Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid 18.03.2020 nr 8-2/20/1163
Arvamuse avaldamiseks:
Sihtasutus Innove
Sihtasutus Archimedes
Sihtasutus Kutsekoda
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Haridus- ja teadusministri määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik
tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie
kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisad:
1. Eelnõu ja selle juurde kuuluvad 44 lisa.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Indrek Kilk
735 0144
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
11.03.2020
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri määruste muutmine
Määrused kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel.
§ 1. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 33 „Puhastus- ja
kodumajanduse eriala riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruses nr 33 „Puhastus- ja kodumajanduse eriala
riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 97–103 EKAPd, sealhulgas spetsialiseerumisega seonduvad õpingud 6
EKAPd ja lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ning praktika vähemalt 32 EKAPd;
3) valikõpingud 47–53 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“;
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 1.
§ 2. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 34 „Puidutehnoloogia
erialade riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruses nr 34 „Puidutehnoloogia erialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika
vähemalt 36 EKAP;
3) valikõpingud 28 EKAP.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP;“;
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 2.
§ 3. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 35 „Aianduserialade riiklik
õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruses nr 35 „Aianduserialade riiklik õppekava“
tehakse järgmised muudatused:
2
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119-130 EKAP, sealhulgas kutsestandardiga kehtestatud valitavate
kompetentside omandamist võimaldavad moodulid 6–17 EKAP, lõimitud võtmepädevuste
õpe 30 EKAP ning praktika vähemalt 32 EKAP;
3) valikõpingud 20-31 EKAP.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2, paragrahvi 10 lõike 2 punktis 3 ja paragrahvi 14 lõike 2
punktis 1 asendatakse tekstiosa „karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP“
tekstiosaga „õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP“;
3) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 113-122 EKAP, sealhulgas kutsestandarditega kehtestatud valitavate
kompetentside omandamist võimaldavad moodulid 4,5–13,5 EKAP, lõimitud võtmepädevuste
õpe 30 EKAP ning praktika vähemalt 32 EKAP;
3) valikõpingud 28-37 EKAP.“;
4) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 107 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika
vähemalt 32 EKAP;
3) valikõpingud 43 EKAP.“;
5) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 3;
6) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 4.
§ 4. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 37 „Iluteeninduse erialade
riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruses nr 37 „Iluteeninduse erialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika
vähemalt 30 EKAP;
3) valikõpingud 28 EKAP.“.
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP;“;
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 5.
§ 5. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 38 „Majutuse ja toitlustuse
erialade riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruses nr 38 „Majutuse ja toitlustuse erialade
riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 109 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpingud 30 EKAP ja
praktika vähemalt 36 EKAP;
3) valikõpingud 41 EKAP, sealhulgas spetsialiseerumisega seotud õpingud 20 EKAP.“;
3
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2, paragrahvi 10 lõike 2 punkt 2, paragrahvi 14 lõike 2 punkt 2 ja
paragrahvi 153 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP;“;
3) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 120 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika
vähemalt 36 EKAP;
3) valikõpingud 28 EKAP, sealhulgas spetsialiseerumisega seotud õpingud 13 EKAP.“;
4) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 ja paragrahvi 153 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse
järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 30
EKAP;
3) valikõpingud 31 EKAP.“;
5) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 6;
6) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 7;
7) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 8;
8) määruse lisa 5 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 9.
§ 6. Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 42 „Logistika erialade riiklik
õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruses nr 42 „Logistika erialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3, paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 ja paragrahvi 14
lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 45 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5, paragrahvi 10 lõike 2 punktis 5 ja paragrahvi 14 lõike 2
punktis 7 asendatakse tekstiosa „karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP“
tekstiosaga „õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP“;
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 10;
4) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 11;
5) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 12.
§ 7. Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 43 „Energeetika ja
automaatika erialade riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruses nr 43 „Energeetika ja automaatika
erialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
4
„2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 31 EKAPd;
3) valikõpingud 30 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2, paragrahvi 73 lõike 2 punktis 3, paragrahvi 77 lõike 2 punktis
7 ja paragrahvi 711 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „karjääri planeerimine ja ettevõtluse
alused 6 EKAP“ tekstiosaga „õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP“;
3) paragrahvi 73 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 35 EKAPd;
3) valikõpingud 31 EKAPd.“;
4) paragrahvi 77 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 31,5 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
5) paragrahvi 711 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 30 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
6) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 13;
7) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 14;
8) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 15;
9) määruse lisa 5 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 16.
§ 8. Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 44 „Tekstiili-, rõiva- ja
nahatöötluse erialade riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruses nr 44 „Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse
erialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 21 EKAPd;
3) valikõpingud 31 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“;
3) määruse lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga 17.
§ 9. Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014. a määruse nr 55 „Meediatehnoloogia
erialade riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014. a määruses nr 55 „Meediatehnoloogia erialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
5
„2) ühised põhiõpingud 69 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 21 EKAPd ja
praktika vähemalt 12 EKAPd;“;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) valikõpingud 28 EKAPd.“;
3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 ja paragrahvi 73 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa
„karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP“ tekstiosaga „õpitee ja töö muutuvas
keskkonnas 5 EKAP“;
4) paragrahvi 73 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 147 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 24 EKAPd;
3) valikõpingud 33 EKAPd.“;
5) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 18;
6) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 19.
§ 10. Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruse nr 68 „Põllumajanduserialade
riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruses nr 68 „Põllumajanduserialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 143 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 45 EKAPd;
3) valikõpingud 37 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“;
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 20.
§ 11. Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2014. a määruse nr 70 „Sotsiaaltöö erialade
riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2014. a määruses nr 70 „Sotsiaaltöö erialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
vähemalt 30 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“;
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 21.
§ 12. Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 „Metsanduserialade
riiklik õppekava“ muutmine
6
Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruses nr 83 „Metsanduserialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
30 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 7, paragrahvi 10 lõike 2 punktis 6 ja paragrahvi 14 lõike 2
punktis 6 asendatakse tekstiosa „karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP“
tekstiosaga „õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP“;
3) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 117 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
32 EKAPd;
3) valikõpingud 33 EKAPd.“;
4) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
32 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
5) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 22;
6) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 23;
7) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 24.
§ 13. Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 37 „Kaubanduserialade
riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruses nr 37 „Kaubanduserialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) eriala ühised põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja
praktika 32 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“;
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 25.
§ 14. Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 38 „Sekretäri- ja
kontoritöö erialade riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruses nr 38 „Sekretäri- ja kontoritöö erialade
riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 30
EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
7
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.“;
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 26.
§ 15. Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 „Käsitöö erialade
riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruses nr 39 „Käsitöö erialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 113 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
13 EKAPd;
3) valikõpingud 37 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2, paragrahvi 10 lõike 2 punktis 2, paragrahvi 14 lõike 2 punktis
13, paragrahvi 18 lõike 2 punktis 8, paragrahvi 22 lõike 2 punktis 2 ja paragrahvi 26 lõike 2
punktis 2 asendatakse tekstiosa „karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP“
tekstiosaga „õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP“;
3) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
30 EKAPd;
3) valikõpingud 31 EKAPd.“;
4) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
18 EKAPd;
3) valikõpingud 31 EKAPd.“;
5) paragrahvi 18 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 30
EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
6) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
22,5 EKAPd;
3) valikõpingud 31 EKAPd.“;
7) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
21 EKAPd;
3) valikõpingud 31 EKAPd.“;
8) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 27;
9) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 28;
10) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 29;
11) määruse lisa 5 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 30;
8
12) määruse lisa 6 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 31;
13) määruse lisa 7 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 32.
§ 16. Haridus- ja teadusministri 28. septembri 2015. a määruse nr 44 „Mehaanika ja
metallitöö erialade riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 28. septembri 2015. a määruses nr 44 „Mehaanika ja metallitöö
erialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
30 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1, paragrahvi 10 lõike 2 punkt 1 ja paragrahvi 14 lõike 2 punkt 1
sõnastatakse järgmiselt:
„1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;“;
3) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
33 EKAPd;
3) valikõpingud 31 EKAPd.“;
4) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
32 EKAPd;
3) valikõpingud 31 EKAPd.“;
5) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva lisaga 33;
6) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva lisaga 34;
7) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva lisaga 35.
§ 17. Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade
riiklik õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruses nr 10 „Muusika erialade riiklik
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3, paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3, paragrahvi 14 lõike
1 punktid 2 ja 3, paragrahvi 17 lõike 1 punktid 2 ja 3, paragrahvi 20 lõike 1 punktid 2 ja 3 ja
paragrahvi 24 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 173 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
37 EKAPd;
3) valikõpingud 37 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 7, paragrahvi 10 lõike 2 punktis 6, paragrahvi 14 lõike 2 punktis
7, paragrahvi 17 lõike 2 punktis 7, paragrahvi 20 lõike 2 punktis 6 ja paragrahvi 24 lõike 2
punktis 5 asendatakse tekstiosa „karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP“
tekstiosaga „õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP“;
9
3) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 36;
4) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 37;
5) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 38;
6) määruse lisa 5 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 39;
7) määruse lisa 6 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 40;
8) määruse lisa 7 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 41.
§ 18. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik
õppekava“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruses nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
40 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5, paragrahvi 10 lõike 2 punktis 10 ja paragrahvi 14 lõike 2
punktis 7 asendatakse tekstiosa „karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP“
tekstiosaga „õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP“;
3) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 ja paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse
järgmiselt:
„2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika
45 EKAPd;
3) valikõpingud 28 EKAPd.“;
4) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 42;
5) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 43;
6) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 44.
§ 19. Rakendussäte
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Mart Laidmets
kantsler
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 33 „Puhastus- ja kodumajanduse erialade
riiklik õppekava“ lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Puhastus- ja kodumajanduse eriala põhiõpingute moodulid
Maht Eesti kutsehariduse
Mooduli Mooduli nimetus
arvestuspunktides
nr
(EKAP)
1 Sissejuhatus õpingutesse 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate kodumajanduse ja puhastusteeninduse õpiväljunditest ja -võimalustest, tööandja ootustest
tänapäeva tööturul, kutse-eetikast, tervisekäitumisest ning kooli õppekorraldusest.
1
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab eriala õppe eesmärke ja sisu toob näiteid puhastus- ja kodumajanduse eriala mitmekesiste väljundite kohta nii
lähtuvalt kutsestandardi nõuetest ning tööandja ootuste seisukohalt kui ka isiklikust kogemusest, loob seoseid teiste erialadega
õppekorraldust leiab infot puhastusteeninduse ja koduteenindusega seonduvate kutsestandardite kohta,
2) tutvub puhastus-, toitlustus- ja kasutades IKT-vahendeid
majapidamisteenuseid pakkuvate ettevõtete arutleb kutsenõuete ja kutse-eetika üle puhastus- ja koduteeninduse valdkonnas
ning nende tegevusega leiab infot õppetööga seonduvate materjalide kohta kooli kodulehelt ja muude
3) mõistab töötervishoiu tähtsust ja nõudeid suhtluskanalite kaudu, selgitab interneti võimalusi ja ohte
ning demonstreerib esmaabikursuse annab ülevaate puhastus- ja kodumajanduse eriala võimaluste üle eri valdkondades,
läbimise järel esmaabi andmise oskusi võttes aluseks külastuste käigus ja teabeallikatest saadud info
4) valib kutsetöö spetsiifikaga sobivaid nimetab Eesti suuremaid puhastus-, toitlustus- ja majapidamisteenuseid
rühi-, koordinatsiooni- ja pakkuvaid ettevõtteid/firmasid
võimlemisharjutusi kirjeldab õpitu põhjal tekkida võivaid terviseriske erialal, keemiliste ainete mõju
tervisele ja keskkonnale, kasutab teabe leidmiseks eri allikaid.
tunneb ära õnnetusolukorra ja selgitab tegutsemist vastavalt olukorrale
demonstreerib esmaabi andmise võtteid teadvusetuse, vigastuste, külmakahjustuste,
põletuse ja meditsiinilise šoki korral
selgitab esmaabikomplekti sisu ja kasutamist
põhjendab ergonoomiliste töövõtete olulisust töös ja kehalise aktiivsuse vajalikkust
eriala toetamiseks töötervishoiu seisukohalt
sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikaga sobivaid rühi-, koordinatsiooni- ja
võimlemisharjutusi, õpetab neid teistele
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid
2
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning põhjendab neid
võimalusi koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
ja/või rahalises tähenduses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kujundamisel ning on motiveeritud ennast
arendama kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist
väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate
eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning
koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada
otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
3
3 Puhastamine ja koristamine 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab elukeskkonna puhtana hoidmist nõutaval tasemel ja töötab kutselise koristamise põhireegleid
järgides.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) määratleb objekti koristusvajaduse, lähtudes märkab ja fikseerib hooldus- ja eripuhastustöödega eemaldatavat mustust
mustuse liigist ja astmest, ning koostab eri liigitab mustust vastavalt selle eripärale ja määrab mustuse eemaldamiseks
otstarbega ruumide koristusplaani puhastusmeetodid, koristusained ja -tarvikud
2) valib ja kasutab koristustarvikuid ja -masinaid, eristab pinnakattematerjale vastavalt nende puhastamise eripärale
analüüsib hoolduskuludeks vajalikku koostab eri otstarbega ruumide koristusplaani, arvestades otstarbekat puhtusastet,
materjalikogust koristussagedust ja ruumi eripära ning määratledes plaanis hoolduskoristuse või
3) valib, doseerib ja kasutab koristusaineid ning eripuhastustööde vajaduse
analüüsib kulusid vormistab koristusplaani arvutil eesti keeles etteantud juhise järgi ja kasutab selles
4) teeb hoolduskoristust ja suurpuhastust korrektseid erialaseid termineid
5) teeb eripuhastustöid valib ergonoomilised koristustarvikud ja/või -masinad, arvestades mustust,
6) juhendab töökaaslasi hoolduskoristustööl pinnakattematerjali, olemasolevaid võimalusi, saavutatavat eesmärki ning töö- ja
7) on ettevõtlik ja pakub oma teenust keskkonnaohutuse põhimõtteid
hoolduskoristuseks ja suurpuhastustöödeks koostab analüüsi koristustarvikute ja/või -masinate valiku otstarbekuse kohta, tuues välja
masina või tarviku elukaare analüüsi ja kasutades korrektseid erialaseid termineid
valmistab tööks ette, kasutab, korrastab ja puhastab pärast kasutamist koristustarvikud
ja/või -masinad
koostab kirjaliku hoolduskulude analüüsi, kasutades pindala arvutamise valemeid,
selgitab analüüsi põhjal välja kulude vajaduse ja soodsama ostukoha
valib koristusaine vastavalt mustusele ja pinnakattematerjalile
arvutab erinevalt esitatud doseeringute puhul kasutuslahuse valmistamiseks vajamineva
koristusaine hulga
koostab analüüsi koristusainete valiku otstarbekuse kohta, arvestades aine tõhusust,
hinda ja keskkonnamõjusid ning kasutades korrektseid erialaseid termineid
doseerib ja kasutab koristusainet vastavalt kasutusjuhendile
puhastab eri otstarbega ruumide põranda, seinad, lae, mööbli ja esemed, kasutades
mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, koristustarvikuid ja -aineid ning
vajaduse korral kaitse- ja abivahendeid
töötab puhastustöödel tervist, keskkonda ja vahendeid säästvalt, rakendab ergonoomilisi
4
töövõtteid ning sooritab kutsetöö spetsiifikaga sobivaid rühi-, koordinatsiooni ja
võimlemisharjutusi
analüüsib igapäevaselt oma töö tulemusi ja teeninduskäitumist
hangib ja edastab tagasisidet nii ema- kui võõrkeeles, kasutades eri
kommunikatsioonivahendeid
selgitab välja klientide ootused ja vajadused ning koostab teeninduskava
järgib oma töös konfidentsiaalsuse põhimõtteid ja ettevõttes kehtivaid eeskirju
koostab individuaalselt või meeskonnatööna lihtsama äriprojekti puhastusteenuse
pakkumiseks koos hinnakalkulatsiooniga, kasutades töö vormistamiseks arvutit
esitab ja põhjendab oma kavandi koostamise põhimõtteid
analüüsib ennast teenusepakkujana
koostab objekti koristusvajadusest lähtuvalt koristusplaani, kasutades erialaseid
termineid, ja kavandab juhendamise
loob kontakti juhendatavaga, selgitades välja juhendatava teadmised ja oskused
annab juhendatavale üheselt mõistetavad juhised lähtuvalt koristusplaanist
reflekteerib ennast kui juhendajat ja annab tagasisidet juhendatavale
teeb põhjendatud parendusettepanekud ja analüüsib neid koos juhendatavaga
puhastab põhjalikult eri materjalidest põrandaid, seinu, lagesid, mööblit ja esemeid,
kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, -masinaid, -tarvikuid ja
-aineid ning vajadusel kaitse- ja abivahendeid
töötleb vajadusel puhastatud pinnad kaitseainetega
teeb eripuhastustöid ergonoomiliselt, jälgides tööohutust ja keskkonda säästvaid
tööpõhimõtteid
töötab meeskonnas, analüüsib oma ja/või teiste tööd ning saavutatavat tulemust, teeb
järeldused ja ettepanekud töö parendamiseks koos argumenteeritud põhjendustega
annab töö tulemustest tagasisidet kolleegidele ja klientidele
koostab äriidee oma teenuse pakkumiseks
koostab vastavalt kliendi soovile hinnapakkumise
koostab eneseanalüüsi teenusepakkujana
5
4 Toitumine ja toitlustamine 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab tervisliku toitumise ja toitlustamise põhialuseid, valmistab lihtsamaid toite eri sihtrühmadele ja
teenindab kliente.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) põhjendab tervisliku toitumise vajadust, seoseid nimetab toitumise põhifunktsioone (põhiainevahetus, lisaainevahetus seoses toitude
tervisega ja toitude valiku põhimõtteid, omastamisega, koerakkude uuendamine, energiakulu kate, vajalike toitainete reservi
toidupüramiidi tähtsust toitumisharjumuste loomine) ja toob nende kohta näiteid
kujundamisel ja korrigeerimisel kirjeldab levinumaid toitumisvigu ja neist tulenevaid tervisehäireid
2) on teadlik toitainete koostisest ja toidu nimetab tervisliku toidu valiku põhimõtteid (tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus
energeetilisest väärtusest vajadusele, mitmekesisus) ja selgitab nende tähendust
3) tunneb toiduainete gruppe ja käitlemise nõudeid kirjeldab toidupüramiidi ja taldrikureegli põhimõtteid lähtuvalt tervisliku toitumise
4) mõistab toitlustusettevõtte töökorraldust, põhimõtetest
toiduainete käitlemise ja hügieeni ning koostab oma vajadusi arvestades toidupüramiidi etteantud perioodiks
enesekontrolli põhimõtteid ja nõudeid nimetab enamlevinud toitumisvajadusi (taimetoitlased, laktoositalumatus, tsöliaakia,
5) planeerib ja korraldab töö lähtuvalt diabeet) ja selgitab, kuidas õigeid toite valida
ergonoomilise, ohutu ja säästva töö põhimõtetest,
selgitab järgmisi mõisteid: toit, toiduaine, toitaine, süsivesikud, rasvad, valgud
töötab meeskonnas
mineraalained, vitamiinid
6) koostab ja vormistab menüü etteantud valikute
kirjeldab toitainete ja vee vajadust ning mõju inimorganismile
piires
7) eeltöötleb toidutoorme, kasutades asjakohaseid selgitab mineraalainete keemilist koostist ja otstarvet toitainetes
tehnoloogilisi võtteid selgitab tähtsamate vitamiinide otstarvet ja leidumist toitainetes
8) valmistab toormest kuumi ja külmi põhjendab toiduenergia vajadust eri söögikordadel lähtuvalt east ja kehalisest
toite eri sihtrühmadele ja eri aktiivsusest
sündmusteks, töötab meeskonnas annab selgitusi korrektses eesti keeles, kasutab teabe leidmiseks eri infoallikaid, hindab
9) teenindab kliente ja teeb müügitööd, järgides info usaldusväärsust
etiketi- ja teenindusreegleid ning standardeid, eristab ja kirjeldab toiduainete gruppe ning nende kasutamist toidu valmistamisel
töötab meeskonnas selgitab toiduainete käitlemise nõudeid nende hankimisel, loetleb toiduainete
pakendamisele ja märgistamisele esitatavaid nõudeid
kirjeldab toitlustusettevõtte töökorraldust
selgitab enesekontrollitegevusi ja selle vajadust
planeerib oma tööaega vastavalt menüüle ja/või etteantud korraldustele
koostab oma pädevuse piires töökava, arvestades tellimust, tuues välja tööde jaotuse
meeskonnas ja selgitab töökava toimimist; valmistab ette oma töökoha ja hoiab selle
6
korras
planeerib köögiseadmete ja töövahendite ohutu kasutamise ning hooldamise vastavalt
kasutus- ja hooldusjuhendile
koristab köögi vastavalt enda koostatud puhastusplaanile
selgitab menüüde koostamise põhimõtteid lähtuvalt kliendi soovidest, vajadustest ja
ootustest ning arvestades tervislikkuse, sündmuse eesmärgi ja majanduslikkusega
koostab juhendamisel menüü/toidukaardi etteantud valikute piires nii
meeskonnatööna kui iseseisvalt
arvutab menüü maksumuse, analüüsib hinna kujunemist
vormistab ja kujundab menüü, tutvustab seda ja põhjendab valikut
kirjeldab toidutoorme külmi eeltöötlemise viise, asjakohaseid seadmeid ja meetodeid
eeltöötleb ja töötleb säästlikult toidutooret, kasutades asjakohaseid külmi
eeltöötlemise meetodeid ja järgides toiduhügieeni nõudeid
kirjeldab toidutoorme kuumi eeltöötlemise viise, asjakohaseid seadmeid ja meetodeid
eeltöötleb ja töötleb säästlikult toidutooret, kasutades asjakohaseid kuumi ja
kombineeritud kuumtöötlemise meetodeid ning järgides toiduhügieeni nõudeid
valmistab meeskonnaliikmena eri toormest kuumi ja külmi toite ning jooke vastavalt
tehnoloogilisele kaardile või standardretseptuurile, arvestades klientide vajadusi
(laktoositalumatus, gluteenitalumatus, toiduallergia jm); ajastab toitude valmistamise
vastavalt teenindussituatsioonile.
käitleb toiduaineid säästlikult ja järgib toiduhügieeni nõudeid
kasutab tööks ettenähtud töövahendeid, seadmeid ja masinaid, lähtudes ergonoomilise,
ohutu ja säästva töö põhimõtetest, järgib hügieenireegleid
kasutab ja puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutusjuhendile, hoiab
korras oma töökoha
hindab ja analüüsib igapäevaselt oma töö tulemusi
töötab tervist, keskkonda ja vahendeid säästvalt, rakendab ergonoomilisi töövõtteid
ning sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikaga sobivaid rühi-, koordinatsiooni- ja
võimlemisharjutusi
loeb ja mõistab juhendite sisu, sõnastab ümber ja annab selgitusi nende kasutamise kohta
sõnastab ja selgitab klienditeenindaja mõiste ja olemuse, kirjeldab teeninduse
korraldust ja tehnikaid
7
selgitab välja kliendi vajadused ja nõustab klienti, lahendab kliendi teenuse
kasutamisega seotud probleeme oma vastutusala piires
katab juhendamisel sobiva kujundusega ja etiketireegleid järgides laudu
alustab ja lõpetab positiivse kliendikontakti, on teenindusvalmis ja suhtleb
teenindussituatsioonis kliendiga, vajadusel võõrkeeles
kirjeldab kliendile menüüs olevaid toite ja jooke, teenindab kliente lähtuvalt
klienditeeninduse heast tavast, vajadusel võõrkeeles
vormistab ja serveerib toite ning jooke etiketireegleid järgides vastavalt tehnoloogilises
kaardis ettenähtud temperatuurile ja kogustele ning koka korraldusele
kogub klientidelt (vajadusel võõrkeeles) tagasisidet toidu ja teeninduse kohta kogu
teenindusprotsessi vältel, edastab tagasiside juhendajale
annab ülevaate toitude kaasapakkimise põhimõtetest ja pakib toidud kaasa
5 Kodumajanduse alused 21 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab kodu ja perekonda, peab lugu Eesti rahva traditsioonidest ja rahvatarkusest ning suhtub
lugupidavalt
teistesse kultuuridesse; on ettevõtlik ja pakub oma teenuseid pereürituste korraldamisel, sise- ja välishaljastuse hooldamisel, rakendab kodu- ja
pereväärtusi kodus ning kliente abistades.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab, hoiab ja väärtustab rahvuskultuuri, annab ülevaate kodumajanduse ajaloost ja tähtsusest tänapäeval
teadvustab oma kohta mitmekultuurilises annab ülevaate rahvakalendri tähtpäevadest ja kirjeldab nende traditsioone, seostab
maailmas ja käitub vastavalt heale tavale ning minevikutraditsioone tänapäevaga
sotsiaalsele kontekstile annab ülevaate Eesti Vabariigi riiklikest tähtpäevadest ja riigipühadest ning Eesti lipu
2) väärtustab kodu ja perekonda kasutamisest vastavalt Eesti lipu seadusele
3) planeerib ja korraldab perekondlikke sündmusi, võrdleb Eesti eri piirkondade kombeid ja tavasid teiste rahvuste kommete kontekstis,
arvestades päevakohasust, eelarve võimalusi, analüüsides infoallikate usaldusväärsust.
ökonoomsust ja hindab oma tegevust loob seoseid looduses toimuvate muutuste ja ilma vahel, esitab vaatlusandmeid
teenusepakkujana analüüsib enda ja kaaslaste käitumist igapäevaelus ja sotsiaalses keskkonnas (nt
4) väärtustab tervislikke eluviise ja selgitab vastuvõttudel, meelelahutusüritustel jne), arvestades kultuuride vahelisi erinevusi ja
rahvameditsiinist tuntud ravivõtteid usundeid
5) kasvatab, hooldab ja kasutab ilutaimi, sh analüüsib peretraditsioonide tähtsust ja toob näiteid nende kohta
maitsetaimi
6) on ettevõtlik ja pakub oma teenust visandab kodukujundusprojekti, lähtudes sisekujunduse põhimõtetest, värvide ja valguse
mõjust ning selgitab projekti otstarbekust
8
analüüsib oma tegevusi pereliikmena
kirjeldab ürituste korraldamise põhimõtteid ja loetleb vastuvõttude liike
valmistab kutseid ja kutsekaarte kas käsitööna või arvutil
planeerib ürituste ettevalmistustöid ja koostab vastava eelarve
koostab külaliste vastuvõtukavandi, kirjeldab õiget lahendusmudelit ja vormistab selle
arvutil
juhib üritust ise ja/või töötab meeskonnas
kirjeldab haiguste ennetamise võimalusi ja lihtsamaid ravivõtteid
selgitab rahvameditsiini alustõdesid
tunneb pildi ja/või kirjelduse järgi ravimtaimi ning põhjendab kogumise, kuivatamise
ja säilitamise meetodite valikut
uurib ravimtaimede toimet, kasutades mitut algallikat (sh põhjendades algallikate
usaldusväärsust)
valmistab ravimteesid ja kirjeldab teevalmistamise protsessi
koostab käsiapteegi nimekirjad eri otstarbeks
kirjeldab taimede ehitust, olulisemaid taimerühmi ja suhteid keskkonnaga (ökoloogia)
nimetab sise- ja välishaljastuses kasutatavaid taimi (sh konteinertaimi) ja iseloomustab
nende kasvunõudeid, hooldusvõtteid, enamlevinud haigusi, kahjureid ja tõrjeviise, leiab
nende kohta infot teabeallikatest
iseloomustab enamkasutatavaid kasvusubstraate, väetisi, taimekaitsevahendeid,
selgitades nende keemilisi omadusi ja mõju keskkonnale; toob näiteid tervist ja
keskkonda säästvate ökoloogiliste hooldamisvõtete ja -vahendite kasutamise kohta.
paljundab, kasvatab ja hooldab ilutaimi, sh maitsetaimi agrotehnoloogia nõuetest
lähtuvalt
valmistab lilleseadeid eesmärgist lähtudes
toob näiteid maitsetaimede kasutamise kohta
teeb individuaalselt või meeskonnatööna väikeaia/sisehaljastuse kujundamise kavandi
koos hinnakalkulatsiooniga, kasutades töö vormistamiseks arvutit
esitab ja põhjendab oma kavandi koostamise põhimõtteid
koostab pakkumuse idee, analüüsib ennast teenusepakkujana
9
6 Laste ja eakate hooldamine 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime laste ja eakate pereliikmete hooldamisega, on ettevõtlik ja pakub oma abi vastava teenuse
osutamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kasutab eakohaseid meetodeid laste hoidmisel ja selgitab ema ja lapse tervishoidu enne ja pärast sünnitamist
hooldamisel selgitab väikelapse ealisi iseärasusi ja erivajaduse olemasolu ühiskonnas
2) kasutab eakate pereliikmete abistamisel ja toob esile hooldamise iseärasusi lapse imikueast kooliküpsuse saavutamiseni.
hooldamisel sobivaid meetodeid ja selgitab traumade ennetamist, väikelapsega seotud traumasid, nende vältimise võimalusi
suhtlemisviisi valib mänge, muusikat, joonistamist ja liikumist vastavalt lapse arengule
3) leiab ja tõlgendab hooldusega valmistab lihtsamaid mänguasju käsitööna
seonduvat informatsiooni selgitab erivajadusega lapse hooldamist kodus ja annab oma pädevuse piires esmast abi
4) on ettevõtlik, pakub oma teenuseid hooldamiseks traumade puhul
mõistab abi- ja rehabilitatsioonivahendite keskuse otstarvet, geriaatria eesmärke
iseloomustab eri eluetappide iseärasusi
selgitab traumade tekkimise ja ennetamise võimalusi eakatel pereliikmetel
valib sobivaid meelelahutuslikke tegevusi vastavalt sihtrühmale, sh tervistavaid tegevusi
nimetab tugiteenuseid, eakate üldlevinud haigusi, eakatele mõeldud tugiseadmeid
abistab eakaid jt abivajajaid hügieeninõuete täitmisel ja olmetegevustes ning õpetab
eakaid kasutama tugiseadmeid
valib sobiva suhtlemisviisi lähtuvalt sihtrühmast, väljendab ennast selgelt ja arusaadavas
keeles
annab vajadusel oma pädevuse piires esmaabi eri eas abivajajale
leiab teabeallikatest tööalast informatsiooni
tõlgendab leitud informatsiooni ja hindab selle usaldusväärsust
koostab oma teenuse pakkumuse idee lähtuvalt sihtrühmast
koostab eelarve lähtuvalt sihtrühmast
analüüsib ennast teenusepakkujana
10
7 Tekstiilide hooldamine 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab tekstiilide hooldusel sobivaid tehnoloogiaid ja põhjendab tekstiilide hooldamise
valikuvõimalusi, on ettevõtlik
ja pakub oma teenuseid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid:
Õpilane Õpilane
1) eristab tekstiilmaterjale ja nende hooldusviise määrab tekstiilmaterjali kiudude päritolu, võrdleb näidete alusel tekstiilide
2) tunneb pesumasinate liike ja pesuprogrammide omadusi ja nende tootmisel keskkonda mõjutavaid tegureid
võimalusi tunneb ja selgitab tekstiilmaterjalide hooldusjuhendit
3) analüüsib pesupesemisainete tootekaarti ja toob näiteid eri riidematerjalide hooldamisest, nende liikidest ja omadustest, kasutades
toimeainete mõju keskkonnale ning inimese isiklikke kogemusi
tervisele kirjeldab enda valitud riidematerjali ehitust, omadusi ja hooldustehnoloogiat
4) peseb ja järeltöötleb tekstiilmaterjale keskkonda hooldusjuhendi põhjal
ja inimese tervist säästvalt selgitab riiete järeltöötlemisviise lähtuvalt riidematerjali hooldusjuhendist ja toob näiteid
5) on ettevõtlik ja pakub tekstiilimaterjalide võrdleb ja liigitab pesumasinaid lähtuvalt pesuprogrammide valikuvõimalustest
hooldamise teenuseid
võrdleb eelpesu, põhipesu, loputamise ja tsentrifuugimise osakaalu pesupesemise
protsessis lähtuvalt mehaanika, soojuse, keemia ja temperatuuri mõjust
võrdleb pesupesemisaineid ja nende toimeaineid, analüüsides nende toimet
tekstiilmaterjalidele, keskkonnale ja inimese tervisele
seostab pesupesemisaineid doseerimise valikuga, arvestades vee karedust, pesu
määrdumust ja tekstiilmaterjali liiki
leiab teabeallikate abil eri sihtrühmadele (imikud, vanurid, allergikud) sobivad
tekstiilmaterjalide pesuained ja põhjendab nende kasutamist
peseb pesu vastavalt tekstiilile, täidab masina pesuga vastavalt pesujuhendile ja hindab
tulemust
põhjendab praktilise töö kogemuste põhjal pesuprogrammide valiku
põhimõtteid ja tekstiilmaterjalide järeltöötlustehnoloogiat
analüüsib kasutatud tehnoloogia põhjal pesemistulemuse kvaliteeti
järgib tekstiilmaterjalide pesemisel ja hooldamisel ergonoomilisi töövõtteid ja
tööohutusnõudeid
koostab äriidee oma teenuse pakkumiseks
koostab vastavalt kliendi soovile hinnapakkumise
kalkuleerib tekstiilmaterjalide pesemise ja järeltöötlemise hinna lähtuvalt kululiikidest
11
koostab eneseanalüüsi teenusepakkujana
8 Eripuhastustööd 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib ja teeb eripuhastustöid, järgides ergonoomilise ja ohutu töö põhimõtteid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) puhastab põrandakatteid ja vajadusel töötleb selgitab puhastamise üldisi põhimõtteid, arvestades mustuse ja pinnakatte eripära ning
pinnad kaitseainega puhastusprotsessi võimalikku mõju pinnakattele
2) puhastab mööbli ja esemed ning vajadusel selgitab vahatatavate põrandate puhastamise tehnoloogiaid,
töötleb pinnad kaitseainega peseb vahaga kaitstavaid põrandaid, töötleb pinnad sobiva kaitseainega
3) puhastab seinad, sh kõik vertikaalsed pinnad ja selgitab kivipindade puhastamise tehnoloogiaid ja teeb kivipindade süvapesu, vajadusel
vajadusel töötleb pinnad kaitseainega töötleb pinnad kaitseainega
4) puhastab laed ja muud kõrgemad tasapinnad selgitab tekstiilkatete ja vaipade puhastusviise ja puhastab vaiba või tekstiilkatte sobival
5) juhendab oma pädevuse piirides eripuhastustöid viisil, vajadusel töötleb pinnad kaitseainega
selgitab puitpõrandate puhastamise tehnoloogiaid ja puhastab puitpõranda sobival viisil,
vajadusel töötleb pinnad kaitseainega
selgitab vähemlevinud, eriotstarbeliste, kaitseainetega töötlemata jäetavate (näiteks
kumm, kork, laminaat, ESD jne) pinnakatete puhastamise tehnoloogiat ja puhastab
valikulise pinnakatte
selgitab kuivade ruumide puhastamise eripära lähtuvalt mustusest ja
pinnakattematerjalist, puhastab kõvakattega esemed ja mööbli mustusest, mida ei saa
eemaldada hoolduskoristusega, vajadusel töötleb pinnad kaitseainega
selgitab märgade ja eriotstarbeliste ruumide (näiteks saun, suurköök) puhastamise eripära
lähtuvalt mustusest ja pinnakattematerjalist ning puhastab põhjalikult ruumide mööblit ja
esemeid, vajadusel töötleb pinnad kaitseainega
selgitab pehme mööbli puhastuse viise ja etappe lähtuvalt mustusest ja
pinnakattematerjalist ning puhastab mööbli vastavalt materjalile ja ehituslikule eripärale
mustusest, mida ei saa eemaldada hoolduskoristusega, vajadusel töötleb pinnad
kaitseainega
selgitab seinte jt vertikaalsete pindade puhastuslikke erisusi tulenevalt
pinnakattematerjalist ja mustusest ning puhastab vett taluvaid seinu jt vertikaalseid
tasapindu mustusest, mis ei ole eemaldatav hoolduspuhastusega
12
selgitab akende puhastamise viise, kirjeldab kasutatavaid abivahendeid, mehhanisme ja
ohutegureid, peseb aknaid, kasutades eri tarvikuid ja abivahendeid
selgitab lagede jt kõrgete pindade puhastamise eripärast tulenevaid riske, puhastab laed jt
kõrged tasapinnad
kasutab eripuhastustöödel sobivaid koristusmasinaid, -tarvikuid ja abivahendeid
töötab eripuhastustöödel tervist, keskkonda ja vahendeid säästvalt, rakendab
ergonoomilisi töövõtteid ja sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikaga sobivaid rühi-,
koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi
analüüsib oma töö tulemusi ja teeninduskäitumist
selgitab välja juhendatava teadmised ja oskused ning puhastatava objekti eripära
suunab juhendatavate tegevust vastavalt püstitatud eesmärgile
annab juhendatavale tagasisidet tehtud töö kohta
13
Lisa 2
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 34 „Puidutehnoloogia riiklik õppekava“
Lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Tisleri eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti
kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Tisleri alusteadmised 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate mööblitootmise ajaloo ja kaasaja arengusuundumustest, mööbli ja puittoodete
valmistamisel kasutatavatest materjalidest ning üldistest töötervishoiu, tööohutuse- ja keskkonnaohutuse nõuetest nende töötlemisel ja kasutamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet mööblitootmise iseloomustab mööblitootmise ja puidutöötlemise kutsealal olevate kutsete ja kutsetasemete erinevusi,
arengust ja selle seostest kasutades kutsestandardite registrit
materjalide ja tehnoloogia iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal materjalide ja mööbli valmistamise tehnoloogilisi muutusi läbi
arenguga ajaloo ning toob näiteid erinevate mööblistiilide peamistest väljendusjoontest
2) eristab mööbli ja puittoodete võrdleb erinevate teabeallikate põhjal tisleri ametioskuste kujunemist ja mööblivalmistamise arengut Eesti
valmistamisel kasutatavaid alal
materjale ja tunneb nende selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades põhimõisteid: maltspuit, lülipuit, säsi ja säsikiired, puidu rist-,
omadustest lähtuvaid radiaal- ja tangentsiaallõige
valikupõhimõtteid määrab näidiste põhjal väliste tunnuste järgi mööblitootmises enamkasutatavaid puiduliike (kuusk, mänd,
3) tunneb kinnitus- ja kask, tamm, saar, lepp, pöök, haab), tunneb nende nimetusi ka ühes õpitavas võõrkeeles
koostevahendite sh furnituuri eristab näidiste alusel enamlevinud saematerjali, höövel- ja liimpuidu valikut ja selgitab nende
liike ja kasutusala mööbli- ja kasutusvõimalusi mööbli- ja puittoodete valmistamisel
puittoodete valmistamisel
eristab puidupõhiseid materjale (puitlaast- ja puitkiudplaate, kooritud ja höövelspoon, pealistatud
4) tunneb töötervishoiu ja töö- ja plaatmaterjalid, vineer, tisleriplaat ehk ribikilp) ja selgitab nende kasutusvõimalusi mööbli ja puittoodete
keskkonnaohutusnõuded puidu valmistamisel
ja puidupõhiste materjalide
iseloomustab puidu füüsikalisi omadusi (värvus, lõhn, tekstuur, hügroskoopsus, tihedus) väljendudes eesti
töötlemisel
keelele kohasel viisil
5) oskab tegutseda tööõnnetuse selgitab puidu niiskussisalduse ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid vastavalt tööülesandele
korral ja anda esmaabi arvutab enamlevinud saematerjali, höövel- ja liimpuidu ning puidupõhiste materjalide koguseid (sh
teisendab mõõtühikuid) vastavalt etteantud tööülesandele
selgitab kinnitusvahendite (naelad, kruvid, poldid), koostevahendite (tüüblid, veedrid, naaglid, tõmmitsad
jne) ja furnituuri otstarvet ning kasutusala mööbli ja puittoodete valmistamisel, kasutades erialast
terminoloogiat
selgitab liimide, viimistlus- ja lihvmaterjalide valiku põhimõtteid ja kasutusala mööbli ja puittoodete
valmistamisel lähtudes nende omadustest, kasutades erialast terminoloogiat
mõistab ja põhjendab isikukaitsevahendite kasutamise vajadust puitmaterjalide töötlemisel ja mööbliesemete
valmistamisel
selgitab puidu töötlemisega kaasnevaid põhilisi töökeskkonna ohutegureid (müra, tolm, mürgised aurud jms)
ja toob näiteid nende vältimise võimalustest
võrdleb etteantud tööülesande põhjal mööblitootmises ja puidutöötlemisel tekkivate jäätmete taaskasutamise
ja keskkonnahoidlikkuse põhimõttest lähtuva utiliseerimise võimalusi
selgitab enda tegutsemist tulekahju korral puidutöökojas sh esmaste tulekustutusvahendite kasutamist
arvestades tuleohutusnõudeid
iseloomustab oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele
erinevate materjalide töötlemisel ja toodete valmistamisel
toob näiteid mööblitootmises ja puidutöötlemisel kasutatavate kemikaalide (värvid, lakid, liimid) ja
puidutolmu tervistkahjustavast mõjust ja seostest kutsehaigestumise või tööõnnetusega ning selgitab nende
vältimise võimalusi
selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral puitmaterjalide töötlemisel
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist
kasutab teabe leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
väljendub nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohaselt erialast terminoloogiat
2. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab oma õpitee, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
arvestades isiklikke, sotsiaalseid suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
ja tööalaseid võimalusi ning sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
piiranguid koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja
erinevate keskkonnateguritega
2) mõistab ühiskonna toimimist, selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
tööandja ja organisatsiooni kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
väljakutseid, probleeme ja selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
võimalusi kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
3) kavandab omapoolse panuse valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
väärtuste loomisel enda ja teiste seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
jaoks kultuurilises, sotsiaalses võimalused
ja/või rahalises tähenduses
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
4) mõistab enda vastutust oma
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
tööalase karjääri kujundamisel
ning on motiveeritud ennast kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
arendama
3 Mööbli ja puittoodete joonestamine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mööbli ja puittoodete (sh akna- ja ukseplokid, puittrepid) valmistamiseks
kasutatavate tehnilise jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning oskab kasutada 2D jooniste koostamiseks erialast rakendustarkvara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb mööbli ja puittoodete iseloomustab erinevaid (sh infotehnoloogilisi) võimalusi graafilise teabe esitamiseks
tehniliste jooniste koostamise selgitab joonestusalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal, väljendudes suuliselt ja kirjalikult
põhimõtteid ning korrektses õppekeeles
konstruktsioonide eristab erinevaid tehnilisi jooniseid (toote vaated, lõiked; sõlmede ja detailide joonised, koostejoonised) ning
kujutamisvõtteid ja tähistusi selgitab nende otstarvet ja kasutusala, väljendudes korrektses õppekeeles
2) joonestab nõuetekohaselt võrdleb eskiisi, detailijoonise ja koostejoonise erinevusi ja sellest tulenevat kasutusala, põhjendades oma
mööbli ja puittoote detailide seisukohti korrektses õppekeeles
eskiis- ja tööjoonised kujutab joonisel erinevaid objekte ristprojektsioonis kasutades asjakohaseid kujutamisvõtteid ja tähistusi ning
ristprojektsioonis mõõtmestab joonise nõuetekohaselt
3) koostab asjakohast koostab detailist proportsioone järgiva eskiisjoonise, mõõtmestab ja vormistab selle nõuetekohaselt
joonestustarkvara kasutades
joonestab ristprojektsioonis toote etteantud detaili, järgides mõõtkava ning kasutades asjakohaseid joonte liike
toote valmistamiseks vajalikud
ja kujutamisvõtteid
2D joonised, lähtudes eskiisist,
joonestab detaili, koostu, alakoostu lõiked ja vaated ning mõõtmestab need nõuetekohaselt, kasutades
näidisest või kavandist
asjakohaseid kujutamisvõtteid ja tähistusi
4) koostab joonise põhjal
tükitabelid ja vormistab need visandab puitdetailide ja nende seotiste eskiise, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi
nõuetekohaselt kasutades selgitab välja etteantud tööjoonistelt (detailjoonis, koostejoonis) detailide valmistamiseks vajaliku info (detaili
infotehnoloogivahendeid kuju, mõõtmed, asukoht, vastastikused asendid, kinnitusvahendid ja manused), kasutades joonestuasalaseid
5) analüüsib koos juhendajaga teadmisi
enda tegevust mööbli ja
puittoote detailide ja tööjooniste joonestab joonestustarkvara kasutades mööbli või puittoote detaili tööjoonise valides kujutamisvõtted ja
joonestamisel tähistused, mis tagavad vajaliku ülevaate detaili valmistamiseks
koostab koostejoonise alusel tükitabeli märkides selles kõik standardsed ja mittestandardsed detailid,
koostud, manused ning vormistab tabelid kasutades infotehnoloogilisi vahendeid
arvutab mööbli- ja puittoote detaili või seotise joonise alusel selle valmistamiseks vajaliku puidu või
puidupõhise materjali koguse, kasutades ülesande lahendamisel õpitud matemaatikaalaseid teadmisi ja -
oskusi, hindab saadud tulemuse tõesust ning vormistab ülesande vastuse nõuetekohaselt
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mööbli ja puitoodete joonestamisel
ning hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid
ja erialast terminoloogiat
väljendub nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohaselt erialast terminoloogiat
4 Puidu ja puidupõhiste materjalide käsitsi töötlemise tehnoloogia 16 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemise oskuse käsitööriistadega järgides õigeid,
ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ning on võimeline käsitööriistu kasutades iseseisvalt valmistama erinevaid
tappseotisi sisaldavaid väiketooteid nii näidise, joonise kui kirjelduse järgi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab tööprotsessi, valib leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud mööbli- ja puittoote jooniselt toote valmistamiseks
materjalid ja töövahendid puidu vajalikku informatsiooni (detailide arv ja kuju, mõõtmed, asukoht ja vastastikused asendid)
ja puidupõhiste materjalide selgitab tööülesande põhjal välja kasutatavad materjalid ja arvutab toote valmistamiseks vajaliku materjali
käsitsitöötlemiseks lähtudes koguse rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju
etteantud tööülesandest ja kavandab tööoperatsioonide järjestuse puidu või puidupõhiste materjalide käsitsitöötlemisel vastavalt
tehnilisest dokumentatsioonist tööülesandele (joonis, eskiis, etalondetail vms)
2) valmistab ette käsitööriistad koostab ja vormistab tehnoloogiakaardi, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja asjakohast erialast
ning töötleb käsitööriistadega terminoloogiat ning järgides õigekirjareegleid
puitu ja puidupõhist materjali, hindab materjali sobivust toodete valmistamiseks arvestades puidu niiskust, mõõtmete protsentuaalse
arvestades materjali omadusi ja kahanemise erinevusi tangentsiaal-, radikaal- ja pikisuunas
tehnilises dokumentatsioonis valib mõõtmetelt ja omadustelt sobivaima materjali ja töövahendid lähtudes tööülesandest, arvestades
etteantud kvaliteedinõudeid puidurikete (tüve kuju, oksad, lõhed, puidu ehitus), puidu mehaaniliste-, putuk- ja seenkahjustuste mõju
3) valmistab ja viimistleb puitmaterjali kvaliteedile
käsitööriistadega puidust või
mõõdab ja märgib materjali, toorikud ja detailid kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja
puidupõhistest materjalidest kontrollimisvahendeid (sh kaliibrid, etalondetailid jms)
detaile ja väiketooteid etteantud
valib ja seadistab käsitööriistad (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad), lähtudes töödeldavast materjalist
näidise, joonise või kirjelduse
ja etteantud tööülesandest
järgi, vastavalt tehnilises
dokumentatsioonis etteantud teritab juhendamisel käsitööriistu (höövliraud, peitel, kaapleht), kasutades õigeid teritusvahendeid ning
kvaliteedinõuetele käsitööriistade teritamise õigeid ja ohutuid töövõtteid
4) töötab vastutustundlikult, hooldab käsitööriistu (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad), lähtudes kehtestatud korrast ja kasutamise
järgides töötervishoiu, töö ja juhenditest
keskkonnaohutusnõudeid saeb puitu risti- ja pikikiudu mõõtu lähtudes etteantud tööülesandest, arvestades materjali omadusi ja
5) analüüsib koos juhendajaga ennetades võimalikke vigu
enda tegevust puidu hööveldab baaspinda ja detaile mõõtu vastavalt etteantud tööülesandele, arvestades materjali omadusi ja
lõiketöötlemisel ja ennetades võimalikke vigu
viimistlemisel käsitööriistadega puurib läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töötleb pesasid vastavalt etteantud tööülesandele
kasutab peitleid erinevate tööoperatsioonide (tapi, ava lõikamine jms) sooritamisel nõuetekohaselt
freesib elektrifreesiga detaili erinevaid kujuvorme (pesad, sooned, valtsid, profiilid) vastavalt etteantud
tööülesandele, arvestades materjali omadusi ja ennetades võimalikke vigu
lihvib käsitsi detaili pinnad kasutades lihvklotsi, käsna või elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu vastavalt
etteantud kvaliteedinõuetele, arvestades materjali omadusi ja ennetades võimalikke vigu
kontrollib töö käigus tooriku, detaili vastavust tehnilises dokumentatsioonis etteantud mõõtmetele ja
kvaliteedinõuetele, hinnates seda visuaalselt või kasutades selleks mõõteriistu, kaliibreid või etalondetaile
selgitab välja võimalikud vead ja nende tekkimise põhjused ning võimalusel likvideerib need, kasutades
asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
valmistab vastavalt tööülesandele koostu, kasutades sobivaid seotisi, abiseadmeid, rakiseid ning detailide
ühendamiseks kasutatavaid puidust ja muust materjalist ühendusvaheneid
valmistab ette (puhastab, lihvib ja pahteldab) toote viimistletava pinna lähtudes tööülesandes etteantud
viimistlusviisist ja -võttest, tehnilisest dokumentatsioonist ja viimistletava materjali omadustest
õlitab, peitsib, lakib või vahatab viimistletavad pinnad käsitöövahenditega (pintsel, rull) lähtudes tehnilisest
dokumentatsioonist, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid
hindab toodete viimistluse vastavust kvaliteedinõuetele, viimistlusvigade ilmnemisel selgitab välja nende
tekkimise põhjuse(d) ja võimalusel likvideerib need
suhtleb töötamisel viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades
erialast terminoloogiat
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu- ja
tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tehnilises
dokumentatsioonis etteantud kvaliteedinõuetest
kasutab materjale, töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse
nõudeid
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puidu ja puidupõhiste materjalide
mehaanilisel ja lõiketöötlemisel käsitööriistadega ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes
arusaadavalt ja kontekstikohaselt
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid
ja erialast terminoloogiat
5 Puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise tehnoloogia 16 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidu ja puidupõhiste materjalide mehaanilise- ja lõiketöötlemise oskuse erinevatel
puidutöötlemispinkidel järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb puidu ja puidupõhiste selgitab mõisteid detail, toorik, töötlusvaru, baaspind, juhtlatt, tugilatt, piirik, rakis, šabloon, lõiketehnilised
materjalide lõiketöötlemise nurgad, ettenihke- ja lõikekiirus, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat
põhimõtteid ning materjalide iseloomustab puidutöötlemispinkide tehnilisi võimalusi puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemisel,
mehaanilisel ja lõiketöötle- kasutades erialast terminoloogiat
misel kasutatavate puidu- selgitab lõikeriistade, lihv- ja abimaterjalide valiku põhimõtteid erinevate materjalide mehaaniliseks ja
töötlemispinkide tehnilisi lõiketöötlemiseks, arvestades puidutöötlemispingi tehnilisi võimalusi
võimalusi iseloomustab lõikejõu ja eendekiiruse mõju töödeldava pinna kvaliteedile (pinnakaredus jms) arvestades
2) kavandab tööprotsessi lähtudes materjali mehaanilisi omadusi (tugevus, kõvadus, elastsus, plastilisus)
etteantud tehnoloogilist leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud mööbli- ja puittoote jooniselt toote valmistamiseks
dokumentatsioonist ja vajalikku informatsiooni
tööülesandest arvutab tööülesande täitmiseks vajaliku materjali (saematerjal, höövel- ja liimpuit ning puidupõhised
3) seadistab puidutöötlemispingi ja materjalid) kogused (sh teisendab mõõtühikuid), vastavalt etteantud tööülesandele
korraldab nõuetekohaselt oma
kavandab tööoperatsioonide järjestuse puidu või puidupõhiste materjalide masintöötlemisel vastavalt
töökoha järgides etteantud
tööülesandele (joonis, eskiis, etalondetail vms) ning koostab ja vormistab tehnoloogiakaardi kasutades
juhiseid
infotehnoloogiavahendeid ja sobivat erialast terminoloogiat
4) valmistab tööpingil mehaanilise
organiseerib töökohta tehnilisele dokumentatsioonile vastavad toorikud, detailid ning nende ladustamiseks
või lõiketöötlemise teel
vajaliku transportvahendi (kaubaalus, käru jm)
toorikuid, detaile või tooteid,
arvestades materjalide omadusi kontrollib tehnoloogiaprotsessis vajalike parameetritega suruõhu, tööorgani töötemperatuuri jm nõuetele
vastavust ning veendub tööpingis paiknevate lõikeriistade, lihv- ja abimaterjalide korrasolekus ja vastavuses
ja tehnilises dokumentatsioonis
tehnilisele dokumentatsioonile
etteantud kvaliteedinõudeid
5) töötab meeskonnaliikmena veendub, et tööks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitseprillid, töökindad, turvajalanõud jm) on olemas ja
vastutustundlikult, järgides kasutab neid
töötervishoiu, töö ja hindab välisel vaatlusel puidutöötlemispingi korrasolekut, käivitab ja seiskab pingi iseseisvalt järgides
keskkonnaohutusnõudeid tööohutusnõudeid ja pingi kasutusjuhendit, ohu korral teavitab koheselt otsest juhendajat
6) analüüsib koos juhendajaga valib ja paigaldab lõiketöötlemisel sobiva lõikeriista, rakised või lihvmaterjali ning seadistab pingi
enda tegevust proovitoorikuid ja asjakohaseid mõõteriistu kasutades
puidutöötlemispinkidel saeb kvaliteedinõudeid järgides puitu risti- ja pikikiudu ning kõverjooneliselt, töötleb saagpingil
töötamisel plaatmaterjale, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
hööveldab kvaliteedinõudeid järgides tooriku baaspindu ja nende alusel detaili ristlõike vastavalt etteantud
joonisele, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
freesib kvaliteedinõudeid järgides toorikut piki- ja ristikiudu, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
puurib kvaliteedinõudeid järgides avasid ja töötleb pesasid horisontaal- ning vertikaalpuurpinkidel,
rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
koostab spoonisärgi arvestades spooni pinna tekstuuri ja värvust ning pealistab tooriku, detaili või toote,
liimipressides ja –seadmetes, rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
koostab etteantud mõõtmetega liimpuitkilbi, kasutades asjakohaseid seotisi, seadmeid ja töövahendeid
valib lihvmaterjali ja -seadmeid vastavalt tööülesandele ning lihvib puitdetaile nõutava pinnakareduse
saavutamiseni, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja isikukaitsevahendeid
ladustab töödeldud detailid või tooted arvestades puitmaterjalide ladustamise nõudeid
suhtleb töötamisel viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-,
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tööülesandes
etteantud kvaliteedinõuetest
kasutab töövahendeid, tarvikuid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja efektiivselt
kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse
nõudeid
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puidu ja puidupõhiste materjalide
mehaanilisel ja lõiketöötlemisel puidutöötlemispinkidel ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes
arusaadavalt ja kontekstikohaselt
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid
ja erialast terminoloogiat
6 Raamkonstruktsiooniga mööbli ja puittoodete valmistamine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidust ja puidupõhistest materjalidest raamkonstruktsiooniga mööbli (laud, tool, taburet, voodi)
ja puittoodete (aken, uks, trepp) valmistamise ja viimistlemise oskused, arvestades toodetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ning järgides töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab tööprotsessi, valib iseloomustab raamkonstruktsiooniga mööbliesemeid ja puittooteid, nende valmistamisel kasutatavaid seotisi
materjalid ja töövahendid ning manuste ja suluste paigaldamise nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat
raamkonstruktsiooniga mööbli selgitab seoseid erinevate mööbliesemete (laud, tool, voodi) ja puitoodete (töötasapind, hoone sise- ja välisuks,
ja puittoodete valmistamiseks trepi moodul) funktsionaalsete mõõtmete ning inimese anatoomiliste iseärasuste vahel
lähtudes etteantud tööülesandest valib juhendamisel etteantud tootele ja valmistamistingimustele vastavad seotised ja arvutab seotise mõõtmed
2) valmistab mööbli ja puittoote joonise koostamiseks, kasutades ülesande lahendamisel õpitud matemaatikaalaseid
raamkonstruktsiooniga teadmisi ja -oskusi, hindab saadud tulemuse tõesust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt
mööbliesemeid ja puittooteid joonestab asjakohast joonestustarkvara kasutades mööbli- või puittoote tööjoonise(d) järgides mõõtkava,
kasutades asjakohaseid valides kujutamisvõtted ja tähistused, mis tagavad vajaliku ülevaate raamkonstruktsiooniga tootest
töövahendeid ja -võtteid teeb etteantud tehnilise dokumentatsiooni (tööjoonis) põhjal kindlaks tööülesande täitmiseks vajalikud
vastavalt tehnilises lähteandmed (detailide kuju, mõõtmed, arv, kasutatavad seotised ja vastastikused asendid, kinnitusvahendid,
dokumentatsioonis etteantud manused)
kvaliteedinõuetele valib materjalid, koostab toorikute ja detailide tükitabeli, lähtudes joonisel olevatest andmetest ning vormistab
3) viimistleb need infotehnoloogiavahendeid kasutades
raamkonstruktsiooniga toote või kavandab iseseisvalt tööde järjekorra, koostab ja vormistab detailide ja toote valmistamiseks vajalikud
selle detailid ja koostud, tehnoloogiakaardid, kasutades infotehnoloogiavahendeid
vastavalt tööülesandes etteantud valib ja valmistab ette, vajalikud töövahendid (tööpingid ja seadmed, käsi-, elektrilised- ja pneumaatilised
kvaliteedinõuetele tööriistad), lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja valmistatavast tootest
4) järgib töötervishoiu ja
korraldab etteantud tööülesandest lähtuvalt oma vahetu töökoha, pidades silmas töövõtete ratsionaalsust,
tööohutusnõudeid ergonoomikat ning töödeldavate toorikute ja detailide mõõtmeid ja kogust
raamkonstruktsiooniga mööbli
veendub, et tööks vajalikud isikukaitsevahendid (kaitseprillid, töökindad, turvajalanõud jm) on olemas ja
ja puittoodete valmistamisel ja
kasutab neid
viimistlemisel
valmistab (vajadusel abiseadmeid kasutades) raamkonstruktsiooniga mööbli- ja puittoodete detailid, vajab
5) analüüsib koos juhendajaga
juhendamist ainult keerukamate detailide valmistamisel
enda tegevust raam-
konstruktsiooniga mööbli ja valmistab meeskonnatööna raamukseploki (ukse leht ehk tiib koos lengiga), ning paigaldab sellele
puittoodete valmistamisel nõuetekohaselt hinged ja sulused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
valmistab meeskonnatööna raamtappseotisega lihtraamiga aknaploki ning paigaldab sellele nõuetekohaselt
hinged ja sulused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
kontrollib valmistatud detailide vastavust joonisele või etalondetailile, kasutades selleks mõõtmisvahendeid ja
kaliibreid
hindab vigade võimalikke tekkepõhjusi ning võimalusel kõrvaldab need
valmistab detailidest koostud ja koostab nendest raamkonstruktsiooniga mööbli- või puittoote kasutades
asjakohaseid koosteseadmeid jt töövahendeid, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid
valib tööülesandest lähtuvalt viimistlusviisi ja vajalikud viimistlusmaterjalid, kooskõlastab selle need
juhendajaga,
arvutab viimistlusmaterjalide vajaliku koguse, lähtudes viimistletava pinna mõõtmetest ja materjali
kulunormist
puhastab viimistletava pinna, parandab defektid (korgib, pahteldab, täidab poorid) ja lihvib selle nõutud
pinnakareduse saavutamiseni arvestades tööülesandes esitatud viimistlusviisi
valib asjakohased isikukaitsevahendid, arvestades viimistlustoote ohutuskaardil olevat infot ja kasutatavate
materjalide ohtlikkust endale ja keskkonnale
viimistleb pinda käsitsi või käsipihustuspüstoliga (peitsib, värvib, lakib, vahatab, õlitab), arvestades
viimistletava pinna ja viimistlusmaterjali omadusi, lähtudes tehnilises dokumentatsioonis etteantud
kvaliteedi-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
hindab toote viimistluse vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, viimistlusvigade ilmnemisel selgitab välja
nende võimalikud tekkepõhjused ja võimalusel likvideerib need
komplekteerib toote detailid ja furnituurid vastavalt tehnilises dokumentatsioonis etteantud nõuetele
pakendab tooted nõuetekohaselt arvestades nende ladustamise ja transportimise tingimusi
suhtleb töökaaslastega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu- ja
tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tööülesandes
etteantud kvaliteedinõuetest
kasutab materjale, töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse
nõudeid
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega puidu ja puidupõhiste materjalidest
raamkonstruktsiooniga mööbli ja puittoodete valmistamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte,
väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid
ja erialast terminoloogiat
7 Korpusmööbli valmistamine 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidust ja puidupõhistest materjalidest korpusmööbli valmistamise, viimistlemise ja paigaldamise
oskused arvestades toodetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) koostab, vastavalt iseloomustab ühendatud kilpelementidest toodete valmistamisel kasutatavaid konstruktsioone, seotiste ja
lähteülesandele toote manuste paigaldamise nõudeid, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat
valmistamiseks vajaliku joonestab asjakohast joonestustarkvara kasutades korpusmööblieseme tööjoonise(d) järgides mõõtkava,
tehnilise dokumentatsiooni ning valides kujutamisvõtted ja tähistused (leppemärgid, lõigete ja sõlmede tähistused), mis tagavad vajaliku
kavandab tööprotsessi ülevaate esemest
2) valmistab puidust ja teeb etteantud tehnilise dokumentatsiooni (tööjoonis) põhjal kindlaks tööülesande täitmiseks vajalikud
puidupõhistest materjalidest lähteandmed (detailide kuju, mõõtmed, arv, kasutatavad seotised ja vastastikused asendid, kinnitusvahendid,
korpusmööbli detailid ning manused)
viimistleb ja koostab
mööblieseme vastavalt kavandab iseseisvalt tööoperatsioonide järjekorra, koostab ja vormistab infotehnoloogiavahendeid kasutades
tehnilises dokumentatsioonis detailide ja toote valmistamiseks vajalikud tehnoloogiakaardid
etteantud kvaliteedinõuetele arvutab detailide ja toorikute tükitabeli alusel vajaliku materjalide koguse arvestades materjali
3) pealistab puidust või töötlemisvarusid ja väljatuleku protsenti, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi ning vormistab
puidupõhistest materjalidest lahenduskäigu
valmistatud korpusmööbli korraldab etteantud tööülesandest lähtuvalt oma vahetu töökoha, arvestades töövõtete ratsionaalsust,
detailid vastavalt tööülesandele ergonoomikat ning töödeldavate toorikute ja detailide mõõtusid ja kogust, arvestades ohutusnõudeid.
4) komplekteerib korpusmööbli valib ja valmistab ette toote valmistamiseks vajalikud materjalid (sh abimaterjalid, furnituuri) ja töövahendid,
detailid ja manused vastavalt lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ning kontrollib rakiste ja šabloonide korrasolekut
tehnilisele dokumentatsioonile hoiab korras töötsooni kasutades materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult
ja pakendab tooted arvestades valmistab täispuit-, liimpuit- ja plaatmaterjalidest korpusmööbli detailid, kasutades asjakohaseid töövahendeid
nende ladustamise ja ja -võtteid
transportimise tingimusi
kontrollib valmistatud detailide kvaliteedinõuetele vastavust, kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid,
5) järgib töökeskkonna, etalondetaile või kaliibreid
töötervishoiu ja
valmistab detailidest koostud ja koostab nendest korpusmööblieseme kasutades koosteseadmeid jt
tööohutusnõudeid korpusmööbli
töövahendeid, ennetades vigu, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid
valmistamisel ja viimistlemisel
valmistab ette toote või detaili pealistatava pinna lähtudes etteantud tehnilisest dokumentatsioonist ja koostab
6) omab ülevaadet mööbli- ja
spoonist pealistuskatte kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
puittoodete paigaldamise
etappidest ning tööde liimib ettevalmistatud spoonist või muust materjalist kattekihi alusele kasutades vajalikke töövahendeid ja
üleandmise ja vastuvõtmise seadmeid, arvestades kasutatavale liimile ettenähtud liimimisrežiimi ja ohutusnõudeid.
tingimustest valib tööülesandest lähtuvalt viimistlusviisi ja vajalikud materjalid, kooskõlastab selle juhendajaga
7) analüüsib koos juhendajaga selgitab iseseisvalt kasutatavate materjalide ohtlikkuse endale ja keskkonnale lähtudes ohutuskaardil olevast
enda tegevust korpusmööbli infost valmistab ette viimistletava pinna (parandab defektid, lihvib- ja puhastab viimistletava pinna jne)
valmistamisel lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja viimistletava materjali omadustest.
arvutab viimistlusmaterjalide vajaliku koguse lähtudes viimistletava pinna mõõtmetest ja materjali
kulunormist
kannab pinnale käsitsi või püstolpihustit kasutades viimistlusmaterjali (peits, lakk, õli, vaha, värv) arvestades
aluspinna ning viimistlusmaterjali omadusi ja nõudeid valmistatavale mööbli- või puittootele ning ennetades
võimalikke vigu
hindab detailide kvaliteeti ja vastavust etteantud nõuetele kõikides töötlusetappides, selgitab välja vigade
võimalikud tekkepõhjused ja võimalusel likvideerib need
komplekteerib korpusmööbli detailid ja furnituuri vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile
pakendab toote või selle detailid ja furnituurid vastavalt ladustamise ja transportimise tingimustele, tagades
selle säilimise transportimisel
selgitab tehniliselt dokumentatsioonilt välja korpusmööbli paigaldamiseks vajaliku info (asukoht, mõõtmed,
detailide arv ja vastastikused asendid, kinnitusvahendid, manused)
kontrollib toote vastavust paigalduskohaga ja paigaldab korpusmööbli eseme kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja -võtteid
hindab paigalduse kvaliteeti ja vajadusel likvideerib tekkinud vead, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -
võtteid
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tööülesandes
etteantud kvaliteedinõuetest
kasutab materjale, töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
töötab ohutult, ennast ja keskkonda säästvalt järgides töökeskkonnaohutuse ja töötervishoiu nõudeid sh tule-
ja keskkonnaohtlike jäätmete käitlemisel jäätmekäitluseeskirju
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid
aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades
infotehnoloogiavahendeid
8 Üldkehaline ettevalmistus 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab terveid eluviise, kasutab regulaarset liikumist ja sportimist teadlikult oma tervise tugevdamiseks
ja üldise töövõime parandamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) hindab objektiivselt oma mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervise ning teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisi seoseid
kehalisi võimeid, füüsilist analüüsib leiab seoseid enda terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse vahel
vormi ja omab valmisolekut hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid ja füüsilist vormi ning seab eesmärgid selle arendamiseks,
neid arendada arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast tulenevaid vajadusi
2) tegeleb teadlikult ja valib endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala, kasutades seda oma kehalise
võimetekohaselt enda vormisoleku ja töövõime parandamiseks
üldkehalise arendamisega, koostab juhendamisel sobiva treeningkava oma eesmärkide saavutamiseks,
kasutades selleks sobivaid liigub/spordib teadlikult oma tervise tugevdamiseks ja töövõime parandamiseks järgides koostatud
vahendeid ning meetodeid treeningkava
3) arendab sportliku ühistegevuse
oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutusi erinevatele lihasrühmadele
(pallimängud, rahvaspordi-
arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu ja vastupidavust, mis aitab paremini hakkama saada igapäevaste
üritused jne) kaudu
tööülesannetega, raskuste tõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid asendeid ja sobivaid liigutusi
meeskonnatööoskust ja
arendab erinevate harjutuste kaudu liigutusoskusi, painduvust, osavust ja koordinatsiooni
distsipliini
4) õpib aktsepteerima inimeste arendab vastupidavustreeningu kaudu motivatsiooni, enesedistsipliini ja tahtejõudu
vahelisi erinevusi ja arvestama arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni, reaktsiooni-, tunnetuslikku- ja otsusekiirust, õpib ka
ennast kehtestama
nendega erinevates tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja
suhtlussituatsioonides võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi
5) arendab kutsetööks vajalikke arendab sportliku ühistegevuse kaudu kohanemis- ja empaatiavõimet, koostööoskust, eneseväljendusoskust
tahteomadusi ning distsipliini
(kohanemisvõime, järgib sportimisel ja harjutamisel ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkida
koostööoskus, väljendusoskus, võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral
jms) ning analüüsib oma jälgib ja kontrollib oma käitumist ning oskab vältida ohuolukordi
kehalise võimekuse taset analüüsib kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis ning
kavandab edasised tegevused üldise vormisoleku ja töövõime parandamiseks
9 Praktika 36 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane kinnistab ja arendab omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas,
valmistades kvaliteetseid mööbliesemeid ja puittooteid, mis vastavad etteantud tehnilisele dokumentatsioonile.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab tehnilisest järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades tegevuste kavandamisel ja tööülesannete täitmisel ettevõtte
dokumentatsioonist ja etteantud töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut
nõuetest lähtudes enda edasise osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt
tegevuse puidust või teeb tehnilise dokumentatsiooni alusel kindlaks tööülesande täitmiseks vajalikud andmed, vajadusel täpsustab
puidupõhistest materjalidest tööülesande sisu
toodete valmistamiseks korraldab etteantud tööülesandest lähtuvalt nõuetekohaselt oma vahetu töökoha, arvestades töödeldavate
2) teeb erinevaid tööoperatsioone toorikute ja detailide või valmistatavate toodete mõõtusid, kogust ja kvaliteeti, samuti töötlemiskeerukust ja
puidust ja puidupõhistest puidutöötlemisseadme võimalusi
materjalidest kvaliteedinõuetele valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja abivahendid, arvestades töödeldavate toorikute ja detailide
vastavate mööbli ja puittoodete mõõtusid ja kogust
valmistamisel ja viimistlemisel, valib ja valmistab ette vajalikud töövahendid (nt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad), lähtudes
kasutades asjakohaseid tehnilisest dokumentatsioonist ja tööülesandest
töövahendeid ja -võtteid
valmistab tööpingil mehaanilise või lõiketöötlemise teel toorikuid, detaile või tooteid, rakendades
3) kasutab tööaega efektiivselt
ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
järgides praktikaettevõtte
kontrollib pisteliselt töö käigus tooriku, detaili või toote vastavust tehnilises dokumentatsioonis antud
töökorraldust ja
mõõtmetele ja kvaliteedinõuetele, kasutades selleks mõõteriistu, kaliibreid, etalondetaile jms
sisekorraeeskirjaga sätestatud
nõudeid koostab mööbli ja/või puittooteid kasutades erinevaid koosteseadmeid ja –vahendeid, ennetades vigu, järgides
koostatava mööbli- või puittoote koostejoonist ning ohutus- ja kvaliteedinõudeid
4) arendab suhtlemis- ja
koostööoskusi tootmise valmistab viimistletava pinna ette (pahteldab, lihvib, eemaldab tolmu jne) lähtudes tehnilisest
tingimustes, mõistab oma rolli dokumentatsioonist ja viimistletava materjali omadustest
ja vastutust meeskonna hindab juhendamisel valminud toodete kvaliteedi vastavust kehtestatud nõuetele, selgitab välja võimalike
vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need
liikmena ühiste eesmärkide komplekteerib toote detailid ja furnituurid vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja hindab nende vastavust
saavutamisel kvaliteedinõuetele
5) töötab organiseeritult, järgides pakendab detailid või toote, tagades selle säilimise transportimisel
etteantud juhiseid, protseduure rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid
ning töö- ja kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, kasutab materjale ja tööriistu heaperemehelikult
keskkonnaohutusnõudeid ja säästlikult
käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, tagades enda ja töökeskkonna turvalisuse
peab kinni tähtaegadest ja tehnoloogiast tulenevast toote või detaili valmimise marsruudist, järgides
etteantud juhiseid, protseduure ja ohutusnõudeid
kasutab oma tööaega efektiivselt, töötab eesmärgipärasaelt ja organiseeritult, järgides etteantud juhiseid,
protseduure ja ohutusnõudeid
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, väljendudes selgelt ja kasutades
asjakohast erialast terminoloogiat
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid
aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades
infotehnoloogiavahendeid
Lisa 3
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
………..a. määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 35 „Aianduserialade riiklik
õppekava“ lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Aedniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused
Mooduli jrk Mooduli nimetus Õppemaht Eesti
nr kutsehariduse
arvestuspunktides
1. Aedniku alusteadmised 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab edasiseks tööks vajalikud teadmised nii tava- , integreeritud- kui maheviljeluses
kasvatavatest taimedest (sh nende ladinakeelsed nimetustest), nende kasvuks ja arenguks vajalikest tingimustest ja kasutatavatest
agrotehnoloogilistest lahendustest, arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab taimesüstemaatikas kasutab erialase teabe leidmisel nii paberkandjal kui digitehnoloogial põhinevaid teabeallikaid
kasutatavaid olulisemaid selgitab erialaste teabeallikate alusel selgelt ja kontekstikohaselt erialaseid mõisteid (sugukond,
taimenimede ja perekond, liik, alamliik, sort, varieteet, kasvukeskkond, kasvutingimused) ja nendevahelisi seoseid
taksonoomiliste üksustega selgitab, kuidas on moodustatud eesti- ja ladinakeelsed taimenimed liigi tasandil ning kirjutab
seotud mõisteid ja termineid korrektselt taimede ladinakeelseid nimetusi etteantud nimekirja ulatuses
2) tunneb taimede määramisel ja
iseloomustab taimede määramisel kasutatavaid morfoloogilisi tunnuseid, kasutades erialaseid
liigikirjeldustes kasutatavaid
teabematerjale
morfoloogilisi tunnused ja
kasutab neid taimede selgitab taimeliikide süstematiseerimise põhimõtteid lähtudes morfoloogilistest tunnustest
määramisel toob näiteid keskkonnatingimuste mõjust taime morfoloogiale ja kasvule
3) omab süsteemset ülevaadet iseloomustab erinevaid taimegruppe fenoloogia, eluea, ökoloogilisest nõudlusest valguse, niiskuse,
taimede arenemiseks ja mullaviljakuse suhtes
kasvamiseks vajalikest oskab määrata Eesti looduses kasvavaid taimi „Taimede välimääraja“ abil või kasutades interaktiivset e-
tingimustest, määrajat
toiteelementidest, erinevatest määrab ladinakeelsete nimetuste ja morfoloogiliste tunnuste alusel enamlevinud umbrohtusid
kasvukeskkondadest ja klassifitseerib enamlevinud umbrohtusid agrobioloogilistesse rühmadesse toitumisviisi, eluea ja
viljelusviisidest paljunemisviisi järgi
4) eristab kahjustustunnuste selgitab teabeallikate alusel enamlevinud umbrohtude leviku ennetamise ja tõrje võimalusi
alusel taimekahjustajaid ning
iseloomustab taimede kasvuks sobivate muldade füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadusi
oskab valida tõrjeviisi ja
preparaate, arvestades määrab mulla pH-taseme ja lõimise, kasutades asjakohaseid vahendeid ja -võtteid
viljelusviisi ning selgitab taimede valiku üldpõhimõtteid lähtudes mulla lõimisest ja pH-tasemest
keskkonnaohutusnõudeid iseloomustab erialase teabematerjalide alusel mullaviljakuse parandamise võimalusi ja -viise tava- ja
5) mõistab tööandja ja töötaja maheviljeluses, arvestades keskkonnaohutusnõudeid
õigusi ja kohustusi ohutu annab ülevaate taimede kasvamiseks ja arenemiseks kasutatavatest erinevatest kasvukeskkondadest
töökeskkonna tagamisel ja selgitab taimede mineraaltoitumise põhimõtteid, kasutades erialaseid teabeallikaid
oskab tegutseda võrdleb orgaanilisi ja mineraalväetisi omaduste ja kasutusviiside alusel
õnnetusjuhtumi korral iseloomustab taimetoiteelementide puuduse/ülekülluse tunnuseid ning nende korvamise võimalusi
6) mõistab keskkonnakaitse ja erinevate viljelusviisidel
keskkonnaohutuse tagamise
selgitab väetamise üldpõhimõtteid taimede erinevatel vegetatsiooniperioodidel (sh sesoonsus) lähtudes
põhimõtteid ning nende
nende liigispetsiifilisusest ja kasvukohast
järgimise olulisust aedniku
töös leiab edasiseks tööks vajalikku infot väetise tootja poolt antud juhendilt
oskab arvutada etteantud andmetele tuginedes väetise kulunormi arvestades tootja poolseid
kasutusjuhendeid
annab ülevaate taimekaitse- ning väetamistööde mõjust keskkonnale, kasutades erialaseid teabematerjale
selgitab erinevate taimekaitsevahendite kasutamise põhimõtteid, lähtudes mullatüübist, viljelusviisist ja
ilmastikust tingitud taimehaiguste ja/või -kahjurite esinemisest
iseloomustab aiandus- ja haljastusjäätmete keskkonnahoidliku käitlemise ja kompostimise võimalusi
orgaanilise aineringe tagamiseks arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
eristab visuaalsel vaatlusel või taime kahjustustunnuste alusel enamlevinud taimekahjureid ja -haigusi
ning selgitab nende ennetamise ja tõrje võimalusi
selgitab keskkonnakaitse üldiseid põhimõtteid ja toob näiteid nende seostest õpitava erialaga,
väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja kontekstikohaselt
selgitab aedniku tööga kaasnevaid põhilisi töökeskkonna ohutegureid ja toob näiteid nende vältimise
võimalustest
põhjendab isikukaitsevahendite (näit respiraator, kaitseprillid, kaitseriietus jms) kasutamise vajadust
aedniku töös
toob näiteid aiatöödel kasutatavate kemikaalide (väetised, taimekaitsevahendid, umbrohutõrjevahendid)
tervistkahjustavast mõjust ja selgitab nende vältimise võimalusi
selgitab esmaabi olemust ja üldpõhimõtted õnnetusolukorra hindamisele, õnnetusolukorras
tegutsemisele (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumisel
selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja
kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabiandja enda ohutuse tagamist, lähtudes
esmaabi üldistest põhimõtetest.
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (verejooksu peatamine, šokis
kannatanu abistamine, elustamisvõtted), asjatundliku lisaabi saabumiseni
2. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
arvestades isiklikke, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
sotsiaalseid ja tööalaseid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
võimalusi ning piiranguid koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja
2) mõistab ühiskonna toimimist,
erinevate keskkonnateguritega
tööandja ja organisatsiooni
väljakutseid, probleeme ja selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
võimalusi kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
3) kavandab omapoolse panuse selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
väärtuste loomisel enda ja kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
teiste jaoks kultuurilises, valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
sotsiaalses ja/või rahalises
tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
tööalase karjääri kujundamisel võimalused
ning on motiveeritud ennast analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
arendama kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
3. Köögiviljakultuuride ja maitsetaimede kasvatus katmikalal 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasvatab ja hooldab katmikalal viljeletavaid köögiviljakultuure ja maitsetaimi, kasutades
viljelusviisile vastavat agrotehnoloogiat ning on võimeline juhendama erinevate tööülesannete täitmisel kaastöötajaid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab süsteemset ülevaadet määrab morfoloogiliste tunnuste alusel (seemned, vegetatiivosad, viljad) katmikalal kasvatatavaid
katmiskalal kasvatatavatest köögiviljakultuure ja maitsetaimi
köögiviljakultuuridest ja kasutab korrektselt ja kontekstikohaselt katmikalal kasvatatavate köögiviljakultuuride ja maitsetaimede
maitsetaimedest, nende nimetusi eesti- ja ladina keeles
kasvutingimustest iseloomustab liigi ja/või sordirühma spetsiifikast lähtudes katmikalal kasvatatavate köögiviljakultuuride
ja maitsetaimede elutegevust (fenoloogiat), kasutades teabe leidmiseks infotehnoloogilisi vahendeid
2) planeerib enda ja kaastöötajate iseloomustab erialaste teabeallikate alusel erinevate köögiviljakultuuride kasvutingimusi, kasutades
tegevuse köögiviljakultuuride erialast terminoloogiat
ja maitsetaimede
kasutab erialase teabe leidmisel nii paberkandjal kui digitehnoloogial põhinevaid teabeallikaid ja
kasvatamiseks katmikalal
andmebaase
arvestades kultuuri
valib tööülesandest, köögiviljakultuurist ja töömahust lähtudes sobiliku katmikala (kasvuhoone, -tunnel,
liigispetsiifilisi nõudeid ning
-lava)
agrotehnoloogia eripära nii
tava kui maheviljeluses annab ülevaate katmikala ja taimede kaitsmise võimalustest ebasoodsate tingimuste eest (tuul- ja
putukad, jms)
3) valmistab ette kasutab katmikalal taimede kasvuks sobiva mikrokliima kujundamiseks nii tavapäraseid kui kaasaegsel
köögiviljakuttuuride ja tehnoloogial põhinevaid tehnilisi võimalusi (ventileerimine, udutamine, kastmine, varjutamine,
maitsetaimede kasvukoha valgustus jne), põhjendab oma valikuid
katmikalal ning külvab ja planeerib tööjõuvajaduse, enda ja kaastöötajate tööde mahu, tegevuste järjekorra ja tööülesande
istutab taimed, arvestades täitmiseks kuluva aja katmikalal köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamiseks, lähtudes tööülesandest
valib materjalid ja arvutab nende kogused, lähtudes viljelusviisist ja kasvatatavast kultuurist
viljelusviisile vastavat valmistab ette katmikköögiviljakultuuride kasvukoha, kasutades substraate ja muid materjale (väetised,
agrotehnoloogiat kasvustimulaatorid) viljelusviisist lähtuvalt
selgitab viljelusviisist lähtuvalt katmikala köögiviljakultuure generatiivse ja vegetatiivse paljundamise
4) hooldab köögiviljakultuure
põhimõtteid, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat
ning maitsetaimi katmikalal,
lähtudes viljelusviisist paljundab katmikala köögiviljakultuure ja maitsetaimi generatiivselt kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja -võtteid
5) koristab saagi ja korraldab paljundab katmikala köögiviljakultuure ja maitsetaimi ja vegetatiivselt, kasutades asjakohaseid
selle säilitamise arvestades töövahendeid ja -võtteid
katmikala köögiviljade ja kasvatab katmikala köögiviljakultuuride ja maitsetaimede istikuid, arvestades viljelusviisi, aiakultuuri
maitsetaimede eripärast kasvutingimusi ja istikutele kehtestatud kvaliteedinõudeid
tulenevaid nõudeid hindab visuaalselt paljundus- ja istutusmaterjali, sh ajatatavate köögikultuuride ja maitsetaimede
6) töötab vastutustundlikult, kvaliteeti, arvestades etteantud nõudeid
järgides töö- ja istutab katmikala köögiviljakultuurid kasvukohale, arvestades taimede liigispetsiifilist istutussügavust ja
keskkonnaohutusnõudeid ja -kaugust, kasutades erinevaid töövahendeid ja -võtteid
juhendab oma pädevuse piires hooldab (toestab, kastab, väetab, kujundab, rohib, multšib) köögiviljakultuure ja maitsetaimi katmikalal,
kaastöötajaid lähtudes viljelusviisist, kasutades sobivaid töövahendeid (sh mehhanisme) ja -võtteid
määrab kahjustuspildi alusel taimekahjustajaid (haigused, kahjurid) ning kavandab viljelusviisist
lähtuvalt tõrjevahendid ja -meetmed
teeb õigusaktidega sätestatud nõuetest lähtudes taimekaitsetöid, kasutades viljelusviisile sobivaid
tõrjevahendeid ja -meetodeid, järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid
teeb viljade valikulist ja laus-saagikoristust nii käsitsi kui mehhaniseeritult vastavalt tööülesandele
sorteerib saagi, lähtudes tööülesandes toodud kvaliteedinõuetest (kvaliteediklassidest)
pakendab ja märgistab toodangu vastavalt etteantud nõuetele
iseloomustab katmikalal köögiviljakultuuride ja maitsetaimede erinevaid hoiustamise ja säilitamise viise
ja võimalusi (sh hoidlate tüübid), arvestades liigispetsiifilisi säilitustingimusi
peab kinni tähtaegadest ja viljelusviisile vastavast agrotehnoloogiast, järgides etteantud juhiseid
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
järgib töötamisel keskkonna- ja tööohutusenõudeid ning jälgib nende täitmist oma vastutusalas
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, valides sobiva käitumis- ja
väljendusviisi
juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke juhtnööre ja asjakohast
tagasisidet
analüüsib enda tegevuse tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) ja hindab, mida edaspidi
paremini teha või muuta oma tegevuses
4. Köögiviljakultuuride ja maitsetaimede kasvatamine avamaal 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paljundab ja kasvatab avamaal Eestis enamlevinud köögivilju ja maitsetaimi kogu tootmistsükli
ulatuses, kasutades viljelusviisile sobivat agrotehnoloogiat ning järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid. Õpilane on võimeline juhendama oma
pädevuse piires kaastöötajaid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab süsteemset ülevaadet eristab avamaal (põllul) kasvatatavaid köögiviljakultuure ja maitsetaimi morfoloogiliste tunnuste alusel
avamaal kasvatatavatest (seemned, viljad, vegetatiivsed taimeosad)
köögiviljadest ja kasutab korrektselt köögiviljakultuuride ja maitsetaimede eesti- ja ladinakeelseid nimetusi perekonna ja
maitsetaimedest, nende liigi tasandil
kasvutingimustest ja iseloomustab köögiviljakultuure ja maitsetaimi nende eluea pikkuse, söödavate taimeosade ja
viljelusviisile vastavast kasvatatava kultuuri kasvutingimuste alusel, kasutades erialast terminoloogiat
agrotehnoloogiast kasutab erialase teabe leidmisel nii paberkandjal kui digitehnoloogial põhinevaid teabeallikaid ja
2) valmistab ette andmebaase
köögiviljakultuuri ja iseloomustab erialaste teabeallikate alusel liigi ja/või sordirühma spetsiifikast lähtudes avamaal
maitsetaime külvi- või kasvatatavate köögiviljakultuuride ja maitsetaimede elutegevust (fenoloogiat)
istutuspinna avamaal, kavandab köögiviljakultuurde ja maitsetaimede kasvukoha, arvestades agrotehnoloogia nõudeid (sh
arvestades konkreetsete mullastiku struktuur, viljavaheldus ja külvikord) ja tagades ratsionaalse maakasutuse
taimede kasvutingimusi ja määratleb tööde järjekorra, materjalide ja töövahendite vajaduse arvestades kasvatatavat
ratsionaalset maakasutust köögiviljakultuuri ja maitsetaime ning kasutatavat argotehnoloogiat
3) paljundab, istutab planeerib tööjõuvajaduse, enda ja kaastöötajate tööde mahu, tegevuste järjekorra ja tööülesande
köögiviljakultuure avamaal täitmiseks kuluva aja, lähtudes tööülesandest, tootmismahust ja viljelusviisile vastavast
kasutades sobivaid agrotehnoloogiast
töövahendeid ja -võtteid ning arvutab tööde mahu ja maksumuse lähtudes kasvatatavast köögiviljakultuurist või maitsetaimest ja
kasutatavast argotehnoloogiast
järgides töö- ja viib läbi köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamiseks vajaminevad eeltööd (maapinna
keskkonnaohutusnõudeid ettevalmistamine, mulla parandamine, väetamine, umbrohu tõrje, niisutamine jms) kasutades sobivaid
4) hooldab köögiviljakultuure ja töövahendeid ja -võtteid
maitsetaimi kasvuperioodil hindab paljundusmaterjali kvaliteeti visuaalselt ja klassifitseerib selle vastavalt etteantud nõuetele
arvestades taimede paljundab (külvab, jagab) avamaa köögiviljakultuure ja maitsetaimi, lähtudes kultuuri eripärast ja
kasvutingimusi ning järgides kasvutingimustest, arvestades paljundusaegu, - tingimusi ja -viise
töö- ja istutab taimed kasvukohale arvestades konkreetsele köögiviljakultuurile ja maitsetaimele omast
keskkonnaohutusnõudeid istutustihedust, -tugevust ja -sügavust, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides
töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
5) koristab saagi ja korraldab
hindab köögiviljakultuuride ja maitsetaimede seisukorda kasvukohal ning kavandab edasised tegevused
selle säilitamise arvestades
(umbrohutõrje, kastmisvajadus, taimekaitse) arvestades viljelusviisi
avamaal kasvatavate
korraldab taimede eripärast ja viljelusviisist lähtuvalt umbrohutõrje, kasutades sobivaid meetodeid,
köögiviljade ja maitsetaimede
tõrje- ja töövahendid
eripärast tulenevaid nõudeid
teeb taimede seisukorrast ja taimekahjustajast lähtuvalt taimekaitsetöid, kasutades viljelusviisile
6) töötab vastutustundlikult, sobivaid tõrjevahendeid ja -meetodeid ning järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid
järgides töö- ja kaitseb köögiviljakultuuride ja maitsetaimede kasvatusala ebasoodsate ilmastikumõjude, loomade ja
keskkonnaohutusnõudeid ja lindude eest kasutades sobivaid abivahendeid
juhendab oma pädevuse piires tagab köögiviljakultuurile ja maitsetaimele kasvamiseks optimaalse niiskusrežiimi kasutades sobivaid sh
kaastöötajaid automatiseeritud kastmissüsteeme ja töövõtteid
määratleb aiakultuuride väetamisnormid ning väetab köögiviljakultuure käsitsi, väetisedosaatori või
väetisekülvikuga vastavalt väetamisplaanile ja väetamise põhimõtetele nii tava- kui mahetootmises
kasutab tööülesannete täitmisel sobivaid töövahendeid ja seadmeid (sh automatiseeritud masinad)
säästlikult, järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ning seadmete tootjapoolseid kasutusjuhendeid
hindab visuaalselt maitsetaimede ja köögiviljade küpsusastet ning koristab saagi, kasutades sobivaid
töövahendeid ja -võtteid
hindab toodangu kvaliteeti ja sorteerib selle vastavalt kvaliteedinõuetele ja -klassidele
ladustab toodangu, kasutades vajalikku tehnikat ning arvestades tööohutusnõudeid ja konkreetse
köögiviljakultuuri ja maitsetaime säilitamistingimusi
pakendab ja märgistab toodangu vastavalt nõuetele, arvestades toodangu eripära
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke juhtnööre ja asjakohast
tagasisidet
järgib tööülesannete täitmisel keskkonna- ja tööohutusenõudeid ning jälgib nende täitmist oma
vastutusalas
analüüsib enda tegevuse tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) ja hindab, mida edaspidi
paremini teha või muuta oma tegevuses
5. Marjakasvatus 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab agrotehnoloogilised võtted marjakultuuride kasvatamiseks tava- ja maheviljeluses kogu
tootmistsükli ulatuses ja on võimeline juhendama kaastöötajaid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab süsteemset ülevaadet väikeaias iseloomustab taimede ehitust ja elutegevuse muutumist lähtudes aastaaegade vaheldumisest
ja tootmise eesmärgil kasvatatavatest määrab morfoloogiliste tunnuste (viljad, võrsed, lehed, kasvukuju) alusel peamisi nii väikeaias
marjakultuuridest nende kui tootmise eesmärgil kasvatatavaid marjakultuure ja nende sordirühmi
kasvutingimustest ning taimede eesti- võrdleb tootmise eesmärgil ja väikeaias kasvatavaid marjakultuure, lähtudes nende saagikusest,
ja ladinakeelsetest nimetustest kasvu- ja säilitustingimustest
selgitab marjakultuuride agrotehnoloogia erinevusi tava- ja maheviljeluses, kasutades korrektselt
2) paljundab liigi eripärast lähtudes erialast terminoloogiat
erinevaid marjakultuure, kasutades
kasutab korrektselt erinevate marjakultuuride eesti- ja ladinakeelseid teaduslikke taimenimetusi
asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
liigi tasandil
3) valmistab ette taimede kasvukoha iseloomustab erinevate marjakultuuride kasvutingimusi ja saagikust mõjutavaid tegureid
ning rajab istanduse, arvestades kasutades korrektselt erialast terminoloogiat
marjakultuuri kasvutingimusi, kasutab erialase teabe leidmisel nii paberkandjal kui digitehnoloogial põhinevaid teabeallikaid ja
mullastikutüüpi ja viljelusviisi andmebaase
4) hooldab marjakultuure nende kogub taimedelt paljundamiseks sobiva materjali (seemned, pistikoksad jms) kasutades
kasvukohas, lähtudes taimeliigi asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
kasvutingimustest ning viljelusviisist hindab visuaalselt paljundusmaterjali kvaliteeti, lähtudes paljundusmaterjali tootmise ja
turustamise nõuetest
5) koristab saagi ja korraldab selle paljundab liigi eripärast lähtudes marjakultuure seemnetega ja taimeosadega (pistoksad,
säilitamise arvestades marjakultuuri võrsikud, haljaspistikud ja juurevõsud), kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
eripärast tulenevaid nõudeid annab ülevaate marjakultuuride paljundamise võimalustest meristeemmeetodil kasutades
erialaseid teabeallikaid
6) töötab vastutustundlikult, järgides kavandab tegevused marjakultuuride kasvatamiseks väikeaias või tootmise eesmärgil, lähtudes
töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ja mulla lõimisest, happesusest, kasvatatava marjakultuuri kasvutingimustest
juhendab oma pädevuse piires arvestab planeeritavast tootmismahust lähtudes vajalike materjalide (kasvupinnas, väetis jm)
kaastöötajaid kogused, kasutades erinevaid teabeallikaid
valib ja valmistab ette töövahendid (nii käsitööriistad kui masinad), lähtudes planeeritavast
tegevusest ja tootmismahust
teeb vajalikud maaharimistööd taimede kasukoha ettevalmistamiseks, arvestades viljelusviisi ja
tööülesannet
parandab kasvukoha mullaanalüüsist lähtuvalt mulla omadusi väetamise või huumusrikka
pinnase lisamisega, tagades kasvupinnase piisava viljakuse
valib marjakultuuride istikuid lähtudes tööülesandest ja kvaliteedinõuetest
valmistab ette istikud ja nende kasvukoha, arvestades tööülesannet, kasutades sobivaid
töövahendeid (nii käsitööriistad kui masinad) ja -võtteid
istutab taimed kasvukohale, kastab ja toestab neid arvestades taime liiki, istiku tüüpi ja suurust
teeb marjakultuuri (liigi) eripärast lähtuvalt istutusjärgse tagasilõikuse (harvendab, kärbib)
kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
multšib istikuid orgaanilise- või tehismaterjaliga käsitsi või kasutades masinaid ja mehhanisme,
tagades taimedele sobivad kasvutingimused ja mullapinna seisundi
kavandab hooldustegevused (toestamine, kastmine, väetamine umbrohutõrje jms) hinnates
visuaalselt marjakultuuride seisukorda kasvukohas
toestab marjakultuure, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
kastab käsitsi või kastmissüsteeme kasutades marjakultuure, tagades kultuurile sobiva
kasvupinnase niiskustaseme, järgides töö- ja keskkonna ohutusnõudeid
teeb mullaharimis- ja niitmistöid taimede kasvuperioodil, kasutades sobivaid töövahendeid ja -
võtteid
tõrjub umbrohtusid, kasutades viljelusviisile sobivaid tõrjevahendeid ja -võtteid ning järgides
töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
lõikab ja kujundab vastavalt agrotehnoloogia nõuetele marjakultuure, kasutades selleks sobivaid
töövahendeid ja -võtteid
väetab marjakultuure vastavalt väetusplaanile (aeg, koht, kasutusjuhendist tulenev väetise
külvinorm), viljelusviisile sobilike väetistega, järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
kaitseb taimi ebasoodsate ilmastikumõjude, loomade ja lindude eest, kasutades asjakohaseid
abivahendeid
teeb õigusaktidega sätestatud nõuetest lähtudes taimekaitsetöid, kasutades viljelusviisile sobivaid
tõrjevahendeid ja -meetodeid, järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid
hindab marjade küpsusastet ning teeb marjade valikulist ja laus-saagikoristust nii käsitsi kui
mehhaniseeritult vastavalt tööülesandele
sorteerib saagi, lähtudes etteantud kvaliteedinõuetest (kvaliteediklassid)
pakendab ja märgistab saagi või toodangu vastavalt etteantud nõuetele
iseloomustab marjakultuuride erinevaid hoiustamise ja säilitamise viise ja võimalusi sh hoidlate
tüüpe, arvestades liigispetsiifilisi säilitustingimusi
kogub kokku tekkinud biojäätmed ning korraldab nende taaskasutamise (sh kompostib) või
kõrvaldamise
planeerib tööjõuvajaduse, enda ja kaastöötajate tööde mahu, tegevuste järjekorra ja tööülesande
täitmiseks kuluva aja, lähtudes tööülesandest ja tootmismahust
peab kinni tähtaegadest ja viljelusviisile vastavast agrotehnoloogiast, järgides etteantud juhiseid
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, valides sobiva käitumis- ja
väljendusviisi
juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke juhtnööre ja asjakohast
tagasisidet
järgib tööülesannete täitmisel keskkonna- ja tööohutusenõudeid ning jälgib nende täitmist oma
vastutusalas
analüüsib enda tegevuse tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) ja hindab, mida
edaspidi paremini teha või muuta oma tegevuses
6. Puuviljakasvatus 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab viljelusviisile vastavad agrotehnoloogilised võtted viljapuude kasvatamiseks ja
hooldamiseks kogu tootmistsükli ulatuses ning on võimeline juhendama kaastöötajaid tööülesannete täitmisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab süsteemset ülevaadet eristab viljapuid puu kasvukuju, viljade, võrsete ja lehtede alusel
väikeaias ja tootmise eesmärgil võrdleb tootmise eesmärgil ja väikeaias kasvatamiseks sobivate seeme- ja luuviljaliste viljapuude
kasvatatavatest viljapuudest, nende sordirühmi, kasutades erialaseid teabematerjale
kasvutingimustest ning eesti- ja selgitab puuviljakultuuride agrotehnoloogia erinevusi tava- ja maheviljeluses, kasutades erialast
ladinakeelsetest taimenimetustest terminoloogiat
iseloomustab viljapuude ehitust ja elutegevuse muutumist lähtudes aastaaegade vaheldumisest
2) paljundab liigi eripärast lähtudes
kasutab korrektselt erinevate viljapuude eesti- ja ladinakeelseid teaduslikke taimenimetusi liigi
erinevaid viljapuid generatiivselt või
tasandil
vegetatiivselt, kasutades
iseloomustab erinevate seemne ja luuviljaliste viljapuude kasvutingimusi ja saagikust mõjutavaid
asjakohaseid töövahendeid ja -
tegureid, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat
võtteid
kasutab erialase teabe leidmisel nii paberkandjal kui digitehnoloogial põhinevaid teabeallikaid ja
3) valmistab ette kasvukoha ja rajab andmebaase
viljapuude istandiku, arvestades planeerib tööjõuvajaduse, enda ja kaastöötajate tööde mahu, tegevuste järjekorra ja tööülesande
viljelusviisi, mullastikutüüpi ja täitmiseks kuluva aja, lähtudes tööülesandest ja tootmismahust
tööülesannet kogub taimedelt paljundamiseks sobiva materjali kvaliteetsete istikuste saamiseks, kasutades
4) hooldab viljapuid nende asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
kasvukohas, lähtudes liigi hindab visuaalselt paljundusmaterjali kvaliteeti, lähtudes paljundusmaterjalile esitatavatest
kasvutingimustest ning nõuetest
viljelusviisist paljundab viljapuid seemnetega lähtudes liigi eripärast, kasutades sobivaid töövahendeid ja -
võtteid
5) koristab saagi ja korraldab selle
säilitamise arvestades puuvilja paljundab viljapuid vegetatiivselt (pistoksad, võrsed) lähtudes liigi eripärast, kasutades sobivaid
eripärast tulenevaid nõudeid töövahendeid ja -võtteid
kavandab tegevused tööülesande täitmiseks, lähtudes mulla lõimisest, happesusest, kasvatatava
6) töötab vastutustundlikult, järgides viljapuu kasvutingimustest
töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ja arvestab planeeritavast tootmismahust lähtudes vajalike materjalide (kasvupinnas, väetised jm)
juhendab oma pädevuse piires kogused, kasutades erinevaid teabeallikaid
kaastöötajaid
valib ja valmistab ette töövahendid (nii käsitööriistad kui masinad), lähtudes planeeritavast
tegevusest ja tootmismahust
teeb vajalikud maaharimistööd taimede kasukoha ettevalmistamiseks, arvestades viljelusviisi ja
tööülesannet
parandab kasvukoha mullaanalüüsist lähtuvalt mulla omadusi väetamise või huumusrikka pinnase
lisamisega, tagades kasvupinnase piisava viljakuse
valmistab ette taimede kasvukoha, arvestades töökirjeldust, olemasolevat pinnast, viljelusviisi,
istutatavaid puuviljakultuure, kasutades sobivaid töövahendeid (nii käsitööriistad kui masinad) ja -
võtteid
valib olemasolevast istutusmaterjalist sobiliku taimed ja istutab nad kasvukohale, kasutades
sobilikke tööriistu ja arvestades agrotehnoloogia nõudeid
kastab ja toestab istikuid arvestades taime liiki, istiku tüüpi ja suurust
teeb viljapuu liigist lähtuvalt istutusjärgse tagasilõikuse (harvendab, kärbib) kasutades
ergonoomilisi töövõtteid
multšib istikuid orgaanilise- või tehismaterjaliga käsitsi või kasutades sobivaid mehhanisme,
arvestades taimede kasvutingimusi ja mullapinna seisundit
kavandab hooldustegevused (toestamine, kastmine, väetamine umbrohutõrje jms) hinnates
visuaalselt viljapuude seisukorda kasvukohas
kastab viljapuid kasutades kastmissüsteeme, tagades kultuurile sobiva kasvupinnase niiskustaseme
teeb mullaharimis- ja niitmistöid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
lõikab ja kujundab viljapuid vastavalt agrotehnoloogia nõuetele, kasutades selleks sobivaid
töövahendeid ja -võtteid
väetab viljapuid vastavalt väetusplaanile viljelusviisile sobilike väetistega, järgides töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid
kaitseb taimi ebasoodsate ilmastikumõjude, loomade ja lindude eest, kasutades asjakohaseid
abivahendeid
teeb õigusaktidega sätestatud nõuetest lähtudes taimekaitsetöid, kasutades viljelusviisile sobivaid
tõrjevahendeid ja -meetodeid, järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid
hindab visuaalselt puuviljade küpsusastet ja vastavust kvaliteedinõuetele
teeb viljade valikulist ja laus-saagikoristust nii käsitsi kui mehhaniseeritult vastavalt tööülesandele
sorteerib saagi, lähtudes tööülesandes toodud kvaliteedinõuetest (kvaliteediklassid)
pakendab ja märgistab saagi või toodangu vastavalt etteantud nõuetele
iseloomustab puuviljade erinevaid hoiustamise ja säilitamise viise ja võimalusi sh hoidlate tüüpe,
arvestades liigispetsiifilisi säilitustingimusi
peab kinni tähtaegadest ja viljelusviisile vastavast agrotehnoloogiast, järgides etteantud juhiseid
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, valides sobiva käitumis- ja
väljendusviisi
juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke juhtnööre ja asjakohast
tagasisidet
järgib keskkonna- ja tööohutusenõudeid ning jälgib nende täitmist oma vastutusalas
analüüsib enda tegevuse tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) ja hindab, mida
edaspidi paremini teha või muuta oma tegevuses
7. Dekoratiivsete puittaimede kasvatamine ja hooldamine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paljundab ja kasvatab Eestis enamlevinud dekoratiivseid puittaimi (leht- ja okaspuud, põõsad,
puhmikud ja (pool)puitunud varrega ronitaimed), järgides agrotehnoloogia-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ning on võimeline juhendama
kaastöötajaid tööülesannete täitmisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab süsteemset ülevaadet Eestis määrab perekonna ja liigi tasandil okaspuid, lehtpuid, põõsaid ja puhmikuid, morfoloogiliste
tunnuste (sh võrseid, viljad, seemned) alusel
enamlevinud puittaimedest, nende
määrab (pool)puitunud varrega ronitaimi morfoloogiliste tunnuste alusel
kasvutingimustest ning eesti- ja
kasutab korrektselt dekoratiivsete puittaimede eesti- ja ladinakeelseid taimenimetusi
ladinakeelsetest taimenimetustest
kasutab erialase teabe leidmisel nii paberkandjal kui digitehnoloogial põhinevaid teabeallikaid ja
2) paljundab vegetatiivselt ja andmebaase
generatiivselt dekoratiivseid määratleb tööde järjekorra, materjalide ja töövahendite vajaduse arvestades puittaime
puittaimi ja kasvatab nende istikuid, liigispetsiifilisi kasvutingimusi ja argotehnoloogia nõudeid
arvestades taimeliigi eripära ja
planeerib tööjõuvajaduse, enda ja kaastöötajate tööde mahu, tegevuste järjekorra ja tööülesande
agrotehnoloogia nõudeid
täitmiseks kuluva aja, lähtudes tööülesandest ja tootmismahust
3) valmistab puittaimede istikud ette varub puittaimede seemneid, pookeoksi ja pistoksi arvestades aastaaega ning konkreetsete liikide
kasvukohale istutamiseks või tootmisvajadust
müügiks, kasutades sobivaid valmistab ette istikute kasvatamiseks sobiva peenra, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -
töövahendeid ja -võtteid võtteid
4) istutab dekoratiivsed puittaimed poogib (silmastab, oksastab) puittaimi, arvestades sobiva meetodi valikul taime bioloogilisi
ettevalmistatud kasvukohale iseärasusi ja aastaaega
arvestades agrotehnoloogia nõudeid sorteerib istikud vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele, hinnates visuaalselt nende kvaliteeti
(istutussügavus, kaugus jms) ning külvab puittaimede seemned ettevalmistatud kasvupinnasele, rakendades erinevaid töövõtteid ja
kasutades sobivaid töövahendeid ja - taimeliigile sobivat agrotehnoloogiat
võtteid lõikab, kogub ja istutab haljaspistikuid ning talipistikuid õigesti ettevalmistatud kasvupinnasele,
kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
5) hooldab dekoratiivseid puittaimi
hooldab külve, poogendeid ning juurduma pandud pistoksi, lähtudes aastaajast,
kasvukohas arvestades liigi- ja
ilmastikutingimustest ning visuaalselt määratud väetamistarbest
sordispetsiifilisi nõudeid
koolitab seemikuid või juurdunud pistoksi kasvatuspeenrale, kasutades õigeid töövõtteid
6) töötab vastutustundlikult, järgides istutab puuistikuid ümber ühest koolist teise, tehes ümberistutamise käigus neile vajalikku
töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ja juurehooldust
juhendab oma pädevuse piires hooldab koole, kastes ja väetades neid ning tehes umbrohutõrjet vastavalt vajadusele.
kaastöötajaid kujundab istikute võra saavutamaks vajalikud kvalitatiivsed parameetrid
kasutab asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid ning järgib töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
sorteerib puittaimi kvaliteedi ning liigi järg juhindudes kehtivatest õigusaktidest
kaevab puittaimede istikuid välja ning lõikab vajadusel tagasi nende juuri ja oksi tagades
võimalikult vähe vigastusi
märgistab istikuid korrektselt ning pakendab need tööülesandest lähtudes, kasutades sobivaid
materjale, töövahendeid ja -võtteid
kavandab puittaimede kasvukoha arvestades agrotehnoloogia nõudeid
teeb vajalikud eeltööd puittaimede istutamiseks kasvukohale (maapinna ettevalmistamine, mulla
parandamine, väetamine, umbrohutõrje, niisutamine jms), kasutades sobivaid töövahendeid ja -
võtteid
valmistab ette istikud ning istutab need ettevalmistatud istutusalale (aed, haljasala), arvestades
puittaime liigile omast istutussügavust ja kaugust üksteisest
toestab taimi nõuetekohaselt ning valmistab vajadusel kastmiskraavi/valli, kasutades sobivaid
töövahendeid ja -võtteid
multšib istutatud puittaimi käsitsi kui masinaga, tagamaks taimede kasvuks vajalik mullapinna
niiskustase
teeb puittaime esmase istutusjärgse võrakujunduse kasvukohal, kasutades sobivaid töövahendeid
ja -võtteid
hindab taimede seisukorda ja teeb taimekahjustajast lähtuvalt taimekaitsetöid, kasutades sobivaid
tõrjevahendeid ja -meetmeid ning järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid
tagab puittaimede kasvamiseks optimaalse niiskusrežiimi kasutades sobivaid sh automatiseeritud
kastmissüsteeme ja töövõtteid
väetab taimi, valides sobiva toiteelemendi ja selle koguse lähtuvalt taime seisukorrast ja aastaajast
jälgib puittaimedele paigaldatud toestuse seisukorda ning vajadusel korrigeerib seda
peab kinni tähtaegadest ja viljelusviisile vastavast agrotehnoloogiast, järgides etteantud juhiseid
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, valides sobiva käitumis- ja
väljendusviisi
juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke juhtnööre ja asjakohast
tagasisidet
järgib töötamisel keskkonna- ja tööohutusenõudeid ning jälgib nende täitmist oma vastutusalas
analüüsib enda tegevuse tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) ja hindab, mida
edaspidi paremini teha või muuta oma tegevuses
8. Dekoratiivsete rohttaimede kasvatamine avamaal 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paljundab ja kasvatab dekoratiivseid rohttaimi (ühe ja mitmeaastased õistaimed, ilukõrrelised,
aiasõnajalad ja veetaimed, pool- ja kääbuspõõsad ning mitmesugused padjandtaimed), järgides agrotehnoloogilisi nõudeid ning juhendab
erinevate tööülesannete täitmisel kaastöötajaid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb avamaal kasvatatavaid
leht- ja õisdekoratiivseid rohtseid
taimi nende kasvutingimusi ning klassifitseerib õis- ja lehtdekoratiivseid rohttaimi nende eluea, kasvukuju valgus- ja veenõudluse,
eesti ja ladinakeelseid nimetusi külmakindluse ja kasvamiseks vajaliku mulla omaduste järgi, kasutades erinevaid erialaseid
2) paljundab ja kasvatab ette leht- ja teabeallikaid
õisdekoratiivsete rohttaimede määrab morfoloogiliste tunnuste alusel ühe- ja mitmeaastased õistaimi perekonna ja liigi tasandil
istikuid lähtudes taimekultuurist määrab ilukõrrelisi, aiasõnajalgu ja veetaimi vegetatiivosade ja/või õite järgi
(lilled, ilukõrrelised, aiasõnajalad kasutab korrektselt ja kontekstikohaselt leht- ja õisdekoratiivsete rohtsete taimede eesti- ja
ja veetaimed, pool- ja ladinakeelseid taimenimetusi
kääbuspõõsad ning kasutab erialase teabe leidmisel nii paberkandjal kui digitehnoloogial põhinevaid teabeallikaid ja
andmebaase
mitmesugused padjandtaimed) ja
kavandab taimeliigile sobiva kasvukoha, arvestades tema kasvutingimusi ja tööülesannet
tootmise eesmärgist
valib taimeliigist lähtudes taimede kasvatamiseks sobiva substraadi (kasvupinnase), materjalid
3) hooldab tööülesandest ja taimede (väetised, kasvustimulaatorid) ja agrotehnoloogia
liigispetsiifilistest nõuetest määratleb tööülesandest lähtudes tööde järjekorra, materjalide ja töövahendite vajaduse, arvestades
lähtudes õis- ja lehtdekoratiivseid agrotehnoloogiat
taimi kasvukohas, tagades nende paljundab leht- ja õisdekoratiivseid rohtseid taimi generatiivselt, kasutades asjakohaseid
esteetilise välimuse töövahendeid ja võtteid, arvestades paljundamiseks sobivat aega, – tingimusi ja –viise
4) valmistab taimed ette paljundab leht- ja õisdekoratiivseid rohttaimi vegetatiivselt (pookimine, pistikute, juurevõsude ja
turustamiseks, kasutades sobivaid võrsikutega paljundamine), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja võtteid, arvestades paljundamise
töövahendeid ja -võtteid aega, – tingimusi ja –viise
hindab visuaalselt paljundus- ja istutusmaterjali sh ajatatavate aiakultuuride kvaliteeti
5) töötab vastutustundlikult,
kasvatab rohttaimede istikuid, lähtudes taimeliigi kasvutingimustest ja agrotehnoloogiast
järgides töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid ja valmistab ette külvipeenra kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
juhendab oma pädevuse piires istutab dekoratiivsed rohttaimed ettevalmistatud kasvukohale arvestades taimeliigile sobivat
kaastöötajaid agrotehnoloogiat ja tööülesannet
kobestab ja rohib istutusala, tagades puhta mullapinna või multši
kastab ja väetab taimi arvestades taimeliigi kasvutingimusi
tuvastab kahjustuspildist lähtudes taime kahjustajad (haigused, kahjurid) ning teeb taimekaitsetöid
lähtudes vajadusest, järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid
korraldab umbrohutõrje, arvestades taimeliigi eripära ja töö mahtu, kasutades sobivaid võtteid ja
vahendeid
kujundab ja toestab taimi tagades nende vastavuse tööülesandes esitatud kvaliteedinõuetele, lähtudes
liigi eripärast ja kasvutingimustest
koristab ja sorteerib toodangu lähtudes etteantud kvaliteedinõuetest ja -klassidest
valmistab dekoratiivsed rohttaimed ette müügiks (pakendab, markeerib, komplekteerib, ladustab),
lähtudes taimeliigi eripärast
planeerib tööjõuvajaduse, enda ja kaastöötajate tööde mahu, tegevuste järjekorra ja tööülesande
täitmiseks kuluva aja dekoratiivtaimede kasvatamiseks katmikalal, lähtudes tööülesandest
peab kinni tähtaegadest ja viljelusviisile vastavast agrotehnoloogiast, järgides etteantud juhiseid
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, valides sobiva käitumis- ja
väljendusviisi
juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke juhtnööre ja asjakohast
tagasisidet
järgib töötamisel keskkonna- ja tööohutusenõudeid ning jälgib nende täitmist oma vastutusalas
analüüsib enda tegevuse tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) ja hindab, mida edaspidi
paremini teha või muuta oma tegevuses
9. Dekoratiivtaimede kasvatamine katmikalal 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paljundab ja kasvatab dekoratiivtaimi (toataimed, hooaja potikultuurid ja lõikematerjal) katmikalal,
rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid ning sobivat agrotehnoloogiat kogu tootmistsükli ulatuses.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab süsteemset ülevaadet iseloomustab dekoratiivtaimede kasvatamiseks sobilikke katmikala eritüüpe (nt.
katmikalal kasvatatavatest õis- ja tootmiskasvuhooned, talveaiad, aatriumid jm).
lehtdekoratiivsetest taimedest kirjeldab dekoratiivtaimede kasvatamiseks sobilike klimaatiliste tingimuste loomise võimalusi
nende kasvutingimustest ning katmikalal kliimavöötmetest lähtuvalt (nt. troopika, subtroopika, parasvöötme, kõrbe jt).
taimede eesti- ja ladinakeelseid analüüsib erinevate klimaatiliste tingimuste sarnasusi ja erinevusi, väljendudes selgelt ja
nimetustest kontekstikohaselt.
tunneb ära katmikalal kasvatatavaid dekoratiivtaimi morfoloogiliste tunnuste alusel
2) on kursis tehnoloogiliste
kasutab korrektselt ja kontekstikohaselt katmikalal kasvavate dekoratiivtaimede eesti- ja
võimalustega erinevate taimede
ladinakeelseid nimetusi
kasvuks vajalike klimaatiliste seostab katmikalal kasvatatavate dekoratiivtaimede morfoloogilisi tunnuseid ja fenoloogiat taimede
tingimuste loomiseks katmikalal kasvutingimustega looduslikul päritolumaal
3) paljundab katmikalal kirjeldab katmikalal kasvatatavate dekoratiivtaimede morfoloogilisi tunnuseid ja fenoloogiat,
kasvatatavaid dekoratiivtaimi lähtudes taimede looduslikust päritolumaast ning sellega seotud keskkonnatingimustest.
kasutades taimeliigi eripärast liigitab katmikalal kasvatatavaid dekoratiivtaimi kasvutingimuste alusel (nt temperatuur, valgus,
lähtuvaid meetodeid ja võtteid kastmine, väetamine) arvestades aasta-ajalisi iseärasusi
valib paljundusvõtte, lähtudes liigispetsiifikast ja paljundamise eesmärgist
4) istutab ja hooldab tööülesandest
lähtudes õis- ja lehtdekoratiivseid valib liigi eripärast lähtudes optimaalse paljundusmeetodi
taimi katmikalal tagades neile paljundab katmikalal kasvatatavaid dekoratiivtaimi generatiivselt ja vegetatiivselt, lähtudes
nõuetekohased kasvutingimused paljundusmaterjali kogusest ning kvaliteedist
hooldab paljundatud taimmaterjali tagades neile nõuetekohased kasvutingimused
5) valmistab ette toodangu planeerib kasvupinna suuruse ja mahu, seemnematerjali, lähtudes taimmaterjali kasvutingimustest
turustamiseks, kasutades sobivaid (taimede asetus kasvukohas, taimede kasvatamiseks sobiv tihedus, sisekliima nõuded jms)
töövahendeid ja -võtteid planeerib tööjõuvajaduse, enda ja kaastöötajate tööde mahu, tegevuste järjekorra ja tööülesande
6) töötab vastutustundlikult, täitmiseks kuluva aja dekoratiivtaimede kasvatamiseks katmikalal, lähtudes tööülesandest
järgides töö- ja koostab digivahendite abil tootmis- ja tööplaani, arvestades materjalide mahtusid, tööjõu vajadust ja
keskkonnaohutusnõudeid ja tööaega
juhendab oma pädevuse piires kastab taimi, kasutades sobivaid meetodeid ja töövahendeid (tõus-mõõn meetod, pealt kastmine,
kaastöötajaid altkastmine, piserdamine jms) tagades nende kasvuks sobiva niiskustasakaalu
väetab taimi kasutades sobivaid väetisesegusid ja -viise (orgaaniline, pulgad, graanulväetis jms).
istutab taimed ümber valides liigispetsiifikast lähtuva poti ja kasvupinnase
puhastab taimi lähtudes liigispetsiifikast ja morfoloogiast, kasutades sobivaid meetodeid ja
töövahendeid
kujundab ja toestab taimi tagades nende vastavuse tööülesandes esitatud kvaliteedinõuetele, lähtudes
liigi eripärast ja kasvutingimustest
määrab kahjuri või kahjustuspildi alusel dekoratiivsete katmikalataimede kahjustajaid (haigused ja
kahjurid) ning kavandab edasised tegevused
valib sobivad tõrjemeetmed ning teeb taimekaitsetöid, järgides keskkonna – ja tööohutusnõudeid
iseloomustab taimekahjustajate bioloogilise tõrje võimalusi, kasutades erialast teabekirjandust
koristab toodangu ja sorteerib selle, lähtudes etteantud kvaliteedinõuetest ja -klassidest
valmistab toodangu müügiks ette (pakendab, markeerib, komplekteerib, ladustab), lähtudes taimeliigi
eripärast ning etteantud nõuetest
peab kinni tähtaegadest ja viljelusviisile vastavast agrotehnoloogiast, järgides etteantud juhiseid
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, valides sobiva käitumis- ja
väljendusviisi
juhendab kaastöötajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke juhtnööre ja asjakohast
tagasisidet
järgib töötamisel keskkonna- ja tööohutusenõudeid ning jälgib nende täitmist oma vastutusalas
analüüsib enda tegevuse tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) ja hindab, mida edaspidi
paremini teha või muuta oma tegevuses
10 Praktika 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab erialaõppes omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töötades aianduse
erinevates valdkondades taimekasvatusega tegelevates ettevõtetes, rakendades viljelusviisile vastavat agrotehnoloogiat nii väike - kui
suurtootmise tingimustes
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kasutab valdkonnaspetsiifilisi koostab agrotehnoloogilise plaani vastavalt kasvatatavatele kultuuridele ja põhjendab oma otsuseid
teadmisi ja oskusi tööde vastavalt plaanile koostab külvikorra, lähtudes tingimustest ning planeerib kasutatavate materjalide
planeerimisel arvestades mahud, töövahendid ja arvestab kuluva tööaja
agrotehnoloogiat arvestab tegevuste kavandamisel ja tööülesannete täitmisel ettevõtte töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades
sätestatut
2) täidab põhilisi tööülesandeid
erinevates aianduse osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt
valdkondades nii avamaal kui kavandab ja valmistab ette taimede kasvukoha arvestades aiakultuuri eripära, tööülesannet ja viljelusviisi
katmikalal vastavalt valib olemasolevast istutusmaterjalist sobiliku taimed ja istutab kasvukohale, kasutades sobilikke
viljelusviisile, kasutades töövahendeid ja arvestades agrotehnoloogia nõudeid
sobivaid töövahendeid ja oskab teha külve vastavalt külvinormile ja -viisile, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
ergonoomilisi töövõtteid pikeerib ja istutab aiakultuure käsitsi või istutusmasinaga vastavalt istutusskeemile
3) järgib töötamisel töö- ja paljundab tööülesandest lähtudes taimmaterjali ja kasvatab istikuid nii katmikkalal kui avamaal, kasutades
keskkonnaohutuse nõudeid tööülesandest viljelusviisile sobivat argotehnoloogiat
määrab aiakultuuride hooldustööde vajaduse, lähtudes aiakultuuride, sh ajatusmaterjali liigitusest,
4) analüüsib enda toimetulekut omadustest ja hooldusnõuetest
erinevate tööülesannete hooldab aiakultuure, lähtudes viljelusviisist, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
täitmisel hinnates arendamist kaitseb aiakultuure ebasoodsate mõjude eest, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid, ja -võtteid
vajavaid oskusi
koristab saagi ja valmistab selle ette turustamiseks, arvestades aiakultuuri eripära ning kasutades sobivaid
töövahendeid ja -võtteid
kasutab materjale ja töövahendeid heaperemehelikult ja säästlikult
käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale
peab kinni tähtaegadest ja aiakultuurile sobivast agrotehnoloogiast
töötab eesmärgipäraselt, kasutades oma tööaega efektiivselt
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ja kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
analüüsib enda tegevuse tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) ja hindab, mida edaspidi
paremini teha või muuta oma tegevuses
töötab individuaalselt ja/või meeskonnaliikmena tulemuslikult, kasutades sobivaid töövahendeid ja
ergonoomilisi töövõtteid
Lisa 4
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 35 „Aianduserialade riiklik
õppekava“ lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Maastikuehitaja eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti
kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Maastikuehitaja alusteadmised 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet maastikuehitaja kutsest, töö eripärast ning sellega seonduvatest töö- ja
keskkonnaohutuse nõuetest ja oskab tegutseda tööõnnetuse korral.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab maastikuehitaja kutse iseloomustab maastikuehitaja kutset ja toob näiteid kutsetasemete erinevuste kohta kasutades
olemust ja maastikuehituslike kutsestandardite registrit
tööde mitmekesisust leiab iseseisvalt vajalikku, õppe- ja praktikakorraldusega seonduvat teavet eriala õppekavast ning info-
2) tunneb maastikuehitaja töös ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest
kasutatavate jooniste mõistab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid õigusi, kohustusi ja võimalusi
koostamise, vormistamise osaleb õppekäikudel eriala ettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate maastikuehituslike
põhimõtteid ulatuses, mis on tööde mitmekesisusest
vajalik edasiste tööülesannete omab ülevaadet maastikuehituslike tööde tegemist reguleerivatest normdokumentidest
täitmiseks selgitab eskiisi, detaili- või istutusjoonise, krundi alusplaani, maastikuarhitektuurilise projekti ja
3) mõistab tööandja ja töötaja haljastusprojekti erinevusi ja kasutusala, väljendudes korrektses eesti keeles
õigusi ja kohustusi tervisele
joonestab etteantud objekti detaili ristprojektsioonis järgides mõõtkava, kasutades asjakohaseid
ja keskkonnale ohutu kujutamisvõtteid ja tähistusi
töökeskkonna tagamisel ja
kujutab erinevate maastikuehituslike objektide vaateid ja lõikeid ning mõõtmestab need nõuetekohaselt
oskab tegutseda
õnnetusjuhtumi korral selgitab välja etteantud joonistelt (detaili-, istutusjoonis, haljastusprojekt) edasiseks tööks vajaliku info
(objekti kuju, mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid, taimed)
1
4) oskab kasutada peamisi visandab maastikuehitusliku objekti eskiisi valides kujutamisvõtted ja tähistused, mis tagavad edasiseks
arvutirakendusi ning interneti tööks vajaliku info
võimalusi nii isiklikel kui visandab lähtuvalt tööülesandest iseseisvalt geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi
tööalastel eesmärkidel joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate, järgides mõõtkava
mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt
iseloomustab aiandus- ja haljastusjäätmete keskkonnahoidliku käitlemise võimalusi orgaanilise aineringe
tagamiseks arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
selgitab keskkonnakaitse üldisi põhimõtteid ja toob näiteid seostest õpitava erialaga, väljendudes nii
suuliselt kui kirjalikult selgelt ja kontekstikohaselt
selgitab tööga kaasnevaid põhilisi ohutegureid töötaja tervisele ja looduskeskkonnale ning toob näiteid
nende vältimise võimalustest
iseloomustab tööga kaasnevaid peamisi riske ja nende ennetamise võimalusi
toob näiteid töökultuuri mõjust maastikuehituslike tööde kvaliteedile
annab ülevaate isikukaitsevahenditest ja põhjendab nende kasutamise vajadust maastikuehitaja töös
koostab rühmatööna maastikuehitusliku objekti jäätmete tekke, liigituse ja käitluse analüüsi
toob näiteid maastikuehituslikel töödel kasutatavate kemikaalide (väetised, taimekaitse- ja
umbrohutõrjevahendid, immutus- ja viimistlusmaterjalid) tervistkahjustavast mõjust ja selgitab nende
vältimise võimalusi
selgitab esmaabi olemust ja üldpõhimõtted õnnetusolukorra hindamisele, õnnetusolukorras
tegutsemisele (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumisel
selgitab kannatanu seisundi hindamise ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh
esmaabiandja enda ohutuse tagamist, lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (verejooksu peatamine, šokis
kannatanu abistamine, elustamisvõtted), asjatundliku abi saabumiseni
põhjendab oma seisukohti, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja kontekstikohaselt
kasutab tööks vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui digitehnoloogial põhinevaid teabeallikaid
otsib, kogub ja töötleb teavet ning hindab kasutatava teabe usaldusväärsust ja tõesust
kasutab erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendeid tööks vajalike andmete töötlemisel,
salvestamisel ja edastamisel
2. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
2
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab oma õpitee, arvestades analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
isiklikke, sotsiaalseid ja suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
tööalaseid võimalusi ning sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
piiranguid koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, erinevate keskkonnateguritega
tööandja ja organisatsiooni selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
väljakutseid, probleeme ja kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
võimalusi selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
3) kavandab omapoolse panuse
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
väärtuste loomisel enda ja teiste
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
jaoks kultuurilises, sotsiaalses
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
ja/või rahalises tähenduses
võimalused
4) mõistab enda vastutust oma
tööalase karjääri kujundamisel analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
ning on motiveeritud ennast kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
arendama kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
3. Muru rajamine ja hooldamine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused esteetiliselt kauni muru rajamiseks, arvestades töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb haljastuses muru eristab eesti- ja ladinakeelsete taimenimede ning morfoloogiliste tunnuste alusel haljastuses muru
rajamiseks kasutatavaid taimi ja rajamiseks kasutatavaid (hein)taimi ja enamlevinud murus kasvavaid umbrohtusid etteantud nimekirja
nende kasvutingimusi ulatuses
2) valmistab nõuetekohaselt ette võrdleb haljastuses kasutatavaid murusegusid kasutatavate taimede koostise, seemnete idanemisaja,
muru kasvualuse, kasutades külvinormi ja taimede hilisema niitmiskõrguse järgi, kasutades korrektselt erialast terminoloogiat
sobivaid materjale ja kasutab digitehnoloogia võimalusi sh erinevaid andmebaase tööks vajaliku teabe leidmiseks
töövahendeid selgitab kuni 45 kraadiste nõlvade toestamise põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat ja
3) rajab muru külvi teel või teabematerjale
paigaldab siirdemuru, kasutades kavandab tööülesandest lähtuvalt enda ja töögrupi tegevused, lähtudes haljastusprojektist, projektijuhi
selleks sobilikke töövahendeid ja juhistest, töögraafikust ja olukorrast objektil
-võtteid arvutab ja tellib rajatava murupinna mõõtmetest lähtudes materjalide (kasvupinnas, muruseemned,
väetis) vajalikud kogused, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju
3
4) töötab iseseisvalt ja meeskonnas valib muru külvamiseks etteantud seemnesegudest kasvukohale ja kasutusotstarbele sobivaima,
eesmärgipäraselt ja põhjendades oma valikut
vastutustundlikult rajab projektist lähtudes muru kasvualuse ja kujundab vajalikud kalded liigniiskuse ärajuhtimiseks,
5) järgib töötamisel töö- ja kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja -võtteid
keskkonnaohutusnõudeid teeb umbrohutõrjet (sh keemilist umbrohutõrjet), järgides keskkonnaohutusnõudeid ja kasutades
6) hindab ja analüüsib töö sobivaid tõrjevahendeid ja -võtteid
tulemuslikkust muru rajamisel valmistab ette külvipinna ja külvab vastavalt külvinormile muruseemned nii käsitsi kui külvikuga,
tagades külvi ühtlase jaotuse maapinnal
rehitseb külvatud seemned mulda ja rullib pinnase, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
paigaldab ettevalmistatud kasvualusele siirdemuru, kasutades sobilikke töövahendeid ja ergonoomilisi
töövõtteid
kastab rajatud murukülvi või siirdemuru kogu murupinna ulatuses, tagades maapinna ühtlase niiskumise
nõutud sügavuseni
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja erialast
oskussõnavara kasutades
järgib töötamisel töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber
töötab meeskonna liikmena eesmärgipäraselt ja vastutab tööülesannete nõuetekohase täitmise eest
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku, sorteerib ja ladustab nõuetekohaselt tööprotsessis tekkinud jäätmed, arvestades töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) muru rajamisel ja
hindab, mida edaspidi paremini teha või muuta oma tegevuses
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt, kasutades
infotehnoloogiavahendeid
4. Istutusalade rajamine 23 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab haljastusprojekti (töökirjelduse) alusel rajada ja taimestada eri tüüpi istutusalasid, kasutades
selleks sobivaid materjale, tööriistu ja seadmeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb eritüüpi istutusalade eristab eesti- ja ladinakeelsete taimenimede ning morfoloogiliste tunnuste alusel aias ja haljasalal
rajamise põhimõtteid, kasvatatavaid taimi (sh umbrohud) etteantud nimekirja ulatuses
kasutatavaid taimi ja nende selgitab istutusalade rajamise põhimõtteid ja nõudeid erinevate taimede kasvukohale (kasvupinnas,
kasvutingimusi ilmastiku- ja valgustingimused jms), kasutades erialast terminoloogiat ja teabematerjale
4
2) rajab ja taimestab istutusala kasutab digitehnoloogia võimalusi sh erinevaid andmebaase informatsiooni leidmiseks taimede liigituse,
järgides haljastusprojekti, omaduste ja kasvunõuete kohta
kasutades sobivaid töövahendeid selgitab välja haljastuprojektilt edasiseks tööks vajaliku info (objekti kuju, mõõtmed, asukoht,
ja -võtteid kasutatavad materjalid)
3) istutab nõuetekohaselt suuri puid kavandab tööülesandest lähtuvalt enda ja töögrupi tegevused, lähtudes haljastusprojektist, projektijuhi
ja hooldab neid istutusjärgselt, juhistest, töögraafikust ja olukorrast objektil
arvestades taime liiki ja arvutab ja tellib materjalide vajalikud kogused, lähtudes haljastusprojektist (töökirjeldusest)
kasvutingimusi märgib maha istutusalad, nende kõrgused ning taimede kasvukohad, lähtudes haljastusprojektist
4) töötab iseseisvalt ja meeskonna (töökirjeldusest) ning kasutades sobivaid meetodeid, töövahendeid ja -võtteid
liikmena eesmärgipäraselt ja hindab kasvupinnase sobivust, määrates käepäraste vahenditega mulla lõimise ja happesuse, lisab
vastutustundlikult, arvestades vajadusel huumusrikast mulda
töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
valmistab ette taimede kasvualuse käsitsi või masinatega (mullafrees) arvestades projekti, olemasolevat
5) hindab ja analüüsib töö pinnast ja planeeritud taimede kasvunõudeid ning teeb vajadusel umbrohutõrjet
tulemuslikkust istutusalade
valib ja paigaldab istutusalale servamaterjalid ja geosünteedid, lähtudes haljastusprojektist
rajamisel ja taimestamisel
(töökirjeldustest), materjalide omadustest ja objekti eripärast
külvab aiakultuuride seemned vastavalt juhendile, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
istutab, kastab ja toestab taimed (sh põõsad), lähtudes haljastusprojektist (töökirjeldusest), arvestades
istiku tüüpi, suurust, taime liiki ja kasvunõudeid, vajadusel
rajab puude istutamiseks tugevdatud kasvualuse ja paigaldab kastmissüsteemi, lähtudes projektist, istiku
tüübist ja suurusest, kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid
istutab ja toestab suurekasvulised puud, arvestades istiku liiki, suurust, võra ja juurestiku tüüpi,
kasvukoha-, ilmastiku- ja mullastikutingimusi ja kasvualuseid
teeb sõltuvalt taimeliigist puittaimede istutusjärgse tagasilõikuse (nt hekitaimed), kasutades sobivaid
töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid
laotab pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud istutusalale ühtlase kihina multši,
kasutades haljastusprojektiga ettenähtud materjale, sobivaid töövahendeid ja -võtteid
hindab ja analüüsib töö vastavust projektile (tööjoonisele) ning töökultuuri tööprotsessi kestel
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja erialast
oskussõnavara kasutades
juhendab madalama tasemega maastikuehitajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke
suuniseid ja asjakohast tagasisidet
järgib töötamisel töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab tööülesannete nõuetekohase täitmise eest
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
5
kogub kokku, sorteerib ja ladustab nõuetekohaselt tööprotsessis tekkinud jäätmed, arvestades töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) istutusalade rajamisel
ja taimestamisel sh suurte puude istutamisel ning hindab, mida edaspidi paremini teha või muuta oma
tegevuses
koostab kokkuvõtte eneseanalüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt, kasutades
infotehnoloogiavahendeid
5. Sillutiste ja sõelmeteede rajamine 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rajab projekti (joonis, töökirjeldus) alusel erikujulisi tehis- ja looduskivist sillutisi (teed, platsid, trepid)
ning sõelmetest teekatendeid, järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab tööprotsessi ning valib eristab näidiste põhjal sillutiste rajamisel enamkasutatavaid looduslikke ja tehislikke kivimaterjale ja
materjalid ja töövahendid selgitab nende füüsikalistest omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi sillutiste rajamisel
lähtudes projektiga antud eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ja selgitab nende
tööülesandest omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi sillutiste ja sõelmeteede rajamisel
2) ehitab nõuetekohaselt sillutatava selgitab projektilt või etteantud jooniselt välja edasiseks tööks vajalikud lähteandmed (sillutatava ala
pinna aluspõhja, kasutades asukoht, mõõtmed, kasutatavad materjalid)
sobivaid materjale, töövahendeid arvutab ja tellib materjalide vajalikud kogused, lähtudes projektist (töökirjeldusest), arvestades
ja -võtteid materjalide tootja infot, paigaldusmustrit ja sillutatava ala suurust
3) paigaldab projektist lähtudes teeb vajalikud mõõdistustööd ja tähistab sillutatav ala, arvestades ka äärekivide ja- piirete paigaldamise
erinevat tüüpi sillutisi sh võimalusega, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
sõelmetest teekatendi, kasutades ladustab vajalikud materjalid, arvestades materjalide ja objekti eripära, kaitstes vajadusel olemasolevat
sobivaid materjale, töövahendeid taimestikku ja pinnast
ja -võtteid
kaevab aluse rajamiseks vajaliku süvendi ning paigaldab ja tihendab alus-, täite- ja tasanduskihid,
4) töötab meeskonna liikmena kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid
eesmärgipäraselt ja
paigaldab sillutatavale alale (tee, plats) äärise, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja -võtteid
vastutustundlikult, arvestades
töö- ja keskkonnaohutusnõudeid paigaldab ettevalmistatud aluspinnale sobiva fraktsiooniga sõelmed ja tihendab need, kasutades sobivaid
töövahendeid ja -võtteid
5) hindab ja analüüsib töö
tulemuslikkust sillutiste ja määrab sillutise paigaldamiseks esimese kivi asukoha ja laob projektis toodud paigaldusmustri kohaselt
sõelmeteede rajamisel sillutiskivid, kasutades sobilikke töö- ja isikukaitsevahendeid
täidab kivide vahelised vuugid ja tihendab sillutise pinna, kasutades sobivad töövahendeid ja -võtteid
ning vältides sillutiskivide pealispinna kahjustamist
6
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja erialast
terminoloogiat kasutades
juhendab madalama tasemega maastikuehitajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke
suuniseid ja asjakohast tagasisidet
järgib töötamisel töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku, sorteerib ja ladustab nõuetekohaselt tööprotsessis tekkinud jäätmed, arvestades töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) sillutiste ja
sõelmeteede rajamisel ja hindab, mida edaspidi paremini teha või muuta oma tegevuses
koostab kokkuvõtte eneseanalüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt, kasutades
infotehnoloogiavahendeid
6. Puitrajatiste ehitamine 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades nõuetekohaselt puitrajatisi (pergolad, terrassid,
võreseinad), järgides projekti, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet puitrajatiste eristab näidiste põhjal puitmaterjale (saematerjal, höövel- ja liimpuit) ja iseloomustab nende
(pergolad, terrassid, võreseinad) kasutusvõimalusi puitkonstruktsioonide ehitamisel, lähtudes puimaterjalide omadustest ja
konstruktsioonielementidest, standardmõõtudest
nende ehitamisel kasutatavatest selgitab välja etteantud tööülesande (projekt, tööjoonis, - kirjeldus) põhjal edasiseks tööks vajaliku info
materjalidest ja töövahenditest (rajatise asukoht, kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrgus, kasutatavad materjalid)
2) ehitab meeskonna liikmena kavandab enda ja töögrupi tegevused, lähtudes projektist, projektijuhi juhistest ja töögraafikust
projektist (töökirjeldusest) arvutab ja tellib projektist lähtudes materjalide vajalikud kogused (sh teisendab mõõtühikuid)
lähtudes puitrajatisi, kasutades rakendades matemaatikaalaseid teadmisi
sobivaid töövahendeid ja -võtteid korraldab puitliidete valmistamiseks ja rajatise ehitamiseks nõuetekohaselt töökoha, lähtudes töö- ja
3) töötab iseseisvalt ja meeskonna keskkonnaohutusnõuetest ning objekti eripärast
liikmena eesmärgipäraselt ja ladustab vajalikud materjalid, arvestades materjalide ja objekti eripära ning kaitstes vajadusel
vastutustundlikult olemasolevat taimestikku ja pinnast
4) järgib töötamisel töö- ja
valib puitrajatise ehitamiseks sobilikud materjalid, arvestades materjali kvaliteeti ja tööülesannet
keskkonnaohutusnõudeid
teeb vastavalt tööjoonistele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid
mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ja tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse
7
5) hindab ja analüüsib töö paigaldab rajatise vundamendi ja tugipostid, kasutades tööks sobilikke materjale, töövahendeid ja -
tulemuslikkust puitrajatiste võtteid, järgides tööohutusnõudeid
ehitamisel töötleb rajatise ehitamiseks vajalikud puitmaterjalid mõõtu vastavalt tööjoonistele, kasutades
ohutunõuete kohaselt elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu
loodib ja fikseerib alusele puitrajatise kandesõrestiku vastavalt tööjoonistele
kinnitab kandesõrestikule kattelaudise või -plaadistuse vastavalt tööjoonistele, kasutades sobivaid
töövahendeid ja -võtteid
viimistleb puitrajatised kasutades ohutult asjakohaseid viimistlusmaterjale, töövahendeid ja -võtteid
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja erialast
oskussõnavara kasutades
juhendab madalama tasemega maastikuehitajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke
suuniseid ja asjakohast tagasisidet
järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga
enda ümber
töötab töörühma liikmena eesmärgipäraselt, vastutades tööülesannete nõuetekohase täitmise eest
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku, sorteerib ja ladustab nõuetekohaselt tööprotsessis tekkinud jäätmed, arvestades töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
analüüsib enda tegevust ja töö tulemuslikkust puitrajatiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid
aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt, kasutades
infotehnoloogiavahendeid
7. Müüride ehitamine 14 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et ehitab projektis toodud nõuete kohaselt looduskividest ja tööstuslikult toodetud kivimaterjalist müüre
(tugimüür, kuivmüür), järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet müüride eristab ja nimetab näidiste põhjal ehitustöödel enim kasutatavaid looduslikke ja tehislikke kivimaterjale
ehitamisele seatud nõuetest, selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja kasutusala müüritöödel,
kasutatavatest materjalidest ja väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt
töövahenditest eristab müüritöödel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu ja tarvikuid ning
2) ehitab tööjoonisest lähtudes tunneb nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles
vundamendi ja laob müüri,
8
kasutades sobivaid töövahendeid selgitab välja projektilt (tööjooniselt) müüri ladumiseks vajaliku informatsiooni (mõõtmed,
ja -võtteid projekteeritud kõrgus, asukoht, kasutatavad materjalid, jms)
3) töötab eesmärgipäraselt kavandab lähtuvalt tööjoonisest tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid müüritöödeks
vastutustundlikult nii iseseisvalt arvutab ja tellib projektist (tööjoonisest) lähtudes vajaminevate materjalide kogused, rakendades
kui meeskonna liikmena pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju
4) järgib töötamisel töö- ja korraldab enne töö alustamist oma töökoha, tagades tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide olemasolu,
keskkonnaohutusnõudeid arvestades ohutusnõudeid ja objekti eripära
5) hindab ja analüüsib töö ladustab vajalikud materjalid, arvestades materjalide ja objekti eripära ning kaitstes vajadusel
tulemuslikkust müüride olemasolevat taimestikku ja pinnast
ehitamisel märgib loodusesse maha rajatava objekti asukoha, lähtudes tööülesandest ja kasutades sobivaid
meetodeid, töövahendeid ja võtteid
kaevab etteantud kõrgusmärgini kaeviku ning teeb projektist lähtuvalt müüri liiv- ja/või killustikaluse
sorteerib looduslikud kivid kuivmüüri ladumiseks, arvestades kivi suurust, kuju, kõvadust ning laob
lähtuvalt projektist eelsorteeritud kividest kuivmüüri
ehitab või paigaldab müüri vundamendi, arvestades projekti ja kasutades sobivaid töövahendeid ja -
võtteid
laob projekti või tööjoonise ja tootja paigaldusjuhendite järgi tugimüüri, kasutades sobilikke tööriistu ja
arvestades müüritööde tehnoloogiat
paigaldab müürile katteplaadid ja lisatarvikud, lähtudes projektist ja materjalide tootja
paigaldusjuhendistest
kasutab müüritöödel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid
täidab nõuetekohaselt võetud kohustusi ja saavutab tööeesmärgid määratud aja jooksul
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja erialast
oskussõnavara kasutades
juhendab madalama tasemega maastikuehitajaid oma pädevuse piires, andes õigeaegset vajalikke
suuniseid ja asjakohast tagasisidet
järgib töötamisel töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku, sorteerib ja ladustab nõuetekohaselt tööprotsessis tekkinud jäätmed, arvestades töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust (õnnestumised ja vajakajäämised) tugi- ja kuivmüüri
ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte eneseanalüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt, kasutades
infotehnoloogiavahendeid
9
8. Aedade ja haljasalade hooldamine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab hoolduskavast lähtudes väikeaedu, haljasalasid ja neil asuvaid rajatisi (sh sillutised, müürid,
trepid jms), et tagada nende esteetiline välimus ja tasakaalustatud areng.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) koostab aia või haljasala selgitab haljastatud avamaataimkattega alade (aiad, pargid, puiesteed, haljakud, elamurajoonide ja teede
hoolduskava, arvestades olukorda haljasalad, kalmistud) keskkonnakaitselist tähtsust, väljendudes selgelt ja kasutades oskussõnavara
objektil iseloomustab haljasalade liigitust ja nõudeid erineva hooldusintensiivsusega haljasalade hooldamisele,
2) hooldab meeskonna liikmena kasutades erialaseid teabeallikaid
väikeaedu, haljasalasid ja neil koostab aia või haljasala hoolduskava, määratledes taimestiku ja tehiselementide hoolduse eesmärgid,
asuvaid rajatisi hoolduskavast tehtavad tööd ja hooldussageduse, arvestades olukorda objektil
lähtudes vormistav hoolduskava nõuetekohaselt, kasutades digivahendeid ja rakendustarkvara
3) teeb aias ja haljasalal kavandab hooldustegevused ja planeerib tööaja, lähtudes hoolduskavast ja olukorrast objektil
umbrohutõrjet ja taimekaitsetöid, valib tööülesande täitmiseks sobivad töövahendid ja materjalid, arvestades tootjapoolseid
kasutades ohutult sobivaid kasutusjuhiseid, enne töö alustamist veendub töövahendite korrasolekus ja ohutuses
tõrjevahendeid ja -võtteid
teeb taimeliigist ja taimede seisukorrast lähtudes ilupuude ja -põõsaste ning viljapuude ja marjapõõsaste
4) töötab meeskonna liikmena
hooldus-, kujundus- ja noorenduslõikust, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
eesmärgipäraselt, järgides töö- ja
niidab muru hoolduskavas määratud sagedusega, kasutades sobivaid töövahendeid (niiduk, trimmer) ja
keskkonnaohutusnõudeid
järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
5) hindab ja analüüsib tegevuste
tulemuslikkust väikeaedade ja teeb käsitsi muid hooldustöid (õhutamine, samblatõrje) murutaimestiku kasvu elavdamiseks, kasutades
sobivaid töövahendeid ja -võtteid,
haljasalade hooldamisel
rohib, kobestab ja multšib istutusala, tagades taimede kasvuks ja arenguks vajalikud tingimused,
kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
eemaldab taimerühmadest seal kasvavad võõrliigid ja mittedekoratiivsed taimeosad, kasutades sobivaid
töövahendeid
kastab muru ja istutusala hoolduskavas ettenähtud sagedusega, kasutades sobivaid töövahendeid ja -
võtteid
määrab kahjustuspildi alusel taimekahjustajaid (haigused, kahjurid) ning kavandab sellest lähtuvalt
tõrjevahendid ja -meetmed
teeb õigusaktidega sätestatud nõuetest lähtudes taimekaitsetöid, kasutades sobivaid tõrjevahendeid ja -
meetodeid, järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid
selgitab taimede üldisi väetamise põhimõtteid vegetatsiooniperioodil, väetiste mõju taimedele ja
keskkonnale, kasutades erialast oskussõnavara
10
väetab taimi vastavalt väetusskeemile, arvestades tootjapoolseid juhiseid ja väetise külvinorme
valmistab ette taimed ja istutusalad talveks, kasutades sobivaid materjale
puhastab ja hooldab hoolduskava ja -juhendi alusel sillutatud teid ja platse, kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid
hooldab haljastul paiknevaid puidust rajatisi (pergolad, terrassid, võreseinad) vastavalt
hooldusjuhendile, järgides ohutusnõudeid
hooldab tugi- ja kuivmüüre vastavalt hooldusjuhendile, kasutades ergonoomilisi töövõtteid, sobivaid
materjale ja töövahendeid
kogub kokku ja sorteerib töö käigus tekkinud jäätmed ja korraldab nende äraveo vastavalt kehtestatud
korrale
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja erialast
oskussõnavara kasutades
järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga
enda ümber
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust aedade ja haljasalade hooldamisel ning hindab
arendamist vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt korrektses eesti keeles,
kasutades infotehnoloogiavahendeid
9. Sisehaljastuse rajamine ja hooldamine 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab sisehaljastusprojektist (tööjoonisest) lähtuvalt rajada, taimestada ning hooldada siseruumides
paiknevat haljastust, kasutades ohutult sobilikke materjale ja töövahendeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet sisehaljastuses tunneb ära sisehaljastuses kasutatavad dekoratiivtaimed morfoloogiliste tunnuste alusel etteantud
kasutatavatest õis- ja nimekirja ulatuses
lehtdekoratiivsetest taimedest ja tunneb sisehaljastuses enamlevinud dekoratiivtaimede nimetusi eesti ja ladina keeles etteantud
nende kasvutingimustest nimekirja ulatuses
2) rajab sisehaljastuse, lähtudes iseloomustab taimede kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke nõudeid (kasvukeskkond, valgustus jms)
projektist, selgitab sisehaljastuse hoolduspõhimõtteid arvestades taimede kasvutingimusi ja objekti eripära
3) hooldab sisehaljastust, lähtudes selgitab välja sisehaljastusprojektilt edasiseks tööks vajaliku teabe
hoolduskavast, tagades taimedele valib taimed, töövahendid ja muud materjalid sisehaljastuse rajamiseks, lähtudes tööülesandest ja
nõuetekohased kasvutingimused objekti eripärast
11
4) töötab eesmärgipäraselt ja arvutab projekti alusel materjalide vajalikud kogused, kasutades koolimatemaatikast tuntud eeskirju
vastutustundlikult, järgides töö- ja valmistab ette taimed, nende kasvuks ja arenguks sobiliku kasvukeskkonna, lähtudes projektist
keskkonnaohutusnõudeid (töökirjeldusest) ja objekti eripärast
5) hindab ja analüüsib töö rajab projektist (töökirjeldusest) ja objekti eripärast lähtudes sisehaljastuse, kasutades sobivaid
tulemuslikkust sisehaljastuse materjale, töövahendeid ja -võtteid
rajamisel ja hooldamisel hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile (tööjoonisele)
hindab sisehaljastuse seisukorda ja kavandab hooldustegevused, lähtudes hoolduskavast
puhastab taimi lähtudes liigispetsiifikast ja morfoloogiast, kasutades sobivaid meetodeid ja
töövahendeid
kujundab ja toestab taimi, lähtudes liigi eripärast ja kasvutingimustest
kastab taimi, kasutades sobivaid meetodeid ja töövahendeid, tagades nende kasvuks sobiva
niiskustasakaalu
väetab taimi hoolduskavas toodud sagedusega, kasutades sobivaid väetisesegusid ja -viise
istutab taimed ümber, valides liigispetsiifikast lähtuva istutuspoti ja kasvupinnase, tagades taimedele
nõuetekohased kasvutingimused
määrab kahjuri või kahjustuspildi alusel taimekahjustajaid (haigused ja kahjurid) ning kavandab
edasised tegevused
valib sobivad tõrjemeetmed ning teeb taimekaitsetöid, järgides keskkonna – ja tööohutusnõudeid
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
nõuetekohase täitmise eest
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, väljendudes selgelt ja kasutades
erialast oskussõnavara
hindab ja analüüsib töö vastavust projektile (tööjoonisele) ning töökultuuri kogu tööprotsessi kestel
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust sisehaljastuse rajamisel ja hooldamisel ning hindab
arendamist vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt korrektses eesti keeles,
kasutades infotehnoloogiavahendeid
10. Masinatega puistematerjalide teisaldamine ja pinna kujundamine 4,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab ohutult kasutada ja hooldada maastikuehituses pinnase planeerimisel ja kujundamisel
kasutatavaid masinaid (laadurid, miniekskavaatorid) ja nende lisaseadmeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
12
1) arvestab liikurmasinatega kirjeldab ohutegureid masinate ning seadmetega töötamisel ja toob näiteid riskide maandamise
töötamisel liiklusseadusega võimalustest, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt
kehtestatud nõudeid iseloomustab erinevaid liikurmasinate ja nende kaevemehhanismide tööpõhimõtteid ja kasutusala
2) teisaldab puistematerjale ja teeb maastikuehituslike tööde tegemisel
pinnase planeerimistöid, kasutades otsib iseseisvalt täiendavat infot, kasutades digitehnoloogia võimalusi
minilaadurit või miniekskavaatorit kavandab oma tegevuse ja valib sobiva liikurmasina (minilaadur, miniekskavaator) teostatavaks tööks,
3) hooldab kasutatavaid masinaid, arvestades tööülesannet (projekt), objekti eripära ja projektijuhi juhiseid
järgides kasutusjuhendit ja valib sobiva töö või lisaseadme masinale arvestades teisaldatavat pinnast ja töö mahtu
ohutusnõudeid teeb miniekskavaatori ja minilaaduriga erinevaid tööoperatsioone maapinna reljeefi muutmiseks
4) töötab eesmärgipäraselt ja (pinnase tasandamine, lisamine või eemaldamine), järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
vastutustundlikult, järgides töö- ja
järgib masinatega töömaal liiklemise reegleid, arvestades õigusaktides sätestatut
keskkonnaohutusnõudeid
hooldab kasutatavaid masinaid ja nende lisaseadmeid, järgides masina kasutusjuhendit ja
5) hindab ja analüüsib oma tegevuse
hooldusskeemi
tulemuslikkust erinevate
täidab võetud kohustusi ja saavutab tööeesmärgid määratud aja jooksul
masinatega töötamisel ja nende
hooldamisel suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja erialast
oskussõnavara kasutades
järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga
enda ümber
kasutab töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust masinatega puistematerjalide teisaldamine ja pinna
kujundamine ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt korrektses eesti keeles,
kasutades infotehnoloogiavahendeid
11. Lokaalsete kuivendus- ja kastmissüsteemide paigaldamine ja hooldus 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab töörühma liikmena projekti (tööjoonise) alusel ja ehitusnõuetest lähtuvalt paigaldada ning
hooldada lokaalseid kuivendus- ja kastmissüsteeme ning juhtida sademe- ja pinnasevett.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet lokaalsete annab ülevaate sademe- ja pinnasevete juhtimise ja kogumise seaduspärasustest, arvestades
kuivendus- ja kastmissüsteemide olemasolevat pinnast
töö- ja hoolduspõhimõtetest, nende iseloomustab lokaalsete kuivendus- ja kastmissüsteemide liigitust ning tööpõhimõtteid, kasutades
rajamisel kasutatavatest erialaseid teabematerjale
materjalidest ja töövahenditest eristab visuaalselt lokaalsete kuivendus- ja kastmissüsteemide materjalide liike ja tüüpe
13
2) paigaldab meeskonna liikmena selgitab välja projektilt (tööjooniselt) edasiseks tööks vajaliku teabe (asukoht, mõõtmed, materjalid,
lokaalse kuivendus- ja jms)
kastmissüsteemi, kasutades kavandab enda ja töögrupi tegevused arvestades projekti (tööülesannet), projektijuhi juhiseid ja
sobivaid materjale, töövahendeid töögraafikut
ja -võtteid teeb vajalikud mõõdistused ja märgib maha maapinna kalded, kasutades horisontaalseks ja
3) hooldab ja seadistab lokaalse vertikaalseks mahamärkimiseks vajalikke töövahendeid ja -võtteid
kastmissüsteemi teeb vajalikud pinnase planeerimistööd, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
4) töötab eesmärgipäraselt ja paigaldab meeskonna liikmena lokaalse kuivendussüsteemi, kasutades sobivaid materjale,
vastutustundlikult nii iseseisvalt töövahendeid ja -võtteid
kui meeskonnaliikmena paigaldab meeskonnatööna lokaalse kastmissüsteemi, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja -
5) järgides töötervishoiu, töö- ja võtteid
keskkonnaohutusnõudeid
arvutab välja kastmisnormi arvestades taimmaterjali ja mullastiku vajadusi ning kastmisseadme
6) hindab ja analüüsib töö näitajaid
tulemuslikkust lokaalsete
seadistab ja hooldab lokaalset kastmissüsteemi, arvestades etteantud kastmisrežiimi ja tootjapoolseid
kuivendus- ja kastmissüsteemide
juhiseid
paigaldamisel ja hooldamisel
hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile (tööjoonisele)
kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades teabe selgelt ja erialast oskussõnavara
kasutades
järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga
enda ümber
täidab võetud kohustusi ja saavutab tööeesmärgid määratud aja jooksul
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku, sorteerib ja ladustab nõuetekohaselt tööprotsessis tekkinud jäätmed, arvestades töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt korrektses eesti keeles,
kasutades infotehnoloogiavahendeid
12. Aiaveekogude rajamine 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab rajada ja taimestada aiaveekogu, kasutades selleks vajalikke materjale ja seadmeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
14
1) tunneb aiaveekogude rajamise eristab vee- ja kaldataimi ning tunneb nende nimetusi eesti ja ladina keeles etteantud nimekirja
põhimõtteid, selleks ulatuses
kasutatavaid materjale sh taimi selgitab aiaveekogude rajamise põhimõtteid ja kirjeldab tööde järjekorda, kasutades erialast
ja töövahendeid oskussõnavara ja teabematerjale
2) rajab aiaveeveekogu kavandab enda ja töörühma tegevused lähtudes projektist, objekti eripärast ja projektijuhi juhistest
meeskonnatööna ja paigaldab märgib looduses maha aiaveekogu, lähtudes projektist (töökirjeldusest), kasutades erinevaid
tehnilised seadmed, kasutades mõõteriistu
sobivaid töövahendeid ja - kaevab süvendi ja paigaldab aluskihid, lähtudes projektist (töökirjeldusest) ning töö- ja
võtteid keskkonnaohutusnõuetest, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid
3) istutab vee- ja kaldataimed, paigaldab projektist (töökirjeldusest) lähtudes geosünteedid, arvestades materjalide omadusi ja
lähtudes projektist, taimede kasutades sobivaid töövahendeid
kasvutingimusest ja objekti
viimistleb projektist (töökirjeldusest) lähtudes aiaveekogu servad, kasutades sobivaid materjale ja
eripärast töövahendeid
4) hooldab aiaveekogu lähtudes
selgitab pumpade ja filtrite töö- ja hoolduspõhimõtteid
hoolduskavast
paigaldab tehnilised seadmed, lähtudes projektist (töökirjeldusest), kasutades sobivaid töövahendeid ja
5) töötab eesmärgipäraselt ja
-võtteid
vastutustundlikult, järgides
töö- ja keskkonnaohutus- iseloomustab vee- ja kaldataimede liigitust, nende kasvualuseid ja -nõudeid, kasutades korrektselt
nõudeid erialast terminoloogiat
6) hindab ja analüüsib töö selgitab objekti kasvukohatingimustest tulenevaid taimede istutusnõudeid
tulemuslikkust aiaveekogude istutab vee- ja kaldataimed, arvestades taimede liiki, kasvualuseid ja -nõudeid
rajamisel ja hooldamisel hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile (tööjoonisele) ning töökultuuri tööprotsessi kestel
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades teabe selgelt ja erialast oskussõnavara
kasutades
järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga
enda ümber
vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes etteantud nõuetest
kasutab materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku, sorteerib ja ladustab nõuetekohaselt tööprotsessis tekkinud jäätmed, arvestades töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt korrektses eesti keeles,
kasutades infotehnoloogiavahendeid
15
13. Piirete ehitamine 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud oskused projekti (või tööjoonise) alusel erinevast materjalist piirdeaedade
ehitamiseks, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb erinevatest materjalidest selgitab piirdeaedade vertikaalseks ja horisontaalseks mahamärkimiseks enimkasutatavate
piirete tüüplahendusi ja nende mõõteriistade liigitust, nende töö- ja hoolduspõhimõtteid
paigaldamise põhimõtteid selgitab (ka graafiliselt) erinevatest materjalidest piirete tüüpe ja nende ehitamise ja paigaldamise
2) ehitab piirdeaia ja paigaldab põhimõtteid, kasutades erialaseid teabematerjale ja oskussõnavara
väravad, lähtudes projektist selgitab välja etteantud ehitusprojektilt piirde ehitamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, asukoht,
(töökirjeldusest), kasutades tööks kasutatavad materjalid)
sobilikke töövahendeid ja -võtteid kavandab enda ja töörühma tegevused lähtudes projektist ja projektijuhi juhistest
3) töötab eesmärgipäraselt ja korraldab nõuetekohaselt töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende
vastutustundlikult nii iseseisvalt korrasolekus ja ohutuses
kui meeskonna liikmena teeb vastavalt etteantud tööjoonistele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades
4) järgib tööülesannete täitmisel töö- asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ja tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse
ja keskkonnaohutusnõudeid
valib piirde ehitamiseks sobilikud materjalid, arvestades materjali kvaliteeti
5) hindab ja analüüsib töö
arvutab ja tellib mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal tööks vajaliku materjali koguse, rakendades
tulemuslikkust piirete ehitamisel
pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust
ladustab vajalikud materjalid, arvestades materjalide ja objekti eripärakaitstes vajadusel olemasolevat
taimestikku ja pinnast
paigaldab metall-, betoon- ja puitpostid (teeb vajadusel betoonitööd), lähtudes projektist
(töökirjeldusest), kasutades tööks sobilikke tööriistu ja -vahendeid, arvestades tööohutunõudeid;
loodib ja fikseerib piirdeaia vertikaalsed postid (ning horisontaalsed kandelatid) vastavalt
tööjoonistele, kasutades sobivaid töö- ja abivahendeid
ehitab võrktarad ja paigaldab võrkmoodulid, lähtudes projektist (töökirjeldusest), kasutades tööks
sobilikke tööriistu ja –vahendeid, arvestades tööohutusnõudeid;
ehitab puitpiirded ja paigaldab puitmoodulid, lähtudes projektist (töökirjeldusest);
töötleb mõõtu, viimistleb ja paigaldab puitaia kandelattidele lipid vastavalt etteantud juhistele ja
tööjoonistele
valab betoonist või paigaldab aiasoklid, lähtudes projektist (töökirjeldusest), kasutades tööks sobilikke
tööriistu ja -vahendeid, arvestades tööohutusnõudeid;
16
paigaldab väravad, lähtudes projektist (töökirjeldusest), kasutades tööks sobilikke tööriistu ja -
vahendeid, arvestades tööohutusnõudeid;
rakendab piirete ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt
isikukaitsevahendeid
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades teabe selgelt ja erialast oskussõnavara
kasutades
järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga
enda ümber
töötab meeskonna liikmena eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise
eest, juhindudes etteantud kvaliteedinõuetest
kasutab materjale, töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
kogub kokku, sorteerib ja ladustab nõuetekohaselt tööprotsessis tekkinud jäätmed, arvestades töö- ja
keskkonnaohutuse nõudeid
analüüsib enda tegevust ja selle tulemuslikkust ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle nõuetekohaselt korrektses eesti keeles,
kasutades infotehnoloogiavahendeid
17
Lisa 5
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruses nr 37 „Iluteeninduse erialade
riiklik õppekava“ lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Juuksuri eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr
Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet juuksuri kutsest ja eriala õppekavast, õpingute jätkamise võimalustest ning
juuksuritöö kujunemisest ja kaasaja suundumustest, arendab õppimisoskust, enesekohaseid ja kultuurilisi pädevusi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet juuksuri kutsest, eriala õppekava iseloomustab kutsestandardi põhjal juuksuri kutset ja selle eripära, toob
ülesehitusest, kutsetaseme tõstmise võimalustest välja 4. ja 5. kutsetaseme vähemalt 2 erinevust ning kirjeldab kutsetaseme
ning õppe- ja praktikakorraldusega seonduvast tõstmise võimalusi
2) omab ülevaadet juuksuri erialal tööjõuturul iseloomustab kooli õppekava põhjal juuksuri eriala õppekava ülesehitust,
toimuvast nimetab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi ja
3) mõtestab õpitava eriala töö iseloomu- ja õigusi
ilusalongide töökeskkonna eripära selgitab kooli õppetöökorralduseeskirja alusel oma kohustusi ja õigusi
4) tunneb ülevaatlikult juuksuritöö ajalugu ja õppetöös osalemisel
arengutrende leiab internetist juuksuri kutseomistamisega seonduvat informatsiooni ja
kirjeldab kehtiva kutsestandardi põhjal iluteenindaja tööd, töö eripära ja
kutsetaotlemise hindamise sisu ja toimumist
1
leiab ülesande alusel infot tööjõuturul pakutavatest juuksuri töökohtadest,
milliste oskustega juuksurit tööjõuturg vajab, kasutades selleks erinevaid
infoallikaid
koostab õppekäigu järgselt ülesande alusel ülevaate juuksuri töö
iseloomust ja töökeskkonnast, toob välja oma seisukoha juuksuri töö
plussidest ja miinustest
koostab ülesande alusel ülevaate juuksuritöö kujunemisest ja
iseloomulikest moesuundadest läbi aegade
2 Klienditeeninduse alused 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ja väärtustab kliendikeskset teenindust ning enda kui klienditeenindaja rolli, lähtub
teenindamisel eetika ning konfidentsiaalsuse põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab suhtlemise erinevaid viise ja mõistab nende nimetab vähemalt 3 erinevat suhtlemise viisi, kirjeldab nende erinevusi,
kasutamist kliendikeskses teeninduses ja enda rolli toob näiteid
selles kirjeldab ja analüüsib näite põhjal enda kui teenindaja käitumise positiivset
2) mõistab meeskonnatöö tähtsust salongis positiivse ja negatiivset mõju kliendi teenindamisel
töökeskkonna loomisel lahendab situatsioonülesandena tellimuse vastuvõtmist telefoni teel, ka
3) teab esmamulje loomise põhimõtteid ja mõistab inglise keeles, selgitab telefonisuhtluse põhimõtteid
selle tähtsust kliendiga kontakti loomisel kirjeldab ülesande alusel erinevate sihtgruppide teeninduse iseärasusi, toob
4) mõistab tööpinge ja stressi maandamise tähtsust näiteid
ning teab erinevaid võimalusi nende vältimiseks nimetab ülesande alusel aspektid, mis loovad salongis meeldiva
juuksuri kutsetöös töökeskkonna, kirjeldab meeskonnatöö põhimõtteid, toob näiteid
kirjeldab ja analüüsib näite põhjal enda rolli salongi töökollektiivis
kirjeldab näite põhjal teenindaja rolli kontakti loomisel ja lõpetamisel,
selgitab esmamulje tähtsust
kirjeldab näite põhjal tööpinge ja stressi maandamise erinevaid võimalusi
kirjeldab näite põhjal teenindamisest keeldumise põhjuseid
kirjeldab näite põhjal ebaõnnestunud töötulemuse situatsiooni, pakub välja
klienti rahuldava omapoolse lahenduse
2
3 Juuste ja peanaha hoolduse alusõpe 4 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab juuste ja peanaha hooldustoodete toimimispõhimõtteid, peseb ja hooldab kliendi juukseid ja
peanahka tööprotsessist sõltuvalt ning järgib kliendikeskset teenindust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab peanaha ja juuste ehitust, nende kirjeldab joonise põhjal peanaha ehitust ja selgitab naha funktsioone,
elutegevust ning omavahelist seost kasutab erialast sõnavara, ka inglise keeles
2) mõistab peanaha ja juuste erinevaid probleeme, kirjeldab joonise põhjal juuksekarva ehitust ja nimetab juukse kasvufaasid,
haigusi ja häireid kasutab erialast sõnavara, ka inglise keeles
3) omab ülevaadet erinevatest juuste ja peanaha nimetab juhendi alusel juuksekarva keemilise koostise ja sillad ning
hooldustoodetest, nende koostisest ja selgitab erineval töötlusel toimuvaid muutusi
toimimispõhimõtetest, rakendab omandatud loetleb ja kirjeldab juhendi alusel juukseid kahjustavaid põhilisi tegureid
teoreetilisi teadmisi praktilises töös iseloomustab juhendi alusel juuksele loomulikku värvust andvaid
4) mõistab töökava koostamise eesmärki, koostab pigmente
töökava lähtuvalt kliendi peanaha ja juuste selgitab juhendi alusel erinevaid peanaha- ja juusteprobleeme, haigusi ning
iseärasustest ning järgnevast töötluse spetsiifikast häireid ja kirjeldab nende iseloomulikke tunnusjooni ja tekitajaid
5) peseb ja hooldab kliendi peanahka ning juukseid,
nimetab juhendi alusel juuste ja peanaha ja hooldustoodete põhilisi
soovitab kliendile juuksehooldusvahendeid koostisosasid ja toimimispõhimõtteid ning klassifitseerib tooteid, koostab
koduseks juuste hoolduseks, järgib kliendikeskset toodete loetelu inglise keelse
teenindust
selgitab näidete põhjal loodustoodete ja keemiliste hooldusvahendite mõju
6) teenindab klienti järgides kliendikeskset teenindust,
inimesele ja keskkonnale
arvestab tööohutuse-, hügieeni- ja
selgitab näite põhjal oma töö planeerimist, töökava koostamist ja eesmärki
keskkonnanõudeid; rakendab tööde tegemisel
ning töö korraldamisega seonduvaid tegevusi
tervist säästvaid ergonoomilisi töövõtteid
iseloomustab näidete põhjal juuksuritöö ergonoomiat
hindab ülesande alusel kliendi peanaha ja juuste seisundit, määrab juukse
ja peanaha tüübi ning dokumenteerib juhendi alusel saadud info
kliendikaardile
selgitab näidete põhjal juuste ja peanaha hoolduse kvaliteeti mõjutavaid
asjaolusid ja nimetab võimalikud riskid
3
valib iseseisvalt, ülesande alusel, kliendile sobivad hooldusvahendid,
arvestades kasutatava vee omadusi, kliendi juuste ja peanaha iseärasusi,
põhjendab oma valikut
peseb ülesande alusel juuksed ja peanaha ning teeb pea massaaži,
kasutades ergonoomilisi töövõtteid
annab hinnangu oma tööle ja koostab juhendi alusel eneseanalüüsi
sisaldava kokkuvõtte
nõustab juhendamisel klienti juustehooldustoodete valimisel ja kodusel
kastutamisel
suhtleb kliendiga situatsioonülesandest lähtuvalt, järgib eetika- ning
konfidentsiaalsuse põhimõtteid
valmistab juhendi alusel ette töökoha, arvestades tööohutuse-, hügieeni- ja
keskkonnahoiu nõudeid, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes
korras
selgitab juhendi alusel ergonoomiliste harjutuste mõju erinevatele
lihasgruppidele ja töövõimele, toob näiteid
4 Juuksuri loomingulise töö alused 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab juuksuritöö loomingulisuse tähtsust inimese, kui terviku kujundamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab, leiab ning seostab sarnasusi geomeetriliste nimetab ja iseloomustab juhendi alusel inimese kui terviku ning
kujundite ja inimese kui terviku ning ümbritseva ümbritseva keskkonna sarnasusi geomeetriliste kujunditega, toob näiteid
keskkonna vahel visandab ülesande alusel näo-, pea- ja kehakujusid, võttes aluseks
2) teab erinevaid näo-, pea- ja kehakujusid ning nende geomeetrilised kujundid, nende omadused ning inimese proportsioonid
omavahelisi proportsioone, rakendab omandatud visandab ülesande alusel näokujule proportsionaalselt sobivaid soengu/
teoreetilisi teadmisi praktilises töös habemekujusid ning selgitab oma valikuid
3) mõistab aine värvilisust lähtuvalt füüsikalisest ja visandab ülesande alusel erinevatele näo-ja peakujudele sobivaid soengu-
värviõpetuslikust taustast, rakendab omandatud ja lõikuskujusid, arvestades inimese kui terviku proportsioonidega
teoreetilisi teadmisi praktilises töös koostab ülesande alusel värviringi kolmest põhivärvist, lähtudes
4) mõistab ja seostab erinevaid pinnatekstuure inimese värviõpetuslikust taustast ning selgitab värviringi koostamise põhimõtteid
kui tervikuga ning ümbritseva keskkonnaga
4
5) mõistab erinevate pinnatekstuuride mõju valguse nimetab juhendi alusel värvi subjektiivseid omadusi ja selgitab nende
peegeldumisele mõju inimesele, toob näiteid
6) mõistab kujunduselementide värvi, vormi ja nimetab ja iseloomustab ülesande alusel erinevaid pinnatekstuure ja leiab
pinnatekstuuri kasutamise põhimõtteid, rakendab sarnasusi inimese kui terviku ning ümbritseva keskkonnaga, toob näiteid
omandatud teoreetilisi teadmisi praktilistes töödes joonistab ülesande alusel erineva pinnatekstuuriga juukselõikuseid ja
7) teab juuksemoes kujunduselementide kasutamist eri soenguid
ajastutel, rakendab omandatud teoreetilisi teadmisi kirjeldab näidete põhjal valguse peegeldumist erinevatel pinnatekstuuridel
loomingulistes töödes joonistab ülesande alusel kujunduselementide vaheldumist, kordumist,
kulgemist ja kontrasti
leiab ja rühmitab ülesande alusel fotodel või väljalõigetel kasutatud
kujunduspõhimõtteid, toob näiteid
koostab ülesande alusel väljalõigetest või fotodest kollaaži ja esitleb seda
iseloomustab ülesande alusel erinevateele ajastutele iseloomulikke
kujunduselemente, toob näiteid
leiab ülesande aluselajaloolisi juuksemoode, toob näiteid, kasutades
internetipõhiseid otsingusüsteeme
5 Juuste, habemete ja vuntside lõikamine 16 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lõikab juukseid, habet ja vuntse, lähtudes kliendi vajadustest, soovidest ning ootustest, järgib
kliendikeskset teenindust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab juuste lõikuse nelja põhivormi tunnuseid, kirjeldab juhendi alusel juuste lõikuse nelja põhivormi tunnuseid,
rakendab omandatud teoreetilisi teadmisi juuksuri kasutades erialast sõnavara ka inglise keeles
kutsealases töös leiab ülesande alusel näiteid juuste lõikuste nelja põhivormi kohta
2) mõistab juuste, habeme ja vuntside lõikamise tööde nimetab ülesande alusel töö planeerimise eesmärgi ning selgitab töö
planeerimist ja kavandamist, koostab vastava planeerimise ja korraldamisega seonduvaid tegevusi, lähtudes töö
töökava ergonoomilistest vajadustest
3) lõikab juukseid vastavalt koostatud lõikusjoonisele, nimetab juhendi alusel juuste, habeme ja vuntside lõikuste kvaliteeti
lõikab habemeid ja vuntse, kasutab sobivaid te segavaid asjaolusid ja riske, toob näiteid
töövahendeid, arvestab näo- ja peakujuga koostab ülesande alusel nelja põhivormi lõikusjoonised
koostab ülesande alusel neljast põhivormist kombineeritud lõikusjoonised
5
4) teenindab klienti, järgides kliendikeskset lõikab ülesande alusel või enda koostatud joonise põhjal erineva pikkuse ja
teenindust, arvestab tööohutuse-, hügieeni- ja tekstuuriga juukseid, kasutades juukselõikuseks sobivaid töövahendeid ja
keskkonnanõudeid, rakendab töötamisel tervist põhjendab oma valikut
säästvaid ergonoomilisi töövõtteid lõikab ülesande alusel erineva pikkuse ja tekstuuriga habemeid ja vuntse,
kasutades lõikuseks sobivaid töövahendeid ja põhjendab oma valikut
suhtleb kliendiga järgides eetika ning konfidentsiaalsuse põhimõtteid
valmistab juhendi põhjal ette töökoha, hoiab töötamisel ja töö lõppedes
korras oma töökoha, selgitab tööohutuse-, hügieeni- ja keskkonnanõudeid
selgitab juhendi põhjal ergonoomiliste harjutuste mõju erinevatele
lihasgruppidele ja töövõimele, toob näiteid
6 Juuste struktuuri püsimuutmine 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab keemiliste ainete mõju juustele, teeb ohutult kliendile juuksestruktuuri püsimuutmise,
lähtudes kliendi vajadustest, soovidest ja ootustest, järgib kliendikeskset teenindust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab juuksestruktuuri püsimuutmiseks kasutatavaid nimetab ja grupeerib ülesande alusel juuksestruktuuri püsimuutmiseks
erinevaid tooteid ja neis sisalduvate ainete kasutatavaid tooteid, tuginedes happelisuse skaalale
toimimispõhimõtteid, rakendab omandatud loetleb ülesande alusel juuksestruktuuri püsimuutmiseks kasutatavates
teoreetilisi teadmisi juuksuri kutsealases töös toodetes sisalduvaid aineid ja kirjeldab nende toimimispõhimõtteid
2) mõistab juuksestruktuuri püsimuutmisel koostab juhendi alusel juukse struktuuri siseehituse skeemi enne ja pärast
juuksekarvas toimuvaid keemilisi reaktsioone keemilist töötlust
3) kavandab ja koostab ning järgib töökava juuste kirjeldab ülesande alusel keemilise reaktsiooni käiku ja võimalikke
struktuuri püsimuutmiseks, arvestades võimalikke aluselise ja happelise reaktsiooni vastuolusid, toob näiteid
riske kavandab ülesande alusel töökäigu, koostades rullikeeramise skeemi ja
4) teeb kliendile ohutult juuksestruktuuri komplekteerides vajalikud töövahendid
püsimuutmise, kasutades erinevaid keemilisi aineid nimetab ülesande alusel juukse struktuuri püsimuutmise tööetapid ja
ja rullikeeramise tehnikaid ja lähtudes soovitud selgitab nende järgimise vajadust
lõpptulemusest, soovitab kliendile
selgitab ülesande alusel juukse struktuuri püsimuutmisel tekkivaid
juuksehooldusvahendeid koduseks juuste võimalikke riske, toob näiteid
hoolduseks
6
5) teenindab klienti, järgides kliendikeskset täidab töölehest tulenevalt juuksestruktuuri püsimuutmise töölehe,
teenindust, arvestab tööohutuse-, hügieeni- ja kirjeldab töölehe alusel juuste hetke seisukorda, kasutab erialast sõnavara
keskkonnanõudeid, rakendab tööde tegemisel ka inglise keeles
tervist säästvaid ergonoomilisi töövõtteid kirjeldab töölehe alusel võimalikke riske ning nende vältimist juuste
struktuuri püsimuutmise erinevates etappides
kavandab töölehe alusel töökäigu juuksestruktuuri püsimuutmiseks,
koostades rullikeeramise skeemi ja komplekteerides selleks vajalikud
töövahendid
nõustab juhendamisel klienti juustehooldustoodete valimisel ja kodusel
kastutamisel
suhtleb kliendiga, järgides eetika ning konfidentsiaalsuse põhimõtteid
valmistab juhendi põhjal ette töökoha, hoiab töötamisel ja töö lõppedes
korras oma töökoha, selgitab tööohutuse-, hügieeni- ja keskkonnanõudeid
selgitab juhendi põhjal ergonoomiliste harjutuste mõju erinevatele
lihasgruppidele ja töövõimele, toob näiteid
7 Juuste värvitöötlus 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab värvainete mõju juustele, värvib ohutult juukseid lähtuvalt kliendi soovidest, järgib
kliendikeskset teenindust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab juuste värvimuutmiseks kasutatavaid nimetab ülesande alusel juuste värvi muutmiseks kasutatavaid erinevaid
värvaineid ning mõistab nende toimimise looduslikke ja tehisvärvaineid ning selgitab nende toimimise põhimõtteid,
põhimõtteid, rakendab omandatud teoreetilisi toob näiteid
teadmisi juuksuri kutsealases töös nimetab ja iseloomustab ülesande alusel juuste värvi muutmise erinevaid
2) teab juuste värvimuutmise erinevaid töötlusi ja töötlusi, toob näiteid
tooteid, mõistab nende toimimise põhimõtteid ning loetleb ülesande alusel juuste värvi muutmiseks kasutatavates toodetes
mõju juustele ja peanahale, rakendab omandatud sisalduvaid aineid ja kirjeldab nende toimimispõhimõtteid, toob näiteid
teoreetilisi teadmisi praktilistes töödes kirjeldab ülesande alusel erinevaid juuste värvimuutmise töötluste
3) mõistab värvikaardi ülesehituse põhimõtet, kasutab toimimise põhimõtteid ja mõju juustele ning peanahale, toob näiteid
seda juuste värvi määramisel ja värviretsepti valib ülesande alusel juukseid säästvaima töötluse, lähtub soovitud
lõpptulemusest ning juuste seisukorrast ja eelnevatest töötlustest
7
koostamisel, rakendab omandatud teoreetilisi selgitab ülesande alusel värvikaardi ülesehituse põhimõtet
teadmisi praktilises töös määrab iseseisvalt värvikaardi abil naturaalsete juuste tumedusastme
4) koostab töökava ja teeb kliendile ohutu juuste värvi määrab ülesande alusel, värvikaardi abil värvitoonid ja tumedusastmed
muutmise, kasutades erinevaid tehnikaid ja kogu juukse pikkuses
töövahendeid, soovitab kliendile määrab ülesande alusel värvikaardi abil hallide juuste osakaalu
juuksehooldusvahendeid koduseks juuste koostab ülesande alusel värviretsepti ja selgitab naturaalsete ja
hoolduseks tehispigmentide koosmõju juuste värvi muutmise lõpptulemusele
5) teenindab klienti järgides, kliendikeskset koostab ülesande alusel töökava, kirjeldades juuste värvi muutmise
teenindust, arvestab tööohutuse-, hügieeni- ja töökäiku ning nimetab võimalikke riskimomente
keskkonnanõudeid, rakendab tööde tegemisel
valib ülesande alusel õiged töövahendid, selgitab valikut
tervist säästvaid ergonoomilisi töövõtteid
kasutab ülesandest ja soovitud lõpptulemusest lähtuvalt erinevaid juuste
värvi muutmise tehnikaid
nõustab juhendamisel klienti juustehooldustoodete valimisel ja
kastutamisel kodus
suhtleb kliendiga, järgides eetika ning konfidentsiaalsuse põhimõtteid
valmistab juhendi alusel ette töökoha, hoiab töötamisel ja töö lõppedes
korras oma töökoha, selgitab tööohutuse-, hügieeni- ja keskkonnanõudeid;
selgitab juhendi alusel ergonoomiliste harjutuste mõju erinevatele
lihasgruppidele ja töövõimele, toob näiteid
8 Soengukujundus 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab erinevaid soenguid lähtuvalt kliendi soovidest, järgib kliendikeskset teenindust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab erinevaid soengute liike, kujundamistehnikaid nimetab ülesande alusel soengute liike, toob näiteid
ja töövahendeid, rakendab omandatud teoreetilisi kirjeldab ülesande alusel soengu kujundamistehnikaid, valib vastavalt
teadmisi praktilises töös tehnikatele sobivad töövahendid, toob näiteid
2) teab soengukujunduses kasutatavaid hooldus- ja klassifitseerib ülesande alusel soengukujunduses kasutatavaid hooldus- ja
viimistlusvahendeid ja mõistab nende viimistlusvahendeid, toob näiteid
toimimispõhimõtteid, rakendab omandatud kirjeldab ülesande alusel hooldus- ja viimistlusvahendite toimimis-ja
teoreetilisi teadmisi praktilises töös kasutamispõhimõtteid, toob näiteid
8
3) mõistab töökava koostamise vajadust, koostab kujundab ülesande alusel või enda koostatud töökava põhjal soengu,
töökava, kujundab soengu, arvestades näo- ja arvestades näo- ja peakujuga, kasutab sobivaid tehnikaid ja töövahendeid
peakujuga, kasutades erinevaid soengukujundus nõustab juhendamisel klienti viimistlusvahendite valimisel ja kastutamisel
tehnikaid ja töövahendeid, soovitab kliendile suhtleb kliendiga, järgides eetika ning konfidentsiaalsuse põhimõtteid
viimistlusvahendeid koduseks juuste hoolduseks valmistab juhendi alusel ette töökoha, hoiab töötamisel ja töö lõppedes
4) teenindab klienti, järgides kliendikeskset korras oma töökoha, selgitab tööohutuse-, hügieeni- ja keskkonnanõudeid
teenindust, arvestab tööohutuse-, hügieeni- ja selgitab juhendi alusel ergonoomiliste harjutuste mõju erinevatele
keskkonnanõudeid, rakendab töötamisel tervist lihasgruppidele ja töövõimele, toob näiteid
säästvaid ergonoomilisi töövõtteid
9 Juuksuri klienditeeninduse praktilised tööd 35 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab kliendikeskset ja lugupidavat suhtumist teenustöödes, teenindab kliente ja suhtub klienti
hoolivalt, lähtudes kultuurierisustest, eetika ning konfidentsiaalsuse põhimõtetest, väärtustab meeskonnatööd ja mõistab enda rolli selles.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kliendi vajadustele ja soovidele kirjeldab juhendi alusel erinevaid suhtlemise ja teeninduse põhimõisteid,
orienteeritud teenindamise tähtsust iluteenuste meeskonnatöö iseärasusi, toob näiteid
pakkumisel, suhtlemise reegleid ja rollijaotust lahendab juhendi alusel suhtlussituatsiooni, selgitades valitud tegevusi
meeskonnas kirjeldab juhendi alusel kliendi soovi selgitamist, lähtub kliendi juuste
2) selgitab kliendi soovi, rakendades sobivat omadustest parima lõpptulemuse saavutamiseks ning riski olemasolul
keelekasutust, hoiakuid ja lugupidavat kultuurilist annab omapoolse soovituse järgneva tööks
suhtumist kirjeldab ja põhjendab ülesande alusel tööst keeldumise võimalusi
3) planeerib, koostab töökava ja teenindab kliente, töötleb ülesande alusel kliendi juukseid ning selgitab tehtud tööd
järgides kõikides tööprotsessides tööohutus- ja osutab nais-, mees- ja lapskliendile järgmisi töid:
tööhügieeninõudeid juuste hooldus
4) nõustab klienti juuste hooldusvahendite ja
juuste lõikus lühikestele, poolpikkadele ja pikkadele juustele
viimistlustoodete kodusel kasutamisel
juukselõikus masinaga
habeme ja vuntside lõikamine
soengud lühikestele, poolpikkadele ja pikkadele juustele
juuste struktuuri püsimuutmine lühikestele, poolpikkadele ja pikkadele
juustele
9
värvitöötlus lühikestele, poolpikkadele ja pikkadele juustele
praktilise töö alusel kliendile juustehooldustoodete ja nende kodus
kasutamise juhendamisel soovitamine
10 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja õpieesmärgid ja põhjendab neid
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
võimalusi oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
tähenduses
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kohustusi
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
10
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
11 Praktika 30 EKAP
Eesmärk: praktikal õpilane rakendab ja arendab iseseisvat tööd, töötaja juhendamisel omandatud juuksuri kutsealaseid teadmisi, oskusi ja
hoiakuid. Praktikal kogetu kaudu arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning meeskonnatöö oskust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud materjalid,
tulenevalt praktikajuhendist vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub ilusalongi töökorraldusega, sh tööhügieeni ja seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktikal tehtavad tööalased
töökoha korrashoiunõuetega ülesanded
3) töötab juhendamisel praktikasalongis, järgib salongi kirjeldab ilusalongi tööd praktikasalongi alusel, töökorraldust ja ruumide
töökorraldusest tulenevaid nõudeid ja nõudeid, juuksuri tööülesandeid ja selgitab tööhügieeni järgimise vajadust
hügieeninõudeid, kasutab ergonoomilisi ning töötab juhendamisel, arvestades teiste töötajatega, planeerib kliendi
ohutuid töövõtteid teenindamiseks vajamineva tööaja, valib tööks vajalikud vahendid,
4) võtab vastu kliendi, selgitab välja tema soovid, valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel ja töö lõppedes korras oma
koostab töökava ning töötleb kliendi juukseid töökoha, järgib tööohutuse-, hügieeni- ja keskkonnanõudeid
lähtuvalt kliendi vajadustest, soovidest ning kirjeldab salongi töökorraldust ja salongis töötava kollektiivi
ootustest, järgides kliendikeskset teenindust, tööpõhimõtteid ka inglise keeles
11
soovitab kliendile juuksehooldusvahendeid võtab vastu kliendi, juhendaja abiga selgitab välja kliendi soovid, koostab
koduseks juuste hoolduseks vastava töökava, valmistab ette oma töökoha ning valib juhendaja abiga
5) täidab iga tööpäeva lõpus eneseanalüüsi sisaldava vajalikud materjalid ja töövahendid
aruande, kus märgib lühidalt, mida tegi ja mida järgib töökeskkonna ja -ohutusnõudeid, käitleb jäätmeid vastavalt
sellest õppis kehtestatud nõuetele
6) praktika lõppedes koostab aruande ja esitleb koolis arendab töövõtete täpsust ja kiirust, rakendab ergonoomilisi ja õiged
töövõtted
vastutab enda töökvaliteedi ja tulemuslikkuse eest
arendab järgmisi isikuomadusi: hoolikus, püsivus ja vastutustunne
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist üles näitaval viisil
analüüsib enda toimetulekut päevaste tööülesannetega ning juhendaja
abiga arendamist vajavaid aspekte, fikseerib aruandes
koostab juhendi alusel kirjaliku praktikaaruande, annab hinnangu oma
tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande
korrektses eesti keeles, kasutades IT-vahendeid
esitleb praktikaaruannet vastavalt praktika eesmärkide saavutatusele ja
praktikal saadud kogemustel
12
Lisa 6
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 38 „Majutuse ja toitlustuse erialade riiklik
õppekava“ lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Koka eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Toitlustamise valdkonna ja õpingute alused 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toitlustuse olulisust Eesti majanduses ning orienteerub õppekeskkonnas ja kasutab
õppimiseks sobivad õpistrateegiaid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab toitlustuse olulisust Eesti majanduses ● selgitab toitlustuse sisu ja olulisust lähtuvalt turismivaldkonna peamistest
ning majutus- ja toitlustusettevõtete rolli suundumustest Eestis, kasutades esitluse loomise digivahendeid
turismimajanduses ● selgitab õpitava eriala ettevõtte toimimist lähtuvalt ettevõtte äriideest
2) toimib kutseõppeasutuse õppekeskkonnas, ● nimetab õppekava alusel õpitava eriala õppe eesmärgi tervikuna ja moodulite
lähtudes kehtestatud reeglitest, kokkulepetest eesmärgid
ja käitumise heast tavast ● koostab juhendamisel isikliku õppeplaani ja sõnastab õppeperioodiks enda õppe-
3) kasutab õppimisel sobivaid õpistrateegiaid,
eesmärgid lähtuvalt enda valmisolekust eriala õpinguteks, kasutades tekstitöötluse
lähtudes õpiväljunditest ja enda õpistiilist
digivahendeid
4) kasutab õppe-eesmärkide saavutamiseks
sobivaid digipädevusi ● leiab lähteülesande põhjal õppetööga seotud informatsiooni ja kooli erinevad
teenindusüksused
● nimetab õpilase kohustused ja õigused vastavalt õppetööd reguleerivatele
dokumentidele
● kirjeldab juhendi alusel enda kui õppija vajadusi ja eripära
● kasutab sobivat strateegiat ja meetodeid etteantud õppeülesande lahendamiseks
lähtudes enda õpistiilist
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja põhjendab neid
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma
võimalusi
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
loomisel enda ja teiste jaoks kultuurilises, selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kujundamisel ning on motiveeritud ennast kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
arendama valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist
väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel
ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada
otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
3 Toitlustamine 14 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja serveerib juhendamisel, nii individuaalselt kui meeskonnaliikmena toite ja jooke, sh
enamlevinud Eesti rahvustoite, töötades säästlikult ja järgides toidu- ja tööohutuse nõudeid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib oma tööd ja töökohta, töötades ● planeerib oma tööd ja korraldab oma töökohta lähtuvalt tööohutusnõuetest
säästlikult ja järgides töö- ja toiduohutuse ● käitleb toitu lähtuvalt hügieeninõuetest ning järgides enesekontrolliplaani
nõudeid ● valib ja mõõdab toiduained lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist
2) valmistab toite ja jooke, sh Eesti rahvustoite, ● eeltöötleb toiduaineid kasutades sobivaid köögitöö tehnikaid, töövahendeid ja
juhendamisel nii individuaalselt kui seadmeid
meeskonnas ● valmistab toite ja jooke erinevatest toidurühmadest vastavalt tehnoloogilisele kaardile
3) serveerib toite ja jooke juhendamisel
kasutades sobivaid töövahendeid, -võtteid ja seadmeid ning ressursse säästes
planeerides oma tööd ja töökohta
● valmistab enamlevinud Eesti rahvustoite vastavalt tehnoloogilisele kaardile, kasutades
4) teenindab kliente juhendamisel lähtudes
kliendikeskse teeninduse põhimõtetest sobivaid töövõtteid, töövahendeid ja seadmeid
● serveerib toite ja jooke vastavalt tehnoloogilises kaardis kirjeldatud nõuetele
● käitub juhendamisel teenindussituatsioonis, lähtudes kliendikeskse teenindamise
põhimõtetest ja väljendades end arusaadavalt eesti keeles
● kirjeldab ohuolukordades käitumist ja annab esmaabi kergemate vigastuste korral
vastavalt juhendile
4 Menüü planeerimine 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koostab toitumissoovitustele vastavaid menüüsid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) koostab juhendamisel menüü vastavalt menüü ● koostab juhendamisel ettevõtte eripärale vastava menüü lähtuvalt tervisliku toitumise
koostamise põhimõtetele lähtudes riiklikult põhimõtetest ning kliendi soovidest ja vajadusest
heakskiidetud toitumis- ja liikumissoovitusi; ● põhjendab toitude valikut menüüs lähtuvalt toitumissoovitustest, kasutatud toorainete
2) arvutab retsepti alusel toitude toitainelise omadustest ja mõjust inimorganismile
koostise ja toiteväärtuse ● arvutab retsepti alusel toitude toitainelise koostise ja toiteväärtuse, kasutades toitude
3) koostab juhendamisel põhisöögikordade keemilise koostise andmebaase
toitude tehnoloogilised kaardid kasutades
● koostab ja kohandab menüüd lasteaialastele, koolilastele, vanuritele, lähtudes
digivahendeid
õigusaktidest ja riiklikult heakskiidetud toitumis- ja liikumissoovitustest
4) arvutab juhendamisel tooraine vajaduse
lähtudes klientide arvust ● vormistab sisult ja keeleliselt korrektse menüü kasutades erialast terminoloogiat ja
digivõimalusi
● koostab juhendamisel põhisöögikordade toitudele tehnoloogilised kaardid
● vormistab juhendi alusel tehnoloogilised kaardid kasutades tabeltöötluse
digivahendeid
● arvutab juhendamisel tooraine vajaduse lähtudes tehnoloogilisest kaardist ja klientide
arvust
5 Praktiline töö suurköögis 11 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb suurköögitöös vastavalt toitlustusettevõtte töökorraldusele, nii individuaalselt kui
meeskonnaliikmena
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib suurköögis oma tööd ja töökohta,
töötades säästlikult ja järgides toiduohutuse ● planeerib juhendi alusel oma tööd ja korraldab oma töökohta järgides tööohutuse
nõudeid nõudeid
2) valmistab ja serveerib juhendamisel ● alustab ja lõpetab tööd planeeritud ajal, peab kinni tööde ajakavast osaledes
kvaliteedinõuetele vastavaid toite erinevatest meeskonnatöös, vastutades võetud kohustuste täitmise eest
toidurühmadest tehnoloogilise kaarti alusel
3) teeb juhendi alusel puhastus- ja korrastustöid, ● eeltöötleb toiduaineid lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist kasutades sobivaid köögitöö
käitleb prügi, korrastab ja puhastab tehnikaid, töövahendeid ja seadmeid
juhendamisel oma töökohta, köögiseadmed ja ● käitleb toiduaineid lähtuvalt hügieeni- ja kvaliteedinõuetest tagades toidu ohutuse ja
töövahendid ning peseb nõusid kvaliteedi, järgides kehtivat enesekontrolliplaani
4) teenindab kliente, lähtudes kliendikeskse ● järgib kogu tööpäeva jooksul isikliku hügieeni nõudeid
teenindamise põhimõtetest ● valmistab toite ja jooke erinevatest toidurühmadest vastavalt tehnoloogilisele kaardile
5) töötab individuaalselt ja meeskonnaliikmena
kasutades sobivaid töövahendeid, -võtteid ja seadmeid ning ressursse säästes
järgides toitlustusettevõtte töökorraldust,
● teeb puhastus- koristustöid köögis ja saali nõudepesus järgides puhastusplaani
tööohutuse nõudeid ning kasutades
ergonoomilisi töövõtteid ● serveerib toite ja jooke vastavalt tehnoloogilises kaardis kirjeldatud nõuetele
● käitleb juhendamisel köögis tekkivat prügi
● teenindab juhendamisel kliente väljastusletis lähtudes kliendikeskse teenindamise
põhimõtetest ja väljendades end arusaadavalt eesti keeles
● vastutab enda ja meeskonnaliikmete turvalisuse eest ning tuleb juhendamisel toime
ohuolukordades
● analüüsib enda tegevust vastavalt tagasisidele ja annab hinnangu oma töö tulemusele
6 Menüü koostamine ja kalkulatsioon 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koostab erinevat tüüpi menüüsid, tooraine- ja hinnakalkulatsioone ning tehnoloogilisi kaarte
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) koostab ja kohandab juhendi alusel erinevat
tüüpi menüüsid sh eritoitumiseks, lähtudes
ettevõtte ja sihtrühma eripärast ja ning ● koostab tellitavate toitude (à la carte) menüü arvestades menüü koostamise
õigusaktide nõuetest põhimõtteid ning enimlevinud toidutalumatusi ja toiduallergiaid
2) koostab juhendi alusel tooraine- ja ● koostab ja kohandab toitlustusettevõtte tehnoloogilised kaardid toitumisiseärasustega
hinnakalkulatsioone ning vormistab (sh toidutalumatused, toiduallergiad, taimetoitlus) klientidele
tehnoloogilisi kaarte, kasutades erialast ● tõlgib menüü teksti eesti keelest ühte võõrkeelde ja võõrkeelest eesti keelde, kasutades
sõnavara erialast terminoloogiat
3) vormistab menüüsid eesti ja ühes võõrkeeles
● vormistab menüüsid kasutades digivõimalusi
kasutades digivõimalusi
● annab menüüs olevate toitude toitainelisele koostisele ja toiteväärtusele hinnangu
lähtudes riiklikult heakskiidetud toitumis- ja liikumissoovitustest
● koostab juhendi alusel toitudele tooraine kalkulatsiooni ja arvutab omahinna
● vormistab juhendi alusel tehnoloogilisi kaarte kasutades erialast sõnavara
7 Toiduvalmistamine 14 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja serveerib vastavalt tellimusele ja tehnoloogilisele kaardile toite ja jooke, järgides
tööohutuse ja hügieeninõudeid ning kasutades sobivaid vahendeid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib ja korraldab juhendi alusel oma tööd ● planeerib ja korraldab juhendi alusel enda tööd ja töökohta restoraniköögis
ja töökohta restoraniköögis individuaalselt ja individuaalselt ja meeskonnas lähtuvalt ettevõtte töökorralduse eripärast ja järgides
meeskonnas tööohutuse ja hügieeni nõudeid
2) valmistab tellimuse alusel juhendi järgi toite ● eeltöötleb aed- ja teraviljatooteid, seeni ja piimasaaduseid, kala, liha ja nendest
(à la carte) ja jooke sh toitumisiseärasustega valmistatud tooteid, kasutades sobivaid köögitöö tehnikaid, töövahendeid ja seadmeid
klientidele arvestades toiduainetes toimuvaid ● valmistab külmi ja sooje võileibu, suupisteid ja salateid vastavalt tehnoloogilisele
keemilisi muutusi
kaardile ning kasutades sobivaid töövahendeid ja seadmeid
3) serveerib kliendile tellimuse alusel juhendi
● valmistab suppe vastavalt tehnoloogilisele kaardile ning kasutades sobivaid
järgi toite (à la carte) ja jooke juhendi järgi
4) kasutab ja puhastab restorani seadmeid ja töövahendeid ja seadmeid
töövahendeid vastavalt kasutus- ja ● valmistab kastmeid, sh sooje põhikastmetest tuletatud kastmeid vastavalt
hooldusjuhenditele ning järgides tehnoloogilisele kaardile ja ning kasutades sobivaid töövahendeid ja seadmeid
tööohutusnõudeid
● valmistab tellimuse alusel toite lihast, linnulihast ja kalast vastavalt tehnoloogilisele
kaardile ning kasutades sobivaid töövahendeid ja seadmeid
● valmistab toite ja lisandeid aed- ja teraviljadest ning metsaandidest vastavalt
tehnoloogilisele kaardile ning kasutades sobivaid töövahendeid ja seadmeid
● valmistab külmi, külmutatud ja kuumi magustoite vastavalt tehnoloogilisele kaardile
ning kasutades sobivaid töövahendeid ja seadmeid
● valmistab pärmi-, biskviit-, liiva-, leht-, keedutaignast tooteid vastavalt
tehnoloogilisele kaardile
● valmistab tellimuse alusel külmi ja kuumi jooke vastavalt tehnoloogilisele kaardile
ning kasutades sobivaid töövahendeid ja seadmeid
● soolab, hapendab, marineerib ja kuivatab toiduaineid vastavalt tehnoloogilisele
kaardile ning kasutades sobivaid töövahendeid ja seadmeid
● valmistab juhendi alusel toite ja jooke toitumisiseärasustega klientidele arvestades
toiduainetes toimuvaid keemilisi muutusi
● serveerib toite ja jooke vastavalt tehnoloogilises kaardis kirjeldatud nõuetele
● kasutab ja puhastab restorani seadmeid ja töövahendeid eesmärgipäraselt vastavalt
kasutus-ja hooldusjuhendile ning järgides tööohutusnõudeid
● kasutab seadmete ja töövahendite puhastamisel puhastusplaanis kirjeldatud
puhastustöövahendeid ja puhastusaineid
8 Praktiline töö restoranis 13 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja serveerib tellimuse alusel ja tehnoloogilise kaardi järgi toite ja jooke vastavalt klientide
soovidele, planeerides ja korraldades oma tööd, käideldes kaupu, korrastades restorani ruume.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib ja korraldab oma tööd lähtuvalt ● planeerib oma tööaega ja korraldab oma tööd ratsionaalselt vastavalt töökoormusele,
tööülesandest ja meeskonna tööjaotusest tööülesandele ja meeskonna tööjaotusele
2) valmistab nii individuaalselt kui ● valmistab ette oma töökoha, lähtudes tööülesannetest ja tööohutuse ja ergonoomia
meeskonnaliikmena, tellimuse alusel, põhimõtetest
tehnoloogilise kaardi järgi toite ja jooke ● hoiab oma töökoha korras, lähtudes hügieeninõuetest
vastavalt klientide soovidele, kasutades ● valmistab menüüs olevaid toite ja jooke vastavalt tehnoloogilisele kaardile
sobivaid töövahendeid ja seadmeid ning ● vormistab toiduportsjonid ja vaagnad vastavalt tehnoloogilisele kaardile
arvestades toitlustusettevõtte töökorraldust ● ajastab toitude ja jookide valmimise vastavalt tööplaanile
3) käitleb kaupu, pakendeid ja taarat ning ● kasutab seadmeid ja vahendeid vastavalt kasutatavale tehnoloogiale ja
inventeerib laoseisu vastavalt juhendile, toitlustusettevõtte töökorralduse eripärale
toiduhügieeni nõuetele ning arvestades
● annab hinnangu valmistatud toitude ja jookide kvaliteedile lähtudes nende
toitlustusettevõtte töökorraldust
iseloomulikust lõhnast, maitsest, välimusest ja konsistentsist
4) teeb restoraniruumide puhastus- ja koristustöid
lähtuvalt ettevõtte puhastusplaanist ● võtab vastu, kontrollib ja ladustab kauba vastavalt toiduhügieeni nõuetele
5) teenindab kliente, kasutades serveerimise ja ● kontrollib juhendi alusel igapäevaselt kauba kvaliteeti ja jälgib realiseerimisaegu
teenindamise põhitehnikaid ning järgides ● hindab olemasolevat kaubakogust ja tagab tööks vajaliku tooraine vastavalt etteantud
kliendikeskse teenindamise põhimõtteid ülesandele
● käitleb prügi, pakendeid ja taarat vastavalt juhendile
● inventeerib laoseisu vastavalt juhendile ja kehtestatud töökorraldusele
● teeb restoraniruumide puhastus- ja koristustöid vastavalt puhastusplaanile, kasutades
etteantud puhastusvahendeid ja hooldades puhastustarvikuid
● valmistab puhastusvahendi lahuse, lähtudes juhendist
● puhastab köögiseadmeid ja vahendeid, lähtudes juhendist
● peseb saali- ja toiduvalmistamise nõusid, lähtudes juhendist
● nõustab lähtuvalt menüüst klienti ja soovitab kliendile tema soovidele vastavaid toite
ja jooke eesti keeles ja ühes võõrkeeles
● lahendab iseseisvalt kliendi teenindamisega seotud probleeme oma vastutusala piires
● katab ja teenindab erineva teenindustüübiga laudu lähtudes menüüst, sihtrühma
vajadustest ning ettevõtte teeninduse korraldusest
● kogub, analüüsib ja edastab tagasisidet ning langetab asjakohaseid otsuseid
9 Praktika 36 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane täidab juhendamisel koostöös köögi meeskonnaga koka tööülesandeid toitlustusettevõttes.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib oma isiklikud praktika eesmärgid ja ● koostab kirjaliku materjali praktikale asumiseks arvestades praktikajuhendit ja
tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist rakendades digipädevusi
2) töötab praktikaettevõttes juhendamisel nii ● planeerib isiklikud praktikaeesmärgid, arvestades praktikajuhendit
individuaalselt kui meeskonnas, järgides ● sõlmib ettevõttega eelkokkuleppe ja tööaja graafiku, kasutades erinevaid
ettevõtte töökorraldust ning toiduhügieeni- ja kommunikatsioonivahendeid
tööohutusnõudeid ● töötab praktikaettevõttes juhendamisel nii individuaalselt kui meeskonnaliikmena,
3) planeerib oma tööd ja töökohta vastavalt
vastutab võetud kohustuste täitmise eest arvestades teiste töötajatega, planeerides talle
tööülesandele ning meeskonna tööjaotusele,
antud tööde valmimise ettenähtud ajaks
töötades säästlikult ja järgides toiduohutuse
nõudeid ● järgib tööd tehes ergonoomiat, ettevõtte sisekorraeeskirju, toiduhügieeninõudeid,
4) valmistab juhendamisel ja tehnoloogilise kasutades vastavalt vajadusele isikukaitsevahendeid
kaardi järgi suurköögi või restorani toite ja ● täidab juhendamisel enesekontrolli tegevusi
jooke, kasutades sobivaid vahendeid ja ● arvutab toitude valmistamiseks vajalike toiduainete koguseid tehnoloogiliste kaartide
erinevaid köögitöö tehnikaid alusel
5) teeb puhastus- ja korrastustöid, käitleb prügi, ● eeltöötleb toiduaineid juhendamisel vastavalt juhendile, vältides liigseid kadusid
peseb nõusid ja töövahendeid ● valmistab juhendamisel, vastavalt tööplaanile, tehnoloogilisele kaardile, asjakohaste
6) analüüsib oma tööd, eesmärkide saavutamist vahenditega erinevaid võileibu, suupisteid, salateid, suppe, kastmeid, toite lihadest,
ja ülesannete täitmist praktikaettevõttes, kalast, aed- ja teraviljadest, magustoite, taignatooteid, jooke ning enamlevinud Eesti
koostab ja juhendi järgi praktikaaruande rahvustoite
● serveerib juhendamisel toite ja jooke vastavalt tehnoloogilistel kaartidel toodud
temperatuurile ja kogusele ning ettevõtte tootmise ja teeninduse eripärale
● peseb saali- ja toiduvalmistamise nõusid järgides toitlustusettevõtte töökorraldust
● korrastab ja puhastab juhendamisel oma töökohta kogu tööpäeva vältel, teeb puhastus-
ja korrastustöid vastavalt ettevõtte puhastusplaanile
● käitleb prügi, korrastab ja puhastab köögiseadmed ja töövahendid juhendamisel
vastavalt ettevõtte puhastusplaanile
● analüüsib oma tööd praktikaettevõttes, arvestades tööandjalt saadud tagasisidet ja
andes enesehinnangu oma tööle, praktikaeesmärkide ja õpiväljundite saavutatusele ja
toimetulekule praktika ettevõttes
● esitleb praktika tulemust eesti keeles vastavalt juhendile, kasutades digivahendeid
Lisa 7
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 38 „Majutuse ja toitlustuse erialade riiklik
õppekava“ lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Toitlustusteeninduse eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Majutuse ja toitlustusvaldkonna alused 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab turismi tähtsust Eesti majanduses ning orienteerub õppekeskkonnas ja kasutab õppimiseks
sobivad õpistrateegiaid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab turismi tähtsust Eesti selgitab turismi kui majandusharu sisu ja tähtsust lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest
majanduses ning majutus- ja Eestis, kasutades esitluse loomise digivahendeid
toitlustusettevõtete rolli kirjeldab juhendi alusel majutus-ja toitlustusettevõtete tähtsust ja kasu turismisihtkoha,
turismimajanduses turismiettevõtjate, külastajate ja kohalike elanike seisukohast
2) toimib kutseõppeasutuse
selgitab õpitava eriala ettevõtte toimimist lähtuvalt ettevõtte äriideest
õppekeskkonnas, lähtudes kehtestatud
reeglitest, kokkulepetest ja käitumise nimetab õppekava alusel õpitava eriala õppe eesmärgi tervikuna ja moodulite eesmärgid
heast tavast koostab juhendamisel isikliku õppeplaani ja sõnastab õppeperioodiks enda õppe-eesmärgid
3) kasutab õppimisel sobivaid lähtuvalt enda valmisolekust eriala õpinguteks, kasutades tekstitöötluse digivahendeid
õpistrateegiaid, lähtudes leiab lähteülesande põhjal õppetööga seotud informatsiooni ja kooli erinevad teenindusüksused
õpiväljunditest ja enda õpistiilist nimetab õpilase kohustused ja õigused vastavalt õppetööd reguleerivatele dokumentidele
kirjeldab juhendi alusel enda kui õppija vajadusi ja eripära
1
4) kasutab õppe-eesmärkide kasutab sobivat strateegiat ja meetodeid etteantud õppeülesande lahendamiseks lähtudes enda
saavutamiseks sobivaid digipädevusi õpistiilist
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
. Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
võimalusi ning piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
2) mõistab ühiskonna toimimist, koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide,
tööandja ja organisatsiooni
ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
väljakutseid, probleeme ning
võimalusi selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
loomisel enda ja teiste jaoks selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kultuurilises, sotsiaalses ja/või kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
rahalises tähenduses valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
4) mõistab enda vastutust oma tööalase seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
karjääri kujundamisel ning on võimalused
motiveeritud ennast arendama
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate
eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
2
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab
kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste
langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas
3 Toitlustuse alused 8 EKAP
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toitlustusettevõtetele esitatavaid nõudeid, mõistab tervisliku toitumise tähtsust ja
vajadust, rakendab toiduainete käitlemise põhitõdesid ja toitlustusettevõtte töökorralduse põhimõtteid, mõistab menüüde koostamise põhimõtteid,
Eesti rahvusliku toidukultuuri ja erinevate rahvaste toidukultuuri omapära.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kirjeldab toitlustusettevõtetele loetleb ja iseloomustab toitlustusettevõtteid äriideest lähtuvalt
esitatavaid nõudeid toidukäitlemisel kirjeldab oma töökoha korraldamist, tööde järjekorda ja ajastamist valmistatavast toidust lähtuvalt
2) kirjeldab tervisliku toitumise tähtsust loetleb isikliku hügieeni nõudeid toiduvalmistamisel, lähtudes enesekontrolliplaanist
ja vajadust selgitab mikroorganismide arengut soodustavaid tegureid ja kirjeldab meetmeid nende arengu
3) kirjeldab põhilisi toiduaineid ja nende takistamiseks lähtuvalt toiduohutusest
käitlemise viise (toiduvalmistamise loetleb ja kirjeldab kiirestiriknevate toiduainete säilitamise nõudeid ja võimalusi toiduohutusest
viisid) lähtuvalt
4) kirjeldab menüüde koostamise kirjeldab enda tegevusi tulekahju ja elektriõnnetuse korral ja nimetab meetmeid õnnetuste
põhimõtteid ja menüüde liigitust ennetamiseks
5) rakendab põhilisi toiduainete
koostab töögraafiku vastavalt menüüle köögis ja teenindussaalis
käitlemise viise ja meetodeid
planeerib enda töö vastavalt Eesti õigusaktidest tulenevatele nõuetele
6) kirjeldab Eesti ja teiste rahvuste
kirjeldab tervisliku toitumise tähtsust ja selle põhimõtteid, lähtudes toidupüramiidist
toidukultuuri ja tänapäevast rahvuskööki
kirjeldab erinevate toitumisvajadustega kliendirühmi ja nimetab neile sobivaid toiduaineid ja toite
loetleb toitained ja nimetab nende energeetilised väärtused ning loetleb toidueineid, mis on valkude,
rasvade ja süsivesikute peamiseks allikaks
arvutab etteantud toidu energeetilise väärtuse kilokalorites lähtuvalt selles sisalduvate toiduainete
energeetilisest väärtusest
analüüsib juhendi alusel toitainete tarbimise infot protsentides
nimetab toiduseadusest tulenevaid toiduainete käitlemise nõudeid
3
tõlgendab toiduainete pakendil olevat teavet vastavalt juhendile
kirjeldab erinevate toiduainegruppide nagu teravili ja teraviljatooted, köögi- ja puuviljad, piim ja
piimatooted, liha ja lihatooted, kala ja kalatooted, rasvad, magusained) omadusi, kvaliteeti ja kirjeldab
nende säilitamise nõudeid
kirjeldab erinevate toiduainete gruppide kasutamist toiduvalmistamisel nimetades toidud, milles
kasutatakse antud toiduaineid
selgitab toiduainete/toorainete päritolu, nende kasutamise ajalugu meeskonnatööna juhendi alusel
seostab toiduainete tänapäevast kasutamist ajaloolise traditsiooniga
kirjeldab vastavalt juhendile erinevate roarühmade väärtust ja kohta menüüs
kirjeldab menüü koostamise põhimõtteid, tuues asjakohaseid näiteid
nimetab menüüde liike vastavalt juhendile
nimetab vastavalt juhendile toidukäigud ja soovitab etteantud toidukäikudesse sobivad toidud
analüüsib einekorda, lähtudes tervisliku toitumise ja menüü koostamise põhimõtetest
leiab ja kasutab erialast informatsiooni erinevatest võõrkeelsetest allikatest, kasutades sõnaraamatuid
ja teatmeteoseid
kirjeldab põhilisi toiduainete käsitlemise viise ja meetodeid, lähtudes käideldavast toiduainest
valib tehnoloogilisest kaardist, lähtudes toiduainete käsitlemise töövõtted- ja vahendid
kasutab tehnoloogilisel kaardil olevat toiduvalmistamise alast informatsiooni toidu valmistamisel
koostab etteantud toidu valmistamiseks vajalike töövahendite ja serveerimiseks vajaminevate
toidunõude, söögiriistade, klaaside nimekirja
valmistab ja serveerib lihtsamaid toite ja jooke juhendamisel õppeköögis
korraldab oma töökoha, järgides hügieeninõudeid
arvutab etteantud toidu tooraine vajaduse, arvestades tooraine töötlemise kuum-ja külmtöötluskadusid
ja juhendit
täidab tehnoloogilise kaardi, kasutades külm- ja kuumtöötlemise kadude tabeleid
kirjeldab Eesti rahvusköögi põhilisi toiduaineid, toite ja rahvusköögi arengut, lähtudes
toidupüramiidist
kirjeldab meeskonnatööna Eesti rahvusköögis tuntud tähtpäevatoite lähtuvalt aastaajast
kirjeldab meeskonnatööna kaasaegset Eesti toidukultuuri ja trende, kasutades Eesti rahvuskööki
käsitlevaid raamatuid ja internetiallikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate usunditega seotud toitumiskultuure ja nende põhilisi tunnuseid
4
leides, kasutades eesti- ja võõrkeelseid allikaid
kirjeldab meeskonnatööna tuntumates rahvusköökides kasutatavaid tooraineid, toitude maitsestamist,
toite, kasutades raadiost, televisioonist ja muudest allikatest saadud eesti- ja võõrkeelset informatsiooni
leiab toitlustusalasest sidumata tekstist vajaliku info ja vastab suuliselt teksti kohta esitatud
küsimustele
kasutab enda loodud tekstides erialast teavet eesmärgipäraselt ja loogiliselt
kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna toidukultuuri arengut ja Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid
sündmusi
võrdleb meeskonnatööna Eesti toidukultuuri arengut teiste riikide köögikultuuridega
4 Toitlustusteeninduse alused 18 EKAP
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toitlustusteeninduse põhimõtteid, katab ja teenindab igapäevaseid selve- ning
söögilaudu.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab toitlustusteeninduse kirjeldab juhendi alusel toitlustusteeninduse põhimõisteid
põhimõtteid kirjeldab juhendi alusel säästliku majandamise olulisust toitlustusteeninduse valdkonnas
2) teeb ettevalmistused klientide kirjeldab tööplaani koostamist, kasutades etteantud teenindusruume, töövahendeid ja -seadmeid
teenindamiseks selvelaudades ja kirjeldab teeninduse liike (iseteenindus, osaline ja täisteenindus), tuues välja sarnasused ja erinevused
istumisega laudades kirjeldab erinevaid toitlustusteeninduses kasutatavaid lauatüüpe, tuues välja sarnasused ja erinevused
3) teenindab selvelaudade ja istumisega leiab teenindusalasest tekstist vajaliku info ja vastab teksti kohta esitatud küsimustele eesti ja
laudade kliente eesti ja võõrkeeltes võõrkeeles
4) korrastab töökoha, lauad ning
kirjeldab juhendi alusel majutus- ja toitlustustöötaja töös vajaminevaid füüsilise vastupidavusega
teenindusruumid seotud tegevusi
valib kliendi tellimusest lähtuvalt vahendid, lauanõud ja söögiriistad
vormistab ja katab juhendi alusel igapäevaseid selvelaudu
katab söögilaudu lähtuvalt menüüst ja tööjuhisest
valmistab ette juhendi alusel töökoha ja serveerimisvahendid klientide teenindamiseks
täidab toitlustusteenindaja tööülesandeid, järgides nii isikliku kui ka toiduhügieeni nõudeid ja
ergonoomilisi töövõtteid
võtab kliendi vastu kasutades etiketikohaseid viisakusväljendeid, lähtudes teenindusstandardist
5
teenindab selvelaua kliente, kasutades asjakohaseid serveerimis- ja koristamisvõtteid ning nõustab
klienti menüü piires
väljendab ennast erialases eesti keeles korrektselt, arusaadavalt, viisakalt, valides sobiva
teenindusalase sõnakasutuse ja kehakeele
serveerib klientidele toite ning jooke nõuetekohaste töövahendite ja -võtetega, õigeaegselt ning
ettenähtud temperatuuril
lahendab teenindussituatsioone vastavalt teenindusstandardile, vajadusel väljendades ennast
võõrkeeltes (A ja B) arusaadavalt ja korrektselt
koostab juhendamisel kirjalikult arve vastavalt tellimusele ja esitab kliendile
küsib kliendilt tagasisidet teenindusstandardist lähtudes
saadab kliendi ära etiketikohaseid viisakusväljendeid kasutades
edastab kliendi tagasiside oma otsesele juhile, lähtudes teenindusstandardist
valib vastavalt ettevõtte puhastusplaanile õiged töövahendid ja puhastusained
koristab vastavalt ettevõtte puhastusplaanile oma töökoha, lauad ja teenindusruumid
arvutab etteantud ülesande põhjal erinevate lahuste kontsentratsiooni ja vastava lahuse või vee
lisamise vajaduse
5 Toiduvalmistamise alused 12 EKAP
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab roogasid ja jooke tehnoloogilise kaardi järgi, kasutades juhendile vastavaid
toiduaineid ja nende käitlemisviise, rakendab toidu-ja tööohutuse ning tervisliku toitumise põhimõtteid ja korraldab oma töökohta.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
6
Õpilane Õpilane
1) valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel kasutab juhendi alusel roogade ja jookide põhivalmistamisviise ja -võtteid
toite ja jooke lähtuvalt toidu kvaliteedi valib ja käitleb toiduaineid lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist
nõuetest, töötades säästlikult ning kasutab juhendi alusel roogade ja jookide valmistamiseks asjakohaseid töövahendeid
hügieeninõudeid järgides valmistab etteantud juhendi järgi lihtsamaid toite ja jooke
2) kasutab ja puhastab köögiseadmeid ja planeerib oma tööd ja korraldab töökohta juhendamisel (ettevõtte enesekontrolliplaani alusel)
töövahendeid vastavalt kasutus- ja käitleb toiduaineid ja toitu, järgides hügieeninõudeid
hooldusjuhendile ning, järgides
kasutab juhendi alusel toiduaineid ja ressursse säästlikult
tööohutusnõudeid
täidab kaubatellimise lehe toitude ja jookide koostiskomponentide tellimiseks, kasutades korrektseid
3) koostab juhendi alusel menüü vastavalt
toiduainete nimetusi
tervisliku toitumise põhimõtetele, menüü
kirjeldab juhendi alusel toitainete muutumist toiduvalmistamise protsessis
koostamise alustele
kasutab seadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutusjuhendile
puhastab vastavalt juhendile seadmeid ja töövahendeid, järgides tööohutusnõudeid
saab aru inglisekeelsetest kasutamisjuhistest
kasutab puhastusaineid ja vahendeid, järgides looduskeskkonna ja säästlikkuse põhimõtteid
sorteerib ja käitleb toidujäätmeid ning prügi vastavalt juhendile
koostab juhendist lähtuva menüü, järgides menüü koostamise põhimõtteid
põhjendab menüü vastavust tervisliku toitumise, lähtudes põhimõtetele ja menüü koostamise alustele
kirjeldab eritoitumise võimalusi menüü koostamisel
koostab juhendamisel sisuliselt ja keeleliselt korrektseid menüüsid
6 Joogiõpetus I ehk mittealkohoolsed joogid 3 EKAP
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib juhendi alusel vajaminevaid kaubad ja vahendeid, tutvustab ja soovitab joogikaardis
olevaid mittealkohoolseid jooke, vormistab joogitellimuse, valmistab ja serveerib lihtsamaid mittealkohoolseid jooke.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kirjeldab erinevate mittealkohoolsete kirjeldab juhendi alusel alkoholivabade jookide sortimenti
jookide sortimenti, hoiutingimusi, nimetab ja leiab kaardilt maailma tuntumaid mineraalvee tootmise piirkonnad, tuues välja peamised
valmistamis- ja serveerimisvõimalusi tooted
2) planeerib mittealkohoolsete jookide
7
valmistamiseks vajaminevad kaubad ja nimetab maailma tuntumaid tee, kohvi- ja kakaoubade tootmise piirkondi, riike, tuues välja peamised
vahendid tooted/kaubamärgid
3) tutvustab ja soovitab joogikaardis kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel karastusjookide ja kuumade jookide koostist (tee, kohv,
olevaid jooke vastavalt toitude ja jookide mineraalveed, mahlad, siirupid)
sobivuse põhimõtetele kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel mittealkohoolseid jooke
4) võtab tellimuse ja vormistab selle kirjeldab juhendi alusel mittealkohoolsete jookide serveerimisvõimalusi ja valib etteantud joogile
vastavalt nõuetele sobivaid klaasid
5) valib töövahendid ja komponendid selgitab juhendi alusel joogikaardi koostamise põhimõtteid
jookide valmistamiseks koostab ja vormistab juhendi alusel vajaminevate kaupade ja vahendite nimekirja
6) valmistab ja serveerib lihtsamaid jooke,
täidab kauba tellimislehe jookide koostiskomponentide tellimiseks, kasutades jookide nimetusi
kasutades õigeid töövõtteid, järgides
kontrollib juhendi alusel mittealkohoolsete jookide valmistamiseks vajalike kaupade ja vahendite seisu
tööohutus- ja hügieeninõudeid
ja olemasolu
kontrollib juhendi alusel kaupade realiseerimisaegu, ladustamist ja serveerimistemperatuure
tutvustab juhendi alusel klientidele joogikaardis olevaid jooke
soovitab kliendile toitlustussündmusega kooskõlas olevaid jooke, lähtudes toidu ja joogivaliku
sobivuse põhimõtetest
selgitab tellimust, suheldes kliendiga eesti ja võõrkeeles
võtab vastu tellimuse lähtuvalt kliendi otsusest
vormistab tellimuse vastavalt ettevõtte töökorraldusele
nimetab juhendi alusel inglise keeles levinumaid jooke
valib juhendi alusel töövahendid ja seadmed jookide valmistamiseks
valib komponendid lihtsamate mittealkohoolsete segujookide, kohvi- ja tee valmistamiseks, lähtudes
klienditellimusest ja juhendist
saab aru mitmesugustest inglisekeelsetest joogivalmistamisjuhistest
valmistab kohvi- ja teejooke, karastus- ja segujooke kasutades asjakohaseid töövõtteid
valmistab erinevaid jooke, arvestades värvide omavahelist sobivust
serveerib juhendi alusel valmistatud jooke
täidab juhendi alusel tööohutus- ja hügieeninõudeid
puhastab juhendi alusel seadmeid ja töökoha
7 Restoraniteenindus 26 EKAP
8
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab restorani töökorraldust, teenindab kliente, kasutades müügi- ja teenindamise
põhitehnikaid ja töövõtteid ning kliendikesksuse põhimõtteid järgides ja teeb restoranis teenindusruumide korrastus- ja puhastustöid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kirjeldab restoraniteeninduse loetleb juhendi alusel tööpäeva ettevalmistustegevused
igapäevatöö korraldust ja tööpäeva kirjeldab juhendi alusel restoraniteeninduseks vajaminevaid jooke, kaupu ja töövahendeid
ettevalmistust kirjeldab juhendi alusel kaupade varude jälgimist ja vajaminevate kaupade ning töövahendite
2) planeerib ja teeb ettevalmistustööd uuendamisvajadust
klientide vastuvõtmiseks ja kirjeldab juhendi alusel kaupade vastuvõtmisprotsessi
teenindamiseks kirjeldab juhendi alusel söögisaali korrastustöid
3) teenindab kliente eesti ja võõrkeeles teostab juhendi alusel inventuuri ja arvutab toorainete või vahendite puudujääki või ülejääki
müügi- ja teenindamise põhitehnikaid
koostab tööde tegemise plaani vastavalt menüüle ja juhendile
ning kliendikesksuse põhimõtteid
planeerib juhendi alusel oma tööd toitude serveerimisel ja koostab tööplaani
järgides
4) rakendab töös kasutatavaid loetleb ja kasutab vastavalt juhendile oma tegevuseks vajalikke töövahendeid ja seadmeid
kliendisuhteid ning arvelduse ja arvutab laudade, lauapesu, -nõude, söögiriistade, töövahendite vajaduse, lähtudes sündmusest,
tagasiside põhimõtteid inimeste arvust ja söögisaali suurusest
5) planeerib ja teeb vastavalt ettevõtte valmistab ette juhendi alusel lauakatmisvahendid
puhastusplaanile restorani teeb eelkatte juhendi alusel, järgides lauakatmise põhimõtteid ning värvide omavahelist sobivust
teenindusruumide korrastus- ja valmistab toitlustuskoha söögilaudadele ja majutusettevõtte ruumidesse sobivaid lihtsamaid
puhastustöid lilleseadeid
loob positiivse kliendikontakti, suunab kliendi söögisaali ja juhatab lauda, lähtudes
teenindusstandardist
selgitab juhendi alusel kliendi vajadused, järgides klienditeeninduse põhimõtteid
nõustab juhendi alusel klienti korrektses eesti ja inglise keeles vastavalt teenindussituatsioonile, pakub
lahendusi kliendi soovide ja vajaduste rahuldamiseks
tutvustab juhendist lähtudes kliendile toidu- ning joogikaarti ja annab soovitusi toitude ja jookide
sobitamiseks
kasutab korrektset erialast terminoloogiat toitlustustoodete ja teeninduse tutvustamisel ja
müügiprotsessis
võtab juhendi alusel kliendilt tellimuse, vormistab selle ja edastab kööki
9
serveerib karastus-, segu ja alkohoolseid jooke, kuumi jooke hügieenireegleid, järgides vastavat
juhendile
serveerib toite portsjonitena ja vaagnalt asjakohaste töövõtetega
korrastab ja koristab asjakohaste töövõtetega laua, järgides ettevõtte standardeid
vastab sisuliselt õigesti kliendi poolt esitatud ingliskeelsetele küsimustele
kasutab vastavalt juhendile ingliskeelse kultuuriruumi suhtlusetiketti
teenindab kliente, järgides info vahendamise, kliendi andmete, ettevõtte andmete turvalisust ja ohutust
küsib ja edastab kliendi tagasisidet toodete, teenuste ja teenindamise kohta, lähtudes klienditeeninduse
põhimõtetest
vastab kliendi kiitustele või kaebustele lähtuvalt klienditeeninduspõhimõtetest
kirjeldab kassatoiminguid ning arveldab kliendiga vastavalt tööjuhisele
koostab arveid, kirjutab maksetšekke, arvutades müügihinnast käibemaksu
arveldab vastavalt juhendile kliendiga ja käsitleb sularaha ning teisi maksevahendeid
lõpetab teenindussituatsiooni positiivselt eesmärgiga jätkata kliendisuhet
kirjeldab vastavalt juhisele aruandlusprotsessi
valib sobivad puhastusvahendid ja koristustarvikud vastavalt puhastusplaanile
kasutab juhendi alusel puhastusseadmeid korrastus- ja puhastustöödeks
arvutab puhastusainete õiged kontsentratsioonid vastavalt kasutusjuhendile
lahjendab pesulahuseid vastavalt etteantud puhastusvahendi kasutusjuhendile
peseb nõusid ja vajalikke tarvikuid puhastusplaani alusel, kasutades asjakohaseid pesemisvahendeid ja
-lahuseid
põhjendab vastavalt juhendile puhastustööde eest vastutamise olulisust
sorteerib ja käitleb juhendi alusel prügi
arvutab etteantud ülesande põhjal juhendi alusel erinevate lahuste kontsentratsiooni
8 Catering ja peoteenindus 5 EKAP
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab peoteeninduse üldist korraldust, teeb teenindusruumide ettevalmistuse peoteeninduseks,
teenindab kliente, järgides kliendikesksuse põhimõtteid, toimetab peoteeninduses puhastus-, transpordi- ja ladustamistoiminguid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kirjeldab peoteeninduse üldist korraldust kasutab juhendi alusel peoteenindusealast eesti- ja võõrkeelset sõnavara
10
ja planeerib üritust vastavalt etteantud kirjeldab etteantud juhendi alusel ürituse sisu, toite ja jooke, lähtudes klienditellimusest
juhisele planeerib ja arvutab vastavalt inimeste arvule ürituse korraldamiseks vajaliku ruumi suuruse
2) planeerib ja teeb teenindusruumide planeerib ja arvutab vastavalt inimeste arvule vajaliku laua suuruse ja selle katmiseks ning
ettevalmistuse kasutades ergonoomilisi teenindamiseks vajalikud vahendid
töövõtteid kirjeldab eelkatte tegemist, järgides laua katmise põhimõtteid
3) teenindab kliente müügi- ja kirjeldab juhendi alusel abikelnerite juhendamist teenindusruumide ja vahendite ettevalmistamisel
teenindamise põhitehnikaid kasutades ja koostab juhendi alusel tööde tegemise plaani, arvestades ürituse sisu ja menüüd
kliendikesksuse põhimõtteid järgides
paigutab teenindusruumide mööblit vastavalt etteantud plaanile
4) planeerib ja teeb vastavalt etteantud
loetleb ja kasutab juhendi alusel teenindamiseks sobivaid töövahendeid
juhistele puhastustööd, komplekteerib ja
ladustab üritusel kasutatavad vahendid linutab laudu ja teeb eelkatteid juhendi alusel
valmistab ette juhendi alusel lauakatmise vahendeid
kasutab oma tegevustes ergonoomilisi töövõtteid
võtab kliente vastu asjakohaseid viisakusväljendeid kasutades
kasutab vastavalt tööjuhisele toitude ja jookide serveerimisel asjakohaseid töövõtteid
tutvustab vastavalt tööjuhisele kliendile menüüd ja annab soovitusi toitude ja jookide sobitamiseks
demonstreerib teenindamiseks vajalikke töövõtteid vastavalt teeninduse alustele
teenindab kliente vähemalt ühes võõrkeeles
teenindab kliente, järgides info vahendamisel kliendi ja ettevõtte andmete ohutust ning kliendi
turvalisust
korraldab vastavalt tööjuhisele ürituselt klientide lahkumist
valib vastavalt puhastusplaanile sobivad puhastusvahendid ja koristustarvikud
peseb juhendi alusel nõusid ja vajalikke tarvikuid
puhastab ja korrastab ruume, kasutades puhastus- ja töövahendeid juhendi alusel
põhjendab puhastustööde eest vastutamise olulisust
komplekteerib ja ladustab juhendi alusel üritusel kasutatavad vahendid
9 Joogiõpetus II ehk alkohoolsed joogid 5 EKAP
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on ülevaade alkohoolsete jookide sortimendist ja jookide hoiutingimustest, planeerib juhendit
järgides vajaminevaid kaupu ja vahendeid, tutvustab ja soovitab joogikaardis olevaid alkohoolseid jooke, vormistab tellimuse, valmistab ja serveerib
alkohoolseid jooke.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
11
Õpilane Õpilane
1) kirjeldab erinevate alkohoolsete jookide kirjeldab juhendi alusel alkohoolsete jookide sortimenti
sortimenti, hoiutingimusi, valmistamis- kirjeldab juhendi alusel alkohoolse ja äädikhappelise käärimise protsesse
ja serveerimisvõimalusi, leides kirjeldab vastavalt juhendile lahjade ja kangete alkohoolsete jookide koostist
informatsiooni erialasest kirjandusest, sh kirjeldab juhendi alusel alkohoolsete jookide päritolu, valmistamisviise, maitseomadusi,
võõrkeelsest (A ja B keeletase) hoiutingimusi, kasutamisvõimalusi, serveerimistemperatuure, kasutades vajadusel võõrkeelset kirjandust
2) planeerib vastavalt etteantud juhendile kirjeldab juhendi alusel serveerimisvõimalusi ja valib joogile sobivaid klaasid
tööks vajaminevad kaubad ja vahendid kirjeldab juhendi alusel joogikaardi koostamise põhimõtteid
3) tutvustab ja soovitab kliendile vastavalt
koostab ja vormistab joogikaardi kliendi vajadustest lähtuvalt
toitude ja jookide sobivuse põhimõtetele
koostab ja vormistab juhendi alusel vajaminevate kaupade ja vahendite nimekirja
joogikaardis olevaid jooke
koostab kliendi tellimuse täitmiseks serveerimiseks vajaminevate toidunõude, söögiriistade, klaaside
4) võtab tellimuse ja vormistab selle
nimekirja
vastavalt nõuetele
5) valib õiged töövahendid ja kontrollib juhendi alusel oma tööks vajalike kaupade ja vahendite seisukorda ja olemasolu
komponendid jookide valmistamiseks kontrollib vastavalt enesekontrolliplaanile kaupade realiseerimisaegu, ladustamist ja
6) valmistab ja serveerib erinevaid jooke, serveerimistemperatuure
kasutades õigeid töövõtteid ning täidab tutvustab juhendi alusel kliendile joogikaardis olevaid jooke
tööohutuse- ja hügieeninõudeid soovitab kliendile toitudega kooskõlas olevaid jooke, lähtudes toidu ja joogivaliku sobivuse
põhimõtetest
suhtleb kliendiga, väljendades ennast eesti ja võõrkeeles arusaadavalt ja korrektselt
selgitab vestlusel kliendi valikut
võtab vastu tellimuse lähtuvalt kliendi otsusest
vormistab tellimuse vastavalt ettevõtte töökorraldusele
valmistab ette töökoha vastavalt valmistatava joogi koostisele
valib juhendi alusel töövahendid segujookide valmistamiseks
valib lähtudes tellimusest komponendid segujookide valmistamiseks
valmistab segujooke, kasutades asjakohaseid töövõtteid
serveerib juhendi alusel valmistatud jooke
täidab juhendi alusel tööohutus- ja hügieeninõudeid
10.1 Toitlustusteeninduse praktika 12 EKAP
Eesmärk: õpilane saab ettevõttes kogemusi, omandab oskusi, vilumusi tööks toitlustusteenindajana.
12
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib praktikajuhendi alusel koostab juhendi alusel keeleliselt ja vormiliselt korrektsed materjalid (CV, avaldus, motivatsioonikiri,
isiklikke praktika eesmärke praktikaleping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale) praktikale asumiseks
2) kirjeldab praktikajuhendi alusel koostab juhendi alusel praktikapäevikusse eesmärkide loetelu
praktikaettevõtet kui organisatsiooni ning täidab juhendi alusel igapäevaselt praktikapäevikut
toitlustusosakonna toimingid kirjeldab juhendi alusel praktikaettevõtte äriideed
3) töötab praktikaettevõttes juhendamisel kirjeldab juhendi alusel toitlustusettevõtte ruumide paigutust
ja meeskonnas, järgides ettevõtte kirjeldab juhendi alusel toitlustusettevõtte toiminguid ja töökorraldust
töökorraldust
abistab kokka ja töötab juhendamisel
4) töötab juhendamisel toitlustamises
teeb planeeritud tööd toitlustusettevõttes ettenähtud järjekorras ja tähtajaks
kasutatavate seadmete ja töövahenditega,
järgides tööhügieeni- ja töötab meeskonnaliikmena, arvestades teiste töötajatega
tööohutusnõudeid kasutab juhendamisel tööprotsessis sobilikke väikevahendeid, töö lõppedes paneb need õigesse kohta
5) eeltöötleb juhendi alusel toiduaineid, tagasi
külmtöötleb köögivilju, valmistab töötab juhendi alusel, järgides tööhügieeninõudeid ja kasutab vajadusel isikukaitsevahendeid
juhendamisel lihtsamaid toite, teeb töötab juhendamisel vastavalt kasutusjuhenditele seadmetega ohutult
puhastus ja korrastustöid puhastab juhendi alusel töö lõppedes väikevahendid, seadmed ja töökoha
6) katab juhendamisel laudu, hoiab korras eeltöötleb juhendi alusel toiduaineid
selvelaudu, teeb lihtsamaid külmtöötleb juhendi alusel köögivilju
teenindustoiminguid valmistab juhendamisel köögivilja, teravilja ja pastalisandeid ja lihtsamaid toite
7) koostab juhendi alusel praktikaaruande peseb nõud vastavalt ettevõtte töökorraldusele
korrastab juhendi alusel oma töökoha
teeb puhastus- ja korrastustöid vastavalt puhastusplaanile
täidab juhendamisel enesekontrolli plaanist tulenevaid enesekontrollitoiminguid
katab juhendamisel laudu vastavalt etteantud menüüle
tutvustab klientidele toite, kasutades õiget terminoloogiat
korrastab juhendamisel selvelaudu
serveerib juhendamisel toite ja jooke väljastusliinis
teenindab kliente meeskonnaliikmena
teeb teenindussaalis puhastus- ja korrastustöid vastavalt puhastusplaanile
13
koostab juhendi alusel praktikaaruande
analüüsib juhendi alusel saavutatud praktikaeesmärke
esitleb suuliselt juhendi alusel praktika kogemusi ja eesmärkide saavutatust
seab isiklikud eesmärgid järgmiseks praktikaks
10.2 Abikelneri praktika 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane abistab kelnerit teenindusprotsessis ja teeb juhendamisel koristus- ja puhastustöid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib praktikajuhendi alusel koostab juhendi alusel keeleliselt ja vormiliselt korrektseid materjale (CV, avaldus, motivatsioonikiri,
isiklikke praktika eesmärke praktikaleping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale) praktikale asumiseks
2) tutvub praktikajuhendi alusel ettevõtte koostab praktikapäevikusse eesmärkide loetelu, arvestades praktika juhendit
teenindustoimingutega teeb juhendi alusel igapäevaselt sissekanded praktikapäevikusse
3) abistab kelnerit teenindusprotsessi kirjeldab juhendi alusel praktikaettevõtte äriideed
ettevalmistamisel kirjeldab juhendi alusel ettevõtte ruumide paigutust
4) abistab kelnerit teenindusprotsessis kirjeldab juhendi alusel teenindustoiminguid ja töökorraldust
5) korraldab ja teeb juhendamisel vastavalt
planeerib oma tööaja vastavalt tööjuhendile
ettevõtte puhastusplaanile
küsib infot päevapakkumiste ja muutuste kohta menüüs
teenindusruumide korrastus- ja
puhastustöid seab valmis juhendamisel serveerimiseks vajaminevad vahendid
6) koostab praktika lõppedes teeb juhendamisel nõuetekohase eelkatte
töötab meeskonnas kelneri juhendamisel
praktikaaruande
alustab ja lõpetab kliendikontakti positiivselt, järgides teenindusstandardit
juhatab kliendid lauda, järgides teenidusstandardit
ulatab toidu- ja joogikaardid kliendile, järgides teeninduspõhimõtteid
kohandab eelkatet vastavalt tellimusele
serveerib juhendamisel (abistab kelnerit) toite ja jooke, kasutades asjakohaseid töövõtteid
suhtleb klientidega sõbralikult, lähtudes hea tava reeglitest ja teenindusstandardist
küsib juhendamisel kliendilt tagasisidet
teeb juhendamisel puhastus- ja koristustöid
peseb nõusid ja vajalikke tarvikuid vastavalt etteantud juhistele
14
kasutab erinevaid puhastusaineid ja vahendeid, järgides looduskeskkonna ja säästlikkuse põhimõtteid
sorteerib ja käitleb juhendi alusel prügi
koostab praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile
analüüsib oma tegevust, eesmärkide täitumist vastavalt juhendile
esitleb suuliselt praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutatust
seab isiklikud eesmärgid järgmiseks praktikaks
10.3 Restoraniteeninduse praktika 12 EKAP
Eesmärk: õpilane tutvub praktikaettevõttega, teeb teenindustoiminguid vastavalt ettevõtte teenindusstandardile.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
15
Õpilane Õpilane
1) planeerib praktikajuhendi alusel koostab keeleliselt ja vormiliselt korrektsed materjalid (CV, avaldus, motivatsioonikiri, praktikaleping,
isiklikud praktika eesmärgid oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale) praktikale asumiseks
2) tutvub praktikajuhendi alusel koostab praktikapäevikusse eesmärkide loetelu, arvestades praktika juhendit
praktikaettevõttega teeb igapäevased sissekanded praktikapäevikusse
3) teenindab kliente vastavalt ettevõtte kirjeldab praktikaettevõtte struktuuri ja töötajate kohustusi ning vastutusvaldkondi
teenindusstandardile kirjeldab juhendi alusel ettevõtte ruumide paigutust
4) koostab praktika lõppedes kirjeldab juhendi alusel teenindustoiminguid ja töökorraldust
praktikaaruande
järgib juhendi alusel ettevõtte hügieeni- ja tööohutusnõudeid
teeb ettevalmistustöid vastavalt juhendile
võtab kliendid vastu ja saadab ära, hoides positiivset kliendikontakti
esitleb kliendile tooteid ja teenuseid, lähtudes teenindusstandardist
nõustab kliente lähtuvalt teenindusstandardist sobivad tooteid ja teenuseid soovitades
võtab vastu klienditellimusi, lähtudes teenindusstandardist
valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke õigete töövõtete ning -vahenditega, lähtudes
teenindusstandardist
teeb maksetoiminguid ettevõtte arveldussüsteemis
küsib juhendi alusel kliendilt tagasisidet
töötab meeskonnas ja juhendab abikelnerit
koostab praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile
analüüsib saavutatud praktikaeesmärke
esitleb suuliselt praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutatust
teeb edasisi plaane tööalaseks arenguks
16
Lisa 8
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 38 „Majutuse ja toitlustuse erialade riiklik
õppekava“ lisa 4 (muudetud sõnastuses)
Majutusteeninduse eriala põhiõpingute moodulid
1 Turismimajanduse alused 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab turismimajanduse olemust ning kasutab turismialast infot, turismigeograafia- ja
kultuurialaseid teadmisi sihtkoha tutvustamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab turismi tähtsust Eesti majanduses ● selgitab turismialaseid mõisteid tuginedes turismiseadusele ja riiklikule
analüüsides turismialast infot arengukavale, kasutades asjakohaseid termineid eesti ja inglise keeles
2) mõistab turismialase info edastamise ● kogub ja süstematiseerib erinevatest allikatest turismialast infot kasutades
põhimõtteid sihtrühmadele lähtudes nende peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel
külastuseesmärkidest eesmärkidel;
3) analüüsib turismiettevõtluse toimimist ● analüüsib turismiuuringuid ja –statistikat kasutades internetipõhiseid
turismipiirkonnas kasutades digivahendeid otsingusüsteeme, väärtustades põhjenduste otsimist ja osates hinnata nende
4) tutvustab eesti ja võõrkeeles Eesti paikapidavust
turismiregioonide loodus- ja ● tutvustab rühmaliikmena Eesti turismi peamisi turismiasjalisi ja selgitab nende
kultuurigeograafilist eripära lähtudes külastajate rolli turismi arendamisel
vajadustest, ootustest ja soovidest ● rühmitab meeskonnatööna reisijaid, külastajaid ja turiste etteantud tunnuste
5) mõistab Euroopa regioonide ja riikide turismi- alusel
ja kultuurigeograafilist eripära lähtudes ● tutvustab külastuseesmärkidest lähtuvalt turismisihtkohti ja vaatamisväärsusi
euroopalikest väärtushinnangutest väljendades ennast nii suuliselt kui kirjalikult korrektses eesti ja võõrkeeles
6) mõistab maailma turismigeograafiat ja ● kirjeldab turistide reisimisega seonduvaid tervise- ja turvanõudeid lähtuvalt
kultuuride erinevusi väärtustades teisi kultuure kehtivatest seadustest
ja teadvustades ennast kultuurikandjana ● tutvustab meeskonnatööna turismi vorme, lähtudes sihtrühmade eripärast
● analüüsib juhendi alusel turismiettevõtluse toimimist oma kodukohas,
arvestades jätkusuutliku turismi põhimõtteid
● kirjeldab meeskonnatööna turismipiirkonna reisitranspordi võimalusi ning
majutus- ja toitlustusettevõtete liike, lähtudes nende toodetest ja teenustest
● analüüsib meeskonnatööna turismipiirkonna meelelahutuse ja aktiivpuhkuse
teenuste vastavust sihtrühma ootustele
● näitab halduskaardil turismiregioone, maakondi ja keskuseid
● annab külastajale korrektset piirkonda puudutavat informatsiooni väljendades
ennast nii suuliselt kui kirjalikult korrektses eesti ja võõrkeeles, tutvustades
külastajale piirkonnas pakutavaid turismiteenuseid, tuues välja piirkonna eripära
● tutvustab Eesti turismisihtkohtade võimalusi läbi Eesti ajaloo ja kultuuripärandi,
lähtudes külastajate vajadustest, ootustest ja soovidest ning väärtustades
õigekeelsust ja väljendusrikast keelt
● tutvustab külastajatele Eesti rahvuskööki, lähtuvalt sihtrühmade eripärast
● iseloomustab Euroopa jaotumist turismigeograafilisteks regioonideks ja
riikideks arvestades loodus-, kultuuri- ja turismigeograafilisi tegureid
● koostab juhendi alusel Euroopa sihtkoha kirjelduse, kasutades usaldusväärset
teavet eesti- ja inglisekeelsetest allikatest
● kirjeldab erinevaid Euroopas levinud religioone, nendega seotud tavasid,
kombeid ja väärtushinnanguid, selgitades nende mõju Euroopa rahvaste,
kultuuride ja tänaste turismisihtkohtade kujunemisele
● nimetab ja näitab kaardil maailma turismi suurregioone, tuues välja nende
loodusgeograafilise eripära
● kirjeldab juhendi alusel maailma peamisi turismigeograafilisi sihtkohti
● leiab usaldusväärset teavet erinevate maailma kultuuride, religioonide ja
nendega seotud turismisihtkohtade kohta kasutades erinevaid
informatsiooniallikaid
● tutvustab näidete põhjal maailma erinevaid kultuure ja kultuuridest tulenevaid
kombeid tajudes ja väärtustades enda seotust oma ja teiste maade ning rahvaste
kultuuripärandiga ja nüüdiskultuuri sündmustega
● kirjeldab erinevate maailma rahvaste toitumise eripärasid, arvestades
religioonide mõju toitumistavadele
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja põhjendab neid
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma
võimalusi
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
ja/või rahalises tähenduses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kujundamisel ning on motiveeritud ennast kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
arendama valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist
väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel
ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada
otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
3 Teenindamine ja müük turismiettevõttes 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane võtab vastu külastajate tellimusi, teenindab neid kogu külastajateekonna vältel lähtudes
teeninduspõhimõtetest ning tutvustab piirkonda ja seal pakutavaid turismiobjekte ja –teenuseid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) võtab vastu külastajate tellimusi eesti ja inglise ● vastab päringutele, võtab vastu individuaalkülastaja tellimused eesti ja inglise
keeles, kasutades erinevaid keeles nii otsesuhtluses, telefoni kui e-maili teel, kasutades elektroonilisi
kommunikatsioonivahendeid ning lähtudes seadmeid ja võrke, kontrollides ettevõtte võimalusi tellimuse täitmiseks
etteantud standardist ● vormistab ja kinnitab külastaja tellimuse, andes sellest külastajale teada lähtuvalt
2) müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid ettevõtte teenindusjuhendist ning edastades külastaja erisoovid vastavale töötajale
sh arveldab klientidega eesti ja inglise ning ● kasutab efektiivselt andmebaaside tarkvara tabelite, päringute, vormide ja
valitud võõrkeeles lähtuvalt külastajate aruannete loomiseks ja redigeerimiseks, arvestades erinevate andmebaaside
vajadustest, soovidest ja ootustest, olemust, struktuuri ja kasutusvõimalusi
teenindusprintsiipidest ning ettevõtte ● tutvustab külastajale eesti ja inglise ning valitud võõrkeeles ettevõtet ja ettevõttes
töökorraldusest pakutavaid tooteid ja teenuseid sh lisateenuste võimalusi lähtuvalt välja selgitatud
3) teenindab külastajaid kogu külastajateekonna vajadustest ja soovidest
vältel, suheldes aktiivselt eesti ja inglise ning ● soovitab ja müüb külastajatele ettevõtte tooteid ja teenuseid eesti ja inglise ning
valitud võõrkeeles arvestades külastajate valitud võõrkeeles lähtuvalt teenindusprintsiipidest ning ettevõtte töökorraldusest
vajadusi ja soove ning kultuurilisi eripärasid ● arveldab külastajaga, käsitledes erinevaid maksevahendeid ja -liike oma
4) tutvustab külastajale Eesti turismisihtkohti ja vastutusala piires, koostades nõuetekohase kviitungi
seal pakutavaid turismiobjekte ja –teenuseid, ● dokumenteerib müügitoimingud ja edastab sularaha ning dokumendid, lähtuvalt
tuues välja piirkonna ajaloolise ja ettevõtte töökorraldusest
kultuuripärandi eripära ● annab enesehinnangu oma tegevusele müügitöös lähtuvalt selle tulemustest
● loob külastajaga suheldes positiivse õhkkonna, selgitades välja külastaja
vajadused ning suheldes aktiivselt külastajatega eesti, inglise ja valitud
võõrkeeles, lähtudes heast suhtlustavast, kasutades erinevaid
kommunikatsioonivahendeid
● registreerib külastajad vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja teenindusjuhendile,
määrates majutusruumid külastajate soove ja ettevõtte võimalusi arvestades
● vahendab külastajale infot tema ettevõttes viibimise ajal eesti ja inglise ning
valitud võõrkeeles, arvestades külastaja soove, eri- ja erilisi vajadusi, kultuurilisi
ja maailmavaatelisi eripärasid, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi
● järgib teenindades ohutus- ja turvameetmeid andes vajadusel külastajale esmaabi
ja kutsub professionaalse abi
● küsib ja edastab külastaja suulise ja kirjaliku tagasiside vastutavale töötajale
● suhtleb edukalt erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega,
käitudes tasakaalukalt ja eesmärgipäraselt erinevates teenindussituatsioonides,
sealhulgas probleemide lahendamisel, pingelistes olukordades ning säilitades
kontrolli olukorra üle
● hindab enda käitumist teenindusprotsessis lähtuvalt teeninduspõhimõtetest
● annab müügisituatsioonis aktiivselt külastajale piirkonda puudutavat
informatsiooni, tutvustades külastajale piirkonnas pakutavaid turismiteenuseid,
tuues välja piirkonna eripära
● tutvustab Eesti turismisihtkohtade võimalusi läbi Eesti ajaloo ja kultuuripärandi,
lähtudes külastajate vajadustest, ootustest ja soovidest ning müügisituatsioonist
● abistab aktiivselt külastajat väljaspool turismiettevõtet pakutavate teenuste
tellimisel, kasutades interneti infootsingumootoreid ja elektroonse
kommunikatsiooni seadeid
4 Sündmuste teenindamine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teenindab meeskonnaliikmena koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside osalejaid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab meeskonnaliikmena ette ● planeerib meeskonnaliikmena külastajateekonna koosolekute, seminaride, koolituste
koosolekute, seminaride, koolituste ja ja konverentside läbiviimiseks
konverentside territooriumi, ruumid ja ● seab valmis territooriumi, ruumid, sisustuse, vajalikud tehnilised vahendid vastavalt
vahendid, arvestades kujundamise põhimõtteid teenindusstandardile, tellimusele ja kujundamise põhimõtetele
2) tutvustab ennast, teenindajaid, tooteid, ● seab töökorda heli- ja videotehnika, arvutid ja kommunikatsioonivahendid järgides
teenuseid, ruume ning tehnilisi lahendusi, tehnilist juhendit ja tellimust
lähtudes koosolekute, seminaride, koolituste ja ● osaleb meeskonnaliikmena teenindamise planeerimisel järgides tellimuse sisu
konverentside tellimusest ● tutvustab ennast koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside külastajatele
3) teenindab eesti, inglise ja valitud võõrkeeles, ● tutvustab koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside külastajatele tooteid ja
meeskonnaliikmena külastajaid koosolekute, teenuseid lähtudes ettevõtte võimalustest
seminaride, koolituste ja konverentside jooksul ● tutvustab külastajatele koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside
tingimusi lähtudes tellimuse sisust
● tutvustab osalejatele koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentsidega seotud
teenindajaid
● informeerib külastajat koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside
läbiviimise eripärast ja reeglitest, juhtides tähelepanu ohutusele
● juhendab külastajaid koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside
teenindusruumide kasutamisel lähtudes teenindusstandardist
● teenindab vastavalt teenindusstandardile koosolekute, seminaride, koolituste ja
konverentside külastajaid
● osaleb meeskonnatöös ja rakendab meeskonnatöö põhimõtteid kogu klienditeekonna
vältel
● jälgib teenindamisel ohutus- ja turvameetmete täitmist, tagades külastaja turvalisuse
andes vajadusel külastajale esmaabi ja kutsudes professionaalse abi
● teostab vahekoristust koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside ajal ja
pärast toimumist korrastab sündmuspaiga vastutades oma töö tulemuslikkuse eest
● küsib külastajatelt koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside järel tema
rahulolu kohta tagasisidet ja edastab selle meeskonnale
● koostab kliendile koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside külastuse
kohta korrektse arve vastavalt kliendi tellimusele ja tema poolt tarbitud teenustele
5 Vaba aja tegevuste läbiviimine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib meeskonnaliikmena läbi vaba aja tegevusi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab meeskonnaliikmena ● kirjeldab rekreatiivseid tegevusi, seostades neid eesti kultuuripärandiga ning tuues
külastajateekonna vaba aja tegevuste välja piirkonna eripära
läbiviimiseks ● kaardistab meeskonnaliikmena külastajateekonna lähtuvalt tellimusest ja külastaja
2) valmistab meeskonnaliikmena ette vaba aja soovidest
tegevuste läbiviimiseks territooriumi, ruumid ● planeerib enda ja meeskonna töö lähtuvalt külastajateekonnast
ja vahendid, vastutades oma tööülesannete eest ● valmistab meeskonnaliikmena ette vaba aja tegevuse territooriumi ja ruumid
3) viib meeskonnaliikmena läbi vaba aja tegevusi, lähtuvalt tellimusest
teenindades eesti ja inglise keeles ● kaunistab territooriumi ja ruumid lähtuvalt tellimusest ja külastaja soovidest
4) esitab eesti ja inglise keeles vaba aja ● seab töökorda vajalikud vahendid vastavalt vaba aja tegevuskavale
tegevusega seotud lugusid ● tutvustab eesti, inglise keeles külastajatele vaba aja tegevuse keskkonda, teenindajaid
ning digirakendusi ja tehnilisi lahendusi
● tutvustab külastajatele vaba aja tegevust ja ohutusnõudeid, lähtudes tellimusest,
● viib läbi mängu kasutades kaasaegset digirakendust
● osaleb meeskonnaliikmena tegevuse elamuslikul läbiviimisel, järgides tegevuskava
ja luues meeleolu
● jälgib üksikkülastaja ja kogu rühma käitumist tegevuse vältel, tagades külastajate
turvalisuse, andes vajadusel esmaabi ja/või kutsudes professionaalse abi
● küsib külastajatelt tegevuse või sündmuse järel rahulolu kohta tagasisidet ja
edastades selle meeskonnale
● pärast tegevuse toimumist korrastab sündmuspaiga ja vahendid vastutades oma töö
tulemuslikkuse eest
● leiab erinevatest allikatest vaba aja tegevusteks ja sündmusteks sobivaid piirkonnaga
seotud lugusid, laule ja illustreerivaid materjale
● valmistab ette eesti ja inglise keeles vaba aja tegevusega sobiva pärimuskultuurile
tugineva loo
● jutustab pärimuskultuurile tugineva loo, valides teema ja esitlusviisi vastavalt
külastajatele ja olukorrale
6 Toitlustusteenindus 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab hommikusöögi ja kohvipausi toidud, suupisted ja joogid ning teenindab hommikusöögi,
kohvipausi, lõuna-, õhtu- ja pidusöökide ja välitoitlustuse kliente.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab vastavalt juhenditele hommikusöögi, ● arvestab hommikusöögi ja kohvipausi planeerimisel ja valmistamisel enimlevinud
kohvipausi toidud, suupisted ja joogid toidutalumatustega nt laktoositalumatus, gluteenitalumatus, allergia, valides
2) teenindab hommikusöögi ja kohvipausi sobilikud toiduained vastavalt juhendile
külastajaid eesti ja inglise keeles lähtudes ● arvutab tooraine vajaduse hommikusöögiks ja kohvipausiks, lähtudes juhendist ja
teenindusstandardist külastajate arvust
3) abistab lõuna-, õhtu- ja pidusöökide toitude ● valmistab hommikusöögi ja kohvipausi õigeaegselt, vastavalt juhendile ja külastajate
valmistamisel ja serveerimisel arvule, järgides töökorraldust ja enesekontrolliplaani
4) teenindab vastavalt menüüle külastajaid ● serveerib hommikusöögi ja kohvipausi lähtudes teenindusstandardist
erinevates toitlustamise ● pakib vastavalt standardile külastajale kaasa varajase hommikueine
teenindussituatsioonides luues elamusliku ● katab hommikusöögi- ja kohvipausi laua vastavalt külastajate arvule ja menüüle
õhkkonna ● tutvustab külastajatele eesti ja inglise keeles hommikusöögimenüüd
5) teenindab vastavalt menüüle külastajaid ● teenindab külastajaid, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja teeninduse põhitehnikaid,
välitoitlustamise tingimustes lähtudes külastajate eripärast, teeninduse korraldusest ja kliendikeskse teeninduse
põhimõtetest, väljendades ennast eesti ja inglise keeles arusaadavalt
● koristab laualt kasutatud nõud ja ülejäänud toidu, lähtuvalt töökorraldusest
● korrastab vastavalt teenindusstandardile peale külastaja lahkumist hommikusöögi-
või kohvipausiala ja töövahendid
● valmistab juhendamisel lihtsamaid lõuna-, õhtu- ja pidusöökide toite vastavalt
külastajate arvule
● serveerib juhendamisel meeskonna liikmena valmistatud toidud
● katab meeskonna liikmena selve- ja istumisega laua vastavalt külastajate arvule ja
menüüle
● kavandab valmistatavate toitude serveerimise vastavalt ettevõtte eripärale ja
klienditellimusele
● juhendab koostatud plaani alusel kaaslasi erinevates toitlustamise
teenindussituatsioonides
● teenindab külastajaid lõuna-, õhtu- ja pidusöökidel lähtuvalt juhendist, serveerides
toite ja jooke vastavalt menüüle
● suhtleb külastajatega arusaadavalt ja viisakalt eesti ja inglise keeles ja luues
elamusliku õhkkonna
● koristab laualt kasutatud nõud ja ülejäänud toidu lähtuvalt töökorraldusest ja
külastaja soovist
● korrastab vastavalt teenindusstandardile peale külastaja lahkumist teenindusala ja
töövahendid
● kasutab enesehindamist oma teeninduskäitumise arendamiseks
● sooritab teenindaja töö eripärast lähtuvalt sobilikke võimlemisharjutusi
vastupidavuse arendamiseks
● kavandab juhendamisel meeskonnaliikmena, välitoitlustamise teenindamise vastavalt
klienditellimusele kasutades digivahendeid
● pakib transpordiks tooraine, toidu, joogid ja muud vajalikud vahendid, järgides
menüüd, sündmuse eripära, ilmastikuolusid, töökorraldust ja enesekontrolliplaani
● valmistab ette välitingimustes toitlustuse koha ning teeb ettevalmistusi
toiduvalmistamiseks ja serveerimiseks, lähtudes menüüst ja töökorraldusest
● abistab toidu valmistamisel välitingimustes, vajadusel kasutades ohutult lõket ja
välitoitlustuse seadmeid, järgides töökorraldust ning serveerib toite ja jooke lähtuvalt
menüüst
● tutvustab eesti ja inglise keeles külastajatele sündmuse ajaplaani, pakutavaid toite ja
jooke;
● teenindab külastajaid kasutades asjakohaseid töövõtteid ja teeninduse põhitehnikaid,
lähtudes külastajate ja sündmuse eripärast
● koristab kasutatud nõud ja ülejäänud toidu, pakib need transpordiks, lähtudes
töökorraldusest ja külastajate soovist
● korrastab välitoitlustamise koha ja käitleb prügi lähtudes jäätmekäitluse nõuetest
7 Teeninduskeskkonna kujundamine ja korrashoid 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja valmistab ette numbritoad, üldkasutatavad ruumid ning teeb turismiettevõttes
heakorratöid, tegutsedes iseseisvalt tulemuslikult, ohutult ja ressursisäästlikult.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab teeninduskeskkonna korrasoleku ja ● selgitab turismiettevõtte teenindaja rolli teeninduskeskkonna korrastamise ja
turvalisuse tagamise olulisust külalistele turvalisuse tagamisel kvaliteetse külastuselamuse pakkujana
elamuste loomisel ● kirjeldab vastavalt ettevõttes kehtivatele nõuetele teeninduskeskkonna korrasoleku ja
2) koristab ja valmistab iseseisvalt ette majutus- turvalisuse tagamise, tehniliste rikete, varguse või materiaalsete kahjude leidmisega
ja üldkasutatavad ruumid külaliste seotud tegevus
vastuvõtmiseks, järgides isikukaitse ja ● selgitab enda ja külastajate tegevusi tuleohutuse tagamisel ja evakueerimisel
ergonoomikapõhimõtteid ● koristab külalise majutusruumid ja üldkasutatavad ruumid vastavalt
3) teeb heakorratöid hoonete, inventari ja koristusjuhendile, võttes arvesse mustuse astet ja valides juhendi alusel sobivad
territooriumi korrashoidmiseks ettevõtte koristusvahendid ja –ained ning doseerides ja kasutades ainet säästlikult ja
eripärast lähtuvalt eesmärgipäraselt
● valmistab ette majutusruumi, korrastades voodi ja hügieeniruumi, pidades pesu
arvestust ja käideldes seda vastavalt juhendile
● kontrollib majutusruumi korrasolekut vastavalt ettevõtte standardile, teavitades toa
seisukorrast lähtudes töökorralduses
● korrastab üldkasutatavaid ruume, ladustades mööblit ja tehnilisi vahendeid lähtuvalt
ettevõtte töökorraldusest, täites tööülesannetega kaasnevaid tööohutuse nõudeid
● valib koristustarvikud ja –masinad ning sobivad isikukaitsevahendid, kasutades neid
sihipäraselt ja töötades ergonoomiliselt
● registreerib ja hoiustab külastaja poolt unustatud esemed lähtuvalt juhendist
● teeb erinevaid heakorratöid lähtudes ettevõtte töökorraldusest ja hooldusjuhenditest
● kontrollib territooriumi, hoonete, seadmete ja inventari korrasolekut ja puhtust,
vajadusel puhastades ja korrastades neid või probleemide ilmnemisel teavitades
vastavalt ettevõtte töökorraldusele
● puhastab ja hooldab koristustarvikuid juhendi alusel
8 Majutusteenindus 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvustab, soovitab ning müüb külastajatele majutusettevõtte teenuseid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) võtab vastu külastajate tellimusi, koostades ● kirjeldab vastuvõtuosakonna tööprotseduure, tuues välja majutusettevõtte
pakkumiskirju nii eesti kui ka inglise keeles, osakondade vahelised seosed
arvestades majutusettevõtte töökorraldust ja ● võtab vastu individuaal- ja rühmatellimusi erinevatest kanalitest ning vormistab ja
võimalusi broneerib need lähtuvalt majutusettevõtte töökorraldusest ja hindade
2) pakub ja müüb majutusettevõtte põhi- ja konfidentsiaalsuse reeglitest
lisateenuseid eesti ja inglise keeles, kasutades ● koostab juhendi alusel pakkumis-, kinnitus- ja annulleerimiskirja eesti ja inglise
sobivaid müügitehnikaid keeles, kasutades digivahendeid ja arvestades külastaja soove ja ettevõtte võimalusi
3) teenindab külastajaid eesti, inglise ja ühes ● müüb majutusettevõtte põhi- ja lisateenuseid eesti ja inglise keeles arvestades
võõrkeeles külastajateekonna jooksul, lähtudes sihtrühma eripära
külastaja vajadustest ja soovidest, ● pakub külastajatele kõrgema klassi tube, kasutades sobivaid müügitehnikaid
majutusettevõtte töökorraldusest ja ärilistest ● tutvustab külastajatele partnerite teenuseid lähiümbrusest, pakkudes külastajatele
huvidest lisaväärtust
4) koostab arve, jälgides tellimuse kinnitust, ● võtab vastu ja saadab külastajaid ära lähtudes majutusettevõtte teenindusstandardist
kasutatud teenuseid ja hinnakokkuleppeid ● teeb külastaja sisse- ja väljaregistreerimise lähtuvalt ettevõtte teenindusstandardist ja
kehtivatest õigusaktidest
● lahendab teenindussituatsioone säilitades külastaja rahulolu järgides oma vastutusala
piire ning ettevõtte ärihuve
● leiab ja edastab külastajatele vajalikku teavet, kasutades erinevaid infoallikaid
● küsib külastajatelt tagasisidet reageerides sellele sobivalt, tagades külastaja rahulolu
ja ettevõtte hea maine
● teostab kassa ülevõtmise ja üleandmise protseduurid vastavalt kassaeeskirjadele
● koostab arve juhendi alusel, vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning ettevõtte ja
kliendivahelisele kokkuleppele
● arveldab külastajaga kasutades erinevaid maksevahendeid
9.1 PRAKTIKA 21 EKAP
Teeninduspraktika
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab oma klienditeenindusalaseid teadmisi praktikas turismiettevõttes sh maaturismiettevõttes,
majutus- ja toitlustusettevõttes, konverentsikeskuses, külastuskeskuses, teemapargis, muuseumis, teenindades kliente, järgides kehtivaid
standardeid ja protseduurireegleid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib oma praktika eesmärgid ja ● koostab juhendi alusel keeleliselt ja vormiliselt korrektsed materjalid praktikale
tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist asumiseks (CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale)
2) teenindab praktikaettevõtte külastajaid kogu ● koostab juhendi alusel isiklikud praktika eesmärgid lähtuvalt praktikajuhendist ja
külastajateekonna vältel lähtudes teenindus- praktikaettevõtte võimalustest
põhimõtetest ja praktikaettevõtte eripärast ● sõnastab tööülesanded eelseisvaks praktikaks, lähtuvalt praktikaeesmärkidest
3) koristab ja valmistab ette majutus- ja ● täidab juhendi alusel igapäevaselt praktikapäevikut, kirjeldades oma praktikategevusi
üldkasutatavad ruumid ja territooriumi ja andes hinnangut toimetulekule
külastajate vastuvõtmiseks vastavalt ● rakendab praktikaettevõtte klienditeeninduse häid tavasid, lähtudes klientide
praktikaettevõtte teenindusstandardile teenindamisel ettevõtte teenindusstandarditest
4) teenindab erinevate sündmuste ja vaba aja ● müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid sh arveldab klientidega eesti ja
tegevuste külastajaid vastavalt inglise ning valitud võõrkeeles lähtuvalt külastajate vajadustest, soovidest ja
praktikaettevõtte teenindusstandardile ootustest, teenindusprintsiipidest ning ettevõtte töökorraldusest
5) teenindab vastavalt praktikaettevõtte menüüle ● tutvustab piirkonda ja seal pakutavaid turismiobjekte ja –teenuseid
külastajaid erinevates toitlustamise ● koristab külastajate majutusruumid ja üldkasutatavad ruumid vastavalt
teenindussituatsioonides luues elamusliku koristusjuhendile, võttes arvesse mustuse astet ja valides juhendi alusel sobivad
õhkkonna koristusvahendid ja –ained ning doseerides ja kasutades ainet säästlikult ja
6) analüüsib oma tööd ja ülesannete täitmist eesmärgipäraselt
praktikaettevõttes ● valmistab ette praktikaettevõtte majutusruumi, korrastades voodi ja hügieeniruumi,
pidades pesu arvestust ja käideldes seda vastavalt juhendile
● teeb erinevaid heakorratöid lähtudes praktikaettevõtte töökorraldusest ja
hooldusjuhenditest
● teenindab vastavalt teenindusstandardile koosolekute, seminaride, koolituste ja
konverentside külastajaid
● viib meeskonnaliikmena läbi vaba aja tegevusi, teenindades külastajaid eesti ja
inglise keeles
● valmistab vastavalt juhenditele hommikusöögi, kohvipausi toidud, suupisted ja
joogid;
● serveerib hommikusöögi ja kohvipausi lähtudes teenindusstandardist
● teenindab hommikusöögi ja kohvipausi külastajaid vastavalt praktikaettevõtte
menüüle
● teenindab külastajaid lõuna-, õhtu- ja pidusöökidel lähtuvalt juhendist, serveerides
toite ja jooke vastavalt menüüle
● võrdleb praktikal tehtut koolis õpituga, hinnates ennast ja olukordi kriitiliselt
● koostab juhendi alusel kirjaliku eneseanalüüsi sooritatud praktika kohta, arvestades
seatud praktika eesmärke
● koostab juhendi alusel praktikaportfoolio sh praktikaaruande
● esitleb suuliselt juhendi alusel praktika kogemusi ja eesmärkide saavutatust
9.2 Majutusteeninduse praktika 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teenindab külastajaid majutusettevõttes, planeerides oma tööd, järgides kehtivaid standardeid ja
protseduurireegleid ja rakendades omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi töökeskkonnas.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib oma praktika eesmärgid ja ● koostab keeleliselt ja vormiliselt korrektsed materjalid praktikale asumiseks (CV,
tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale)
2) töötab juhendamisel teenindades külastajaid ● koostab isiklikud praktika eesmärgid lähtuvalt praktikajuhendist ja praktikaettevõtte
majutusettevõttes, järgides ettevõtte võimalustest
töökorraldusest tulenevaid nõudeid ● sõnastab tööülesanded eelseisvaks praktikaks, lähtuvalt praktikaeesmärkidest
3) teenindab praktikaettevõtte külastajaid ● täidab juhendi alusel igapäevaselt praktikapäevikut, kirjeldades oma praktikategevusi
külastajateekonna jooksul, lähtudes külastaja ja andes hinnangut toimetulekule
vajadustest ja soovidest, majutusettevõtte ● hoiab korras ja puhtana oma töökoha tulenevalt praktikaettevõtte töökorraldusest
töökorraldusest ja ärilistest huvidest ● täidab etteantud ülesandeid ja peab kinni tähtaegadest
4) analüüsib oma tööd ja ülesannete täitmist ● teenindab majutusettevõtte külastajaid igapäevatöös ja töötab juhendamisel
praktikaettevõttes meeskonnas
● küsib külastajatelt tagasisidet reageerides sellele sobivalt, tagades külastaja rahulolu
ja ettevõtte hea maine
● analüüsib juhendamisel probleemsituatsioone ja nende tekkimist, pakkudes välja
meeskonnale omapoolsed lahendused
● müüb majutusettevõtte põhi- ja lisateenuseid eesti ja inglise keeles arvestades
sihtrühma eripära
● võtab vastu ja saadab külastajaid ära lähtudes majutusettevõtte teenindusstandardist
● lahendab teenindussituatsioone, säilitades külastaja rahulolu järgides oma vastutusala
piire ning praktikaettevõtte ärihuve
● leiab ja edastab külastajatele vajalikku teavet, kasutades erinevaid infoallikaid
● koostab igapäevatöös majutusteenuste arveid juhendi alusel, jälgides tellimuste
kinnitust, kasutatud teenuseid ja hinnakokkuleppeid
● võrdleb praktikal tehtut koolis õpituga, hinnates ennast ja olukordi kriitiliselt ja oma
initsiatiivi praktika jooksul praktikaettevõttes
● koostab juhendi alusel kirjaliku eneseanalüüsi sooritatud praktika kohta, arvestades
seatud praktika eesmärke
● koostab juhendi alusel praktikaportfoolio sh praktikaaruande
● esitleb suuliselt juhendi alusel praktika kogemusi ja eesmärkide saavutatust.
Lisa 9
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 38 „Majutuse ja toitlustuse erialade riiklik
õppekava“ lisa 5 (muudetud sõnastuses)
Maaturismi eriala põhiõpingute moodulid
1 Turismimajanduse alused 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab turismimajanduse olemust ning kasutab turismialast infot, turismigeograafia- ja
kultuurialaseid teadmisi sihtkoha tutvustamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab turismi tähtsust Eesti majanduses ● selgitab turismialaseid mõisteid tuginedes turismiseadusele ja riiklikule
analüüsides turismialast infot arengukavale, kasutades asjakohaseid termineid eesti ja inglise keeles
2) mõistab turismialase info edastamise põhimõtteid ● kogub ja süstematiseerib erinevatest allikatest turismialast infot kasutades
sihtrühmadele lähtudes nende peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel
külastuseesmärkidest eesmärkidel
3) analüüsib turismiettevõtluse toimimist ● analüüsib turismiuuringuid ja –statistikat kasutades internetipõhiseid
turismipiirkonnas kasutades digivahendeid otsingusüsteeme, väärtustades põhjenduste otsimist ja osates hinnata nende
4) tutvustab eesti ja võõrkeeles Eesti paikapidavust
turismiregioonide loodus- ja kultuurigeograafilist ● tutvustab rühmaliikmena Eesti turismi peamisi turismiasjalisi ja selgitab nende
eripära lähtudes külastajate vajadustest, ootustest rolli turismi arendamisel
ja soovidest ● rühmitab meeskonnatööna reisijaid, külastajaid ja turiste etteantud tunnuste
5) mõistab Euroopa regioonide ja riikide turismi- ja alusel
kultuurigeograafilist eripära lähtudes ● tutvustab külastuseesmärkidest lähtuvalt turismisihtkohti ja vaatamisväärsusi
euroopalikest väärtushinnangutest väljendades ennast nii suuliselt kui kirjalikult korrektses eesti ja võõrkeeles
6) mõistab maailma turismigeograafiat ja kultuuride ● kirjeldab turistide reisimisega seonduvaid tervise- ja turvanõudeid lähtuvalt
erinevusi väärtustades teisi kultuure ja kehtivatest seadustest
teadvustades ennast kultuurikandjana ● tutvustab meeskonnatööna turismi vorme, lähtudes sihtrühmade eripärast
● analüüsib juhendi alusel turismiettevõtluse toimimist oma kodukohas,
arvestades jätkusuutliku turismi põhimõtteid
● kirjeldab meeskonnatööna turismipiirkonna reisitranspordi võimalusi ning
majutus- ja toitlustusettevõtete liike, lähtudes nende toodetest ja teenustest
● analüüsib meeskonnatööna turismipiirkonna meelelahutuse ja aktiivpuhkuse
teenuste vastavust sihtrühma ootustele
● näitab halduskaardil turismiregioone, maakondi ja keskuseid
● annab külastajale korrektset piirkonda puudutavat informatsiooni väljendades
ennast nii suuliselt kui kirjalikult korrektses eesti ja võõrkeeles, tutvustades
külastajale piirkonnas pakutavaid turismiteenuseid, tuues välja piirkonna eripära
● tutvustab Eesti turismisihtkohtade võimalusi läbi Eesti ajaloo ja kultuuripärandi,
lähtudes külastajate vajadustest, ootustest ja soovidest ning väärtustades
õigekeelsust ja väljendusrikast keelt
● tutvustab külastajatele Eesti rahvuskööki, lähtuvalt sihtrühmade eripärast
● iseloomustab Euroopa jaotumist turismigeograafilisteks regioonideks ja
riikideks arvestades loodus-, kultuuri- ja turismigeograafilisi tegureid
● koostab juhendi alusel Euroopa sihtkoha kirjelduse, kasutades usaldusväärset
teavet eesti- ja inglisekeelsetest allikatest
● kirjeldab erinevaid Euroopas levinud religioone, nendega seotud tavasid,
kombeid ja väärtushinnanguid, selgitades nende mõju Euroopa rahvaste,
kultuuride ja tänaste turismisihtkohtade kujunemisele
● nimetab ja näitab kaardil maailma turismi suurregioone, tuues välja nende
loodusgeograafilise eripära
● kirjeldab juhendi alusel maailma peamisi turismigeograafilisi sihtkohti
● leiab usaldusväärset teavet erinevate maailma kultuuride, religioonide ja
nendega seotud turismisihtkohtade kohta kasutades erinevaid
informatsiooniallikaid
● tutvustab näidete põhjal maailma erinevaid kultuure ja kultuuridest tulenevaid
kombeid tajudes ja väärtustades enda seotust oma ja teiste maade ning rahvaste
kultuuripärandiga ja nüüdiskultuuri sündmustega
● kirjeldab erinevate maailma rahvaste toitumise eripärasid, arvestades
religioonide mõju toitumistavadele
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja õpieesmärgid ja põhjendab neid
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
võimalusi
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
rahalises tähenduses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kujundamisel ning on motiveeritud ennast kohustusi
arendama kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest
karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
3 Teenindamine ja müük turismiettevõttes 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane võtab vastu külastajate tellimusi, teenindab neid kogu külastajateekonna vältel lähtudes
teeninduspõhimõtetest ning tutvustab piirkonda ja seal pakutavaid turismiobjekte ja –teenuseid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) võtab vastu külastajate tellimusi eesti ja inglise ● vastab päringutele, võtab vastu individuaalkülastaja tellimused eesti ja inglise
keeles, kasutades erinevaid keeles nii otsesuhtluses, telefoni kui e-maili teel, kasutades elektroonilisi
kommunikatsioonivahendeid ning lähtudes seadmeid ja võrke, kontrollides ettevõtte võimalusi tellimuse täitmiseks
etteantud standardist ● vormistab ja kinnitab külastaja tellimuse, andes sellest külastajale teada lähtuvalt
2) müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid ettevõtte teenindusjuhendist ning edastades külastaja erisoovid vastavale
sh arveldab klientidega eesti ja inglise ning töötajale
valitud võõrkeeles lähtuvalt külastajate ● kasutab efektiivselt andmebaaside tarkvara tabelite, päringute, vormide ja
vajadustest, soovidest ja ootustest, aruannete loomiseks ja redigeerimiseks, arvestades erinevate andmebaaside
teenindusprintsiipidest ning ettevõtte olemust, struktuuri ja kasutusvõimalusi
töökorraldusest ● tutvustab külastajale eesti ja inglise ning valitud võõrkeeles ettevõtet ja
3) teenindab külastajaid kogu külastajateekonna ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid sh lisateenuste võimalusi lähtuvalt
vältel, suheldes aktiivselt eesti ja inglise ning välja selgitatud vajadustest ja soovidest
valitud võõrkeeles arvestades külastajate ● soovitab ja müüb külastajatele ettevõtte tooteid ja teenuseid eesti ja inglise ning
vajadusi ja soove ning kultuurilisi eripärasid valitud võõrkeeles lähtuvalt teenindusprintsiipidest ning ettevõtte
4) tutvustab külastajale Eesti turismisihtkohti ja töökorraldusest
seal pakutavaid turismiobjekte ja –teenuseid, ● arveldab külastajaga, käsitledes erinevaid maksevahendeid ja -liike oma
tuues välja piirkonna ajaloolise ja vastutusala piires, koostades nõuetekohase kviitungi
kultuuripärandi eripära ● dokumenteerib müügitoimingud ja edastab sularaha ning dokumendid, lähtuvalt
ettevõtte töökorraldusest
● Annab enesehinnangu oma tegevusele müügitöös lähtuvalt selle tulemustest
● loob külastajaga suheldes positiivse õhkkonna, selgitades välja külastaja
vajadused ning suheldes aktiivselt külastajatega eesti, inglise ja valitud
võõrkeeles, lähtudes heast suhtlustavast, kasutades erinevaid
kommunikatsioonivahendeid
● registreerib külastajad vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja teenindusjuhendile,
määrates majutusruumid külastajate soove ja ettevõtte võimalusi arvestades
● vahendab külastajale infot tema ettevõttes viibimise ajal eesti ja inglise ning
valitud võõrkeeles, arvestades külastaja soove, eri- ja erilisvajadusi, kultuurilisi
ja maailmavaatelisi eripärasid, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi
● Järgib teenindades ohutus- ja turvameetmeid andes vajadusel külastajale esmaabi
ja kutsub professionaalse abi
● küsib ja edastab külastaja suulise ja kirjaliku tagasiside vastutavale töötajale
● suhtleb edukalt erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega,
käitudes tasakaalukalt ja eesmärgipäraselt erinevates teenindussituatsioonides,
sealhulgas probleemide lahendamisel, pingelistes olukordades ning säilitades
kontrolli olukorra üle
● hindab enda käitumist teenindusprotsessis lähtuvalt teeninduspõhimõtetest
● annab müügisituatsioonis aktiivselt külastajale piirkonda puudutavat
informatsiooni, tutvustades külastajale piirkonnas pakutavaid turismiteenuseid,
tuues välja piirkonna eripära
● tutvustab Eesti turismisihtkohtade võimalusi läbi Eesti ajaloo ja kultuuripärandi,
lähtudes külastajate vajadustest, ootustest ja soovidest ning müügisituatsioonist
● abistab aktiivselt külastajat väljaspool turismiettevõtet pakutavate teenuste
tellimisel, kasutades interneti infootsingumootoreid ja elektroonse
kommunikatsiooni seadeid
4 Sündmuste teenindamine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teenindab meeskonnaliikmena koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside osalejaid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab meeskonnaliikmena ette koosolekute, ● planeerib meeskonnaliikmena külastajateekonna koosolekute, seminaride,
seminaride, koolituste ja konverentside koolituste ja konverentside läbiviimiseks
territooriumi, ruumid ja vahendid, arvestades ● seab valmis territooriumi, ruumid, sisustuse, vajalikud tehnilised vahendid
kujundamise põhimõtteid vastavalt teenindusstandardile, tellimusele ja kujundamise põhimõtetele
2) tutvustab ennast, teenindajaid, tooteid, ● seab töökorda heli- ja videotehnika, arvutid ja kommunikatsioonivahendid
teenuseid, ruume ning tehnilisi lahendusi, järgides tehnilist juhendit ja tellimust
lähtudes koosolekute, seminaride, koolituste ja ● osaleb meeskonnaliikmena teenindamise planeerimisel järgides tellimuse sisu
konverentside tellimusest ● tutvustab ennast koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside
3) teenindab eesti, inglise ja valitud võõrkeeles, külastajatele
meeskonnaliikmena külastajaid koosolekute, ● tutvustab koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside külastajatele
seminaride, koolituste ja konverentside jooksul tooteid ja teenuseid lähtudes ettevõtte võimalustest
● tutvustab külastajatele koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside
tingimusi lähtudes tellimuse sisust
● tutvustab osalejatele koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentsidega
seotud teenindajaid
● informeerib külastajat koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside
läbiviimise eripärast ja reeglitest, juhtides tähelepanu ohutusele
● juhendab külastajaid koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside
teenindusruumide kasutamisel lähtudes teenindusstandardist
● teenindab vastavalt teenindusstandardile koosolekute, seminaride, koolituste ja
konverentside külastajaid
● osaleb meeskonnatöös ja rakendab meeskonnatöö põhimõtteid kogu
klienditeekonna vältel
● jälgib teenindamisel ohutus- ja turvameetmete täitmist, tagades külastaja
turvalisuse andes vajadusel külastajale esmaabi ja kutsudes professionaalse abi
● teostab vahekoristust koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside ajal ja
pärast toimumist korrastab sündmuspaiga vastutades oma töö tulemuslikkuse
eest
● küsib külastajatelt koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside järel
tema rahulolu kohta tagasisidet ja edastab selle meeskonnale
● koostab kliendile koosolekute, seminaride, koolituste ja konverentside külastuse
kohta korrektse arve vastavalt kliendi tellimusele ja tema poolt tarbitud
teenustele
5 Vaba aja tegevuste läbiviimine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib meeskonnaliikmena läbi vaba aja tegevusi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab meeskonnaliikmena külastajateekonna ● kirjeldab rekreatiivseid tegevusi, seostades neid eesti kultuuripärandiga ning
vaba aja tegevuste läbiviimiseks tuues välja piirkonna eripära
2) valmistab meeskonnaliikmena ette vaba aja ● kaardistab meeskonnaliikmena külastajateekonna lähtuvalt tellimusest ja
tegevuste läbiviimiseks territooriumi, ruumid ja külastaja soovidest
vahendid, vastutades oma tööülesannete eest ● planeerib enda ja meeskonna töö lähtuvalt külastajateekonnast
3) viib meeskonnaliikmena läbi vaba aja tegevusi, ● valmistab meeskonnaliikmena ette vaba aja tegevuse territooriumi ja ruumid
teenindades eesti ja inglise keeles lähtuvalt tellimusest
4) esitab eesti ja inglise keeles vaba aja tegevusega ● kaunistab territooriumi ja ruumid lähtuvalt tellimusest ja külastaja soovidest
seotud lugusid ● seab töökorda vajalikud vahendid vastavalt vaba aja tegevuskavale
● tutvustab eesti, inglise keeles külastajatele vaba aja tegevuse keskkonda,
teenindajaid ning digirakendusi ja tehnilisi lahendusi
● tutvustab külastajatele vaba aja tegevust ja ohutusnõudeid, lähtudes tellimusest,
● viib läbi mängu kasutades kaasaegset digirakendust
● osaleb meeskonnaliikmena tegevuse elamuslikul läbiviimisel, järgides
tegevuskava ja luues meeleolu
● jälgib üksikkülastaja ja kogu rühma käitumist tegevuse vältel, tagades
külastajate turvalisuse, andes vajadusel esmaabi ja/või kutsudes professionaalse
abi
● küsib külastajatelt tegevuse või sündmuse järel rahulolu kohta tagasisidet ja
edastades selle meeskonnale
● pärast tegevuse toimumist korrastab sündmuspaiga ja vahendid vastutades oma
töö tulemuslikkuse eest
● leiab erinevatest allikatest vaba aja tegevusteks ja sündmusteks sobivaid
piirkonnaga seotud lugusid, laule ja illustreerivaid materjale
● valmistab ette eesti ja inglise keeles vaba aja tegevusega sobiva
pärimuskultuurile tugineva loo
● jutustab pärimuskultuurile tugineva loo, valides teema ja esitlusviisi vastavalt
külastajatele ja olukorrale
6 Toitlustusteenindus 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab hommikusöögi ja kohvipausi toidud, suupisted ja joogid ning teenindab hommikusöögi,
kohvipausi, lõuna-, õhtu- ja pidusöökide ja välitoitlustuse kliente.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab vastavalt juhenditele hommikusöögi, ● arvestab hommikusöögi ja kohvipausi planeerimisel ja valmistamisel
kohvipausi toidud, suupisted ja joogid enimlevinud toidutalumatustega nt laktoositalumatus, gluteenitalumatus,
2) teenindab hommikusöögi ja kohvipausi allergia, valides sobilikud toiduained vastavalt juhendile
külastajaid eesti ja inglise keeles lähtudes ● arvutab tooraine vajaduse hommikusöögiks ja kohvipausiks, lähtudes juhendist
teenindusstandardist ja külastajate arvust
3) abistab lõuna-, õhtu- ja pidusöökide toitude ● valmistab hommikusöögi ja kohvipausi õigeaegselt, vastavalt juhendile ja
valmistamisel ja serveerimisel külastajate arvule, järgides töökorraldust ja enesekontrolliplaani
4) teenindab vastavalt menüüle külastajaid ● serveerib hommikusöögi ja kohvipausi lähtudes teenindusstandardist
erinevates toitlustamise teenindussituatsioonides ● pakib vastavalt standardile külastajale kaasa varajase hommikueine
luues elamusliku õhkkonna ● katab hommikusöögi- ja kohvipausi laua vastavalt külastajate arvule ja menüüle
5) teenindab vastavalt menüüle külastajaid ● tutvustab külastajatele eesti ja inglise keeles hommikusöögimenüüd
välitoitlustamise tingimustes ● teenindab külastajaid, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja teeninduse
põhitehnikaid, lähtudes külastajate eripärast, teeninduse korraldusest ja
kliendikeskse teeninduse põhimõtetest, väljendades ennast eesti ja inglise
keeles arusaadavalt
● koristab laualt kasutatud nõud ja ülejäänud toidu, lähtuvalt töökorraldusest
● korrastab vastavalt teenindusstandardile peale külastaja lahkumist
hommikusöögi- või kohvipausiala ja töövahendid
● valmistab juhendamisel lihtsamaid lõuna-, õhtu- ja pidusöökide toite vastavalt
külastajate arvule
● serveerib juhendamisel meeskonna liikmena valmistatud toidud
● katab meeskonna liikmena selve- ja istumisega laua vastavalt külastajate arvule
ja menüüle
● kavandab valmistatavate toitude serveerimise vastavalt ettevõtte eripärale ja
klienditellimusele
● juhendab koostatud plaani alusel kaaslasi erinevates toitlustamise
teenindussituatsioonides
● teenindab külastajaid lõuna-, õhtu- ja pidusöökidel lähtuvalt juhendist,
serveerides toite ja jooke vastavalt menüüle
● suhtleb külastajatega arusaadavalt ja viisakalt eesti ja inglise keeles ja luues
elamusliku õhkkonna
● koristab laualt kasutatud nõud ja ülejäänud toidu lähtuvalt töökorraldusest ja
külastaja soovist
● korrastab vastavalt teenindusstandardile peale külastaja lahkumist teenindusala
ja töövahendid
● kasutab enesehindamist oma teeninduskäitumise arendamiseks
● sooritab teenindaja töö eripärast lähtuvalt sobilikke võimlemisharjutusi
vastupidavuse arendamiseks
● kavandab juhendamisel meeskonnaliikmena, välitoitlustamise teenindamise
vastavalt klienditellimusele kasutades digivahendeid
● pakib transpordiks tooraine, toidu, joogid ja muud vajalikud vahendid, järgides
menüüd, sündmuse eripära, ilmastikuolusid, töökorraldust ja
enesekontrolliplaani
● valmistab ette välitingimustes toitlustuse koha ning teeb ettevalmistusi
toiduvalmistamiseks ja serveerimiseks, lähtudes menüüst ja töökorraldusest
● abistab toidu valmistamisel välitingimustes, vajadusel kasutades ohutult lõket ja
välitoitlustuse seadmeid, järgides töökorraldust ning serveerib toite ja jooke
lähtuvalt menüüst
● tutvustab eesti ja inglise keeles külastajatele sündmuse ajaplaani, pakutavaid
toite ja jooke
● teenindab külastajaid kasutades asjakohaseid töövõtteid ja teeninduse
põhitehnikaid, lähtudes külastajate ja sündmuse eripärast
● koristab kasutatud nõud ja ülejäänud toidu, pakib need transpordiks, lähtudes
töökorraldusest ja külastajate soovist
● korrastab välitoitlustamise koha ja käitleb prügi lähtudes jäätmekäitluse
nõuetest
7 Teeninduskeskkonna kujundamine ja korrashoid 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja valmistab ette numbritoad, üldkasutatavad ruumid ning teeb turismiettevõttes
heakorratöid, tegutsedes iseseisvalt tulemuslikult, ohutult ja ressursisäästlikult.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab teeninduskeskkonna korrasoleku ja ● selgitab turismiettevõtte teenindaja rolli teeninduskeskkonna korrastamise ja
turvalisuse tagamise olulisust külalistele turvalisuse tagamisel kvaliteetse külastuselamuse pakkujana
elamuste loomisel ● kirjeldab vastavalt ettevõttes kehtivatele nõuetele teeninduskeskkonna
2) koristab ja valmistab iseseisvalt ette majutus- ja korrasoleku ja turvalisuse tagamise, tehniliste rikete, varguse või materiaalsete
üldkasutatavad ruumid külaliste vastuvõtmiseks, kahjude leidmisega seotud tegevusi
järgides isikukaitse ja ergonoomikapõhimõtteid ● selgitab enda ja külastajate tegevusi tuleohutuse tagamisel ja evakueerimisel
3) teeb heakorratöid hoonete, inventari ja ● koristab külalise majutusruumid ja üldkasutatavad ruumid vastavalt
territooriumi korrashoidmiseks ettevõtte koristusjuhendile, võttes arvesse mustuse astet ja valides juhendi alusel sobivad
eripärast lähtuvalt koristusvahendid ja –ained ning doseerides ja kasutades ainet säästlikult ja
eesmärgipäraselt
● valmistab ette majutusruumi, korrastades voodi ja hügieeniruumi, pidades pesu
arvestust ja käideldes seda vastavalt juhendile
● kontrollib majutusruumi korrasolekut vastavalt ettevõtte standardile, teavitades
toa seisukorrast lähtudes töökorraldusest
● korrastab üldkasutatavaid ruume, ladustades mööblit ja tehnilisi vahendeid
lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest, täites tööülesannetega kaasnevaid
tööohutuse nõudeid
● valib koristustarvikud ja –masinad ning sobivad isikukaitsevahendid, kasutades
neid sihipäraselt ja töötades ergonoomiliselt
● registreerib ja hoiustab külastaja poolt unustatud esemed lähtuvalt juhendist
● teeb erinevaid heakorratöid lähtudes ettevõtte töökorraldusest ja
hooldusjuhenditest
● kontrollib territooriumi, hoonete, seadmete ja inventari korrasolekut ja puhtust,
vajadusel puhastades ja korrastades neid või probleemide ilmnemisel teavitades
vastavalt ettevõtte töökorraldusele
● puhastab ja hooldab koristustarvikuid juhendi alusel
8 Maaturismiteenindus 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ette ning viib läbi maaelu mitmekesisusel põhinevaid väärtustloovaid elamus- ja aktiivse
puhkuse teenuseid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab meeskonnaliikmena ette maaelu ● loob rühmatööna elamusliku tegevuse idee väärtustades maaelu mitmekesisust,
mitmekesisusel põhinevaid elamuslikke Eesti kultuuripärandit ja tervislikke eluviise
tegevusi; ● hindab juhendamisel ideed ja selle teostusvõimalusi lähtuvalt sihtrühmast
2) viib meeskonnaliikmena läbi maaelu ● paneb valmis maaeluga tutvumiseks või sportlikuks harrastuseks või töötoaks
mitmekesisusel põhinevaid elamuslikke tegevusi vajalikud vahendid ja varustuse
suheldes külastajatega eesti, inglise ja valitud ● kontrollib juhendi alusel tegevuskoha turvalisust
võõrkeeles; ● loob erineva kultuuritausta ja maailmavaatega külastajatega positiivse kontakti
3) puhastab ja korrastab meeskonnaliikmena valides sobiva käitumis- ja väljendusviisi
tegevuskoha ja vahendid ning annab hinnangu ● annab maaeluga tutvumiseks või sportlikuks harrastuseks või töötoaks
enda ja meeskonna tegevusele arusaadavaid ja konkreetseid juhiseid, et tagada ohutus ning looduskeskkonna ja
vaatamisäärsuste säilimine
● tutvustab ja vahendab eesti, inglise ja valitud võõrkeeles loodust ja
pärandkultuuri jutustades kohalugusid tuues välja paikkonna eripära
● kaasab külastajaid tegevusse, arvestades nende võimekust ning märgates ja
aidates abivajajaid
● kujundab meeldiva õhkkonna valides sobiva käitumis- ja väljendusviisi
● viib tegevused läbi turvalises keskkonnas, arvestades ilmaolusid ning järgides
ohutusnõudeid, loodushoiu ja säästlikkuse põhimõtteid
● lõpetab kontakti külastajaga küsides tagasisidet ja kutsudes uuesti külastama
● puhastab, korrastab juhendit järgides tegevuskoha ja vahendid, hooldades
vahendeid ja rakendades töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid
● analüüsib juhendi alusel iseenda ja kaaslaste tegevust lähtudes
teenindusstandardist, meeskonnatöö ja klienditeeninduse põhimõtetest
9.1 PRAKTIKA 21 EKAP
Teeninduspraktika
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab oma klienditeenindusalaseid teadmisi praktikas turismiettevõttes sh
maaturismiettevõttes, majutus- ja toitlustusettevõttes, konverentsikeskuses, külastuskeskuses, teemapargis, muuseumis, teenindades kliente,
järgides kehtivaid standardeid ja protseduurireegleid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib oma praktika eesmärgid ja ● koostab juhendi alusel keeleliselt ja vormiliselt korrektsed materjalid praktikale
tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist asumiseks (CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri
2) teenindab praktikaettevõtte külastajaid kogu tööandjale)
külastajateekonna vältel lähtudes teenindus- ● koostab juhendi alusel isiklikud praktika eesmärgid lähtuvalt praktikajuhendist
põhimõtetest ja praktikaettevõtte eripärast ja praktikaettevõtte võimalustest
3) koristab ja valmistab ette majutus- ja ● sõnastab tööülesanded eelseisvaks praktikaks, lähtuvalt praktikaeesmärkidest
üldkasutatavad ruumid ja territooriumi ● täidab juhendi alusel igapäevaselt praktikapäevikut, kirjeldades oma
külastajate vastuvõtmiseks vastavalt praktikategevusi ja andes hinnangut toimetulekule
praktikaettevõtte teenindusstandardile ● rakendab praktikaettevõtte klienditeeninduse häid tavasid, lähtudes klientide
4) teenindab erinevate sündmuste ja vaba aja teenindamisel ettevõtte teenindusstandarditest
tegevuste külastajaid vastavalt praktikaettevõtte ● müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid sh arveldab klientidega eesti ja
teenindusstandardile inglise ning valitud võõrkeeles lähtuvalt külastajate vajadustest, soovidest ja
5) teenindab vastavalt praktikaettevõtte menüüle ootustest, teenindusprintsiipidest ning ettevõtte töökorraldusest
külastajaid erinevates toitlustamise ● tutvustab piirkonda ja seal pakutavaid turismiobjekte ja –teenuseid
teenindussituatsioonides luues elamusliku ● koristab külastajate majutusruumid ja üldkasutatavad ruumid vastavalt
õhkkonna koristusjuhendile, võttes arvesse mustuse astet ja valides juhendi alusel sobivad
6) analüüsib oma tööd ja ülesannete täitmist koristusvahendid ja –ained ning doseerides ja kasutades ainet säästlikult ja
praktikaettevõttes eesmärgipäraselt
● valmistab ette praktikaettevõtte majutusruumi, korrastades voodi ja
hügieeniruumi, pidades pesu arvestust ja käideldes seda vastavalt juhendile
● teeb erinevaid heakorratöid lähtudes praktikaettevõtte töökorraldusest ja
hooldusjuhenditest
● teenindab vastavalt teenindusstandardile koosolekute, seminaride, koolituste ja
konverentside külastajaid
● viib meeskonnaliikmena läbi vaba aja tegevusi, teenindades külastajaid eesti ja
inglise keeles
● valmistab vastavalt juhenditele hommikusöögi, kohvipausi toidud, suupisted ja
joogid
● serveerib hommikusöögi ja kohvipausi lähtudes teenindusstandardist
● teenindab hommikusöögi ja kohvipausi külastajaid vastavalt praktikaettevõtte
menüüle
● teenindab külastajaid lõuna-, õhtu- ja pidusöökidel lähtuvalt juhendist,
serveerides toite ja jooke vastavalt menüüle
● võrdleb praktikal tehtut koolis õpituga, hinnates ennast ja olukordi kriitiliselt
● koostab juhendi alusel kirjaliku eneseanalüüsi sooritatud praktika kohta,
arvestades seatud praktika eesmärke
● koostab juhendi alusel praktikaportfoolio sh praktikaaruande
● esitleb suuliselt juhendi alusel praktika kogemusi ja eesmärkide saavutatust
9.2 Maaturismiteeninduse praktika 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teenindab külastajaid maaturismiettevõttes, planeerides oma tööd, järgides kehtivaid standardeid
ja protseduurireegleid ja rakendades omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi töökeskkonnas.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib oma praktika eesmärgid ja ● koostab keeleliselt ja vormiliselt korrektsed materjalid praktikale asumiseks
tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist (CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale
2) valmistab meeskonnaliikmena ette maaelu ● koostab isiklikud praktika eesmärgid lähtuvalt praktikajuhendist ja
mitmekesisusel põhinevaid elamuslikke tegevusi praktikaettevõtte võimalustest
3) viib meeskonnaliikmena läbi maaelu ● sõnastab tööülesanded eelseisvaks praktikaks, lähtuvalt praktikaeesmärkidest
mitmekesisusel põhinevaid elamuslikke tegevusi ● täidab juhendi alusel igapäevaselt praktikapäevikut, kirjeldades oma
4) puhastab ja korrastab meeskonnaliikmena praktikategevusi ja andes hinnangut toimetulekule
tegevuskoha ja vahendid ning annab hinnangu ● hoiab korras ja puhtana oma töökoha tulenevalt praktikaettevõtte
enda ja meeskonna tegevusele töökorraldusest;
5) analüüsib oma tööd ja ülesannete täitmist ● täidab etteantud ülesandeid ja peab kinni tähtaegadest
praktikaettevõttes ● teenindab maaturismiettevõtte külastajaid igapäevatöös ja töötab juhendamisel
meeskonnas
● valmistab meeskonnaliikmena ette maaelu mitmekesisusel põhinevaid
elamuslikke tegevusi
● viib meeskonnaliikmena läbi maaelu mitmekesisusel põhinevaid elamuslikke
tegevusi suheldes külastajatega eesti ja inglise keeles
● annab külastajatele maaeluga tutvumiseks või sportlikuks harrastuseks või
töötoaks arusaadavaid ja konkreetseid juhiseid, et tagada ohutus ning
looduskeskkonna ja vaatamisäärsuste säilimine
● puhastab, korrastab tegevuskoha ja vahendid, järgides praktikaettevõtte
juhendeid
● võtab vastu ja saadab külastajaid ära lähtudes praktikaettevõtte
teenindusstandardist
● lahendab teenindussituatsioone, säilitades külastaja rahulolu järgides oma
vastutusala piire ning praktikaettevõtte ärihuve
● leiab ja edastab külastajatele vajalikku teavet, kasutades erinevaid infoallikaid
● küsib külastajatelt tagasisidet reageerides sellele sobivalt, tagades külastaja
rahulolu ja ettevõtte hea maine
● analüüsib juhendamisel probleemsituatsioone ja nende tekkimist, pakkudes välja
meeskonnale omapoolsed lahendused
● võrdleb praktikal tehtut koolis õpituga, hinnates ennast ja olukordi kriitiliselt ja
oma initsiatiivi praktika jooksul praktikaettevõttes
● koostab juhendi alusel kirjaliku eneseanalüüsi sooritatud praktika kohta,
arvestades seatud praktika eesmärke
● koostab juhendi alusel praktikaportfoolio sh praktikaaruande
● esitleb suuliselt juhendi alusel praktika kogemusi ja eesmärkide saavutatust
Lisa 10
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 42 „Logistika erialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Laotöötaja eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Logistika alused 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet logistika valdkonnast ja seostab omandatu õpitava erialaga.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet õpitavast erialast, eriala iseloomustab õpitava eriala kutset ja selle eripära, tunneb vastava kutsestandardi põhisätteid
õppekava ülesehitusest, õppe- ja iseloomustab õpitava eriala õppekava ülesehitust, tunneb õppe- ja praktikakorraldusega
praktikakorraldusega seonduvast seonduvaid õigusi, kohustusi ja võimalusi
2) teab ülevaatlikult logistika ajalugu ja külastab ja võrdleb lähtuvalt tööülesandest vähemalt kahte Eestis tegutsevat logistika valdkonna
arengutrende nii Eestis kui ka ettevõtet
rahvusvahelisel tasandil selgitab logistika sisu, tähtsust ja riske lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest Eestis ja
3) on teadlik logistika valdkonnas maailmas
tegutsevatest ettevõtetest ja nende visualiseerib ja selgitab logistika arengut, trende ajas ning väärtust lisavat tarneahelat
tööpõhimõtetest vastavalt tööülesandele
4) määratleb logistilised funktsioonid ja
defineerib logistika eesmärgid, kasutades logistika termineid ning mõisteid
seostab erinevad logistikaprotsessid
eristab logistilisi funktsioone ja kirjeldab neis olevaid tegevusi
tarneahelas
5) teab pakendite liigituspõhimõtteid ja rakendab arvestab etteantud parameetrite alusel logistiliste protsesside ajalist ja rahalist mõõdet,
nendevahelisi seoseid efektiivsest lähtudes kvaliteedist
ruumikasutusest lähtuvalt eristab pakendeid nende klassifikatsioonist ja valmistamise materjalidest lähtuvalt
6) teab logistikaprotsessidega seotud riske ja komplekteerib saadetise ja transpordi ühiku lähtuvalt tööülesandest
tegeleb saadetiste/kaupade tagastamise põhjuste väljaselgitamise ning vajadusel toodete
1
nende ennetamise võimalusi asendamisega, lähtudes tööülesandest
7) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja peab arvestust väljastatavate ja vastuvõetavate pakendite ja pakkematerjalide üle
infotehnoloogilisi vahendeid vastavalt saatedokumentidele ning selgitab pakendiringluse põhimõtteid, tuginedes
situatsioonülesannete pakendiseadusele
lahendamisel, kasutades erialast kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku
terminoloogiat, ka võõrkeeles kasutamist, järgides jäätmeseadust
8) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast nii selgitab infovoo juhtimise olulisust ja sellest tulenevat lisaväärtuse teket tarneahelas
suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel kaasaegset infotehnoloogilist riist- ja tarkvara
keeleliselt korrektselt kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti keelt ja erialast
terminoloogiat, samuti võõrkeelset
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
2
2 Klienditeenindus 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse suhelda klientidega vastavalt klienditeeninduse üldistele standarditele nii eesti kui
võõrkeeles.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kliendikeskse teeninduse ja infovoo rakendab kliendikeskse teeninduse üldpõhimõtteid vastavalt tööülesandele, kasutades selleks
juhtimise aluseid ning klienditeeninduse erinevaid suhtlemise meetodeid
standardi põhimõtteid segmenteerib etteantud kriteeriumite alusel kliendid ja määrab klienditeeninduse taseme
2) teab klienditeeninduse taseme käsitleb reklamatsioone ja kõrvalekaldeid, lahendab konfliktsituatsioone vastavalt juhendile ja
mõõtmise kriteeriumeid ja nende põhjendab lahenduse käiku
rakenduspõhimõtteid rakendab kliendikeskse infovoo juhtimise põhimõtteid lähtuvalt ülesandest
3) tunneb ja rakendab klientide nõustamise, defineerib kvaliteedi mõiste ja nimetab enim levinud kvaliteedistandardeid
kaebuste, reklamatsioonide ja kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti ja võõrkeelt ning
konfliktsituatsioonide lahendamise kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid
põhimõtteid annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
4) saab aru kvaliteedi mõistest ja teab
erinevaid kvaliteedijuhtimise
põhimõtteid
5) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja
infotehnoloogilisi vahendeid
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades
erialast terminoloogiat, ka võõrkeeles
6) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja
keeleliselt korrektselt
3
3 Laotöötoimingud 39 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab laotöötajale vajalikud kompetentsid ja teeb vastutustundlikult erinevaid töid laos
meeskonnaliikmena, annab
hinnangu oma tegevusele ning mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab ladude klassifikatsiooni ja nende kirjeldab ladude liigitust ja eristab nende funktsioone
funktsioone ning infovoo juhtimise selgitab infovoo juhtimise olulisust lähtuvalt laotöö toimingute vajadusest
põhimõtteid kontrollib tellimust, lähtudes tööülesandest
2) tunneb kaupade mahalaadimise ja kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke selgitusi
vastuvõtmise protsessi, kasutatavaid eristab laotehnoloogiaid ja selgitab nende kasutamisvõimalusi
seadmeid ja dokumentatsiooni kirjeldab töökoha ettevalmistamisega seotud tegevusi kauba maha laadimisel ja vastuvõtmisel
3) teisaldab saadetised ja ladustab kaubad laadib kaubad maha vastavalt tööülesandele, kasutades sobivaid laoseadmeid ja töövahendeid
vastavalt hoiustamissüsteemile, on valmis
sorteerib tööülesandest lähtuvalt kaubad pakkeüksuse või tooteartikli põhjal ning koostab
füüsilist pingutust nõudvaks tööks
hoiuühikud
4) komplekteerib ja pakib saadetised,
arvestades komplekteerimise meetodeid, eristab ja klassifitseerib saadetised lähtuvalt tööülesandest (ohtlikud ja eriotstarbelised
pakkimise ja markeerimise nõudeid saadetised)
5) teab enim levinud veoühikuid ja nende rakendab kaupade ristlaadimist ja konsolideerimist
optimaalset paigutamist, arvestades kontrollib saadetise seisundit ja koosseisu vastavust kaubasaatedokumentidele, ka
valitud veovahendi turvanõudeid võõrkeelsetele
6) rakendab kaupade väljastamisel teeb tööülesandest lähtuvalt lisaväärtustoiminguid
saadetiste üleandmise ja lähetamise paigutab kaubad hoiukohtadele vastavalt etteantud hoiustamissüsteemile
põhimõtteid toob näiteid mõõtevahendite kasutamise kohta ladustamistingimuste kontrollimiseks
7) korraldab juhendamisel inventuuri teisaldab kaupu ja saadetisi laosiseselt vastavalt tööülesandele ja selgitab
ettevalmistustöid, viib läbi inventuuri ning ladudevahelise teisaldamise põhimõtteid
selgitab välja saldovahede tekkimise teeb väljastustellimuse komplekteerimiseks vajalikke ettevalmistustöid
põhjused komplekteerib kaubad vastavalt tööülesandele, kasutades erinevaid töömeetodeid ja tehnikat
8) teab laotehnoloogiaid ja -seadmeid ning koostab komplekteeritud toodetest kompaktse pakkeüksuse, kaalub ja fikseerib mõõdud,
hoiab puhtust ja korda markeerib ning varustab saatedokumentidega
9) määrab laotöötoimingutega seotud riske ja visualiseerib transpordipakendi paigutamist veoühikule või -vahendile lähtuvalt tööülesandest
teab nende ennetamise võimalusi paigutab ja kinnitab saadetise veoühikule või -vahendile transpordikindlalt ja kauba
4
10) tunneb ohtlike ja eriotstarbeliste turvanõudeid arvestades, kasutades selleks sobivaid seadmeid
saadetiste käsitsemise eeskirja annab saadetise koos dokumentidega üle eelnevalt tuvastatud isikule, järgides
rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja klienditeeninduse standardit
infotehnoloogilisi vahendeid korrastab hoiukohad ja nendel paiknevad kaubad, selgitab välja riknenud ja peatselt
situatsioonülesannete lahendamisel, aeguvad tooted, jälgides realiseerimistähtaegu, korraldab riknenud toodete käitlemise
kasutades erialast terminoloogiat, ka vastavalt tööülesandele
võõrkeeles loendab hoiukohtadel olevad tooted, vajadusel kordab loendamist ja selgitab välja
11) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast nii saldovahede tekkimise põhjused
suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja selgitab laos kehtivaid puhtuse- ja hügieenireegleid, sh toidukaupade käitlemise
keeleliselt korrektselt hügieeninõudeid
tagab laos korra ja puhtuse vastavalt kehtestatud nõuetele, kasutades sobivaid
puhastusmeetodeid ja
-aineid
kasutab laoseadmeid heaperemehelikult
kontrollib tööd alustades kasutatava seadme tehnilist seisundit ning jälgib seda töö ajal
vastavalt juhendile
kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel kaasaegseid infotehnoloogilisi
vahendeid ja korrektset keelt
kasutab tööde sooritamisel asjakohaseid töömeetodeid, ergonoomilisi töövõtteid,
sobivaid isikukaitsevahendeid, järgides töö- ja tuleohutuse nõudeid
sooritab erialaspetsiifikast tulenevaid lihaskonda tugevdavaid ja lõdvestavaid harjutusi
annab hinnangu oma tegevusele õppeprotsessis
5
4 Tõstukid, nende hooldus ja juhtimine 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane juhib tõstukit ohutult laotööde tegemisel ning tunneb tõstuki igapäevahoolduse põhimõtteid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet erinevatest tõstukitest ja eristab tõstukeid ja selgitab nende kasutusvaldkondi
nende kasutamise alast selgitab ja visualiseerib lähtuvalt tööülesandest tõstuki ehitust ja juhtimisseadmeid
2) tunneb erinevate tõstukite hindab tõstuki tehnilist seisundit ja viib läbi igapäevahoolduse vastavalt tööülesandele
üldehitust ja igapäevase hoolduse hindab ja põhjendab ohtlikke olukordi tõstukiga töötamisel
põhimõtteid kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke selgitusi
3) juhib tõstukit ohutult, teostades laotöö juhib tõstukit vastavalt tööülesandele ohutult, järgides loogilist tööde järjekorda
toiminguid järgib tööülesandeid täites töö- ja tuleohutuse nõudeid
4) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
infotehnoloogilisi vahendeid
situatsioonülesannete lahendamisel,
kasutades erialast terminoloogiat, ka
võõrkeeles
5) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja
keeleliselt
korrektselt
6
5 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja põhjendab neid
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide,
võimalusi ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
loomisel enda ja teiste jaoks kultuurilises, kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
kujundamisel ning on motiveeritud ennast valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
arendama võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate
eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning
koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste
langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas
7
6 Praktika 45 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika käigus ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega, täidab vastutustundlikult tööülesandeid,
arendades
seeläbi isiksuse omadusi, meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb ettevõtte töökorraldust, vastava selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid ja töökohaga seotud juhendites esitatut
töökohaga seotud juhendeid ja töökeskkonda kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, selle korraldust ning ettevõttes
2) mõistab töötervishoiu ja töö- ja kasutatavaid keskkonnaohutusmeetmeid
keskkonnaohutuse tähtsust täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast ja kokkulepetest
3) täidab korrektselt praktikajuhendaja poolt kasutab tööülesandeid täites asjakohaseid töömeetodeid, -vahendeid , materjale ning
antud tööülesandeid, väärtustab koostööd erialaseid teadmisi
ning on valmis võtma vastutust tuleb toime erinevates situatsioonides ja meeskondades
eriolukordades teostab kaupade vastuvõtmist ja hoiukohtadele paigutamist
4) teeb erinevaid laotöid, lähtudes varalise komplekteerib ja pakib saadetised, arvestades komplekteerimise meetodeid,
vastutuse üldpõhimõtetest pakkimise ja markeerimise nõudeid
5) rakendab tööülesannete sooritamisel
väljastab juhendamisel saadetised
kliendikeskse teeninduse põhiprintsiipe,
viib juhendamisel läbi inventuuri ning selgitab välja saldovahede tekkimise põhjused
kasutades selleks erinevaid suhtlemise
meetodeid hoiab laos ja seadmete kasutamisel puhtust ning korda
6) analüüsib ennast tööalaselt ning kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid
dokumenteerib, vormistab ja esitleb tehtud kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja -protsesse
tööd nõuetekohaselt koostab ja esitab õigeaegselt praktika nõuetekohase dokumentatsiooni ning annab
hinnangu läbitud praktikale
8
Lisa 11
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 42 „Logistika erialade riiklik õppekava“
lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Veokorraldaja eriala põhiõpingute moodulid
Maht Eesti
Mooduli Mooduli nimetus
kutsehariduse
nr
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Logistika alused 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet logistika valdkonnast ja seostab õpitava erialaga.
1
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet õpitavast erialast, eriala iseloomustab õpitava eriala kutset ja selle eripära, tunneb vastava kutsestandardi põhisätteid
õppekava ülesehitusest, õppe- ja iseloomustab õpitava eriala õppekava ülesehitust, tunneb õppe- ja praktikakorraldusega
praktikakorraldusega seonduvast seonduvaid õigusi, kohustusi ja võimalusi
2) teab ülevaatlikult logistika ajalugu ja külastab ja võrdleb lähtuvalt tööülesandest vähemalt kahte Eestis tegutsevat logistika
arengutrende nii Eestis kui ka valdkonna ettevõtet
rahvusvahelisel tasandil selgitab logistika sisu, tähtsust ja riske lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest
3) on teadlik logistika valdkonnas Eestis ja maailmas
tegutsevatest ettevõtetest ja nende visualiseerib ja selgitab logistika arengut, trende ajas ning väärtust lisavat tarneahelat
tööpõhimõtetest vastavalt tööülesandele
4) määratleb logistilised funktsioonid ja defineerib logistika eesmärgid, kasutades logistika termineid ning mõisteid
seostab erinevad logistikaprotsessid eristab logistilisi funktsioone ja kirjeldab neis olevaid tegevusi
tarneahelas
arvestab etteantud parameetrite alusel logistiliste protsesside ajalist ja rahalist mõõdet,
5) teab pakendite liigituspõhimõtteid ja rakendab lähtudes kvaliteedist
nendevahelisi seoseid efektiivsest
eristab pakendeid nende klassifikatsioonist ja valmistamise materjalidest lähtuvalt
ruumikasutusest lähtuvalt
komplekteerib saadetise ja transpordi ühiku lähtuvalt tööülesandest
6) teab logistikaprotsessidega seotud riske ja
nende ennetamise võimalusi ning tegeleb saadetiste/kaupade tagastamise põhjuste väljaselgitamise ning vajadusel
rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja toodete asendamisega, lähtudes tööülesandest
infotehnoloogilisi vahendeid peab arvestust väljastatavate ja vastuvõetavate pakendite ja pakkematerjalide üle
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades vastavalt saatedokumentidele ning selgitab pakendiringluse põhimõtteid, tuginedes
erialast terminoloogiat, ka võõrkeeles pakendiseadusele
7) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast nii kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku
suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja kasutamist, järgides jäätmeseadus
keeleliselt korrektselt selgitab infovoo juhtimise olulisust ja sellest tulenevat lisaväärtuse teket tarneahelas
kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel kaasaegset infotehnoloogilist riist- ja tarkvara
kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti keelt ja erialast
terminoloogiat, samuti ingliskeelset
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
2
2 Klienditeenindus 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse suhelda klientidega vastavalt klienditeeninduse üldistele standarditele nii eesti kui
võõrkeeles.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kliendikeskse teeninduse ja infovoo rakendab kliendikeskse teeninduse üldpõhimõtteid vastavalt tööülesandele, kasutades selleks
juhtimise aluseid ning klienditeeninduse erinevaid suhtlemise meetodeid
standardi põhimõtteid segmenteerib etteantud kriteeriumite alusel kliendid ja määrab klienditeeninduse taseme
2) teab klienditeeninduse taseme käsitleb reklamatsioone ja kõrvalekaldeid, lahendab konfliktsituatsioone vastavalt
mõõtmise kriteeriumeid ja nende juhendile ja põhjendab lahenduse käiku
rakenduspõhimõtteid rakendab kliendikeskse infovoo juhtimise põhimõtteid lähtuvalt ülesandest
3) tunneb ja rakendab klientide nõustamise, defineerib kvaliteedi mõiste ja nimetab enim levinud kvaliteedistandardeid
kaebuste, reklamatsioonide ja kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti ja võõrkeelt ning
konfliktsituatsioonide lahendamise kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid
põhimõtteid annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
4) saab aru kvaliteedi mõistest ja teab
erinevaid kvaliteedijuhtimise
põhimõtteid
5) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja
infotehnoloogilisi vahendeid
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades
erialast terminoloogiat, ka võõrkeeles
6) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja
keeleliselt
korrektselt
3
3 Transpordilogistika juhtimine 16 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet transpordilogistika olemusest ja süsteemsusest ning rakendab omandatud teadmisi
erinevates veoprotsessides.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab transpordilogistika toimimise kirjeldab erinevate veoviiside kasutamisvõimalusi ja arengut
põhimõtteid, arengut, mõju keskkonnale valib tööülesandest lähtuvalt veovahendi, järgides kaubasaadetistele, veovahenditele ja
ja valdkonda reguleerivat seadusandlust reisijateveole kehtestatud nõudeid
2) kirjeldab veoprotsesside põhimõtteid ja koostab ja arhiveerib veodokumendid, lähtudes veolepingust ja korraldab veoprotsessis
seoseid tarneahelas osalejate koostööd ning haldab tagasisidet, kasutades ka erialast võõrkeelt
3) selgitab veoviiside valikuga seotud annab ülevaate mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaega reguleerivast seadusandlusest
lähtekohti ning koostab transporditeenustega selgitab lähtuvalt sihtkohast saadetisega seotud tollikorraldust
kaasneva dokumentatsiooni planeerib veolepingust lähtuvalt veovahendi täiteaste (täis- ja osakoorem)
4) määrab olulised kriteeriumid, mis koostab sõiduteekonna ja ajagraafiku, arvestades veoprotsessi eeltingimusi
mõjutavad veoteenuste tariife
selgitab saadetiste ja veovahendite liikumise jälgimise ja probleemide ennetamise võimalusi
5) tunneb veolepingute ja -arvete koostamise
kontrollib kulusid (sisseostetud teenuste kulud) ja koostab arve, lähtudes veolepingust ja
aluseid
6) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja tööülesandest
infotehnoloogilisi vahendeid selgitab transpordipakendite tagastamise, ringluse ning säästliku kasutamise põhimõtteid
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades töötleb erinevaid tellimusi vastavalt tööülesandele, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid
erialast terminoloogiat, ka võõrkeeles järgib tööülesannete täitmisel tööohutuse nõudeid ja kasutab ergonoomilisi töövõtteid
7) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast korraldab kaupade laadimist vastavalt tööülesandele, kasutades sobivaid meetodeid
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja selgitab kaupade laadimise ja kinnitamise, koorma koostamise, pakendamise põhinõudeid
keeleliselt korrektselt annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
4
4 Veo- ja ekspedeerimisteenuste ostmine ja müümine 29 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab omandatud teadmisi veo- ja ekspedeerimisteenuste ostmisel ja müümisel, mõõdab ostu- ja
müügiteenuste kvaliteeti ja hindab võimalikke riske, tagades parima klienditeeninduse taseme
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab veo- ja ekspedeerimisteenuste selgitab välja klientide vajadused ja pakub sobiva teenuse, lähtudes tööülesandest
ostu- ja müügiprotsessi etappe koostab teenuste ostmise päringuid ja valib pakkumiste seast sobivaima tarnija lähtuvalt
2) määrab olulised parameetrid, mis tööülesandest
mõjutavad osutatavate teenuste hinda teeb kindlaks parameetrid, mis mõjutavad teenuste osutamise hindu
3) teab veo- ja ekspedeerimisteenuste koostab teenuste pakkumisi lähtuvalt leitud tariifidest ja teab nende kujundamise põhimõtteid
osutamisel kvaliteedi mõõdikute koostab ja arhiveerib veodokumendid, lähtudes veolepingust ja korraldab veoprotsessis
põhimõtteid osalejate koostööd ning haldab tagasisidet
4) mõistab sisseostuteenuste vajadust ning kontrollib avalikest allikatest kliendi finantstausta, et hinnata tema krediidikõlbulikkust
määrab kriteeriumid nende rakendamiseks
kontrollib sisse ostetud teenuste kulusid ja koostab arve, lähtudes veolepingust ja tööülesandest
5) määrab veoprotsessidega kaasnevaid
võrdleb veoteenuste kvaliteeditaset, lähtudes tööülesandest ja pakub välja parendamise
riske ja nende ennetamise võimalusi
6) tunneb ohtlike ja eriotstarbeliste võimalusi
saadetiste käsitsemise eeskirja menetleb hälbeid ja vigu lähtuvalt tööülesandest ning teeb ettepanekuid tööprotsesside
7) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja muutmiseks süsteemsete vigade vältimise eesmärgil
infotehnoloogilisi vahendeid teeb lähtuvalt tööülesandest kindlaks vigade tagajärjel tekkinud lisakulud
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades teeb kindlaks veo- ja ekspedeerimisteenuste peamised riskid ning selgitab nende ennetamise
erialast terminoloogiat, ka võõrkeeles võimalusi
8) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast hindab veoprotsessist tulenevaid riske tööülesandest lähtuvalt
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja tuvastab ohtlikud ja eritingimustele vastavad veosed tööülesandest lähtuvalt
keeleliselt korrektselt vormistab veo- ja ekspedeerimisteenuste lepinguid, lähtudes tööülesandest
kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti ja võõrkeelt ning
kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
5
5 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja põhjendab neid
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide,
võimalusi ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
ja/või rahalises tähenduses selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri
kujundamisel ning on motiveeritud ennast valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku
arendama rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate
eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning
koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste
langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas
6
6 Praktika 45 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika käigus ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega, täidab vastutustundlikult tööülesandeid,
arendades seeläbi isiksuse omadusi, meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb ettevõtte töökorraldust, vastava selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid ja töökohaga seotud juhendites esitatut
töökohaga seotud juhendeid ja töökeskkonda kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, selle korraldust ning ettevõttes
2) mõistab töötervishoiu ja töö- ja kasutatavaid keskkonnaohutusmeetmeid
keskkonnaohutuse tähtsust täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast ja kokkulepetest
3) täidab korrektselt praktikajuhendaja poolt kasutab tööülesandeid täites asjakohaseid töömeetodeid,
antud tööülesandeid, väärtustab koostööd ja -vahendeid, materjale ning erialaseid teadmisi
ausust ning on valmis kompromissideks tuleb toime erinevates situatsioonides ja meeskondades
4) viib läbi erinevaid logistiliste teenustega osaleb protsessis, mis selgitab välja klientide vajadused ja pakub sobiva teenuse, lähtudes
seotud protseduure ettevõtte tööpõhimõtetest
5) rakendab kliendikeskse teeninduse koostab teenuste ostmise päringuid ja valib pakkumiste seast sobivaima tarnija lähtuvalt
üldpõhimõtteid vastavalt tööülesandele, tööülesandest
kasutades selleks erinevaid suhtlemise
kontrollib avalikest allikatest kliendi finantstausta
meetodeid
kirjeldab erinevate veoviiside kasutamisvõimalusi ja valib tööülesandest lähtuvalt veovahendi
6) analüüsib ennast tööalaselt ning
dokumenteerib tehtud tööd nõuetekohaselt koostab, lähtudes veolepingust, veodokumendid ja arhiveerib need
planeerib veolepingust lähtuvalt veovahendi täiteaste (täis- ja osakoorem), arvestades veose
iseloomu (ohtlikud ja eritingimustele vastavad veosed)
koostab sõiduteekonna ja ajagraafiku, arvestades veoprotsessi eeltingimusi
selgitab saadetiste ja veovahendite liikumisel tekkivate probleemide ennetamise võimalusi ja
riske
jälgib veoprotsessis osalejate koostööd ja erinevate tellimuste töötlemist
osaleb hälbeid ja vigu ennetavas menetlemise protsessis
selgitab transpordipakendite tagastamise, ringluse ning säästliku kasutamise põhimõtete
võimalusi ettevõttes
osaleb kaupade pakendamise, koorma koostamise, laadimise ja kinnitamise protsessis
ja annab tegevustele hinnangu
kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid
7
kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja -protsesse
koostab ja esitab õigeaegselt praktika nõuetekohase dokumentatsiooni ning annab
hinnangu läbitud praktikale
kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti ja võõrkeelt ning
kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid
8
Lisa 12
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 42 „Logistika erialade riiklik õppekava“
lisa 4 (muudetud sõnastuses)
Logistiku abi eriala põhiõpingute moodulid
Maht Eesti kutsehariduse
Mooduli Mooduli nimetus
arvestuspunktides (EKAP)
nr
1 Logistika alused 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet logistika valdkonnast ja seostab omandatu õpitava erialaga.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet õpitavast erialast, eriala iseloomustab õpitava eriala kutset ja selle eripära, tunneb vastava kutsestandardi põhisätteid
õppekava ülesehitusest, õppe- ja iseloomustab õpitava eriala õppekava ülesehitust, tunneb õppe- ja praktikakorraldusega
praktikakorraldusega seonduvast seonduvaid õigusi, kohustusi ja võimalusi
2) teab ülevaatlikult logistika ajalugu ning külastab ja võrdleb lähtuvalt tööülesandest vähemalt kahte Eestis tegutsevat logistika
arengutrende nii Eestis kui ka valdkonna ettevõtet
rahvusvahelisel tasandil selgitab logistika sisu, tähtsust ja riske lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest
3) on teadlik logistika valdkonnas Eestis ja maailmas
tegutsevatest ettevõtetest ja nende vastavalt tööülesandele visualiseerib ja selgitab logistika arengut, trende ajas ning
tööpõhimõtetest väärtust lisavat tarneahelat
4) määratleb logistilised funktsioonid ja defineerib logistika eesmärgid, kasutades logistika termineid ning mõisteid
seostab erinevad logistikaprotsessid eristab logistilisi funktsioone ja kirjeldab neis olevaid tegevusi
tarneahelas
arvestab etteantud parameetrite alusel logistiliste protsesside ajalist ja rahalist mõõdet,
5) teab pakendite liigituspõhimõtteid ja
lähtudes kvaliteedist
rakendab nendevahelisi seosed efektiivsest
eristab pakendeid nende klassifikatsioonist ja valmistamise materjalidest lähtuvalt
ruumikasutusest lähtuvalt
komplekteerib saadetise ja transpordi ühiku lähtuvalt tööülesandest
6) teab logistikaprotsessidega seotud riske ja
1
nende ennetamise võimalusi tegeleb saadetiste/kaupade tagastamise põhjuste väljaselgitamise ning vajadusel
rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja toodete asendamisega, lähtudes tööülesandest
infotehnoloogilisi vahendeid peab arvestust väljastatavate ja vastuvõetavate pakendite ja pakkematerjalide üle
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades vastavalt saatedokumentidele ning selgitab pakendiringluse põhimõtteid, tuginedes
erialast terminoloogiat, ka inglise keeles pakendiseadusele
7) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast nii kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku
suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja kasutamist, järgides jäätmeseadust
keeleliselt korrektselt selgitab infovoo juhtimise olulisust ja sellest tulenevat lisaväärtuse teket tarneahelas
kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel kaasaegset infotehnoloogilist riist- ja
tarkvara
kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti keelt ja erialast
terminoloogiat, samuti ingliskeelset
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
2
2 Klienditeenindus 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse suhelda klientidega vastavalt klienditeeninduse üldistele standarditele nii eesti kui inglise
keeles.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kliendikeskse teeninduse ja infovoo rakendab kliendikeskse teeninduse üldpõhimõtteid vastavalt tööülesandele,
juhtimise aluseid ning klienditeeninduse kasutades selleks erinevaid suhtlemise meetodeid
standardi põhimõtteid segmenteerib etteantud kriteeriumite alusel kliendid ja määrab klienditeeninduse taseme
2) teab klienditeeninduse taseme käsitleb reklamatsioone ja kõrvalekaldeid, lahendab konfliktsituatsioone vastavalt
mõõtmise kriteeriumeid ja nende juhendile ja põhjendab lahenduse käiku
rakenduspõhimõtteid rakendab kliendikeskse infovoo juhtimise põhimõtteid lähtuvalt ülesandest
3) tunneb ja rakendab klientide nõustamise, defineerib kvaliteedi mõiste ja nimetab enim levinud kvaliteedistandardeid
kaebuste, reklamatsioonide ja kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti ja inglise keelt ning
konfliktsituatsioonide lahendamise kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid
põhimõtteid annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
4) saab aru kvaliteedi mõistest ja teab
erinevaid kvaliteedijuhtimise
põhimõtteid
5) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja
infotehnoloogilisi vahendeid
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades
erialast terminoloogiat, ka inglise keeles
6) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja
keeleliselt
korrektselt
3
3 Laotöö toimingute haldamine 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused laotööde haldamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab ladude klassifikatsiooni ja nende kirjeldab ladude liigitust ja eristab nende funktsioone
funktsioone ning infovoo juhtimise selgitab infovoo juhtimise olulisust lähtuvalt laotööde vajadusest
põhimõtteid võtab vastu, töötleb ja edastab tellimusi, eristades eritellimused ja -kaubad vastavalt
2) teab laotöid reguleerivaid õigusakte ja kehtivatele seadustele ja eeskirjadele ning kliendikokkulepetele (nt ohtlik kaup -
vormistab laotöödeks vajamineva tavakaup, erikaup - tavakaup, eriteenus - tavateenus jne), kasutades infotehnoloogilisi
dokumentatsiooni nõuetekohaselt vahendeid
3) tunneb laotöödeks kasutatavaid selgitab välja laotöös vajamineva dokumentatsiooni, lähtudes tööülesandest ja
tehnoloogiaid ja seadmeid, tagab nende seadusandlusest ning koostab korrektselt erinevaid laodokumente (vastuvõtukinnitus,
puhtuse korra, korraldab laotöid komplekteerimisleht, pakkeleht, inventuuri lugemisleht jms)
4) teab laotööga seotud riske ja määrab riskitegurid selgitab kaupade nõuetekohast käsitsemist ja hoiustamist laos vastavalt kauba omadustele
5) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja valmistab ette arvestuslikud laosaldod ja lugemislehed ja osaleb inventuuri kokkuvõtete
infotehnoloogilisi vahendeid tegemisel, lähtudes inventuuri korraldamise juhendist
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades eristab laotehnoloogiaid ja selgitab nende kasutamisvõimalusi
erialast terminoloogiat, ka inglise keeles
kirjeldab töökoha ettevalmistamisega seotud tegevusi laotööde haldamisel
6) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast
järgib tööülesannete täitmisel tööohutuse nõudeid ja kasutab ergonoomilisi töövõtteid
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja
toob näiteid mõõtevahendite kasutamise kohta ladustamistingimuste kontrollimiseks
keeleliselt korrektselt
visualiseerib kaupade komplekteerimist vastavalt tööülesandele, moodustades
nendest massimahuefektiivse pakkeüksuse
selgitab saadetiste turvanõudeid, markeerimist ning saatedokumentide nõuetekohast täitmist
visualiseerib saadetise paigutamist veoühikule lähtuvalt tööülesandest
selgitab välja riknenud ja peatselt aeguvad tooted, jälgides realiseerimistähtaegu, korraldab
riknenud toodete käitlemise vastavalt tööülesandele
nimetab laotööga seotud riskid ja määrab nende tekkepõhjused vastavalt tööülesandele
hoiab laos korda ja puhtust vastavalt kehtestatud nõuetele ning kasutab
laoseadmeid heaperemehelikult
kasutab tööde sooritamisel asjakohaseid töömeetodeid, ergonoomilisi töövõtteid,
sobivaid isikukaitsevahendeid, järgides töö- ja tuleohutuse nõudeid
4
sooritab ametispetsiifikast tulenevaid lihaskonda tugevdavaid ja lõdvestavaid harjutusi
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
määrab oma tegutsemise prioriteedid, töötab meeskonnas ja väärtustab koostööd
4 Logistikateenuste ostmine ja müümine 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised logistikateenuste ostu- ja müügiprotsessidest ning seostab neid võimalike riskidega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab logistikateenuste ostu- ja müügiprotsessi selgitab klientide vajadused ja pakub sobiva teenuse, lähtudes tööülesandest
etappe ja sisseostuteenuste rakendamise koostab teenuste ostmise päringuid ja valib pakkumiste seast sobivaima tarnija
võimalusi kliendi vajadustest lähtuvalt lähtuvalt tööülesandest
2) kasutab kvaliteedi mõõtmise koostab teenuste pakkumisi lähtuvalt etteantud tariifidest ja nende kujundamise põhimõtetest
põhimõtteid logistikateenuste kontrollib avalikest allikatest kliendi finantstausta, et hinnata tema krediidikõlbulikkust
osutamisel arvutab logistikateenuste kvaliteeditaset, lähtudes tööülesandest ja pakub välja
3) teab logistikateenuste riske ja nende parendamise võimalusi
ennetamise võimalusi mõõdab etteantud parameetrite alusel tegevusi protsessides, lähtudes kvaliteedist (aeg, raha,
4) tunneb logistikateenuste lepingute jms)
koostamise põhimõtteid
võrdleb erinevate teenuste sobivust ja tõestab nende rakendamisest tulenevat kasu
5) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja
infotehnoloogilisi vahendeid erinevate parameetrite alusel
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades menetleb hälbeid ja vigu lähtuvalt tööülesandest ning teeb ettepanekuid tööprotsesside
erialast terminoloogiat, ka inglise keeles muutmiseks süsteemsete vigade vältimise eesmärgil
6) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast teeb lähtuvalt tööülesandest kindlaks vigade tagajärjel tekkinud lisakulud
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja teeb kindlaks logistikateenuste peamised riskid ning selgitab nende ennetamise võimalusi
keeleliselt korrektselt eristab ja klassifitseerib saadetised lähtuvalt tööülesandest (ohtlikud ja eriotstarbelised
saadetised)
vormistab lepinguid, lähtudes tööülesandest ja selgitab võimalikke riske tulenevalt
lepingutingimustest (tarneahel, makseahel)
kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti ja inglise keelt,
erialast terminoloogiat ning kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
5
5 Transpordilogistika juhtimine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet transpordilogistika olemusest ja süsteemsusest ning rakendab omandatud
teadmisi erinevates veoprotsessides.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab transpordilogistika toimimise kirjeldab erinevate veoviiside kasutamisvõimalusi ja arengut
põhimõtteid, arengut ning valdkonda valib tööülesandest lähtuvalt veovahendi, järgides kaubasaadetistele, veovahenditele ja
reguleerivat seadusandlust reisijateveole kehtestatud nõudeid
2) selgitab veoviiside valikuga seotud koostab ja arhiveerib veodokumendid, lähtudes veolepingust ja korraldab veoprotsessis
lähtekohti ning koostab transporditeenustega osalejate koostööd ning haldab tagasisidet
kaasneva dokumentatsiooni annab ülevaate mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaega reguleerivast seadusandlusest
3) kirjeldab veoteenuste rakendamise selgitab lähtuvalt sihtkohast saadetisega seotud tollikorraldust
põhimõtteid ja seoseid tarneahelas planeerib veolepingust lähtuvalt veovahendi täiteaste (täis- ja osakoorem)
4) määrab olulised kriteeriumid, mis koostab sõiduteekonna ja ajagraafiku, arvestades veoprotsessi eeltingimusi
mõjutavad veoteenuste tariife
selgitab saadetiste ja veovahendite liikumise jälgimise ja probleemide ennetamise võimalusi
5) tunneb veolepingute ja -arvete koostamise
kontrollib kulusid (sisseostetud teenuste kulud) ja koostab arve, lähtudes
aluseid
veolepingust ja tööülesandest
6) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja
infotehnoloogilisi vahendeid selgitab transpordipakendite tagastamise, ringluse ning säästliku kasutamise põhimõtteid
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades töötleb erinevaid tellimusi vastavalt tööülesandele, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid
erialast terminoloogiat, ka inglise keeles kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti ja inglise keelt
7) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast ning erialast terminoloogiat
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja järgib tööülesannete täitmisel tööohutuse nõudeid ja kasutab ergonoomilisi töövõtteid
korraldab kaupade laadimist vastavalt tööülesandele, kasutades sobivaid meetodeid
keeleliselt korrektselt
selgitab kaupade laadimise ja kinnitamise, koorma koostamise, pakendamise põhinõudeid
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
6
6 Varude juhtimine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab varude juhtimise üldprintsiipe erinevates logistilistes funktsioonides.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab müügistatistika kogumise klassifitseerib lähtuvalt tööülesandest müügistatistika andmeid ja registreerib nõudluse
põhimõtteid ja nõudlust mõjutavaid muutumist ajas
faktoreid ning kasutab andmete teeb lihtsamaid analüüse, kasutades regulaarselt muutuvat müügistatistika andmebaasi
analüüsimise meetodeid (ABC-XYZ analüüs)
2) loetleb ja selgitab tarnijate valiku kriteeriumeid kaardistab potentsiaalsed tarnijad, lähtudes tööülesandest
3) teab hinnapäringute koostamise põhimõtteid koostab ostutellimuste päringuid ja valib pakkumiste seast sobivaima tarnija lähtuvalt
4) teostab erinevaid varude haldamise tööülesandest
toiminguid ja määrab reservvarude suurused koostab ostuprognoosi, lähtudes reservvarude suurusest ja edastab ostutellimused vastavalt
ning optimaalsed ostukogused eelnevalt valitud tarnijatele
5) rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja
eristab olulist ebaolulisest, määrates varude optimaalse koguse
infotehnoloogilisi vahendeid
analüüsib oma tegevuse efektiivsust ja otsustusvõimet õppeprotsessis
situatsioonülesannete lahendamisel, kasutades
erialast terminoloogiat, ka inglise keeles kasutab tööülesannete täitmisel ja vormistamisel korrektset eesti ja inglise
keelt, erialast terminoloogiat ning kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid
6) osaleb meeskonnatöös ja väljendab ennast
annab hinnangu oma tegevusele ja arengule õppeprotsessis
nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavalt ja
keeleliselt korrektselt
7
7 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi,
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja põhjendab neid
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide,
võimalusi ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
ja/või rahalises tähenduses selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
kujundamisel ning on motiveeritud ennast valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
arendama võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist
väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate
eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning
koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
8
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste
langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas
9
8 Praktika 45 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika käigus ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega, täidab vastutustundlikult tööülesandeid,
arendades
seeläbi isiksuse omadusi, meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb ettevõtte töökorraldust, vastava selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid ja töökohaga seotud juhendites esitatut
töökohaga seotud juhendeid ja töökeskkonda kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, selle korraldust ning ettevõttes
2) mõistab töötervishoiu ja töö- ja kasutatavaid keskkonnaohutusmeetmeid
keskkonnaohutuse tähtsust täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast ja kokkulepetest
3) täidab korrektselt praktikajuhendaja poolt kasutab tööülesandeid täites asjakohaseid töömeetodeid, -vahendeid, materjale ning
antud tööülesandeid, väärtustab koostööd erialaseid teadmisi
ning on valmis võtma vastutust tuleb toime erinevates situatsioonides ja meeskondades
eriolukordades vormistab juhendamisel erinevaid tellimusi, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid
4) viib läbi erinevaid logistikatoiminguid, mõõdab etteantud parameetrite alusel tegevusi protsessides, lähtudes kvaliteedist
lähtudes varalise vastutuse
määrab klienditeeninduse taseme etteantud kriteeriumite alusel
üldpõhimõtetest
jälgib reklamatsioonide ja kõrvalekallete menetlemist, vajadusel lahendab
5) rakendab tööülesannete sooritamisel
konfliktsituatsioone vastavalt juhendile ja põhjendab lahenduse käiku
kliendikeskse teeninduse põhiprintsiipe,
kajastab praktikaaruandes ettepanekuid tööprotsesside muutmiseks süsteemsete vigade
kasutades selleks erinevaid suhtlemise
meetodeid vältimiseks
6) analüüsib ennast tööalaselt ning eristab laotehnoloogiaid ja selgitab nende kasutamisvõimalusi
dokumenteerib, vormistab ja esitleb tehtud teeb endale selgeks ettevõtte koha tarneahelas ja visualiseerib saadetise/teenuse
tööd nõuetekohaselt formeerumist ja liikumist
kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid
kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja -protsesse
koostab, esitab ja esitleb õigeaegselt praktika nõuetekohase dokumentatsiooni ning
annab enda tegevusele hinnangu
1
0
Lisa 13
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 43 „Energeetika ja automaatika erialade riiklik
õppekava“ lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Sisetööde elektriku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused
Õppemaht Eesti
Mooduli kutsehariduse
Mooduli nimetus
nr arvestuspunktides
(EKAP)
1. Sisetööde elektriku alusteadmised 25 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised Eesti energiasüsteemi osade toimimise põhimõtetest, valdkonda reguleerivatest
normdokumentidest, elektrotehnika seaduspärasustest, elektrimõõtmistest ning tehnilise dokumentatsiooni (sh jooniste) kasutamisvõimalustest
elektritöödel. Ta orienteerub erialatööl olulistes töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ettekujutust Eesti selgitab erialaste teabeallikate põhjal Eesti energiasüsteemi osade (elektrijaam, alajaam, elektrivõrk,
energia- ja soojusvõrk) omavahelisi seoseid tarbija elektrivarustuse tagamisel
elektrisüsteemist, selle selgitab erialaste teabeallikate põhjal kolmefaasilise süsteemi kui toote omadusi ning praktilise kasutamise
osadest ja nende võimalusi tarbija elektrivarustuse tagamisel
koostoimest tarbija iseloomustab õppekeelsete ja võõrkeelsete teabematerjalide põhjal taastuvatest ja taastumatutest
elektrivarustuse tagamisel energiaallikatest elektritootmise võimalusi, esitades teabe arusaadavalt ja tuues välja olulise
2) tunneb valdkonda
kirjeldab elektrivõrgus esineda võivaid häireid (sageduse- ja pingemuutused jms) ja nende tekkepõhjuseid
reguleerivaid
ning mõju tarbija elektrivarustuse tagamisel, esitades argumente veenvalt ja kontekstile vastavalt
normdokumente ulatuses,
mis on vajalik edasiste annab ülevaate releekaitse ja automaatjuhtimise põhimõtetest tarbija elektrivarustuse tagamisel, kasutades
tööülesannete täitmiseks asjakohaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat
1
3) mõistab elektrotehnika selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades nõudeid elektritöid tegeva isiku kompetentsusele ja selle
seaduspärasusi ning nende tõendamisele
praktilise kasutamise võrdleb elektritöö ja lihtsa elektritöö erinevusi, arvestades elektritööle esitatavaid nõudeid
võimalusi elektritöödel
selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades elektriseadme ja elektripaigaldise mõisteid ning nõudeid nende
4) omab ülevaadet kasutusele võtmisele ja kasutamisele, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
ehitusprojektist ja selle
elektripaigaldiste osas selgitab ehitise ehitamisele, rekonstrueerimisele ja lammutamisele esitatavaid nõudeid kasutades
sisalduvate tehniliste asjakohaseid teabeallikaid, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
jooniste koostamise, selgitab elektritöid tegeva isiku õigusi ja kohustusi elektripaigaldiste (sh madal- ja väikepingeseadmed ning
vormistamise nõuetest ning automaatikapaigaldised) ehitamisel ja käidul
graafilise teabe erinevatest iseloomustab järgnevate hoones paiknevate erinevate süsteemide omavahelisi seoseid: valgustus- ja
esitlusvõimalustest jõuseadmed, infoedastussüsteemid (sh telefonside, andmeside, audio-videosüsteem) turvasüsteemid (sh
5) valib ja kasutab tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, videovalve, läbipääsusüsteem) ja
nõuetekohaselt sobivaid hooneautomaatikasüsteemid (kütte-, jahutus ja ventilatsiooniseadmed)
mõõtevahendeid ja defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, allikapinge, elektrivoolu
mõõtmismeetodeid tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool,
elektriliste suuruste elektromagnetism, elektromagnetiline ühilduvus, -induktsioon, võimsus
mõõtmisel alalis- ja
vahelduvvooluahelates eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt
etteantud tööülesandele
6) tunneb tööohutuse,
elektriohutuse ja selgitab Coulomb´i seadusest lähtuvalt elektrilaengute omavahelist mõju
tuleohutuse tagamise rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud (jada-, rööp- ja segaühenduse)
nõudeid elektritöödel ning elektriskeemi alusel alalis- ja vahelduvvooluahelate arvutamisel, koostamisel ja mõõtmisel
oskab anda esmaabi määrab etteantud tööülesande põhjal elektromotoorjõu suuna, magnetvälja jõujoonte suuna ja
elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna mehaanilise energia muundamisel elektriliseks ja vastupidi
selgitab elektrotehnikateadmistele tuginedes ühefaasilise ja kolmefaasilise süsteemi (TN-, TT- või IT-
süsteemid) erinevusi tarbija elektrivarustuse tagamisel, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
selgitab transformaatori töötamise põhimõtet ja kasutusala tarbija elektrivarustuse tagamisel ning oskab
arvutada selle ülekandetegurit
2
koostab etteantud ülesande põhjal generaatori mähise ja tarbija kolmnurk- ja tähtlülituse elektriskeemi,
kasutades elektrotehnikaalaseid teadmisi
eristab näidiste põhjal järgimisi elektroonikakomponente: pooljuhid (diood, transistor, türistor), takisti,
kondensaator ja toob näiteid nende kasutusvõimalustest elektritöödel
selgitab elektroonikakomponentide markeeringutelt välja elektritöödeks vajalikud tehnilised näitajad,
lähtudes tööülesandest
koostab ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi ja pingejaguri, arvestades
elektroonikakomponentide ehitust ja töötamispõhimõtet
teeb elektroonikakomponentide jootmistöid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid, järgides
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
selgitab vooluahela primaar- ja juhtimiskeemi tööpõhimõtet ja nende kasutusvõimalusi hoone
automaatikaseadmetes, kasutades erialast terminoloogiat
iseloomustab hoone automaatikaseadmetes kasutatavate andurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-,
pieso-, halli, fotoelektriline andur) tööpõhimõtet lähtuvalt jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali
liik)
eristab järgnevaid ehitusprojekti osasid: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja
ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab nende
kasutamisvõimalusi elektritöödel
selgitab eskiisi, asendiplaani, projektjoonise ja teostusjoonise erinevusi ning sellest tulenevat kasutusala
elektritöödel, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
mõõdistab ruumi ja visandab etteantud mõõtkavas selle plaani, arvestades ehitusjoonisel kasutatavaid
kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja
sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused),
visandab hoone elektripaigaldiste elektri- ja koosteskeeme kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi
ning järgides elektrijooniste koostamise, vormistamise nõudeid
visandab lihtsamaid juhtimis- ja reguleerimisahelate automaatika- ja elektroonikaskeeme kasutades
nõuetekohaseid tingmärke arvestades jooniste koostamise ja vormistamise nõudeid
selgitab välja nii paberkandjal kui digitaalses formaadis esitatud jooniselt ehituskonstruktsiooni kuju,
mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest
3
selgitab välja nii paberkandjal kui digitaalses formaadis esitatud ehitusprojektilt erinevate elektril töötavate
süsteemide (valgustus- ja jõuseadmed, infoedastus- ja turvasüsteemid, sealhulgas telefonside, andmeside,
antennisüsteem, helindus-, audio-videosüsteem, tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, videovalve,
läbipääsusüsteem) tarvikute, juhistike ja seadmete paigaldusviisid ja kasutatavad materjalid
eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel mõõteriista skaalal
toodud tähistusi, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
valib tööülesandest lähtudes sobivad mõõtvahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste
mõõtmiseks, arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid
mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget, takistust, voolujuhtivust ja elektriseadme võimsust
nii alalis- kui vahelduvvooluahelates, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja -meetodeid
iseloomustab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud juhtmed või
kaablid jms) koduses majapidamises ja väljaspool seda ning selgitab võimalusi nende vältimiseks,
kasutades erinevaid teabeallikaid
selgitab teabeallikatele tuginedes enda tegevust elektriõnnetuse korral, esitades teabe arusaadavalt ja tuues
välja olulise
selgitab teabeallikate põhjal alalisvoolu, vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu erinevusi ja füsioloogilist
toimet inimese organismile ning elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, väljendudes arusaadavalt ja tuues
välja olulise
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel ning oskab tegutseda tööõnnetuse
korral oma vastutusala piires
demonstreerib esmaabivõtteid elektrilöögi korral ja põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel,
arvestades elektriohutusnõudeid
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab oma õpitee, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
arvestades isiklikke, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
4
sotsiaalseid ja tööalaseid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
võimalusi ning piiranguid koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, erinevate keskkonnateguritega
tööandja ja organisatsiooni selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
väljakutseid, probleeme ja kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
võimalusi selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
3) kavandab omapoolse panuse kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
väärtuste loomisel enda ja
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
teiste jaoks kultuurilises,
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
sotsiaalses ja/või rahalises
võimalused
tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
tööalase karjääri kujundamisel kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
ning on motiveeritud ennast kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
arendama
3 Hoone elektripaigaldiste ehitamine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste tarvikud, juhistikud ja seadmed ning kontrollib nende
talitlust, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või
elektritöödega tegelevas ettevõttes.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab etteantud selgitab õppekeelsete ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal järgmisi mõisteid ja nendevahelisi seoseid:
projektist lähtuvalt elektripaigaldis, elektripaigaldise toitepunkt, elektripaigaldise liitumispunkt, elektrijaotuskeskus,
tööprotsessi ja korraldab maandamine, potentsiaaliühtlustus elektriseade, elektromagnetiline häire, elektromagnetiline keskkond,
nõuetekohaselt töökoha elektromagnetiline ühilduvus, häirekindlus, kaitseväikepingeallikas, peakaitse, elektripaigaldise
hoone elektripaigaldiste kaitsevöönd, elektritöö, lihtne elektritöö
ehitamiseks rakendab tööülesannete täitmisel erinevates kontekstides elektrotehnika alaseid teadmisi ja oskusi
2) paigaldab ja ühendab teeb tehnilise dokumentatsiooni (projekt, asukohaplaan, paigaldusskeem) põhjal kindlaks etteantud
elektripaigaldise tarvikud, tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrgus
juhistikud ja seadmed, ning elektritarvikute, -juhistike ja -seadmete paigaldusviisid), kasutades digitaalsete elektrijooniste
arvestades ehitusprojektis lugemiseks asjakohast rakendustarkvara
5
määratud paigaldusviisi ja koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga
kutsealastes piiride ulatuse
normdokumentides
valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud materjalid ning arvutab töö tegemiseks vajalike
esitatud nõudeid
materjalide kogused vastavalt paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi
3) ehitab hoone
maanduspaigaldise ja valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud töövahendid sh tööde tegemiseks vajalikud
paigaldab isikukaitsevahendid, arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid
piksekaitseseadmed, valmistab ette ohutu tööpaiga arvestades õigusaktidega sätestatud nõudeid pingevabadele töödele ning piirab
lähtudes kasutatavast nõuetekohaselt mitteelektriala isikute juurdepääsu tööpaigale
juhistikusüsteemist teeb juhendamisel tööjoonist või projekti järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd, kasutades selleks
järgides etteantud projekti asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid
ja kutsealastes
paigaldab projektist lähtudes elektrijuhistike paigaldamiseks vajaliku kaitsetorustiku ja sellesse kaablid ning
normdokumentides
juhtmed ja markeerib need vastavalt etteantud nõuetele
esitatud nõudeid
paigaldab projektis määratud kohta elektrikaabli (süvistatult, pinnal paiknevana ja kaabliriiulile), arvestades
4) viib läbi vajalikud
projektis toodud paigaldusviisi ja kaablite tootjapoolseid nõudeid (paigaldustemperatuur ja mehhaanilised
kontrolltoimingud
tingimused)
elektripaigaldistes ja
dokumenteerib tehtud tööd paigaldab projektis määratud kohtadesse haru- ja seadmekarbid lülitite ja pistikupesade jaoks ning teeb
vastavalt etteantud pärast ruumide lõppviimistlust juhistikusüsteemile vastavad elektrilised ühendused harukarpides, järgides
nõuetele kaablite soonte tunnusvärve
5) töötab vastutustundlikult ja paigaldab tootja poolt koostatud elektrijaotuskeskuse ja selle komponendid, lähtudes tööülesandest ja
ohutult elektripaigaldiste paigaldusnõuetest, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
ehitamisel, juhindudes koostab etteantud jooniste alusel standardsetest moodulseadmetest (kaitse- ja rikkevoolulülitid,
kutseala liigpingepiirik, releed, kontaktorid) hoone elektrijaotuskeskuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -
normdokumentides võtteid ning arvestades elektrijaotuskeskuse koostamise standardis esitatud nõudeid
esitatud nõuetest
paigaldab tööülesandest lähtuvalt projektis märgitud kohtadesse elektrisisestus- ja elektrijaotuskeskuse
6) analüüsib koos järgides jaotusseadmete ruumidele standarditega kehtestatud nõudeid, paigaldustingimusi ja välisjuhistikuga
juhendajaga enda tegevust ühendamise nõudeid
elektripaigaldiste
ühendab kaablid ja juhtmed elektrijaotuskeskustes ja elektriseadmete juures ning teeb vajalikud
ehitamisel
markeeringud, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
6
paigaldab nõuetekohaselt projektijärgsetele asukohtadele maanduselektroodid, maanduslati ja -juhid
kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
paigaldab tööülesandest lähtudes hoone peapotentsiaaliühtlustuslati ja -juhid ning teeb nõuetekohased
ühendused hoone konstruktsiooni juhtivate ja tarvitite pingealtide juhtivate osadega kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja -võtteid
paigaldab elektriseadmete kaitsmiseks vajalikud piksekaitseseadmed, järgides projekti ja normdokumentides
sätestatud nõudeid
teeb maanduspaigaldise vajalikud markeeringud, lähtudes kutsealastes normdokumentides esitatud nõuetest
teeb asjakohaseid seadmeid ja –meetodeid kasutades vajalikud kontrollmõõtmised veendumaks, et
maanduspaigaldis vastab nõuetele, mittevastavuse korral teavitab elektritöid juhtivat isikut vastavalt
kehtestatud nõuetele
mõõdab asjakohaste mõõteseadmetega paigaldiste elektrotehniliste näitajate (maandustakistus, elektriahela
isolatsiooni takistus, faasi järjestus ja elektriahela juhtivus, koormusvool ja pinge) vastavust normväärtustele
ja hindab tulemuste asjakohasust
koostab enda poolt läbi viidud paigaldustööde mõõteprotokollid, kasutades asjakohaseid arvutirakendusi
ning interneti võimalusi
koostab teostusjoonise kõrvalekallete ilmnemisel projektijoonises toodust vastavalt etteantud nõuetele
koostab kaetud tööde aktid vastavalt etteantud vormile rakendades IT-vahendeid teabe loomiseks ja
edastamiseks
suhtleb töötamisel viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-,
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala
normdokumentides esitatud nõuetest (paigaldiste projekteerimise ja ehituse standardid, elektriseadmete
ehituseeskirjad jm)
kasutab töövahendeid (sh tõsteseadmeid nagu redelid ja tõstuk), tarvikuid ja isikukaitsevahendeid
otstarbekalt ja efektiivselt vastavalt etteantud juhenditele ja eeskirjadele
7
kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse
nõudeid
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ehitamisel
ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt, kasutades IT-
vahendeid ja erialast terminoloogiat nii õppekeeles kui ühes õpitavas võõrkeeles
4. Hoone automaatika– ja väikepingeseadmete paigaldamine 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge (edaspidi väikepinge)
seadmete (sh automaatikaseadmete) kaabelduse ja täiturmehhanismid, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid
ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab etteantud projektist selgitab erialaste teabeallikate põhjal automaatika, infoedastus- ja turvasüsteemide tööpõhimõtteid ja
lähtuvalt tööprotsessi ja rakendusala hoones, esitades teabe arusaadavalt ja tuues välja olulise
korraldab nõuetekohaselt kasutab eelnevalt omandatud teadmisi ning oskusi erinevates kontekstides kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120
töökoha hoone automaatika- ja V alalispinge (edaspidi väikepinge) seadmete (sh automaatikaseadmete) kaabelduse ja täiturmehhanismide
väikepingeseadmete paigaldamisel
kaabelduse ja teeb tehnilise dokumentatsiooni (projekt, asukohaplaan, paigaldusskeem) põhjal kindlaks etteantud
täiturmehhanismide tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrgus
paigaldamiseks ning hoone automaatika-, madal- ja väikepingeseadmete asukoht ja paigaldusviisid), kasutades digitaalsete
2) paigaldab ja ühendab hoone elektrijooniste lugemiseks asjakohast rakendustarkvara
automaatika- ja koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani automaatika- ja väikepingeseadmete tarvikute ja juhistike
väikepingeseadmete paigaldamiseks, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse
kaabelduse ja valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud materjalid ning arvutab töö teostamiseks vajalike
täiturmehhanismid, arvestades materjalide kogused vastavalt hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldustööde etappidele,
ehitusprojektis määratud kasutades matemaatikaalaseid teadmisi
paigaldusviisi valib ja komplekteerib tööülesandest lähtuvalt vajalikud töövahendid sh tööde tegemiseks vajalikud
3) teeb hoone automaatika- ja isikukaitsevahendid, arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid
väikepingeseadmete valmistab ette ohutu tööpaiga arvestades õigusaktidega sätestatud nõudeid pingevabadele töödele ning piirab
paigaldamise järgselt nõuetekohaselt mitteelektriala isikute juurdepääsu tööpaigale
8
vajalikud kontrolltoimingud ja teeb tööjoonist või projekti järgides ning juhendamisel vajalikud märke- ja mõõdistustööd hoone
dokumenteerib tehtud tööd automaatika- ja väikepingeseadmete kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamiseks, kasutades selleks
vastavalt etteantud nõuetele asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid
4) töötab vastutustundlikult ja paigaldab hoone automaatika- ja väikepingeseadme elektritoitekaablid, arvestades projektis toodud
ohutult hoone automaatika- ja paigaldusviisi ja kaablite tootjapoolseid nõudeid
väikepingeseadmete paigaldab tööülesandest ja paigaldusnõuetest lähtudes andmesidekaablid, sh valguskaablid, kasutades
kaabelduse ja asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
täiturmehhanismide paigaldab tööülesandest ja paigaldusnõuetest lähtudes hoone tehnosüsteemide juhtimiskaablid, kasutades
paigaldamisel juhindudes asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
kutseala normdokumentides paigaldab ja ühendab etteantud paigaldusjuhiste kohaselt side-, arvuti-, antenni-, helindus- ja videosüsteemi
esitatud nõuetest ning läbipääsu kontrollimise- ja teeninduse väljakutse süsteemide aktiiv- ja passiivkomponente, kasutades
5) analüüsib koos juhendajaga asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid
enda tegevust hoone paigaldab tööülesandest lähtuvalt projektis märgitud kohtadesse hoone automaatikakilbi, järgides
automaatika- ja jaotusseadmete ruumidele standarditega kehtestatud nõudeid, paigaldustingimusi ja välisjuhistikuga
väikepingeseadmete ühendamise nõudeid
kaabelduse ja paigaldab ventilatsiooni-, kütte- ja jahutusseadmete juhtimis-, täitur- ja andurseadmed ning mõõteriistad (va.
täiturmehhanismide spetsiifilised süsteemid), järgides tootja poolt etteantud paigaldusskeemi ning kasutades asjakohaseid
paigaldamisel töövahendeid ja –võtteid
ühendab kaablid ja juhtmed hoone automaatikaseadmete juures ja teeb vajalikud markeeringud, kasutades
asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid
ühendab elektrilise põranda- ja laeküttesüsteemi andurid ja regulaatorid, vastavalt tööülesandega etteantud
juhendile
mõõdab asjakohaste mõõteseadmetega paigaldatud hoone automaatika- ja väikepingeseadmete
elektrotehniliste näitajate vastavust normväärtustele ja hindab tulemuste asjakohasust
koostab hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamise teostusjoonise kõrvalekallete ilmnemisel
projektijoonises toodust vastavalt etteantud nõuetele
koostab kaetud tööde aktid vastavalt etteantud vormile rakendades IT-vahendeid teabe loomiseks ja
edastamiseks
suhtleb töötamisel korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-,
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
9
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala
normdokumentides esitatud nõuetest
kasutab ressursse (tööaeg, materjalid) otstarbekalt ja efektiivselt
kasutab töövahendeid, tarvikuid ja isikukaitsevahendeid vastavalt etteantud juhenditele ja eeskirjadele
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone hoone automaatika-,
infoedastus-, tuleohutus- ja turvasüsteemide kaabelduse ja täiturmehhanismide paigaldamisel ning hindab
arendamist vajavaid aspekte
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt kasutades IT-vahendeid
ja erialast terminoloogiat nii õppekeeles kui ühes õpitavas võõrkeeles
5. Hoone elektripaigaldiste käit 25 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoiminguid (lülitamised, seire ja
hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd), järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid ning kinnistab õpingutel
omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab hoone defineerib teabeallikate põhjal järgmised põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud,
elektripaigaldiste ja elektripaigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll, elektrilühis, ülekoormus ja teab nende nimetusi
elektritarvitite ühes õpitavas võõrkeeles
käidukorralduse olemust selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast
ning erinevate osapoolte terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles
ülesandeid ja vastutust loetleb standardist EVS-EN 50110-1 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel,
selles protsessis pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel
2) viib läbi hoones asuvate teeb käidukava põhjal kindlaks oma tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (vajalikud hooldus- ja
elektripaigaldiste ja - käidutoimingud), kasutades vajadusel asjakohast rakendustarkvara
tarvitite korralised selgitab välja elektriprojekti või elektrisüsteemi põhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud
käidutoimingud vastavalt elektriseadmete asukoha ja ehituse
etteantud käidukavale ja koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga
dokumenteerib tehtud piiride ulatuse
tööd nõuetekohaselt
valib ja komplekteerib vajalikud materjalid ja töövahendid (sh vajalikud mõõtevahendid) lähtudes
3) töötab vastutustundlikult tööülesandest, kontrollides kasutatavate seadmete ohutust arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid
ja ohutult
10
elektripaigaldiste valmistab ette ohutu tööpaiga arvestades õigusaktidega sätestatud nõudeid pingevabadele töödele ning
käidutoimingute piirab nõuetekohaselt mitteelektriala isikute juurdepääsu tööpaigale
läbiviimisel juhindudes hooldab ja remondib perioodiliselt elektripaigaldisi ja -tarviteid sh kontrollib visuaalvaatluse teel
kutseala elektripaigaldise seisukorda ja toimimist vastavalt käidukava alusel eelnevalt kavandatud meetmele.
normdokumentides kontrollib visuaalvaatluse teel elektrimootori korpuse maandusühenduse seisukorda ja teeb vajalikud
esitatud nõuetest hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale
4) analüüsib koos valib käidukavas määratud kontrollmõõtmiste läbiviimiseks vajalikud mõõteriistad pinge, voolutugevuse,
juhendajaga enda tegevust võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmiseks ning kontrollib juhendamisel nende
hoone elektripaigaldiste ja korrasolekut
-tarvitite käidutoimingute mõõdab elektripaigaldiste sh elektrimootori elektrotehnilisi näitajaid (maandustakistus, elektriahela
läbiviimisel isolatsiooni takistus, faasi järjestus ja elektriahela juhtivus, koormusvool ja pinge), kasutades asjakohaseid
mõõtmismeetodeid ja –seadmeid
võrdleb mõõtmistulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või etteantud arvväärtusele
(seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused) ning analüüsib tulemusi võimalike rikete ja
kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös
rikete või kõrvalekallete tuvastamisel kavandab meetmed nende kõrvaldamiseks teavitades vastutavat
töötajat ja tegutseb vastavalt saadud juhistele
asendab elektrijaotuskeskuse või selle komponendid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid
asendab elektritarvitid rikke korral ja tehniliste näitajate muutmise korral ja ühendab ühendusskeemi alusel
juhtimis- ja jõuahelad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
asendab lühise, katkestuse või muul põhjusel rikutud kaabli, lähtudes tööülesandest ja tuvastatud rikke
asukohast ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (nt kaabli vahetus seadmest seadmeni)
koostab mõõteprotokollid ja kaabli või seadme asendamisel ka teostusjoonised vastavalt etteantud nõuetele
dokumenteerib elektripaigaldiste kontrolli- ja hooldustoimingute jooksul tehtud muudatused, järgides
käidukava ja etteantud nõudeid
suhtleb korrektselt kaastöötajatega, esitades teabe erialast terminoloogiat kasutades selgelt ja
kontekstikohaselt
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-,
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi elektripaigaldiste käidutoimingute läbiviimisel
11
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes kutseala
normdokumentides esitatud nõuetest (paigaldiste projekteerimise ja ehituse standardid, elektriseadmete
ehituseeskirjad jm)
kasutab ressursse (tööaeg, materjalid) otstarbekalt ja efektiivselt
kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse
nõudeid
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja -
tarvitite käidutoimingute läbiviimisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades
12
Lisa 14
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
………..a. määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 43 „Energeetika ja automaatika erialade riiklik õppekava“
lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Automaatiku eriala põhiõpingute ja spetsialiseerumise moodulite kirjeldused
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli õppemaht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Elektrotehnika ja elektroonika alused 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab automaatiku tööks vajalikke baasteadmisi elektrotehnikast, elektroonika alustest ja
elektrimõõtmistest ning oskab neid rakendada automaatikatöödel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb elektrotehnika defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: elektrienergia, vooluring,
seaduspärasusi ja elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng),
elektroonikakomponente ning magnetväli, alalisvool, vahelduvvool, elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, võimsus
nende rakendamise võimalusi eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja vastavaid mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemis
automaatikas vastavalt etteantud tööülesandele
2) oskab kasutada nõuetekohaselt selgitab Coulombi seadusest lähtuvalt elektrilaengute omavahelist mõju
sobivaid mõteriistu ja rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud elektriskeemi alusel
mõõtmismeetodeid elektriliste vooluahelate arvutamisel
ja mitteelektriliste suuruste toob näiteid elektrivoolu ja magnetvälja vastastikustest seostest, kasutades erinevaid teabeallikaid
mõõtmisel, selgitab etteantud tööülesande põhjal mehaanilise energia muundamist elektriliseks ja vastupidi,
3) tunneb automaatikaseadmetega kasutades elektrotehnika seadusi
seonduvate elektriskeemide arvutab etteantud elektriseadme pinge ja võimsuse järgi alalis- ja vahelduvvooluahela voolutugevuse
koostamise ja vormistamise visandab vastavalt etteantud tööülesandele passiivelementidega vooluahela elektriskeemi, kasutades
nõudeid ulatuses, mis on vajalik asjakohaseid tingmärke ja tähistust
1
edasiste tööülesannete koostab praktilise tööna nii alalis- kui vahelduvvoolu jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemi
täitmiseks mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemil vajalikud
4) mõistab töötervishoiu-, parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt erinevaid elektrilisi suurusi
tööohutus- ja määrab praktilise töö käigus voolutugevuse alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas, kasutades Ohmi
elektriohutusnõudeid ja järgib seadust
neid praktiliste tööde eristab tootenäidiste ja skeemitähiste põhjal elektroonikakomponente (pooljuhtseadis, takisti,
sooritamisel kondensaator) ja iseloomustab nende kasutusvõimalusi automaatikas
5) analüüsib koos juhendajaga nimetab elektroonikakomponente iseloomustavaid põhiparameeterid ja tunnussuurusi, kasutades
enda tegevust elektrotehnika erialaseid tebeallikaid
seaduspärasuste rakendamisel leiab tööülesandest lähtudes elektroonikakomponentide markeeringutelt vajalikud tehnilised näitajad
automaatika valdkonna
visandab vastavalt tööülesandele nõuetekohaselt automaatikaseadmete koosseisu kuuluvate
praktiliste ülesannete
elektroonikakomponentide (alaldi, võimendi ja pingejagur) elektriskeeme, kasutades asjakohaseid
lahendamisel ja elektriliste
elektroonikakomponentide tähistusi ja tingmärke
suuruste mõõtmisel
koostab praktilise tööna vastavalt etteantud tööülesandele automaatikaseadmete koosseisu kuuluvaid
aktiiv- ja passiivelektroonikakomponente, arvestades elektroonikakomponentide ehitust ja
töötamispõhimõtet ning katsetab neid järgides tööohutusnõudeid
valib tööülesandest lähtudes töövahendid, seadistab need ja teeb elektroonikakomponentide
jootmistöid, järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu (tester, osilooskoop) ning selgitab
kasutusjuhendi alusel mõõteriista skaalal toodud tähistusi, sh täpsusklassi
valib tööülesandest lähtudes mõõtevahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste
mõõtmiseks, arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid
mõõdab tööülesandest lähtuvalt nii alalis- kui vahelduvvoolu voolutugevust, pinget, takistust ja
elektriseadme võimsust , kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja -meetodeid
järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut elektrotehnika ja elektroonika seaduspärasuste
rakendamisel laboratoorsetel töödel ja elektri mõõtmistel ning hindab juhendaja abiga arendamist
vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte mooduli käigus omandatust ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
2 Automaatiku alusteadmised 15 EKAP
2
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab automaatjuhtimise meetodeid ja tehnilisi vahendeid ning tunneb hüdraulika ja pneumaatika
seaduspärasuste rakendamisvõimalusi automaatikas.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet iseloomustab automaatiku kutset ja kutsetasemete erinevusi 8-astmelisest hariduslikke
automaatjuhtimise valdkonna kutsekvalifikatsioone ühendavat Eesti kvalifikatsiooniraamistikus, kasutades kutsestandardite registrit
arengust ja seostest tehnoloogia selgitab teabeallikate põhjal mõistete automatiseerimine, automaatjuhtimine, automaatikaseade,
arenguga ning õpitava kutse automaatikasüsteem, automaatjuhtimissüsteem (AJS) ja automaatreguleerimissüsteem (ARS) tähendust
nõutavatest kompetentsidest ja omavahelisi seoseid
tööjõuturul iseloomustab pneumo-, hüdrotäiturite ehitust ja kasutusala, arvestades nende tööpõhimõtet
tunneb automaatikaskeemides kasutatavaid tähistusi ja tingmärke
2) mõistab hüdraulika ja
visandab vastavalt etteantud tööülesandele nõuetekohaselt pneumaatikas ja hüdraulikas kasutatavaid
pneumaatika seaduspärasusi
tüüpskeeme kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi
ning rakendamisvõimalusi
visandab vabakäejoonisena automaatikaskeeme, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistus
automaatikas
valib ja paigaldab vastavalt etteantud tööülesandele pneumo-, hüdrotäitureid, arvestades nende
3) tunneb automaatikaskeemide kasutusala ja tööpõhimõtet, järgides tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid
koostamise ja vormistamise valib ja paigaldab vastavalt etteantud tööülesandele pneumo-, hüdrojaoti, arvestades nende
nõudeid ulatuses, mis on vajalik tööpõhimõtet ja kasutusala ja järgides tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid
edasiste tööülesannete sõnastab loogikatehete kohta kehtivad binaarloogika aksioomid
täitmiseks selgitab teabeallikate alusel binaarloogika kasutusvõimalusi digitaal- ja arvutustehnikas
4) omab ülevaadet binaarloogika lahendab matemaatilise loogika ülesandeid kasutades lausearvutust
aksioomidest ja teisendab tööülesandest lähtudes omavahel järgnevaid arvusüsteeme: kümnendsüsteem,
loogikafunktsioonide kahendsüsteem, kaheksandsüsteem, kuueteistkümnendsüsteem
rakendamisvõimalustest lahendab arvutusülesandeid kahendsüsteemis, kasutades liitmise, lahutamise ning korrutamise tehet
automaatika juhtimisskeemide lahendab vastavalt ette antud ülesandele erinevaid loogikaülesandeid, kasutades booli algebrast tuntud
programmeerimisel loogikatehteid ja lausearvutust
5) mõistab infotehnoloogia selgitab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte selle kasutamisel protsesside
rakendamisvõimalusi automaatjuhtimises
protsesside automaatjuhtimisel oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel
selgitab mikroprotsessorite ehitust, andmevahetuse põhimõtteid ja plokk-skeemi paigalduse erinevusi
Von Neumani ja Harvardi arhitektuuris kasutades infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale
3
iseloomustab mikrokontrolleri ehitust ja tööpõhimõtet, lähtudes etteantud spetsifikatsioonist, kasutades
infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale
koostab ja käivitab tööülesandest lähtuvalt kontrolleri väljundahela ümberlülituse programmi,
arvestades etteantud komponente ja toimimisloogikat
koostab meeskonnatööna programmi, mis korraldab infoliikumise mikroprotsessorite vahel, lähtudes
tööülesandega etteantud adresseerimissüsteemist (aadress-, andme-, juht, rööp- ja jadasiin), arvestades
infoturbe eeskirju
kasutab erialaste probleemide ja ülesannete lahendamisel spetsiifilisi infoallikaid, hindab kasutatava
informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust
koostab kokkuvõtte mooduli käigus omandatust ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
3 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
arvestades isiklikke, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
sotsiaalseid ja tööalaseid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
võimalusi ning piiranguid koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside
2) mõistab ühiskonna toimimist, ja erinevate keskkonnateguritega
tööandja ja organisatsiooni
selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
väljakutseid, probleeme ja
võimalusi kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
3) kavandab omapoolse panuse selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
väärtuste loomisel enda ja teiste kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
jaoks kultuurilises, sotsiaalses valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
ja/või rahalises tähenduses seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
4) mõistab enda vastutust oma võimalused
tööalase karjääri kujundamisel analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
4
ning on motiveeritud ennast kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
arendama
4 Automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 14 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab ja häälestab nõuetekohaselt automaatikaseadmed ja -süsteemi, järgides projektiga
etteantud juhiseid, töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet iseloomustab automaatjuhtimis- (AJS) ja automaatreguleerimissüsteemi (ARS) erinevusi, lähtudes
automaatikasüsteemide nende ülesehitusest ja kasutades erialast terminoloogiat
liigitusest, tööpõhimõttest ja nimetab juhtimismeetodeid, mis põhinevad tagasisidel ja juhtimisel vea järgi ning toob näiteid lihtsa
kasutusalast automaatjuhtimissüsteemi struktuurist, kasutades erisalast terminoloogiat
2) koostab ja paigaldab vastavalt eristab etteantud joonisel vooluahela primaar- ja juhtimiskeemi ning selgitab nende tööpõhimõttest
etteantud tööülesandele lähtuvaid kasutusvõimalusi automaatikaseadmetes, kasutades erialast terminoloogiat
kompaktseid juhtimis- ja määrab lähtudes tööülesandest tunnusjoonte järgi automaatika elementide ja seadmete parameetrid
jõuahelaid sisaldavaid kilpe visandab etteantud tööülesande põhjal automaatikaskeemi, kasutades skeemide tingmärkidele ning
3) paigaldab projekti järgides tööstussüsteemide ja -seadmete tähistele ja tingmärkidele kehtivat standardit
automaatikaseadmete ja - leiab etteantud automaatikaskeemilt või automaatikasüsteemidega seotud joonistelt edasiseks tööks
süsteemide komponendid vajaliku info (seadme või paigaldise asukoht, kasutatavad materjalid, paigaldusviisid)
(täiturid, andurid, kontrollerid
hindab juhendamisel etteantud paigaldise teostatavust, vea tuvastamisel teeb ettepanekuid
ja mõõteriistad) ning seadistab automaatikaskeemi parandamiseks
need vastavalt etteantud
kavandab tööprotsessi automaatikaseadme või -süsteemi paigaldamiseks ja häälestamiseks, lähtudes
tehnilisele dokumentatsioonile
etteantud tööülesandest
4) järgib automaatikaseadmete ja -
valib sobivad töövahendid ja materjalid automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamiseks ning
süsteemide paigaldamisel,
kasutab neid eesmärgipäraselt, säästlikult ja ohutult
häälestamisel ja
kontrollkäivitamisel paigaldab ja seadistab elektromehhaanilised, elektromagnetilised, pneumaatilised ja hüdraulilised
töötervishoiu-, tööohutus- ja täiturid vastavalt etteantud dokumentatsioonile, arvestades nende tööpõhimõtet, kasutades
elektriohutusnõudeid asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
5) hindab automaatikaseadme või paigaldab ja seadistab vastavalt etteantud dokumentatsioonile etteantud automaatikaseadme või -
-süsteemi vastavust etteantud süsteemi andurid ja mõõteriistad, arvestades nende tööpõhimõtet, kasutades asjakohaseid töövahendeid
projektdokumentatsioonile ja ja -võtteid
dokumenteerib tehtud
5
paigaldustööd vastavalt valib esitatud andmete põhjal projekti lülitus- ja kaitseseadmeid (automaatlülitid, rikkevoolu
etteantud nõuetele kaitselülitid, sulavkaitsmed, termoreleed ja mootorikaitsereleed, ülepingereleed, faasijärjestusreleed),
6) analüüsib enda tegevust arvestades nõudeid nende ohutuks kasutamiseks
automaatikaseadmete ja - märgistab vastavalt etteantud skeemile või projektile juhtmed ja kaablid ning elektri-, automaatika-,
süsteemide ning nende pneumaatika- ja hüdraulikaseadmeid
komponentide paigaldamisel koostab etteantud skeemi järgi automaatikakilbi, paigaldades lülitus-, kaitse-, juhtimisseadmed (sh
programmeeritavad kontrollerid), trafod ja toiteplokid, riviklemmid, signaliseerimis- ja
visualiseerimisseadmed, kasutades ergonoomilisi töövõtteid
paigaldab automaatikakilpide montaažimaterjale (riviklemmid, kaablikanalid, klemmliistud, DIN-
liistud, kinnituselemendid jm), kasutades lukksepatööalaseid teadmisi ja oskusi
paigaldab vastavalt etteantud tööülesandele (skeem või paigaldusprojekt) automaatika-, pneumaatika-
ja hüdraulikaseadmeid ning automaatiku tööks vajalikke elektriseadmeid
koostab automaatikasüsteemi juhtimisprogrammi õppeprotsessis kasutatavatele programmeeritavatele
kontrolleritele, kasutades programmeerimiskeeli LD ja FBD
visualiseerib automaatjuhtimise projekti, kasutades selleks ettenähtud tarkvara
paigaldab etteantud projekti, jälgides servoajamiga ja samm-mootorajamiga automaatikasüsteemid,
seadistades nende juhtkontrollerid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid, järgides
tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid
paigaldab etteantud projekti jälgides asünkroonmootoriga automaatikasüsteemid, seadistades nende
sagedusmuundurid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid, järgides tööohutuse ja
elektriohutuse nõudeid
kasutab vastavalt etteantud tööülesandele multimeetrit automaatikaseadmete häälestamisel, rikete
tuvastamisel ja kõrvaldamisel, järgides elektriohutust
kontrollib paigaldatud automaatikaseadme või -süsteemi vastavust etteantud nõuetele, kasutades
asjakohaseid mõõteriistu ja meetodeid
kontrollib paigaldatud süsteemi töökindlust, tehes sobivate mõõteriistadega automaatika- ja
elektrimõõtmisi veendumaks, et süsteem vastab automaatikaskeemile ja süsteemis ei esine tõrkeid
põhjustavaid vigu
dokumenteerib automaatikaseadme ja -süsteemi paigaldamise protsessi vastavalt etteantud nõuetele,
kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
töötab paigaldamistöödel vastutustundlikult ja kasutab materjale säästlikult
6
vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi, arvestab teiste inimeste ja
keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega automaatikaseadmete ja -
süsteemide paigaldamisel
koostab kokkuvõtte mooduli käigus omandatust ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
5 Automaatikaseadmete ja -süsteemide käit 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab, remondib ja häälestab automaatikaseadmeid ja -süsteeme vastavalt tehnilises
dokumentatsioonis etteantud juhistele, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab tööprotsessi oma leiab etteantud käidukavast edasiseks tööks vajaliku info (seadmete asukoht, hooldus- ja
töölõigu piires, lähtudes kasutusnõuded)
etteantud projektist ja valib sobivad töövahendid ja seadmed (sh mõõteseadmed), veendub nende korrasolekus ja kasutab
käidukavast neid otstarbekalt
2) hindab automaatikaseadmete ja jälgib automaatikaseadme juhtpaneelilt seadme nõuetekohast toimimist ja korrigeerib protsessi
-süsteemide nõuetekohast parameetrite seadesuurusi automaatikavahendites
toimimist ja kasutades kontrollib automaatikaseadmete omavahelise kommunikatsiooni seadmete (infovõrkude) tööd lähtudes
asjakohaseid meetodeid ja käidukavast
hooldusprogramme mõõdab automaatikaga juhitava protsessi parameetreid (nt rõhk, temperatuur, niiskus, kiirus, kaal,
3) hooldab, kontrollib pikkus, laius, läbimõõt) ja võrdleb tulemusi tehnilises dokumentatsioonis etteantud näitudega
automaatikaseadmeid, märkab vigu seadme töös ja korrigeerib vastavalt etteantud tehnilisele dokumentatsioonile seadme
automaatikasüsteeme käidukava tööparameetreid
alusel, järgides tööohutus- ja
hooldab vastavalt käidukavale ja tootjapoolsele kasutusjuhendile pneumo-, hüdro- ja
elektriohutusnõudeid elektromehhaanilist täiturit (asünkroonmootor ja alalisvoolumootor)
4) remondib ja häälestab
hooldab vastavalt käidukavale ja tootjapoolsele kasutusjuhendile nõuetekohaselt andureid
automaatikaseadmed ja -
kontrollib visuaalvaatluse teel programmeeritava kontrolleri (PLC) nõuetekohast toimimist
süsteemid etteantud juhendite
alusel ja dokumenteerib tehtud hooldab, remondib, häälestab ja kontrollib teostusprojekti alusel automaatikaseadmeid (nt täitur- ja
tööd vastavalt etteantud andurseadmed, mõõteriistad), automaatikakilpe ja kaabeldussüsteeme
nõuetele
7
5) järgib automaatikaseadmete ja teavitab vea ilmnemisel juhendajat ja dokumenteerib etteantud nõuete kohaselt ilmnenud puuduse,
süsteemide kontrollimisel, kasutades erialast terminoloogiat
hooldamisel ja remondil vahetab vastavalt etteantud juhistele programmeeritava kontrolleri defektse sisend-väljundmooduli,
töötervishoiu-, tööohutus- ja arvestades seadme tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmestikku
elektriohutusnõudeid monitoorib süstemaatiliselt automaatikaseadmete tööd seadmete hooldusvahelisel ajal tekkivate
6) analüüsib oma tegevust tõrgete ennetamiseks
automaatikaseadmete ja tuvastab ja parandab vead ning kõrvaldab vastavalt etteantud tööülesandele talitushäired
süsteemide hooldamisel ja automaatikasüsteemide komponentidel ja seadmetel
käidul häälestab automaatikasüsteemi vastavalt etteantud nõuetele, kontrollides selle valmisolekut
eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid
kasutab automaatikaseadmete ja -süsteemide käidul info-ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi
(infootsinguks, tööks dokumentidega)
fikseerib käidutoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi, arvestab teiste inimeste ja
keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega automaatikaseadmete ja -
süsteemide paigaldamisel
koostab kokkuvõtte mooduli käigus omandatust ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
6 Tootmisautomaatika paigaldamine ja käit 25 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab tootmisprotsesside automatiseerimise eesmärke ja võimalusi ning paigaldab, hooldab ja
remondib etteantud nõuete kohaselt tootmisautomaatika seadmeid ja süsteeme, järgides etteantud juhiseid, töötervishoiu-, tööohutuse- ja
elektriohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet erinevate selgitab mõistet automatiseeritud protsess ja toob näiteid automatiseeritud protsessidest meid
tööstusharude ümbritsevas keskkonnas
tootmisprotsesside selgitab teabeallikatele tuginedes tootmisprotsesside automatiseerimise eesmärki ja mõju tootmise
automatiseerimise võimalustest efektiivsusele
8
2) paigaldab, häälestab ja hooldab seostab automaatikaseadmeid ja süsteeme (täiturid, andurid, juhtseadmed ja võrgud) elektritootmise,
juhendite alusel kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete- ja masinatööstuse tehnoloogiliste protsessidega
tootmisautomaatika seadmeid, selgitab tootmisautomaatika juhtimisskeemidelt välja etteantud tööülesande täitmiseks vajalikud
lähtudes tootmisprotsessi lähteandmed
automatiseerimise eesmärgist paigaldab vastavalt etteantud tööülesandele ja projektdokumentatsioonile iseseisvalt nõuetekohaselt
3) seadistab vastavalt tootmisautomaatikas kasutatavaid andureid, arvestades erinevate tööstuslike mehaanikaseadmete
tootmisprotsessi eripärale ehitust
tootmisautomaatika liini koostab vastavalt ülesandele juhendamisel tootmisautomaatikas kasutatava täituri (pneumo-, hüdro-,
programmeeritavad elektromehhaaniline täitur) skeemi
loogikakontrollerid paigaldab vastavalt ülesandele iseseisvalt nõuetekohaselt tootmisautomaatika täiturid, arvestades
(programmable logic erinevate tööstuslike mehaanikaseadmete ehitust
controllers, PLC), kasutades seadistab paigaldatud seadmed vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile
graafilisi programmeerimiskeeli
jälgib informatsiooni tehnoloogiliste protsesside kulgemisest, vajadusel korrigeerib protsessi
Function Block Diagram (FBD)
parameetrite seadesuurusi automaatikavahendites
ja Ladder Diagram (LD)
eristab elektriskeemi ja struktuurskeemi alusel automatiseeritud tootmisliinil kasutatavate ajamite
vastavalt standardile IEC
tagasiside viise
61131-3
4) juhib ja kontrollib kontrollib automatiseeritud tootmisliinides kasutatavate servo- ja sammajamite toimimist, arvestades
nende tüüpi ja tööpõhimõtet
kasutajaliidesega seotud
tootmisautomaatika seadmeid, fikseerib automatiseeritud tootmisliinides kasutatavate seadmete seisundi vastavalt etteantud nõuetele,
arvestades tootmisprotsessi kasutades infotehnloogiavahendeid
eripära tuvastab vea automatiseeritud tootmisliini seadme töös ja hindab selle likvideerimise võimalusi,
5) viib läbi juhendamisel lähtudes etteantud juhendist
tootmisliini korralise hoolduse asendab juhendamisel automatiseeritud tootmisliini defektse automaatikaseadme, järgides etteantud
vastavalt etteantud käidukavale juhendit ja tööohutusnõudeid
ja hooldusjuhenditele häälestab vastavalt seadmete kasutusjuhendile juhendamisel automatiseeritud tootmisliini
6) järgib tootmisautomaatika sagedusmuunduri, lähtudes elektriajamist
seadmete- ja süsteemide iseloomustab automatiseeritud tootmisliinidel kasutatavate kontrollerite töövälja võrke, tuues välja
paigaldamisel, hooldamisel ja nende eelised ja puudused, lähtudes võrgu kiirusest, mahust ja seadmete hierarhias paiknemisest
avariiremondil töötervishoiu-, kirjutab FBD-programmeerimiskeeles 6 digitaalsisendist ja 4 digitaalväljundist koosneva
tööohutus- ja tootmisautomaatika PLC kontrolleri tööprogrammi, arvestades tootmisliini eripära
elektriohutusnõudeid
9
kirjutab tööülesandest lähtuvalt tootmisautomaatika PLC kontrollerile tööprogrammi, lähtudes
tootmisliini eripärast, kasutades LD-programmeerimiskeelt
seadistab vastavalt etteantud programmile PLC kontrolleri ja käivitab seadme, järgides elektriohutus-
ja tööohutusjuhendeid
koostab vastavalt etteantud tööülesandele õppestendil etteantud skeemi põhjal 6 sisendseadme ja 4
väljundseadmega töötava tootmisliini mudeli
jälgib hooldusgraafiku alusel regulaarselt etteantud tootmisautomaatika süsteemi kuuluvate seadmete
tööd
kontrollib visuaalselt hooldusjuhendist lähtuvalt automaatikaseadmete nõuetekohast toimimist,
veendub rikete puudumises
hindab parameetrite alusel automatiseeritud tootmisliini seadmete tööd ja vastavust eesmärgipärasele
kasutamisele
fikseerib automatiseeritud tootmisliini seadmete hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt,
kasutades erialast terminoloogiat ja infotehnoloogiavahendeid
vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi, arvestab teiste inimeste ja
keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega automatiseeritud tootmisliini
automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamisel
koostab kokkuvõtte mooduli käigus omandatust ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
7 Praktika tootmisautomaatika paigaldamisel ja käidul 35 EKAP
Eesmärk: praktikaga protsesside, tootmisseadmete ja -süsteemide automatiseerimisega tegelevas ettevõttes taotletakse, et õpilane arendab
õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, paigaldades ja käitades nõuetekohaselt kogenud töötaja juhendamisel
automatiseeritud tootmisliine, nende komponente ja seadmeid..
