EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0307 - Rapla maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.04.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/68a5c84a-9ce3-4633-bee7-be32a20d317d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/68a5c84a-9ce3-4633-bee7-be32a20d317d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
19.03.2020 nr 1-4/19/5657-2
Rapla maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt
väljaarvamise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Rapla maakonna
looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” eelnõu dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
Marica-Maris Paju, 5336 5805
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaministri määruse
„Rapla maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine”
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri määrus „Rapla maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine”
on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel.
Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja 11 Rapla maakonnas asuvat looduse
üksikobjekti, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või hävinud. Loodusobjektide kaitse
alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele
kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti kaitse planeerimise büroo
kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post
[email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja
nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse
planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 5349 4399, e-post
[email protected]) ja
keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja
kinnitamisel on Piret Palm, (tel 626 0730, e-post
[email protected]).
Käesoleva määruse ettevalmistamisel töötati läbi teadaolevad loodusobjektide kaitse alla
võtmise dokumendid ning 2017. aasta aprillist augustini inventeeriti kõik 1. aprill 2017. aasta
seisuga keskkonnaregistris olevad Rapla maakonna praegustes piirides asuvad kaitstavad
looduse üksikobjektid, mille kohta on keskkonnaregistris kaardimaterjal. Välitööd objektide
seisundi ja olemasolu hindamiseks tegid Keskkonnaameti spetsialistid Marica-Maris Paju,
Sander Laherand, Reet Reimann ja Kristel Tatsi.
2. Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendus
Määruses käsitletud objektid on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist
asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu
23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine”
punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele,
mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta”
kehtivus. 9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas,
et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse
üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni
nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need
ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva
looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kehtestatud
kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra
kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1
tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama
seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse
§ 10 lõike 6 kohaselt võtab looduse üksikobjekti kaitse alla keskkonnaminister ning lähtudes
eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või
kaitsekorra kehtetuks samuti keskkonnaminister. Üksikobjektid on kaitse alla võetud eri
aegadel eri taseme otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt
väljaarvatavate üksikobjektide kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad.
Tabel 1. Rapla maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused.
KR – keskkonnaregister, EO – eraomandisolev maa, MO – munitsipaalomandis olev maa,
RO – riigiomandis olev maa, JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa
Nr Objekt Asukoht Põhjendus
KR kood, nimi ja
paralleelnimi KR-s
1. Angerja põlispuud Kohila vald, Angerja põlispuud on jäänuk 1959. aastal kaitse
KLO4000563 Angerja küla alla võetud endisest Angerja mõisa pargist.
Juba 1964. aastal olid pargi asemel kaitse all
Angerja põlispuude grupp (mõlemad kohaliku
tähtsusega objektina). Selline tüübi muutus
viitab objekti degradeerumisele.
Puuduvad andmed 1959. aastal kaitse alla
võetud pargi suuruse kohta, kuid aktis on
märge, et pargis leidub põlispuid
ümbermõõduga kuni 320 cm. 1964. aasta aktis
puuduvad andmed kaitse alla võetud
põlispuude arvu ja mõõtmete kohta, samuti
põhjendus, miks muudeti objekti nime.
KR-s on objekti pindalaks loetud 0,5 ha ja see
on kaardile kantud punktobjektina. Looduses
kasvab suuri puid endise Angerja mõisa pargi
alal, mis asus ajalooliselt linnuse varemete
ümber ja vallikraavi nõlvadel (EAA.3724.4.7
leht 1). Mõisa hooned on kõik hävinud ja ei ole
võimalik öelda, kas mõni praegu alal
kasvavatest puudest võis kompositsiooniliselt
olla seotud vaadetega peahoonest. Alles on vaid
keskaegse vasallilinnuse varemed, mis on
arhitektuurimälestis (reg nr 15230).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel oli
1970. aastate ülevaatuse ajal haljastus
„ilmekasˮ, kuid ei täpsustata, mida see
tähendas. 2017. aasta suvel ei olnud park
tuvastatav. Alal kasvab suurel hulgal
erivanuselisi isekülvseid lehtpuid, kuid
puuduvad märkimisväärsed põlispuud ja
põlispuude jäänused (tüükad, kännud), mis
võimaldaks hinnata kunagiste põlispuude arvu
ja asukohta.
