dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. märts 2020
Viit
1-12/687-1
Registreeritud
18. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
1. aprill 2020

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice129 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

360045 top 0 0 Rahandusministeerium [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlasta miseks „Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruse nr 27 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalik ku ressursitõhusasse tehnikasse, ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: Määruse eelnõu Seletuskiri Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium Arvamuse avaldamiseks : Ühtekuuluvuspoliitika fondide raken duskava 2014–2020 valdkondlik juhtkomisjon -110651 9364337 Eerika Purgel , 626 0709 [email protected] 0 0 Eerika Purgel , 626 0709 [email protected] 360045 top 0 0 MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr [Registreerimisnumber] Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruse nr 27 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruses nr 27 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ muutmine tehakse järgmised muudatused: paragrahv 3 lõikes 1 asendatakse sõna „ressursitootlikust“ sõnaga „ressursitootlikkust“; paragrahv 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „parandada keskkonnakaitsest liidu“ sõnadega „parandada keskkonnakaitset liidu“; paragrahv 7 lõikes 2 asendatakse lauseosa „31. detsember 2023“ lauseosaga „1. oktoober 2023“; paragrahv 7 lõikes 4 jäetakse ära lauseosa „kuni 6 kuu võrra“; paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise puhul ei või kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.“; paragrahv 11 lõike 2 punkti 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja viimase majandusaasta müügitulu summeeritult käeso leva määruse paragrahv 11 lõike 1 kohaselt toetuskõlbuliku põhi- ja kõrvaltegevuste kohta peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga.“; paragrahv 11 lõike 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlejal on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Vastav nõue on täidetud, kui taotleja vastab taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning on tõendanud, et suudab vastavad kulud tasuda. “; paragrahv 12 lõi g e t 2 täiendatakse punkti ga 8 : „8) Tõendid omafinantseeringu tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, siis sealhulgas laenuandja krediidikomitee laenuotsus.“ ; paragrahv 15 lõig e t 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusüksus kontrollib 3 0 tööpäeva jooksul , kui taotletakse vähese tähtsusega abi, ning 40 tööpäeva jooksul, kui taotletakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, taotluste esitamise tähtpäevast arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse §- des 11 ja 12 esitatud nõuetele. Kui kontrollimise tulemusena avastatakse taotleja või taotluse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Rakendusüksusel ei ole õigust anda puuduste kõrvaldamiseks aega rohkem kui 20 tööpäeva taotluse kogu menetluse peale. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. “; paragrahv 17 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni , kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega .“; paragrahv 18 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vajadusel sätestab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses hanke dokumentide eelkontrolli kohustuse.“; paragrahv 21 lõiked 2-3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse saaja tagab kestvuse nõude Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul kolme aasta jooksul väike- ja keskmise suurusega ettevõtja korral ja viie aasta jooksul suurettevõtja korral toetuse saajale lõppmakse tegemisest. (3) Toetuse saaja esitab hangete läbiviimise plaani hangete osas, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot, hiljemalt 20 tööpäeva enne esimese hanke välja kuulutamist, kui plaan on muutunud võrreldes taotluses esitatuga.“; paragrahv 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on üks aasta.“; paragrahv 26 lõikes 2 asendatakse lauseosa „20 tööpäeva“ lauseosaga „30 kalendripäeva.“. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk M inister (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt K antsler SELETUSKIRI Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus„ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ muutmine eelnõu juurde Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu ) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], telefon: 626 0752), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (e-post: [email protected] , telefon: 626 2867) ning eelarve - ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709). Juriidilise ekspertiisi tegi õigu s osakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], telefon: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas eelarve - ja strateegiaosakonna peaspetsialist Hannes Aarma (e-post: [email protected], telefon: 626 0732). Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 1 4 - st punktist. Lisaks täpsustatakse kahe sätte selgitust. paragrahv 3 lõiget 1 korrigeeritakse. Lõikes parandatakse ilmselge kirjaviga. paragrahv 6 lõige 2 punkti 2 korrigeeritakse. Lõikes parandatakse ilmselge kirjaviga. Paragrahv 7 lõiget 2 muudetakse. Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on muudetud 1. oktoober 2023 . Seda eelkõige seetõttu, et tööde elluviimine võib venida. Kui tähtajaks pole tööd aktiga vastu võetud (hiljemalt 31.12.2023) langeb töö toetamine projektist välja. Vastavalt Ühendmääruse § 13 lg 1 toodule, makstakse t oetust ( KIKi vahendusel) 31. märtsini 2024. a. Maksetaotlusi võib esitada rakendusüksusele 17. jaanuarini 2024. a. Paragrahv 7 lõiget 4 muudetakse. Muudatus on vajalik andmaks rakendusüksusele õiguse projekti põhiselt otsustada kui palju võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuna iga projekt on erinev ja ka põhjused on erinevad, miks projektid vajavad rohkem aega ning kuue kuu piirang ei ole mõistlik. Abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab taotleja tooma mõjuva põhjuse igal juhul. Kõige hilisem kuupäev abikõlblikkuse perioodi lõppemiseks on 1. oktoober 2023. RÜ-le on antud küll võimalus projektipõhiselt otsustada, aga samas peab RÜ jälgima, et ei tekiks ohtu, et projektid jäävad ellu viimata ja raha kasutamata. Seega antud muudatus ei tähenda, et projekte saab lõpmatult pikendada. RÜ lähtub ka ilma piiranguta praegusest väljakujunenud praktikast projektide pikkuse osas. parag rahvi 7 täiendatakse lõikega 5 . Muudatusega täpsustatakse, et riigiabi taotlemise puhul ei või kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. See on vajalik selleks, et toetusel oleks ergutav mõju. Täpsustame, et ergutava mõju nõue on kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalike hangete korral täidetud ka siis, kui hange on välja kuulutatud ja läbi viidud, kuid ühtki pakkujat ei ole edukaks tunnistatud ja hankelepingut sõlmitud. Teiste sõnadega, abil on ergutav mõju, kui riigihanke korraldamisega tööde/tegevuse teostamiseks ei kaasne taotlejale kohustust sõlmida hilisem leping parima pakkujaga. Selleks peab ka hanke alusdokumendis olema esitatud teave, et hankija võib jätta lepingu sõlmimata rahaliste vahendite puudumise tõttu (s.o juhul, kui taotletavat toetust ei saada). p aragrahv 11 lõike 2 punkti 2 muudetakse. Muudatus on vajalik täpsustamaks maksimaalset toetuse summat , mida ettevõtte müügitulu alusel küsida on võimalik . Müügitulu arvutamisel võetakse arvesse kõik käesoleva määruse paragrahv 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud EMTAK jagu B või C tegevuste all olev müügitulu sõltumata, kas see on ettevõtte põhi- või kõrvaltegevus . Müügitulu summa arvestust ei piirata ainult konkreetses projektis toetatava tegevusalaga. Nende tegevuste viimase majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt sama suur kui taotletav toetus. paragrahv 11 lõiget 3 muudetakse. Muudatus on vajalik täpsustamaks projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Praktikas on kujunenud probleemiks olukord, et juhul kui see tagatakse laenuga , võtab taotlejal aeg a tagatud laenu saami s e ks finantsasutuselt ning selle võrra pikeneb ka menetlemise aeg. Kuna meetme eelarvelisi vahendeid on nüüdseks piiratud koguses, on oluline et toetust saaksid taotlejad, kes on majanduslikult ka suutelised seda ellu viima ning projekti enda menetlus ei veniks liialt pikaks . paragrahv 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 . Täiendus on vajalik seoses omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse tagamisega vastavalt täiendatud paragrahv 11 lõikele 3. Kulude tasumise suutlikkuse tõendamine tähendab muuhulgas seda, et kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, peab vastava laenu saamise tõendamiseks esitama koos taotlusega laenuandj a krediidikomitee laenuotsuse. p aragrahv 15 lõiget 3 muudetakse. Muudetakse taotluse rakendusüksuse pool t kontrolli mise tähtaega 30 tööpäevani ja seda juhul, kui taotletakse vähese tähtsusega abi . J ärjest rohkem esitatakse just VTA taotlusi, mille auditeid pole KIK rahastanud ja seega loetakse taotluse menetluse ajal auditit esimest korda ning see võtab oluliselt rohkem aega kui taotluse menetlus juba tuttava auditiga. Riigiabi andmise korral jääb menetlustähtaeg samaks. Lisaks täpsustatakse, et puuduste kõrvaldamiseks ei saa anda rohkem kui 20 tööpäeva taotluse kogu menetluse peale. Seega on taotlejal kokku võimalik saada kõikide muudatuste tegemiseks maksimaalselt 20 tööpäeva. Kun a võimalikke taotlejaid on tundu valt rohkem kui eelarvelisi vahendeid , on kitsendus vajalik selleks, et välistada taotluste liialt pikk venimine ning anda toetusi neile, kes oma taotluse suudavad õigel ajal nõuetele vastavaks viia . p aragrahv 17 lõiget 5 muudetakse. Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada, et hindamiskomisjoni kaasatakse ka eksperte vastavalt vajadusele, mitte igal juhul. Ekspertide vajadust hindab rakendusüksus koos rakendusasutusega taotluse põhiselt. Samuti täpsustatakse, et hindamiskomisjon moodustatakse rakendusasutuse ga kooskõlastatult , kuna rakendusasutus peab jälgima, et taotlustes oleks tagatud meetme eesmärkide saavutamine, st ressursisäästu avaldumine . Paragrahv 18 lõiget 2 muudetakse. Muudatus on vajalik, kuna mõnedes projektides on keerulised hanked ning projekti põhiselt on kerkinud vajadus seada hangete eelkontrolli nõue. Juba praegu esitatakse enamikel juhtudel vabatahtlikult hankedokumendid enne hanke alustamist rikkumise ennetamiseks eelkontrolli ja muudatus aitab rakendusüksusel seda nõuet taotluse rahuldamise otsuses seada. Lisaks kustutatakse hindamiskomisjoni koosseisu avaldamise nõue veebilehel huvide konflikti ennetamise eesmärgil. p aragrahv 18 lõiget 2 muudetakse. Muudatus on vajalik, kuna mõnedes projektides on keerulised hanked ning projekti põhiselt on kerkinud vajadus seada hangete eelkontrolli nõue. Juba praegu esitatakse enamikel juhtudel vabatahtlikult hankedokumendid enne hanke alustamist rikkumise ennetamiseks eelkontrolli ja muudatus aitab rakendusüksusel seda nõuet taotluse rahuldamise otsuses seada. p aragrahv 21 lõiked 2 ja 3 muudetakse. M uudatus sätestab, et s uurettevõtjatele kohaldub kestvuse nõue vastavalt struktuuritoetuse seadusele 5 aastat. See kehtis ka varasemalt, aga polnud eraldi välja toodud. Selguse huvides tuuakse see eraldi välja. Taotluses peab esitama hangete läbiviimise plaani projekti tegevuste ja ajakava hindamiseks ning juhul kui plaan pole muutunud, ei ole mõistlik seda taotleja käest uuesti nõuda. Muudatus on kooskõlas põhimõttega, et esitada tuleb ühtesid andmeid ainult üks kord. paragrahv 23 lõiget 3 muudetakse: Muudatusega ühtlustatakse aruandlustähtaegu. Kui varasemalt oli aruandlusperioodi pikkus jäetud juhtumipõhiseks, siis nüüd sätestatakse vahearuande perioodi pikkuseks 1 aasta. Vahearuannet ei esitata, kui abikõlblikkuse periood on lühem aruandlusperioodist. Aasta arvestus toimub projekti abikõlblikkuse algusest alates. p aragrahv 26 lõiget 2 muudetakse. Kuigi määruses on tähtajad sätestatud tööpäevadena, on vaide menetlemine parem viia kooskõlla perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-ga 51 ning seetõttu muudetakse 20 tööpäeva asemel tähtaeg tavapäraseks 30 kalendripäevaseks. p aragrahv 8 lõige 3 punkt 4. Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimustele vastamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust, seda muutmata. Määruses on kirjas, et abikõlblikud ei ole üld - ja tegevuskulud. Tegevuskulud on toodud eraldi välja rõhutamaks, et ettevõtte tegevuskulud, sealhulgas ka need mis tekivad toetuse kasutamisest, ei ole abikõlblikud. Samas investeeringuga seotud seadistamise ja koolituse kulud on abikõlblikud ning ei lähe tegevuskulude alla, v astavalt § 8 lõike 2 punktile 2 ja § 8 lõike 2 punktile 3 . p aragrahv 12 lõige 1 punkt 9. Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimustele vastamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust, seda muutmata. Määruses on kirjas, et projekt peab olema toetuse taotluses toodud tingimustel teostatav ja eelarve põhjendatud. Eelarve põhjenduse juures tuleb esitada selgitus koos asjakohaste hinnapakkumiste ja kalkulatsioonidega hindamaks projekti eelarve põhjendatust, sh hinnavaru kujunemise selgitused, kui seda peetakse vajalikuks. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnist atakse siseturuga kokkusobivaks . Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. EL 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid ressursisäästulahendustesse ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks, mida rahastatakse EL 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Ettevõtted, mis jäävad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite piiratuse tõttu toetusest ilma, saavad rahalisi vahendeid edaspidi taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist. Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ressursitõhususe alaste investeeringute tegemist. Seda saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema tehnoloogia vastu, seadme soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustega tootmisprotsessis, tootmisprotsessi ümber kujundamisega, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisega kui ka hoonete renoveerimisega (eeldusel, et see on otseselt seotud tootmise või teenusega). M eetme tegevusega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, EL-i tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahti sidumist suurenevast ressursikasutusest. Samuti panustab see EL roheleppe algatusse. Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel . Eel nõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0298 - Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruse nr 27 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/701eca55-35d3-4f2b-bae6-be1d3c5ce44b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/701eca55-35d3-4f2b-bae6-be1d3c5ce44b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →