Kiri

Kultuuriministeerium Meie: 25.03.2020 nr 7-5.13/20-00607-2 Kirja edastamine Edastan suuremate rahvaspordisündmuste korraldajate ühispöördumise eriolukorras toimetuleku kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: Mati Lilliallik <[email protected]> Date: 19. March 2020 at 16:24:23 EET To: Jüri Ratas <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Cc: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Tarvi Pürn <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Peeter Lusmägi <[email protected]>, Mati Jürisson <[email protected]>, Mati Mäetalu <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Vahur Mäe <[email protected]>, Erich Petrovits <[email protected]>, Indrek Kelk <[email protected]>, Liliana Uljas <[email protected]>, Karen Aau <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Subject: Spordisündmuste korraldajate pöördumine Tere. Saadan Eesti suuremate rahvaspordisündmuste korraldajate nimel ühispöördumise. Lugupidamisega Mati Lilliallik Spordiürituste Korraldamise Klubi Juhatuse liige Tel. 5213331 Pöördumine Vabariigi Valitsusele, Kult Min-le, EOK-le 19.03.2020.asice  Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Eesti Olümpiakomitee 19. märts 2020 Pöördumine Eesti suuremate rahvaspordisündmuste korraldajatena oleme mures tekkinud olukorra pärast Eesti Vabariigis. Seoses ülemaailmse viiruseepideemiaga ja sellega kaasnevate vältimatute piirangutega on spordiürituste korraldamisega seotud mittetulundussektoris tekkimas kriitiline olukord. Olukorra pikaajaline kestvus ning ebamäärasus toovad paratamatult kaasa ürituste ärajätmise või määramata ajaks edasilükkamise, töökohtade kaotamise, tegevuste peatamise ja halvemal juhul pankrotilaine nii ürituste korraldajate kui ka neid teenindavate ettevõtete seas. Tulenevalt kehtestatud eriolukorrast võime nüüdseks kindlalt väita, et eesseisvad suuremad rahvaspordisündmused kaotavad olulises mahus osavõtjaid. Põhjuseks sissetulekute vähenemine, tarbimiskindluse kadumine, välismaalaste turusegmendi ulatuslik tagasilöök ja ulatuslik sündmuste edasilükkumine suve teise poolde või sügisesse. Juba on kahanemas reklaamiostjate ja sponsorite huvi ning nende võimekus üritustesse panustada. Kriisi olukorras on turundus- ja arendustegevused eraettevõtluses esimesteks kärpekohtadeks. Eesti suuremate spordiürituste korraldajate omavahelistes nõupidamistes on selgeks saanud, et korraldajad võivad erinevatel andmetel ja eelnevatel põhjustel kaotada kuni 90 protsenti eelarvetuludest. See paneb küsimuse alla terve sektori jätkusuutlikkuse ja sündmuste korraldamise kvaliteedi. Enamus suuremaid korraldajaid ei ole Eestis eelarvelised riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ning saavad toimida ja toimetada vaid tänu erasektori panusele ja riigiasutuste projektitoele. Seetõttu on kujunenud olukord kõnealuses valdkonnas ülikeeruline. Aastaid ja aastakümneid sektoritevahelises koostöös arendatud sündmused ei pruugi nüüd ega lähitulevikus, ilma käesoleva aasta täiendava riigipoolse toeta, toimuda. Tagajärjeks on suur majanduslik kahju korralduskohale ning mainekahju kogu regioonile. Rääkimata rahvatervisest. Üleriigilist või rahvusvahelist mõõdet omavad suurüritused toovad ärajäädes märkimisväärset kahju terve Eesti mainele ja majandusele. Täiendava löögi ja majandussurve alla satub mitte ainult ürituste korraldaja, vaid ka mitmed seotud valdkonnad (majutajad, toitlustajad, logistika, teenused, tootmised, tehnilised teenindamised, kultuuriasutused ja kollektiivid jpm). Tõenäoliselt mõistame kõik, et aastaid ülesehitatud struktuurid, palgatud ja koolitatud inimesed, panus korralduskvaliteeti ja turundusse, toote arendamine ja saavutatud tarbija usaldus on midagi sellist, mille kadumise korral oleme liikumisharrastuse levikust ja rahvatervisest rääkides paisatud kümnete aastate tagusesse aega. On enam kui tõenäoline, et majanduslik tagasilöök ja muud piirangud saadavad meid pikemalt, kui hetkel kehtiv eriolukorra tähtaeg. Korraldajatele võivad saatuslikuks saada nii võimalikud avalike ürituste osalejate arvu piirangud peale eriolukorra lõppu kui ka edasilükkuvate ürituste tõttu ebaloomulikult tihenev sündmuste kalender aasta teises pooles. Hetkeolukorras ei ole võimalik teha tagasi pea kahe- või enamgi kuulist seisakut piletimüügis, mis eelnevate aastate võrdlusandmetele tuginedes tähendab paljudele korraldajatele tuhandete osalejate kaotust. Teeme Eesti Vabariigi Valitsusele, Kultuuriministeeriumile ja kriisikomisjonile ettepaneku võimaluse korral kaaluda professionaalse spordiürituste sektori säilimise tagamiseks järgmiste leevendusmeetmete rakendamist: 1. 2020. aasta spordisündmustele mõeldud avaliku sektori toetuste sajaprotsendiline väljamaksmine ja eraldatud toetuste mitte tagasi küsimine, ka juhul, kui sündmused peaks eriolukorrast tulenevalt 2020. aastal ära jääma. 2. Toetuste säilitamine sündmuse toimumisaja muutmise korral sama aasta sees ja bürokraatia vähendamine sündmuste kuupäevade muutmisel. 3. Aidata hüvitada töötajate palgakulu töökohtade säilitamise tagamiseks spordiürituste korraldamisega seotud sektoris. 4. Tulenevalt tarbija õigustest tagastatavate rahvaspordiürituste osalustasude väljamaksete kompenseerimine korraldajatele. 5. Reklaami- ning sponsorlepingute tühistamise korral tekkiva kahju (osaline) kompenseerimine korraldajatele. 6. Spordisündmuste ettevalmistamiseks juba tehtud turundustegevuste, soetuste ja tellimuste kompenseerimine, olukorras, kus kriisi ja eriolukorra tõttu tuleb ürituste toimumiseks teha täiendavaid kulutusi või ei ole korraldamine osutunud võimalikuks. 7. Teeme ettepaneku olukorra stabiliseerimiseks rakendada alates 2021. aastast rahvusvahelistele ja üleriigilistele rahvaspordisündmustele nn. liikumisharrastuse pearaha kehtestamist: 10 eurot osaleja kohta (viimaste hooaegade osalejate statistika põhjal). Omalt poolt oleme valmis igakülgset abi pakkuma tekkinud raskes olukorras tegutsevatele ametitele ja inimestele. Meie korraldatavad spordisündmused kaasavad kümneid tuhandeid Eestimaa inimesi. Vajaduse korral saame inimesi operatiivselt teavitada või neile kriisiolukorras tegutsemiseks Teiepoolseid olulisi juhtnööre jagada. Soovime kõigile tervist ja vastupidamist. Koos saame raskustest võitu! Lugupidamisega Mati Jürisson, Suurjooks ümber Viljandi järve peakorraldaja Mati Mäetalu, Kuressaare Linnajooksu peakorraldaja Donatas Narmont, Rapla Selveri suurjooksu peakorraldaja Marko Torm, Eesti Ööjooksude peakorraldaja, MTÜ Rakvere Maraton esindaja Vahur Mäe, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi juhatuse liige Mati Lilliallik, MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige Erich Petrovits, MTÜ Paide-Türi Rahvajooks juhatuse liige Indrek Kelk, MTÜ Klubi Tartu Maraton juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Eesti Olümpiakomitee 19. märts 2020 Pöördumine Eesti suuremate rahvaspordisündmuste korraldajatena oleme mures tekkinud olukorra pärast Eesti Vabariigis. Seoses ülemaailmse viiruseepideemiaga ja sellega kaasnevate vältimatute piirangutega on spordiürituste korraldamisega seotud mittetulundussektoris tekkimas kriitiline olukord. Olukorra pikaajaline kestvus ning ebamäärasus toovad paratamatult kaasa ürituste ärajätmise või määramata ajaks edasilükkamise, töökohtade kaotamise, tegevuste peatamise ja halvemal juhul pankrotilaine nii ürituste korraldajate kui ka neid teenindavate ettevõtete seas. Tulenevalt kehtestatud eriolukorrast võime nüüdseks kindlalt väita, et eesseisvad suuremad rahvaspordisündmused kaotavad olulises mahus osavõtjaid. Põhjuseks sissetulekute vähenemine, tarbimiskindluse kadumine, välismaalaste turusegmendi ulatuslik tagasilöök ja ulatuslik sündmuste edasilükkumine suve teise poolde või sügisesse. Juba on kahanemas reklaamiostjate ja sponsorite huvi ning nende võimekus üritustesse panustada. Kriisi olukorras on turundus- ja arendustegevused eraettevõtluses esimesteks kärpekohtadeks. Eesti suuremate spordiürituste korraldajate omavahelistes nõupidamistes on selgeks saanud, et korraldajad võivad erinevatel andmetel ja eelnevatel põhjustel kaotada kuni 90 protsenti eelarvetuludest. See paneb küsimuse alla terve sektori jätkusuutlikkuse ja sündmuste korraldamise kvaliteedi. Enamus suuremaid korraldajaid ei ole Eestis eelarvelised riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ning saavad toimida ja toimetada vaid tänu erasektori panusele ja riigiasutuste projektitoele. Seetõttu on kujunenud olukord kõnealuses valdkonnas ülikeeruline. Aastaid ja aastakümneid sektoritevahelises koostöös arendatud sündmused ei pruugi nüüd ega lähitulevikus, ilma käesoleva aasta täiendava riigipoolse toeta, toimuda. Tagajärjeks on suur majanduslik kahju korralduskohale ning mainekahju kogu regioonile. Rääkimata rahvatervisest. Üleriigilist või rahvusvahelist mõõdet omavad suurüritused toovad ärajäädes märkimisväärset kahju terve Eesti mainele ja majandusele. Täiendava löögi ja majandussurve alla satub mitte ainult ürituste korraldaja, vaid ka mitmed seotud valdkonnad (majutajad, toitlustajad, logistika, teenused, tootmised, tehnilised teenindamised, kultuuriasutused ja kollektiivid jpm). Tõenäoliselt mõistame kõik, et aastaid ülesehitatud struktuurid, palgatud ja koolitatud inimesed, panus korralduskvaliteeti ja turundusse, toote arendamine ja saavutatud tarbija usaldus on midagi sellist, mille kadumise korral oleme liikumisharrastuse levikust ja rahvatervisest rääkides paisatud kümnete aastate tagusesse aega. On enam kui tõenäoline, et majanduslik tagasilöök ja muud piirangud saadavad meid pikemalt, kui hetkel kehtiv eriolukorra tähtaeg. Korraldajatele võivad saatuslikuks saada nii võimalikud avalike ürituste osalejate arvu piirangud peale eriolukorra lõppu kui ka edasilükkuvate ürituste tõttu ebaloomulikult tihenev sündmuste kalender aasta teises pooles. Hetkeolukorras ei ole võimalik teha tagasi pea kahe- või enamgi kuulist seisakut piletimüügis, mis eelnevate aastate võrdlusandmetele tuginedes tähendab paljudele korraldajatele tuhandete osalejate kaotust. Teeme Eesti Vabariigi Valitsusele, Kultuuriministeeriumile ja kriisikomisjonile ettepaneku võimaluse korral kaaluda professionaalse spordiürituste sektori säilimise tagamiseks järgmiste leevendusmeetmete rakendamist: 1. 2020. aasta spordisündmustele mõeldud avaliku sektori toetuste sajaprotsendiline väljamaksmine ja eraldatud toetuste mitte tagasi küsimine, ka juhul, kui sündmused peaks eriolukorrast tulenevalt 2020. aastal ära jääma. 2. Toetuste säilitamine sündmuse toimumisaja muutmise korral sama aasta sees ja bürokraatia vähendamine sündmuste kuupäevade muutmisel. 3. Aidata hüvitada töötajate palgakulu töökohtade säilitamise tagamiseks spordiürituste korraldamisega seotud sektoris. 4. Tulenevalt tarbija õigustest tagastatavate rahvaspordiürituste osalustasude väljamaksete kompenseerimine korraldajatele. 5. Reklaami- ning sponsorlepingute tühistamise korral tekkiva kahju (osaline) kompenseerimine korraldajatele. 6. Spordisündmuste ettevalmistamiseks juba tehtud turundustegevuste, soetuste ja tellimuste kompenseerimine, olukorras, kus kriisi ja eriolukorra tõttu tuleb ürituste toimumiseks teha täiendavaid kulutusi või ei ole korraldamine osutunud võimalikuks. 7. Teeme ettepaneku olukorra stabiliseerimiseks rakendada alates 2021. aastast rahvusvahelistele ja üleriigilistele rahvaspordisündmustele nn. liikumisharrastuse pearaha kehtestamist: 10 eurot osaleja kohta (viimaste hooaegade osalejate statistika põhjal). Omalt poolt oleme valmis igakülgset abi pakkuma tekkinud raskes olukorras tegutsevatele ametitele ja inimestele. Meie korraldatavad spordisündmused kaasavad kümneid tuhandeid Eestimaa inimesi. Vajaduse korral saame inimesi operatiivselt teavitada või neile kriisiolukorras tegutsemiseks Teiepoolseid olulisi juhtnööre jagada. Soovime kõigile tervist ja vastupidamist. Koos saame raskustest võitu! Lugupidamisega Mati Jürisson, Suurjooks ümber Viljandi järve peakorraldaja Mati Mäetalu, Kuressaare Linnajooksu peakorraldaja Donatas Narmont, Rapla Selveri suurjooksu peakorraldaja Marko Torm, Eesti Ööjooksude peakorraldaja, MTÜ Rakvere Maraton esindaja Vahur Mäe, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi juhatuse liige Mati Lilliallik, MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige Erich Petrovits, MTÜ Paide-Türi Rahvajooks juhatuse liige Indrek Kelk, MTÜ Klubi Tartu Maraton juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/