Kiri

EELNÕU .03.2020 Riigikogu otsus Riigireformi elluviimisest Riigikogu otsustab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktide 1 ja 16 alusel: I Riigireformi eesmärk Riigireformi eesmärk on jätkusuutliku, tõhusa ja elanikkonna vajadustega arvestava riigivalitsemise kujundamine. Valitsussektor korraldatakse ümber selliselt, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste toimimine toetab ühiskonna terviklikku arengut. Riigivalitsemise järjepidev uuendamine on valitsemiskorralduse oluline osa. Eesti riigikorraldus muudetakse kohanemisvõimelisemaks ja paindlikumaks, mis võimaldab tuleviku väljakutsetega toime tulla. Riigireformi tegevussuundadega arvestatakse kõikides valitsussektori tegevusvaldkondades. II Riigireformi tegevussuunad Tulevikule orienteeritud riik 1.Rahva omanikutunde süvendamine oma riigi suhtes, kaasates senisest rohkem rahvast riigijuhtimisse ja põhimõtteliste otsuste tegemisse. 2.Riigikogu on riigielu tähtsaimate küsimuste arutelu areeniks, võtab vastu kõige olulisemad otsused ning teeb täitevvõimu üle järelevalvet. Riigikogu otsustab ja seab Eestile pikaajalised strateegilised sihid. 3.Riigikogu valimisteks moodustatakse võrdsema mandaatide arvuga valimisringkonnad, et tagada parem regionaalne tasakaal parlamendis. 4.Vähendatakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse tasandil kinnitatavate arengudokumentide arvu. 5.Vähendatakse killustatust strateegilises planeerimises ning seatakse valdkondadeülesed prioriteedid. Peaminister juhib täitevvõimu tasandil strateegilist planeerimist ja valdkondadeüleste prioriteetide seadmist. 6.Kindlustatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus ning kasutatakse ühiskonnale jõukohaseid ja pikaajalisi mõjusid arvestavaid lahendusi. 1 7.Riigieelarve koostatakse ja maksumaksja raha kasutatakse tulemuspõhiselt, et tagada ressursside seotus strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega. Riigieelarve vahendite kasutamine peab olema läbipaistev. 8.Poliitikate kujundamisel ja avalike teenuste arendamisel rakendatakse teadmuspõhisust ja toetatakse innovatsiooni, sealhulgas uuenduslike lahenduste katsetamist. Kohanemisvõimeline ja tegus riik 9.Riigivalitsemise korraldamisel ja poliitikate kujundamisel liigutakse ühtsema valitsemise ning koostöö suunas. Valitsus- ja halduskorraldus peab olema paindlik, et valitsusaparaati kohandada vastavalt riigi ees seisvatele väljakutsetele. 10.Seaduse tasemel õigusaktidega reguleeritakse ainult kõige olulisemaid, üldisemaid ja püsivamaid probleeme. Õigusloomes jätkatakse dereguleerimisega ning menetlusprotsessi lihtsustamisega. 11.Riiklike struktuuride korraldus muudetakse optimaalseks, lähtudes valdkondlikust terviklikkusest, sealjuures peab vähenema riigipalgaliste arv. Riigiasutused konsolideeritakse valdkondade põhiselt, luues tugevad pädevuskeskused, mis suudavad lahendada kompleksseid küsimusi, loobudes väärtust mitteloovatest tegevustest. 12.Efektiivsuse saavutamiseks jätkatakse tugiteenuste konsolideerimist valdkondade sees ja valdkondadeüleselt. 13.Riigi personalipoliitikas seatakse kesksele kohale juhtimiskvaliteet ning riigipalgaliste töötajate asjatundlikkus. Riigitöötajaid väärtustatakse, neile tagatakse konkurentsivõimeline töötasu ning arenguvõimalused. 14.Viiakse läbi riigi osaluste inventuur. Tehakse strateegilised valikud, millistes valdkondades on riigi osaluste omamine otstarbekas. Kaalutakse turukonkurentsis tegutsevate riigi äriühingute erastamise võimalusi. 15.Riigireformi käigus tagatakse õigusriigi toimimine ning sisustatakse rahvaalgatuse läbiviimine. 16.Kohtusüsteemi ja kogu justiitskaare digitaliseerimine ning kohtute spetsialiseerumine peab tagama õiguskonfliktide tõhusa ja kiire lahendamise, vajadusel peab olema tagatud riigipoolne tugi õigusabi saamiseks ja kohtumenetluses osalemiseks kõikides Eesti piirkondades. Inimeste vajadustele suunatud riik 17.Avalike teenuste pakkumisel ja arendamisel seatakse kesksele kohale inimene ja tema vajadused kogu elukaare lõikes. Riigi keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja nende asutused tegutsevad partnerluse põhimõttel ja teevad avalike teenuste pakkumisel igakülgset koostööd. 18.Avalike teenuste pakkumine korrastatakse ühtselt kõikides teenuskanalites. Riigiga suhtlemisel, mis eeldab asutusse kohale minekut, lähtutakse põhimõttest, et ühtne kontaktpunkt 2 peab asuma võimalikult kodu lähedal. Arendatakse e-teenuseid, et viia kohale mineku vajadus miinimumini. 19.Bürokraatlikke toiminguid rakendatakse nii vähe kui võimalik. Andmeid kogutakse inimestelt, ettevõtjatelt ja asutustelt ühekordselt ning andmeid taaskasutatakse. 20.Avalike teenuste pakkumist toetab Eesti e-riigi alustaristu, mistõttu seatakse prioriteediks e- riigi pidev arendamine, küberturvalisuse tagamine ning erinevate riiklike andmebaaside ja registrite omavaheline liidestamine. Kohalike omavalitsustega koostöös alustatakse e-omavalitsuse sisustamist ja järjepidevat arendamist. Regionaalselt tasakaalus riik 21.Regionaalpoliitika seatakse strateegiliseks prioriteediks. Koordineeritakse ametkondade tegevust piirkondlike tegevuskavade abil ning jätkatakse sihistatud regionaalprogrammide elluviimist. 22.Detsentraliseeritakse avalike ülesannete täitmist, andes kohalikele omavalitsusele keskvõimu tasandilt üle sobivad ülesanded koos nende täitmiseks vajaliku rahastusega. 23.Toetatakse kohalike omavalitsuste vabatahtlikke ühinemisi ning nende organisatsioonilise, juhtimise ja personali võimekuse järjepidevat arendamist. Suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. 24.Toetatakse kohalike omavalitsuste ühistegevusi ja koostööd piirkondliku ulatusega ülesannete täitmisel. Toetatakse kohalike omavalitsuste üleriigilist liitu kohalike omavalitsuste üleste, kuid omavalitsuslike kompetentside arendamisel ning motiveeritakse kohalikke omavalitsusi optimeerima tugiteenuste korraldust. 25.Inimeste heaolu tagamiseks vähendatakse regionaalseid sotsiaal-majanduslikke arenguerinevusi, lahendatakse inimeste eluasemeprobleeme, toetatakse ettevõtluse ja tööturu arengut. Tagatakse inimeste kvaliteetne elukeskkond ja riigiteenuste kättesaadavus igas maakonnakeskuses. 26.Toetatakse tööjõu paindlikku liikumist. Kõikides Eesti piirkondades luuakse võimalused riigi heaks töötamiseks. Arendatakse kaugtöötamise võimalusi, soodustatakse paindlikku värbamist ning tagatakse üle-eestiline kiire internetiühendus. 27.Poliitikate kujundamisel ja õigusaktide koostamisel või muutmisel analüüsitakse selle mõju regionaalsele arengule, sh piirkondlikule ettevõtluskeskkonnale. Eesmärk peab olema positiivne mõju kvaliteetsete teenuste kättesaadavusele ja regionaalsele ettevõtluskeskkonnale ning koos sellega sotsiaal-majanduslikule arengule. Riigireformi tegevussuundade rakendamine ja mõjude analüüs Riigireformi tegevussuundi rakendatakse konkreetsete algatuste kaudu. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse eelnõude algatamisel arvestatakse käesoleva otsuse eesmärki ja tegevussuundi ning nende arvestamist kirjeldatakse mõjuanalüüsides. 3 Riigikogu esimees Henn Põlluaas Tallinn .2020 Algatab Vabariigi Valitsus 19.12.2019.a Digitaalselt allkirjastatud 4  EELNÕU 2020 Seletuskiri Riigikogu otsuse „Riigireformi elluviimisest“ juurde Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond. Riigikogu otsuse ja seletuskirja koostamisel on arvestatud asjakohaste ekspertide arvamuste (sh Riigireformi SA kontseptsioon), analüüside, Eestit mõjutavate trendide ning arengudokumentidega. I Riigireformi eesmärk Riigireformi debatt on ühiskonnas viimastel aastatel olnud üha enam aktuaalne, sisutihe ja kaasav. Riigivalitsemises esinevaid kitsaskohti on välja toodud erinevates analüüsides ja rahvusvahelistes raportites ning need vajavad süsteemset ja terviklikku lahendamist. Riigireformi raames on tänaseks ellu kutsutud erinevaid tegevusi, eesmärgiga saavutada tõhusam ja inimestele suunatud riigivalitsemine. Riigireform ja riigivalitsemise uuendamine peab olema mõtteviis, mida riigiasutustes igapäevaselt juurutatakse. Selleks, et saavutada eesmärgid tõhusama, paindlikuma, agiilsema ja inimestele suunatuma riigihalduse toimimiseks, on vajalik, et otsuses kirjeldatud tegevussuundi riigireformi elluviimiseks rakendatakse igapäevaselt. Selleks, et Eesti majandus saaks toimida ja valitsussektor ei muutuks maksumaksjale liigseks koormaks, tuleb ühelt poolt anda töökäsi valitsussektorist erasektorile ning teisalt korraldada valitsussektori tegevused ümber nii, et vaatamata väiksemale töötajate arvule, suudaks riik pakkuda siiski kvaliteetseid avalikke teenuseid.1 Strateegia „Eesti 2035“ eelnõu arenguvajadus „Riigi tark juhtimine koos rahvaga“2 viitab peamistele globaalsetele trendidele, mis mõjutavad ka Eestit ja kutsuvad esile uuendusmeelsuse ja muutuste vajaduse. Riigivalitsemine on muutumas, ootus on, et riigihaldus muutub üha paindlikumaks, riigi roll väheneb ning avalike teenuste pakkumisel hakkavad üha olulisemat rolli mängima asutuste ülene koostöö. Tehnoloogia muutub järjest kiiremini ning see võimaldab riigil kasutusele võtta tõhusaid lahendusi ja pakkuda paremaid teenuseid. Demograafilistest trendidest tekitab olulist survet rahvastiku vähenemine ja vananemine, mis nõuab riigilt tõhusamat toimimist, sest tööealisi elanikke jääb vähemaks ning linnastumise jätkumine suurendab regionaalseid erinevusi Eestis ning süvendab ääremaastumist. 1 Rahandusministeerium (2016) Riigiülesannete analüüs. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivalitsemise-reform 2 Eesti 2035 töömaterjal: arenguvajadused „Riigi tark juhtimine koostöös rahvaga“ https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/AV_paberid/av_riigi_tar k_juhtimine_koostoos_rahvaga.pdf 1 Samuti tuleneb reformi vajadus tugevast survest riigieelarvele, mida võimendab sõltuvus üha vähenevatest välisvahenditest. Kiirelt muutuva ühiskonna ja väljakutsete valguses on oluline, et riigiaparaat oleks kohanemisvõimeline, puuduksid ametiasutuste vahelised takistused, toimiks omavaheline koostöö ning riigiasutused oleksid uuendusmeelsusele orienteeritud. OECD (2011) raporti soovitusel peab Eesti liikuma ühtsema ning terviklikuma riigivalitsemise suunas. Selleks tuleb suurendada valitsusadministratsiooni paindlikkust prioriteetsete teemadega tegelemisel, ametkondade ümberkorraldamisel ja ressursside juhtimisel. Oluline on koostöö arendamine ja tähelepanu pööramine teemadele, mis puudutavad mitme ministeeriumi vastutusala.3 Riigireformi eesmärk on jätkusuutliku, tõhusa ja elanikkonna vajadustega arvestava riigivalitsemise kujundamine. Eesmärki saavutatakse nelja riigireformi tegevussuuna kaudu: 1.Tulevikule orienteeritud riik 2.Kohanemisvõimeline ja tegus riik 3.Inimeste vajadustele suunatud riik 4.Regionaalselt tasakaalus riik. II Riigireformi tegevussuundade selgitused Tulevikule orienteeritud riik Ressursside suunamisel ja otsuste tegemisel domineerib liigselt lühiajaline ja valdkondlik vaade, mis toob kaasa tegevuste pinnapealsuse ning tekitab küsitavusi jätkusuutlikkusest. Tagamaks jätkusuutlikku tulevikule orienteeritud vaadet, on olulisel kohal strateegilise planeerimise korrastamine ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine jõukohaste ja pikaajaliste lahenduste väljatöötamisel. Inimeste vajadustele suunatud riigi toimimiseks on oluline, et inimeste osalemine riigivalitsemises oleks soodustatud, toimuks avalik diskussioon poliitika kujundamises erinevate partnerlusmudelite kaudu. Riigivalitsemise teemade kujundamisel ja ühtsustunde loomisel on kodanike kaasamine ja osalus möödapääsmatu. Kodanikes osalusdemokraatia hoiakute kasvatamiseks tuleb eriti tegeleda noorte aktiivsuse tõstmisega. Ühiskonnaelus osalemise võimaluste tagamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata neile, kelle jaoks see täna on raskendatud (näiteks erivajadustega inimesed, vanemaealised ja väikelaste vanemad), selleks sobiliku füüsilise ja vaimse ruumi loomisega. 3 OECD (2011) Towards a Single Government Approach https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf 2 Parlamentaarses riigis lähtuvad kõik olulised otsustused, mis mõjutavad riigi toimimist, rahva esinduskogust ehk Riigikogust. Seetõttu on kogu riigile eluliselt oluline, et Riigikogu toimib tähtsaimate riigielu puudutavate küsimuste areenina, võtab kõrgeima võimaliku kvaliteediga vastu riigielu puudutavaid otsuseid ning on pädev teostama täitevvõimu üle efektiivselt järelevalvet. Esindusdemokraatiat kahjustab asjaolu, kui Riigikogu osaks jääb vaid töö juba vormistatud tekstiga, mitte selle analüüsimine ja selguse saamine, kas ja millist probleemi püütakse eelnõuga lahendada. Seetõttu on oluline säilitada Riigikogupoolne kohane kontroll ja täitevvõimu poolne sisuline aruandekohustus, mis võimaldab seadusandlike otsustega toetada pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamist, mis on Riigikogu poolt konsensuspõhimõtte alusel kaalutletud ja seatud. Konsensuspõhimõtte üheks osaks on ka opositsiooni tasakaalustatum kaasamine poliitiliste valikute tegemisse. Riigikogu liikmete arv on fikseeritud Põhiseaduses, mille § 60 lg 1 esimese lause kohaselt on Riigikogul sada üks liiget ja seda ei ole vaja muuta. Pigem on vaja kaasata pädevust toetavatesse struktuuridesse, mis võimaldab tõsta Riigikogu poolt tehtavate otsuste kvaliteeti. Erinevate avalik-õiguslike institutsioonide juhtide ja avalike teenistujate ekspertteadmiste kaasamine annab olulise panuse traditsioonilise parlamentaarsete kuulamiste ja uurimiste kõrval. Veelgi aktiivsemalt saab kasutada tunnustatud era- ja kolmanda sektori esindajaid, samuti teisi erapooletuid eksperte, kelle valdkondlikud teadmised annavad olulise panuse Riigikogu liikmete võimekuste tõstmisel. Komisjonides toimuv sisuline töö saab toimuda parimal võimalikul tasemel juhul, kui selle koosseisu määramisel on arvestatud maksimaalselt saadikute kompetentsi. Oma põhiseadusliku ülesande täitmisel on Riigikogul oluline veelgi laiemalt kasutada täitevvõimu kontrollivahendeid tagades parlamendi poolt määratud eesmärkide ja poliitikasuundade realiseerimise. Haldusreformi järgselt on vajalik korrigeerida valimisringkondade suurust ja muuta need suuruselt maksimaalselt võrreldavaiks parema regionaalse tasakaalu saavutamiseks Riigikogu koosseisus. Strateegia „Eesti 2035“ koostamisega luuakse katusstrateegia järgnevateks aastateks. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline pikaajaline valdkondade ülene Eesti arengustrateegia, kus määratakse kindlaks prioriteetsed eesmärgid, peamised indikaatorid ja fiskaalraam ning mis on aluseks muude strateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel. Eelarvestamisel on oluline tulemuspõhisuse rakendamine, mis võimaldab suurendada eelarvestamise läbipaistvust maksumaksja jaoks, mis samuti avaldab survet ministeeriumidele ja nende allasutustele strateegiliselt seatud eesmärkide saavutamisel.4 Tulemuspõhisel eelarvestamisel tagatakse iga ressursi seotus strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega, millel on oluline roll juhtimiskvaliteedi tõstmisele tulemuspõhiste otsustusmehhanismide kaudu. Otsene mõju avaldub mõjusamate ja tõhusamate riigiülesannete täitmisele:  kvaliteetsemale avalike teenuste arendamisele ja pakkumisele,  valitsussektori kulutuste vähendamisele,  loob eeldused valitsussektori paindlikumale töökorraldusele, 4 Tallinna Tehnikaülikool (2013) Tulemuseelarvestamise ohud ja võimalused Eesti avalikus sektoris. Poliitika analüüs. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/TOF/TOF_noorteadlased/ringa_raudla_tulemuseelarvestamise_ohud_ja_voimalused_eesti_avalikus_sekt oris.pdf 3   bürokraatia vähendamisele.5 Tervikvaade pikaajaliste plaanide strateegiliste eesmärkide seadmisel ja elluviimisel võimaldab tõhusamalt ja laiahaardelisemalt tuvastada dubleerivaid tegevusi erinevatel strateegilise- ja finantsjuhtimise planeerimistasanditel. Tulemusvaldkondade senisest väiksem arv võimaldab tuua selgemalt välja riigi ja valitsuse kõige tähtsamad poliitilised prioriteedid ning tagada riigi poliitikate ja ressursside fokusseerimine nende saavutamisele. Tulemusvaldkondade vähendamine loob eeldused tervikumaks strateegiliseks juhtimiseks, avaliku aruandekohustuse paremaks täitmiseks ning bürokraatia vähendamiseks. Samuti loob see võimalused ja võimekuse vajadusel korrigeerida ja muutustele paindlikumalt reageerida. Tegevuspõhise eelarvestamise rakendamine ja täiustamine võimaldab edasi arendada tulemuspõhisust sidudes seda tulemusjuhtimise süsteemiga. Seega on riigi tulemuslikuks strateegiliseks juhtimiseks vajalik arenguvaldkondade kokku leppimine praegusest konsolideeritumalt vähendades arengukavade arvu.6 Selleks, et tagada terviklikkus, on oluline killustatuse vähendamine strateegilises planeerimises. Üheks mehhanismiks on teha seda keskselt peaministri ja Riigikantselei rolli suurendades. Kokkuleppeliselt on juba liikunud strateegilise planeerimise korraldamine Rahandusministeeriumist Riigikantseleisse. Tagamaks parimaid tulemusi ning saavutamaks paindlikkust on oluline keskselt valdkonna üleste prioriteetide seadmine. Tulemuspõhisuse kõrval on olulisel kohal teadmuspõhisus. Selles valdkonnas on riigi oluliseks ressursiks reaalaja andmed ja andmeanalüüs, mida oleks võimalik rakendada teadmuspõhiste otsuste tegemisel. Võimalused teadmuspõhiste otsuste ja statistika parenduseks luuakse andmejagamisteenuse rakendamisega, mis võimaldab erinevate andmeallikate sidumist ning töötlemist teaduslikul või statistilisel eesmärgil. Andmejagamisteenusega luuakse võimalused andmete omavaheliseks sidumiseks, teenuste paremaks rakendamiseks ning bürokraatia vähendamiseks. Olulisel kohal teadmuspõhiste otsuste realiseerumisel on andmete kvaliteedi parandamine. Andmejagamisteenuse paremaks pakkumiseks on vajalik täielikult korrastada riiklikud andmekogud ning välja arendada terviklik andmehalduse süsteem, st keskset koordinatsiooni Statistikaametis ning andmehaldurite tööd asutustes. Selleks, et teadmuspõhisust rakendada on vajalik andmeanalüütika arendamine riigipalgalise personali seas, et kasutada mõjuanalüüsidele tuginevat otsustuspraktikat võimalikult laiapindselt. Mõjusate ja reaalsele elule vastavate poliitikate kujundamisel ja avalike teenuste arendamisel on vajalik uuenduslike lahenduste katsetamine, kaasamine ja innovatsiooni toetamine. Üha enam rakendatakse avalikus sektoris uudseid lähenemisi nagu disainmõtlemine ehk kliendikeskne teenuste arendamine ja poliitika kujundamine, samuti tuleb soodustada asutustes muude põhimõtete ja meetodite kasutamist nagu agiilsus, paindlikkus ja eksperimenteerimine. 5 Rahandusministeerium, AS PricewaterhouseCoopers Advisors (2019) Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine. https://sites.google.com/site/eelarvejuhend/home/tegevuspohine-riigieelarve---mis-see-on 6 Rahandusministeerium, Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht (2019) „Riigieelarve uus vaade annab igale eurole eesmärgi“. https://blogi.fin.ee/2019/04/riigieelarve-uus-vaade-annab- igale-eurole-eesmargi/ 4 Kohanemisvõimeline ja tegus riik Probleemiks riigivalitsemises on killustatus, bürokraatia ja konkurents eelarveliste ressursside pärast. See on toonud omakorda kaasa selle, et ei keskenduta strateegilistele valitsemisalaülestele tegevustele ning esineb dubleerimist ja ressursside kasutamise ebaefektiivsust. Riigireformi elluviimisega soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Valitsussektori tööd tuleb muuta paindlikumaks, parandada koostööd erinevate asutuste vahel, luua võimalused ühtsemaks toimimiseks ning keskenduda senisest enam valitsuse eesmärkide ühisele elluviimisele. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik valitsus- ja halduskorralduse paindlikkuse suurendamine prioriteetsete teemadega tegelemisel, ametkondade ümberkorraldamisel ja ressursside juhtimisel. Riigiasutuste vastav kohandamine ja paindlikkuse loomine võimaldab suurendada võimekust riigi ees seisvatele väljakutsetega toimetulekuks nagu demograafiline trend ja üha süvenev surve kulutustele. Seejuures tuleb lähtuvalt valdkondadest ja teenuste iseloomust leida võimalusi kohalike omavalitsuste ülesannete järk-järguliseks laiendamiseks, et suurendada kohalike omavalitsuste võimekust ja pädevust kohaliku elu korraldamisel. Riigi haldusorganisatsiooni korralduses on ellu kutsutud erinevaid reforme ja riigiasutuste ühendamisi. 2019. aastal on paralleelselt toimumas ettevalmistused viies suuremas valdkonnas ümberkorralduste tegemiseks: hariduse, transpordi, maa-, planeeringute- ja regionaal, põllumajanduse- ja toidu ning keskkonna valdkonnas. Riigiasutuste konsolideerimine, protsesside optimeerimine ja tugiteenuste konsolideerimine on suund, mis soodustab riigiasutuste ressursitõhusamat juhtimist, avalike teenuste kvaliteedi kasvu ning poliitikate tulemuslikumat rakendamist vähemate allasutuste kaudu. Sarnaste valdkondade ja kliendisihtgruppidega asutuste ühendamine võimaldab kliendi jaoks vähendada riigiasutustega kokkupuutepunkte sarnase probleemi lahendamiseks. Seeläbi väheneb kliendi vaates halduskoormus. Ametite ühendamisel paraneb eeldatavalt ka teenuste kättesaadavus, kuivõrd on reaalne, et ühendametis hakkavad IT lahendused toetama põhiprotsesse ja teenuste pakkumist suuremas ulatuses kui varasemalt. Teiseks on ühendamiste eesmärk ressursitõhusam juhtimine, mida on võimalik saavutada suurema eelarve, paindlikuma ressursikasutuse ning halduskulude kokkuhoiu kaudu. Tööjõu- ja majandamiskulusid on võimalik ühendametites vähendada ametikohtade optimeerimise, tugitegevuste konsolideerimise, tööprotsesside parendamise ja digitaliseerimise, varade optimeerimise, juhtimistasandite vähendamise, bürokraatia vähendamise ja investeeringute korralduse korrastamise kaudu. Suurema ameti juhtimine lisab ressursikasutusele paindlikkust, sest suureneb võimalus suunata ressurssi ühendameti valdkondade üleselt prioriteetsematesse ja enam fookust vajavatesse kohtadesse. 5 Suurem organisatsioon võimaldab tähelepanu pööramist organisatsioonisiseselt arendus- ja personaliteemadele, mis tugifunktsioonina on väga olulised organisatsiooni efektiivseks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks. Seega on võimalik ühendamiste kaudu suurendada klienditeeninduse kvaliteeti muutes teenust kliendile mugavamaks, ühtlustades pakutava teenuse kvaliteeti regiooniti ja osutades sama kulu eest rohkem teenuseid. Riigi personalipoliitika väljakutsetega tegelemisel on jätkuvalt oluline riigi strateegiline personalijuhtimine, sh riigi kui tööandja maine parendamine, konkurentsivõimeline palgapoliitika, prioriteetsete sihtgruppide palgakasvu kujundamine, juhtimiskvaliteet, pidev inimressursi koolitus ja tööjõuturu ootustele vastamine töötingimuste ja –keskkonna osas. Kulusurve tingib väljakutsed riigipalgaliste töötajate arvule, kuid selleks, et tagada elanikele kvaliteetsed avalikud teenused, on oluline, et personal, kes neid teenuseid tagab on oma igapäevatöös pühendunud ja kompetentne. Riigi efektiivse toimimise seisukohalt on samuti oluline, et teenuste osutamine toimuks parimas võimalikus organisatoorse korralduse vormis. Sealjuures on oluline sisuliselt hinnata, milline on tulevik ja otsustuskohad riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste jätkamisel ning börsi kaudu vähemusosaluste erastamisel suuremates turukonkurentsis tegutsevates riigiäriühingutes. Nii poliitilisel kui ametkondlikul tasandil on tunnistatud ülereguleerimist ja normipaljusust. Sellest annab tunnistust nii Riigikogust lähtuvate seaduste kui ka täitevvõimust lähtuvate määruste, käskkirjade ja korralduste määr. Õigusnormide paljusus on toonud kaasa administratiivse ülekoormuse, avaliku võimu toimimise aeglustumise ja vähese paindlikkuse. Seetõttu on vajalik tagada, et uued õigusloomelised algatused on vältimatud ning igakülgselt põhjendatud väljatöötamiskavatsuses, kus on selgelt esile toodud lahendatav probleem, seatavad eesmärgid, probleemi alternatiivsed lahendamise võimalused ja mõju. Seaduse tasemel õigusaktide koostamisel kasutada laiemalt kohtupraktikat, väljakujunenud head tava ja ühiskondlikke kokkuleppeid. Dereguleerimise tulemusena muutub valitsemine, asjaajamine ja seadusandlus ka selgemaks ja lihtsamaks, avatumaks ning vähem vahendite- ja ajakulukaks. Kohanemisvõimelise ja tegusa riigi saavutamisel tõstatub eelkõige esile vajadus riiklike struktuuride korralduse optimeerimiseks. Eesti kui väikeriik ei peaks killustunult töös hoidma hulgaliselt erinevaid riigiasutusi, vaid suund peab olema riigiasutuste valdkonnapõhistele konsolideerimisele. Igaühe inimõiguste ning põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kindel ja tõhus kaitse on demokraatia, vabaduse ja õigusriikluse tugisammas. Pikad menetlused, bürokraatlikkus, kohtuotsuste jt õigustekstide keerukus, süsteemi halduslik lõhestatus piirab ühiskonna paindlikku ja efektiivset toimimist. Riigireformi kontekstis tuleb seetõttu arenda edasi põhiseaduslikkuse kohtulikku järelevalvet. Inimeste vajadustele suunatud riik Tänase riigiaparaadi probleemidena on esile tõusnud asjaajamise keerukus inimeste vaates, st kodanikele pole ühtselt arusaadav, kuidas on asutuste asjaajamise protsessid korraldatud. Riik peab suutma oma protsessid inimeste kasutajamugavusest lähtuvalt disainima, et kodanik ei 6 takerduks teenuse tarbimisel ebamõistlikesse bürokraatlikesse protseduuridesse. Terviklikkuse saavutamiseks teenuste osutamisel peavad koostööd tegema nii keskvalitsus kui kohalik omavalitsus. Oluline on muuta teenust inimkesksemaks ja mugavamaks, ühtlustades pakutava teenuse kvaliteeti regiooniti, osutades sama kulu eest rohkem teenuseid ja parendades erinevate osapoolte vahelisi koostöövõimalusi. Olukorras, kus inimeste probleemid on komplekssed, peab riik tervikuna olema lahendusele suunatud. Üha enam on oluline sündmusteenustel põhinemine ja proaktiivsus. Avalikud teenused peavad lähtuma kasutajakesksuse põhimõtetest, mistõttu peab riigiasutusi üha enam disainmõtlemise põhimõtete rakendamise teemadel koolitama. Selleks, et teada saada, millised on ootused avaliku teenuste kujundamiseks peab riigiasutustes juurutama tagasisidestamise süsteeme ning parendama sisulist kaasamist. Oluline on jätkuvalt prioriseerida rahastust e-riigi arengusse ja baastaristusse, et tagada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna võimekus e-teenuste arendamisel. E-teenuste arendamisel peab arvestama inimkeskse ja sündmuspõhise lähenemisega, mis loovad eeldused valdkondade teenuspõhiseks integratsiooniks. E-riigi arengus on olulisel kohal baasvajadusena andmehaldussüsteemi efektiivne toimimine (andmekvaliteet, avaandmed), et toetada teadmuspõhist otsustuskultuuri ning kliendi vaates riigi poolt andmete ühekordse küsimise ja taaskasutamise põhimõtet. Selleks, et laiendada e-riigi võimalusi, on vaja tõsta ka inimeste teadlikkust ja oskusi ning pakkuda neile vajaminevat tuge kogu elukaare ulatuses. Selleks, et e-teenuste arenduses edasi liikuda on vajalik edasine riiklike põhiandmekogude omavaheline üle X-tee liidestamine, et oleks võimalik rakendada ühekordse andmete küsimise ja esitamise põhimõtet. Tagamaks avalike teenuste ühtlasem tase teenuse ja piirkonna põhiselt, on vaja erinevate valdkondlike teenuste vahel ulatuslikumalt rakendada integreeritud lahendusi, mis on kujundatud lähtuvalt kasutajast. Oluline on tagada teenuste kättesaadavus olenemata asukohast. Üha enam avalikke teenuseid peab olema Eesti inimestele ja e-residentidele kättesaadavad piiriüleselt igal ajal. Riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused peavad olema kooskõlas elanike vajadustega ning seejuures tuleb otsida kõige tõhusamaid viise nende pakkumiseks (sh omavalitsuste vahelise ning avaliku ja erasektori koostöö, sotsiaalne ettevõtlus jne). Digiühiskonna toimimise tõhustamiseks tuleb Eestil juurutada ka Euroopa Liidus põhimõtteid nagu läbivalt digitaalne, andmete ühekordne küsimine ning andmete vaba liikumine. E-teenuste kõrval on võrdväärselt oluline kohapealne füüsiline avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. Sõltumata avalike teenuste osutamise vormist peab lähtuma põhiprintsiipidest nagu bürokraatia vähendamine, inimesekesksus, andmete ühekordse küsimise ja proaktiivsuse põhimõtted. Regionaalselt tasakaalus riik Pärast 2017. aastal rakendunud haldusreformi on kohaliku omavalitsuse ja regionaalvaldkonna väljakutsed endiselt lahenduste ootel, muuhulgas on vältimatuks väljakutseks ääremaastumise ja sellest tuleneva hoogsa regionaalse ebavõrdsuse peatamine. Euroopa riikide võrdluses paistab Eesti mahajäämus silma finantsautonoomia valdkonnas ja väheses mõjus kesk- (kuid 7 ka regionaal-) tasandi poliitikakujundamisse.7 Põhiseaduses määratletud aluspõhimõtted – subsidiaarsus ja autonoomia pole olnud alati poliitilises otsustusprotsessis ja õigusloomes primaarsed, kuid Eesti praeguses arenguetapis peab see muutuma. Seega tõstatub fookusesse kohaliku tasandi valitsemise reform, mis keskendub nii kohaliku demokraatia küsimustele kui ka seab eesmärgiks üha kvaliteetsemate avalike teenuste parema kättesaadavuse. Mittesoovitavate demograafilistele suundumuste ja majandusstruktuuri muutuse ebaühtlase mõju tasakaalustamiseks on vajalikud konkreetsed poliitilised otsused, sh valdkondlike poliitikate sünergia selle eesmärgi saavutamiseks. Rakendada tuleb meetmed inimeste heaolu tagamiseks, et vähendada regionaalseid arenguerinevusi. Lahendada tuleb inimeste eluasemeprobleemidega seotud küsimusi ning toetada ettevõtlust ja tööturu arengut. Riigi regionaalse arengu paremaks juhtimiseks ja tasakaalustatud arenguks on oluline jõuda riigivalitsemises suurema detsentraliseerituseni ja tõhustada koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel. See võimaldab leida iga piirkonna jaoks sobivaimad lahendused, mis tagavad avalike teenuste pakkumisel sarnase tulemuse sõltumata elukohast ning kujundavad tõhusama ja väljakutsetele paindlikult reageeriva avaliku sektori. Keskvalitsus, eelkõige ministeeriumid, keskenduvad üleantavate teenuste poliitika kujundamisele, monitoorimisele ja nõustamisele. Kohaliku omavalitsuse tasandit tuleb võimestada, sh suurendada finantsautonoomiat ja üle vaadata riigi-KOVi ülesannete jaotus. Haldusreformi järgsete suuremate KOVide loomine suurendab vajadust organisatsioonide ja personali võimekuse tõstmiseks. Piirkondlike lahenduste väljatöötamine avalike teenuste pakkumisel võib eeldada kohalike omavalitsuste ühistegevusi ning soodustatud on koostöö toetamine piirkondliku ulatusega ülesannete täitmisel. Kohalike omavalitsuste üleriigilisel liidul on keskne roll KOVide üleste kompetentside arendamisel ning KOVide tugiteenuste korralduse optimeerimise suunamisel. Kus mõistlik, tuleb KOVide vastutust teenuste osas suurendada, mida on elanike vajadustest lähtuvalt efektiivsem pakkuda kohalikul tasandil. Läbiv trend, mida poliitika rakendamisel silmas pidada, sh detsentraliseerimisel, on töötajate arvu optimaalsuse tagamine. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja e-riigi teenuste maksimaalse ärakasutamise üheks aluseks on kiirete internetiühenduste tagamine kõigile elanikele sõltumata valitud elupaigast. Riigiasutuses töötamise võimalus peab olema tagatud üle-eestiliselt ehk toetatakse riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamise põhimõtet kõigi valitsemisalade lõikes, toetades suuremat regionaalset tasakaalu. III Riigireformi tegevussuundade rakendamine ja mõjude analüüs 7 Kattai, K., Lääne, S., Noorkõiv, R., Sepp, V., Sootla, G., Lõhmus, M (2019) Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regioonaltasandi arengus. Analüüsi lõpparuanne 31.01.2019. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/L%C3%B5ppraport_V%C3%A4ljakutsed-ja- soovitused-KOV-ja-regionaalarengus_31.01.2019.pdf 8 Riigireformi tegevussuundi rakendatakse konkreetsete algatuste kaudu. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse eelnõude algatamisel arvestatakse käesoleva otsusega ning arvestamist kirjeldatakse mõjuanalüüsides. Algatab Vabariigi Valitus 19.12.2019 Digitaalselt allkirjastatud 9  RIIGIREFORMI TEGEVUSKAVA 2019- 2023 Nr Riigireformi tegevus Riigireformi otsuse punkt 2019 Kommentaar 2020 2021 2022 2023 Kommentaar Vastutaja Riigieelarve koostatakse ja maksumaksja raha kasutatakse tulemuspõhiselt, et tagada ressursside seotus strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega. Riigieelarve vahendite 1 Riigieelarve laiapõhjalise revisjoni tegevuskava kasutamine peab olema läbipaistev. juuli 19.12.VK RaM 2 Riigikogu otsuse eelnõu riigireformi elluviimiseks oktoober 19.12. VK RH Kindlustatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus ning kasutatakse ühiskonnale jõukohaseid ja 3 Strateegilise planeerimise ning riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise määrus pikaajalisi mõjusid arvestavaid lahendusi. detsember 18.12. VK RaM Kindlustatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus ning kasutatakse ühiskonnale jõukohaseid ja 4 Riigieelarve koostamine tegevuspõhiselt, alates 2020. a. riigieelarvest pikaajalisi mõjusid arvestavaid lahendusi. detsember RaM Riigireformi käigus tagatakse õigusriigi toimimine ning sisustatakse rahvaalgatuse läbiviimine. Arendatakse kutselist ja sõltumatut õigusemõistmist, suurendatakse tasuta õigusnõustamise ja õigusabi kättesaadavust, kujundatakse ümber täitesüsteem. Kohtusüsteemi ja kogu justiitskaare digitaliseerimine ning kohtute spetsialiseerumine peab tagama õiguskonfliktide tõhusa ja kiire lahendamise, vajadusel peab olema tagatud riigipoolne tugi õigusabi saamiseks ja kohtumenetluses 5 Analüüs ja ettepanekud rahvaalgatuse ulatuslikumaks seadustamiseks osalemiseks kõikides Eesti piirkondades. veebruar JuM 6 Strateegia "Eesti 2035" aprill Riigisekretär 7 Analüüs ja ettepanekud Eesti avaliku sektori investeeringute korraldamise tõhustamiseks september RaM Riigikogu liikmete arvu ei muudeta, kuid tõstetakse Riigikogu liikmete võimekust, luues toetava struktuuri ekspertide näol, kaasajastades töömeetodeid ning tugevdades parlamendi käsutuses olevaid kontrollivahendeid. Riigikogu valimisteks moodustatakse võrdsema mandaatide arvuga valimisringkonnad, et tagada parem 8 Analüüs ja ettepanekud Riigikogu valimise seaduse parandamiseks ja valimisringkondade mandaatide ühtlustamiseks regionaalne tasakaal parlamendis. veebruar JuM Riigieelarve koostatakse ja maksumaksja raha kasutatakse tulemuspõhiselt, et tagada ressursside seotus strateegiliste eesmärkide ja prioriteetidega. Riigieelarve vahendite 9 Riigieelarve baasseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus kasutamine peab olema läbipaistev. aprill RaM 10 Analüüs ja ettepanekud AS Eesti Teed võõrandamiseks mai RaM 11 Analüüs ja ettepanekud riigile kuuluvate äriühingute võõrandamiseks juuni RaM 12 Vabariigi Valitsuse otsus Enefit Green aktsiate noteerimiseks kuni 49% juuni RaM 08.08.2019 VK punkt 5 13 Vabariigi Valitsuse seaduse kontseptsioon / Vabariigi Valitsuse seaduse ja halduskorralduse regulatsiooni kontseptsioon august JuM Riigivalitsemise korraldamisel ja poliitikate kujundamisel liigutakse ühtsema valitsemise ning koostöö suunas. Valitsus- ja halduskorraldus peab olema paindlik, et valitsusaparaati kohandada vastavalt riigi ees 14 Analüüs ja ettepanekud riigiametite konsolideerimiseks seisvatele väljakutsetele. august VK 01.08.2019. RH Haridusvaldkonna ühendameti moodustamine HTM Maa,- regionaal- ja planeeringute ühendameti moodustamine RaM Transpordi ühendameti moodustamine MKM Põllumajanduse ja toiduvaldkonna ühendameti moodustamine MeM Keskkonna valdkonna ühendameti moodustamine KeM 15 Analüüs ja ettepanekud AS Operail vähemusosaluse müügiks detsember RaM Efektiivsuse saavutamiseks jätkatakse tugiteenuste konsolideerimist valdkondade sees ja valdkondadeüleselt. Kasutatakse maksimaalselt ära standardiseerimisest ja Tegevuskava koostamine riigi sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusesse, sh riigivaraseaduse muudatuste eelnõu mastaabiefektist tulenevaid kasusid 16 (keskse arvestusteenuse kasutamise muutmine riigi sihtasutustele kohustuslikuks) maksumaksja raha säästlikuks kasutamiseks. detsember RH 17 Analüüs ja ettepanekud ruumiloome kvaliteedi parandamiseks ning riigiasutuste vahelisteks institutsionaalseteks ümberkorraldusteks jaanuar RH  Väliskaubandus-ja 18 Analüüs ja ettepanekud asjaajamise ning dokumendihalduse konsolideerimiseks veebruar infol.minister Õigusloomes jätkatakse dereguleerimisega. Ohjeldatakse ametkondlikku õigusloomet nii, et uute õigusloomeliste algatustega 19 Valitsuse otsustusprotsessiga seotud eelnõude koosloome infosüsteemi (EIS) prototüüp lahendatakse üksnes tegelikke probleeme. juuni riigisekretär 20 Muuseumivõrkude korrastamine detsember KuM 21 Analüüs ja ettepanekud allikast sõltumatu ühtse toetuste rakendusteenuse kasutuselevõtuks jaanuar RaM 22 Analüüs ja ettepanekud rakendusüksuste organisatsiooniliseks ümberkorraldamiseks lähtudes EL vahendite perioodi 2021-2027 planeerimise ajakavast september RaM Avalike teenuste pakkumist toetab Eesti e-riigi alustaristu, mistõttu seatakse prioriteediks e- riigi pidev arendamine, küberturvalisuse tagamine ning erinevate riiklike andmebaaside ja registrite omavaheline liidestamine. Kohalike omavalitsustega koostöös alustatakse e‑omavalitsuse sisustamist ja järjepidevat 23 Analüüs ja ettepanekud arvutitöökoha teenuse ning seotud IKT tugiteenuste efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks muutmiseks arendamist. juuni RH Analüüsime AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri ülesannete laiendamist lähtuvalt elanikkonnakaitse kontseptsiooni järeldusest koondada kriisiolukorras esmavajalike toidu- ja esmatarbekaupade ning käsimüügi- ja retseptiravimite varude tagamise ning jaotuslogistika korraldamise ülesanded Majandus-ja 24 Maaeluministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri juuni taristuminister 25 Vanglate funktsioonide (tugi- ja sisutegevused) tsentraliseerimise analüüs ja tegevuskava september JuM 26 Riigihangete vaidlustuskomisjoni funktsioonide üleandmine kohtule (RaM valitsemisalast JuM valitsemisalasse) aprill RH, JuM Väliskaubandus-ja 27 Analüüs ja ettepanekud AS Eesti Posti organisatsioonilise ülesehituse kohta, et kindlustada universaalse postiteenuse osutamist aprill infol.minister 28 Analüüs ja ettepanekud riigi kinnisvarapoliitika kohta mai RH Majandus-ja 29 Analüüs ja ettepanekud reaalajamajanduse rakendamiseks Eestis märts taristuminister 30 Analüüs ja ettepanekud rahvahääletuse laiendamiseks juuni JuM Väliskaubandus-ja 31 Sündmusteenuste arendamise tegevuskava elluviimine, sh regulaarne aruandlus valitsuskabinetile detsember infol.minister Majandus-ja 32 Analüüs ja ettepanekud ettevõtja ühtse kontaktpunkti veebiprojekti loomiseks detsember taristuminister 33 Aruandlus 3.0 projekti elluviimine detsember RaM Poliitiline töögrupp arutas Riigireformi käigus tagatakse õigusriigi kontseptsiooni 17.10. Arutelu toimimine ning sisustatakse rahvaalgatuse tulemusena saavutati poliitiline kokkulepe minna reformiga edasi läbiviimine. Arendatakse kutselist ja sõltumatut pakutud kujul. VV otsus: õigusemõistmist, suurendatakse tasuta Justiitsministri juhitaval töörühmal õigusnõustamise ja õigusabi kättesaadavust, töötada küsimus läbi ja esitada oma kujundatakse ümber täitesüsteem. ettepanekud valitsuskabineti Kohtusüsteemi ja kogu justiitskaare nõupidamisele. digitaliseerimine ning kohtute spetsialiseerumine peab tagama õiguskonfliktide tõhusa ja kiire lahendamise, vajadusel peab olema tagatud riigipoolne tugi õigusabi saamiseks ja kohtumenetluses 34 Valminud täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioon osalemiseks kõikides Eesti piirkondades. juuli JuM Inimeste heaolu tagamiseks vähendatakse regionaalseid sotsiaal-majanduslikke arenguerinevusi, lahendatakse inimeste eluasemeprobleeme, toetatakse ettevõtluse ja tööturu arengut. Ühtlustatakse avalike teenuste pakkumise kvaliteeti ja kättesaadavust üle kogu riigi. Tagatakse kvaliteetsete riigiteenuste kättesaadavus igas maakonnakeskuses. Riigiga füüsilist suhtlemist nõudvaid teenuseid osutatakse võimalikult 35 Analüüs ja ettepanekud riigiasutuste või riigile kuuluvate ettevõtete Tallinnast väljaviimiseks kodu lähedal. august jätkub RH  Eelnõu väljatöötamiseks väljatöötamiskavatsust ei koostata, Jätkatakse kohalike omavalitsuste kuna kabinet langetas juba tugevdamisega. Toetatakse kohalike põhimõttelised valikud. RES omavalitsuste vabatahtlikke ühinemisi ning protsessi raames 2020 kevadel nende organisatsioonilise, juhtimise ja tuleb eelnõu koostamise käigus personali võimekuse järjepidevat arendamist. nüüd kokku leppida, millised Suurendatakse kohalike omavalitsuste saavad olema ühinemistoetuse finantsautonoomiat. Toetatakse kohalike määrad ja kui suure lisatoetusega omavalitsuste ühistegevusi ja koostööd premeeritakse maakonnasuuruse piirkondliku ulatusega ülesannete täitmisel. KOVi moodustamist. Saame Toetatakse kohalike omavalitsuste üleriigilist ülesande muuta VVTP uuendamise liitu kohalike omavalitsuste üleste, kuid käigus. omavalitsuslike kompetentside arendamisel Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ning motiveeritakse kohalikke omavalitsusi 36 väljatöötamiskavatsus optimeerima tugiteenuste korraldust. november RH Detsentraliseeritakse avalike ülesannete täitmist, andes kohalikele omavalitsusele keskvõimu tasandilt üle sobivad ülesanded koos piisava rahastusega. Samal ajal keskendub keskvalitsus teenuste korraldamise asemel Analüüs ja ettepanekud detsentraliseerimise toetamiseks ja täiendavate ülesannete üleandmiseks (koos metoodiliste juhistega ministeeriumidele rohkem poliitika kujundamisele, 37 üleandmise võimaluste hindamiseks ja üleandmise ettevalmistamiseks) monitoorimisele ja nõustamisele. veebruar RH Riiklike struktuuride korraldus muudetakse optimaalseks, lähtudes valdkondlikust terviklikkusest, sealjuures peab vähenema riigipalgaliste arv. Riigiasutused konsolideeritakse valdkondade põhiselt, luues tugevad pädevuskeskused, mis suudavad 38 Riigimajade loomine maakonnakeskustesse lahendada kompleksseid küsimusi. detsember lükkub edasi RH Inimeste heaolu tagamiseks vähendatakse regionaalseid sotsiaal-majanduslikke arenguerinevusi, lahendatakse inimeste eluasemeprobleeme, toetatakse ettevõtluse ja tööturu arengut. Ühtlustatakse avalike teenuste pakkumise kvaliteeti ja kättesaadavust üle kogu riigi. Tagatakse kvaliteetsete riigiteenuste kättesaadavus igas maakonnakeskuses. Riigiga füüsilist suhtlemist nõudvaid teenuseid osutatakse võimalikult 39 Regionaalpoliitika põhialused kodu lähedal. juuni RH  Riigireformi koordinatsioonikogu 27.03.2020 PÄEVAKAVA 1. Ülevaade Riigireformi elluviimise otsuse eelnõust Jaak Aab, riigihalduse minister 2. Riigireformi tegevuskava 2019-2023 tegevuste tutvustus (sh asutuste ümberkorraldused) Osalejate inforing 3. Arvutitöökoha teenuse ning seotud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tugiteenuste efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks muutmise projekti tutvustus Merle Küngas, IKT konsolideerimise projektijuht 4. Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine 5. Pealinnast väljaviidavate töökohtade hetkeseisu tutvustus ja arutelu Merje Frey, riigihalduse nõunik  Ministeeriumite kantslerid Riigisekretär Meie 06.03.2020 nr 12.4-8/1641-1 Riigireformi koordinatsioonikogu istung Austatud koordinatsioonikogu liikmed Olete oodatud 27. märtsil 2020. a, kell 14.00 Rahandusministeeriumi 10 korruse Kroonisaali riigireformi koordinatsioonikogu istungile. Riigireformi koordinatsioonikogu moodustati 27.veebruaril k.a Vabariigi Valitsuse korraldusega. Päevakava ja istungi materjalid on kutse lisana. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Lisad: 1. Vabariigi Valituse korraldus Riigireformi koordinatsioonikogu moodustamiseks, 1 lk 2. Riigireformi elluviimise otsuse eelnõu, 4 lk 3. Riigireformi elluviimise otsuse eelnõu seletuskiri, 9 lk 4. Riigireformi tegevuskava 2019 – 2023, 1 lk Merje Frey 6113 103 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272