades erialast võõrkeelset terminoloogiat võõrkeeles  nimetab võõrkeeles heakorratöid ja selgitab lühidalt oma põhilisi tööülesandeid  nimetab tehnosüsteemide hooldustöid ja selgitab lühidalt oma põhilisi tööülesandeid  loetleb võõrkeeles etteantud tööülesande täitmiseks vajalikke töövahendeid, isikukaitsevahendeid, ja materjale lähtudes konkreetsest tööst  tutvustab juhendi alusel lühidalt kinnisvarahooldusettevõtte teenuseid  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevates võõrkeelsetes suhtlussituatsioonides  koostab analüüsi tulemustest kokkuvõtte ja vormistab selle grammatiliselt korrektselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 4 Krundi heakord ja haljastus 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab puhtuse ja korrashoiu tagamise eesmärgil hoone juurde kuuluvat territooriumi ja sellel asuvaid väikevorme ning hoone välispiirdeid (välisseinad, katus, rõdud, välisaknad), järgides kutse-eetikat, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet heakorratöödest  loetleb hoolduskava alusel etteantud hoone välispiirete (välisseinad, katus, rõdud, välisaknad) ja hoone välispiiretel (välisseinad, hoone juurde kuuluval territooriumi hooldus- ning heakorratöid katus, rõdud, välisaknad) ja hoone  kirjeldab kõnniteede, radade, sõiduteede, veekogude, parklate, väljakute hooldusele kehtestatud juurde kuuluval territooriumil kvaliteedinõudeid 2) hooldab etteantud hoolduskava ja -  iseloomustab hoone välispiirete (välisseinad, katus, rõdud, avatäited) hooldusele kehtestatud juhendi kohaselt hoone välispiirdeid kvaliteedinõudeid ja hoone juurde kuuluvaid  leiab hoolduskavast ja/või lähtudes tegelikust olukorrast objektil krundi- ja hoone välispiirete väikevorme hoolduseks vajaliku info (objekti mõõtmed, asukoht, vajalikud töövahendid, materjalid, tööde 3) teeb hoolduskava ja –juhendi alusel tegemise vajadus ja järjekord) hoone juurde kuuluva territooriumi  kavandab etteantud tööülesandest lähtuvalt oma tegevuse ja planeerib tööaja heakorratööde heakorratöid tegemiseks hoonete välispiiretel, hoone juurde kuuluval territooriumil ja väikevormidel  valib tööülesande täitmiseks sobivad töövahendid, seadmed ja materjalid, arvestades nende omadusi, 4) töötab eetiliselt ja kasutusotstarvet ja tootjapoolseid kasutusjuhiseid, enne töö alustamist veendub töövahendite vastutustundlikult, järgides korrasolekus ja ohutuses  erinevate tööülesannete täitmisel  puhastab ja hooldab hoolduskava ja -juhendi alusel hoonet ümbritsevat kõnniteed, sõiduteed ja töötervishoiu, tööohutus- ja parklat, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid keskkonnaohutusnõudeid  puhastab ja hooldab etteantud hoolduskava alusel parkmetsa, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja 5) analüüsib juhendamisel oma järgides tööohutusnõudeid tegevust hoone välispiirete ja hoone  niidab muru ja lõikab hekki, kasutades asjakohaseid masinaid ja seadmeid, järgides töötervishoiu ja juurde kuuluva territooriumi tööohutusnõudeid heakorratöödel  eemaldab teelt lahtise prügi ja langenud lehed, utiliseerides need ettenähtud korras arvestades jäätmekäitluseeskirjas olevaid nõudeid ning järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  talveperioodil eemaldab lume hoolduskavas toodud kohalt ja märgitud sagedusega, ladustades selle ettenähtud korras ja teeb libedustõrjet, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  hooldab hoonet ümbritseval krundil asuva veekogu, puhastades regulaarselt selle kaldariba  puhastab ja hooldab hoonet ümbritsevat haljasala vastavalt hoolduskavale ja -juhendile  koristab tööohutusnõudeid järgides spordiväljakult lahtise prahi ja niidab muru, kasutades asjakohaseid töövahendeid  koristab tööohutusnõudeid järgides mänguväljakult lahtise prahi ja puhastab atraktsioonid, kasutades asjakohaseid töövahendeid  hindab visuaalse vaatluse teel hoone välispiirete seisukorda ja hooldustööde vajadust  puhastab hoolduskavast ja -juhendist lähtudes hoone välispiirded, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  teeb nõuetekohaselt muid heakorratöid (lippude heiskamine, prügikastide korrastamine, purunenud klaaselementide eemaldamine, okste koristamine), järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  selgitab kinnisvarahooldaja vastutust materiaalsete väärtuste säilimise eest  hindab objektil eritööde tegemise vajadust ja teavitab sellest otsest juhti etteantud nõuete kohaselt, kasutades erinevaid kommunikatsioonivahendeid  kasutab ergonoomilisi töövõtteid ja asjakohaseid isikukaitsevahendeid  vastutab tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega krundi ja hoone välispiirete hooldus ja heakorratöödel  koostab analüüsi tulemustest kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat  5 Hoone sisepuhastus ja koristustööd 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja puhastab etteantud kvaliteedinõuete kohaselt hoones asuvate ruumide seina-, lae- ja põrandapindu, järgides koristamise põhireegleid, töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) määratleb objekti koristusvajaduse,  iseloomustab hoones teostatavaid hooldus- ja eripuhastustöid, nende erinevusi ja kvaliteedinõudeid lähtudes mustuse liigist ja astmest, lähtudes standardist EVS 914 ja IT-põhistest teabematerjalidest ning koostab eri otstarbega ruumide  tuvastab ja liigitab mustust vastavalt selle eripärale ja määrab mustuse eemaldamiseks koristusplaani puhastusmeetodid, koristusained ja -tarvikud  eristab pinnakattematerjale vastavalt nende puhastamise eripärale 2) valib ja kasutab nõuetekohaselt  koostab eri otstarbega ruumide koristusplaani, arvestades otstarbekat puhtusastet, koristussagedust ja koristustarvikuid ja -masinaid, ruumi eripära ning määratledes plaanis hoolduskoristuse või eripuhastustööde vajaduse arvestades puhastatava pinna eripära  vormistab koristusplaani arvutil eesti keeles etteantud juhise järgi ja kasutab selles korrektseid ja koristusplaani erialaseid termineid 3) valib, doseerib ja kasutab  valib ergonoomilised koristustarvikud ja/või -masinad, arvestades mustust, pinnakattematerjali, koristusaineid sihipäraselt ning olemasolevaid võimalusi, saavutatavat eesmärki ning töö- ja keskkonnaohutuse põhimõtteid analüüsib kulusid  koostab analüüsi koristustarvikute ja/või -masinate valiku otstarbekuse kohta, tuues välja masina või 4) teeb hoolduskoristust ja tarviku elukaare analüüsi ja kasutades korrektseid erialaseid termineid suurpuhastust vastavalt etteantud  valmistab tööks ette, kasutab, korrastab ja puhastab pärast kasutamist koristustarvikud ja/või - tööülesandele (hooldusjuhend, masinad koristusplaan), tagades objekti  koostab kirjaliku hoolduskulude analüüsi, kasutades pindala arvutamise valemeid, selgitab analüüsi kasutajate ohutuse, mugavuse ja põhjal välja kulude vajaduse ja soodsama ostukoha objekti esteetilisuse  valib koristusaine vastavalt mustusele ja pinnakattematerjalile  arvutab erinevalt esitatud doseeringute puhul kasutuslahuse valmistamiseks vajamineva koristusaine 5) järgib hoones asuvate ruumide hulga koristamisel ja puhastamisel jäätmekäitluse eeskirju,  koostab analüüsi koristusainete valiku otstarbekuse kohta, arvestades aine tõhusust, hinda ja töötervishoiu, tööohutuse- ja keskkonnamõjusid ning kasutades korrektseid erialaseid termineid keskkonnaohutusnõudeid  doseerib ja kasutab koristusainet vastavalt kasutusjuhendile  puhastab eri otstarbega ruumide põranda, seinad, lae, mööbli ja esemed, kasutades mustusele ja 6) analüüsib koos juhendajaga enda pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, koristustarvikuid ja -aineid ning vajaduse korral kaitse- ja toimetulekut erinevate ruumide lae-, abivahendeid  seina- ja põrandapindade  töötab puhastustöödel tervist, keskkonda ja vahendeid säästvalt puhastamisel ja koristamisel  rakendab ergonoomilisi töövõtteid ning sooritab kutsetöö spetsiifikaga sobivaid rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi  analüüsib igapäevaselt oma töö tulemusi ja teeninduskäitumist  hangib ja edastab tagasisidet nii ema- kui võõrkeeles, kasutades eri kommunikatsioonivahendeid  selgitab välja klientide ootused ja vajadused ning koostab teeninduskava  järgib oma töös konfidentsiaalsuse põhimõtteid ja ettevõttes kehtivaid eeskirju  koostab meeskonnatööna objekti koristusvajadusest lähtuvalt koristusplaani (märkides mida, millal ja millises mahus tuleb teha), kasutades erialaseid termineid  puhastab põhjalikult eri materjalidest põrandaid, seinu, lagesid, mööblit ja esemeid, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, -masinaid, -tarvikuid ja -aineid ning vajadusel kaitse- ja abivahendeid  töötab meeskonnas, täites talle koristuskavaga antud ülesandeid  sorteerib jäätmeid liigiti (olme-, biolagunevad, ohtlikud ja paberjäätmed) ning ladustab need vastavatesse konteineritesse, kasutades vajadusel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid  kasutab sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid hoone sisepindade puhastamisel ja koristamisel  järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puhastus ja koristustöödel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 6 Hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ja remont 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab ja remondib hoolduskavast, lähtudes ehitiste konstruktsioone, järgides töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane  selgitab inimtegevuse, ümbritseva keskkonna ja ilmastikutingimuste mõju ehitise konstruktsioonidele 1) mõistab ehituskonstruktsioonide ja nende osadele, sh avatäidetele kasutades keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi levinumate kahjustuste  toob näiteid töö ohutuks korraldamiseks ehitiste konstruktsioonide hooldamisel ja remondil, tekkepõhjuseid ning tunneb nende arvestades töö- ja tuleohutusnõudeid  ennetamise võimalusi ja  iseloomustab ehitise konstruktsioonide enamlevinud kahjustuste tekkepõhjusi (niiskuskahjustused, kõrvaldamise viise materjalide defekt, amortisatsioon) seostades neid füüsikalis-keemiliste protsessidega ja toob näiteid 2) kontrollib visuaalselt ehitiste kahjustuste ennetamise ja kõrvaldamise viisidest konstruktsioonide ja nende osade  selgitab kinnisvarahooldaja pädevust ehitise konstruktsioonidel ilmnevate kahjustuste kõrvaldamisel korrasolekut, vigade ilmnemisel  leiab hoolduskavast ja hooldusjuhendist vajaliku info (aeg, kvaliteedinõuded, objekti asukoht, teavitab hooldusmeistrit või oma mõõtmed, kasutatavad materjalid) ehitise konstruktsioonide korraliseks hooldamiseks vahetut juhti  kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja ehitiste põhikonstruktsioonide hooldamiseks ja remondiks, lähtudes etteantud hoolduskavast 3) hooldab ja remondib oma pädevuse  hindab juhendamisel visuaalse vaatluse teel ehitise konstruktsioonide seisukorda ja hooldamise piires hoone põhikonstruktsioone vajalikkust, lähtudes olukorrast objektil (vundament, katus, välispiirded,  valib tööülesandest lähtuvalt hoolduseks vajalikud materjalid, arvestades nende kasutusotstarvet ja uksed, aknad, korstnad) tootjapoolseid kasutusjuhiseid 4) töötab eetiliselt ja  rakendades koolimatemaatikast tuntud eeskirju tööks vajaliku materjalikoguse ja maksumuse vastutustundlikult, järgides arvutamisel ja võrdleb saadud tulemust etteantud eelarve võimalustega erinevate tööülesannete täitmisel  valib sobivad töövahendid, arvestades nende kasutusotstarvet ja tootjapoolseid kasutusjuhiseid, enne töötervishoiu, tööohutus- ja töö alustamist veendub nende korrasolekus ja ohutuses keskkonnaohutusnõudeid  hindab vundamentide seisundit ja hooldab neid hooldusraamatus fikseeritud protseduure järgides 5) analüüsib juhendamisel oma  kontrollib visuaalsel vaatlusel hoone sise- ja välisseinte, põrandate, lagede, fassaadi pinnakatte, tegevust erinevate vuukide, rõdude, sokli ja karniisi seisukorda, tuvastab kahjustused ning teavitab nõuetekohaselt oma ehituskonstruktsioonide vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid hooldustööde teostamisel  kõrvaldab töörühma liikmena ohutult, oma pädevuse piires kergemad karkassielementide vajumisest või niiskusest tingitud kahjustused, kasutades asjakohasid töövahendeid ja -võtteid  taastab töörühma liikmena oma pädevuse piires fassaadi kahjustatud pinnakatte, vuugid, rõdude, soklite ja karniiside elemendid vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohasid töövahendeid ja - võtteid  kinnitab tööülesandest lähtuvalt lahtised põrandaliistud, põrandakattematerjalide üleminekud ja kokkupuutevuugid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  hooldab laekonstruktsioone ja kõrvaldab töörühma liikmena oma pädevuse piires laekonstruktsioonidel ilmnevad kahjustused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid   hindab visuaalsel vaatlusel aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, tuvastab kahjustused ning teavitab nõuetekohaselt oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid  hooldab töörühma liikmena etteantud sagedusega avatäiteid, lähtudes hooldusjuhendist ja tööülesandest  hindab visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust, puuduste ilmnemisel korrastab neid oma pädevuse piires  vahetab ja remondib ukselukke ning kõrvaldab vandalismi tagajärjel tekkinud kahjustusi, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  hindab visuaalselt katuse kandekonstruktsioonide seisundit ja katusekatete veepidavust, veeäravoolude puhtust ja katusel paiknevate elementide seisukorda, vigade ilmnemisel teavitab nõuetekohasel oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid  puhastab ja remondib töörühma liikmena vastavalt etteantud tööülesandele sadevee äravoolusüsteeme, eemaldab katuselt prahi, liigse lume ja jääpurikad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  kõrvaldab töörühma liikmena tööülesandest lähtuvalt hoone sisetarindite (põrandad, siseseinad, laed, siseuksed) kahjustused, tagades materiaalsete väärtuste säilimise, järgides tööohutusnõudeid  fikseerib hooldusraamatus etteantud nõuete kohaselt ehitiste konstruktsioonide tehnohooldusel tehtud tööd, kasutades infotehnoloogiavahendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ja rakendab ergonoomilisi töövõtteid  järgib töötamisel töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ehituskonstruktsioonide hooldustöödel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 7 Praktika hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ja heakorratöödel 40 EKAP Eesmärk: praktikal kinnisvara korrashoiu ettevõttes taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ja heakorratöödel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane  järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut 1) planeerib töörühma liikmena oma  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra tegevuse, järgib töötamisel kohaselt ettevõttes väljakujunenud töörütmi  valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist 2) hooldab ja puhastab hoolduskava  hooldab kogenud töötaja juhendamisel etteantud hoolduskava ja –juhendite alusel hoone ja krundi alusel hoone ja krundi rajatiste rajatiste kandetarindeid, järgides tööohutusnõudeid kande- ja piirdetarindeid ja  hooldab kogenud töötaja juhendamisel etteantud hoolduskava ja -juhendite alusel hoone ja krundi avatäiteid, tagades nende vastavuse rajatiste piirdetarindeid, sh välisseinu ja katust tööohutusnõudeid järgides kavandatud otstarbe täitmiseks  kõrvaldab kogenud töötaja juhendamisel hoone ja krundi rajatiste kande- ja piirdetarindite puudused esitatud tingimustele ja rikked etteantud nõuete kohaselt, järgides tööohutusnõudeid 3) koristab hoone siseruume, järgides  koristab ja puhastab etteantud kvaliteedinõuete kohaselt hoones asuvate ruumide seina-, lae- ja koristamise põhireegleid ja hooldab põrandapindu, järgides koristamise põhireegleid ja kutse-eetikat hoone juurde kuuluvat territooriumi  hooldab ja puhastab hoolduskavas esitatud nõuete kohaselt hoone juurde kuuluvat territooriumi, vastavalt etteantud tööülesandele kasutades asjakohasid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid 4) järgib töötamisel kutse-eetika-,  hooldab ja puhastab hoonet ümbritseval territooriumil ja haljasaladel asuvaid väikevorme, kasutades töötervishoiu-, tööohutus- ja asjakohasid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid keskkonnaohutusnõudeid  käitleb jäätmeid vastavalt praktikaettevõttes kehtestatud korrale  järgib hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohoolduse ja heakorratööde teostamisel 5) analüüsib enda toimetulekut töökeskkonna- ja tööohutusnõudeid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid erinevate tööülesannetega  on tööülesannete täitmisel hoolikas ja püsiv,  rakendab ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida tehtust õppis  vormistab aruande etteantud vormis korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 8 Hoone küttesüsteemide hooldus 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab objekti hoolduskavas ja –juhendis etteantud nõuete kohaselt hoone küttesüsteemi, sh soojasõlme, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, tagades nende vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoone  iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest küttesüsteemi, –seadmete ja ja seostab seda energiatõhusa ehitamise põhimõtetega soojasõlme tööpõhimõttest ja  kirjeldab nõudeid hoone soojavarustusele, kasutades erialast terminoloogiat ja IT-põhiseid nende hooldamisele tehnilise teabematerjale dokumentatsiooniga  iseloomustab hoone soojussõlme (sh mõõtesõlm) ülesannet, tööpõhimõtteid hooldus- ja kehtestatud nõuetest; reguleerimisvõimalusi, kasutades IT-põhiseid teabematerjale  iseloomustab hoone soojajaotussüsteemide (lokaal või kaugküte, maaküte) tööpõhimõtet, kasutades IT- 2) hindab etteantud objekti põhiseid teabematerjale hoolduskava ja  selgitab küttesüsteemi seadmete koostoimet hoones ettenähtud soojustehniliste parameetrite (siseõhu hooldusjuhendite alusel hoone temperatuuri) saavutamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest küttesüsteemi ja selle seadmete  seostab hoone soojakadusid soojusfüüsika alaste teadmistega toimivust ning vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks  iseloomustab küttesüsteemi hoolduse mõju hoone energiatõhususele esitatud tingimustele  selgitab oma vastutuse ulatust küttesüsteemi (sh soojussõlme) hooldamisel ja remondil, lähtudes hoolduskavast ja töösuhet reguleerivast lepingust 3) hooldab ja reguleerib etteantud  leiab etteantud hoolduskavast ja hooldusjuhenditest küttesüsteemi ja selle seadmete hooldamiseks ja hooldusjuhendist lähtuvalt reguleerimiseks vajaliku info hoone küttesüsteemi sh  kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone küttesüsteemi hooldamiseks, lähtudes etteantud soojasõlme objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest 4) kõrvaldab oma pädevuse piires  valib töövahendid ja materjalid, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast, hooldusjuhenditest ja rikked ja lokaliseerib konkreetsest tööülesandest avariiolukorra küttesüsteemis  kontrollib visuaalselt torustike, püstikute, radiaatorite, ventiilide, torude isolatsiooni korrasolekut ja vastavalt ettenähtud korrale lekete puudumist vastavalt objekti hooldusjuhendi ja hooldusgraafikuga etteantud tööülesandele, 5) töötab eetiliselt ja järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid vastutustundlikult järgides  kontrollib visuaalselt soojasõlme seadmete (soojusvaheti, filtrid, pumbad, mudakogujad, paisupaagid, erinevate tööülesannete ventiilid) nõuetekohast toimimist, veendub lekete puudumises täitmisel töötervishoiu,  tööohutus- ja  kontrollib visuaalselt soojussõlme hooldusjuhendist lähtudes soojasõlme mõõte-, elektri- ja keskkonnaohutusnõudeid automaatikaseadmete nõuetekohast toimimist, veendub rikete puudumises 6) analüüsib juhendamisel oma  fikseerib soojussõlme hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades tegevust hoone küttesüsteemi infotehnoloogiavahendeid ja soojasõlme hooldustöödel  reguleerib ja hooldab lokaalkatlamaja seadmeid vastavalt etteantud hooldusjuhendile  valmistab küttesüsteemi kütteperioodiks ette vastavalt kasutusjuhendile ning korraldab süsteemi valmisoleku katsetuse, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  katsetab juhendamisel vastavalt etteantud nõuetele küttesüsteemi valmisolekut eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  lülitab küttesüsteemi sisse või välja vastavalt etteantud juhistele  jälgib hoolduskavas esitatud graafiku alusel regulaarselt küttesüsteemi toimimist  reguleerib küttesüsteemi vastavalt etteantud juhistele hoone siseruumides nõuetekohase temperatuuri tagamiseks, järgides tööohutusnõudeid  fikseerib soojusarvesti näidu ning dokumenteerib ja edastab selle etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid  selgitab küttesüsteemi avariiolukorra lokaliseerimise võimalusi tagamaks võimalikult minimaalne kahju objektile  kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone küttesüsteemi rikked, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  teeb soojasõlme korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hoolduskavaga etteantud graafikule  kontrollib soojasõlme tööparameetreid ja reguleerib soojasõlme tööd, lähtudes etteantud juhistest  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega küttesüsteemi ja soojasõlme hooldamisel, nende rikete ja puuduste kõrvaldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 9 Hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab objekti hoolduskavas etteantud nõuete kohaselt hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, järgides töötervishoiu- tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, tagades nende vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane  selgitab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja selle seadmete tööpõhimõtteid ja hooldamisele 1) omab ülevaadet hoone vee- ja kehtestatud nõudeid, kasutades IT-põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat kanalisatsioonisüsteemi  iseloomustab teabeallikate põhjal puhta vee kvaliteedinõudeid ja vee kvaliteedi mõju tarbijale tööpõhimõttest ja nende hooldamisele tehnilise  iseloomustab paigaldusjuhendite alusel sanitaartehniliste seadmete kasutusala ja nende paigaldus-, dokumentatsiooniga kehtestatud hooldusnõudeid nõuetest  iseloomustab teabeallikate põhjal kinnistu heit- ja sadevee kanalisatsiooni süsteemi osi ja tööpõhimõtteid, sh tehnilisi nõudeid hoonesisese heit- ja sadevee kanalisatsioonitorustike kaldele, 2) hindab hooldusjuhendi alusel vee- läbimõõdule, normäravoolu hulgale, kasutades erialast terminoloogiat ja kanalisatsioonisüsteemi  kirjeldab erinevaid tehnilisi lahendusi hoones optimaalse veesurve saavutamiseks, kasutades toimivust ja selle vastavust füüsikaalaseid teadmisi ja erialast terminoloogiat kavandatud otstarbe täitmiseks  leiab etteantud hoolduskavast ja –hooldusjuhendist hoone vee ja kanalisatsioonisüsteemi esitatud tingimustele hooldamiseks vajaliku info 3) hooldab hoone vee- ja  hindab ülevaatuse käigus hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimivust, lähtudes etteantud juhistest kanalisatsioonisüsteemi, lähtudes hoone puhta joogiveega varustamisele, reovee ja sademevee ärajuhtimisele etteantud hoolduskavast,  kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja selle seadmete hooldusjuhendist ja tegelikust hooldamiseks, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest olukorrast  valib töövahendid ja materjalid vastavalt tehtavale tööle, lähtudes etteantud tööülesandest 4) kõrvaldab oma pädevuse piires  jälgib hooldusgraafiku alusel regulaarselt hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimimist, järgides rikked ja lokaliseerib töötervishoiu ja tööohutusnõudeid avariiolukorra vee- ja  teeb vee- ja kanalisatsioonisüsteemi korralisi hooldustöid vastavalt hoolduskavale ja hooldusjuhendile, kanalisatsioonisüsteemis vastavalt sh kontrollib lekete puudumist, veevõrgu survet, tagasilöögiklappide korrasolekut, järgides ettenähtud korrale töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning arvestades nõudeid puhta vee, kui ressursi säästlikule kasutamisele 5) töötab vastutustundlikult, järgides  puhastab hoolduskavas etteantud regulaarsusega veevärgi mudakogujad ning puhastab või vahetab erinevate tööülesannete täitmisel veefiltrid, lähtudes hooldusjuhenditest töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid 6) analüüsib juhendamisel oma  kontrollib hoolduskavas etteantud regulaarsusega kanalisatsioonisüsteemi sette- ja sadeveekaevude tegevust vee- ja ning rasva- ja õlipüüdurite seisukorda ja vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud kanalisatsioonisüsteemi tingimustele, puuduste ilmnemisel kõrvaldab need oma pädevuse piires, lähtudes etteantud juhistest hooldustöödel  kontrollib hoolduskavas etteantud regulaarsusega reovee ja sademevee kanalisatsioonitorustike läbilaskevõimet ja muhvide tihedust  tihendab või vahetab välja töörühma liikmena kanalisatsioonitorustiku defektse osa, järgides tööde järjekorda ja tööohutusnõudeid  teavitab klienti süsteemi kasutamise keelust avarii likvideerimise ajal, järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja kutse-eetikat  vahetab välja kasutuses oleva hoone veetorustiku defektse sulgarmatuuri (kraan, ventiil, siiber, tagasilöögiklapp), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid  vahetab amortiseerunud või defektse vee- ja kanalisatsioonitorustiku isolatsiooni, arvestades isolatsioonimaterjali tootjapoolseid paigaldusnõudeid ja järgides tööohutusnõudeid  edastab vahetule juhile nõuetekohaselt informatsioon eritööde tegemiseks, kasutades erialast terminoloogiat, info- ja kommunikatsioonivahendeid  fikseerib ettenähtud regulaarsusega veemõõtja näidud ja edastab need etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid  katsetab vee- ja kanalisatsioonisüsteemi valmisolekut eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks vastavalt etteantud korrale, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  fikseerib vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja nende seadmete hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat  lokaliseerib vee- või kanalisatsioonisüsteemi avariiolukorra viisil, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene ning teavitab olukorrast oma vahetut juhti etteantud nõuete kohaselt  hindab sanitaartehnilise seadme tehnilise seisundi vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele  vahetab välja defektsed sanitaartehnilised seadmed (WC-pott, kraanikauss, segisti, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühendatavad majapidamisseadmed) vastavalt ühendatava seadme paigaldus- ja kasutusjuhendile, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  kontrollib vaatluse teel veevärgi tööparameetreid puhta joogivee edastamiseks, vajadusel muudab seadistust  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest   järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 10 Hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab objekti hoolduskavas ja –juhendis etteantud nõuete kohaselt hoone ventilatsioonisüsteemi, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, tagades süsteemi vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoone  mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone siseruumide keskkonnaparameetreid, kasutades ventilatsiooni- ja asjakohaseid mõõtevahendeid ja meetodeid ning võrdleb mõõtmistulemusi lubatud normidega jahutussüsteemide tööpõhimõttest  iseloomustab ülevaatlikult õhuvahetusprotsesse (filtreerimine, soojendamine, niisutamine ja ja tehnilise dokumentatsiooniga jahutamine) ja nende vajadust määravaid tegureid, arvestades nõudeid siseõhu puhtusele ja kvaliteedile kehtestatud nende hooldamise kasutades erialast terminoloogiat nõuetest  kirjeldab hoone loomuliku ja mehhaanilise (sund)ventilatsioonisüsteemi (sh jahutussüsteem) erinevusi, ülesannet ja tööpõhimõtteid kasutades IT-põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat 2) hindab juhendi alusel hoone  selgitab ja seostab omavahel hoone ventilatsioonisüsteemi toimivuse üldiseid kvaliteedikriteeriume: ventilatsioonisüsteemi ja selle ruumi sisetemperatuur, sissevõetava õhu temperatuur, õhu puhtus, õhuniiskus, õhuvahetus, süsteemi seadmete toimivust ja vastavuse tasakaal, õhuvahetuse poolt tekitatud müratase, siserõhk, õhu tolmusisaldus, õhuvahetuse kiirus kavandatud otstarbe täitmiseks  leiab hoone ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi hooldamiseks vajalikku informatsiooni seadmete esitatud tingimustele kasutus- ja hooldusjuhenditest ja hoolduskavast 3) hooldab ja puhastab ehitiste  kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks, lähtudes ventilatsioonisüsteemi seadmeid, etteantud objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest tagades nõuetele vastava sisekliima  jälgib ventilatsioonisüsteemi tööd ja hindab selle toimimist kvaliteedikriteeriumitest lähtuvalt hoones  vahetab õhukanalite lisaseadmeid (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja reguleerimisseadmed, 4) likvideerib hoone mürasummutid, õhufiltrid) vastavalt hooldusjuhendile ja seadmete paigaldusjuhenditele ventilatsioonisüsteemi rikkeid ja  oskab kasutada tellinguid ja käsitseda tõstemasinaid ventilatsioonisüsteemide hooldamisel, järgides tööohutusnõudeid  puudusi vastavalt ettenähtud  reguleerib ventilatsioonisüsteemi, lähtudes etteantud sisekliima parameetritest, tagades optimaalse korrale tasakaalu sisend- ja väljundõhu voogude vahel 5) töötab eetiliselt ja  puhastab hoolduskavast lähtudes ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja õhujaotajaid hoones tervisliku vastutustundlikult, järgides keskkonna tagamiseks erinevate tööülesannete täitmisel  puhastab mehhaaniliselt harjates ja suruõhuga ventilatsioonisüsteemi tuulutuskanaleid ja -seadmeid, töötervishoiu, tööohutus- ja kasutades vajadusel spetsiifilisi lahusteid lähtudes hoolduskavast ja hooldusjuhenditest keskkonnaohutusnõudeid  selgitab teabeallikate põhjal ventilatsioonisüsteemi tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide funktsiooni ja nõudeid nende hooldusele 6) analüüsib juhendamisel oma  kontrollib õhuniisuti ja -konditsioneeri funktsioneerimist ja parameetrite vastavust etteantud nõuetele, tegevust ventilatsioonsüsteemide järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid hooldustöödel  katsetab vastavalt etteantud korrale ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi valmisolekut kasutamiseks, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  lülitab vastavalt etteantud juhistele ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi sisse või välja, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  jälgib hooldusgraafiku alusel regulaarselt ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi toimimist, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  kontrollib ja reguleerib vastavalt etteantud juhistele hoone ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi ning õhu liikumist, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi rikked ja puudused  seostab hoone ventilatsiooni ja jahutussüsteemi töö tulemusel tekkinud soojakadu soojusfüüsikaalaste teadmistega  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ventilatsiooni ja jahutussüsteemi tehnohooldustöödel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 11 Ehitise nõrkvoolu ja elektriseadmete hooldus 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab lihtsamaid elektritöid kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja paigaldises, järgides tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehitiste elektri-  kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone nõrkvoolu- ja elektriseadmete hooldamiseks, lähtudes ja nõrkvooluseadmetest ja etteantud objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest tehnilise dokumentatsiooniga  hindab visuaalselt elektrisüsteemi lülitatud elektri- ja nõrkvooluseadmete funktsioneerimist, lähtudes kehtestatud nende hooldamise seadmete hooldusjuhenditest nõuetest  kontrollib kaitselüliti nõuetekohast funktsioneerimist tagamaks elektrivarustus ja elektriohutus hoones  teeb lihtsamaid nõrkvooluseadmete seadistus- ja hooldustöid ning likvideerib süsteemi lihtsamaid rikkeid 2) teeb käidukorraldaja või  hindab elektrisüsteemi seadmete remonttööde tegemise vajadust ja teavitab nõuetekohaselt sellest oma elektritööde juhi juhendamisel vahetut juhti või vastavat eritööde spetsialisti käidukavale vastavalt  teeb vajalikud kaabeldustööd nõrkvooluseadmete või nende sõlmede omavaheliseks ühendamiseks ja lihtsamaid elektritöid paigaldiste ühendamiseks võrku elektriohutusseaduse tähenduses  vaatab käidukorraldaja või elektritööde juhi juhendamisel üle ehitise elektriseadmed ja -süsteemid 3) hooldab käidukava  teeb käidukorraldaja või elektritööde juhi juhendamisel ja vastavalt käidukavale hoone elektri- ja (hoolduskava) alusel, talle antud nõrkvooluseadmete perioodilisi hooldustöid, järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid pädevuse piires ehitise  asendab hõõglambi, luminofoorlabi ja süüturid valgustile lubatud nimiandmetega uutega, järgides nõrkvoolu- ja elektriseadmeid tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid 4) töötab eetiliselt ja  kontrollib rikkevoolukaitselüliti rakendumit, seda sisse- ja välja lülitades ning tööohutuse- ja vastutustundlikult, järgides elektriohutuse nõudeid järgides erinevate tööülesannete  vahetab hoone või korteri sulavkaitsmed ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega, täitmisel töötervishoiu, järgides paigaldusjuhendit, tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid tööohutus- ja  vahetab pingevabas olukorra valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvad pisikaitsmed, järgides elektriohutusnõudeid tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid 5) analüüsib juhendamisel oma  asendab pingevabas olukorras kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis tegevust erinevate nõrkvoolu- ja vahelüliti tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid järgides elektriseadmete hooldamisel  ühendab pingevabas olukorras kaitsejuhita kohtkindla lae- ja seinavalgusti valgustiklemmidega, kasutades nõuetekohaselt asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid  eemaldab pingevabas olukorras kaitsejuhita pistikupesad ja lülitikaaned (nt tapeetimise või värvimise ajaks), järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid   demonteerib pingevabas olukorras elektrijuhtmeid ja seadmeid, järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid  järgib töö ajal tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ehitiste elektri- ja nõrkvooluseadmete hooldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 12 Praktika hoone tehnosüsteemide tehnohooldusel 40 EKAP Eesmärk: praktikal kinnisvara korrashoiu ettevõttes taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldusel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib hoolduskava alusel  järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut oma tegevuse hoone  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt tehnosüsteemide hooldamiseks,  hindab visuaalselt hoone tehnosüsteemide tehnilist seisukorda ja vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks järgib töötamisel ettevõttes esitatud tingimustele väljakujunenud töörütmi  selgitab hoolduskavast lähtudes hoone tehnosüsteemide hooldamiseks vajaliku info  kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone tehnosüsteemide hooldamiseks lähtudes etteantud 2) hindab hooldusjuhendi alusel hoolduskavast ja hooldusjuhenditest hoone tehnosüsteemide  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha etteantud tööülesande täitmiseks, arvestades tööohutus- ja toimivust ja kavandatud keskkonnaohutusnõudeid otstarbe vastavust esitatud tingimustele  valib enne töö alustamist ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes hoolduskavaga etteantud tööülesandest 3) hooldab ja puhastab kogenud  hooldab töörühma liikmena hoonete tehnosüsteeme, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ja töötaja juhendamisel hoone kasutades nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid tehnosüsteeme, lähtudes  kõrvaldab hoone tehnosüsteemides esinevad puudused ja rikked vastavalt etteantud korrale, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  hoolduskavaga etteantud  katsetab vastavalt etteantud nõuetele hoone tehnosüsteemide valmisolekut eesmärgipäraseks ja ohutuks tööülesandest kasutamiseks 4) likvideerib hoone  fikseerib hoone tehnosüsteemide hooldustoimingud hooldusraamatus etteantud nõuete kohaselt, kasutades tehnosüsteemide rikked ja infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat puudused vastavalt ettenähtud  käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt konkreetsel objektil kehtestatud korrale korrale, järgides süsteemi ja  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid selle seadmete hooldus- ja  on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja paigaldusjuhendeid kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil 5) arendab tööde täitmiseks vajalikke isikuomadusi ning  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja suhtlemis- ja koostöövalmidust abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida 6) järgib hoone tehnosüsteemide sellest õppis, vormistab aruande etteantud vormis korrektses õppekeeles, kasutades hooldamisel töötervishoiu- ja infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat tööohutus- ja elektriohutusnõudeid 7) analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone tehnosüsteemide hooldamisel  LISA 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli Mooduli nimetus Õppe maht Eesti nr kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Hoone tehnosüsteemide ehitaja alusteadmised 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ehitamise üldistest põhimõtetest, nende valmistamisel kasutatavate materjalidest ja erinevate materjalide töötlemise võtetest, tunneb töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ehituses ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumi Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet õpitavatel  iseloomustab veevärgilukksepa, kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa ja ventilatsioonilukksepa kutseid ja vastava kutsetel tööjõuturul nõutavatest ettevalmistusega töötajate tegevusvaldkondi, kasutades kutsestandardite registrit ja erialase teabe allikaid kompetentsidest  defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, 2) tunneb ehitistele ja hoone ehitusprojekt, hoone tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba tehnosüsteemide ehitamisele  iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, sisemised ja välimised kandekonstruktsioonid, põrandad ja seatud nõudeid ulatuses, mis on vahelaed, avatäited katused) lähtuvalt nende ülesandest ja seostest hoone tehnosüsteemidega vajalik edasiste tööülesannete  selgitab teabeallikate põhjal hoone kütte-, jahutus-, vee-, kanalisatsiooni ja ventilatsioonisüsteemide ülesannet ja täitmiseks arvestades nende omavahelisi seoseid hoone toimivuse ja sisekliima tagamisel energiatõhusa ehitamise  selgitab teabeallikate põhjal nõudeid hoone kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja ventilatsioonisüsteemide ehitamisele põhimõtteid ja kasutamisele 3) omab ülevaadet ehitiste  selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, põhikonstruktsioonidest ja madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust tehnosüsteemidest, nende  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituskvaliteedile ja hoone edasisele kasutamisele ehitamisel kasutatavatest  analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju hoone energiatarbimisele materjalidest  selgitab eskiisi, tööjoonise ja teostusjoonise erinevusi ja kasutusala, väljendades ennast korrektselt õppekeeles 1 4) tunneb ehituslike tööjooniste  mõõdistab etteantud tööülesandest lähtuvalt ruumi ja visandab vastavalt etteantud mõõtkavale selle plaani koostamise ja vormistamise kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi nõudeid ulatuses, mis on vajalik  visandab etteantud mõõtkavas ruumis asuvaid ehituslikke elemente kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi erinevate tööülesannete  visandab etteantud mõõtkavas hoone tehnosüsteemidega seonduvaid elemente kasutades asjakohaseid tingmärke täitmiseks hoone ja tähistusi tehnosüsteemide ehitamisel  võrdleb materjalist ja paigaldamise nõuetest lähtuvalt külma ja sooja tarbevee ning küttevee edastamiseks 5) oskab kasutada asjakohaseid kasutatavaid torusid mõõteriistu ja  eristab näidiste põhjal ja iseloomustab hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid tarvikuid ja abimaterjale mõõtmismeetodeid tööjoonise lähtudes nende kasutuskohast ja otstarbest alusel vajalike märke- ja  iseloomustab hoone tehnosüsteemide elementide valmistamisel kasutatavaid materjale arvestades ende omadusi mõõdistustööde tegemiseks ja sellest lähtuvaid kasutamisvõimalusi erinevates süsteemides 6) oskab töödelda hoone  selgitab erialaste sh IT-põhiste teabeallikate põhjal hoone tehnosüsteemide erinevatest materjalidest valmistatud tehnosüsteemide ehitamisel elementide omavahelist sobivust mõjutavaid kriteeriume kasutatavaid materjale  selgitab teabeallikate põhjal hoone tehnosüsteemides toimivate füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõju kasutades asjakohaseid süsteemide erinevast materjalist valmistatud osadele töövahendeid ja võtteid  põhjendab hüdro-, heli- ja soojusisolatsioonimaterjalide kasutamise vajadust hoone tehnosüsteemide ehitamisel 7) mõistab tööohutus- ja arvestades isolatsioonimaterjalide füüsikalisi omadusi ja kasutusotstarvet keskkonnaohutusnõuete järgimise olulisust hoone  selgitab etteantud keskkonnatehnika jooniselt välja edasiseks tööks vajalikud andmed tehnosüsteemide ehitamisel ja  mõõdab ja märgib etteantud joonisest lähtudes ehituskonstruktsioonidele hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks oskab anda esmaabi vajalike läbiviikude asukohad  mõõdab ja märgib hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid materjale etteantud tööülesandest lähtudes, kasutades vajalikke mõõtmis- ja märkimisvahendeid  töötleb nõuetekohaselt hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid plastkomposiitmaterjale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid  töötleb nõuetekohaselt hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid metallmaterjale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid  seadistab ja hooldab erinevate materjalide töötlemisel kasutatavaid mehhaanilisi ja elektrilisi käsitööriistu järgides tööohutusnõudeid ja kasutusjuhendit  iseloomustab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavate töövahendite (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) kasutamisel;  selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  analüüsib juhendi alusel riske töötaja tervisele hoone tehnosüsteemide ehitamisel, sh töötamisel välistingimustes  põhjendab isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust hoone tehnosüsteemide ehitamisel 2   sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi  kirjeldab oma tegevust õnnetusjuhtumi korral hoone tehnosüsteemide ehitamisel  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist 2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee,  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga ja tööalaseid võimalusi ning  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid piiranguid  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja 2) mõistab ühiskonna toimimist, erinevate keskkonnateguritega tööandja ja organisatsiooni  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid väljakutseid, probleeme ja  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda võimalusi  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi 3) kavandab omapoolse panuse  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest väärtuste loomisel enda ja teiste  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused 4) mõistab enda vastutust oma  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas tööalase karjääri kujundamisel  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid ning on motiveeritud ennast  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust arendama 3 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab etteantud kvaliteedinõuete kohaselt hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustiku ja sellega seotud seadmed järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb hoonesiseste vee- ja  leiab projektiga etteantud joonistelt (tööjoonis, hoone põhiplaan ja ehituskonstruktsiooni lõiked) tööülesande kanalisatsioonisüsteemi täitmiseks vajalikud lähteandmed 3  tööpõhimõtteid ja nende  hindab juhendamisel vee- ja kanalisatsioonitorustiku ja nendega seotud seadmete paigaldamise võimalikkust paigaldamise nõudeid ulatuses, projektiga määratud kohta lähtudes ehituskonstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemide (elektrijuhtmestik, jms) mis on vajalik tööülesannete paiknemisest konkreetsel objektil nõuetekohaseks täitmiseks  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja 2) paigaldab projekti alusel abivahendid hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks lähtudes tööülesandest ja ladustab hooneseisese veevärgi ja need nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimise kanalisatsioonitorustiku ja  valib välja etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende nendega ühendatud korrasolekus ja ohutuses veetöötlusseadmed, sanitaar- ja  kavandab tööoperatsioonide järjekorra hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks kasutades kodutehnika lähtudes etteantud projektis olevat teavet tööülesandest ja  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha enne töö alustamist, arvestades töötervishoiu ja paigaldusjuhenditest tööohutusnõudeid 3) isoleerib nõuetekohaselt  mõõdab ja märgib ehituskonstruktsioonidele projektile vastavalt paigaldatava vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldatud torustikud, lähtudes elementide, -seadmete, nende kinnituste ja vajalike läbiviikude asukohad, kasutades selleks asjakohaseid kehtestatud normidest töövahendeid ja -võtteid 4) töötab vastutustundlikult,  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides ehituskonstruktsioonidesse vee- ja järgides erinevate tööülesannete kanalisatsioonisüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid täitmisel energiatõhusa töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid ehitamise põhimõtteid,  teeb tööjoonist järgides vajalike materjalide mõõdistus- ja märketööd kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja töötervishoiu, tööohutus- ja mõõtmismeetodeid keskkonnaohutusnõudeid  töötleb (mõõdab, painutab ja lõikab) nõuetekohaselt hooneseisese veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi 5) rakendab õppekeskkonnas paigaldamisel kasutatavaid torusid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid omandatud teadmisi ja oskus  koostab ja paigaldab hoonesisese veetorustiku ja selle juurde kuuluvad veetöötlusseadmed järgides projekti ja asjakohaselt reaalses tootja paigaldusjuhendit ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid töökeskkonnas toimuval  koostab ja paigaldab projekti ja juhiste alusel veesüsteemi veemõõdu- ja rõhu reguleerimise sõlmed ja nende praktikal juurde kuuluvad seadmed järgides tootja paigaldusjuhendit ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 6) analüüsib oma tegevust  paigaldab projekti alusel hoonesisese kanalisatsioonitorustiku ja selle juurde kuuluvad seadmed järgides ja hooneseisese veevärgi ja tootja paigaldusjuhendit ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid kanalisatsioonisüsteemi  paigaldab töörühma liikmena projektiga ettenähtud kohta hoone sadevee- ja drenaažitorustiku, lähtudes torustiku ja nendega seotud etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist seadmete paigaldamisel  osaleb töörühma liikmena reoveepumpla ehitamisel, kasutades erialaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi  valib projektist ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetest lähtuvalt asjakohased isolatsioonimaterjalid ja isoleerib nõuetekohaselt hoonesisese vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid 4   osaleb veetorustiku survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  hindab juhendamisel hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toruühenduste tihedust ja vastavust projektiga esitatud nõuetele  paigaldab etteantud nõuete kohaselt sanitaartehnikat (WC-pott, valamu, segisti) lähtudes toote paigaldusjuhendist ja etteantud tööülesandest  paigaldab etteantud nõuete kohaselt kodutehnikat (pesumasin, nõudepesumasin, soojaveeboiler) lähtudes toote paigaldusjuhendist ja etteantud tööülesandest  selgitab teabeallikate põhjal nõudeid basseinitehnika paigaldamiseks, väljendudes korrektselt õppekeeles ja kasutades erialast terminoloogiat  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustike ja nendega ühendatud seadmete paigaldamisel keskkonnaohutusnõudeid ning veendub, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  kohandub töötamisel meeskonnaga, toetades selle tulemuslikku tegutsemist  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja nendega seotud seadmete paigaldamisel  koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitab teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, sh kasutab jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni välistrasside ehitamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab töörühma liikmena ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikke, seadmeid ja rajatisi, mille kaudu toimub kinnistul paikneva hoone veega varustamine või reovee ära juhtimine, järgides etteantud kvaliteedi- ja tööohutusnõudeid ning energiatõhusa ehitamise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb ühisveevärgi ja –  kavandab tööülesandest lähtuvalt oma tegevuse töörühma liikmena ühisveevägi ja –kanalisatsiooni torustike kanalisatsiooni välistrasside paigaldamiseks ning valib asjakohased isikukaitsevahendid ehitamisele tehnilise  leiab juhendamisel projektiga etteantud joonistelt jooniselt tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed dokumentatsiooniga kehtestatud  valib etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende nõudeid ulatuses, mis on vajalik korrasolekus ja ohutuses 5  tööülesannete nõuetekohaseks  rajab juhendamisel töörühma liikmena ettevalmistatud kraavkaevikusse torustiku paigaldamiseks vajaliku täitmiseks liivaluse, lähtudes projekteeritud kõrgusmärkidest ning ettenähtud torukalletest, kasutades asjakohaseid 2) paigaldab töörühma liikmena töövahendeid ja -võtteid ühisveevärgi ja –  paigaldab töörühma liikmena ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku arvestades tööülesannet, tehnilises kanalisatsiooni torustikke ja dokumentatsioonis etteantud tingimusi, järgides töötervishoiu- , tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid nende juurde kuuluvaid  paigaldab töörühma liikmena, juhendamisel ja tööülesandest lähtudes ühisveevärgi torustikule siibrid ja seadmeid lähtudes etteantud hargmikud, lähtudes projektis esitatud tingimustest, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid projektist ja tööülesandest  paigaldab töörühma liikmena, juhendamisel ja tööülesandest lähtudes ühiskanalisatsiooni torustikule 3) järgib töörühma liikmena kontrollimiskaevu lähtudes projektis esitatud tingimustest, järgides tööohutusnõudeid, järgides töötervishoiu- ja erinevate tööülesannete ohutusnõudeid täitmisel töötervishoiu,  paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel ühiskanalisatsiooni torustikele vajalikud õli- ja liivapüüdurid, tööohutus- ja lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetest, järgides töötervishoiu- ja keskkonnaohutusnõudeid ohutusnõudeid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni  paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel ühiskanalisatsiooni torustikule kogumismahuti(d), lähtudes torustike ja nende juurde etteantud tööülesandest ja tehnilist dokumentatsiooni esitatud nõuetest järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid kuuluvate seadmete  paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel sadevee- ja drenaažisüsteeme kasutades asjakohaseid materjale ja paigaldamisel töövahendeid, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 4) rakendab õppekeskkonnas  täidab juhendamisel kraavkaeviku ja tihendab pinnase kuni pinnakatte aluskihini kasutades asjakohaseid omandatud teadmisi ja oskus töövahendeid ja –võtteid, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid asjakohaselt reaalses  osaleb ühisveevärgi torustike survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud töökeskkonnas toimuval normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid praktikal 5) analüüsib oma tegevust  selgitab imb- ja filterväljaku tööpõhimõtet ja nende rajamisele esitatavaid tingimusi kasutades erialaseid sh IT- ühisveevärgi ja – põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat kanalisatsioonitorustike ja  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja nende juurde kuuluvate töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult seadmete paigaldamisel  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ning veendub, et ümbritsevasse loodusesse ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  kohandub töötamisel meeskonnaga, toetades selle tulemuslikku tegutsemist  on avatud koostööle ja käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni paigaldamisel 6   koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitab teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, sh kasutab jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 5 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab ja remondib juhendamisel etteantud nõuete kohaselt hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoonesisese  iseloomustab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja selle seadmete hooldamise eesmärki ja hooldustöödele vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kehtestatud nõudeid, kasutades erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat hooldamisele tehnilise  leiab etteantud hooldusjuhendist hoone vee ja kanalisatsioonisüsteemi hooldamiseks vajaliku info ja kavandab dokumentatsiooniga kehtestatud selle alusel oma edasise tegevuse nõuetest  hindab vaatluse teel hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimivust, lähtudes etteantud juhistest hoone puhta 2) hindab hooldusjuhendi alusel joogiveega varustamisele, reovee ja sademevee ära juhtimisele vee- ja kanalisatsioonisüsteemi  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid lähtudes tööülesandest toimivust ja selle vastavust  valib etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende kavandatud otstarbe täitmiseks korrasolekus ja ohutuses esitatud tingimustele  puhastab hoolduskavas etteantud regulaarsusega veevärgi mudakogujad ning puhastab või vahetab veefiltrid, 3) hooldab hoone vee- ja lähtudes hooldusjuhenditest kanalisatsioonisüsteemi,  kontrollib hoolduskavas etteantud regulaarsusega kanalisatsioonisüsteemi sette- ja sadeveekaevude ning rasva- lähtudes etteantud ja õlipüüdurite seisukorda ja vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele, puuduste hoolduskavast, ilmnemisel kõrvaldab need oma pädevuse piires, lähtudes etteantud juhistest hooldusjuhendist ja tegelikust  kontrollib hoolduskavas etteantud regulaarsusega reovee ja sademevee kanalisatsioonitorustike läbilaskevõimet olukorrast ja muhvide tihedust 4) kõrvaldab oma pädevuse piires  tihendab või vahetab välja töörühma liikmena kanalisatsioonitorustiku defektse osa, kasutades asjakohaseid rikked ja lokaliseerib töövahendeid ja –võtteid ning järgides tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid avariiolukorra vee- ja  vahetab välja kasutuses oleva hoone veetorustiku defektse sulgarmatuuri (kraan, ventiil, siiber, kanalisatsioonisüsteemis tagasilöögiklapp), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid vastavalt ettenähtud korrale  vahetab amortiseerunud või defektse vee- ja kanalisatsioonitorustiku isolatsiooni, arvestades 5) töötab vastutustundlikult, isolatsioonimaterjali tootjapoolseid paigaldusnõudeid ja järgides tööohutusnõudeid järgides erinevate tööülesannete 7  täitmisel töötervishoiu,  fikseerib ettenähtud regulaarsusega veemõõtja näidud ja edastab need etteantud nõuete kohaselt, kasutades tööohutus- ja infotehnoloogiavahendeid keskkonnaohutusnõudeid  fikseerib vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja nende seadmete hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, 6) rakendab õppekeskkonnas kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat omandatud teadmisi ja oskus  lokaliseerib vee- või kanalisatsioonisüsteemi avariiolukorra viisil, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene asjakohaselt reaalses ning teavitab olukorrast oma vahetut juhti etteantud nõuete kohaselt töökeskkonnas toimuval  vahetab välja defektsed sanitaartehnilised seadmed (WC-pott, kraanikauss, segisti, vee- ja praktikal kanalisatsioonisüsteemiga ühendatavad majapidamisseadmed) vastavalt asendatava seadme paigaldusjuhendile, 7) analüüsib juhendamisel oma järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid tegevust vee- ja  kontrollib vaatluse teel veevärgi tööparameetreid (rõhk, temperatuur) tarbevee edastamiseks ja võrdleb tulemust kanalisatsioonisüsteemi etteantud normidega hooldustöödel  kontrollib vaatluse teel tuletõrjekappide ja spinklersüsteemide korrasolekut ja vastavust ettenähtud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satu keskkonnaohtlikke jäätmeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamisel  koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitab teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, sh kasutab jooniseid  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 6 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab etteantud nõuete kohaselt hoones paiknevad ventilatsioonikanalid ja –seadmed ning teeb vajalikud isolatsioonitööd, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, hoonete sisekliimale esitatavaid nõudeid ning töötervishoiu ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb ventilatsiooniseadmete  iseloomustab ülevaatlikult õhuvahetuse- ja õhutöötlemisprotsesse (filtreerimine, soojendamine, niisutamine ja ja –süsteemi tööpõhimõtteid ja jahutamine) ja nende vajadust määravaid tegureid, arvestades nõudeid siseõhu puhtusele ja kvaliteedile, ühendusviise ulatuses, mis on kasutades erialast terminoloogiat 8  vajalik tööülesannete  võrdleb hoone loomuliku ja mehhaanilise ventilatsiooni erinevusi ja tööpõhimõtteid kasutades erialaseid sh IT- nõuetekohaseks täitmiseks põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat 2) märgib vastavalt projektile  toob välja seosed hoone ventilatsioonisüsteemi toimivuse üldiste kvaliteedikriteeriumite (ruumi temperatuur, paigaldatava sissevõetava õhu temperatuur, õhu puhtus, õhuniiskus, õhuvahetus, süsteemi tasakaal, õhuvahetuse poolt ventilatsioonisüsteemi tekitatud müratase, siserõhk, õhu tolmusisaldus, õhuvahetuse kiirus) vahel elementide, -seadmete, nende  iseloomustab erinevate ventilatsiooniseadmete (reguleerimisklapid, mürasummutid, õhujaotajad, tõmbekapid, kinnituste ja vajalike kubud ventilatsiooniagregaadid, soojustagastid) tüüpe ja nende tööpõhimõtteid kaustades erialast terminoloogiat läbiviikude asukohad, kasutades ja erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale selleks asjakohaseid  selgitab keskustolmuimeja (tsentraaltolmuimeja), aspiratsioonisüsteemide (tolmu- ja puruärastus, kahjulike töövahendeid ja -võtteid gaaside ärastus, suitsuärastus, värske õhu kompensatsioon) ja surveõhusüsteemi erinevusi 3) paigaldab ja isoleerib ventilatsioonisüsteemist lähtudes nende tööpõhimõttest, kasutades IT-põhiseid teabematerjale tööülesandest lähtuvalt erineva  leiab projektiga etteantud jooniselt tööülesande täitmiseks vajalikud andmed (objekti asukoht, mõõtmed, ristlõikega ventilatsioonikanalid kasutatavad materjalid) arvestades etteantud  hindab juhendamisel ventilatsioonisüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamise võimalikkust projektiga kvaliteedinõudeid ja etteantu asukohta arvestades ehituskonstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemide (elektrijuhtmestik, jms) energiatõhusa ehitamise paiknemist konkreetses hoones põhimõtteid  kavandab tööoperatsioonide järjekorra ventilatsiooniseadmete ja -süsteemi paigaldamiseks lähtuvalt etteantud 4) paigaldab tööülesandest ventilatsiooniseadmed ja  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja abivahendid ühendab need toimivaks ja ladustab need nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimise süsteemiks lähtudes etteantud  arvutab joonise põhjal tööülesande täitmiseks vajalike materjalide vajaliku koguse, kasutades ülesande tööülesandest ja lahendamisel õpitud matemaatikateadmisi ja –oskusi kvaliteedinõuetest  korraldab enne töö alustamist oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha arvestades töötervishoiu ja 5) töötab vastutustundlikult tööohutusnõudeid ning hoiab oma töökoha puhtana ja korras kogu töö vältel järgides erinevate tööülesannete  mõõdab ja märgib ventilatsioonikanali koostamiseks vajaliku materjali pikkuse/laiuse/kõrguse, kasutades täitmisel töötervishoiu, asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid tööohutus- ja  mõõdab ja märgib vahemaad/kaugused hoone konstruktsioonidel ventilatsioonisüsteemi elementide kinnituste keskkonnaohutusnõudeid ning paigaldamiseks kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid energiatõhusa ehitamise  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse ventilatsioonisüsteemi põhimõtteid elementide ja -ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid 6) rakendab õppekeskkonnas ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid omandatud teadmisi ja oskus  paigaldab töörühma liikmena kandilise ja ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalid, lähtudes etteantud asjakohaselt reaalses tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist kasutades kanalite paigaldamiseks sobilikke kinnitusvahendeid ja –viise ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 9  töökeskkonnas toimuval  paigaldab erinevaid reguleerimisklappe (liblik-, iiris- ja VAV tüüpi) õhuhulkade reguleerimiseks, lähtudes praktikal tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektdokumentatsioonist järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 7) analüüsib oma tegevust hoone  paigaldab mürasummutid, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades ventilatsiooniseadmete ja - asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid süsteemi paigaldamisel  paigaldab erinevat tüüpi ventilatsiooni õhujaotajad (sisse- ja väljapuhkeventiilid, loomuliku ventilatsiooni ventiilid, siirdõhuventiilid, väljatõmbe- ja sissepuhkerestid, jahutuspalgid), lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab juhendamisel erinevat tüüpi kubud ja tõmbekapid, lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  isoleerib etteantud nõuete kohaselt paigaldatud ventilatsioonikanalid, lähtudes projektist või kehtestatud normidest, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja –võtteid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab isolatsioonimaterjalile kattepleki või muu projektdokumentatsioonis ette nähtud kattematerjali, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja –võtteid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib töö ajal keskkonnaohutusnõudeid tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutuse põhimõtetest ning jäätmekäitluseeskirjadest  rakendab ventilatsioonisüsteemide paigaldamisel ja ventilatsioonitorustike isoleerimisel kvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks sobilikke moodulmõõtude süsteeme (materjalide mõõdud, karkassi samm jne)  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega töörühma liikmena ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 10  7 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide hooldus 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab objekti hoolduskavas ja –juhendis etteantud nõuete kohaselt hoone ventilatsioonisüsteemi, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, tagades süsteemi vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoone  mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone siseruumide keskkonnaparameetreid, kasutades asjakohaseid ventilatsioonisüsteemide mõõtevahendeid ja meetodeid ning võrdleb mõõtmistulemusi etteantud normidega hooldamisele tehnilise  leiab hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks vajalikku info seadmete kasutus- ja hooldusjuhenditest ja dokumentatsiooniga kehtestatud objekti hoolduskavast nõuetest  kavandab oma tegevuse hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast 2) hindab juhendi alusel hoone ja hooldusjuhenditest ventilatsioonisüsteemi ja selle  hindab vaatluse teel hoone ventilatsioonisüsteemi toimimist, lähtudes etteantud kvaliteedikriteeriumitest seadmete toimivust ja vastavust  vahetab õhukanalite lisaseadmeid (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja reguleerimisseadmed, kavandatud otstarbe täitmiseks mürasummutid, õhufiltrid) vastavalt hooldusjuhendile ja seadmete paigaldusjuhenditele esitatud tingimustele  oskab kasutada tellinguid ja käsitseda tõstemasinaid ventilatsioonisüsteemide hooldamisel, järgides 3) hooldab ja puhastab tööohutusnõudeid juhendamisel ehitiste  puhastab hoolduskavast lähtudes ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja õhujaotajaid hoones tervisliku ventilatsioonisüsteemi keskkonna tagamiseks, lähtudes hoolduskavast ja hooldusjuhenditest ning järgides töötervishoiu- ja seadmeid, tagades nõuetele ohutusnõudeid vastava sisekliima hoones  selgitab teabeallikate põhjal ventilatsioonisüsteemi tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide funktsiooni ja 4) likvideerib hoone nõudeid nende hooldusele ventilatsioonisüsteemi rikkeid ja  kontrollib õhuniisuti ja -konditsioneeri funktsioneerimist ja nende tööparameetrite vastavust etteantud nõuetele, puudusi vastavalt ettenähtud järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid korrale  katsetab peale hooldustegevust vastavalt etteantud korrale ventilatsioonisüsteemi valmisolekut kasutamiseks, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid 5) töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete  kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt ventilatsioonisüsteemi rikked ja puudused täitmisel energiatõhusa  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest ehitamise põhimõtteid,  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaga enda ümber keskkonnaohutusnõudeid  arvestab oma tööülesandeid täites hooldustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja 6) rakendab õppekeskkonnas töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult omandatud teadmisi ja oskus  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid asjakohaselt reaalses 11  töökeskkonnas toimuval  järgib töö ajal keskkonnaohutusnõudeid tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke praktikal jäätmeid 7) analüüsib juhendamisel oma  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega tegevust hoone ventilatsiooni ja jahutussüsteemi hooldamisel ventilatsioonsüsteemi  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh hooldamisel jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 8 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab etteantud nõuete kohaselt ja etteantud juhiste alusel hoonesisese kütte- ja jahutussüsteemi torustiku ja nende juurde kuuluvad seadmed järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoonesisese  iseloomustab soojuse levimise viise erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest ja seostab seda kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhusa ehitamise põhimõtetega paigaldamisele erinevate  kirjeldab nõudeid hoone soojusvarustusele, kasutades erialast terminoloogiat ja eralaseid sh IT-põhiseid normdokumentidega esitatud teabematerjale nõuetest ulatuses, mis on vajalik  iseloomustab hoone soojussõlme (sh mõõtesõlm) ülesannet, tööpõhimõtteid, hooldus- ja reguleerimisvõimalusi, edasiste tööülesannete kasutades erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale täitmiseks  iseloomustab hoone soojusjaotussüsteemide (lokaal või kaugküte, maaküte) tööpõhimõtet, kasutades erialaseid 2) paigaldab töörühma liikmena sh IT-põhiseid teabematerjale katla, sellega seotud  selgitab küttesüsteemi seadmete koostoimet hoones ettenähtud soojustehniliste parameetrite (siseõhu küttetorustiku ja küttekehad temperatuur) saavutamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest tööülesandega etteantud juhiste  iseloomustab siseõhu erinevaid jahutusviise ja hoone jahutussüsteemide tööpõhimõtteid kasutades erialaseid sh ja nõuete kohaselt IT-põhiseid teabematerjale 3) paigaldab töörühma liikmena  leiab juhendamisel, projektiga etteantud joonistelt tööülesande täitmiseks vajalikud andmed (objekti asukoht, soojussõlme, sellega seotud mõõtmed, kasutatavad materjalid) küttetorustiku ja küttekehad  kavandab oma tegevuse hooneseisese küttesüsteemi paigaldamisel, lähtuvalt etteantud tööülesandest lähtudes seadmete tootja  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja abivahendid paigaldusjuhendist ja hoonesisese kütte- ja jahutusüsteemi paigaldamiseks lähtudes tööülesandest ja ladustab need nõuetekohaselt tööülesandega etteantud tagamaks nende kvaliteedi säilimise juhistest 12 4) paigaldab hoone kütmiseks  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende taastuvenergiat kasutavad korrasolekus ja ohutuses seadmed ja ühendab need  enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha arvestades töötervishoiu ja küttesüsteemiga tööülesandega tööohutusnõudeid etteantud juhiste ja nõuete  ladustab nõuetekohaselt töö teostamiseks vajalikud materjalid, tagades nende kvaliteedi säilimise, järgides kohaselt töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 5) paigaldab ja isoleerib  paigaldab juhendamisel töölava või tõstuki, järgides tööohutusnõudeid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid tööülesandest lähtuvalt  mõõdab ja märgib ehituskonstruktsioonidele projektile vastavalt paigaldatava hoonesisese kütte- ja jahutussüsteemi torustiku jahutussüsteemi elementide, -seadmete, nende kinnituste ja vajalike läbiviikude asukohad, kasutades selleks kasutades asjakohaseid asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid töövahendeid ja –võtteid  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides ehituskonstruktsioonidesse hoonesisese kütte- ja 6) järgib erinevate tööülesannete jahutussüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid täitmisel energiatõhusa töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid ehitamise põhimõtteid,  koostab ja paigaldab juhendamisel katlasüsteemi (nt. gaasikatel, graanulkatel, õlikatel, puidukatel) lähtudes töötervishoiu, tööohutus- ja etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid keskkonnaohutusnõudeid  paigaldab juhendamisel hoonesisese kütte- ja jahutustorustiku, lähtudes tööülesandest ja projektist etteantud 7) rakendab õppekeskkonnas tingimustest, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid omandatud teadmisi ja oskus  paigaldab juhendamisel küttekehi (radiaatorid, konvektorid, põrandaküttesüsteemid), lähtudes etteantud asjakohaselt reaalses tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid töökeskkonnas toimuval  hindab juhendamisel katla, küttetorustiku ja nendega ühendatud küttekehade paigaldamise korrektsust arvestades praktikal projektis etteantud nõudeid 8) analüüsib juhendamisel oma  koostab ja paigaldab juhendamisel soojus- ja jahutussõlme torustiku ja nende juurde kuuluvad seadmed, lähtudes tegevust hoonesiseste kütte- ja etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid jahutussüsteemide  selgitab taastuvenergia kasutamise võimalusi hoone soojusvarustuse tagamisel paigaldamisel  paigaldab juhendamisel taastuvenergiat kasutavad seadmed ja ühendab need nõuetekohaselt kütte- ja tarbeveesüsteemi, lähtudes etteantud tööülesandest ja seadmete paigaldusjuhendist, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  osaleb küttesüsteemi survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  rakendab torustike paigaldus- ja isolatsioonitööde kvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks sobilikke moodulmõõtude süsteeme  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja nõuetekohase täitmise eest 13   järgib tööülesannete täitmisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  arvestab tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ja kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  sorteerib jäätmed, juhindudes nende taaskasutuse põhimõtetest ning jäätmekäitluseeskirjadest  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega töörühma liikmena hoonesisese küttesüsteemi torustiku ja seadmete paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 9 Kaugkütte välisvõrkude ehitamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte välistrassi torustikke ja seadmeid järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid etteantud kvaliteedi ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet kaugkütte  leiab juhendamisel projektiga etteantud joonistelt edasiseks tööks vajalikud andmed (objekti asukoht, mõõtmed, välistrasside paigaldamisele kasutatavad materjalid) tehnilise  kavandab töörühma liikmena oma tegevuse etteantud tööülesande täitmiseks dokumentatsiooniga  valib oma pädevuse piires tööülesande teostamiseks vajalikud materjalid ja ladustab need nõuetekohaselt, tagades kehtestatud nõuetest nende kvaliteedi säilimise ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid ulatuses, mis on vajalik  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende edasiste tööülesannete korrasolekus ja ohutuses täitmiseks  korraldab töörühma liikmena töölõigu piires nõuetekohase töökoha enne töö alustamist arvestades töötervishoiu 2) paigaldab töörühma ja tööohutusnõudeid liikmena kaugkütte  rajab töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte välistrassi kraavkaevikusse torustiku paigaldamiseks välistrassi torustiku ja nende nõuetekohase liivaaluse, lähtudes projekteeritud kõrgusmärkidest ja etteantud torukalletest, järgides juurde kuuluvad seadmed töötervishoiu- ja ohutusnõudeid lähtudes projektist ja  teostab juhendamisel tööjoonist järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd kaugkütte välistrassi torustiku etteantud tööülesandest paigaldamiseks, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid järgides töötervishoiu- ja 3) töötab vastutustundlikult, ohutusnõudeid järgides erinevate 14  tööülesannete täitmisel  koostab ja paigaldab töörühma liikmena kaugkütte- ja soojaveevarustuse välistrassi torustiku, lähtudes etteantud energiatõhusa ehitamise projektist ja tööülesandest järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid põhimõtteid, töötervishoiu,  paigaldab töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte välistrassi torustikule vajalikud seadmed (siibrid, kaevud, tööohutus- ja hargmikud), lähtudes etteantud projektist järgides paigaldusjuhiseid ja tööohutusnõudeid keskkonnaohutusnõudeid  hindab visuaalvaatlusel kaugkütte ja soojaveevarustuse välistrassi torustiku ning seadmete korrektsust 4) rakendab õppekeskkonnas  osaleb töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte- ja soojaveevarustuse torustiku surveproovi läbiviimisel, omandatud teadmisi ja järgides etteantud normatiive ja ohutusnõudeid oskus asjakohaselt reaalses  täidab paigaldatud kaugkütte välistrassi kraavkaeviku ja tihendab pinnase kuni pinnakatte aluskihini kasutades töökeskkonnas toimuval asjakohasid töövahendeid ja -võtteid praktikal  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke ressursse 5) analüüsib juhendamisel oma sihipäraselt ja säästlikult tegevust kaugkütte  töötab kaugkütte välistrasside ehitamisel vastutustundlikult, järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid välistrassi torustiku ja  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid nende juurde kuuluvate  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja seadmete paigaldamisel keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  kohandub töötamisel meeskonnaga, toetades selle tulemuslikku tegutsemist  on avatud koostööle ja käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega töörühma liikmena kaugkütte välistrassi torustiku ja seadmete paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 10 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide hooldus ja remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab objekti hoolduskavas ja –juhendis etteantud nõuete kohaselt hoone kütte- ja jahutussüsteemi, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, tagades nende vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoone kütte- ja  iseloomustab hoone kütte- ja jahutussüsteemi hoolduse mõju hoone energiatõhususele ja sisekliimale jahutussüsteemi hooldamisele  selgitab oma vastutuse ulatust kütte- ja jahutussüsteemi hooldamisel ja remondil, lähtudes hoolduskavast 15  tehnilise dokumentatsiooniga  leiab etteantud hoolduskavast ja hooldusjuhenditest hoone kütte- ja jahutussüsteemi ja nende seadmete kehtestatud nõuetest hooldamiseks ja reguleerimiseks vajaliku info 2) hindab etteantud objekti  kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone kütte- ja jahutussüsteemi hooldamiseks, lähtudes etteantud hoolduskava ja objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest hooldusjuhendite alusel hoone  valib töövahendid ja materjalid, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast, hooldusjuhenditest ja konkreetsest