Kiri

Ministeeriumid 18.03.2020 nr 1-4/20/1228 Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste osutamise korra väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste osutamise korra väljatöötamiskavatsuse. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 17. aprilliks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Marko Lelov, 626 2918 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  11.03.2020 KESKKONNAAGENTUURI TASULISTE TEENUSTE OSUTAMISE KORRA VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus PROBLEEMI KIRJELDUS Eesti turul on nõudlus selliste teenuste järele nagu meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüsimine ja eriotstarbeline prognoosimine, samal ajal puuduvad Eestis aga eespool nimetatud teenuste pakkujad. Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR) on võimeline pakkuma nimetatud teenuseid, kuid tal puudub õiguslik alus nende pakkumiseks tasu eest. Paljud eraõiguslikud ja ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud (edaspidi kliendid), lähtudes oma personaalsetest ja spetsiifilistest vajadustest, vajavad oma igapäevaseks tegevuseks andmete komplekteerimise teenust, andmete analüüsiteenust ja eriotstarbelist prognoosteenust. Neid ei rahulda tasuta kõigile kättesaadavad andmed. Kõnealuseid teenuseid ei ole KAURi põhimäärusest tulenevate ülesannete hulgas ning seetõttu ei ole selleks ka eelarvelisi vahendeid ette nähtud. Samas on teenused klientidele vajalikud ja seetõttu on kliendid nõus neid teenuseid finantseerima. Lisaks soovivad kliendid sellist informatsiooni, mida on nende tegevuse eripärast tingitult vaja kiiresti teada saada (näiteks meteoroloogilised prognoosid, meteoroloogilised analüüsid). Praegu on ainus võimalus esitada KAURile iga kord uuesti uus teabenõue või selgitustaotlus ja kliente see ei rahulda. Paljud kliendid soovivad sellist teenust regulaarselt kindla intervalliga (iga päev, üks kord nädalas, üks kord kuus jne), mistõttu ei ole klientidel otstarbekas esitada KAURile näiteks iga nädal samasisulist teabenõuet või selgitustaotlust. Seetõttu on KAURi hinnangul mõistlik lahendada olukord koostöölepingute kaudu, neis lepitaks kokku teenuse osutamise aeg, maht, tasu jne. Eestis puuduvad eespool nimetatud teenuste pakkujad, sest meteoroloogilised ja hüdroloogilised teenused on tihedalt seotud tehnoloogia arenguga. Tehnoloogia ja teenused arenevad väga kiires tempos. Tehnoloogia arenguga kaasneb meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete mahtude kasv. Nimetatud andmeid nimetatakse ka „suurteks andmeteks“. Ööpäevas opereerib KAUR vähemalt 1,4 TB andmemahuga (andmed laekuvad nii paiksetest seireseadmetest kui ka kaugseirest). Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimise teenust ning meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüsiteenust on põhimõtteliselt võimelised osutama ka KAURiga analoogsed teiste riikide asutused (nn ilmateenistused). Nende teenuste osutamine nõuab pidevaid investeeringuid ITsse, samuti tuleb töötajaid pidevalt koolitada. See tähendab, et nimetatud teenuste ülalpidamine on väga ressursimahukas. Igal riigil on oma strateegilised eesmärgid, mida viiakse ellu esmajärjekorras, ja valdkonnad, mille teenindamine on esmatähtis. Seega võib järeldada, et 1 väljastpoolt riiki laekunud päringute kvaliteetse teenindamise tagamine on nende jaoks teisejärgulise tähendusega. Samuti on iga riigi puhul spetsiifilised geograafilised, ortograafilised ja klimaatilised iseärasused, mis võivad oluliselt mõjutada teenuse kvaliteeti. KAUR on kohustatud tagama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Juurdepääs teabele võimaldatakse tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud (AvTS § 4 lg 4). Teabevaldaja peab avaldama teabele juurdepääsu tingimused ja juurdepääsutasu suuruse ning teabenõudja soovil andma selgitusi tasude kulupõhisuse kohta (AvTS § 4 lg 41). Avaliku teabe väljastamise eest võetava tasu hinna kujunemine peab olema AvTS § 41 kohaselt kulupõhine. Kuna oluline on riigi kohustuste stabiilne iseloom, ei tähenda see kohustus, et riigilõive või tasusid tuleks igal aastal ümber hinnata. Küll aga peab tasude kujunemine normiadressaadi jaoks olema läbipaistev. Seetõttu tuleb tasu võtvatel teabevaldajatel teha kindlaks, kas teabele juurdepääsu võimaldamise tasud hõlmavad ainult otseseid kulusid, millele võib lisanduda amortisatsioonikulu jätkusuutlikkuse tagamiseks. Sellest tulenevalt võtab KAUR oma tasuliste teenuste hinna kujundamisel arvesse olemasolevaid kulusid ja kasumit ei taotle. Põhiseaduse § 113 sätestab: „Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.