2
Alal ei ole ühtegi erakordsete mõõtmetega
puud, mis kvalifitseeruks kaitsealuseks looduse
üksikobjektiks ja alal ei ole looduskaitselist
väärtust ka puistuna, mistõttu arvatakse
Angerja põlispuud riikliku kaitse alt välja.
Objekt asub osaliselt eramaal ja osaliselt
munitsipaalmaal. KR-s on põlispuude rühma
ulatuseks märgitud 0,5 ha, kuid
piiranguvööndite kihil on tegu punktobjekti
piiranguvööndiga 0,77 ha. Sellest on
0,12 ha MO ja 0,65 ha EO.
2. ENSV TA Rapla vald, Rahnud on kaitse alla võetud 1964. aastal
Geoloogia InstituudiPirgu küla kohaliku tähtsusega objektina. Need asuvad
rändkivide geoloog Endel Rähni (1917–1994) suvekodu
kollektsioon (Mardi õues. Rahnude täpne arv ei ole teada, kuid
rändrahnud) „Ürglooduse raamatuˮ andmetel on 39 neist
KLO4001047 suured rahnud kõrgusega ligikaudu 1,5 m ja
ümbermõõduga kuni 10 m. Suurim rahn on
2,1 m kõrge ja selle ümbermõõt on 7,3 m.
Koostiselt on rahnud gneissid ja graniidid.
Kuigi erineva kivimilise koostisega rändrahnud
moodustavad kollektsiooni, on need teisaldatud
oma algsest asukohast ja seega puudub neil
otsene looduskaitseline (teaduslik) väärtus.
KR-s objekti pindala puudub. Ükski kividest ei
ole märkimisväärsete mõõtmetega, mistõttu ei
ole otstarbekas ka mõne kivi eraldiseisva
loodusobjektina kaitse alla võtmine.
Kollektsiooni ajaloolis-kultuuriline väärtus on
pigem marginaalne ja rahnude teaduslik väärtus
on looduslikust asukohast teisaldamise tõttu
kadunud. Kuna rahnudel puudub teaduslik
väärtus ja need on koduõue dekoratiivsed
elemendid, arvatakse objekt riiklike
kaitsealuste loodusobjektide nimekirjast välja.
Objekt asub eramaal. KR-s piiranguvööndite
kihil on tegu punktobjekti piiranguvööndiga
0,77 ha.
3. Ilmandu-Sepa pärn Märjamaa vald, Pärn võeti kaitse alla 1964. aastal kohaliku
KLO4000348 Kesu küla tähtsusega objektina.
KR andmetel oli puu seest pehkinud ja üks haru
murdunud juba 1997. aasta ülevaatuse ajal.
2019. aasta detsembris pärna seni elus olnud
haru murdus ja KeA andis nõusoleku tüüka
eemaldamiseks.
Pärn on hävinud, mistõttu objekt arvatakse
3
riikliku kaitse alt välja.
Puu kasvas eramaal (0,77 ha).
4. Juuru saar Rapla vald, Juuru saar võeti kaitse alla 1959. aastal
KLO4000198 Juuru alevik vabariikliku tähtsusega objektina. EELIS-e
andmetel hävis puu 1991. aasta suve lõpus
(KR-s objekti piiranguvööndi ulatus puudub) ja
sellest ei ole midagi (kändu/tüügast vmt)
säilinud, mistõttu objekt arvatakse riikliku
kaitse alt välja.
Puu kasvas eramaal.
5. Lõhkisekivi mäe Rapla vald, Objekt võeti kaitse alla 1961. aastal kohaliku
kivikülv Kalevi küla tähtsusega objektina.
KLO4000528
Geoloog Enn Pirruse andmetel on Lõhkisekivi
mäe kivikülv tehislik, st inimtekkeline.
Arvatavasti on kivid kokku kogutud selleks, et
neid tarbekivideks kasutada (E. Pirrus. 2009.