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) paigaldab ja hooldab järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut
tootmisautomaatikaseadmeid osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra
iseseisvalt etteantud juhendite, kohaselt
10
projektdokumentatsiooni või selgitab etteantud projektdokumentatsioonist lähtudes tööülesande täitmiseks vajaliku info
tootja paigaldusjuhendite järgi, kavandab tööprotsessi, lähtudes etteantud juhistest ja korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, arvestades
arvestades energiatõhususe, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
säästlikkuse ja keskkonnahoiu valib enne töö alustamist ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud
põhimõtteid tööülesandest
2) reguleerib, juhib ja kontrollib loeb ja tõlgendab jooniseid (ka teostusjooniseid), seadmete kasutusjuhendeid, tehnilisi passe jm
vastavalt etteantud lähtedokumente
tööülesandele tootmises valib sobivad töövahendid ja seadmed (sh mõõteseadmed) ning kasutab neid otstarbekohaselt
kasutatavaid paigaldab ja reguleerib tootmisprotsessiga seotud tootmisseadmeid, arvestades tootmisprotsessi
automaatikasüsteeme olemusest
3) täidab vastavalt käidukavale paigaldab tootmisautomaatika automaatikakaablid, vormistab nõuetekohaselt vajalikud
automatiseeritud automaatikakaablite ühendused, kasutades asjakohaseid töövõttusid- ja -meetodeid
tootmisseadmete paigaldamise, täidab tootmisautomaatika seadmete ja -süsteemide töös hoidmise, hoolduse ja remondiga seotud
hooldamise ja käitamisega tööülesandeid
seotud tööülesandeid kasutab sobivaid vigade otsimise meetodeid ja süsteemi hooldusprogramme
jälgib informatsiooni tehnoloogiliste protsesside kulgemisest, vajadusel korrigeerib protsessi
4) arendab enesekohaseid parameetrite seadesuurusi
pädevusi ning suhtlemis- ja hooldab, remondib, häälestab ja kontrollib automaatikaseadmeid (nt täitur- ja andurseadmed,
koostöövalmidust mõõteriistad) automaatikakilpe ja kaabeldust tööprojekti alusel
5) järgib töötamisel töötervishoiu- kontrollib ja korrastab automaatikaseadmete omavahelise infovahetuse seadmete tööd
ja tööohutus- ja peab enda töökulude arvestust ja kasutab ressursse säästlikult
elektriohutusnõudeid kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi (infootsinguks, tööks dokumentidega)
6) analüüsib enda toimetulekut katsetab juhendamisel vastavalt etteantud nõuetele automatiseeritud tootmisliini valmisolekut
erinevate tööülesannetega eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks
tootmisautomaatika süsteemide fikseerib automatiseeritud tootmisliini hooldustoimingud etteantud nõuete kohaselt, kasutades
paigaldamisel ja käidul infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt konkreetsel objektil kehtestatud korrale
kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid
vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest ja on
tööülesannete täitmisel hoolikas ning püsiv
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil
11
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja
abiga arendamist vajavaid aspekte
koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida
sellest õppis, vormistab aruande etteantud vormis korrektses õppekeeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
8 Hooneautomaatika paigaldamine ja käit 25 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab, ühendab ja hooldab etteantud projekti ja tehnilist dokumentatsiooni, järgides
hooneautomaatikas kasutatavaid andureid, täitureid ja kaablivõrke, arvestades automaatikaseadme või masina kasutusotstarvet ja
paigaldusnõudeid ning järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet erinevatest defineerib mõiste hooneautomaatika ja nimetab selle alamsüsteeme, kasutades IT-põhiseid
hoones kasutatavatest teabeallikaid
automaatikalahendustest selgitab automaatika rakendamisvõimalusi hoones keskkonnasäästliku elukeskkonna loomisel,
2) paigaldab töörühma liikmena kasutades IT-põhiseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat
nõuetekohaselt selgitab lokaalsete juhtimisvõrkude rakendamise võimalusi hoone tehnosüsteemide käitamisel,
hooneautomaatika süsteemid, kasutades IT-põhiseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat
järgides ehitusprojektis iseloomustab hooneautomaatika võimalusi oma kodu omanäoliseks ja energiasäästlikumaks muumisel
etteantud nõudeid annab ülevaate hoone elektri- ja sidevõrkude toimimise põhimõtetest ja teabevahetuse tagamisest
3) hooldab varem paigaldatud hoone lokaalvõrkude vahel, kasutades IT-põhiseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat
hooneautomaatikaseadmeid, teeb vahet järgmistel ehitusprojekti osadel: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja
järgides tööohutus- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab lühidalt nende
elektriohutusnõudeid kasutamist automaatikapaigaldiste ehitamisel
4) analüüsib juhendajaga oma
selgitab tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud
oskusi hooneautomaatika tööülesandest
seadmete paigaldamisel ja
selgitab ehitusprojektilt hooneautomaatika paigaldusviisid ja kasutatavad materjalid
hooldamisel
kavandab tööprotsessi hoonesiseste automaatikatööde tegemiseks oma töölõigu piires, lähtudes
etteantud projektist
valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist ja tööülesandest
12
paigaldab vastavalt projektile ja etteantud tööülesandele hoone küttesüsteemi automaatikaseadmed -
välis- ja sisetemperatuuriandurid ja ühendab elektrisüsteemiga vajalikud täiturseadmed (klapid, siibrid,
pumbad)
seadistab ja reguleerib vastavalt etteantud dokumentatsioonile küttesüsteemi kontrolleri ja regulaatori,
lähtudes etteantud tööülesandest ja tootjapoolsest paigaldusjuhendist
paigaldab vastavalt projektile ja etteantud tööülesandele hoone ventilatsioonisüsteemi välis- ja
sisetemperatuuriandurid ja ühendab elektrisüsteemiga vajalikud täiturseadmed (siibrid, klapid ja
ventilaatorid)
seadistab vastavalt etteantud dokumentatsioonile hoone soojusvaheti automaatikaseadmed, arvestades
soojusvaheti tööpõhimõtet ja sellest tulenevaid piiranguid
seadistab vastavalt etteantud dokumentatsioonile hoone ventilatsioonisüsteemi kontrolleri ja
regulaatori, arvestades süsteemis kasutatavate kütte- ja jahutuselementide omadusi ja parameetreid
(energiatarve, tootlikkus (läbilaskevõime))
paigaldab vastavalt projektile ja etteantud tööülesandele hoone valgustusseadmete
automaatikaseadmed (liikumisandurid, hämarusandur, dimmer ja lüliti), kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja -võtteid, järgides seadmete tootja paigaldusjuhiseid
seadistab paigaldatud hooneautomaatika andurid vastavalt projektidokumentatsioonile ja
kasutusjuhendile
paigaldab vastavalt projektile ja etteantud tööülesandele hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi
automaatikaseadmed (veetemperatuuri ja veehulga andurid) ja ühendab elektrisüsteemiga vajalikud
täiturseadmed (klapid, siibrid, pumbad), järgides seadmete tootja paigaldusjuhiseid
seadistab hooneautomaatika kontrolleri mahutis veesamba rõhu mõõtmiseks, järgides etteantud
projekti, tööülesannet ja seadme tootja paigaldusjuhiseid
paigaldab vastavalt etteantud tööülesandele hooneautomaatika täituri (pneumo-, hüdro-,
elektromehhaanilise täituri), lähtudes jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali liik) ja järgides
seadmete tootja paigaldusjuhiseid
selgitab kasutusjuhendite alusel hooneautomaatikas kasutatavate programmeeritavate kontrollerite
tööpõhimõtet, kasutades erialast terminoloogiat
valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös
13
mõõdab vastavalt etteantud ülesandele hooneautomaatika seadme ja selle alasõlmede füüsikalisi
parameetreid (rõhk, temperatuur, niiskus, kiirus, kaal, pikkus, laius, läbimõõt) ja hindab tulemuste
alusel seadmete tööd
monitoorib plaanipärase hoolduse vahelisel ajal automaatikaseadmete tööd tekkivate tõrgete
ennetamiseks
järgib töötamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning
arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoonesisestel
automaatikatöödel ning hindab arendamist vajavaid aspekte
koostab kokkuvõtte mooduli käigus omandatust ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
9 Praktika hooneautomaatika paigaldamisel ja käidul 35 EKAP
Eesmärk: praktikaga hoonete tehnosüsteemide automatiseerimisega tegelevas ettevõttes taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas
omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, paigaldades ja käitades nõuetekohaselt kogenud töötaja juhendamisel hoone
tehnosüsteemide automaatikat ja lokaalseid juhtimisvõrke.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teeb hooneautomaatika järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut
paigaldus- ja hooldustöid osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra
iseseisvalt etteantud kohaselt
projektdokumentatsiooni järgi, selgitab etteantud projektdokumentatsioonist lähtudes tööülesande täitmiseks vajaliku info
arvestades energiatõhususe, kavandab tööprotsessi, lähtudes etteantud juhistest ja korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, arvestades
säästlikkuse ja keskkonnahoiu tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
põhimõtteid valib enne töö alustamist ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud
tööülesandest
2) reguleerib, juhib ja kontrollib
leiab etteantud projektdokumentatsioonist (ehitusautomaatika funktsionaal- ja juhtimisskeemid)
vastavalt etteantud
tööülesande täitmiseks vajalikud andmed
tööülesandele
hooneautomaatika seadmete ja paigaldab hoone automaatikakaablid, teeb vajalikud automaatikakaablite ühendused, paigaldab
keskseadmed ja komponendid vastavalt etteantud projektile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -
nende lokaalsete
võtteid
juhtimisvõrkude tööd
14
3) täidab hoonete tehnosüsteemide paigaldab ja ühendab etteantud dokumentatsiooni järgides nõuetekohaselt hoone tehnosüsteemide
automaatika ja lokaalsete automatiseerimisel kasutatavad andurid, täiturid ja kaablid, arvestades automaatikaseadme
juhtimisvõrkude paigalduse, kasutusotstarvet ja paigaldusnõudeid
hoolduse, korrashoiu ja hooldab ja remondib ohutult ehitiste ja rajatiste automaatikaseadmeid, automaatjuhtimis- ja
kasutuselevõtuga seotud andmesidesüsteeme ning automatiseerimisega seotud elektriseadmeid
tööülesandeid täidab hoone tehnosüsteemide automaatikaseadmete kasutuselevõtu, sh testimisega seotud
tööülesandeid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
4) arendab enesekohaseid täidab käidukava alusel hoone tehnosüsteemide automaatikaseadmete ja -süsteemide töös hoidmise,
pädevusi ning suhtlemis- ja hoolduse ja remondiga seotud tööülesandeid
koostöövalmidust
kasutab asjakohaseid vigade otsimise meetodeid ja süsteemi hooldusprogramme
5) järgib töötamisel töötervishoiu- kontrollib ja korrastab automaatikaseadmete omavahelise infovahetuse seadmete tööd
ja tööohutus- ja peab enda töökulude arvestust ja kasutab ressursse säästlikult
elektriohutusnõudeid kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi (infootsinguks, tööks dokumentidega)
6) analüüsib enda toimetulekut katsetab juhendamisel vastavalt etteantud nõuetele hooneautomaatika valmisolekut eesmärgipäraseks
erinevate tööülesannetega ja ohutuks kasutamiseks
hooneautomaatika fikseerib hooneautomaatika hooldustoimingud etteantud nõuete kohaselt, kasutades
paigaldamisel ja käidul infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt konkreetsel objektil kehtestatud korrale
kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid
vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest, on
tööülesannete täitmisel hoolikas ning püsiv
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja
abiga arendamist vajavaid aspekte
koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida
sellest õppis, vormistab aruande etteantud vormis korrektses õppekeeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
15
Lisa 15
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 43 „Energeetika ja automaatika erialade riiklik õppekava“
lisa 4 (muudetud sõnastuses)
Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine 10,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuvastab visuaalselt elektroonikaseadme vea põhjuse vastavalt elektroonikakoostude nõuetele ja
eristab visuaalselt erinevaid komponentide tüüpe, sõnastades oma argumente kontekstikohaselt.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab visuaalselt trükkplaate vastavalt standardi hindab trükkplaadi kvaliteeti standardi abil lähtudes seal esitatud nõuetest
IPC-A-600 (Acceptability of Printed Boards) või hindab elektroonikakoostude kvaliteeti standardi abil lähtudes seal esitatud
muude samaväärsete standardite nõuetele nõuetest
2) hindab visuaalselt elektroonikakooste vastavalt hindab kaablikoostude kvaliteeti standardi abil lähtudes seal esitatud nõuetest
standardi IPC-A-610 (Acceptability of Electronic nimetab ja eristab visuaalselt elektroonikakomponente elektroonikakoostul ja
Assemblies) või muude samaväärsete standardite elektriskeemil
nõuetele kasutab korrektset õppe- ja ingliskeelset standardites kasutatavat terminoloogiat,
3) hindab visuaalselt kaablikooste vastavalt standardi suutes vabalt orienteeruda standardiraamatutes ja selgitada enda seisukohti
IPC/WHMA-A-620B (Requirements and selgitab kasutatavate standardite ülesehitust ja sisu ning oskab kasutada
Acceptance for Cable and Wire Harness lisanduvaid rakendusdokumente
Assemblies) või muude samaväärsete standardite
saab aru ja täidab juhenddokumentidest tulenevaid nõudeid
nõuetele
1
4) tunneb minimaalselt standardis IPC-DRM-18
(Component Identification Training and Reference
Guide) kirjeldatud elektroonikakomponente
5) kasutab korrektset õppe- ja ingliskeelset standardites
kasutatavat terminoloogiat
2 Elektroonikaseadmete remontimine 13,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud elektroonikaseadmete remontimiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) taastab remonditava elektroonikakoostu rikke analüüsib ja määratleb enda oskusi erinevate remondiprotsesside teostamiseks
eelsele olukorrale sarnaselt standardis toodud korrastab töökoha elektroonikaseadmete remondi nõuetekohaseks teostamiseks
juhistele, valides sobiva remondiprotsessi vastavalt kasutab elektroonikaseadmete remondiks kasutatavaid tööriistu sihtotstarbeliselt
enda oskuste tasemele koostab vastavalt ette antud dokumentatsioonile prototüübi, kasutades materjale
2) järgib ja rakendab standardi IPC-7711/21 (Rework, ja töövahendeid heaperemehelikult ning säästlikult
Modification and Repair of Electronic Assemblies)
hindab ülesande lahendamise käigus tööriistade ja tootmismaterjalide sobilikkust
või muude samaväärsete standardite nõudeid ja
etteantud ülesande lahendamiseks ning informeerib koheselt tekkinud
juhiseid
kõrvalekalletest sisekorraeeskirjades kehtestatud isikut
3) dokumenteerib remondiprotsessi vastavalt nõuetele
kasutab korrektset elektroonikaseadmete remondiga seotud erialavaldkonna
taasesitamist võimaldaval kujul terminoloogiat, suutes vabalt kasutada õppe- ja ingliskeelseid tehnilisi
4) kasutab elektroonikaseadmete remondiga seotud spetsifikatsioone
terminoloogiat ja väljendab ennast õppe ja inglise käitub vastavalt sisekorraeeskirjadele kasutades situatsioonile sobivat verbaalset
keeles arusaadavalt ja mitteverbaalset suhtlemist
5) jälgib kehtestatud sisekorraeeskirju ning käitub
vastavalt ettevõttes väljakujunenud ja kehtestatud
nõuetele
6) on vastutustundlik meeskonnaliige ning toimib
teadliku ja vastutustundliku kodanikuna lähtudes
kehtivatest seadustest, regulatsioonidest ja tavadest
3 Mõõteriistade kasutamine testimiseks 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teab ja tunneb olulisemaid mõõtühikuid, mõõteriistu ja testseadmeid ning oskab neid kasutada
tööülesannete lahendamisel.
2
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab ja mõistab SI-süsteemi mõõtühikuid ja nendest loetleb füüsikaliste suuruste tähistusi ja mõõtühikuid ning selgitab nende
tuletatud erialaseid mõõtühikuid (ka muud füüsikalist sisu
süsteemid) valib nõuetekohase mõõteriista lähtuvalt mõõdetavast suurusest
2) kasutab mõõteriistasid ja testseadmeid viib korrektselt läbi mõõteoperatsiooni lähtuvalt mõõdetavast signaalist või
elektroonikaseadmete kontrollimisel erinevate suurusest ja oskab hinnata mõõtetulemuse tõesust lähtuvalt töösituatsioonist
signaalide, elektriliste ja mitteelektriliste suuruste kasutab matemaatilisi seoseid ja meetodeid SI-süsteemi mõõtühikute
mõõtmisel teisendamiseks
3) kalibreerib mõõte- ja tööriistu järgides tööjuhendit ja selgitab mõõtmistega ja mõõteriistadega seotud tingmärkide tähendusi
ohutusnõudeid selgitab, lähtudes mõõteriista (füüsikalistest) tööpõhimõtetest mõõteriista eeliseid
4) teab erinevate mõõteriistade toimimise iseärasusi ja puuduseid
tulenevalt mõõteriista ehitusest
arvutab mõõtevigasid ja põhjendab selle tegevuse vajadust
5) arvutab mõõtevigasid ja selgitab nende sisu
6) kasutab iseseisvalt mõõteriistu vajalike mõõtmiste
teostamiseks ja oskab tulemusi tehnoloogiliste
vahenditega töödelda ja analüüsida
4 Töö ja tootmise korraldus elektroonika tööstuses 10,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab oma rolli valitud erialal ja teab kaasaegseid töökorralduse põhimõtteid ning nõudeid
elektroonikatööstuses.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab tootmise üldist korraldust ja saab aru oma selgitab tootmiskorraldust ja enda rolli ettevõttes, kasutades korrektset erialast
rollist ettevõttes (LEAN tootmise ja six sigma eesti- ja inglise keelset terminoloogiat
põhimõtted) selgitab protsessijuhtimise põhimõtteid, kasutades erialaterminoloogiat, (sh
2) kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selgitab toodete jälgitavuse ja jälitatavuse nõudeid)
töökoha korras (5S põhimõtted) töötab tulemuslikult meeskonnas, teades enda rolli ning täites ülesandeid
3) mõistab protsessijuhtimise põhimõtteid, sh J-STD- vastutusvaldkonna piires
001 (Requirements for Soldered Electrical and nimetab töökaitsevahendeid ja kirjeldab nende kasutamist, järgides ergonoomika
Electronic Assemblies) standardit põhimõtteid ja ohutuid töövõtteid (sh jäätmete sorteerimine, ESD nõuded, RoHS
4) järgib ergonoomika, tööohutuse ja
töökeskkonnanõudeid
3
5) kasutab korrektset eesti- ja inglise keelset direktiiv, J-STD-033 (Handling, Packing, Shipping and Use of Moisture/Reflow
tootmiskorraldusealast terminoloogiat Sensitive Surface Mount Devices))
6) mõistab tootmiskorralduse ülesandeid osaleb mooduli teemadega seotud õppekeelsetes arutlustes, väljendab ennast
organisatsiooni eesmärkide elluviimisel keeleliselt arusaadavalt ning kasutab erialaga seonduvaid põhimõisteid valdavalt
7) kasutab oma töös infotehnoloogilisi vahendeid õiges kontekstis
kasutab infotehnoloogilisi vahendeid oma tööülesannete piires, lähtudes
tasemetest AO1-AO7
5 Elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine 31,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuvastab vea elektroonikaseadmes vastavalt elektroonikakoostudele esitatavatele funktsionaalsetele
nõuetele, dokumenteerib ja põhjendab seda ning on oskuslik meeskonna liige.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tuvastab elektroonikakoostu funktsionaalse rikke eristab erineva funktsionaalsusega elektriskeemi osad elektriskeemil ja
komponendi tasemeni elektroonikakoostul
2) tunneb tüüpilisi skeemitehnilisi lahendusi selgitab välja rikkis komponendid elektroonikakoostul
3) omab ülevaadet elektroonikakomponentide selgitab tüüpiliste skeemitehniliste lahenduste tööpõhimõtteid
tööpõhimõtetest seostab elektriskeemi ja elektroonikakoostu
4) mõistab tehnilise dokumentatsiooni olulisust ja koostab meeskonnatööna lihtsa etteantud elektroonikakoostu tehnilise
tõlgendab selle sisu dokumentatsiooni, vormistades selle vastavalt nõuetele arvutil ja esitleb selle
5) mõistab analoog- ja digitaalelektroonika olemust ja selgitab standardis IPC-DRM-18 (Component Identification Training and
erinevusi Reference Guide) toodud elektroonikakomponentide tööpõhimõtteid
6) selgitab elektriskeemides toimuvaid füüsikalisi
selgitab analoog- ja digitaalsignaalide olemust ja erinevusi
protsesse, kirjeldades lihtsamaid füüsikalisi
selgitab analoog- ja digitaalelektroonika skeemide tööpõhimõtteid
protsesse matemaatiliselt
tuleb toime lihtsamate füüsikaliste protsesside matemaatilise kirjeldamisega ning
suudab selgitada elektroonikakomponentide ja lihtsamate elektroonikaskeemide
toimimise füüsikalist sisu
6 Elektroonika seadmete koostamine ja tootmistehnoloogia 10,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet elektroonika tööstuses kasutatavatest tehnoloogiatest, materjalidest ja seadmetest,
omandab käsijootetehnoloogia teadmised ja oskab kasutada käsijootmisseadmeid ja materjale elektroonika komponentide jootmiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
4
Õpilane Õpilane
1) selgitab erinevate jootmistehnoloogiate sisu eristab erineva soojusmahtuvusega jootekohti ning valib selle põhjal töövahendid
2) teab peamisi elektroonika tööstuses kasutatavaid ja -temperatuurid
materjale ja nende olulisemaid keemilisi omadusi kontrollib töövahendite vastavust kehtestatud nõuetele ja kalibreerimist
3) teab erinevate elektroonikatööstuses kasutatavate tõendavaid märgiseid
materjalide mõju tervisele ja keskkonnale kirjeldab jootmisprotsessi füüsikalis-keemilisi aluseid ja toob näiteid erinevate
4) omab ülevaadet elektroonikatööstuses kasutatavatest jootmistehnoloogiate eripäradest
tehnoloogiatest ja tehnoloogilistest protsessidest kasutab erinevaid elektroonikatööstuses kasutatavaid materjale ohustamata enda
5) kasutab tootmisetehnoloogiatega seotud ja teiste tervist ning keskkonda
terminoloogiat korrektses õppe- ja inglise keeles valib lähtuvalt olukorrast elektroonikakomponentide jootmiseks õige
6) õpib ja täiendab end pidevalt, olles kursis uute jootmistehnoloogia, jootmisprotsessi ja kasutatavad materjalid
tootmises kasutatavate tehnoloogiate ja kasutab õigesti ja heaperemehelikult käsijootmiseks vajalikke materjale
protsessidega
osaleb tootmistehnoloogiate teemadega seotud eesti ja inglise keelsetes arutlustes,
toob näiteid elektroonika tootmistehnoloogiate võimalikust kasutamise
järjekorrast ja sisust vastavalt lõpptoote nõuetele
7 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ja võimalusi ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
rahalises tähenduses selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
5
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
8 Praktika 31,5 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õppija kinnistab reaalses töösituatsioonis õppekava läbimisel omandatud kutsealaseid teadmisi ja oskusi
ning praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, arendatakse sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning meeskonnatöö oskust
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja, vastava töökoha järgib eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides ja täidab tööohutusnõudeid
ametijuhendit ja töökeskkonda ning -korraldust kasutab kutse- ja erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja
2) tunneb praktikaettevõtte tehnoloogilisi protsesse materjale ning tuleb toime põhiliste töödega
3) täidab korrektselt praktikajuhendaja poolt antud täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töö tulemusi
tööülesandeid tuleb toime erinevates töösituatsioonides ja meeskondades ning suhtleb
4) analüüsib ennast tööalaselt ning dokumenteerib korrektselt kaastöötajatega
tehtud tööd nõuetekohaselt planeerib oma tööd lähtuvalt töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest,
hoiab korras töökoha ja töövahendid ning täidab mõistab oma tegevuse mõju töö tulemustele
töökeskkonna ja tööohutusnõudeid
6
Lisa 16
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 43 „Energeetika ja automaatika erialade riiklik
õppekava“ lisa 5 (muudetud sõnastuses)
Mehhatrooniku eriala põhiõpingute moodulid
Õppe maht Eesti
Mooduli
Mooduli nimetus kutsehariduse
nr
arvestuspunktides (EKAP)
1. Mehhatrooniku alusteadmised 35 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab asjakohased teadmised elektrotehnikast, mehaanikast, elektroonikast ja digitaaltehnikast ulatuses,
mis on vajalik tööülesannete täitmiseks, tunneb töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid mehhatroonika valdkonnas ning omandab esmaabi andmise
oskused.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) on kursis mehhatroonika olemuse, iseloomustab mehhatrooniku kutset ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit
rakendusvaldkondade ja iseloomustab mehhatrooniku tegevuse objekte kolme valdkonna: mehaanika, elektroonika ja
arengusuundadega Eestis ja digitaaltehnika lõikes, väljendudes suuliselt ja kirjalikult veenvalt ja kontekstikohaselt
maailmas selgitab automaatjuhtimise ja mehhatroonika vahelisi seoseid ning nende rakendamisvõimalusi tööstuses
2) mõistab elektrotehnika, ja igapäevaelus, väljendudes suuliselt ja kirjalikult veenvalt ja kontekstikohaselt
elektroonika, mehaanika, annab ülevaate mehhatroonika arengusuundadest Eestis, kasutades asjakohaseid sh infotehnoloogilisi
hüdraulika ja pneumaatika teabeallikaid
seaduspärasuste defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, elektromotoorjõud,
kasutamisvõimalusi elektrivool, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool,
mehhatrooniku töös elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, võimsus
3) oskab mõõta erinevaid füüsikalisi eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt
suurusi kasutades sobivaid etteantud tööülesandele
mõõteseadmeid ja arvutab etteantud elektriskeemi alusel selle elementide osapinge, voolutugevuse ja elementide poolt
mõõtmismeetodeid tarbitava võimsuse nii alalis- kui vahelduvvooluahelas kasutades Ohmi ja Kirchoffi seadust
4) tunneb mehhatroonikaseadmete ja selgitab elektrimehaaniliste seadmete tööpõhimõtet mehaanilise energia muundamisel elektriliseks ja
-alamsüsteemidega seonduvate vastupidi lähtudes parema ja vasaku käe reeglitest
tehniliste jooniste koostamise ja eristab tootenäidiste ja skeemitähiste põhjal elektroonikakomponente (pooljuhtseadis, takisti,
vormistamise nõudeid ulatuses, kondensaator, mähis) ja selgitab nende kasutusvõimalusi elektrisignaalide genereerimisel,
mis on vajalik edasiste võimendamisel, muundamisel ja mõõtmisel
tööülesannete täitmiseks koostab kasutades erialaseid teabeallikaid töötava elektroonikaskeemi arvestades selle komponentide
5) mõistab binaarloogika põhiparameeterid ja tunnussuurusi,
rakendamisvõimalusi rakendab pneumaatika ja hüdraulika põhiseadusi (Boyle'i-Mariotte'i seadus, Pascali seadus, Bernoulli
mehhatroonikaseadmete võrrand) erinevate täiturite, jaoturite ja regulaatorite tööga seotud rakenduslike ülesannete lahendamisel
juhtimisskeemide rakendab klassikalisi mehaanikaseadusi (Newtoni seadused) mehhatroonikas kasutatavate
programmeerimisel masinaelementide tööga seotud rakenduslike ülesannete lahendamisel
6) mõistab tööohutus, elektriohutus ja
eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel mõõteriista
tuleohutusnõuete järgimise skaalal toodud tähistusi, sh täpsusklassi
olulisust mehhatrooniku töös ning
valib tööülesandest lähtudes mõõtevahendid ja seadistab need erinevate füüsikaliste suuruste mõõtmiseks,
oskab anda esmaabi
arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid
mõõdab erinevaid mitteelektrilisi füüsikalisi suurusi (pikkus, laius, kõrgus, rõhk, temperatuur, jõud,
niiskus, kiirus, kiirendus, kaal) kasutades asjakohaseid mõõteseadmeid, mõõtmismeetodeid ning
ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
mõõdab tööülesandest lähtuvalt erinevaid elektritehnilisi suurusi (voolutugevus, pinge, voolusagedus,
takistus, elektrimahtuvus ja elektriseadme võimsus nii alalis- kui vahelduvvoolu puhul), kasutades
asjakohaseid mõõteseadmeid, mõõtmismeetodeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
visandab vabakäejoonisena passiivelementidega vooluahela elektriskeemi, kasutades asjakohaseid
tingmärke ja tähistust vastavalt etteantud tööülesandele
visandab vabakäejoonisena automaatika jõuahela ja juhtahela elektriskeemid asutades asjakohaseid
tingmärke ja tähistusi
visandab mõõtkava järgides masinaelementide vaated ja lõiked, kasutades asjakohaseid joonte liike ja
kujutamisvõtteid
visandab vastavalt etteantud tööülesandele nõuetekohaselt pneumaatika ja hüdraulika tüüpskeeme
kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi
selgitab välja etteantud mehaanikakoostu jooniselt elementide materjali, asukoha, mõõtmed ja nende
paigaldamisel lubatud piirhälbed vastavalt tööülesandele
selgitab mõistete tolerants ja ist tähendust ja omavahelisi seoseid ja oskab leida etteantud jooniselt
asjakohast infot nende kohta
selgitab digitaaltehnika rolli protsesside automatiseerimises, tuues välja sellega kaasnevad võimalused
ja potentsiaalsed ohud
oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel
sõnastab loogikatehete kohta kehtivad binaarloogika aksioomid ning selgitab teabeallikate alusel
binaarloogika kasutusvõimalusi digitaaltehnikas
teisendab iseseisvalt arve kümnendsüsteemi, kahendsüsteemi, kaheksandsüsteemi ja
kuueteistkümnendsüsteemi vahel ja sooritab liitmis- ja lahutamistehteid binaararvudega
lahendab erinevaid loogikaülesandeid kasutades binaarloogika funktsioone (AND, OR, NOT,
kombinatsioonskeeme, SR- ja RS-trigerid)
selgitab mõistet programmeeritav loogikakontroller (PLC) ja nende sisendite/väljundite arvust lähtuvat
liigitust, kasutades eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid
iseloomustab programmeeritava kontrolleri ülesehitust ja selle erinevate sõlmede tööpõhimõtet,
kasutades oskuslikult ja kriitiliselt infotehnoloogiavahendeid ja digitaalmeediat
on võimeline koostama mikrokontrollerile loogiliste tehetega käsujada ((juht)programm või kood) ühes
protseduurilises programmeerimiskeeles lähtudes etteantud tööülesandest
iseloomustab mehhatrooniku töökeskkonnaga seonduvaid ohutegureid ja selgitab võimalusi nende
vähendamiseks kasutades erinevaid asjakohaseid teabeallikaid
selgitab töötaja õigusi ja kohustusi töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel kasutades erinevaid
asjakohaseid teabeallikaid
põhjendab tööturvalisuse ja tööohutusnõuetest lähtuvalt isiku- ja ühiskaitsevahendite kasutamise
vajalikkust mehhatrooniku töös, väljendudes suuliselt ja kirjalikult veenvalt ja kontekstikohaselt
selgitab võimalusi elektrist tingitud ohtude vältimiseks koduses majapidamises ja väljaspool seda,
kasutades erinevaid teabeallikaid
selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile ja elektrilöögi-
vastase kaitse põhireegleid, kasutades erinevaid teabeallikaid
selgitab abistaja tegevusi lähtudes kannatanu eluohtlikust seisundist
demonstreerib esmaabivõtteid kannatanu abistamine õnnetusjuhtumi korral (sh elektrilöögi korral) ja
põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel
analüüsib juhendi alusel erialase tööga seonduvaid riske töötaja tervisele, arvestades töökeskkonnale
kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
kasutab erialaste probleemide ja ülesannete lahendamisel spetsiifilisi infoallikaid ning hindab kasutatava
informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust
2. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
võimalusi ning piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
2) mõistab ühiskonna toimimist, koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja
tööandja ja organisatsiooni erinevate keskkonnateguritega
väljakutseid, probleeme ja selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
võimalusi kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
3) kavandab omapoolse panuse selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
väärtuste loomisel enda ja teiste
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
jaoks kultuurilises, sotsiaalses
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
võimalused
tööalase karjääri kujundamisel
ning on motiveeritud ennast analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
arendama kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
3. Mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide koostamine ja paigaldamine 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ettevalmistuse, mis võimaldab tal koostada ja paigaldada iseseisvalt ja nõuetekohaselt
mehhatroonikaseadmeid ja -alamsüsteeme arvestades etteantud tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab tööprotsessi ja paigaldab iseloomustab mehhatroonikas kasutatavate avatud ja suletud kontuuriga automaatjuhtimissüsteemide
ja seadistab erinevusi lähtudes nende ülesehitusest, kasutades erialast terminoloogiat
mehhatroonikaseadmete ja selgitab etteantud mehhatroonikaskeemilt või mehhatroonikasüsteemiga seotud jooniselt välja edasiseks
-alamsüsteemide komponendid tööks vajaliku info (seadme või paigaldise asukoht, kasutatavad materjalid, paigaldusviisid, piirhälbed)
vastavalt etteantud tehnilises hindab juhendamisel etteantud mehhatroonikaaskeemi teostatavust, vea tuvastamisel esitab juhendajale
dokumentatsioonis esitatud asjakohased parendusettepanekud
nõuetele korraldab nõuetekohase töökoha ja planeerib tööaja mehhatroonikaseadme ja -alamsüsteemi
2) oskab demonteerida koostamiseks, paigaldamiseks ja seadistamiseks lähtudes etteantud tööülesandest
mehhatroonikaseadmed ja valib sobivad töövahendid ja materjalid (sh mehaanikaseadmed ja kinnituselemendid)
–alamsüsteeme lähtudes etteantud mehhatroonikaseadmete ja -alamsüsteemi paigaldamiseks
tööülesandest ja juhistest teeb tööjoonist või projekti järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd, kasutades selleks asjakohaseid
3) koostab teostusjoonised ja mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse
dokumenteerib tehtud tööd
arvutab kaablite ja juhtmete ristlõike sõltuvalt seadmete võimsusest, kasutades matemaatikalaseid
vastavalt etteantud nõuetele teadmisi ning tehnilist dokumentatsiooni
4) töötab vastutustundlikult järgides
selgitab andurite ja ajamite välis- ja juhtahelate galvaanilise eraldamise põhimõtteid lähtudes seadmete
mehhatroonikaseadmete ja
kasutamisohutusest
-alamsüsteemide paigaldamisel,
paigaldab ja seadistab elektromehaanilised, elektromagnetilised, pneumaatilised ja hüdraulilised täiturid,
seadistamisel ja
andurid ja mõõteriistad vastavalt etteantud tehnilisele dokumentatsioonile arvestades nende tööpõhimõtet
kontrollkäivitamisel töötervishoiu,
tööohutus ja elektriohutusnõudeid arvestab paigaldamisel ja seadistamisel seadmete ja nende komponentide magnetilise ühilduvuse nõudeid
5) hindab ja analüüsib oma teadmiste paigaldab juhendamisel etteantud projekti järgides asünkroonmootoriga mehhatroonikasüsteemi ja
ja oskuste taset õpitu rakendamisel seadistab selle sagedusmuundurid, järgides tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid
mehhatroonikaseadmete ja paigaldab juhendamisel etteantud projekti järgides servoajamiga või samm-mootoriga ajamiga
alamsüsteemide koostamise ja mehhatroonikasüsteemi seadistab selle juhtkontrollerid, järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid
paigaldamisega seonduvate koostab juhendite alusel paigaldatud mehhatroonika alamsüsteemi juhtprogrammi, kasutades asjakohast
tööülesannete täitmisel programmeerimiskeelt ja sisestab selle juhtkontrollerisse, kindlustades nii paigaldatud süsteemi häireteta
töö
kontrollib juhendamisel paigaldatud mehhatroonikaseadme või -alamsüsteemi vastavust tehnilise
dokumentatsiooniga etteantud nõuetele kasutades asjakohaseid mõõteriistu erinevate signaalide ja
füüsikaliste parameetrite mõõtmisel
fikseerib paigaldatud seadmete parameetrid vastavalt etteantud juhenditele
koostab teostusjooniseid ning kirjaliku juhendi paigaldatud seadmete või alamsüsteemi ohutuks ja
sihipäraseks kasutamiseks, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
demonteerib juhendamisel etteantud projekti järgides servoajamiga või samm-mootoriga ajamiga
mehhatroonikasüsteemi järgides tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid
demonteerib juhendamisel asünkroonmootoriga mehhatroonikasüsteemid, järgides etteantud projekti,
töö- ja elektriohutuse nõudeid
dokumenteerib kõik tehtud tööd etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast
terminoloogiat
töötab kliendikeskselt, organiseeritult ja majanduslikult efektiivselt, järgides etteantud juhiseid,
protseduure ja kvaliteedinõudeid
järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, tööajal ja töökoha korrastamisel rangelt
töötervishoiu-, elektri- ja tööohutusnõudeid
järgib töövahendite ja materjalide kasutamisel etteantud juhendeid (sh ohutusjuhendeid) ning arvestab
jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid
rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt vajalikke abi- ja
isikukaitsevahendeid mehhatroonikaseadmete ja –alamsüsteemide koostamisel ja paigaldamisel
kasutab tööaega efektiivselt, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber vältimaks tööõnnetusi
mehhatroonikaseadmete ja –alamsüsteemide koostamisel ja paigaldamisel
võtab oma vastutusala piires vastu asjakohaseid otsuseid, täidab endale võetud kohustusi ja saavutab
tööülesandega seatud eesmärgid
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mehhatroonikaseadmete ja -alamsüsteemide
paigaldamisel
hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ja arendamist vajavaid aspekte
koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh
jooniseid, skeeme jms
vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja
erialast terminoloogiat
4. Mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide käit 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teoreetilised teadmised ja oskused, mis võimaldavad tal täita nõuetekohaselt
mehhatroonikaseadmete ja –alamsüsteemide hooldamise ja käiduga seotud tööülesandeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) monitoorib ja hindab etteantud selgitab oma vastutuse ulatust mehhatroonika alamsüsteemi ja selle seadmete hooldamisel ja remondil,
tehnilise dokumentatsiooni alusel lähtudes tehnilise dokumentatsiooniga (hooldusjuhendid, käidukava) kehtestatud nõuetest
mehhatroonikaseadmete ja leiab etteantud käidukavast (hoolduskava ja -juhendid) mehhatroonika alamsüsteemi ja selle seadmete
-alamsüsteemide nõuetekohast hooldamiseks ja reguleerimiseks vajaliku info
toimimist kasutades asjakohaseid jälgib käidukavas esitatud graafiku alusel regulaarselt mehhatroonika alamsüsteemi ja selle seadmete
meetodeid ja hooldusprogramm tööparameetreid ja hindab nende vastavust tehnilises dokumentatsioonis esitatud spetsifikatsioonile ja
2) hooldab, remondib ja seadistab ohutusnõuetele
mehhatroonikaseadmed ja hindab juhendite alusel mehhatroonika alamsüsteemi ja selle seadmete toimivust ning vastavust
-alamsüsteemid etteantud kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele
juhendite alusel ning kontrollib mehhatroonikaseadmete omavahelise kommunikatsiooni seadmete (infovõrgud) tööd lähtudes
dokumenteerib tehtud tööd käidukavast
vastavalt etteantud nõuetele kavandab tegevuste järjekorra ja tööaja mehhatroonikaseadmete ja -alamsüsteemide hooldamiseks
3) nõustab klienti seadme hooldamise lähtudes etteantud käidukavast
ja kasutamise osas, lähtudes
valib sobivad töövahendid ja seadmed (sh mõõteseadmed) etteantud ülesande täitmiseks ja veendub nende
etteantud tehnilisest korrasolekus
dokumentatsioonist
hooldab pneumo-, hüdroajameid vastavalt käidukavale ja tootjapoolsele kasutusjuhendile, kasutades
4) järgib töötamisel töötervishoiu,
asjakohased töövahendeid ja -võtteid
tööohutus‐ ja elektriohutusnõudeid
kontrollib visuaalvaatluse teel programmeeritava kontrolleri (PLC) nõuetekohast toimimist, veendudes
5) hindab ja analüüsib oma teadmiste
rikete puudumises
ja oskuste taset õpitu rakendamisel
mehhatroonikaseadmete ja korrigeerib mehhatroonikaseadme tööparameetreid vastavalt etteantud tehnilisele dokumentatsioonile
-alamsüsteemide käiduga teostab süstemaatilist monitooringut mehhatroonikaseadmete töötamisel tekkivate tõrgete ennetamiseks
seonduvate tööülesannete täitmisel plaanipärase hoolduse vahelisel ajal vastavalt ette antud juhendile
kontrollib juhendamisel paigaldatud süsteemi töökindlust, sooritades asjakohaseid mõõtmisi,
veendumaks, et süsteemis ei esine tõrkeid põhjustavaid vigu
vea ilmnemisel teavitab juhendajat ja dokumenteerib ilmnenud puuduse etteantud nõuete kohaselt,
kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
vahetab välja rikkis seadme või selle komponendi, järgides seadme kasutus- ja paigaldusjuhendeid ning
kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
seadistab remonditud mehhatroonikasüsteemi vastavalt etteantud nõuetele, kontrollides selle
valmisolekut eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks
fikseerib teostatud käidutoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja
erialast terminoloogiat
koostab juhendamisel mehhatroonikaseadme ja -alamsüsteemi kirjaliku kasutusjuhendi, kasutades
infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat
juhendab klienti seadmete sihipärasel kasutamisel, lähtudes etteantud kasutusjuhendist
on valmis pakkuma hilisemat seadme või süsteemi kasutamisega seonduvat tehnilist tuge
töötab kliendikeskselt ja organiseeritult, järgides etteantud juhiseid, protseduure ja kvaliteedinõudeid
järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, tööajal ja töökoha korrastamisel rangelt
töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
järgib töövahendite- ja materjalide kasutamisel etteantud juhendeid (sh ohutusjuhendeid) ning arvestab
jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid
rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt vajalikke abi- ja
isikukaitsevahendeid mehhatroonikaseadmete ja –alamsüsteemide hooldamisel ja remondil
kasutab tööaega efektiivselt, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber vältimaks tööõnnetusi
mehhatroonikaseadmete ja –alamsüsteemide hooldamisel ja remondil
võtab oma vastutusala piires vastu asjakohaseid otsuseid, täidab endale võetud kohustusi ja saavutab
tööülesandega seatud eesmärgid
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mehhatroonikaseadmete ja -alamsüsteemide
hooldusel ja remondil
hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ja arendamist vajavaid aspekte
koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh
jooniseid, skeeme jms
vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja
erialast terminoloogiat
5. Tööstusmehhatroonika seadmete ja alamsüsteemide paigaldamine ja käit 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja oskused, mis võimaldavad tal nõuetekohaselt koostada ja paigaldada
tööstuses erinevate tehnoloogiliste protsessidega seotud mehhatroonika alamsüsteeme, juhindudes etteantud tehnilisest dokumentatsioonist ning
kvaliteedinõuetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet erinevates selgitab mõisteid tootmine ja tehnoloogiline protsess ning toob näiteid automatiseeritud tehnoloogilistest
tööstusharudes kasutatavatest protsessidest erinevates tööstusharudes, kasutades eesti- ja võõrkeelset erialast terminoloogiat
mehhatroonikaseadmetest ja iseloomustab mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide (täiturid, andurid, juhtseadmed ja infovõrgud)
-alamsüsteemidest kasutamisvõimalusi elektritootmise, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete- ja masinatööstuse
2) paigaldab ja seadistab erinevates tehnoloogiliste protsesside juhtimisel, kasutades eesti- ja võõrkeelset erialast terminoloogiat
tööstusharudes kasutatavaid selgitab tööstus- ja tootmismehhatroonika juhtimisskeemidelt välja etteantud tööülesande täitmiseks
mehhatroonikaseadmeid ja vajalikud lähteandmed
-alamsüsteeme lähtudes etteantud valib sobivad töövahendid ja seadmed (sh mõõteseadmed) etteantud ülesande täitmiseks ja veendub nende
tehnilisest dokumentatsioonist korrasolekus
3) täidab tööstusemehhatroonika paigaldab vastavalt etteantud tööülesandele ja tehnilisele dokumentatsioonile nõuetekohaselt
seadmete ning nende tööstusmehhatroonika seadmed konkreetse tootmisprotsessi jaoks, kasutades asjakohaseid töövahendeid
alamsüsteemide töös hoidmise, ja -võtteid
hoolduse ja remondiga seotud seadistab juhendamisel vastavalt tehnilises dokumentatsioonis etteantud nõuetele tootmisliini
tööülesandeid arvestades sagedusmuunduri ja servovõimendi arvestades ajami parameetreid, ning testib ja fikseerib nõuetekohaselt
konkreetse tootmisprotsessi eripära nende optimaalse töörežiimi
4) järgib tööstusmehhatroonika
koostab juhendamisel vastavalt ülesandele tööstusmehhatroonikas kasutatava täituri (pneumo-, hüdro-,
seadmete ja -alamsüsteemide elektromehhaaniline täitur) skeemi, kasutades asjakohased töövahendeid ja – võtteid
paigaldamisel, hooldamisel ja
paigaldab tööstusmehhatroonika seadmed ja alamsüsteemi vastavalt tehnilises dokumentatsioonis
remondil töötervishoiu-,
etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
kirjutab ühes standardis IEC 61131-3 nimetatud programmeerimiskeeles mitmest digitaalsisendist ja -
ning energiasäästlikkuse ja
väljundist koosneva tööstusmehhatroonika seadme PLC kontrolleri tööprogrammi, arvestades konkreetse
keskkonnahoiu põhimõtteid
tehnoloogilise protsessi eripära
5) hindab ja analüüsib oma teadmiste
ja oskuste taset õpitu rakendamisel koostab juhtprogrammi konkreetse tootmisprotsessiga seotud tööstusmehhatroonika seadmele, kasutades
tööstusmehhatroonika seadmete juurde kuuluvat rakendustarkvara ja paigaldab koostatud juhtprogrammi tööstuskontrollerile
alamsüsteemide paigaldamise ja koostab vastavalt etteantud tööülesandele etteantud skeemi põhjal mitme sisend- ja väljundseadmega
käiduga seonduvate tööülesannete töötava tootmisprotsessi mudeli
täitmisel visualiseerib tööstus- tootmismehhatroonika tehnoloogilise protsessi, kasutades lokaalseks juhtimiseks
mõeldud operaatorpaneeli ja graafikapõhist visualiseerimistarkvara
seadistab tööstuskontrolleri, tööstusmehhatroonika seadmed ja -alamsüsteemi, lähtudes etteantud
tööülesandest, arvestades tootmisprotsessi (nt elektritootmine, kaugkütte, puidu-, keemia-, toiduainete- ja
masinatööstus) eripära
käivitab paigaldatud tööstusmehhatroonika seadmed ja -alamsüsteemi vastavalt tootjapoolsele
kasutusjuhendile järgides etteantud nõudeid
reguleerib, juhib ja kontrollib vastavalt käidukavale kindla tootmisprotsessiga seotud
mehhatroonikaseadmeid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
kontrollib visuaalselt tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ja alamsüsteemide nõuetekohast
toimimist lähtudes etteantud tehnilisest dokumentatsioonist, veendudes rikete puudumises
rikke tuvastamisel tööstusmehhatroonika seadme töös informeerib juhendajat ja hindab selle
likvideerimise võimalusi, arvestades tootmisprotsessi eripäraga
kõrvaldab oma pädevuse piires rikked alamsüsteemis vastavalt ettenähtud korrale, kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja –võtteid
töötab kliendikeskselt, arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber vältimaks tööõnnetusi
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-,
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
järgib töövahendite- ja materjalide kasutamisel etteantud juhendeid (sh ohutusjuhendeid) ning arvestab
jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid
vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
jagab oma teadmisi ja valdkonna spetsiifikat ka kolleegidega ning arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva
professionaalse arengu
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega tööstusmehhatroonika seadmete ja -
alamsüsteemide paigaldamise, hoolduse ja remondiga seonduvate ülesannete täitmisel
hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ja arendamist vajavaid aspekte ning esitab
vajadusel ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks
koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh
jooniseid, skeeme jms
vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja
erialast terminoloogiat
6. Praktika 30 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, paigaldades ja käitades
nõuetekohaselt kogenud töötaja juhendamisel mehhatroonikaseadmeid ja –alamsüsteeme erinevates tööstusettevõtetes.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) koostab, paigaldab ja seadistab järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut
tehnoloogilise protsessiga seotud osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt
mehhatroonikaseadmeid ja selgitab etteantud tehnilisest dokumentatsioonist (joonise, seadmete kasutusjuhendeid, tehnilised passid
-alamsüsteeme lähtudes etteantud jms) lähtudes tööülesande täitmiseks vajaliku info
juhenditest ja tehnilisest kavandab tööprotsessi ja korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, lähtudes etteantud juhistest
dokumentatsioonist valib lähtudes etteantud tööülesandest enne töö alustamist ja valmistab ette vajalikud materjalid ja
2) täidab vastavalt käidukavale töövahendid (sh mõõteseadmed) ning kasutab neid otstarbekohaselt
tehnoloogilise protsessiga seotud koostab ja paigaldab mehhatroonilisi alamsüsteeme sh seadmeid (nt mehhaanilised, hüdraulilised,
mehhatroonikaseadmete ja – pneumaatilised, elektromehhaanilised, elektroonilised seadmed või tarkvara) vastavalt
alamsüsteemide, hooldamise ja paigaldusjuhenditele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
remondiga seotud tööülesandeid,
demonteerib mehhatroonilisi seadmeid vastavalt etteantud juhenditele, kasutades asjakohaseid
kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
töövahendeid ja -võtteid
koostab erinevate tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete programmeeritavate kontrollerite
3) arendab enesekohaseid pädevusi
juhtprogramme, kasutades seadmete juurde kuuluvat rakendustarkvara ja tehnilist dokumentatsiooni
ning suhtlemis- ja
seadistab mehhatroonikaseadmed ja - alamsüsteemid (nt mõõtesüsteemid, transpordimehhanismid,
koostöövalmidust
sorteerimisseadmed) ja nende komponendid (andurid, täiturid, kontrollerid) vastavalt etteantud
4) järgib töötamisel töötervishoiu- ja
töökirjeldusele ja tehnilisele spetsifikatsioonile
tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
5) analüüsib enda toimetulekut koostab mehhatrooniliste alamsüsteemide kasutusjuhendeid, järgides etteantud nõudeid ja kasutades
erinevate tööülesannetega erialast terminoloogiat
konkreetses tööstusettevõttes kontrollib regulaarselt mehhatroonika alamsüsteemi ja selle seamete toimivust, tagamaks kogu süsteemi
töökindluse
dokumenteerib etteantud nõuete kohaselt paigaldustööd ja käivitamistoimingud (sh koostab
teostusjoonised) ning tehtud muudatused, kasutades erialast terminoloogiat ja infotehnoloogiavahendeid
seadistab ja testib erinevaid mehhatroonikaseadmeid ja -alamsüsteeme, lähtudes etteantud tööülesandest
ja tehnilisest dokumentatsioonist (käidukava)
reguleerib, juhib ja kontrollib kindla tootmisprotsessiga (nt elektritootmine, keemiatööstus) seotud
tootmisseadmeid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilisest dokumentatsioonist (käidukava)
jälgib seadmete tööparameetrite vastavust tehnilises dokumentatsioonis esitatud tingimustele ja
spetsifikatsioonidele ning ohutusnõuetele, ennetamaks seadmete ja alamsüsteemide töötamisel tekkida
võivaid tõrkeid
rikke ilmnemisel oskab seisata süsteemi töö, nii et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene ja parandab
vead ning kõrvaldab mehhatrooniliste süsteemide komponentide ja seadmete talitushäired
hooldab mehhatroonikasüsteeme ja nende alamsõlmi vastavalt käidukavale, tagamas seadmete ja
alamsüsteemi tõrgeteta töötamise
dokumenteerib töörežiimides tehtud muudatused fikseerides mehhatroonikaseadme ja –alam-süsteemi
hooldustoimingud etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast
terminoloogiat
teeb klientidele seadme või süsteemi tööd tutvustava esmase kasutuskoolituse ning vajadusel pakub ka
hilisemat seadme või süsteemi kasutamisega seonduvat tehnilist tuge
kasutab tööaega efektiivselt, töötab süsteemselt ja organiseeritult järgides etteantud juhiseid,
protseduure ja esitab vajadusel asjakohaseid parendusettepanekuid töö efektiivsemaks korraldamiseks.
kasutab tööeesmärkide saavutamiseks valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ning tehnoloogia pakutavaid
võimalusi jagades neid vajadusel ka kolleegidega
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil nii eesti- kui võõrkeeles, avaldades
selgelt oma arvamust ja seisukohti
peab enda tööaja arvestust ja kasutab ressursse säästlikult
kasutab situatsiooniga sobivaid suhtlemisvahendeid (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
võimalusi), järgides telefoni- ja internetisuhtluse head tava
järgib töötamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid kasutades nõuetekohaselt
isikukaitsevahendeid
käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt konkreetsel objektil kehtestatud korrale
vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest ja on
tööülesannete täitmisel hoolikas ning püsiv
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja
abiga arendamist vajavaid aspekte
suhtub mõistvalt kriitikasse, suudab sellest järeldusi teha ja õppida, tuleb toime ka
konfliktsituatsioonides
koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida
sellest õppis ja vormistab aruande korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast
terminoloogiat
Lisa 17
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri …. …... a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 44 „Tekstiili-, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik
õppekava“ lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Rõivaõmbleja eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
nr arvestuspunktides (EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õmbleja kutsest, õpingute võimalustest, planeerib oma tööalast arengut õmblusala valdkonnas
lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest.
Õpiväljund Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet õmbleja kutsest, eriala õppekava kirjeldab kooli õppekava põhjal õmbleja eriala õppekava ülesehitust, praktika
ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorraldusega seonduvast, korraldust ja selgitab erialal omandatavaid õpiväljundeid
tuleb toime e-õppe keskkonnas leiab internetist 4. taseme õmbleja kutsestandardi, kirjeldades selle põhjal
2) omab ülevaadet õmbleja erialal tööjõuturul toimuvast
õmbleja tööd
3) mõtestab õpitava eriala töö iseloomu ja õmblusettevõtte
nimetab õpilase kohustused ja õigused, lähtudes kooli õppetööd korraldavatest
töökeskkonna eripära
dokumentidest ja koolikeskkonnas toimivatest üksustest
4) tunneb ülevaatlikult õmblusvaldkonna kujunemist ja
tänapäeva arengusuundi koostab oma õpingute etappidest tulenevad õppe-eesmärgid ja põhjendab oma
valmisolekut õmbleja eriala õppeks
leiab kutseeksamiga seonduva elektroonilise teabe ja kirjeldab kutseeksami sisu
leiab ülesande alusel juhendamisel erialased e-õppe materjalid ning
demonstreerib kasutajaks registreerimist
kasutab erinevaid infoallikaid info leidmisel tööjõuturul pakutavatest ja õpitava
erialaga seonduvatest töökohtadest
nimetab vähemalt kolm Eestis tegutsevat õmblemisega tegelevat ettevõtet,
kuhu tulevikus tööle asuda ja põhjendab oma valikut
kasutab erinevaid infoallikaid info leidmisel täiendus- ja ümberõppe võimaluste
kohta õmbleja erialal
koostab õppekäigu järgselt juhendi alusel ülevaate ettevõtte töökorraldusest,
õmblusseadmetest, õmbleja töö iseloomust ja töökeskkonnast
analüüsib õppekäigu tulemuste põhjal õmbleja töö iseloomu, plusse ja miinuseid
koostab ülesande alusel ülevaate õmblustöö kujunemisest ja tänapäeva
arengusuundadest, tuues välja
Eesti õmblusettevõtete peamised eksporditurud, kasutab erinevaid infoallikaid
ning vormistab tegevusaruande vormi, kasutab korrektset emakeelt
2 Õmblustehnoloogia alusõpe 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab õmblustööks vajalikud teadmised ja oskused töötamiseks õmblusmasinatel ning kuumniisketöötlemise
seadmel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb ülevaatlikult õmblusmasina ajalugu, kaasaegseid koostab ülesande alusel ülevaate õmblusmasina ajaloolisest kujunemisest
õmblustööstuse seadmeid ja nende kasutusvõimalusi nimetab vähemalt viis õmblusmasinate tuntumat tootjat ning seitse erinevat
2) tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe õmblustööstuse seadet ja selgitab nende kasutusvõimalusi
ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi liigitab juhendi põhjal pistetüübid ja kirjeldab pistete kasutusvaldkondi
3) teab õmblusmasinate nõelte ja niitide valiku põhimõtteid kirjeldab juhendi põhjal tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi, eristades sellest
4) teab õmblusseadmete tööpõhimõtteid, süstikpiste- tulenevalt tekstiilmaterjali tootmise põhietapid
õmblusmasina programmide valiku põhimõtteid ja nimetab juhendi põhjal tekstiilkiudude liigid, kirjeldab looduslike ja keemiliste
hooldusnõudeid, seab töökorda ja töötab õmblusseadmetel, kiudude erinevusi
järgides tööohutusnõudeid kirjeldab juhendi põhjal tekstiilmaterjalide omadusi ning määrab kiulise
5) õmbleb näidise järgi erinevaid õmblusi ja kaunistuselemente koostise, struktuuritüübi, siduse, põhiviimistluse, materjali otstarbe, lõimelõnga
vastavalt tehnoloogilisele skeemile, kasutades efektiivseid suuna, kanga parema/pahema poole
töövõtteid
selgitab tekstiilmaterjali ja õmblusmasina kasutusjuhendi alusel
6) valmistab ette ja hoiab puhtana enda töökoha, töö lõppedes
õmblusmasinale sobiva nõela ja niidi valiku põhimõtteid, toob näiteid
korrastab töökoha ja puhastab õmblusseadmed, vajadusel ka
selgitab juhendi põhjal süstikpisteõmblusmasina ja kolmeniidilise
tööülesannete vahetumisel
äärestusühendusõmblusmasina tööpõhimõtteid, kasutusvaldkondi, tööohutus- ja
hooldusnõudeid
seab vastavalt kasutusjuhendile õmblusmasinad töökorda
demonstreerib ülesande alusel õmblusmasina programmide valikut,
õmblusmasinal töötamist ja abivahendite kasutamist ning tööohutusnõuete
täitmist
selgitab juhendi põhjal vaakumlauaga aurutriikraua tööpõhimõtet, hooldus- ja
tööohutusnõudeid
reguleerib vastavalt tööjuhendile temperatuuri ja aurutugevust
demonstreerib ülesande alusel aurutriikraual triikimist, täites tööohutusnõudeid
nimetab näidise ja tehnoloogilise skeemi põhjal vähemalt viis õmbluse liiki
nimetab näidise ja tehnoloogilise skeemi põhjal vähemalt kolm
kaunistuselementi
õmbleb juhendi põhjal õmblusi ja kaunistuselemente, kasutades efektiivseid
töövõtteid ja abivahendeid, täidab kvaliteedi ja tööohutusnõudeid ning järgib
ajanormi
selgitab ülesande alusel kasutatud efektiivseid töövõtteid, töövahendeid ning
töövõtete tähtsust kvaliteedi ja ajanormi täitmiseks
võrdleb enda tööd näidisega, annab hinnangu oma töö kvaliteedile
selgitab näidiste põhjal defektsete õmbluste tekkimise põhjuseid ja kõrvaldamise
võimalusi
demonstreerib juhendi põhjal õmblusmasinate puhastamist seest ja väljast,
selgitades õmblusmasina korrashoiu vajadust
demonstreerib juhendi põhjal kuumniiske töötluse seadme hooldust ja selgitab
hooldamise vajadust
selgitab töökoha korrashoiu vajadust ja demonstreerib töökoha korrastamist
3 Tootesõlmede õmblemine 18,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab tootesõlmede tehnoloogilist kaarti ning õmbleb ja viimistleb erinevaid tootesõlmi, järgib
kvaliteedinõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab rõivatoodete väikedetaile, tootesõlmede detaile ja nimetab näidiste põhjal rõivatoodete väikedetaile, tootesõlmede nimetusi ja
kaunistuselemente ning õmblemise tehnoloogilise järjestuse detaile, kasutades erialast sõnavara ka inglise keeles
koostamise põhimõtteid nimetab näidise põhjal tootesõlme tehnoloogilise järjestuse ja selgitab
2) mõistab tehnoloogilise kaardi sisu, koostamise vajadust ja koostamise põhimõtteid, kasutades erialast sõnavara
tootesõlme tehnoloogilise töötlemise järjestust selgitab tehnoloogilise kaardi alusel selle sisu, koostamise vajadust, kasutades
3) teab juurdelõikuse ja lõigete/lekaalide kangale paigutamise erialast sõnavara
põhimõtteid koostab juhendamisel näidise põhjal tootesõlme õmblemise tehnoloogilise
4) omab ülevaadet kergete rõivaste tekstiilmaterjalide liikidest, kaardi ja vormistab selle paberkandjal, kasutades erialast sõnavara
niitidest, furnituuridest, selgitab ülesande alusel lõigete ja lekaalide paigutamise põhimõtteid, toob välja
kaunistusmaterjalidest ja nende nende erinevuse, nimetab lekaalide märgistusi, kasutab erialast sõnavara
kasutusvaldkonnast, omavahelisest sobivusest ning hooldus-ja paigutab juhendi põhjal tootesõlme lekaalid kangale, selgitab juurdelõikuse
viimistlusnõuetest põhimõtteid, teeb detailide juurdelõikuse, kasutab erialast sõnavara
5) teab õmblusseadmete tööpõhimõtteid ja hooldusnõudeid, seab nimetab ülesande alusel juurdelõikusseadmete liike, kasutades erialast sõnavara
töökorda ja töötab õmblusseadmetel nimetab ülesande alusel kergete rõivaste kangaste liike, kasutades erialast
6) õmbleb ja viimistleb väikedetaile, sõnavara ka inglise keeles
kaunistuselemente ja tootesõlmi, järgides tehnoloogilist kaarti nimetab ülesande alusel kergete rõivaste vahematerjalide liike, kasutades
ja/või näidist erialast sõnavara ka inglise keeles
7) teab õmblemisel tekkinud vigade tekkepõhjuseid ja mõistab valib ülesande alusel õmblusniidi, õmblusmasinanõela, furnituuri ja
nende mõju järgnevatele töölõikudele vahematerjali, põhjendab valikuid
8) hoiab puhtana enda töökoha, töö lõppedes korrastab töökoha ja nimetab näidiste põhjal vähemalt seitse erinevat furnituuri ja kaunistusmaterjali
puhastab õmblusseadmed, vajadusel ka tööülesannete ka inglise keeles ja selgitab nende kasutusvõimalusi
vahetumisel
selgitab tekstiilmaterjali näidiste põhjal aurutriikraua temperatuuri auru tugevuse
valikut
selgitab juhendi põhjal siksak-
, nööpauguõmblusmasina ja termopressi tööpõhimõtteid,
kasutusvaldkondi ja tööohutus- ja hooldusnõudeid, toob näiteid
seab vastavalt kasutusjuhendile õmblusseadmed töökorda
demonstreerib ülesande alusel erinevatel õmblusseadmetel töötamist,
programmide kasutamist, järgides tööohutusnõudeid
õmbleb ning viimistleb juhendi põhjal juhendamisel erinevaid väikedetaile,
tootesõlmi, kaunistuselemente, kasutades efektiivseid töövõtteid ning täidab
tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid ning ajanormi
selgitab oma töö põhjal kasutatud töövõtteid ja töövahendeid
võrdleb enda tööd näidise või tehnoloogilise kaardi nõuetega, annab hinnangu
oma töö kvaliteedile
nimetab näidise põhjal vähemalt kolm sagedamini esinevat õmblusviga
selgitab näidise põhjal tootesõlme õmblemisel tekkinud õmblusvigade
põhjuseid ja vea mõju järgnevatele töölõikudele, tuues näiteid
selgitab näidise põhjal defektsete õmbluste tekkimise põhjuseid ja kõrvaldamise
võimalusi
demonstreerib juhendi põhjal õmblusmasinate puhastamist seest ja väljast,
selgitab õmblusmasina korrashoiu vajadust
demonstreerib juhendi põhjal termopressi hooldust ja selgitab hooldamise
vajadust
selgitab töökoha korrashoiu vajadust ja demonstreerib töökoha korrastamist
4 Voodrita toodete õmblemine 14,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet tooteliikidest, materjalidest ning õmbleb ja viimistleb voodrita tooteid vastavalt
tehnoloogilisele kaardile ja näidisele.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab voodrita toodete põhidetaile ja õmblemise tehnoloogilist nimetab ülesande alusel voodrita toote põhidetailid ja nende lõikeservade
järjestust nimetused, kasutades erialast sõnavara
2) omab ülevaadet mittekootud ja silmkoeliste kangaste liikidest, nimetab ülesande alusel toote põhidetailide ühendamise järjestuse
kasutamisvaldkonnast ja hooldus- ja viimistlusnõuetest
liigitab mittekootud kangad näidiste põhjal, nimetab kasutusvaldkondi ja
3) teab rõivatoodete liike, liigitamise põhimõtteid ja kasutus-,
kirjeldab hooldusnõudeid, kasutades erialast sõnavara
hooldus- ning hoidmisviise
liigitab silmkoelised kangad näidiste põhjal, nimetab kasutusvaldkondi ja
4) teab õmblusseadmete tööpõhimõtteid ja hooldusnõudeid, seab
kirjeldab hooldusnõudeid, kasutades erialast sõnavara
töökorda ja töötab õmblusseadmetel, järgides
tööohutusnõudeid valib ülesande alusel õmblusniidi, õmblusmasinanõela furnituuri ja
5) õmbleb ja viimistleb voodrita tooteid, järgides tehnoloogilist vahematerjali, põhjendades valikuid
kaarti ja/või näidist selgitab tekstiilmaterjali näidiste põhjal aurutriikraua temperatuuri auru tugevuse
6) teab õmblemisel tekkinud vigade tekkepõhjuseid ja mõistab valikut
nende mõju järgnevatele töölõikudele selgitab ülesande alusel rõivatoodete liigitamise põhimõtteid
7) hoiab puhtana enda töökoha, töö lõppedes korrastab töökoha ja liigitab ülesande põhjal rõivatooted kasutusvaldkonna alusel ja selgitab nende
puhastab õmblusseadmed, vajadusel ka tööülesannete hooldus- ja hoidmisviise, kasutades erialast sõnavara ka inglise keeles
vahetumisel liigitab ülesande põhjal rõivatooted sihtgrupi alusel, kasutades erialast sõnavara
ka inglise keeles
selgitab juhendi põhjal nelja- ja viieniidilise äärestusühendus-, kahenõelalise-,
salapiste-, katte-, nööbiõmblusmasina ja ülerõiva nööpaugumasina tööpõhimõtet
ning kasutusvaldkonda, nööpaukude märkimise põhimõtteid
seab töökorda nelja- ja viieniidilise äärestusühendus-, kahenõelalise-,
katteõmblusmasinad vastavalt seadmete kasutusjuhendile, demonstreerib
õmblusmasinatel töötamist, täidab tööohutusnõudeid
õmbleb ning viimistleb juhendi alusel juhendamisel erinevaid voodrita tooteid,
kasutades efektiivseid töövõtteid ning täidab tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid
ning ajanormi
märgib ülesande alusel juhendamisel tootele, nööpaukude, nööpide, furnituuride
asukohad, õmbleb nööpaugud ja nööbid, paigaldab furnituuri, kasutab tarbepaelu
selgitab oma töö põhjal kasutatud töövõtteid ja töövahendeid
võrdleb enda tööd näidise või tehnoloogilise kaardi nõuetega, annab hinnangu
oma töö kvaliteedile
selgitab näidiste põhjal ja toote võrdlemisel õmblemisel tekkinud vigade
põhjuseid ja vea mõju järgnevatele töölõikudele
demonstreerib juhendi põhjal õmblusmasinate puhastamist seest ja väljast,
selgitades õmblusmasina korrashoiu vajadust
selgitab töökoha korrashoiu vajadust ja demonstreerib töökoha korrastamist
5 14,5 EKAP
Voodriga toodete õmblemine
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet voodriga toodetest, kangastest, abimaterjalidest ning õmbleb ja viimistleb voodriga tooteid
vastavalt tehnoloogilisele kaardile ja näidisele.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet ülerõivaste kangaste liikidest, vahe- ja nimetab juhendamisel ülesande alusel ülerõivaste kangaste ja vahematerjalide
abimaterjalidest, nende kasutusvaldkonnast ning liike, kasutusvaldkondi, kasutades erialast sõnavara
hooldusnõuetest nimetab näidiste põhjal abi- ja vahematerjalid, kirjeldab kasutusvaldkondi ja
2) teab voodriga toodete põhi, soojendus- ja voodridetaile ning hooldusnõudeid, kasutades erialast sõnavara
õmblemise tehnoloogilist järjestust nimetab ja võrdleb näidiste põhjal soojendusmaterjalide töötlusmeetodid
3) õmbleb ja viimistleb voodriga tooteid, järgides tehnoloogilist nimetab ülesande alusel voodriga toote põhi-, soojendus- ja voodridetailid,
kaarti ja/või näidist kasutades erialast sõnavara
4) teab õmblemisel tekkinud vigade tekkepõhjuseid ja mõistab nimetab ülesande alusel tugevdamist vajavaid põhidetailid ja nende osad,
nende mõju järgnevatele töölõikudele kasutades erialast sõnavara
5) hoiab puhtana enda töökoha, töö lõppedes korrastab töökoha ja loetleb ülesande alusel toote detailide ühendamise järjekorra
puhastab õmblusseadmed vajadusel ka tööülesannete nimetab vähemalt viis voodriga rõivatoodet, põhjendab vahe- ja abimaterjalide
vahetumisel valikut ja hooldustingimusi, kasutades erialast sõnavara
õmbleb ning viimistleb juhendi põhjal juhendamisel erinevaid voodriga tooteid,
kasutades efektiivseid töövõtteid, täidab tööohutuse ja kvaliteedinõudeid ning
järgib ajanormi
selgitab oma töö põhjal kasutatud töövõtteid ja töövahendeid
võrdleb enda tööd näidise või tehnoloogilise kaardi nõuetega, andes hinnangu
oma töö kvaliteedile
selgitab näidiste põhjal ja toote võrdlemisel õmblemisel tekkinud vigade
põhjuseid ja vea mõju järgnevatele töölõikudele
demonstreerib juhendi põhjal õmblusmasinate puhastamist seest ja väljast,
selgitades õmblusmasina korrashoiu vajadust
selgitab töökoha korrashoiu vajadust ja demonstreerib töökoha korrastamist
6 Töökorralduse alused 4,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ettevõtte tööprotsessi korraldamise, normeerimise ja kvaliteedi tagamise põhimõtteid ning töötasu
arvestamise aluseid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab kvaliteedi olemust, teab kvaliteedi kontrollimise nimetab vähemalt neli kvaliteedi kontrollimise etappi
etappe ja meetodeid selgitab ja demonstreerib ülesande alusel tootel erinevaid kvaliteedikontrolli
2) teab tööprotsessis tekkinud vigade tüüpe, nendest teavitamise meetodeid
ja kõrvaldamise võimalusi ning mõju järgnevatele töölõikudele nimetab ülesande alusel toote valmistamisel tekkinud õmblusvigade tüüpide ja
3) mõistab õmblusettevõtte töökorralduse põhimõtteid ja kõrvaldamise võimalusi
tootmisprotsessi tervikuna selgitab juhendi põhjal tööprotsessis tekkinud vigade teavitamist vahetule juhile
4) teab õmbleja töö normeerimise aluseid ja töö tasustamise selgitab ülesande alusel vigade mõju järgnevale töölõigule
süsteeme
nimetab vähemalt kolm erinevat tootmisprotsessi liiki
5) mõistab töökoha ergonoomia tähtsust ja vajadust, teab
kirjeldab ettevõtte struktuuri alusel ettevõtte organisatsioonilist ülesehitust,
töövõimlemise vajalikkust kutsealases töös ja tunneb
osakondi, nende järgnevust ja omavahelist seost tööprotsessis
võimlemisharjutusi
selgitab töösisekorraeeskirja alusel töökorraldusreeglite, töö- ja puhkeaja
režiimi tähtsust töö korraldamisel
selgitab ülesand alusel töö planeerimise vajadust
selgitab ülesande alusel töökoha korraldamise põhimõtteid ja õmbleja töö
normeerimise aluseid
nimetab vähemalt kolm erinevat töö tasustamise süsteemi
kirjeldab ülesande alusel efektiivseid töövõtteid ja demonstreerib nende
kasutamist
selgitab ülesande alusel töökoha ergonoomia tähtsust, nimetab tööandja ja
töötaja kohustusi ja õigusi õigusaktide põhjal
nimetab ülesande alusel peamisi ergonoomilisi probleeme töökohtadel,
töötraumasid, tervisekahjustusi, mis on tingitud valesti kujundatud töökohtadest
kirjeldab töövõimlemise tähtsust tervisele ja selgitab võimlemisharjutuste
vajadust igapäevases töös
demonstreerib õmblejale vajalikke võimlemisharjutusi, selgitades
võimlemisharjutuste mõju erinevatele lihasgruppidele
7 Õmbleja praktilised tööd 24 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õmbleb ja viimistleb kodutekstiile, voodriga ja voodrita tooteid, täidab tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid
nõudeid, väärtustab meeskonnatööd ja mõistab enda rolli meeskonnaliikmena.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) rakendab õmblusalaseid teadmisi ja oskusi töösituatsioonides, õmbleb ja viimistleb juhendi põhjal efektiivsete töövõtetega erinevaid
järgib tööjaotuse põhimõtteid, tehnoloogilist kaarti või näidist, kodutekstiile, voodrita ja voodriga tooteid, järgides tehnoloogilist kaarti ja/või
kvaliteedi-, kiirus- ja tööohutusnõudeid, töötab näidist
meeskonnaliikmena täidab tööohutuse ja kvaliteedinõudeid ning ajanormi
2) seab eesmärgid praktiliste tööde tegemiseks, planeerib aega, võrdleb enda tööd näidisega ja/või tehnoloogilise kaardiga, andes hinnangu enda
töötab süsteemselt ja organiseeritult, analüüsib oma tööle
toimetulekut päevaste tööülesannetega demonstreerib õmblejatöös kasutatavaid õigeid ergonoomilisi tööasendeid
3) mõistab töövõime taastamise vajadust tööpäeva kestel, valib ja kirjeldab ülesande alusel meeskonnatöö põhimõtteid
rakendab selleks sobivaid võimlemisharjutusi täidab tööjaotusest tulenevaid tööülesandeid, seostab ning kirjeldab enda rolli
tööprotsessis
puhastab õmblus- spetsiaalõmblusmasinad ning kuumniiske töötluse seadmed
vastavalt seadmete kasutusjuhendile
seab sisse praktiliste tööde aruande, kirjeldab selles igapäevaselt tehtud
õmblusalaseid töid, vormistab aruande elektrooniliselt
analüüsib enda toimetulekut tööülesannetega, hindab iseseisvalt õpitut ning
analüüsib juhendaja abiga arendamist vajavaid tööalaseid oskusi
sooritab tööpäeva kestel kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi
8 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
väljakutseid, probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
on motiveeritud ennast arendama kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest
karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
9 Praktika 21 EKAP
Eesmärk: õpilane planeerib oma tööd õmblusettevõttes, rakendab omandatud õmbleja kutsealaseid teadmisi ja oskusi töökeskkonnas õmblusprotsessis
meeskonnaliikmena, täidab sihipäraselt tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid tööülesandeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt koostab praktikajuhendi põhjal praktikale asumiseks vajalikud materjalid,
praktikajuhendist vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub praktikaettevõtte osakondade töökorralduse, seab sisse praktikapäeviku, milles loetleb praktika eesmärke ja praktikal
sisekorraeeskirjadega ning läbib sissejuhatava ja tööohutusalase
tehtavad tööalased ülesanded
esmase juhendamise
täidab igapäevaselt praktikapäevikut vastavalt praktikajuhendile
3) töötab juhendamisel praktikaettevõttes, järgib ettevõtte
kirjeldab praktikaettevõtte töökorraldust ettevõtte sisekorraeeskirja alusel
töökorraldusest tulenevaid nõudeid, rakendab töötamisel osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel, kirjeldab praktika
efektiivseid ja ohutuid töövõtteid ning täidab aruandes selle sisu ja vajadust ning kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra
kvaliteedinõudeid kohaselt
4) täidab iga tööpäeva lõpus praktikapäeviku ja iga nädala lõpus valmistab juhendamisel ette töökoha ning paigutab vajalikud detailid ja
eneseanalüüsi sisaldava aruande töövahendid, kontrollib õmblusseadmete korrasolekut
5) praktika lõppedes koostab praktika aruande ja esitleb koolis õmbleb ja viimistleb juhendamisel tootesõlmi, voodriga ja voodrita tooteid
hoiab töö käigus ja lõppedes korras enda töökoha, järgides tööohutuse- ja
töökeskkonnanõudeid
rakendab õmblemisel ja viimistlemisel efektiivsed töövõtted, täidab
kvaliteedinõudeid ja toote õmblemise standardaega
annab hinnangu enda tööle tulenevalt kvaliteedi nõuetest ja ettevõtte
töökorraldusest
analüüsib enda toimetulekut päevaste tööülesannetega, hindab õpitut ning
juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte, fikseerib aruandes
koostab juhendi põhjal kirjaliku praktikaaruande, andes hinnangu enda tööle ja
täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti
keeles, kasutades IT-vahendeid
esitleb praktikaaruannet vastavalt praktika eesmärkide saavutatusele ja praktikal
saadud kogemustele
Lisa 18
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014. a määruse nr 55 „Meediatehnoloogia erialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Trükitehnoloogia eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli Mooduli nimetus Maht Eesti
nr kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
põhjendab neid
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
võimalusi selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
ja/või rahalises tähenduses kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
kujundamisel ning on motiveeritud ennast võimalikku rolli
arendama seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
1
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist
väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate
eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning
koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada
otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
2
2 Trükiste tootmine 31 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet trükitööstusest, omandab põhiteadmised ja -oskused mis võimaldavad töötada
trükivaldkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest ning mõistab oma vastutust trükiste tootmise protsessis.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab trükitööstuse rolli majanduses, kirjeldab ja selgitab trükitööstust kui majandusharu, selle ajalugu ja arenguid Eestis
lähtudes peamistest arengusuundadest ning mujal maailmas
2) mõistab erinevaid trükitehnoloogiaid ja kirjeldab trükitööstuse majanduslikku, kultuurilist, sotsiaalset ja ökoloogilist mõju,
nende kasutusvaldkondi, lähtudes lähtudes sh keskkonnasäästliku tootmise põhimõtetest
trükitoodangust ja kasutatavatest võrdleb, sh praktikal meeskonnatööna erinevaid trükitehnoloogiaid, lähtudes
materjalidest trükitoodangust ja kasutatavatest materjalidest
3) mõistab trükiste tootmise protsessi, loetleb ja võrdleb peamisi Eesti trükikodasid toodangu lõikes ning kirjeldab trükiste
lähtudes trükitööstuse eripäradest ülesehituse põhimõtteid
4) mõistab enda ja meeskonnatöö ning kirjeldab ja selgitab üldistatult trükiste tootmise protsessi, võttes arvesse tööohutuse
organisatsiooni seoseid, lähtudes trükiste nõuded, ergonoomilised töövõtted ja keskkonnasäästliku toomise põhimõtted
tootmise protsessist kirjeldab ja selgitab trükiettevalmistust vastavalt trükikoja töökorraldusele ja
5) mõistab trükitoote hinna kujunemist standarditele
vastavalt tootmisprotsessile analüüsib, sh praktikal trükiprotsessi vastavalt trükikoja töökorraldusele ja standarditele
6) tunneb värviõpetuse- ja halduse
kirjeldab ja selgitab trükiste järeltöötlust ja logistikat vastavalt trükikoja
põhimõtteid vastavalt standarditele
töökorraldusele ja standarditele
7) kasutab trükiste tootmisega seotud
selgitab enda ja meeskonnaliikmete tööülesannete jaotust organisatsioonis ja vastutust
terminoloogiat ning väljendab ennast eesti,
trükiste tootmise protsessis
inglise ja vene või saksa keeles arusaadavalt
8) seostab keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi selgitab enesetäiendamise vajalikkust lähtuvalt tehnoloogia arengust
trükitööstuses kasutatavate materjalide valikul arvestab meeskonnatööna vastavalt etteantud andmetele tabelarvutustarkvara abil trükise
ning värviõpetuse ja -halduse põhimõtete hinna
rakendamisel koostab vastavalt etteantud andmetele trükise tellimuse töökäsu
kirjeldab ja selgitab värvihalduse vajalikkust ja põhimõtteid vastavalt standarditele
3
3 Trükikvaliteedi juhtimine 21 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime trükise kvaliteedi hindamisega, kasutades densito- ja spektrofotomeetrit, võttes aluseks
kehtivad ISO
ofsettrükistandardid ning oskab käsitseda printereid ja kalibreerida monitore.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab ofsettrükistandardeid ja nende kirjeldab ofsettrükistandardite sisu ja selgitab nende rolli trükikvaliteedi tagamisel
rolli trükikvaliteedi tagamisel seadistab, sh praktikal printerid ja monitorid ning hooldab neid vastavalt
2) kasutab värvinäidiste valmistamise kasutusjuhenditele
seadmeid vastavalt valmistab, sh praktikal värvinäidiseid vastavalt offsettrüki standarditele ja
ofsettrükistandarditele seadmete kasutusjuhenditele
3) kasutab trükikvaliteedi kontrollimise analüüsib juhendamisel, sh praktikal värvihaldustarkvara abil värvinäidiste
seadmeid ja tarkvara, lähtudes ofsettrükistandardi profiilile vastavust
kvaliteedinõudmistest mõõdab, sh praktikal trükise proovitõmmiseid ja värvinäidiseid
4) hindab trükikvaliteeti vastavalt kehtivatele densitomeetri ja/või spektrofotomeetriga
5) ofsettrükistandarditele ja/või trükikoja hindab, sh praktikal trükise vastavust ofsettrükistandardile, värvinäidisele ja/või
nõudmistele trükikoja nõudmistele
6) tagab trükikvaliteedi parameetrite vastavuse
seostab, sh praktikal meeskonnatööna mõõdetud kvaliteediparameetrid
7) ofsettrükistandarditega ja/või trükikoja
trükiparameetritega
nõudmistega
8) kasutab trükiste tootmisega seotud hindab ja teeb järeldused, sh praktikal ofsettrükikvaliteedi tagamiseks
terminoloogiat ning väljendab ennast eesti ja vastavalt ofsettrükistandarditele ja/või trükikoja nõudmistele
inglise keeles arusaadavalt
9) seostab matemaatikateadmisi ja füüsikalisi
suurusi ofsettrükistandarditega trükikvaliteedi
juhtimisel
4 Digitaaltrükk 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet digitaaltrüki valdkonnast ning tuleb toime digitrükiseadme hooldamise ja
digitrükiseadmel trükkimisega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hooldab digitrükiseadmeid vastavalt eristab vastavalt trükitoodangu liikidele digitrükis kasutatavaid seadmeid ja
4
seadme kasutusjuhendile tehnoloogiaid
2) tagab digitrükiseadme töötamise kirjeldab ja selgitab digitrükiseadme hoolduse põhimõtteid
vastavalt trükikvaliteedi juhtimise ja vahetab, sh praktikal vastavalt trükiseadme juhendile kulumaterjale
trükikoja nõuetele kalibreerib juhendamisel, sh praktikal digitrükiseadet vastavalt seadme juhendile ja
3) kasutab digitrükiseadmeid, arvestades trükitava materjali profiilile
trükiprotsessi ja järeltöötluse vajadustega seadistab juhendamisel, sh praktikal trükiseadme ja RIP-i vastavalt tööülesandele
4) kasutab digitaaltrükiga seotud terminoloogiat hindab failide sobivust, sh praktikal digitrükiprotsessile ja järeltöötluse vajadustele
ning väljendab ennast eesti ja inglise keeles
hindab ja tagab juhendamisel, sh praktikal digitrüki kvaliteedi vastavalt trükikoja
arusaadavalt
nõuetele
5 Trükiettevalmistus 26 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime poognamontaažiga vastavalt toote ja trükimasina parameetritele ning valmistab
trükiplaadid tootmisprotsessi vajadustest lähtuvalt.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kontrollib ja korrigeerib digitaalseid valib vastavalt vajadusele ning seadistab tööülesande kohaselt, sh praktikal
originaale, lähtudes valdkonna trükiseadmele ja trükitavale materjalile vastava kontrollprofiili
standardist kasutab, sh praktikal digitaalsete originaalide kontrollimisel ja korrigeerimisel
2) teeb ja kontrollib poognamontaaži, lähtudes kontrollimise- ja graafikatarkvara
töövoost koostab vastavalt tööülesandele, sh praktikal kontrolli läbinud digitaalsetest
3) seadistab RIP-i tarkvara, lähtudes originaalidest poognamontaaži
tootmisprotsessist kontrollib meeskonnatööna, sh praktikal ekraanil või poogna väljatrüki abil
4) kooskõlastab RIP-itud originaalid vastavalt montaaži vastavust trükiplaadile, trükitavale materjalile, järeltöötluse vajadusele
trükikoja töökorraldusele ning töökäsule
5) valmistab trükiplaate lähtuvalt valmistab, sh praktikal vastavalt vajadusele ja töökorraldusele poognaväljatrükist maketi
tootmisprotsessist, arvestades
seadistab, sh praktikal RIP-i ja valib sobivad rastriparameetrid vastavalt tööülesandele
keskkonnaohutusega
ning teeb väljundfaili
6) kasutab trükiettevalmistusega seotud
kooskõlastab vastavalt töökorraldusele, sh praktikal kliendiga ja teiste tööprotsessis
terminoloogiat ning väljendab ennast eesti ja
osalejatega väljundfaili ning vajadusel viib sisse parandused
inglise keeles arusaadavalt
7) rakendab matemaatikateadmisi kasutab, sh praktikal trükiplaadi valmistamisel seadmeid vastavalt
kasutusjuhenditele ja trükiprotsessile, järgides töö- ja keskkonnaohutuse
trükiettevalmistuses ja keemiaalaseid teadmisi
nõudeid
trükiplaadi valmistamisel
hindab, sh praktikal trükiplaadi kvaliteeti, kasutades mõõteseadmeid
5
6 Trükiste kujundamine 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime kujundustöö kavandamise, kujundamise ja digitaalsete originaalide
valmistamisega ning mõistab kujundusgraafika rolli trükiste tootmise protsessis.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab trükise kujundusprotsessi, koostab meeskonnatööna, sh praktikal tööplaani vastavalt tellimusele ja ettenähtud
lähtudes tellimusest, trükiste kujundamise ajagraafikule, vajadusel nõustades tellijat parimate trükitehniliste lahenduste valikul
põhimõtetest ja tootmisprotsessi vajadustest kontrollib, sh praktikal ja vajadusel valmistab teksti ette tekstitöötlusprogrammis
2) hindab ja korrigeerib kujundustöö vastavalt trükise küljendamise nõuetele
algmaterjalide vastavust tellimusele, kontrollib ja vajadusel töötleb, sh praktikal kujundustöö algmaterjali, kasutades sobivaid
tootmisprotsessi- ja kvaliteedinõuetele tarkvaralahendusi ja töövõtteid, võttes aluseks tellimuse ja tootmisprotsessi nõudmised
3) kujundab ja küljendab planeeritud ning teeb kujundatava trükise maketi
trükise, arvestades tootmisprotsessi kujundab graafilisi objekte ja salvestab, sh praktikal sobivasse failiformaati
vajadustega ning kujundamise vastavalt graafikatarkvara ristkasutuse vajadusele
põhimõtetega küljendab trükise, sh praktikal vastavalt tellimusele ja trükitehnilistele nõudmistele
4) valmistab kujundusfailist digitaalse kooskõlastab tellijaga ja dokumenteerib kujunduse, sh praktikal, lähtudes
originaali vastavalt tellimusele klienditeeninduse põhimõtetest
5) kasutab trükiste kujundamise ja valib tootmisprotsessiks sobiva PDF seadistuse, sh praktikal ja valmistab digitaalsed
graafikatarkvaradega seotud terminoloogiat originaalid, võttes aluseks standardid ja tootmisprotsessi nõudmised
ning väljendab ennast eesti ja inglise keeles
arusaadavalt
6) rakendab matemaatika- ja kujundusalaseid
teadmisi trükiste kujundamisel
6
7 Multimeedium 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime multimeediumipõhiste toodete kavandamise, koostamise ja haldamisega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab, koostab ja haldab kavandab meeskonnatööna, sh praktikal multimeediumi toote, lähtudes
veebilehestikke vastavalt kasutajakeskse disaini põhimõtetest
veebikeskkonna nõudmistele koostab ja haldab, sh praktikal staatilisi ning sisuhaldussüsteemi abil loodavaid
2) haldab multimeediaobjekte vastavalt veebilehestikke erinevatele väljundseadmetele ning platvormidele
väljundi spetsiifikale haldab multimeediaobjekte, sh praktikal, kasutades spetsiaalset tark- ja riistvara
3) kohandab trükimeedia veebikeskkonna kohandab multimeediaobjekte, sh praktikal väljundseadmetele sobivaks, kasutades
nõudmistele vastavaks vastavat tarkvara
4) kasutab IT-terminoloogiat ning väljendab
optimeerib, sh praktikal trükinõudmiste järgi tehtud kujunduse veebikeskkonna
ennast eesti ja inglise keeles arusaadavalt
nõudmistele vastavaks, kasutades spetsiaalset tark- ja riistvara
5) seostab multimeediumi struktuuri matemaatikaga
8 Trükimasinad 21 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime trükimasina tehnilise seisukorra hindamise, hooldamise ja seadistamisega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab trükimasinate ehitust vastavalt kirjeldab ja selgitab üldistatult trükimasinate ehitust ja tööpõhimõtteid vastavalt
tehnilisele dokumentatsioonile kasutusjuhendile ning töötervishoiu ja -ohutuse põhimõtetele
2) seadistab trükimasina vastavalt kasutusjuhendile tuvastab trükimasina tehnilise seisukorra ja kirjeldab masina tehnilisi võimalusi
3) hooldab trükimasinat vastavalt vastavalt kasutusjuhendile, tehes seda ka praktikal
hooldusjuhendile ja trükikoja nõudmistele kontrollib trükimasina kuluvate detailide seisukorda, sh praktikal ja vajadusel asendab
4) tagab trükimasina tehnilise korrasoleku vastavalt hooldusjuhendile ja tehnilisele dokumentatsioonile
vastavalt tehnilise dokumentatsioonile kontrollib trükimasina veerevate detailide ja määrdeainete seisukorda, sh praktikal ning
5) kasutab trükimasinatega seotud terminoloogiat vajadusel asendab detailid vastavalt hooldusjuhendile ja tehnilisele dokumentatsioonile
ning väljendab ennast eesti, inglise ja vene või kontrollib turvalülitite korrasolekut vastavalt ohutusjuhendile, sh praktikal
saksa keeles arusaadavalt
kontrollib iseseisvalt trükisõlmede korrasolekut ja hooldab ning reguleerib
6) rakendab füüsika- ja keemiaalaseid
meeskonnatööna vastavalt kasutusjuhendile, sh praktikal
teadmisi trükiprotsessis
7
9 Trükkimine 32 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime erinevate ja kvaliteedinõuetele vastavate trükitoodete trükkimisega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab ette trükimaterjalid, arvestades
hindab, sh praktikal vastavalt tööülesandele materjalide koguseid ning varustab
tootele esitatavaid nõudeid
trükimasina vajalike materjalidega
2) sisestab trükimasinasse parameetrid
vastavalt tööülesandele valmistab ette trükiplaadid, sh praktikal ja sisestab need masinasse vastavalt
3) seadistab ja häälestab ofsettrükimasina trükiseadme spetsiifikale
kvaliteetse toodangu trükkimiseks sisestab trükimaterjali formaadi paksuse ning eelhäälestab värviaparaadi
4) tagab ofsettrükimasina stabiilse töö ja vastavalt tööülesandele, tehes seda ka praktikal
hindab toodangu kvaliteeti lähtuvalt kontrollib ja vajadusel reguleerib värviaparaati, kuivatusseadet, niisutusaparaati ning
trükistandarditest haarajaid, sh praktikal vastavalt trükitavale materjalile
5) järgib ofsettrükimasina töö lõpetamise seadistab paberi söötmisseadme ja väljatoomise, reguleerib poognaliikumise, otsa- ja
nõudeid, tagades tootmise jätkamise külgtõkised ning kokkutrükki, sh praktikal
6) kasutab trükkimisega seotud terminoloogiat kontrollib proovitõmmise vastavust trükistandardile ja hindab sarnasust proovitrükiga,
ning väljendab ennast eesti, inglise ja vene või sh praktikal
saksa keeles arusaadavalt järgib iseseisvalt protsessile ja toodangule esitatud, sh praktikal kvaliteedinõudeid ja
7) töötab trükimasinaga, lähtudes võimalusel lahendab meeskonnatööna tekkinud probleemid
ergonoomika, tööohutuse- ja markeerib valmistoodangu ja täidab vajaliku dokumentatsiooni, sh praktikal
keskkonnasäästliku tootmise vastavalt töökorraldusele
põhinõuetest puhastab meeskonnatööna vajalikud trükimasina osad ja tagab trükimasina
8) rakendab matemaatika-, füüsika- ja valmisoleku järgnevaks protsessiks vastavalt seadme kasutus- ja
keemiaalaseid teadmisi trükiprotsessis ohutusjuhendile, sh praktikal
edastab vajadusel informatsiooni järgnevate tööoperatsioonide kvaliteetseks
tegemiseks, sh praktikal
selgitab erinevate harjutuste mõju erinevatele lihasgruppidele ja töövõimele
kavandab ja sooritab töövõimet taastavate harjutuste kompleksi koos põhjendustega
vastavalt etteantud juhendile
8
Lisa 19
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014. a määruse nr 55 „Meediatehnoloogia erialade riiklik õppekava“
lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Kujundaja eriala põhiõpingute moodulid
Maht Eesti
kutsehariduse
Mooduli nr Mooduli nimetus
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on ülevaade kujundaja tööst ja spetsialiseerumistest, kujundaja eriala õppekavast ning õppe- ja
praktikakorraldusest koolis
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet kujundaja eriala õppekava ülesehitusest ning iseloomustab kooli õppekava alusel kujundaja eriala õppekava ülesehitust,
õppe- ja praktikakorraldusega seonduvast selgitab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi ja
2) omab ülevaadet ja kasutab kujundaja erialases õppes vajalikke õigusi
töö- ja õppematerjale, esitlus- ja töövahendeid ning selgitab ülesande alusel töö- ja õppematerjalide, -vahendite ning –
infohaldussüsteeme, järgib infootsingu põhimõtteid keskkondade kasutamise võimalusi ja korda
3) mõistab õpitava eriala töö iseloomu ja kujundaja töökeskkonna kasutab lähteülesande alusel kooli info- ja failihaldussüsteeme, selgitades
eripära olenevalt spetsialiseerumistes nende kasutamise reegleid
4) mõistab autoriõiguse ja kujundusvaldkonna hea tava rakendamise selgitab lähteülesande alusel kujundaja töö iseloomu, spetsialiseerumiste
olulisust oma kutsealases töös eripära ning pideva erialase enesetäiendamise vajalikkust ja võimalusi
selgitab lähteülesande alusel autoriõiguse ja kujundusvaldkonna hea tava
rakendamise põhimõtteid ning olulisust
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi
tööalaseid võimalusi ning piiranguid ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni erialaga
väljakutseid, probleeme ning võimalusi
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses õpieesmärgid ja põhjendab neid
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
on motiveeritud ennast arendama arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab
selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning
toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset
ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate
ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides
ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
1
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
3 Kultuuri- ja kunstilugu 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kunsti seoseid ühiskonnaga ja ajalooliste kogemuste kajastumist kaasaegses kunstis ning rakendab
kunstiloo teadmisi erialases töös
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) orienteerub kultuuri- ja kunstiloo põhietappides kuni 20. sajandi lahendab erinevaid ülesandeid käsitledes ajavahemikku esiajast kuni 20. sajandi
alguseni, seostab kultuuri arengut ühiskonnas toimuvate alguseni, toob välja kultuuri seoseid ühiskonna arenguga, kasutades nii kõnes
arengutega, kasutab asjakohast sõnavara ka võõrkeeles kui kirjas korrektselt erinevate kultuuritegelaste nimesid ja asjakohast sõnavara
2) orienteerub 20. saj ja tänapäeva kultuuri- ja kunstiloos, seostab ka võõrkeeles
kultuuri arengut ühiskonnas toimuvate arengutega, kasutab lahendab erinevaid ülesandeid käsitledes ajavahemikku 20. sajandi algusest
asjakohast sõnavara ka võõrkeeles tänapäevani, toob välja kultuuri seoseid ühiskonna arenguga, kasutades nii
3) teab erinevaid kunstistiile ja stiilile iseloomulikke võtteid ning kõnes kui kirjas korrektselt erinevate kultuuritegelaste nimesid ja asjakohast
rakendab neid oma erialases loomingulises töös, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
lahendab erinevaid ülesandeid kasutades teadmisi kunstistiilidest ja neile
sõnavara ka võõrkeeles
iseloomulikest võtetest, põhjendades oma valikuid, kasutab erialast
4) omab ülevaadet Eesti rahvakunsti sümboolikast ja ornamentikast,
sõnavara ka võõrkeeles
rakendab vastavaid stiilivõtteid oma loomingulises töös
lahendab erinevaid ülesandeid, kasutades Eesti rahvakunsti sümboolikat ja
ornamentikat, põhjendab tehtud valikuid, kasutab erialast sõnavara ka
võõrkeeles
4 Kujutava kunsti ja kujundamise alused 37 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane märkab, analüüsib ning visualiseerib ümbritsevat keskkonda ja informatsiooni professionaalsel ning
isikupärasel moel, rakendab ideekavandite ja kujunduslahenduste loomisel kunstilisi ja tehnilisi oskusi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab joonte, pindade, mahtude, vormide ja värvide organiseerimise joonistab lähteülesande alusel ideid, objekte ja keskkondi
põhimõtteid tasapinnal ja ruumis ning rakendab neid teadmisi arvestades perspektiivi, proportsioonide, valguse ning varjuga, kasutades
ideekavandite loomisel ja kujunduslahenduste vormistamisel, erinevaid joonistamise tehnikaid, vahendeid või võtteid, esitleb ja selgitab
kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles oma töid
2) teab ideede, objektide ja keskkondade kujutamise erinevaid maalib lähteülesande alusel ideid, objekte ja keskkondi arvestades koloriidi
võtteid, tarkvara ja vahendeid ning rakendab neid teadmisi oma ja värvivahekordadega kasutades erinevaid maalimise tehnikaid, vahendeid
erialases töös, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles või võtteid, esitleb ja selgitab oma töid
3) omab ülevaadet kirja ajaloost, -liikidest ja –stiilidest, rakendab lahendab tasapinnalisi ja ruumilisi ülesandeid rakendades kompositsiooni
erinevaid tüpograafilisi võtteid oma erialases töös, kasutab erialast põhimõtteid ning kasutades erinevaid materjale ja tehnikaid, esitleb ja
sõnavara ka võõrkeeles selgitab oma töid
4) teab tööde esitlemise võimalusi, põhimõtteid, vorme ja lahendusi kasutab ülesande alusel erinevaid värvisüsteeme ja –harmooniaid, analüüsib
ning rakendab neid teadmisi oma erialases töös värvuse muutumist lähtuvalt taustsüsteemist
5) teab ergonoomilise keskkonna loomise vajadust ja kasutab modelleerib ülesande põhjal tõepäraste proportsioonidega ja
erinevaid tervist säästvaid töövõtteid, - vahendeid ning meetodeid abstraktseid kolmemõõtmelisi objekte, kasutades erinevaid materjale ja
oma erialases töös tehnikaid
kujutab ülesande alusel kolmemõõtmelist ruumi tasapinnal, rakendades
projektsioonilise joonestamise ja perspektiiviõpetuse põhimõtteid, kasutab
jooniste valmistamisel erinevaid kujutamisvõtteid
lahendab erinevaid kujundusülesandeid kasutades vektor- ja pikselgraafika
programme, selgitab arvutigraafika liikide olemust ja kasutusloogikat,
kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
pildistab ja töötleb ülesande alusel digitaalselt fotosid, rakendades sobivaid
töövõtteid, esitleb ja selgitab oma töid kasutab erialast sõnavara ka
võõrkeeles
selgitab ülesande alusel kirja põhirühmade, -tüüpide ja -stiilide iseloomu,
erinevusi ja kasutusloogikat, klassifitseerib kirjatüüpe põhirühmadesse,
kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
loob lähteülesande alusel erinevate kujunduste tekstiosa, kasutades kirja
loetavalt ja eesmärgipäraselt, esitleb ja selgitab tehtud tööd
koostab ja esitleb oma töödest väljapanekuid, selgitades tehtud valikuid ja
tööprotsessi
näitab ette ülesande alusel tervist säästvaid töövõtteid ja harjutusi, selgitab
nende kasutamise vajalikkust ja ergonoomilise keskkonna loomise
võimalusi
5 Kujunduse idee loomine ja kavandamine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kogub ja analüüsib lähteülesandest tulenevat informatsiooni, loob ja visualiseerib sünteesi alusel
ideekavandid ning vormistab need kujunduskavandiks
2
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kogub, analüüsib ja süstematiseerib lähteülesandest tulenevat analüüsib lähteülesandes sisalduvat informatsiooni, koostab selle põhjal
informatsiooni, loob, arendab ja tutvustab selle alusel oma ideid, andmekogu analüüsides sihtgruppi, olemasolevaid lahendusi ja
kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles konkurentsiolukorda, kasutab erinevaid infoallikaid ja erialast sõnavara ka
võõrkeeles
2) visualiseerib või modelleerib lähteülesande alusel ideekavandid,
loob ja visandab kogutud andmete põhjal ideid, selgitab ideeni jõudmise
esitleb neid meeskonnale või koostööpartnerile, selgitades tehtud mõttekäiku
valikuid ja küsides vajadusel tagasisidet koostab ideekavandi, lähtudes kogutud informatsiooni analüüsist,
3) valmistab ideekavandite alusel kujunduskavandi, kasutades selleks kujunduse eesmärgist, oma kogemustest ja isikupärast
sobivaid kunstilisi ja tehnilisi väljendusvahendeid, arvestab esitleb ideekavandit meeskonnale, valides sobivad väljendusvahendid,
kujunduskvaliteedi ja autoriõiguse nõuetega põhjendab kujundusvalikuid ning küsib tagasisidet, selgitab tagasiside
4) kontrollib idee- ja kujunduskavandi vastavust lähteülesandele ja küsimise vajadust
kujunduskvaliteedi nõuetele ning sobivust sihtrühmale loob ideekavandite alusel kujunduskavandi, kasutades sobivaid kunstilisi ja
tehnilisi väljendusvahendeid ning töömeetodeid arvestadb
kujunduskvaliteedi ja autoriõiguse nõuetega
esitleb kujunduskavandit, analüüsib meeskonnaga selle vastavust
lähteülesandele, kujunduskvaliteedi nõuetele ning sobivust sihtrühmale,
arendab kavandit vastavalt analüüsi tulemustele, selgitab tehtud valikuid
6 Kujundamise tööprotsessi alused 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb meeskonnatöös, analüüsib ja kavandab lähteülesande alusel tööprotsessi ning kooskõlastab selle
meeskonna ja koostööpariga.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) analüüsib lähteülesannet ja selle alusel sõnastab töö eesmärgi, sõnastab lähteülesande alusel töö eesmärgi ja kujundusülesande
püstitab kujundusülesande ja määrab kujunduskvaliteedi taasesitatavas vormis ning selgitab selle tegevuse vajalikkust
2) kavandab ja kooskõlastab koostööpartneritega tööprotsessi, planeerib lähteülesande alusel töö- ja lahenduskäigu, koostab ja
ajakava ja eelarve, lähtudes kujundusülesandest ja -kvaliteedist kooskõlastab tellimused, eelarve, tegevus- ja ajakava ning arve, vormistab
3) kooskõlastab tellija ja meeskonnaga idee- ja kujunduskavandi ning need elektrooniliselt ning selgitab selle tegevuse vajalikkust
kujunduslahenduse, koostab tellimuse ja spetsifikatsiooni kirjeldab enda rolli ja panust meeskonntöös, koostööpartnerite kaasamise
õigeaegselt kokkulepitud viisil vajalikkust ning tulemuslikkust
4) osaleb meeskonnatöös erinevates rollides ja kaasab selgitab töö tähtaegadest, lähteülesandest ja kokkulepetest kinnipidamise
koostööpartnerid kujunduslahenduse teostamisse vastavalt ning autorijärelevalve olulisust
kokkulepitule koostab ülesande alusel tellimustööle kaaskirja korrektses eesti- ja
5) annab teostatud töö üle kooskõlastatud tellimuses kokku lepitud võõrkeeles, vormistab elektrooniliselt ning selgitab kaaskirja vajadust ja
vormis ning vajadusel viib läbi autorijärelevalvet edastamise võimalusi
6) dokumenteerib ja arhiveerib oma tööprotsessi kõik osad koostab lähteülesande alusel esitluse oma töödest või tööprotsessist,
süsteemselt vastavalt kokku lepitud reeglitele kasutades sobivaid esitlusvahendeid ja väljendusviisi
dokumenteerib ja arhiveerib ülesande alusel vastavalt kokkulepitud
reeglitele tööprotsessi, kujundustöid ning dokumente, selgitab oma tegevust
ja selle vajalikkust
7 Praktika 24 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane planeerib lähteülesande alusel oma tööd loomemajanduse valdkonna ettevõttes, rakendab omandatud
erialaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, täidab tööülesandeid arvestades kujundusvaldkonna head tava ja kujunduskvaliteedi nõuetega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud dokumendid,
praktikajuhendi alusel vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ning läbib töökohal koostöös praktika ettevõttepoolse juhendajaga seab praktika eesmärgi ja
tööohutusalase juhendamise praktika ülesanded ning sõnastab need korrektselt praktikandi
3) töötab juhendamisel praktikaettevõttes, järgib ettevõtte individuaalsesse praktikakavasse
töökorraldusest tulenevaid nõudeid, rakendab töötamisel seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased
ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid ning täidab ülesanded ning täidab praktikapäevikut vastavalt praktikajuhendile
kvaliteedinõudeid kirjeldab praktika aruandes kogemuse põhjal praktikaettevõtte töökorraldust
4) täidab praktikajuhendi alusel praktikapäevikut ning selgitab oma tööga seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust korrastab enne ja peale tööd oma töökoha, vajalikud materjalid ja
6) praktika lõppedes koostab praktika aruande ja esitleb koolis töövahendid, töötab tervist säästvalt järgides ergonoomika nõudeid
täidab kujundusülesandeid vastavalt spetsialiseerumisele
visualiseerib ideid, objekte ja keskkondi, arendades ja kinnistades erialast
kujutamisoskust
tutvub loomemajanduse valdkonna ettevõtete tööga kohapeal, koostab
ülevaate ja esitleb seda
kinnistab ja laiendab kultuuri- ja kunstialaseid teadmisi koostab ülevaate ja
esitleb seda
analüüsib juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust
meeskonnatöösse, seostab saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste ja
hoiakutega ning kajastab seda eneseanalüüsis
vastutab meeskonna liikmena oma töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest,
järgib tööalases tegevuses kujundusvaldkonna head tava
sõnastab igal praktikapäeval päevikusse konkreetse ülesande täitmisel
saadud õpikogemuse
koostab ja esitleb juhendi alusel praktikaaruande, andes hinnangu enda
tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande
3
elektrooniliselt korrektses eesti keeles
4
8 Kujundusgraafika loomine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob kujunduselementidest eesmärgipärase graafilise kujunduse, arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste
nõuetega
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet kujundusgraafiku töö iseloomust, töökeskkonna selgitab lähteülesande alusel kujundusgraafiku töö iseloomu,
eripärast ning vajalike töövahendite, tehnoloogiate, seadmete ja kujundusvaldkonn a head tava, kasutatavaid töövahendeid, tehnoloogiaid,
tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest tarkvara ja töökeskkonna eripära, toob näiteid
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töötab kasutades ergonoomilisi ja efektiivseid töövõtteid
2) valib ja loob lähteülesande alusel erinevaid kujunduse elemente, valib, loob ja töötleb lähteülesande kujunduskavandi alusel kujunduse
arvestades sihtgrupi ja meediumi eripäraga, kasutab formaadi ja vormi, selgitab oma valikuid
erialaspetsiifilisi oskusi, tarkvara ja tehnoloogiaid ning erialast loob lähteülesande alusel kujunduse kirja- ja tüpograafilise osa kujunduse
sõnavara ka võõrkeeles eesmärgist, tehnilistest nõuetest ja meediumi eripärast lähtudes, selgitab
3) planeerib tööprotsessi, kavandab ja loob kujunduse kasutades oma valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
kujunduselemente, lähtub kujunduskvaliteedi nõuetest, loob lähteülesande alusel kujunduse vektor- ja pikselgraafilise osa lähtudes
informatsiooni selge loetavuse ja mõistetavuse ning autoriõiguse kujunduslikest ja tehnilistest nõuetest, kasutades vektor- ja pikselgraafika
põhimõtetest tarkvara, selgitab oma valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
4) valmistab lähteülesande alusel kujunduse ette teostamiseks, loob ja töötleb lähteülesande alusel kujunduse fotograafilise osa, pildistades
tootmiseks või avaldamiseks, modifitseerides kujundust vastavalt ise või valides sobiva fotomaterjali teiste autorite loomingust, selgitab oma
formaadile ja meediumile, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
5) valmistab lähteülesande alusel digitaalsed originaalid, edastab loob ja valib lähteülesande alusel kujundusse sobiva illustratiivse osa,
need koostööpartneritele, korrastab, transpordib ja arhiveerib kasutades enda või teiste autorite loomingut, selgitab oma valikuid
failid loob juhiste ja algandmete alusel kujunduse infograafilise osa, lähtudes
informatsiooni selge loetavuse ja arusaadavuse põhimõtetest, selgitab oma
valikuid
loob lähteülesande alusel lihtsa animatsiooni, arvestades meediumi
eripäraga, selgitab oma valikuid
kavandab ja loob lähteülesande alusel kujunduselemente kasutades ühtse
kujunduslahenduse, esitleb seda koostööpartneritele, selgitab oma valikuid
valmistab lähteülesande alusel kujunduse ette teostamiseks, tootmiseks või
avaldamiseks, modifitseerides kujundust vastavalt trüki- ja digitaalmeedia
standarditele
valmistab lähteülesande alusel korrektsed digitaalsed originaalid,
kontrollides visuaalselt ja digitaalselt nende vastavust kujundusliku ja
tehnilise kvaliteedi nõuetele ning korrigeerib neid vajadusel, kasutab
erialast sõnavara ka võõrkeeles
edastab digitaalsed originaalid koostööpartnerile vastavalt lähteülesandes
kokkulepitud tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjalid
9 Liikuva graafika loomine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob liikuva meedia lahendusi arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet liikuva graafika kujundaja töö iseloomust, selgitab lähteülesande alusel liikuva graafika kujundaja töö iseloomu,
töökeskkonna eripärast ning vajalike töövahendite, tehnoloogiate, kasutatavaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja tarkvara, töökeskkonna
seadmete ja tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja eripära, toob näiteid.