“ Riigikohus on öelnud, et sõnastuselt hõlmab § 113 kaitseala riiklikke makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Paragrahvi 113 eesmärk on saavutada olukord, kus kõik avalik- õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga. Riiklik lõiv § 113 tähenduses on laiem mõiste kui riigilõiv. Põhiseadus ei nõua, et riiklikud lõivud peaksid olema sätestatud ühes seaduses. Riiklikuks lõivuks võib olla ka seaduses sätestatud muu nimetusega tasu riigi- ja omavalitsusasutuste osutatavate avalike teenuste või avaliku asja kasutamise eest. Selliseid tasusid ei pea ilmtingimata nimetama lõivuks. Kuna niisuguste tasude suurus sõltub vastusoorituse iseloomust, siis ei ole nõutav, et seadus sätestaks konkreetsed tasumäärad, kuid kindlasti peab seaduses olema sätestatud tasu maksmise kohustus ning tasu suuruse arvutamise alused (nt viidatakse konkreetsetele kuludele, tunnitasudele jne).1 Volitusnorm avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamiseks peab tagama tasu suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldama kohustatud subjektil piisava täpsusega ette näha kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagama isikute võrdse kohtlemise (RK 3-4-1-6-08, p 41). Seetõttu on kavas seaduses reguleerida KAURi tasuliste teenuste osutamist. TEENUSTE KIRJELDUSED 1. METEOROLOOGILISTE JA HÜDROLOOGILISTE ANDMETE KOMPLEKTEERIMISE TEENUS Selgitus: meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste seireandmete (sh aktinomeetriliste ja aeroloogiliste ning metaandmestiku) komplekteerimine kliendile sobival viisil ja andmeformaadis. Põhilised teenustooted on: 1.1 meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tunniandmete komplekteerimine; 1 PS kommentaarid 2 1.2 meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste ööpäevaandmete komplekteerimine; 1.3 meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste kuuandmete komplekteerimine; 1.4 meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste aastaandmete komplekteerimine; 1.5 äikeseandmete (detektor) komplekteerimine; 1.6 eriotstarbeliste väljundite koostamine (SAT- pildid ja radariandmed). Näiteks kindlustusettevõtjad tellivad kindlustusjuhtumite lahendamiseks KAURilt digitaalselt allkirjastatud tuule- ja vihmaandmeid. Andmed on vabalt kättesaadavad ka aadressil www.ilmateenistus.ee. Peamiselt tellitakse õhutemperatuuri, tuule kiiruse ja tuule suuna (sh tuuleroosid), sademete, veetasemete ja vooluhulkade ja muud meteoroloogilist ja hüdroloogilist infot. OSALISED JA NENDE ROLLID Osaline Roll Klient Esitab tellimuse ja täpsustab, mida soovib (tulem/väljund). Klienditeenindaja Suhtlus kliendiga. Registreerib tellimuse ja väljundi. Sisuline tellimuse täitja, v.a juhul, kui puudub ligipääs andmetele, siis täidab tellimuse sisuosakond. Osakonna spetsialist Vajaduse korral andmete täpsustamine sisuosakonnaga (IPO, IVO, PMO, HÜO). TEENUSE SISENDID JA VÄLJUNDID Sisend (protsessi Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine käivitaja) Kliendi tellimus Kiri/avaldus 1. Kirja registreerimine dokumendihaldussüsteemis KIRKE. 2. Pikaajaliste partnerite ja suure tellimuse korral vormistatakse leping. Väljund (protsessi Väljundi vorm Väljundi talletamine lõpp) Andmed kliendile Andmefailid Tellimuse täitmise registreerimine edastatud KIRKEs. TÖÖPROTSESSI KIRJELDUS Nr Tegevus Täitja 1 Kliendi tellimuse registreerimine ja Klienditeenidus tellimuse täpsustamine. Konkreetse tellimuse hinna määramine töömahu põhjal. 2 Tellimuse kinnitamine ja tellimuse Klient teostuse START. 3 Andmete komplekteerimine. Klienditeenindus 3  Nr Tegevus Täitja 4 Vajaduse korral andmete Osakonna spetsialist täpsustamine sisuosakonnaga (IPO, IVO, PMO, HÜO). 5 Koostatakse vastus ja edastatakse Klienditeenindus andmed kliendile. Klienditeenindus koostab arve alusfaili. TEENUSE MÕÕDIKUD Mõõdiku nimetus Mõõdiku väljund Olemasolev tase Tellimuste koguarv. Üks tellimus Tellimuste arv Tellimuste arv: sisaldab erinevaid andmeid. tükkides (tk). 2017 – 410 Lepingud + 2018 – 365 üksiktellimused 2019 – 336 Kliendi rahulolu Klientide tagasiside/hinnang 2019 – 4,9 viiepallisüsteemis TOETAVAD SÜSTEEMID Meteoroloogiline andmebaas Clidata, hüdroloogiline andmebaas WISKI, dokumendihaldussüsteem KIRKE, Excel, Word. Näited meteoroloogiliste andmete komplekteerimiste tellimuste sisust: 1. Komplekteerida tunni keskmised ja maksimaalsed tuule kiirused 29.11.2019 Kuusiku meteoroloogia andmete alusel (iga tunni kohta kaks numbri – keskmine ja max). 2. Igal kuul saata eelmise kuu keskmised näitajad kahe elemendi kohta (õhutemperatuur ja sademete summa) konkreetse asukoha kohta. 3. Komplekteerida eelmise kuu iga tunni nelja elemendi (tuule keskmine kiirus, tuule max kiirus, sademete summa, õhutemperatuur) andmed. 4 TÖÖPROTSESSI JOONIS 5 2. METEOROLOOGILISTE JA HÜDROLOOGILISTE ANDMETE ANALÜÜSITEENUS Selgitus: meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste seireandmete (sh aktinomeetriliste ja aeroloogiliste) arvutuste ja lühikokkuvõtete koostamine (tuuleroosid, normist erinevused) ja visualiseerimine kliendile sobival viisil. Põhilised teenustooted on: 2.1 tuuleroosi tegemine; 2.2 statistilised arvutused; 2.3 meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs; 2.4 hüdroloogilised insenertehnilised arvutused. Näiteks ehitusettevõtjad tellivad arendatava projekti käigus piirkonna ilmastiku andmeid – temperatuuride maksimum, kuumalained, külmalained, tuulte maksimumid, tormid, lume ekstreemumid, sademete maksimumid ja nähtuste korduvus ajaperioodil. Hüdroloogiliste seireandmete alusel koostatakse insenertehnilisi arvutusi näiteks projektibüroodele. Järgnevalt on kirjeldatud hüdroloogilise insenertehnilise arvutuse koostamise teenus, kus tegevused on sarnased teistele analüüsiteenustele. Põhimõtteliselt on tegevused samad, muutus on ainult osaliste ametinimetustes. Seetõttu ei ole selles VTKs kirjeldatud iga üksikut teenustoodet detailselt. Hüdroloogiliste insenertehniliste arvutuste koostamine TEENUSE LÜHIKIRJELDUS Hüdroloogiliste insenerarvutuste käigus arvutatakse reeglina vooluhulga või veetaseme aasta või kuu miinimume, maksimume, keskmisi ja nende esinemise tõenäosust, koostatakse äravoolukõveraid. Kasutatakse olemasolevaid seireandmeid ja vajaduse korral tehakse välitöid. OSALISED JA NENDE ROLLID Osaline Roll Klient (reeglina Esitab tellimuse ja täpsustab analüüsi/prognoosi vajadust. projekteerija) Klienditeenindaja Suhtlus kliendiga. Registreerib tellimuse ja väljundi. HÜO peaspetsialist Tellimuse sisuline täitja, analüüsi koostaja TEENUSE SISENDID JA VÄLJUNDID Sisend (protsessi käivitaja) Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine Kliendi tellimus Kiri/avaldus Kirja registreerimine KIRKEs. Väljund (protsessi lõpp) Väljundi vorm Väljundi talletamine Analüüs kliendile edastatud Analüüs vormistatud Välja saadetud analüüsi digitaalselt registreerimine KIRKEs. TÖÖPROTSESSI KIRJELDUS Nr Tegevus Täitja 1 Kliendi tellimuse registreerimine. Klienditeenidus 2 Kliendi tellimuse täpsustamine ja Klienditeenidus tellimuse hinna kokkuleppimine. 6  Nr Tegevus Täitja 3 Hinnang tellimuse täitmise tähtajale ja HÜO peaspetsialist töömahule (ajakulule). 4 Tellimuse kinnitamine ja tellimuse Klienditeenindus/Klient teostuse START. 5 Eelanalüüs. Erinevate andmete kasutamise HÜO peaspetsialist võimaluste uurimine, tarkvara võimalused, analoogide uurimised ning välitöö vajaduse hinnang. 6 Analüüsi/arvutuste teostamine. Vajaduse HÜO peaspetsialist korral tõenäosuskõverate koostamine, info koondamine Excelisse. 7 Lõppanalüüs. Lõppanalüüs tehakse, HÜO peaspetsialist kasutades Maa-ameti erinevaid kaarte ja koostatakse lõplik hinnang/arvutus. 8 Analüüsi tulemus, insenerarvutused HÜO peaspetsialist edastatakse klienditeenindusele e-kirjaga. 9 Klienditeenindus vormistab tellimuse Klienditeenindus vastuse kliendile ja koostab arve. TEENUSE MÕÕDIKUD Mõõdiku nimetus Mõõdiku väljund Olemasolev tase Algatatud Analüüside arv tükkides (tk) 2019 – 11 analüüside/ 2018 – 40 prognooside koguarv 2017 – 33 Kliendi rahulolu Klientide tagasiside/hinnang 3,7 viiepallisüsteemis TOETAVAD SÜSTEEMID Teenusega seotud andmebaasid: operatiivandmebaas, WISKI, ilmateenistus.ee. Programmid: dokumendihaldussüsteem KIRKE, Excel, Word. Näited hüdroloogiliste insenerarvutuste tellimuste sisust: 1. Jõgede hüdrograafilise iseloomustuse määramine. 2 Jõeveekogude hüdrometeoroloogilise iseloomustuse määramine. 3 Äravoolu normi arvutamine vaatluste olemasolul ja puudumisel. 4 Erineva tõenäosusega aastase äravoolu väärtuste arvutamine. 5. Erineva tõenäosuse maksimaalse ja minimaalse vooluhulga arvutamine nii uuritud kui ka uurimata vooluveekogudel. 6. Jõgede, järvede, veehoidlate ja merede maksimaalse ja minimaalse tõenäosusega veetaseme arvutamine vaatluste olemasolul ja puudumisel. 7. Aastase ja hooajalise äravoolu jaotuse arvutamine. 8. Heljuva uhtaine äravoolu arvutamine. 9. Veehoidla täissettimise arvutamine. 7 TÖÖPROTSESSI JOONIS 8 3. ERIOTSTARBELINE PROGNOOSTEENUS Selgitus: eriotstarbeliste prognoosmudelite koostamine ja ilmaprognooside koostamine kliendi vajaduste põhjal. Põhilised teenustooted on: 3.1 eriotstarbelised ilmaprognoosid; 3.2 eriotstarbeliste prognoosmudelite koostamine; 3.3 tasuline sünoptikute infotelefon. Näiteks tellivad meediaettevõtjad (ERR, Tallinna TV, Postimees, raadio KUKU, Maaleht jt) kliendile sobivas vormis ilmaprognoosi. Eritariifse kõneteenusnumbriga antakse helistajale vahetut nõu ja konsultatsiooni seoses ilmainfoga. TEENUSE LÜHIKIRJELDUS Tasulise eriotstarbelise teenuse all käsitleme ilmaprognooside koostamist klientide tellimuste põhjal. OSALISED JA NENDE ROLLID Osaline Roll Klient Esitab tellimuse ja täpsustab, mida soovib (tulem/väljund). Klienditeenindaja Suhtlus kliendiga. Registreerib tellimuse ja väljundi. IPO sünoptik Sisuline tellimuse täitja, vajaduse korral nõustab klienti koostab prognoosi TEENUSE SISENDID JA VÄLJUNDID Sisend (protsessi käivitaja) Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine Kliendi tellimus Kiri/avaldus 1. Kirja registreerimine KIRKEs. 2. Pikaajaliste partnerite ja suure tellimuse korral vormistatakse leping. Väljund (protsessi lõpp) Väljundi vorm Väljundi talletamine Andmed kliendile Andmefailid Tellimuse täitmise registreerimine edastatud KIRKEs. TÖÖPROTSESSI KIRJELDUS Nr Tegevus Täitja 1 Kliendi tellimuse registreerimine. Klienditeenidus 2 Kliendi tellimuse täpsustamine. Klienditeenidus ja IPO sünoptik 3 Hinnang tellimuse täitmise IPO sünoptik realistlikkusele, tähtajale ja töömahule (ajakulule). 4 Tellimuse kinnitamine ja tellimuse Klienditeenindus/Klient teostuse START. 5 Prognooside koostamine. IPO sünoptik 6 Vastuse koostamine ja edastamine IPO sünoptik kliendile. 9  Nr Tegevus Täitja 7 Üksiktellimuste korral edastatakse IPO sünoptik/ info klienditeenindusele, kes koostab arve alusfaili. Klienditeenindus TEENUSE MÕÕDIKUD Mõõdiku nimetus Mõõdiku väljund Olemasolev tase Tellimuste koguarv. Üks tellimus Tellimuste arv Tellimuste arv võib sisaldada mitut prognoosi. tükkides (tk). 135 Lepingud ja üksiktellimused. Kliendirahulolu Klientide 4,7 tagasiside/hinnang viiepallisüsteemis Ilmateenistuse koduleht 4,2 TOETAVAD SÜSTEEMID Üldprognooside hüdrometeoroloogilise teenindamise juhend, IPO kvaliteedikäsiraamat. Meteoroloogilised andmebaasid: Operatiivandmebaas, CLIDATA, Ilmateenistus.ee, ECMWF, Sateliit, Seireveeb, HIRLAM, HBM (HIROMB), Radar (IRIS FOCUS). Muud programmid: dokumendihaldussüsteem KIRKE, Excel, Word. Näited eriotstarbeliste ilmaprognooside tellimuste sisust: 1. Nelja päeva ilmaprognoos Läänemaa kohta (õhutemperatuur, tuul, pilvisus, äike). 2. Homne prognoos Eesti kohta. 3. Sademete 48tunnine prognoos Eesti territooriumile. Iga tellimus on spetsiifiline kas koha, aja või elemendi suhtes, selleks arvutatakse igale tellimusele konkreetne hind. Tasuline sünoptikute telefon. Näited tellimuste kohta: ilmaprognoos konkreetse asukoha kohta. 10 TÖÖPROTSESSI JOONIS 11 Teenuste hinnakirja ministri määruse eelnõu kavand Meteoroloogiliste ja Teenuse hind hüdroloogiliste andmete komplekteerimine Põhilised teenustooted Tunnihinne (sh sisaldab majandamiskulu ja üldkulu proportsioone) Meteoroloogiliste ja Tellimuse mahu põhjal 15 eurot/tund hüdroloogiliste tunniandmete hinnatakse töötundide arv komplekteerimine ja korrutatakse Meteoroloogiliste ja tunnihindega. Tellimuse 15 eurot/tund hüdroloogiliste ööpäevaandmete maht oleneb elementide komplekteerimine arvust ja perioodi Meteoroloogiliste ja pikkusest. 15 eurot/tund hüdroloogiliste kuuandmete komplekteerimine Meteoroloogiliste ja 15 eurot/tund hüdroloogiliste aastaandmete komplekteerimine Äikeseandmete (detektor) 15 eurot/tund komplekteerimine Eriotstarbeliste väljundite 25 eurot/tund koostamine (SAT-pildid ja radariandmed) Meteoroloogiliste ja Teenuse hind hüdroloogiliste andmete analüüsimine Põhilised teenustooted Tuuleroosi tegemine Tellimuse mahu põhjal 22 eurot/tund hinnatakse töötundide arv Statistilised arvutused 15 eurot/tund ja korrutatakse Meteoroloogiliste ja tunnihindega. 22 eurot/tund hüdroloogiliste andmete analüüs Hüdroloogilised 22 eurot/tund insenerarvutused Eriotstarbeline prognoosteenus Teenuse hind Põhilised teenustooted Eriotstarbelised ilmaprognoosid Tellimuse mahu põhjal 22 eurot/tund hinnatakse töötundide arv Eriotstarbeliste ja korrutatakse 30 eurot/tund prognoosmudelite koostamine tunnihindega. Tasuline sünoptikute infotelefon 1,1 eurot/minut 12  2. Sihtrühm Ettevõtjad, kes soovivad oma töö tõhustamiseks järgmisi teenuseid: meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüsimine ja eriotstarbeline prognoosimine. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Õigusaktides tehtavate muudatuste eesmärk on saavutada olukord, kus KAURil oleks võimalik osutada tasu eest eespool nimetatud teenuseid turu nõudluse põhjal. Eespool kirjeldatud teenustele on turul nõudlus, kuid puudub pakkumine. Seadusesse tuleb lisada säte, mille kohaselt on KAURil õigus osutada selles VTKs kirjeldatud teenuseid tasu eest. Samuti kehtestada tasumäärad, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Avaliku teabe seadus (AVTS) § 4. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted (4) Juurdepääs teabele võimaldatakse tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud. (41) Teabevaldaja peab avaldama teabele juurdepääsu tingimused ja juurdepääsutasu suuruse ning teabenõudja soovil andma selgitusi tasude kulupõhisuse kohta. (42) Juurdepääsu tingimused ei tohi olla põhjendamatult piiravad ega konkurentsi kahjustavad. (43) Kui teabevaldaja kasutab teavet tegevuses, mis ei kuulu avalik-õiguslike ülesannete täitmise alla, kohaldatakse talle teabe andmisel sama tasu ja muid tingimusi, mis kehtivad teistele taotlejatele, tagades võrdse kohtlemise. § 23. Teabenõude täitmisest keeldumine (2) Teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui: 3) teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 5. Vastamine (8) Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus 13 või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal. (9) Vastamisest võib loobuda, kui: 1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha; 