Eestimaa suured kivid). Kivide arv ei ole teada,
sest need on alale kokku kuhjatud pikema aja
vältel. Alal puuduvad tähelepanuväärse
suurusega rahnud, tegu on suhteliselt väikeste
põllukividega. Kivid on eemaldatud oma
algsest asukohast ja asuvad praeguseks
metsastunud alal laiali. Seetõttu puudub neil
teaduslik väärtus ja kivikülv arvatakse riikliku
kaitse alt välja.
Objekt asub ühel eramaaüksusel. KR-s on
kivikülvi ulatuseks märgitud 2 ha, kuid
piiranguvööndite kihil on tegu punktobjekti
piiranguvööndiga 0,77 ha.
6. Peetri mägimännid Rapla vald, Mägimännid võeti kaitse alla 1959. aastal
KLO4000568 Raikküla küla kohaliku tähtsusega puudegrupina. 2017. aasta
aprilliks olid puud kuivanud võradesse
kasvanud noorte puude ja lehtpõõsaste tõttu.
Säilinud on üksikud elusad oksad. Kuna tegu on
haljastuses tavalise võõrliigiga, siis puudub
kuivanud puudel ja vähestel säilinud elusatel
okstel looduskaitseline väärtus, ning
mägimännid arvatakse riikliku kaitse alt välja.
Puud kasvasid eramaal. KR-s piiranguvööndite
kihil on tegu punktobjekti piiranguvööndiga
0,77 ha.
7. Pipra põlispuud Märjamaa vald, Pipra põlispuud võeti kaitse alla 1964. aastal
KLO4000571 Päärdu küla kohaliku tähtsusega objektina. Põlised tammed
ja pärnad võeti kaitse alla, et tähistada
revolutsionäär M. Aitsami elupaika. Puud on
hävinud erineval ajal. 2016. aasta ülevaatuse
ajal olid säilinud üksikud tüükad (liiki ei ole
võimalik määrata), millel puudub
4
looduskaitseline väärtus, ning objekt arvatakse
riikliku kaitse alt välja.
Puud kasvasid eramaal. KR-s piiranguvööndite
kihil on tegu punktobjekti piiranguvööndiga
0,77 ha.
8. Pühajõe allikas Märjamaa vald, Allikas võeti kaitse alla 1958. aastal kohaliku
KLO4000554 Sõtke küla tähtsusega objektina (Pühajõe allikad).
Kohaliku elaniku sõnul on allikas pärast
maaparandustöid Nõukogude Liidu ajal
enamasti kuiv ning voolab vähesel määral
ainult varakevadel ja hilissügisel. Allikas asub
koduõues elamu ukse ees (ca 10 m trepist) ja on
osaliselt kasutatav kodumajapidamise
veevarustuses (allikas on seotud puurkaevuga).
Allikas on veeregistriobjekt ja selle kaitse on
tagatud looduskaitseseaduse § 37 (kalda
piiranguvöönd 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m)
ja veeseaduse § 29 (veekaitsevöönd 10 m)
kaudu.
Allikal on ajaloolis-kultuuriline väärtus, sest
allikat peetakse ajalooliseks Pühajõe alguseks,
samuti on allikat peetud ohvriallikaks, kuid see
ei ole kultuurimälestiste riiklikus registris.
Muinsuskaitseameti algsel hinnangul
(13.08.2018 kiri 1.1-7/1844) ei olnud allika
kohta piisavalt ajaloolist teavet, et kaaluda
allika muinsuskaitse alla võtmist, kuid
lõplikuks otsustamiseks viidi läbi täiendav
inventuur (J. Metssalu jt), mille alusel tehti
ettepanek moodustada kompleksne
muinsuskaitseala, mis hõlmaks Pühajõe allika,
osa Pühajõest ning läheduses asuva Püha mäe.
Kogu ettepandav ala on tunduvalt suurem
praegusest allika kaitsevööndist.
Seoses allika vooluhulga, mis on üks peamine
allika kaitseväärtusi, drastilise vähenemise ja
allikajärve kuivamisega maaparanduse
tagajärjel ning esteetilisuse kadumisega on
kaitseväärtus kahanenud olulisel määral.
Inventuurist (lk 104) selgub, et maaomaniku
soovil oli 2017/2018 aastal allika ja allikatiigi
põhi buldooseriga puhastatud, mistõttu objekt
on olulise inimmõjuga ja ei ole enam
looduslikus seisus. Allikas (koos allikajärvega)
arvatakse riikliku kaitse alt välja.
Objekt asub eramaal. KR-s on piiranguvööndi
ulatus 0,8 ha.
9. Ranga kadakas Rapla vald, Kadakas võeti kaitse alla 1961. aastal kohaliku
5
KLO4000324 Lipa küla tähtsusega objektina. Puu murdus 21. sajandi
alguses lume raskuse all. Madalal tüvetüükal on
säilinud üks elus oks, millel puudub
looduskaitseline väärtus, ja seetõttu arvatakse
kadakas riikliku kaitse alt välja.
Kadakas kasvas eramaal. KR-s
piiranguvööndite kihil on tegu punktobjekti
piiranguvööndiga 0,77 ha.
10. Rapla orjakivi Rapla vald, Kivi võeti kaitse alla 1961. aastal kohaliku
KLO4000585 Ridaküla küla tähtsusega objektina. Selle ümbermõõt (alla
10 m), pikima telje pikkus (alla 3 m) ja kõrgus
(alla 1 m), on tuginedes „Suurte rändrahnude
kirjeldamise juhendile“ (H. Viiding, 1986, lk
2324) liiga väike, et nimetada orjakivi suureks
rahnuks. Tegu on pigem keskpäraste
mõõtmetega kiviga. Seetõttu puudub kivil
looduskaitseline väärtus ja see arvatakse
riikliku looduskaitse alt välja. Rapla orjakivil
on ajaloolis-kultuuriline väärtus, sest see on
ohvrikivi (lohuga kivi, arheoloogiamälestis
nr 12215), ning selle kaitse on jätkuvalt tagatud
muinsuskaitse seaduse alusel.
Kivi asub JRO maal. KR-s piiranguvööndite
kihil on tegu punktobjekti piiranguvööndiga
0,77 ha.
11. Siimu-Miku pärn Rapla vald, Pärn on kaitse alla võetud 1961. aastal kohaliku
KLO4000243 Ridaküla küla tähtsusega objektina. KR andmetel on objekt
hävinud teadmata ajal ja sellele ei ole määratud
piiranguvööndit. KR-s märgitud asukohal ei
olnud ülevaatuse ajal ühtegi suurte mõõtmetega
pärna ega tüügast või kändu, mistõttu arvatakse
objekt riikliku kaitse alt välja.
Puu kasvas eramaal. KR-s piiranguvööndi
ulatus puudub.
12. Tuberiku vaher Kehtna vald, Vaher on kaitse alla võetud 1961. aastal
KLO4000580 Pae küla kohaliku tähtsusega objektina. Puu on hävinud
teadmata ajal. KR-s märgitud asukohas ei kasva
ühtegi suuremõõtmelist vahtrat, samuti puudub
känd või tüügas, mille järgi tuvastada puu
kunagine asukoht, mistõttu arvatakse objekt
riikliku kaitse alt välja.
Puu kasvas eramaal (EO 0,63 ha) ja
piiranguvöönd ulatus ka riigimaale (teemaa,
0,14 ha). KR-s piiranguvööndite kihil on tegu
punktobjekti piiranguvööndiga 0,77 ha.
Käesoleva määruse ettevalmistamisel töötati läbi teadaolevad loodusobjektide kaitse alla
6
võtmise dokumendid ning 2017. aasta aprillist augustini inventeeriti kõik 1. aprill 2017. aasta
seisuga keskkonnaregistris olevad Rapla maakonna praegustes piirides asuvad kaitstavad
looduse üksikobjektid, mille kohta on keskkonnaregistris kaardimaterjal.