ohututest töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
2) valib ja loob lähteülesande alusel erinevaid liikuva meedia töötab, lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
graafilisi elemente, arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetest
ning autoriõiguse nõuetega, kasutab erialaspetsiifilisi oskusi, planeerib tööprotsessi, koostades tegevus- ja ajaplaani
tarkvara ja tehnoloogiaid ning erialast sõnavara ka võõrkeeles loob lähteülesande alusel kujunduse kirjaosa, selgitab oma valikuid, kasutab
3) planeerib tööprotsessi, kavandab ja loob liikuva meedia erialast sõnavara ka võõrkeeles
lahenduse, kasutab kujunduselemente, arvestades loob lähteülesande alusel kujunduse vektor- ja pikselgraafilise osa, selgitab
kujunduskvaliteedi ja tehniliste ning autoriõiguse nõuetega oma valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
4) valmistab lähteülesande alusel liikuva meedia lahenduse ette loob ja töötleb lähteülesande alusel kujunduse fotograafilise osa, pildistades
teostamiseks, tootmiseks või avaldamiseks, modifitseerides ise või valides sobiva fotomaterjali teiste autorite loomingust, selgitab oma
kujundust vastavalt formaadile ja meediumile, kasutab erialast valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
sõnavara ka võõrkeeles loob ja töötleb lähteülesande alusel videomaterjali, filmides ise või valides
5) edastab valmis töö koostööpartneritele, korrastab, transpordib ja sobiva videomaterjali teiste autorite loomingust, selgitab oma valikuid,
arhiveerib failid kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
loob ja töötleb lähteülesande alusel helimaterjali, salvestades ise või valides
sobiva helimaterjali teiste autorite loomingust, selgitab oma valikuid,
kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
loob ja valib lähteülesande alusel kujundusse sobiva illustratiivse osa,
kasutades enda või teiste autorite loomingut, selgitab oma valikuid
loob juhiste ja algandmete alusel kujunduse infograafilise osa, selgitab oma
valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
loob lähteülesande alusel animatsiooni, selgitab oma valikuid, kasutab
erialast sõnavara ka võõrkeeles
loob lähteülesande ning planeeritud tööprotsessi alusel liikuva meedia
lahenduse ülesehituse, koostab lugujoonise, esitleb seda koostööpartneritele
ja selgitab oma valikuid
monteerib kujunduselemendid ning video- ja helimaterjali lähteülesande ja
lugujoonise alusel ühtseks tervikuks, esitleb koostööpartneritele ning
selgitab oma valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
5
järel töötleb lähteülesande ja lugujoonise alusel monteeritud videomaterjali,
esitleb seda koostööpartneritele ning selgitab oma valikuid, kasutab erialast
sõnavara ka võõrkeeles
konverteerib ja salvestab lähteülesande alusel liikuva meedia sisend- ja
väljundmaterjali erinevatesse failiformaatidesse, selgitab oma valikuid,
kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
edastab failid koostööpartnerile vastavalt lähteülesandes kokkulepitud
tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjali
10 Interaktiivse graafika loomine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob interaktiivse meedia lahendusi arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetega
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet interaktiivse graafika kujundaja töö iseloomust ja selgitab lähteülesande alusel interaktiivse graafika kujundaja töö iseloomu,
töökeskkonna eripärast ning erialaste markeerimis- ja markeerimis- ja programmeerimiskeelte ning hea kasutajakogemuse
programmeerimiskeelte ning hea kasutajakogemuse põhimõtetest; põhimõtteid, kasutatavaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja tarkvara; toob
tehnoloogiate, töövahendite, seadmete ja tarkvara näiteid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töötab, lähtudes hea kasutajakogemuse põhimõtetest, kujunduskvaliteedist
2) valib ja loob lähteülesande alusel erinevaid interaktiivse meedia ja tehnilistest ning autoriõiguse nõuetest
rakenduse graafilisi elemente, arvestades kujunduskvaliteedi ja planeerib tööprotsessi, koostades tegevus- ja ajaplaani
hea kasutajakogemuse põhimõtete ning tehniliste ja autoriõiguse loob lähteülesande alusel kujunduse kirjaosa, selgitab oma valikuid,
nõuetega, kasutab erialaspetsiifilisi oskusi, tarkvara ja kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
tehnoloogiaid ning erialast sõnavara, ka võõrkeeles loob lähteülesande alusel kujunduse vektor- ja pikselgraafilise osa, selgitab
3) planeerib lähteülesande alusel tööprotsessi, kavandab ja loob oma valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
interaktiivse meedia rakenduse kujunduse osa kasutades loob ja töötleb lähteülesande alusel kujunduse fotograafilise osa,
kujunduselemente, lähtudes hea kasutajakogemuse ja pildistades ise või valides sobiva fotomaterjali teiste autorite loomingust,
kujunduskvaliteedi põhimõtetest ning tehnilistest ja autoriõiguse selgitab oma valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
nõuetest loob ja valib lähteülesande alusel kujundusse sobiva illustratiivse osa,
4) arendab kujunduslahenduse interaktiivseks rakenduseks, kasutades kasutades enda või teiste autorite loomingut, selgitab oma valikuid
kaasaegsetele standarditele vastavaid markeerimis- ja loob juhiste ja algandmete alusel kujunduse infograafilise osa, selgitab oma
programmeerimiskeeli, erialaspetsiifilisi töövahendeid, valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
tehnoloogiaid, seadmeid ja tarkvara, kasutab erialast sõnavara ka kavandab ja loob lähteülesande ning planeeritud tööprotsessi alusel
võõrkeeles interaktiivse rakenduse visandid ja prototüübid, esitleb neid
5) edastab valmis töö koostööpartneritele, korrastab, transpordib ja koostööpartneritele ja selgitab oma valikuid, kasutab erialast sõnavara ka
arhiveerib failid võõrkeeles
loob lähteülesande ja prototüübi alusel kujunduselementidest ühtse
kujunduslahenduse, esitleb lahendust koostööpartneritele, selgitab oma
valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
kirjutab tänapäevaste veebitehnoloogiate ja -standarditega arvestades
lähteülesande ja kujunduslahenduse alusel rakenduse HTML ja CSS koodi,
testib rakendust erinevatel seadmetel, selgitab oma valikuid, kasutab
erialast sõnavara ka võõrkeeles
kirjutab tänapäevaste veebitehnoloogiate ja standarditega arvestades
lähteülesande ja kujunduslahenduse alusel lihtsama rakenduse Javascripti
koodi, testib rakendust erinevates keskkondades, selgitab oma valikuid,
kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
loob lähteülesande ja kujunduslahenduse alusel interaktiivse rakenduse
animatsiooni osa, kasutab markeerimis- ja programmeerimiskeeli ja
animatsioonitarkvara; selgitab oma valikuid, kasutab erialast sõnavara ka
võõrkeeles
edastab failid koostööpartnerile vastavalt lähteülesandes kokkulepitud
tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjali
6
11 Dekoreerimine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja dekoreerib ruumi, arvestades kujunduskvaliteedi nõuetega
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet dekoraatori töö iseloomust, töökeskkonna selgitab lähteülesande alusel dekoraatori töö iseloomu, kujundusvaldkonna
eripärast ning vajalike töövahendite, tehnoloogiate, seadmete ja head tava ja töökeskkonna eripära, toob näiteid, kasutab erialast sõnavara
tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest ka võõrkeeles
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid.
2) planeerib tööprotsessi, loob, visualiseerib ja modelleerib töötab lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
lähteülesande alusel ruumikujunduse idee tasapinnalise või nõuetest
kolmemõõtmelisena, kasutades sobivat stilistikat, tehnikaid, planeerib tööprotsessi, koostades tegevus- ja ajaplaani
tarkvara ja mõõtkava, ning erialast sõnavara ka võõrkeeles loob ja visualiseerib lähteülesande ja planeeritud tööprotsessi alusel
3) dekoreerib ruumi kujunduskavandi alusel, töötades iseseisvalt või kujundusidee tasapinnalise kavandina vajalikus mõõtkavas, kasutades
meeskonnaliikmena, järgib töötamisel tööohutusnõudeid, kasutab sobivat väljendusviisi, stiilivõtteid, tehnikaid ja tarkvara, kirjeldades
erialast sõnavara ka võõrkeeles töökäiku ja selgitades tehtud valikuid, kasutab erialast sõnavara ka
4) käitleb, ladustab ja utiliseerib dekoratsioone keskkonnateadlikult võõrkeeles
5) jäädvustab loodud kujundused taasesitatavas vormis, koondab ja modelleerib lähteülesande alusel kujundusidee vajalikus mõõtkavas
korrastab kavandid ning lähtematerjalid, kasutades sobivaid maketina, kasutades sobivat väljendusviisi, stiilivõtteid, tehnikaid ja
töövahendeid, tarkvara ja tehnoloogiaid tarkvara, kirjeldades töökäiku ning selgitades tehtud valikuid, kasutab
erialast sõnavara ka võõrkeeles
dekoreerib iseseisvalt ja meeskonnaliikmena kujunduskavandi alusel ruumi,
kasutab asjakohaseid tehnoloogiaid, töövahendeid, seadmeid ja tarkvara,
selgitab tehtud valikuid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
loob lähteülesande alusel ruumile valgustuse, kasutades erinevaid
valgustustehnikaid ning selgitades tehtud kujunduslikke, stiililisi ja tehnilisi
valikuid
selgitab ülesande alusel dekoratsioonide loomisel ja kasutamisel kaasnevaid
ohte ja nende vältimise võimalusi
selgitab lähteülesande alusel dekoratsioonide käitlemise, ladustamise ja
keskkonnateadliku utiliseerimise võimalusi ja põhimõtteid
korrastab ja arhiveerib oma loodud kujunduskavandid ja lähtematerjalid
12 Stiliseerimine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab ja loob kujunduskvaliteedi nõuetega arvestades isikustilistika ja nõustab klienti stiiliküsimustes
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet stilisti töö iseloomust, töökeskkonna eripärast selgitab lähteülesande alusel stilisti töö iseloomu, kujundusvaldkonna head
ning vajalike töövahendite, tehnoloogiate, seadmete ja tarkvara tava, töövahendeid, töökeskkonna eripära, toob näiteid, kasutab erialast
kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest sõnavara ka võõrkeeles
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
2) tunneb moe- ja stiiliajalugu ning etiketti, eristab ajastuomaseid töötab lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
stiilitunnuseid ja seostab neid etiketiga, kasutab neid teadmisi nõuetest
eesmärgipärase isikustilistika loomiseks planeerib tööprotsessi, koostades tegevus- ja ajaplaani
3) teab isiku välimuse kujundamisel erinevaid stilistilisi ja tehnilisi koostab lähteülesande alusel ülevaate moe ja stiiliajaloost, tuues välja
võtteid ning rakendab neid erialases töös ajastuomaseid tunnuseid ja seoseid etiketiga, vormistab ülevaate
4) planeerib tööprotsessi, kavandab ja loob lähteülesande alusel digitaalselt
isikustilistika, arvestades kujunduse eesmärgiga ja rakendades kujundab lähteülesande alusel kliendile soengu, kasutades erinevaid
sobivaid visualiseerimise vahendeid ja valgustust ning esitleb töövõtteid ja ohutuid materjale, arvestab stilistika, ruumi ja valgustusega,
kavandeid koostööpartneritele, kasutades erialast sõnavara ka põhjendab tehtud valikuid
võõrkeeles jumestab lähteülesande alusel kliendi, kasutades erinevaid töövõtteid ja
5) nõustab lähteülesande alusel klienti stiiliküsimustes, lähtudes ohutuid materjale, arvestab stilistika, ruumi ja valgustusega, põhjendab
kujunduse eesmärgist, isiku omapärast, ja ressurssidest tehtud valikuid
6) kasutab oma töös ohutuid materjale ja vahendeid ning käitleb neid valib lähteülesande alusel kliendile riietuse, kasutades ohutuid materjale,
keskkonnateadlikult arvestab stilistika, ruumi ja valgustusega, põhjendab tehtud valikuid
7) jäädvustab taasesitatavas vormis loodud stilistika, koondab ja loob lähteülesande ja planeeritud tööprotsessi alusel isikustilistika
korrastab kavandid ja materjalid kavandid erinevatele näo- ja figuuritüüpidele ning karakteritele, arvestades
etiketi, kujunduse eesmärgi, ruumi ja valgustusega, esitleb kavandeid ning
põhjendab oma valikuid ka võõrkeeles
nõustab lähteülesande alusel klienti stiiliküsimustes, argumenteerib ja
põhjendab oma soovitusi ka võõrkeeles
selgitab lähteülesande alusel tervisele ja keskkonnale ohutute materjalide
ja vahendite kasutamise ning käitlemise olulisust
korrastab ja arhiveerib oma loodud kavandid ja lähtematerjalid
13 3D modelleerimine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane modelleerib 3D objekte, arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetega, töötab loomingulises
meeskonnas ja kasutab vajadusel töökeelena võõrkeelt.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
selgitab lähteülesande alusel 3D-modelleerija töö iseloomu, töökeskkonna
1) omab ülevaadet 3D-modelleerija töö iseloomust, töökeskkonna
eripära ja kujundusvaldkonna head tava, toob näiteid, kasutab erialast
eripärast ning vajalike töövahendite, tehnoloogiate, seadmete ja
sõnavara ka inglise keeles
tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest
töötab kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles
töötab lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
2) modelleerib, tekstuurib, varjundab ja valgustab lähteülesande
nõuetest
alusel 3D objekte ja stseene ning kasutab neid simulatsioonides,
7
arvestades nende funktsioonide ja tehniliste piirangutega, kasutab planeerib tööprotsessi, koostades tegevus- ja ajaplaani
sobivaid töövõtteid ja tarkvara visualiseerib lähteülesande alusel sobivaid töövõtteid ja 3D
3) planeerib tööprotsessi ja visualiseerib lähteülesande alusel 3D modelleerimistarkvara kasutades 3D objekte ja stseene, arvestades nende
objekte ja keskkondi ning teeb neile järeltöötluse, kasutades funktsioonide ja tehniliste piirangutega, selgitab oma tegevust
vastavat tarkvara ning erialaseid, geomeetria- ja loodusainete modelleerib lähteülesande alusel, kasutades traditsioonilisi
alaseid teadmsi ning oskusi, arvestades kujunduskvaliteedi modelleerimisoskusi ja üldkunstialaseid teadmisi ning analüütilise ja
nõuetega kujutava geomeetria töövahendeid, selgitab oma tegevust
4) vormistab teostatud kujunduslahenduse vastavalt kokkulepitule,
tekstuurib 3D objekte, kujutades materjale ja faktuure, rakendab erinevaid
esitleb seda koostööpartneritele, kasutades erialast sõnavara ka
tehnikaid ja töövõtteid, sh tekstuuri maalimist, selgitab oma tegevust
võõrkeeles
loob lähteülesande alusel 3D keskkonnas valgustuse, rakendades erinevaid
5) edastab koostööpartneritele, korrastab, transpordib ja arhiveerib
tehnikaid ja töövõtteid, selgitab töökäiku ja tehtud valikuid
failid
loob lähteülesande alusel erinevate 3D objektidega simulatsioone,
6) töötab loomingulises ja vajadusel rahvusvahelises meeskonnas,
kasutades selleks sobivat tarkvara, töövõtteid ning loodusainete alaseid
järgides planeeritud töö̈- ja ajakava ning kasutades suhtluses
teadmisi figuuride anatoomilistest iseärasustest ja liikumisviiside
erialast inglise keelt
olemusest, selgitab oma tegevust
loob lähteülesande alusel 3D objektidele ning keskkondadele järeltöötluse,
kasutades sobivat tarkvara ning töövõtteid, selgitab oma tegevust
vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse erinevatele rakendustele
ja formaatidele vastavalt tehnilistele nõuetele ja kokkulepetele, esitleb seda
koostööpartneritele ja selgitab tehtud valikuid ka võõrkeeles
edastab failid koostööpartnerile vastavalt lähteülesandes kokkulepitud
tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjali
kirjeldab lähteülesande alusel meeskonnatöös osalemisel antud
panust, analüüsib töö- ja ajakavast kinnipidamist
14 3D animeerimine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane animeerib 3D objekte, arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetega, töötab loomingulises
meeskonnas ja kasutab vajadusel töökeelena võõrkeelt
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet 3D-animeerija töö iseloomust, töökeskkonna selgitab lähteülesande alusel 3D-animeerija töö iseloomu, töökeskkonna
eripärast ning vajalike töövahendite, tehnoloogiate, seadmete ja eripära ja kujundusvaldkonna head tava, toob näiteid, kasutab erialast
tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest sõnavara ka võõrkeeles
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
2) valmistab lähteülesande alusel tehniliseks animeerimiseks ette töötab, lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
animeerimislõigu ja animeeritavad objektid, arvestades 3D nõuetest
objektide animeerimise piiranguid ja kasutades vastavat tarkvara planeerib tööprotsessi, koostades tegevus- ja ajaplaani
ning oskusi valmistab lähteülesande alusel tehniliseks animeerimiseks ette
3) planeerib tööprotsessi ja animeerib stseeni lähteülesande alusel, animeerimislõigu ja animeeritavad objektid, kasutades 3D
kasutades erialaseid, muusika- ning loodusainealaseid teadmisi modelleerimisoskust ja tarkvara ning arvestades ja selgitades 3D objektide
ning arvestades kujunduskvaliteedi nõuetega animeerimise piiranguid
4) rakendab animeerimisel võtme- ja graafikuredaktoriga töötamise valib lähteülesande alusel tööle sobiva kujunduse ja formaadi, kasutades
põhimõtteid erinevates multimeediaprogrammides, arvestades tööversiooni vahearendusi, selgitab oma valikuid
mängumootorite nõudmistega animeerib lähteülesande alusel, kujutab erinevate kehade liikumist
5) vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse vastavalt gravitatsioonivä̈ljas, rakendades kujutava geomeetria ja loodusainete
kokkulepitule, esitleb seda koostööpartneritele, kasutades erialast alaseid teadmisi, selgitab oma valikuid
sõnavara ka võõrkeeles arvestab stseeni dünaamikat, ajastab võtmekaadrite sisu, iseloomu ja tempo
6) edastab koostööpartneritele, korrastab, transpordib ja arhiveerib taustaheliga, valib stseeni suurust arvestavad animatsiooniseadistused,
failid selgitab oma valikuid
7) töötab loomingulises ja vajadusel rahvusvahelises meeskonnas, rakendab animeerimisel võtme- ja graafikuredaktoriga töötamise
järgides planeeritud töö- ja ajakava ning kasutades suhtluses põhimõtteid erinevates multimeediaprogrammides, selgitab nende erinevusi
erialast inglise keelt ja sarnasusi
vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse erinevatele rakendustele
ja formaatidele vastavalt tehnilistele nõuetele ja kokkulepetele, esitleb seda
koostööpartneritele ja selgitab tehtud valikuid ka võõrkeeles
edastab failid koostööpartnerile vastavalt lähteülesandes kokkulepitud
tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjali
kirjeldab lähteülesande alusel meeskonnatöös osalemisel antud
panust, analüüsib töö- ja ajakavast kinnipidamist
15 Tekstuuri ja faktuuri loomine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane modelleerib ja tekstureerib 3D-keskkonnas objekte, taustu ja keskkondi, arvestades kujunduskvaliteedi ja
tehniliste nõuetega, töötab loomingulises meeskonnas ja kasutab vajadusel töökeelena võõrkeelt
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet 3D-tekstuurija töö iseloomust, töökeskkonna selgitab lähteülesande alusel 3D-tekstuurija töö iseloomu, töökeskkonna
eripärast ning erialaste töövahendite, tehnoloogiate, seadmete ja eripära ja kujundusvaldkonna head tava, toob näiteid, kasutab erialast
tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest sõnavara ka võõrkeeles
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
2) loob ja viimistleb 3D objektide tekstuurid ja faktuurid, materjalid töötab, lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
ja valgustuse, arvestades mängumootorite nõudmistega ja nõuetest
kasutades vastavat tarkvara ning oskusi planeerib tööprotsessi, koostades tegevus- ja ajaplaani
3) planeerib tööprotsessi ja modelleerib ning tekstureerib modelleerib ja viimistleb lähteülesande alusel 3D mudelite visandeid, luues
lähteülesande alusel 3D objekte, taustu ja keskkondi, kasutades objektidele tekstuurid, faktuurid, materjalid ja valgustuse, kasutades erialast
8
erialaseid ja loodusainealaseid teadmisi ning arvestades modelleerimis- ja fototöötlustarkvara ning arvestades mängumootorite
kujunduskvaliteedi nõuetega nõudmistega, selgitab oma valikuid
4) vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse vastavalt tekstuurib lähteülesande alusel 3D objekte, kasutades digimaalimise oskust,
kokkulepitule, esitleb seda koostööpartneritele, kasutades erialast selgitab oma valikuid
sõnavara ka võõrkeeles kannab enda loodud mudelitele tekstuuri fotodelt, pildistades ise või valides
5) edastab koostööpartneritele, korrastab, transpordib ja arhiveerib fotosid pildiarhiividest, selgitab oma valikuid.
failid modelleerib ja tekstureerib lähteülesande alusel geomeetrilistel kujunditel
6) töötab loomingulises ja vajadusel rahvusvahelises meeskonnas, põhinevaid ja realistlikke 3D objekte, taustu ja keskkondi, kasutades
järgides planeeritud töö- ja ajakava ning kasutades suhtluses erialaseid ja loodusainealaseid teadmisi, selgitab oma valikuid
erialast võõrkeelt vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse erinevatele rakendustele
ja formaatidele vastavalt tehnilistele nõuetele ja kokkulepetele, esitleb seda
koostööpartneritele ja selgitab tehtud valikuid ka võõrkeeles
edastab failid koostööpartnerile vastavalt lähteülesandes kokkulepitud
tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjali
kirjeldab lähteülesande alusel meeskonnatöös osalemisel antud panust,
analüüsib töö- ja ajakavast kinnipidamist
16 3D kujunduse loomine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane modelleerib ja loob 3D keskkonnas objekte, taustu ja keskkondi, arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste
nõuetega, töötab loomingulises meeskonnas ja kasutab vajadusel töökeelena võõrkeelt.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet 3D kunstnik-kujundaja töö iseloomust, selgitab lähteülesande alusel 3D kunstnik-kujundaja töö iseloomu,
töökeskkonna eripärast ning erialaste töövahendite, tehnoloogiate, töökeskkonna eripära ja kujundusvaldkonna head tava, toob näiteid, kasutab
seadmete ja tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja erialast sõnavara ka võõrkeeles
ohututest töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
2) modelleerib, tekstuurib, animeerib ning järeltöötleb lähteülesande töötab, lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
alusel 3D keskkondi ja objekte, arvestades nende funktsioonide nõuetest
ning tehniliste nõudmistega, kasutades vastavat tarkvara ning planeerib tööprotsessi, koostades tegevus- ja ajaplaani
rakendades sobivaid erialaseid oskusi ja töövõtteid modelleerib lähteülesande alusel erinevaid 3D objekte, taustu ja keskkondi,
3) planeerib töökäigu ja visualiseerib erinevaid 3D objekte, taustu kasutades modelleerimistarkvara ja sobivaid töövõtteid, selgitab oma
ja keskkondi, luues ühtse kujunduslahenduse, arvestades töökäiku ja valikuid
kujunduskvaliteedi nõuetega ja kasutades erialaseid oskusi ning tekstuurib 3D objekte, kujutades materjale ja faktuure, rakendab erinevaid
loodusainete alaseid teadmisi tehnikaid ja töövõtteid, sh tekstuuri maalimist, selgitab oma tegevust
4) vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse vastavalt animeerib lähteülesande alusel 3D objekte, kasutades vastavat tarkvara ja
kokkulepitule, esitleb seda koostööpartneritele, kasutades erialast töövõtteid, selgitab oma töökäiku ja valikuid
sõnavara ka võõrkeeles viimistleb ja järeltöötleb lähteülesande alusel 3D mudelite visandeid,
5) edastab koostööpartneritele, korrastab, transpordib ja arhiveerib kasutades 3D- ja fototöötlustarkvara ning selgitades oma valikuid ja
failid töökäiku
6) töötab loomingulises ja vajadusel rahvusvahelises meeskonnas, visualiseerib erinevaid 3D objekte, taustu ja keskkondi, luues ühtse
järgides planeeritud töö- ja ajakava ning kasutades suhtluses kujunduslahenduse, kasutades erialaseid oskusi ning loodusainete alaseid
erialast inglise keelt teadmisi
vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse erinevatele rakendustele
ja formaatidele vastavalt tehnilistele nõuetele ja kokkulepetele, esitleb seda
koostööpartneritele ja selgitab tehtud valikuid ka võõrkeeles
edastab failid koostööpartnerile vastavalt lähteülesandes kokkulepitud
tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjali
kirjeldab lähteülesande alusel meeskonnatöös osalemisel antud panust,
analüüsib töö- ja ajakavast kinnipidamist
9
17 Digitaalsete miniatuuride loomine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob 3D tarkvara abil digitaalseid miniatuure ja valmistab need ette prototüüpimiseks, arvestades
kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetega, töötab loomingulises meeskonnas ja kasutab vajadusel töökeelena võõrkeelt.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet digiskulptori töö iseloomust, töökeskkonna selgitab lähteülesande alusel 3Dkunstnik-kujundaja töö iseloomu,
eripärast ning erialaste töövahendite, tehnoloogiate, seadmete ja töökeskkonna eripära ja kujundusvaldkonna head tava, toob näiteid, kasutab
tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest erialast sõnavara ka inglise keeles
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
2) modelleerib lähteülesande alusel kolmemõõtmelisi objekte, töötab, lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
kasutades sobivaid töövõtteid, vastavat tarkvara, erialaseid ja nõuetest
traditsioonilisi modelleerimise oskusi modelleerib lähteülesande alusel kolmemõõtmelisi objekte, kasutades
3) loob lähteülesande alusel 3D tarkvara abil erineva tihedusega traditsioonilisi modelleerimisoskusi, esitleb ja analüüsib oma tööd
kolmemõõtmelisi digitaalseid skulptuure, arvestades nende modelleerib lähteülesande alusel kahemõõtmelisest kujutisest
funktsioonide ja tehniliste piirangutega kolmemõõtmelisi objekte, kasutades modelleerimistarkvara ja sobivaid
4) valmistab lähteülesande alusel digitaalse skulptuuri ette töövõtteid ning vajalikku mõõtkava, selgitab töökäiku
prototüüpimiseks ja kohandab selle tehniliselt korrektselt loob lähteülesande alusel kõrge tihedusega ja madala tihedusega 3D
vastavalt eesmärgile, kasutades teadmisi materjalide töötlemise objektid ja nende detailikaardid, arvestades nende funktsioonide ja
tehnoloogiast tehniliste piirangutega, selgitab töökäiku
5) planeerib tööprotsessi ja osaleb loomingulise protsessi erinevates valmistab lähteülesande alusel digitaalse skulptuuri ette prototüüpimiseks ja
etappides, arvestades koostööpartnerite tagasisidega kohandab selle tehniliselt korrektselt vastavalt eesmärgile, kasutades
6) vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse vastavalt teadmisi materjalide töötlemise tehnoloogiast ning 3D sisend- ja
kokkulepitule, esitleb seda koostööpartneritele, kasutades väljundseadmetest, selgitades töö käiku ja oma valikuid
erialast sõnavara ka võõrkeeles planeerib tööprotsessi ja osaleb loomingulise protsessi erinevates etappides,
7) edastab koostööpartneritele, korrastab, transpordib ja arhiveerib kasutades ideeloomise ja kavandamise juures erinevaid loovmeetodeid ja
failid meeskonnatöö oskusi, analüüsib oma tegevust
8) töötab loomingulises ja vajadusel rahvusvahelises meeskonnas, vormistab lähteülesande alusel kujunduslahenduse erinevatele rakendustele
järgides planeeritud töö- ja ajakava ning kasutades suhtluses ja formaatidele vastavalt tehnilistele nõuetele ja kokkulepetele, esitleb seda
erialast inglise keelt koostööpartneritele ja selgitab tehtud valikuid ka võõrkeeles
edastab failid koostööpartnerile vastavalt lähteülesandes kokkulepitud
tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjali
kirjeldab lähteülesande alusel meeskonnatöös osalemisel antud panust,
analüüsib töö- ja ajakavast kinnipidamist
18 Illustreerimine 50 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob illustratsioonide kavandid, arvestades illustreeritava teose stiili ja struktuuri ning kombineerides ja
visualiseerides erinevatest valdkondadest pärit informatsiooni, arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetega, töötab loomingulises meeskonnas ja
kasutab vajadusel töökeelena võõrkeelt.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet illustraatori töö iseloomust, töökeskkonna selgitab lähteülesande alusel illustraatori töö iseloomu, töökeskkonna
eripärast ning vajalike töövahendite, tehnoloogiate, seadmete ja eripära ja kujundusvaldkonna head tava, kasutatavaid töövahendeid,
tarkvara kasutusvõimalustest ning ergonoomilistest ja ohututest tehnoloogiaid, tarkvara, toob näiteid
töövõtetest, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles töötab, kasutades ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid
2) loob lähteülesande alusel illustratsioonide kavandid, arvestades töötab, lähtudes kujunduskvaliteedist ja tehnilistest ning autoriõiguse
illustreeritava teose stiili ja struktuuri ning kombineerides ja nõuetest
visualiseerides erinevatest valdkondadest pärit informatsiooni määrab ülesande alusel illustratsioonide arvu ja paigutuse ning töötab välja
3) loob kavandite põhjal illustratsioonid, kasutades erinevaid kujundusstiili, põhjendab tehtud valikuid ka võõrkeeles
visualiseerimisvõtteid ja - tehnikaid ning arvestades illustreeritava kavandab lähteülesande alusel illustratsioonid, kasutades erinevaid
materjali kujunduskvaliteedi nõuetega ja autoriõiguse visualiseerimis- ja kujutamisvõtteid ning tehnikaid, põhjendab tehtud
põhimõtetega valikuid ka võõrkeeles
4) digitaliseerib ja töötleb originaalillustratsioonid lähteülesande loob lähteülesande ja kavandite alusel originaalillustratsioonid, kujutades
alusel, vastavalt illustratsiooni liigile ja trükimeedia standarditele eesmärgipäraselt erinevaid objekte, materjale ja faktuure, kasutab erinevaid
5) edastab tehtud tööd koostööpartnerile, korrastab, transpordib ja illustreerimise tehnikaid ja tarkvara
arhiveerib digitaliseerib originaalillustratsioonid lähteülesande alusel ja töötleb neid
6) koostab tehtud töödest portfoolio, kasutades sobivaid tarkvara abil, valides digitaliseerimismooduse ja tööetapid illustratsiooni
esitlustehnika võtteid ja tehnikaid eripärast lähtuvalt.
loob illustratsioonidest digitaalsed versioonid, arvestades meediumi
eripäraga, põhjendab tehtud valikuid, kasutab erialast sõnavara ka
võõrkeeles
edastab illustratsioonid koostööpartneritele vastavalt lähteülesandes
kokkulepitud tingimustele
korrastab ja arhiveerib failid ning lähtematerjali
koostab tehtud töödest portfoolio, kasutades sobivaid esitlustehnika võtteid
ja tehnikaid, põhjendab tehtud valikuid
10
Lisa 20
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruse nr 68 „Põllumajanduserialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Põllumajandustöötaja eriala põhiõpingute moodulid
Maht Eesti kutsehariduse
Mooduli nr Mooduli nimetus
arvestuspunktides (EKAP)
Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
1 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke,
analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning
piiranguid õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning põhjendab neid
võimalusi koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide,
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
ja/või rahalises tähenduses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kujundamisel ning on motiveeritud ennast kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
arendama
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku
rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate
eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning
koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste
langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas
2 Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine ja hooldamine 27 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasvatab ning hooldab põllu- ja rohumaakultuure, rakendades agronoomia põhialuseid ja kasutades ohutult
tööks vajalikku tehnikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) võtab mullaproovid vastavalt juhistele mõistab olulisemaid mullas toimuvaid protsesse, muldade omadusi ning selgitab nende
2) koostab vastavalt juhistele viljavaheldusplaani ja seoseid kultuurtaimede kasvuga
täidab põlluraamatut määrab mulla lõimise sõrmeprooviga; võtab mullaproove vastavalt juhendile, seostab
3) valmistab juhiste alusel maa külviks ette analüüsivastuseid kasvatatavate kultuuride kasvunõuetega
4) hindab seemnete külvieelset kvaliteeti ja külvab selgitab külvikordade/viljavahelduse koostamise põhimõtteid
külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele eristab ja iseloomustab põllu- ja rohumaakultuuride liike, selgitades nende kasvu- ja
arengufaase, kasutusvõimalusi ja kasvunõudeid
5) seadistab külvitehnika ja külvab külviplaanis koostab vastavalt juhistele külviplaani, kasutades etteantud vormi ning vormistades töö
olevad kultuurid vastavalt juhistele arvutil
6) väetab põllukultuure, arvestades määratud täidab põlluraamatut jm dokumentatsiooni vastavalt etteantud juhendile, kasutades
väetusnorme; seadistab tehnika erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid
7) teeb taimekaitsetöid vastavalt juhistele eristab ning võrdleb mullaharimistehnoloogiaid ja - võtteid
8) seadistab hooldustöödel kasutatava tehnika ja valmistab maa külviks ette vastavalt juhistele, lähtudes külviplaanist ja mulla omadustest
teeb kasvuaegseid hooldustöid vastavalt juhistele ning ettevõttes kasutatavast mullaharimistehnoloogiast
eristab põllu- ja rohumaakultuuride enamlevinud liikide seemneid
hindab organoleptiliselt seemnete kvaliteeti
valmistab seemned külviks ette, lähtudes kasutatavast kultuurist ja etteantud juhistest
seadistab vastavalt juhistele külviku olenevalt põllu- või rohumaakultuurist
külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele, kasutades olemasolevat
põllumajandustehnikat ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele, kasutades olemasolevat
põllumajandustehnikat ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
selgitab mineraalelementide osa eluslooduses, toob esile taimetoiteelementide tähtsuse ja
vajalikkuse
arvestab väetusnormid, lähtudes kultuuride nõuetest, mulla väetistarbest ja
keskkonnanõuetest
võrdleb erinevaid väetamisvõimalusi, väetisi ja nende omadusi, selgitab väetiste mõju
mullale ja taimele
seadistab väetisekülviku vastavalt juhistele
väetab põllukultuure ja rohumaid vastavalt normidele, kasutades olemasolevat
põllumajandustehnikat ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
eristab ja põhjendab kasvuaegseid hooldusvõtteid, lähtudes kasvatatavast kultuurist ning
kasvutingimustest
seadistab kasutatava tehnika vastavalt tehtavale hooldustööle
teeb kasvuaegseid hooldustöid (äestamine, muldamine jm), arvestades kasvatatavat põllu-
või rohumaakultuuri ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
eristab enamlevinumaid umbrohtusid, kirjeldab nende omadusi, kasvufaase ja kahjulikkust
kultuurtaimele
tunneb ära enamlevinud taimekahjurid ja haigused ning selgitab nende poolt tekitatud
kahjustusi
eristab taimekaitsevahendite liike ja selgitab nende keemilisi omadusi ning kasutamist,
lähtudes kasvatatavast kultuurist, kahjustajast ja ohutusnõuetest
koostab kirjaliku taimekaitseplaani, lähtudes juhistest ning kasutades info leidmiseks
erinevaid teabeallikaid
teeb taimekaitsetöid vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
juhendab kaastöötajaid lihtsamatel taimekaitsealastel tööoperatsioonidel
töötab iseseisvalt või meeskonnas, kasutab oma aega süsteemselt ja korrapäraselt, peab
tähtaegadest kinni; hoiab korras oma töökoha; tuleb toime kriisiolukordades
3 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime saagi koristamise ja säilitamisega, kasutades ohutult tööks vajalikku tehnikat ja pidades kinni töö
tehnoloogiast ning kvaliteedinõuetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab saagi küpsustaset; seadistab • eristab ja iseloomustab enamlevinud põllukultuuride liike ning selgitab nende kasvu- ja
koristustehnika ja koristab saagi vastavalt arengufaase ning kasutusvõimalusi
juhistele • hindab vastavalt juhistele saagi küpsusastet ja kasvufaasi, arvestades põllukultuuride
2) eeltöötleb, sorteerib ja ladustab saagi vastavalt kasutuseesmärki
nõuetele • selgitab erinevaid koristustehnoloogiaid lähtuvalt koristatavast kultuurist ja koristusajast
• seadistab ja hooldab koristustehnika juhiste alusel
• koristab saagi vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
• selgitab saagi erinevaid säilitamisvõimalusi, lähtudes põllukultuurist ning saagi kasutamise
otstarbest
• eristab teraviljakuivatite tüüpe, selgitades nende tööpõhimõtet
• selgitab kuivatustemperatuuride erinevust, lähtudes koristusaegsest niiskusest ja saagi
kasutusotstarbest
• annab ülevaate saagi eelpuhastamise ja sorteerimise põhimõtetest ning põhjendab selle
vajalikkust
• loetleb ja põhjendab põllukultuuride kvaliteedinõudeid ning selgitab kasvutingimuste mõju
põllukultuuridele
• kirjeldab erinevate kultuuride hoiustamisele ja hoidlatele esitavaid nõudeid
• kuivatab ja sorteerib saagi vastavalt juhistele ja ohutusnõuetele
• ladustab saagi hoidlasse, arvestades hoiustamiseks ja säilitamiseks vajalikke nõudeid
• osaleb toodangu müügiks ettevalmistamisel
• töötab iseseisvalt või meeskonnas, kasutab oma aega süsteemselt ja korrapäraselt, peab
tähtaegadest kinni; hoiab korras oma töökoha; tuleb toime kriisiolukordades
4 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub, ladustab ja hoiustab koresööda vastavalt juhistele ning kasutab ohutult selleks vajalikku tehnikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab rohumaakultuuride kasvu- ja eristab söödaks kasvatatavate põllu- ja rohumaakultuuride liike, seostades neid
arengufaase; seab töökorda söödavarumiseks kasutamisalaga
vajalikud seadmed määratleb põllu- ja rohumaakultuuride kasvu- ja arengufaase, seostades arengufaasi
2) varub sööda (hein, silo) vastavalt juhistele tehtava töö ja kasutatava söödavarumistehnoloogiaga
3) ladustab ja hoiustab sööda vastavalt nõuetele, võrdleb erinevaid söödavarumistehnoloogiaid, arvestades nende majanduslikku tasuvust
võtab proove juhiste järgi seadistab ja hooldab kvaliteetse sööda varumiseks vajaliku tehnika, arvestades seadmete
kasutamisnõudeid
määratleb sobiva niite aja ja kõrguse, lähtudes tehtavast söödast, maa omadustest ning
taimikust; niidab vastavalt juhistele söödaks kasvatatava rohumaakultuuri, järgides liiklus-
, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
iseloomustab sööda kvaliteedinäitajad ning nõudeid säilitustingimustele ja
hoiustamisviisidele
põhjendab sööda varumistööde (niitmine, närvutamine, kuivatamine, kaarutamine,
vaalutamine, pressimine, tallamine, kogumine, kiletamine, konserveerimine, katmine)
mõju sööda kvaliteedile
hindab organoleptiliselt niidetud taimiku kuivusastet ja varub sööda vastavalt juhistele,
arvestades tehnoloogiat ning eesmärki (hein, silo)
järgib oma töös head põllumajandustava ja tegutseb viisil, mis tagab ohutu sööda tootmise
valmistab ette sööda hoiustamistingimused vastavalt sööda liigile ja säilitusnõuetele;
ladustab sööda vastavalt juhistele, tagades kvaliteedi säilimise
leiab erinevatest teabeallikatest infot keskkonnanõuete kohta ja rakendab teadmisi töös;
juhendab oma pädevuse piires kaastöötajaid sööda varumisel
töötab iseseisvalt või meeskonnas, kasutab oma aega süsteemselt ja korrapäraselt, peab
tähtaegadest kinni; hoiab korras oma töökoha; tuleb toime kriisiolukordades
5 Põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamine 13 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hindab masinate ja seadmete korrasolekut, valmistab masinad ette hooajatöödeks ning hoiustamiseks, hindab
tööseadmete kuluvosade seisundit ning vajadusel asendab need või remondib.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kontrollib masinate ja seadmete töökorrasolekut selgitab põllumajandusmasinate ja seadmete tööpõhimõtteid
ning hooldab neid selgitab põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamis- ja tööpõhimõtteid lähtuvalt
2) valmistab masinad ja seadmed ette hooajatöödeks kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest
ning hoiustamiseks kontrollib igapäevaselt masinate ja seadmete töökorrasolekut ja hooldab neid, lähtudes
3) määrab ja hindab tööseadmete kuluvosade kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest
seisundit ning vajadusel asendab ja/või remondib leiab erinevatest eesti- ja võõrkeelsetest teabeallikatest hoiustamis- ja kasutamisjuhendid,
loeb ja mõistab kirjapandut
valmistab masinad ja seadmed ette hoiustamiseks või hooajatöödeks, puhastades ja
hooldades neid vastavalt juhistele
määrab ja hindab seadmete kuluvosade seisundit, lähtudes tootja remondijuhistest
remondib ja vajadusel asendab seadmete osasid, lähtudes tootja remondijuhistest
töötab iseseisvalt või meeskonnas, järgides tervist säästvaid töövõtteid, ohutusnõudeid ning
töökultuuri
vastutab masinate säästliku kasutamise eest, analüüsib oma töö tulemusi
6 Loomade või lindude hooldamine 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime loomaliigi või lindude hooldamisega vastavalt spetsialiseerumisele.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hoolitseb loomade või lindude üldise heaolu eest hoolitseb loomade/lindude üldise heaolu eest, puhastab söötmis ja jootmisala, söödab ja
2) grupeerib ja/või paigutab loomad või linnud ümber joodab loomad, eemaldab sõnniku, vajadusel lisab allapanu, kontrollib automaatsete
3) arvestades nende kasvatamise eesmärki ja tootmisperioodi kliimaseadmete näitajaid, kontrollib valgustust
4) vaatleb loomi või linde igapäevaselt haigete või surnudloomade või ja või paigutab loomad/linnud ümber, lähtudes loomade tootmisperioodist ja
grupeerib
lindude leidmiseks, edastab teabe juhistest
5) puhastab vajadusel loomad või linnud vaatleb loomi või linde, tuvastabhaiged või hukkunudloomad, kirjeldab haige looma
6) hooldab loomade või lindude jäsemeid füsioloogilisi näitajad ja käitumist
7) kontrollib farmiseadmete töökorrasolekut ja teavitab puhastab loomad või linnud, teostab vastavalt vajadusest erinevaid toiminguid; kammib,
kõrvalekalletest vastutavat isikut harjab, peseb jm, järgides tööohutust
abistab spetsialisti loomade sõrgade/kapjade värkimisel, korrastab küüniseid ja kärbib
lindude tiibu, arvestades tööohutust
kontrollib farmiseadmete töökorrasolekut, jälgib seadmete tööd, kontrollib tehnilisi
näitajaid ning annab hinnangu seadmete töövalmidusest
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
vastutab oma tööülesannete täitmise eest
7 Loomade või lindude söötmine 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane söödab ja joodab loomad või linnud vastavalt spetsialiseerumisele.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) jälgib loomade või lindude söömust jälgib loomade või lindude söömust, selgitab loomade/lindude seedeprotsesse, toitainete
2) ladustab ja hoiustab söödad vajadusi ja loendab toitefaktoreid, hindab visuaalselt loomade/lindude toitumust ning
3) hindab söötade ja vee kvaliteeti järelejäänud sööda koguseid
4) söödab ja joodab loomi või linde ladustab ja hoiustab söödad, puhastab hoiuruumid, hindab visuaalselt ja organoleptiliselt
5) kontrollib söötmis-ja jootmisseadmete töökorras söötade ja vee kvaliteeti, eemaldab riknenud sööda ja vee, korraldab oma tegevust
olekut vastavalt olukorrale
söödab ja joodab loomi või linde, eristab enamlevinud söötade ja söödakultuuride liike,
selgitab nende omadusi ja kasutamist, puhastab söötmisala ja- vahendeid
kasutab eelseadistaud söötmisautomaatikat,selgitab söötmis- ja jootmisseadmete
tööpõhimõtteid, kontrollib seadmete puhtust ja töökorrasolekut
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
kasutab arvutit söötmisautomaatikaga töötades
vastutab tööülesannete täitmise eest
8 Loomade või lindude tervishoid 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane jälgib loomaliigi või lindude tervislikku seisundit vastavalt spetsialiseerumisele.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab visuaalselt loomade või lindude üldist hindab visuaalselt loomade või lindude üldist tervislikku seisundit, kirjeldab
tervislikku seisundit loomade/lindude anatoomilisi iseärasusi ja füsioloogilisi näitajaid,
2) tuvastab looma või linnu haigusliku seisundi, tuvastab looma või linnu haigusliku seisundi, tuvastab haige looma või linnu, kirjeldab
annab esmaabi, ravib ja hooldab haiget looma haigustunnuseid, teavitab loomaarsti haigest loomast
vastavalt loomaarsti juhistele ravib haiget looma või lindu, eraldab haige looma või linnu, osutab esmaabi, ravib
3) abistab loomaarsti veterinaarsetes toimingutes vastavalt loomaarsti juhistele,tagabloomale sobiva keskkonna ja heaolu , jälgib
4) teavitab surnud loomast vastutavat isikut ja ohutusnõudeid
järgib juhiseid teavitab surnud loomast vastutavat isikut, selgitab korjuste hoiustamist ja edasise
käitlemise nõudeid
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
täiendab ennast tööalaselt, omandab uusi töövõtteid
9 Loomade karjatamine 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rajab, hooldab karjaaedu ja jälgib karja.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) rajab ja hooldab karjaaedu ja – teid vastavalt rajab ja hooldab karjaaedu ja –teid, kirjeldab erinevaid tarastamise viise, teostab karjaaia
juhistele ja –tee vaatluse ja nimetab vajalikud hooldustööd
2) hindab karjamaasööda tagavara, tagab vee ja hindab karjamaasööda tagavara, viib läbi karjakopli vaatluse hinnates rohumaa seisundit,
lisasöötade olemasolu tunneb ära enamlevinud rohumaa kultuurid, selgitab erinevate loomaliikide
3) hooldab karjamaid vastavalt juhistele karjatamisviise ja karjatamisperioodi pikkust
4) jälgib karja ja ajab vastavalt juhistele jälgib visuaalselt karja, vaatleb karjamaal loomagruppi ja selgitab tavapärasest erinevate
loomade käitumist
jälgib karjamaade seisukorda, hooldab karjamaad vastavalt juhistele, kirjeldab
hooldusvõtteid, kontrollib lisasööda ja vee olemasolu ning tegutseb vastavalt olukorrale
korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
10 Lüpsmine 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lüpsab veised, järgides toorpiima käitlemise hügieeninõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab lüpsiinventari lüpsiks ette kirjeldab udara ehitust ja talitlust, selgitab piima tekkimise ja väljutamise protsesse ning
2) suunab loomad turvaliselt lüpsile ja tagasi piima koostist
3) valmistab loomad lüpsmiseks ette ja lüpsab valmistab lüpsiinventari lüpsiks ette, seab lüpsiinventari ja töökoha lüpsivalmidusse,
loomad selgitab masinlüpsi tööpõhimõtet ja kirjeldab erinevaid lüpsitehnoloogiaid
suunab loomad lüpsile ja tagasi ettenähtud gruppi järgides ohutusnõudeid
4) puhastab ja desinfitseerib lüpsiinventari ning valmistab loomad lüpsmiseks ette ja lüpsab loomad, puhastab nisad, teeb eellüpsi, hindab
lüpsiala visuaalselt piima kvaliteeti, kinnitab lüpsiriista nisadele, põhjendab hügieeninõuete
5) kasutab lüpsmiseks lüpsirobotit vajalikkust lüpsmisel ja piimakäitlemisel
eraldab ja utiliseerib toiduks sobimatu piima ning märgistab haige udaraga looma
lüpsab loomad, veendub lüpsi lõppemisest, järgib lüpsihügieeninõudeid
puhastab ja desinfitseerib lüpsijärgselt lüpsiinventari ja lüpsiala vastavalt juhistele,
selgitab pesu- ja desinfitseerimisaine keskkonnasäästliku kasutamist
jälgib lüpsiroboti tööprotsessi, selgitab arvuti ekraanil olevat informatsiooni
kasutusvõimalusi ja tegutseb vastavalt sellele
peseb ja desinfitseerib lüpsiroboti, teostab lüpsiroboti pesu järgides juhiseid
jätab lehma kinnisperioodile, selgitab kinni jätmise protseduuri, järgib juhendit ja
arvestab looma füsioloogilisi näitajaid
kasutab oma töös arvutit lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni
vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
11 Veiste taastootmine 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane avastab innad ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) avastab indlevad veised ning abistab veiste tuvastab indlevad veised, avastab innatunnuste põhjal loomad, registreerib indleva looma,
seemendamisel ja tiinuse kontrollimisel abistab spetsialisti veise seemendamisel,
2) jälgib veise poegimisprotsessi, abistab oma abistab spetsialisti tiinuse diagnoosimisel, osaleb tiinuse diagnoosimisel, märgistab
pädevuse piires, identifitseerib vastsündinud loomad, kirjeldab tiinuse diagnoosimisemetoodikaid
vasika ettevõttes kehtestatud korrale jälgib poegimisprotsessi, kirjeldab selle kulgu ja loote probleemseid asetusi, identifitseerib
3) jälgib poeginud looma ja vastsündinu tervist vasika
ning heaolu jälgib poeginud looma ja vastsündinu tervist, hooldab vastsündinud vasikat vastavalt
4) tagab vasikale ternespiima juhistele
5) võõrutab lihaveise vasika tagab vasikale ternespiima, kontrollib ternespiima olemasolu ja kvaliteeti, joodab vasika,
selgitab sondiga jootmise metoodikat
võõrutab lihaveise vasika, selgitab erinevaid meetodeid
dokumenteerib innad ja registreerib sünnid, vastavalt juhendile
tuleb toime kriisiolukordades osutades abi loomadele, vajadusel teavitab vastutavat isikut
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
12 Sigade taastootmine 14 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab sigade aretusega seonduvaid põhitõdesid ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes
lähtudes sigade heaolust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib aretusloomad vastavalt juhistele valib aretusloomad, kirjeldab ja nimetab Eestis aretatavaid ja kasvatatavaid seatõuge,
selgitab seakasvatuses kasutatavaid aretusmeetodeid
tuvastab indleva emise füsioloogiliste näitajate ning käitumise eripära alusel
2) tuvastab indleva emise liigiomase käitumise valmistab emise paarituseks/seemenduseks ette, selgitab kuldi ja emiste suguorganite
alusel ja valmistab emise ehituse ja talitluse eripära ja emise sigimistsüklit, abistab seemendajat
paarituseks/seemenduseks ette teostab kuldiga paaritust, sooritab kuldiga paarituse jälgides kuldi ja emise käitumist,
3) teostab kuldiga paaritust, registreerib paarituse, järgib ohutusreegleid
4) osaleb tiinuse määramise protsessis, abistades abistab tiinuse määramise kontrollimisel spetsialisti, märgistab, registreerib ja eraldab
loomakasvatusspetsialisti tiined ja mittetiined emised
5) valmistab poegimiskohad ette, jälgib emise käsitleb mittetiinet emist vastavalt juhistele, tuvastab aborteerunud või mittetiineks jäänud
poegimist ja abistab vajadusel ning teeb emise
põrsastega vajalikud toimingud valmistab poegimisosakonna ja– poksid poegimiseks ette vastavalt juhistele, puhastab
6) jälgib poeginud emise ja vastsündinute poegimisosakonna – ja poksid jälgides hügieeninõudeid, tagab poegimiseks sobiva
tervislikku seisundit, kontrollib ternespiima keskkonna
olemasolu ja selle kättesaadavust järglastele jälgib emise poegimise kulgu, selgitab loodete võimalikke asetusi normaalseid ning
7) paigutab põrsad ümber, valib vajadusel poegimishügieeni
ammemised ja kasuemad vastavalt juhistele abistab emist poegimisel oma pädevuse piirides, tagab poegimishügieeni, kasutab puhtaid
8) registreerib sündinud põrsad ja teeb
abivahendeid, raske poegimise korral teavitab vastutavat töötajat
ümberpaigutusi vastavalt ettevõtte
identifitseerib sündinud põrsad, märgistab ja registreerib põrsad vastavalt
töökorraldusele
töökorraldusele, vajadusel lihvib hambad
9) lihvib põrsaste hambad, kupeerib sabad ja
jälgib poeginud emise käitumist ja tervislikku seisundit, kontrollib emise udara seisundid,
kastreerib kultpõrsad vastavalt juhistele ja
jälgib imetamiskäitumist, kontrollib ternespiima olemasolu
hügieeninõuetele
jälgib vastsündinud põrsaste käitumist ning tervislikku seisundit, jälgib põrsastele
10) võõrutab põrsad vastavalt spetsialisti juhistele
ternespiima kättesaadavust, kontrollib põrsaste toitumust, veendub põrsaste ohutuses
paigutab põrsad ümber, valides amm- ja/ või kasuemad vastavalt juhistele, selgitab amm-
ja kasuemade valiku põhimõtteid
kupeerib sabad ja kastreerib kultpõrsad vastavalt juhistele, teostab sabade kupeerimise ja
kastreerimise järgides loomakaitse- ja hügieeninõudeid
võõrutab põrsad vastavalt juhistele, teostab põrsaste võõrutuse, jälgides põrsaste heaolu,
ohutust, selgitab võõrutusjärgse perioodi terviseriske
kasutab vajadusel elektroonilist andmebaasi, dokumenteerib paaritused /seemendused ja
registreerib sünnid
kasutab oma töös arvutit lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
13 Lammaste ja kitsede taastootmine 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes loomade heaolust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) moodustab paaritusgrupid ja dokumenteerib moodustab paaritusgrupid, selgitab paaritusgruppide moodustamise põhimõtteid, täidab
need vastavalt juhistele algdokumentatsiooni
2) valmistab ette poegimisala, jälgib poegimise valmistab ette poegimisala, korrastades aediku tagades puhta ja sobiva keskkonna,
kulgu, teostab toimingud vastsündinutega, kontrollib vajaliku inventari olemasolu
eraldab poeginud ute või kitse teistest vastavalt jälgib poegimise kulgu, kirjeldab loote normaalseid ja probleemseid asetusi ning
juhistele poegimishügieeni vajalikkust
3) jälgib ute või kitse ja talle tervislikku seisundit, tuvastab poegiva ja/või poeginud ute või kitse visuaalselt, hinnates tervislikku seisundit,
tagab ternespiima kättesaadavuse tallele, valib komplikatsioonide tekkimisel abistab poegimisel, vajadusel teavitab vastutavat isikut
vajadusel amme ja / või kasuema teostab vastsündinuga vajalikud toimingud, hinnates tervislikku seisundit, tagades tallele
4) registreerib sündinud talled, surnultsünnid ja ternespiima kättesaadavuse, identifitseerib, märgistab ja registreerib sünni vastavalt
hukud ning märgistab talled juhistele
5) võõrutab talled vastavalt juhistele valib vajadusel kasuema ja või amme, jälgides amme või kasuema käitumist ja talledele
ternespiima kättesaadavust
võõrutab talled vastavalt juhistele, selgitab võõrutuseks sobivate tallede tervist, kasvu ja
arengut
kasutab vajadusel elektroonilist andmebaasi, dokumenteerib paaritusgrupid ja registreerib
sünnid
kasutab oma töös arvutit lähtuvalt ettevõtte töökorraldusele
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
14 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane pügab loomad, valmistab nahad ette parkimiseks, lüpsab piimalambad või kitsed järgides toorpiima
käitlemise hügieeninõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) pügab lambad, sorteerib villa ja pakendab pügab lambad vastavalt juhistele järgides ohutusnõudeid ja hooldab pügamistarvikud
2) valmistab lamba- või kitsenaha parkimiseks ette sorteerib villa ja pakendab villa vastavalt juhistele, selgitab villa sorteerimise vajalikkust
(soolab) vastavalt juhistele ja säilitamistingimusi
3) lüpsab piimalambad ja -kitsed vastavalt valmistab lamba-või kitsenaha parkimiseks ette, soolab naha vastavalt juhistele
juhistele lüpsab piimalambad ja –kitsed, järgides ohutust ja toorpiima käitlemise hügieeninõudeid
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
15 Hobuste taastootmine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes hobuse heaolust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tuvastab visuaalselt inna, valmistab tuvastab visuaalselt inna, jälgides hobuste füsioloogilisi näitajaid ja käitumise eripära
suguhobused ette paarituseks või seemenduseks, valmistab suguhobused ette paarituseks või seemenduseks, selgitab abivahendite kasutust
abistab paaritusel või seemendusel ning vajadusel kasutab neid, järgib ohutuid töövõtteid
2) tuvastab poegimiseelse seisundi, osutab tuvastab visuaalselt mära poegimiseelse seisundi, kirjeldab füsioloogilisi näitajaid ja
vajaduse korral sünnitusabi, jälgib varsa ja mära käitumise eripära, osutab vajaduse korral sünnitusabi oma pädevuste piirides.
heaolu jälgib varssade iseseisvat söömist ja seedimise toimimist
3) jälgib varssade iseseisvat söömist tagab ternespiima kättesaadavuse varsale, kontrollides ternespiima olemasolu, kvaliteeti ja
4) hooldab varssunud mära, jälgib tervislikku selle kättesaadavust varsale
seisundit jälgib varssunud mära tervislikku seisundit, selgitab füsioloogilisi näitajaid ja käitumise
eripära
5) talutab varsaga märasid, õpetab varssu talutab varsaga märasid, õpetab varssu sotsialiseeruma ( puhastab, talutab, päitsestab jm),
sotsialiseeruma, võõrutab varsad vastavalt jälgides komplekteerimisel ja ajamisel hobuste käitumise eripära ning hobuste ja inimeste
spetsialisti juhistele turvalisust
võõrutab varsad vastavalt juhistele, selgitab võõrutusprotsessi
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
16 Lindude taastootmine 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes lindude heaolust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) seemendab linnud kunstlikult vastavat juhistele; seemendab linnud kunstlikult vastavalt juhistele, kirjeldab sigimisfüsioloogiat ja selgitab
2) kogub ja valib haudemunad vastavalt sugulindude valikut;
kvaliteedile, valmistab haudemunad ette kogub ja valib haudemunad vastavalt kvaliteedile, valmistades haudemunad ette
hautamiseks, paigutab embrüod koorumiskappi hautamiseks, selgitab haudemunade kvaliteedi vajalikkust
vastavalt juhistele; jälgib haude- ja koorumiskapi tööd, kirjeldab põllumajanduslindude hautamisrežiimi
3) jälgib haude- ja koorumiskapi tööd, vajadusel paigutab embrüod koorumiskappi, selgitab koorumiskapi töörežiimi
likvideerib kõrvalekalded; kontrollib koorunud tibusid, korjab tibud koorumiskastist, eraldab haudepraagi
4) kontrollib koorunud tibusid, valmistab tibud ette utiliseerimiseks, valmistab tibud ette transpordiks
transpordiks vastavalt juhistele; teostab munemise jõudluskontrolli, dokumenteerib jõudluskontrolli üksiknäite
5) teostab munemise jõudluskontrolli vastavalt jälgib tibude ja noorte sugulindude kasvamist, järgides lindude üleskasvatusrežiimi
juhistele;
järgib hügieeni, peseb ja desinfitseerib haudejaamas kasutatava inventari vastavalt
6) jälgib tibude ja noorte sugulindude kasvamist,
juhendile ning töösisekorraeeskirjadele
järgides lindude üleskasvatusrežiime.
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
17 Linnusaaduste tootmine 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kogub, sorteerib, pakib ja ladustab munad ning kogub ja töötleb linnusuled vastavalt ettevõtte
töökorraldusele.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab linnud ja lindla ette realiseerimisele valmistab linnud ja lindla ette realiseerimisele saatmiseks, kirjeldab lindude
saatmiseks vastavalt juhistele; ettevalmistamise protsessi, järgib juhiseid
2) kogub, sorteerib mune kvaliteediklassidesse kogub mune, sorteerib kvaliteediklassidesse, vajadusel puhastab ning märgistab, pakendab
vastavalt nõuetele; vajadusel puhastab ning ja ladustab
märgistab, pakendab ja ladustab; töötleb linnusuled, puhastab, peseb, kuivatab, sorteerib ja pakendab, järgib
3) puhastab, peseb, kuivatab, sorteerib ja pakendab keskkonnanõudeid
linnusuled. täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
18 Karusloomade- ja küülikute taastootmine 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valib taastootmiseks loomad ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes loomade
heaolust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib aretusloomad vastavalt juhistele (vajadusel valib aretusloomad lähtuvalt juhendist, selgitab suguloomade valikut ja aretusringide
koostab aretusringid) koostamist
2) tuvastab indleva karuslooma visuaalselt, tuvastab indleva karuslooma visuaalselt, arvestades füsioloogilisi näitajaid ja käitumise
valmistab looma ette seemenduseks/paarituseks eripära, kirjeldab sigimisfüsioloogiat liigist lähtuvalt
3) valmistab puurid ette poegimiseks vastavalt valmistab looma seemenduseks/paarituseks ette, märgistades, eraldades ja vajadusel
juhistele fikseerides järgides ohutust
4) tuvastab poegiva ja /või poeginud karuslooma, valmistab puurid ette poegimiseks, teostab puuride ettevalmistuse tagades sobiva
vajadusel abistab poegimisel, registreerib keskkonna ja vajaliku inventari
sündinud pojad, hukud ja surnultsünnid tuvastab poegiva ja /või poeginud karuslooma, registreerib sündinud pojad, hukud ja
vastavalt juhistele surnultsünnid, vajadusel teeb ümberpaigutamist
5) jälgib pesakonna tervislikku seisundit ja vajadusel abistab poegimisel, kirjeldab poegimisabi osutamist, põhjendab
käitumist poegimishügieeni vajalikkust, vaatleb loomade tervislikku seisundit selgitades
6) võõrutab pojad vastavalt töökorraldusele füsioloogilisi näitajaid ja loomade käitumist
võõrutab pojad vastavalt töökorraldusele, kirjeldab võõrutusprotsessi
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
19 Karuslooma- ja küülikusaaduste tootmine 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valib loomad välja nahastamiseks, valmistab ette nahastamisruumid, osaleb looma surmamisel, eeltöötleb
nahad realiseerimiseks vastavalt ettevõtte töökorraldusele.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib nahastamiseks loomad ja valmistab ette valib nahastamiseks loomad, hindab ja selgitab looma välimikku ja nahastamisvalmidust,
nahastamise ruumid vastavalt juhistele märgistab loomad
2) surmab looma vastavalt juhistele, tööplaanile ja valmistab ette nahastamise ruumid, hooldab sisseseaded ja tarvikud, kirjeldab
õigusaktide nõuetele õigusaktidest tulenevaid nõudeid
3) nahastab looma surmab looma vastavalt juhistele, selgitab õigusaktide nõudeid, arvestab tööohutust
4) eeltöötleb ja pakendab nahad vastavalt juhistele nahastab looma nülgides, puhastab nahad ja kraabib rasva
eeltöötleb nahad, trummeldab, paigutab vormile, kuivatab, võtab vormilt maha, sorteerib
emas-ja isaslooma nahad, pakendab nahad
täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades,
kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest
20 Praktika 45 EKAP
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane saab ettevõttes kogemusi, omandab oskusi ja vilumusi iseseisvaks tööks põllumajandussektoris.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib praktikajuhendi alusel isiklikke praktika selgitab praktika olemust, praktikaks vajaminevate dokumentide esitamise nõudeid ning
eesmärke praktika protseduuri
2) töötab juhendamisel põllumajandusettevõttes hindab praktikale seatud eesmärke ning koostab juhendi alusel isiklikud eesmärgid
taimekasvatuse valdkonnas järgides ettevõtte koostab juhendi alusel arvutis keeleliselt ja vormiliselt korrektse praktika aruande ja esitleb
töökorraldust ja tööohutusnõudeid seda
3) vastavalt spetsialiseerumisele töötab juhendamisel valmistab masinad ja seadmed ette kasutamiseks ja hoiustamiseks, puhastades ja hooldades
põllumajandusettevõttes loomakasvatuse neid vastavalt juhistele
valdkonnas, järgides ettevõtte töökorraldust,
valmistab maa külviks ette lähtudes külviplaanist ja ettevõttes kasutatavast
tööohutusnõudeid ja loomade heaolu
mullaharimistehnoloogiast
4) koostab juhendi järgi praktika aruande, hinnates
valmistab seemned külviks ette, lähtudes kasutatavast kultuurist ja etteantud juhistest
oma tegevusi ja praktika eesmärkide saavutamist
külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele, kasutades olemasolevat
põllumajandustehnikat ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
väetab põllukultuure ja rohumaid vastavalt normidele järgides liiklus-, töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid
teeb kasvuaegseid hooldustöid arvestades kasvatatavat põllu- või rohumaakultuuri ning
järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
teeb taimekaitsetöid vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
hindab vastavalt juhistele saagi küpsusastet ja kasvufaasi, arvestades põllukultuuride
kasutuseesmärki
koristab saagi vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
kuivatab ja sorteerib saagi vastavalt juhistele ja ohutusnõuetele
ladustab saagi hoidlasse, arvestades hoiustamiseks ja säilitamiseks vajalikke nõudeid
osaleb toodangu müügiks ettevalmistamisel
niidab vastavalt juhistele söödaks kasvatatava rohumaakultuuri, järgides liiklus-, töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid
varub sööda vastavalt juhistele, arvestades tehnoloogiat ning eesmärki (hein, silo)
valmistab ette sööda hoiustamistingimused vastavalt sööda liigile ja säilitusnõuetele;
ladustab sööda vastavalt juhistele, tagades kvaliteedi säilimise
puhastab loomade või lindude liikumise- ja puhkeala, vastavalt vajadusele vahetab allapanu
kasutades selleks farmiseadmeid, -tarvikuid ja –tehnikat
puhastab loomi või linde, hooldab jäsemeid pidades kinni nii looma/linnu kui enda
turvalisusnõuetest
grupeerib või paigutab loomad või linnud ümber, lähtudes nende tootmisperioodist ja
juhistest
söödab loomi või linde vastavalt juhistele, kasutades selleks farmiseadmeid või –tehnikat
hindab organoleptiliselt söötade ja vee kvaliteeti, eemaldab riknenud sööda ja vee
jälgib igapäevaselt loomade või lindude tervislikku seisundit, eraldab vajadusel probleemse
looma või linnu ja annab esmaabi ning teavitab loomaarsti
hooldab ja ravib haigeid loomi vastavalt loomaarsti juhendamisele
käsitseb hukkunud looma vastavalt juhistele
tuvastab poegima hakkava looma, eraldab ta vajadusel, valmistab ette poegimisala ja annab
vastavalt vajadusele poegimisabi, arvestades ohutus- ja hügieeninõudeid
hooldab vastsündinuid vastavalt juhistele
rajab karjaaedu vastavalt karjatatava loomarühma vajadustele
jälgib karjatatavat loomarühma ja karjamaade seisukorda, hooldab karjamaad vastavalt
juhistele
valmistab lüpsiinventari lüpsiks ette, kontrollides puhtust ja vaakumitaset ning vajalike
tarvikute olemasolu
suunab loomad turvaliselt lüpsile ja peale lüpsi tagasi ettenähtud gruppi
lüpsab loomad vastavalt ettevõtte töökorraldusele järgides hügieeninõudeid
pügab lambad ja käsitseb villa vastavalt ettevõtte töökorraldusele ja arvestades
ohutusnõudeid
surmab karusnahalooma lähtuvalt loomakaitseseaduse õigusaktidest ja nahastab looma
vastavalt juhistele ning eeltöötleb naha parkimiseks
kogub, sorteerib, pakib ja ladustab linnumunad vastavalt toidukäitlemise hügieeninõuetele
puhastab, peseb, kuivatab ja pakendab linnusuled vastavalt juhistele
järgib oma töös head põllumajandustava
töötab iseseisvalt või meeskonnas, hoiab korras oma töökoha, tuleb toime kriisiolukordades
Lisa 21
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a
määrusega nr ……….
Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2014. a määruse nr 70 „Sotsiaaltöö erialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Hooldustöötaja eriala põhiõpingute
moodulid
Maht Eesti
Mooduli Mooduli nimetus kutsehariduse
nr arvestuspunktides
(EKAP)
1 Hoolduse alused 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud abivajajaga tegelemiseks ning talle turvalise ja toetava
keskkonna loomiseks.
1
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) orienteerub erinevatele sihtrühmadele suunatud kirjeldab sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonna peamisi arengusuundi,
teenuste ja toetuste süsteemis ja Eesti lähtudes sotsiaalpoliitika alustest, valdkonna õigusaktidest ja
sotsiaalpoliitika põhimõtetes rahvastikuprotsessidest
2) mõistab turvalise ja toetava keskkonna loetleb ja kirjeldab kirjalike tööde nõuetele vastavalt vormistatud ettekandes riigi ja
loomise võimalusi kohaliku omavalitsuse poolt erinevatele sihtrühmadele tagatud sotsiaalteenuseid ja -
toetusi
kirjeldab vastavalt ülesandele erinevatele sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenustele
esitatavaid nõudeid, kasutades valdkonda reguleerivaid õigusakte
annab ülevaate tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ajaloolisest arengust
koostab eneseanalüüsi, hinnates kutsestandardist ja õigusaktidest
(sotsiaalhoolekande seadus jm) tulenevaid nõudeid hooldustöötaja pädevustele
toetava ja turvalise keskkonna loomisel abivajajale
analüüsib eluviisidest ja keskkonnast tulenevaid tegureid ja riske, mis mõjutavad
inimest kui tervikut
kirjeldab inimese tegevusvõime ning abivajaduse seoseid tema füüsilise, psüühilise ja
sotsiaalse toimetulekuga, arvestades tema keelt ja kultuuri
sõnastab vastavalt ülesandele hooldusmeeskonna eesmärgid abivajaja heaolu ja
hooldusvajadust silmas pidades, kasutades kliendikeskse hooldusprotsessi põhimõtteid
koostab vastavalt ülesandele tegevuskava abivajaja tervise ja heaolu toetamiseks
ning tema aktiviseerimiseks
2
kirjeldab hooldustöötaja rolli meeskonnas abivajaja seisundist lähtuva
hooldusplaani koostamisel
juhendab abivajajat tervislike toiduainete valikul igapäevases menüüs, arvestades
tervisliku toitumise põhimõtteid
2 Hooldustoimingud 21 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lähtub abivajaja seisundist abistab ja juhendab abivajajat elamistoimingutes ning planeerib ja viib läbi
hooldustegevusi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) juhendab ja toetab abivajajat elamistoimingutes kirjeldab vastavalt ülesandele abivajaja elamistoiminguid, lähtudes elamistoimingute
2) kasutab hooldamisel ergonoomilisi töövõtteid ja teooriast
abivahendeid ning juhendab abivajajat koostab vastavalt juhendile hooldusplaani, kirjeldades abivajaja aktuaalseid ja
abivahendite kasutamisel potentsiaalseid hooldusprobleeme ning tema juhendamise võimalusi
3) hooldab abivajajat erinevate elundkondade analüüsib kaasõppijate poolt koostatud hooldusplaane lähtuvalt kutse-eetikast
haiguste korral ning elamistoimingutest
4) annab esmaabi haigusseisundite, tutvustab ergonoomilisi võtteid abivajaja liigutamisel ja liikumisel
õnnetusjuhtumite ja traumade korral, vajadusel valib vastavalt ülesandele abivajajale sobivad abivahendid ning kirjeldab nende
kutsub abi ja elustab kliinilisest surmast kasutamist ja hooldamist
mõõdab, hindab ja protokollib elulisi näitajaid (pulss, vererõhk,
kehatemperatuur, hingamissagedus jm), kasutades sobivaid meetodeid ja instrumente
kirjeldab ja demonstreerib hooldustoimingute sooritamist, lähtudes erinevate
elundkondade haiguste olemusest ning inimese anatoomiast, füsioloogiast ja
patoloogiast
kirjeldab vastavalt ülesandele ravimite manustamisega seotud toiminguid
arvutab ravimite koguseid ja teisendab mõõtühikuid
kirjeldab vastavalt ülesandele oma rolli õe abistamisel õendustoimingutes
selgitab vastavalt ülesandele ravimi kasutusjuhendit
koostab erinevatele haigusseisunditele vastavaid toidusedeleid, kirjeldab toidu
manustamise võimalusi vastavalt abivajaja seisundile
hindab abivajaja seisundit ja abi kutsumise vajadust eluohtlike
haigusseisundite, õnnetusjuhtumite ja traumade korral
hindab abivajaja teadvusseisundit, hingamist ja südametööd ning tegutseb sellest
3
lähtuvalt
annab esmaabi eluohtlike haigusseisundite korral (infarkt, insult, hüpo- ja
hüperglükeemia jm)
annab esmaabi erinevate õnnetusjuhtumite korral (elektrilöök, mürgistus jm)
annab esmaabi erinevate traumade korral (luumurd, verejooks jm)
määrab kindlaks elustamisvajaduse, kutsub abi ning elustab kliinilises surmas isikut eale,
seisundile ja erivajadusele vastavalt
4
3 Abivajaja arendamine, juhendamine ja aktiviseerimine 21 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab, juhendab ja aktiviseerib abivajajat, arvestades tema iga, tervislikku seisundit ja erivajadust,
kasutab erinevaid suhtlemis- ja juhendamisvõtteid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) seostab inimese sotsiaalset, kognitiivset ja kirjeldab inimese sotsiaalse, kognitiivse ja füüsilise arengu etappe ning analüüsib
füüsilist arengut inimese toimetuleku toimetuleku ja käitumise muutusi elukulu jooksul, toetudes arenguteooriatele
muutustega elukulu erinevatel etappidel kirjeldab ealistest muutustest ning erivajadustest tingitud toimetulekuprobleemide
2) planeerib ja viib läbi abivajajale ealiselt sobivaid tekkimist
ja jõukohaseid aktiviseerivaid tegevusi analüüsib toimetulekuprobleemide ennetamise ja lahendamise võimalusi,
3) abistab, juhendab ja motiveerib abivajajat lähtudes inimõigustest, lastekaitse- ja eakatepoliitikast jm
puhastus- ja korrastustööde tegemisel kirjeldab ja demonstreerib erinevas vanuses ja seisundis abivajaja juhendamist ja arengu
toetamist õppimis- ja õpetamisteooriatest lähtuvalt
planeerib vastavalt ülesandele abivajaja tegevusvõimet toetavaid aktiviseerivaid ja
loovtegevusi
viib läbi erinevas eas ja seisundis inimestele sobivaid aktiviseerivaid ja loovtegevusi
neile arusaadavas keeles
kirjeldab abivajaja juhendamist ja motiveerimist koduses keskkonnas tekstiilide,
jalanõude ja majapidamise korrashoidmisel
kirjeldab a- ja antiseptika nõudeid puhastus- ja hooldustööde läbiviimisel tervishoiu- ja
hoolekandeasutustes
kasutab ja hooldab kaasaegset olme- ja puhastustehnikat, arvestades ohutustehnika
nõudeid.
arvutab vastavalt ülesandele erinevate puhastusvahendite, sh alternatiivsete
lahuste kontsentratsiooni
5
4 Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused meeskonnatöö korraldamiseks ning juhendamiseks ja hoiakud
töötamiseks meeskonnas.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kasutab erialase töö tegemisel meeskonnatöö hindab vastavalt ülesandele keskkonna tingimusi, ressursse ja abivajaja vajadusi ning
põhimõtteid ja juhendamisoskusi valib sobiva strateegia meeskonnatöö korraldamiseks
koostab kava ja planeerib rollid töö tegemiseks ja delegeerimiseks meeskonnas
valib vastavalt ülesandele sobivad infokanalid ja suhtlemisviisid teabe õigeaegseks ja
korrektseks edastamiseks ning põhjendab infoallika valikut
5 Töö lastega peredega 9 EKAP
Eesmärk: õppimisega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud lastega perede toimetuleku toetamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) toetab lastega pere igapäeva- ja majanduslikku kirjeldab vastavalt ülesandele lastega pere sotsiaalset, psüühilist, majanduslikku jm
toimetulekut, juhendab pere-eelarve koostamist toimetulekut, lähtudes õigusaktidest (sotsiaalhoolekande seadus, perekonnaseadus,
ning selle järgimist lastekaitse seadus jm)
2) toetab pere sotsiaalse võrgustiku aktiveerimist koostab elektrooniliselt leibkonna ühe kuu eelarve, arvestades vastavalt ülesandele perele
väärtuste kujundamise kaudu antavaid toetusi ja teenuseid
kirjeldab vastavalt ülesandele lastega pere toimetuleku toetamist, lähtudes pere- eelarvest
kirjeldab lastega pere väärtuste olemust ja erinevaid meetodeid hoiakute kujundamiseks,
toetudes erinevatele väärtusteooriatele
kirjeldab lastega pere positiivse sotsiaalvõrgustiku kujundamise võimalusi
planeerib vastavalt ülesandele võrgustiku kujunemist toetavaid tegevusi
leiab lastega perede ja ühiskonna probleemide (laste väärkohtlemine, perevägivald jm)
seosed ning nende lahendamist võimaldavate teenuste vahel
6
6 Töö eakatega 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused gerontoloogia ja geriaatria alustest ning hoiakud eakatega tegelemiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) abistab ja juhendab eakat igapäevaelus hindab vastavalt ülesandele vananemisega seotud muutuste mõju eaka toimetulekule
toimetulekul kirjeldab eaka abistamist ja juhendamist toimetulekuprobleemide ilmnemisel, kasutades
2) märkab eaka terviseprobleeme, suunab eaka gerontoloogilise hindamise põhimõtteid
nende lahendamisele hindab eaga kaasnevaid terviseprobleeme, eristades normaalset ja patoloogilist
3) juhendab abivajajat vajadusel vananemist
kasutama sotsiaaltoetusi ja teenuseid kirjeldab eakate terviseprobleemidest tulenevaid toimetulekuraskusi ja
pakub lahendamisvõimalusi
kirjeldab toetuste ja teenuste korraldamise protsesse ning koostööd sotsiaaltöötajaga
koostab vastavalt ülesandele juhendi eaka ja tema lähedaste suunamiseks teenuste
kasutamisele
7 Töö erivajadustega inimestega 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erivajaduste liikidest ja oskused juhtumikorraldamiseks ning hoiakud erinevas
vanuses erivajadustega inimestega tegelemiseks.
7
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) abistab, juhendab ja toetab abivajajat lähtuvalt hindab vastavalt ülesandele abivajaja erinevate teenuste ja toetuste vajadust ja sobivust,
tema erivajadusest arvestades erivajaduste liike ja õigusaktides sätestatut
2) motiveerib ja suunab erivajadusega inimest ja kirjeldab vastavalt ülesandele oma rolli meeskonnas erivajadustega inimese toimetuleku
tema võrgustikku toimetulekuprobleemide toetamisel ja rehabilitatsioonis
lahendamisel planeerib vastavalt ülesandele abivajaja oskusi arendavaid ja tervist edendavaid tegevusi
kasutab sõnumi (info, emotsioon jm) edastamiseks alternatiivkommunikatsiooni
võimalusi ja muid arusaamist toetavaid vahendeid ja meetodeid
kirjeldab erinevate puuete puhul toimetuleku tagamiseks toetava keskkonna loomist ja
abivahendite kasutamise juhendamist, lähtudes tervist edendavatest, ergonoomika jm
põhimõtetest
hindab vastavalt ülesandele erivajadustega inimeste üldharidus- ja kutseõppe võimalusi
ja töötamist toetavaid teenuseid, lähtudes juhtumikorralduse alustest
kasutab teabeallikaid informatsiooni leidmiseks erivajadustega inimestele sobiva elukoha
kohta (oma kodu, sotsiaalmaja, hoolekandeasutus jm)
võrdleb erinevate riikide võimalusi erivajadustega inimeste toetamisel
kirjeldab vastavalt ülesandele erivajadustega inimese sotsiaalset võrgustikku igapäevase
toimetuleku seisukohast
planeerib vastavalt ülesandele abivajaja oskusi arendavaid, aktiviseerivaid ja tervist
edendavaid tegevusi, lähtudes abivajaja tegevusvõimest
8 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning
sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
piiranguid
põhjendab neid
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
võimalusi selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
8
ja/või rahalises tähenduses kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
kujundamisel ning on motiveeritud ennast võimalikku rolli
arendama seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist
väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate
eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning
koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada
otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
9 Praktika 30 EKAP
Eesmärk: praktika mooduliga taotletakse, et õpilane arendab, täiendab ja rakendab teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi ja oskusi
töökeskkonnas, kujundab sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi ja hoiakuid, mis tõstavad õpilase valmisolekut tulevaseks tööeluks, lähtudes ettevõtte
spetsiifikast ja kooli poolt seatud praktika eesmärkidest.
9
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab oma valmidust tulevaseks tööeluks koostab eneseanalüüsi, hinnates kutsestandardist, kutse-eetikast ja
2) tunneb turvalise ja toetava keskkonna võimalusi õigusaktidest (sotsiaalhoolekande seadus jm) tulenevaid nõudeid hooldustöötaja
3) juhendab ja toetab abivajajat elamistoimingutes pädevusele
4) jälgib abivajaja seisundit ja hooldab abivajajat jälgib abivajaja turvalisust füüsilisest, psüühilisest ja sotsiaalsest seisundist tulenevate
erinevate elundkondade haiguste korral probleemide korral
5) kasutab hooldamisel ergonoomilisi töövõtteid ja korraldab abivajajale turvalise keskkonna vastavalt tema vajadustele
abivahendeid ning juhendab abivajajat kirjeldab abivajaja elamistoiminguid ning koostab vastava toetava hooldusplaani
abivahendite kasutamisel rakendab hooldusplaani, lähtudes abivajaja hooldusvajadusest
6) planeerib ja viib läbi abivajajale ealiselt sobivaid juhendab ja motiveerib abivajajat igapäevatoimingutega iseseisvalt toime tulema
ja jõukohaseid aktiviseerivaid tegevusi mõõdab, hindab ja protokollib iseseisvalt elulisi näitajaid (pulss, vererõhk,
7) juhendab abivajajat eluaseme korrastamisel ja kehatemperatuur, hingamissagedus jm), kasutades sobivaid meetodeid ja instrumente
hooldab abivajajat, arvestades erinevate elundkondade haiguste eripära ning lähtudes
majapidamistöödes, vajadusel teeb need tööd ise
hooldustoimingu sooritamisel inimese anatoomiast, füsioloogiast ja patoloogiast
8) juhendab abivajajat teenuste taotlemisel ja juhendab, jälgib ja abistab abivajajat ravimite manustamisel, vajadusel manustab neid
vajadusel korraldab neid vastavalt etteantud juhistele
9) suhtleb abivajajaga, kolleegidega ja abistab õde õendustoimingutes vastavalt juhendamisele
võrgustikuga lugupidavalt jälgib erinevatele haigusseisunditele vastavaid toidusedeleid
10) osaleb meeskonnatöös kasutab ergonoomilisi võtteid abivajaja liigutamisel ja liikumise juhendamisel
juhendab abivajajat sobivate abivahendite kasutamisel ja hooldamisel
planeerib abivajaja tegevusvõimet toetavaid aktiviseerivaid ja loovtegevusi
viib läbi erinevas eas ja seisundis inimestele sobivaid loov- ja aktiviseerivaid tegevusi
juhendab ja motiveerib abivajajat toime tulema eluaseme korrastamise ja
majapidamistöödega
korrastab vajadusel eluaseme ja korraldab majapidamistööd, rakendades ohutustehnika
nõudeid
juhendab abivajajat vajalikke teenuseid kasutama, lähtudes hooldusplaanist
korraldab vajadusel teenused koostöös kohaliku omavalitsuse vm asjaomase asutusega
suhtleb abivajajaga ja juhendab abivajajat ning tema võrgustikku arusaadaval moel
kasutab kaasaegseid suhtlemismeetodeid
märkab ja ennetab konfliktsituatsiooni, konflikti tekkimisel valib sobiva
lahendusstrateegia
osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena oma üksuse igapäevases töös, omandab
individuaalse ja rühmatöö võtted
käitub meeskonnas vastastikust suhtlemist võimaldaval viisil
1
0
Lisa 22
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Metsatehniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused
Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1. Metsanduse alused 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab edasiseks tööks vajalikud teadmised metsast kui elu- ja looduskeskkonnast ja seal toimivatest
seostest, erinevate digitehnoloogiavahendite ja rakendustarkvara kasutamisvõimalustest erialase teabe haldamisel ning oskuse tegutseda õnnetusjuhtumi
korral ja anda esmaabi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) eristab levinumaid Eesti metsades iseloomustab metsa rolli keskkonnaseisundi tasakaalustajana, kasutades erialaseid teabeallikaid
kasvavaid puu- ja põõsaliike, selgitab erinevaid erialaseid teabeallikaid kasutades metsandusalaseid põhimõisteid
tunneb nende bioloogilisi eristab visuaalse vaatluse teel levinumaid Eesti metsades kasvavaid puu- ja põõsaliike erinevas vanuses ja
omadusi ja nõudeid kasvukohale erinevate tunnuste järgi erinevatel aastaaegadel
2) eristab visuaalsete tunnuste alusel iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades levinumate kodumaiste puu- ja põõsaliikide bioloogilisi
metsatüübirühmi omadusi ja nõudeid kasvutingimustele
3) eristab kahjustuste gruppide tunneb ära väliste tunnuste alusel haigestunud puu
lõikes puude levinumaid haigusi eristab visuaalse vaatluse teel erinevaid kahjustusgruppe (putuk-, uluki- ja abiootilist kahjustust ja
ja kahjustusi ja mõistab nende seenhaigust) ja kirjeldab nende ennetamise võimalusi
mõju puidu ja sellest toodetava
iseloomustab erinevate kahjustuste mõju puu kasvamisele ja puidu kvaliteedile
sortimendi kvaliteedile
selgitab inimtekkeliste kahjustuste mõju metsale ning nende vältimise võimalusi ja vajadust, suhtub
4) kasutab digitehnoloogiavahendite
vastutustundlikult enda tegevusse looduskeskkonnas
võimalusi ja asjakohast
rakendustarkvara tööks vajaliku iseloomustab kliimamuutuse võimalikku mõju metsa ökosüsteemile, arvestades keskkonnasäästliku
teabe leidmiseks majanduse põhimõtteid
5) oskab tegutseda tööõnnetuse analüüsib oma tegevuse mõju metsa eluringile, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja
korral ja anda esmaabi kontekstikohaselt
määrab visuaalsete tunnuste alusel metsatüübirühma
selgitab seoseid metsatüübirühma, sellesse kuuluvate kasvukohatüüpide ja seal kasvavate puuliikide vahel
kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid oma asukoha määramiseks looduses
kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid tööala leidmiseks metsas
kasutab registreid ja muid infotehnoloogilisi võimalusi metsa andmetega tutvumiseks
kasutab digivahendeid ja asjakohast rakendustarkvara vajaliku teabe kogumiseks, süstematiseerimiseks,
töötlemiseks ja säilitamiseks
kasutab teabe leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
väljendub nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohaselt erialast terminoloogiat
selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi
kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi olemusest
selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja
kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega seonduvat,
lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu
peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted)
oskab tegutseda tööõnnetuse korral oma vastutusala piires, arvestades esmaabi andmisel enda ja teiste
turvalisusega
2 Metsauuenduse rajamine ja hooldamine 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane uuendab metsa, kasutades erinevaid metsauuenduse võtteid ja hooldab uut metsapõlve arvestades
metsandusvaldkonna õigusaktides esitatut ja järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab tööprotsessi, valib selgitab säästva ehk jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid metsa uuendamisel ja töötaja vastutust selles
materjalid ja töövahendid uue protsessis
metsapõlve rajamiseks ja leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesandelt edasiseks tööks vajaliku info
hooldamiseks lähtudes (tööpiirkonna asukoht, mõõtmed, loodulikud eripärad, taimmaterjali liik)
tööülesandest iseloomustab erinevaid metsauuendamise võtteid, lähtudes uuendatava ala looduslikest tingimustest ja
2) uuendab metsa vastavalt metsauuendamise nõuetest
tööülesandele, arvestades valib asjakohase metsa uuendamise võtte, lähtudes looduslikest tingimustest ja õigusaktides esitatust ning
uuendatava ala looduslikke põhjendab valikut, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
tingimusi ja õigusaktidega metsa valib metsa uuendamise võttega sobiva metsa kultiveerimismaterjali ja töövahendid, lähtudes
uuendamisele seatud nõudeid tööülesandest ja põhjendab valikut, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
3) hindab metsa uuenemise võrdleb erinevate infoallikate alusel metsa kultiveerimismaterjali maksumust
tulemuslikkust ja teeb
hindab visuaalselt metsa kultiveerimismaterjali kvaliteeti ja säilitab taimi/seemneid, arvestades metsa
ettepanekuid edasisteks
kultiveerimismaterjali eripärade ja säilitusnõuetega
metsakasvatuslikeks töödeks, veendub kaarti või infotehnoloogilisi vahendeid kasutades tööpiirkonna õiguses
lähtudes õigusaktides esitatud valmistab ette maapinna ja metsataimed istutamiseks, kasutades asjakohased töövahendeid ja -võtteid
nõuetest istutab metsataimi, põhjendades istutuskoha valikut ning kasutades sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi
4) hooldab metsakultuure ja ning ohutuid töövõtteid
looduslikku uuendust, arvestades külvab metsaseemet, põhjendades külvikoha valikut ning kasutades erinevaid külviviise ja ergonoomilisi
metsakasvatuslikke eesmärke ja töövõtteid
looduslikke olusid hindab metsauuendustööde kvaliteeti (metsataimede kinnitustugevus pinnases, istutussügavus,
5) töötab vastutustundlikult, järgides metsataimede algtihedus), arvestades taimede istutamisele esitatud nõudeid
töötervishoiu, töö- ja määrab proovitükkide meetodil metsataimede arvu hektaril ja otsustab tulemuste alusel metsataimede
keskkonnaohutusnõudeid täiendamise vajaduse
hindab puude elujõulisust ja paiknevust uuendataval alal, lähtudes õigusaktides esitatud nõuetest
hindab visuaalselt metsataimede seisukorda ja kavandab sellest lähtuvalt edasise tegevused
selgitab erialast terminoloogiat kasutades erinevate metsakultuuride hooldamise (sh kahjustuste
ennetamise) nõudeid, selleks kasutatavaid töövahendeid ja -võtteid
hooldab uuendatud metsakultuure, eemaldades rohttaimestiku ning sobimatud puud ja põõsad, kasutades
asjakohaseid töövahendeid ja ohutuid töövõtteid
iseloomustab oma tegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju uuendatavale metsale
järgib metsa uuendamisel ja metsakultuuride hooldamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse
nõudeid
kasutab töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
dokumenteerib tehtud tööd vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid IT-vahendeid ja erialast
terminoloogiat
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid
aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
3. Metsa kasvatamine 22 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb iseseisvalt metsakasvatuslikke otsuseid ja erinevat liiki raieid, arvestades säästva metsanduse
põhimõtteid, õigusaktides esitatut ning järgides töö ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb valdkonda reguleerivaid selgitab säästva metsanduse põhimõtteid ja metsandustöötaja vastutust metsa kasvatamisel, lähtudes
õigusakte, sh säästliku õigusaktide esitatud nõuetest.
metsanduse põhimõtteid ulatuses, kasutab erinevaid infotehnoloogiavahendeid ja metsandusvaldkonda reguleerivaid õigusakte tööülesannete
mis on vajalik edasiste täitmiseks vajaliku info leidmiseks
tööülesannete täitmiseks selgitab erinevate raiete eesmärke ja olemust ning õigusaktidega raietele seatud nõudeid, väljendudes nii
2) kavandab tööprotsessi erinevate suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades erialast terminoloogiat
raietööde tegemiseks metsamaal, selgitab metsa majandamise võimalusi keskkonnakaitseliste piirangute tingimustes, kasutades erialaseid
arvestades säästva metsanduse teabeallikaid ja väljendudes kontekstikohaselt
põhimõtted ja õigusaktides leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesandelt edasiseks tööks vajaliku info (puistu
esitatud nõudeid /raielangi asukoht, mõõtmed, puistu liigine koosseis, kasutatav raie liik)
3) valib lähtuvalt määratleb tööpiirkonna (raielangi) asukoha ja mõõtmed looduses, kasutades erinevaid kaardirakendusi ja
metsakasvatuslikust eesmärgist asjakohaseid töövahendeid
raiutavad puud, langetab, laasib ja
kavandab laoplatsi ja kokkuveoteed, arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
järkab tüved nõutava kvaliteedi ja
koostab metsamajanduslike tööde tehnoloogilise skeemi, võttes aluseks tootmisülesande ja looduslikud
parameetritega sortimentideks,
olud
kasutades asjakohaseid
töövahendeid ja -võtteid selgitab raie kavandamise ja läbiviimise erisusi metsaraietraktorite (harvesteride) ja metsa
kokkuveotraktorite (forvarderite) kasutamisel, arvestades masinate gabariite ja mõju looduskeskkonnale
4) järgib töötamisel töötervishoiu,
töö- ja keskkonnaohutusnõudeid määrab valgustusraiel optimaalse puude vahekauguse, lähtudes metsakasvatuslikest eesmärkidest valib
5) analüüsib oma tegevust hooldusraiel kasvama jäävad puud (sh sanitaarraiel raiutavad puud) ja põhjendab valikut, lähtudes
metsakasvatusega seotud tööde metsakasvatuslikest eesmärkidest
tegemisel valib uuendusraietel seemne- ja säilikpuud, lähtudes õigusaktide nõuetest ning põhjendab valikut
kontrollib harvendusraiejärgse puistu rinnaspindala, kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid ja -võtteid
ning hindab tulemuste vastavust õigusaktides esitatud nõuetele
hindab puu seisukorda, valib sellest lähtudes sobivad ja ohutud langetusvõtted ning töö- ja
isikukaitsevahendid
langetab puud ohutult, teisi puid kahjustamata, kasutades õigeid ja ohutuid töövõtteid
laasib tüved kasutades ohutuid töövõtteid arvestades tööülesandega antud metsamaterjalisortimendi
kvaliteedinõudeid
järkab langetatud tüved ohutult ja sobivate võtetega, lähtudes tööülesandega etteantud sortimendi
kvaliteedinõuetest ja kasumlikkusest
paigutab sortimendi ja raidmed metsas vastavalt metsamajanduslike tööde tehnoloogilisele skeemile ja
keskkonnakaitse nõuetele
mõõdab ümarsortimente nii metsa- kui vahelaos, kasutades sobivat mõõtmismeetodit ja -vahendeid
arvutab ümarsortimentide mahu (ruumala) vastavalt kasutatud mõõtmismeetodile
dokumenteerib tehtud tööd vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid IT-vahendeid ja erialast
terminoloogiat
suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt
kasutab materjale ja töövahendeid heaperemehelikult ja säästlikult ning töötab ettevõtte kasumlikkust
järgides
kasutab erialase teabe otsimisel, loomisel, töötlemisel ja edastamisel digivahendeid ja -tehnoloogia
võimalusi
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes
metsandusvaldkonna õigusaktides esitatud nõuetest
järgib töötamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid
aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
4 Metsa takseerimine 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõõdab ja määrab metsa erinevaid takseertunnuseid vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele kasutades
asjakohaseid mõõtmisvahendeid ja meetodeid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) leiab infotehnoloogilisi selgitab metsa takseerimise ja inventeerimise mõisteid ja nendevahelisi seoseid, kasutades erialast
vahendeid kasutades vajalikku terminoloogiat
teavet metsaressursi ja võrdleb erinevate taksertunnuste määramise ja mõõtmise meetodeid, kasutades erialast terminoloogiat
konkreetsete puistu kohta iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades puu erinevaid takseertunnuseid (puu liik, vanus, kõrgus,
2) kasutab asjakohaseid rinnaspindala, -diameeter) ja nende omavahelisi seoseid
mõõtmisvahendeid ja meetodeid iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades puistu takseertunnuseid (vanus, kõrgus, keskmine
kasvava puu ja puistuelemendi rinnaspindala, -diameeter, hektaritagavara, puistu täius ja koosseis) ja nende omavahelisi seoseid
mõõdetavate ja määratavate leiab mõõdetava objekti asukoha vastavalt tööülesandele, kasutades kaarte või infotehnoloogilisi lahendusi
takseertunnuste kogumiseks mõõdab ja määrab kasvava puu takseertunnuseid, kasutades erinevaid mõõteriistu ja -meetodeid
3) arvutab kogutud andmete põhjal
määrab aastaringide või männaste loendamisega puistuelemendi keskmise vanuse ja võrdleb neid eelmise
puistuelemendi täiuse,
inventeerimise andmetega
hektaritagavara ja puistu
mõõdab ja määrab puistuelemendi takseertunnuseid õigusaktides lubatud vea piires, kasutades erinevaid
koosseisu, kasutades
mõõteriistu ja meetodeid
matemaatilisi mudeleid, selgitab takseertunnuste määramise täpsuse mõju metsa majandamisele (puistu koosseis, sellest tulenevad
standardtabeleid majandamisotsused, raieõiguse teke, raie tasuvus, võimalikud õigusrikkumised jne), kasutades erialast
4) dokumenteerib töö tulemused terminoloogiat
vastutustundlikult ja etteantud arvutab puistu hektaritagavara ja täiuse, kasutades matemaatilisi mudeleid, standardtabeleid ja
nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid
asjakohaseid arvutab rinnete kaupa erinevate puistuelementide osakaalu puistu koosseisus, kasutades koolimatemaatikas
infotehnoloogiavahendeid ja tuntud eeskirju
erialast rakendustarkvara analüüsib erinevate mõõtmisvahenditega saadud tulemuste täpsust ja võrdleb olemasolevate
takseerkirjeldustega, avastades võimalikud vead korrigeerib tulemusi vastavalt etteantud nõuetele
koostab mõõtmistulemuste alusel osalise takseerkirjelduse vastavalt etteantud nõuetele, kasutades IT-
vahendeid ja erialast terminoloogiat
koostab ja vormistab nõuetekohaselt paberkandjal dokumendi, kasutades erialast terminoloogiat ja järgides
õigekirjareegleid
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid
aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
5. Metsa korraldamine 25 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb metsakorralduslikke töid kooskõlas õigusaktides esitatud nõuete ja säästva metsanduse põhimõtetega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab metsakorralduse selgitab mõisteid metsakorraldamine ja metsa majandamine ning nende vahelisi seoseid, kasutades
eesmärke ja seoseid metsade asjakohast erialast terminoloogiat
jätkusuutliku majandamisega selgitab erinevate teabeallikate põhjal metsakorralduse eesmärke, kasutatavaid meetodeid ja töövahendeid,
ning enda rolli ja vastutust selles kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
2) inventeerib metsa ning koostab selgitab välja puistu piirid enne välitöid, kasutades aero- või ortofotosid ja erinevaid digitaalseid
takseerkirjeldused vastavalt kaardirakendusi
etteantud nõuetele kannab metsaeraldiste kontuure ja muid joonelemente metsakorralduslikule kaardikihile nii manuaalselt
3) planeerib takseerkirjeldustest kui erialast rakendustarkvara kasutades
lähtuvalt metsamajanduslikud piiritleb metsaeraldise looduses ning võrdleb aero- või ortofotodel toodud infot puistu loodusliku ilmega,
tööd ja koostab soovitusliku korrigeerides vajadusel metsaeraldise piire
plaani metsa edasiseks kasutuseks määrab puistu hinnangulise arenguklassi, peapuuliigi, koosseisu ja rindelisuse, lähtudes puistu üldisest
arvestades metsandus- ja seisukorrast ja õigusaktides toodud tingimustest
keskkonnaalastes õigusaktides
määrab mullaliigi ja taimkatte alusel metsakasvukohatüübi, kasutades õigusaktides esitatud
esitatud nõudeid klassifikatsiooni (nn Lõhmuse klassifikatsioon)
4) töötab vastutustundlikult, järgides
töötamisel töötervishoiu, määrab õigusaktides toodud lubatud vea piires mõõdetavad takseertunnused (kõrgus, diameeter, vanus,
tööohutuse ja rinnaspindala või puude arv), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
keskkonnaohutusnõudeid määrab boniteediklassi ja vajadusel puistuelemendi täiuse, kasutades asjakohaseid abitabeleid
määrab visuaalselt kahjustuspildist lähtudes metsakahjustuse tekke põhjused ja hindab kahjustuse ulatust
ning mõju metsa majandamisele
selgitab enamlevinud seen-, viirus- ja bakterhaiguste mõju metsa majandamisele ning iseloomustab nende
ennetamise meetmeid, kasutades erialast terminoloogiat
selgitab puu mehaaniliste vigastuste ja kasvukeskkonnast tulenevate kahjustuste mõju metsa
majandamisele ning iseloomustab nende ennetamise meetmeid, kasutades erialast terminoloogiat
kavandab kahjustusest lähtuvalt vajalikud ennetus- või vastumeetmed nende vältimiseks, andes soovitusi
metsamajanduslikeks töödeks
koostab metsa eraldise takseerkirjelduse ja kavandab sellest lähtudeslähi- ja pikemaajalised
metsamajanduslikud tööd
prognoosib takseerkirjelduse ja paikvaatluse teel metsamaterjali raiutavad sortimendid tuvastab
kaitsealused liigid ja vääriselupaikade tüübid metsakoosluses ja kavandab metsamajanduslikud tegevused,
arvestades õigusaktides esitatud nõudeid
selgitab õigusaktisest tulenevaid nõudeid enda ja metsaomaniku käitumisele potentsiaalse vääriselupaiga
leidmisel, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt
selgitab säästva metsanduse standardidte (PEFC ja FSC) tähtsust ja põhimõtteid ning töötaja vastutust
säästva metsanduse sertifikaatide taotlemisel ja hoidmisel
selgitab erinevate piirangutega (looduskaitselistest õigusaktidest, säästva metsanduse sertifikaatidest või
vääriselupaiga kaitse korraldamise eripäradet tulenevad nõuded) metsade majandamise võimalusi
analüüsib erinevate metsamajanduslike stsenaariumite mõju metsa ja keskkonna seisundile ja omaniku
majandustegevusele
kasutab erialase teabe otsimisel, loomisel, töötlemisel ja edastamisel digivahendeid ja -tehnoloogia
võimalusi ning erialast terminoloogiat
töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes metsandus-
ja keskkonnavaldkonna õigusaktides esitatud nõuetest
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid
aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
6. Praktika 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kompetentse ning õpib ja omandab uusi oskusi ning töövõtteid
töötades meeskonna liikmena metsakorralduse ja metsamajandusega tegelevates organisatsioonides.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) hindab kasvava metsa planeerib oma tegevused ja tööaja arvestades ettevõtte töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut
takseertunnuseid ja prognoosib leiab infotehnoloogilisi vahendeid, registreid ja andmebaase kasutades vajalikku teavet kinnistu ja
nende ligikaudse raiamahu konkreetse(te) metsaeraldis(t)e kohta (paiknemine, koosseis, varasemad metsakorralduslikud tööd jms)
erinevate sortimentide lõikes, kaardistab metsaeraldisi, kasutades selleks topograafilisi materjale ja elektroonilisi abivahendeid
kasutades asjakohaseid arvutab või määrab metsaeraldist iseloomustavad takseertunnused vastavalt õigusaktides sätestatud
töövahendeid- ja -võtteid nõuetele
2) inventeerib õigusaktidest ja koostab asjakohast metsakorralduslikku rakendustarkvara kasutades metsaeraldiste takseerkirjeldused,
metsa takseertunnustest lähtudes fikseerides nõuetekohaselt puistu takseertunnused ja muud õigusaktidega nõutud andmed
metsa, kasutades asjakohaseid prognoosib raiutavad sortimendid, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid, asjakohast metsakorralduslikku
meetodeid ja töövahendeid rakendustarkvara ja standardtabeleid
3) koostab metsa
määrab potentsiaalse raiemahu konkreetsel metsaeraldisel, lähtudes õigusaktidest, arvestuslangist, tagavara
inventeerimisandmetest ja
juurdekasvust, ökonoomsuse kriteeriumitest ning metsaomaniku ettepanekutest
õigusaktidest lähtudes
kontrollib kameraaltööna väljaselgitatud andmeid looduses, inventeerides metsaeraldisi silmamõõduliselt ja
metsamajandamiskava, kasutades
instrumentaalselt vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele
asjakohaseid
digitehnoloogiavahendeid ja kavandab metsa kasutamise võtted, lähtudes eraldise seisundist ja metsa majandamise kitsendustest
erialast terminoloogiat kavandab vastavalt metsa majandamise eesmärgile metsa uuendamise ja kasvatamise võtted, metsakaitse
4) suhtleb koostööpartneritega soovitused ja elustiku mitmekesisuse säilitamise abinõud, lähtudes inventeerimisandmetes ja õigusaktides
vastastikust lugupidamist esitatust
ülesnäitaval viisil, esitades dokumenteerib töö tulemused vastutustundlikult ja etteantud nõuete kohaselt, kasutades asjakohaseid
asjakohase teabe selgelt ja infotehnoloogiavahendeid ja erialast rakendustarkvara
kontekstikohaselt koostab ja vormistab etteantud nõuete kohaselt metsamajanduskava, kajastades õigusaktides esitatud
5) töötab vastutustundlikult, andmestikku
toetades oma tegevusega haldab tööks vajalikke dokumente (nt leping, metsateatis, puidu sortimendi leht, raielangi tehnoloogiline
ettevõtte tulemuslikku tegevust skeem, raie üleandmise ja vastuvõtmise akt jne) vastavalt ettevõtte töökorraldusele, töö eripärale ja
õigusaktide nõuetele
töötab eesmärgipäraselt, planeerib oma aega ja tegevusi ning arvestab võimalike muutustega
töökorralduses või ümbritsevates oludes
vastutab enda tööülesannete täitmise eest, pidades kinni töö etappidest ja tähtaegadest
suhtleb konstruktiivselt erinevates keskkondades, kohandades oma suhtlemisstiili vastavalt olukorraleja
inimestele
väljendub suuliselt ja kirjalikult selgelt ja korrektselt, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
töötab vastutustundlikult, toetab oma tegevusega meekonna tulemuslikku ja eesmärgipärast tegutsemist
mõistab metsakorralduse eesmärke ja seoseid metsade jätkusuutliku majandamisega ning enda rolli ja
vastutust selles
analüüsib oma tegevust õppekeskkonnas omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisel, hinnates
arendamist vajavaid aspekte
koostab, hoiab korras ja esitab õigeaegselt praktikaülesannetega seotud dokumentatsiooni, lähtudes
etteantud nõuetest
7. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma kutsealast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
isiklikke, sotsiaalseid ja suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
tööalaseid võimalusi ning sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
piiranguid koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, erinevate keskkonnateguritega
tööandja ja organisatsiooni selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
väljakutseid, probleeme ja kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
võimalusi selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
3) kavandab omapoolse panuse
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
väärtuste loomisel enda ja teiste
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
jaoks kultuurilises, sotsiaalses
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
ja/või rahalises tähenduses
võimalused
4) mõistab enda vastutust oma
tööalase karjääri kujundamisel analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
ning on motiveeritud ennast kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
arendama kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
Lisa 23
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“
lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Forvarderioperaatori eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused
Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1. Forvarderioperaatori alusteadmised 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et omandab edasiseks tööks vajalikud teadmised metsast kui elu- ja looduskeskkonnast, erinevate digivahendite ja
rakendustarkvara kasutamisevõimalustest erialase teabe haldamisel ning oskuse tegutseda õnnetusjuhtumi korral ja anda esmaabi
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) eristab levinumaid Eesti metsades iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades metsa rolli keskkonnaseisundi tasakaalustajana
kasvavaid puu- ja põõsaliike, tunneb selgitab erinevaid erialaseid teabeallikaid kasutades metsandusalaseid põhimõisteid
nende bioloogilisi omadusi ja eristab visuaalse vaatluse teel levinumaid Eesti metsades kasvavaid puu- ja põõsaliike erinevas
nõudeid kasvukohale vanuses ja erinevate tunnuste järgi erinevatel aastaaegadel
2) eristab visuaalsete tunnuste alusel iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades levinumate kodumaiste puu- ja põõsaliikide
metsatüübirühmi bioloogilisi omadusi ja nõudeid kasvutingimustele
3) eristab kahjustuste gruppide lõikes tunneb ära väliste tunnuste alusel haigestunud puu
puude levinumaid haigusi ja eristab visuaalse vaatluse teel erinevaid kahjustusgruppe (seenhaigused, putuk-, uluki- ja abiootilised
kahjustusi ja mõistab nende mõju kahjustused) ja kirjeldab nende ennetamise võimalusi
puidu ja sellest toodetava sortimendi
iseloomustab erinevate kahjustuste mõju puu kasvamisele ja puidu kvaliteedile
kvaliteedile
iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades inimtegevuse mõju metsale kui ökosüsteemile
4) kasutab digitehnoloogiavahendite
võimalusi ja asjakohast selgitab inimtekkeliste kahjustuste mõju metsale ning nende vältimise võimalusi ja vajadust
rakendustarkvara tööks vajaliku selgitab keskkonnakaitse üldiseid põhimõtteid, toob näiteid nende olulisusest ja seostest õpitava
teabe leidmiseks erialaga
5) tunneb keskkonnakaitse määrab visuaalsete tunnuste alusel metsatüübirühma
põhimõtteid, oskab tegutseda selgitab seoseid metsatüübirühma, sellesse kuuluvate kasvukohatüüpide ja seal kasvavate puuliikide
õnnetusjuhtumi korral ja anda vahel
esmaabi kasutab digivahendeid ja asjakohast rakendustarkvara vajaliku teabe kogumiseks,
süstematiseerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks
kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid oma asukoha määramiseks looduses
kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid tööala leidmiseks metsas
kasutab registreid ja muid infotehnoloogilisi võimalusi metsa andmetega tutvumiseks
kasutab teabe leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
väljendub nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohaselt erialast
terminoloogiat
selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja
hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi olemusest
selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja
kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega
seonduvat, lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine,
verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted)
oskab tegutseda tööõnnetuse korral oma vastutusala piires, arvestades esmaabi andmisel enda ja
teiste turvalisusega
2. Raietehnoloogia 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õiged ja ohutud töövõtted puude langetamiseks ja tüvede optimaalseks järkamiseks, arvestades
raietöödele metsandusvaldkonna õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb säästva metsanduse selgitab säästva ehk jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid ja metsandustöötaja vastutust metsa
põhimõtteid ja õigusaktidega kasvatamisel
raietöödele esitatavaid nõudeid selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades erinevate raiete eesmärke ja olemust ning õigusaktidega
ulatuses, mis on vajalik edasiste raietele seatud nõudeid
tööülesannete täitmiseks iseloomustab metsa majandamise võimalusi keskkonnakaitseliste piirangute tingimustes
2) planeeriv tegevused tööülesande selgitab oma rolli ja vastutust metsamajanduslike tööde tehnoloogilises ahelas, kasutades
täitmiseks, arvestades asjakohaselt erialast terminoloogiat
raietehnoloogia valiku põhimõtteid oskab kasutada metsandusvaldkonda reguleerivaid õigusakte ja standardeid tööks vajaliku teabe
ja metsandusvaldkonna õigusaktides leidmiseks
esitatud nõudeid leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesandelt edasiseks tööks vajaliku info
3) valib lähtuvalt metsakasvatuslikust (puistu /raielangi asukoht, mõõtmed, puistu liigine koosseis, kasutatav raie liik)
eesmärgist raiutavad puud, langetab,
määratleb tööpiirkonna (raielangi) asukoha ja mõõtmed looduses, kasutades erinevaid
laasib ja järkab tüved nõutava kaardirakendusi ja asjakohaseid töövahendeid
kvaliteedi ja parameetritega
sortimentideks, kasutades
asjakohaseid töövahendeid ja - kavandab tööülesandest lähtudes laoplatsi ja kokkuveoteed, arvestades töö- ja
võtteid keskkonnaohutusnõudeid
4) järgib töötamisel töötervishoiu, töö- koostab tööülesandest lähtudes metsamajanduslike tööde tehnoloogilise skeemi arvestades looduslike
ja keskkonnaohutusnõudeid tingimusi ja õigusaktides esitatud nõudeid
5) analüüsib enda toimetulekut määrab valgustusraiel optimaalse puude vahekauguse, lähtudes metsakasvatuslikest eesmärkidest
raietehnoloogia valimisel ja valib hooldusraiel kasvama jäävad puud (sh sanitaarraiel raiutavad puud) ja põhjendab valikut,
töötamisel sellest lähtuvalt lähtudes metsakasvatuslikest eesmärkidest
valib uuendusraietel seemne- ja säilikpuud, lähtudes õigusaktide nõuetest ja põhjendab oma valikuid
hindab puu seisukorda, valib sellest lähtudes sobivad ja ohutud langetusvõtted ning töö- ja
isikukaitsevahendid
valib tööülesandest lähtuvalt sobivaima raietehnoloogia ning langetab puud ohutult ja teisi puid
kahjustamata, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
laasib tüved ohutult ja lähtudes tööülesandes toodud sortimendi kvaliteedinõuetest, kasutades
asjakohaseid töövahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
selgitab puidurikete olemust ja toob näiteid nende mõjust ümarmetsamaterjali kvaliteedile
eristab puidu mehaanilisi-, putuk- ja seenkahjustusi ja selgitab erinevate kahjustuste mõju
ümarmetsamaterjali kvaliteedile
järkab langetatud tüved optimaalselt, ohutult ja sobivate võtetega, lähtudes tööülesandest, sortimendi
kvaliteedinõuetest ja kasumlikkusest
kontrollib harvendusraiejärgse puistu rinnaspindala vastavust õigusaktides esitatud nõuetele,
kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
paigutab sortimendi ja raidmed metsas vastavalt metsamajanduslike tööde tehnoloogilisele skeemile
ja keskkonnakaitse nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
mõõdab metsamaterjali mahu metsas ja vahelaos, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja -
meetodeid
arvutab ümarmetsamaterjali mahu vastavalt kasutatud mõõtmismeetodile, kasutades
koolimatemaatikast tuntud valemeid
dokumenteerib tulemused vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid
digitehnoloogiavahendeid ja asjakohast rakendustarkvara
selgitab erialaga seonduvalt töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, toob näiteid ja
põhjendab nõuete järgimise vajalikkust, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt
iseloomustab oma väärast käitumisest tulenevaid ohte ja nende mõju keskkonnale ning
kaastöötajatele
iseloomustab erialase tööga seotud terviseriske ja nende tekkepõhjusi, nimetab meetmeid
terviseriskide minimeerimiseks, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt
suhtleb kaaslastega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt,
kasutades erialast terminoloogiat
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja selle lõpetamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
vältimaks tööõnnetusi
kasutab töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist
vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
3. Forvarderi juhtimine ja hooldus 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet metsa kokkuveotraktori ehk forvarderi ehitusest ja hooldamise nõuetest ning oskab
nõuetekohaselt seadistada ja juhtida forvarderit.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab tööülesannete täitmiseks iseloomustab metsa kokkuveomasinate peamisi tüüpe lähtudes nende omadustest
vajalikku ülevaadet forvarderi ja iseloomustab forvarderi kui terviku ehitust (põhisõlmed), lähtudes metsamasinate tehniliste
selle tööseadise ehitusest ja lahenduste eripärast
tööpõhimõtetest selgitab forvarderi mootori, käiguosa, hüdro- ja elektrisüsteemide töötamise põhimõtteid, kasutades
2) tunneb forvarderi ja selle tööseadise asjakohast erialast terminoloogiat
hooldamise nõudeid, selleks iseloomustab ilmastikutingimuste ja valede töövõtete mõju töömehhanismidele ning selgitab nende
kasutavaid materjale ja vältimise võimalusi, kasutades erialast terminoloogiat
töövahendeid seadistab juhi töökoha asendi endale sobivaks, arvestades ergonoomiat, töö iseloomu ja tööülesannet
3) seadistab forvarderi ja teeb seadistab tööülesandest ja looduslikest tingimustest lähtudes forvarderi (parda)arvuti ja
forvarderiga erinevaid juhtimisseadmed, arvestades masina võimekust
tööoperatsioone arvestades
võtab tööülesandest lähtudes vastu ja edastab elektroonilisi andmeid, kasutades asjakohast
tööülesandes etteantud tingimusi
rakendustarkvara ja digitehnoloogiat
4) kasutab tööaega efektiivselt ja järgib
valib ratsionaalse ja metsa säästva liikumisskeemi ning optimaalse materjalide kokkuveo järjekorra,
töötamisel töö- ja
lähtudes etteantud tingimustest ja tööülesandest
keskkonnaohutusnõudeid
5) analüüsib oma tegevust forvarderi sorteerib, veab kokku, virnastab materjalid vastavalt sortimendile, kasutades õigeid ja ratsionaalseid
töövõtteid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
seadistamisel ja juhtimisel
selgitab tehnohoolduse vajalikkust ja selle teostamise põhimõtteid tagamaks masina tõrgeteta töö
leiab masina kasutusjuhendistest hooldamiseks vajalikku infot ja oskab kasutada varuosade kataloogi
iseloomustab forvarderi ja selle tööseadise regulaarse hoolduse nõudeid erinevatel hooldusvälpadel
hoiab masina töökorras, reageerides õigesti ohusignaalidele ning tehes kasutusjuhendi järgseid
hooldusi
teeb vahet forvarderi mehaanilistel, elektrilistel ja hüdraulilistel riketel, tuvastab ja likvideerib need
oma pädevuse piires, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
teavitab tööandjat masina remondi vajadusest vastavalt etteantud nõuetele, selgitades rikke olemust,
kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
selgitab forvarderi ja selle tööseadise korraliseks hoolduseks sobivate hooldusmaterjalide (õlid,
filtrid, tehnilised vedelikud jm) valiku põhimõtteid, arvestades tootja kasutusjuhendis esitatud infot
eristab forvarderil kasutatavaid hüdrovoolikuid, nende otsikuid ja mõõte ning valmistab
asendamiseks vajaliku hüdrovooliku vastavalt etteantud tööülesandele
selgitab hooldus- ja remondijäätmete käitlemise tingimusi arvestades keskkonnaohutunõudeid
kasutab forvarderiga töötamisel loodust säästvaid ja ergonoomilisi töövõtteid ja asjakohaseid
isikukaitsevahendeid
analüüsib oma tegevust forvarderi ja selle tööseadise seadistamisel ja forvarderi juhtimisel, hinnates
arendamist vajavaid aspekte,
väljendub suuliselt ja kirjalikult selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat
4. Hooldus- ja uuendusraiete tegemine 25 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õiged ja ratsionaalsed töövõtted metsas iseseisvalt forvarderiga erineva sortimendiga
metsamaterjalide kokkuveoks, arvestades säästva metsanduse põhimõtteid ja õigusaktides sätestatut ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab tööprotsessi selgitab raielangi tehnoloogiliselt skeemilt välja edasiseks tööks vajaliku info (tööpiirkond ja delle
metsamaterjali kokkuveoks, looduslikud eripärad, kokkuveoteed, laoplatsi asukoht, elektriliinide jm rajatiste asukohad jms),
arvestades tööpiirkonna looduslikke kasutades forvarderi kaardirakendusi
tingimusi, säästva metsanduse planeerib tööülesande alusel forvarderi optimaalse liikumisskeemi ja metsamaterjali kokkuveo
põhimõtteid ja õigusaktides esitatud järjekorra, lähtudes raielangi tehnoloogilisest skeemist, laoplatsi mahutavusest ning puidu sortimendist
nõudeid ja kogusest, põhjendab oma otsuseid
2) sorteerib, veab kokku ja virnastab kasutab oma töö planeerimisel ja töö jälgimisel asjakohaseid kaardirakendusi, andmebaase ja
forvarderiga nõuetekohaselt puidu digivahendeid
sortimendid, lähtudes tööülesandest tuvastab looduses kokkuveoteed ja muu vajaliku kasutades kaardirakendusi ja
ja keskkonnaohutusnõuetest infokommunikatsiooni-tehnoloogia vahendeid
3) hooldab forvarderi ja selle seadistab tööülesandest lähtudes forvarderi (parda)arvuti tööprogrammi ja enda töökohaasendi,
tööseadist regulaarselt, lähtudes arvestades tööülesande keerukust
masina kasutusjuhendist ja hoolduse eristab (ümar)metsamaterjali sortimente puu liigi ja puidu kvaliteedi järgi ning sorteerib
vajadusest, kasutades töövahendeid tootmisülesandest lähtuvalt puidu sortimendid
ja materjale heaperemehelikult ja
laadib masinale ja veab puidu sortimendid raielangilt laoplatsile, kasutades ratsionaalseid ja keskkonda
säästlikult säästvaid töövõtteid
4) töötab forvarderiga ohutult ja
virnastab tööülesandest lähtudes puidu sortimendid vahelaoplatsil, järgides säästlikke ja ohutuid
ergonoomiliselt kahjustamata
töövõtteid ning keskkonnaohutunõudeid
metsamaterjali sortimenti ning veab raidmeid raielangilt kokku laoplatsile, kasutades ratsionaalseid ja keskkonda säästvaid töövõtteid
kasvama jäävaid puid, kasutades hindab jooksvalt puidu sortimenti ja kogust ning kontrollib oma töö kvaliteeti ja nõuetele vastavust,
asjakohaseid kaardirakendusi, lähtudes tööülesandest
andmebaase ja väljastab toodangu raporti, kasutades infotehnoloogilisi seadmeid ja asjakohast erialast terminoloogiat
digitehnoloogiavahendeid käitleb keskkonnanõudeid silmas pidades masina hooldus- ja remondijäätmeid
5) analüüsib oma tegevust forvarderiga kontrollib virnastatud sortimendi kvaliteedi vastavust tööülesandes esitatule
puidu sorteerimisel, kokkuveol ja võtab tööülesandest lähtudes vastu, loob ja edastab elektroonilisi andmeid, kasutades asjakohast
virnastamisel rakendustarkvara ja digilahendusi
koondab ja väljastab laoandmete saamiseks toodangu raporti, kasutades forvarderi arvutit või teisi
sobivaid infotehnoloogilisi seadmeid
jälgib igapäevaselt töö käigus forvarderi korrasolekut ja hooldusvälpasid
reageerib asjakohaselt masina hoiatus- ja ohusignaalidele ja kõrvaldab rikkeid oma pädevuse piires
hooldab forvarderi ja selle tööseadist vastavalt hooldusgraafikule ja kasutusjuhendile, tagades masina
tõrgeteta töö
kasutab forvarderi hooldusteks ja remonttöödeks vajalikke määrdeained, kulutarvikud, varuosi ja
tööriistu heaperemehelikult ja säästlikult
kasutab forvarderiga töötamisel loodust säästvaid ja ergonoomilisi töövõtteid ja asjakohaseid
isikukaitsevahendeid
võtab kasutusele sobivad abinõud, et vältida metsa-, pinnase- ja keskkonnakahjustuse tekkimist ning
teisi tööga kaasneda võivaid riske oma töölõigus
järgib tööoperatsioonide sooritamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõuetest
analüüsib oma tegevust kokkuveotööde tegemisel ning masina hooldamisel, hinnates arendamist
vajavaid aspekte
suhtleb kaastöötajatega viisakalt, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast
terminoloogiat
5. Praktika 32 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kompetentse reaalses töökeskkonnas forvarderiga puidu
sorteerimisel, laoplatsile kokku vedamisel ja virnastamisel, järgides tööülesannet, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab ja korraldab tööprotsessi, arvestab töö planeerimisel ja läbiviimisel tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega ning
arvestades tööülesandes ja kokkuveoteedele esitatud nõuetega
õigusaktides esitatud nõudeid planeerib ja korraldab oma töö, lähtudes tootmisülesandest, tehnoloogilisest kaardist ja muudest
2) sorteerib, veab kokku ja virnastab regulatsioonidest
laoplatsile metsamaterjali
sortimendid, kasutades planeerib laoplatsil puidu paigutuse, lähtudes tootmisülesandest, laoplatsi eripärast, metsamaterjali
ratsionaalseid ja sortimentidest ja kogusest
keskkonnasäästlikke töövõtteid veendub kaarti või elektroonilisi abivahendeid kasutades raielangi, kokkuveotee ja laoplatsi õigsuses
3) dokumenteerib oma tegevuse ja ohutuses
vastavalt etteantud nõuetele, võtab tööülesandest lähtudes vastu ja edastab elektroonilisi andmeid ning seadistab forvarderi,
kasutades teabe loomiseks ja lähtudes tootmisülesandest ja masina kasutusjuhendist.
edastamiseks asjakohaseid sorteerib tootmisülesandest lähtuvalt puidu sortimendid neid kahjustamata, kasutades ratsionaalseid
digitehnoloogiavahendeid ja erialast töövõtteid
rakendustarkvara laadib masinale ja veab puidu sortimendid kokku ning virnastab need, vastavalt tootmisülesandele
4) suhtleb koostööpartneritega arvestades raielangi looduslikku eripära ja ilmastikutingimustega, järgides töö- ja
vastastikust lugupidamist keskkonnaohutusnõudeid
ülesnäitaval viisil, esitades hindab jooksvalt puidu sortimendi ja kogust ning kontrollib oma töö kvaliteeti ja nõuetele vastavust,
asjakohase teabe selgelt ja lähtudes tööülesandes esitatust
kontekstikohaselt
hindab laoandmete saamiseks puidu sortimendi kogust koormas, lähtudes puidu ja koorma
5) töötab vastutustundlikult, järgides parameetritest
töötamisel töötervishoiu, tööohutuse
koondab ja väljastab laoandmete saamiseks toodangu raporti, kasutades forvarderi arvutit või teisi
ja keskkonnaohutusnõudeid
sobivaid infotehnoloogilisi seadmeid
suhtleb lugupidavalt vajadusel ka võõrkeeles tööandja ja koostööpartneritega, esitades asjakohase
teabe selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat
vahetab tööga seotud infot, kasutades forvarderi arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi seadmeid
ja erialast terminoloogiat
analüüsib oma tegevust tööülesannete täitmisel ja kasutab enesehindamise tulemusi käitumise
muutmiseks
jälgib masina korrasolekut igapäevaselt ja hooldab forvarderi vastavalt hooldusgraafikule ja
kasutusjuhendile, tagades masina tõrgeteta töö
määratleb forvarderi remondi vajaduse, lähtudes kasutusjuhendist ja võimalusel kõrvaldab rikked
oma pädevuse piires, analüüsib oma töö tulemust ja leiab võimalusi oma töö parendamiseks
järgib töötamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid
kasutab materjale ja tööriistu heaperemehelikult ning säästlikult
käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, tagades enda ja looduskeskkonna turvalisuse
kasutab oma tööaega efektiivselt, töötab eesmärgipärasaelt ja organiseeritult, peab kinni tähtaegadest
ja tööülesandes antud kvaliteedinõuetest
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
6. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
võimalusi ning piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
2) mõistab ühiskonna toimimist, koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide,
tööandja ja organisatsiooni ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
väljakutseid, probleeme ja võimalusi selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
3) kavandab omapoolse panuse kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
väärtuste loomisel enda ja teiste selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
rahalises tähenduses
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
4) mõistab enda vastutust oma tööalase
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
karjääri kujundamisel ning on
võimalused
motiveeritud ennast arendama
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
Lisa 24
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“
lisa 4 (muudetud sõnastuses)
Harvesterioperaatori eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused
Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1. Harvesterioperaatori alusteadmised 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et omandab edasiseks tööks vajalikud teadmised metsast kui elu- ja looduskeskkonnast, erinevate digivahendite ja
rakendustarkvara kasutamisevõimalustest erialase teabe haldamisel ning oskuse tegutseda õnnetusjuhtumi korral ja anda esmaabi
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) eristab levinumaid Eesti iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades metsa rolli keskkonnaseisundi tasakaalustajana
metsades kasvavaid puu- ja selgitab erinevaid erialaseid teabeallikaid kasutades metsandusalaseid põhimõisteid
põõsaliike, tunneb nende eristab visuaalse vaatluse teel levinumaid Eesti metsades kasvavaid puu- ja põõsaliike erinevas vanuses ja
bioloogilisi omadusi ja nõudeid erinevate tunnuste järgi erinevatel aastaaegadel
kasvukohale iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades levinumate kodumaiste puu- ja põõsaliikide bioloogilisi
2) eristab visuaalsete tunnuste alusel omadusi ja nõudeid kasvutingimustele
metsatüübirühmi tunneb ära väliste tunnuste alusel haigestunud puu
3) eristab kahjustuste gruppide eristab visuaalse vaatluse teel erinevaid kahjustusgruppe (seenhaigused, putuk-, uluki- ja abiootilised
lõikes puude levinumaid haigusi
kahjustused) ja kirjeldab nende ennetamise võimalusi
ja kahjustusi ja mõistab nende
mõju puidu ja sellest toodetava iseloomustab erinevate kahjustuste mõju puu kasvamisele ja puidu kvaliteedile
sortimendi kvaliteedile iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades inimtegevuse mõju metsale kui ökosüsteemile
4) kasutab digitehnoloogiavahendite selgitab inimtekkeliste kahjustuste mõju metsale ning nende vältimise võimalusi ja vajadust
võimalusi ja asjakohast selgitab keskkonnakaitse üldiseid põhimõtteid, toob näiteid nende olulisusest ja seostest õpitava erialaga
rakendustarkvara tööks vajaliku määrab visuaalsete tunnuste alusel metsatüübirühma
teabe leidmiseks selgitab seoseid metsatüübirühma, sellesse kuuluvate kasvukohatüüpide ja seal kasvavate puuliikide vahel
5) tunneb keskkonnakaitse
põhimõtteid, oskab tegutseda
õnnetusjuhtumi korral ja anda kasutab digivahendeid ja asjakohast rakendustarkvara vajaliku teabe kogumiseks, süstematiseerimiseks,
esmaabi töötlemiseks ja säilitamiseks
kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid oma asukoha määramiseks looduses
kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid tööala leidmiseks metsas
kasutab registreid ja muid infotehnoloogilisi võimalusi metsa andmetega tutvumiseks
kasutab teabe leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet
väljendub nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohaselt erialast terminoloogiat
selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi
kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi olemusest
selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja
kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega seonduvat,
lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest
demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu
peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted)
oskab tegutseda tööõnnetuse korral oma vastutusala piires, arvestades esmaabi andmisel enda ja teiste
turvalisusega
2. Raietehnoloogia 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õiged ja ohutud töövõtted puude langetamiseks ja tüvede optimaalseks järkamiseks, arvestades
raietöödele metsandusvaldkonna õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) tunneb säästva metsanduse selgitab säästva ehk jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid ja metsandustöötaja vastutust metsa
põhimõtteid ja õigusaktidega kasvatamisel
raietöödele esitatavaid nõudeid selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades erinevate raiete eesmärke ja olemust ning õigusaktidega raietele
ulatuses, mis on vajalik edasiste seatud nõudeid
tööülesannete täitmiseks iseloomustab metsa majandamise võimalusi keskkonnakaitseliste piirangute tingimustes
2) planeeriv tegevused tööülesande selgitab oma rolli ja vastutust metsamajanduslike tööde tehnoloogilises ahelas, kasutades asjakohaselt
täitmiseks, arvestades erialast terminoloogiat
raietehnoloogia valiku oskab kasutada metsandusvaldkonda reguleerivaid õigusakte ja standardeid tööks vajaliku teabe leidmiseks
põhimõtteid ja leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesandelt edasiseks tööks vajaliku info (puistu
/raielangi asukoht, mõõtmed, puistu liigine koosseis, kasutatav raie liik)
metsandusvaldkonna määratleb tööpiirkonna (raielangi) asukoha ja mõõtmed looduses, kasutades erinevaid kaardirakendusi ja
õigusaktides esitatud nõudeid asjakohaseid töövahendeid
3) valib lähtuvalt kavandab tööülesandest lähtudes laoplatsi ja kokkuveoteed, arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
metsakasvatuslikust eesmärgist koostab tööülesandest lähtudes metsamajanduslike tööde tehnoloogilise skeemi arvestades looduslike
raiutavad puud, langetab, laasib tingimusi ja õigusaktides esitatud nõudeid
ja järkab tüved nõutava kvaliteedi määrab valgustusraiel optimaalse puude vahekauguse, lähtudes metsakasvatuslikest eesmärkidest
ja parameetritega sortimentideks, valib hooldusraiel kasvama jäävad puud (sh sanitaarraiel raiutavad puud) ja põhjendab valikut, lähtudes
kasutades asjakohaseid metsakasvatuslikest eesmärkidest
töövahendeid ja -võtteid valib uuendusraietel seemne- ja säilikpuud, lähtudes õigusaktide nõuetest ja põhjendab oma valikuid
4) järgib töötamisel töötervishoiu,
hindab puu seisukorda, valib sellest lähtudes sobivad ja ohutud langetusvõtted ning töö- ja
töö- ja keskkonnaohutusnõudeid isikukaitsevahendid
5) analüüsib enda toimetulekut
valib tööülesandest lähtuvalt sobivaima raietehnoloogia ning langetab puud ohutult ja teisi puid
raietehnoloogia valimisel ja
kahjustamata, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
töötamisel sellest lähtuvalt
laasib tüved ohutult ja lähtudes tööülesandes toodud sortimendi kvaliteedinõuetest, kasutades asjakohaseid
töövahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
selgitab puidurikete olemust ja toob näiteid nende mõjust ümarmetsamaterjali kvaliteedile
eristab puidu mehaanilisi-, putuk- ja seenkahjustusi ja selgitab erinevate kahjustuste mõju
ümarmetsamaterjali kvaliteedile
järkab langetatud tüved optimaalselt, ohutult ja sobivate võtetega, lähtudes tööülesandest, sortimendi
kvaliteedinõuetest ja kasumlikkusest
kontrollib harvendusraiejärgse puistu rinnaspindala vastavust õigusaktides esitatud nõuetele, kasutades
asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
paigutab sortimendi ja raidmed metsas vastavalt metsamajanduslike tööde tehnoloogilisele skeemile ja
keskkonnakaitse nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
mõõdab metsamaterjali mahu metsas ja vahelaos, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja -meetodeid
arvutab ümarmetsamaterjali mahu vastavalt kasutatud mõõtmismeetodile, kasutades koolimatemaatikast
tuntud valemeid
dokumenteerib tulemused vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiavahendeid ja
asjakohast rakendustarkvara
selgitab erialaga seonduvalt töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, toob näiteid ja põhjendab
nõuete järgimise vajalikkust, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt
iseloomustab oma väärast käitumisest tulenevaid ohte ja nende mõju keskkonnale ning kaastöötajatele
iseloomustab erialase tööga seotud terviseriske ja nende tekkepõhjusi, nimetab meetmeid terviseriskide
minimeerimiseks, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt
suhtleb kaaslastega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt,
kasutades erialast terminoloogiat
järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja selle lõpetamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks
tööõnnetusi
kasutab töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt
analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid
aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt
3. Harvesteri juhtimine ja hooldus 25 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised metsalangetustraktori ehk harvesteri ehitusest ja hooldamise nõuetest ning
oskused harvesteri seadistamiseks ja juhtimiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab tööülesannete täitmiseks iseloomustab harvesteri kui terviku ehitust (põhisõlmed), lähtudes metsamasinate tehniliste lahenduste
vajalikku ülevaadet harvesteri ja eripärast
selle lõikepea ehitusest ja selgitab harvesteri mootori, käiguosa, hüdro- ja elektrisüsteemide töötamise põhimõtteid, kasutades
tööpõhimõtetest asjakohast erialast terminoloogiat
2) tunneb harvesteri ja selle teeb vahet harvesteri mehaanilistel, elektrilistel ja hüdraulilistel riketel, tuvastab need ja likvideerib need
lõikepea hoolduse nõudeid, oma pädevuse piires, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
selleks kasutavaid materjale ja teavitab tööandjat masina remondi vajadusest vastavalt etteantud nõuetele, selgitades rikke olemust,
töövahendeid kasutades asjakohast erialast terminoloogiat
3) seadistab harvesteri ja selle iseloomustab ilmastikutingimuste ja valede töövõtete mõju harvesteri töömehhanismidele ning selgitab
lõikepea ning teeb harvesteriga nende vältimise võimalusi, kasutades erialast terminoloogiat
erinevaid tööoperatsioone seadistab tööülesandest ja looduslikest tingimustest lähtudes harvesteri (parda)arvuti ja juhtimisseadmed,
arvestades tööülesandes etteantud arvestades masina võimekust
tingimusi
koostab ise või kohandab etteantud järkamisfaili, lähtudes tootmisülesandest ja harvesteri kasutusjuhendist
4) kasutab tööaega efektiivselt ja
võtab tööülesandest lähtudes vastu ja edastab elektroonilisi andmeid, kasutades asjakohast
järgib töötamisel töö- ja
rakendustarkvara ja digitehnoloogiavahendeid
keskkonnaohutusnõudeid
5) analüüsib oma tegevust töötleb tüved harvesteriga tööülesandes antud kvaliteedi ja parameetritega sortimentideks, kasutades
masina juhtimisseadmeid ja pardaarvutit
harvesteri seadistamisel,
juhtimisel ja hooldamisel teeb harvesteri kontrollmõõtmist, kasutades kalibreerimisklupet ja mõõdulinti ning kalibreerib masina
mõõteseadme, järgides etteantud juhiseid
selgitab harvesteri ja selle lõikepea tehnohoolduse vajalikkust ja selle teostamise põhimõtteid tagamaks
masina tõrgeteta töö
leiab harvesteri kasutusjuhendist masina hooldamiseks vajalikku infot ja oskab kasutada varuosade
kataloogi
selgitab harvesteri ja selle lõikepea korraliseks hoolduseks sobivate hooldusmaterjalide (õlid, filtrid,
tehnilised vedelikud jm) valiku põhimõtteid, arvestades nende tootja kasutusjuhendis esitatud infot
kirjeldab harvesteri ja selle lõikepea regulaarse hoolduse nõudeid erinevatel hooldusvälpadel
eristab harvesteril kasutatavaid hüdrovoolikuid, nende otsikuid ja mõõte ning valmistab asendamiseks
vajaliku hüdrovooliku vastavalt etteantud tööülesandele
seadistab juhi töökoha asendi endale sobivaks, arvestades ergonoomiat, töö iseloomu ja tööülesannet
selgitab hooldus- ja remondijäätmete käitlemise tingimusi arvestades keskkonnaohutunõudeid
kasutab harvesteriga töötamisel loodust säästvaid ja ergonoomilisi töövõtteid ja asjakohaseid
isikukaitsevahendeid
lähtub oma tegevuses töötervishoiu, töö-ja keskkonnaohutusnõuetest
kasutab infotehnoloogilisi vahendeid harvesteri töö ja hoolduse planeerimisel, tegemisel ja tulemuste
talletamisel
analüüsib oma tegevust harvesteri ja selle lõikepea seadistamisel ja harvesteri juhtimisel, hinnates
arendamist vajavaid aspekte,
väljendub suuliselt ja kirjalikult selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat
4. Hooldus- ja uuendusraiete tegemine 25 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb metsakasvatuslikest eesmärkidest lähtudes harvesteriga iseseisvalt nii hooldus- kui uuendusraieid,
arvestades säästva metsanduse põhimõtteid ja õigusaktides sätestatut ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab tööprotsessi hooldus- selgitab tehnoloogiliselt skeemilt välja edasiseks tööks vajaliku info (raielangi piirid, kokkuveoteed, laoplatsi
või uuendusraie tegemiseks, asukoht, raielangi looduslikud eripärad, elektriliinide jm rajatiste asukohad jms)
arvestades raielangi looduslikke planeerib tehnoloogilise skeemi alusel harvesteri liikumise raielangil (kokkuveoteed) ning ümarmaterjalide
tingimusi, säästva metsanduse ja raidmete paigutuse, põhjendab oma planeerimisotsuseid, lähtudes looduslikest tingimustest, töö- ja
põhimõtteid ja õigusaktides keskkonnaohutusnõuetest
esitatud nõudeid kasutab oma töö planeerimisel ja töö jälgimisel asjakohaseid kaardirakendusi, andmebaase ja
2) seadistab tööülesandest lähtuvalt digivahendeid
harvesteri pardaarvuti tuvastab ja märgistab looduses raielangi piirid, kokkuveoteed ja muu vajaliku, kasutades kokku lepitud
tööprogrammi ja kalibreerib märgistust
mõõteseadme vastavalt raiub sisse kokkuveoteed, arvestades metsandusvaldkonna õigusaktides kehtestatud nõudeid
kehtestatud korrale valib metsakasvatuslikust eesmärgist lähtudes kasvama jäävad puud, arvestades õigusaktides esitatud
3) teeb metsakasvatuslikest nõudeid
eesmärkidest ja tööülesandest valib sobiva langetusviisi, -suuna ja ümarsortimentide ning raidmete paigutuse raielangil arvestades
lähtuvalt hooldus- ja raielangi looduslikku eripära ja ilmastikutingimusi
uuendusraieid ning paigutab langetab puud vastavalt tööülesandele, töötades harvesteriga ohutult ja ergonoomiliselt, arvestades
toodetud sortimendid vastavalt looduslikke tingimusi ja kahjustamata metsamaterjali sortimenti ning kasvama jäävaid puid
etteantud nõuetele tagab harvendusraiejärgse puistu rinnaspindala vastavust õigusaktides esitatud nõuetele
4) hooldab masina kasutusjuhendist kohandab järkamisfaili, laasib ja järkab langetatud puud optimaalselt vastavalt etteantud sortimendile ja
lähtudes harvesteri ja selle tootmisülesandes esitatud kvaliteedinõuetele
lõikepead regulaarselt, kasutades
kontrollib toodetud ümarsortimendi kvaliteedi ja parameetrite vastavust tootmisülesandele, kasutades
töövahendeid ja materjale asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
heaperemehelikult ja säästlikult
paigutab erineva kvaliteedi ja parameetriga sortimendid nõuetekohaselt, arvestades raielangi eripära
5) kasutab tööalase teabe
tagades nii nende kiire ja keskkonnasäästliku kokkuveo
vastuvõtmiseks, loomiseks ja
koondab ja paigutab raidmed tootmisülesandes ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades asjakohaseid
edastamiseks asjakohast
töövõtteid
rakendustarkvara ja
digitehnoloogiavahendeid võtab tööülesandest lähtudes vastu, loob ja edastab elektroonilisi andmeid, kasutades asjakohast
6) töötab ohutult, ennast ja rakendustarkvara ja digilahendusi
keskkonda säästvalt, järgides koondab tootmisülesandest lähtudes puidu sortimendi ja väljastab laoandmete saamiseks toodangu raporti,
töötervishoiu, töö- ja kasutades harvesteri arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi seadmeid
keskkonnaohutusnõudeid jälgib igapäevaselt töö käigus harvesteri korrasolekut ja hooldusvälpasid, lähtudes masina hooldus
7) analüüsib oma tegevust reageerib asjakohaselt masina hoiatus- ja ohusignaalidele ja kõrvaldab rikkeid oma pädevuse piires
harvesteriga hooldus- ja jälgib lõikepea tehnilist seisukorda ning hooldab harvesteri lõikepead ja selle saemehhanismi tarvikuid,
uuendusraiete tegemisel lähtudes tootja kasutusjuhendist ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid
kontrollib regulaarselt harvesteri mõõteseadmete töökorras olekut
viib läbi harvesteri kontrollmõõtmise ja vajadusel kalibreerib harvesteri mõõteseadme, tagades selle
mõõtmistäpsuse ja tõrgeteta töö
hooldab harvesteri ja selle lõikepead vastavalt hooldusgraafikule ja kasutusjuhendile, tagades masina
tõrgeteta töö
kasutab harvesteri hooldusteks ja remonttöödeks vajalikke määrdeained, kulutarvikud, varuosi ja tööriistu
heaperemehelikult ja säästlikult
kasutab harvesteri eelsoojendussüsteemi vastavalt ilmastikuoludele
kasutab harvesteriga töötamisel loodust säästvaid ja ergonoomilisi töövõtteid ja asjakohaseid
isikukaitsevahendeid
võtab kasutusele sobivad abinõud, et vältida metsa-, pinnase- ja keskkonnakahjustuse tekkimist ning teisi
tööga kaasneda võivaid riske oma töölõigus
lähtub oma tegevuses töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõuetest
kasutab infotehnoloogilisi vahendeid harvesteri töö ja hoolduse planeerimisel, tegemisel ja tulemuste
talletamisel
analüüsib oma tegevust hooldus- ja uuendusraiete tegemisel ning masina hooldamisel, hinnates arendamist
vajavaid aspekte
väljendub suuliselt ja kirjalikult selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat
5. Praktika 32 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kompetentse reaalses töökeskkonnas tehes iseseisvalt erinevat liiki
raieid, arvestades õigusaktides sätestatut ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab ja korraldab planeerib ja korraldab oma töö raielangil, lähtudes tootmisülesandest, materjalide kvaliteedinõuetest,
tööprotsessi harvesteriga tehnoloogilisest kaardist ja muudest regulatsioonidest
raietööde tegemiseks metsamaal, veendub kaarti või elektroonilisi abivahendeid kasutades raielangi õigsuses
arvestades tööülesandes ja seadistab masina, koostab või kohandab järkamisfaili, lähtudes tootmisülesandest ja masina
õigusaktides esitatud nõudeid kasutusjuhendist.
2) teeb harvesteriga tööülesandest valib metsakasvatuslikust eesmärgist (puude kasvutingimuste parandamine, tulevikupuistu koosseisu
lähtuvalt erinevat liiki raieid kujundamine, optimaalse puude vahekauguse tagamine, säilik- ja seemnepuude valik ja ökotoni
erineva vanuse ja koosseisuga kujundamine jm) lähtudes kasvama jäävad puud.
puistutes, tagades tööandjale teeb harvesteriga tööülesandest lähtuvalt erinevat liiki raieid erineva vanuse ja koosseisuga puistutes,
optimaalse majandusliku tulemi arvestades raielangi looduslikku eriapära ja ilmastikutingimustega, järgides töö- ja
3) dokumenteerib oma tegevuse keskkonnaohutusnõudeid
vastavalt etteantud nõuetele, toodab puidu sortimente vastavalt tootmisülesandes toodud kvaliteedinõuetele, tagades tööandjale
kasutades teabe loomiseks ja optimaalse majandusliku tulemi arvestades metsandusvaldkonna õigusaktides esitatud nõudeid
edastamiseks asjakohaseid
arvestab tööle eelnenud ja järgnevate töölõikudega, ning puidu sortimentidele ja kokkuveoteedele esitatud
digitehnoloogiavahendeid ja
nõuetega
erialast rakendustarkvara
hindab tööülesandest lähtudes puidu sortimenti ja kontrollib raie kvaliteeti
4) suhtleb koostööpartneritega
vastastikust lugupidamist arvestab töö planeerimisel ja läbiviimisel oma tegevuse mõju metsa eluringile
ülesnäitaval viisil, esitades koondab tootmisülesandest lähtudes puidu sortimendi ja väljastab laoandmete saamiseks toodangu raporti,
asjakohase teabe selgelt ja kasutades harvesteri arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi seadmeid
kontekstikohaselt
5) töötab vastutustundlikult, järgides suhtleb lugupidavalt vajadusel ka võõrkeeles tööandja ja koostööpartneritega, esitades asjakohase teabe
töötamisel töötervishoiu, selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat
tööohutuse ja vahetab tööga seotud infot, kasutades harvesteri arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi seadmeid ja
keskkonnaohutusnõudeid erialast terminoloogiat
analüüsib oma tegevust tööülesannete täitmisel ja kasutab enesehindamise tulemusi käitumise muutmiseks
teeb koostööd kokkuvedajaga, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt
jälgib masina korrasolekut igapäevaselt ja hooldab harvesteri ja selle lõikepead vastavalt hooldusgraafikule
ja kasutusjuhendile, tagades masina tõrgeteta töö
analüüsib oma töö tulemust ja leiab võimalusi oma töö parendamiseks
järgib tööpiirkonna ettevalmistamisel, töö ajal, ja selle lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja
keskkonnaohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi
rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid
kasutab materjale ja tööriistu heaperemehelikult ja säästlikult
käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, tagades enda ja looduskeskkonna turvalisuse
kasutab oma tööaega efektiivselt, töötab eesmärgipärasaelt ja organiseeritult, peab kinni tähtaegadest ja
tööülesandes antud kvaliteedinõuetest,
on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
6. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-,
isiklikke, sotsiaalseid ja suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
tööalaseid võimalusi ning sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
piiranguid koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, erinevate keskkonnateguritega
tööandja ja organisatsiooni selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
väljakutseid, probleeme ja kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
võimalusi selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
3) kavandab omapoolse panuse
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
väärtuste loomisel enda ja teiste
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
jaoks kultuurilises, sotsiaalses seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja
ja/või rahalises tähenduses võimalused
4) mõistab enda vastutust oma analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
tööalase karjääri kujundamisel kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
ning on motiveeritud ennast kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
arendama
Lisa 25
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri … a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 37 „Kaubanduserialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Kaubanduse eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP)
1 Kaupade käitlemine 21 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime kaupade käitlemisega kaubandusettevõttes, tundes kaupa, lähtudes kaupade käitlemise
põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kaupade käitlemise põhimõtteid, sh hügieeni ja tunneb selgitab klienditeenindaja rolli kaupade käitlemisel
kaupa selgitab olemasoleva info põhjal erinevate kaupade koostist,
2) võtab kaubad vastu koguseliselt ja kvaliteedile vastavalt kvaliteeti mõjutavaid tegureid, omadusi ja kasutamisvõimalusi
3) ladustab kaubad, järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid võtab meeskonnatööna kaubad saatedokumentide alusel vastu nii
4) valmistab kaubad müügiks ette ja paigutab müügipinnale, järgides koguseliselt kui kvaliteedile vastavalt, järgides kaubagrupile
kauba väljapaneku põhimõtteid kehtestatud nõudeid ning teavitades kaupade mittevastavusest
5) käitleb pakendeid ja ohtlikke jäätmeid vastavalt käitlemise hindab kaupade kvaliteeti vastavalt kehtestatud nõuetele ja
nõuetele organoleptiliselt toiduainete ja visuaalselt tööstuskaupade kvaliteeti
6) kontrollib kaupade vastavust realiseerimise nõuetele grupeerib kaubad vastavalt sortimendile, orienteerudes
7) mõistab kaupade inventeerimise põhimõtteid ja osaleb kaupade kaubagruppide liigitamise põhimõtetes
inventeerimisel nimetab ja võrdleb meeskonnatööna väljapanekute erinevaid liike
8) kasutab kaupade käitlemise ja kaubatundmisega seotud ning ladustab kaubad müügi- või laopinnale, järgides kaubagrupile
terminoloogiat ning väljendab ennast eesti keeles arusaadavalt kehtestatud nõudeid
valmistab kaubad müügiks ette, järgides kaubagrupile kehtestatud
nõudeid
paigutab meeskonnatööna kaubad müügipinnale, järgides kehtivaid
nõudeid
varustab kaubad nõuetekohase märgistuse ja hinnainfoga, jälgides
selle vastavust kassasüsteemi andmetega ja paigaldab vajadusel
turvaelemendid
käitleb tööprotsessis pakendeid ja ohtlikke jäätmeid, järgides
käitlemise nõudeid ja kehtestatud korda
kontrollib säilitustemperatuure ja realiseerimisaegu ja mittevastavuse
korral kõrvaldab kaubad müügilt
selgitab kaupade inventeerimise põhimõtteid vastavalt kehtestatud
nõuetele
fikseerib meeskonnatööna kaupade inventeerimisel kaupade kogused
2 Teenindamine ja müümine 24 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime klientide teenindamise ja kaupade müümisega kaubandusettevõttes nii tava- kui
muutuvates olukordades, järgides klienditeeninduse põhimõtteid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab klienditeenindaja vastutust ja rolli kliendisuhete analüüsib, klienditeeninduse tähtsust ja rolli kaubandusettevõttes,
kujundamisel kaubandusettevõttes seostades kutsealase ettevalmistuse nõudeid kliendisuhete loomisel,
2) loob kliendikontakti ja selgitab kliendi vajadused, rakendades hoidmisel ja arendamisel
suhtlemisoskust teenindab meeskonnaliikmena klienti, kasutades suhtlemistehnikaid
3) tutvustab kaupu ja nõustab klienti, lähtudes kliendikeskse ja järgides klienditeeninduse põhimõtteid
teenindamise põhimõtetest algatab positiivselt kliendikontakti ja selgitab kliendi vajadused,
4) lõpetab kliendikontakti, lähtudes kliendikesksest suhtlemisest kasutades aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid
5) käsitleb pretensioone vastavalt nõuetele tutvustab kaupu kaupadele kehtestatud nõuetest lähtuvalt ning
6) kasutab teenindamisel ja müümisel erialast terminoloogiat ning nõustab klienti, arvestades kliendi soove, vajadusi ja õigusi
väljendab ennast eesti ja inglise keeles arusaadavalt viib läbi lisamüüki, lähtudes kliendikeskse teenindamise põhimõtetest
lõpetab positiivselt kliendikontakti, tekitades kliendis soovi tagasi
tulla
võtab vastu ja käsitleb kliendi pretensiooni, leides lahenduse vastavalt
nõuetele
3 Kassatöö 14 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime kliendiga arveldamisega ja sellega seotud aruandlusega kaubandusettevõttes.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kassatöö olulisust kaubandusettevõtte tegevuses selgitab kassatöö põhitoiminguid oma vastutusala piires
2) arveldab klientidega ja koostab arveid vastavalt nõuetele töötab kassas, kasutades erinevaid maksevahendeid ja -liike ning
3) mõistab klienditeenindaja rolli raha käitlemisel tehnilisi vahendeid ohutult
kaubandusettevõttes arveldab klientidega, järgides hügieeni, tööohutuse, töötervishoiu ja
4) koostab kassaaruande vastavalt nõuetele turvanõudeid
5) järgib kassas töötades ergonoomika nõudeid koostab nõuetekohaselt vormistatud arve
6) kasutab kassatööga seotud terminoloogiat ning väljendab ennast käitleb raha, järgides kehtivaid nõudeid ja reegleid
eesti ja inglise keeles arusaadavalt kontrollib raha turvaelemente visuaalselt ja tehnilisi vahendeid
kasutades
koostab nõuetekohaselt vormistatud kassaaruande oma vastutusala
piires
selgitab erinevate harjutuste mõju erinevatele lihasgruppidele ja
töövõimele
sooritab töövõimet taastavate harjutuste kompleksi koos
põhjendustega vastavalt etteantud juhendile
4 Müügitöö korraldamine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime kaupade tellimise, hindade määramise ja väljapanekute kujundamisega
kaubandusettevõttes, lähtudes müügitöö korraldamise põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kaubanduse rolli majanduses, lähtudes peamistest selgitab meeskonnatööna kaubanduse kui olulise majandusharu rolli,
majanduse arengusuundadest selle ajalugu ja arenguid Eestis ning mujal maailmas
2) edastab kliendi tagasiside vastavalt nõuetele loetleb ja võrdleb kaubanduse erinevaid vorme ja kaupluste tüüpe
3) kontrollib kaupade olemasolu ja hindab tellimuse vajadust vastavalt jaekaubanduse ettevõtete klassifikatsioonile
vastavalt kaubavarude juhtimise põhimõtetele edastab info klientide tagasiside põhjal sortimendi muutmise vajaduse
4) arvutab kaupadele hinna, järgides hinnakujunduse põhimõtteid ja kohta vastavalt nõuetele
nõudeid kontrollib kaupade olemasolu ja piisavust, tuginedes müügiandmetele
5) kujundab kaupade väljapanekut vastavalt väljapanekute koostab kaupade tellimuse vastavalt nõuetele
kujundamise põhimõtetele arvutab kaubale müügi- ja ühikuhinna hinnakujunduse põhimõtetest
6) kasutab müügitöö korraldamisega seotud terminoloogiat ning ja nõuetest lähtudes
väljendab ennast eesti keeles arusaadavalt
kujundab meeskonnaliikmena kampaaniakaupade väljapanekut
vastavalt etteantud juhistele
5 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi,
tööalaseid võimalusi ning piiranguid kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni seoses õpitava erialaga
väljakutseid, probleeme ning võimalusi sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste
õpieesmärgid ja põhjendab neid
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning on koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
motiveeritud ennast arendama arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi
ja kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes
nende eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning
kirjeldab selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga
ning toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb
meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist,
sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse
elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda
lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi
eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või
töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud
materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on
vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi-
ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
6 Praktika 32 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid kaubandusettevõtte
meeskonna liikmena.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teenindab kliente ja müüb kaupu järgides klienditeeninduse teenindab klienti kasutades aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid
põhimõtteid ja järgides klienditeeninduse põhimõtteid
2) arveldab klientidega järgides müügipiiranguid, kasutades tutvustab kaupa selgitades kauba koostist, kasutamist ja/või hooldust ja
arvete ja kassaaruannete koostamiseks vajalikku riist- ning nõustab klienti arvestades kliendi soove, vajadusi ja õigusi
tarkvara vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale teostab müügi ning lisamüügi kasutades erinevaid müügitehnikaid
3) tellib ja võtab kaubad vastu vastavalt ettevõtte kehtestatud edastab kliendilt saadud tagasiside vastavalt ettevõttes kehtestatud
korrale korrale, võimalusel lahendab selle või suunab edasi
4) ladustab kaubad ja osaleb väljapanekute kujundamisel töötab kassas ja arveldab klientidega, kasutades kaasaegseid tehnilisi
vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale vahendeid, arveldussüsteeme- ja maksevahendeid järgides hügieeni,
tööohutuse, töötervishoiu ja turvanõudeid ning müügipiiranguid
käitleb raha, järgides kehtivaid nõudeid ja reegleid, kontrollib raha
turvaelemente visuaalselt ja/või kasutades spetsiaalseid tehnilisi
vahendeid
koostab nõuetekohaselt vormistatud kassaaruande oma vastutusala
piires.
kontrollib kaupade olemasolu ja piisavust ning tellib kaubad vastavalt
ettevõttes kehtestatud korrale
võtab kaubad vastu kasutades kaasaegseid tehnilisi vahendeid
kontrollib koguse ja kvaliteedi vastavust saatedokumendile järgides
kaubagrupile kehtestatud nõudeid ning teavitades kaupade
mittevastavusest
kontrollib säilitustemperatuure ja realiseerimisaegu ning mittevastavuse
korral kõrvaldab kaubad müügilt
valmistab kaubad müügiks ette ning ladustab kaubad lattu ja/või
müügisaali järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid ning kasutades
kaasaegseid tehnilisi vahendeid
osaleb väljapanekute kujundamisel lähtudes etteantud juhistest
varustades kaubad nõuetekohase märgistuse- ja hinnainfoga
käitleb tööprotsessis pakendeid, taarat ja ohtlikke jäätmeid järgides
ettevõttes kehtivaid nõudeid
7 Toidu- ja esmatarbekaubad 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb põhjalikult toidu- ja esmatarbekaupu, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb põhjalikult toidu- ja esmatarbekaupade kaubamärke, selgitab meeskonnatööna toidu- ja esmatarbekaupade kaubamärke,
lähtudes klienditeenindaja töö eripärast lähtudes kaupade käitlemise põhimõtetest sh praktikal
2) tunneb põhjalikult toidu- ja esmatarbekaupade koostist, lähtudes selgitab toidu- ja esmatarbekaupade koostist, lähtudes kaupade
klienditeenindaja töö eripärast käitlemise ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
3) tunneb põhjalikult toidu- ja esmatarbekaupade märgistust, lähtudes selgitab toidu- ja esmatarbekaupade märgistust, lähtudes kaupade
klienditeenindaja töö eripärast käitlemise ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
4) tunneb põhjalikult toidu- ja esmatarbekaupade kvaliteedi ja selgitab toidu- ja esmatarbekaupade kvaliteedi ja säilitusnõudeid,
säilitusnõudeid, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast lähtudes kaupade käitlemise, teenindamise ja müümise ning kassatöö
5) tunneb põhjalikult toidu- ja esmatarbekaupade kasutamist, põhimõtetest
lähtudes klienditeenindaja töö eripärast selgitab toidu- ja esmatarbekaupade kasutamise võimalusi, lähtudes
kaupade käitlemise ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
8 Aia- ja ehituskaubad 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb põhjalikult aia- ja ehituskaupu, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb põhjalikult aia- ja ehituskaupade kaubamärke, lähtudes selgitab meeskonnatööna aia- ja ehituskaupade kaubamärke, lähtudes
klienditeenindaja töö eripärast kaupade käitlemise põhimõtetest
2) tunneb põhjalikult aia- ja ehituskaupade materjale, lähtudes selgitab aia- ja ehituskaupade materjale, lähtudes kaupade käitlemise
klienditeenindaja töö eripärast ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
3) tunneb põhjalikult aia- ja ehituskaupade märgistust, lähtudes selgitab aia- ja ehituskaupade märgistust, lähtudes kaupade käitlemise
klienditeenindaja töö eripärast ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
4) tunneb põhjalikult aia- ja ehituskaupade kvaliteedi ja selgitab aia- ja ehituskaupade kvaliteedi ja hoiustamisnõudeid,
hoiustamisnõudeid, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast lähtudes kaupade käitlemise, teenindamise ja müümise ning kassatöö
5) tunneb põhjalikult aia- ja ehituskaupade kasutamist ja hooldamist, põhimõtetest
lähtudes klienditeenindaja töö eripärast selgitab aia- ja ehituskaupade kasutamise ja hooldamise võimalusi,
lähtudes kaupade käitlemise ning teenindamise ja müümise
põhimõtetest
9 Garderoobikaubad 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb põhjalikult garderoobikaupu, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb põhjalikult garderoobikaupade kaubamärke, lähtudes selgitab meeskonnatööna garderoobikaupade kaubamärke, lähtudes
klienditeenindaja töö eripärast kaupade käitlemise põhimõtetest
2) tunneb põhjalikult garderoobikaupade materjale, lähtudes selgitab garderoobikaupade materjale, lähtudes kaupade käitlemise
klienditeenindaja töö eripärast ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
3) tunneb põhjalikult garderoobikaupade märgistust, lähtudes selgitab garderoobikaupade märgistust, lähtudes kaupade käitlemise
klienditeenindaja töö eripärast ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
4) tunneb põhjalikult garderoobikaupade kvaliteedi ja selgitab garderoobikaupade kvaliteedi ja hoiustamisnõudeid, lähtudes
hoiustamisnõudeid, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast kaupade käitlemise, teenindamise ja müümise ning kassatöö
5) tunneb põhjalikult garderoobikaupade kasutamist ja hooldamist, põhimõtetest
lähtudes klienditeenindaja töö eripärast selgitab garderoobikaupade kasutamise ja hooldamise võimalusi,
lähtudes kaupade käitlemise ning teenindamise ja müümise
põhimõtetest
10 Vabaaja kaubad 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb põhjalikult vaba-aja kaupu, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb põhjalikult vaba-aja kaupade kaubamärke, lähtudes selgitab meeskonnatööna vaba-aja kaupade kaubamärke, lähtudes
klienditeenindaja töö eripärast kaupade käitlemise põhimõtetest
2) tunneb põhjalikult vaba-aja kaupade materjale, lähtudes selgitab vaba-aja kaupade materjale, lähtudes kaupade käitlemise
klienditeenindaja töö eripärast ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
3) tunneb põhjalikult vaba-aja kaupade märgistust, lähtudes selgitab vaba-aja kaupade märgistust, lähtudes kaupade käitlemise
klienditeenindaja töö eripärast ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
4) tunneb põhjalikult vaba-aja kaupade kvaliteedi ja selgitab vaba-aja kaupade kvaliteedi ja hoiustamisnõudeid, lähtudes
hoiustamisnõudeid, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast kaupade käitlemise, teenindamise ja müümise ning kassatöö
5) tunneb põhjalikult vaba-aja kaupade kasutamist ja hooldamist, põhimõtetest
lähtudes klienditeenindaja töö eripärast selgitab vaba-aja kaupade kasutamise ja hooldamise võimalusi,
lähtudes kaupade käitlemise ning teenindamise ja müümise
põhimõtetest
11 Elektroonika- ja bürookaubad 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb põhjalikult vaba-aja kaupu, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb põhjalikult elektroonika- ja bürookaupade kaubamärke, selgitab meeskonnatööna elektroonika- ja bürookaupade kaubamärke,
lähtudes klienditeenindaja töö eripärast lähtudes kaupade käitlemise põhimõtetest
2) tunneb põhjalikult elektroonika- ja bürookaupade materjale, selgitab elektroonika- ja bürookaupade materjale, lähtudes kaupade
lähtudes klienditeenindaja töö eripärast käitlemise ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
3) tunneb põhjalikult elektroonika- ja bürookaupade märgistust, selgitab elektroonika- ja bürookaupade märgistust, lähtudes kaupade
lähtudes klienditeenindaja töö eripärast käitlemise ning teenindamise ja müümise põhimõtetest
4) tunneb põhjalikult elektroonika- ja bürookaupade kvaliteedi ja selgitab elektroonika- ja bürookaupade kvaliteedi ja
hoiustamisnõudeid, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast hoiustamisnõudeid, lähtudes kaupade käitlemise, teenindamise ja
5) tunneb põhjalikult elektroonika- ja bürookaupade kasutamist ja müümise ning kassatöö põhimõtetest
hooldamist, lähtudes klienditeenindaja töö eripärast selgitab elektroonika- ja bürookaupade kasutamise ja hooldamise
võimalusi, lähtudes kaupade käitlemise ning teenindamise ja
müümise põhimõtetest
Lisa 26
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri … a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 38 „Sekretäri- ja kontoritöö erialade riiklik
õppekava“ lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Bürootöö eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti
kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Bürootöö haldus 14 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime bürooruumide korrashoiu, bürootehnika haldamise, ametikohtumiste ettevalmistamise ja
perioodika tellimisega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) korraldab bürooruumide korrashoiu vastavalt selgitab, sh praktikal bürootöötaja rolli bürooruumide korrashoiu tagamisel,
töökeskkonna nõuetele ja organisatsiooni tavadele lähtudes keskkonnasäästlikkuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõuetest ning
2) valmistab ette ametikohtumised ja koosolekud vastavalt organisatsiooni tavadest
organisatsiooni nõuetele sooritab töövõimet taastavate harjutuste kompleksi koos põhjendustega
3) haldab perioodika arvestust ja tagab perioodika vastavalt etteantud juhendile
kättesaadavuse vastavalt organisatsiooni nõuetele peab meeskonnatööna, sh praktikal bürootarvete ja -inventari üle arvestust
4) haldab bürootehnika hooldusteenindust vastavalt ning tellib vajaliku vastavalt organisatsiooni vajadustele
organisatsiooni nõuetele lepib meeskonnatööna kokku, sh praktikal koosolekute ja kohtumiste
5) kasutab bürootöö haldusega seotud terminoloogiat ning toimumiskohad eesti, inglise ja vene keeles ning valmistab ette
väljendab ennast eesti, inglise ja vene keeles arusaadavalt koosolekuruumi, vajalikud vahendid ja teenused vastavalt organisatsiooni
nõuetele
kooskõlastab ja valmistab tehniliselt ette koosoleku materjalid ja tagab
nende kättesaadavuse
tellib eesti, inglise ja vene keeles perioodika ja korraldab meeskonnatööna
selle kättesaadavuse ning säilitamise vastavalt organisatsiooni nõuetele
kasutab, sh praktikal heaperemehelikult oma tööülesannete piires
bürootehnikat, vajadusel abistab kaastöötajaid ja haldab bürootehnika
hooldust
2 Bürooteenindus 28 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime sise- ja välisklientide teenindamise ning info vahendamisega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab oma rolli sise- ja välisklientide teenindamisel, selgitab teeninduskultuuri põhimõtteid klientide teenindamisel
lähtudes organisatsiooni eripärast organisatsioonis
2) vahendab infot vastavalt organisatsiooni nõuetele lahendab meeskonnatööna, sh praktikal erinevaid teenindussituatsioone,
3) tagab ametikohtumiste ja koosolekute teenindamise, lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest
juhindudes sekretäritöö eetikakoodeksist vastab, sh praktikal eesti, inglise ja vene keeles korrektselt telefonikõnedele,
4) kasutab sise- ja välisklientide teenindamisel eesti, inglise lahendab küsimused oma pädevuse piires või edastab teated asjaomastele
ja vene keelt suhtlustasandil töötajatele
uuendab kodulehel ja andmekogumis info ning vahendab infot, sh praktikal,
valides sobiva edastamise viisi
suhtleb, sh praktikal eesti, inglise ja vene keeles korrektselt sise- ja
välisklientidega nende teenindamisel
teavitab, sh praktikal osalejaid ametikohtumistest ja koosolekutest, teeb
meeldetuletusi vastavalt organisatsiooni tavadele
3 Dokumenditöö 28 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime dokumentide loomisega ja dokumentidega tehtavate toimingutega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) loob dokumente vastavalt organisatsiooni nõuetele loob, sh praktikal dokumendimalle, kasutades erinevat kontoritöö tarkvara
2) võtab vastu ja registreerib dokumendid vastavalt nõuetele ja aitab kolleege dokumentide vormistamisel
3) hoiab dokumente vastavalt organisatsiooni nõuetele vormistab, sh praktikal keeleliselt ja tehniliselt etteantud vormile
4) kirjutab kutseid ja tänukirju, kasutades ilukirja ja dokumente, lähtudes asjaajamise heast tavast
kirjastiile
5) kasutab dokumenditööga seotud terminoloogiat ning teeb, sh praktikal dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid vastavalt
vormistab dokumente eesti, inglise ja vene keeles organisatsiooni nõuetele
tellib dokumentide tõlkimise ja keelelise toimetamise vastavalt
organisatsiooni vajadusele
süstematiseerib, sh praktikal loodud ja saadud dokumendid ning registreerib
vastavalt organisatsiooni korrale
edastab, sh praktikal dokumendid adressaadile vastavalt täitmisülesandele,
valides sobiva saatmisviisi
jälgib, sh praktikal dokumentide täitmise tähtaegu ja teeb meeldetuletusi
vastavalt organisatsiooni nõuetele
selgitab meeskonnatööna dokumentide hoidmise vajadust, lähtudes
dokumendi elukäigu etappidest
valmistab meeskonnatööna, sh praktikal dokumente ette organisatsiooni
arhiivi andmiseks vastavalt organisatsiooni nõuetele
kasutab dokumentide otsinguks ülevaadet arhiivi koosseisu kohta ja
registreerib laenutuse vastavalt organisatsiooni korrale
kirjutab kutseid, õnnitlus- ja tänukirju käsitsi ja arvutil eesti, inglise ja vene
keeles, kasutades ilukirja ja erinevaid kirjastiile
4 Arhiivi korrastamine 19 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime arhiiviskeemi koostamisega dokumentide liigitusskeemi alusel ning dokumentide
korrastamisega, kasutades säilitusväärtusele vastavaid arhiivitarvikuid ja -vorminguid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) koostab arhiiviskeemi, lähtudes dokumentide selgitab meeskonnatööna arhiiviskeemi koostamise vajadust arhiivi
liigitusskeemist korrastamisel
2) korrastab paberalusel dokumendid lähtuvalt dokumentide koostab, sh praktikal arhiiviskeemi ning täiendab olemasolevat vastavalt
säilitusväärtusest dokumentide koosseisule
3) kasutab arhiivitarvikuid vastavalt dokumendi väärtusele moodustab meeskonnatööna dokumentidest säilikud, järgides arhiivi
sõltuvalt säilitustähtajast ja arhiiviväärtusest moodustamise põhimõtteid ja nõudeid, lähtudes dokumentide
4) korrastab digitaaldokumendid lähtuvalt dokumentide säilitusväärtusest ja tööohutuse nõuetest
säilitusväärtusest
kasutab, sh praktikal dokumentide arhiveerimisel sobivaid arhiivipüsivaid
materjale, arvestades nende valikul hoiustamise võimalustega
salvestab, sh praktikal arhiiviväärtuslikud ning pikaajaliseks säilitamiseks
mõeldud dokumendid nõuetele vastavatesse arhiivivormingutesse
kontrollib, sh praktikal üleantavate digitaaldokumentide vormingute
vastavust sätestatud nõuetele ja kõrvaldab puudused
5 Arhiivi kirjeldamine 19 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime arhiivi kirjeldamisega, kasutades mitmetasandilist arhiivikirjeldamise tehnikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) koostab arhiivi kirjelduse vastavalt standarditele koostab, sh praktikal üleantava arhiiviainese kirjelduse, lähtudes
2) koostab arhiivimoodustaja kirjelduse, lähtudes rahvusvahelistest kirjeldusstandarditest ja kasutades mitmetasandilist
rahvusvahelistest kirjeldusstandarditest kirjeldamist
3) loob teatmestu ja täiendab seda uute andmetega, koostab, sh praktikal üleantava arhiivi arhiivimoodustaja kirjelduse,
arvestades kasutajate vajadusi lähtudes kirjelduselementide loetelust ja arvestades arhiivimoodustaja tüüpi
4) seostab arhiivikirjeldamise põhimõtteid ajaloo ja määratleb meeskonnatööna kirjeldustasandid, arvestades kasutajate vajadusi
ühiskonnaõpetusega dokumentidele juurdepääsuks
täiendab, sh praktikal teatmestut uuenevate andmetega vastavalt dokumentide
tekkele
6 Dokumentide säilitamine ja kaitse korraldamine 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime dokumentide säilitamise ja kaitse korraldamisega ning dokumentide laenutamise
korraldamisega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib dokumentide säilitamise, lähtudes koostab meeskonnatööna dokumentide säilituskava lähtuvalt dokumentide
organisatsiooni vajadustest säilitamise põhimõtetest
2) korraldab hoidlatöö, tagades dokumentide säilimise paigutab meeskonnatööna, sh praktikal dokumendid hoidlas, arvestades
3) hindab ja kõrvaldab dokumentide kahjustusi, lähtudes säilituskeskkonda, juurdepääsutingimusi ja kahjustumise riske
dokumentide säästvast säilitamisest teeb hoidlas säilitustingimuste seiret, sh praktikal, jälgides nõuetele
vastavust
4) koostab arhiiviruumi topograafia, lähtudes arhiivi hindab dokumentide kahjustuste iseloomu ja põhjusi ning selgitab
kasutamise eesmärgist kahjustuste kõrvaldamise võimalusi, lähtudes säästva säilitamise
5) korraldab dokumentide väljastamise ja tagastamise põhimõtetest
vastavalt organisatsiooni nõuetele teeb meeskonnatööna, sh praktikal dokumentidele füüsilisi pisiparandusi,
6) seostab omandatud keemia- ja bioloogiateadmisi kasutades dokumente säästvaid ning sobilikke materjale ja töövahendeid
dokumentide kahjustuste hindamisel ja kõrvaldamisel koostab, sh praktikal arhiiviruumi topograafia säilikute asukoha
kajastamiseks ja dokumentide leidmiseks, lähtudes tähistuste süsteemist
registreerib, sh praktikal dokumentide väljastamise ja tagastamise vastavalt
organisatsiooni korrale, kontrollides nende seisundit, komplektsust
7 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
väljakutseid, probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises
tähenduses arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab
selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning
toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset
ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
Lisa 27
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Klaasipuhuja assistendi eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab klaasipuhuja selli kutse eripära ja tunneb eriala õppekava ning õpingute jätkamise võimalusi, mõistab
klaasipuhuja töö eripära ning arengusuundi, arendab õppimisoskust, enesekohaseid ja kultuurilisi pädevusi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab klaasipuhuja selli kutse eripära, tunneb eriala õppekava iseloomustab kutsestandardi „Klaasipuhuja sell, tase 4“ alusel kutset ja selle
ülesehitust ning õppe- ja praktikakorraldus eripära, selgitab klaasipuhuja kutsestandardite liigitust ja nimetab vähemalt
2) teab õpingute jätkamise ja kutsetaseme tõstmise võimalusi kaks erinevust 4.-5. kutsetaseme juures
3) mõistab klaasipuhuja töö eripära ja tööjõuturu võimalusi ning nimetab vähemalt kaht klaasipuhuja kutsega kaasnevat või lähedast kutset
arengusuundi iseloomustab kooli õppekava alusel klaasipuhuja assistendi eriala õppekava
4) mõistab õpitava eriala töö iseloomu ja klaasistuudio töökeskkonna ülesehitust, nimetab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi,
eripära võimalusi ja õigusi
5) tunneb klaasipuhumise ajaloo põhilisi arengujooni, erinevaid selgitab kooli õppetöö korralduseeskirja alusel oma kohustusi ja õigusi
tehnikaid ja olulisemaid klaasitöö suundi tänapäeval õppetöös osalemisel
6) mõistab käsitöölise kutse-eetika põhireeglite olemust ja nende leiab infot täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta klaasipuhuja assistendi
rakendamise olulisust oma kutsealases töös erialal, kasutades erinevaid infoallikaid
leiab tööülesandest lähtuvalt infot tööjõuturul pakutavatest ja õpitava erialaga
seotud töökohtadest, kasutab erinevaid infoallikaid
nimetab vähemalt kolm Eestis klaasitööga tegelevat ettevõtet ja iseloomustab
nende tööd suuliselt
koostab õppekäigu järgselt tööülesandest lähtuvalt ülevaate klaasipuhuja töö
iseloomust ja töökeskkonnast, kirjeldab klaasistuudio toimimiseks vajalikku
sisseseadet, tuues välja oma seisukoha klaasipuhuja töö plussidest ja miinustest
koostab ülesande alusel üldise ülevaate klaasipuhumise ajaloolisest arengust ja
olulisematest suundadest tänapäeval, vormistab ülevaate elektrooniliselt,
kasutades korrektset eesti keelt
selgitab kutsestandardi „Klaasipuhuja sell, tase 4“ lisa alusel kutse-eetika
põhimõtteid ja nende järgimise olulisust, toob näiteid
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
väljakutseid, probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
on motiveeritud ennast arendama kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest
karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
3 Klaasi kuumtöötluse algõpetus 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab puhumisstuudios assistendina ja meeskonna liikmena, kasutab oma töös klaasi kuumtöötluse põhilisi
töövõtteid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb klaasipuhumise stuudios kasutatavaid seadmeid, tööriistu nimetab ülesande alusel klaasipuhumise stuudios kasutatavaid seadmeid,
ja vahendeid, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles tööriistu ja vahendeid eesti ja inglise keeles ning kirjeldab nende
2) mõistab etteantud tööjoonisest lähtuvalt tööprotsessi tegevuste tööpõhimõtteid
järjestust, vastavalt sellele valmistab ette töökoha, valib tööriistad
ja vahendid, kontrollib tööd alustades ja töökäigus seadmete ja valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib klaaseseme tegemiseks vajalikud
tööriistade korrasolekut, vajaduse korral puhastab tööriistu ja - tööriistad ja vahendid, põhjendab oma valikut ning selgitab tulenevalt
vahendeid, viib läbi lihtsamaid hooldustoiminguid tööjoonisest tööprotsessi käiku
3) mõistab klaasipuhumise kuumtöötlustehnika protsessi töökäiku ja selgitab juhendi alusel klaasi kuumtöötluse seadmete ja tööriistade korrashoiu
klaasi omadustest lähtudes kuuma klaasiga töötamise põhimõtteid, vajadust, puhastab tööriistad ja -vahendid, viib läbi lihtsamad hooldustoimingud
valmistab edasise töö eesmärgile vastavad kirbli ja naabli ning demonstreerib tööjoonise alusel kirbli ja naabli valmistamist, valib tööks
dokumenteerib tööprotsessi, kasutab erialast sõnavara sobivad tööriistad ja -vahendid ning selgitab nende valikut ja esitleb kirjalikult
4) modelleerib kuuma klaasi kasutades švakke, kulpi ja ajalehte, vormistatud tööprotsessi kirjeldust, kasutab erialast sõnavara
dokumenteerib tööprotsessi, kasutab erialast sõnavara demonstreerib kriteeriumite alusel kuuma klaasi modelleerimist kasutades
5) mõistab klaasipuhumise protsessis meeskonnatöö vajadust ja tajub švakke, kulpi ja ajalehte ning selgitab valitud töövõtteid, nende kasutamise
oma rolli meeskonnas, töötab meeskonnas assistendina, järgib järjekorda, esitleb elektrooniliselt vormistatud tööprotsessi kirjeldust, kasutab
koostööks vajalikke reegleid erialast sõnavara
6) töötab seadmete ja tööriistadega turvaliselt ja ergonoomiliselt, demonstreerib ülesande alusel assistendi tööd klaasipuhumise protsessis,
järgib tööohutusnõuete, säästliku materjalikasutuse, keskkonna ja selgitab meeskonnatöö põhimõtteid ja sellest tulenevaid meeskonna liikmete
tööülesandeid, toob näiteid
kultuuripärandi hoidmise põhimõtteid
demonstreerib ülesande alusel seadmete ja tööriistade turvalist ning
ergonoomilist kasutamist, kirjeldab säästliku materjalikasutuse, keskkonna ja
kultuuripärandi hoidmise põhimõtteid
4 Klaasi külmtöötluse algõpetus 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viimistleb kuumtöötluses valmistatud puhutisi, kasutades klaasi põhilisi külmtöötlustehnikaid, järgib oma töös
keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab klaastoodete põhilisi külmtöötlustehnikaid, nende koostab ülesande alusel ülevaate klaasi külmtöötlustehnikatest ja nende
kasutamisvaldkondi, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise kasutusvaldkondadest, kasutades erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
keeles selgitab tööjuhendi alusel tööprotsessi käiku, kirjeldab tööülesande täitmiseks
2) mõistab etteantud tööjuhendis esitatud teavet ja tööprotsessi kuluvat aega, arvestades tööde mahuga ja toodete hulgaga
ülesehitust, valib vajalikud masinad, materjalid ja tarvikud,
kontrollib nende korrasolekut, töötab lähtuvalt tööülesandest, valmistab tööjuhendi alusel ette töökoha ning valib vajalikud masinad,
järgib tööohutusnõuete, säästliku materjalikasutuse, keskkonna ja materjalid ja tarvikud puhutise viimistlemiseks külmtöötluses, põhjendab oma
kultuuripärandi hoidmise põhimõtteid valikut
3) viimistleb klaasi külmtöötlustehnikas puhutiste põhjasid ja/või kirjeldab näite põhjal säästliku materjalikasutuse, keskkonna ja kultuuripärandi
servi, kasutades lõikamist, saagimist, lihvimist, poleerimist ja hoidmise põhimõtteid
käsigraveerimise aparaati ning dokumenteerib tööprotsessi, demonstreerib tööjuhendi alusel puhutise viimistlemist külmtöötlustehnikas,
kasutades erialast sõnavara valib tööks sobilikud seadmed ja töövahendid, selgitades valikut esitleb
elektrooniliselt vormistatud tööprotsessi kirjeldust, kasutab erialast sõnavara
selgitab juhendi alusel klaasi külmtöötluse seadmete ja tööriistadega töötamise
nõudeid, korrasoleku vajadust, tööohutuse nõudeid ning demonstreerib
ergonoomilisi töövõtteid
5 Klaasi vabapuhumine 21 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab puhumisstuudios meeskonnaliikmena, kasutab klaasi vabapuhumise põhilisi töövõtteid, järgib oma töös
keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab etteantud tööjuhendi teavet ja tööprotsessi ülesehitust, selgitab tööjuhendi alusel tööprotsessi käiku, kirjeldab tööülesande täitmiseks
teab klaasi vabapuhumise põhilisi töövõtteid, planeerib vastavalt kuluvat aega, arvestades töö mahuga ja toodete hulgaga
kavandile või tööjoonisele tööde järjekorra demonstreerib juhendi alusel klaasipuhuja assistendi tööd, valmistab ette
2) töötab meeskonnas klaasipuhuja assistendina, valib ja valmistab tööjuhendist lähtuvalt töökoha ning valib välja vajalikud seadmed, tööriistad,
materjalid ja tarvikud klaasi vabapuhumiseks, põhjendab oma valikut
ette tööülesandest lähtuvalt vajalikud seadmed, tööriistad,
kirjeldab näite põhjal säästliku materjalikasutuse, keskkonna ja kultuuripärandi
materjalid ja tarvikud, järgib säästliku materjalikasutuse, hoidmise põhimõtteid
keskkonna ja kultuuripärandi hoidmise põhimõtteid selgitab juhendi alusel seadmete ja tööriistade korrasoleku nõudeid ja
3) töötab meeskonnas klaasipuhuja assistendina, kontrollib tööd demonstreerib tööriistade ja -vahendite hooldust
alustades ja töökäigus seadmete ja tööriistade korrasolekut, järgib demonstreerib juhendi alusel assisteerimisel ergonoomilisi töövõtteid, selgitab
seadmete ja tööriistadega töötades tööohutusnõudeid, vajadusel seadmete ja tööriistadega töötamise nõudeid, tööohutuse nõudeid
demonstreerib tööjuhendi alusel meeskonnaliikmena klaasivabapuhumise
tehnikat, kasutades silindri, kera ja koonuse valmistamist, valib tööks sobivad
puhastab tööriistu ja -vahendeid, viib läbi lihtsamaid tööriistad ja -vahendid ning selgitab valikut
hooldustoiminguid esitleb valminud klaasesemeid ning vormistatud tööprotsessi kirjeldust,
4) töötab meeskonnaliikmena, valmistab vabapuhumise teel kasutades erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
korrektse kujuga erinevaid klaasist vorme, dokumenteerib töö
käiku, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
6 Kuumliidete lisamine 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab puhumisstuudios meeskonnaliikmena, assisteerib klaasipuhujat puhutistele kuumliidete lisamisel, järgib
oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kuumliidete lisamise tööprotsessi käiku, planeerib selgitab kavandi või tööjoonise alusel tööprotsessi käiku ja planeerib sellest
vastavalt kavandile või tööjoonisele tööde järjekorra, kasutab tulenevalt tööde järjekorra, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
erialast sõnavara eesti ja inglise keeles demonstreerib juhendi alusel klaasipuhuja assistendi tööd, valmistab ette
2) töötab klaasipuhuja assistendina, valmistab ette tööülesandest töökoha, valib vajalikud seadmed, tööriistad, tarvikud ja materjalid puhutisele
lähtuvalt töökoha, vajalikud seadmed, tööriistad, tarvikud ja kuumliidete liitmiseks, põhjendades oma valikut, selgitab säästliku
materjalid, järgib säästliku materjalikasutuse ja keskkonnahoiu materjalikasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid
põhimõtteid demonstreerib vastavalt kavandile või tööjoonisele puhutisele kuumliidete
3) assisteerib klaasipuhujat puhutistele erinevate funktsioonidega, lisamisel assisteerimist, valib tööks sobivad tööriistad ja -vahendid ning selgitab
värvuseta ja värviliste, kuumliidete lisamise juures, kasutab valikut, kirjeldab oma tegevust tööprotsessis, kasutades erialast sõnavara
erialast sõnavara
selgitab ja põhjendab ülesande alusel värvilise klaasi kasutamise põhimõtteid ja
4) mõistab värvilise klaasi kasutamise põhimõtteid ja hoiustamise
tingimusi, arvestab värvi kulu vastavalt toodete hulgale hoiustamise tingimusi, arvestab värvi kulu
7 Klaastoodete ja teenuste turundus 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab ja turustab sihtgruppi arvestades klaastoote ja/või teenuse.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) loob sihtgrupist lähtudes toote ja/või teenuse ning valib sobiva selgitab juhendi alusel sihtgrupi leidmise vajalikkust, kirjeldab sihtgrupi
teostusviisi vajadustele vastava toote ja/või teenuse kujundamise põhimõtteid, toob näiteid
2) mõistab toote ja/või teenuse hinna kujundamise põhimõtteid, koostab juhendi alusel meeskonnatööna tootele ja/või teenusele
leiab sobivad müügikanalid ja korraldab toote ja/või teenuse hinnapakkumise, arvestades sihtgrupi vajadusega, sobivama teostusviisiga,
müügi, esitleb toodet ja/või teenust materjali- ja ajakuluga ning logistikaga
3) mõistab klaastoote ohutu ja esteetilise pakendamise ning
kasutusjuhendi olemasolu vajalikkust, pakendab toote koostab ja esitleb juhendi alusel ühe toote ja/või teenuse tutvustuse, nimetab
4) mõistab tootevastutuse olulisust, lähtudes käsitöölise kutse- vähemalt kaht võimalust toote ja/või teenuse tutvustamiseks ja müügiks
eetikast selgitab ülesande alusel klaastoote ohutult ja esteetiliselt pakendamise
võimalusi, koostab klaastoote kasutusjuhendi ja pakendab toote
selgitab „Kutsestandardi klaasipuhuja sell, tase 4“ lisa ja käsitöölise kutse-
eetika põhireeglitest lähtuva tootevastutuse põhimõtteid
8 Kavandamine ja kujutamine 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ja rakendab klaaseseme visandamisel ja kavandamisel kompositsiooni ja värvusõpetuse, joonistamise,
värvide kasutamise ning põhialuseid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab kompositsiooni ja joonistamise põhialuseid ning rakendab visandab ülesandele alusel klaasesemeid, selgitab kompositsiooni põhitõdede
neid klaasesemete visandamisel kasutamist oma töös, kasutab erialast sõnavara
2) teab kavandi koostamise põhimõtteid, kavandab klaasesemeid, visandab oma ideid ja joonistab natuurist ruumilisi esemeid, koostab
järgides kavandatava toote proportsioone ja funktsionaalsust meeskonnatööna visandite ja joonistuste väljapaneku
3) vormistab klaasesemete ja puhumisvormide tööjooniseid leiab iseseisvalt erinevatest allikatest vähemalt kolm näidet klaasesemete
vastavalt tehnilise joonestamise nõuetele, leiab jooniselt toote kujundamise kohta ning kirjeldab ja analüüsib nende vormi- ja
valmistamiseks vajalikku informatsiooni kujunduselemente
koostab ülesande alusel klaasesemete kavandeid, valib vähemalt kolm kavandit
ja esitleb neid, kirjeldades kavandatava eseme proportsioonide ja
funktsionaalsuse seoseid
joonestab eseme kolmvaate, vormistab joonised vastavalt tehnilise
joonestamise nõuetele, järgides mõõtkava, kasutab standardile vastavaid joonte
liike
9 Materjaliõpetus 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb klaasi koostisaineid, klaasi kui materjali erinevaid omadusi ning mõistab klaasi valmistamise protsesse.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab klaasi peamisi koostisaineid, toormetüüpe ja nende mõju nimetab ülesande alusel klaasi peamisi koostisaineid, selgitades nende mõju
klaasi omadustele, keskkonnasäästlikku kasutust ning nende klaasi omadustele
käitlemise tööohutusnõudeid nimetab vähemalt kaks klaasi toormetüüpi, võrdleb neid ja selgitab
2) eristab erinevaid klaasiliike nende koostisest ja kasutusalast keskkonnasäästlikku kasutust ning käitlemise tööohutusnõudeid
lähtuvalt ning vastavalt sellele kasutab neid otstarbekohaselt, kirjeldab näidiste põhjal erinevaid klaasiliike ja nimetab kasutusalasid, toob
kasutab erialast sõnavara näiteid, kasutades erialast sõnavara
3) tunneb erinevaid klaasisulatamise ahjude tüüpe, ahju ehitamisel nimetab näidiste põhjal klaasisulatamise ahjude tüüpe ja loetleb ahju ehitamisel
kasutatavaid materjale, mõistab erinevate klaasiliikide kasutatavaid materjale
valmistamisprotsesse kirjeldab ülesande alusel erinevate klaasiliikide valmistamisprotsesse
4) tunneb klaasile värvust andvaid keemilisi ühendeid nimetab ülesande alusel vähemalt viis klaasile värvust andvat keemilist ühendit
5) teab klaasi peamisi mehhaanilisi, füüsikalisi, termilisi, optilisi ja
kirjeldab ülesande alusel klaasi peamisi mehhaanilisi, füüsikalisi, termilisi,
keemilisi omadusi, arvestab nendega klaasitöös, kasutab erialast
optilisi ja keemilisi omadusi, tuues näiteid oma kutsetööst, kasutab erialast
sõnavara sõnavara
10 Erialane inglise keel 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ja kasutab erialast inglise keelt kõnes ja kirjas.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab ja koostab lihtsat erialase tööga seotud teksti loeb ja selgitab lihtsat etteantud erialast teksti, teeb sellest suulise
2) rakendab CVle ja motivatsioonikirjale esitatud nõudeid sisukokkuvõtte
3) kõneleb lihtsas tööalases situatsioonis erialast inglise keelt koostab ülesande alusel puhutise valmistamise tööprotsessi kirjelduse inglise
keeles, kasutab erialast sõnavara ja järgib teksti koostamisel grammatikat
koostab ülesande alusel inglise keeles CV ja motivatsioonikirja, vormistab
elektrooniliselt, järgides teksti koostamisel grammatika reegleid
kõneleb ülesande alusel inglise keeles erialases näidissituatsioonis
11 Praktika 13 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane planeerib oma tööd klaasitööettevõttes või klaasitöömeistri juures, rakendab omandatud kutsealaseid teadmisi,
oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, täidab sihipäraselt tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid tööülesandeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib praktikaeesmärgid ja tööülesanded tulenevalt koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud materjalid,
praktikajuhendist vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub praktikakoha töökorraldusega ning läbib sissejuhatava ja seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased
tööohutusalase juhendamise ülesanded
3) töötab juhendamisel praktikakohas assistendina klaasi kuum- ja osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda
külmtöötluses, järgib töötamisel praktikakohas väljakujunenud ettevõttes sätestatud korra kohaselt
töörütmi ja kogenud töötaja nõuandeid kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust ja selgitab oma tööga
seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja
valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib ja valmistab ette
ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid vajalikud materjalid, tarvikud ja tööriistad
5) arendab meeskonnaliikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust kuum- ja külmtöötleb klaasi, lähtudes etteantud juhistest ja rakendades
6) täidab iga tööpäeva lõpus eneseanalüüsi sisaldava aruande, kus ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
fikseerib lühidalt, mida tegi ja mida sellest õppis täidab talle antud ülesanded ja hindab oma töötulemusi
7) praktika lõppedes koostab aruande ja esitleb seda koolis informeerib ohtude ilmnemisel viivitamatult juhendajat
vastutab meeskonnaliikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest
kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu
arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalseid ja õigeid
töövõtted
käitleb klaasitöö juures tekkinud jääke vastavalt kehtestatud korrale
arendab klaasitöödeks vajalikke isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus,
taktitundelisus, püsivus ja vastutustunne
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist üles näitaval viisil
esitab tööülesannete kirjelduse ja eneseanalüüsi tulemused aruandes, mille
vormistab elektrooniliselt
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab juhendaja
abiga arendamist vajavaid aspekte
koostab vastavalt juhendile kirjaliku praktikaaruande, annab hinnangu oma
tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande
korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid
esitleb praktikaaruannet vastavalt praktikaeesmärkide saavutatusele ja
praktikakogemustele
Lisa 28
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri …. …... a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“
lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Tekstiilkäsitöö eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
nr arvestuspunktides (EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAP
Eesmärk:. õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet tekstiilkäsitöölise kutsest, erialapingutest, tekstiilkäsitöölise töö eripärast ning õpingute
jätkamise võimalustest.