2) puuduvad isiku sideandmed; 3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta; 4) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi märgukirjale vastust; 5) märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama; [RT I, 18.03.2011, 1 ; jõust 01.07.2011] 6) märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või arusaadav; 7) selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 3, 6 või 7 alusel vastamisest loobumisel edastatakse märgukirja või selgitustaotluse esitajale viivitamata sellekohane teade. Teates näidatakse ära, milliste puuduste kõrvaldamisel oleks võimalik märgukirjale või selgitustaotlusele vastata. Århusi konventsioon Artikkel 4. Keskkonnainfo kättesaadavus 8. Konventsiooniosaline võib lubada oma avaliku võimu organil võtta info andmise eest mõistlikku tasu. Kui avaliku võimu organ kavatseb määrata info andmise eest tasu, teeb ta taotlejale teatavaks tasumäärad ning selgitab, millistel juhtudel neid kohaldatakse või nende kohaldamisest loobutakse, ja juhud, mil info andmine sõltub ettemaksust. Artikkel 5. Keskkonnainfo kogumine ja levitamine 2. Konventsiooniosaline tagab, et siseriiklikes õigusaktides sätestatud kord, mille kohaselt avaliku võimu organ teeb keskkonnainfo üldkättesaadavaks, on selgesti sõnastatud ning et ta keskkonnainfo saamise hõlbustamiseks muu hulgas: a) edastab üldsusele üksikasjalikku teavet selle kohta, milliselt avaliku võimu organilt mis laadi ja kui suures mahus keskkonnainfot saab, ning teeb teatavaks ka info andmise tähtajad, info avalikustamise tingimused ja info saamise korra; b) rakendab üldsusele info kättesaadavaks tegemiseks selliseid abinõusid nagu: i) koostab avalikke nimekirju, registreid või faile; ii) konventsiooni alusel nõuab ametnikelt, et nad aitaksid üldsusel infot saada; iii) määrab üldsuse teavitamiseks infopunktid; c) võimaldab tasuta saada keskkonnainfot, mis on talletatud punkti b alapunktis i käsitletud nimekirjades, registrites ja failides. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Avalikkusele, ametkondadele ja sihtgruppidele on tagatud hüdroloogilised ja meteoroloogilised seireandmed, prognoosid ning hoiatused. 14  5. Tehtud uuringud KAUR on analüüsinud tänast olukorda ja selgitanud välja teenused, mida osutada tasu eest (teenuste kirjeldused on punktis 1, edaspidi nimetatud ka tasulised teenused). Tasuliste teenuste hinnakujundus on kulupõhine, kattes konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Kasumit ei teenita. Tasulise teenuse hind kujuneb otsestest ja kaudsetest kuludest. Otsesed kulud (direct cost) on kulud, mis on otseselt seotud teenuse osutamisega (personalikulud, majandamiskulud, amortisatsioonikulud). Kaudsed kulud (core cost) on kulud, mis seotud teenuse korraldamise ja tagamisega (tugipersonal ja üldjuhtimine, seadmete ristkasutus). Tasuliste teenuste hinnakujunemise aluseks on tellimuse täitmiseks kuluv tööaeg ja sellega seotud tööjõukulud ning osa üldkuludest, s.t ei lisata näiteks andmebaasi pidamise kulusid. Igale teenusele on arvutatud tunnitasu määrad ja konkreetse teenuse hind sõltub otseselt teenuse sisust ehk päringu mahust. Seega võib teenuse lõpphind erineda kuni kümneid kordi. Seetõttu teeme ettepaneku anda seadusega volitused ministrile või direktorile tasuliste teenuste tunnitasu hinna määramiseks teenuste liikide kaupa. Näiteid samast praktikast on veterinaarkorralduse seaduses (VetKS § 353 lg 8) ja Eesti rahvusraamatukogu seaduses (ERRS § 6 lg-d 2 ja 3). Kõige suurem nõudlus on komplekteerimisteenuse järele, aastas keskmiselt 140 klienti vajavad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete komplekteerimist. Eriotstarbelist prognoosteenust vajab aastas ca 15 klienti, aga nende klientide vajadused ja soovid on kõige mahukamad. Seda iseloomustab aasta tulu, keskmiselt 100 000 eurot. Andmete analüüsiteenust tellivad aastas keskmiselt 50 klienti ja keskmine aastatulu on 45 000 eurot. Seega on tasuliste teenuste klientuur aastas ca 230 ja tulu ca 160 000 eurot. Neist lepingulisi partnereid on 45. Leping reeglina sisaldab teenuse kvaliteedinõudeid ning andmete/prognooside/analüüside edastamise mahtu ja sagedust. 6. Kaasatud osapooled Tasuliste teenuste osutamist KAURi poolt on arutatud Keskkonnaministeeriumis ja Rahandusministeeriumis. Teiste osaliste kaasamist ei pea vajalikuks, kuna mõju ulatus, mis kaasneb tasuliste teenuste osutamisega KAURi poolt, on väike. Mõju ulatus on väike, kuna pakutavate tasuliste teenuste sihtgrupp on väga spetsiifiline (meedia, projekteerimis-, ehitus-, energeetika-, kindlustusettevõtted) ja prognoositav klientide arv väike. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine Ei  Rahastuse suurendamine Jah  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Jah  Senise regulatsiooni parem rakendamine Jah  Muu – õigusruumi täiendamine Jah Õigusruum vajab täiendamist. KAURile tuleb anda seaduslik alus tasuliste teenuste osutamiseks. 15  7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine ei ole asjakohane, mistõttu seda lahendust ei ole kaalutud. Rahastuse suurendamine. KAURi eelarve suurendamine. Tasuliste teenuste osutamise korraldamise teemal on olnud arutlusel variant, et KAUR osutab siin kirjeldatud teenuseid ja sõlmib teenuste lepingud, kuid ei võta osutatud teenuste eest tasu. Probleemiks selle lahenduse korral on see, et ei ole võimalik prognoosida täpselt teenuste mahtu ja seetõttu ei ole võimalik ka eelarvestada kulusid. Keeruline on prognoosida mahtu, kui klientidele jõuab info, et komplekteerime ja analüüsime andmeid tasuta. Võib tekkida olukord, kus teenuse soovijaid on rohkem ja teenuste maht on suurem, kui KAUR suudab teenindada. Enamik teenuseid on seotud praegu inimese nn käsitööga ja teenuste mahtude põhjal on vaja eelarvesse planeerida tööjõukulu. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Säilitades praeguse olukorra õigusakte muutmata ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Sellisel juhul pöörduvad ettevõtjad jätkuvalt KAURi poole sooviga sõlmida teenuslepinguid punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks või igaks teenuseks teabenõuet esitades. KAURil ei ole seaduslikku alust nimetatud teenuste eest tasu võtta. Tasuliste teenuste mitteosutamine ei too suurt kahju/mõju KAURile, vaid mõjub negatiivselt klientidele. KAURi töömaht suureneb, kuna suureneb ka teabenõuete ja selgitustaotluste maht. Samuti võivad tekkida vaidlused KAURi kohustuste üle. Nimelt, kas KAUR on kohustatud väärindama olemasolevaid andmeid tasuta ettevõtjatele, kes kasutavad neid ärieesmärgil. Teenuslepingute mittesõlmimise korral on asutused ja ettevõtjad sunnitud esitama iga päev teabenõudeid, mis suurendab nii KAURi töökoormust kui ka klientide halduskoormust. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendamine ei lahenda VTKs kirjeldatud probleemi. Samuti ei võimalda senine regulatsioon ka tõlgendusi, mis aitaksid probleemi lahendada. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsete lahenduste sobivuse analüüsist järeldus, et ükski lahendus ei võimalda soovitud tulemusi saavutada. VTKs nimetatud probleemid on seotud kehtiva korraga, mis ei reguleeri olukorda piisavalt ega anna ka selle sõnastust tõlgendada viisil, mis aitaks olukorda paremini lahendada. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) KAUR on uurinud tasuliste teenuste osutamist meteoroloogia valdkonnas naaberriikides (Soomes ja Lätis). Ka nendes riikides osutatakse riiklike teenuste kõrval spetsiifilisemaid töid tasu eest. Tasuliste teenuste osutamine on iga ELi liikmesriigi enda korraldada. 16  9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Eesmärgiks on saavutada olukord, kus KAURil on õiguslik alus osutada tasulisi teenuseid. Eelistatud lahendus on muuta keskkonnaseire seadust, mille kohaselt lisatakse seadusesse norm, mille alusel on KAURil õigus osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist. Ministri määrusega kinnitatakse igale teenusele tunnitasu määr, mis on tellimuste lõpliku hinna arvutamise aluseks. Tasuliste teenuste tellimuste maht võib erineda kümneid kordi, seega on ettepanek kinnitata tunnitasu määrad, mis on lõpliku hinna arvutamise aluseks. Tasuliste teenuste hinnakujunemise metoodika Hinnakujunduse etapid:  Tasuliste teenuste teenindamise korraldamisega seotud üldkulude määratlemine. Üldkulud ehk teenuse osutamise kaudsed kulud.  Teenuse osutamise otseste kulude määramine (lähtudes teenustest/vahenditest, mis toetavad konkreetse teenuse osutamist). Majanduskulud ja tööjõukulud moodustavad otsesed kulud.  Tasuliste teenuste osutajate määratlemine ja tööaja arvestamine (ajalise kulu määramine konkreetsele teenusele). Metoodika on koostatud, arvestades teenuse osutamise järgmisi põhimõtteid:  Teenuse tasumäärade kujundamise protsessi kulupõhisus, läbipaistvus, lihtsus ja arusaadavus.  Teenuse kulude katmine toimub õiglaselt tarbijate suhtes.  Tasuliste teenuste hinnakujunemise aluseks on teenuse osutaja (te) tööaeg, mis kulub tellimuse täitmiseks. Kulude jaotamine põhineb analüütilise raamatupidamissüsteemi tulemustel ning reaalkulud on teenuse hinna aluseks (kasumit ei teenita). Igal aastal arvutatakse teenuse tunnihinde piirmäär reaalkulude (eelarve) alusel. Konkreetse tellimuse hind sõltub otseselt teenuse sisust ehk tellimuse mahust. Sellest tulenevalt võib teenuse tellimuse hind erineda kuni 15 korda. Kulude jaotus koosneb kolmest komponendist: tööjõukulud, majanduskulud ja üldkulu. majandus- Lõplik Tööjõukulu üldkulud kulud teenuse ca 72 % 10 % hind 18 % Otsene kulu ca 90% Kaudne kulu ca 10% Otsesed kulud (direct cost) on kulud, mis on otseselt seotud tasuliste teenuste osutamisega. Tasuliste teenuste hinna kujundamisel arvestame otsesteks kuludeks teenusega seotud osalejate tööjõukulud ja proportsionaalselt teenusel kulutatud ajale osa majanduskulust (ruumide kasutus, bürootarbed, inventar jne). 17 Kaudsed kulud (core cost) on kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav osutatava teenusega. Tasuliste teenuste hinna kujundamisel arvestame kaudseks kuluks teenusega kaudselt seotud tugipersonalikulud ja kaudselt seotud halduskulud, mida käsitleme metoodikas koos üldkuludena. Tasuliste teenuste osutamisega seotud otsesed kulud: 1. Tööjõukulud Teenust osutava personali tööjõukulud (sh töötasu, tööandja kulud, puhkusetasud, töövõimetushüvitised, tulemustasud, koolituskulud). KAURis on otseselt seotud tasuliste teenuste osutamisega ja osutavad neid ilmaprognooside osakonna peaspetsialist-sünoptikud, klienditeeninduse spetsialistid, finantsjuht, hüdroloogiaosakonna peaspetsialistid, prognoosmudelite osakonna peaspetsialistid. Tasuliste teenuste hinnakujunemise aluseks on teenuse osutaja(te) tööaeg, mis kulub tellimuse täitmiseks. Tööjõukulud moodustavad teenuse osutamise otsestest kuludest keskmiselt 80%. 2. Majandamiskulud Majandamiskulud on administreerimiskulud, meditsiinikulud, konsultatsiooni- ja auditeerimise teenuse kulud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, bürootarvete kulud, tööruumide haldamise kulud jne. Ehk kõik kulud, mis on konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud. Klienditeeninduse spetsialistide, kes tegelevad tasuliste teenustega, kabinetikulud arvestatakse tasuliste teenuste hinna sisse. Tasuliste teenuste hinna kujunemise aluseks on teenuse osutaja(te) tööaeg, mis kulub tellimuse täitmiseks. Selle alusel arvutatakse proportsionaalselt KAURi kogu majandamiskulust vastav osa, mis arvestatakse ühe komponendina tunnitasu sisse. Aasta kogu majanduskulu on proportsionaalselt jaotatud kõikidele töötajatele ehk arvutatakse kulu aastas ühe töötaja kohta, siit omakorda kulu kuus, päevas ja tunnis ühe töötaja kohta. Näiteks 2019. aastal oli KAURi ühe töötaja kohta majandamiskulu ühes tunnis ca 2,7 eurot. Seega kui tellimust koostab üks spetsialist ja tal kulub selleks kaks tundi, siis lisaks tema tööjõukulule lisandub majandamiskulu 2 x 2,7 eurot. Majandamiskulude osakaal otsestest kuludest on keskmiselt 20%. Tasuliste teenuste osutamisega seotud kaudsed kulud: 3. Üldkulud Teenuse osutamisega seotud kaudsed kulud on tugipersonali tööjõu- ja majanduskulud. Samuti kulud, mis on seotud üldjuhtimisega. Tugipersonali alla kuuluvad personalitöötajad, juristid, kvaliteedijuht, haldus- ja tehnikaosakonna spetsialistid. Üldjuhtimise all on arvestatud direktor, asedirektorid, teenuste juht, äriarhitekt, nõunikud, osakonnajuhatajad. 18 Kaudsed kulud tasuliste teenustele moodustavad ca 10%. Tasuliste teenuste hinna kujunemise aluseks on teenuse osutaja(te) tööaeg, mis kulub tellimuse täitmiseks. Selle alusel arvutatakse proportsionaalselt KAURi kogu üldkulust vastav osa, mis arvestatakse ühe komponendina tunnitasu sisse. Kogu aasta üldkulud on proportsionaalselt jaotatud kõikidele töötajatele ehk arvutatakse kulu aastas ühe töötaja kohta, siit omakorda kulu kuus, päevas ja tunnis ühe töötaja kohta. Näiteks 2019. aastal oli KAURi üldkulu ühes tunnis ühe töötaja kohta ca 1,5 eurot. Seega kui tellimust koostab üks spetsialist ja tal kulub selleks kaks tundi, siis lisandub tellimuse lõplikule hinnale üldkulu 2 x 1,5 eurot. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Muudatusel on puutumus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse § 113 sätestab: „Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.“. Riigikohus on öelnud: sõnastuselt hõlmab § 113 kaitseala riiklikke makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga. Kavandataval muudatusel on puutumus Århusi konventsiooniga, mille artikkel 4 sätestab, et konventsiooniosaline võib lubada oma avaliku võimu organil võtta info andmise eest mõistlikku tasu. Lähtuvalt eeltoodust on tasu võtmine teenuste eest õiguspärane ainult juhul, kui seaduses on säte, mis annab KAURile õiguse võtta teenuste eest tasu. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Mõjude all käsitletakse väljatöötamiskavatsuses ainult neid valdkondi, mis võivad eri sihtrühmi ka reaalselt mõjutada. Valdkondi, kus mõju on vähene või ei seondu otseselt sihtrühmaga, eraldi ei käsitleta. 11.1. Kavandatav muudatus Mõju majandusele – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Muudatus avaldab riigi majandusele väikest mõju, kuna andmete komplekteerimist ja analüüsi vajab ca 200 ettevõtjat Eestis järgmistest sektoritest: jäätmekäitlus, projekteerimis- ja inseneribürood, meediaettevõtjad, kindlustus, energeetika, ehitus. Kuigi kogutud andmed on tasuta ja kättesaadavad kõigile, on ettevõtjad esitanud KAURile teabenõudeid ja selgitustaotlusi sooviga andmeid saada komplekteeritult sobivas vormis ja väikese ajakuluga. 19 Insenertehniliste arvutuste koostamise huvi on väikesel sihtgrupil (projekteerimisega tegelevatel ettevõtjatel). KAURi poole pöördub aastas ca 25 ettevõtjat. KAURile teadaolevalt ei ole turul praegu teisi teenusepakkujaid, kes pakuksid ilmaandmete komplekteerimisteenust ja analüüsiteenust. Eriotstarbeliste prognooside teenuse tarbijate sihtgrupp on samuti väike, peamiselt meediaettevõtjad, kes soovivad regulaarset ilmaprognoosi. Eestis ei ole teadaolevalt teisi teenusepakkujaid. Kuna tasuliste teenuste prognoositavad aastamahud on väikesed, siis mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele terviklikult on väga väike ning põhimõtteliselt reaalselt ei mõjuta majandust. Väljaspool Eesti turgu on nimetatud teenuseid võimelised osutama KAURile analoogsed teiste riikide asutused. Iga riigil on oma strateegilised eesmärgid, mille saavutamine on esmatähtis, ning valdkonnad, mida teenindatakse esmajärjekorras. Seega väljastpoolt riiki laekunud päringute kvaliteetse teenindamise tagamine on teiste riikide asutuste jaoks teisejärguline. Ühtlasi ei ole tagatud väljastpool Eestit saadud teenuse kõrge kvaliteet, kuna igal riigil on oma geograafilised, ortograafilised ja klimaatilised iseärasused, mis võivad oluliselt mõjutada teenuse kvaliteeti. Mõju ulatus Muudatuse mõju ulatust võib hinnata väikeseks, kuna muudatuse tulemusel ettevõtete käitumises erilisi muudatusi ei toimu. Mõju avaldumise sagedus Muudatuse avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna ettevõtjad puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt (mõned korrad aastas), kuid ettevõtjate arv, keda see puudutab, on väga väike. Nimetatud tasuliste teenuste järele on nõudlus ca 225 ettevõtjal aastas. Klientide arv püsib stabiilsena, sest reeglina soovitakse regulaarset ehk pikaajalist teenust. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna ettevõtjad, kes sooviksid eespool kirjeldatud teenuseid KAURilt tellida, ei ole Eestis palju. 2019. aastal on KAURile VTKs kirjeldatud teenuste tellimiseks esitatud 732 tellimust 182 ettevõtjalt ja asutuselt. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal 133 784 aktiivset ettevõtjat, mis iseloomustab ettevõtjate rohkust Eestis ja samastasuliste teenustega kokku puudutavate ettevõtjate väga väikest osakaalu (alla 1%). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatuse rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsusele lisakulusid, sest teenuste osutamiseks vajalik tööjõuressurss ja tehnoloogiline baas on KAURil olemas ning KAURile tekkivad tegevuskulud tellimustööde täitmisel kaetakse tasuliste teenuste osutamisest laekunud tuludest. 20 Mõju ulatus Muudatuse mõju ulatust võib hinnata väikeseks, kuna muudatuse tulemusel riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste töökorraldust see ei mõjuta. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutused ei puutu KAURi tasuliste teenustega kokku regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna muudatusega kaasneb mõju ainult KAURi tuludele ja kuludele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatusega kaasneb positiivne mõju ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatuse rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsusele lisakulusid, sest teenuse osutamiseks vajalik tööjõuressurss ja tehnoloogiline baas on KAURil olemas ning tellimustööde täitmisega seotud tegevuskulud kaetakse tasuliste teenuste osutamisest laekunud tuludest. 14. Edasine mõjude analüüs Edasist mõjude analüüsi ei kavandata, kuna mõju riigis on tervikuna positiivne. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Seaduse tasandil on kavas reguleerida KAURi õigus osutada andmete komplekteerimisteenust, andmete analüüsiteenust ja eriotstarbelist prognoositeenust ning võtta nimetatud teenuste eest tasu. 15.1. Töötatakse välja uus ei 15.2. Muudatused tehakse jah tervikseadus senise seaduse struktuuris 15.3. Lisatakse vajalikud sätted keskkonnaseire seadusesse, mille alusel on Selgitus KAURil õigus osutada andmete komplekteerimisteenust, andmete analüüsiteenust ja eriotstarbelist prognoositeenust ning nende teenuste eest tasu võtta. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 21 Keskkonnaseire seadus 17. Edasise kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikumat mõjuanalüüsi ei ole planeeritud teha, kuna seadusemuudatus puudutab väga väikest sihtgruppi. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) – valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eelnõu eeldatav avaliku konsultatsiooni ja I poolaasta 2020 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg II poolaasta 2020 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Reve Ventsel, KAURi üldosakonna jurist tel: 673 6622; Rainis Uiga, KAURi teenuste juht tel: 666 0912; 22 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0299 - Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste osutamise korra väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d97ce19-5004-4077-aee7-23632dd9902c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d97ce19-5004-4077-aee7-23632dd9902c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main