Määruses käsitletavaid Rapla maakonnas asuvaid üksikobjekte on 12, neist üks objekt asub
osaliselt nii era- kui ka munitsipaalmaal, kaheksa objekti asuvad/asusid ainult eramaal (sh kahel
objektil puudub piiranguvöönd), üks objekt asub era- ja riigimaal ning üks objekt asub JRO
maal. Piiranguvööndite pindala kokku on 7,67 ha, sellest 6,6 ha on eraomanduses olev maa,
0,14 ha on riigiomanduses olev maa, 0,12 ha on munitsipaalmaa ja 0,77 ha on jätkuvalt
riigiomanduses olev maa. Kohila vallas arvatakse kaitse alt välja 0,77 ha, Märjamaa vallas
2,34 ha, Kehtna vallas 0,77 ha ja Rapla vallas 3,85 ha.
3. Menetluse kirjeldus
Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 13.06.2019. a käskkirjaga
nr 1-2/19/431 algatatud haldusmenetluses.
Keskkonnaministri määruse „Rapla maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamineˮ
avalik väljapanek toimus 26.08.2019 kuni 09.09.2019 Keskkonnaameti Rapla kontoris, Kehtna,
Kohila, Märjamaa ja Rapla Vallavalitsuses. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes
Ametlikud Teadaanded (teadaanne nr 1511486), üleriigilise levikuga ajalehes Postimees
(24.08.2019) ja maakondliku levikuga ajalehes Raplamaa Sõnumid (28.09.2019), samuti
eelnimetatud kohalike omavalitsuste kodulehel ning Keskkonnaameti kodulehel.
Keskkonnaamet tegi ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Teates oli märkus, et
vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Ühtegi soovi korraldada avalik arutelu ei
esitatud ja avalikku arutelu ei toimunud.
LKS § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti kahekümne kuuele kinnisasja
omanikule avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega teade, millele oli lisatud määruse eelnõu
ja info, et seletuskirjaga on võimalik tutvuda elektroonselt KeA kodulehel või kodaniku
sooviavalduse korral saadetakse see talle kas e-posti aadressile või paberkandjal kodusele
aadressile. Ühtegi sooviavaldust seletuskirja saada ei laekunud.
Omniva tagastas hoiutähtaja möödumisel KeA-le kaks kirja, millele adressaat järele ei läinud.
Kuna meedia erinevates infokanalites avaldati KeA teade, millised objektid kaitse alt välja
arvatakse ja kus saab menetluses olevate objektidega tutvuda, ning määrusega kaotatakse
piirangud looduskaitseväärtuse kaotanud objektidelt, mitte ei kehtestata uusi piiranguid,
otsustas KeA mitte korraldada täiendavat avalikku väljapanekut ja KeA loeb, et looduse
üksikobjektide kaitse alt väljaarvamisest on piisavalt teavitatud.
Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Kehtna, Kohila, Märjamaa ja
Rapla Vallavalitsusele, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile ja riigimaa haldajale Riigimetsa
Majandamise Keskusele. Keskkonnaamet tegi kirjas ettepaneku arutada asja ilma avaliku
aruteluta, lisatud oli märge, et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata ja kui
Keskkonnaamet ei ole tähtaja jooksul postitatud vastust saanud, loetakse menetluseosaline
eelnõuga nõusolevaks. Maanteeamet teatas kirjalikult, et vastuväited ja ettepanekud puuduvad.
Muinsuskaitseametilt laekus ettepanek, milles paluti mitte arvata kaitse alt välja kolme objekti.
Maaomanikelt ning teistelt asjasse puutuvatelt isikutelt ja asutustelt laekunud märkused ja
ettepanekud on esitatud tabelis 2.
7
Tabel 2. Maaomanikelt laekunud seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt avalikustamise
ja väljapaneku perioodil väljasaadetud kirjadele
Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
nimi ja seos
eelnõuga
Kodanik K.K Kodanik avaldas arvamust, et Kodanikule selgitati, miks
tema talu maadel asuval loodusobjektid kaitse alla võetakse või
kivide kollektsioonil (Mardi kaitse alt välja arvatakse ja milles
rändrahnud) on väga suur seisneb objektide väärtus, sh kui
kultuuriline, ajalooline ja loodusobjektil puuduvad kaitse alla
muinsusväärtus hoolimata võtmise eeldused, st väärtused
sellest, et rahnud on praeguses puuduvad või on hävinud, siis
asukohas inimtegevuse loodusobjekti riikliku kaitse all
tulemusel. Kodanik pidas hoidmine ei ole põhjendatud. Lisaks
vajalikuks pikemat avaliku selgitati, et kuigi Mardi rändrahnude
väljapaneku perioodi, sest kollektsiooni hulka kuuluvad erineva
viibis väljapaneku ajal kodust kivimilise koostisega rändrahnud, on
eemal. need teisaldatud oma algsest asukohast
ja seega puudub neil üleriigiline
looduskaitseline (teaduslik) väärtus.
Kodanikule selgitati avaliku
väljapaneku korda ning lisati, et
Keskkonnaamet arvestab üldjuhul ka
hilinenud täienduste ja ettepanekutega,
kui need on põhjendatud.
8
Muinsuskaitse- Muinsuskaitseametilt laekus Nurtu pärna algne puu on hävinud, st
amet ettepanek, milles paluti mitte ei ole olemas looduskaitse seisukohast
arvata kaitse alt välja Nurtu olulisemat kriteeriumi. Arvestades, et
pärna, Vetla Pühaallikat ja puu kohta on dokumenteeritud rikkalik
Pühajõe allikat, sest neil pühakspidamine ning pärnal on
objektidel on ajaloolise kasvamas kaks juurevõsu, mis
loodusliku pühapaiga Muinsuskaitse ameti arvamusel võivad
tunnused, kuid nende kohta ei tulevikus edasi kanda paiga ja puu
ole veel tehtud põhjalikumat pühadust, nõustus Keskkonnaamet puu
analüüsi. jätkuva kaitse alla jätmisega, kuni
piirkonna ajalooliste pühapaikade
inventuur on tehtud ja selgub kas puul
on väärtus muinsuskaitseseaduse
tähenduses ning see võetakse
kultuurimälestisena arvele.
Pühajõe allikas ja Vetla allikas on
maaparanduse käigus rikutud, st nende
vooluhulk, mis on üks peamisi allikate
kaitseväärtusi, on olematu, ja allikatel
puudub väljavool. Samuti puudub
allikatel esteetiline looduslik välimus.
Paikade kohta ei ole ka ulatuslikku
pärimust. Arvestades, et Pühajõe
allikast puudub veevool, allikalehter
asub koduõues elamu välisuksest
umbes 10 m kaugusel ja allikasse on
paigutatud veepump, st allikal ja selle
lähiümbrusel on tugev inimmõju, ei pea
Keskkonnaamet õigustatuks Pühajõe
allika edasist riiklikku kaitset looduse
üksikobjekti tähenduses. Pühajõe allika
osas jätkatakse kaitse alt välja arvamise
menetlust. Kuigi ka Vetla allikas on
rikutud, nõustub Keskkonnaamet selle
jätkuva kaitse alla jätmisega, kuni
piirkonna ajalooliste pühapaikade
inventuur on tehtud ja selgub, kas allika
ümbruses esines arheoloogilisi leide
ning kas sel on väärtus
muinsuskaitseseaduse tähenduses ja
allikas võetakse kultuurimälestisena
arvele.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi.
9
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud
piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse
kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu
suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud 11 objekti kaitse alt välja, siis määruse
jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu
maksma vastavalt üldisele korrale. Praegu kehtib maamaksusoodustus ka nende
loodusobjektide kohta, mis on hävinud juba aastaid tagasi. Eelnimetatud omavalitsuste
eelarvesse lisanduv maamaks on marginaalne ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi, sest
piiranguvööndite pindala kokku on vaid 6,9 ha, sh on 0,12 ha üldkasutatav munitsipaalmaa,
millelt maamaksu ei maksta.
Määruse jõustumisel puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade
seisund ei muutu. Samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute
organisatsioonide moodustamist. Objektide kaitse alt väljaarvamisel ei teki maade riigile
ostmise kohustust.