küttesüsteemi ja selle seadmete tööülesandest toimivust ning vastavust  kontrollib visuaalselt torustike, püstikute, radiaatorite, ventiilide, torude isolatsiooni korrasolekut ja lekete kavandatud otstarbe täitmiseks puudumist vastavalt objekti hooldusjuhendi ja hooldusgraafikuga etteantud tööülesandele, järgides esitatud tingimustele töötervishoiu ja tööohutusnõudeid 3) hooldab ja reguleerib etteantud  kontrollib vaatluse teel soojussõlme seadmete (soojusvaheti, filtrid, pumbad, mudakogujad, paisupaagid, hooldusjuhendist lähtuvalt ventiilid) nõuetekohast toimimist, veendudes lekete puudumises hoone kütte- ja jahutussüsteemi  kontrollib vaatluse teel soojussõlme hooldusjuhendist lähtudes soojussõlme mõõte-, elektri- ja sh soojussõlme automaatikaseadmete nõuetekohast toimimist, veendub rikete puudumises 4) kõrvaldab oma pädevuse piires  kontrollib soojussõlme tööparameetreid ja reguleerib soojussõlme tööd, lähtudes etteantud juhistest teeb rikked ja lokaliseerib soojussõlme korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hoolduskavaga etteantud graafikule avariiolukorra kütte- ja  fikseerib kütte- ja jahutussüsteemi ning soojussõlme hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades jahutussüsteemis vastavalt infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat ettenähtud korrale  reguleerib ja hooldab lokaalkatlamaja seadmeid vastavalt etteantud hooldusjuhendile 5) töötab vastutustundlikult  valmistab küttesüsteemi kütteperioodiks ette vastavalt kasutusjuhendile ning korraldab süsteemi valmisoleku järgides erinevate tööülesannete katsetuse, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid täitmisel töötervishoiu,  katsetab juhendamisel vastavalt etteantud nõuetele küttesüsteemi valmisolekut eesmärgipäraseks ja ohutuks tööohutus- ja kasutamiseks, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid sh lülitab küttesüsteemi sisse või välja vastavalt keskkonnaohutusnõudeid etteantud juhistele 6) rakendab õppekeskkonnas  jälgib hoolduskavas esitatud graafiku alusel regulaarselt küttesüsteemi toimimist omandatud teadmisi ja oskus  reguleerib küttesüsteemi vastavalt etteantud juhistele hoone siseruumides nõuetekohase temperatuuri asjakohaselt reaalses tagamiseks, järgides tööohutusnõudeid töökeskkonnas toimuval  fikseerib soojusarvesti näidu ning dokumenteerib ja edastab selle etteantud nõuete kohaselt, kasutades praktikal infotehnoloogiavahendeid 7) analüüsib oma tegevust hoone  selgitab kütte- ja jahutussüsteemi avariiolukorra lokaliseerimise võimalusi tagamaks võimalikult minimaalne kütte- ja jahutussüsteemi ja kahju objektile soojussõlme hooldustöödel  kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone kütte- ja jahutussüsteemi rikked, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest 16   arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone küttesüsteemi hooldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 11 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab paigaldada projekti, tööjoonise või tootja paigaldusjuhendi alusel hoonesse õhk-õhk tüüpi soojuspumba ning teha vajalikud toruühendused järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi õhk-õhk  tutvub õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldusjuhendiga ja leiab sellelt edasiseks tööks vajalikud andmed tüüpi soojuspumba (seadme asukoht, mõõtmed, kinnitusviisid) paigaldamiseks lähtudes  kavandab tööoperatsioonide järjekorra õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamiseks lähtuvalt etteantud etteantud tööülesandest paigaldusjuhendist ja projektist 2) paigaldab projektiga ettenähtud  hindab juhendamisel, et paigaldatav seade sobitub hoone konstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemidega kohale õhk-õhk tüüpi (elektrijuhtmestik, ventilatsioonikanalid) soojuspumba sise- ja väliosad  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid sh kinnitus- ja sh seadme toimimiseks vajaliku abivahendid ja ladustab need nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimiseks torustiku, järgides tööohutuse-  arvutab tööjoonise põhjal materjalide vajaliku koguse, kasutades omandatud matemaatikateadmisi ja –oskusi ja keskkonnaohutuse nõudeid  enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ning paigaldab vajadusel ja 3) töötab vastutustundlikult juhendamisel töölava või tõstuki, järgides energiatõhusa ehitamise  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende põhimõtteid, tööohutuse- ja korrasolekus ja ohutuses keskkonnaohutusnõudeid  märgib projekti või paigaldusjuhendi alusel hoone konstruktsioonidele paigaldatava seadme, vajalike 4) rakendab õppekeskkonnas läbiviikude, kinnituste ja ühendustorude asukohad, kasutades selleks sobivaid mõõtevahendeid ja –meetodeid omandatud teadmisi ja oskus asjakohaselt reaalses 17  töökeskkonnas toimuval  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse soojuspumba praktikal paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides 5) analüüsib oma tegevust õhk-õhk töötervishoiu- ja ohutusnõudeid tüüpi soojuspumba  paigaldab tootja paigaldusjuhendi lausel õhk-õhk tüüpi soojuspumba siseosa selleks sobivasse ruumi kasutades paigaldamisel asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab toote välisosa maapinnal asetsevale alusraamile või seinal asetsevatele konsoolidele kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab freoonitorustiku seadme sise- ja välisosa vahele järgides tootja etteantud paigaldusnõudeid ning töö- ja keskkonnaohutuseeskirju  ühendab seadme siseosas asuva kondensatsioonivee torustiku kanalisatsioonitorustikuga järgides tootja etteantud paigaldusnõudeid ning töö- ja keskkonnaohutuseeskirju  teeb pingevabas olukorras juhendamisel vajalikud esmased kaabeldustööd arvestades töö- ja elektriohutusnõudeid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  teavitab seadme kasutajat õhk-õhk tüüpi soojuspumba hooldamiseele kehtestatud nõuetest järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja arvestades tootja ettekirjutusi  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete nõuetekohase täitmise eest  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 12 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab projektis ja paigaldusjuhendis etteantud nõuete kohaselt õhk-vesi tüüpi soojuspumba, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, tootja ettekirjutusi, tööohutuse- ja keskkonnaohutusenõudeid. 18 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi ja tööaja  tutvub õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldusjuhendiga ja leiab sellelt edasiseks tööks vajalikud andmed õhk-vesi tüüpi soojuspumba (seadme asukoht, mõõtmed, kinnitusviisid) paigaldamiseks lähtudes  kavandab tegevuste järjekorra õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamiseks lähtuvalt etteantud etteantud tööülesandest paigaldusjuhendist ja projektist 2) paigaldab õhk-vesi tüüpi  hindab juhendamisel, et paigaldatav seade sobitub hoone konstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemidega soojuspumba sise- ja väliosad (elektrijuhtmestik, ventilatsioonikanalid, jt) arvestades tegelikku olukorda objektil, puuduste ilmnemisel teeb projektiga ettenähtud kohale, ettepanekuid nende kõrvaldamiseks järgides tööohutuse- ja  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid sh kinnitus- ja keskkonnaohutuse nõudeid abivahendid õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamiseks ja ladustab need nõuetekohaselt tagamades nende 3) töötab vastutustundlikult, kvaliteedi säilimiseks järgides erinevate tööülesannete  arvutab tööjoonise põhjal materjalide vajaliku koguse, kasutades omandatud matemaatikateadmisi ja –oskusi täitmisel töötervishoiu,  enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ning paigaldab juhendamisel tööohutus- ja töölava keskkonnaohutusnõudeid  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende korrasolekus ja kasutusohutuses 4) rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskus  märgib projekti või paigaldusjuhendi alusel hoone konstruktsioonidele paigaldatava seadme, vajalike asjakohaselt reaalses läbiviikude, kinnituste ja ühendustorude asukohad, kasutades selleks sobivaid mõõtevahendeid ja –meetodeid töökeskkonnas toimuval  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse soojuspumba praktikal paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 5) analüüsib oma tegevust õhk-  määrab lähtuvalt hoone konstruktsioonist kindlaks õhk-vesi soojuspumba välis- ja siseosade paigaldamiseks vesi tüüpi soojuspumba sobiva asukoha arvestades paigaldusjuhendis esitatud kinnitusviisi paigaldamisel  paigaldab õhk-vesi tüüpi soojuspumba välisosa selleks ettenähtud alusraamile või vundamendile järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab õhk-vesi tüüpi soojuspumba siseosa selleks sobilikku ruumi järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  ühendab õhk-vesi tüüpi soojuspumba sise- ja välisosa omavahel torustikuga ning seadme hoone kütte- ja tarbeveetorustikuga järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  ehitab vajalikud õhukanalid ja ühendab need soojuspumbaga järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  teeb pingevabas olukorras juhendamisel vajalikud esmased kaabeldustööd arvestades töö- ja elektriohutusnõudeid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  teavitab seadme kasutajat õhk-vesi tüüpi soojuspumba hooldamisele kehtestatud nõuetest järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja arvestades tootja ettekirjutusi 19   vastutab oma töölõigu piires tööülesannete nõuetekohase täitmise eest  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 13 Maasoojuspumpade paigaldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab töörühma liikmena projektis ja paigaldusjuhendis etteantud nõuete kohaselt maakollektori ja - soojuspumba, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, tootja ettekirjutustest, tööohutuse- ja keskkonnaohutusenõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi ja tööaja  tutvub maasoojuspumba paigaldusjuhendi ja projektiga ja leiab edasiseks tööks vajalikud andmed (seadme maasoojuspumba asukoht, mõõtmed, kinnitusviisid) sh kasutab võõrkeelseid allikmaterjale paigaldamiseks lähtudes  hindab juhendamisel, et paigaldatav seade sobitub hoone konstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemidega etteantud tööülesandest ja (elektrijuhtmestik, ventilatsioonikanalid, jt) arvestades tegelikku olukorda objektil, puuduste ilmnemisel teeb energiatõhusa ehitamise ettepanekuid nende kõrvaldamiseks põhimõtetest  kavandab tegevuste järjekorra maasoojuspumba paigaldamiseks lähtuvalt etteantud paigaldusjuhendist ja projektist 2) paigaldab projektist lähtudes  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid sh kinnitus- ja ettenähtud kohale maakollektori abivahendid ja ladustab need nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimiseks kasutades asjakohaseid  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende töövahendeid ja -võtteid korrasolekus ja ohutuses 3) paigaldab nõuetekohaselt  kontrollib kaevetööde loa olemasolu ja osaleb vajalike kaevetööde tegemisel, kasutades asjakohaseid maasoojuspumba ning ühendab töövahendeid, järgides projekti ja tööohutunõudeid 20  selle maakollektori, kütte- ja  paigaldab pinnasesse maapinda salvestunud soojusenergia kogumiseks vajaliku torustiku (maakollektori) tarbeveesüsteemiga järgides järgides tootja etteantud paigaldusnõudeid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid tööohutuse- ja  kontrollib juhendamisel surveprooviga lekete puudumist torustikus ja teostab pinnase tagasitäite kasutades keskkonnaohutuse nõudeid asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid 4) töötab vastutustundlikult,  märgib projekti või paigaldusjuhendi alusel hoone konstruktsioonidele paigaldatava seadme, vajalike järgides erinevate tööülesannete läbiviikude, kinnituste ja ühendustorude asukohad, kasutades selleks sobivaid mõõtevahendeid ja –meetodeid täitmisel töötervishoiu,  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse soojuspumba tööohutus- ja paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides keskkonnaohutusnõudeid töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  ühendab maasoojuspumba hoone kütte- ja tarbeveetorustikuga järgides tootja etteantud paigaldusnõudeid ning 5) rakendab õppekeskkonnas töö- ja keskkonnaohutuseeskirju omandatud teadmisi ja oskus  paigaldab vajalikud kaitse- ja ohutusseadmed, filtrid ning täiteseade järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid asjakohaselt reaalses töökeskkonnas toimuval  viib läbi juhendamisel paigaldatud süsteemide läbipesu ja maakollektori õhutamise, järgides etteantud juhiseid, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid praktikal  teeb pingevabas olukorras juhendamisel vajalikud esmased kaabeldustööd arvestades töö- ja 6) analüüsib oma tegevust elektriohutusnõudeid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid maasoojuspumba paigaldamisel  teavitab seadme kasutajat maasoojuspumba hooldamisele kehtestatud nõuetest järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja arvestades tootja ettekirjutusi  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete nõuetekohase täitmise eest  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega maasoojuspumba paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 21  14 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab projektis ja paigaldusjuhendis etteantud nõuete kohaselt Väljatõmbeõhu soojuspump ehk ventilatsioonisoojuspumba, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, tootja ettekirjutustest, tööohutuse- ja keskkonnaohutusenõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi ja tööaja  tutvub ventilatsioonisoojuspumba paigaldusjuhendiga ja leiab sellelt edasiseks tööks vajalikud andmed ventilatsioonisoojuspumba (seadme asukoht, mõõtmed, kinnitusviisid) paigaldamiseks lähtudes  kavandab tegevuste järjekorra ventilatsioonisoojuspumba paigaldamiseks lähtuvalt etteantud paigaldusjuhendist etteantud tööülesandest ja projektist 2) paigaldab  hindab juhendamisel, et paigaldatav seade sobitub hoone konstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemidega ventilatsioonisoojuspumba (elektrijuhtmestik, ventilatsioonikanalid, jt) arvestades tegelikku olukorda objektil, puuduste ilmnemisel teeb ettenähtud kohale ja ühendab ettepanekuid nende kõrvaldamiseks selle ventilatsioonitorustiku,  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid sh kinnitus- ja küttesüsteemi ja sooja tarbevee abivahendid ja ladustab need nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimiseks torustikuga, järgides  arvutab tööjoonise põhjal materjalide vajaliku koguse, kasutades omandatud matemaatikateadmisi ja –oskusi energiatõhusa ehitamise  enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ning paigaldab juhendamisel põhimõtteid, tööohutuse- ja töölava keskkonnaohutuse nõudeid  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende 3) töötab vastutustundlikult, korrasolekus ja ohutuses järgides erinevate tööülesannete  märgib projekti või paigaldusjuhendi alusel hoone konstruktsioonidele paigaldatava seadme, vajalike täitmisel töötervishoiu, läbiviikude, kinnituste ja ühendustorude asukohad, kasutades selleks sobivaid mõõtevahendeid ja –meetodeid tööohutus- ja  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse soojuspumba keskkonnaohutusnõudeid paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides 4) rakendab õppekeskkonnas töötervishoiu- ja ohutusnõudeid omandatud teadmisi ja oskus  paigaldab ventilatsioonisoojuspumba selleks projektiga ettenähtud asukohta kasutades asjakohaseid asjakohaselt reaalses töövahendeid ja -võtteid töökeskkonnas toimuval  ühendab ventilatsioonisoojuspumba hoone kütte- ja tarbeveetorustikuga järgides tootja etteantud praktikal paigaldusnõudeid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid 5) analüüsib oma tegevust  teeb juhendamisel esmased kaabeldustööd pingevabas olukorras arvestades töö- ja elektriohutusnõudeid ventilatsioonisoojuspumba kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid paigaldamisel  teavitab seadme kasutajat ventialstioonisoojuspumba hooldamisele kehtestatud nõuetest järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja arvestades tootja ettekirjutusi  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete nõuetekohase täitmise eest 22  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega ventilatsioonisoojuspumba paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 23  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse „Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine“ aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Lisaks on eelnõu koostamisel arvestatud ka SA Kutsekoda tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kinnisvara korrashoiu valdkonna uuringus tehtud ettepanekuid ja kutseõppeasutuste poolt antud tagasisidet õppekavade rakendumisele. Määruse eelnõuga:  viiakse kinnisvarahoolduse eriala õppekava kooskõlla uuendatud kutsestandardiga „Kinnisvarahooldaja, tase 4“, mis kinnitati Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu poolt 28. mai 2019. a otsusega nr 23;  korrigeeritakse puitkonstruktsioonide ehituse erialal õpingute lõpetamise nõudeid, kuna üks õppekava koostamise aluseks olnud kutsestandard „Palkmajaehitaja, tase 4“ lõpetas kehtivuse;  asendatakse kõigis määrusega kehtestatud eriala õppekavades põhiõpingute moodul „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“, õppe mahuga 6 kutsehariduse arvestuspunkti uue, elukestva õppe võtmepädevusi ja üldpädevusi kujundava mooduliga „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“, õppe mahuga 5 kutsehariduse arvestuspunkti ning sellest tulenevalt korrigeeritakse kõigil erialadel õppe kogumahu jaotust põhi- ja valikõpingute vahel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdid Mari Tikerpuu (tel 735 0126; [email protected]) ja Jane Kallion (tel 735 4017; [email protected]), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) õppekava ja metoodika agentuuri kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse juht Ülle Nõmmiste (tel 735 0659, [email protected]), kutsehariduse peaspetsialist Aulika Riisenberg (tel 735 0651 [email protected]), õigus- ja hanketeenuste keskuse jurist Meelis Maiste (tel 735 0540, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]). Eelnõu koostamisel osalesid Ljudmilla Nesterova (Tallinna Kopli Ametikool, kinnisvarahoolduse eriala õppesuunajuht), Karin Kapper (Tallinna Kopli Ametikool, kutseõpetaja), Leho Lilleorg (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, automaatika- ja ehituserialade juht), Karli Edo (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse muudetava määruse paragrahvi 5 lõige 2, paragrahvi 9 lõige 2, paragrahvi 13 lõige 2, paragrahvi 152 lõige 2 ja paragrahvi 156 lõige 2 sõnastust, et see oleks üheselt kooskõlas Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrusega nr 130 „Kutseharidusstandard“. 1 Eelnõu § 1 punktidega 3, 5, 8, 10 ja 16 asendatakse kõigi määruses nimetatud erialade õppekavades põhiõpingute moodul „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“, õppe mahuga 6 EKAP uue, kaasajastatud mooduliga, mis kannab nimetust „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ ja mille õppe maht on 5 kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP). Mooduli sisu kaasajastamisega liigub rõhuasetus teemapõhiselt lähenemiselt enese õpitee teadliku kavandamise toetamisele. Elukestva õppe põhimõtetest lähtudes seatakse eesmärgiks eeskätt eneseteadlikkuse kasvu toetamine õpingute vältel (sh isiklike eesmärkide seadmine, võimaluste nägemine enese suutlikkuse, võimete ja soovide ning keskkonna võimaluste vahel), mis hõlbustaks erialase karjääri kavandamist. Oluliselt enam tähelepanu on pälvinud seetõttu enesejuhtimise oskus, kuid samavõrd ka meeskonnana õppimine ning probleemidele lahenduse leidmise oskus. Sama tähtis on mooduli rakendamisel toetada julgust ja tahet panustada ise lahendustesse ning kujundada väärtustloovat, õppimisele avatud hoiakut. Uuendatud moodul toetub neljale põhikomponendile: individuaalne õpitee, keskkonna mõistmine, väärtusloome ja panustamine ühiskonda ning elukestvat õpet väärtustav hoiak. Oluliseks sisendiks kohustusliku õppesisu uuendamisele oli 2018. aastal ettevõtlusprogrammi Edu&Tegu läbiviijate poolt välja töötatud ettevõtluspädevuse mudeli sisu ja struktuur. Samuti 2017. aastal Õppe- ja karjäärinõustamise programmi raames värskendatud karjääri kujundamise pädevuste kirjeldus. Kahe valdkonna pädevusmudelite integreerimisele toetus SA Innove poolt kokku kutsutud mooduli uuendamise töörühma sisuline töö. Arvestatud on ka Euroopa Nõukogu soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (22. mai 2018. a) ning OECD kutsehariduse raportis “Vocational Education in Estonia” (28. märts 2019. a) toodud ettepanekuid. Muudatuste möödapääsmatuse mooduli sisus ja mahus tingis ka koolidelt kogutud tagasiside, mille põhjal tuli esile rahulolematus mooduli ülepaisutatud mahu ning üksikute teemade vähese sidususe osas (lisaks majanduse ja karjääriteemadele hõlmas moodul ka tööohutuse ning dokumendihalduse aluseid), mis ei toetanud mooduli kui terviku rakendumist. Eelnõu punktidega 2, 4, 9 ja 15 korrigeeritakse eeltoodust lähtuvalt õppekavade õppe mahu jaotust põhi- ja valikõpingute vahel. Muudatusega suurendatakse valikõpingute õppe mahtu 1 EKAPi võrra kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, puitkonstruktsioonide ehituse, kinnisvarahoolduse ja hoone tehnosüsteemide ehituse eriala õppekavades. Punktiga 6 täpsustatakse määruse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimusi, milliste puitkonst- ruktsioonide ehituse eriala õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid, kuna kutsestandardi kohaselt tuleb kutse saamiseks tõendada ka vähemalt ühe valitava kompetentsi omandatust. Kutsestandardiga määratud valitavate kompetentide alusel on riikliku õppekavaga määratud kaks valitavat põhiõpingute moodulit, millest vähemalt ühe õpiväljundite omandamine lävendi tasemel on vajalik antud kutse „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse“ saamiseks. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõige 2, kuna selles nimetatud kutsestandard „Palkmajaehitaja, tase 4“ on kaotanud kehtivuse. Punktiga 8 muudetakse määruse § 14 lõike 2 punkti 3. Muudatuse kohaselt suureneb mooduli ehitusviimistluse eriala õppekavas põhiõpingute mooduli „Tasandustööd“ õppe maht 1 EKAP võrra tulenevalt uue mooduli „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ õppe mahust ja koolide tagasisidest õppekava rakendumisele. 2 Punktiga 11 korrigeeritakse määruse § 153 lõike 2 punktides 5 - 6 nimetatud kahe kinnisvarahoolduse eriala põhiõpingute mooduli „Hoone sisepuhastus ja koristustööd“ ning „Hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ja remont“ õppe mahtu, lähtudes kutsestandardis „Kinnisvarahooldaja, tase 4“ muudatustega sätestatud rõhuasetusest spetsialiseerumisel hoone ja krundi rajatiste heakorratööde tegemisele. Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks määruse §153 lõige 3. Muudatusega likvideeritakse ebavajalik kordus. Vastav info on detailsemalt kajastatud järgnevas paragrahvis. Punktidega 13 ja 14 muudetakse määruse § 154 lõigete 1 ja 2 sõnastust täpsustades nõudeid kutsele „Kinnisvarahooldaja, tase 4“ vastavate kompetentside saavutamiseks erinevatel spetsialiseerumistel. Punktidega 17 - 21 asendatakse senise määruse lisad 2 - 6 terviktekstina käesoleva määruse lisadega 1 - 5, milles esitatakse vastavalt kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, puitkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse, kinnisvarahoolduse, hoone tehnosüsteemide ehituse erialade põhiõpingute moodulite loendid, õppemahtud, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. Eelnõu § 2 sätestatakse nõue viia kooli 4. taseme kutsekeskharidusõppe õppekavad uue määrusega vastavusse kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Eelnõu mõju Ehituserialade kaasajastatud riiklik õppekava kinnisvarahoolduse ja puitkonstruktsioonide ehituse erialal seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, sest muudatuste tulemusel väljenduvad õppekavas selgemini tööturul nõutavad kompetentsid. See aitab suurendada nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja pädevusest ning loob võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks. Kinnisvarahoolduse eriala õppekava põhiõpingute struktuur ja õppesisu toetab kinnisvarahooldajalt nõutavate laiapõhjaliste kompetentside omandamist erinevate kinnisvara korrashoiuteenuste pakkumisel vastavalt spetsialiseerumisele, kas hoone ja krundi rajatiste heakorratööde või hoone tehnosüsteemide tehnohoolduse alal. Selline lähenemine tagab paindlikkuse õppe korraldamisel erinevates õppevormides ja erinevatele sihtrühmadele ning loob eeldused mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite tunnustamiseks kvalifikatsiooni omandamisel. Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis läbi teadliku karjääri ja õpitee planeerimisoskuse kujundamise, elukestva õppe võtmepädevused on lõimitud ka eriala moodulitesse. Valikõpingute kaudu on võimalik õppeasutustel paindlikult reageerida tööturu muudatustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandjate vajadusi. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga. 3 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendudes peavad koolid viima oma õppekavad muudetud riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Koolidel tuleb õppekavad 6 kuu jooksul kooskõlla viia. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0260 - Haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 "Ehituserialade riiklik õppekava" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5fc3f782-10b7-4941-a618-155dd0945a5c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5fc3f782-10b7-4941-a618-155dd0945a5c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main