Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid Riigikantselei 24.03.2020 nr 8-1/20/1260 Arvamuse avaldamiseks: Rektorite Nõukogu Eesti Üliõpilaskondade Liit Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse. Väljatöötamise kavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisa: väljatöötamise kavatsus.pdf Allan Padar 735 4070 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  24.03.2020 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Praegune olukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ üks põhisuund on tagada teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippteadlaste juurdekasv. Selleks, et kindlustada majanduse edasine konkurentsivõime ja liikumine teadmuspõhise majanduse suunas, peab doktorikraadiga inimesi olema nii palju, et oleks võimalik tagada akadeemiliste töötajate järelkasv, ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA) arenguks vajalikud teadlased ja insenerid ning teadmuspõhise poliitika kujundamiseks vajalikud teadlased avalikus sektoris. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014‒2020 eesmärgiks on 2020. aastaks aastas 300 doktorikraadi kaitsjat, mida tõenäoliselt täita ei suudeta. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest. Soome näitaja oli 12,6 inimest.1 Lisaks on hariduse ja teaduse valdkonna OSKA raporti (2018)2 järgi suurem osa doktorikraadiga inimesi koondunud kõrgharidussektorisse ning kraadi omandanud ei leia väljaspool kõrgharidus- ja teadusvaldkonda oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. See viitab vajadusele vaadata kriitiliselt üle doktoriõppe korraldus ning tuua esile parendamist vajavad aspektid. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on koostöös ülikoolidega ning tuginedes varasematele uuringutele analüüsinud peamisi probleemkohti doktoriõppe korralduses. Peamised kitsaskohad on doktoriõppe madal efektiivsus ja doktorikraadi vähene väärtustamine väljaspool akadeemilist sektorit. Järgnevalt on doktoriõppe kitsaskohti detailsemalt analüüsitud. 1. Doktoriõppe madal efektiivsus Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja teadustöötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv siiski endiselt madal ning majanduse struktuuri muutusteks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav. Probleemi leevendamiseks on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014‒2020 „Teadmistepõhine Eesti“3 (edaspidi TAI strateegia) eesmärgiks seatud tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, pöörata senisest enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele, tagada õppe 1 OECD Science, Technology and Innovation Outlook 2018. 2 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus (2018). Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. 3 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014‒2020 „Teadmistepõhine Eesti“. https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf 1 konkurentsivõimeline rahastamine (sh doktoranditoetused) ja jätkata doktoriõppes nooremteaduri ametikohtade toetamist. Sihiks on seatud, et aastal 2020 kaitstakse Eestis õppeaasta jooksul 300 doktorikraadi. Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel jäädakse sellest eesmärgist praegu selgelt maha (joonis 1). Parimal juhul on doktorikraadi kaitsmiste arv ületanud 2017. aastal napilt 250 piiri, kuid pärast seda taas langenud. Silmas tuleb pidada ka seda, et praegu lõpetavad doktorandid, kes astusid doktoriõppesse vahemikus 2010‒2012, kui vastuvõtunäitajad olid rekordiliselt kõrged (2010/11. õa võeti vastu 574 doktoranti, 2011/12. õa 515 doktoranti ja 2012/13. õa 392 doktoranti). Arvestades, et viimase nelja aasta vastuvõtunäitajad on olnud väiksemad ja jäänud umbes 350 doktorandi juurde, ei suudeta aastaks 2020 seatud eesmärki tõenäoliselt täita. 450 392 387 400 370 358 369 361 350 350 355 316 301 308 282 287 300 275 267 262 290 290 300 250 270 275 275 200 150 233 240 253 244 235 100 213 208 190 50 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020* Doktorikraadi kaitsmisi Vastuvõtt Katkestamiste arv Sihttase Joonis 1. Doktorantuuri vastuvõtt, doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas ja sihttase. Allikas: EHIS * Sihttase Muret tekitab ka see, et katkestamiste arv on doktoriõppes igal aastal püsinud kõrgemal doktorikraadi kaitsmiste arvust (joonis 1). See tähendab, et doktoriõppe efektiivsus on madal ja praegusest lõpetamiste arvust ei piisa, et tagada doktorikraadiga tippspetsialistide järelkasvu nii akadeemilises sektoris kui ka mujal. Kui tippspetsialistide juurdekasv jääb ebapiisavaks, on keeruline suurendada teadustöö mõju ühiskonnas, samuti satub ohtu Eesti majanduskasv ning pikemas perspektiivis kultuuri kestlikkus. Kuigi 1. septembrist 2015 täienesid ravikindlustuse seaduse muudatuse tulemusel riikliku doktoranditoetuse saajate sotsiaalsed tagatised vanemahüvitise ja pensionikindlustuse näol, ei ole see vähemalt seni oluliselt suurendanud doktorikraadi kaitsmiste arvu. Vähenenud on küll katkestamiste arv, kuid katkestamissündmuste absoluutnäitajad on võrreldes sellele eelnenud ajaga siiski suuremad (joonis 1). EHISe andmete kohaselt katkestatakse õpingud sagedamini siis, kui lõpeb riiklik doktoranditoetus, st pärast neljanda õppeaasta lõppu või hiljem. 1. jaanuarist 2018 tõusis pikka aega muutumatuna püsinud doktoranditoetus 422 eurolt 660 euroni, mis moodustas 60% 2018. aasta keskmisest netopalgast (1098 eurot, allikas: Statistikaamet). Doktoranditoetuse tõusu mõju on kindlasti veel vara hinnata, kuid 660 euro suurune sissetulek alustavale teadlasele ei ole kindlasti piisav, et täielikult teadus- ja õppetööle keskenduda. 2 Kõrgharidusseadus (edaspidi KHaS) sätestab doktoriõppe nominaalkestuseks kolm kuni neli aastat (KHaS § 8 lg 2). Tegelikult lõpetab doktorantuuri nominaalajaga vaid väike osa doktorantidest. Tartu Ülikooli (edaspidi TÜ) näitel on viimase viie aasta jooksul doktoriõppe lõpetamiseni kulunud aeg olnud keskmiselt 1,5 aastat pikem ehk viis ja pool aastat. Lisaks on lõpetamiseni kulunud aeg hakanud pigem pikenema. Kui 2013. aastal kulus TÜ-s kõikide valdkondade keskmisena doktoriõppe alustamisest lõpetamiseni 5,1 aastat, siis 2017. aastal juba 5,7 aastat (allikas: Tartu Ülikool). Humanitaarvaldkonnas läheneb keskmine lõpetamiseni kulunud aeg koguni seitsmele aastale. Ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi EMTA) kulub vastuvõtust kaitsmiseni keskmiselt 5,5 aastat, kuid doktoriõppesse vastuvõetutest koguni ligikaudu pooled ei jõua kaitsmiseni. Eesti Maaülikoolis (edaspidi EMÜ) jõuab kuue aasta jooksul kaitsmiseni kõigest 20‒30% doktorantidest. Tallinna Tehnikaülikoolis (edaspidi TTÜ) katkestab keskmiselt ligikaudu 40% doktoriõppesse vastuvõetutest. Doktorantide hulgas, kes on püsinud õppes kauem kui viis aastat, on katkestamise osakaal keskmiselt juba 51% (allikas: EHIS). Esitatud statistika viitab selgelt doktoriõppe ebaefektiivsusele. Madal tulemuslikkus tähendab aga, et doktoriõppe väljundina ei ole tagatud piisav uute teadlaste ja õppejõudude juurdekasv, kes aitaksid kaasa Eesti majanduse, kultuuri, tervishoiu jm valdkondade arengule ning õpetaksid tulevikus ülikoolides uusi tippspetsialiste. Doktoriõppe korraldamisel ja efektiivsemaks muutmisel on oluline roll nii ülikoolidel endal kui ka riigil, kes saab luua doktoriõppele sobiva õigusliku raamistiku ja tagada rahalised vahendid. Analüüsides doktoriõppe madalat efektiivsust, mille tõttu suur osa doktorantidest ei jõua doktorikraadi kaitsmiseni, võime esile tuua järgmised põhjused: 1.1. Doktorantide liigne hõivatus muu tööga Mitmed varasemad uuringud4 5 on doktoriõppes edasijõudmise peamise takistusena esile toonud doktorantide liigse hõivatuse põhitööga, mida sageli tehakse väljaspool kõrgkooli ja mis ei ole seotud doktorandi teadustööga. Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu andmeil oli tööga hõivatud koguni 90% doktorantidest.6 See viitab, et senised doktoranditoetused ei taga piisavat toimetulekut, mis võimaldaks pühenduda täiskoormusega doktorantuurile. Sageli tehakse muud tööd täiskoormusega, mis sunnib doktorante osalema doktoriõpingutes osalise koormusega või olema küll formaalselt täiskoormusega doktoriõppes, kuid ei jäta doktorantuuri kõrvalt töötades reaalselt aega täies mahus doktoritööle pühendumiseks. Osalise koormusega doktorantide lõpetamise tõenäosus on aga madalam kui täiskoormusega teadustööd tegevatel doktorantidel. Eametsa jt (2014) uuringu järgi vähendab osakoormuses õppimine võrreldes täiskoormusega lõpetamise tõenäosust ca 24% võrra7. Kitsaskoht on seegi, et isegi kui doktorant töötab doktoriõpingutega paralleelselt samal ajal ülikoolis, ei pruugi ülikoolis tehtav töö olla seotud tema teadustööga, mis sisuliselt tähendab taas liigset hõivatust muu tööga. Uuringust „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“8 selgus, et doktorantidest nooremteadurite töö hõlmab märkimisväärses osas õppetööd (14 tundi nädalas) ning juhtimis- 4 Puura, V., Lehtsaar, T., Kärner, A. (2004). Meetmete kogumi väljatöötamine doktoriõppe tugevdamiseks Eestis. Phare projekti aruanne. Tartu Ülikool. 5 Vassil, K., Solvak, M. (2012). When failing is the only option: explaining failure to finish PhDs in Estonia. Higher Education, 64(4), 503–516. 6 Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu andmeil oli tööga hõivatud 90% doktorantidest. 7 Eamets, R., Tamm, K., Tamm-Klaos, D., Aksen, M., Kärner, A. (2014). Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm. Tartu Ülikool. 8 Mägi, E., Koppel, K., Kõiv, K., Kindsiko, E., Beerkens, M. (2019). Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas. Lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool ja Mõttekoda Praxis. 3 ja administratiivülesandeid (8 h nädalas), mis ei lase pühenduda teadustööle. See omakorda vähendab nominaalajaga lõpetamise tõenäosust. Seega ei ole doktorandi edukaks lõpetamiseks oluline mitte pelgalt doktorandi seotus ülikooliga, vaid doktorandi seotus doktoritööga haakuva teadustööga. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas astutakse doktorantuuri üha enam mitte vahetult pärast magistriõpinguid, vaid pärast mõnda aastat töötamist9. Selle tõttu on doktorandid üha vanemad (joonis 4), neil on perekohustused ja nad käivad doktorantuuri kõrvalt tööl, mis muudab õpingutes ja teadustöös edasijõudmise aeglasemaks. Vaadates doktorantide vanuselist jaotust, on viimastel aastatel enim suurenenud 30aastaste ja vanemate osakaal (joonis 4) ning vähenenud alla 30aastaste osakaal. Osaliselt on selle põhjuseks ka eespool mainitud doktoriõpingute kestuse pikenemine. 100% 90% 29% 30% 30% 32% 32% 31% 32% 31% 32% 33% 80% 70% 60% 25% 24% 27% 27% 27% 29% 30% 31% 30% 50% 32% 40% 30% 40% 41% 39% 38% 37% 20% 37% 35% 35% 35% 33% 10% 6% 5% 4% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 0% 2010/11 11/12 12/13 13/14 14/15 15/16 16/17 17/18 18/19 19/20 20-24 25-29 30-34 35 ja enam Joonis 4. Doktorantide vanuseline jaotus. Allikas: EHIS Keskmiselt on doktorite vanus kraadi pälvimisel 35 eluaastat10, kuid valdkondade vaheline variatiivsus on väga suur. Nooremad doktorid tulevad loodus- ja täppisteaduste valdkonnast (keskmine vanus doktorikraadi kaitsmisel 33‒34 aastat), humanitaar- ja sotsiaalteadustes kaitstakse kraad keskmiselt 40‒42aastaselt. See tähendab, et doktorantuur läbitakse kõige intensiivsemal pere loomise ja laste kasvatamise perioodil, mis seab doktorantidele täiendavaid ajalisi ja rahalisi kohustusi. Teadustöö kõrvalt muud tööd tegema sunnib paljuski majanduslik olukord. Projekti „Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamise süsteem“ raames läbi viidud küsitlusest tuli välja, et doktorantide majanduslikku toimetulekut piirab väike doktoranditoetus.11 2006. aastal oli doktoranditoetus eurodesse arvestatuna 383 eurot kuus ning püsis sellel tasemel aastani 2015, mil tõusis 422 euroni. Seega püsis täiskoormusega õppivatele doktorantidele mõeldud toetus ligikaudu kümme aastat muutumatuna. Võrdluseks võib tuua, et 9 Kindsiko, E., Vadi, M., Täks, V., Loite, K., Kurri, K. (2017). Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. 10 Kindisko, E. ja Vadi, M. (02.11.2018). Sissevaade teadusdoktoriks pürgimise protsessi. Sirp. 11 Puura, V., Kärner, A., Voolaid, E., Saluveer, M. (2006). Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamise süsteem. Ettekanded ja uurimused II. Tartu Ülikool. 4 Statistikaameti järgi oli 2006. aastal Eesti keskmine netopalk ca 490 eurot (9407 EEK), millest doktoranditoetus moodustas ligikaudu 80%. 2015. aasta keskmisest netopalgast (852 eurot), moodustas doktoranditoetus (422 eurot) ligikaudu 50%. 1. jaanuarist 2018 tõusis doktoranditoetus 660 euroni. Tegemist oli küll suurima ühekordse tõusuga, kuid endiselt ei saa 660 euro suurust toetust pidada motiveerivaks magistrikraadi omandanud ja täiskoormusega teadustööd tegevale doktorandile. Võrdluseks oli Eesti keskmine netopalk 2018. aastal 1098 eurot ning uuringu „Kutse- ja kõrgharidusõpingud lõpetanute edukus tööturul 2017“ andmetel oli 2016. aastal magistriõppe lõpetanute keskmine netopalk 2017. aastal ligikaudu 1200 eurot.12 Doktoranditoetus moodustab neist näitajatest ligikaudu 60%. Doktorantuur tähendab aga üldjuhul nelja aasta jooksul 40 tundi nädalas täielikku pühendumist teadustööle ning samal ajal loengute andmist bakalaureuse- ja magistriastme üliõpilastele. Teadustöö kõrvalt muu töö tegemine tähendab, et kuskilt tuleb järele anda. Doktorantide sissetulekute suurendamiseks on ülikoolid otsinud võimalusi oma eelarve vahenditest. Nt TTÜ-s on seatud tingimus, et doktorandile makstakse kas töötasu või stipendiumina vähemalt täishõivega nooremteaduri töötasu alammäärale vastavat netosissetulekut.13 TÜ eraldab alates 1. septembrist 2018 täiskoormusega doktorandile doktorandistipendiumi 400 eurot, mis koos riikliku doktoranditoetusega moodustab netotasuks 1060 eurot kuus. Arvestades, et ülikoolidel on raske leida sisemisi vahendeid doktorantide sissetuleku suurendamiseks, ei saa seda kindlasti pidada jätkusuutlikuks lahenduseks. Selline lahendus paneb doktorandid ka ebavõrdsesse olukorda, sest osale makstakse lisasissetulekut töötasuna ja teistele stipendiumina. Samuti ei ole nimetatud sissetulek tagatud kõikidele, nt teistes Eesti ülikoolides õppivatele doktorantidele. 1.2. Doktorikraadi ebapiisav väärtustamine ühiskonnas Tõsine doktoriõppega seotud probleem Eestis on olnud doktorandi staatus ja doktorikraadi väärtustamine ühiskonnas. Tihti ei ole tulevane karjäär doktorantuuri astumisel oluline motivaator, kuna ühelt poolt ei ole akadeemilise sektori töötasu tööturul enam konkurentsivõimeline ja teiselt poolt ei hinda doktorantide küsitluse põhjal ka erasektori tööandjad doktorikraadi olemasolu. Lisaks on uuringute põhjal esile toodud, et Eestis rakendatakse teadlasi vähe ettevõtluses ja doktorikraadiga spetsialistide järele ei ole väljaspool ülikooli piisavalt nõudlust.14 Teadlaste vähesel rakendatavusel ettevõtetes on mitu põhjust. Ühelt poolt ei teata vähese koostöö tõttu, mida kumbki pool saaks teisele pakkuda.15 Teisalt ei teadvusta ettevõtete esindajad, mida doktorikraadiga töötaja värbamine neile juurde annab.16 Ka ei selgu enamasti doktoritöö teadustulemuste praktilise rakendamise võimalused, mistõttu teadustöö rakendused ja teadlaste oskused jäävad väljaspool akadeemiat raskesti hoomatavaks.17 Doktorikraadi väärtustamine ja mõistmine, et doktorantuuris omandatavad 12 Leppik, M. (2019). Kutse- ja kõrgharidusõpingud lõpetanute edukus tööturul 2017. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium 13 3. märtsi 2016. a TTÜ käskkiri nr 48 „Doktoriõppe vastuvõtuks avatavate doktoritööde teemade valimise kord“. 14 Roosalu, T., Raudsepp, M. ja Aavik, K. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis: doktorite ja tööandjate seisukohad ja soovitused teaduskirjanduse ja teiste riikide kogemuste valguses. Tallinn: Tallinna Ülikool 15 Ibid ja seal viidatud kirjandus. 16 Kindsiko, E., Vadi, M., Täks, V., Loite, K., Kurri, K. (2017). Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. 17 Pihor, K. & Helelyn Tammsaar (2018). Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõime ja arengupotentsiaal. Hinnang olukorrale ja ettepanekud edasisteks tegevusteks. Riigikantselei. 5 oskused ja teadmised on väärtuslikud ka väljaspool akadeemilist sektorit, on üks suuremaid ülesandeid doktoriõppe maine tõstmisel. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC18 andmed näitavad, et aastatel 2011‒ 2012 hindas Eestis 16‒65-aastastest küsitletutest vaid marginaalsed 0,5%, et nende töö saamiseks oleks vaja doktorikraadi (joonis 2). See näitab selgelt ühiskonna vähest vajadust doktorikraadiga tippspetsialistide järele. Joonis 2. Töö saamiseks vajalik haridustase Eestis. Allikas: Halapuu, 2015, lk 19. Doktorikraadi omandanute keskmine sissetulek pärast lõpetamist on küll magistrikraadi omandanute omast kõrgem, kuid erinevused ei ole suured. Uuringu „Edukus tööturul“ järgi (Leppik 2019: 25) oli 2005.‒2016. aastatel doktoriõppe lõpetanute keskmine brutosissetulek 2017. aastal 1939 eurot kuus, mis on vaid 120 eurot kõrgem kui integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute keskmine kuusissetulek (1819 eurot) ning 301 eurot kõrgem kui magistrikraadi omandanute sissetulek (1529 eurot). Uuringus „Eesti doktorantide karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“ vaadeldi doktorikraadi kui eelduse esinemissagedust CV Online ja CV Keskuse era- või avaliku sektori töökuulutustes.19 11. juuni 2017 seisuga oli portaalis kokku 18 237 kuulutust, millest vaid üks eeldas soovituslikult doktorikraadi või samaväärset töökogemust. Sama kuupäeva seisuga oli CV Keskuse portaalis 18 123 töökuulutust, kuid neist ükski ei eeldanud doktorikraadi. Ülikoolide kodulehtedel olevatel töökuulutustel oli doktorikraadi nõue samas selgemalt välja toodud. Üle 60% nii TÜ kui ka TTÜ kodulehtedel olevatest aktiivsetest töökuulutustest eeldas doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Erinevalt teistest ülikoolidest nõuavad nt TÜ ja TLÜ lektori ametikohale kandideerijatelt doktorikraadi. Esitatud statistika näitab selgelt, kuidas doktorikraadi nõue tööturul akadeemilise ja mitteakadeemilise sektori vahel varieerub. Erasektori huvi palgata doktorikraadiga töötajaid on Eestis väike, kuna Eesti majanduses puuduvad piisava suuruse ja selliste vajadustega 18 Halapuu, V. (2015). Oskuste ja hariduse mittevastavuse mõõtmine Eestis PIAACi andmete baasil: PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 7. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. 19 Kindsiko, E., Vadi, M., Täks, V., Loite, K., Kurri, K. (2017). Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. 6 ettevõtted, kes panustaksid teadus- ja arendustegevusse ning palkaksid doktorikraadiga tippspetsialiste. Samuti ei pruugi tööandjad osata doktorikraadiga töötajate potentsiaali tulemuslikult rakendada ega olda kindlad, et doktorikraad tagab paremad oskused ja teadmised, võrreldes madalama astme kõrgharidusega.20 Tihti peetakse doktorikraadi olemasolu mõnele ametikohale kandideerimisel pigem takistuseks kui eeliseks ning kandidaati ametikohale ülekvalifitseerituks.21 Vähesed võimalused erasektoris doktorikraadile vastavat tööd leida vähendavad tõenäoliselt doktorantide motivatsiooni õpingud lõpetada või üldse doktorantuuri astuda. Eelnevalt nimetatud põhjused on loonud olukorra, kus Eesti üliõpilastel on vähenenud huvi doktorantuuri astumisel. Iga-aastaselt on vähenenud doktoriõppesse vastu võetud Eesti doktorantide osakaal. Veel 2015/2016. õppeaastal moodustasid doktoriõppesse vastuvõetutest eestlased 81% ja välisdoktorandid 19%, siis 2019/2020. õppeaastal oli vahekord juba 60% vs 40% Eesti ja välisdoktorantide vahel.22 Seega on doktoriõppesse sisse astunute hulgas märgatavalt vähenenud Eesti doktorantide osakaal, mis ohustab tugevalt tulevikus Eesti teadlaste järelkasvu. 1.3. Doktoriõpe valmistab eelkõige ette akadeemiliseks ja vähem ülikooliväliseks karjääriks Doktorikraadiga inimeste vajalikkuse ja rolliga on seotud ka teine peamine kitsaskoht. Praeguse doktoriõppe korralduse probleem on doktoriõppe vähene praktiline väljund. Ülikoolides tehtav teadustöö ei jõua piisavalt ühiskonna kasutusse või ei teki sellest hiljem ettevõtlusele lisandväärtust. „Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007‒2013“23 toob teadus- ja arendustegevuse kitsaskohana välja, et „Eestis ei arendata aktiivselt kohalikke teadmistepõhiseid konkurentsieeliseid, mis on olulised teadmiste ja tehnoloogia siirdeks vajaliku absorbeerimisvõime ning kvaliteetsete välisinvesteeringute kaasamiseks tarviliku konkurentsibaasi kujundamiseks.“ Kokkuvõttes nenditakse strateegias, et peamiselt takistab teadus- ja arendustegevuse edasist arengut ebapiisav inimressurss. Tootlikkuse kasvu ja ettevõtete konkurentsivõime arengut pärsib ettevõtete vähene tehnoloogiline- ja arendusvõimekus – napib tänapäeva kõrgtehnoloogiat valdavaid insenere ja spetsialiste.24 Keskse probleemina on välja toodud ettevõtete vähesed teadmised innovatsiooni olulisusest ning sellest tulenevalt napid investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Nii akadeemilise kui ka muu teadus- ja arendustegevuse võti on kvalifitseeritud tippspetsialistide olemasolu ja juurdekasv. Praegune doktoriõppe korraldus on eelkõige suunatud akadeemilise järelkasvu taastootmisele ning ei võimalda edukalt ega piisavalt ehitada silda Eesti teaduse ja majanduse vahele, kuigi paljud doktorikraadi omandanud võiksid panustada ettevõtlusesse või laiemalt väljapoole akadeemilist maailma. Ülikooli vajadustele keskenduv doktoriõpe ei ole piisavalt suunatud doktorikraadiga inimeste väärtustamisele ja suuremale rakendamisele eraettevõtetes ja muudes organisatsioonides.25 Doktoritööde teemad ei vasta kõige paremini tööandjate tegevusprofiilile ning seetõttu on raske leida teadustöö 20 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus (2018). Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. 21 Kindsiko, E., Vadi, M., Täks, V., Loite, K., Kurri, K. (2017). Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool, 25, 66. 22 Eesti hariduse infosüsteem 23 https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/riiklik_struktuurivahenidte_kasutamise_strateegia.pdf 24 Kõiv, K., Haaristo, H.-S. (2016). DoRa ettevõtlusdoktorantide meetme tulemuslikkuse hindamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 25 Roolaht, T. (2014), Ettevõtlusdoktorantuuri (Industrial PhD) koostööprogramm. Tartu. 7 ühisosa ülikoolivälise maailmaga. TAI strateegia näeb ette, et teadus- ja arendustegevus on Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning toetatakse ülikoolide ja ettevõtete koostööd. Lisaks akadeemilisele järelkasvule on Eesti ühiskonnas aga vaja ka kvalifitseeritud tippspetsialiste, kes oskavad uurimistöö kogemusele tuginedes lahendada probleeme, juhtida protsesse ja toetada innovatsiooni. Seda on vaja nii era-, avalikus kui ka mittetulundussektoris, et kujundada ühiskonnas tervikuna teaduspõhisemat lähenemist. 2. Sihtrühm Eesti ülikoolides õppima asuvad doktoriõppe üliõpilased. Punktis 1 nimetatud probleemid mõjutavad kõiki Eesti ülikoolides õppivaid doktoriõppe üliõpilasi. Demograafiliste trendide tõttu on üliõpilaste arv, sealhulgas ka doktorantide arv doktoriõppes viimasel kümnel aastal kahanenud. 2019/2020. õa õpib doktoriõppes kokku 2316 doktoranti, mida on 735 võrra ehk 24% vähem kui tippajal 2011/2012. õppeaastal (joonis 3). Doktorantide arv on siiski vähenenud väiksemas tempos kui üliõpilaste koguarv. 3500 80 000 3051 3044 2982 2928 2903 2833 70 000 3000 69 113 2634 67 607 2490 2412 60 000 2500 64 806 2316 59 998 55 214 50 000 2000 51 092 47 793 46 154 45 815 40 000 45 178 1500 30 000 1000 20 000 500 10 000 0 0 2010/11 11/12 12/13 13/14 14/15 15/16 16/17 17/18 18/19 19/20 Doktorantide arv Üliõpilaste arv Joonis 3. Doktorantide arv õppeaastati. Allikas: EHIS 2018/2019. õppeaastal toimus doktoriõpe Eestis kokku seitsmes ülikoolis, millest kuus on avalik-õiguslikud ja üks eraülikool. Ligikaudu pool doktorantidest õpivad Tartu Ülikoolis, kus doktorantide arv on viimastel aastatel absoluutnäitajana kõige enam langenud. Ainsana on doktorantide arv viimase kümne aasta jooksul kasvanud Eesti Kunstiakadeemias ja eraülikoolis Estonian Business School. Et nende ülikoolide doktorantide arv on küllaltki väike, 2018/2019. õa kõigest 5% kõikidest Eestis õppivatest doktorantidest, ei ole see kasv kuigivõrd mõjutanud üldist doktorantide arvu langust. Tabel 1. Doktorantide arv ülikoolide kaupa. Allikas: EHIS 2012/13 13/14 14/15 15/16 16/17 17/18 18/19 19/20 Eesti Kunstiakadeemia 50 50 47 52 58 57 57 59 Eesti Maaülikool 227 228 225 224 220 221 222 223 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 48 47 46 45 43 32 30 26 8  Estonian Business School 37 43 41 49 56 60 56 50 Tallinna Tehnikaülikool 794 782 762 737 644 597 534 504 Tallinna Ülikool 384 375 381 378 356 327 329 307 Tartu Ülikool 1 504 1 457 1 401 1 348 1 257 1 196 1 184 1 147 Riigipoolse rahalise toetusena on doktorantidele vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele (edaspidi ÕÕS) tagatud igakuine doktoranditoetus 660 eurot. ÕÕS § 5 järgi on doktoranditoetusele õigus doktorandil, kes on: - Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; - õpib doktoriõppes kas täiskoormusega või osakoormusega juhul, kui temalt ei nõuta õppekulude hüvitamist; - ei ole ületanud õppekava nominaalkestust; - on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant. 1800 70% 61% 1600 56% 54% 60% 1400 45% 50% 1200 40% 1000 40% 800 30% 23% 600 20% 400 10% 200 694 1164 1289 1600 1390 1311 0 0% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Doktoranditoetuse saajate arv Osakaal kõikidest doktorantidest Joonis 5. Doktoranditoetuse saajate arv ja toetuse saajate osakaal kõikidest doktorantidest. Allikas: EHIS Joonisel 5 on näha doktoranditoetust saavate doktorantide arv. Kui välja jätta 2014. ja 2017. aasta, siis on doktoranditoetust saanud doktorantide arv aastas püsinud suhteliselt stabiilne. Viimastel aastatel on doktoranditoetust saavate üliõpilaste osakaal üle 50% kõikidest Eesti ülikoolidesse immatrikuleeritud doktorantidest. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Doktoriõppe ümberkorralduste peamisteks eesmärkideks on kujundada doktorandile töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist ja tõstaks seeläbi doktoriõppe läbimise tõhusust. Oluline on muudatustega seoses tagada ka nooremteaduritele vääriine sissetulek. 9 Lõppeesmärgiks on suurem doktoriõppe tulemuslikkus, õppe tugevam seostatus ühiskonna vajadustega, doktorandi selgem positsioon ning doktorantide võrdne kohtlemine. Muudatuse tulemusena saavutame olukorra, kus valdav osa doktorantidest on seotud ülikoolis, TA asutuses või ettevõttes töölepinguga, mille põhisisuks on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritööga samas valdkonnas. See tagab doktorantidele selge tööülesannete sisu ja ulatuse. Kasvab doktoriõppe lõpetamiseni jõudmise kiirus ja suureneb lõpetamiseni jõudnute osakaal. Oluliselt kasvab väljaspool akadeemiat doktoritöö tegemiseks sõlmitud töölepingute, nn ettevõtlusdoktorantuuri/tööstusdoktorantuuri arv ja osakaal ning kasvab doktorikraadi väärtus ühiskonnas. Säilib ka võimalus omandada doktorikraad sarnaselt praegusele süsteemile (doktorant/üliõpilane) (joonis 6). Uus doktoriõppe mudel suurendab doktorantide karjäärivalikuid ja muudab senise jäiga akadeemilise karjäärimudeli mitmekesisemaks. Samuti luuakse võimalus doktoriõpingute raames ettevõtete ja ülikooli ning doktorantide senisest efektiivsemaks koostööks, mis tagaks teadustööde parema rakendatavuse ühiskonna heaks. Eesmärk on, et doktorant-nooremteadurid saaksid tulevikus Eesti keskmise palgaga võrreldavat palka. Senise doktoranditoetuse fondi arvelt eraldatakse ülikoolidele lisavahendid doktorant- nooremteadurite palkamiseks, täiendava kulu katmine nähakse ette kõrghariduse tegevustoetuse ning teaduse baasrahastuse kasvu ja muude teadusgrantide arvelt. Joonis 6. Doktoriõppe kontseptsioon II. Praegune olukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Doktoriõppe korraldust reguleerivad seaduse tasandil kõrgharidusseadus (KHaS) ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS). KHaS määratleb doktoriõppe, selle nominaalkestuse, doktoriõppesse kandideerimise üldnõuded. Täpsemad doktoriõppe nõuded, sh teadus- ja arendustegevuse või muu loometöö osakaal, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusega nr 62 „Kõrgharidusstandard“ (edaspidi ka KHS). Doktoriõppes 10 õppiva isiku toetust reguleerib ÕÕS. ÕÕS-is sätestatakse doktoranditoetuse saamise alused, tingimused ja kord. Doktoriõppe strateegilised alusdokumendid on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 26 ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014‒2020 „Teadmistepõhine Eesti“. TAI strateegia on seadnud eesmärgiks tagada 2020. õppeaastaks 300 doktorikraadi kaitsmise aastas, et hoida Eesti teaduse kõrget taset ja mitmekesisust. Strateegia kohaselt on vaja pöörata tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele ja tagada doktoriõppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh doktoranditoetused), jätkata doktoriõppe, nooremteaduri positsiooni ja järeldoktorantuuri toetamist. Teadus- ja arendustegevuse ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamiseks peetakse strateegias oluliseks ka ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ üks põhisuundi on tagada teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippteadlaste juurdekasv. TAI strateegia üks alaeesmärk on toetada kasvuvaldkondade teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu. Et tagada majanduse edasine konkurentsivõime ning liikumine teadmuspõhise majanduse suunas, peab doktorikraadiga inimesi olema nii palju, et neid jaguks nii ülikoolidesse akadeemilise järelkasvu tagamiseks, ettevõtetesse TA võimekuse ja innovatsioon suurendamiseks kui ka avalikku sektorisse teadmuspõhise poliitika kujundamiseks. 5. Tehtud uuringud Järgnevalt on antud ülevaade viimastel aastatel doktorantuuri ja doktoriõpet käsitlevatest uuringutest, mida on VTK koostamisel kasutatud: - „Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs“ (Eamets et al., 2014).27 Uuringuga analüüsitakse doktoriõppe efektiivsust väga mitmest aspektist. Käsitletud on doktoriõppe üldist korraldust ülikoolides ja riiklikke tingimusi, samuti doktorantide töötamist. Uuringus esile toodut on kasutatud peamiselt VTK 1. peatüki probleemipüstituses. - „Meetmete kogumi väljatöötamine doktoriõppe tugevdamiseks Eestis“ (Puura et al., 2006)28 keskendub samuti doktoriõppe peamistele probleemkohtadele Eesti ülikoolides. - K. Vassili ja M. Solvaku (2012)29 teadusartikkel „When failing is the only option: explaining failure to finish PhDs in Estonia“ ajakirjas „Higher Education“ toob statistilisele analüüsile tuginedes esile peamised põhjendused doktoriõppe katkestamisel. - HTM uuring „Kutse- ja kõrgharidusõpingud lõpetanute edukus tööturul 2017“ (Leppik, 2019)30 käsitleb õpingute, sh doktoriõpingute, lõpetanute tegevust pärast lõpetamist, sh keskmist teenistust tööturul. 26 Eesti elukestva õppe strateegia 2020 27 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40958/TIPS_doktorioppe_tulemuslikkuse_loppraport.pdf 28 https://www.researchgate.net/publication/228741457_Meetmete_kogumi_valjatootamine_doktorioppe_tugevda miseks_Eestis 29 http://kodu.ut.ee/~wass/wp-content/uploads/Published-Manuscript.pdf 30 https://www.hm.ee/sites/default/files/edukus_tooturul_2019.pdf 11 - „Oskuste ja hariduse mittevastavuse mõõtmine Eestis PIAACi andmete baasil“ (Halapuu, 2015).31 VTK koostamisel on uuringut kasutatud, et hinnata doktorikraadi väärtustamist ja vajalikkust Eesti tööturul väljaspool akadeemilist sektorit. - „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“ (Kindsiko ja Vadi, 2017)32 analüüsib doktoriõppe lõpetamist ja edasisi karjääriteid eri valdkondades. - „Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis: doktorite ja tööandjate seisukohad ja soovitused teaduskirjanduse ja teiste riikide kogemuse valguses“ (Roosalu et al., 2018). Uuringus käsitletakse ka ettevõtlusdoktorantuuri rolli teadmussiirde osana. - „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“ (Mägi et al., 2019)33 käsitleb Eesti kõrgkoolide akadeemiliste töötajate karjääri ja tööd, töökorralduse ja rahulolu, akadeemiliste tegevuste, asutuseväliste tegevuste ning organisatsioonikultuuri ja juhtimise valdkondades. - „ESF DoRa ettevõtlusdoktorantide meetme tulemuslikkuse hindamine“ (Kõiv ja Haaristo, 2016)34 on tellitud, hindamaks eelmise EL struktuuritoetuste perioodi doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa alaeesmärgi ülikoolide ja ettevõtete koostöö soodustamise tegevuse tulemuslikkust. - „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus“ (Mets ja Viia, 2018)35 on hariduse ja teaduse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos. - „Ettevõtlusdoktorantuuri (Industrial PhD) koostööprogramm“ (Roolaht, 2014)36 keskendub samuti eelmise struktuuritoetuste perioodi DoRa programmi ülikoolide ja ettevõtete koostöö soodustamise tegevuse hindamisele. Erinevalt Praxise uuringust on tegemist tegevuse vahehindamisega. 6. Kaasatud osapooled Doktoriõppe ümberkorraldusi hakati arutama juba kõrgharidusseaduse menetluse käigus 2018. aastal, kuid sisuliste aruteludeni ei jõutud. Küll aga peeti Rektorite Nõukoguga esimese tasandi arutelusid doktoriõppe kontseptsiooni osas. VTK väljatöötamisel konsulteeriti ning ka edasistesse aruteludesse kaasatakse Eesti ülikoolide, üliõpilaste, õppeasutuste juhtide, positiivselt evalveeritud TA-asutuste, ettevõtjate ja erialaliitude esindajad, sh Rektorite Nõukogu (RN), Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia (ENTA) ja Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL). III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH 31 https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_7_11juuni.pdf 32 https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/eesti_doktorite_karjaaritee_ja_seda_mojutavad_tegurid-1.pdf 33 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/11/APIKS-Eesti-2019.pdf 34 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/04/HP_DORAHIND_aruanne_l%C3%B5plik.pdf 35 http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/09/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf 36 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40961/TIPS_4.1_osaraport_Ettevotlusdoktorantuur.pdf 12   Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs VTK väljatöötamise käigus on analüüsitud ka mitteregulatiivseid lahendusi kehtivate seaduste raames. Oleme kaalunud järgmisi lahendusi: - Doktoranditoetuseks mõeldud rahastuse suurendamine. Käesoleva VTK punktis 1 on doktoriõppe kitsaskohana välja toodud doktorantide liigne hõivatus muu tööga, mis ei võimalda neil täiskohaga doktorantuurile keskenduda. Samuti on näha, et välisdoktorantide arv ja osakaal on kasvavas trendis37 ja Eesti üliõpilane pigem ei kaalu doktorantuuri astumist, sest peab seda perspektiivituks ühelt poolt sissetulekute ootustele mittevastavuse ning teiselt poolt doktorikraadi vähese väärtustamise tõttu väljaspool akadeemilist sektorit. Mitteregulatiivse võimalusena on võimalik doktoranditoetust suurendades lahendada doktorantide madala sissetuleku probleem ning tõenäoliselt seeläbi tõsta ka doktorantuuri astumise populaarsust, kuid ülejäänud doktoriõppe kitsaskohad, näiteks doktorikraadi madal väärtustamine ühiskonnas või doktorandi staatuse küsimus jääksid endiselt alles. Samuti ei ole kindel, kas ainult toetuse suurendamine suurendaks doktoriõpingutega lõpule jõudmise tõenäosust. Kehtiv õigusraamistik, kus doktoranti seob ülikooliga õppekava, loob olukorra, kus doktoranti nähakse eelkõige üliõpilase, mitte karjääri alustava teadurina. Üliõpilase staatus ei pruugi aga toetada doktoritöö kirjutamist, kuna sisuliselt on doktorandi puhul pigem tegemist teadustööd tegeva noorteadlasega. Samuti on aruteludes välja toodud, et olukord, kus doktorant saab õpingutes osalemise eest riigilt toetust, ei seo teda siiski piisavalt selgelt ülikooliga. Ainuüksi toetussumma tõstmisest ei pruugi piisata selleks, et põhitöö kõrvalt õppivad doktorandid vähendaksid oma põhitöö koormust ja pühenduksid rohkem õpingutele. See tähendab, et doktoranditoetuse summa tõstmine ei parandaks tõenäoliselt märgatavalt doktoriõppe tulemuslikkust. - Olemasoleva olukorra säilitamine. Doktorantide õppesse meelitamiseks ning nende olukorra parandamiseks kehtiva süsteemi raames on ülikoolid hakanud ise otsima võimalusi doktorantide sissetulekute suurendamiseks ja nende tihedamaks sidumiseks ülikooliga. Ülikoolid on leidnud, kas oma eelarvest või erinevatest projektidest, võimalusi maksta doktoranditoetusele lisaks täiendavat sissetulekut töötasu või stipendiumina. Selline lahendus paneb doktorandid ebavõrdsesse olukorda, sest ülikoolide võimalustest ja rahastamisallikatest sõltuvalt makstakse osale doktorantidest lisasissetulekut töötasuna ja teistele stipendiumina, mis tähendab erinevaid sotsiaalseid garantiisid. Samuti säilib probleem, mis on seotud doktorandi topeltstaatusega juhul, kui temaga on sõlmitud ka tööleping. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et doktoriõpinguteks on toetus, aga tööleping sõlmitakse mingite muude ülesannete täitmiseks, nt suuremahuline õppetöö läbiviimine vms, mis võib omakorda venitada õpingute lõpuleviimist või tekitada ka nt topeltfinantseerimise ohtu, sest ei ole selge, missugune osa doktorandi teadustööst on seotud õppetööga ning missugune töölepinguga. Samuti ei ole lisasissetulek tagatud kõikidele doktorantidele ühetaoliselt kõigis Eesti ülikoolides. 37 Haridussilm 13 - Senise regulatsiooni parem rakendamine. Praegust olukorda säilitades oleks võimalik lahendada probleem vaid osaliselt: parandada doktorantide tugisüsteemi, juhendamise kvaliteeti ning parandades atesteerimissüsteemi jms. Siiski ei lahendaks ainult tugisüsteemi ja juhendamise kvaliteedi tõhustamine doktorandi staatuse küsimust. Samuti on kaheldav, kas see täidab eesmärki määral, mis aitaks riigil jõuda püstitatud eesmärgini, et igal aastal jõuaks doktorikraadi kaitsmiseni vähemalt 300 doktoranti. Enamiku doktorantide jaoks ei ole doktoriõppe lõpetamine prioriteet, kuna samal ajal ollakse hõivatud ka tööga, millest sõltub valdav osa doktorandi sissetulekust. Kindlasti tuleb toetada nooremteadurite töökohti ja nendega seotud rahalist tuge, kuid arvestada tuleb ka sellega, et praegused nooremteaduri töölepingud hõlmavad sageli ka ülesandeid, mis ei ole seotud doktoritööga. Seetõttu on nooremteadurina töötav doktorant praegu sageli hõivatud teiste tööülesannetega, mis jäätavad tema doktoriõpingud tahaplaanile. Samuti on kehtiva süsteemi oluliseks kitsaskohaks see, et ta ei taga doktoranditele ühetaolist kohtlemist, sest ülikoolid püüavad leida vastavalt oma võimalustele doktorantidele lisasissetulekut, mis mõnel juhul on tööleping doktoritöö valdkonnas, mõnel juhul on tööleping mingi muu töö tegemiseks ning mõnel juhul täiendav stipendium doktorandile. Seega pole põhjust eeldada, et probleemi oleks võimalik lahendada vaid tugisüsteemi või juhendamise tõhustamise või nõudlikuma atesteerimise abil. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsed lahendused ei aitaks saavutada VTK eesmärki, kuna doktorant jääks ikkagi üliõpilase staatusse, doktoriõppe lõpetamise efektiivsus ei suureneks märgatavalt ja ka teised praegu doktoriõppega seotud probleemid jääksid lahendamata. Näiteks ei suureneks doktorantuuri praktilisus, seos uurimisgrupi tööga ning seos ühiskonnaga. Samuti jääb tihti just doktorantuuri aega pere loomine ja kodu soetamine, aga kommertslaene väljastavad pangad ei anna ainult doktoranditoetust saavale doktorandile eluasemelaenu, kuna tal puudub töötasu. Väikese doktoranditoetuse tõttu otsitakse sageli doktorantuuri kõrvale töö, mis võtab suure osa ajast ja mille tõttu katkestatakse tihti õpingud või pikenevad need mitme aasta võrra. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriikide regulatiivsete valikute analüüs või analüüsi kava seaduseelnõu koostamisel (koos põhjendusega) Vastavalt Eurydice akadeemiliste töötajate uuringule (2017)38 on doktorandid mitte üliõpilase, vaid töötaja staatuses Euroopa riikidest Norras, Hollandis ja Šveitsis. Doktoriõppega seotud töölepingud sõlmitakse suurema osa doktoriõppe üliõpilastega aga ka Taanis (tööleping 90- 95% doktorantidest), Luksemburgis (80%), Saksamaal (64%), Rootsis (62%) ja Soomes (50%). Probleemile lahendusi otsides on vaadeldud doktoriõppe regulatsiooni Põhjamaades. Rootsis reguleerib doktoriõpet Rootsi Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus, ingl k The Higher Education Ordinance (1993:100). Rootsis sõlmitakse doktorantidega töölepingud, mille alusel doktorandid keskenduvad peamiselt doktoriõpingutele. Kuni 20% ulatuses võivad doktorandid 38 Eurydice 2017. Modernisation of Higher Education in Europe: Academic Staff 2017. https://eacea.ec.europa.eu/national-policies/eurydice/content/modernisation-higher-education-europe-academic- staff-%E2%80%93-2017_en 14 ülikooli juures läbi viia õppetööd, tegeleda muu uurimistöö või haldusülesannetega. Üldjuhul sõlmitakse doktoriõpingute tööleping täistööajaga. Lepingu võib sõlmida ka väiksema töökoormusega, kuid töökoormus ei tohi olla alla 50%. Doktoriõpingute töölepingu võib sõlmida kaheksaks aastaks, s.o kahekordses doktoriõpingute pikkuses (4 aastat) ning teatud erisustel, näiteks haiguse tõttu akadeemilisel puhkusel viibimise võrra, ajateenistuses viibimise tõttu või valitava positsiooni täitmise tõttu ametiühingus, üliõpilasesinduses või lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra võib töölepingut pikendada.39 Taanis reguleerib kõrgharidusõpet ülikooliseadus ja selle rakendusaktina kehtestatud määrus.40 2013. a määruse kohaselt koosneb doktoriõppe õppekava peamiselt juhendaja juhendamisel läbi viidud teadustööst. Doktoritöö maht on Taanis 180 EAP-d ning sellest 30 EAP läbitakse õppetööna. Regulatsioonid kirjeldavad doktoriõppe individuaalplaani, doktorandi atesteerimist, doktoritööle esitatavaid nõudeid ja kaitsmist, kuid ei reguleeri lepingulisi suhteid doktorandiga. Valdavalt on doktoriõppe üliõpilastel doktoriõppe kestuse ajaks tööleping ülikooliga või ettevõtlusdoktorantuuri puhul ettevõttega.41 Norra ülikooliseadus42 reguleerib doktoriõpet väga vähesel määral. Ülikooliseadus annab õiguse sõlmida nooremteaduriga (doktorant) tähtajalise töölepingu, mille täpsustused on kinnitatud eraldi regulatsiooniga.43 Doktorandid on peamiselt töötaja staatuses ning neil on teiste töötajatega võrdväärsed hüved ja kohustused. Töölepingu pikkus on valdavalt neli aastat ja doktorandil on 25% mahus täiendavaid kohustusi (peamiselt õppetöö). Ka täiendavad kohustused peaksid olema seotud doktoritööga. Ettevõtlusdoktorantuuri jaoks on doktorandil ja ettevõttel või avaliku sektori asutusel võimalik taotleda rahastust Norra Teadusagentuurilt.44 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 9.1. Doktoriõppe kontseptsioon Käesolev VTK tegeleb vaid regulatiivsete aspektidega, mitte nt doktoriõppe sisuga, mis on ülikoolide vastutada. Koostöös ülikoolide ja teadusasutustega on HTM doktoriõppe tulemuslikkuse parandamiseks välja töötanud doktoriõppe kontseptsiooni, mille kohaselt lisaks üliõpilase staatusele tagab tulevikus ülikool enamikele doktoriõppes osalejale nooremteaduri ametikoha või läbiviidavast doktoritööst lähtuvalt muu asutus vastava ametikoha. Doktoranditoetus õppetoetuse liigina kaob ja doktoranditoetuse fondi asemel eraldatakse ülikoolidele lisavahendeid doktorant-nooremteadurite palkamiseks. Doktoriõppe läbiviimiseks ja doktorantide vastuvõtmiseks on pärast ümberkorraldusi järgmised võimalused: 9.1.1. Doktoriõppe efektiivsuse suurendamiseks tagatakse doktorandile ülikoolis nooremteaduri positsioon. Kavandatud muudatusega tagatakse doktoriõppesse immatrikuleeritud isikutele lepinguline nooremteaduri ametikoht, mille põhisisuks on doktoriõppe teemaga seotud teadustöö läbiviimine. Sõlmitava nooremteaduri lepinguga on võimalik senisest selgemalt määratleda 39 https://www.uhr.se/en/start/laws-and-regulations/Laws-and-regulations/The-Higher-Education- Ordinance/#chapter5 40 https://ufm.dk/en/legislation/prevailing-laws-and-regulations/education/files/engelsk-ph-d-bekendtgorelse.pdf 41 Eurydice. National Education Systems. Denmark. https://eacea.ec.europa.eu/national- policies/eurydice/content/denmark_en 42 https://www.regjeringen.no/en/dokumenter/act-relating-to-universities-and-univers/id213307/ 43 https://www.uhr.no/_f/p1/i83a1e613-4f72-4e3a-9852- 5289d556871b/regulations_post_doctoral_and_research_fellow.pdf 44 https://www.forskningsradet.no/en/apply-for-funding/funding-from-the-research-council/ 15 doktorandi kui nooremteaduri ja ülikooli vastastikused kohustused, mis siiani on olnud küllaltki üldsõnalised. Töölepinguline suhe nooremteaduri ja ülikooli vahel erineb oma olemuselt üliõpilase ja ülikooli omavahelisest suhtest. Üliõpilase staatus kohustab täitma õppekava ning töölepinguga võrreldes on üliõpilane oluliselt vabam oma tegevust korraldama ning töölepingus sätestatud vastastikused kohustused on konkreetsemad. Oma iseloomult sarnanebki doktoriõpe töölepingu seaduse mõistes pigem töö tegemisega kui traditsioonilise õppetööga, kuna suurem osa doktorandi tegevusest ei ole mitte erinevate õppeainete läbimine, vaid doktoritööga otseselt seotud teadustöö, mida doktorant teeb tööandja (juhendaja) juhtimise ja kontrolli all ja mille eest ta saab tasu. On doktorante, kelle suhe ülikooliga vastab juba praegu töösuhte tunnustele: suur osa õppekavast läbitakse teadustööd tehes juhendaja juhtimise ja kontrolli all. Sageli on doktorant võetud teadustöö tegemiseks tööle teadusprojektide juurde, kus ta küll tegeleb doktoritööga, kuid kannab muud ametinimetust. Töölepingu sõlmimisega kaasnevad nii doktorandile kui ka ülikoolile töösuhtest tulenevad kohustused ja vastutus. Seega kaoks ära seni kehtinud ebamäärane olukord, kus doktorandi staatus nii ülikoolide lõikes kui ka ühes ülikoolis, võib erineda. Ülikooliga sõlmitud töölepinguga tagatud nooremteaduri positsioon võimaldaks doktorandil tunda end samaväärsena ülikooli teiste akadeemiliste töötajatega, kõigi neile kehtivate kohustuste ja hüvedega, ning pühenduda doktorantuuri ajal oma teadustööle. Doktorandi doktoriõpingute aluseks saab olema tema teadustöö individuaalplaan, mis sisaldab teadustöö tulemusi ja ajagraafikut nendeni jõudmiseks. Individuaalplaani alusel toimub ka doktorandi perioodiline atesteerimine. Doktorandi individuaalplaani täitmine tähendab ühtlasi ülikooli ja doktorandi vahel sõlmitud töölepingu täitmist. Seeläbi saab ülikool ka suuremad õigused nõuda individuaalplaani täitmist ja vastasel juhul tööleping katkestada. Täpsemad protseduurid ja tingimused nooremteaduri töölepingu alustamiseks ja lõpetamiseks kehtestab ülikool. Oluline on mainida, et ka nooremteaduri töölepingut sõlmides jääb doktorant-nooremteadur üliõpilase staatusse. Säilib õppe- ja teadustöös edasijõudmise hindamiseks perioodiline atesteerimine ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras. Vastavalt kõrgharidusstandardis sätestatule vastab nooremteaduri ametikohale isik, kes on immatrikuleeritud doktoriõppesse. Seega atesteerimise mitte läbimine on aluseks nooremteaduri töösuhte lõpetamiseks. Töölepingu erakorralise lõpetamise korral jääb üliõpilase staatus alles, juhul kui lepitakse kokku uus individuaalplaan ning doktorant läbib edukalt perioodilisi atesteerimisi. Tihedam seotus ülikooliga võimaldab doktorandil suurendada koostööd nii juhendaja kui ka teiste akadeemiliste töötajatega, et arutada oma teadustöö teemaga seotud küsimusi ning aitab kokkuvõttes saavutada kiiremini ja paremini doktoriõppe eesmärke. Seega on eesmärk, et doktorant oleks keskendunud eelkõige oma teadustööle. Ülikoolide juures töötavad doktorant- nooremteadurid tunnetaksid tõenäoliselt oma juhendaja ja ka tööandja (ülikooli) ees suuremat vastutust kui doktorandid, kelle peamine töökoht on väljaspool ülikooli ning neil tekiks moraalne kohustus õpingud edukalt lõpetada. Nii Eesti kui ka välismaised uuringud ja ka doktorantide seas läbiviidud küsitlused kinnitavad, et doktorandi seotus ülikooliga, kuulumine uurimisgruppi ja teadusprojektidesse ning tööalase tegevuse seotus doktoritöö teemaga on doktorantuuri eduka lõpetamise väga olulised eeltingimused.45 Eri riikide kogemus tulemuslikkuse hindamisel näitab, et doktorandi põhitöö peaks olema doktoriõpingud ja teadustöö tegemine. Eraldi on vaja täpsustada, millises ulatuses võib nooremteadur täita oma teadustööga mitte seotud tööülesandeid. Kui doktorant-nooremteadur täidab individuaalplaani, tagatakse talle nominaalaja jooksul töötasu nooremteaduri palgana. Olulise muudatusena kaotatakse senine õppetoetuste 45 Eamets, R., Tamm, K., Tamm-Klaos, D., Aksen, M., Kärner, A. (2014). Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm. Tartu Ülikool. 16 ja õppelaenu seaduses reguleeritud doktoranditoetus ning asendatakse see nooremteaduri töötasuga kõrgharidusseaduses. Parima tulemuse tagaks, kui doktoriõppele pühendunud nooremteadur tunneks end doktorantuuris ülikooli täieõigusliku töötajana ega peaks toimetuleku tagamiseks otsima täiendavat sissetulekut. Ka doktoriõppe tulemuslikkuse analüüsist selgus, et doktoriõppe lõpetamisel on edukamad just täiskoormusega õppivad doktorandid, kes on finantsiliselt tugevalt ülikooliga seotud.46 Huvitava tulemusena leiti sama analüüsi raames, et lõpetamise tõenäosust mõjutas oluliselt just kindel palk ja toetus, mitte niivõrd projektidest saadav grandistipendium. Võrreldes palgaga on grandistipendium ebaregulaarsem ja sageli kindla tähtajaga, mis ei pruugi ühtida doktoriõppe tähtajaga. Seetõttu võib tekkida olukord, kus osa doktoriõpingute ajast jääks stipendiumiga katmata. Ka toodi soovitusena välja, et põhjalikult tuleks kaaluda nooremteaduri institutsiooni riiklikku rahastamist. Nooremteadurina töötamine peab aitama kaasa ka doktoritöö valmimisele. 9.1.2 Ülikooli, ettevõtete ja avaliku sektori vahelise koostöö suurendamiseks töötab doktorant väljaspool ülikooli, kuid ülikool toetab doktorandi õpinguid tööga seotud teadustöö juhendamisega. Juhul kui doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise asutusega, immatrikuleeritakse doktorant ülikooli üliõpilasena, kuid teadustöö läbiviimiseks on doktorandil võimalik sõlmida tööleping nimetatud ülikoolivälise asutusega. Ülikooliväliseks asutuseks võibolla teadus- ja arendusasutus, erasektori ettevõte, avaliku sektori asutus või ka mittetulundusühing. TA-asutusel, eriti korraliselt positiivselt evalveeritud TA-asutusel, kelle TA tegevus vastavas valdkonnas on hinnatud võrreldavaks rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega, on olemas vastav kompetents ning tingimused teadustöö, sh ka doktoritööks vajaliku teadustöö tegemiseks. Õppeõigus doktoriõppe korraldamiseks on vaid ülikoolil, kellele jääb lõplik vastutus kogu doktoriõppe, sh ka doktoritöö kvaliteedi tagamisel. Doktorandi, ülikooli ja TA- asutuse koostöö doktoriõppes on võimalik ning toimib ka kehtivas seadusraamistikus. Koostöö tõhustamiseks kavandatakse muudatusi teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise tingimustes, et TA-asutuste osalemisel valminud doktoritööd läheksid edaspidi arvesse lisaks ülikoolidele ka vastavatel positiivselt evalveeritud TA-asutustel. Ülikooliväliseks asutuseks võib lisaks TA asutusele olla nii erasektori ettevõte, avaliku sektori asutus või ka mittetulundusühing (lihtsuse huvides nimetatakse neid käesolevas VTK-s edaspidi ettevõtteks). Sellist kontseptsiooni on rahvusvaheliselt nimetatud ka ettevõtlus- või tööstusdoktorantuuriks (ingl k industrial PhD), mille põhimõte on, et doktorandi teadustöö lähtub ettevõtte või asutuse vajadusest ning seda tehakse ülikooli- ja ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel. Ettevõtlusdoktorantuuri peetakse väga mõjukaks sektoritevahelise teadmussiirde ja teaduse koosloome (ülikooli ja ettevõtte vahel) meetmeks, mis on kasulik nii ettevõttele kui ka doktorandile, kuna suurendab ettevõtete teaduse rakendamise võimekust, patendiloomet, eksporti ja müüki ning annab doktorandile uusi oskusi, praktilisi kogemusi ja tõstab tema kvalifikatsiooni tööturul.47 48 49 Ettevõtlusdoktorantuuri peamine eesmärk on kaasata 46 Ibid. 47 Hristov, H., Slavcheva, M., Jonkers, K., Szkuta, K. (2016). Intersectoral mobility and knowledge transfer. Preliminary evidence of the impact of intersectoral mobility policy instruments (Joint Research Centre Science for Policy Report No. EUR 28027 EN;). European Commission. 48 OECD (2019). University-Industry Collaboration: New Evidence and Policy Options, OECD Publishing, Paris. https://doi.org/10.1787/e9c1e648-en 49 Roosalu, T., Raudsepp, M. ja Aavik, K. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis: doktorite ja tööandjate seisukohad ja soovitused teaduskirjanduse ja teiste riikide kogemuste valguses. Tallinn: Tallinna Ülikool. 17 tippspetsialiste väljaspool akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide ja ettevõtete tihedamat ja pikemaajalist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd. Doktorantide sihipärane töö doktorantuuris, kus on ühendatud tööülesanded (ettevõtte vajadused) ja doktoritöö eesmärgid, suurendab nii doktorantide karjääriväljavaateid väljaspool akadeemilist maailma kui ka teadmusülekannet ülikoolide ja ülikooliväliste asutuste vahel.50 Doktorandid saaksid võimalikult varajases teadustöö faasis rakendada teadmisi töömaailmas. Ettevõtlusdoktorantuuri mudeli kohaselt on doktorant samaaegselt nii üliõpilase staatuses ülikoolis kui ka ettevõtte töötaja. Tekib kolmepoolne koostöö ettevõtte, ülikooli ja doktorandi vahel, mille sihiks on rakenduslik teadmusülekanne ja doktorikraadi kaitsja hõivevõimaluste parendamine. Seejuures on oluline, et kõik osalised kujundaksid ühise arusaama uurimistöö sihtidest ja tulemitest. Ettevõtlusdoktorant on ettevõtte palgaline töötaja ning osapoolte vastutuses lepitakse kokku ülikooli ja ettevõtte vahelises lepingus. Ettevõtlusdoktorantuuri tõhustamiseks on kavandamisel toetusmeetmed sarnaselt aastatel 2008‒2015 ellu viidud kõrghariduse rahvusvahelistumise programmi DoRa tegevusele „Teadusalase koostöö tugevdamine ülikoolide ja ettevõtete vahel“ ning sellele järgnenud 2015‒ 2023 ellu viidavale tegevusele „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Tegevustega rahastati nende doktorantide õpinguid, kes tegid teadustööd ülikooli ja mõne Eestis tegutseva äriühingu koostöö raames. Toetuse eelduseks oli doktorandi töökoht ettevõttes ning doktoriõppe raames tehtav rakendusliku suunitlusega uurimustöö. DoRa meetme tulemuslikkuse hindamisel pidasid nii ettevõtted, ülikoolid kui ka doktorandid meedet väga kasulikuks, kuna see pakkus doktorandile võimalust omandada praktilisi töökogemusi ettevõttes ja rakendada teadustöö tulemusi.51 Samuti aitas meede parandada kõikide osaliste üldist arusaama ettevõtete ja ülikoolide koostööst. Hindamise käigus selgus, et meetmes osalenud doktorandid jätkasid enamasti tööd ettevõtluses. Tõenäoliselt aitas meede kaasa ka doktorikraadiga inimeste väärtustamisele ettevõtetes ja osalenud ettevõtted on tulevikuski suurema tõenäosusega valmis palkama doktorikraadiga inimesi. Seetõttu tuleks ettevõtlusdoktorantuuri ka edaspidi riiklikult soodustada. Uue teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia raames on kavas töötada välja uus ettevõtlusdoktorantuuri meede, mille raames osaliselt kompenseeritakse ettevõtetele nende panus doktorandi töötasusse ning teadustöö juhendamisse. Ettevõtlusdoktorantide ja TA-asutuses töötavate doktorantide puhul kehtivad doktoriõpingutele ja doktoritööle samasugused kvaliteedikriteeriumid kui nooremteaduri positsioonis olevatel doktorantidel. Ülikoolivälise koostööpartneri juures töötamise korral peab doktorant endiselt järgima oma doktoriõpingute individuaalplaani ja täitma ülikooli poolt ette antud nõuded doktorikraadi kaitsmiseks. Kolme osapoole koostatav doktorandi individuaalplaan peab tagama tasakaalustatud õppe- ja töökohustuste jaotumise nii ülikoolis kui ettevõttes või TA-asutuses. 9.1.3 Doktorant-üliõpilane, kellel ei ole ülikooliga töösuhet Lisaks eelnevalt kirjeldatud doktoriõppesse astumise võimalustele on oluline säilitada ka võimalus, kus doktorant ülikooliga töölepingulisse suhtesse ei asu ehk sarnane tänasele eksternõppele. Eelkõige on selline mudel mõeldud neile doktorantidele, kes läbivad doktoriõpingud muu põhitöö kõrvalt ja kelle uurimistöö ei sobi ülikooli ja ettevõtte koostööl põhineva doktorantuuri ega nooremteaduri mudeliga või ei soovi doktorant sellist lepingut 50 Roolaht, T. (2014). Ettevõtlusdoktorantuuri koostööprogramm. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm. Tartu Ülikool. 51 Kõiv, K., Haaristo, H.-S. (2016). DoRa ettevõtlusdoktorantide meetme tulemuslikkuse hindamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 18 sõlmida. Sellisel juhul leiab doktorant ülikoolist ise endale juhendaja ja teadustöö teema. Doktorant-üliõpilasena saavad oma doktoritöö lõpetada ka need isikud, kes on varem doktoriõppe katkestanud. Sellisel juhul oleks doktorant ainult üliõpilase staatuses, täites doktoriõppe õppekava vastavalt individuaalplaanis kokkulepitud ajakavale, aga ilma riikliku toetuseta. 9.2. Muudatused kehtivates regulatsioonides Doktoriõppe kontseptsiooni muutumisest lähtudes tuleb teha muudatusi järgmistes regulatsioonides: 9.2.1 Doktorant-nooremteaduriga sõlmitava lepingu liik ja põhimõtete määratlemine. VTK väljatöötamise raames kaaluti mitmete töösuhet reguleerivate lepinguliikide kasutuselevõttu, eelkõige tähtajalist ja tähtajatut töölepingut, käsunduslepingut ja töövõtulepingut. Doktoriõpingud on oma olemuselt seotud saabuva sündmusega – õppest väljaarvamisega, kas omal soovil, doktoriõppe nõuete mittetäitmise või täies mahus täitmise tõttu. Seega saab antud juhul kohaldada vaid tähtajalist lepingut. Töölepingu sõlmimise ja ülesütlemise põhimõtteid reguleerib üldseadusena töölepingu seadus, mille kohaldumisel tagatakse töötajale seadusest tulenevad töötingimused. Võlaõiguslikud käsundusleping ja töövõtuleping võimaldavad vajaminevas kokku leppida paindlikult ning konkreetseid töötingimusi ei pea ette nägema. Võlaõiguslikku lepingusse saab kaasata kõik osapooled korraga, st vajadusel nii doktorandi, ülikooli kui kolmanda osapoole (nt teadus- arendusasutuse või muu asutuse, kelle kaasabil doktorant teadustööd teeb). Samas ei paku võlaõiguslik leping doktorandile akadeemilise töötaja staatust ning peamised riskid on doktorandi kui nõrgema lepingupoole kanda. Soovides tagada doktorandile paremad sotsiaalsed garantiid ning aidata kaasa doktorandi ja ülikoolipoolse juhendaja ja meeskonna koostööle, on otsustatud edasi minna tähtajalise töölepingu variandiga. Käesolevalt on õigusaktide muutmise eesmärgiks luua regulatsioon, mille alusel töölepingu sõlmimise korra kehtestab ülikool ning tähtajalise töölepingu sisuks on nooremteadurina töötamine. Kehtiv töölepingu seadus võimaldab ülikoolil sõlmida kaks järjestikust kuni viieaastast tähtajalist töölepingut. Partneritega arutelul on pakutud ettepanekuna sõlmida rohkem kui kaks järjestikust tähtajalist lepingut, ilma et nad muutuks tähtajatuteks lepinguteks, nt 1+3+1 aastat kestvad lepingud, või rohkem tähtajalisi lepinguid tingimusel, et sõlmitavate lepingute summeeritud kestus ei ületa teatud perioodi. Samuti on võimalik kehtestada tingimus, et nooremteaduri lepingu võib sõlmida neljaks aastaks ning seda kuni aasta võrra pikendada või seada eritingimused ettevõtlusdoktorantuuris olevate nooremteadurite töölepingutele. Seadusemuudatuse väljatöötamise käigus tuleb täiendavalt partnerite sh Sotsiaalministeeriumi esindajatega kaaluda sõlmitavate tähtajaliste töölepingute võimaliku pikkuse ning järjestikuste lepingute arvu erisuse sätestamise vajalikkus KHaS-is. Nooremteadurina töötamise aeg arvestatakse doktoriõppe õppekava täitmisena. Doktoriõppe perioodi vältel jälgib tööandja ehk ülikool töölepingu täitmist, sh hindab doktorandi edasijõudmist perioodilise atesteerimise käigus. Kavandatava regulatsiooni kohaselt on õppest väljaarvamine alus ka töölepingu lõpetamiseks. Sellega seoses on vaja sätestada doktorant- nooremteaduri regulatsioon selliselt, et nooremteaduri töölepingu sõlmimise ja ülesütlemise aluseid reguleerib töölepingu seaduse üldnormidele erinorme kehtestav KHaS. Tähtajalist töölepingut ei või pooled töölepingu seaduse kohaselt korraliselt üles öelda52, seega on lepingu lõpetamine võimalik ainult erakorralise ülesütlemise kaudu. Erakorralise ülesütlemise alusena tuleb KHaS-i lisada atesteerimise mitteläbimine, töölepingu rikkumine ja eksmatrikuleerimine. 52 TLS § 85 lg-d 2, 5 19 9.2.2 Doktoranditoetuse maksmise lõpetamine. Doktoranditoetuse saamise alused, tingimused ja kord on reguleeritud ÕÕS-s. ÕÕS § 5 lg 3 sätestab üldise raamistiku doktoranditoetuse saamiseks. Doktoranditoetus õppetoetuse liigina kaob ja doktoranditoetuse fondi asemel eraldatakse toetust nooremteadurite palkamiseks. Nooremteadurite palkade katteallikatena nähakse tulevikus kasvavat kõrghariduse tegevustoetust ja teaduse baasahastamist ning ülikoolide ja TA asutuste teadusprojekte. Seejuures arvestatakse ka töötasudega kaasnevate maksudega, mida ülikool peab edaspidi arvestama. Kuna doktoranditoetuse mõiste seaduses kaob, tuleb muuta ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse asjakohaseid sätteid. 9.2.3 Kõrgharidusõppe üldisi regulatsioone puudutavate sätete muutmine KHaS-is, mis seoses doktorant-nooremteaduri lepingulise suhtega enam doktorantidele ei kohaldu:  täis- ja osakoormusega õppimise regulatsiooni KHaS §-s 14 muudetakse selliselt, et see ei puuduta doktoriõpet – doktorandi koormuse määratleb tulevikus väljatöötamiskavatsuse kohaselt individuaalplaan, mis doktorant-nooremteaduril ja ettevõtlusdoktorandil on seotud tema töölepinguga;  üliõpilase õiguste ja kohustustega seotud muudatused KHaS §-s 15. Doktorandile kehtestatakse erisused nominaalse õppeaja pikenemise osas. Täiendavat arutelu vajab eelnõu väljatöötamisel, missugused üliõpilase õigused jäävad kehtima ka tulevikus doktorantidele. Näiteks on võimalik, et kaob õigus akadeemilisele puhkusele omal soovil, sest edaspidi nähakse nooremteaduritele puhkus ette töölepingu alusel vastavalt töölepingu seadusele. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Lepinguvabaduse (vaba eneseteostus) ja ülikooli autonoomia põhimõtted. Põhiseaduse § 19 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Lepinguvabadus tähendab valikuvabadust sõlmida või mitte sõlmida mis tahes sisuga leping. Seetõttu on üldine vabadus põhiõigusena privaatautonoomia alus. Riigikohus on pidanud ka privaatautonoomiat ennast üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse kuuluvaks. Lepingute sõlmimise vabadus tähendab, et üksikisik on vaba otsustama, kas ja kellega ta sõlmib lepingu. Lepingute sõlmimise vabadust võib piirata nii enesepiirangute kui ka seadusega. Seega on lubatud teatud tingimuste esinemisel nooremteadurina töötava doktorandi töölepingu sõlmimise kohustuslikkus õigusloomes. Isikule jääb lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt valikuvabadus sõlmida tööleping ülikooliga, asudes nooremteadurina doktoriõppesse, või töötada väljaspool ülikooli, olles töölepingu alusel ettevõttes seotud doktoriõppega haakuvate teemadega, ja olla seeläbi samal ajal ülikoolis. Kolmanda variandina on üliõpilasel võimalus valida ise teadustöö teema ja juhendaja ning astuda doktorantuuri üksnes üliõpilasena. Sel juhul ei saaks doktorant riiklikke toetusi ning peaks sellised doktoriõpingutega kaasnevad kulutused, mille kompenseerimiseks oli seni ette nähtud doktoranditoetus, katma ise töötasust või mõnest muust allikast. Seega on isikul endal õigus valida, kas ta soovib sõlmida doktoriõpingute läbimiseks töölepingu ülikooliga või ettevõttega või ei soovi ennast doktoriõpingute läbimiseks töölepinguga siduda. Otseselt doktoriõppega seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole. Mitmetes Euroopa Liidu ja kolmandates riikides on täheldatav suund rakendada doktorante ülikoolides töötajatena. Eelnõu on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. 20 VTK-s kavandatud muudatustega seondub Euroopa Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ klausel 5 (järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete võimaliku kuritarvitamise vältimiseks meetmete kehtestamine). Direktiiv puudutab VTK-d, kuivõrd doktorantidega on kavas sõlmida töölepingud tähtajaliselt seoses töö tähtajalise iseloomu ehk doktoriõppe nominaalkestusega. Lisaks seondub VTK-s kavandatud muudatustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, mis reguleerib tööaja korraldust. Nimetatud direktiivi artikkel 17 võimaldab teha erandeid direktiivi nõuetest (nt töö- ja puhkeaeg, puhkus) teatud gruppidele (nt tegevjuhid või muud iseseisva otsustusõigusega isikud) ja see annab võimaluse paindlikumaks töökorralduseks, mis võib olla doktorantide puhul nende töö iseloomust tulenevalt põhjendatud. Direktiivist lähtuva erandi alusel saab eelnõuga luua võimaluse doktorandi töösuhte paindlikumaks reguleerimiseks ja selle korduvaks pikendamiseks, ilma et vastav leping muutuks tähtajatuks. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Doktoranditoetuse kaotamine ning nooremteaduri palga loomine, mis tagatakse doktorant-nooremteaduri töölepinguga 1. Mõju sihtrühm nr 1 (doktorandid) a. Majanduslik mõju Doktoranditoetuse muutmine nooremateaduri palgaks muudab doktorandi lepinguliseks töötajaks. Doktorant-nooremteadur hakkaks doktoranditoetuse asemel saama töölepingu kohaselt palgana nooremteaduri töötasu. Pikem eesmärk on jõuda olukorrani, kus nooremteaduri töötasu võrdub vähemalt Eesti keskmise palgaga. Vaid doktoranditoetust saav doktorant on mitme ühiskondliku teenuse tarbimisel ebasoodsas positsioonis võrreldes töötasu teenivate inimestega. Näiteks ei pruugi doktorant saada pangalt ei krediitkaarti ega kodulaenu, kuna tema sissetulekuks on ei ole palk, vaid riiklik toetus, mis suurendab panga jaoks riski. Muudatuse rakendumisel oleks doktorant-nooremteadur ka krediidiasutuste silmis usaldusväärsem. Kuna enamik doktorante teeb oma teadustööd eluetapil, kuhu jääb aktiivsem pere loomine ja eluaseme soetamine, on laenukõlblikkus kindlasti tegur, mis mõjutab doktorantuuri astumist. Tõenäoliselt ei ole siiski tegu esmatähtsa küsimusega, st mõju võib hinnata keskmiseks. Muudatus mõjutaks kõiki nooremteaduri töötasu saavaid doktorant-nooremteadureid. Praegu saab doktoranditoetust aastas ca 1300 doktoranti. Negatiivne mõju on muudatusel doktorantidele, kes ei soovi mingil põhjusel sõlmida nooremteaduri lepingut ja kellele pärast muudatuste jõustumist ei maksta enam doktoranditoetust. Mõju ulatust ja tähtsust võib hinnata väikeseks, sest doktoriõppe võimalus ilma nooremteaduri ametikohata on eelkõige mõeldud neile, kes töötavad oma teadustööga mitteseotud ametikohal ning ei ole valmis doktorantuurile pühenduma täistööajaga. Ka praegu puudub sarnastel tingimustel doktoritööd tegevatel isikutel juurdepääs doktoranditoetusele täies ulatuses (juhul kui nad on eksternõppes) või osaliselt (kui nad on doktoriõppes osakoormusega). b. Sotsiaalne mõju  Suurim sotsiaalne mõju seisneb tõenäoliselt selles, et doktorantide staatus võrdsustub nooremteaduri positsiooniga. Kehtiv õigusraamistik loob olukorra, kus doktorant on eelkõige üliõpilane, mitte teadur, st praegu on doktorant staatuselt võrdne bakalaureuse- 21  või magistriõppe üliõpilastega. See ei pruugi olla motiveeriv doktoritöö kirjutamisel. Nooremteaduri positsioon võimaldab doktorantidel tunda end võrdväärsemana ülejäänud akadeemiliste töötajatega ning lisada motivatsiooni edukaks teadustööks. Nooremteadurina töötamine peaks aitama kaasa doktoritöö valmimisele ja motiveerima noori pärast doktorantuuri lõpetamist teadustööle pühenduma. Muudatuste oodatav mõju on doktoriõppe efektiivsuse suurenemine, kuna doktorandid-nooremteadurid on ülikooliga tihedamalt seotud ja see toetab nende sisemist motivatsiooni ülikoolis jätkata. Muudatus puudutab kõikide doktorantide edasist staatust, kuid sihtgrupi suurust arvestades ei ole muudatuse mõju oluline. Senisega võrreldes hakkaksid doktorant-nooremteadurile kehtima töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. Näiteks on töölepingu alusel töötajal õigus iga- aastasele puhkusele, talle laieneb kollektiivlepingu sõlmimise õigus ja kohalduvad töötervishoiu nõuded. Lisaks on töölepingu alusel võimalik haigestumise korral saada haigushüvitist. Seega oleks selgelt reguleeritud töötaja õigused ja kohustused, tööülesannete kirjeldus, puhkuse regulatsioon jne. 2018. aastal sai töist sissetulekut rohkem kui 500 eurot aastas 75% doktoriõppes olijatest. See tähendab, et enamik doktorantidel on praegu mingil moel kas ülikooli või muu asutusega töölepinguline suhe, kus teenitakse doktoranditoetusele lisaks töist tulu. Kuna eelnevalt nimetatud töölepingust tulenevad hüved on ka pragu ülikoolides töötavatele doktorantidele kohaldatud, ei laiene see sihtrühm kellele töölepingu seadus kohaldub märkimisväärselt ja seetõttu ei kaane muudatustega olulist mõju. 2. Mõju sihtrühm nr 2 (riik) a. Majanduslik mõju  Muudatuse eesmärk on parandada doktoriõppe efektiivsust, mille tulemusel suureneks doktorikraadi kaitsnute arv. Seega suureneb doktorikraadiga inimeste hulk ühiskonnas, mis aitab suurendada tippspetsialistide hulka ning see omakorda laiendab teadmistel ja innovatsioonil põhineva mõttelaadi kandepinda ühiskonnas. Palgauuringute järgi on doktorikraadiga inimeste keskmine palk bakalaureuse- ja magistrikraadiga inimeste omast suurem. See tähendab, et doktorikraadiga inimesed töötavad üldjuhul tööturul suurema lisandväärtusega töökohtadel ning loovad uut teadmist. See aitab muuta Eesti majandust teadmistel ja innovatsioonil põhinevaks, mis on ümber arvestatav majanduslikuks kasuks. Arvestades sihtgrupi suurust, saab muudatuse mõju kogu riigi majandusele hinnata positiivseks, kuid keskmiseks. b. Sotsiaalne mõju  Eesti ühiskonnas on doktorante osakaaluna OECD keskmisest vähem ning sageli ei ole doktorikraadiga inimesed tööturul hinnatud, vaid neid peetakse sageli ülekvalifitseerituks. Suurem doktorikraadiga inimeste osakaal ühiskonnas ja doktorandi staatuse muutmine nooremteaduriks aitab murda seda arusaama ning doktorante ja doktorikraadiga inimesi ühiskonnas rohkem väärtustada. Arvestades sihtgrupi suurust, saab muudatuse mõju kogu ühiskonnale hinnata pigem väikeseks, kuid siiski positiivseks. 3. Mõju sihtrühm nr 3 (ülikoolid) a. Majanduslik mõju 22   Doktorandid täidavad teadustööde ja -projektide elluviimisel olulist rolli. Nende ülesanded on sageli seotud uurimistöö praktilise, andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise osaga, andes sedasi olulise panuse projekti edukasse valmimisse. Doktorandi staatuse võrdsustamine nooremteaduri omaga suurendab doktorantide sisemist motivatsiooni pühenduda teadustööle, kuna sel juhul oleks projektis tegu võrdsema teaduri-nooremteaduri, mitte juhendaja-üliõpilase suhtega. Nooremteadur on akadeemiline töötaja ning tegu on karjääri alustava teadlasega. Kõik see väljendub lõpuks teadusprojektide kvaliteetsemas elluviimises, mis võimaldab teadusgruppidel taotleda rohkem teadusgrante ning selle abil ülikoolidesse raha kaasata. Mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna kindlasti ei leia kõik doktorant-nooremteadurid rakendust teadusgruppides. Ka mõju olulisust võib pidada keskmiseks, kuna paljud doktorandid töötavad ka praegu ülikoolides nooremteaduritena. Töölepingu seaduse järgi on ülikooli ülesanne tagada doktorant-nooremteadurile füüsiline töökoht ning töö tegemiseks vajalikud vahendid (nt arvuti), samuti maksta vajadusel ajutise töövõimetuse hüvitist, kompenseerida kokkuleppel lähetuskulud ning tagada töötervishoiu arstliku läbivaatuse kulud jm. Samas on juba praegu ülikoolil kohustus tagada doktorandile teadustööks vajalikud vahendid, mille tõttu ei ole tegemist olulise mõjuga. Lisakulu tekib ülikoolidele neil juhtumitel, kui siiani on tagatud doktorantide sissetulek stipendiumina, aga tulevikus tuleks maksta töötasu ning sellelt maksud. b. Sotsiaalne mõju  Doktoriõppe üks eesmärke on suurendada ülikoolides ja teadusasutustes õppejõudude ja teadlaste akadeemilist järelkasvu. Nt nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolis on lektori ametikoha tingimuseks doktorikraadi olemasolu. Et tagada piisav akadeemiline järelkasv, on oluline, et Eestis oleks piisavalt doktorikraadi inimesi. Kuna seadusemuudatuste eesmärk on suurendada erasektoriga koostööd tegevate ja lõpetamise järel erasektorisse suunduvate doktorantide arvu, võib eeldada, et akadeemilisse sektorisse jäävate doktorite arv ei suurene. Samas ei ole karta ka tuntavat langust, kuna selle tasandaks doktoriõpingute efektiivsuse kasv ja katkestamise vähenemine, mis on muudatuste üks peamisi eesmärke. Mõju olulisust võib pidada keskmiseks, kuna kindlasti ei jätka kõik doktorant-nooremteadurid akadeemilist karjääri. Mõju võib kindlasti pidada positiivseks, kuna akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamine on tähtis kvaliteetse kõrghariduse ja teaduse kindlustamiseks tulevikus. 4. Mõju sihtrühm nr 4 (nooremteaduritega koostööd tegevad asutused) a. Majanduslik mõju  Ettevõtete ja doktorantide vaheline koostöö (ettevõtlusdoktorantuur) suurendab koostööd ülikoolide ja teiste asutuste vahel (ettevõtted, teadus- ja arendusasutused, avaliku sektori asutused jne). Selle abil toimub teadmussiire ülikoolidest teistesse asutustesse ja teadustöö tulemused leiavad rakendust väljaspool ülikooli. Tõuseb asutuste teadus- ja arendustegevuse alane teadlikkus, võimekus ja teadmusmahukus, mille abil on võimalik luua lisandväärtust. Lisaks aitab ülikoolide ja ettevõtete tihedam koostöö vähendada teaduse ja ettevõtluse vahelist lõhet, ettevõtted suudavad uusi teadmisi ja tehnoloogiaid rakendada ning teaduse väljundid ja tulemused on vastavuses majanduse vajadustega. Doktorikraadiga inimeste laiem kaasamine ühiskonna erinevatesse sfääridesse, sh ettevõtlusse, aitab kaasa doktorantide laiemale rakendamisele väljaspool akadeemilist sektorit ning suurendab nende väärtust ettevõtete silmis. Mõju doktorantidega koostööd tegevale asutusele on positiivne, kuna suurendab 23  asutuse teadus- ja arendustegevuse võimekust, kuid arvestades sihtgrupi suurust ehk ettevõtetega koostööd tegevate doktorantide arvu, võib mõju olulisust pidada keskmiseks. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatud muudatuste tulemusel hakkavad ülikoolid doktorant-nooremteaduritega sõlmima töölepinguid, millega kaasneb ülikoolidele suurem halduskoormus. Samas ei ole mõju tähelepanuväärne, sest ka kehtiva regulatsiooni puhul on paljude doktorantidega sõlmitud mingis ulatuses töölepingud. Nn ettevõtlusdoktorantuuri laiendamisel tuleb täiendavalt sõlmida lepingud ülikooli, doktorandi ja doktorandiga koostööd tegeva asutuse vahel. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kulud. Doktoranditoetuse asendamisel nooremteaduri töötasuga, säilitades doktorant- nooremteaduri senise sissetuleku (660 eurot kuus), tekib täiendav maksukulu kohustus ligikaudu 4,5 miljonit eurot. Sellisel juhul tuleks doktorandile nt 2020. aastal tagada brutopalk 726 eurot, millelt makstakse makse. Lisanduks eelkõige füüsilise isiku tulumaks ning suureneks ka sotsiaalmaksu kulu. Täpsemalt jaotuvad kaasnevad maksud järgnevalt: - lisanduv kogumispension (maksumäär 2%) - ~ 250 000 eurot; - lisanduv isiku töötuskindlustus (maksumäär 1,6%) - ~ 200 000 eurot; - lisanduv isiku tulumaks (maksumäär 20%) - ~ 2 400 000 eurot; - täiendav sotsiaalmaksukulu (maksumäär 33%) - ~ 1 500 000 eurot; - lisanduv tööandja töötuskindlustus (maksumäär 0,8%) - ~ 150 000 eurot. Oluline on märkida, et kuna tegemist on maksudega, siis laekuvad need tagasi riigieelarvesse, st ei mõjuta eelarvepositsiooni. Perspektiivis loodame nooremteadurite töötasu viia võrreldavaks Eesti keskmise palgaga, kuid selle täiendava kulu katmist nähakse ette kõrghariduse tegevustoetuse ja teaduse baasrahastuse kasvu ning muude teadusgrantide või lepingute arvelt. Võttes aluseks nt RES 2019-2022 prognoositava riigi keskmise brutopalga 2021. a (1540) oleks süsteemi täieliku rakendumise korral lisavahendite vajadus võrreldes 2020. aasta doktoranditoetuseks ja sotsiaalmaksu katmiseks ettenähtud vahenditega ca 19,5 miljonit eurot. Sellest ca 11 miljonit moodustaksid riigile tagasi tulevad maksud – füüsilise isiku tulumaks, täiendav sotsiaalmaks, töötuskindlustus. Tulud. Otsest mõõdetavat tulu muudatuste rakendamisega ei kaasne, kuid samas doktoriõppe efektiivsuse kasvades kasutatakse paremini ka doktoriõppe korraldamiseks ülikoolidele eraldatud tegevustoetust. Kaudse tuluna suureneb doktorikraadiga inimeste hulk nii haridussektoris kui ka ettevõtluses, neid väärtustatakse rohkem, nad loovad rohkem lisandväärtust ja teenivad suuremat palka makstes riigile rohkem makse. 14. Edasine mõjude analüüs 24 VTK koostaja ei tuvastanud esmase mõjuanalüüsi käigus ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid. Seetõttu selgub edasise mõjude analüüsi vajalikkus pärast seda, kui huvirühmad on andnud väljatöötamiskavatsusele tagasisidet. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Regulatiivne lahendus. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise X tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, sest muudatused käsitlevad vaid osa muudetavas seaduses esitatud regulatsioonidest. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmisel tehakse lisaks muudatused veel järgmistes õigusaktides: - kõrgharidusseadus; - töölepingu seadus; - ravikindlustuse seadus; - sotsiaalmaksuseadus. Eelnõu vastuvõtmisel on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrust nr 62 „Kõrgharidusstandard“ ja rahandusministri 31. detsembri 2003. a määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks ülikoolidele, positiivselt evalveeritud TA-asutustele, Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale. Seaduseelnõu väljatöötamisse kaasatakse lisaks üliõpilaste, ülikoolide ja TA-asutuste esindajatele ka Sotsiaalministeerium. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi plaanis ei ole. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg Kontseptsiooni ei kavandata. 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni August - september 2020 ja kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.01.2022. 22. Vastutavate ametnike nimed ja Allan Padar – [email protected] (735 kontaktandmed 4070); Kristi Raudmäe – [email protected] (735 0186); Maarja Olli – [email protected] (735 4039); Tiina Silem – [email protected] (735 4066). 25 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0317 - Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3475e71a-b4cc-41b9-befd-016de6658ba2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3475e71a-b4cc-41b9-befd-016de6658ba2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main