Vastavalt looduskaitseseadusele on seni kaitse all olnud üksikobjektide ümber 50 m (0,77 ha)
ulatuses piiranguvöönd (v.a kaks objekti, millel KR-s puudub vööndi pindala), kus kehtivad
piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid üksikobjekti valitseja
igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on
keskkonnaregistrist kustutatud, väheneb Keskkonnaameti halduskoormus.
Määruse jõustumisel tuleb uue üldplaneeringu koostamise korraldajal kanda muudatused
(st kustutada määruses nimetatud loodusobjektid planeeringukaardilt) planeeringusse. Muid
põhimõttelisi muudatusi planeeringutele ei kaasne.
Riikliku kaitse alt väljaarvatavate looduse üksikobjektide territooriumil ei ole EELIS-e
andmetel toetuskõlblikke metsamaid ega pool-looduslikke kooslusi ning ühelegi
väljaarvatavale alale ei ole toetust makstud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
10
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
11
EELNÕU
19.03.2020
MÄÄRUS
………….………nr……….
Tallinn
Rapla maakonna kaitstavate looduse
üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 13 lõike 1 alusel.
§ 1. Kaitse alt välja arvamine
Kaitstavate loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse
kaitse alt välja järgmised Rapla maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid:
1) Angerja põlispuud (KLO4000563)1;
2) ENSV TA Geoloogia Instituudi rändkivide kollektsioon (Mardi rändrahnud)
(KLO4001047);
3) Ilmandu-Sepa pärn (KLO4000348);
4) Juuru saar (KLO4000198);
5) Lõhkisekivi mäe kivikülv (KLO4000528);
6) Peetri mägimännid (KLO4000568);
7) Pipra põlispuud (KLO4000571);
8) Pühajõe allikas (KLO4000554);
9) Ranga kadakas (KLO4000324);
10) Rapla orjakivi (KLO4000585);
11) Siimu-Miku pärn (KLO4000243);
12) Tuberiku vaher (KLO4000580).
§ 2. Otsuste kehtetuks tunnistamine
Paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse
kehtetuks:
1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi
1959. a käskkirja nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste
puude nimekirjade kinnitamisest” lisa nr 2 „Riikliku looduskaitse alla võetud põliste puude
nimestik” punkt 217 Saar (keskkonnaregistris Juuru saar);
2) Rapla rajooni TSN Täitevkomitee 2. juuni 1961. a üldkohustusliku otsuse nr 2
„Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamiseks Rapla rajoonis” alajaotuse I Pargid
punkt 16 Angerja park (keskkonnaregistris Angerja põlispuud), alajaotuse III Maastiku
üksikelemendid punkt 13 Lõhkisekivi mäe kivikülv, alajaotus V Rändrahnud punkt 20 Orjakivi
(keskkonnaregistris Rapla Orjakivi), alajaotuse VII Puudegrupid punkt 30 Mägimändide grupp
(keskkonnaregistris Peetri mägimännid), alajaotuse VII Üksikud puud punktid 1 Juuru saar,
4 Tuberiku vaher, 48 Ranga tüvikadakas ja 101 Siimu-Miku pärn;
3) Rapla rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta
Rapla rajoonis” lisa 1 „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektid
Rapla rajoonis” alajaotuse „Põlispuud” punkt 1 Juuru saar ning lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad
kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” alajaotuse „Maastikulised kaitsealad
ja maastiku üksikobjektid” punkt 24 Lõhkisekivi mäe kivikülv, alajaotuse „Põlispuude grupid
ja puudesalud” punktid 15 Angerja põlispuud, 39 Peetri mägimännid ja 51 Pipra põlispuud,
alajaotuse „Üksikpuud” punktid 10 Tuberiku vaher, 25 Ranga kadakas ja 42 Ilmandu-Sepa
pärn, alajaotuse „Rändrahnud” punktid 1 ENSV TA Geoloogiainstituudi rändkivide
kollektsioon ja 14 Rapla orjakivi ning alajaotuse „Järved ja allikad” punkt 10 Pühajõe allikas.
§ 3. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused
Põhjendused kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud
määruse seletuskirjas2.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 5. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 13.06.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/431
algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas2.
§ 6. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood.
2
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Rene Kokk
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler