Kiri

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee SELETUSKIRI S E L E T U S K I R I................................................................................................................................. 1 D O K U M E N T I D E N I M E K I R I .................................................................................................. 1 1. Ü L D O S A ........................................................................................................................................ 2 2. A S E N D I P L A A N.......................................................................................................................... 3 3. A R H I T E K T U U R ....................................................................................................................... 10 4. K O N S T R U K T S I O O N I D ........................................................................................................ 16 5. T U L E O H U T U S ......................................................................................................................... 19 6. K Ü T E J A V E N T I L A T S I O O N........................................................................................... 22 7. K E S K K O N N A K A I T S E ............................................................................................................ 24 8. T E R V I S E K A I T S E..................................................................................................................... 28 9. V E E V A R U S T U S J A K A N A L I S A T S I O O N .................................................................. 28 10. E H I T U S E O R G A N I S E E R I M I S E L A H E N D U S ....................................................... 29 11. E L E K T R I V A R U S T U S ........................................................................................................... 29 12. N Õ R K V O O L............................................................................................................................. 32 13. E N E R G I A T Õ H U S U S............................................................................................................ 32 14. T E A D M I S E K S O M A N I K U L E ....................................................................................... 33 DOKUMENTIDE NIMEKIRI 1. AS-0/1 Situatsiooniskeem M 1:2000 2. AS-1 Asendiplaan M 1:500 3. A-1 Üksikelamu 1. korruse plaan M 1:100 4. A-2 Üksikelamu vaated M 1:100 5. A-3 Üksikelamu lõige A-A M 1:50 6. A-4 Üksikelamu vundamendi plaan M 1:100 7. A-5 Üksikelamu katuse plaan M 1:100 8. A-6 Üksikelamu avatäidete spetsifikatsioon M 1:50 9. A-8 Abihoone 1. korruse plaan M 1:100 10. A-9 Abihoone vaated M 1:100 11. A-10 Abihoone lõige A-A M 1:50 12. A-11 Abihoone vundamendi plaan M 1:100 13. A-12 Abihoone katuse plaan M 1:100 14. A-14 Piirdeaed M 1:50 15. Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP Seletuskiri – krunt nr. 16 osas 16. Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP Põhijoonis – krunt nr. 16 osas Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 1/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee 1. Ü L D O S A 1.1 Seletuskirja ülesehitus Käesolev seletuskiri on koostatud Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas, Jalaka tn 2 krundil üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti jaoks ning koosneb asjakohasest peatükkidest. Seletuskiri sisaldab andmeid, mis hõlmavad arhitektuuri ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Projekt on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele, soovidele, kooskõlas Eesti Vabariigis kehivate projekteerimisnormidega ning Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrusega nr. 97 – Nõuded ehitusprojektile. Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele kooskõlas Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa detailplaneeringuga üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks (edasi „DP“), millega on krundile lubatud 1 ühepereelamu maksimaalse ehitisealuse pinnaga kuni 250 m2 ning selle juurde kuuluv abihoone ehitisealuse pinnaga kuni 50 m2. 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht Hoone asub Harjumaal, Kiili vallas, Lähtse külas, aadressil Jalaka tn 2. Krundi katastritunnus on 30401:003:0568 (Elamumaa 100%) ning krundi suuruseks on 3716 m2. Maa-ala looduslik reljeef on üldiselt tasane, kerge tõusuga kagu poole, kinnistu lõunaküljel kulgeb kraav. Absoluutkõrguse vahemik 41.90 – 44.11 m. Kinnistu olemasolevaid maapinna kõrgusi käesoleva projektiga ei muudeta. 1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Üksikelamu vundamendilaheduseks on monoliitne r/b plaatvundament ilma keldrita, mis on soojustatud 200 mm EPS100 soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Eramu on ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on väikeplokk (nt. Fibo 5 Mpa 200 mm). Katuse kandev osa ehitatakse puidust, kattematerjaliks on katusekivi. Eramu ehitisealune pind on 248.2 m2. Abihoone vundamendilaheduseks on madal monoliitne r/b vaivundament, mis on soojustatud 200 mm kivivill soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Abihoone on ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on puitkarkass. Katuse kandev osa ehitatakse puidust, kattematerjaliks on plekk kiviprofiil. Eramu ehitisealune pind on 43.6 m2. 1.2.3 Projekteerija Peaprojekteerija: UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Registrikood: 14672720 Telefon: +372 56849995 E-mail: [email protected] Aadress: Harjumaa, Tallinn, Väike-Ameerika tn 19 MTR Reg: EEP004193 – Projekteerimine Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 2/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee AA, AS, AR osa koostaja: Irina Kazantseva Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: E003165 AA, AS, AR osa vastutav spetsialist: Irina Kazantseva Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: E003165 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Lähteandmed Eelprojekti koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed: 1.3.1.1 Tellija lähteülesanne Tellija lähteülesanne nr. 1340723I. 1.3.1.2 Eskiis või olemasolevad projektid Puuduvad. 1.3.1.3 Detailplaneering ja projekteerimistingimused − Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP - Seletuskiri - krunt nr 16 osas. − Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP - Põhijoonis - krunt nr 16 osas. 1.3.2 Ehitusuuringud Geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069). 1.3.3 Normdokumendid Projekti koostamises lähtuti UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ sisekorrast ning punktis 1.1 nimetatud normdokumenditest. 2. A S E N D I P L A A N 2.1 Üldandmed 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Hoone projekteerimisel on lähtunud detailplaneeringust, tellija soovist ning krundi suurusest. Asendiplaani aluseks on geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069). 2.1.2 Alusdokumendid 2.1.2.1 Lähteandmed Detailplaneering ja katastri skeem. 2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069). 2.1.2.3 Normdokumendid Ehitusseadustik Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 3/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee − Siseministri määrus nr. 17 vastu võetud 10.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" − Siseministri määrus nr. 10 vastu võetud 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" − Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. − EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus. − EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus. − EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus − Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest − Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42, 04.03.2002 − Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I, 30.07.2013, 2 − Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 (11.12.2018) - Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. 2.2 Olemasolev 2.2.1 Paiknemine Vaadeldav 3716 m2 suurune krunt paikneb Harjumaal, Kiili vallas, Lähtse külas, Jalaka tn 2 kinnistul. Krundi sihtotstarve on Elamumaa 100%. Krunti piirab põhjast Jalaka tänav T2 (Transpordimaa 100%; 30401:003:0546) ja Jalaka tn 4 kinnistu (Elamumaa 100%; 30401:003:0552), idast asub Laeva kinnistu (Elamumaa 100%; 30401:003:0054), läänes asub Jalaka tänav T1 (Transpordimaa 100%; 30501:001:0310 ning lõunast piirab krunti 11115 Kurna-Tuhala tee (Transpordimaa 100%; 30401:003:0228). Mööda kinnistu lõunakülge kulgeb kraav. Piirkonnas välja kujunenud hoonestuslaad on üksikelamud ja abihooned. 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Ehitisregistri järgi kinnistul hoonestus puudub. 2.2.3 Olemasolev kõrghaljastus Kõrghaljastus puudub. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitusjäätmed likvideerida. 2.2.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Juurdepääsuteena projekteeritavale elamule planeerida juurdepääsutee projekteeritava mahasõiduga Jalaka tänav T2 (Transpordimaa 100%; 30401:003:0546), mis asub krundi loodes. Mahasõiduprojekteerimisel võtta aluseks majandus-ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 4/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee 2.2.5 Krundi kitsendused ja kaitsealused objektid. Maaparanduskraavi veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranduvöönd 50 m, tee nähtavuskolmnurk, teekaitsevöönd 50 m, sanitaarkaitsevöönd 60 m. 2.3 Asendiplaanilahendus 2.3.1 Vastavus lähteandmetele Jrk. Ehitusõigus ja piirangud, Detailplaneering Projektlahendus nr Hoonestustingimused 1. Krundi suurus 3709 m2 3716 m2 2. Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Elamumaa 100% 3. Hoonete arv krundil 1/1 1/- (põhihoone / abihoone) 4. Hoone lubatud suurim kõrgus – m 9.0 m 6.5 m (põhihoone / abihoone) 4.5 m 4.1 m 5. Maksimaalne korruselisus 2/1 1 maapealne korrus (põhihoone / abihoone) 1 maapealne korrus 6. Suletud brutopind kat. üksuse 400 m2 274.4 m2 sihtotstarvete kaupa 7. Hoonestusviis Lahtine Lahtine 8. Katuse kalle ja katuse harja suund 40º - 45º Eramu põhiosas 40º, madalam osa 20º; Abihoone 19º Põhihoonel paralleelne juurdepääsuteega 9. Hoonete suurim ehitisealune pindala 250 m2 248.2 m2 (põhihoone / abihoone) 50 m2 43.6 m2 10. Hoone ±0.000 ja või sokli kõrgus 0.4 – 0.6 m 0.2 m projekteeritud maapind + 0.2 projekteeritud eramu sokkel; 11. Arhitektuursed nõuded 1) Hoonete arhitektuur 1) Projekteeritavad peab olema stiililt hooned on lihtsa ja lihtne ja kaasaegse traditsiooniline. arhitektuuriga ning Fassaadide sobivad ümbritsevasse kujundamisel kasutada miljöösse; tuleb naturaalseid, 2) Üksikelamu välisseinad piirkonnale omaseid – valge krohv ning viimistlusmaterjale horisontaalne (puit, naturaalne kivi, tumehall puitlaudis; krohvipind kom- bineerituna puidu või 3) Üksikelamu sokkel on kiviga). Värvilahendus 30 cm kõrgune peab jääma pastelsete tumehallis toonis; ja looduslike toonide Eramu katusel on Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 5/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee skaalas- se.; Soovitavalt kasutatud Reakivi Evo kasutada tumehall (nt. Monier) välisviimistluses – toon: RR2H3 kivimaterjale, puitu või Antratsiithall; krohvi (max kahte 4) Abihoone on erinevat materjali); viimistletud 2) Välisviimistluses ei ole horisontaalse lubatud kasutada puitlaudisega looduslikke materjale rohelises toonis; imiteerivaid materjale. Lubatud ei ole ehitada ümarpalkmaju. 12. Piirdeaed Iga elamumaa krundi piirile võib Tänavapoolne projekteeritud rajada piirdeid: teepoolne piirde piirdeaed 1,5 meetri kõrgune kõrgus on vastavalt valla üldpla- vertikaalne puitaed neeringu nõuetele 1,2m, metallpostidel. kinnistutevaheline piire Kruntide vahelised piirdeaiad vahemikus 1,2m kuni 1,5m. (lõunast ja idast) – 1,5 meetri Piirded lahendada sobivas kõrgune metallvõrk; koosluses projekteeritava elamuga. Teepoolsed piirded puit-lipp või puit-latt ja kinnistute- vahelised võrkpiire kombineerituna haljastusega või dekoratiivhekk-piire. Naabrite vahelisel piiril on lubatud heki kõrguseks 1,5m – 2m, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 13. Parkimiskohad 3 3 14. Minimaalne tulepüsivusklass TP-3 TP-3 Projekteeritud elamu vastab seega detailplaneeringu tingimustele ja on vastavuses ka tellija lähteülesandega. 2.3.2 Hoone paigutus Projekteeritav üksikelamu hakkab asuma põhjapoolsest kinnistu piirist 7.4 meetri kaugusel; läänepoolsetest kinnistute piiridest 12 meetri kaugusel, kirdepoolsest kinnistu piirist 6.7 meetri kaugusel ning mitte lähemale, kui 49.8 meetrit krundi lõunaservast. Projekteeritud elamu paikneb detailplaneeringus antud hoonestusalas. Projekteeritav abihoone hakkab asuma kirdepoolsest kinnistu piirist 5 meetri kaugusel; idapoolsetest kinnistute piiridest 13.2 meetri kaugusel ning mitte lähemale, kui 50.7 meetrit krundi lõunaservast. Projekteeritud abihoone paikneb detailplaneeringus antud hoonestusalas. 2.3.3 Ehitusetapid Täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse käigus. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 6/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee 2.4 Vertikaalplaneering 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Käesolev projekt ei käsitle. 2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Eramu +0.00 seotakse ABS-iga +44.00. Hoone harja kõrgus maapinnast 6.5 m. Hoone absoluutne kõrgus on 50.3 m. Abihoone +0.00 seotakse ABS-iga +44.80. Hoone harja kõrgus maapinnast 4.1 m. Hoone absoluutne kõrgus on 48.40 m. 2.4.3 Sademevee käitlemine Krundi sademevesi hajutatakse võimalikult suures mahus krundi piires haljasalal. Ei ole lubatud halveneda naaberkinnistute pinnasevete olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistutele. 2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Juurdepääsuteena projekteeritavale elamule planeerida juurdepääsutee projekteeritava mahasõiduga Jalaka tänav T2 (Transpordimaa 100%; 30401:003:0546), mis asub krundi loodes. Mahasõiduprojekteerimisel võtta aluseks majandus-ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Juurdepääsutee on projekteeritud asfaltkattega tee, mille kinnistusisene osa on ette nähtud sillutuskivikattega. Parkimine on lahendatud omal krundil. Õuealal on parkimisvõimalus vähemalt kolmele sõiduautole – kaks garaazis ja üks hoovis. Liikluskorraldus puudub. 2.6 Teed ja platsid Kinnistule juurdepääsutee Jalaka tänav T2 lõik on projekteeritud asfaltkattega (asfaltobetoon - 40 mm; asfaltbetoon PAB – 50 mm; tihendatud paekillustik - 200 mm; dreeniv liivalus - 200 mm; ol.ol. pinnas ). Projekteeritud sõidutee asfaltkatte ja projekteeritud kinnistule mahasõidu katted omavahel sujuvalt kokku viia. A / B katte serv sirgeks lõigata. Kui katteid kahjustatakse suuremas ulatuses kui projektis käsitletud, siis tulevad need normide kohaselt taastada. Jalaka tn 2 kinnistu sisene kõvakattega ala on ette nähtud sillutuskivikattega (h=8cm) mis ääristatakse kõnnitee äärekividega (100 x 8 x 20 cm). Kõnnitee äärekivid paigaldada kõrgusega 0 cm ning ühes lõigus kõrgusega 3 cm. See on vajalik sademevee suunamiseks. Ette on nähtud ka Jalaka tn 2 haljasala taastamine / planeerimine kaevetööde järgselt. Haljasala taastatakse kasvumullaga (min h=10cm). Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 7/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Projekteeritud parkla-ala: • Sillutuskivi h= 8 cm • Kuivliivtsement 1:3 h= 3…5 cm • Lubjakivikillustikust alus fr. 32/63 kiiluda / fr. 16/32 ja 8/16 -ga h= 25 cm • Keskliiv (Kt= 0,98) h= 20 cm • Keskliiv (Kt= 0,98) vajadusel • Olemasolev pinnas (väljakaeve teostamisel eemaldada vähemalt kogu kasvumulla kiht) Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt. Tee-osa lahendus on käesoleva ehitusprojekti raames antud põhimõtteliselt ning vajadusel käsitletakse eraldi tee-ehitusliku projekti raames. 2.7 Haljastus ja heakorrastus 2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Kõrghaljastus puudub. Krundihaljastamiseks vajadusel tuleb koostada haljastusprojekt. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitusjäätmed likvideerida. 2.7.2 Projekteeritud haljastus Kinnistu idaosas on istutatud puuviljapuud. Jalaka tn 2 krundi siseperimeetril istutatakse elupuuhekk. Elupuuhekk istutada paljasjuursetest istikutest. Taimedel peab jääma enne külmasid 2 nädalat juurdumisaega. Pärast istikute mahapanekut kastetakse neid väga põhjalikult. Istutustihedus sõltub valitud liigist: jõulisemaid ja suuremamahulisi liike (ungari sirel, must aroonia, põisenelas) istutada hõredamalt 50...70 cm tagant. Kasinamakasvulisi (pukspuu) 20 cm tagant. Traditsioonilisi hekke (tuhkpuu, liguster, magesõstar) 30...40 cm tagant. Reeglina piisab korraliku lõikamise puhul üherealisest istutusest. Mitte projekteerida hekki olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealasse, et tagada nii olemasolevale kui ka rajatavale haljastusele kasvutingimuste säilitamine. Lisaks sellele kinnistul on plaanis istutada veel 13 puud (vt. AS – 01), puude istutamisel tuleb arvestada vastavust EVS 843:2016 normidele. Istutatav taimemetarejal peab vastama Eesti Vabariigi standardile EVS 778:2001. Tänavamaale istutatavate lehtpuude tüve läbimõõt pab olema minimaalselt 6 cm. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 8/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Teede- ja platsideäärsed haljasalad tuleb planeerida, vajadusel täiendada täitepinnasega, katta seejärel kasvumullaga paksusega 20 cm. Kasvumullana kasutada tavalist põllumulda, mis ei sisalda prahti ja kive, mille mõõtmed ületavad 2/3 kasvukihi paksusest. Kasvumullana võib kasutada varem eemaldatud kasvumulda, kui on kontrollitud selle saasteainete sisaldus. Taimede istutusaugud kaevatakse valmis ja täidetakse kasvumullaga. Seejärel täidetakse kogu murualune maa-ala väetisega segatud kasvumulla kihiga 15-20 cm. Väetise võib ka kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse. Mullakiht vajub 3-5 cm. Mullakiht tasandatakse ja rullitakse kinni ning pind peaks lõpptulemusena jääma sillutisest 1 cm võrra madalamale, siis saab ka muru ääre ühtlaselt tasaseks niita. Seemnesegu valitakse kasvutingimust järgi (varjumuru, kuiva ala muru jne.). Seemnekogus jagatakse pooleks, pool kogust külvatakse piki ja teine pool põikisuunas. Külvata on soovitav tuulevaikse ilmaga. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2, seeme tuleb kergelt mulda rehitseda. Sobiv muruseemne koostis: karjamaa raihein 15%, võsundiline punane aruhein 25%, puhmikuline punane aruhein 20%, aasnurmikas 40%. Muru hooldamiseks tuleb kevadel ja sügisel ära riisuda lehed. Kasta-vihmutada 10 l/m² vastavalt vajadusele, kuid enne muru kolletumist. Muru niita vastavalt ilmastikutingimustele kord 1-2 nädala jooksul. Põuaperioodil peab muru kõrgus olema vähemalt 6 cm. Muru väetada 3 korda aastas, kevadel ja kaks korda lämmastikväetisega, augustis fosfor- ja kaaliumväetisega. Krundi täpseks haljastuse lahenduseks vajadusel tellida eraldi haljastusprojekt. 2.7.3 Väikeehitised ja -vormid Krundile ei ole ettenähtud väikevorme. 2.7.4 Piirded ja väravad Jalaka tänav T1 ja T2 poolsele küljele on projekteeritud vertikaalne puitaed metallpostidel kõrgusega 1.5 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad lõunast ja idast – 1,5 meetri kõrgune metallvõrk. Sissesõiduväravaks on ettenähtud 4 meetri laiune terasraamis liugvärav, mis varustada avamisautomaatikaga. Jalgvärav on samuti terasraamis laiusega 1.1 m. Kinnistu lõunaoses hakkab paiknema 4 m laiune tiibvärav terasraamis. Ehituse käigus tuleb vältida piirdeaia ja piirdeaia postide vundamentide sattumist kaablile. Vajadusel piirdeaia vundament sillata kaablite kinnistule sisseviikude kohal. 2.7.5 Jäätmekäitlus Ehitusjäätmed sorteerida ja koguda kokku ehitusjäätmete konteinerisse ja ladustada litsentseeritud firma poolt. Ehitamise käigus ei tekki jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas ja kogu ehitusperioodi kestel üle 10 m3. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. 2.8 Maa-ala tehnilised andmed Krundi pind 3716 m2 Eramu ehitisealune pind 248.2 m2 Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 9/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Maapealse osa alune pind 248.2 m2 Eramu maht 1181 m3 Eramu maapealse osa maht 1181 m3 Eramu maapealsete korruste arv 1 Eramu maa-aluste korruste arv 0 Abihoone ehitisealune pind 43.6 m2 Abihoone osa alune pind 43.6 m2 Abihoone maht 176.4 m3 Abihoone maapealse osa maht 176.4 m3 Abihoone maapealsete korruste arv 1 Abihoone maa-aluste korruste arv 0 Krundi täisehituse % 7.9 % Parkimiskohtade arv 3 kohta 3. A R H I T E K T U U R Arhitektuuri seletuskirja koostab arhitekt. Käesoleva projektiga on lahendatud ühekorruseline üksikelamu ja selle juurde kuuluv abihoone. Eramu on 23 x 14.6 meetri suurune ja maksimaalselt 6.5 meetri kõrgune ehitis. Hoone arhitektuurse kontseptsiooni valikul oli arvestatud tellija sooviga projekteerida võimalikult lihtsa mahuga ja konstruktsioonide lahendusega kivihoonet. Abihoone on 10.3 x 4.2 meetri suurune ja maksimaalselt 4.1 meetri kõrgune puitkarkassil ehitis. 3.1 Üdandmed 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Arhitektuuri osa hõlmab hoone korruste plaane, vaateid koos lõikega, katuse ja vundamendi plaani. 3.1.2 Alusdokumendid 3.1.2.1 Lähteandmed Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 1.1 nimetatud ehitusnormid ja projekteerimisstandardid. 3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069). 3.1.3 Normdokumendid − Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 01.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.“ − Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. − EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus. − EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus. − EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 10/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee − Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest − Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast − Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42 04.03.2002 − Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I, 30.07.2013, 2 − Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 (11.12.2018) - Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. 3.2 Arhitektuuri üldlahendus 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Kõik vahekaugused naaberkruntidest on kõik vähemalt 5 m. 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone tulevane laiendamine ei ole ettenähtud. 3.3.3 Energiatõhusus ja sisekliima Kõik seinad ja konstruktsioonid on valitud KEK≤160 saavutamiseks (vt pt.10). 3.3.4 Hoone ruumid Üksikelamu plaanilahenduse skeem on lihtne ja võimalikult funktsionaalne. Peasissekäik on projekteeritud hoone keskele põhja küljele juurdepääsuga parkimisalalt. Hoone ida ja lõuna küljele on projekteeritud sügavimmutatud puidust terrass. Peasissepääsust pääseb esikusse, millest paremalt asub garaaz ja tehniline ruum, otse koridorist asub avatud köök, avar elu- ja söögituba, kust pääseb terrassile ja saunakompleks. Esikust vasakule asuvad garderoob, WC, 3 magamistuba, millest üks omab eraldi vannitoa ja garderoobi. Abihoone sissepääs asub hoone lääneosas, hoone sees asuvad puhkeruum, dussiruum ja WC ning abiruum. 3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.4.1 Vundament Eramu põrandakonstruktsioon koosneb monoliitsest raudbetoonplaadist, mis on soojustatud vahtpolüstüreeniga EPS100 ja paigaldatud tihendatud liiva aluse peale. Põranda betoonkeha mark, konfiguratsioon, armeering ning soojustuse mark täpsustatakse konstruktiivses projektis. Põranda alused ja sisesed kommunikatsioonid ning läbiviigud vajadusel täpsustatakse eriosade projektis. Terrasside vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 11/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Vundamendi ehitamisel tuleb kindlasti arvestada radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud). Terrasside vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus. Abihoone vundamendilaheduseks on madal vaivundament d200mm (armeeritud, betoon C20/25) ilma keldrita, mis on paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Põranda konstruktsiooni täpsustada järgmistes projekteerimisetappides. Põranda alused ja sisesed kommunikatsioonid ning läbiviigud vajadusel täpsustatakse eriosade projektis. 3.4.2 Eramu põrand pinnasel PP1 Põrandad – Vannitoas, WC – s, puhkeruumis, köögis – keraamilised plaadid; koridoris, elutoas, magamistubades – parkettpõrand; tehnilises ruumis ja garaazis – betoonpõrand. - Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu) / betoonpõrand) - Niiskustõke (märgades ruumides) - Armeeritud betoon ääreelementide ja paksendustega kandeseinte all 120 mm (põrandaküttetorud sees) - Vee- ja radoonikindel membraan (nt. Grace Preprufe 160 R) - Soojustus, vahtpolüstüreen EPS100 2x100=200 mm - Tihendatud mineraalne alus min 350 mm 3.4.3 Eramu vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Projekteeritud elamu välisseinte kandekonstruktsioonid on põhiosas väikeplokkidest (nt. Fibo 5 Mpa 200 mm). Katuse kandev osa ehitatakse puidust. Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide projekti raames. 3.4.4 Eramu trepid Eramu peaukse esine õuetrepp ja terrass on projekteeritud sügavimmutatud ja faasitud servadega laudisest sügavimmutatud taladel, vundamendi tüüp täpsustada järgmises projekti staadiumis või tööde käigus. 3.4.5 Eramu välissein VS-I - Krohv või horisontaalne termopuit - Soojustus (nt. EPS60) 200 mm - Kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo 5 MPa) 200 mm - Siseviimistlus / Krohv 3.4.6 Eramu sisesein SS-I - Siseviimistlus / Krohv - Fibo plokk 100...200 mm - Siseviimistlus / Krohv Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 12/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee 3.4.7 Eramu katus KA-I - Reakivi Evo must (paigaldus vastavalt tootja juhisele) - Alusroov 50x50 s.400mm - Distantsliist 25x50mm - Katusekile - PUITFERM / alumises pinnas soojustus puistevill (nt. Isover KL) 500mm - Aurutõke - Puit- või metallkarkass (nt. AP-25 profiil) 25mm topelt - Kipskartongplaat 13 mm - Siseviimistlus / Krohv 3.4.8 Eramu avatäited Aknad ja terrassiuksed on plastraamidega - toon: tumehall, RAL 7021; Välisuks on turvauks metallist - toon: tumehall, RAL 7021; 1tk Garaaziuks on metallist - toon: tumehall, RAL 7021; 1tk Profiili toon: väljast – toon: tumehall, RAL 7021 / seest - toon: valge RAL 9016; - Klaaspakett: argooniga täidetud, vaheliist plastik, hall / aknatarvikute viimistlus: RAL 9016 (valge); - Käepide: valge - Heliisolatsiooniandmed: min 35 dB. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörduda akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. - Nõuded akendele (klass A3): õhuläbilaskvus - klass 4 / veepidavus - 7a / vastupanu tuulekoormusele - C2 - Päikesefaktor SF= 0,5 3.4.9 Eramu välisviimistlus • Välisseinad: Krohv – toon: valge, RAL 9016; Horisontaalne termopuit – toon: tumehall - hall, RAL 7016; • Tuulekapp – toon: tumehall, RAL 7016; • Katus: Reakivi Evo tumehall (nt. Monier) – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Metallelemendid, uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid, vihmaveetorud on tehases värvitud plekist – RR2H3 Antratsiithall; • Terrassilauad ja esitrepp – sügavimmutatud puit – toon: beez, RAL 1001; • Sokkel: krohvitud soklikrohvisüsteemiga (nt. Caparol) – toon: tumehall, RAL 7021; 3.4.10 Abihoone põrand pinnasel PP1 Põrandad – Vannitoas, WC – s, puhkeruumis, köögis – keraamilised plaadid; koridoris, elutoas, magamistubades – parkettpõrand; tehnilises ruumis ja garaazis – betoonpõrand. - Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu) - Niiskustõke (märgades ruumides) Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 13/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee - OSB plaat 22 mm - Puittalad 50 x 200 mm, samm 600 mm, soojustus kivivill 200 mm - Tuuletõkkeplaat 12 mm - Kandekonstruktsioon pruss 200x50mm samm 600mm - Näriliste võrk 3.4.11 Abihoone vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Projekteeritud abihoone välisseinte kandekonstruktsioonid on põhiosas puitkarkassist. Katuse kandev osa ehitatakse puidust. Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide projekti raames. 3.4.12 Abihoone trepid Abihoone peaukse esine õuetrepp on projekteeritud sügavimmutatud ja faasitud servadega laudisest sügavimmutatud taladel, vundamendi tüüp täpsustada järgmises projekti staadiumis või tööde käigus. 3.4.13 Abihoone välissein VS-I - Värvitud välisvoodrilaud 18mm - Distantsliist laud 25x50mm - OSB plaat 10mm - Soojustus jäik kivivill 100mm - Kandekonstruktsioon pruss 100x50mm samm 600mm - Roovitus pruss 50x50mm - Lisasoojustus jäik kivivill 50mm - Aurutõkke 0.2mm - Distantsliist laud 25x50mm - Värvitud sisevoodrilaud 12mm 3.4.14 Abihoone sisesein SS-I - Metallkarkass 95 mm / Soojustus kivivill 100 mm - OSB plaat 10mm - Värvitud sisevoodrilaud 12mm 3.4.15 Abihoone katus KA-I - Plekk kiviprofiil - Alusroov 25x100 mm - Hingav katuse aluskate - Sarikas pruss 150x50mm samm 600mm 3.4.16 Abihoone katuslagi - Kandekonstruktsioon pruss 150x50mm samm 600mm - Soojustus jäik kivivill 150mm - Roovitus pruss 50x50mm Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 14/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee - Lisasoojustus jäik kivivill 50mm - Aurutõkke 0.2mm - Distantsliist laud 25x50mm - Värvitud sisevoodrilaud 12mm 3.4.17 Sokkel - Kivipuruga kaetud sokliplaat (nt. Tempsi Zoccolo) 10 mm - Tsementkiudplaat 16 mm - Hüdroisoltsioon 3.4.18 Abihoone välisviimistlus • Välisseinad: Horisontaalne puitlaudis, tuulekapp – toon: heleroheline, RAL 6013; • Tuulekapp – toon: välisseintega ühes toonis; Sokkel on kivipuruga kaetud sokliplaat (nt. Tempsi Zoccolo) katusega ühes toonis – toon: tumepruun, RAL 8017; • Katus: Katus - Teraskivi FEB Forma katusekate – toon: RR32 Tumepruun; • Metallelemendid, uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid, vihmaveetorud on tehases värvitud plekist – RR32 Tumepruun; • Aknad ja terrassiuksed on plastraamidega - toon: valge, RAL 9016; 3.4.18 Üldnõuded siseviimistlusele Siseviimistlus teostada järgides SisetöödeRYL 2013 Hoone sisetööd ja MaalritöödeRYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. Tubade ja abiruumide seinad värvitakse või tapeeditakse. Märgade ruumide viimistlemisel kasutada keraamilisi plaate vms sobivadi materjale. 3.5 Hoone tehnilised andmed Üksikelamu ehitisealune pind 248.2 m2 Üksikelamu maapealse osa alune pind 248.2 m2 Üksikelamu maht 1181 m3 Üksikelamu maapealse osa maht 1181 m3 Üksikelamu maapealsete korruste arv 1 Üksikelamu maa-aluste korruste arv 0 Üksikelamu korruselisus 1 Üksikelamu harja kõrgus maapinnast 6.5 m Üksikelamu absoluutne kõrgus 50.3 m Üksikelamu pikkus 23 m Üksikelamu laius 14.6 m Üksikelamu katusekalle 20° - 40° Üksikelamu suletud brutopind 230.8 m2 Üksikelamu suletud netopind 193.5 m2 Üksikelamu köetav pind 193.5 m2 Üksikelamu eluruumide pind 158 m2 Üksikelamu tehnopind 3.0 m2 Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 15/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Üksikelamu üldkasutatav pind 32.5 m2 Üksikelamu tubade arv 4 Üksikelamu tulepüsivusklass TP-3 Abihoone ehitisealune pind 43.6 m2 Abihoone maapealse osa alune pind 43.6 m2 Abihoone maht 176.4 m3 Abihoone maapealse osa maht 176.4 m3 Abihoone maapealsete korruste arv 1 Abihoone maa-aluste korruste arv 0 Abihoone korruselisus 1 Abihoone harja kõrgus maapinnast 4.1 m Abihoone absoluutne kõrgus 48.8 m Abihoone pikkus 10.3 m Abihoone laius 4.2 m Abihoone katusekalle 19° Abihoone suletud brutopind 43.6 m2 Abihoone suletud netopind 36.1 m2 Abihoone köetav pind 36.1 m2 Abihoone mitteeluruumide pind 36.1 m2 Abihoone tehnopind 0 m2 Abihoone üldkasutatav pind 0 m2 Abihoone tulepüsivusklass TP-3 4. K O N S T R U K T S I O O N I D 4.1 Üldandmed 4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Selles peatükkis määratletud koormused on ligikaudsed ning vajavad täpsustust ehituskonstruktsiivses osas. 4.1.2 Alusdokumendid 4.1.2.1 Lähteandmed Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 2.1.2.3 nimetatud ehitusnormid ja projekteerimisstandardid. 4.1.2.2 Ehitusuuringud Geo-mõõdistus dateeritud 01.10.2022 (OÜ Emerlin; töö nr. GA - 069). 4.1.2.3 Normdokumendid Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja norm- dokumentidest: Ehitusseadustik Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 16/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee EVS 932:2017 Ehitusprojekt „EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-2:2004 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-4:2005 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1993-1-1:2005 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1994-1-1:2006 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1997-1:2005 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. Muud asjakohased Eesti ehitusnormid, viimaste puudumisel Euronormid, Eesti Vabariigi Standardid. 4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele 4.2.1 Projekteeritud kasutusiga Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat. 4.2.2 Tagajärgede- ja töökindlusklass Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on eluhoone kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC1. 4.2.3 Järelevalvetase Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL3 ehk teostatakse suurendatud Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 17/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee järelevalvet: kolmanda poole järelevalve. 4.2.4 Koormused 4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-2:2002 liigitakse uusehitise järgmistele kasutusklassile: klass A – qk=2,0 kN/m2, Qk=2,0 kN; Horisontaalse koormuse klassid rinnatisele ja barjäärile on standardi EVS-EN 1991-1-2:2002 põhjal: klass A – qk=0,5 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni); Koormuse osavarutegur γG=1,5. 4.2.4.2 Lumekoormus Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m2. Katuse lumekoormuse kujutegur μ1=0,8. Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006. Koormuse osavarutegur γQ=1,5. 4.2.4.3 Tuulekoormus Tuule põhiline baaskiiruse väärtus on vb=21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk qp=0,618 kN/m2. Maastiku tüüp – II. Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007. Koormuse osavarutegur γQ=1,5. 4.2.4.4 Muud koormused Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste seadmete kaaludele. Alalise koormuse osavarutegur γQ=1,2. 4.3 Hoone kandeskelett Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide projekti raames. Üksikelamu põrandakonstruktsioon koosneb monoliitsest raudbetoonplaadist. Kasutada armatuuri A400H, armatuuri ülekate jätkukohtades min ~400mm. Armatuuri kaitsekiht taldmikus vähemalt 50 mm, mujal 30 mm. Enne betoneerimist tuleb paigaldada kõik hoonealused kommunikatsioonid koos vajalike läbiviikudega vundamendist. Vundamendi mõõtusid, rajamissügavust ning armeerimist projekteerida vastavalt geoloogilistele tingimustele kohapeal. Betoontööde järelevalveklass 2; tolerantsiklass 1 (EVS-EN 13670-1:2010). Sarrusterase painutamine ja lõikamine vastavalt EVS-EN 13670-1:2010. Tagasitäide teostada hästi dreeniva mineraalse pinnasega (liiv, kruus), mis tihendatakse vähemalt 95%-ni. Keskkonnaklass – pinnasega kokkupuutuvad elemendid XC2. Raudbetoonkonstruktsiooni ehitamisel järgida Eesti Standardis EVS-EN 13670-1:2010 ja Eesti Betooniühingu juhendis BÜ2, BÜ4 esitatud nõudeid ja tolerantside väärtuseid. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 18/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Hüdroisolatsioon kanda/paigaldada seintele ja põrandale vastavalt tootja juhistele. Töövõtus järgida ehituse üldiseid kvaliteedinõudeid (MaaRYL 2010), kvaliteeditaset ja tööviise ning head ehitustava. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo 5MPa) paksusega 200 mm. Katuse kandvaks elemendiks on tehases valmistatud puitferm, mis toetub välisseintele. Puittalade samm valida vastavalt arvutustele. Abihoone vundamendilaheduseks on madal vaivundament d200mm (armeeritud, betoon C20/25) ilma keldrita, mis on paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Abihoone on ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on puitkarkass. Katuse kandev osa ehitatakse puidust. Kõik kandvate elementide täpsed mõõdud vajadusel lahendada edasistes projekteerimise staadiumites. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt. 5. T U L E O H U T U S 5.1 Üldandmed Tuleohutuse osa koostatud vastavalt MTM määrusele nr. 97 (17.07.15) p.3. § 22 „Tuleohutuse osa“ ja koosneb seletuskirjast ning joonistest. 5.1.1 Alusdokumendid 5.1.1.1 Lähteandmed Tuleohutusosa koostamisel on lähtutud: − Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. − Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 01.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ − Siseministri määrus nr. 10 vastu võetud 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" − EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus; − EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus; − EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitise tulohutus. Osa 2: Ventilatsiooni süsteemid; − EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; − EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus; 5.2 Projekteeritav Käesoleva projektiga on lahendatud ühekorruseline üksikelamu ehitisealuse pinnaga 248.2 m2 ning selle juurde kuulub abihoone ehitisealuse pinnaga 43.6 m2. Üksikelamus planeeritakse paigaldada Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 19/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee õhk – vesi soojuspump ning elektrikeris leiliruumis. Kogu elamus paigaldatakse vesipõrandaküte, sh garaazis. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmega, mis hakkab asuma tehnilises ruumis või pööningul. 5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve 1. Tulepüsivusklass – TP3 Nõudeid kandetarindite tulepusivusele ei ole. 2. Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus – I kasutusviis (eluhoone / üksikelamu) 3. Tuletundlikkus – Siseseinad ja lagi - D-s2,d2 (sisepinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega) Põrandad - nõudeid ei esitata Mittekasutatav pööning ja madal pööning ja katusealune õõnsus - nõudeid ei esitata Tehniline ruum - seinad ja lagi - B-s1, d0 Tehniline ruum – põrand - DFL-s1 Soojustussüsteem - D,d0 Välisseina välispind - D,d2 Õhutuspilu välispind - D,d2 Õhutuspilu sisepind - nõudeid ei esitata Katusekate – Broof(t2) Terrassi põrand – D-s2 Katusekatte väline tuletundlikkus - Broof (t2-t4) Kaablid (ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 ja kõrgusega kuni 28 m) – Dca-s2,d2,a2 Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 4. Hoone korruste arv - 1 5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.4.1 Tuleohutuskujad Ehitiste vahelised tuleohutuskujad on tagatud hoone igalt poolt. Hoone vahekaugused kinnistupiiridest on vahemalt 5 m. 5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad TP3-klassi hoonetes kandekonstruktsioonide tulepüsivusaja nõudeid ei ole, välja arvatud maaaluste keldritega hoonete keldrikorruse vahelae puhul ning EVS 812-7:2018 jaotises 7.1.9 toodu korral. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 20/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee 5.4.3 Põlemiskoormus Hoone põlemiskoormus jääb alla 600MJ/m² 5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Hoonetes peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Nende all on mõeldud kantavaid vahendeid, mis on valmis kiireks kasutamiseks ja tulekahju korral kiiresti kättesaadavad. Üksikelamu ja abihoone põhikorrusel peab olema paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Andurite asukohta täpsustada ehituse käigus. Üksikelamu tehnilisse ruumi paigaldatakse käsitulekustuti. 5.8 Evakuatsioonilahendus 5.8.1 Maksimaalne inimeste arv Ühes korteris viibivate inimeste arv on üldjuhul 6. Projekteeritav üksikelamu koosneb ühest korterist. 5.8.2 Evakuatsiooniteed 5.8.2.1 Eramu ja abihoone evakuatsiooniteede laiused ja arv Eramu evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 1000 mm; Eramu evaruevakuatsioonitee I (VU-02) – koridorist hoovi, laiusega 900 mm; Eramu evaruevakuatsioonitee II (VU-03) – sauna puhkeruumist hoovi, laiusega 900 mm; Eramu evaruevakuatsioonitee III (VU-04) – elutoast hoovi, laiusega 1250 mm; Eramu evaruevakuatsioonitee IV (VU-05) – elutoast hoovi, laiusega 1250 mm; Eramu evaruevakuatsioonitee V (GU-01) – garaazist hoovi, laiusega 4000 mm; Abihoone evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 900 mm; 5.8.2.2 Evakuatsiooniväljapääsud Eramu evakuatsiooniväljapääse on kokku 6. Abihoones on üks evakuatsiooniväljapääse. 5.8.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Pääs hoonete katustele on vajadusel ettenähtud redeli kaudu. Pääs eramu pööninugle toimub garaazist. Krundile sisesõit on loodest. 5.10 Tuleohutuspaigaldised 5.10.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon Üksikelamu ja abihoone põhikorrusel peab olema paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja vingugaasiandur. Andurite asukohta täpsustada ehituse käigus. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 21/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee 5.10.2 Suitsueemaldamine Käsitsi avatavate akende abil. 5.10.3 Tulekustutid Majas peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Nende all on mõeldud kantavaid vahendeid, mis on valmis kiireks kasutamiseks ja tulekahju korral kiiresti kättesaadavad. Projektiga kavandatakse A-B-C klassi pulbertulekustuti pulberaine massiga 6 kg, mis hakkab asuma eramu tehnilises ruumis. Tulekustuti peab olema õigeaegselt kontrollitud, töökorras, siltidega varustatult nähtavas ja kättesaadavas kohas. Tulekustutid paigaldatakse kuni 1,4 m kõrgusele põranda tasapinnast. 5.11 Tehnosüsteemide tuleohutus 5.11.1 Kütteseadmete tuleohutus Kütteseadmed tuleb ehitada ja paigaldada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele. Üksikelamu köetakse õhk – vesi soojuspumbaga. Elamu põhikorrusel paigaldatakse paigaldatakse vesiporandaküte, sh garaazis. Lisaks sellele esimese korruse leiliruumis hakkab asuma elektrikeris. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja. Kõik torude ja kaablite tuletõkketarindes läbiminekukohad nõuetekohaselt tehakse tulekindlaks. Kajastada kaablite tuletundlikkused vastavalt Siseministri määrusele nr 17 lisa 10. 5.12 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Päästekommando juurdepääs on ette nähtud krundi loodest. Olemasoleva Jalaka tänav T1 laius on piisav ühe tuletõrjeauto juurdesõiduks ning ei takista evakuatsiooni. 5.13 Väline tulekustutusvesi Tuletõrjeveevarustus on ettenähtud maapealse hüdrandi baasil, mis saab toite olmeveevarustuse torustikest. Hüdrandile peab olema tagatud veetoide 10 l/s kolme tunni vältel. Lähim välistulekustutusvesi 10 l/s on tagatud Jugapuu tn 1 (30501:001:0299) kinnistu ääres paiknevast hüdrandist (kaugus kinnistu piirist on 30 m). Vastab standardile EVS 812- 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017. 6. K Ü T E JA VENTILATSIOON 6.1 Üldandmed 6.1.1 Alusdokumendid 6.1.1.1 Normdokumendid − Eesti Standard EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3. Kehtiv alates 02.08.2017. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 22/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee − Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Kehtiv alates 15.10.2019. − Eesti Standard EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt RYL 2002. Tehnosüsteemide paigaldamise üldised kvaliteetnõuded ja toote valmistaja poolt toodetele kaasaantavatele paigaldusjuhenditele. 6.2 Olemasolev ja projekteeritav Üksikelamus planeeritakse paigaldada õhk – vesi soojuspump kütteks ja tarbevee soojendamiseks. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga. Elamu põhikorrusel on projekteeritud vesipõrandaküte, sh garaazis. Lisaks sellele leiliruumis hakkab asuma elektrikeris. Soojusvajaduste arvutamisel on lähtutud järgmistest piirdetarindite soojajuhtivustest (U-arvudest): - Välissein 0.14 W/m²K - Vahelagi 0.085 W/m²K - Aken N 0.73 W/m²K - Aken S 0.69 W/m²K - Aken W 0.76 W/m²K - Aken E 0.69 W/m²K - Välisuksed 1.0 W/m²K - Garaaziuks 1.1 W/m²K - Põrand pinnasel 0.09 W/m²K 6.3 Välisõhu arvutuslikud parameetrid 6.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Arvutuslik talvine välistemperatuur on -23°C. 6.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Arvutuslik õhutemperatuur +21°C Sissekliima parameetrid Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja tehnoloogiale. Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤30dB(A) Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 23/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) WC-s- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) 6.4 Ventilatsioon Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga. Ventileeritava õhu soojendamine toimub veekalorifeeriga. Ventseadme paigaldatakse tehnilise ruumi. Heitõhk suunatud katusele tulutuskorstna kaudu. Heitõhu puhastamist ei ole ette nähtud. Ventilatsiooni paigaldamiseks tubadesse kasutatakse karpi, mis varjab venttoru. Väljatõmme on organiseeritud vannitubadest ja köögist, sissepuhe on ette nähtud elutuppa ja magamistubadesse. Õhukanalid valmistatakse tsingitud terasplekist. Võimalusel kasutatakse ümararistlõikelisi kanaleid. Kanalid paiknevad valdavalt ruumide lae all. Süsteemi mõõdistamiseks ja seadistamiseks paigaldatakse kanalitele vajalikul hulgal reguleerklappe (näit. PRA, Halton). Ventilatsioonisüsteemid varustatakse aerodünaamilise mürataseme alandamiseks mürasummutajatega. Tuleb kasutada kõiki meetmeid, et ei oleks ületatud ruumides lubatud mürataset. 6.4.1 Ventilatsiooni õhuhulgad 7. K E S K K O N N A K A I T S E 7.1 Jäätmed Üldiselt tuuakse jäätmed liigiti sorteerituna eraldi kottides konteinerisse. Rakendatake jäätmehierarhiat: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 24/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmete kogumine ja vedu ning vanapaberi kogumine. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on: 1) hall ja must – segaolmejäätmed; 2) kollane – plast-, metall- ja segapakend; 3) roheline – klaaspakend; 4) sinine – paber- ja kartong; 5) punane - ohtlikud jäätmed; 6) pruun - biolagunevad jäätmed. Biolagunevad jäätmed on mikroorganismide toel aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed, mille hulka kuuluvad näiteks toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete, määrdunud vanapaber ja –papp. Paberit ja kartongi ei pea eraldi koguma kinnistul. Kompostitavaid biolagunevad jäätmeid ei tule eraldi koguda kinnistul. Ka on lubatud kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistu piires. Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete ladustusplatsile. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Ohtlikud jäätmed. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid. Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil, jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil, tuleohu vältimise, võimaliku lekke vältimise. Olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja kartong, pakendid, biolagunevad köögi ja sööklajäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlus leping. Konteinerite tühjendamiseks on sõlmitud hoone valdajal leping prügiveo teenust osutava firmaga. Olmejäätmete konteinerisse ei tohi panna: ohtlikke jäätmeid, üle 40° C kuuma tuhka, lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid, käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid, radioaktiivseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid, aineid ja esemeid, mis oma kaalu, Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 25/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, ehitus- ja lammutusjäätmeid. Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte. Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. Jäätmete veo ajal peab tagama et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud. 7.2 Ehitusjäätmed Jäätmed tuleb likvideerida vastavalt Kiili vallas kehtivale jäätmehoolduseeskirjale nr. 5; vastu võetud 19.04.2012. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija antud juhistele. Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid, asbest). Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu Harjumaa keskkonnajaamades. Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda: ohtlikud jäätmed liikide kaupa, puidujäätmed, vanapaber ja papp, metallijäätmed,mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile), muud segajäätmed. Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule . Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 26/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta. Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse. Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta. Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ehitusjäätmete hulka kuuluvaid püsijäätmeid antakse üle jäätmeluba omale jäätmekäitlejale. Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest ja nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete kogumissüsteem on kogu Eestis toiminud jäätmete kokkuostu süsteemina. Metallijäätmete ülaandmiseks on jäätmete valdaja pidanud metalli kokkuostjaga ise kokku leppima. Metallijäätmeid saab tasuta üle anda ka jäätmejaamades. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 27/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee 8. T E R V I S E K A I T S E 8.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu - EVS 842:2003 Ehitise Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; - Sotsiaalministri määrus nr. 42 4.03.2002 – “Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “. 8.2 Müra minimaliseerimine Tehnoseadmetest tekkiv müra piirväärtus ei tohi ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Tualettruumide ja magamisruumide vaheliste seinte ja vahelagede õhumüra isolatsioonindeks peab olema >49db. 8.3 Piirdekonstruktsioonide mürapidavus Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 4. märts 2002.a määrusele nr.42. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB. Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB. Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Tehnoseadmete müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Õhksoojustpumbast tuleneva müra vähendamiseks vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid. 9. V E E V A R U S T U S JA KANALISATSIOON − Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk. − Eesti Standard EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon. − Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. − Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk. − Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10. − Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476. − Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2:2020 või omama vastavat toote ohjet − Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124. − Vabariigi Valitsuse 6. Aprilli 2004 a määrus nr 102 on toodud jäätmekategooria kood. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 28/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee − Jäätmeseadus Projekti eesmärgiks on lahendada kinnistusisesed Jalaka tn 2 eramu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Kõik projektiga lahendatavad insener–tehnilised võrgud on planeeritud uued ja on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt. Kinnistusiseste VK rajatiste (sh veemõõdusõlme) ehitamisel pidada kinni trassivaldaja nõuetest. Veevarustus – tsentraalne, tänaval paiknevast trassist. Kanaliseerimine – tsentraalne, tänaval paiknevast trassist. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. VK süsteemide elementide tööea määrab tootja. Arvutuslik majandus-joogivee vooluhulk – 0.4 l/s. Olmereoveeallikateks on saansõlmed, dussiruumid. Reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk - 2 l/s. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus, vooluhulgad ning torustike asukohad vajadusel täpsustada veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti raames. 10. E H I T U S E ORGANISEERIMISE LAHENDUS Tööd ehitusplatsil korraldatakse nii, et oleks tagatud ohutu läbipääs elanikele ning keskkonna ohutus. Ehitamise ajaks paigaldada piire ohumärkidega. Padigaldada infoplakat tellija, projekteerija, töövõtja ning omanikujärelevalve esindaja kontaktandmetega. Tööd viiakse läbi ohutustehnika reeglite ja Eesti Vabariigis kehtivate normatiivide järgi. 11. E L E K T R I V A R U S T U S 11.1 Normdokumendid Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: - Ehituseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Majandus- ja taristuministri 1 juuli 2015.a. määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile”; - Seadme ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud nõuded; - Seadmete energia tõhususe seadus, 01.10.2010; - EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard; - EVS 932:2017 – Ehitusprojekt; - EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: - Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest; - EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 29/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Liigvoolukaitse; - EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; - EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded; - EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused. - Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 392221 11.2 Nõuded elektritöövõtjale Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks. 11.3 Välitrassid Üksikelamu saab toite olemasolevast liitumiskilbist. Liitumiskilbi peakaitse on 3x20A. Elektripaigaldise liitumispunkt paikneb liitumiskilbis väljuva toitekaabli klemmidel. Üksikelamu toiteks Tarbija paigaldab maakaabelliini liitumiskilbist ühepereelamu peakilpi vastavalt asendiplaanile (vt joonis AS-1). Hoone esikus on ettenähtud paigaldada peajaotuskilp. Projekteeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja haljasala osas vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega ristumisel vähemalt 1,0 m sügavusele. Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest paigaldatakse kaabel kogu ulatuses kollase kestaga Ø 50 mm PEH kaablikaitsetorus. Sõiduteede, platside ning tehnokommunikatsioonidega ristumisel peab kaablikaitsetoru olema vähemalt 750N survetugevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades võib kaablikaitsetoru olla ka 450N survetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi paigaldamisel et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5m, puutüveni 2m ja normdokumentides toodud minimaalselt lubatavaid vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega. Kaabelliini kohale, 0,3 m kõrgusele asetadakollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive. Paigaldatud kaablist tuleb teha täpne teostusjoonis. Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse eriprojektiga. 11.4 Elamu elektripaigaldis Elamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnilisse ruumi. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t. neis on nii N-kui ka PE-latt. Alatespeajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 30/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20 Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on ule 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates ning betoonlagedes paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta too. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali- ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest kesnad tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. 11.5 Elektritoite ühendussüsteemid Elektrijuhtmestikud ehitatakse Cu-soontega plastisolatsiooni ja -kestaga kaablitega XPJ2,5mm2. Kaitstakse 20A automaatkaitselülititega. Pistikupesade paigalduskõrgus on 0,2m põrandast, kui plaanjoonistel ei ole märgitud teisiti. Kõik pistikupesade rühmad sh tavakasutaja pistikupesade rühmad varustatakse Rikkevoolu kaitselülititega rakendusvooluga alla 30 mA. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid. 11.6 Valgustussusteemid Projektis tuuakse valgustite tehnilised parameetrid. Täpse valgustite tüübi valib Tellija.Üldjuhul Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 31/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee ruumide valgustuseks kasutada LED- ja säästupirnidega valgustid. Paigaldatavad valgustid peavad olema projekteeritud valgustitega sarnaste valgustus-, konstruktsiooni- ja korrosioonikaitseomadustega. Valgustite paigaldamisel järgida tootja tehnoloogilist juhendit. Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega. Lülitid paigaldatakse ukse kaepideme poolsele küljele. Üldjuhul lülitite paigalduskõrgus on 1,0 m põrandast. Nõutud valgustite kaitseastmed: • üldruumides - IP20 • niisketes ruumides ja hoonest väljaspool -IP44 Tehnosüsteemide kasutusiga 50a. Turvavalgustust ei projekteerita. 12. N Õ R K V O O L Üksikelamu nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni jaotusvõrgud ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv-võrk, valvesignalisatsioon, videovalve, fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega. 13. E N E R G I A T Õ H U S U S Energiatõhususe arvutustel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja määrustest. Andmed on esitatud vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63 / 11.12.2018. Energiatõhususe meetmed hoone paiknemine ilmakaarte suhtes; soojapidavad välispiirded – U arvud: - Välissein 0.14 W/m²K - Vahelagi 0.085 W/m²K - Aken N 0.73 W/m²K - Aken S 0.69 W/m²K - Aken W 0.76 W/m²K - Aken E 0.69 W/m²K - Välisuksed 1.0 W/m²K - Garaaziuks 1.1 W/m²K - Põrand pinnasel 0.09 W/m²K Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 32/33 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee Üksikelamus planeeritakse paigaldada õhk – vesi soojuspump kütteks ja tarbevee soojendamiseks. Õhulekke arv 1,5 – maja valmides on kohtustus teha õhulekke test. Soojuse jaotamine toimub põrandakütte abil, sh garaazis. Lisaks sellele leiliruumis hakkab asuma elektrikeris. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga (Rootor 85%). Ventileeritava õhu soojendamine toimub veekalorifeeriga. Projekteeritava hoone energiaarvutustel põhinev energiatõhususarv on 120 kWh/m2 kohta aastas. Seega täidab projekteeritud hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuulub vastavalt VV määruse „Energiatõhususe miinimnõuded“ p2 §3 alusel klassi A. Antud energiamärgis on kehtiv 10 aastat. Juhul, kui hoone projektis tehakse edasise projekteerimise või ehitustööde käigus olulisi muudatusi, on antud energiamärgis kehtetu. 14. T E A D M I S E K S OMANIKULE 1. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“) 2. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 3. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. Arhitekt: I. Kazantseva Vastutav arhitekt: Irina Kazantseva, diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus E003165 Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond 33/33  Kinnistu Jalaka tn 2 perspektiivne liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga Kinnistu Jalaka tn 2 perspektiivne liitumispunkt ühisveevärgiga Olemasolev liitumiskilp 3 4 1 5 2 5 6 ±0.00=+44.00 1 7 2 8 Kinnistu veemõõdusõlm veemõõtjaga DN15 0 .8 + 44 0= .0 1 ±0 10 9 4 3 Tee sanitaarkaitse vöönd 60 m A E Olemasolev salvkaev kastmisvee saamiseks Tee kaitsevöönd 50 m Olemasolev kinnistule juurdepääsutee UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Kuupäev Reg.nr.14672720 / MTR EEP001952 ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT IDEA arhitektid Väike-Ameerika tn 19, 10129 Tallinn 15.01.2024 [email protected] Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald, Mõõtkava tel. +372 56 84 999 5 Harju maakond 1:500 Staadium Tellija Maksim Matin Joonise nimetus EP Irina Kazantseva Töö nr. Arhitekt 130923I Kontrollis Irina Kazantseva, ASENDIPLAAN Joonise nr. diplomeeritud arhitekt,tase 7, kutsetunnistus E003165 AS - 1  ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING I ÜLDOSA 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEALUSED JA –DOKUMENDID • Planeerimisseadus; • Harju maakonnaplaneering ja teemaplaneeringud; • Kiili valla ehitusmäärus; • Kiili valla üldplaneering (menetluses); • Kiili valla arengukavad; • Kiili valla jäätmehoolduseeskiri; • Ehitusseadus • Looduskaitseseadus • Teeseadus • Maaparandusseadus • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus • Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ • Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded • Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad. • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1: Lin- naplaneerimine • võrgu- ja ressursivaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused • muud õigusaktid ja nendele tuginevad eritingimused • hea ehitustava • naabruses algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud • Lähtse küla piirkonna teedeskeem • Kiili Vallavalitsuse 29.04.2008 määrus nr.9 Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koos- tamise ja vormistamise nõuded. - Kiili Vallavalitsuse korraldus nr.545, 18.september 2007. Annukse kinnistu detailplaneeringu koos- tamise algatamine, koostamise ja finantseerimise õiguse andmine. - Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise leping nr 8-1/1032, 02.10.2007. 1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD • Planeeringu alusplaanina on kasutatud OPTISET OÜ poolt koostatud topo-geodeetilist alus- plaani töö nr. k-1143/07 (15.12.2007.a). 1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks Annukse kinnistuosa planeeritava maa-ala kruntideks jao- tamine, moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse seadmine kuni kahekorruseliste üksikelamute ehi- tamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkudega varusta- mise lahendamine. Arvestada tuleb varem väljatöötatud piirkonna teedevõrgu skeemiga. Käesolev detailplaneering vastab Kiili valla üldplaneeringule, mis on vastu võetud Kiili Vallavolikogu 16. jaanuar 2007.a. otsusega nr.1. LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA  ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING II LÄHTEOLUKORD 2.1. ASUKOHT Annukse maa-üksus asub Harjumaal Kiili vallas Lähtse külas Kiili aleviku ja Nabala küla vahel, Kurna- Tuhala maantee ääres jäädes sellest põhjasuunas. Kaugus Tallinna südalinnast ca 25km ja Kiili alevi keskusest ca 4km. Annukse maaüksus on kirde-edelasuunaliselt väljavenitatud ebakorrapärase ristküliku kujaga maa- tükk, millest on ca 2/3 osa kaetud metsaga. Käesoleva detailplaneeringuga käsitletakse Annukse maa- üksuse edelapoolset ca 13,5 ha suurust metsast vaba osa. Planeeritav Annukse mü-e osa ala piirneb loodesuunast Papli mü-ga, kirdesuunast metsaalaga, ida- suunas Metsa I mü-ga, Tuulevälja mü-ga ja Laeva mü-ga, lõunast Kurna – Tuhala riigimaanteega T- 1115. Planeeringualast üle maantee lõunasuunas paikneb Lähtse farmi rohumaadel vana laohoone (kartulihoidla). Lähipiirkonnas on arendatavad elamualad ja töös mitmeid elamualade detailplaneeringuid. Perspektii- vis on piirkonnast kujunemas Kiili aleviku laiendusena suurem elamuala. kinnistu ni- katastri nr pindala sihtotstarve piirangud metus maantee teekaitsevöönd 50m, 100% maantee sanitaarkaitsevöönd 60m, maaparanduskraavi veekaitsevöönd 10m, 44,17 maatulun- maaparanduskraavi ehituskeeluvöönd 25m, Annukse mü 30401:003:0407 ha dusmaa maaparanduskraavi piiranguvöönd 50m, 10 kv elektri õhuliin kaitsevöönd 10m Kinnistule varasemalt hoonestust rajatud ei ole. 2.4. KESKKONNASEISUND Annukse kinnistu on kaetud ca 2/3 osas metsaga, ülejäänud ca 1/3 osa kuhu planeeritakse elamuala, on rohumaa (endine põllumaa). Annukse maaüksuse planeeritav osa on kaetud põllumajandusliku drenaažiga ja kuivenduskraavide süsteemiga. Vastavalt mullastikukaardile on Annukse kinnistu planeeringualal põhiliselt Kg – gleistunud rähkmuld. Väikesel osal planeeringuala kirdenurgas on Gk – rähkne gleimuld. Kogu alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Looduskaitsealuseid objekte alal ei ole, reostust ei ole täheldatud. 2.2. ARENGUEELDUSED JA PIIRAVAD TINGIMUSED + Tallinna, kui suurima tõmbepunkti lähedus; + hea ühendus Tallinnaga ja Tallinna ringtee kaudu teiste tõmbepunktidega; + olemasolev ja täiustuv infrastruktuur Kiilis alevis: gümnaasium, lasteaiad, kauplused, perearst, polit- sei, postkontor jms. + planeeringuala ja selle lähiümbrus on kaetud metsaga, mis teeb rajatavast asumist eriti väärtusliku elupaiga; - puuduvad vee- ja kanalisatsiooni torustikud; - maaparanduskraavid tuleb säilitada; LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA  ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING III PLANEERIMISLAHENDUS Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna- tingimused“ kohaseid piiranguid planeeringuga käsitletaval alal ei ole. Menetluses oleva Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala lisanduva asunduse- ga alal. Kavandatavat elamuala võib lugeda Kiili aleviku lähedusse jäävate elamualade laiendu- seks. Juurdepääs planeeringuala elamukruntidele on kavandatud lõunasuunast, Kurna -Tuhala T-1115 riigimaanteelt algava Kiili valla üldplaneeringu kohase kohaliku tähtsusega valla teelt. Käesolev planeeringulahendus näeb ette alale 36 üksikelamu rajamise. Kui arvestuslikult on pe- rekonnas 3 inimest, siis lisandub 37 x 3 = 111 inimest. 3.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Annukse kinnistu on käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud jagada kaheks erineva iseloomu- ga alaks järgmiselt: metsaga kaetud põhjapoolne osa jääb hoonestuseta maatulundusmaaks (metsamaa) ja lõunapoolne lage kinnistu osa kavandatakse elamualaks. Planeeringuala edela- nurka, riigimaantee äärsesse elamiseks mittesobilikku asukohta on kavandatud äri-tootmismaa krunt. Kui äri-tootmiskrundile kavandatakse tootmistegevust, siis on lubatud ainult keskkonda mit- te kahjustav väiketootmine. Planeeringulahendus arvestab omavalitsuse poolt vastu võetud Kiili valla üldplaneeringuga: lisan- duva asundusega alal, elamusihtotstarbega arenguala. Kavandatud elamukruntide suuruste mää- ramisel on arvestatud üldplaneeringus esitatud nõuetega, Kiili valla ehitusmäärusega ja piirkonnas uusehituste väljakujunenud krundi suurustega ja asustustihedusega (hoonete arv krundil, ehitus- alused pinnad, brutopinnad), hoonestusalade määramisel on arvestatud kõrghaljastuse kohustus- liku rajamisega, ilmakaartega, naaberkruntide privaatsusega jms. Visuaalselt grupeerib elamuid kaks suuremat kõrghaljastatavat roheala ja planeeringuala läbiv suhtelisalt lai, tee äärde istutata- vate puude riviga teemaa. Lubatud on ainult lahtine hoonestusviis st. hoone ja naaberkruntide vahele jääb vaba ruumi, katu- seharja suund on ette nähtud risti või paralleelset krundi tänavapoole piiriga. Kompaktselt hoonestatud ja korrastatud asumiruumi saamiseks on igale uuele elamukrundile lu- batud ehitada vaid kaks hoonet - elamu ja abihoone detailplaneeringuga määratud hoonestusalal. Kavandatud kruntide ehitusõiguse ulatus on samane ümbruskonnas väljakujunenud hoonestusest ja arvestusega, et piirkonnas väljakujunenud suurusega krundile püstitatavad hooned jätaksid va- ba ruumi nii omale krundile kui ka jääksid piisavasse kaugusse naabrist. 3.2. EHITUSÕIGUS Annukse kinnistu ca 13,6 ha suurune planeeritav osa on käesoleva detailplaneeringuga ette näh- tud jagada kruntideks järgmiselt: 37 üksikelamukrunti 3 üldmaakrunti 8 liiklusmaa krunti 1 maatulundusmaa krunt 3 tootmismaa krunti (alajaamad ja puurkaev) Kruntidele on määratud järgmised ehitusõigused: Krundid pos nr 1 - nr 8, pos nr 10 - nr 38: • maa sihtotstarve: 100% elamumaa • lubatud suurim hoonete arv: kaks (üksikelamu ja abihoone) 2 • lubatud suurim hoonete ehitusalune pind: elamu – 250m 2 abihoone – 50m ; 2 • lubatud suurim suletud brutopind: elamu- 350m , 2 abihoone – 50m ; • lubatud suurim korruselisus: 2 –elamu, abihoone- üks korrus; LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA  ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING • lubatud suurim katuseharja kõrgus: elamu- 9m abihoone- 4,5m 2 2 2 Krunt pos nr 9, nr 39 ja nr 51 pindaladega 14 001m , 3006m ja 4830 m on ette nähtud 100% üldmaa sihtotstarvetega. Nimetatud üldmaa krundid on ette nähtud üle anda munitsipaalomandisse. Krundid pos 40 – nr 45, nr 49 ja 52 on määratud liiklusmaadeks, kuhu on ette nähtud 7 – 3,5 m laiune sõidutee või kõnnitee rajamine ning kuhu on kavandatud insenervõrgud (vt. põhijoonis in- senervõrkudega). Teemaa laiuseks on ette nähtud 21 – 8 m. Planeeringuala teemaa ja insenervõrkude väljaehitamine on arendaja kohustus. Teemaa on ette nähtud üle anda munitsipaalomandisse. 2 2 2 Krundid pos nr 46 – pos 48 suurusega 90m , 43 m ja 59 m 100% tootmismaa sihtotstarbega on ette nähtud puurkaevu rajamiseks ja alajaamade paigaldamiseks. Krunt pos 50 • krundi pindala 305 759 m2 • 100% maatulundusmaa Kruntide moodustamise ja ehitusõiguse tabelid on toodud joonisel nr.3 PÕHIJOONIS IN- SENERVÕRKUDEGA. 3.3. PIIRANGUD Vt. Põhijoonis tehnovõrkudega „Kruntide ehitusõiguse tabel“. 3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED Hoonete arhitektuur peab olema stiililt lihtne ja traditsiooniline. Fassaadide kujundamisel kasutada tuleb naturaalseid, piirkonnale omaseid viimistlusmaterjale (puit, naturaalne kivi, krohvipind kom- bineerituna puidu või kiviga). Värvilahendus peab jääma pastelsete ja looduslike toonide skaalas- se. Ühtlustamaks elamuala arhitektuuri, on määratud hoonegruppidele järgmised katuskalded 0 0 pos nr 1 - 8, 10 – 16: 40 – 45 0 0 pos nr 17-38: 20 - 30 Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada looduslikke materjale imiteerivaid materjale. Lubatud ei ole ehitada ümarpalkmaju. Iga elamumaa krundi piirile võib rajada piirdeid: teepoolne piirde kõrgus on vastavalt valla üldpla- neeringu nõuetele 1,2m, kinnistutevaheline piire vahemikus 1,2m kuni 1,5m. Piirded lahendada sobivas koosluses projekteeritava elamuga. Teepoolsed piirded puit-lipp või puit-latt ja kinnistute- vahelised võrkpiire kombineerituna haljastusega või dekoratiivhekk-piire. Naabrite vahelisel piiril on lubatud heki kõrguseks 1,5m – 2m, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Hoonete eskiisprojektid ja piirdeaedade lahendused tuleb enne ehitusloa taotlemist koos- kõlastada Kiili vallavalitsusega. LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA  ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 3.5. KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD Kuna planeeringuala asub üleni rohumaal siis on elamukruntidele ja äri-tootmismaa krundile mää- ratud kõrghaljastuse rajamise kohustus ca 25% ulatuses krundi pinnast kuid mitte vähem kui ette nähtud hoone ehitusalune pind. 50% teemaa-alast peab olema haljaspind. Iga krundi täpne haljastuse ja heakorra osa tuleb lahendada ehitusprojekti mahus, k.a. tee maa- ala osas. Istutatav taimemetarejal peab vastama Eesti Vabariigi standardile EVS 778:2001. Tänavamaale istutatavate lehtpuude tüve läbimõõt pab olema minimaalselt 6cm. Tävamaale istutatavatest leht- puudest võib kasutada kõiki Eestis leivinud suuremaid puudeliike nagu pärn, kask, kastan, vaher. Valla üldplaneeringu kohase tee haljastamiseks tuleb koostada eraldi haljastusprojekt kogu tee- trassile ja määrata teemaa-alal kasutatav ühtne puuliik või teemaa-ala osad kus kasutatakse sa- ma liiki. Elamukruntide veevarustus on ette nähtud alale rajatava puurkaevu baasil. Nimetatud puurkaev on perspektiivis kavandatud liita kogu piirkonna ühisveevärgitorustikega. Kuna kogu planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjavee alal, siis eii ole nii suurel planeerin- gualal lubatud reovee kogumine plastmahutitesse. Heitvesi on ette nähtud suunata torustikuga Ojakalda kinnistu loodenurgas paiknevasse kanalisatsioonitorustikku. Maaparandussüsteemi eelvoolukraavid on ette nähtud säilitada. Kuna planeeringuala on põlluma- jandus drenaažkuivendusega ala, siis ei tohi arendustegevuse käigus kahjustada naaberkinnistute liigvee äravoolu. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud uue sadeveekanalisatsiooni ja drenaazi rajamine. Naaberkinnistutelt tulev sade- ja drenaažvesi juhitakse läbi Annukse kinnistule planeeritud drenaaži maaparandus eesvoolukraavi. Olemasoleva drenaažisüsteemi ümberehitamise ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Har- jumaa Maaparandusbürooga. Planeeringuala jäätmekäitlus tuleb teostada vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale. Tekkinud biolagunevad jäätmed on lubatud komposteerida või tuleb need koguda konteineritesse omal krundil. Planeeringuga on määratud sorteeritud olmeprügi konteineriteala (soovituslikult katuse- aluses). Iga krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo. Prügi äraveo kohta sõlmida vas- tavat teenust pakkuva firmaga leping. Kuna Põhja-Eesti on võimaliku radooniohuga ala, siis enne elamute projekteerimist on soovituslik teostada radooniuuring. 3.6. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääs planeeringualale on kavandatud kinnistu lõunapiiril kulgevalt Kurna-Tuhala riigimaan- teelt T-1115. Annukse kinnistu detailplaneeringu asukoha- ja situatsiooniskeemil on näidatud lisanduva asun- dusega ala võimalikud perspektiivsete teede asukohad, mis on illustratiivse iseloomuga ja ei ole maaomanikele siduvad. Planeeringuala siseteed on kavandatud vastavalt EVS 843:2003. Planeeringuala läbiv üldplanee- ringu kohane teemaa-ala on ette nähtud 20m laine, koos 7m laiuse sõidutee ja 3m laiuse kergliik- lusteega, mis on omavahel eraldatud kõrghalstusega. Kvartalisisesed teemaa-alad on laiusega 18m kuni 10m. Annukse maaüksusele kavandatud elamuala teemaa-ala laius on määratud arves- tades vajalike tehnovõrkude paigaldamisega, kergliiklustee rajamisega, tänavalgustuse paigalda- misega. Tee-maast ca 50% peab olema haljaspind. Transpordimaa sihtotstarbega krundid on ette nähtud üle anda munitsipaalomandisse. Elanike autode parkimine on ette nähtud omal krundil (min.3 autokohta), üldkasutatavaid parklaid ette nähtud ei ole, siseteede ääres parkimine ei ole lubatud. Konkreetsed juurdepääsud kruntidele täpsustatakse konreetsete ehitusprojektiga. LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA  ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING 3.7. TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutusosa koostatud vastavalt VV määrusele nr.315 2004. Rajatavad elamud võivad kuuluda tulepüsivusklassi TP3, äri ja tootmishoone tulepüsivusklassi TP-2. Hoonestusalade kõige väiksem vahemaa on 10m. 3.8. KURITEGEVUSE ENNETAMISE ABINÕUDEST Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi ehitatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud kuritegevuse ennetamise standardiga. *Ala koosluse mitmekesisus on ala elavuse tekkimises olulisim tegur. Elava kasutusega ala vähendab kuri- teohirmu. *Inimlikus mõõtkavas ehitamine (hiiglaslike kõrghoonekarpide vältimine) ja elanikes omanikutunde tekitamine üldkasutatavate kohtade suhtes vähendavad kuriteohirmu. *Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas teretulnud, suuren- davad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohirmu. *Tagumiste juurdepääsude, aga samuti umbsoppide vältimine kujunduses ning murdvaraste jaoks (hõlpsalt) ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine vähendab sissemurdmiste riski. *Eraautode parkimine vahetult elamute ees või kobaratena paigutatud väikese pindalaga parkimisplatsid tõstavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega autodega seotud probleeme. 3.9. PLANEERINGU RAKENDMISEGA SEOTUD MÕJUD JA VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITA- MINE Kuna planeeringu elluviimisega kaasneb alati mingisugune mõju pinnasele, veekeskkonnale, õhu- keskkonnale, floorale ja faunale, sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, siis analüüsime antud keskkonnategureid eraldi. Mõju pinnasele. Planeeringu elluviimisega kaasneb paratamatult ulatuslik mõju pinnasele, kuid hiljem tänu osaliselt pinnase väljavahetamisele ja osalisele maapinnataseme tõstmisele on võima- lik praktiliselt täielikult vältida kahjulikke mõjusid pinnasele ja põhjaveele. Planeeritaval alal on põhiliselt põhiliselt Kg – gleistunud rähkmuld. Väikesel osal planeeringuala kirdenurgas on Gk – rähkne gleimuld, mulla viljakus on madal. Kraavide ehituskeeluvöönditesse ei ole hoonete ehitamist ette nähtud. Summaarne mõju on neut- raalne. Mõju veekeskkonnale. Hoonestatav maa-ala on drenaažkuivendusega ala. Seoses osalise pinna- se väljavahetamisega, osalise maapinna tõstmisega elamukruntidel, uue sade- ja drenaažveesüs- teemi ehitamisega on ette näha maa-ala kuivenemist. Sadevee ärajuhtimine on ette nähtud ole- masolevate kraavide baasil. Mõju õhukeskkonnale. Planeeritava ala põhiliseks õhusaaste allikateks on autoliiklus ja hoonete küte. Õhusaaste vähendamiseks on soovitatav kasutada alternatiivkütteallikaid nagu näiteks maaküte. Kavandatava munitsipaaltee müratase ei ületa normtaset mõõduka liikluse tõttu. Mõju maastikule. Planeeringuala asub metsamassiivide ääres lagedal rohumaal. Planeeringuala ainsaks olemasolevaks kõrghaljastuseks on maaparandus eelvoolukraavide äärne isekülvne puis- tu. Planeeringuga on kavandatud kõrghaljastuse rajamine üldmaale, teemaa-alale ja hoonete va- hele. Kuni kõrghaljastuse piisavalt suureks kasvamiseni domineerivad maastiku üle elamud ja teedevõrk. Esialgne mõju nõrgalt negatiivne. Mõju taimestikule. Planeeritav ala asub rohumaal. Olemasolev taimkate hävineb elamukruntide ja teede osas. Elamukruntidele ja teede äärde rajatakse ehituste vahelisele alale kõrghaljastust ja samuti korrastatakse kraaviäärsed. Üldmaale on ette nähtud puude istutamine. Summaarne mõju esialgu nõrgalt negatiivne. Mõju loomastikule. Planeeritav tegevus muudab oluliselt kogu planeeritava ala loomastiku elutin- gimusi. Kahepaiksete ja näriliste elualad küll kitsenevad, kuid planeeringuale rajatav kõrghaljastus on soodsaks elukohaks mitmetele põõsalindudele, väikeulukitele ning kompenseerib muutuvat olukorda. Summaarne mõju neutraalne. LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA  ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Elupiirkonna kujunemine/laienemine Kiili aleviku ja Tallinna lähistele toetab Tallinna Ringtee äärde ja Kiili alevikku rajatavate ettevõtluspiirkondade väljakujunemist. Elupaikade ja töökohtade lähedus vähendab pendelliikumist Tallinna kui suurima töökohtade/eluasumi vahel. Omavalitsusse lisandub maksumaksjaid, mis omakorda elavdab sot- siaalsfääri. Planeeringu realiseerumisega kaasnevate keskkonnamõjutuste suurus ja ulatus ei ületa keskkon- nataluvuse piire ning keskkonnakaitselisest seisukohast on kavandatav maakasutus antud piir- konnas sobis. Tervikliku üldilme seisukohalt on oluline iga krundivaldaja heaperemehelik käitumi- ne ümbritsevasse looduskeskkonda. Keskkonnakaitseliselt negatiivse mõjuga olevaid objekte, rajatisi või muu kahjulikku dp alale ei ole kavandatud. Planeeringu koostamisel on kinni peetud kehtivast seadusandlusest. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et detailplaneeringu ellurakendamisega olulisi ja pöördumatuid suure ulatusega negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too kui edaspidistes ehitus- ja kasutusstaa- diumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest, headest tavadest ja keskkonnakaitselistest tingimustest. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Planeeringu keh- testamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehti- vatele seadustele. Enne ehitusloa taotlemist ja planeeritud insenervõrkude ehitamist tuleb sõlmida omanike vahel vajadusel vastavad servituutide lepingud. Planeeringu rakendamise võimalused ja kord määratakse vastavalt omavalitsuse ja arendaja va- helisel kokkuleppele. 3.10. DP kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: Planeeringu realiseerimise eelduseks on Kiili valla ÜVK II etapis (2013-2020) ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. 1 Omavalitsuse, asjast huvitatud poolte ja tehnovõrkude valdajate vahel sõlmitavad kokkulepped (lepingud) teede ja tehnovõrkude rajamise ning rekonstrueerimise finantseerimiseks; 2 Kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega; 3 Tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimistingimuste väljastamine ja nende projekteeri- mise alustamine koos kaasnevate lisauuringute teostamisega; 4 Ehituslubade väljastamine Kiili Vallvalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks; 5 Uute planeeritud vee, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni kruntide liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine; 6 Moodustatud kruntidele ehituslubade väljastamine; 7 Valmisehitatud majapidamised saavad taotleda hoonetele kastutusload, mille väljastamise tingimuseks on punktis 5 loetletud ehitiste kasutuslubade olemasolu. 8 Peale 90% elamute kasutuslubade väljastamist lõpetatakse uute juurdepääsuteede ehitamine (rajatakse teekate ülemine kiht ja haljastus); Antud tööde loetelu on näitlik. Toimingute ja tegevuste järjekord oleneb võrgu valdajatest, kohali- kust omavalitsusest ja arendajast ning nende omavahelistest kokkulepetest. Eelpool nimetatud tööde finantseerimise ja teostamise osas sõlmitakse arendaja, omavalitsuse ja vajadusel kolmandate osapoolte vahel lepingud. LÄHTSE KÜLA KIILI VALD HARJUMAA  Annukse kinnistu detailplaneering IV INSENER-TEHNILINE LAHENDUS 1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud vastavalt Kiili KVH poolt väljastatud tehnilistele tin- gimustele nr 409, väljastatud 24.09.2008.a Veevarustus Planeeritud elamuala veega varustamiseks on planeeritud puurkaev ja teise astme pumpla, mis ringistatakse perspektiivselt vastavalt Kiili valla ÜVK arengukavale Kiili-Rätsepa ühisveevärgi baasil. Majandusjoogivee vajadus on ca 25 m3/d; 3...5 l/s. Ühistorustikud rajada d110mm PE PN10 plasttorudest, rajamissügavusega 1,8m. Krundiühendus- te diameetrid ja täpne asukoht täpsustada peale hoonete ehitusprojektide valmimist. Ühendused kinnistutele rajada PE PN10 veetorudest ja piiridele paigaldada ISO9001 kvaliteedi nõuetele vas- tav sulgarmatuur. 3 Tuletõrjeveevajadus 5 l/s 3 tunni jooksul saadakse planeeritud 54m tuletõrjeveemahutitest. Vee- torustiku perspektiivsel ringistamisel paigaldatakse sellele tuletõrjeveehüdrandid. Kanalisatsioon Kanalisatsioon on planeeritud tee maa-alale, mis juhitakse Kurna-Tuhala mnt äärde planeeritud survekanalisatsioonipumplasse. Pumplast pumbatakse kanalisatsioon vastavalt tehnilistele tingi- mustele see Ojakalda kinnistu loodenurgani planeeritud kanalisatsioonitorustiku. Torustikud monteerida plastkanalisatsioonitorudest d160 ja varustada plastist teleskoopsete kana- lisatsiooni kontrollkaevudega. Torustikud ja kaevud paigaldada killustik alusele. Igale krundile ra- jada krundipiirile liitumispunkt- kontrollkolmik. Survetrassid monteerida plastsurvetorudest PN10 läbimõõduga d110. Torustik rajamissügavuse- ga paigaldada 1,8m sügavusele 20 cm paksusele peenkillustikust alusele. Sade- ja pinnasevesi Kruntidel tekkivad sadeveed on võimalik immutada pinnasesse. Sammuti võimalik kruntidelt tule- vad sade- ja pinnaseveed juhtida tee maa-alale planeeritud drenaaži- ja sadeveetorustiku. Praegu on maa-ala kaetud ühtlaselt maaparandussüsteemi torustikuga ja planeeringu teostumisel peab olema välditud maa-ala ja naaberkinnistute liigniiskumine. Selle tagamiseks on planeeritud kinnistupiiridele drenaažitorud, mis kogub kokku naaberkinnistutelt tuleva pinnasevee. Kokku ko- gutud vesi juhitakse olemasolevatesse veevoolukraavidesse. Planeeritud vee- ja kanalisatsiooni tehniline- ja tööprojekt tuleb koostada eraldi. 2. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse aluseks on OÜ Jaotusvõrgu poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 144870, 29.04.2008.a. Elektrikoormuse arvestusel on võetud aluseks elamukrundid 36 tk (3x25A), tööstus- ja ärimaa- krunt (3x160A), pumbamaja (3x16A) ja tänavavalgustus (3x10A). Võttes arvesse koormuste üheaegsust on planeeritud ala tarbijate arvutuslik võimsus on 660 kW. Planeeritava ala elektrivarustuseks on planeeritud kaks ühe trafoga alajaama. Soovitatav alajaa- ma tüübid on „HEKA1-SB“ 400kVA (AJ2) ja 600 kVA, 10/0,4 kV.(AJ1). Alajaamade tüübid täpsustakse tööprojektiga. Alajaamade toide on planeeritud ja „Kiisa“ alajaama „Nabala“ 10 kV õhuliini fiidrilt postilt nr 9 ja „Viraku“ 10/0,4 kV alajaamst. (vt Põhijoonis tehnovõrkudega ja Tehnovõrkude varustuse skeem.) Lätte küla Kiili vald  Annukse kinnistu detailplaneering Planeeritud ala tarbijate 0,4 kV toiteliinid paigaldada maakaabliga AXPK või samaväärsetega. Transiitkapid ja liitumiskilbid paigaldada elamute kinnistute piirile kapiustega tänava poole. Liinide trassid on näidatud tehnovõrkude joonisel. Kaablite ristlõiked määratakse tööjooniste staa- diumis. Planeeritud elektrivarustuse tehniline- ja tööprojekt tuleb koostada eraldi ja kooskõlastada OÜ Jaotusvõrguga. 3.SIDEVARUSTUS Sidevarustuse aluseks on AS Elioni poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 8372339, 09.05.2008.a. Planeeringuga on ette nähtud piiritlus-jaotuskapp Kurna -Tuhala mnt äärde, milleni juurdepääsu- võrgu kaablid lahendatakse perspektiivselt sõltuvalt ümbruskonna elamuehituse arengust. Praegu Annukse kinnistut läbiv Elioni KMG-4 maakaabli trass tõstetakse ümber ja asendatakse uue sidekaabliga. Lõppvõrgu kaabli maht arvestada 3x2 paari ühele elamule. Sidekanalisatsiooni trassi minimaalne kaugus kinnistupiirist on 0,6 m. Sidekanalisatsioon rajatakse PVC torudest D100mm, toru seina- paksus 3,0 mm (sõiduteel 4,8 mm). Peakanalisatsioonist rajatakse elamutele sisestus PVC toruga D50 mm. Väljavõte peakanalisat- sioonist tehakse sidekanalisatsiooni kaevust või sadulharu abil. Sidekanalisatsiooni ehitusel kasutatakse sidekanalisatsiooni kaeve KKS-2. Kaabli jaotusvõrk ja lõppvõrk arendatakse välja jaotuskappidest (jaotuspiilaritest). Jaotuskaabliteks kasutatakse VMOHBU tüüpi kaableid ning paigaldatakse vastavalt tööprojektis projekteeritud kaabliskeemile. Samuti on otstarbekas kasutada sama sidekanalisatsiooni eriots- tarbeliste (andmeside, kaabeltelevisioon) kaablite paigaldamiseks. Planeeritud sidevarustuse tehniline- ja tööprojekt tuleb koostada eraldi ja kooskõlastada AS Elioniga. 4. GAASIVARUSTUS Gaasivarustuse osa on koostatud AS Esmar Ehitus tehniliste tingimuste alusel, mis on väljasta- tud 05.05.2008 .a. Kiili vallas Lähtse külas Annukse kinnistule planeeritavate hoonete soojavajadus (küte, ventilat- sioon, soe vesi) maagaasi baasil nähakse ette perspektiiviselt Kurna-Tuhala maantee äärde raja- tavast B-kategooria gaasijaotustorustikust. Planeeritava ärihoone kõrval teostatakse hargnemine planeeringualale rajatavale B-kategooria jaotustorustikule. Sama toru pealt nähakse ette hargne- mine planeeritavale ärihoonele, kus gaasirõhu redutseerimine toimub katlamaja ruumis. Teine hargnemine Kurna-Tuhala maantee äärde rajatavalt gaasitorult teostatakse Annukse kinnistule hargneva tee kohal, kus planeeringualale suunduvalt B-kategooria jaotustorustikult teostatakse hargnemine paigaldatavale gaasirõhuregulaatorkapile (GRK). Viimases toimub gaasirõhu redut- seerimine madalsurvele (MOP=P=100mbar) ning GRK-st väljuvad A-kategooria jaotustorustikud rajatakse piki maaüksuse siseteesid ja tänavaid, milledest omakorda rajatakse tarnetorustikud iga tarbijani. Gaasitorustike ja GRK paigaldamine on ette nähtud kruntide piiride ja sõiduala vahele (vastavalt insenervõrkude koondplaanile 1m kaugusele elamukruntide piirist). Tarnetorustikele on ette nähtud väljaspool kruntide piire ja sõiduala pika spindliga maa-aluste sulgeseadmete paigal- damine, millised jäävad gaasi müüja ja tarbijate vahelisteks liitumispunktideks. Pika spindliga maa-alused sulgeseadmed paigaldatakse ühenduskoha järgselt ka kõigile hargnevatele torustike- le ning GRK-sse sisenevale ja sealt väljuvale gaasitorule. Gaasitorustikud on ette nähtud plasttorudest. Torustike läbimõõdud määratakse tööprojektide koostamisel kui on selgunud konkreetsed gaasitarbed. Vajalik gaasikogus planeeritavale maa-alale rajatavate hoonete soojavajaduse tagamiseks on 194nm3/h (1,62MW). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 02.07.2002 nr 212 on kehtestatud gaasipaigaldisele kait- sevöönd (A-ja B-kategooria torustikule 1m) ja sellega seotud kitsendused, millest tulenevalt peab hoiduma gaasipaigaldise kaitsevööndis tegevustest, mis võivad kahjustada gaasipaigaldist, seal- Lätte küla Kiili vald  Annukse kinnistu detailplaneering hulgas ei tohi 1) teha tuld ja kasvatada puid 2) ehitada ehitisi, välja arvatud gaasipaigaldise oma- niku väljastatud tehnilistele tingimustele vastavaid ehitisi. Planeeritud gaasi varustuse tehniline- ja tööprojekt tuleb koostada eraldi ja kooskõlastada AS Esmar Ehitusega Lätte küla Kiili vald  KRUNTIDE EHITUSÕIGUS B-kat. gaasitoru (G2) ANNUKSE KINNISTU DETAILPLANEERING KIILI VALD HARJUMAA perspektiivne ühendus Krundi plan. suurus m² (katastriüksuse kaupa) Pos. Hoonete arv krundil arhitektuurinõuded Piirangud Hoonete ehitusalune elamu + abihoone) Maa sihtotstarve ja maa sihtotstarve ja sihtotstarvete kaupa Max. korruselisus hoone kõrgus (m) (det. liikide kaupa) suletud brutopind (vajadusel min.) osakaalu % osakaalu % kat.üksuse pind m² naaberplaneeringutega + Hoone ± 0.00 ja/või katuseharja suund nr. Katuse kalle ja Hoonestusviis Kitsendused: sokli kõrgus Veetoru (V1) ühendus Kiili valla perspektiivse veetoruga (vt joonis 1A) KV112 KRUNTIDE M OODUS TA MINE G Kanalisatsioonitoru (K1) ühendus Pos. Krundi pla. Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine perspektiivse kanalisatsiooni- maaparanduskraavi veekaitsevöönd 10m, ehituskeeluvöönd 25m ja piiranguvöönd 50m, ssv. nr. sihtotstarve planeeritud kinnistutest lahutatavate sihtotstarve toruga + 1 2966 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 KV112 (kat. üksuse suurus m² osade (kat. üksuse G drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks Drenaazi- ja sadevee (D1) LEPPEMÄRGID M A IR N A 2 2067 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 maaparanduskraavi piiranguvöönd 100m, ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks liigi järgi) suurused m² liigi järgi) juhtimine veevolukraavi PI 0,4 - 0,6 m AP G U 3 1751 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks < 40- 45 1 E 100% 2966 2966 lahtine + 4 1890 301 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 maaparanduskraavi piiranguvöönd 100m, ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks AR 2 E 100% 2067 2067 V12 K1 DETAILPLANEERINGUALA PIIR G 5 1905 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 AN ÖÖ 3 E 100% 1751 1751 6 1915 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 4 E 100% 1890 1890 ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks KINNISTU PIIR D U ND V 7 1915 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 D1 3 L 100 % 5 E 100% 1905 1905 + SK 50 8 1962 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 42 - 6 E 100% 1915 1915 KRUNTIDE PIIRIETTEPANEK - M 100 % G2 V1 K1 - RA m 9 14001 - - - Ü 100% Ümr 100% - puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R=50 m 10 7 E 100% 1915 1915 D1 5559 D1 50 -- - - MA 10 1849 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 KRUNDI JUURDEPÄÄSU ASUKOHA ETTEPANEK AV EH 11 2153 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 8 E 100% 1962 1962 305 759 A + I IT U PA 9 Ümr 100% 14001 14001 D1 12 1786 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 tee nähtavuskolmnurk TEEMAA PIIRI MUUDATUSE ETTEPANEK 40 - 45 ° 0,4 - 0,6 m < 40- 45 10 E 100% 1849 1849 lahtine D1 RA G2 V1 13 1916 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks K1 SK 14 2000 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 maaparanduskraavi piiranguvöönd 50m, tee nähtavuskolmnurk 11 E 100% 2153 2153 (TEEKARU AS-i töö nr 08003-T) ND Külgnähtavusala 12m EE D1 W 1.1 1952 maaaparanduskraavi piiranguvöönd 50m, ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks + V ÖÖ N D 15 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 12 E 100% 1786 1786 10 EE 100 % PLANEERITUD TEED JA PLATSID US LU MA EKA 13 E 100% 1916 1916 4 9m 16 3709 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 VE 300 2 D1 3 KR 2000 2 V11 2 14 E 100% 2000 EE 100 % K1 AP ITS D G 17 2901 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 maaparanduskraavi veekaitsevöönd 10m, ehituskeeluvöönd 25m ja piiranguvöön 50m, tee PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE 5 9m 9 1890 A 15 E 100% 1952 1952 300 2 JK,LK AR EV + AV 2 18 3024 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 nähtavuskolmnurk, teekaitsevöönd 50 m, tee sanitaarkaitsevöönd 60 m D1 6 W1 K1 1 .1 16 E 100% 3709 3709 PAPLI 1905 21 AN ÖÖ PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR I W 19 2982 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 LK 25 17 E 100% 2901 2901 30401 : 003 : 0004 D U ND 10 20 2784 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 5 3024 40 - 45 ° m 18 E 100% 3024 2 31,60 ha - Maatulundusmaa D1 G1 G ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks, maaparanduskraavi veekaitsevöönd 10m, ÜKSIKELAMUTE ASUKOHA ETTEPANEK VK111 SK 2982 40 - 45 ° D 21 2679 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 19 E 100% 2982 + ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50m, tee nähtavuskolmnurk, teekaitsevöönd 50 m, tee 1 .1 RA 0 M 20 E 100% 2784 2784 6 W D1 VG11 ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks, maaparanduskraavi piiranguvöönd 50m, EE 100 % ÄRI-TOOTMISHOONE ASUKOHA ETTEPANEK S DK111 22 2638 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 5 0,4 - 0,6 m 21 E 100% 2679 2679 S1 AV 6 9m 2 teekaitsevöönd 50 m, tee sanitaarkaitsevöönd 60 m Drenaazi- ja sadevee (D1) 1 EE 100 % < 20 - 30 1G 300 2 lahtine 5 VK111 7 2 D 22 E 100% 2638 2638 G 1 9 2m juhtimine veevolukraavi I + 23 2803 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 teekaitsevöönd 50 m, tee sanitaarkaitsevöönd 60 m 6 2 OLEMASOLEV VEEKRAAV D1 1915 40 - 45 ° JK,LK2 W 1 5 300 1 30401:003:0407 W 24 3238 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 tee sanitaarkaitsevöönd 60 m 23 E 100% 2803 2803 S1 10 B-kat. gaasitoru (G2) G2 2966 ANNUKSE 1 .1 DK1V11 G1 LK2 40 - 45 ° 5 25 2233 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 24 E 100% 3238 3238 + W GS 1 perspektiivne ühendus DKV1111 26 2025 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 25 E 100% 2233 2233 M PLAN. PUURAKAEVU SANITAARKAITSEALA R=50m PIIR naaberplaneeringutega D1 11 1 D1 S1 W + 10 EE 100 % G 2 27 1975 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 26 E 100% 2025 2025 DK1V11 G1 5 7 9 2m 1 .1 28 2022 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 27 E 100% 1975 1975 PLAN. PUMPLA SANITAARKAITSEALA R=20m PIIR D1 300 2 11 W D1 1 7 EE 100 % 29 2054 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 2022 1915 S1 W 2 1 K1 G1 28 E 100% 2022 G 2 9m D Veetoru (V1) ühendus Kiili valla DK1V11 G1 300 2 30 1979 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks 29 E 100% 2054 2054 perspektiivse veetoruga D1 40 - 45 ° W 1 .1 40 - 45 ° 2 D1 31 1975 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 KRAAVI VEEKAITSEVÖÖND 1 5 2067 30 E 100% 1979 1979 S 1W 5 10 32 1991 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 (vt joonis 1A) 5 G2 DK1V11 G1 31 E 100% 1975 1975 + + 5 10 33 2458 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 Kanalisatsioonitoru (K1) ühendus D1 1 .1 D1 32 E 100% 1991 1991 + + KRAAVI EHITUSKEELUVÖÖND perspektiivse kanalisatsiooni- S 1W 1 W 5 40 - 45 ° EE 100 % KV112 34 2074 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 2 G G 2458 DK1V11 G1 7 33 E 100% 2458 toruga 3 9m 300 2 35 2069 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 LK2 2 D1 S1 36 2074 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 34 E 100% 2074 2074 KRAAVI PIIRANGUVÖÖND D1 S1 W 1 .1 1751 G2 35 E 100% 2069 2069 DK1V11 G1 METSA I 1 .1 37 2642 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 D11 G1 VK1 EE 100 % TEE NÄHTAVUSKOLMNURK KV112 ssv. drenaaþitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks, maaparanduskraavi piiranguvöönd 50m, D1 W 30401 : 003 : 0408 G W 36 E 100% 2074 2074 8 9 2m 1 D1 10 38 2639 300 2/9m 2 EE 100% E 100% 400 1 300 2 W 1 .1 LK 7 D1 S 1W 2 W 2 1 ha - Maatulundusmaa 37 E 100% 2642 2642 W 1 maaparanduskraavi piiranguvöönd 50m G 39 3006 - - - Ü 100% Ümr 100% - DK1V11 G1 2 V1 S PLANEERITUD HALJASTUS 8 1962 W 1 Th 100 % + 10 40 5653 - - - L 100% L 100% - 38 E 100% 2639 2639 W S 1W 2 1 47 -- - - + 41 4156 - - - L 100% L 100% - 39 Ümr 100% 3006 3006 D1 1 .1 G2 1 KV112 G1 D1 KD11 1 .1 G DK1V11 G1 V TEHNOVÕRKUDE SERVITUUDI W 43 W 42 5559 - - - L 100% L 100% - VK11 40 L 100% 5653 5653 D1 AJ2 + Th 100 % W 1 ssv. gaasitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks 20 - 30 ° G2 V1 S 43 8685 - - - L 100% L 100% - SEADMISE VAJADUS 1 WV1 46 3m 1 41 L 100% 4156 4156 D1 1 K1 S D12 2 1 70 1 W G DK1V11 G1 10 44 301 - - - L 100% L 100% - + 42 L 100% 5559 5559 90 45 368 - - - L 100% L 100% - 6 43 L 100% 8685 8685 PLANEERITUD TRUUP D1 1 1 .1 S 12W W 1 46 90 70 1/3 m 1 Th100% Th 100% 70 V1 S 44 L 100% 301 301 EE 100 % EE 100 % W DK1V11 G1 1 W 47 43 10 1/3 m 1 Th 100% Th 100% 10 PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE 31 9 m 32 9 m G2 45 L 100% 368 368 G1 300 2 300 2 + 48 59 10 1/3 m 1 Th 100% Th 100% 10 D1 2 2 49 3749 - - - L 100% L 100% - ssv. gaasitorustikule kor.l-ga 4,0m võrgu valdaja kasuks 46 Th 100% 90 90 (TEEKARU AS-i töö nr 08003-T) 1975 1991 Ü 100 % 11 D1 1 1 W1 .1 7 K1 9 - V1 10 SW 2 V1 S 50 305 759 - - - M 100% M 100% - 47 Th 100% 43 43 K1 1 - - + W - OLMEJÄÄTMETE KONTEINER/ 4 D1 1V 10 D1 W 51 48 Th 100% 59 59 G 14001 4830 Ü 100% Ümr 100% teekaitsevöönd 50 m, tee sanitaarkaitsevöönd 60 m SORTEERITAVA JÄÄTME KONTEINER 20 - 30 ° JK,LK2 G2 G1 49 L 100% 3749 3749 EE 100 % 52 545 - - - L 100% L 100% - 12 30 9 m S 1WW K1 50 M100% 305 759 305 759 300 2 D 1V 11 SW11 D1 2 G 1 .1 2 W 51Ümr 100% 4830 4830 1979 W 10 10 MÄRKUS: 12 10 S 1W W K1 1 52 L 100% 545 545 D 1V 11 + Naabrite vahelisel piiril n lubatud heki kõrguseks 1,5 - 2m D1 7 G 8 KDV1 1 1 .1 10 1 .1 1 G2 Perspektiivse veetoru (V10) ühendus kui naabrid ei lepi kokku teisiti. W S 11 20 - 30 ° W EE 100 % G1 2W 1 W2 S 1W K1 + D 1V 11 V1 0 Kiili valla perspektiivse ühisveevärgiga 29 9 m W D1 300 2 G 20 - 30 ° (vt joonis 1A) 2 2054 1 .1 LK2 1 6 3 1 21 W L 100 % W SW D 1V 11 5 D1 10 K1 G2 D1 K1 G 43 - W1.1 - 5 W1 TEHNILISED NÄITAJAD G1 - 10 + 10 20 - 30 ° 1 1 .1 8685 SW12 + EE 100 % W W D 1V 11 Planeeritud puurkaev Annukse kinnistu suurus 44, 17 ha. Planeeritava ala suurus: D1 28 9 2m K1 G 20 - 30 ° 7 300 2 V1 11 10 EE 100 % 3 G0 ca 13,6 ha LK2 EE 100 % + 2 5 33 9 2m D1 V1 K1 G1 G2 2022 S21 1 .1 300 2 10 9 m D 1V 11 5 + 10 D1 W 12 300 2 W1 W K1 G 2 1 20 - 30 ° 2458 W 1. Ks Planeeritud kruntide arv: 52 1849 13 1 1 POSITSIOONI NR. Ks elamumaa 37 S1 GV 1 0 S21 1 .1 D 1V 11 10 S1 2 10 üldkasutatav maa 3 EE 100 % SIHTOTSTARVE %-s D1 W W K1 G W1 5 EE 100 % 10 40 - 45 ° 5 5 D1 4 V1 K1 G1 G2 S1 maatulundusmaa 1 Kaev (olemasoleva drenaažitorusktiku 5 EE 100 % 10 8 9m HOONETE ARV S1 34 9 2m Ks 300 2 W1 10 300 2 W1 1 transpordimaa 8 ühendus planeeritava torustikuga (D1)) D1 D 1V 11 D1 11 9 m 300 2 1 2 HOONESTUSALAUNE PIND S1 G V W2 K1 G W 1. EE 100 % 2 2 1 L 100 % 2074 tootmismaa 3 (alajaamad ja puurkaev) S1 1 K VG11 W1 S1 W 1.- LK2 10 10441 KRUNDI PIND 27 9 m 20 - 30 ° W1 41 D1 2153 0 1 4 2 - D1 5 S1 JK,LK3 10 300 2 2 - K1 G1 K Ks S1 W W2 D1 1 VG11 V1 K1 G1 G2 Ks HOONE KORRULISUS D1 1 V 1 4156 EE 100 % 40 - 45 ° Planeeritud ala maa bilanss: 1975 1 20 - 30 ° D1 1 W W 1. 1 D1 G HOONE KÕRGUS JK,LK2 K1 G1 36 9 2m 12 2 elamumaa 84 995 m² (62,5 %) V1 300 2 20 - 30 ° V1 K 11 S1 1 üldkasutatav maa 21 837 m² (16,1 %) D1 D1 10 S1 0 s1 2074 10 W 1. 1 K1 G1 TUULEVÄLJA maatulundusmaa 305 759 m² W 2W W 1 .1 7 12 11 D1 40 - 45 ° V1 K1 G1 G2 20 - 30 ° 30401 : 003 : 0409 G 5 W2 transpordimaa 28 958 m² (21,3 %) 20 - 30 ° 2 S1 10 V D1 D 11 1 5 5 1 ha - Maatulundusmaa K s1 0 tootmismaa 192 m² (0,1 %) 1 K 1V G 5 5 11 EE 100 % 1 2W 1 .1 6 G W W 12 9 m S1 Gaasi rõhu- 10 2 300 2 S1 1 2 D 11 1 EE 100 % W 1. L 100 % Suletud brutopind 18 490m² regulaatorikapp D1 5 1 K 1V G 16 20 - 30 ° 35 9 2m 1786 D1 V1 K1 40 - 45 ° 45 - G1 G2 EE 100 % W Ks V1 10 elamumaa 14 400m² 18 300 2 W2 - 10 1 0 L 100 % 5 26 9m W 2 1 .1 - tootmismaa 90m² 300 2 W S1 9 2069 EE 100 % 40 - D1 2 D 11 1 EE 100 % 368 G 9 20 - 30 ° K1 V G - Sőidutee sőidutee 2 - 2025 1 Ü 100 % 38 9 2m 13 9 2m S1 W 300 2 300 2 Survekanalisatsiooni (Ks1) 5653 W 2 1 .1 39 - - näht.kolmnurk 15x150m 5 Oolemasoleva drenaažitorusktiku 1 - S1 W 1. - EE 100 % 1916 D 11 1 W EE 100 % K11 Ks 2639 G1 G2 D1 ühendus planeeritava torustikuga (D1) W ühendus Kiili valla perspektiivse V1 D V1 14 LK2 1 K1 V G 1 .1 3006 W2 37 9m 15 Kergliiklustee ja sőidutee 14 9m W1 Sidekanalisatsiooni (S1) 0 AJ1 300 2 G ühiskanalisatsiooniga 300 2 D1 2 2 2 G2 näht.kolmnurk 15x15m EE 100 % ühendus olemasolevaga 10 JK,LK2 DK111 13 V (vt joonis 1A) 25 9 2m 2642 Kergliiklustee ja sőidutee 2000 S1 W2 10 300 2 W1 Th 100 % K1 D 1 2 KSs1 S1 näht.kolmnurk 15x15m G1 W1 S1 EE 100 % S1 W1 S1 1 2223 48 -- W1 S1 1:1000 D1 K1 V1 G1 G2 W1 S1 1 25/08 5 - - W1S1 40 - 45 ° TEHNOVÕRKUDEGA G0 Sőidutee sőidutee 15 9 m W W1S1 W 1. DP 18 2 300 2 4 1 .1 10 näht.kolmnurk 15x150m W1.1 2 G2 59 1 W1.1 W1.1 PÕHIJOONIS DK111 W1.1 W1.1 W W1.1 V 1952 S1 W1.1 5 5 D1 KSs1 S1W2 S1 W2 S1 W2 S1 S1 W1 S1 W1 S1 S1 W1 S1 1 .1 10 W1 G1 W1 W1 D1 K1 V1 S1 1 W D1K1 D1 D1K1 S1W1 D1K1 GV1 G1 V1 D1K1 20 - 30 ° V1 D1K1 20 G1 V1 D1K1 V1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 D 1 11 G1 G1 V1 D1K1 K1 G1 G2 W1.1 K1 LK G1 V1 G1 V1 V1 TÖÖ NR.: MÕÕT: STAADIUM: JOONISE NR.: VÄLJATRÜKI KUUPÄEV: VG JK,LK2 G1 G1 W1.1 40 - 45 ° 2 W2 JK,LK2 6 G1 JK,LK3 D1 4 MA AP K1 V1 S1 6 5 S1 KSs1 S1 S1 7 D1 D1 W1 S1 W1 S1 AR AN 1 D1 D1 D1K1 D1K1 D1K1 D1K1 D1 W1S1 D1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 5 G V V1 V1 V1 D US K G2 G1 V1 G1 V1 2 1 G1 G1 G1 G1 G1 G1 G1 20 - 30 ° 20 - 30 ° PIIRN W2 W1 JK,LK1 LK2 5 5 5 5 D1 K1 D1 K1 AG UV RA EE 100 % 20 - 30 ° 7 V1 G1 V1 ÖÖN D AVI 0 5 5 G1 5 D1 5 5 G1 G2 24 9 2m JOONIS: 4 S1 KSs1 K1 5 50 m 5 300 2 G 20 - 30 ° 20 - 30 ° 1 5 20 - 30 ° 20 - 30 ° D1 2 D1 5 5 W1.1 D1 LAEVA 5 5 + 5 V1 3238 + 5 5 0 5 5 VI 12 40 - 45 ° RA A m 30401 : 003 : 0054 G2 D1 S1Ks W2 USK 1 G 25 1,22 ha - Elamumaa + AND ÖÖND DETAILPLANEERING + 2 W1 + L 100 % S1 V10 12 K1 PAR PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD + + + V 44 - TEE SANITAARK + V1 + + D1 +21 + MAA KEE LU + 8 - + SK1 s 0 + - AITSEV ÖÖND + 1 Gaasi rõhu- W1.1 8 US + 60m EE 100 % EE 100 % W2 G Sidekanalisatsiooni (S1) 301 + V1 2 + G2 EHIT VEETORU D1 23 9m EE 100 % 9m regulaatorikapp + ühendus olemasolevaga 300 2 300 2 W2W1 + + 2 22 9 2m 2 EE 100 % EE 100 % K1 KANALISATSIOON S K1 s V 1 0 Ü 100 % 300 2 TEE KAITSE VÖ + S1 2803 2679 EE 100 % 19 9m K1 1 16 9 2m 51 - ÖND 50m 59 G2 47 300 2 2 48 300 D1 V10 - - D1 50 2638 20 9 m 2 D1 Tee nähtavuskolmnurk 50 SADEVESI / DRENAAž 9 - + 300 2 48 L 100 % 2 2982 G2 3709 ENDLA 92-1/3 TALLINN 10614 TEL. 668 46 30 4830 50 EE 100 % SK1 s1 V 1 30x350m W2 PROJEKT: W1.1 52 - 2784 E-MAIL: [email protected] REG NR 10349123 G2 G1 A-kat.GAASITORU 0 G W2 - 18 9 m MA AP Drenaazi- ja sadevee (D1) 50 2 10 - 300 2 AR AN W2W1 2 juhtimine veevolukraavi VEEK D AITSE USKR AAV G2 B-kat.GAASITORU W2 545 EE 100 % S1 3024 K1 S1Ks 1 17 9 2m V1 G I D1 W2 ELEKTRI KESKPINGEKAABEL 02 11 G2 V10 G2 V10 G2 300 2 V ÖÖ N V10 W2 G2 W2 W2 W2 K1 K1 V10 K1 V10 G2 G2 G2 D 10m G2 W2 K1 K1 V10 K1 V10 KIIL + W1 W1 W2 W2 2901 W1 W2 W1 ANNUKSE KINNISTU W1 S1K s1 G2 Planeeritud elektrikaabeli (W2) W2 ELEKTRI MADALPINGEKAABEL Planeeritud elektrikaabeli (W2) 12 W1 W2W1 G2 D1 D1 VG12 V10 G2 V10 I W2 13 W1 V10 G2 G2 G2 0 W1 V10 ühendus Kiisa alajaama 14 W1 W1 W1 V10 V10 G2 V10G2 G2 G2 ühendus Kiisa alajaama 15 V10 G2 G2 G2 V10 + V10 G2 W1.1 TÄNAVAVALGUSTUS POSTIGA SK 1 s1 G2 16 V10 G2 Nabala 10 kV fiidrilt (post nr 20) + Nabala 10 kV fiidrilt (post nr 9) V10 S1 V10 G2 V 10 17 V10 G2 W2 W2 G2 SK1 s1 S1 ELEKTRI ALAJAAM OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD 18 V10 G2 + + K1 V10 W1 G2 T-1115 KURNA - TUHALA G2 W2 + Ks1 W2 ELEKTRI JAOTUS- JA LIITUMISKAPP S1 V1 19 G2 G2 W2 W1 Ks10 G2 G2 J.PRAKS + R.KOOLI S. ELME LIKVIDEERITAV / ASENDATAV S1 G2 20 S1 PLANEERITUD / ASENDATAV V10 Ks1 G2 V10 G2 G2 G2 S1 SIDEKANALISATSIOON ELEKTRI 0,4 JA 10kV ÕHULIIN Ks1 V10 OBJEKT: S1 + Ks1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 SIDEKAABEL S1 S1 NABALA S1 S1 S1 S1 V10 PERSPEKTIIVNE VEETORU Perspektiivse veetoru (V10) ja S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 LIKVIDEERITAV / ASENDATAV plan.survekanalisatsioonis (Ks1) Tee nähtavuskolmnurk S1 S1 W1 TULETÕRJEVEEMAHUTID KOOS S1 S1 MAASTIKUARHITEKT: SIDEKAABEL 15x350m Planeeritud side S1 PUMPLAGA ühendus Kiili valla perspektiivse L 100 % S1 ARHITEKT-TEHNIK: Külgnähtavusala 12m S1 LÄHTSE KÜLA 49 - piiritlus-jaotuskapp JKP1 S1 DRENAAŽITORU ühisveevärgiga S1 HARJUMAA - Side piiritlus-jaotuskappi KIILI VALD Lähtse farmi mü-e ol.oleva PROJEKTIJUHT: PERSPEKTIIVNE TULETÕRJEVEE - LIKVIDEERITAV DRENAAŽITORUSTIK (vt joonis 1A) el.ühenduse asendamine 3794 perspektiivne ühendamine HÜDRANT Planeeritud survekanalisatsiooni kaabliga (Ks1) pumpla TÖÖ TEOSTAJA: Sidekanalisatsiooni (S1) AADRESS: ühendus olemasolevaga  Kiili Vallavalitsus Teie 07.07.2026 nr 556661 [email protected] Nabala tee 2a Meie 15.07.2026 nr 7.1-2/26/11841-2 75401, Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev Jalaka tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kiili valla Lähtse küla Jalaka tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 556661). Kinnistu (katastritunnus 30401:003:0568) asub riigitee nr 11115 Kangru-Tuhala tee (edaspidi riigitee) km 11,02-11,07 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse elamu (EHR kood 121458287) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Uus Maailm Arhitektuuribüroo OÜ koostatud „Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 130723I“ (edaspidi projekt). Alal kehtib 28.11.2017 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 415 kehtestatud „Annuksemaa maaüksuse detailplaneering (DP0286)“ (edaspidi planeering). Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5 ning § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata. 1. Projekti asendiplaanil on „Olemasolev kinnistule juurdepääsutee“ riigitee ligikaudu km 11,05 (vt joonis 1). Joonis 1. Väljavõte projekti asendiplaanist Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  Selgitame, et kehtiva planeeringu liikluslahendus ei näe ette riigitee nimetatud asukohas ette juurdepääsutee rajamist. Planeeringu kohaselt on juurdepääs kinnistule on kavandatud Jalaka tänav T2 kinnistu (katastritunnus 30401:003:0546) kaudu ning uusi juurdepääsuteid riigiteelt ei ole ette nähtud (vt joonis 2). Samuti ei ole projekti seletuskirjas käsitletud joonisel 1 kujutatud lahendust. Joonis 2. Väljavõte planeeringu põhijoonisest Oleme 08.01.2019 kirjaga nr 15-2/18/57232-3 selgitanud, et me ei saa nõustuda riigiteelt 11115 nii ajutise kui ka alalise mahasõidu rajamisega. Jalaka 2 kinnistule kavandatava juurdepääsu aluseks on kehtiv Annuksemaa detailplaneering, mille liikluslahendus näeb ette juurdepääsu Teie kinnistuga piirnevalt perspektiivselt Jalaka tänavalt. Joonisel 1 tähistatud „olemasolev kinnistule juurdepääs“ ei ole Transpordiameti hinnangul olemasolev nõuetekohane mahasõit. Tegemist on ilma teeomaniku nõusolekuta kujunenud mahapöördekohaga riigiteelt, mida on kasutatud üksikutel juhtudel ning mida ei saa käsitada rajatisena. Arvestades eeltoodut, palume asendiplaanilt eemaldada märge „olemasolev kinnistule juurdepääsutee“ koos seda tähistava viidaga. Samuti palume eemaldada projekti seletuskirjast sellele viitavad selgitused ning asendiplaanil kujutatud 4,0 m laiune tiibvärav. Lisaks palume korrigeerida seletuskirja p 2.2.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed, kus on märgitud, et mahasõidu projekteerimisel tuleb võtta aluseks majandus-ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Nimetatud määrus on kehtetu. Kehtiv on kliimaministri 17.11.2023 vastu võetud määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“. 2. Projekti asendiplaanil kujutatud tee kaitsevööndi ulatust tuleb korrigeerida (vt joonis 3). Tulenevalt EhS § 71 lg 2 on kõrvalmaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. Juhime tähelepanu, et mõiste „Tee sanitaarkaitsevöönd 60 m“ ei ole enam kehtiv õigusmõiste ning seda ei kasutata EhS ega teistes kehtivates õigusaktides. Palume see asendiplaanilt eemaldada. 2 (3)  Joonis 3. Väljavõte projekti asendiplaanist 3. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirjas palume märkida, et tee omanik (Transpordiamet) on ehitusprojekti koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustust nende häiringute leevendamiseks projektiga hõlmataval alal. Kõik vajalike leevendusmeetmete kavandamise ja rakendamisega seotud kulud kannab arendaja. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti asendiplaanile lisada riigitee nimetus „11115 Kangru-Tuhala tee“. 5. Projekti seletuskirja palume täiendada märkusega, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse on keelatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jana Prost peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: - Lisa 1. 130723I_EP_AR-3-01_seletus - Lisa 2. 130723I_EP_AR-4-01_asend - Lisa 3. 130723I_EP_AA-1-01_DP-seletus_0 - Lisa 4. 130723I_EP_AA-1-02_DP-pohijoonis Jana Prost 5792 4753, [email protected] 3 (3)