Aruanne

Saatja: Keskraamatukogu <[email protected]> Saadetud: 10.03.2020 10:21 Adressaat: KUL min <[email protected]> Koopia: Margit Jõgi <[email protected]> Teema: Tallinna Keskraamatukogu aastaaruanne 2019 Manused: Tallinna Keskraamatukogu aastaaruanne 2019. a.asice Kultuuriministeerium Koopia: Eesti Rahvusraamatukogu Edastan Tallinna Keskraamatukogu 2019. a aastaaruande (lisatud manusena). Milvi Jenson Tallinna Keskraamatukogu sekretär 683 0900 2 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 7 2.1 Raamatukogu tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud ...................................... 7 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 7 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 8 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitustest ................................................................................. 10 2.4.2 Tallinna Keskraamatukogu korraldatud koolitused kolleegidele ............................ 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 11 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 12 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 13 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 14 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 14 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................. 17 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused ................................................................. 20 3.1.1 Raamatute komplekteerimine .................................................................................. 21 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 25 3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 26 3.2 Inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 26 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 29 4.1 Teenuste arendus ja uued teenused ................................................................................ 29 4.2 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 32 4.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 33 4.3.1 Lugejad ja laenajad .................................................................................................. 34 4.3.2 Külastused ............................................................................................................... 36 4.3.3 Laenutused .............................................................................................................. 37 4.3.4 Teavikutele järjekorda panek ja A-st B-sse teenus ................................................. 40 4.3.5 Infoteenindus ........................................................................................................... 41 4.4 RVL teenindus................................................................................................................ 43 4.5 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 43 4.5.1. Komplekteerimine .................................................................................................. 44 4.5.2. Laste ja noorte raamatukogu kasutamine ............................................................... 44  3 4.5.3. Laste- ja noorteteenindus, sh lugemisharjumusi kujundavad tegevused ................ 46 4.5.4. Aasta olulisemad üritused ...................................................................................... 48 4.6 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 49 4.6.1 Koduteenindus ......................................................................................................... 49 4.6.2 Rändkoguteenus ...................................................................................................... 50 4.7 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 50 4.7.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 52 4.7.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 55 4.7.3 rahvusvahelisel tasandil........................................................................................... 56 4.8 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 56 4.9 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 59 5. 2020. aasta tegevused ........................................................................................................... 62 LISA 1 Projektitoetused ja nende kasutamine 2019 ................................................................ 64 LISA 2. Personali koolitused ................................................................................................... 67 LISA 3. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ............................................................. 68 LISA 4. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 69 LISA 5. Hangitud inventar ja seadmed .................................................................................... 70 LISA 6. Olulisemad laste- ja noorteüritused ............................................................................ 71 LISA 7. 2019. aastal laenutatud teavikute esikümme .............................................................. 73 LISA 8. Veebilehed, Facebooki ja Instagrami kontod, blogid, YouTube ................................ 77  4 Tabel 1. Üldandmed Maakonna/linna Elanike arv Üldkasutatavate Harukogude Kokku nimi (01.12.18) raamatukogude arv arv Tallinn 453 626 1 17 + 18 raamatukogu- buss 1. Põhilised tegevussuunad Tallinna Keskraamatukogu missiooniks on edendada elukestvat õpet, kasvatada rõõmu lugemisest igas eas inimeses, pakkuda inspiratsiooni ja elamusi, luua võimalusi eneseväljenduseks ja arendamiseks ning suhtlemiseks üksteise ja maailmaga. Meie raamatukogu visioon on: muudame koos elu rikkamaks. Lugemine on elukestva õppe üks alustalasid ning varakult omandatud lugemisharjumus suurendab oluliselt inimese toimetulekut ja elukvaliteeti. Uue lugemist propageeriva programmina alustasime 2019. aastal kampaaniat „Lugejaks sündinud“, mis rõhutab lugemise tähtsust lapse arengus ning kutsub peresid oma väikelastele raamatukogukaarti vormistama. Kampaaniaga seotult suurendasime oluliselt ka raamatukogu põnniraamatute valikut. Teine oluline suund, millele lugemise propageerimisel 2019. aastal keskendusime, oli liikumine raamatukoguruumidest väljapoole. Osalesime väga paljudel väliüritustel, käisime lasteaedades, koolides ja sotsiaalasutustes, esinesime meedias, tegime end linnaruumis nähtavaks lisaks raamatukogubussile ja raamatukogujalgrattale ka uute raamatukohvritega. Meie eesmärgiks oli ja on 2020. aastal jätkuvalt minna sinna, kus on inimesed, ja jõuda järjest enam ka raamatukogu mittekasutajateni, et neile raamatukogu teenuseid ja erinevat kirjandust tutvustada. Kultuuriministeerium kuulutas 2019. aasta Eesti laulu ja tantsu juubeliaastaks. Muusikaosakond viis teema-aasta puhul noortele läbi kohtumisürituste sarja „Laulupeoheliloojatega laulupeost“, mille eesmärgiks oli õpilaste ja laulupeoheliloojate kohtumiste abil väärtustada laulupidu kui rahvakultuuri tippsündmust ja Eesti kultuurilise identiteedi kandjat. Ka meie traditsioonilise lugemisprogrammi „Raamatuga kevadesse“ teemaks oli „Terve vald oli kokku aetud” ning see oli pühendatud XXVII laulu- ja XX tantsupeole „Minu arm”. Lugemisprogrammi oli valitud väärtteosed muusikast, tantsimisest ning kogukonna ühtekuuluvustundest. Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi. Tutvustasime eesti kirjanike ja eesti keelega seotud raamatuid raamatukogutundides, ekskursioonidel ja ka lugejate teenindamisel. Osalesime Lauluväljakul toimunud eesti keele messil "KU-KY", mis toimus 2019. aastal esimest korda. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ üheks eesmärgiks on, et kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul ning tagatud neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas. 2019. aasta jooksul pööras meie raamatukogu jätkuvalt palju tähelepanu eakate elukestvale õppele. Sotsiaalministeeriumi toel jätkasime ja laiendasime 2017. aastal alanud projekti „Õnnelik  5 seenior raamatukogus”. Projekti raames toimuvad regulaarselt mälutreeningud, tegevus- ja vestlushommikud, kohtumised põnevate inimestega ning töötoad. Eakate seas populaarset projekti toetas sügisel ka Tallinna Linnavalitsus ning tänu sellele saime hakata pakkuma tegevusi ka venekeelsele kogukonnale. Koolituste korraldamisel lähtusime „Infoühiskonna arengukava 2020“ ja „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ eesmärgist saavutada olukord, kus kõigil Eesti inimestel on piisavad IKT-alased teadmised ja oskused, et tõsta oma elukvaliteeti ja heaolu ning võtta vastu uusi väljakutseid tööl. Nõudlus raamatukogu pakutavate IKT koolituste järele on järjest suurem. Oktoobris korraldas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) küberturvalisuse kampaania „Ole IT- vaatlik“, mis keskendus küberteadlikkuse tõstmisele vanemaealiste seas. Osalesime kampaanias küberturvalisuse põhitõdesid tutvustavate koolituste korraldamisega ning järgisime Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutset pakkuda 20. novembril raamatukogudes üle Eesti internetiturvalisuse nõustamist. Kampaanias osalemine tugevdas raamatukogu mainet IT-valdkonnas ja tõi meile ohtralt meediakajastusi. Jätkuvalt panime rõhku laste ja noorte robootika- ja digipädevuste arendamisele uute ringide käivitamisega ja robootikaürituste korraldamisega. Märtsis toimus keskraamatukogu peamajas suur robootika- ja digipäev peredele, kus sai ehitada, programmeerida, mängida robotite ja robootikakomplektidega, osaleda Edisonide sumovõistlusel, tutvuda leiutamise komplektidega jne. Päev läks väga hästi korda ning 2020. aastal on plaanis seda korrata. Meie üks olulisemaid prioriteete on töö noortega. Vastavalt „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ eesmärkidele loome noortele võimalusi loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks, vähendame ebavõrdsete olude mõju nende arengule ning aitame kaasa tööturul vajalike oskuste omandamisele. Eelkõige sellele sihtgrupile mõeldes arendasime 2019. aastal Kännukuke raamatukogu fotostuudio teenust. E-raamatukogude täiendamisel oli meie prioriteediks noortekirjandus. Tegime sisekoolitusi, et rakendada ülesüsteemselt noortetöö parimaid praktikaid ja üritusteformaate nagu mõrvamüsteeriumid ja raamatukohvikud. Raamatukogu noorte vabatahtlike arv jätkas 2019. veelgi kasvamist. Olulisel kohal olid jätkuvalt lõimumisega seotud tegevused, toetamaks arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist. 2019. aastal edukalt jätkanud keelekohvikute programm sai nii Tallinna kui riikliku aasta parima õpiteo tiitli. Viisime läbi pagulasperede lastele suunatud projekti „Raamatukoguga sõbraks“, mis lõi kontakti raamatukogu ja pagulasperede vahel. Mitmes haruraamatukogus toimusid eesti keele õppe ringid muukeelsetele lastele. Lõimumine toimub ka kaudselt – näiteks kakskeelsete robootikaringide ning laste- ja kogupereürituste kaudu. ÜRO säästva arengu eesmärkide 2015-2030 kirjeldustes nimetatakse säästva eluviisi toetamist igal ühiskonnatasandil ning raiskava ja ressursse liigselt kulutava eluviisi vähendamise propageerimist nende asutuste ja isikute poolt, kelle tegevuse hulka kuulub elanikkonna harimine. Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine on „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ üks eesmärkidest. Säästva eluviisi propageerimisel ja inimeste harimiseks vajalike tegevuste korraldamisel on raamatukogud ideaalsel positsioonil. 2019. aastal toimus meie raamatukogus rahvusvahelise koostööprojekti „Minu roheline identiteet“ („My Green Identity“) raames keskkonna hoidmisele ja säästlikule eluviisile keskenduv ürituste ja koolituste sari „Roheline raamatukogu“. Tallinna Keskraamatukogu pöörab suurt tähelepanu arengule ja uuenduslikkusele. 2019. aasta suvest kuulume üle-Euroopalisse rahvaraamatukogude võrgustikku Lighthouse Libraries, mis ühendab Euroopa kõige innovaatilisemaid raamatukogusid. Oktoobris osalesime juba neljandat korda Brüsselis interaktiivsel näitusel „Generation Code: Born at the Library“, mis tutvustab Euroopa Parlamendi liikmetele ja teistele huvilistele uuenduslikke  6 raamatukoguteenuseid. Kännukuke raamatukogu innovatsioonilabori töötajad õpetasid näitusel graafikalaudadel joonistamist, vabavaraliste arvutigraafikaprogrammide kasutamist, animatsioonide tegemist ja robotite programmeerimist. Kahjuks ei olnud 2019. aastal võimalik alustada uute teenuste arendamise ja kasutajamugavuse suurendamise seisukohast hädavajalikku üleminekut RFID tehnoloogial põhinevale teavikute tuvastamis- ja kaitsesüsteemile, kuna raamatukogu ei saanud linna eelarvest selleks vajalikku toetust.  7 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogu tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud Tallinna Keskraamatukogul on kaks nõukogu: komplekteerimisnõukogu ja töökeskkonnanõukogu. Komplekteerimisnõukogu vaatas üle 2020. aasta perioodika tellimisnimekirjad ja tegeles uue komplekteerimispõhimõtete dokumendi väljatöötamisega. Töökeskkonnanõukogu tegeles töökohtade ergonoomika ja töötajate töötingimuste parandamisega ning nõukogu juhendamisel hangiti uusi töötoole, reguleeritava kõrgusega kuvareid, randmetoega hiirematte jms. Tallinna linn on MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium) liige. ELNET Konsortsiumi üldkoosolekul teostab Tallinna linna liikmeõigusi Linnavalitsuse korralduste alusel Keskraamatukogu direktor. Keskraamatukogul on sõlmitud koostööleping Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Linnaarhiivi ja Tallinna Loomaaiaga, kes kasutavad samuti integreeritud raamatukogusüsteemi Sierra, kelle teavikud kajastuvad e-kataloogis ESTER ning kellele meie raamatukogu pakub tuge raamatukogusüsteemi kasutamisel. 2019. aastal sõlmisime koostöölepingu ka Tallinna Botaanikaaiaga, kuid kahjuks ilmnesid Sierraga liitumisel mitmed tehnilised probleemid ning algselt 2019. aasta kevadel toimuma pidanud üleminek leiab aset 2020. aasta kevadel. Tallinna Loomaaia ja Botaanikaaia raamatukogude andmebaasid said 2019. aastal partitsioneeritud, st raamatukogudel on juurdepääs vaid enda lugejakirjetele, mis vähendab riski laenutada valele lugejakontole. Raamatukogu tööd reguleerivates õigusaktides jm dokumentides 2019. aastal suuri muudatusi ei olnud. Tähtsamad uued või muudetud direktori käskkirjad 2019. aastal olid järgmised:  korruptsiooniriskide maandamise eest vastutava töötaja määramine;  infotehnoloogiliste vahendite kasutamise reeglid;  muusikainstrumentide ja -tarvikute laenutamine;  teavikute kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kord;  töökeskkonnaspetsialisti määramine;  riigihanke ja ostumenetluse korraldamine ning nende kooskõlastamine;  innovatsioonilabori seadmete kasutus- ja ohutusjuhend;  e-teavikute laenutamine;  asutusele rändkoguteenuse tingimused;  rändkoguteenuse kasutamise tingimused;  innovatsioonilabori kasutamine;  varade kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine;  õmblustoa kasutamine;  spordivahendite laenutamine;  kampaania „Lugejaks sündinud“;  koduteeninduse osutamine. 2.2 Eelarve 2019. aasta eelarvest moodustasid tulud omavalitsuselt 4 063 471 eurot (sisaldab ka omatulu ja ehitusinvesteeringuid), kasv oli eelmise aastaga võrreldes 8,6%. Tulud riigilt olid kokku 409 017 eurot (kahanemine eelmise aastaga võrreldes 4%, 2018. aasta tulu tõstis EV100 projektile „Kunst raamatukokku“ eraldatud toetus). Tulu muudest allikatest (rahvusvaheline koostööprojekt, annetused) oli kokku 11 502 eurot.  8 Tabel 2. Eelarve 2019 Põhieelarve * Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.18 € 31.12.19 € Eelarve kokku 4 075 512 4 307 114 5,7% Tööjõukulu (sh erisoodustused, 2 554 816 2 785 914 9% tööjõukuludega kaasnevad maksud) Komplekteerimiskulu 748 679 752 317 0,5% sh KOV-lt 365 669 366 736 0,3% sh riigilt 373 157 375 898 0,7% Infotehnoloogiakulu 107 200 125 082 16,7% * Tabelis toodud jooksvad kulud (ei sisalda ehitusinvesteeringuid). Omatulu laekus 150 635 eurot, sellest lugejate võlgnevustest laekus kokku 98 064 eurot, tasuliste teenuste eest 18 259, raamatukogu ruumide ja inventari kasutamise eest 4670 eurot, kommunaalteenuste edasimüügist 29 582 eurot. Raamatukogule mittevajalike teavikuid müüsime summas 21 953 eurot (kasv eelmise aastaga 28%), laekunud tulu kasutati uute teavikute ostmiseks. Ehitusinvesteeringuid kasutasime summas 176 876 eurot (vt ptk 2.5). 2.3 Projektid Tabel 3. Projektidest saadud toetussummad ja nende kasutamine kokku aastal 2019 Projektid, toetused Eraldatud Kasutatud Projekti summa, € 2019, € üldmaksumus, € Kultuurkapital 22 610 14 309,2 38 917,48 Kultuuriministeerium jm riigi 25 571 18 809,3 36 390,89 toetusega projektid Muud projektid ja toetused 3880 1762,03 1762,03 Kokku 52 061 34 880,53 77 070,4 Joonis 1. Projektidest saadud rahastus 2015-2019 Projektidest saadud rahastus 2015-2019 100000 90000 80000 70000 60000 71607 71923 50000 52061 40000 45780 30000 39440 20000 10000 2015 2016 2017 2018 2019  9 2017.-2018. aasta projektirahastuse tõus oli seotud EV100 suurprojektiga „Kunst raamatukokku“. Antud projekti lõppemise järel 2019. aastal projektirahastus kokku langes, ent oli siiski kõrgem kui 2016-ndal ja sellest varasematel aastatel. 2019. aasta projektide loetelu on toodud Lisas 1. Kultuurkapitali toetused võimaldasid raamatukogul korraldada erinevatele sihtrühmadele kirjandusega seotud üritusi ning maksta kirjanikele jt esinejatele motiveerivat tasu. Projektitoetuste abil toetasime laste lugemisoskuse arendamist, samuti laste ja noorte tekstiloome ja STEAM-oskuste edenemist. Toetus Sotsiaalministeeriumilt ja Tallinna Linnavalitsuselt võimaldas laiendada seeniorite tegevushommikute korraldamist kõikidesse linnaosadesse. Haridusprogrammile „Lugejaks sündinud“ eraldatud toetus võimestas peredele suunatud tegevusi väikelaste lugejaks registreerimise innustamisel. Alguse sai uus kaheaastane rahvusvaheline koostööprojekt „My Green Identity“ (programm Nordplus Adult 2019). Projektirahastuse abil läbiviidud ürituste ja tegevustega oleme pälvinud tähelepanu meedias. 2019. aastal muutus hasartmängumaksu laekumistest toetuste eraldamise kord. Varasema igakuise taotlusvooru asemel on neli vooru ja taotluste menetlemise aeg pikenes. Kasvas ka taotlemisega seotud bürokraatia, taotlusvorm on pikem, vajalikud on erinevad lisad. Näiteks nõutakse teenusepakkuja, aga ka meeskonnaliikmete (ka siis, kui tegemist on asutuse enda töötajatega) kirjalikku nõusolekut projektis osalemise kohta. Taotleja poolt vaadates tundub see mittevajaliku bürokraatiana – taotleja vastutab projekti elluviimise eest taotluses kirjeldatud viisil ja seda ka siis, kui mingil põhjusel võib tekib vajadus teenusepakkujat või meeskonnaliiget vahetada. Varasemad igakuised taotlusvoorud võimaldasid paindlikult reageerida ja uusi ideid kiirelt ellu viia, nüüdne taotluse menetlemine 60 päeva jooksul nõuab pikka planeerimist ja teenusepakkujatelt mõistvat suhtumist. Raamatukoguhoidjate jaoks on projekti juhtimine väljakutse ja pädevusi arendav ülesanne. Ka sel aastal lisandus projektijuhtide hulka töötajaid, kes esmakordselt oma ideele mõnest toetusmeetmest toetust taotlesid. Iga positiivse tulemusega projekt on andnud motivatsiooni järgmisteks, negatiivne otsus omakorda põhjust õppimiseks, et järgmisel korral paremini teha. Kohanesime toetuste menetlemise e-keskkondadega, samuti tuli muuta meie seniseid protseduure seoses e-arvetele üleminekuga. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 31.12.2019 seisuga töötas Tallinna Keskraamatukogus 162 töötajat (koosseis 142,5), sh 133 raamatukoguhoidjat (koosseis 120,4). 133-st raamatukoguhoidjast 107 on ülikooliharidusega, neist 58 raamatukogundusharidusega. Kuuel raamatukoguhoidjal on raamatukogunduslik keskharidus ja 9 raamatukoguhoidjal on kutsetunnistus, mis on omandatud peale 2010. aastat. Osadel raamatukoguhoidjatel on kõrgharidus omandamisel. 2019. aastal raamatukogu koosseisus muudatusi ei toimunud. Linnavalitsus eraldas täiendavaid palgavahendeid summas 234 420 eurot, sellest töötasu 175 200 eurot, mis oli ette nähtud ennekõike haruraamatukogude ja osakondade juhatajate töötasu tõstmiseks ning mis võimaldas alates 1.02.2019 spetsialistide töötasu tõsta keskmiselt 10%. Tööturul suureneb konkurents kvalifitseeritud tööjõu leidmisel, samas ei ole me võimelised pakkuma pealinnas konkurentsivõimelist palka, motivatsioonipaketti pikema puhkuse, spordikulude hüvitamise jmt-ga või kompenseerima õhtusel ajal ja laupäeval töötamist kõrgema töötasuga. Paraku jääb meie motivatsioonipakett sageli alla ka teiste Tallinnas tegutsevate ja lähivaldade raamatukogude poolt pakutavatele. 2019. aastal tuli meil läbi viia 10 värbamiskonkurssi raamatukogu spetsialisti vaba ametikoha täitmiseks, lisaks veel  10 halduspersonali värbamiskonkursid. Iga uue töötaja sisseelamine ja tööülesannete omandamine võtab aga aega ning nii peame arvestama pidevalt pingelisema töögraafiku või arenduste venimisega. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitustest 2019. aastal osalesid töötajad 125 koolitusel, sh sisekoolitustel. Koolitustel osales 136 töötajat, koolituste kestuseks oli 1350 koolitustundi. Koolitustel osalemiste kohta on ülevaatlik tabel Lisas 2. Koolituste korraldamisel lähtume vajadusest hoida teadmisi ja oskusi kaasaegsena pidevalt arenevas digimaailmas. Iga-aastaselt korraldame teeninduse, infootsingu ja kirjanduse koolitusi. Sisekoolitused arendavad töötajate oskuseid koolitajatena ning võimaldavad suuremat paindlikkust ja efektiivsemat ajakasutust, mis on meile väga oluline, kuna ka koolituste toimumise ajal peab teeninduslettides olema piisavalt raamatukoguhoidjaid. 2019. aastal arendati infopädevuse, teeninduse, digitehnoloogiate, laste- ja noorteteeninduse ning täiskasvanud õppija koolitaja ja juhendaja oskusi ja teadmisi. Toimus seitse teenindusalast koolitust, kahel neist oli osalejaid üle 30. Kirjandusalaseid teadmisi täiendati viiel koolitusel. Ringijuhendajate koolitusel osales 15 töötajat. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise alaseid teadmisi täiendas 31 juhti ja spetsialisti. Teadmisi arendati ka kultuurierinevuste koolitusel. Haruraamatukogude ja osakondade juhatajad hindasid koolituste valikut heaks. Leiti, et koolitused olid toeks igapäevaste tööülesannete täitmisel, andsid uusi ideid ning suurendasid valmisolekut täita uusi ülesandeid. Raamatukoguhoidjad tõstsid läbitud koolitustest enam esile praktilisi teenindusalaseid koolitusi ja aruteluringe, kus sai lahata igapäevatöös reaalselt ette tulevaid probleeme ja situatsioone. Laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Merle Tanilsoo ja Pääsküla raamatukogu juhataja Sille Ross tegid kaasa ERÜ lasteteeninduse toimkonna korraldatud õppekäigu Rootsi raamatukogudesse. Raamatukogubussi pearaamatukoguhoidja Annika Marsh omandas teadmisi raamatukogubusside teenuste arendamiseks konverentsil „International Mobile Library Conference”, mis toimus Hannoveris ning kus osales 237 raamatukogubusside raamatukoguhoidjat 15-st riigist. Haruraamatukogude ja osakondade juhatajad ning spetsialistid käisid tutvumas Oodi raamatukoguga. Teenindusdirektor Kristi Veeber võttis osa kultuuri kaudu lõimumise teemalisest õppekäigust Lissaboni, mille korraldasid Eesti Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond, Portugali migratsiooni voliniku büroo ja Euroopa Komisjon. Samuti käis teenindusdirektor õppekäigul Dublinis, kus Eesti raamatukogude juhid tutvusid ühtse Iirimaa rahvaraamatukogude võrgu ja automatiseerimise projektiga. 2020. aastal jätkatakse teeninduse, kirjanduse, digioskuste, laste- ja noorteteeninduse alaste koolituste korraldamist. 2.4.2 Tallinna Keskraamatukogu korraldatud koolitused kolleegidele 30.09-4.10 osales üheksa raamatukoguhoidjat Eesti erinevatest rahvaraamatukogudest meie raamatukogus viiepäevasel praktikal, mille käigus tutvusid nad meie kui Eesti suurima rahvaraamatukogu töökorralduse ja tegevustega. Praktika võimaldas saada kogemuse tsentraalse ülesehitusega raamatukogusüsteemi tööst, reaalselt töötada teistsugustes tingimustes, proovida teistsuguseid seadmeid ja lahendusi kui oma raamatukogus, tulla välja oma igapäevasest töörutiinist ning saada uusi ideid. Eesmärgiks oli ka tihendada kontakte sarnast tööd tegevate kolleegide vahel, mis võimaldab edaspidi vajadusel kohe julgesti  11 ühendust võtta. Tagasiside osalejatelt on olnud väga positiivne, mis julgustab meid ka edaspidi kolleege praktikale kutsuma. 2019. aastal tutvustasime oma raamatukoguteenuseid kolleegidele Hiinast, Hollandist, Itaaliast, Kanadast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Serbiast, Singapurist, Sloveeniast, Soomest, Türgist ja Ungarist. Rekordilisest väliskülastuste arvust võib järeldada, et meie raamatukogu on innovaatiliste teenuste ja tegevuste katsetajana ning e-arenduste propageerijana järjest tuntum nii Euroopas kui üle maailma. Traditsioonilisel Aleksander Sibulale pühendatud erialapäeval oli sel korral tähelepanu keskmes viimastele aastatele iseloomulikud tendentsid – eestlaste suur huvi esoteerikakirjanduse ning leige huvi luule laenamise vastu. Vestlusringides arutasid kirjastajad, ajakirjanikud, luuletajad ja erinevate valdkondade eksperdid (Kaie Holm, Merilin Pärli, Karmen Joller, Liisa-Ly Pakosta, Tauno Vahter, Maarja Kangro, Jan Kaus, Pille-Riin Larm, Tiina Kaalep ja Valner Valme), milline on raamatukogu vastutus esoteerikakirjanduse levikul ning mida saaks teha luule populariseerimiseks. Erialapäev pakkus välja erinevaid vaatenurki, kuidas raamatukogu kasutaja vajadustele vastata. Tabel 4. Aleksander Sibula erialapäev rahvaraamatukogude töötajatele Koolituse Koolituse Koolitaja Koolituse Raamatukogu- Eelarve/ aeg teema maht/ hoidjate arv Koolituseks kestus kulutatud summa 1.11.2019 Sibula Tallinna 6 61 1881 eurot erialapäev Kesk- (esoteerika- raamatukogu kirjandus ja luule) 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused Raamatukogutöötajad keskendusid oma esinemistel peamiselt meie raamatukogu teenuste tutvustamisele. Pikemat ülevaadet raamatukoguhoidjate esinemisest vt Lisa 3. 2019. aastal oli raamatukogu töötajatel mitmeid esinemisi väljaspool Eestit. Helsingis Oodi raamatukogus toimunud MetLib 2019 konverentsil tutvustas Kännukuke raamatukogu juhataja Kirsti Aarniste kolleegidele üle maailma, kui lihtne ja lõbus on tänapäeval alustada digimaailmaga tutvumist – selleks tuleb vaid tulla raamatukokku ning katsetada roboteid, programmeerimismänge, liitreaalsust ja palju muud põnevat, mida igapäevaselt pakume. Generation Code näitusel osalenud Kännukuke raamatukogu töötajad tutvustasid külastajatele graafikalaual animatsiooni joonistamist, Scratchis programmeerimist ja Matatalab roboteid ning põgusalt innovatsioonilaborit. Näitust külastasid Euroopa Parlamendi liikmed ja lastegrupid. Eesti saadikutest külastas meie boksi Marina Kaljurand ja Yana Toom, kes samuti proovisid robotit programmeerida ja animatsiooni joonistada. Sellel aastal oli Euroopa Parlamendis külas ka grupp raamatukoguhoidjaid Eestist, kes samuti meie töötubades osalesid ning tundsid huvi ka innovatsioonilabori külastamise vastu. Direktor Kaie Holm, teenindusdirektor Kristi Veeber ja muusikaosakonna juhataja Kaie Viigipuu-Kreintaal osalesid „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ aruteludel ning võõrkeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Nadezhda Geryak osales riikliku lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ töötubades. Kaie Holm osales SA Kutsekoda poolt juhitud OSKA kultuuri ja vaba ja valdkonna uuringu eksperdikogu töös.  12 2.4.4 Erialahariduse omandamine. Tegevused raamatukoguhoidjate järelkasvu tagamiseks 2019. aastal läbis Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguhoidja kutseõppe kaks raamatukoguhoidjat. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi infoteaduse bakalaureuseõppes õppis üks raamatukoguhoidja ja Tartu Ülikoolis infokorralduse erialal üks raamatukoguhoidja. Muudel erialadel täiendas ennast magistriõppes viis raamatukoguhoidjat. Praktikat sooritas meie raamatukogus kaks õpilast ja seitse üliõpilast, neist kuus Tallinna Ülikoolist (sh neli infoteaduse tudengit). Toimus ka traditsiooniline Tallinna Ülikooli infoteaduse I kursuse tudengite õppekäik. Novembris toimus Eestis kolmandat korda töövarjupäev, mille raames said 7.-9. klassi õpilased lähemalt tutvuda huvipakkuvate ametitega. Tallinna Keskraamatukogus käis töövarjuks 12 õpilast. Kõige rohkem oli töövarje eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteeninduse raamatukoguhoidjatel – kokku üheksa. Töövarjud said osaleda erinevates lastele suunatud ringides ja raamatukogutundides, aidata komplekteerida laste- ja noortekirjandust. Kaks töövarju saatsid direktor Kaie Holmi. Üks töövari jälgis Laagna raamatukogu tegemisi. Kõik töövarjud olid töövarjupäeva järel huvitatud panustamisest raamatukogutöösse vabatahtlikena ning kaks neist jõudsid 2019. aastal seda ka juba teha. 2.4.5 Töötajate tunnustamine 2019. aastal sai Kultuuriministeeriumi tänukirja muusikaosakonna juhataja Kaie Viigipuu- Kreintaal; Tallinna Kultuuriameti tänukirja kantselei- ja personaliosakonna sekretär Milvi Jenson. 2019. aastal võitis üleriigilise infootsingu meie raamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Annemari Parmakson. Raamatukogupäevadel Harjumaal Kosel toimunud kirjanduslikus mälumängus saavutas meie raamatukogu võistkond kolmanda koha. Võistkonda kuulusid Pääsküla raamatukogu juhataja Sille Ross, eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Triinu Rannaäär ja Torupilli raamatukogu raamatukoguhoidja Pille Talioja. Tallinna Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate omavahelisest infootsingu võistlusest võttis osa 12 töötajat. I koha saavutas eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Tea Roosvald, II koha võõrkeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Katrin Antonenko ja III koha eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Riina Pohlak. Traditsiooniliselt tunnustati kolleegipreemiatega kaastöötajaid: hea koostööpartner – eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Kairi Kadarpik, ideede generator – Kalamaja raamatukogu raamatukoguhoidja Stiina Sild, tubli uustulnuk – raamatukogubussi juht ja raamatukoguhoidja abi Meelis Sootalu, tubli noortöötaja – Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja Elena Kopylova, usin töömesilane – Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja Brigit Bakhof, vapper raamatukoguhoidja – töötlusosakonna juhataja Aivi Sepp, IT-tark – Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja Piret Jürman, aasta parima projekti läbiviija – eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Leelo Ainsoo, majahaldjas – majandusosakonna koristaja Fanzilya Murtazina, kindel tugi – avalike suhete osakonna projektijuht Laura Vunk, usin mesilaspere – Pelguranna raamatukogu. Meie raamatukogu aastapreemia pälvisid Väike-Õismäe raamatukogu juhataja Svea Nuoranen ja avalike suhete osakonna kunstnik Tiina Randoja. Parima lastetöö eest tunnustati võõrkeelse kirjanduse osakonda ja parima noortetöö eest Paepealse raamatukogu kollektiivi.  13 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Tallinna Keskraamatukogu raamatukogud paiknevad üle linna 19 hoones, üldpinnaga 14 391 m², neist neli hoonet on Tallinna Keskraamatukogu bilansis (Estonia pst 8 hoone, Pääsküla, Kännukuke ja Pelguranna raamatukogu) üldpinnaga 6942 m². 1.01.2020 hakkas kehtima uus viieaastane leping Paepealse raamatukogule ruumide (Pinna 8) üürimiseks Elbrus International OÜga. Hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 2019. aastal 365 109 eurot. Ühelt poolt hooldus- ja remonditeenuste kallinemine ning teiselt poolt meie tehnosüsteemide vananemine nõuab iga vajaduse väga põhjalikku kaalumist ja nii mitmedki vajalikud tööd tuleb rahapuudused edasi lükata. Tegevuseelarve võimaldas eelmisel aastal tegeleda jooksvate hooldus- ja väiksemate avariitöödega, uute seadmete või ruumide viimistluse värskendamiseks kahjuks oma tegevuseelarvest meil vahendeid ei jätkunud. Nii suure- kui ka väiksemamahulisteks, kuid hädavajalikeks töödeks (näiteks hoonete tuleohutusnõuete vastavusse viimiseks) saime kasutada raamatukogule eraldatud investeeringuid ning täiendavaid eraldisi Kultuuriametilt, kokku kasutasime investeeringuid summas 176 876 eurot. Nii investeeringute kui tegevuseelarvest tehtud olulisemate tööde ülevaade on toodud Lisas 4. Kännukuke raamatukogu ruumide kasutamise eesmärgid on muutunud, ventilatsioonisüsteemi seadmed on osaliselt amortiseerunud ning seepärast on tekkinud vajadus ventilatsioonisüsteemi kaasajastada. Nii tellisime ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks projekti ning I etapi rekonstrueerimistööd, mille käigus paigaldati täiendavad soojustagastusega ventilatsiooniseadmed muudetud funktsiooniga ruumidesse. II etapi tööd (olemasolevate ventilatsiooniseadmete asendamine kaasaegsemate automatiseeritud seadmetega) jäävad oma kõrge maksumuse tõttu esialgu ootele. Suurimaks remonditööks oli eelmisel aastal Estonia pst 8 katusekarniisi rekonstrueerimine. 2018. aasta lõpus varises Estonia pst 8 hoone katusekarniisi krohvi alla, uue aasta alguses valminud uuring näitas, et hoone katusekarniisi kattekonstruktsioonide ehitustehniline olukord on halb ning on oht varinguks. Tööde käigus remonditi kattekonstruktsioonid ja karniis, korrastati kaks katusekorruse akent, rennid ja sadeveetorud ning paigaldati sadeveesüsteemidesse küttekaablid. Kuna tööde käigus selgus, et ülemiste seinaosade krohvikihid on lahtised, siis kaeti ohtlikud kohad turvavõrguga. Tegelikult on vajalik rekonstrueerida kogu hoone fassaad. Raamatukogubuss on 11-aastane ja see on ühe sõiduki jaoks juba väga kõrge vanus. 2019. aastal kulus bussi remontimiseks 3355 eurot. Hädavajalik on alustada investeeringu planeerimist uue buss hankimiseks. Viisime läbi riigihanke majandusosakonnale uue kaubiku soetamiseks, Mercedes-Benz Sprinteri tarnis Silberauto Eesti AS. Tallinna linnakantselei hankekeskuse korraldatud minikonkursil finantseerija leidmiseks tegi soodsaima pakkumise AS SEB Liising. Meie vana kaubik kahjuks eelmisel aastal avalikul kirjalikul enampakkumisel ostjat ei leidnud, Kultuuriamet kordab müüki 2020. aasta algul. 2019. aastal kasutasime inventari soetamiseks 22 879 eurot. Hankisime raamatukogudesse noortele ja lastele sobivat inventari nagu mugavad tumbad, mobiilsed arvutialused-istmed Ztool ning Philippe Starcki kujundatud koerakujulised tool-kirjutuslauad Le Chien Savant. Ostsime töötoole, erinevaid kärusid, sh lugejatele teenindussaalis raamatute valimise ajal kasutamiseks. Eestikeelse kirjanduse osakonna lugemissaal sai uued lauad koos sirmidega, tugitoolid, laua- ja põrandalambid. Kännukuke raamatukokku ostsime külmiku, mikrolaineahju ja nõusid, et olla valmis sünnipäevateenuse pakkumiseks.  14 Ootame endiselt kassasüsteemide uuendamist, mis võimaldaks praegu aeganõudvaid tööprotsesse automatiseerida ja tagada finantsteenistusele operatiivsem ülevaade sularaha laekumisest. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Liikumispuudega inimene saab külastada enamikke Tallinna Keskraamatukogu raamatukogudest. Ratastooliga on ligipääsetavad eestikeelse kirjanduse osakond, võõrkeelse kirjanduse osakond, Kalamaja, Kännukuke, Laagna, Männi, Männiku, Nurmenuku, Nõmme, Pelguranna, Pirita, Pääsküla, Sõle, Sääse, Tondi ja Väike-Õismäe raamatukogud ning raamatukogubuss (viimases olemas invatõstuk). Ratastooliga liikuv inimene ei saa külastada Kadrioru, Paepealse ja Torupilli raamatukogu. Automaatselt avanevaid uksi ei ole üheski raamatukogus. Keskraamatukokku (Estonia pst 8) ei saa liikumispuudega inimene siseneda peauksest ning majas saab ta liikuda ainult koos raamatukoguhoidjaga. Kahjuks puudub võimalus pääseda teisele korrusele raamatukoguteenuseid kasutama mitmekorruselistes raamatukogudes – Kännukuke, Pääsküla ja Sõle raamatukogus. See tähendab, et Sõle ja Pääsküla raamatukogus puudub ligipääs II korrusel asuvatele arvutitöökohtadele, perioodika kohallugemisteenusele ning lastele pakutavatele teenustele. Kännukuke raamatukogus asub teisel korrusel võõrkeelne kirjandus, noortele suunatud teenused ning ka innovatsioonilabor – kõigile nendele teenustele puudub liikumispuudega inimestel ligipääs. Nendes raamatukogudes saame anda I korrusel kasutamiseks küll sülearvuti, kuid probleemi see ei lahenda, kuna sama sülearvutit kasutatakse ka esitlusteks ning nii võib juhtuda, et ürituste ja koolituste ajal ei ole meil võimalik liikumispuudega inimesele arvutitöökoha kasutamise teenust pakkuda. Parandasime mõned meile rahaliselt jõukohased puudused, näiteks paigaldasime peamaja uudistesaali ja Laagna raamatukogu välisukse esise trepi juurde korraliku valgustuse, tellisime uue kaldtee võõrkeelse kirjanduse osakonna välistrepile (valmib 2020 märtsis), tegelesime Pääsküla raamatukogu sisetrepile täiendava lastele sobiva kõrgusega käsipuu paigaldamiseks sobiva lahenduse leidmisega (paigaldamine 2020 I pa). Plaanime sel aastal raamatukogude probleemkohtade kaardistust kaasajastada ning jätkata meile jõukohaste puuduste kõrvaldamist. Tallinna linn algatas 2018. aastal ligipääsetavuse programmi, mille eesmärk on luua ligipääsetavam ja takistustevabam keskkond erinevate vajadustega inimestele. Raamatukogu seni sellesse programmi ei ole kaasatud. Liikumispuudega autojuhi või liikumispuudega või pimedat inimest teenindava juhi sõiduki parkimine raamatukogude lähedal võib olla raskendatud. Kuna liiklus pealinnas on tihe, autosid palju, siis võib raamatukogu lähedale autole parkimiskoha leidmine olla vahel üsna keeruline. Raamatukogu veebilehel on alarubriik ”Erivajadustega lugejale”, kus on toodud vajalik info ratastoolis lugejale. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Tegelesime jätkuvalt raamatukogude andmeside kiiruse ja kvaliteedi parendamisega. 2019. aasta lõpu seisuga ainsana alla 30Mbps andmesidekiirusega Männiku raamatukogu saab alates uue aasta jaanuarist sarnaselt teistega kasutada kiiret ühendust. Raamatukogubussile lisasime välise lisaantenni ning nüüd töötab 4G ühendus hästi kõigis peatustes. Kännukuke raamatukogu problemaatilist andmesidelahendust on aasta jooksul parendatud; uue aasta  15 alguses jälgime koos teenusepakkujaga tähelepanelikult, kas tehtud muudatus on mõjunud ja teenus toimib korralikult. Parendasime wifi lahendust: kõik saatjad on ühendatud kesksesse haldusesse, laiendasime leviala, lugejatele suunatud avalikku võrku saab nüüd logida parooliga. Hankisime mitmeid uusi seadmeid. Robootikaringide jm digitegevuste jaoks ostsime 14 uut tahvelarvutit. Haruraamatukogud said juurde 14 uut sülearvutit, mida kasutatakse sisetöödeks, esitlusteks, koolitusteks ja vajadusel ka lugejate kasutusse andmiseks. Kännukuke raamatukogu arvutitesse hankisime ka Adobe Photoshop litsentsid. Kännukuke raamatukogu sai interaktiivse 65“ digiekraani ja eestikeelse kirjanduse osakonna rõdusaali teisaldava televiisori. Muusikaosakonda 2020. aastal eesootava arenduse tarbeks ostsime uued lauaarvutid ja kaks midiklaviatuuri. Rakendasime töösse uue keskkonna ResourceSpace raamatukogu fotoarhiivi jaoks ning suurendasime selleks kettamahtu. Suurem töö fotode arhiivi lisamiseks algab 2020. aastal. Uuendasime meilisüsteemi ja võtsime kasutusele lahenduse, mille kaudu saame efektiivselt hallata meililiiklust ja filtreerida viirusega nakatunud e-kirju. ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukoguna oleme osalised nii õnnestumistes kui ebaõnnestumistes. Sierra versiooniuuendustega kaasnenud probleemid mõjutasid negatiivselt nii raamatukoguhoidjate tööd kui meie lugejate rahulolu teenusega. Artiklite andmebaas ISE viidi üle Sierra tarkvarale, andmebaas sai kasutajasõbralikuma kujunduse, on lisatud uusi võimalusi andmete printimiseks ja salvestamiseks ning mugavamaks läks artiklite andmebaasi kasutamine nutiseadmetes. 2020. aasta algusest on e-kataloogis ESTER kasutuses kaanepildi teenus, mis võimaldab lisada raamatute, CD-de, DVD-de jt väljaannete kaanepilte, sisukokkuvõtteid ja sisukordi ning muuta e-kataloog seeläbi informatiivsemaks ja atraktiivsemaks. ELNET-ID tarkvara uut versiooni, millega saab Sierras tuvastada lugejate andmeid nii uutelt kui ka vanematelt ID-kaartide kiipidelt, hakkame installeerima 2020. aasta alguses. Hankisime Innovative’i toote Floating Collections, mis võimaldab kogusid kujundada vastavalt lugejate vajadusele ning on vajalik muutkogule üleminekuks. Töötasime välja ja võtsime kasutusele uue kaasaegse lahenduse otsinguarvutite jaoks, mis võimaldab lisaks tavapärasele teaviku leidumusotsingule end lugejaks registreerida, kasutada e-raamatukogusid jne. 2020. aasta eelarve kõigi meie otsinguarvutite uuendamist ei võimalda. Plaanime aasta esimesel poolel kulude täitmist jälgida, et siis teisel poolaastal hankida arvuteid võimalikult suurel hulgal. Jätkasime e-raamatukogu ELLU arendamist. Täpsemat ülevaadet tehtud muudatustest saab lugeda ptk 4.1. Vajame endiselt rahastust RFID tehnoloogial põhineva teavikute tuvastamis- ja kaitsesüsteemile üleminekuks. Uus süsteem võimaldaks meil arendada mitmeid uusi teenuseid, mida lugejad meilt pikisilmi ootavad, näiteks laenutamine ja tagastamine iseteenindusena ja ka väljaspool raamatukogu lahtiolekuaegu. Samuti võimaldab RFID tööprotsesse optimeerida ning töötajatel jääb mehaaniliste tegevuste asemel rohkem aega sisulise töö, nt koolituste, nõustamiste jne jaoks. Pikemas perspektiivis tähendab RFID ka rahalist võitu. Meie hinnangul maksab praegu terve meie kogu inventuur tööjõukulu arvestuses ca 20 000 eurot, kuid uue süsteemiga läheks see maksma 20 eurot. Iseteenindusautomaatide kasutuselevõtt ja kiirem laenutusprotsess vähendaks meie laenutuskoormust poole võrra ning me hoiaksime süsteemi peale kokku ca 3040 eurot tööjõukulu päevas. Aastas teeks see umbes 769 120 eurot, mille saame suunata uute ja  16 lugejasõbralikumate teenuste osutamisele. Selle arvutuse järgi teenib RFIDsse paigutatud raha ennast peale süsteemi täielikku käivitamist tagasi kahe aastaga. Kahjuks aga jäi vajalik toetus linnavalitsuselt ka 2020. aasta eelarve raames tulemata. Kasutajad on meilt uue teenusena sageli küsinud iseseisvalt printimise ja paljundamise võimalust. 2019. aastal uurisime võimalusi pilveprindi kasutuselevõtuks. Kahjuks jäime me ostumenetluse dokumentide koostamisel ajahätta, nii lükkus hange edasi 2020. aastasse.  17 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine Komplekteerimiskulud jaotusid 2019. aastal järgnevalt:  Komplekteerimiskulud kokku: 752 317,44 € (2018.a 748 679,26 €), sh  riigi toetus 375 898,00 € (2018. a 373 157,87 €)  linnaeelarvest 366 736,45 € (2018. a 351 158,26 €)  muudest allikatest (annetused 2019) 9682,99 € (2018. a 9852,32 €)  Raamatute soetamiseks kokku 526 448,45 € (2018.a 562 196,06 €):  raamatute ostud 517 161,54 € (2018. a 552 904,74 €), sh - riigi toetus 343 215,52 € (2018. a 342 218,09 €) - linnaeelarvest 173 946,02 € (2018. a 210 686,65 €)  muudest allikatest (raamatute annetused 2019) 9286,91 € (2018. a 9291,31 €)  Perioodikale kokku 114 507,78 € (2018. a 115 155,02 €), sh  linnaeelarvest 82 736,45 € (2018. a 85 139,16 €)  riigi toetus 31 771,33 € (2018. a 30 015,86€)  Auvistele 5197,69 € (2018. a 6178,75 €), sh  auviste ostud 4801,61 € (2018.a 5617,75 €), sh - linnaeelarve 3890,46 € (2018.a 4693,83 €) - riigi toetus 911,15 € (2018.a 923,92 €)  auviste annetused 396,08 € (2018.a 561,00 €)  Filmide laenutuslitsentsid 92,02 € (2018.a 290,04 €)  Elektroonilistele väljaannetele 106 071,50 € (2018. a 64 883,30 €), sh  e-raamatud ELLUs – 68 797,39 € (2018. a 48 930,92 €)  e-raamatud OverDrive´is – 17 359,85 € (2018.a 9451,26 €)  audioraamatud OverDrive´is – 14 187,12 € (2018. a 2496,38 €)  e-jadaväljaanded RBdigitalis – 4 829,68 € (2018. a 3304,90 €)  Ekspress Meedia digipakett – 119,86 € (2019. a esmakordselt)  andmebaas Estlex – 777,60 € (2018.a 699,84 €) Joonis 2. Komplekteerimiskulude jaotumine 2018. aastal Komplekteerimiskulud 2018 Elektroonilised Auvised väljaanded 1% 9% Perioodika 15% Raamatud 75%  18 Joonis 3. Komplekteerimiskulude jaotumine 2019. aastal Komplekteerimiskulud 2019 Elektroonilised väljaanded Auvised 14% 1% Perioodika 15% Raamatud 70% Komplekteerimiskulude jaotuses on võrreldes eelmise aastaga toimunud väike muutus – 4% võrra on tõusnud elektrooniliste väljaannete osakaal trükitud raamatute ning perioodika arvelt (2018. a tõusis elektrooniliste väljaannete osakaal 3%). 2019. aastal suurenes Tallinna Keskraamatukogu komplekteerimiseelarve 2018. aastaga võrreldes 0,5%. Tallinna linna poolt komplekteerimiseks eraldatud summadest kasutasime põhivara (raamatud ja auvised) soetamiseks 2019. aastal 177 836,48 eurot ja litsentsidele 106 163,52 eurot. Summa suurenes eelmise aastaga võrreldes 1,2% (2019. aastal oli Tallinna linna eraldatud summa põhivara ja litsentside ostuks kokku 284 000 eurot ja 2018. aastal 280 600 eurot). 2019. aastal suurenes ka riigi toetus teavikute ostmiseks 2018. aastaga võrreldes 0,7%. 2018. aasta 1. detsembri seisuga oli Tallinna Keskraamatukogu teenindatavate arv 453 626 elanikku, seega sai Tallinna Keskraamatukogu 2019. aastal teavikute soetamiseks ühe teenindatava kohta 1,66 eurot (summa kokku 752 317,44 eurot), sellest linnalt 0,81 eurot (summa kokku 366 736,45 eurot). Joonis 4. Raha teavikute soetamiseks ühe elaniku kohta 2010-2019 Raha teavikute soetamiseks ühe elaniku kohta 2010-2019 1,7 1,6 1,66 1,65 1,61 1,5 1,58 1,53 1,53 1,55 1,51 1,4 1,3 1,2 1,23 1,23 1,1 1 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2019. aastal kujunes ühe raamatu keskmiseks hinnaks 10,73 eurot, mis on 3% odavam kui aasta varem (2018. aastal 11,06 eurot). Eestikeelse raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 12,26 eurot, mis on 2,8% madalam kui aasta varem (2018. aastal 12,61 eurot). Venekeelse raamatu  19 keskmine hind oli 5,56 eurot, mis on 20,4% madalam (2018. aastal 7,00 eurot) ning teistes võõrkeeltes raamatutel 11,28 eurot, mis on 6,3% madalam (2018. aastal 12,04 eurot). Auviste keskmiseks hinnaks kujunes 2019. aastal 12,13 eurot, mis on 5% madalam kui eelneval aastal (2018. aastal 12,77 eurot). E-raamatute keskmiseks hinnaks kujunes 15,61 eurot, mis on 7,7% kõrgem kui aasta varem (2018. aastal 14,49 eurot). Arvutivõrgus olevate audioraamatute keskmine hind eksemplari kohta oli 51,03 eurot, mis on 10,1% madalam kui eelneval aastal (2018. aastal 56,74 eurot). Lugejate huvi audioraamatute vastu on olnud suur alates OverDrive’i e-raamatukogu avamisest 2017. aastal ning pikkade ootejärjekordade tõttu oleme laiendanud audioraamatute valikut ja suurendanud populaarsemate audioraamatute eksemplaarsust. Joonis 5. Raamatute keskmise hinna muutumine 2010-2019 Raamatute keskmine hind 2010-2019 Paberkandjal raamat Eestikeelne paberkandjal raamat E-raamatu litsents 17 15 13 11 9 7 5 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 * Joonisel ei ole näidatud e-audioraamatute hinda, kuna see on võrreldes teistes formaatides raamatutega kordades kallim. 2019. aastal võtsime arvele annetusi summas 9682,99 eurot (2018. aastal 9852,32 eurot). Eestikeelset kirjandust soetasime 2019. aastal varasemast enam: nimetuste arv kasvas 8,7% (2018. aastal 2905, 2019. aastal 3158) ja eksemplaarsus 3,7% (2018. aastal 33 474, 2019. aastal 34 712). Kui viimasel paaril aastal on eestikeelsed eksemplarid moodustanud 66% ostetud raamatute juurdetulekust, siis 2019. aastal oli osakaal 72%. Suure languse tegi venekeelsete raamatute nimetuste ja eksemplaride arv. Nimetuste arv langes 17,4% (2018. aastal 2196 nimetust, 2019. aastal 1811 nimetust) ning eksemplaride arv 21,6 % (2018. aastal 13 499 ja 2019. aastal 10 579 eksemplari). 2018. aastal osteti ühte venekeelset nimetust keskmiselt 6,1 eksemplari, 2019. aastal 5,8 eksemplari. Languse põhjuseks on venekeelse raamatu komplekteerimisprotsessi muutmine 2019. aastal ja sellega kaasnenud probleemid. Kui varem ostsime raamatud tarnijalt, kes näidised tõi, siis 2019. aastal pidime vastavalt linna hankekorrale hakkama ka venekeelse kirjanduse puhul hinnapakkumisi küsima (varem tegime seda ainult ülejäänud võõrkeeltes kirjanduse puhul). See aeglustas oluliselt venekeelse kirjanduse hankimise protsessi. Samuti ei olnud tarnijad enam huvitatud näidiste toomisest, sest nad ei saanud olla kindlad, et me raamatu just nende käest ka ostame. Üleminek nimekirjadepõhisele komplekteerimisele tekitas viivitusi nii tellimuste esitamisel kui tarnes. See põhjendas nii nimetuste kui eksemplaride arvu  20 vähenemist. Positiivseks võib aga pidada selle tulemusel toimunud venekeelse raamatu keskmise hinna langemist 7 eurolt 5,56 eurole. Teistes võõrkeeltes pakutavate raamatute nimetusi ostsime 2019. aastal võrreldes varasema aastaga 169 (6,5%) nimetust vähem (2018. aastal 2603 nimetust, 2019. aastal 2434) ning eksemplaarsus vähenes 3,6% (2018. a 3013 eksemplari, 2019. a 2905) Sarnaselt 2018. aastale osteti ühte võõrkeelset (va venekeelset) nimetust keskmiselt 1,2 eksemplari. Võõrkeelseid raamatuid soetasid kõik haruraamatukogud, va Pelguranna haruraamatukogu. Kui 2018. aastal osteti Tallinna Keskraamatukogusse 7 704 nimetust raamatuid, siis 2019. aastal 301 nimetust (3,9%) vähem – 7 403. Ostetud raamatute eksemplaarsus vähenes 3,6% (2018. a 49 986 eksemplari, 2019. a 48 196). Väiksema juurdetuleku põhjusteks olid raskused venekeelse kirjanduse komplekteerimisel, mille tulemusel osteti rohkem kallimat eestikeelset kirjandust, ja vajadus hankida enam e-raamatuid, mille hinnad paraku jätkavad hoogsas tempos kerkimist. 2019. aasta lõpuks oli Tallinna Keskraamatukogu kogus 829 328 raamatut, 14 739 auvist, 284 elektroonilist teavikut, 17 179 e-raamatut, 306 arvutivõrgus olevat audioraamatut, 101 e- jadaväljaannet ning 115 e-nooti. Teavikute üldine juurdetulek koos süsteemisisese liikumisega oli 2019. aastal kokku 57 970 eksemplari (sh 51 413 raamatut ja nooti, 461 auvist, 5 818 e-raamatut, 278 arvutivõrgus olevat audioraamatut). 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused Komplekteerimine Nagu eelnevatelgi aastatel toimus 2019. aastal komplekteerimine vastavalt Tallinna Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtetele ja kultuuriministri 09.01.2015 määrusele nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“. Teavikuid 701 ja 702 koodidega, mida vastavalt määrusele peab ostma 30% ulatuses toetuse summast, soetati vajalikus mahus. Tallinna Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtete järgi toimub kirjanduse komplekteerimine valikuliselt, prioriteetideks on eesti autorite ilukirjandus ning tõlkekirjandusest väärtkirjandus, samuti laste- ja noortekirjandus. Teadmiskirjandusest on eelistatud Eestit puudutav kirjandus ning tarbekirjandusest laiemale lugejaskonnale huvipakkuvad teavikud. Perioodika komplekteerimisel on põhimõtteks, et kättesaadav oleks Eestis ilmuv perioodika, v.a väheväärtusliku sisuga väljaanded. Võõrkeelset perioodikat komplekteeritakse vastavalt vajadusele ning võimalustele. Teavikute komplekteerimisel arvestatakse linnaosa haruraamatukogude omavahelise koostööga. Lõplikud komplekteerimisotsused teevad osakondade ja haruraamatukogude juhatajad, võttes arvesse oma teeninduspiirkonna sotsiaal-demograafilist profiili. Tallinna Keskraamatukogu kogude vastavust lugejate soovidele ja vajadustele näitavad eelkõige laenutused. Kõik osakonnad ja haruraamatukogud jälgivad kogude kasutamist jooksvalt. Kui mõne raamatu puhul on näha suurt lugejate huvi (nimetusele on järjekorrad, eksemplarid on pidevalt välja laenatud), siis võimalusel ostame jooksvalt nende raamatute lisaeksemplare juurde. Eraldi järelkomplekteerimist oleme teinud laste- ja noortekirjanduse kättesaadavuse parandamiseks. Komplekteerimisel arvestame ka lugejate tellimissoovitustega, mida on raamatukogule võimalik saata näiteks e-kataloogi ESTER vahendusel. Kõigis osakondades ja haruraamatukogudes tehakse regulaarselt nimekirju teavikutest, mida lugejad ei ole viie aasta jooksul vajanud, ning nende põhjal toimub teavikute müüki  21 suunamine või üleandmine (kaaludes küll iga teaviku puhul eraldi selle sisu ja väärtust). Eraldi tähelepanu all on juurdetuleku kasutatavus, mida analüüsime jooksvalt. Muutkogule üleminek 2019. aasta sügisel algasid ettevalmistused üleminekuks muutkogule. Tallinna Keskraamatukogu kogu on arvestuslikult üks tervik, kuid seni on sisemise töökorralduse järgi igale ostetud teavikule määratud üks kindel asukoht (teenindusosakond või haruraamatukogu), mille muutmine eeldab asutusesisest dokumenteerimist. Samuti peetakse raamatukogu siseselt statistilist arvestust igas osakonnas ja haruraamatukogus asuvate raamatute üle nii, nagu oleks tegemist eraldiseisvate raamatukogudega. Selline fikseeritud asukoht ja detailne statistiline arvestus tähendab töötajatele olulist lisatööd. Muutkogule üle minnes muutub raamatu asukoht infosüsteemis automaatselt raamatu tagastamisel, seega kaovad ära kõik spetsiaalselt raamatute ühest asukohast teise liigutamiseks tehtavad tegevused. Raamatu algsesse asukohta tagasiviimise asemel jääb see selle raamatukogu kogusse, kuhu see tagastati (mõningate eranditega). Lugejatele lisandub võimalus teavikuid endale sobivasse osakonda või haruraamatukogusse tellida. Nii hakkab Tallinna Keskraamatukogu kogu liikuma ja muutuma vastavalt lugejate vajadustele. Muutkogule üleminekuks tegeleti 2019. aastal uue komplekteerimispõhimõtete käskkirja väljatöötamisega ja muudeti raamatuvalikute korraldust. Eestikeelsete ja venekeelsete teavikute komplekteerimiseks loodi eraldi töörühmad. Lisaks sellele, et uus korraldus hõlbustab venekeelsete teavikute komplekteerimist nimekirjade järgi, on töörühmad vajalikud kogu kui terviku nägemise seisukohast ning võimaldavad ka efektiivsemat tööaja kasutust. Muutkogu piloteerimisega on plaanis alustada 2020. aasta kevadel ja tervikuna uuele süsteemile üle minna 2020. aasta sügisel. 3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat) 3.1.1.1 Trükiste ost Raamatute juurdetulekust moodustasid:  ostud 48 196 eksemplari ehk 93,7% juurdetulekust (2018. a 49 986 eks, 93,4%)  annetused 2391 eksemplari ehk 4,7% juurdetulekust (2018. a 2337 eks, 4,4%)  arvelevõtmised 100 eksemplari ehk 0,2% juurdetulekust (2018. a 65 eks, 0,1%)  üleandmised ja asendused 726 eksemplari ehk 1,4% juurdetulekust (2018. a 1112 eks, 2,1%) Keeleliselt jagunes raamatute üldine juurdetulek järgmiselt:  eesti keeles 36 447 eksemplari ehk 70,9% (2018. a 35 693 ehk 66,7%)  vene keeles 11 437 eksemplari ehk 22,2% (2018. a 14 217 ehk 26,6%)  teistes võõrkeeltes 3529 eksemplari ehk 6,9% (2018. a 3590 ehk 6,7%) Kogu süsteemi üldisest raamatute ja nootide juurdetulekust moodustas ilu- ja lastekirjandus 35 602 eksemplari ehk 69,3% (2018. aastal 37 555 ehk 70,2%) ning teadmiskirjandus 15 811 eksemplari ehk 30,7% (2018. aastal 15 945 ehk 29,8%). 2019. aastal saime raamatute nimetusi ostudena juurde 7403 (2018. aastal 7704), neist:  eesti keeles 3158 nimetust ehk 42,7% (2018. a 2905 ehk 37,7%)  22  vene keeles 1811 nimetust ehk 24,5% (2018. a 2196 ehk 28,5%)  teistes võõrkeeltes 2434 nimetust ehk 32,9% (2018. a 2603 ehk 33,8%). Joonis 6. Ostetud raamatute nimetuste keeleline jagunemine 2019. aastal Ostetud raamatute nimetuste keeleline jagunemine 42,7% 24,5% 32,9% eesti keeles vene keeles teistes võõrkeeltes 2019. aastal saadi ostudena juurde 48 196 eksemplari. Keeleliselt jagunesid ostud järgnevalt:  eesti keeles 34 712 eksemplari ehk 72% (2018. a 33 474 ehk 67%)  vene keeles 10 579 eksemplari ehk 22% (2018. a 13 499 ehk 27%)  teistes võõrkeeltes 2905 eksemplari ehk 6% (2018. a 3013 ehk 6%). Joonis 7. Ostetud raamatute eksemplaarsuse keeleline jagunemine 2019. aastal Ostetud raamatute eksemplaarsuse keeleline jagunemine 72,0% 21,9% 6,0% eesti keeles vene keeles teistes võõrkeeltes 2018. aastal tõusis ostetud teadmiskirjanduse osakaal peale viit aastat kestnud langust kahe protsendi võrra ehk 29,1 protsendini. 2019. aastal tõus jätkus ja teadmiskirjandus moodustas ostudest 30,4%. Aastaid oleme lootnud venekeelse teadmiskirjanduse mahtu suurendada. Kui 2018. aastal oli tõus kõigest 1%, siis 2019. aastal 5%, moodustades 20,1% venekeelsetest ostudest.  23 Tabel 5. Teadmiskirjanduse ja ilukirjanduse jagunemine 2019. aastal Teadmiskirjandus Ilukirjandus Kokku Keel % ostudest % ostudest Eksemplarid Eksemplarid Eksemplarid 2019 2019 Eesti keel 11 391 32,8% 23 321 67,2% 34 712 Vene keel 2130 20,1% 8449 79,9% 10 579 Muud võõrkeeled 1122 38,6% 1783 61,4% 2905 Keeled kokku 14 643 30,4% 33 553 69,6% 48 196 Ühte nimetust osteti keskmiselt 6,5 eksemplari nagu 2018. aastalgi, seejuures eestikeelseid raamatuid 11 eksemplari (2018. aastal 11,5 eks), venekeelseid raamatuid 5,8 eksemplari (2018. aastal 6,1 eks) ning teistes võõrkeeltes 1,2 eksemplari (2018. aastal 1,2 eks). Eestikeelse kirjanduse osakonda osteti ühte nimetust keskmiselt 2,4 eksemplari (2018. aastal 2,5 eks), võõrkeelse kirjanduse osakonda 1,4 eksemplari (2018. aastal 1,5 eks). Haruraamatukogudes oli 2019. aastal ostetud nimetuste keskmine eksemplaarsus 1,1 (2018. aastal 1,1). 3.1.1.2 E-teavikute ost E-raamatud 2019. aastal said lugejad e-raamatuid laenata e-raamatukogudest ELLU ja OverDrive. ELLUs on laenamiseks Eestis välja antud e-raamatud, OverDrive’is on inglis- ja venekeelsed e- raamatud, mida annavad välja välisriikide kirjastused. ELLUsse osteti e-raamatuid Eesti Digiraamatute Keskuse (EDRK) vahendusel. Enamik kirjastajaid müüb e-raamatute litsentse 10 laenutuskorra kehtivusega. 20 laenutuskorraga litsentse müüvad jätkuvalt kirjastused Tänapäev, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja Readme. E-raamatuid osteti kokku 88 kirjastuselt (2018. aastal 83 kirjastuselt). Enim osteti kirjastuselt Varrak (247 nimetust, 1604 eksemplari, mis moodustab ostetud eksemplaridest 34,5%). Sellele järgnesid kirjastused Eesti Raamat (70 nimetust, 547 eksemplari), Tänapäev (63 nimetust, 336 eksemplari), Petrone Print (62 nimetust, 315 eksemplari), Fantaasia (48 nimetust, 209 eksemplari) ja Hea Lugu (36 nimetust, 164 eksemplari). ELLUsse ostetud e-raamatute keskmine hind 2019. aastal oli 14,81 eurot (2018. aastal 14,38 eurot), keskmine hind tõusis aastaga 3%. Kuna e-raamatute litsentside kehtivus on seotud laenutuskordadega, mõjutab e-raamatute hinnatõus laenutuse keskmist maksumust. 2019. aastal ELLUsse ostetud e-raamatute laenutuse keskmiseks hinnaks kujunes 1,38 eurot, mis on 0,7% kõrgem kui aasta varem (2018. aastal 1,37 eurot). Võrreldes 2015. aastaga, kui suuremale osale litsentsidele kehtis 20 laenutuskorra piirang, on laenutuse keskmine hind tõusnud 91,7% (2015. aastal 0,72 eurot). 2019. aastal osteti Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogusse ELLU 795 e-raamatu nimetusele (2018. aastal 733 nimetust) kokku 4644 litsentsi (2018. aaastal 3 403 litsentsi). Ostetud nimetustest 318 lisandusid ELLU-sse esmakordselt, teised olid varem lisandunud nimetused, millele hangiti lisalitsentse. Võrreldes eelneva aastaga kasvas ostetud litsentside arv 36,5%.  24 Ostetud e-raamatutest oli teadmiskirjandust 257 nimetust (2018. aastal 239 nimetust), kokku 1409 litsentsi (2018. aastal 960 litsentsi) ning ilukirjandust 535 nimetust (2018. aastal 494 nimetust), kokku 3235 litsentsi (2018. aastal 2 443 litsentsi). Eestikeelsete e-raamatute litsentse osteti 787 nimetusele (2018. aastal 731 nimetusele), ingliskeelsete e-raamatute litsentse 3 nimetusele (2018. aastal kolmele nimetusele) ning venekeelsete e-raamatute litsentse kahele nimetusele (2018. aastal ühele nimetusele). EDRK vahendusel soovitud e-raamatute ostmiseks ei antud raamatukogule luba 10 uue nimetuse (2018. aastal 28 nimetuse) puhul, mis moodustab kõigist soovitud uutest nimetustest 2,7%. Saamata jäänud raamatutest kolm nimetust (30%) olid eesti autorite poolt kirjutatud ning seitse nimetust (70%) tõlkekirjandus. Negatiivseid vastuseid saadi aasta jooksul 5 kirjastuselt. ELLUsse esmakordselt ostetud nimetustest 12 olid sellised, mis varem olid saanud eitava vastuse, kuid millele 2019. aastal anti ostuluba. ELLU-s juba olemasolevatele e-raamatutele lisalitsentside ostmiseks saadi EDRK vahendusel eitav vastus 73 nimetusele (2018. a 62 nimetusele), nendest 62 keeldumist tulenes asjaolust, et kirjastaja jaoks on e-raamatu levitamise õigus lõppenud. Ülejäänud 11 eitavat vastust (2018. aastal 14 eitavat vastust) moodustab uuesti küsitud nimetustest 1,2%. Jättes arvestusest välja kehtivuse kaotanud levitusõigusega e-raamatud, saadi uuesti eitavaid vastuseid neljalt kirjastajalt, nendest neli nimetust (36,4%) kirjastuselt Tänapäev. Koolide lugemisnimekirjadesse kuuluv Helga Nõu teos „Pea suu! Tõmba uttu!“ sai 2019. aastal ostuloa, kuigi varem ei olnud kirjastus nõus e-raamatu litsentside raamatukogule müümisega. Lisaks ostudele hangiti ELLU-sse e-raamatuid nullhinnaga, kokku 3 nimetust ja 159 litsentsi. Tasuta e-raamatu litsentse saime ühele nimetusele kirjastuselt Elford Press. Lisaks õnnestus e- raamatukogusse ELLU lisada Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu loodud e- raamatu „Tõde ja õigus. I“ fail ja Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi „Eesti kirjandus“ raames loodud e-raamat „Tõde ja õigus. V jagu“. Meie raamatukogu kirjastatud esimeste klasside kinkeraamatutest lisandus ELLUsse „Härra Klaasi pöörane muuseum“. 2019. aasta mais täitus kaks aastat OverDrive’i e-raamatukogu avamisest. OverDrive’i kaudu saavad meie raamatukogu lugejad laenata inglis- ja venekeelseid e-raamatuid ja audioraamatuid. Administreerimismooduli kaudu saab e-teavikuid valida nimetuste hulgast, mille ostmiseks on luba olemas, seega ei ole vaja kirjastustelt ostuluba küsida. OverDrive’i e- raamatukogusse osteti 2019. aastal kokku 618 uut nimetust ja 764 eksemplari (litsentsi) e- raamatuid (2018. aastal 226 nimetust ja 244 e-raamatu eksemplari). Tabel 6. E-raamatute keeleline ja liigiline jagunemine OverDrive’is 2019. aastal Inglise keel Vene keel KOKKU Ilukirjandus 473 132 605 Teadmiskirjandus 138 21 159 KOKKU 611 153 764 Kirjastajad müüvad raamatukogudele OverDrive’is litsentse erinevate mudelite alusel. 2019. aastal ostsime 145 nimetust (2018. aastal 39 nimetust) ajalise piiranguga litsentsiga, laenutuskordadega piiratud litsentsidega ostsime 115 nimetust (2018. aastal 49 nimetust) ning kombineeritud piiranguga litsentsiga nimetusi 193 (2018. aastal 45 nimetust). Lisaks ostsime laenutuste arvu ja ajalise piiranguta ehk One Copy/One User (OC/OU) litsentsiga e-raamatuid 285 nimetust (2018. aastal 93 nimetust). OC/OU litsentsiga nimetused kuuluvad peale ostmist  25 raamatukogu OverDrive’i kogusse mööduvast ajast või laenutuste arvust sõltumata. Kõikide mudelite litsentse saab korraga lugeda üks inimene. Lisaks ostetud e-raamatutele lisasime OverDrive’i e-raamatukokku neli meie esimeste klasside kinkeraamatut, neist kolm epub formaadis ja üks nimetus PDF formaadis („Tohuvabohu“). Kõigi nelja teose puhul on kasutusel litsentsimudel One Copy/One User, millel ei ole ajalist ega laenutuskordade piirangut. Igal nimetusel on lugejatele laenamiseks 50 eksemplari (litsentsi). E-audioraamatud Audioraamatuid ostsime 2019. aastal OverDrive’i e-raamatukogusse 223 uut nimetust (2018. aastal 42 nimetust) ja 278 eksemplari (2018. aastal 44 eksemplari), sh lisalitsentsid juba olemasolevatele audioraamatutele. Audioraamatutest 25 nimetuse (2018. aastal 7 nimetust) 30 eksemplari on ajalise kehtivusega 24-60 kuud. OC/OU litsentsiga osteti 205 nimetust (2018. aastal 35 nimetust), kokku 248 eksemplari. Ühte audioraamatut saab korraga kuulata üks lugeja. Tabel 7. E-audioraamatute keeleline ja liigiline jagunemine OverDrive’is 2019. aastal Inglise keel Vene keel KOKKU Ilukirjandus 194 13 207 Teadmiskirjandus 67 3 70 KOKKU 261 16 277 2019. aastal kujunes audioraamatute keskmiseks hinnaks 51,03 eurot (2018. aastal 56,74 €). Võrreldes 2018. aastaga langes audioraamatute keskmine hind 10,1%. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine 2019. aastal telliti ajalehti 42 nimetust (2018. aastal 41 nimetust): • eestikeelseid 32 nimetust; • venekeelseid kuus nimetust; • teistes keeltes neli nimetust. Ajakirju telliti 155 nimetust (2018. aastal 160 nimetust): • eestikeelseid 91 nimetust; • venekeelseid 36 nimetust; • teistes keeltes 28 nimetust. Lisaks tellitud perioodikale saime annetustena 2019. aastal 15 nimetust ajalehti ning 11 nimetust ajakirju. Kõik 2019. aasta perioodika riigihanke lepingud olid sõlmitud KE ajakirjanduse OÜga: • Eesti perioodika hankeleping (Eestis välja antavad nii eesti-, vene- kui võõrkeelsed väljaanded; algne leping 125 nimetust, aasta lõpuks 119 nimetust ajalehti ja ajakirju); • Venemaal ilmuva perioodika hankeleping (algne leping 33 nimetust, aasta lõpuks 33 nimetust ajakirju);  26 • Võõrkeelse perioodika hankeleping (algne leping 30 nimetust, aasta lõpuks 30 nimetust ajalehti ja ajakirju). Lisaks ostsime 2019. aastal 4 nimetust riigi toetusega välja antavat ajakirja OÜ Teek vahendusel, ajakirju Pööning ja Tutulus otse väljaandjalt ning AS Äripäeva perioodilisi väljaandeid. RBdigitali e-raamatukogu 24. mail 2019 möödus aasta RBdigitali e-raamatukogu avamisest. RBdigitalist saavad meie raamatukogu lugejad laenata võõrkeelseid e-ajakirju välismaistelt kirjastustelt. Aprillis uuendasime e-ajakirjade valikut, et pikendada tellimusi ja asendada vähem populaarsed e- ajakirjad uute nimetustega. 2019. aasta maist on RBdigitali e-raamatukogus 38 kehtiva tellimusega e-ajakirja nimetust, millest 34 on inglise keeles, 3 vene keeles ning üks e-ajakiri hiina keeles. Laste- ja noorteajakirju on neist 5 nimetust. RBdigitali komplekteerimiseelarve 2019. aastaks oli 4829,68 €. E-ajakirjade aastatellimuse keskmine hind oli 127,10 €. E-ajakirjade litsentsimudel erineb ELLU ja OverDrive’i e-teavikute litsentsimudelitest selle poolest, et e-ajakirjadel on lubatud mitu samaaegset kasutajat ning laenatud e-ajakirju saab lugeja oma kontol hoida, kuni soovib. E-ajakirjade kolme viimati ilmunud numbri laenutuste arvu piiratakse vaid raamatukogu jaoks, mis tähendab, et värskemaid numbreid saab laenata 500-2500 lugejat, kuni on ilmunud järgmised kolm ajakirja numbrit. Keskmiselt 3-12 kuu järel muutub ajakirja numbri laenutuste arv piiramatuks. 3.1.3 Auviste komplekteerimine 2019. aastal lisandus meie kogudesse auviseid ostudena 393 nimetust (2018. aastal 406), 396 eksemplari (2018. aastal 440). Nimetuste arv kahanes 3,2%, eksemplaride arv 10%. Auviste ostudest 287 eksemplari olid CD-d, 106 eksemplari olid kombineeritud auvised, lisaks 2 LP-plaati ja 1 mälupulk. Ühte nimetust osteti keskmiselt 1 eksemplar. 94,5 % auviste eksemplaridest osteti muusikaosakonda. Auviste (sh elektrooniliste teavikute) juurdetulekust moodustasid:  ostud 393 eksemplari ehk 85,9% (2018. a 440 ehk 78,3%)  annetused 54 eksemplari ehk 11,7% (2018. a 79 ehk 14,1%)  arvelevõtmised 7 eksemplari ehk 1,5% (2018. a 36 eks ehk 6,4%)  üleandmised ja asendused 4 eksemplari ehk 0,9% (2018. a 7 eks ehk 1,2%). 3.2 Inventuurid, mahakandmised 2019. aastal kustutati Tallinna Keskraamatukogu süsteemis koos sisemise üleandmisega kokku 84 095 eksemplari teavikuid, sh 83 747 raamatut, 195 nooti ja 154 auvist (sh üks mitte arvel olev digimäng) (2018. aastal 91 004 eksemplari teavikuid, sh 90 103 raamatut, 645 brošüüri, 171 nooti ja 85 auvist). Süsteemis kustutatud teavikute koguarv vähenes varasema aastaga võrreldes 7,6%. 2019. aastal langes ka inventuuride puudujääk võrreldes eelneva aastaga 56,5%. Kui 2018. aastal viidi inventuur läbi viies raamatukogus, kus kõigis oli suur osa kogust Sierrasse sisestamata, siis 2019. aastal oli sisestamata kogu viiest raamatukogust kahes, seega sisestamata kogu puudujääk vähenes 72,6%. Kustutamised jagunesid 2019. aastal põhjuste kaupa järgmiselt:  27  tasu eest võõrandatud 27 344 eksemplari;  lagunenud 31 989 eksemplari;  liigne eksemplaarsus 17 595 eksemplari;  lugejate poolt kaotatud 653 eksemplari;  sisemine üleandmine 352 eksemplari;  aegunud 586 eksemplari;  inventuuri puudujääk 4956 eksemplari;  lugejate poolt kaotatud ja asendatud 384 eksemplari;  lugejate poolt kaotatud ja välja makstud 236 eksemplari. Joonis 8. Kustutamised põhjuste kaupa 2019. aastal Kustutamised põhjuste kaupa 2019 Inventuuri puudujääk 5,9% Aegunud Lugejate poolt 0,7% kaotatud ja asendatud Sisemine üleandmine 0,5% 0,4% Lugejate poolt kaotatud ja välja Lugejate poolt makstud kaotatud 0,3% 0,8% Tasu eest võõrandatud Liigne eksemplaarsus 32,5% 20,9% Lagunenud 38,0% Kustutamiste arv püsib suuremas osas raamatukogudes sama, kõikudes +/- mõnisada eksemplari. Sellest võib järeldada, et kogude korrastamisega tegeletakse jooksvalt ja vastavalt uute teavikute hankimisele kantakse vanu samas proportsioonis maha. Kõikumisi toovad kaasa inventuurid, varukogude likvideerimised ja ka juhatajate vahetused.  28 2019. aastal suunati meie kogudest müüki 43 308 eksemplari teavikuid (2018. aastal 33 808). Aasta jooksul võõrandati tasu eest 27 344 eksemplari teavikuid (2018. aastal 28 967), seega võrreldes eelneva aastaga müüki suunati 28,1% rohkem ning müüdi 5,6% vähem teavikuid. Sarnaselt varasemaga korraldati 2019. aasta jooksul mitmeid suuremaid raamatutäikasid, mis mängisid teavikute müügis olulist rolli. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas toimus koostöös töötlusosakonnaga neli kahepäevast raamatutäikat. Eestikeelse kirjanduse osakonnas korraldati neli ühepäevast ning üks kahepäevane raamatutäika, lisaks käisid nende töötajad raamatuid müümas Eesti Kirjandustänava festivalil. Kahe osakonna täikadel müüdi kokku ligi 9885 teavikut. Lisaks korraldasid täikasid ka haruraamatukogud, kes müüsid kohapeal oma raamatuid või siis korraldasid mitme harukogu peale suurema täika, kus müüdi mitme kogu raamatuid samaaegselt.  29 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 4.1 Teenuste arendus ja uued teenused E-raamatukogud 2019. aasta jooksul otsisime võimalusi, et kõiki meie e-raamatukogusid reklaamida ning neid raamatukogu koolituste ja ürituste kaudu tutvustada. Muuhulgas jagasime väliüritustel e- raamatukogusid reklaamivaid õhupalle, panime kampaania korras paberraamatute vahele e- raamatukogude „visiitkaarte“ ja tegime välireklaami Kesklinna valitsuse viiel infokolmnurgal Vanalinnas ja selle ümbruses. Aastaga kasvas e-raamatukogude kasutus kokku 46%. Kõige suurema hüppe tegi OverDrive’i kasutus – võrreldes eelmise aastaga 118%. ELLU kasutus kasvas 37% ja RBdigitali oma 77%. Joonis 9. Laenutused e-raamatukogudest 2015-2019 Laenutused e-raamatukogudest 2015-2019 ELLU OverDrive RBdigital 45005 40005 35005 30005 25005 20005 15005 10005 5005 5 2015 2016 2017 2018 2019 Laenutuste arvu kasvuga on pikenenud ka e-teavikute järjekorras olevate lugejate arv. Kõige pikemad järjekorrad on OverDrive’i audioraamatutel, kuna see on Eesti lugejate jaoks seni ainuke keskkond, mis pakub laenamiseks digitaalseid audioraamatuid. 2019. aastal jätkasime e-raamatukogu ELLU arendamist. E-raamatukogu veebileht sai uue, kaasaegsema kujunduse. Kasutusmugavuse tõstmiseks lisati e-raamatute kaanepiltide juurde märge selle kohta, kas e-raamat on laenutamiseks saadaval. Uus veebileht kohandub seadme ekraani suurusega, et nutiseadmetega oleks võimalik e-raamatukogu veebilehte kasutada ja et tekst oleks nutiseadmes lugemiseks piisava suurusega. Lisasime funktsiooni, mille abil saavad lugejad tellida teavituse selle kohta, kui neid huvitava välja laenatud e-raamatu eksemplar on vabanenud. Sellega moodustub kõige populaarsematele e-raamatutele virtuaalne elav  30 järjekord. Kohandasime veebilehte nii, et ka erivajadustega inimesed saaksid ELLUt kasutada, sh lisasime ekraanilugeja, mille abil vaegnägijatel on võimalik e-raamatuid kuulata. Viisime läbi muudatusi e-raamatukogu ELLU administreerimismoodulis, et vähendada andmebaasi salvestatavate isikuandmete hulka. Innovatsioonilabor Kännukuke raamatukogu innovatsioonilabor täienes 2019. aastal laserlõikepingiga, mis on osutunud äärmiselt populaarseks. Pink võimaldab erinevaid materjale lõigata ja graveerida. Lisaks on laboris võimalik kasutada 3D-printerit, graafikalauda, kilelõikurit, paberi ja kartongi jaoks mõeldud lõike- ja pressimismasinat ning märgipressi. Innovatsioonilabor avati 2017. aasta oktoobris ning kahe aasta järel võib öelda, et inimesed on selle üles leidnud ja omaks võtnud. Endiselt äratab labor huvi lasteaedade ja koolide ning väliskülaliste seas. 2019. aastal käisid laboriga tutvumas külalised Sloveeniast, Saksamaalt ja Serbiast, Türgist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Soomest. Roboteid ja labori seadmeid tutvustasime ka kolleegidele Narva Keskraamatukogust ja Viimsi raamatukogust. Fotostuudio Kännukuke raamatukogus I korruse hoidlas avasime 2019. aasta algul suurema rühma- ja ürituseruumi, mis sai nimeks loovuse tuba. Loovuse toas asub ka fotostuudio, mille varustus koosneb stuudiovälkude ja -valgustite komplektist, valgest taustakangast ja rohelisest ekraanist, mis võimaldab fotodele lisada mistahes tausta. Samuti on raamatukogu arvutites võimalik kasutada fototöötlusprogrammi Adobe Photoshop. Õmblustuba Sõle raamatukogu õmblustoas on olemas võimalused lõigete võtmiseks, triikraud triikimislauaga, elektri- ning overlok õmblusmasin. 2019. aastal said alguse mitmed õmblemisega seotud tegevused: õmbluskoolitused, lapiteki ring ja laste õmblusring. Aasta jooksul oli õmblustoas iseseisvaid kasutajaid registreeritud 66 (2016 - 28, 2017 - 86, 2018 - 69). Kokku kasutati õmblustuba 2019. a 245 korral (2016 - 76, 2017 - 198, 2018 - 289 korda). Uued teenused muusikaosakonnas Muusikaosakonnas saab 2019. aastast lisaks VHSidele digiteerida ka vinüüle ja helikassette. Peagi lisandub ka võimalus kasutada arvutitöökohti, mis on varustatud MIDI klaviatuuride ja muu muusika tegemiseks vajalikuga. 2017. aastal avatud muusikaosakonna Pillilaekast laenati 2019. aastal muusikainstrumente 375 korral ehk 14% võrra enam kui eelmisel aastal. Raamatukogu kasutajate teadlikkus ja huvi selle teenuse vastu on tõusuteel. Tegime muudatuse muusikaosakonna struktuuris ja töökorralduses – kataloogimine ei toimu enam teenindusletis, mis parandab nii teenindamise kui kataloogimise kvaliteeti. Uued robootika- ja digiõppe ringid Alates 2019. aasta algusest saavad huvilised kasutada robootika- ja leiutajatekomplekte lisaks Tallinna Keskraamatukogu peamajale, Kännukuke ja Nurmenuku raamatukogule ka Nõmme  31 ja Paepealse raamatukogus. Raamatukogu robotite perre lisandusid Ozobot Bit, Ozobot Evo ja Matatalab. Avasime mitmeid uusi robootikaringe. Nõmme raamatukogus alustas 8‒13aastaste laste robootikaring, kus luuakse Strawbees leiutajakomplektist oma robotitegelasi ning äratatakse need ellu Quirkbot roboti abil. Paepealse raamatukogus toimub eesti ja vene keelt kõnelevatele 10‒17aastastele tüdrukutele robootikaring „Ozobotid loevad“. Selles osalejad saavad ise välja mõelda lugusid, mida jutustatakse Ozobot Bit ja Ozobot Evo robotite ning markerite abil. Kõik raamatukogu robootika-, tehnika- ja IT-alased tegevused on äratanud suurt huvi ning toonud kohale palju osalejaid. Sünnipäev raamatukogus Kännukuke raamatukogus saab 2019. aastast tasulise teenusena korraldada sünnipäeva või muud pidu. Raamatukoguhoidjad pakuvad omalt poolt programme külaliste aja sisustamiseks (tegevused innovatsioonilaboris ja fotostuudios, aardejaht raamatukogus jne). Sünnipäevade korraldamise võimalust kasutati 2019. aasta jooksul kahel korral. Esimeses viisid raamatukoguhoidjad läbi dinosauruste teemalise robootika ja liitreaalsuse töötoa. Teisel sünnipäeval tehti fotosessioone fotostuudios ning raamatukoguhoidjad pakkusid sünnipäevalistele rohelisel taustal tehtud fotode töötlemise koolitust. Lugemissaali ümberkorraldused 2019. aasta mai lõpus ja juunis toimus eestikeelse kirjanduse osakonna lugemissaalis remont, mille käigus muudeti tervet lugemissaali kontseptsiooni. Senine ava- ja varukogu viidi kokku ühte ruumi ning avati tervikuna lugejatele. Uuenenud saalis on lugejatele töökohti 22 asemel 25. Laudade vahel on privaatsuse tagamiseks sirmid. Teeninduslett tõsteti ümber asukohta, mis on paremini nähtav ja võimaldab töötajatel saali tulijaid kohe tervitada. Saalis on ajakirjade lugemisnurk, kus paiknevad neli lauakesega tugitooli ja hubased kohtvalgustid. Lugejate tagasiside muudatustele on olnud positiivne. Lugemisblogide uuendused 2019. aastal viisime meie raamatukogu kirjandusblogid veebilehest eraldiseisvale WordPress´i platvormile eesmärgiga muuta soovitused veebist lihtsamini leitavaks ja lõpetada wordpress.com keskkonnale tasu maksmine selle eest, et nad ei kuvaks blogides reklaame. Ühtlasi läbisid nii eestikeelne kirjandusblogi „Lugemiselamused“ kui venekeelne kirjandusblogi „Читаем, пишем, обсуждаем“ uuenduskuuri ning lisandus kaks uut blogi: „Loe mind!“ ja „Joy of Reading“. Kõik neli blogi on omavahel linkidega ühendatud ning moodustavad ühtse terviku. „Loe mind!“ on lastele ja noortele suunatud lugemisblogi, kuhu kandsime üle raamatusoovitused meie veebilehelt (Lastelehelt). Uus formaat võimaldab soovitusi sorteerida nii teemade järgi kui ka vanuseliselt ning hõlbustab kirjanduse leidmist lisaks lastele ja noortele ka lapsevanemate ja õpetajate jaoks. „Joy of Reading“ on blogi ingliskeelse kirjanduse jaoks, mida loetakse ja soovitatakse järjest enam. Seoses blogide muutmise ja juurdeloomisega laiendasime blogide koordinaatorite ringi ja uuendasime kaastöödega seonduvaid kokkuleppeid. Lisaks raamatukogu oma töötajatele julgustame senisest enam ka raamatukogu vabatahtlikke ja lihtsalt huvilisi meie blogidele kaastöid tegema.  32 Vabatahtlike töö koordineerimine Kuna tööd vabatahtlike kaasamisega on järjest enam, loodi 2019. aastal vabatahtlike koordinaatorite töörühm. Eesti keelt rääkivate vabatahtlikega kohtuvad kõigepealt eestikeelse kirjanduse osakonna vabatahtlike koordinaatorid, kes viivad läbi esmased intervjuud ja koolitused ning suunatavad seejärel vabatahtlikud edasi soovitud haruraamatukokku või osakonda. Võõrkeelt kõnelevate vabatahtlikega suhtlevad eelkõige võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja ja pearaamatukoguhoidja. Eraldi koordinaator tegeleb alaealiste vabatahtlike kaasamisega. Lugemissaal aitab vabatahtlike koolitamisega infoallikate teemal. Teavikute tellimine raamatukogubussi Alates 2019. aasta algusest saavad lugejad tellida teavikuid Pelguranna raamatukogust raamatukogubussi. See on esimene samm planeeritava muutkogu poole, et raamaturessursse paremini kasutada ja laenutusteenus mugavamaks muuta. Tellimisvõimalus sai lugejatelt positiivset vastukaja. Kokku laenas 48 raamatukogubussi lugejat 64 Pelguranna raamatukogu raamatut. 4.2 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 2019. aastal oli lugejate kasutuses 208 arvutitöökohta (sh ka tahvlid, Xboxid jms). Võrreldes eelmise aastaga suurendasime arvutitöökohtade arvu 10 võrra. Raamatukogus olevaid laua- ja sülearvuteid kasutati lugejate poolt 73 846 korral (2018. aastal 77 730 korral). 5% languse põhjustas eestikeelse kirjanduse lugemissaali remont. Seansside kestus oli kokku 3 796 062 minutit (2017. aastal 3 796 062). Raamatukogu arvutitöökohti kasutatakse peamiselt internetis surfamiseks, e-posti lugemiseks, digiallkirjastamiseks, e- teenuste kasutamiseks, skaneerimiseks ja mistahes materjalide printimiseks kas veebist, e- postkastist või oma mälupulgalt. Töötajate abi vajasid kasutajad eelkõige e-riigi teenuste, ID- kaardi ja e-postkasti kasutamisel (nt manuste allalaadimine, väljatrükkimine või kirjale lisamine, sertifikaatide uuendamine, failide laadimine e-keskkondadesse jne). Kõikidel soovijatel on raamatukogus kohapeal võimalik kasutada raamatukogu tasuta WiFi võrku. Seda võimalust kasutatakse raamatukogudes üsna palju. Arvutitest ja WiFi arendamisest 2019. aastal pikemalt ptk 2.6. Dokumendihaldusprogrammis DocLogix registreeriti 2019. aastal dokumente 48 sarja, kokku 2215 dokumenti (210 võrra enam kui eelneval aastal). Moodustati uus sari: 1-4 Korruptsiooni ennetamine. Tabel 8. Dokumendiregistris aastail 2016‒2019 registreeritud dokumendid Dokumendid 2016, tk 2017, tk 2018, tk 2019, tk Kirjad, volikirjad 645 554 645 875 Lepingud, aktid, protokollid 247 315 266 243 Käskkirjad, korraldused 220 208 129 135 Täitmisavaldused 139 217 190 196 Ettekirjutused 334 402 348 345 Teavikute 459 447 427 421  müügi käskkirjad;  ettepanekud teavikute kõlbmatuks tunnistamiseks;  teavikute kõlbmatuks tunnistamise käskkirjad;  teavikute utiliseerimiseks üleandmise aktid;  33 Dokumendid 2016, tk 2017, tk 2018, tk 2019, tk  teavikute kustutusaktid  teavikute inventuuride lõppaktid Kokku registreeritud dokumente 2044 2143 2005 2215 Suurem dokumentide arv oli peamiselt seotud Tallinna linna hankekorra, kooskõlastamise korra ja korruptsiooni ennetamise korra muudatustega. 4.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte Kui aastaid 2014-2016 iseloomustas teenindusnäitajate langus, siis aruandeaastal jätkus 2017. aastal alguse saanud tõus. Lugejate ja külastuste arvud olid kümne aasta lõikes kõrgeimad. Joonis 10. Registreeritud lugejate arv 2010-2019 Lugejad 2010-2019 80 000 70 000 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Lapsi Täiskasvanuid  34 Joonis 11. Raamatukogu külastuste arv 2010-2019 Külastused 2010-2019 1 200 000 1 000 000 800 000 600 000 400 000 200 000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Lapsi Täiskasvanuid 4.3.1 Lugejad ja laenajad Võrreldes eelneva aastaga kasvas registreeritud lugejate arv 2019. aastal 1,6%. Kuna Tallinna elanike arv langes samal ajal ca 2,1%, võib kasvutempot pidada heaks. Raamatukogu lugejaks oli 2019. aasta lõpuks registreerunud ca 16,6% Tallinna elanikest. Raamatukogul on aga ka palju teenuseid, mille puhul lugejaks registreerimine ei ole nõutud ja lugejakaarti esitama ei pea (nt üritustel, raamatukogutundides ja koolitustel osalemine, näituste külastamine, perioodika lugemine raamatukogus kohapeal, infopäringute esitamine jms). Kindlasti on tegelik raamatukoguteenuste kasutajate arv oluliselt suurem kui registreeritud lugejate oma. Raamatukogu 73 521 registreeritud lugejast 3 240 ehk 4,4% ei laenanud midagi koju, kuid tõenäoliselt kasutas mõnd muud lugejakaarti nõudvat teenust (nt arvutitöökohtade või seadmete kasutamine). Raamatukogusid üksikult võrreldes on trendiks kas lugejate arvu stabiilsus (kõikumine kuni 2%) või tõus. Lugejate arv langes Väike-Õismäe raamatukogus (3,5%), ent seda võib siiski pidada väikeseks languseks. Tondi raamatukogus tõusis lugejate arv 11,2% – raamatukogus on hea raamatute valik ja sinna pöörduvad lugejad sageli siis, kui mujal kesklinnas on soovitud kirjandus välja laenutatud. Oluliselt tõusis lugejate arv ka Kalamaja raamatukogus (10,6%), seda ilmselt seoses Eesti Kunstiakadeemia uue hoone avamisega lähikonnas. Suur oli lugejate arvu tõus ka Torupilli raamatukogus (10,4%), aga see näitab, et raamatukogu hakkab alles nüüd taastuma madalseisust, mille põhjustasid 2018. aasta Gonsiori tänava remont ja liiklusmuudatused. Lugejate arvud tõusid olulisel määral veel raamatukogubussis (6,5%), Pääsküla (6,2%), Kännukuke (5,1%), Männi (5,1%) ja Männiku raamatukogus (5,1%), seda nii aktiivse reklaami, uute teenuste loomise kui ka raamatukoguväliste tegurite tõttu (nt Mustamäe linnaosa elanike arvu kasv).  35 Tabel 9. Raamatukogu lugejad ja laenajad 2019. aastal Raamatukogu Lugejad Lugejad Muutus Laenajad Laenajad Muutus 2018 2019 (+-) 2018 2019 (+-) *1. Keskrk 38 369 38 584 + 215 37 063 36 957 -106 2. Kadrioru 2878 2880 2 2853 2850 -3 3. Kalamaja 4615 5103 488 4480 4961 481 4. Kännukuke 8032 8441 409 7806 8219 413 5. Laagna 3205 3160 -45 3164 3075 -89 6. Männi 4181 4394 213 4097 4276 179 7. Männiku 2211 2323 112 2109 2232 123 8. Nurmenuku 5338 5339 1 5169 5198 29 9. Nõmme 6040 6250 210 5884 6096 212 10. Paepealse 5773 5865 92 5538 5586 48 11. Pelguranna 4125 4177 52 3796 3903 107 12. Pirita 3931 3991 60 3844 3902 58 13. Pääsküla 4899 5203 304 4805 5102 297 14. Sõle 4157 4268 111 3975 4140 165 15. Sääse 5693 5854 161 5535 5721 186 16. Tondi 2690 2992 302 2605 2818 213 17. Torupilli 4184 4617 433 4102 4517 415 18. V-Õismäe 5687 5661 -26 5514 5475 -39 Katarina Jee 1467 1507 40 1445 1494 165 ELLU 4374 5772 1128 3620 5502 270 OverDrive 704 824 314 510 824 0 RBdigital 169 201 32 169 201 0 KOKKU 122 722 127 406 4414 118 083 123 349 4512 Lugejad 72 346 73 521 1175 68 986 70 281 1295 ühekordselt * Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, võõrkeelse kirjanduse osakond  36 4.3.2 Külastused Külastuste arv kasvas 2019. aastal võrreldes eelneva aastaga 2,9%. Külastuste arvu suurem kasv võrreldes lugejate arvu kasvuga tuleneb eelkõige laste külastuste olulisest sagenemisest (vt lähemalt ptk 4.5.2), aga ka sellest, et toimus eelnevast aastast veelgi enam rühmakoolitusi ja üritusi ning oluliselt suurenes üritustel osalejate arv. Tabel 10. Külastuste arv 2018-2019 Raamatu- Külastused Külastused Muutu Virtuaal- Virtuaal- Muutus kogu 2018 2019 s (+-) külast. külast. (+-) 2018 2019 * 1.Keskrk 365 783 382 772 16 989 2. Kadrioru 17 648 22 025 4377 3. Kalamaja 35 137 36 448 1311 4. Kännukuke 82 797 86 510 3713 5. Laagna 38 829 37 534 -1295 6. Männi 36 533 37 368 835 7. Männiku 18 767 18 739 -28 8. Nurmenuku 41 587 41 453 -134 9. Nõmme 54 710 53 909 -801 10. Paepealse 69 957 73 172 3215 11. Pelguranna 72 712 73 442 730 12. Pirita 45 103 43 606 -1497 13. Pääsküla 38 011 39 590 1579 14. Sõle 34 688 33 500 -1188 15. Sääse 38 808 40 950 2142 16. Tondi 18 942 19 152 210 17. Torupilli 23 596 25 077 1481 18. V-Õismäe 55 579 54 024 -1555 Katarina Jee 13 405 15 182 1777 KOKKU 1 102 592 1 134 453 31 861 470 940 461 071 -9869 * Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, võõrkeelse kirjanduse osakond Raamatukogusid üksikult võrreldes on trendiks kas külastuste arvu stabiilsus (kõikumine kuni 2%) või tõus. Külastuste arv on langenud Sõle raamatukogus (3,4%) ning Laagna ja Pirita raamatukogus (3,3%), ent langus ei ole olnud suur. Protsentuaalselt tõusis külastuste arv kõige rohkem Kadrioru raamatukogus (24,8%), kuna selle lähedal toimusid mitmed suured  37 väliüritused (nt Kirjandustänava Festival) ning samuti astuvad raamatukogust viimasel ajal järjest enam läbi Tammsaare muuseumit külastavad turismigrupid. Lisaks on Kadrioru raamatukogu ise korraldanud varasemast rohkem üritusi ja koolitusi. Raamatukogubussi külastuste arv tõusis 13,3%, kuna osaleti mitmetel väga hästi õnnestunud väliüritustel, nt Tallinna Merepäevad. Eestikeelse kirjanduse osakonna külastuste arv tõusis 8,1%, seda peamiselt samuti tänu suure külastajate arvuga väliüritustele, aga ka laste ja noorte külastuste arvu olulisele suurenemisele laste- ja noorteteeninduses. Külastuste arvu oluline tõus oli veel mitmes raamatukogus: Torupilli (6,3%, seos Gonsiori tänava remondist taastumisega), Sääse (5,5%), Kännukuke (4,5%), Paepealse (4,6%), Pääsküla (4,2%), Kalamaja (3,7%). Üldiselt on näha, et kõige rohkem kasvatavad külastusi väliüritused, uute laste- ja noortealade avamine või olemasolevate uuendamine ning suurem rühmakoolituste ja ürituste arv. Raamatukogu veebilehe ehk virtuaalkülastuste arv vähenes 2019. aastal jätkuvalt. Kui välja arvata 2016. aasta kõrge näitaja, mis ilmselt oli seotud oluliste uuendustega meie veebilehel (nt uus Lasteleht) ja ka nende tavapärasest suurema reklaamimisega, on veebilehe kasutuses olnud viie aasta jooksul pidev langustrend. See haakub üldiste trendidega digitaalse sisu kasutamisel – inimesed ei külasta enam nii palju asutuste kodulehti, rohkem leitakse infot Google’i kaudu ning sotsiaalmeediakanalitest. Kahtlemata esitab see väljakutseid ka raamatukoguteenuste reklaamimisel. Peame senisest enam mõtlema, kuidas olla väljapaistvad Google’is, Facebook’is ja Instagram’is ning kuidas nendest kanalitest võiksid inimesed linkide kaudu jõuda põhjalikuma infoni meie veebilehel. Samuti peame suuremat tähelepanu pöörama sellele, milline näeb meie veebileht välja nutiseadmes, kuna järjest enam kasutatakse digisisu selle kaudu. Uurimused on ka näidanud, et järjest vähem viitsitakse infoni jõudmiseks teha enam kui kolm klikki, mis seab veebilehel info esitamisele oma väljakutsed. Joonis 12. Virtuaalsed külastused 2015-2019 Virtuaalsete külastuste arv 2015-2019 500 000 493431 495 000 490 000 485 000 480 000 477 446 475 000 472522 470940 470 000 465 000 461 071 460 000 455 000 450 000 2015 2016 2017 2018 2019 4.3.3 Laenutused Peale 2016. aasta madalseisu on ka kojulaenutuste arv juba kolmandat aastat tõusuteel.  38 Joonis 13. Teavikute ja esemete kojulaenutus 2010-2019 Kojulaenutused 2010-2019 1 850 000 1 800 000 1 750 000 1 700 000 1 650 000 1 600 000 1 550 000 1 500 000 1 450 000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Eelmisel aastal laenati meie raamatukogudest (sh e-raamatukogudest) kokku 1 672 822 teavikut ja eset (kasv võrreldes eelneva aastaga 2%). Suure osa kasvust moodustas e- raamatukogude kasutamise kasv – e-teavikuid laenati 47 910 korral (46,3% rohkem võrreldes eelneva aastaga). Füüsilisi teavikuid ja esemeid (raamatuid, noote, perioodilisi väljaandeid, heli- ja videosalvestisi, spordivahendeid ja muusikainstrumente laenati 1 624 912 korral, kasv 2018. aastaga võrreldes 1,1%). Spordivahendeid laenati 685 korral (2018. aastal 695 korral) ning muusikainstrumente 375 korral (eelneval aastal 322 korral). 2015. aasta suvel käivitatud ajalehtede kojulaenutuse vastu on huvi aasta-aastalt kasvanud. 2018. aastal laenati 1269 ajalehte (2018. aastal 1231, 2017. aastal 935, 2016 – 531, 2015 – 122). Teenuse maht ei ole küll suur, kuid laenutuste arvu kasv näitab, et teatud osale lugejatest on niisugune lehelugemise võimalus vajalik. Auviste (VHS, CD, DVD, LP) kojulaenutuste arv oli 8855 ehk 3,8% eelnevast aastast vähem. Joonis 14. Auviste laenutused 2015-2019 Auviste laenutusted 2015-2019 14 000 12 481 12 000 10 291 10 000 8 995 9 201 8 855 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2015 2016 2017 2018 2019 Viie aasta lõikes võib öelda, et auviste laenutuste langus on teatud taseme juures stabiliseerunud. Kindlasti on auvised teatud osale kasutajatest endiselt vajalikud.  39 Kohalaenutusi oli 2019. aastal 237 906 ehk 5,4% võrreldes eelneva aastaga enam. Kohalkasutuste hulka arvestatakse lisaks teavikutele ka lauamängude, videomängude ja robootikakomplektide kasutamine ning just viimased on kohalkasutuste arvu tõusule oluliselt kaasa aidanud. Kindlasti ei ole võimalik kõikide teavikute ja esemete kohapeal kasutamist jälgida (nii igapäevaselt tehtava kui ka valikstatistika puhul) ning osa kohalkasutusi jääb paratamatult registreerimata. Tabel 11. Laenutused raamatukogude kaupa* Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Laenut-d Laenut-d Muutus kogu 2018 2019 (+-) koju koju (+-) 2018 2019 ** 1.Keskrk 543 337 530 502 -12 835 512 025 514 736 2 711 2. Kadrioru 36 328 34 087 -2241 29 413 29 766 353 3. Kalamaja 64 704 65 585 881 53 451 56 103 2652 4. Kännukuke 144 654 14 5844 1190 12 7847 13 1671 3824 5. Laagna 73 499 72 929 -570 66 384 63 349 -3035 6. Männi 70 315 68 915 -1400 50 413 49 964 -449 7. Männiku 40 855 49 114 8259 34 321 36 986 2665 8. Nurmenuku 85 253 91 697 6444 72 277 76 913 4636 9. Nõmme 81 775 80 797 -978 72 034 74 929 2895 10. Paepealse 115 762 12 1369 5607 96 172 99 858 3686 11. Pelguranna 85 647 84 447 -1200 76 924 75 702 -1222 12. Pirita 66 661 64 161 -2500 59 570 61 135 1565 13. Pääsküla 65 552 64 014 -1538 58 062 59 714 1652 14. Sõle 73 448 74 989 1541 56 498 57 176 678 15. Sääse 86 473 93 646 7173 71 469 73 335 1866 16. Tondi 43 476 46 113 2637 37 151 40 217 3066 17. Torupilli 59 867 56 492 -3375 45 311 47 978 2667 18. V-Õismäe 76 829 70 230 -6599 69 291 67 486 -1805 Katarina Jee 18 084 17 348 -736 18 084 17 348 -736 ELLU 28 601 39 218 10 617 28 601 39 218 10 617 OverDrive 3326 7237 3911 3 326 7237 3911 RBdigital 824 1455 631 824 1455 631 KOKKU 1 865 270 1 910 728 45 458 1 639 448 1 672 822 33 374  40 * Kõik laenutused, sh kohalkasutuse laenutused * *Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, võõrkeelse kirjanduse osakond 4.3.4 Teavikutele järjekorda panek ja A-st B-sse teenus Teavikutele järjekorda panek kogub järjest hoogu. 2019. aastal kasutati seda võimalust 14 940 korral – 16,6% enam kui 2018. aastal (12 818). Joonis 15. Teavikutele järjekorda panek 2015-2019 Teavikutele järjekorda panek 2015-2019 16 000 14 940 14 000 12 818 12 000 11 340 10 000 8 000 6 569 6 000 4 000 3 206 2 000 0 2015 2016 2017 2018 2019 Järjekordade arvu pidev kasv näitab, et raamatukogu ei suuda pakkuda uudiskirjandust piisavas eksemplaarsuses. Laenutuste ja ilmselt ka raamatukogu lugejate arv tõuseks tõenäoliselt oluliselt, kui suudaksime eksemplaarsust tõsta. 2019. aastal osutas raamatukogu veel A-st B-sse teenust – ühest teenindusosakonnast või haruraamatukogust laenatud raamatud oli võimalik tagastada ükskõik millisesse teise meie teenindusüksusesse. Teenuse kasutamine 2019. aastal võrreldes eelmise aastaga pisut langes (vastavalt 110 710 vs 112 562 ühest üksusest teise liikuvat raamatut), ent püsib juba mitmendat aastat umbkaudu samas suurusjärgus (kõikumine kuni 5%). 2020. aastal muutub teavikute liikumise nö köögipool seoses muutkogule üleminekuga täielikult, lugeja vaates jääb aga teaviku mistahes teenindusüksusesse tagastamise võimalus alles ja lisandub võimalus teavikuid lähimasse teenindusüksusesse tellida.  41 4.3.5 Infoteenindus Tabel 12. Päringutele vastamine 2019. aastal Raamatukogu Päringud Päringud Muutus 2018 2019 (+-) ** 1.Keskrk 8732 8117 -615 2. Kadrioru 80 179 99 3. Kalamaja 144 259 115 4. Kännukuke 196 231 35 5. Laagna 493 886 393 6. Männi 106 363 257 7. Männiku 149 291 142 8. Nurmenuku 145 168 23 9. Nõmme 402 481 79 10. Paepealse 415 1194 779 11. Pelguranna 817 1898 081 12. Pirita 134 158 24 13. Pääsküla 69 267 198 14. Sõle 347 236 -111 15. Sääse 303 323 20 16. Tondi 230 495 265 17. Torupilli 661 857 196 18. V-Õismäe 144 237 93 Katarina Jee 29 131 102 KOKKU 13 596 16 771 3175 2019. aasta jooksul esitati teenindusosakondades ja haruraamatukogudes kokku 16 771 päringut, millest 12 563 olid teemapäringud ja 4353 faktipäringud. Teemapäringute hulka arvestatakse ka sellised päringud, mis ühest küljest on justkui leidumuspäringud, kuid eeldavad siiski põhjalikku otsingut. Päringute arvu oluline tõus (3175 võrra) oli osalt tingitud sellest, et mõned haruraamatukogude töötajad neid varem siiski päringuteks ei lugenud ning me sõlmisime selles osas 2019. aasta alguses uued kokkulepped. Teisalt ongi päringute arv olnud aasta-aastalt üsna suures kõikumises. Tavapäraselt esitasid kõige rohkem päringuid kooliõpilased ja nende vanemad ning täiskasvanud õppijad, kellel oli vaja leida raamatuid või muid infoallikaid uurimistööde ja  42 referaatide kirjutamise jaoks. Lisaks koolitööga seotud päringutele esitati huvialadega seotud küsimusi. Populaarseimad teemad olid kunst, geograafia ja ajalugu, keele- ja kirjandusteadus, rahvakombed jms. Faktipäringutest kõige suurema osa moodustasid taas asutuste aadressid, telefoninumbrid, lahtiolekuajad, kuid küsiti ka erinevate isikute sünni- ja surmadaatumeid ning loomingu andmeid. Lisaks tunti huvi raamatukogude vahelise laenutuse, e- raamatukogude ELLU ja OverDrive vastu. Infoteeninduse alla kuuluvad ka pikemad individuaalsed lugemisnõustamised, mida pakub eestikeelse kirjanduse osakond. 2019. aastal oli huvi nende vastu väike, ent 2020. aastal on plaanis teenust uuendada ja paremini reklaamida. Lühemaid individuaalseid lugemisnõustamisi teevad igapäevaselt teeninduse käigus kõik teenindusosakonnad ja haruraamatukogud. Kõige huvitavamaks päringuks võiks lugeda lugemissaalile esitatud küsimuse „Milline LR algas reaga "Täna hommikul suri mu ema", ilmunud enne 11.05.1977“. Ka järgmised päringud olid põnevad ja raamatukoguhoidjatele parajad pähklid:  Soomlased Eestis nõukogude perioodil, Viru hotell ja nn kodustatud soomlane  Miks San Michele raamatu 1992. a versioon on pikem kui 1940. a oma?  Mis alghinnaga pani piltnik August Wannas 1930. aastal oma ateljee oksjonile?  Eestis välja antud märkide ajalugu  Sõna „žest“ seletused läbi aja  Jaapani ja Hiina traditsiooniline rõivastus ammustel aegadel  Kuku raadio ajalugu, eriti algusaeg, saatetutvustused  Tsaari-Venemaa väljapaistvate advokaatide kaitsekõned  südamlik lugu sõprusest või Eestist, mis oleks 3 min pikkune (ettelugemisel). Tallinna Keskraamatukogu pakub külastajatele kasutamiseks kolme piiratud ligipääsuga andmebaasi: EBSCOhost, ESTLEX ja Oxford Music Online. Andmebaasid on vastavalt kas sisselogimisega (kasutajanimi + parool) või IP-põhise ligipääsuga. EBSCOhost andmebaasidest on Tallinna Keskraamatukogus ligipääs andmebaasidele Academic Search Complete, AHFS Consumer Medication Information, Business Source Complete, eBook Collection (EBSCOhost), ERIC, European Views of the Americas: 1493 to 1750, Health Source - Consumer Edition, Health Source: Nursing/Academic Edition, MasterFILE Premier, MasterFILE Reference eBook Collection, MEDLINE ja Regional Business News. Statistilist ülevaadet kasutamise kohta on kahjuks võimalik teha ainult EBSCO andmebaaside puhul. 2019. aastal teostati EBSCO andmebaasides kokku 14 389 otsingut, mis on 5205 võrra suurem kui 2018. aasta 9184 korda. Täistekste loeti 589 korral ning annotatsioone 1044 korral. Kui 2018. aasta kasutuse järsk tõus (2917. aastal 699, 2018. aastal 9184 otsingut) oli seotud uurimistöö allikate koolituste läbiviimiste alustamisest gümnaasiumiklassidele, siis 2019. aasta tõus näitab, et kuigi koolitusi tehti edasi samas mahus, on õpilased on antud andmebaasisüsteemi kasutanud mitte ainult koolituse ajal, vaid jätkuvalt ka hiljem, sest lisaks talvistele ja varakevadistele kuudele, millal üldiselt koolitusi teeme, on kasutus suurenenud ka teistel kuudel. Kasutajate hulka võib arvestada ka meie raamatukogu õppimiskohana kasutavad tudengid, kelle üheks põhiandmebaasiks teadusliku materjali otsimisel on EBSCO. Lisaks olid 2019. aastal raamatukogu e-ressurside seas tasuta kättesaadavad Eesti ajalehtede ja ajakirjade tasulised veebikeskkonnad: Ekspress Meedia digiväljaanded, Äripäeva käsiraamatud, Äripäev, Деловые ведомости, Finantsuudised jt. Väljaannete kasutamiseks on vajalik sisselogimine.  43 4.4 RVL teenindus Huvi raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse kasutamise vastu oli 2019. aastal endiselt madal. Peamisteks põhjusteks on arvatavasti see, et lugejatel tuleb ise postikulu tasuda ning teistest raamatukogudest tellitud teavikuid võib kasutada vaid raamatukogus kohapeal. Tabel 13. RVL teenindus 2019. aastal 2015 2016 2017 2018 2019 Saadud tellimusi 21 13 17 11 16 sh neist täidetud 21 13 17 11 16 Tellitud teistelt 5 1 2 1 2 sh neist saadud 3 1 2 1 2 4.5 Laste- ja noorteteenindus Meie eesmärgiks on viia raamatud lasteni ja kujundada lugemisharjumusi juba maast- madalast. 2019. aasta üheks olulisemaks algatuseks selles vallas oli kampaania „Lugejaks sündinud“, mis jätkub ka 2020. aastal. Kampaaniaga kutsume peresid raamatukokku tähistama väikelapse esimese raamatukogukaardi vormistamist piduliku sündmusena. Raamatukogukaart on koolieelikutele tasuta. Iga väike lugeja saab oma esimese lugejakaardi jaoks ka kaarditasku, kuhu lapsevanem saab kirjutada lapse nime ja vanuse, esimesed raamatukogust laenatud teosed ja lemmikraamatud. Kaarditasku on mälestusese perele, mida alles hoida koos teiste lapse kasvamist tähistavate esemetega. Lapse valitud raamatute, uue raamatukogukaardi ja kaarditaskuga saab pere teha pildi „Lugejaks sündinud“ reklaamseina juures. See on hea võimalus jäädvustada väikelapse esimene raamatukogukülastus perekroonikasse. Vanemad on oodatud fotot jagama sotsiaalmeedias, et lähedased saaksid lapse olulisest sündmusest osa. Kampaania osaks on ka raamatukotid, mille väike lugeja saab endale päriseks siis, kui ta on 10 korda raamatukogust raamatuid laenanud. Kaarditasku, reklaamseina ja raamatukoti kujundas tuntud lasteraamatute illustraator Ulla Saar. Lisaks toimuvad kampaania raames erinevad lugemist ja ettelugemist propageerivad üritused ja koolitused. 2017. aastal alustasime lasteaedadele mõeldud rändkoguteenuse „Mesilane Miti raamatutaru lasteaias“ pakkumist. Teenuse raames komplekteerime ja viime lasteaiarühmadele laenuks kaste lasteraamatutega ning korraldame ka nende tagasitoomise raamatukokku. 2019. aastal oli teenuse kasutamiseks lepingu sõlminud 153 Tallinna munitsipaallasteaiast 96, lisaks kolm eralasteaeda Tallinnas ja üks eralasteaed Harjumaalt. Kokku laenutasime lasteaedadele 16 670 teavikut. Eesti keele aasta tähistamiseks korraldati peaaegu kõigis teenindusüksustes nii lasteaialastele kui kooliealistele mitmeid ettevõtmisi ning viidi läbi temaatilisi raamatukogutunde (nt „Eesti murded“, „Ilusaimad sõnad eesti keeles“ jne). Lastekaitsepäeval, 1. juunil avasime laste- ja noortekirjanduse lugemissoovituste kirjandusblogi "Loe mind“. Tagasivaade poolaastale on lootustandev: blogi külastusi 1. juunist kuni 31. detsembrini oli kokku 12 612.  44 Jätkuvalt panime rõhku laste ja noorte robootika- ja digipädevuste arendamisele. Uutest robootikaringidest on lähemalt räägitud ptk 4.1. Märtsis toimus keskraamatukogu peamajas robootika- ja digipäev peredele, kus sai ehitada, programmeerida, mängida robotite ja robootikakomplektidega, osaleda Edisonide sumovõistlusel, tutvuda leiutamise komplektidega jne. Perepäev läks korda ning 2020. aastal on plaanis seda korrata. Kuigi meie raamatukogude ruumid on meie vajadusi arvestades liiga väikesed, jätkasime 2019. aastal võimaluste piires laste- ja noortenurkade loomist ning atraktiivsemaks muutmist. Veebruarist said Pelguranna raamatukogus noored endale videomängude toa, kus nende käsutuses on PlayStation 4 mängukonsool kahe kontrolleriga. Alustasime hoidla tühjendamist Laagna raamatukogus, et luua sinna 2020. aastal noortetuba. 4.5.1. Komplekteerimine Vaatamata sellele, et 2019. aastal ei eraldatud riigieelarvest eraldi toetust laste- ja noorteteavikute ostmiseks, on raamatukogu jätkanud laste- ja noortekirjanduse kättesaadavuse parandamist. Kokku osteti laste- ja noortekirjandust 179 nimetuse ja 1 933 eksemplari võrra enam kui eelneval aastal. Tabel 14. Laste ja noorte ilukirjanduse ostud 2018. ja 2019. aastal 2018 2019 Laste Noorte KOKKU Laste Noorte KOKKU Nimetused 1 591 490 2081 1 780 481 2 260 Eksemplarid 10 706 2 598 13 304 12 914 1 933 14 847 Keskmine eksemplaarsus 6,7 5,3 6,4 7,2 4,0 6,5 Raamatukogu jälgis komplekteerimisel nomineeritud ja auhinnatud (nt Paabeli Torn, Aasta Rosin, Nukits, noorsooromaanivõistlused, kaunimate lasteraamatute konkurss) teoste nimekirju, Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitatud ning koolide soovituslikku kirjandust. Vajadusel kasutati järelkomplekteerimise võimalust. Suuremas eksemplaarsuses komplekteeriti ka raamatukogu lugemisprogrammidesse (nt Suvi raamatuga, noorte lugemisväljakutse) valitud teoseid. Arvestasime, et igale vanuseastmele oleks olemasolevatest teavikutest võimalikult lai valik. Näiteks põnnide tegevushommikuteks ja kampaaniaks „Lugejaks sündinud“ komplekteeriti mitmekesisemalt ja suuremas eksemplaarsuses väikelastele mõeldud raamatuid. 2019. aastast võimaldame munitsipaallasteaedadel rändkogu teenuse raames laenata senise 40 teaviku asemel piiramatult, st vajadusel ka oluliselt rohkem (vastavalt raamatukogu võimalustele). Sellega seoses hakkasime lasteaiaealistele mõeldud kirjandust tellima enam ja suuremas eksemplaarsuses kui tavaliselt. Noortele on viimase aasta jooksul tellitud rohkem ingliskeelset kirjandust, kuna selle järele on väga suur nõudlus. Paepealse raamatukogu jätkab Eesti suurima koomiksikogu komplekteerimist koomiksite, mangade ja graafilisi romaanidega nii lastele kui noortele peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. 4.5.2. Laste ja noorte raamatukogu kasutamine Viimase viie aasta jooksul on alla 17-aastaste kasutajate arv Tallinna Keskraamatukogus tõusnud 23,1%, külastuste arv 17,0% ning laste- ja noortekirjanduse laenutuste arv 8,4%. Üheks põhjuseks võib pidada lastele ja noortele pakutavate ringide ja klubide valiku suurenemist, ent suur mõju on olnud ka koolidesse kohale minekul ning seal  45 raamatukoguteenuste ja kirjanduse tutvustamisel, mida oleme raamatukogus toimuvate raamatukogutundide kõrval järjest enam pakkunud. Kindlasti on lapsi ja noori juurde toonud ka rohke väliüritustel osalemine. 2019. aastal tõusis kuni 17-aastaste kasutajate arv võrreldes eelneva aastaga 9,2% ning moodustas kasutajate koguarvust 25,8% (eelneval aastal 23,9%). Külastuste arv tõusis võrreldes eelneva aastaga 8,8%. Laste- ja noortekirjanduse laenutusi oli võrreldes eelneva aastaga 6,9% enam. Joonis 16. Alla 17-aastaste kasutajate arv 2015-2019 Alla 17-aastaste kasutajate arv 20 000 18975 19 000 18 000 17371 17 000 16588 15968 16 000 15 412 15 000 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 17. Alla 17-aastaste külastuste arv 2015-2019 Alla 17-aastaste külastuste arv 300000 267117 238842 243630 250000 221659 200000 163027 150000 100000 50000 0 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 18. Laste- ja noortekirjanduse laenutuste arv 2015-2019 Laste- ja noortekirjanduse laenutuste arv 210000 204481 205000 200000 195000 190329 190000 187300 186769 182846 185000 180000 175000 170000 2015 2016 2017 2018 2019  46 Tabel 15. Alla 17-aastastega seonduvad põhinäitajad haruraamatukogude kaupa Lug-d Lug-d Muutus Külast. Külast. Muutus Laenut. Laenut. Muutus Rmtk 2018 2019 (+-) 2018 2019 (+-) 2018 2019 (+-) *1. Keskrk 7428 8524 1096 68300 80617 12317 50666 53267 2601 2. Kadrioru 727 790 63 5101 4390 -711 4420 4860 440 3. Kalamaja 1098 1267 169 8094 8599 505 7253 8128 875 4. Kännukuke 1908 2176 268 21184 23329 2145 14256 15565 1309 5. Laagna 947 965 18 11306 11902 596 8713 8272 -441 6. Männi 902 1078 176 8343 8383 40 4445 4590 145 7. Männiku 551 629 78 4663 5019 356 4543 4896 353 8. Nurmenuk 1222 1327 105 10000 11523 1523 6058 7510 1452 9. Nõmme 1589 1747 158 10910 11961 1051 10283 9884 -399 10. Paepealse 1812 1940 128 17991 20059 2068 15573 17995 2422 11. Pelguranna 1000 1000 0 11192 12128 936 7531 7398 -133 12. Pirita 1183 1328 145 10193 10048 -145 8400 9638 1238 13. Pääsküla 1336 1546 210 11013 11477 464 7933 9604 1671 14. Sõle 1191 1284 93 10204 10602 398 7750 8348 598 15. Sääse 1424 1637 213 9501 9625 124 9160 9043 -117 16. Tondi 597 687 90 4052 4295 243 3170 3872 702 17. Torupilli 1185 1400 215 7358 8193 835 7604 8980 1376 18. V-Õismäe 1571 1686 115 8518 8827 309 10698 10851 153 19. Katarina Jee 366 390 24 5707 6140 433 1873 1780 -93 KOKKU 28037 31401 3364 243630 267117 23487 190329 204481 14152 * Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, võõrkeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond 4.5.3. Laste- ja noorteteenindus, sh lugemisharjumusi kujundavad tegevused Tallinna linna I klasside õpilastele kinkeraamatu väljaandmine on olnud alates 2007. aastast üheks meie edukamaks laste lugemisharjumust kujundavaks tegevuseks. Selle peamiseks eesmärgiks on tagada, et lapsed käivad esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajatega läbi tee koolist raamatukokku ning õpivad raamatukogu võimalusi tundma. 2019. aasta sügisel esitlesime juba kaheteistkümnendat kinkeraamatut. Raamatu „Tohuvabohu“ autor on Kadri Hinrikus ja illustreerija Anne Pikkov. Raamat on pälvinud rohket tähelepanu ja saanud head tagasisidet. „Tohuvabohu“ on võimalik lugeda meie lastelehel ja laenata raamatukogudest, sh e-raamatukogudest. 2019. aasta lastele ja noortele mõeldud lugemishuvi ärgitavate tegevuste seas oli nii traditsioonilisi kui ka uusi ettevõtmisi. Toimusid nii suured lugemisprogrammid, mida pakkusid kõik teenindusosakonnad ja haruraamatukogud, kui ka väiksemas mastaabis kampaaniad, koolitused ja üritused (lähemalt ptk 4.5.4). Alguse sai juba ptk 4.5 kirjeldatud kampaania „Lugejaks sündinud“. Detsembris katsetasime edukalt ka uut salmilugemise kampaaniat – kutsusime nädala jooksul kõigis raamatukogudes lapsi üles raamatukoguhoidjale jõululuuletust lugema, et seeläbi jõuluvanale mõeldud luuletuse lugemist harjutada. Jätkus koostöö MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga, kuid kahjuks võrreldes eelmise aastaga poole väiksemas mahus. Saatsime pidulikult pensionile eestikeelse kirjanduse osakonna lugemiskoera Steffi, Pääsküla raamatukogu Sissy ja Torupilli raamatukogu Elba. Kännukuke raamatukogu lugemiskoera omanik ei saanud kahjuks enam II poolaastast koeraga  47 raamatukogus käia. Aasta alguses läks Nõmme raamatukogu lugemiskoera omanik lapsehoolduspuhkusele ega saanud seepärast lugemiskoeraga raamatukogus käia, kuid õnneks koostöö taastus oktoobris. Oma koeratiimi said sügisest kahepeale Kalamaja ja Sõle raamatukogu. Kokku said lapsed lugemiskoertele lugemas käia seitsmes raamatukogus. Aasta jooksul toimus 71 lugemiskoerale lugemise õhtut, osales 82 last, kes kokku lugesid 3945 minutit. Tagasiside lapsevanematelt oli positiivne ja nõudlus lugemisaegade järgi on suurem, kui meil on võimalik pakkuda. Oleme tänulikud koostööle Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga ning loodame, et koeratiime tuleb juurde. Laste- ja noortetöö kindlaks osaks on kujunenud lugemise põimimine muu tegevusega. Peaaegu kõigis raamatukogudes toimuvad laupäeviti lastehommikud, kus lisaks üheskoos raamatu lugemisele saab kas nuputada, mängida või meisterdada. Harilikult algavad tunnid loo kuulamisega ning arenevad edasi käeliseks tegevuseks. Raamatute lugemisele ärgitasime väga erinevate tegevuste kaudu loomeringides. Näiteks toimusid koomiksite joonistamise ja lapitöö õpitoad, näitlemis- ja taaskasutusringid, põgenemistoad, podcasti õhtud jpm. Toimus arvukalt raamatukogutunde lasteaiarühmadele ja klassidele väga erinevatel, nii meie enda väljapakutud kui õpetajate poolt algatatud teemadel. Populaarseteks osutusid eestikeelse kirjanduse osakonna 2019. aasta algul välja töötatud „Interaktiivsed raamatukohvikud“, mille käigus „maitsti“ erinevaid raamatuid, saades lühikese aja jooksul tuttavaks mitmete erinevate žanrite, autorite ja raamatutega. Jätkus tõhus koostöö MUPOga lastele liiklustundide pakkumisel. Muusikaosakond pakkus erinevaid muusikalisi raamatukogutunde, mh töötati välja uued tunnid Alo Mattiisenist ja filmimuusikast. Raamatukogutunnid toimusid üldjuhul eesti ja vene keeles, harvem inglise keeles. Õpetajate palvel toimusid mitmel pool keelekümblus-raamatukogutunnid vene õppekeelega koolidele ja lasteaedadele. Lõbusa ja hariva raamatukogutunni käigus kinnistub lastel ka eesti keele oskus ning pannakse alus nende edukale lõimumisele. Lõimumisega on seotud väga paljud teisedki meie raamatukogu tegevused. Eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele pakkusime ka 2019. aastal mitmeid keeleringe, näiteks „Eesti keel Mõmmiga“ Laagna raamatukogus, „Isahiir Huberti jutuhommik“ Paepealse raamatukogus, „Õpime mängides“ Sõle raamatukogus. Samuti toimus erinevaid keelt praktiseerida võimaldavaid keelekohvikuid noortele, näiteks võõrkeelse kirjanduse osakonnas saksa ja eestikeelse kirjanduse osakonnas korea keele harjutamiseks. Üks olulisemaid 2019. aastal läbi viidud lõimumisprojekte oli „Raamatukoguga sõbraks“ pagulasperede lastele, kes külastasid (sageli koos peredega) meie raamatukogusid ning tutvusid mängulises vormis meie teenustega. Õpetaja hulgas on endiselt kõrgelt hinnatud meie projekt „Eesti kirjanike kohtumised raamatukogudes vene keelt kõnelevate õpilastega“. Kõikides raamatukogudes on kohapeal kasutamiseks lauamängud ning need leiavad rohket kasutamist. Videomänge saab mängida muusikaosakonnas, võõrkeelse kirjanduse osakonnas ning Kännukuke, Paepealse, Pelguranna ja Väike-Õismäe raamatukogus. Xboxile oleme leidnud ka muid kasutusvõimalusi, näiteks Väike-Õismäe raamatukogus kasutatakse seda laste liiklustundides ohutusteemaliste multifilmide näitamiseks. Lauajalgpalli saab mängida Kännukuke, Nurmenuku ja Paepealse raamatukogus ning koroonat Kännukuke ja Paepealse raamatukogus. Alates 2013. aastast saavad „Raamatuga priiks“ kampaania raames alaealised tähtaja ületanud teaviku(te) tagastamisel viivitatud aja eest tasu maksmise asemel raamatukogus raamatuid lugeda. Nii lugemiskordade kui loetud minutite arv on võrreldes viimase kahe aastaga tõusnud – raamatuga priiks loeti 278 korda, kokku 8 194 minutit (2018 – 220 korda ja 5774 minutit, 2017 – 259 korda ja 11 245 minutit, 2016 – 329 korda ja 14 087 minutit, 2015 – 347 korda ja 11 615 minutit).  48 4.5.4. Aasta olulisemad üritused 2003. aastast igal suvel toimuv lugemisprogramm „Suvi raamatuga“ pakkus taas algklassilastele väärtuslikku lugemisvara koolivaheajaks. Programmiga liitus 342 last, kes luges kokku 2974 raamatut. Novembrist 2018 kuni maini 2019 toimus juba seitsmendat korda Tallinna koolide 1.–9. klassidele mõeldud lugemisprogramm, mis seekord kandis pealkirja „Loeme ennast torni tippu!“. Kasutasime Saksa lastekirjaniku Ursel Scheffleri raamatutorni ideed ning klassid said end Eesti Vabariigi juubeliaastal lugeda meie riigi ühe tähtsaima iseseisvuse sümboli, Pika Hermanni tippu. Torni tipu poole viis klassi iga loetud lehekülg. 1.‒4. klasse viis 1 cm ülespoole üks loetud lehekülg, 5.‒9. klasse aga kaks loetud lehekülge. Pika Hermanni kõrgus on 45,6 meetrit ehk noorematele klassidele tähendas see programmi jooksul meeskonna peale 4560 lehekülje lugemist, vanematele klassidele 9120 lehekülje lugemist. Torni tippu lugemisel andis oma panuse 1421 õpilast ja kokku loeti programmi raames üle miljoni lehekülje. Auhinnaks loosisime programmi lõpuks torni tippu lugenud klasside vahel välja Pika Hermanni torni külastused, mis toimusid maikuus. Lisaks ekskursioonidele linnaosade kaupa olid auhinnad ka kõigi osalejate peale kummaski vanusegrupis kõige rohkem lehekülgi lugenud klassidele, kes said auhinnaks kohtumised kirjanikuga: nooremas vanusegrupis Priit Põhjalaga, vanemas vanusegrupis Ketlin Priilinnaga. 2012. aastast toimunud otsimis- ja orienteerumismäng „Aardejaht“, mille eesmärgiks on kutsuda lapsi kuu aja jooksul külastama võimalikult paljusid meie raamatukogusid ning lahendama seal etteantud ülesandeid, saavutas 2019. aastal rekordilise tulemuse – mängust võttis osa 370 last. 2017. aastal käivitunud väikelaste lugemisprogramm „Lugude rong“ toimus sel aastal lisaks Väike-Õismäe raamatukogule ka võõrkeelse kirjanduse osakonnas ja Tondi raamatukogus. Iga laps sai raamatukogus selleks ette nähtud pinnale kleepida omanimelise veduri ja iga loetud raamatuga lisada sellele ühe vaguni. Kokku võttis programmist osa 57 last, kes lugesid 350 raamatut. 2019. aasta lõpus saime mängule teise komplekti ja järgmisest aastast kaasame programmi veelgi rohkem teenindusosakondi ja haruraamatukogusid. Sõle raamatukogu korraldas ja viis pilootprojektina läbi lugemisprogrammi “Meie Rühma Raamat” Põhja-Tallinna lasteaedadele. Programmis osalenud lasteaiarühmas joonistas iga laps iga loetud raamatu kohta seda raamatut kokkuvõtva lehe ning nendeks lehtedest moodustus „Meie Rühma Raamat”. Arvesse lähevad nii rühmas ühiselt loetud raamatud, lapse enda poolt loetud raamatud kui ka kodus lapsevanemate poolt lapsele etteloetud raamatud. Lugemisprogrammi võitjaks oli kõige paksema „Meie Rühma Raamatu“ lugenud lasteaiarühm. Osales 12 rühma kuuest lasteaiast ning kokku loeti programmi käigus 2063 raamatut. Sügisest hakkas programmi korraldama ka eestikeelse kirjanduse osakond. Populaarseteks osutusid eestikeelse kirjanduse osakonnas toimunud Harry Potteri teemalised tegevused (nt Harry Potteri maraton, orienteerumised, ringid). Kokku toimus 33 üritust, kus osales 433 last, 63 noort ja 11 täiskasvanut. Noortele suunatud projektidest saab esile tõsta kohtumissarja „Laulupeoheliloojatega laulupeost“, mis viis kokku 5.–12. klasside õpilased ja laulupeoheliloojad. Kohtumissari „Elu(s) eeskuju“ pakkus noortele inspireerivaid kokkupuuteid erinevate valdkondade asjatundjate, et noortel oleks kergem langetada edasiõppimist ja karjäärivalikuid puudutavaid otsuseid. Populaarseks kujunesid ka kuuldemängutunnid gümnaasiuminoortele. Kohtumised raadioteatris tegevate lavastajate ja näitlejatega andsid noortele võimaluse avastada raadioteatri põnevat heli- ja sõnamaailma. Kännukuke raamatukogule tõi positiivset tähelepanu DigiEduHack, mille korraldas Hariduskiirendi. Häkatonil otsiti võimalusi, kuidas  49 õppimiskogemust huvitavamaks muuta. Paepealse raamatukogus toimunud koomiksikirjanduse vestlusringis said noored hinnatud ekspertidelt sissevaate koomiksikirjanduse põnevasse maailma. 4.6 Erivajadustega sihtrühmade teenused Meie teenindusosakonnad ja haruraamatukogud suhtlevad sotsiaal- ja päevakeskustega ning jagavad infot raamatukogu tegemistest ja teenustest. Erivajadustega õpilastele korraldame raamatukogutunde ja üritusi. 2019. aastal hoogustus koostöö AS Hoolekandeteenused tegevusjuhendajatega – pakkusime individuaalkoolitusi peremajades elavatele psüühilise erivajadusega inimestele ning käisime Loopealse, Paljassaare ja Kopli keskuses külas ka raamatukogubussiga. Nendes keskustes elavatest inimesest ei saa enamus kombineeritud erivajaduste tõttu üldse väljas käia ning seda enam valmistas raamatukogubussi külaskäik neile rõõmu. Koostööd on 2020. aastal plaanis veelgi tihendada. 4.6.1 Koduteenindus Koduteenindus on teavikute koju toomise teenus, mida raamatukogu pakub Tallinna elanikele, kelle tervislik seisund ei võimalda raamatukogu külastada. Teavikuid tuuakse koju üks kord kuus. Koju on võimalik tellida eestikeelse kirjanduse osakonna, võõrkeelse kirjanduse osakonna ja muusikaosakonna kojulaenutatavaid teavikuid (raamatud, ajakirju, CDsid, DVDsid jms), soovi korral ka spordivahendeid ja muusikainstrumente. 2019. aastal pakkusime koduteenindust 74 lugejale. Aastate lõikes on koduteeninduse lugejate arv tasapisi, aga pidevalt kasvanud. Tunduvalt suurenes koduteeninduse teenuse raames teavikute laenutamine – 2019. aastal laenasid koduteeninduse lugejad kokku 2558 teavikut (2018. aastal 2386 teavikut). 2019. aastal viidi koduteeninduse lugejate seas läbi küsitlus arvutialaste koolitussoovide kohta, millele vastas 49 lugejat. Selgus, et 39 lugejal kas ei ole arvutit või nad saavad tuge lähedastelt, 5 lugejat oskavad arvutit piisavalt ja ei soovi koolitusi, 2 lugejat on saanud koolitusi eelmistel aastatel ja hetkel uusi koolitusi ei soovi. 3 lugejat soovisid e- raamatukogude, e-lugeri, tahvelarvuti ja nutitelefoni koolitusi. 2019. aastal jõuti läbi viia üks koolitus, ülejäänud planeeriti 2020. aastasse. Tabel 16. Koduteeninduse osutamine 2019. aastal Kordade Teenuste arv Kasutajate Laenutuste arv arv arv Kodu- 518 1. laenutamine; 74 2 558 teenindus 2. teavikule ootejärjekorda lisamine; 3. arvutikoolituste tegemine lugeja kodus; 4. e-teenused; 5. kirjandus- või teemanimestike koostamine; 6. infopäringutele vastamine; 7. e-raamatukogude kasutamine; 8. printimine; 9. koopiate tegemine.  50 2019. aasta lõpus kinnitati koduteeninduse osutamise käskkiri, milles fikseerisime täpsemalt, kuidas ja kellele koduteenindust osutatakse. 4.6.2 Rändkoguteenus Osutasime rändkoguteenust 8 asutusele 135 kasutuskorraga (2018. aastal 8 asutust, 127 kasutuskorda):  Eesti Hoiuraamatukogu/Eesti Pimedate Raamatukogu (70 kasutuskorda),  Kaitseväe Peastaap (10 kasutuskorda),  Sakala Eragümnaasium (2 kasutuskorda),  Tallinna Laste Turvakeskus (38 kasutuskorda),  Tallinna Kesklinna Vaba Aja Keskus (1 kasutuskord),  Tuleviku Lasteaed (1 kasutuskord),  Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (4 kasutuskorda),  Waldorflasteaed Ilmapuu (1 kasutuskord). Kokku laenasid nimetatud asutused 723 teavikut. Lisaks pakub raamatukogu rändkoguteenust munitsipaallasteaedadele (vt ptk 4.5). Tabel 17. Rändkoguteenuse osutamine 2019. aastal Teenused teistele Teenuste arv Kasutajate Kasutus- asutustele arv kordade arv Rändkoguteenus asutustele 1. laenutamine 8 135 2. soovitud teosele ootejärjekorda lisamine 3. infopäringutele vastamine 4. e-raamatukogude tutvustamine Rändkoguteenus 1. laenutamine 96 338 munitsipaallasteaedadele 2. soovitud teosele ootejärjekorda („Mesilane Miti lisamine raamatutaru lasteaias“) 3. infopäringutele vastamine 4.7 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 2019. aasta paistis taas silma ürituste ja üritusel osalejate arvu rohkusega. Võrreldes 2018. aastaga oli üritusi 105 võrra rohkem ja osalejaid 6 147 võrra rohkem. Näituseid ja väljapanekuid toimus 14 võrra vähem, ent üldiselt siiski samas suurusjärgus kui eelneval aastal.  51 Joonis 19. Raamatukogu üritused 2010-2019 Üritused 10 aasta lõikes 3000 2484 2379 2500 2083 2000 1756 1808 1676 1539 1578 1500 1047 1047 1000 500 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 20. Raamatukogu korraldatud üritustel osalejad 2010-2019 Üritustel osalejad 10 aasta lõikes 50000 44694 38547 40000 30000 27842 28193 30001 23016 24466 23675 19641 20000 15410 10000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tabel 18. Näituste, ürituste ja üritustel osalenute arv aastal 2019 Raamatukogu Näitused/ Üritused sh üritusi sh üritusi Üritustel lastele noortele osalenute virtuaal- vanuses 0- vanuses 14- arv näitused/ 13 26 väljapanekud * 1.Keskrk 291 795 267 167 18 067 2. Kadrioru 84 82 75 2 779 3. Kalamaja 63 61 36 6 1001 4. Kännukuke 122 127 38 9 2103  52 Raamatukogu Näitused/ Üritused sh üritusi sh üritusi Üritustel lastele noortele osalenute virtuaal- vanuses 0- vanuses 14- arv näitused/ 13 26 väljapanekud 5. Laagna 79 61 17 34 782 6. Männi 77 80 67 10 562 7. Männiku 61 77 66 0 762 8. Nurmenuku 58 147 98 3 1 371 9. Nõmme 87 124 102 1 1 660 10. Paepealse 119 199 152 37 2 312 11. Pelguranna 74 64 35 14 884 12. Pirita 74 87 33 13 644 13. Pääsküla 77 89 66 2 929 14. Sõle 90 65 53 1 1 015 15. Sääse 109 99 57 4 731 16. Tondi 58 96 91 5 403 17. Torupilli 59 82 66 6 1 078 18. V-Õismäe 69 57 36 1 596 Katarina Jee 55 14 0 0 6 467 KOKKU 1 739 2 484 1 361 320 44 694 *Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, avalike suhete osakond ning võõrkeelse kirjanduse osakond ** Ürituste ja üritustel osalenute arvud ei anna struktuuriüksuste lõikes kokku liites õiget tulemust, kuna ühisürituste puhul on statistika kõikide raamatukogude statistikas. KOKKU on arvud antud ühekordselt. 4.7.1 kohalikul tasandil 4.7.1.1 Osalemine üritustel ja kogukondlikes ettevõtmistes Olime erinevaid tegevusi pakkumas ja raamatukogu reklaamimas paljudel Tallinnas toimunud üritustel. Meid võis leida Tallinna vanalinna päevadelt, Tallinna merepäevadelt, Kirjandustänava festivalilt, Tallinna raamatumessilt, linnaosapäevadelt jt teistelt linnaosade üritustelt. Tutvustasime oma ringe ja tegevusi Rocca al Mare Kaubanduskeskuse, Stroomi Keskuse ja Mustamäe Keskuse huviringide päevadel. Loomaaias avasime lastekaitsepäeval oma traditsioonilise Looduse lugemissaali ja tähistasime Tallinna Loomaaia sünnipäeva. Vabaduse väljakul toimunud Aabitsapeol olime väljas oma telgiga, kus huvilised said tutvuda  53 raamatukogus toimuvate ringide ja klubidega, nuputada ja lahendada viktoriini ja mängida lauamänge. Osalesime teist aastat Tallinna moodsa õppimise festivali „iduEDU” korraldamisel ja läbiviimisel. Keelekohvikud ja lõimumisüritusi tutvustasime Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele messil „KU-KY“. Tallinna Kultuuriameti eestvedamisel tähistasime Eesti rahvusvähemuste päeva rahvuskultuuride nädala korraldamisega. Meie teenindusosakondades ja haruraamatukogudes toimusid töötoad, raamatukogutunnid, kultuuriõhtud, kohtumised rahvusvähemuste esinejatega jne. Esimest korda osalesime ka Euroopa muinsuskaitsepäevadel ning viisime läbi ajalooline ekskursiooni keskraamatukogu peahoones. Rõõm oli tõdeda, et ekskursiooni vastu tunti huvi ning osalejaid oli palju. 4.7.1.2 Koostööpartnerid raamatukogu ettevõtmistes Teeme koostööd erinevate partneritega, kelle kompetentsid ja panus aitavad laiendada raamatukogu poolt pakutavat. Koostööprojektide tulemusel on raamatukogu ürituste ja koolituse kava mitmekesisem ja kvaliteetsem ning jõuame paremini erinevate sihtgruppideni. Kirjandusprogrammide jt teiste suuremate ürituste auhindadega toetasid meid 2019. aastal T1 Mall of Tallinn, Botaanikaaed, Teletorn, Loodusmuuseum, Ajaloomuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum, Apollo Kauplused, Päikese kirjastus, Koolibri, Tammerraamat, Kuldnööbike, Allan Keian Publishing, Draakon ja Kuu, Egmont Estonia, Ersen, Pegasus, Petrone Print, Sinisukk, Tänapäev, Eesti Loodusmuuseum, Happy Days Travel, Eesti Draamateater, Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kontsert, Reval Folk, Tallinna Filharmoonia, Rahvusooper Estonia, Kino Sõprus, Forum Cinemas ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Viimane panustab raamatukogu tegevusse ka liiklusohutuse tundide korraldamisega Väike- Õismäe raamatukogus ning võõrkeelse kirjanduse osakonnas. Missioonitundest toetavad raamatukogu tegevusi mitmete eluvaldkondade esindajad. 2019. aastal jätkus koostöö Eesti Õdede Liiduga ning psühholoog ja võimlemistreeneri Reet Pooliga terviseloengute korraldamisel. Samuti jätkus Sisekaitseakadeemia loengusari „Turvaline Eesti“ – toimus kaheksa väga hinnatud ja tuntud ekspertide (nt Erkki Koort, David Vseviov, Marje Josing, Henrik Roonemaa jpt) loengut, mis tõid kohale palju publikut. Ka mitmed kirjanikud ja luuletajad käisid raamatukogus tasuta esinemas, nt Elo Selirand, Helen Rätsep, Renate, Sirly-Ann Meriküll jne. Koostöös ERR Raadioteatriga toimunud kuuldemängutunnis esinesid tasuta nt Tambet Tuisk ja Aare Toikka. Uudiskirjandust ja kvaliteetkirjandust aitas tutvustada ning populariseerida Varraku kirjastuse juht Krista Kaer, kes saatis meile tõlkekirjanduse soovitusnimekirju. Eesti Kirjanike Liiduga koostöös toimus meie raamatukogus esmakordselt Paabeli raamatukogu. Ürituse teemaks oli „Aja vaim. Koha vaim“. Esinesid mitmed tuntud kirjanduseksperdid ning kindlasti tugevdas ürituse toimumine meie juures raamatukogu tuntust ja mainet kultuuriringkonnas. „Õnnelik seenior raamatukogus“ projektis olid 2019. aastal olulisteks koostööpartneriteks Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskus ja ansambel Vanaisad, veebikonstaabel Jana Frolova, Mati Kaal, Krista Heinpalu, Jana Õnneleid, Tarmo Tuule, Alo Pähn, Tatjana Fomina, David Vseviov ja MTÜ 65b, kes viib läbi mälutreeninguid. Põlvkondadevahelise mälumängu viis läbi Tiina Tambaum. Eesti Keele Instituut on samuti olnud meile hea koostööpartner. 2019. aastal aitasime neil katsetada uusi keeleõppekaarte. Esialgselt küsitud 13 komplekti asemel saime 26 komplekti  54 ning need on osutunud headeks abivahenditeks keelekohvikutes ja muudel keeleõppega seotud koolitustel-üritustel. Jätkus koostöö MTÜ-ga Kammermuusikud tasuta kõrgetasemeliste kammerkontsertide korraldamisel. Aasta jooksul toimus sarjas „Kammermuusikud linnas“ 9 kontserti, mida kuulas kokku 483 inimest. Toimus ka 46 õpilaskontserti, kus esinejateks olid peamiselt G. Otsa nim Muusikakooli, Tallinna Muusikakooli kui ka Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Tänu Mondo MTÜ-le toimusid muusikaosakonnas dokfilmiõhtud noortele, kus näidatakse filme ja arutletakse globaalse ulatusega teemadel nagu inimõigused, lõimumine, arengukoostöö, haridus, keskkonnaprobleemid jne. MTÜ Lasnaidee on koostööpartneriks Laagna ja Paepealse raamatukogule ning Laagna kogukonnaaed toob uusi lugejaid ka raamatukokku. 4.7.1.3 Koostöö vabatahtlikega Vabatahtlike kaasamine aitab tugevdada sidemeid raamatukogu ja kogukonna vahel ning võimaldab meil korda saata oluliselt enamat, kui me muidu suudaksime. Meie vabatahtlike programm on kestnud üheksa aastat ning vabatahtlike arv on viimastel aastatel järjest suurenenud. 2019. aastal tegutses raamatukogus 243 erinevat vabatahtlikku (2018 203 vabatahtlikku). Järjest rohkem panustavad raamatukogu tegemistesse lapsed ja noored – 2019. aastal aitas meid 95 alaealist vabatahtlikku (2018. aastal 49) Vabatahtlikud käisid raamatukogus 3 027 korda ja panustasid kokku 6 542 tundi. Püüame vabatahtlikele leida tegevusi, mis neid tõeliselt huvitavad ning võimaldavad end teostada. Väga suur abi on vabatahtlikest keelekohvikute ja koolituste läbiviimisel, erinevate ürituste, klubide ja ringide korraldamisel. Samuti kirjutavad nad raamatututvustusi kirjandusblogisse, tutvustavad lugejatele e-raamatukogusid ja raamatukoguteenuseid ning aitavad igapäevases raamatukogutöös (näiteks riiulite korrastamisel). 5. detsembril tähistasime rahvusvahelist vabatahtlike päeva külastusega Eesti Rahvusringhäälingu uudistemajja. Vabatahtlikele ja nende juhendajatele tegi toreda ringkäigu Margus Saar, sellele järgnes pidulik õhtusöök. Eesti Külaliikumine Kodukant koos rahvastikuministriga korraldas 25. novembrist 1. detsembrini teist aastat järjest Riigikogu vabatahtlike nädala. Nädala eesmärk oli tutvustada vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse mitmekesisust. Riigikogu vabatahtlike nädala raames käis võõrkeelse kirjanduse osakonna saksa keele ringis abiks Tarmo Kruusimäe. Noored vabatahtlikud Joosep Laats ja Nora Õispuu osalesid novembris Liikumise Kodukant ja vabatahtliku tegevuse võrgustiku korraldatud kampaanias “Aga Mina olen vabatahtlik“. Ühiskampaania tõi iga päev Facebooki lehel “Vabatahtlike Värav” külastajateni ühe vabatahtliku loo, et tutvustada, milliseid võimalusi pakub vabatahtlik tegevus ühiskonnas osalemiseks ja kohaliku elu edendamiseks. Joosepi sõnul tegutseb ta meil vabatahtlikuna, kuna raamatukogus on toredad inimesed ja raamatud on talle alati meeldinud. Nora sõnul käib ta meil vabatahtlikku tööd tegemas, sest talle meeldib raamatukogu rahulik ja positiivne õhkkond, töötajad on alati rõõmsameelsed ja abivalmid. Vabatahtlike osas oleme tänulikud ka Töötukassale, kellega teeme koostööd töötute koolitamisel ning neile vabatahtliku tegevuse pakkumisel. 4.7.1.4 Näitused Üheks raamatukogu ülesandeks kogukonna tasandil on oma lugejatele näituste korraldamine ja loojatele tasuta näitusepindade pakkumine. Lisaks professionaalide tööde eksponeerimisele pakuvad meie haruraamatukogud võimaluste piires oma piirkonna kollektsionääridele ja  55 hobikunstnikele loodud tööde ja kogude näitamise võimalust ning selline koostöö kohalike inimestega on sooja vastuvõtu osaliseks saanud. Samuti on kõikidel meie teenindusüksustel tihe koostöö nii lasteaedade, koolide kui ka kunsti- ja huvikoolidega, kes oma töid raamatukogus eksponeerida saavad. Mööda meie osakondi ja haruraamatukogusid liikus muuhulgas mitmeid meie endi koostatud rändnäituseid, millest enim tõmbas tähelepanu rahvusvahelise projekti „CreaTeams in Library“ partneritega koostöös valminud näitus „My Green ID – Minu roheline ID“, mis propageeris rohelist mõtteviisi. 4.7.2 riiklikul tasandil Tähistasime mitmete ürituste ja ettevõtmistega nii laulu- ja tantsupeo teema-aastat kui ka eesti keele aastat. Kasutasime rahvusvahelisi ja üle-eestilisi teemanädalaid ja -päevi (Get Online Week, Code Week, TÕN, raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!“ jne), et reklaamida meie teenuseid ning pakkuda nendega haakuvaid koolitusi jm tegevusi. Peame oluliseks kõiki selliseid algatusi toetada ja nende õnnestumisele kaasa aidata, kuna nende kaudu pääsevad raamatukogud üle-eestiliselt paremini pildile. Üks olulisemaid üleriiklikke ettevõtmisi 2019. aastal oli raamatukogu jaoks osalemine RIA kampaanias „Ole IT-vaatlik!“. Meie raamatukogu oli selle kampaania vältel üks RIA peamisi koostööpartnereid ja sai ka suure meediahuvi osaliseks. Korraldasime koolitusi ja nõustamisi, mh järgisime Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutset pakkuda 20. novembril raamatukogudes üle Eesti internetiturvalisuse nõustamist. Eesti lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärke toetame erinevate lõimumistegevustega – keelekohvikud- ja ringid, pagulasperede projekt jne. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ eesmärke silmas korraldasime kirjandusüritusi ning paljud neist said teoks tänu Eesti Kultuurkapitali rahastusele. Teatud projektid nagu näiteks „Kirjanik raamatukogus“, „Luulemaraton“, „Mis uudist, raamatukogu“, „Lugejate neljapäev“ toimuvad Kultuurkapitali toetuse toel juba mitmendat hooaega, see on taganud ürituste regulaarsuse ja loonud nii esinejate kui lugejate jaoks traditsiooni, mida teatakse ja oodatakse. Täiskasvanutele suunatud lugemisprogrammi „Raamatuga kevadesse“ korraldame eesmärgiga tõsta esile head kirjandust, aidata inimestel orienteeruda tänapäeva kirjandusmaastikul ja julgustada loetu üle arutlema. Seitsmendat korda toimunud lugemisprogrammi teemaks oli „Terve vald oli kokku aetud” ning see oli pühendatud XXVII laulu- ja XX tantsupeole „Minu arm”. Lugemisprogrammi oli valitud väärtteosed muusikast, tantsimisest ning kogukonna ühtekuuluvustundest. Lugemisprogrammis osales 129 inimest (sh ka väljastpoolt Tallinna), kes lugesid läbi 1 182 raamatut. Saadud tagasiside ja lõpuüritusel kogetu põhjal saame väita, et inimesed vajavad sellist lugemisprogrammi ning võimalust raamatute üle arutleda. Üheks aasta olulisemaks ja edukaimaks sündmuseks muusikaosakonnas oli kahtlemata veebruarikuine eesti muusika viktoriin, mille pühendasime Eesti Vabariigi juubeliaastale. Google Formsis koostatud elektrooniline viktoriin koosnes kahest erineva raskusastmega küsimustikust: lapsed/noored ja täiskasvanud. Küsimustikud sisaldasid lisaks sõnalistele pärimistele ka video-, heli- ja pildiküsimusi. Viktoriini reklaamiti nii Tallinna Keskraamatukogu kui muusikaõpetajate sotsiaalmeediakanalites. Ülesehituselt sobis küsimustik ka muusikatunnis lahendamiseks. Õigete vastanute nimekirjas olid järgmised koolid: Õismäe gümnaasium, Kivimäe põhikool, Tallinna 21. Kool, Kristiine gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Gustav Adolfi gümnaasium, Suure-Jaani Kool, Tamsalu gümnaasium, Parksepa Keskkool, Tallinna Muusikakeskkool. Viktoriini lahendas kokku 473 muusikasõpra. Täiskasvanutele mõeldud viktoriinile laekus  56 vastuseid 124, millest 100% õigeid oli 9 ja 22-l vaid üks vale vastus. Lastele ja noortele mõeldud viktoriinile laekus vastuseid 349, millest 100% õigeid oli 39 ja 61-l vaid üks vale vastus. Kõik 48 õigesti vastanut said raamatukogult auhinna. Kultuuriministeerium on 2020. aasta kuulutanud digikultuuri teema-aastaks. 2019. aasta lõpus hakkasime planeerima ja ette valmistama sellega seotud tegevusi. Muuhulgas tegime esimesed ettevalmistused ja kokkulepped üle-eestilise digituuri korraldamiseks koostöös Eesti Rahvusraamatukogu ja digikultuuriaasta eestvedajatega. Digituuri sisuks on digioskuste ja digitaalse sisuloome koolitused raamatukogutöötajatele ning samateemalised töötoad kohalikele kogukondadele. Ettevõtmise kaugem eesmärk on raamatukogusid jõustada ning tõsta nende valmisolekut digioskustel põhinevaid teenuseid ja koolitusi pakkuda. Ühtlasi pöörame kohaliku omavalitsuse tähelepanu raamatukogude potentsiaalile ja vajdusele nende IT-taristut kaasajastada. 4.7.3 rahvusvahelisel tasandil Osalesime Public Libraries 2030 (Rahvaraamatukogud 2030) võrgustikus. Suvel valiti meid selle ühenduse ellu kutsutud üle-euroopalisse rahvaraamatukogude võrgustikku Lighthouse Libraries, mis ühendab Euroopa kõige innovaatilisemaid raamatukogusid. Oktoobris osalesime Brüsselis juba neljandat korda Public Libraries 2030 korraldatud interaktiivsel näitusel „Generation Code: Born at the Library“, mis tutvustab Euroopa Parlamendi liikmetele ja teistele huvilistele uuenduslikke raamatukoguteenuseid (vt ptk 2.4.3). Võõrkeelse kirjanduse osakond osales Põhja- ja Baltimaade raamatukogude koostöövõrgustiku tegevuses. 2017. aastal alguse saanud ühisprojekt „CreaTeams in Library“ sai Nordplusi programmist uue rahastuse ning jätkus ka selle üks alamprojekte, rohelist mõtteviisi ja säästlikke eluviise propageeriv „My Green Identity“. Selle projekti raames toimus meie raamatukogus ürituste ja koolituste sari „Roheline raamatukogu“, mis õpetas inimesi tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid. Hoidsime EBLIDA-t (Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo/ The European Bureau of Library, Information and Documentation Associations) kursis e- raamatute laenutamise olukorraga Eestis ning osalesime praktikuna NAPLE (Euroopa rahvaraamatukogude eest vastutavate riiklike asutuste foorum/ National Authorities on Public Libraries in Europe) e-raamatute töörühmas. Osalesime ka IFLA MetLib (Metropolitan Libraries Section, linnade, mille elanikkonna arv on 400 000 või suurem, keskraamatukogude koostöövõrgustik) võrgustiku töös. Osaleme Dublini rahvusvahelise kirjandusauhinna valimise protsessis. Igal kevadel saadame oma osakondadele ja haruraamatukogudele välja palve esitada auhinnale vähemalt kolm konkursi tingimustele vastavat raamatut. Nende soovituste põhjal teeme lõpliku valiku, mille edastame Dublini Linnaraamatukogule. 4.8 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Viime läbi laias valikus kasutajakoolitusi. 2019. aastal lisandus koolituste nimekirja kaks uut koolitust Kännukuke raamatukogus: laserlõikepingi koolitus innovatsioonilaboris ja rohelise tausta töötlemist õpetav fototöötluse koolitus fotostuudios. Üldse pakuti 2019. aastal koolitusi järgmistel teemadel:  3D-printimise koolitus,  arvuti algõpe (sh e-posti aadressi tegemine),  arvutigraafika koolitus,  graafikalaudade tutvustus,  57  e-lugerite tutvustus,  e-raamatukogude tutvustus,  e-teenuste koolitus,  Facebooki algõpe,  ID-kaardi kasutamine,  internet ja infoallikad,  kirjanduse tundmise koolitus,  kilelõikuri ja termopressi koolitus,  kontoritarkvara õppeprogrammid,  lauaskannerite tutvustus,  muusikalised raamatukogutunnid,  raamatukogu veebileht,  sisserännanute nõustamine,  sugupuu uurimise koolitus,  tahvelarvutite ja nutitelefonide kasutamise algõpe,  uurimistöö allikate koolitused gümnaasiumi ja põhikooli õpilastele,  Vikipeedia algõppe koolitus. Tegelikult viiakse individuaalkoolitusi läbi vastavalt inimeste vajadustele ning teemad on sageli kombineeritud. Läbiviidud individuaal- ja rühmakoolituste arvud olid 2019. aastal 10 aasta lõikes kõrgeimad. Kui liita individuaal- ja rühmakoolitustel osalejad, siis on ka raamatukogu koolituste läbinute arv 10 aasta suurim – 33 465 (eelneval aastal 33 356). Joonis 21. Raamatukogu koolitused 2010-2019 Koolitused 10 aasta lõikes Individuaalkoolitused Rühmakoolitused 7000 6409 6000 4929 5000 4250 3945 4032 3795 4000 3503 3439 3105 3055 3000 2197 1753 2000 1325 1356 873 1071 1000 477 571 471 563 1 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019  58 Joonis 22. Raamatukogu koolitustel osalejate arvud 2010-2019 Koolitustel osalejate arvud Individuaalkoolitused Rühmakoolitused 28245 30000 26923 22727 23726 25000 19252 20000 13500 15000 8259 8410 10000 6239 7290 6542 4093 4295 5102 3129 3991 3579 3103 3812 3474 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kui 2018. aastal viidi läbi 6884 koolitust, siis 2019. aastal 8606 koolitust ehk 1722 koolitust enam. Neist 6409 olid individuaalkoolitused ja 2197 rühmakoolitused. Tabel 19. Koolituste ja koolitustel osalejate arv 2018-2019 Raamatukogu Rühma- Osalejate arv Individuaal- Osalejate arv koolituste arv koolituste arv 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 * 1.Keskrk 930 1033 13 946 11893 1728 2466 1756 2520 2. Kadrioru 17 24 358 299 51 91 51 91 3. Kalamaja 33 33 545 543 171 227 171 227 4. Kännukuke 89 135 1236 1412 284 275 304 294 5. Laagna 35 52 891 855 502 541 463 541 6. Männi 10 31 210 488 106 236 106 236 7. Männiku 16 48 354 612 74 160 74 160 8. Nurmenuku 56 23 1185 63 180 44 180 44 9. Nõmme 23 47 620 658 272 245 272 245 10. Paepealse 87 152 1423 1947 409 554 409 554 11. Pelguranna 73 75 672 1100 362 591 362 591 12. Pirita 36 44 636 573 72 153 72 153 13. Pääsküla 145 135 2376 2062 73 37 73 37 14. Sõle 72 108 1124 1620 147 118 147 173  59 Raamatukogu Rühma- Osalejate arv Individuaal- Osalejate arv koolituste arv koolituste arv 15. Sääse 43 51 898 813 268 131 268 133 16. Tondi 0 96 0 369 115 171 115 171 17. Torupilli 19 35 365 367 242 99 242 99 18. V-Õismäe 21 41 406 532 123 270 123 273 Katarina Jee 48 34 1000 717 0 0 0 0 KOKKU 1753 2197 28 245 26 923 5131 6409 5188 6542 * Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, võõrkeelse kirjanduse osakond, avalike suhete osakond Enim sooviti 2019. aastal taas nutiseadmete, arvuti algõppe, e-teenuste ja ID-kaardi koolitusi. Oluliselt suurenes koolituste hulk tänu meediakajastusele, mille tõi kaasa RIA kampaania „Ole IT-vaatlik!“. Kampaania ajal ja ka hiljem oli näha IT-koolituste arvu tugevat tõusu. Individuaal- ja rühmakoolitustel osalejate arv kokku oli 2019. aastal 33 465 ehk 109 võrra suurem kui eelneval aastal. Kui vaadata individuaal- ja rühmakoolituste osalejate arvu eraldi, on näha, et rühmakoolitustel osalejate arv on võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra langenud (28 245 vs 26 923 ehk 1322 võrra). See tähendab, et rühmakoolitusi tehakse küll rohkem, ent väiksematele rühmadele. Oma osa on siin kindlasti järjest suuremal arvul keelekohvikutel, mida loeme rühmakoolituste hulka. Kasutajakoolitusi soovib aina rohkem inimesi, kes eelistavad personaalset lähenemist või kelle soovid on väga spetsiifilised, ning seetõttu toimub ka järjest enam individuaalkoolitusi. Sageli vajatakse abi isiklike tahvelarvutite, sülearvutite ja nutitelefonide kasutamisel (seadmega töö alustamisel, seadme enese ja ka postkasti seadistamisel). Jätkuvalt on peamised individuaalselt koolitatavad olnud vanemaealised. Lastele (0-13-aastastele) korraldati koolitusi (peamiselt erinevaid raamatukogutunde) 2149 korral – 881 individuaalkoolitust ja 1 268 rühmakoolitust. Noortele (14-26-aastastele) korraldati koolitusi 681 korral, neist 465 individuaalkoolitust ja 216 rühmakoolitust. Kokku osales koolitustel 25 533 last (6545 individuaalkoolitustel ja 18 991 rühmakoolitustel) ja 2537 noort (473 individuaalkoolitustel ja 2 064 rühmakoolitustel). Kõik need arvud on võrreldes eelmise aastaga üsna oluliselt kasvanud. 2019. aastal jätkus koostöö Tallinna erinevate koolide põhikooli- ja gümnaasiumiklassidega, kellele viidi läbi koolitusi nii e-raamatukogu kui ka spetsiaalselt uurimistööde koostamiseks vajalike infoallikate kasutamise osas. Lisaks toimus mitu koolitust Tallinna koolide õpetajatele. Traditsiooniliselt korraldati üle-Euroopaliste algatuste Get Online Week`i, Euroopa programmeerimisnädala (Code Week) ja rahvusvahelise algatuse KoodiTunni (Hour Of Code) ning ka TÕNi raames arvukalt koolitusi erinevatele sihtrühmadele. See on võimaldanud saada suuremat meediakajastust ning nii on inimesed saanud teadlikumaks meie raamatukogu pakutavatest koolitustest ja teenustest laiemalt. 4.9 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 2019. aasta sügisel esitlesime kaheteistkümnendat meie poolt välja antud kinkeraamatut I klassidele (vt ka ptk 4.5.3). Raamatu „Tohuvabohu“ autor on Kadri Hinrikus ja illustreerija Anne Pikkov. Raamatust tellisime ka epubi e-raamatukogude ELLU ja OverDrive jaoks.  60 Avalikkusele vahendame infot peamiselt oma veebilehtede, sotsiaalmeedia, uudiskirjade ja pressiteadete abil. 2019. aastal lisandus uue infokanalina Haabersti raamatukogude Facebooki konto, mis vahendab Väike-Õismäe ja Nurmenuku raamatukogude infot. Noortele vahendame infot Instagramis. Noorteka Instagram loodi 2017. aastal ning 2020. aasta jaanuariks oli sellel 360 jälgijat ja 184 postitust. Postituste peamisteks teemadeks on uued noorteraamatud ja raamatukogus toimuvad üritused. Lisaks toimus kaks loosimiskampaaniat eesmärgiga saada uusi jälgijaid ja kontot elavdada. 2019. aastal koostati meediale edastamiseks 36 pressiteadet (2018. a – 36; 2017. a – 37; 2016. a – 62; 2015. a – 72). Oleme leidnud, et see on optimaalne pressiteadete arv – kõik olulised uudised on meediale edastatud ning raamatukogu hoiab ennast järjepidevalt avalikkuses pildil. Pressiteadetega kajastati traditsioonilisi ettevõtmisi (nt lugemisprogrammid), aga ka uusi teenused (nt robootikaringid lastele) ja projekte (nt kuuldemängutunnid noortele). Kõik pressiteated lisati keskraamatukogu veebilehele, neid lingiti postitustega sotsiaalmeedias ja info lisati ka uudiskirja, et teave leviks kõigis kanalites ja jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Ürituste kohta sisestame aktiivselt infot portaali huvi.tallinn.ee ja lisame meie veebilehe ürituste kalendrisse. Maksimaalselt kasutati ära muud tasuta kanalid, näiteks Vabaduse väljaku ekraan, millel reklaami kuvamiseks linnaasutused maksma ei pea. Meie tegemisi kajastati erinevates meediakanalites 247 korda (2018. a – 260; 2017. a – 257; 2016. a – 323; 2015. a –362). 18 kajastust olid venekeelsed, kaks ingliskeelsed, üks saksakeelne ja üks prantsuskeelne. Kuigi kajastuste arv oli mõnevõrra väiksem kui varasematel aastatel, õnnestus meil päris palju jõuda vaadatavuselt-kuulatavuselt parimatesse kanalitesse. Aasta alguses pälvis meedia tähelepanu „Tõe ja õiguse“ filmi linastumise järel teose populaarsuse tõus ka raamatukogus. Meie raamatukogu kommentaar teemale ilmus mitmes üleriigilises kanalis. Märtsis sai meedia tähelepanu Luulemaraton, millel oli 12 kajastust ning toimus ka kaks otseülekannet – Pealinna ja ERRi oma. Sügisel alanud projekti „Õnnelik seenior raamatukogus“ kajastati samuti meedias päris hästi. Palju andsid meie raamatukoguhoidjad nii üleriigilistele kui linna kanalitele intervjuusid seoses kampaaniaga „IT-vaatlik“. Tähelepanu sai ka Aleksander Sibula erialapäev, mille teema oli tänavu laiemat avalikkust kõnetav ning millest ERR tegi otseülekande oma kultuuriportaali. Novembris toimus Paepealse raamatukogus noortele koomiksikirjandust tutvustav vestlusring, mille kajastused ilmusid Postimehes, ERRis ja Pealinnas. Meie IT-osakond tegi päevast ka YouTube ülekande, mida ERRi kultuuritoimetus jagas oma portaalis. Aasta viimasel kuul sai meedias tähelepanu kampaania „Lugejaks sündinud“, millest kirjutati Pealinnas, Postimehes ja ERR kultuuriportaalis. Venekeelne kogukond sai kampaania info Raadio 4 vahendusel. Möödunud aastal said alguse mitmed koostööd, mis toovad raamatukogule regulaarselt meediakajastusi. 2019. aasta jaanuaris uuendasime kokkuleppeid Õpetajate Lehega ning lehe peatoimetaja Heiki Raudla ettepanekul kasvas meie raamatusoovituste maht võrreldes eelnevate aastatega. Lisaks loodi uus rubriik „Kuu raamat", kus saame samuti kirjandust tutvustada. Tutvustamiseks valime ajalehe sihtrühma silmas pidades raamatud, mis toetavaid mõne aine õppimist, sobivad keelekümbluseks, lastele vahetunniks jne. Lisaks tellis Õpetajate Leht meilt laste ja noortekirjanduse aastakokkuvõtteks artikli „Raamatuaasta suundumused Tallinna Keskraamatukogu laenutuste põhjal“. Kuku raadio hommikuprogrammis käib 2019. aasta sügisest raamatuid soovitamas meie eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa. Tiina soovitab teoseid, mis on raamatukogus laenamiseks kättesaadavad. Tema soovituste hulgas on nii uusi raamatuid, aga ka raamatuid, mis on ilmunud aastaid tagasi ja on väärt (taas)avastamist. Lisaks jälgib ta seda, et valikus vähemalt üks raamat, mis on saadaval meie e-raamatukogudes. Igast saatelõigust  61 avaldatakse kokkuvõte Postimehe raamatuportaalis, mis on heaks reklaamiks ja tõmbab tähelepanu nii raadiosaatele, raamatukogule kui ka raamatutele. Raamatusoovitused avaldatakse ka keskraamatukogu Facebookis, et võimendada koostööd ja kutsuda inimesi raamatuid laenama. Koostöö Kuku raadioga jätkub 2020. aastal. Väga hea ja järjepidev koostöö on meil Raadio 4-ga, kus kajastatakse regulaarselt raamatukogus toimuvat. Heaks koostööpartneriks venekeelsele elanikonnale uudiste vahendamisel on jätkuvalt ka ETV+. Töötajate ja vabatahtlike lugemiselamusi vahendavad kirjandusblogid, mis läbisid 2019. aastal uuenduskuuri (vt ka ptk 4.1). Möödunud aastal lisandus meie blogidesse 155 uut raamatututvustust – 76 eestikeelset, 20 venekeelset ja 12 ingliskeelset. 47 postitust tutvustasid laste- ja noortekirjandust. 2020. aastal plaanime blogisid reklaamida tasuliste Facebooki postitustega. Pöörasime tähelepanu raamatukogu nähtavaks muutmisele linnaruumis. Kevadel ja suvel kasutasime raamatukoguteenuste tutvustamiseks raamatukogujalgratast, mis liikus graafiku alusel kõigis linnaosades. Väliüritusel osalemiseks ja seal silma paistmiseks on meil soetatud ka suur telk, surfilipud ja roll-up stendid. Sel aastal jagasime erinevatel üritustel ka biolagunevaid õhupalle meie e-raamatukogude reklaamiga, mis lastele väga meeldisid. Soetasime teenindusosakondadele ja haruraamatukogudele ratastel kohvrid, mida saab kasutada raamatute transpordiks nt lasteaedadesse, koolidesse jne esinema minnes. Kohvritel on helkurkleebisega raamatukogu sümboolika ning kiri „Kohvritäis seiklusi. Kutsu raamatukogu külla!“. Koostöös Hoiuraamatukoguga oli ka 2019. aasta suvel meie Estonia pst 8 hoone ees õueraamatukogu – bussipeatuse pingi kõrval olevalt kärult sai kaasa võtta tasuta raamatuid, mille vahele oli lisatud meie teenuste flaiereid. Väliüritustest võib uuena välja tuua näiteks osalemise Kassisaba kogukonna festivalil, kus reklaamisime spordivahendeid. Huvitundjaid oli väga palju ning kaalume osalemist ka järgmistel aastatel ning juba suurema koosseisuga. Olime hästi nähtavad ka Riigikogu lahtiste uste päeval, Vanalinna Päevadel, Lastekaitsepäeval loomaaias, Pae pargi perepäeval, Loomaaia sünnipäeval, Kirjandustänava festivalil, Merepäevadel ning Huviringide päevadel Stroomi, Mustamäe ja Rocca al Mare keskustes. Ajaliselt kõige pikem ja suurema osavõtjate arvuga oli Tallinna Merepäevad 2019 kolmepäevane üritus, mil meie raamatukogubussi külastas 2953 inimest, sh 1146 last ja 379 noort. Palju külastajaid oli ka lastekaitsepäeval (845, sh 480 last ja noort) ning loomaia sünnipäeval (928, sh 568 last ja noort).  62 5. 2020. aasta tegevused 2020. aastal seisavad raamatukogul ees mitmed olulised uuendused ja arendused. Ootame endiselt linnalt toetust RFID tehnoloogiale ülemineku käivitamiseks. Tegemist on investeeringuga, mida tegemata ei ole võimalik tõsta lugejatele kasutusmugavust ega ka teenindusprotsessi efektiivsust. RFID rakendamine annab põhja, millelt saaksime arendada uusi teenuseid nagu näiteks 24/7 tagastusautomaadid, pikema lahtiolekuajaga osaliselt iseteenindusega raamatukogud või iseteeninduslikud miniraamatukogud linnaruumis. Hädavajalik on üleminek kiiresti käivitada ka seetõttu, et meie praegused turva- jm seadmed on lootusetult vananenud ja nende väljavahetamisesse ei ole enam mõtet investeerida. Ootame linnalt investeeringut uue raamatukogubussi hankimiseks. Praegune raamatukogubuss sõidab marsruudil alates 2008. aastast, remondikulud iga aastaga järjest kasvavad ning seepärast on hädavajalik alustada ettevalmistusi uue raamatukogubussi hankimiseks. Suuri remondikulusid on juba praegu meil keeruline kanda ning kaugel ei ole enam aeg, kus bussi remontimine ei ole enam mõttekas. Bussi kasutatavus on aastate lõikes järjest kasvanud ja teenus on mitmetes Tallinna piirkondades elavatele inimestele oluline, mistõttu ei saa lubada olukorda, kus see teenus katkeb või peatub. 2019. aastal oli bussil 1507 registreeritud lugejat ja 15 182 külastust. Külastuste arvu on kasvatanud ka rohketel väliüritustel osalemine, mis on üks raamatukogu prioriteetidest – soovime olla inimeste keskel ning oma teenuseid ja tegevusi ka raamatukogu mittekasutajatele tutvustada. Linnaruum muutub ja vajalik on muuta ka raamatukogude asukohti. Lasnamäele on praeguseks planeeritud uus kogukonnakeskus (Punane 17), mis esialgsete plaanide kohaselt peaks valmima aastal 2022. Sellesse on planeeritud ka raamatukogu – soovime sinna üle viia praegu üüripinnal paikneva Paepealse raamatukogu. Peame läbirääkimisi Tondi ja Pirita raamatukogude suurematele ja parematele pindadele viimise osas ning Lasnamäele veel ühe uue raamatukogu avamise osas – meie kasutajate ja pakutavate teenuste arv on oluliselt suurenenud ning laienemine on hädavajalik. 2020. aasta jooksul juhindume oma tegevustes veel arengukavast „Tallinna Keskraamatukogu strateegilised eesmärgid 2017‒2020“. Aasta teises pooles alustame uue arengukava koostamise protsessi, pidades silmas, et kõik töötajad saaksid meie raamatukogu tuleviku ja arengusuundade osas kaasa rääkida. Meie raamatukogu osaleb ka rahvusvahelises Urbact ACCESS projektis – oleme Tallinna kohaliku töögrupi liikmete seas, kes valmistavad 2022. aastaks ette kultuuri kättesaadavust parandavaid ettepanekuid koondava tegevuskava. 2020. aasta aprillis käivitame piloodi muutkogule üleminekuks eesmärgiga sügisel tervikuna uuele süsteemile üle minna. Kavas on mitmete uute teenuste arendused. Aprillis avame Laagna raamatukogus seemneraamatukogu, mis keskendub peamiselt hobiaednike vajadustele, kes soovivad katsetada taimede kasvatamist rõdudel, aknalaudadel ja kogukonnaaedades. Hakkame lauamänge koju laenutama. Soovime hakata pakkuma klassikalise ja jazzmuusika kuulamise võimalust Naxose voogedastusteenuse kaudu. Muusikaosakonna teenused täienevad võimalusega kasutada muusika loomiseks vajalike programmide ja MIDI-klaviatuuridega arvutitöökohti. Laagna raamatukokku loome noorte tegevustoa. Kuna soovime veelgi paremini oma tegevusi tsentraalselt koordineerida ja efektiivsemaks muuta, täpsustasime aasta algul seniste teenindusega seotud peaspetsialistide ametinimetusi ja tööülesandeid ning lõime ka kaks uut peaspetsialisti ametikohta. Nüüdsest koordineerivad erinevatele sihtgruppidele pakutavaid teenuseid ülesüsteemselt lasteteeninduse peaspetsialist, noorteteeninduse peaspetsialist, haridustegevuse peaspetsialist, sotsiaalse kaasatuse  63 peaspetsialist, kultuurilise mitmekesisuse peaspetsialist ja raamatukogubussi peaspetsialist. Peaspetsialistid on juba alustanud oma valdkondades töögruppide loomist ja tegevuste planeerimist. Mitmeid tegevusi planeerime korraldada digikultuuriaasta puhul. Märtsis alustab noorte digitaalse sisu loomise oskusi arendav üritustesari „Digiloojad raamatukogus“, mis koosneb lühianimatsiooni, mängudisaini ja robootika töötubadest. Planeerime ka üle-eestilist digituuri (vt ptk 4.6.2). Jätkame kõigi traditsiooniliste suuremate ürituste ja programmidega, samuti projektidega „Lugejaks sündinud“ ja „Õnnelik seenior“. Planeeritud on regulaarsed üritused koostöös AS Hoolekandeteenustega, mille raames viime läbi erinevaid üritusi puuetega inimestele. Koostajad: Aivi Sepp, Kaie Holm, Kristi Veeber, Kristina Rood, Mari Sieberk, Merle Tanilsoo. Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu direktor  64 LISA 1 Projektitoetused ja nende kasutamine 2019 Projektid, toetused Periood Eraldatud Kasutatud Projekti summa 2019 üldmaksumus Kultuurkapital Tallinna Keskraamatukogu 01.10.2018- 3900 2210 4350 kirjandusürituste sarja „Kirjanik 23.09.2019 raamatukogus“ esinejate tasud Venekeelsete kirjandusürituste 01.09.2018- 3040 2520 3398 sarja „Lugejate neljapäev“ 20.06.2019 esinejate tasud Kirjandusürituste sarja „Kirjanik 01.09.2019- 3900 1689,6 4350 raamatukogus“ esinejate tasud 01.10.2020 Venekeelsete kirjandusürituste 01.09.2019- 3000 1290 3750 sarja „Lugejate neljapäev“ 30.06.2020 esinejate tasud Kohtumistesari 02.09.2019- 2000 750 2673 „Laulupeoheliloojatega 15.06.2020 laulupeost“ õpilasele Eesti kirjanike kohtumised 02.09.2019- 1300 779,6 1450 raamatukogudes vene keelt 30.06.2020 kõnelevate õpilastega Kuuldemängutunnid Tallinna 01.11.2019- 600 200 674 Keskraamatukogus 31.05.2020 Kohtumisürituste sari lastele ja 01.01.2019- 1800 1800 2015 noortele „Mis uudist, 31.01.2020 raamatukogu?“ Osalemine EBLIDA-NAPLE 12.04.2019- 320 320 940,34 konverentsil ja NAPLE e- 31.07.2019 raamatute töörühmas Osalemine IFLA Metlib 2019. 01.04.2019- 320 320 747,55 aasta konverentsil ja esinemine 30.06.2019 ettekandega Luulemaraton Tallinna 01.03.2019- 1430 1430 1611 Keskraamatukogus 30.04.2019 rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks 21. märtsil Loometöö toetus Kadri 01.07.2019- 1000 1000 12 958,59 Hinrikuse lasteraamatu 30.11.2019 väljaandmiseks: kinkeraamat I klasside õpilastele Kokku Kultuurkapitali projektid 22 610 14 309,2 38 917,48 Kultuuriministeerium jm riigi toetusega projektid „Elu(s) eeskuju: karjäärivalikuid 01.02.2019- 800 800 890 tutvustav kohtumistesari 31.12.2019 noortele (HMN) Kirjutamise klubi: noorte 02.01.2019- 900 900 996 tekstiloomeoskuste arendamine 31.07.2019 (HMN) „Elu nagu raamatus“ – 13.07.2019- 750 750 892  65 Projektid, toetused Periood Eraldatud Kasutatud Projekti summa 2019 üldmaksumus kirjandusel põhinevad 14.09.2019 rollimängud noortele Kalamaja päevadel ja Tallinna merepäevadel (Regionaalse kultuuritegevuse toetamine) Osalemine raamatukoguteenuste 01.10.2019- 1604 1604 2194,36 messil Generation Code 31.10.2019 Euroopa Parlamendis Brüsselis(Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) Spetsialistide osalemine ja 06.05.2019- 775 759,6 1665,04 ettekandega esinemine 25.06.2019 EBLIDA-NAPLE konverentsil ja NAPLE e-raamatute töörühmas ning IFLA MetLib konverentsil (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) Vallaraamatukoguhoidjate 30.09.2019- 2812 2752,07 3576,07 viiepäevane praktika Tallinna 04.10.2019 Keskraamatukogus (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) Aleksander Sibul pühendatud 01.11.2019- 1100 1100 1881,2 erialapäeva 01.11.2019 (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) Vestlusring noortele 01.10.2019- 520 520 634 koomiksikirjanduse 31.12.2019 tutvustamiseks ja edendamiseks Paepealse raamatukogus (Regionaalse kultuuritegevuse toetamine) Haridusprogramm „Sündinud 01.08.2019- 3000 3000 8156,1 lugejaks“ peredele väikelaste 31.12.2019 lugemis- ja raamatukogu kasutamise harjumuse kujundamiseks (Regionaalse kultuuritegevuse toetamine) „Luule on sõnum“: 01.08.2019- 900 900 1090 luulekonkurss ja seda toetavad 01.11.2019 töötoad noortele (ERÜ) Mängime ja loeme: laste 01.09.2018- 700 400 920 lugemisoskust arendavad 30.06.2019  66 Projektid, toetused Periood Eraldatud Kasutatud Projekti summa 2019 üldmaksumus lugemismängud raamatukogus (HMN) Raamatukoguga sõbraks: 01.09.2018- 1160 936,96 1654,12 pagulasperede laste 31.09.2019 lõimumisprojekt (HMN) Õnnelik seenior – tegevus- ja 01.10.2018- 1000 666,67 1222 vestlushommikud raamatukogus 30.06.2019 (Sotsiaalministeerium HMN) Õnnelik seenior (Riigi 5.08.2019- 9550 3720 10620 Tugiteenuste Keskus) 30.06.2020 Kokku Kultuuriministeeriumi jm riigi 25 571 18 809,3 36 390,89 toetusega projektid Muud projektid ja toetused: Noortele suunatud 06.12.2018- 990 990 990 infotehnoloogia-alase huviringi 30.06.2019 „Tüdrukute robootikaring „Ozobotid loevad“ Paepealse raamatukogus Lasnamäel“ (MTÜ Robootika) Projekt „My Green Identity“: 09.2019- 2890 772,03 772,03 Programm Nordplus Adult 2019 09.2020 Kokku muud projektid ja toetused: 3880 1762,03 1762,03  67 LISA 2. Personali koolitused Raamatukogu Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks kulutatud (koolituse maht ) (euro, koos km) Kadrioru rk 15 89,5 Kalamaja rk 12 53,0 Kännukuke rk 25 119,3 Laagna rk 22 291,0 Männi rk 4 20,5 Männiku rk 9 106,0 Nurmenuku rk 16 86,0 Nõmme rk 9 47,5 Paepealse rk 23 99,0 Pelguranna rk 18 93,5 Pirita rk 14 72,5 Pääsküla rk 15 65,0 Sõle rk 11 56,0 Sääse rk 11 63,5 Tondi rk 7 25,5 Torupilli rk 15 46,5 Väike-Õismäe rk 14 55,0 Raamatukogubuss 13 54,5 keskkogu 99 1081,5 kokku 125 1350,5 9246,17  68 LISA 3. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused Raamatukogutöötaja Ettekande teema või Konverents, Toimumisaeg nimi, ametinimetus pealkiri seminar jne ja -koht Kristina Rood, „Raamatukogu kui XXII mäluasutuste 6.-7. märts 2019 infoteeninduse innovatsioonilabor“ talveseminar Kääriku pearaamatukoguhoidja Kirsti Aarniste, „Future begins at the MetLib 2019 8.‒10. mai 2019 Kännukuke library“ „Reshaping lives Helsingi, Soome raamatukogu juhataja and libraries“ Vabariik Kristi Veeber, „Mitmesugused teenused VIII vabariiklik 16. mai 2019 teenindusdirektor raamatukogus ja nende raamatukogusüstee Põltsamaal kasutamise registreerimine mide teabepäev süsteemis Sierra“ „Raamatukogu teenused ja nende kasutamise registreerimine raamatukogu- süsteemides“ Liina Haas, „Mis tehtud, mis teoksil ELNET 27.-28. mai raamatukogutarkvara Tallinna Keskraamatu- töörühmade 2019 Änkküla haldur; Laura Vunk, kogus“ suveseminar IUG II projektijuht osa „ESTER iga ilmaga“ Kaie Holm, direktor Arutelu "Sild teadmiste ja Arvamusfestival 9. august Paide ühiskonna vahel - raamatukogud tõejärgses ühiskonnas" Kristel Palk, „Skype’n’books“ „Digitale Woche 8.‒14. võõrkeelse kirjanduse Kiel 2019“ september 2019 osakonna juhataja Kiel, Saksamaa Liitvabariik Kaie Holm, direktor „Tallinna Esinemine 18. oktoober Keskraamatukogu: tudengitele 2019 Tartu Muudame koos elu õppeaine „Eesti Ülikool rikkamaks“ raamatukogunduse kaasaegsed probleemid“ raames Kristi Veeber, „Raamatukogu – ERÜ arutlusring 23. oktoober teenindusdirektor investeering tulevikku“ „Kohalik 2019 Pärnu omavalitsus ja raamatukogu“  69 LISA 4. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu Teostatud tööd Tallinna Keskraamatukogu  Hoone fassaadidel räästakarniisi krohvi uuring ja (Estonia pst 8) kahjustatud osas karniisi taastamise lahendus  Hoone katuse karniisi ja sadeveetorustiku remont  Lugemissaali värvimistööd, põranda viimistluse värskendamine, elektri- ja kaabeldustööd, uus vaipkate  Evakuatsioonivalgustuse korrastamine Kalamaja raamatukogu  Evakuatsioonivalgustuse korrastamine Kännukuke raamatukogu  Laserlõikepingi jaoks väljatõmbe ehitus  Kanalisatsioonitrassi parandamine ja asfalteerimistööd  Keldrikorrusele ATSi projekteerimine ja väljaehitamine  Keldrikorruse tuletõkketsoonide moodustamine ja tuletõkkeuste paigaldamine  Ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimise projekteerimine  Ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine (I etapp)  Kahe akna vahetus Laagna raamatukogu  Evakuatsioonivalgustuse korrastamine Männi raamatukogu  Koridoriseinte korrastus- ja värvimistööd Nurmenuku raamatukogu  Amortiseerunud valgustite asendamine LEDvalgustitega Nõmme raamatukogu  Akna klaaspaketi vahetamine Pelguranna raamatukogu  Ventilatsiooniseadme kontrolleri vahetus, ventilatsioonisüsteemi puhastus  Soojussõlme remontimine  Tuletõkkeuksele ATSiga ühilduva hoidja paigaldamine Tondi raamatukogu  Evakuatsioonivalgustuse korrastamine Liivalaia 40  Üritustesaali õhkkardina paigaldus (töötlusosakond, võõrkeelse  Aknaraamide remont kirjanduse osakond)  Kabineti seinte korrastamine  70 LISA 5. Hangitud inventar ja seadmed Raamatukogu Hangitud inventar ja seadmed Tallinna  Raamatukärud lugejatele teenindussaalis kasutamiseks Keskraamatukogu  Töötoolid (Estonia pst 8)  Lugemissaali tugitoolid, lauad koos sirmidega, põranda- ja laualambid  Elektrikompressor õhupallidele  Klaverikate  Põrandalambid trepigaleriisse  Pabertahvlid  Arvutialus-iste Ztool noortele 30 tk  Teisaldatav televiisor rõdusaali Kadrioru raamatukogu  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks  Raamatute eksponeerimisriiulid seinale Kalamaja raamatukogu  Töötoolid 3 tk  Tumbad “Röövik” lastele 2 komplekti  Tumbad lastele  Riiul lauamängudele Kännukuke raamatukogu  Fotostuudio roheline taust  Teisaldatav digiesitlusekraan Laagna raamatukogu  Tool-kirjutuslaud lastele 2 tk (Magis Me Too Le Chien Savant koer)  Töötool  Kott-toolid lastele  Diivan Männiku raamatukogu  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks  Tool-kirjutuslaud lastele (Magis Me Too Le Chien Savant koer) Pelguranna raamatukogu  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks  Tumbad noortele ja lastele Pirita raamatukogu  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks Pääsküla raamatukogu  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks  Raamatukäru kaldriiulitega Sõle raamatukogu  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks  Tool-kirjutuslaud lastele 2 (Magis Me Too Le Chien Savant koer) Sääse raamatukogu  Tumbad lastele Tondi raamatukogu  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks  Töötool Torupilli raamatukogu  Tumbad noortele  Tool-kirjutuslaud lastele (Magis Me Too Le Chien Savant koer) Võõrkeelse kirjanduse  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks osakond  Töötool  Tumbad noortele Väike-Õismäe  Raamatukäru lugejatele teenindussaalis kasutamiseks raamatukogu  Sirmidega töölaud lugejatele  71 LISA 6. Olulisemad laste- ja noorteüritused Osakond / haruraamatukogu Ürituse nimi Osavõtjate arv Eestikeelse kirjanduse 3.-4. klassidele "Kirjandusmäng 2019" Tallinna 100 osakond eelvoor Eestikeelse kirjanduse Aabitsapidu 298 osakond Eestikeelse kirjanduse Harry Potteri teemalised üritused (nt Harry Potteri 507 osakond maraton, orienteerumised, ringid) Eestikeelse kirjanduse Järje Hoidja üleandmine 47 osakond Eestikeelse kirjanduse Lugemisprogrammi "Suvi raamatuga" lõpuüritus 280 osakond Eestikeelse kirjanduse Noortekohtumiste sari "Kuuldemängutund" 143 osakond Kadrioru raamatukogu Kirjanduslikud jalutuskäigud 93 Kadrioru raamatukogu Lastele ja noortele kirjanike ja illustraatoritega 560 kohtumistesari "Mis uudist, raamatukogu?" Kalamaja raamatukogu Kalamaja raamatukogu 90. juubeli tähistamine 135 Koostööüritus (Eestikeelse Vanalinna päevad Lahela lastealal 156 kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonnad ja Kännukuke raamatukogu) Koostööüritus (Kännukuke ja Robootikapäev Lasnamäe Centrumis 472 Paepealse raamatukogud) Koostööüritus (Laagna ja Perepäev Pae pargis 332 Paepealse raamatukogud) Kännukuke raamatukogu Huviringide päev Mustamäe Keskuses 230 Laagna raamatukogu Keelering lastele "Eesti keel mõmmiga" 119 Laagna raamatukogu Laagna aia hooaja lõpetamine 38 Muusikaosakond Eesti muusika viktoriin EV100 473 Muusikaosakond Haiba lastekodu jõuluüritus 19 Muusikaosakond MONDO dokfilmiõhtud 66 Männi raamatukogu Tallinna päeva tähistamine Männi pargis 42 Männiku raamatukogu Rahvuskultuuri päevade loomeprojekt "Kiri Eestist" 72 Nurmenuku raamatukogu "Haabersti suvised lastehommikud 2019" osalemine 93  72 Osakond / haruraamatukogu Ürituse nimi Osavõtjate arv Nõmme raamatukogu Eesti mälumäng 36 Nõmme raamatukogu Etluskonkurss emakeelepäeval 39 Paepealse raamatukogu Keelering "Isahiir Huberti jutuhommik" 230 Paepealse raamatukogu Koomiksikirjanduse vestlusring noortele 35 Paepealse raamatukogu Koomiksilaat 50 Pelguranna raamatukogu Perepäevad raamatukogus 91 Pelguranna raamatukogu Taaskasutusring 52 Pirita raamatukogu Lastespordipäev 28 Pirita raamatukogu Pirta linnaosa etlemiskonkurss 59 Pääsküla raamatukogu Lugemiskoer Sissy lõpupidu 24 Pääsküla raamatukogu Perepäev "Nõmme Kevad" 72 Raamatukogubuss Kirjandustänava festival 1 056 Raamatukogubuss Lastekaitsepäev Tallinna Loomaaias 845 Raamatukogubuss Tallinna Loomaaed 80. juubel 928 Raamatukogubuss Tallinna Merepäevad 2 953 Sõle raamatukogu Lugemisprogrammi "Meie rühma raamat" lõpuüritus 122 Sääse raamatukogu Näituse "Eesti murded ja ilusaimad sõnad eesti keeles" 45 avamine Tallinna Keskraamatukogu Jõululuuletuste ette lugemine 155 Tondi raamatukogu Juhan jaigi näituse avamine 18 Torupilli raamatukogu Kirjanduslikud jalutuskäigud 50 Võõrkeelse kirjanduse Eesti kirjanike kohtumised raamatukogudes vene keelt 176 osakond kõnelevate õpilastega Võõrkeelse kirjanduse Noortekohtumiste sari "Skype raamatuklubi" 256 osakond Võõrkeelse kirjanduse Pagulasperede projekti "Raamatukoguga sõbraks" 24 osakond lõpuüritus Võõrkeelse kirjanduse Travelling Fairytale: beebidele ettelugemine 56 osakond Väike-Õismäe raamatukogu Meisterdamisüritus: Loe ja loo 352  73 LISA 7. 2019. aastal laenutatud teavikute esikümme EESTI ILUKIRJANDUS 1. Kivirähk, Andrus „Rehepapp, ehk, November“ 2. Afanasjev, Vahur „Serafima ja Bogdan“ 3. Tammsaare, A. H. „Tõde ja õigus. 1. osa“ 4. Õnnepalu, Tõnu „Pariis : (kakskümmend viis aastat hiljem)““ 5. Pauts, Katrin „Hull hobune“ 6. Anniko, Silver „Rusikad : inimene on inimesele hunt“ 7. Tammsaare, A. H. „Kõrboja peremees“ 8. Kadastik, Mart „Presidendi vastuvõtt“ 9. Pauts, Katrin „Öömees“ 10. Tohvri, Erik „Laanekuru saaga : lühiproosat läbi aegade“ LUULERAAMATUD 1. Ehin, Kristiina „Aga armastusel on metsalinnu süda : luuletusi aastatest 2016- 2018“ 2. Ehin, Kristiina „Kohtumised : [luulet 2012-2016]“ 3. Contra „Legoist“ 4. Õnnepalu, Tõnu „Kevad ja suvi ja“ 5.-6.-7. Ehin, Kristiina „Viimane monogaamlane. [1. köide] : luuletused 2009- 2011“ ; Koržets, Vladislav „Laulud või nii“ ja Heinsaar, Mehis „Pingeväljade aednik“ 8. Teede, Andra „Kaks punkt null“ 9. Grigorjeva, Sveta „American beauty“ 10. Kaur, Rupi „Mesi ja piim“ ; Liiv, Juhan „Sinuga ja sinuta“ ja Runnel, Hando „Muinasleid, ehk, Põhjaõnged unustuse jões“ MINU SARJA RAAMATUD 1. Elmer-Ehin, Anu „Minu Šveits“ 2. Pauts, Katrin „Minu Muhumaa : lühike libahuntide ajalugu“ 3. Peets, Sandra „Minu Egiptus : kaunis kaos“ 4. Pehk, Triin „Minu Sydney : sada linna ühes“ 5. Mittermayr, Liina „Minu Austria : suusamägedest põgenikeni“ 6. Luitsalu, Susan „Minu Dubai : klaasist linna kuldne sära“ 7. Lender, Mae „Minu Hiiumaa : ähk läheb tarvis“ 8. Võsu, Heikki „Minu Oslo : mitte nii meeleheitel koduperemees“ 9. Viilukas, Triinu „Minu Viin : 1700 kilomeetrit ja 17 aastat“ 10. Urbsalu, Rain „Minu Kuuba : kaheksa kuud salsarütmis“ ELLU e-RAAMATUD 1. Villido, Ingvar „Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus“ 2. Afanasjev, Vahur „Serafima ja Bogdan“ 3. Roosaare, Jaak „Rikkaks saamise õpik“ 4. Erikson, Thomas „Idioodid minu ümber“ 5. Paberit, Jane „#ükskilihaseiliigu“ 6. Tokko, Roland „12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma“ 7. Roosaare, Jaak „Aktsiatega rikkaks saamise õpik“  74 8. Mankel, Henning „Itaalia kingad“ 9. Mošentseva, Mošentseva „Kremli haigla saladused“ 10. Nesbø, Jo „Nuga“ TEADMISKIRJANDUS 1. Obama, Michelle „Minu lugu“ 2. Kersna, Vahur „Kes tappis Urmas Oti?“ 3. Mošentseva, Praskovja „Kremli haigla saladused : kirurgi märkmed“ 4. Mikita, Valdur „Eesti looduse kannatuste aastad : manifest Eesti metsale, kirja pandud iseenda jaoks 2018. aasta suvel ja sügisel, aga kardetavasti sai see natuke liiga sünge“ 5. Tammer, Enno „Marika ja Heinz Valk : klapp ja kirg“ 6. Vain, Peep „Keset elu : isiklikke ja lootusrikkaid tähelepanekuid elust keskea kandis“ 7. Parve, Jesper „Mees. 2, Minu kari : mees. Naine. Kohtumine. Mustrid. Isa. Lapsed. Tasakaal. Seiklus. Õpetus. Lahing“ 8. Park, Eeva „Minu kuninglikud kaelkirjakud“ 9. Kangur, Paavo „Eesti maffia : organiseeritud kuritegevus taasiseseisvunud Eestis“ 10. Valk, Heinz „Poisid! Viige mind siiski jaoskonda! : tõsielulisi lisandusi eesti kultuuriloole“ TÕLKEILUKIRJANDUS 1. Golding, William „Kärbeste Jumal“ 2. Sophokles „Kuningas Oidipus“ 3. Shakespeare, William „Hamlet“ 4.-5. Kepler, Lars „Laatsarus“ ja Beaton, M. C. „Surm valentinipäeval“ 6. Remarque, Erich Maria „Läänerindel muutuseta 7. Bulgakov, Mihhail „Meister ja Margarita“ 8. Riley, Lucinda „Kuuõde : Tiggy lugu“ 9. Wilde, Oscar „Dorian Gray portree“ 10. Mankell, Henning „Rootsi kummikud“ ja Mankell, Henning „Itaalia kingad” LASTERAAMATUD 1. Raud, Eno „Kalevipoeg“ 2. Raud, Piret „Tobias ja teine B“ 3. Kvirähk, Andrus „Sirli, Siim ja saladused“ 4. Molnár, Ferenc „Pál-tänava poisid“ 5. Tomusk, Ilmar „Kolmanda A kriminalistid“ 6. Rowling, J. K. „Harry Potter ja tarkade kivi. [1. aasta]“ 7. Lindgren, Astrid „Vahtramäe Emil“ 8. Nöstlinger, Christine „Vahetuslaps“ 9. Kass, Kristiina „Samueli võlupadi“ 10. Krüss, James „Timm Thaler, ehk, Müüdud naer“ NOORTERAAMATUD Vallik, Aidi „Kuidas elad, Ann?“  75 Nõu, Helga „Pea suu! . Tõmba uttu!“ 3.-4. Karu, Margus „Nullpunkt“ ja Gaarder, Jostein „Apelsinitüdruk“ 5. Durrell, Gerald „Minu pere ja muud loomad 6. Defoe, Daniel „Robinson Crusoe“’ 7. Hill, David „Näeme veel, Simon!“ 8. Haddon, Mark „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“ 9.-10. Buxbaum, Julie „Kui sõnadest jääb puudu“ ja Henno, Sass „Mina olin siin. 1 : esimene arest“ NOODID 1. Kumpas, Ave. „Väikese lapse laulud“ 2.-3. Lantson, Reet. „Klaveriõpik lastele“ 2.-3. Kumpas, Ave; Silm, Jana. „Väikese lapse laulud. 2, Mänguga muusikamaale“ 4. Suits, Janne koostaja „Pärimuslikud laulumängud lastele“ 5.-6. Liivak, Meeme. „Kaks sammu sissepoole : ringmängulaulud“ 5.-6. Rand, Inga. „Präänik-Väänik“ 7.-11. Viilup, Eve; Puur, Katrin; Leitmaa, Lii koostajad „Laulukarusselli parimad laulud : valik laule Eesti Televisiooni laste lauluvõistluselt“ 7.-11. Nahkur, Ave. „Abiks väikekandle õppijale“ 7.-11. Reier, Aime. „Ajust ja arust : unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“ 7.-11. Liiva, Airi. „Iga ilmaga : Airi Liiva lastelaulud“ 7.-11. Rebane, Katri. „Klaveriloomad. Väikesed käpad. 1. osa : klaverimängu alustamise õpik“ HELISALVESTISED (heliraamatud) 1. Kivirähk, Andrus. „Limpa ja mereröövlid“ 2. Kivirähk, Andrus. „Sirli, Siim ja saladused“ 3. Kivirähk, Andrus. „Kaka ja kevad : lastejutud“ 4. Kivirähk, Andrus. „Rehepapp“ 5. Tammsaare, A. H. „Tõde ja õigus. I osa : audioraamat“ 6. Kivirähk, Andrus. „Mees, kes teadis ussisõnu“ 7. Kivirähk, Andrus. „Lotte reis Lõunamaale : audioraamat“ 8. Jansson, Tove. „Muumitrolli lood“ 9. Harris, Joel Chandler. „Onu Remuse jutte“ 10.-11. Aru, Jaan. „Tõde ja õigus. III osa : audioraamat“ 10.-11. Šeps, Aleksandr. „Meedium: otsides elu mõtet“ HELISALVESTISED (muusika) 1. Vinter, Ülo. „Pipi Pikksukk Segasumma suvilast“ 2.-4. Annus, Tiina koostaja. „Kõige suuremad sõbrad : lemmiklaulud ETV lastesaadetest“ 2.-4. Karisma, Katrin. „Pipi Pikksuka lõbusad laulud“ 2.-4. Oravapoisid (ansambel). „Lõõtsa ja lauluga“ 5.-9. Lenna. „3X“ 5.-9. Jones, Norah Taul, Anu. „Begin again“ 5.-9. Hitivabrik väljaandja. „Eesti NSV pop“ 5.-9. Taul, Anu. „Maagiline järv“ 5.-9. Nuut, Maarja. „Muunduja“  76 10. Joala, Jaak. „See kaunis maa“ VIDEOSALVESTISED 1. Kokk, Kaur. „Põrgu Jaan“ 2. Lord, Phil; Miller, Christopher. „Taevast sajab lihapalle“ 3. Tartakovsky, Genndy. „Hotel Transylvania“ 4. Gosnell, Raja. „Smurfid. 2“ 5.-6. Sarnet, Rainer. „November“ 5.-6. de Aranoa, Fernando León. „Pablo ja Escobari vahel“ 7.-10. Sturridge, Charles. „Lassie“ 7.-10. Tartakovsky, Genndy. „Hotell Transilvaania. 2“ 7.-10. Scott, Ridley. „Hea aasta“ 7.-10. Malamuzh, Oleg. „Röövitud printsess“ MUUSIKAINSTRUMENDID 1. Lion Style LS-MUS-120 : [orkestri noodipult] 2. Ortega RU5MM-SO : [ukulele] 3.-5. PROSS Kannel : [väikekannel] : [6-keelne D-duur] 3.-5. Santander 2409 : [metallofon] 3.-5. Yamaha NP 12B digital keyboard : [portatiivne digiklaver] 6. Koki'o Linden U-LLI-YL soprano : [ukulele] 7.-9. PROSS Kannel : [väikekannel] : [7-keelne D-duur] 7.-9. Yamaha YRS 314B III : [sopranplokkflööt] 7.-9. Yamaha FG800M : [akustiline kitarr] 10.-11. Stagg : [noodipult] 10.-11. Yamaha V3 SKA 4/4 : [viiul] SPORDIVAHENDID 1. Tõukeratas Hudora Big Wheel 180 2. Rula Torrance 3. Hüpits 4. Kiiver Solstice 5. Kõndimiskepid 6. Tasakaalulint 7. Massaažirull Recovery 8. Sammulugeja Walking style One 2.0 9. Graatsiaketas Rotana Magnetic 10. Joogamatt PRO  77 LISA 8. Veebilehed, Facebooki ja Instagrami kontod, blogid, YouTube Veebilehed 1. Tallinna Keskraamatukogu http://keskraamatukogu.ee 2. Lasteleht http://keskraamatukogu.ee/lasteleht 3. Muusikaleht http://keskraamatukogu.ee/muusika Facebooki kontod 1. Tallinna Keskraamatukogu www.facebook.com/keskraamatukogu 2. Tallinna Keskraamatukogu noortekas www.facebook.com/keskraamatukogunoortekas 3. Muusikaosakonna veebipäevik www.facebook.com/keskraamatukogumuusika/ 4. Raamatukogubuss Katariina Jee www.facebook.com/KatarinaJee 5. Nõmme linnaosa raamatukogud (Männiku, Nõmme ja Pääsküla raamatukogu) www.facebook.com/NommeRaamatukogud 6. Pirita raamatukogu www.facebook.com/piritaraamatukogu 7. Lasnamäe linnaosa raamatukogud (Laagna ja Paepealse raamatukogu) www.facebook.com/Lasnam%C3%A4e-raamatukogud-942689142532948/ 8. Põhja-Tallinna raamatukogud (Kalamaja, Pelguranna ja Sõle raamatukogu) www.facebook.com/pohjatallinnaraamatukogud/ 9. Mustamäe raamatukogud (Kännukuke, Männi ja Sääse raamatukogu) www.facebook.com/MustamaeRaamatukogud/ 10. Haabersti raamatukogud (Väike-Õismäe ja Nurmenuku raamatukogu) www.facebook.com/haaberstiraamatukogud/ 11. Raamatuga kevadesse www.facebook.com/raamatugakevadesse/ 12. Luuleklubi www.facebook.com/Luuleklubi/ Lisaks oleme loonud Facebooki sündmustelehed erinevate ürituste reklaamiks (nt Luulemaraton, robootika perepäev, raamatuesitlusted). Instagram www.instagram.com/tlnkeskraamatukogunoortekas/ Kirjandusblogid „Loe mind”, „Lugemiselamused”, „Читаем, пишем, обсуждаем“, Joy of Reading“ YouTube Raamatukogul on videote vahendamiseks konto videokeskkonnas YouTube www.youtube.com/channel/UCwJriwddaWyL3h5-_iO__Bg/featured.