Õpiväljund Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet tekstiilkäsitöö õppekava ülesehitusest, iseloomustab kooli õppekava alusel tekstiilkäsitöö tegija eriala õppekava
hindamise põhimõtetest ja lõpetamise nõuetest ning õppe- ja ülesehitust, nimetab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi,
praktikakorraldusega seonduvast võimalusi ja õigusi
2) omab ülevaadet tekstiilkäsitöölise kutsest, eriala tööjõuturul selgitab tulenevalt koolikeskkonna üksustest ja õppetöökorralduseeskirjast oma
toimuvast ning teab õpingute jätkamise ja kutsetaseme tõstmise kohustusi ja õigusi õppetöös osalemisel
võimalusi
iseloomustab kutsestandardi „Tekstiilkäsitööline, tase 4“ alusel tekstiilkäsitöö
3) mõistab õpitava eriala töö iseloomu ja tekstiilkäsitöölise
tegija kutset ja selle eripära, selgitab tekstiilkäsitöö kutsestandardite liigitust ning
töökeskkonna eripära olenevalt tehnikatest
nendest tulenevaid kutsetaseme tõstmise ja kutseeksami sooritamise võimalusi
4) mõistab käsitöölise kutse-eetika olemust ning professionaalse
leiab erinevaid infoallikaid kasutades tööülesandest lähtuvalt infot õpingute
tekstiilkäsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal
jätkamiseks ja tööjõuturul pakutavatest erialaga seotud töökohtadest
5) omab ülevaadet tekstiilkäsitöö erinevatele tehnikatele vajalike
materjalide ja töövahendite varumise võimalustest koostab õppekäigu järgselt tööülesandest lähtuvalt ülevaate tekstiilkäsitöö tegija
6) teab tööprotsessi dokumenteerimise põhimõtteid ja vajadust töö iseloomust ja töökeskkonnast, toob õppekäigu tulemuste põhjal välja
kogemuse talletamiseks ning esemete kordusvalmistamiseks tekstiilkäsitöö tegija töö iseloomu, plussid ja miinused, vormistab ülevaate
elektrooniliselt
selgitab kutsestandardi „Tekstiilkäsitööline, tase 4“. lisa „Käsitöölise kutse-eetika
põhireeglid“ põhjal kutse-eetika põhimõtteid ja nende rakendamise olulisust oma
töös tuues välja professionaalse tekstiilkäsitöö ja hobitegevuse erinevuse
koostab ülevaate tekstiilkäsitöö õpingutes vajalike tekstiilkäsitöö materjalide ja
töövahendite hankimise võimalustest Eestis, esitleb ülevaadet
selgitab esemete kordusvalmistamise põhimõtteid ja tööprotsessi
dokumenteerimise vajadust
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
väljakutseid, probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
on motiveeritud ennast arendama selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest
karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
3 Eesti rahvakultuur ja tekstiilipärand 6 EKAP
Eesmärk:. õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva
arengusuundi
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu, selle ilminguid koostab kirjaliku ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist, vormistab
talurahva kultuuris ja eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo ülevaate elektrooniliselt korrektses eesti keeles
perioodidel nimetab ülesande alusel looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste
2) kasutab oma töös algallikatena rahvakunsti alast kirjandust, elukorralduses erinevatel ajaloo perioodidel
muuseumi fonde ja erinevaid digitaalseid andmebaase selgitab erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös ning
3) teab Eesti rahvakunstile omast ornamentikat, traditsioonilisi museaaliga töötamise põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara, toob näiteid
värve ja kompositsioonivõtteid ning nende seost uskumuste ja selgitab teabeallikate põhjal enamlevinud värvilahendusi, kompositsioonivõtteid
traditsioonidega ja ornamente rahvuslikel esemetel ning nende seost uskumuste ja traditsioonidega,
4) omab ülevaadet Eesti traditsiooniliste käsitöötehnikate ja nimetab vähemalt kolm eesti meistrit, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases
tekstiilikunsti kujunemisloost, arengutest ja kasutusaladest kontekstis
leiab meeskonnatööna erinevaid allikaid kasutades infot Eesti traditsiooniliste
käsitöötehnikate, nende arengute, leviku ja kasutusalade ning eesti
tekstiilikunstnike kohta
4 Kavandamine ja kujutamine 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega õpilane kavandab arvestades kompositsiooni ja värvusõpetuse, joonistamise ja värvide kasutamise põhitõdedega ning fotografeerib
ja dokumenteerib tekstiilesemete valmistamise protsessi
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) loob esteetilisi värvi-, mustri- ja faktuurikompositsioone teeb kompositsiooniharjutusi tekstiilitoode kujundamiseks valides materjalide
erinevate tekstiiltoodete kujundamiseks
2) visandab ja kavandab erinevaid tekstiilesemeid lähtudes kujutamiseks sobivad värvid, vahendid ja kujutamise tehnika
kompositsiooni ja värvusõpetuse põhitõdedest ning erinevatest visandab ja kavandab tekstiilesemeid, kasutades värvusõpetusest ja
kujutamise põhivõtetest, kasutab erialast sõnavara kompositsioonist ning erinevaid joonistamise ja värvidega kujutamise erinevaid
3) mõistab nõuetekohase kavandi vajalikkust tööprotsessi võtteid, selgitab oma tegevust, kasutab erialast sõnavara
korraldamisel ja eseme lõpptulemuse saavutamisel selgitab näidete abil kavandi vajalikkust tööprotsessi korraldamisel
4) fotografeerib tööetappe ja valmis esemeid, kasutab fotosid töö koostab ja esitleb juhendi alusel fotodel põhineva tooteesitluse või õpimapi eseme
dokumenteerimisel ja digitaalsete tooteesitluste koostamisel valmimisprotsessist, selgitab oma tegevusi
5 11 EKAP
Kangakudumine
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, rakendab kangasteljed ja koob vastavalt kavandile ja rakendusskeemile liht- ja liitsidustes
kangaid ning kirivöid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab põhilisi kangakudumisel kasutatavaid materjale, nende nimetab näidiste alusel töövahendeid, tarvikuid ja kudumismaterjale tuues välja
omadusi ja kasutusvõimalusi nende kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist
2) tunneb kangastelgede tööpõhimõtet ja kirivöö ning ja hooldustingmärkidest
kangakudumise abivahendeid, loeb kanga rakendusskeemi ja rakendab vastavalt tööjuhendile ja mustriskeemile telgedele erinevaid kangaid,
rakendab kangasteljed vastavalt sellele, kasutab erialast selgitab rakenduse alusel töö käiku
sõnavara valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa eseme kudumiseks arvestades materjali
3) kavandab eseme, koostab tööjoonise arvestades materjali eripära ja kasutatava tehnoloogiaga, määrab telgedel kootud kanga materjali,
tehnoloogiaga, määrab telgedel kootud kanga siduse, tuletab siduse ja kasutusala, tuletab sellest rakendusskeemi ja kohandab rakenduse
sellest rakendusskeemi ja kohandab rakenduse vastavalt tootele vastavalt tootele
4) valmistab ette töökoha, planeerib tööde järjekorra, arvestab demonstreerib tööproovil kudumiseks vajalike materjalide arvutamist
toote valmistamiseks kuluva aja ja materjali koguse tulenevalt esitleb kavandit, selgitades töövahendite ja materjali omavahelist ning
tehnikast, toote otstarbest ja omadustest tehnoloogia sobivust, põhjendab valiku seotust koetihedusega tööproovi näitel,
5) koob vastavalt kavandile kvaliteetseid erinevatest materjalidest kasutab erialast sõnavara
liht- ja liitsidustes kangaid ning kirivöid vööteljel või umbses kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut,
ringis, viimistleb ja ühendab kootud detailid kasutades sobivaid kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote kudumiseks kuluva aja ja materjali
töövõtteid ja käsitöötehnikaid koguse
6) teab kangaste ja kirivööde valmistamisel võimalikke vigade valmistab kavandi põhjal kvaliteedinõuetele vastavaid telgedel kootud esemeid,
tekke põhjuseid ning kõrvaldab need vajadusel viimistleb eseme selle materjali ja otstarvet arvestades
7) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja demonstreerib kootud detailide ühendamist ja viimistlemist, selgitab kasutatud
ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt töövõtteid
tööprotsessi kordusvalmistamiseks kasutab vajadusel sobivaid esitleb kootud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme
erialaseid programme valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid
6 Silmuskudumine 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, koob vastavalt kavandile, tööjuhendile ja mustriskeemile esemeid, järgib oma töös
keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara. koostab eseme järgi mustriskeemi ja tööjuhendi, määrab kudumi tehnoloogia, materjali ning
kasutusala
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab silmuskudumisel kasutatavaid töövahendeid, nende nimetab näidiste alusel töövahendeid, tarvikuid ja kudumismaterjale tuues välja
omadusi, kasutusvõimalusi ja hooldusnõudeid nende kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist
2) koob kudumisskeemide alusel ühe- ja mitmevärvilisi kudumeid ja hooldustingmärkidest
ringselt ja edasi-tagasi võtetega, kasutab erialast sõnavara demonstreerib vastavalt tööjuhendile ja mustriskeemile erinevaid loomisvõtteid,
3) kavandab eseme, teeb eeltööd arvestades materjali ja kasutatava põhi- ja tuletatud silmuste kudumisvõtteid, selgitab mustriskeemi alusel töö käiku
tehnoloogiaga, määrab kootud eseme valmistamise viisi ning valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa eseme kudumiseks arvestades materjali
tuletab tööjuhendi ja mustriskeemi eripära ja kasutatava tehnoloogiaga, demonstreerib tööproovil kudumiseks
4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote valmistamiseks vajalike silmuste arvutamist
kuluva aja ja materjali koguse, valib töövahendid lähtuvalt koostab eseme järgi mustriskeemi ja tööjuhendi, määrab kootud eseme
tehnikast, toote omadustest ja otstarbest tehnoloogia, materjali ning kasutusala
5) koob vastavalt kavandile kvaliteetseid esemeid, kasutades esitleb kavandit, selgitades töövahendite ja materjali omavahelist ning
erinevaid kudumise tehnikaid, ühendab kootud detailid ja tehnoloogia sobivust, põhjendab valiku seotust koetihedusega tööproovi näitel,
viimistleb esemeid kasutades sobivaid töövõtteid ja kasutab erialast sõnavara
käsitöötehnikaid kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut,
6) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote kudumiseks kuluva aja ja materjali
ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt koguse
tööprotsessi kordusvalmistamiseks, kasutab vajadusel sobivaid
valmistab kavandi põhjal kvaliteedinõuetele vastavaid kootud esemeid ringselt ja
erialaseid programme edasi-tagasi võttega, viimistleb eseme selle materjali ja otstarvet arvestades
demonstreerib kootud detailide ühendamist ja viimistlemist, selgitab kasutatud
töövõtteid
esitleb kootud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme
valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid
7 Heegeldamine 7 EKAP
Eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, heegeldab vastavalt kavandile, tööjuhendile ja mustriskeemile esemeid, järgib oma töös
keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab heegeldamisel kasutatavaid töövahendeid materjale, nende nimetab näidiste alusel töövahendeid, tarvikuid ja heegeldamise materjale tuues
omadusi, kasutusvõimalusi ja hooldusnõudeid välja nende kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali
2) heegeldab heegeldus skeemide alusel ühe- ja mitmevärvilist liigist ja hooldustingmärkidest
pinda ringselt ja edasi-tagasi võttega, kasutab erialast sõnavara
3) kavandab eseme, teeb eeltööd arvestades materjali ja kasutatava demonstreerib vastavalt tööjuhendile ja mustriskeemile põhi- ja tuletatud silmuste
tehnoloogiaga, määrab heegeldatud eseme valmistamise viisi heegeldamist, selgitab mustriskeemi alusel töö käiku
ning tuletab tööjuhendi ja mustriskeemi valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa eseme heegeldamiseks arvestades materjali
4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote valmistamiseks eripära ja kasutatava tehnoloogiaga
kuluva aja ja materjali koguse, valib töövahendid lähtuvalt koostab eseme järgi mustriskeemi ja tööjuhendi, määrab heegeldatud eseme
tehnikast, toote omadustest ja otstarbest tehnoloogia, materjali ning kasutusala
5) heegeldab vastavalt kavandile kvaliteetseid esemeid, kasutades demonstreerib tööproovil heegeldamiseks vajalike silmuste arvutamist
erinevaid heegeldamise tehnikaid, ühendab heegeldatud detailid esitleb kavandit, selgitades töövahendite ja materjali omavahelist ning
ja viimistleb esemeid kasutades sobivaid töövõtteid ja tehnoloogia sobivust, põhjendab valiku seotust heegelpinna tihedusega tööproovi
käsitöötehnikaid näitel, kasutab erialast sõnavara
6) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut,
ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote heegeldamiseks kuluva aja ja materjali
tööprotsessi kordus valmistamiseks, kasutab vajadusel sobivaid koguse
erialaseid programme
valmistab kavandi põhjal kvaliteedinõuetele vastavaid heegeldatud esemeid
ringselt ja edasi-tagasi võttega, viimistleb eseme selle materjali ja otstarvet
arvestades
demonstreerib heegeldatud detailide ühendamist ja viimistlemist, selgitab
kasutatud töövõtteid
esitleb heegeldatud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme
valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid
8 Tikkimine 11 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, tikib vastavalt kavandile tööjoonisele erinevates tikandites esemeid, järgib oma töös
keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab tikkimisel kasutatavaid töövahendeid, materjale, nende nimetab näidiste alusel töövahendeid, tikkimis- ja alusmaterjale tuues välja nende
omadusi, kasutusvõimalusi ja hooldusnõudeid kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist ja
2) tikib enamlevinud tikandeid, kasutab ühe- ja kaherealisi hooldustingmärkidest
põhipisteid demonstreerib ühe- ja kaherealiste põhipistete tikkimist, selgitab nende kasutusala
3) kavandab eseme, teeb eeltööd arvestades materjali ja valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa tikandiga eseme tikkimiseks arvestades
tehnoloogiaga, määrab tikitud eseme valmistamise viisi, materjali eripära ja kasutatava tehnoloogiaga,
materjali ja tuletab tööjoonise teeb kindlaks etteantud eseme tikandi liigi ja kasutatud materjalid ning tuletab
4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote valmistamiseks tööjoonise
kuluva aja ja materjali koguse, valib töövahendid lähtuvalt demonstreerib tööproovil tikandi suuruse reguleerimist sobivate töövõtetega
tehnikast, toote omadustest ja otstarbest esitleb kavandit, selgitades valitud aluskanga, tikkimismaterjali ja tehnoloogia
5) tikib vastavalt kavandile kvaliteetseid esemeid, kasutades sobivust tööproovi näitel, kasutab erialast sõnavara
erinevaid tikandeid ja pisteid, ühendab tikitud detailid kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut ja
õmblusmasinal või käsitsi ja viimistleb eseme kasutades vajalikke eeltöid, kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote tikkimiseks kuluva
sobivaid töövõtteid ja käsitöötehnikaid aja ja materjali koguse
6) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja valmistab kavandi põhjal kvaliteedinõuetele vastava tikitud eseme, kasutades
ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt erinevaid tikandeid ja pisteid ning viimistleb eseme selle materjali ja otstarvet
tööprotsessi kordusvalmistamiseks kasutab vajadusel sobivaid arvestades
erialaseid programme demonstreerib tikitud detailide ühendamist ja viimistlemist õmblusmasinal ja
käsitsi, selgitab kasutatud töövõtteid
esitleb tikitud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme
valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid
9 Käsitööalane ettevõtlus ja tootearendus 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teab erinevaid ettevõtlusvorme ja -võimalusi, kavandab, valmistab ja turustab sihtgruppe arvestades
tekstiilkäsitöö tooteid ja teenuseid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab erinevaid ettevõtlusvorme ja -võimalusi ning neid leiab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades ettevõtlusalaseid õigusakte, ning
reguleerivaid seadusakte selgitab äri-, tarbijakaitse-, autoriõiguse ja raamatupidamise seaduste olulisust
2) kavandab ja valmistab erinevaid näidistooteid või tootesarju seoses valitud erialaga
lähtudes sihtgrupist ja turusituatsioonist, kujundab toote ja/või selgitab ülesande alusel sihtgrupi vajadustele vastav toote või tootesarja ja teenuse
teenuse hinna, koostab kasutus- ja hooldusjuhendi, kujundamise põhimõtteid ja teostusviise, toob näiteid
dokumenteerib tööprotsessi digitaalselt valmistab ülesande alusel toote, kujundab toote hinna, koostab kasutus- ja
3) planeerib oma edasise töö, leiab toodetele/teenustele sobivaima hooldusjuhendi ning tööprotsessi dokumentatsiooni, selgitab oma tegevust
teostusviisi, lähtudes sihtgrupist, logistikast, tasuvusest ja koostab ülesande alusel edasise toote või tootesarja valmistamise või teenuse
tootmisbaasist; osutamise detailse kirjelduse ja ajakava, kirjeldab koostööd erinevate partneritega,
4) Teeb koostööd erinevate partneritega, vajadusel juhendab neid põhjendab oma tegevusi
ja kaastöötajaid oma oskuste piires koostab juhendi alusel meeskonnatööna müügiplaani toote ja teenuse
5) valmistab ette toote ja/või teenuse reklaami ja pakendi ning turustamiseks ja tootest tulenevalt pakendi ning reklaamlehe, kasutab
planeerib oma toodete ja/või teenuse esitluse ja müügi infotehnoloogilisi vahendeid
arvestades nõudlust, võimalusi ja tasuvust. esitleb infotehnoloogilisi vahendeid kasutades mooduli käigus valminud toodet
või teenusega kaasnevat eset ning kirjalikku ülevaadet idee saamise, toote või
teenuse teostamise ja turustamise kohta
10 Praktika 30 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane planeerib oma tööd käsitööettevõttes või käsitöömeistri juures, rakendab omandatud kutsealaseid teadmisi,
oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, täidab sihipäraselt tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid tööülesandeid, analüüsib ja hindab oma töö tulemusi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud materjalid,
praktikajuhendist vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ning läbib töökohal koostöös praktika ettevõttepoolse juhendajaga seab praktika eesmärgi ja praktika
sissejuhatava ja tööohutusalase esmase juhendamise ülesanded ning sõnastab need korrektselt praktikandi individuaalsesse
3) töötab juhendamisel praktikaettevõttes, järgib ettevõtte praktikakavasse
töökorraldusest tulenevaid nõudeid, rakendab töötamisel
seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased
ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning täidab
ülesanded ning täidab praktikapäevikut vastavalt praktikajuhendile
kvaliteedinõudeid
kirjeldab praktika aruandes praktikaettevõtte töökorraldust
4) täidab iga tööpäeva lõpus eneseanalüüsi sisaldava
praktikapäeviku osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ning kinnitab seda
5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust ettevõttes sätestatud korra kohaselt, kirjeldab praktika aruandes selle sisu ja
6) praktika lõppedes koostab praktika aruande ja esitleb koolis vajadust
kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitab oma tööga seotud
tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib ning valmistab ette
tekstiilkäsitööks vajalikud materjalid ja töövahendid, kontrollib nende
korrasolekut
valmistab ja viimistleb erinevates tekstiiltehnikates esemeid lähtudes etteantud
juhistest, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
analüüsib juhendaja abiga oma tegevust ühe tööetapi lõppedes, seostab saadud
kogemust oma seniste teadmiste, oskuste ja hoiakutega
ohtude ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat
vastutab meeskonna liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest, järgib oma
tegevuses kutse-eetika nõudeid
kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu
sõnastab igal praktikapäeval päevikusse konkreetse ülesande täitmisel saadud
õpikogemuse
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist üles näitaval viisil
arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja
vastutustunne
koostab juhendi alusel kirjaliku praktikaaruande, andes hinnangu enda tööle ja
täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti
keeles, kasutades IT-vahendeid
esitleb praktikaaruannet vastavalt praktika eesmärkide saavutatusele ja praktikal
saadud kogemustele
11 Masinkudumine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, koob põhiplaadiga ja kahe plaadiga erinevaid koepindu vastavalt, kavandile ja juhendile,
järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab masinkudumisel kasutatavaid töövahendeid, materjale nimetab erinevaid kudumismasinaklasse, põhidetaile ja lisatarvikuid ning selgitab
ning nende omadusi, kasutusvõimalusi ja hooldusnõudeid nende otstarvet, toob välja masinale sobivate kudumismaterjalide
2) seab kudumismasina töökorda, koob kudumisskeemi alusel kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjalide liigist ja
põhiplaadil kudet ning kahe plaadiga soonik- ja ringset kudet, hooldustingmärkidest,
kasutab masinkudumise erinevaid võimalusi ja kirjakoe seab juhendi põhjal kudumismasina töökorda ja demonstreerib tööproovide
mustreid ning erialast sõnavara kudumist põhiplaadil ning kahe plaadiga soonik- ja ringkoes, kasutab sobivaid
3) kavandab eseme, teeb eeltööd arvestades materjali ja töövõtteid ja arvestab koekirja, selgitab oma tegevust, kasutab erialast sõnavara
tehnoloogiaga, määrab masinal kootud esemel kasutatud koostab ülesande põhjal ühe rahvusliku mustri perfolindile ja koob selle mustriga
tehnoloogilised võtted ning tuletab lõikeskeemi ja töö käigu tööproovi, selgitab mustri koostamist ja töökäiku
4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote valmistamiseks valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsalõikelise eseme kudumiseks masinal,
kuluva aja ja materjali koguse, valib töövahendid lähtuvalt arvestades materjali eripära ja kasutatava tehnoloogiaga, koob tööproovi
tehnikast, toote omadustest ja otstarbest demonstreerib tööproovil kudumiseks vajalike silmuste arvutamist
5) koob vastavalt kavandile kvaliteetseid esemeid, kasutades koostab masinal kootud eseme põhjal lõikeskeemi ja töö käigu
erinevaid kudumise tehnikaid, ühendab kootud detailid ja kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut,
viimistleb eseme kasutades sobivaid töövõtteid ja kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote kudumiseks kuluva aja ja materjali
käsitöötehnikaid koguse
6) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja koob kavandi ja juhendi alusel kvaliteedinõuetele vastavaid lihtsalõikelisi
ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt esemeid ühe ja kahe plaadiga kasutades sobivat tehnoloogiat, viimistleb eseme
tööprotsessi kordus valmistamiseks, kasutab vajadusel sobivaid selle materjali ja otstarvet arvestades
erialaseid programme demonstreerib kootud detailide ühendamist ja viimistlemist, selgitab kasutatud
töövõtteid
esitleb kootud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme
valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid
12 Masintikkimine 12 EKAP
Eesmärk:. õpetamisega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, tikib universaalõmblusmasinal kasutades valmisfaile ja tikkimisseadmeid ning lisa
vahendeid ja materjale vastavalt juhendile, kavandile ja tööjoonisele järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab masintikkimisel kasutatavaid töövahendeid, materjale ja nimetab ülesande põhjal masintikkimise töövahendeid ja masintikkimiseks
tugikangaid ning nende omadusi, kasutusvõimalusi ja sobivaid aluskangaid, tikkimismaterjale ning tugikangaid, toob välja nende
hooldusnõudeid omadused, kasutusalad ja hooldusnõuded
2) valmistab ette töökoha, kontrollib seadmete korrasolekut, kontrollib tikkimisseadmega varustatud universaalõmblusmasina ja selle
seadistab juhendi alusel tikkimismasina, valib sobivad abivahendite korrasolekut, põhjendab tugikanga, raami ja programmi kasutamise
abivahendid, arvestades tikitava eseme materjali, suuruse ja vajalikkust
funktsiooniga demonstreerib juhendi alusel tikkimisseadmega varustatud
3) tikib masinaga tehnoloogiliselt õigesti kasutades erinevaid universaalõmblusmasina seadistamist ja valmistab masina tikkimiseks ette,
töövõtteid ning tikkimismasina erifunktsioone ja valmisfaile, valides tikitava eseme materjali, suuruse ja funktsiooniga sobiva tugikanga, raami
vajadusel korrigeerib neid arvestades masina võimalusi ja ja programmi, selgitab oma tegevust
eseme otstarvet ning omadusi, kasutab erialast sõnavara nimetab tikkimisseadmega varustatud universaalõmblusmasina töövõimalusi,
4) koostab uusi tikandeid kasutades erinevaid programmiga kaasas kirjeldab pistete tehnoloogiat ja kasutusala, kasutab erialast sõnavara
olevaid tikandeid, muudab, kohandab ja impordib demonstreerib tehnoloogiliselt õigete töövõtetega tikkimisseadmega tikkimist
valmisolevaid tikandeid vastavalt vajadusele kasutades tikandi keeramist, nihutamist, peegeldamist ja tikandi suuruse muutmist
5) kavandab eseme, koostab tööjoonise ja valmistab tööproovi, demonstreerib tikkimismasina erifunktsioonide ja valmisfailide kasutamist ja
arvestades materjali eripära ja kasutatava tehnoloogiaga ning korrigeerimist vastavalt masina võimalustele ja valmiva eseme otstarbele ning
tugikanga ja abivahendite omavahelise sobivusega omadustele, selgitab oma tegevusi
6) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote valmistamiseks kuluva tikib erinevate masintikkimise töövõtetega tööproovid ning dokumenteerib nende
aja ja materjali koguse, valib töövahendid lähtuvalt tehnikast, tehnoloogilised etapid ja parameetrid õpimappi
toote omadustest ja otstarbest, teeb vajalikud eeltööd töötleb vastavalt juhisele programmiga kaasas olevaid tikandeid, kasutades
7) tikib vastavalt kavandile või mustrijoonisele kvaliteetseid programmi põhifunktsioone
esemeid, kasutades erinevaid omavahel sobivaid abivahendeid, loob sobiva programmi abil lihtsamaid uusi tikandeid, kasutades programmi
ühendab ja viimistleb tikitud detailid õmblusmasinal või käsitsi põhifunktsioone
sobivate töövõtetega muudab, kohandab ja impordib sobiva programmi abil valmisolevaid tikandeid
8) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja vastavalt vajadusele
ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt koostab kavandi, valib selle alusel sobiva tikkimistehnika ja koostab tööjoonise
tööprotsessi kordusvalmistamiseks kasutab vajadusel sobivaid esitleb kavandit, selgitab valitud aluskanga ja tikkimismaterjalide omavahelist
erialaseid programme ning tehnoloogia sobivust, kasutab erialast sõnavara
digitaliseerib oma kavandi kasutades olemasolevat masintikkimise programmi
ning teeb vajalikud eeltööd
kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut ja
vajalikke eeltöid, kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote tikkimiseks kuluva
aja ja materjali koguse
tikib kavandi või mustrijoonise alusel tikkimisseadmega varustatud
universaalõmblusmasinaga kvaliteedinõuetele vastavaid esemeid, kasutades
omavahel sobivaid tikkimisniite, tugikangaid ja abivahendeid
demonstreerib tikitud detailide ühendamist ja viimistlemist õmblusmasinal ja
käsitsi valides aluskangale ja tikkimistehnikale sobivad viimistlusvõtted, selgitab
kasutatud töövõtteid
esitleb tikitud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme
valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid
13 Materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine 12 EKAP
Eesmärk:. õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, kujundab värvidega tekstiilmaterjale vastavalt kavandile ja juhendile, järgib oma töös
keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) ,teab erinevate tekstiilmaterjalide kujundamisel ja värvimisel nimetab näidiste alusel erinevate tekstiilmaterjalide kujundamisel ja värvimisel
kasutatavaid värve ja töövahendeid ning värvitud materjalide kasutatavaid töövahendeid ja sünteetilisi värve tuues välja nende omadused,
hooldusnõudeid, kasutab erialast sõnavara erisused ja kasutusvõimalused ning hooldusnõuded lähtuvalt materjali- ja
2) teeb eeltööd tekstiilmaterjalide värvimiseks ning
värviliigist, kasutab erialast sõnavara
kujundamiseks maali- ja trükitehnikates arvestades materjalide
eripära ja kasutatavate tehnikatega teeb eeltööd erinevate mustrite trükkimiseks ja maalimiseks erinevates tehnikates
3) kavandab ning valmistab tekstiilesemeid, kasutades sobivaid ning valmistab tööproovid
tekstiilikujundamise tehnikaid ja viimistlusvõtteid, vajadusel teeb eeltööd tekstiilmaterjalide värvimiseks sünteetiliste värvidega ning valmistab
kombineerib erinevaid tehnikaid värvi näidised
4) planeerib tööde järjekorra, arvestab toote valmistamiseks valmistab kavandid ja tööjoonised tekstiiltoodete maalimiseks, trükkimiseks ja
kuluva aja ja materjali koguse, valib töövahendid lähtuvalt värvimiseks, kasutab tekstiilmaterjalidest lähtuvalt sobivaid värvikemikaale,
tehnikast, toote omadustest ja otstarbest värvimistehnikaid ning nõuetekohaseid viimistlusvõtteid, selgitab oma valikuid
5) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut ja
ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt vajalikke eeltöid, kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote valmistamiseks
tööprotsessi kordusvalmistamiseks kuluva aja ja materjali koguse
esitleb valmistaud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme
valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid
14 Viltimine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab oma tööd, valmistab erinevates viltimistehnikates esemeid vastavalt kavandile ja juhendile, järgib
oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab viltimise materjale ja nende omadusi, töövahendeid ,ning nimetab näidiste alusel töövahendeid, tarvikuid ja viltimismaterjale tuues välja
nende kasutusvõimalusi, kasutab erialast sõnavara nende kasutusvõimalused, omadused ja hooldusnõuded lähtuvalt materjali liigist
2) kavandab vilditud eseme, koostab mõõtkavas tööjoonise ja hooldustingmärkidest
arvestades materjali eripära ja tehnoloogiaga, vajadusel valmistab kavandi ja tööjoonise lihtsa eseme viltimiseks arvestades materjali
kombineerib erinevaid käsitöötehnikaid vastavalt kavandile eripära ja kasutatava tehnoloogiaga
3) valmistab ette töökoha, valib ja komplekteerib töövahendid esitleb kavandit, selgitades töövahendite ja materjali omavahelist ning
vastavalt tehnikale, planeerib tööde järjekorra, arvestab toote tehnoloogia sobivust, põhjendab tehnoloogia valikut, kasutab erialast sõnavara
valmistamiseks kuluva aja ja materjali koguse tulenevalt kirjeldab tööde järjekorda, töökoha ettevalmistust, töövahendite valikut,
viltimistehnikast, toote otstarbest ja omadustest kalkuleerib etteantud ülesande põhjal toote viltimiseks kuluva aja ja materjali
4) valmistab kavandi, juhendi ja tööjoonise alusel kvaliteetseid koguse
ruumilisi ja tasapinnalisi vilditud esemeid nii käsitsi kui kasutab ülesandest ja tekstiilmaterjalidest lähtuvalt sobivaid kemikaale, tehnikaid
masinal, kasutab kuiv- ja märgviltimistehnikaid ning nende ning viimistlusvõtteid
kombineerimise võimalusi, viimistleb esemeid nõuetekohaselt vanutab või vildib kavandi või tööjoonise alusel rullides, nõeludes ja/või hõõrudes
5) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja tasapinnalisi või kolmemõõtmelisi esemeid vastavalt lõikele ja vormile, viimistleb
ohutuid töövõtteid kasutades, dokumenteerib digitaalselt eseme nõuetekohaselt selle materjali ja otstarvet arvestades
tööprotsessi kordusvalmistamiseks vildib ja vanutab kavandist või tööjoonisest lähtuvalt, ühendades erinevaid kiude
ja tekstiilmaterjale
esitleb vilditud eset, dokumentatsiooni ja hooldusjuhendit, selgitab eseme
valmimise etappe, materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid
Lisa 29
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“
lisa 4 (muudetud sõnastuses)
Keraamiku eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keraamika selli kutsest ja eriala õppekavast, õpingute jätkamise võimalustest ning
keraamiku töö eripärast ja arengusuundadest, arendab õppimisoskust, enesekohaseid ja kultuurilisi pädevusi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet keraamika selli kutsest, eriala iseloomustab kutsestandardi, „Keraamika sell, tase 4“ alusel kutset ja selle eripära,
õppekava ülesehitusest ning õppe- ja selgitab keraamiku kutsestandardite liigitust ja nimetab vähemalt kaks 4. ja 5.
praktikakorraldusega seonduvast kutsetasemete erinevust
2) omab ülevaadet keraamika arengusuundadest, nimetab vähemalt kaks keraamika selli kutsega kaasnevat või lähedast kutset
õpingute jätkamise, keraamika erialal iseloomustab kooli õppekava alusel keraamiku eriala õppekava ülesehitust,
kutsetaseme tõstmise ja tööjõuturul nimetab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi ja õigusi
toimuva kohta selgitab kooli õppetöö korralduseeskirja alusel oma kohustusi ja õigusi õppetöös
3) mõistab keraamiku töö iseloomu, eripära ja osalemisel
ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust koostab ülevaate leitud infost erialase enesetäiendamise võimaluste kohta,
4) mõistab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt
olemust ning rakendab neid oma kutsealases töös koostab ülesande alusel ülevaate, tööjõuturul pakutavatest ja õpitava erialaga
seotud töökohtadest, kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate
elektrooniliselt
selgitab leitud teabe põhjal keraamika eriala arenguid, nimetab vähemalt kolm
keraamikat valmistavat ettevõtet Eestis
koostab ülesande alusel õppekäigujärgselt ülevaate keraamiku töö iseloomust ja
töökeskkonnast, kirjeldab keraamikastuudio toimimiseks vajalikku sisseseadet,
tuues välja oma seisukoha keraamiku töö plussidest ja miinustest, vormistab
ülevaate elektrooniliselt
selgitab juhendi alusel ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust
selgitab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete põhjal keraamiku kutse-eetika
põhimõtteid ja nende järgimise olulisust, toob näiteid
2 Keraamika põhialused 4,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keraamika ajaloosistest tehnikatest, materjalidest ja seadmetest ning mõistab
turvalise töökeskkonna loomise vajalikkust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet maailma keraamika ajaloos koostab ülesande alusel maailmakeraamika tehnikatest õpimapi, kasutades
kasutatavatest tehnikatest ja Eesti kaasaegsest erinevaid infoallikaid ning vormistab töö elektrooniliselt
professionaalsest keraamikast, joonistab joonistab ülesande alusel vormi- ja dekoorilehe Eesti muinasaegsest keraamikast,
erinevaid ajaloolisi esemeid selgitab kujutatud vormide ja dekooride seost muinasaegse Eesti keraamikaga
2) mõistab savimasside ja glasuuride markeeringut, nimetab ülesande alusel erinevaid keraamika valmistamise tehnikaid, toob näiteid
teab nende liigitust, omadusi, hankimise nimetab vähemalt kuut kaasaegset Eesti keraamikut
võimalusi ja hoiustamise tingimusi, kasutab selgitab markeeringu alusel erinevate savimasside ja glasuuride liigitust ning
erialast sõnavara ka inglise keeles omadusi, kasutades erialast sõnavara ka inglise keeles
3) teab keraamika materjalide varumise võimalusi ja nimetab vähemalt kaks savimasside ja glasuuride müügiga tegelevat ettevõtet
hoiustamise tingimusi, varub esemete selgitab juhendi alusel materjalide, savimasside ja glasuuride hoiustamise
valmistamiseks sobivad ja vajalikud materjalid, tingimusi
hoiustab neid nõuetekohaselt
nimetab vähemalt kaks materjalide varumise kohta
4) teab keraamika töökojas kasutatavaid seadmeid ja
selgitab ülesande alusel erinevatele keraamika materjalidele sobivaid hoiustamise
töövahendeid, kasutab erialast sõnavara ka inglise
tingimusi
keeles
5) mõistab keraamika töökojas ohutusnõuete nimetab keraamika töökojas olevaid seadmeid ja töövahendeid, selgitab nende
järgimise ja isiklike kaitsevahendite kasutamise kasutusala, kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles
vajadust selgitab ohutuseeskirja alusel keraamika töökojas ohutusnõuete järgimise ja
isiklike kaitsevahendite kasutamise vajalikkust, toob näiteid
3 Kavandamine ja kujutamine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kogub ja esitab oma ideid vormide, kujundite ja värvikoosluste abil, rakendades neid loovalt
keraamiliste esemete kujundamisel ning jäädvustab praktilisi töid fotograafiliselt.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) rakendab geomeetriliste kujundite joonistamisel selgitab näidiste põhjal erinevate geomeetriliste kolmemõõtmeliste esemete
vormi ruumilise kujutamise võtteid ruumilise kujutamise põhimõtteid
2) mõistab kompositsiooni põhialuseid, rakendab
teoreetilisi teadmisi praktilises töös joonistab natuurist kolm erinevat keraamilist eset, kasutades varju ja valguse edasi
3) mõistab värvusõpetuse põhitõdesid ja rakendab andmiseks joont ja pinda
teoreetilisi teadmisi praktilises töös selgitab näidiste põhjal kuldlõike kasutust eseme proportsioonide kujundamisel
4) teab ja järgib tööjoonise vormistamise nõudeid kujundab juhendi alusel loodusliku, geomeetrilise ning abstraktse motiivi ja
ning vormistab keraamiliste esemete tööjooniseid kasutab neid ornamendi loomisel
nõuetekohaselt
selgitab näidiste põhjal põhi- ja sekundaarvärvide erinevust
5) kavandab keraamilisi esemeid, kasutades joont,
pinda, värvi ning jälgib kavandatava toote selgitab näidiste põhjal soojade ja külmade värvide erinevust ning psühholoogilist
proportsioone ja funktsionaalsust mõju
6) tunneb fotoaparaadi olulisemaid funktsioone, kujundab ülesande alusel värvikompositsioone, lähtudes värvide vastastikusest
pildistab kolmemõõtmelisi esemeid, töötleb toimest ja värviharmoonia liikidest
fotofaile, kasutab fotosid keraamiliste esemete selgitab näidiste põhjal tööjoonise vormistamise nõudeid
esitlemisel vormistab juhendi alusel keraamilise eseme nõuetekohase tööjoonise, selgitab
tööjoonisel olevat teavet
kavandab juhendi alusel erinevaid keraamilisi esemeid, kasutades eseme
kujutamisel joont, pinda ja värvi, selgitab esemete proportsioonide ja funktsiooni
seost
selgitab juhendi alusel fotoaparaadi olulisemaid funktsioone
pildistab ülesande alusel erinevaid keraamilisi esemeid, töötleb fotofailid, selgitab
oma töökäiku
koostab ülesande alusel elektroonilise fotofailide võrdleva esitluse
4 Materjaliõpetus 9 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on ülevaade keraamika materjalidest, nende omadustest ja kasutusalast, keraamikaahju
hooldusest ja tööpõhimõttest ning tööohutusnõuetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab savimineraalide tekkimise protsesse, teab selgitab savimineraalide tekkimise geoloogilisi ja keemilisi protsesse
savide keemilist koostist ja füüsikalisi omadusi nimetab savi keemilised koostisosad ja vee esinemise viisid plastilises savis
2) teab savimasside valmistamise põhimõtteid ning selgitab erinevate materjali näidiste põhjal savi füüsikalisi omadusi
savide põhilisi lahjendajaid ja sulandajaid madal- nimetab vähemalt kaks levinumat savide lahjendajat ja sulandajat madal- ja
ja kõrgkuumuses kõrgkuumuses
3) teab savimaagi töötlemise etappe, puhastab nimetab ülesande alusel tooraineid, mis muudavad savimassi plastilisemaks,
savimaagi, valmistab savimassi ja põletusproovid sulavamaks või kuumuskindlamaks
ning määratleb ja dokumenteerib savi omadused selgitab ülesande alusel savimaagi töötlemist
4) teab elektrolüüte ja kasutab neid savilobri
kogub ja puhastab juhendi alusel savimaagi, valmistab savimassi
reguleerimisel
teeb juhendi alusel põletusproovid, analüüsib proovide tulemusi ja dokumenteerib
5) tunneb keraamikas kasutatavaid värvivaid aineid
ja nende toimet, värvib savimasse ja glasuurib nimetab vähemalt kaks eri toimega elektrolüüti, selgitab nende toimet
ohutusnõudeid järgides, kasutab erialast sõnavara valmistab retsepti põhjal savilobri ja selgitab töökäiku
ka inglise keeles selgitab ülesande alusel värvivate oksiidide, karbonaatide ja pigmentide erinevusi,
6) teab madal- ja kõrgkuumuse glasuuride toimet savimassides ja glasuurides
sulandajaid, nende põhilisi tooraineid, nimetab vähemalt viis värvivat oksiidi või karbonaati ja neist saadavat tooni,
toidunõudele sobivaid ja mittesobivaid glasuure, kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles
valmistab retsepti järgi glasuure, järgides selgitab ohutusnõuete põhjal nende rakendamise vajalikkust
tööohutusnõudeid, kasutab erialast sõnavara ka värvib juhendi alusel savilobri ja glasuurib, järgides tööohutuse nõudeid, selgitab
inglise keeles töö käiku
7) mõistab keraamika põletusprotsessi, ahju nimetab neli põhilist madal- ja kõrgkuumuse sulandajat, kasutab erialast sõnavara
inventari korrashoiu vajadust ning pakkimise ka inglise keeles
ning juhtimispuldi töö- ja programmeerimise nimetab ülesande alusel glasuuride tooraineid
põhimõtteid, teab erinevaid põletusviise valib retseptide ja näidiste põhjal toidunõudele sobivaid ja mittesobivaid nii
8) korrastab kahjustunud pakkeplaadid, pakib ahju madal- kui kõrgkuumuse glasuure, põhjendab oma valikut
ette- ja glasuurpõletuseks, põletab juhendamisel valmistab juhendamisel retseptide järgi glasuure, järgides tööohutusnõudeid
ning analüüsib põletustulemust, järelviimistleb teeb ülesande alusel glasuuriproovid, analüüsib proovide tulemusi ja
esemed nõuetekohaselt dokumenteerib
selgitab ülesande alusel friti valmistamise protsessi, nimetab friti peamised
koostisosad
selgitab fritt- ja toorglasuuri põhilisi erinevusi ja frittglasuuri eeliseid
selgitab ülesande alusel keraamika põletusprotsessi ning koostab graafikud ette- ja
glasuurpõletusele
selgitab juhtimispuldi juhendi alusel puldi tööpõhimõtteid, sisestab juhendamisel
põletusgraafiku
selgitab ülesande alusel inventari korrashoiu vajadust, katab kaitseainega
kahjustustest puhastatud plaadid
pakib ülesande alusel ja juhendamisel ahju ette- ja galsuurpõletuseks
nimetab ülesande alusel erinevaid keraamika põletusviise
korrastab ülesande alusel ahju inventari, järgides tööohutusnõudeid,
selgitab töökäiku
pakib juhendamisel tööproovid ahju ning põletab, järgides tööohutusnõudeid
analüüsib põletatud esemete põhjal põletuse tulemust ning järel viimistleb
tööproove
5 Savitombust vormimine 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi või tööjoonise alusel savitombust erinevaid keraamilisi esemeid, lähtudes
primitiivkeraamikast ning järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet Eesti ja maailma koostab ülesande alusel ülevaate primitiivkeraamika ajaloost ja tehnika
primitiivkeraamika ajaloost ja tehnika tänapäevasest kasutamisest, vormistab ülevaate elektrooniliselt, kasutades
tänapäevasest kasutusest korrektset eesti keelt
2) kavandab savitombust vormimise tehnikas kavandab ülesande alusel primitiivkeraamikast lähtuva ja savitombust vormimise
erinevaid esemeid, lähtudes primitiivkeraamikast tehnikale sobiva eseme
3) tunneb savitombust vormimiseks sobivate selgitab kavandi põhjal eseme seost primitiivkeraamikaga
omadustega madalkuumuse savimasse, varub selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja
sobiva savi ja hoiustab nõuetekohaselt sobivust savitombust vormimise tehnikaks
4) tunneb tööprotsessi ja sellest lähtudes valmistab selgitab ülesande alusel madalkuumussavi varumise võimalusi ja sobivaid
ette töökoha ja materjalid, seab töökorda hoiustamise tingimusi
töövahendid, kasutab erialast sõnavara eesti ja
inglise keeles kirjeldab savimassi näidiste põhjal selle omadusi, eristab käega katsudes peene- ja
5) planeerib tööde järjekorra ja tööülesande jämedateralist savimassi ning selgitab selle kasutusvõimalusi
täitmiseks kuluva aja ja materjali kulu, arvestades selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid
tööde hulgaga
valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib savitombust eseme vormimiseks
6) valmistab kavandi või tööjoonise alusel
vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi
erinevates viimistlus- ja kaunistusviisides
seost, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
esemed, järgides tööprotsessi, säästlikku
sõtkub juhendamisel savimassi
materjali kasutamist, tööohutusnõudeid ja
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust
arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja,
selgitab arvutuse vajadust ja käiku
demonstreerib ülesande alusel kavandatud esemete modelleerimist, viimistlemist
ja kuivatamist, järgides säästlikku materjali kasutamist ning tööohutusnõudeid
määrab juhendi alusel eseme kuivusastme ja selgitab selle sobivust edasiseks
tööks
demonstreerib ülesande alusel vähemalt kolme erinevat saviesemete
pinnatöötlusviisi
pakib juhendi alusel ja juhendamisel esemed maapõletuseks, põletab vastavalt
põletusplaanile
selgitab keraamiliste materjalidega põletuses toimuvaid keemilisi protsesse
puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust
võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
esitleb õpimappi ja praktilist tööd
6 Ribatehnika 10,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi või tööjoonise alusel ribatehnikas erinevaid keraamilisi esemeid, lähtudes
primitiivkeraamikast ning järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) koostab tööjoonised kopeeritavate valib ülesande alusel eseme, koostab tööjoonise ja selgitab töökäiku, kasutades
primitiivkeraamika esemete põhjal ribatehnikas erialast sõnavara ka inglise keeles
keraamika valmistamiseks, kasutab erialast selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja
sõnavara ka inglise keeles sobivust ribatehnikas vormimiseks
2) tunneb ribatehnikas vormimiseks sobivate selgitab ülesande alusel madalkuumussavi varumise võimalusi ja sobivaid
omadustega madalkuumuse savimasse, varub hoiustamise tingimusi
sobiva savi ja hoiustab nõuetekohaselt
3) valmistab tööprotsessist lähtudes ette töökoha kirjeldab savimassi näidiste põhjal selle omadusi, eristab käega katsudes peene- ja
ning materjalid, seab töökorda töövahendid, jämedateralist savimassi ning selgitab nende kasutusvõimalusi
kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid
4) planeerib tööülesande täitmiseks tööde järjekorra, valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib ribatehnikas eseme vormimiseks
kuluva aja ning materjali kulu vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi
5) valmistab kavandi või tööjooniste alusel seost, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
ribatehnikas esemeid ning viimistleb selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust
nõuetekohaselt, järgib tööprotsessi, säästlikku arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja,
materjali kasutamist, tööohutusnõudeid ja selgitab arvutuse vajadust ja käiku
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid demonstreerib ja selgitab ülesande alusel kavandatud esemete modelleerimist,
viimistlemist ja kuivatamist, järgides ja selgitades säästlikku materjali kasutamist
ning tööohutusnõudeid
määrab juhendi alusel eseme kuivusastme ja selgitab selle sobivust edasiseks
tööks
demonstreerib ülesande alusel esemete kaunistamisviise erinevates
angobeerimistehnikates
pakib juhendi alusel ja juhendamisel esemed ahju, põletab ettepõletuses vastavalt
määratud põletusgraafikule
demonstreerib ülesande alusel esemete glasuurimist valamis- ja kastmistehnikas,
selgitab eel- ja järel töid, järgides säästlikku materjali kasutamist ja
tööohutusnõudeid
pakib juhendi alusel ja juhendamisel esemed ahju, põletab madalkuumuses,
vastavalt määratud põletusgraafikule
selgitab keraamiliste materjalidega põletuses toimuvaid keemilisi protsesse
puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust
võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
esitleb õpimappi ja praktilist tööd
7 Saviplaaditehnika 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi või tööjoonise alusel saviplaadi tehnikas erinevaid keraamilisi esemeid,
järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab saviplaadist vormimise tehnikas kavandab ülesande alusel kolm erinevat kaanega ja kaaneta tahulist eset
erinevaid tahulisi esemeid ja valmistab lõiked, arvutab ülesande alusel lõike valmistamiseks savi kahanemise protsendi
arvestades savi kahanemisega valmistab kavandatud eseme osadele lõiked, arvestades savi kahanemise
2) teab saviplaadi tehnikaks sobivate omadustega protsendiga
kõrgkuumuse savimasse, varub sobiva savi ja selgitab ülesandest lähtuvalt savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja
hoiustab nõuetekohaselt sobivust saviplaadi tehnikale
3) tunneb tööprotsessi ja sellest lähtudes valmistab selgitab ülesande alusel kõrgkuumussavi varumise võimalusi ja sobivaid
ette töökoha ja materjalid, seab töökorda hoiustamise tingimusi
töövahendid ja seadmed, kasutab erialast kirjeldab savimassi näidiste põhjal nende omadusi, eristab käega katsudes peene-
sõnavara eesti ja inglise keeles ja jämedateralist savimassi ning selgitab nende kasutusvõimalusi
4) planeerib tööde järjekorra ja tööülesande selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid
täitmiseks kuluva aja ja materjali kulu, arvestades
valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib saviplaadist eseme valmistamiseks
tööde hulgaga
vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi
5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel
seost, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
saviplaadi tehnikas erinevaid esemeid, järgides
demonstreerib tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist
tööprotsessi, säästlikku materjali kasutamist,
tööohutusnõudeid ja käsitöömeistri kutse-eetika selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust
nõudeid arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja,
selgitab arvutuse vajadust ja käiku
demonstreerib savilehe rullimist, selgitab kavandist lähtuvalt savilehe paksuse
valikut ja niiskusastme sobivust töö jätkamiseks
nimetab vähemalt kaks savi kuivatamiseks sobivat vett imavat materjali
demonstreerib lõigete savilehele paigutamist, lähtudes savi säästlikust kasutusest
joonistab savile lõigete kontuurid, lõikab detailid välja ja asetab vajadusel vett
imavale pinnale tahenema
kogub ja töötleb savijäägid vastavalt juhistele
töötleb juhendi alusel ühendatavad pinnad, valmistab kasutatavast savist lobri ja
ühendab selle abil detailid, viimistleb ühenduskohad
demonstreerib niiske eseme viimistlemist
asetab esemed kuivama ning selgitab ühtlase kuivamise vajalikkust ja tingimusi
demonstreerib esemete ahju pakkimist, teeb ettepõletuse vastavalt määratud
põletusgraafikule
selgitab põletuses keraamiliste materjalidega toimuvaid keemilisi protsesse
glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed, selgitab eel- ja järel töid, järgides
säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid
pakib juhendi alusel ja juhendamisel esemed ahju, põletab kõrgkuumuses
vastavalt määratud põletusgraafikule
puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust
võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
esitleb õpimappi ja praktilist tööd
8 Savilehetehnika 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi või tööjoonise alusel savilehe tehnikas erinevaid keraamilisi esemeid, järgides
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab savilehest vormimise tehnikas kavandab ülesande alusel kolm erinevat savilehest vormimise tehnikas eset
erinevaid esemeid ja valmistab lõiked savi arvutab ülesande alusel lõike valmistamiseks savi kahanemise protsendi
kahanemisega arvestades valmistab kavandatud eseme osadele lõiked, arvestades savi kahanemise
2) teab savilehe tehnikaks sobivate omadustega protsendiga
savimasse, varub sobiva savi ja hoiustab selgitab paberlõigete valmistamise põhimõtteid nii ristkülikule ja koonusele
nõuetekohaselt selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja
3) tunneb tööprotsessi ja vastavalt sellele valmistab sobivust savilehe tehnikale
ette töökoha ja materjalid, seab töökorda selgitab ülesande alusel savi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise
töövahendid ja seadmed, kasutab erialast tingimusi
sõnavara eesti ja inglise keeles
kirjeldab savimassi näidiste põhjal selle omadusi, eristab käega katsudes peene- ja
4) planeerib tööde järjekorra ja tööülesande jämedateralist savimassi ning selgitab nende kasutusvõimalusi
täitmiseks kuluva aja ja materjali kulu arvestades
selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid
tööde hulgaga
valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib savilehe tehnikas eseme
5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel savilehe
valmistamiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute
tehnikas esemeid, järgides tööprotsessi,
ja tööprotsessi seost, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
säästlikku materjali kasutamist, käsitöömeistri
kutse-eetika ja tööohutus nõudeid selgitab juhendi alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ja
hooldamist
selgitab ülesande alusel materjalide sobivust kavandatud esemete valmistamiseks
selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust
arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja,
selgitab arvutuse vajadust ja käiku
rullib savilehe, selgitab kavandist lähtuvalt savilehe paksuse valikut ja
niiskusastme sobivust töö jätkamiseks
nimetab vähemalt kaks savi kuivatamiseks sobivat vett imavat materjali
demonstreerib lõigete savilehele paigutamist, lähtudes savi otstarbekast ja
säästlikust kasutusest
joonistab savile lõigete kontuurid, lõikab detailid välja ja asetab vajadusel vett
imavale pinnale tahenema
kogub ja töötleb savijäägid vastavalt juhistele
töötleb juhendi alusel ühendatavad pinnad, valmistab kasutatavast savist lobri ja
ühendab selle abil detailid, viimistleb ühenduskohad
asetab esemed kuivama ning selgitab ühtlase kuivamise vajalikkust ja tingimusi
demonstreerib esemete ahju pakkimist, põletab ettepõletuses vastavalt määratud
põletusgraafikule
selgitab keraamiliste materjalidega põletuses toimuvaid keemilisi protsesse
glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed, selgitab eel- ja järel töid, järgib
säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid
pakib juhendi alusel ja juhendamisel esemed ahju, põletab kõrgkuumuses
vastavalt määratud põletusgraafikule
puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust
võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
esitleb õpimappi ja praktilist tööd
9 Savi treimine 13,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab keraamilisi esemeid kavandi või tööjoonise alusel, kasutades sobivaid treimisvõtteid ning
järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab erineva vormiga treitavad esemed ja kavandab ülesande alusel erineva vormiga treitavad esemed, arvutab savi
koostab tööjoonised, arvestades savi kahanemise protsendi ja koostab tööjoonised
kahanemisega selgitab tööjoonise alusel töö käiku ja erinevaid võimalusi treimistehnika
2) teab treimiseks sobivate omadustega savimasse, kasutamisel
varub sobiva savi ja hoiustab nõuetekohaselt selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja
3) tunneb tööprotsessi ja vastavalt sellele valmistab sobivust treimiseks
ette töökoha ja materjalid, seab töökorda selgitab ülesande alusel treimiseks sobiva savi varumise võimalusi ja sobivaid
töövahendid ja seadmed, kasutab erialast hoiustamise tingimusi
sõnavara eesti ja inglise keeles kirjeldab savimassi näidiste põhjal nende omadusi, eristab käega katsudes peene-
4) planeerib tööde järjekorra ja tööülesande
ja jämedateralist savimassi ning selgitab nende kasutusvõimalusi
täitmiseks kuluva aja ning materjali kulu,
arvestades tööde hulgaga selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid
5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib treimiseks vajalikud tööriistad,
treimistehnikas erineva vormiga esemeid, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost, kasutab erialast
järgides tööprotsessi, ergonoomilisi töövõtteid sõnavara eesti ja inglise keeles
ning säästlikku materjali kasutamist, demonstreerib tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist
käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutusnõudeid demonstreerib savi ettevalmistamist treimiseks, selgitab oma tegevuse tähtsust ja
mõju valmis toote kvaliteedile
selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust
arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja,
selgitab arvutuse vajadust ja käiku
selgitab ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust treimisel
demonstreerib tööjoonise alusel saviesemete treimist
liidab tööjoonise alusel põhivormile tila, sanga või muud osad
selgitab tööjoonise alusel kasutatavate treimisvõtete sobivust ja tööetappe
demonstreerib niiskete esemete viimistlemist treipingil
kogub ja töötleb savijäägid vastavalt juhistele
asetab esemed kuivama ning selgitab ühtlase kuivamise vajalikkust ja tingimusi
demonstreerib esemete ahju pakkimist, teeb ettepõletuse vastavalt määratud
põletusgraafikule
selgitab keraamiliste materjalidega põletuses toimuvaid keemilisi protsesse
glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed, selgitab eel- ja järel töid, järgides
säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid
pakib juhendi alusel ja juhendamisel esemed ahju, põletab kõrgkuumuses
vastavalt määratud põletusgraafikule
puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust
võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
esitleb õpimappi ja praktilist tööd
10 Üheosalise kipsvormi valmistamine 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kipsitööst, valmistab kavandi või tööjoonise alusel üheosalisi kipsvorme
saviesemete paljundamiseks, järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab ja valmistab tööjoonise alusel savist kavandab ülesande alusel eseme ja koostab tööjoonise
mudeli kipsvormi võtmiseks modelleerib tööjoonise alusel savist mudeli, selgitab üheosalise kipsvormi võtmise
2) teab kipsi omadusi ja erinevaid kipsi liike, varub võimalikkust sellest mudelist
vormi võtmiseks sobiva kipsi ning hoiustab valmistab juhendi alusel mudeli ette kipsvormi võtmiseks, selgitab töökäiku
nõuetekohaselt kirjeldab kipsi omadusi, nimetab kolm keraamikas enim kasutatavat kipsiliiki
3) tunneb tööprotsessi, vastavalt sellele valmistab ning selgitab nende erinevusi
ette töökoha ja töövahendid, kasutab erialast selgitab ülesande alusel kipsi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise
sõnavara eesti ja inglise keeles tingimusi
4) planeerib tööde järjekorra ja tööülesande selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid,
täitmiseks kuluva aja ja materjali kulu arvestades
valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib kipsvormi valmistamiseks vajalikud
tööde hulgaga tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost,
5) võtab erinevatest savimudelitest üheosalisi kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
kipsvorme, järgides tööprotsessi, säästlikku
selgitab juhendi alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ja
materjali kasutamist, käsitöömeistri kutse-eetika
hooldamist
ja tööohutusnõudeid
selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust
arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja,
selgitab arvutuse vajadust ja käiku
selgitab juhendi alusel raketise valmistamise põhimõtteid ja ehitab mudeli ümber
raketise
arvutab savimudelist kipsvormi võtmiseks vajamineva vee ja kipsi koguse
valmistab vee ja kipsi segu, valab kipsi raketisse, järgib säästlikku materjali
kasutamist ja tööohutusnõudeid
demonstreerib juhendi alusel savimudeli eemaldamist tahenenud kipsvormist,
puhastab, viimistleb ja asetab vormi kuivama
dokumenteerib töö etappe ja esitleb valmis vormi
11 Üheosalise kipsvormi abil paljundamine 7,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab keraamilisi esemeid toppimis- ja valumeetodil üheosalise kipsvormi abil, järgides
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb kipsvormiga saviesemete paljundamise selgitab kipsvormi kasutamise eeliseid keraamiliste esemete paljundamisel
kahte viisi, kasutab erialast sõnavara eesti ja selgitab kipsvormi kasutamise erinevust valamismeetodist ja toppimismeetodist,
inglise keeles kasutades erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
2) teab valu- ja toppimismeetodil paljundatavate selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savide omadusi ja
saviesemete valmistamiseks sobivate omadustega sobivust valu- või toppimismeetodil vormimiseks
savimasse, varub sobiva savi ja hoiustab selgitab ülesande alusel valu ja toppimissavi varumise võimalusi ja sobivaid
nõuetekohaselt hoiustamise tingimusi
3) tunneb valumassiga töötamise protsessi ning
vastavalt sellele valmistab ette töökoha ja valusavi kirjeldab savimassi näidiste põhjal nende omadusi, eristab käega katsudes
ja järgib tööohutusnõudeid valamiseks või toppimiseks sobilikke savimasse ning selgitab nende
4) tunneb kipsvormiga toppimismeetodil kasutusvõimalusi
keraamiliste esemete paljundamise tööprotsessi selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid
ning vastavalt sellele valmistab ette töökoha ja valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib valuesemete valmistamiseks vajalikud
savimassi, järgib tööohutusnõudeid tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost,
5) planeerib tööde järjekorra ja tööülesande kasutades erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
täitmiseks kuluva aja ning materjali kulu, valmistab juhendi alusel valumassi, järgides tööohutusnõudeid nimetab valumassi
arvestades tööde hulgaga valmistamisel tekkivaid võimalikke vigu ja nende vältimisevõimalusi
6) valmistab tööülesande alusel saviesemeid selgitab elektrolüüdi osatähtsust valumassi kasutamisel
kipsvormi abil toppimis või valumeetodil, selgitab valumassi hoiustamise ja säästliku kasutamise põhimõtteid
kasutades säästlikku materjali kasutamist, selgitab vormi hooldamise põhimõtteid enne ja pärast vormi kasutamist
käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutusnõudeid selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid
valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib eseme toppimismeetodil
paljundamiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute
ja tööprotsessi seost, kasutades erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
selgitab kipsvormi hooldamise põhimõtteid töö käigus ja peale töö lõpetamist
selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust
arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja,
selgitab arvutuse vajadust ja käiku
demonstreerib ülesande alusel saviesemete paljundamist toppimismeetodil,
selgitab kasutatavaid töövõtteid
demonstreerib ülesande alusel saviesemete paljundamist valumeetodil
selgitab valuprotsessi käigus toimuvaid protsesse ja tööetappe
jälgib paljundatavate esemete tahenemist vormis ning eemaldab need vormist
õigeaegselt
lõikab valukraed, liidab sangad vm vajalikud osad
kasutab materjalisäästlikke töövõtteid
selgitab valuesemete viimistlemise käiku
selgitab topitud saviesemete viimistlemise põhimõtteid
valib sobiva kuivatusmeetodi
kuivatab esemed, paigutab ettepõletusse ja põletab juhendamisel vastavalt
määratud põletusgraafikule
järgib tööohutuse ja materjali säästliku kasutamise nõudeid
glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed, selgitab eel- ja järel töid, järgides
säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid
pakib juhendi alusel ja juhendamisel esemed ahju, põletab kõrgkuumuses
vastavalt määratud põletusgraafikule
puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust
võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
esitleb õpimappi ja praktilist tööd
12 Keraamikatoodete ja teenuste turundus 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab, valmistab ja turustab sihtgrupile keraamika toodet ja teenust.
Õpiväljundid
Õpilane Hindamiskriteeriumid
1) analüüsib turgu, määratleb sihtgrupi, kujundab Õpilane
sihtgrupi vajadustest lähtudes toote ja teenuse, selgitab juhendi alusel turu analüüsi ja sihtgrupi määratlemise etappe ja tulemust,
valib sellele sobiva valmistusviisi kirjeldab sihtgrupi vajadustele vastava toote ja teenuse kujundamise põhimõtteid,
2) kujundab teenuse ja valmistab toote toob näiteid
3) mõistab toote ja teenuse hinna kujundamise valmistab/loob ülesande alusel toote ja teenuse
põhimõtteid, leiab sobivad müügikanalid ja
koostab ja esitleb juhendi alusel ühe toote ja teenuse tutvustust, nimetab vähemalt
korraldab toote ja teenuse müügi, esitleb toodet ja
2 võimalust toote ja teenuse tutvustamiseks ja müügiks
teenust
koostab juhendi alusel meeskonnatööna tootele ja teenusele hinnapakkumise,
4) mõistab keraamikatoote ohutu ja esteetilise
arvestab sihtgrupi vajadusega, sobivaima valmistusviisiga, materjali- ja ajakuluga
pakendamise ning toote kasutusjuhendi
ning logistikaga
olemasolu vajalikkust
5) mõistab tootevastutuse olulisust lähtudes selgitab ülesande alusel keraamilise toote ohutult ja esteetiliselt pakendamise
käsitöölise kutse-eetikast võimalusi, koostab toote kasutusjuhendi ja pakendab toote
selgitab lähtuvalt kutsestandardi „Keraamikasell, tase 4“ lisast ja käsitöölise
kutse-eetika põhireeglitest tootevastutuse põhimõtteid
13 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
piiranguid sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning ja põhjendab neid
võimalusi koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
enda ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
ja/või rahalises tähenduses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri
kujundamisel ning on motiveeritud ennast selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
arendama
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel
ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest
karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
14 Praktika 18 EKAP
Eesmärk: praktikaga keraamika töökojas taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja
hoiakuid iseseisva töö käigus, tehes erinevaid keraamilisi töid klientidele kogenud keraamiku juhendamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib enda praktika eesmärgid ja koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud materjalid,
tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub praktikakoha töökorraldusega ning läbib seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased
sissejuhatava ja tööohutusalase juhendamise ülesanded
3) töötab juhendamisel praktikakohas keraamika osaleb töökohal esmase tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes
esemete valmistajana, järgib töötamisel sätestatud korra kohaselt
praktikakohas väljakujunenud töörütmi ja kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitab oma tööga seotud
kogenud töötaja nõuandeid tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib vajalikud materjalid,
ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab vahendid ja seadmed
asjakohaseid isikukaitsevahendeid valmistab keraamika esemeid, lähtudes etteantud juhistest, rakendab
5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
koostöövalmidust täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi
6) koostab iga tööpäeva lõpus aruande, kus analüüsib ohtude ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat
lühidalt, mida tegi ja mida sellest õppis vastutab meeskonnaliikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest
7) praktika lõppedes koostab aruande ja esitleb seda kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu
koolis
arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalseid ja õigeid töövõtted
käitleb keraamika valmistamise juures tekkinud jääke vastavalt kehtestatud
korrale
arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja
vastutustunne
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil
esitab tööülesannete kirjelduse ja eneseanalüüsi tulemused aruandes, mille
vormistab elektrooniliselt
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab juhendaja abiga
arendamist vajavaid aspekte
koostab vastavalt juhendile kirjaliku praktikaaruande, annab hinnangu oma tööle ja
täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti
keeles IT-vahendeid kasutades
Lisa 30
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ……….
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“
lisa 5 (muudetud sõnastuses)
Sepa eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 1 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet sepa kutsest ja eriala õppekavast, õpingute jätkamise võimalustest ning
sepatöö eripärast ja arengusuundadest, arendab õppimisoskust, enesekohaseid ja kultuurilisi pädevusi.
Õpiväljund Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet sepa kutsest, eriala õppekava iseloomustab kutsestandardi „Sepp, tase 4“ alusel kutset ja selle
ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorraldusega eripära, selgitab sepa kutsestandardite tasemete liigitust ja nimetab
seonduvast vähemalt kaks 4. ja 5. kutsetaseme erinevust
2) omab ülevaadet sepatöö arengusuundadest, õpingute nimetab vähemalt kaks sepa kutsega kaasnevat või lähedast kutset
jätkamise, sepa erialal kutsetaseme tõstmise ja iseloomustab kooli õppekava alusel sepaeriala õppekava ülesehitust,
tööjõuturul toimuva kohta nimetab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi,
3) mõistab sepatöö iseloomu, eripära ja ergonoomiliste võimalusi ja õigusi
töövõtete kasutamise vajalikkust selgitab kooli õppetöö korralduseeskirja alusel oma kohustusi ja
4) mõistab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete olemust õigusi õppetöös osalemiseks
ning rakendab neid oma kutsealases töös
koostab leitud info põhjal ülevaate erialasest enesetäiendamise
5) omab ülevaadet sepa kutsest, eriala õppekava
võimalustest, kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate
ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorraldusega
elektrooniliselt
seonduvast
koostab ülesande alusel ülevaate tööjõuturul pakutavatest ja õpitava
6) omab ülevaadet sepatöö arengusuundadest, õpingute erialaga seotud töökohtadest, kasutades erinevaid infoallikaid,
jätkamise, sepa erialal kutsetaseme tõstmise ja vormistab ülevaate elektrooniliselt
tööjõuturul toimuva kohta selgitab leitud teabe põhjal sepatöö arengusuundi, nimetab vähemalt
7) mõistab sepatöö iseloomu, eripära ja ergonoomiliste kolm sepiseid valmistavat ettevõtet Eestis
töövõtete kasutamise vajalikkust koostab ülesande alusel õppekäigujärgselt ülevaate sepatöö
8) mõistab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete olemust
ning rakendab neid oma kutsealases töös iseloomust ja töökeskkonnast, kirjeldab sepikoja toimimiseks
vajalikku sisseseadet, tuues välja oma seisukoha sepatöö plussidest
ja miinustest, vormistab ülevaate elektrooniliselt
selgitab juhendi alusel ergonoomiliste töövõtete kasutamise
vajalikkust
selgitab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete põhjal sepa kutse-eetika
põhimõtteid ja nende järgimise olulisust, tuues näiteid
2 Sepatöö tehnoloogia 2 EKAP
Eesmärk: õpetamisega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet rauasulamitest, term töötluse protsessidest, erinevatest metallidest ja
nende omadustest ning sepa töövahenditest ja tehnoloogiatest.
Õpiväljund Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet rauatootmisest, rauast ja raua selgitab ülesande alusel rauatootmist, tuues välja erinevad ahjutüübid
sulamitest ning füüsikalistest, keemilistest, ja nendes toimuvad keemilised protsessid ning rauatootmise
mehhaanilistest ja tehnoloogilistest omadustest, tehnoloogilised etapid
kasutab erialast terminoloogiat nimetab kaks peamist rauasulamit, kirjeldab nende füüsikalisi,
2) valib vastavalt valmiva eseme funktsioonile keemilisi, mehhaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ja erinevusi,
markeeringu või sädemeproovi järgi sobiva kasutades erialast terminoloogiat
terasesordi, arvestades selle omadustega, varub eristab näidiste alusel visuaalselt olulisemaid metalle
materjali, hoiustab ohutult ja optimaalselt ruumi
nimetab vähemalt kümme rauasulamites esinevat lisandit ning
kasutades
selgitab nende mõju sulami omadustele
3) teab sepikojas kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid,
nende otstarvet ja tööpõhimõtet ning nendega ohutu selgitab ülesande alusel terase markeeringute tähendusi
töötamise reegleid, kasutab erialast terminoloogiat ka eristab terase omadusi sädemete kuju, värvi ja tiheduse järgi
võõrkeeles selgitab ülesande alusel terase hoiustamise ohutuid ja ruumi
4) teab klassikalisi sepatöö võtteid ja ühendusviise, kasutamise optimaalseid võimalusi
nende ohutut kasutamist ning individuaalsete leiab meediakanaleid kasutades terasemüüjaid, nimetab vähemalt 2
kaitsevahendite kasutamise vajadust terasemüüjat Eestis
5) teab ja mõistab erinevaid term töötluse protsesse ja nimetab ja kirjeldab sepikoja näitel seadmeid ja töövahendeid, nende
nende mõju metallile, kasutades erialast tööpõhimõtteid ning selgitab nendega ohutut töötamist, kasutades
terminoloogiat erialast terminoloogiat ka võõrkeeles
6) mõistab pinnatöötluse vajadust ja teab põhilisi koostab ülesande alusel loetelu klassikalistest sepatöövõtetest ja
korrosioonikaitse ja pinnatöötluse viise, kasutades ühendusviisidest, kirjeldab neid
erialast terminoloogiat ka võõrkeeles kirjeldab ülesande alusel töövõtete ohutut kasutamist
7) teab raua teiste erinevate materjalidega ühendamise
iseloomustab nelja peamist kuumtöötlemise protsessi, oskab lugeda
viise ja selleks sobivaid vahendeid tulenevalt töö
eesmärgist ja selgitab terase olekudiagramme, hindab orienteeruvalt raua
temperatuuri vahemikke värvi järgi, kasutades erialast
terminoloogiat
nimetab vähemalt kaheksa korrosioonikaitse ja pinnatöötluse võtet
ning kirjeldab nende sobivust erinevatesse keskkondadesse, toob
näiteid, kasutades erialast terminoloogiat ka võõrkeeles
kirjeldab ülesande põhjal raua ühendamist teiste erinevate
materjalidega, tuues välja ühendusviisile ja töö eesmärgile vastavad
vahendid
3 Kavandamine ja kujutamine 34 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane komponeerib ja kavandab oma ideid, lähtudes materjalide tehnoloogilistest võimalustest,
kompositsiooni põhialustest, konstruktsiooni loogikast ja toote funktsioonist ning jäädvustab praktilisi töid fotograafiliselt.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kujutab kolmemõõtmelisi esemeid graafiliselt, joonistab natuurist kolm erinevat kolmemõõtmelist eset, kasutades
kasutades ruumilise kujutamise võtteid ja perspektiivi varju ja valguse edasi andmiseks joont ja pinda, selgitab joonistuse
joonistamise aluseid
põhjal esemete ruumilise kujutamise põhimõtteid
2) kujutab esemeid graafiliselt andes edasi erinevaid
materjale ja faktuure joonistab ülesande alusel natuurist interjööri ja eksterjööri, järgides
3) kujutab esemeid ja keskkonda värvide abil perspektiivi joonistamise põhimõtteid ja analüüsides esitlusel
4) mõistab kompositsiooni põhialuseid ja värvusõpetuse joonistusi
põhitõdesid, rakendab teoreetilisi teadmisi praktilises visandab ülesande alusel natuurist erinevaid figuure ja esemeid,
töös esitleb visandeid, meeskonnatööna koostab visandite väljapaneku
5) komponeerib erinevaid ruumilisi esemeid, järgides joonistab etteantud meetodil vähemalt viis sepistatud sõlme nii
vormiõpetuse põhitõdesid natuurist kui ka mälu järgi, esitleb joonistusi
6) kavandab sepistatud esemeid, lähtudes joonistab ülesande alusel erinevast materjalist esemeid, andes edasi
konstruktsiooni loogikast, jälgides kavandatava toote materjalide pinna eripära, selgitab pindade kujutamisviiside valikuid
proportsioone ja funktsionaalsust, kasutab vastavaid
kujutab ülesande alusel erinevaid metalli faktuure, selgitades
joonistamise, joonestamise arvutiprogramme
kujutamise meetodeid
7) tunneb fotoaparaadi olulisemaid funktsioone, pildistab
kujutab ülesande alusel esemeid ja keskkonda värvide abil, selgitab
kolmemõõtmelisi esemeid, töötleb fotofaile, kasutab
lähtudes oma tööst värvikasutust ja värvide vastastikust mõju
fotosid sepistatud esemete esitlemisel
selgitab näidiste põhjal erinevate kompositsiooni tüüpide kasutust
eseme proportsioonide ja terviklahenduste kujundamisel
kujundab ülesande alusel piiratud ja piiramata pinna, võrreldes
piiratud ja piiramata pinna kujundamise erinevusi
kujundab juhendi põhjal loodusliku, geomeetrilise ning abstraktse
motiivi ja kasutab neid ornamendi loomisel
selgitab näidiste põhjal põhi- ja sekundaarvärvide erinevust
selgitab näidiste põhjal soojade ja külmade värvide erinevust ning
psühholoogilist mõju
kujundab ülesande alusel värvikompositsioone, lähtudes värvide
vastastikusest toimest ja värviharmoonia liikidest
modelleerib näidise põhjal kolmemõõtmelise vormi, võrdleb oma
tööd näidisega, koostab meeskonnatööna tööde väljapaneku
konstrueerib etteantud materjali ja mõõtude alusel ruumilise
kompositsiooni, meeskonnatööna koostatakse tööde väljapanek
kavandab juhendi põhjal erinevaid sepistatavaid esemeid, kasutades
vastavaid joonistamise ja joonestamise arvutiprogramme, selgitab
esemete proportsioonide ja funktsiooni seost
joonestab eseme kolmvaate, vormistab joonised vastavalt tehnilise
joonestamise nõuetele, järgides mõõtkava ja kasutades standardile
vastavaid joonte liike
selgitab juhendi põhjal fotoaparaadi olulisemaid funktsioone
pildistab ülesande alusel erinevaid sepistatud esemeid, töötleb
fotofailid, esitleb töödeldud fotosid, selgitades oma töökäiku
4 Eesti rahvakultuuri ja rauatöö ajaloo alused 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja
tänapäeva arengusuundi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu ja selle koostab ülesande põhjal ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri
ilminguid talurahva kultuuris ja teab looduslike arenguperioodist, esitleb ülevaadet
materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses kirjeldab ülesande põhjal Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud
erinevatel ajaloo perioodidel uskumusi ja traditsioone, tuues näiteid uskumuste ja traditsioonide
2) mõistab rahvakunstialase kirjanduse, kohta
muuseumifondide ja erinevate meediakanalite kirjeldab ülesande põhjal looduslike materjalide kasutusvõimalusi
kasutamise vajadust ning rakendab neid algallikatena eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo perioodidel
kutsealases töös, tunneb museaaliga töötamise selgitab ülesande põhjal erinevate algallikate kasutamise vajadust ja
põhimõtteid võimalusi erialases töös, kasutades korrektset eesti keelt
3) teab Eesti rahvakunstile omast ornamentikat, nimetab ülesande põhjal museaali uurimisel läbiviidavaid tegevusi
traditsioonilisi värve ja kompositsioonivõtteid koostab juhendi abil museaali tehnoloogilise kirjelduse koos eseme
4) omab ülevaadet sepatöö ajaloost Eesti aladel raua valmistamiseks vajalike jooniste, skeemide ja mustritega
töötlemise algusest 20 sajandini
selgitab teabeallikate põhjal rahvuslike esemete enamlevinud
5) teab sepist enim mõjutanud kunstivoolusid traditsioonilisi värve, kompositsioonivõtteid ja ornamente
6) tunneb 20-21. sajandi Eesti sepatöönduse arengulugu
ja tuntumaid seppasid koostab ülesande alusel ülevaate raua tootmise varajasest perioodist
Eestis, kirjeldades tooraine päritolu ja toodangu realiseerimise teid
eri aegadel, iidseid rauasulatamise meetodeid ning tolleaegseid
sepatööriistu ja tehnoloogiaid, kasutab erinevaid infoallikaid ja
vormistab ülevaate elektrooniliselt
võrdleb ülesande alusel erinevate piirkondade sepikodade ehitust ja
arenguid läbi aegade, selgitab ääsi ja lõõtsa konstruktsiooni
kirjeldab ülesande alusel küla-, mõisa-, valla-, vabasepa
töökorraldust, tsunfti tegutsemise põhimõtteid
nimetab ülesande alusel sepist enim mõjutanud kunstivoolusid, toob
välja erisused
liigitab näidiste põhjal sepistatud esemeid stiilide järgi, põhjendades
oma otsuseid
nimetab professionaalse taustaga Eesti seppasid
koostab ja esitab ülevaate ühe tuntud Eesti sepa kohta, kasutades
erinevaid infoallikaid
5 Lukksepa- ja keevitustööd 9 EKAP
Eesmärk: õpetamisega taotletakse, et õpilane omab teadmisi lukksepatööst, erinevatest keevitustehnoloogiatest ning rakendab neid
sepiste valmistamisel, kasutades vastavaid töövahendeid ja seadmeid.
Õpiväljund Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) koostab ja loeb tööjooniseid, mõõdistab, kasutades koostab eseme põhjal tööjoonise, kasutades tasapinnalise ja
tasapinnalise ja ruumilise mõõtmise vahendeid ruumilise mõõtmise vahendeid
2) valmistab esemeid etteantud tööjoonise/näidise järgi, loeb ja selgitab tööjoonisel olevat teavet
kasutades erinevaid lukksepa töövõtteid, käsitööriistu valmistab eseme etteantud tööjoonise/näidise järgi, kasutades
ning mõõtmisteks tasapinnalise ja ruumilise erinevaid lukksepa töövõtteid ning mõõtmisteks tasapinnalise ja
märkimise vahendeid ja lukksepatöö mõõteriistu, ruumilise märkimise vahendeid ja lukksepatöö mõõteriistu
töötab ergonoomiliste töövõtetega, kasutab materjali töötab ergonoomiliste töövõtetega, kasutab materjali säästlikult,
säästlikult, järgib ohutu töötamise reegleid järgides ohutu töötamise reegleid
3) tunneb erinevate metallitööpinkide tööpõhimõtteid ja
valmistab tööülesandest/-joonisest lähtuvalt eseme, kasutades
rakendab neid oma töös, töötab ergonoomiliselt ja
käiamist, treimist, puurimist, freesimist ja lihvimist
materjali säästes, kasutab erialast sõnavara ka
selgitab töökojas olevate metallitööpinkide näitel nende
võõrkeeles
4) teab kõva- ja pehmejoodisega jootmise tehnikaid ja tööpõhimõtteid, kasutades erialast sõnavara
rakendab neid oma töös valib joodised ja räbustid vastavalt joodetavatele materjalidele ja
5) teab erinevate keevitusseadmete tööpõhimõtteid, valmistatava eseme otstarbele, põhjendades oma valikuid
seadistab neid vastavalt vajadusele, rakendades selgitab ülesande alusel jootmisprotsessi füüsikalisest ja keemilisest
erinevaid keevitustüüpe oma töös vaatenurgast
demonstreerib ülesande alusel erinevaid jootmisi
selgitab ülesande alusel erinevate keevitusseadmete tööpõhimõtteid,
valides vastavalt materjalile keevitusseadme ja seadistab selle
vastavalt töö eesmärgile
6 Sepistamine 30 EKAP
Eesmärk: õpetamisega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, näidise või tööjoonise alusel erinevaid metallist tooteid, kasutades
sobivaid sepatöö võtteid ning järgides käsitöömeistri kutse-eetikat, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valdab sepistamise kaheksat põhitöövõtet, mõistab sepistab ülesande põhjal kaheksa põhitöövõtet - venitamine,
nende käigus toimuvaid füüsikalisi protsesse jämendamine, painutamine, väänamine, raiumine, augulöömine,
2) ühendab vastavalt kavandile, tööjoonisele või sepakeevitus ja silumine -, selgitades põhitöövõtete käigus toimuvaid
konstruktsiooni loogikale toote detailid, kasutades füüsikalisi protsesse
sepiste ühendusviise ning valib või vajadusel sepistab ülesande põhjal viis erinevat sepislikku ühendust, valides
valmistab sobivad töövahendid, rakendades vastavalt ühendusviisile sobivad töövahendid, põhjendades oma
ergonoomilisi töövõtteid valikuid ja kasutades ergonoomilisi töövõtteid
3) töötab alasil, kasutades alasi eri osi ja vahetatavaid sepistab ülesande alusel kindla aja jooksul määratud koguse naelu,
abivahendeid raua sihipäraseks modelleerimiseks, kasutades ergonoomilisi töövõtteid ning selgitab nende kasutamise
rakendades ergonoomilisi töövõtteid vajadust
4) sepistab töö eesmärgist või tehnoloogilisest vajadusest sepistab joonise/näidise põhjal uksehaagi koos vastusega, kasutades
tulenevalt vajalikke sepa tööriistu, kasutades selleks ainult alasi eri osi, vasarat ja pihte ning ergonoomilisi töövõtteid
sobivaid töövahendeid, vajadusel termtöötlust,
sepistab juhendi põhjal kolm paari pihte erinevate profiilide
rakendab ergonoomilisi töövõtteid
5) ühendab teraseid sepakeevituse abil, sepistab hoidmiseks - nelikant- ja ümartorni ning meisli -, kasutades sobivaid
terariistu, valides vastavalt otstarbele sobiva materjali, töövahendeid, termtöötlust ja ergonoomilisi töövõtteid
teritusvõtted ning kasutab asjakohast termtöötlust keedab ülesande alusel sepakeevituse abil kihilist terast, esitleb
tulemust
6) valmistab tööprotsessist lähtudes ette töökoha ning sepistab kavandi alusel terariista, kasutades sepakeevitust ja
materjalid, seab töökorda töövahendid, kasutades asjakohast termtöötlust, selgitab tehnoloogilisi valikuid
erialast sõnavara eesti ja võõrkeeles selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi
7) planeerib tööülesande täitmiseks tööde järjekorra seoseid
tulenevalt toote eripärast ja montaažist ning kuluva valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib eseme valmistamiseks
aja ja materjali kulu vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitades oma valikute
8) valmistab kavandi või tööjooniste alusel erinevaid ja tööprotsessi seost ning kasutades erialast sõnavara eesti ja
metallist tooteid, kasutades kuumtöötlemist ja võõrkeeles
sepistamist nii käsitsi kui suruõhuvasara vm selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust
töövahendi abil, viimistleb nõuetekohaselt, järgib põhjendab ülesande alusel montaaži operatsioonide järjekorda
säästlikku materjali kasutamist, tööohutusnõudeid ja arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid hulga ja aja, selgitab arvutuse vajadust ja käiku
valmistab ette vastavalt planeeritud ülesandele materjali
sepistamiseks
valmistab ülesande alusel kavandatud erinevaid esemeid, kasutades
kuumtöötlemist ja sepistamist nii käsitsi kui suruõhuvasara vm
töövahendi abil, järgides ja selgitades säästlikku materjali kasutamist
ning tööohutusnõudeid
määrab juhendi alusel eseme temperatuuri vahemiku tema värvuse
järgi ja selgitab selle sobivust vastavale tööprotsessile
teeb ääsi tule, kasutades sobilikke kütuseid ja süütematerjale,
paigutab detaili ääsi, kasutab ääsi jõudlust optimaalset, kuumutades
detaili soovitud kohast ja jälgides materjali temperatuuri
viimistleb sepistatud eseme vastavalt vajadusele, põhjendades
viimistlusviisi valikut ja vahendeid
võrdleb valmis eseme vastavust kavandile, andes oma tööle
hinnangu
7 Sepistatud toodete ja teenuste turundus 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab, valmistab ja turustab sihtgrupile sepatöö toote ja/või teenuse.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) analüüsib turgu, määratleb sihtgrupi, kujundab selgitab juhendi põhjal turu nõudlusele sihtgrupi määratlemise
sihtgrupi vajadustest lähtudes toote ja/või teenuse, etappe, kirjeldab sihtgrupi vajadustele vastava toote ja/või teenuse
valib sellele sobiva valmistusviisi
kujundamise põhimõtteid, toob näiteid
2) valmistab/loob kavandist ja/või sihtgrupist lähtuvalt
toote ja/või teenuse, mõistab toote ja/või teenuse valmistab/loob ülesandest lähtuvalt toote ja/või teenuse
hinna kujundamise põhimõtteid, leiab sobivad koostab juhendi põhjal meeskonnatööna tootele ja/või teenusele
müügikanalid ja korraldab toote ja/või teenuse müügi, hinnapakkumise, arvestades sihtgrupi vajadusega, sobivaima
esitleb toodet ja/või teenust valmistusviisiga, materjali- ja ajakuluga ning logistikaga
3) mõistab sepistatud toote ohutu ja esteetilise
koostab ja esitleb juhendi põhjal toote ja/või teenuse tutvustust,
pakendamise ning toote kasutusjuhendi olemasolu
vajalikkust nimetab vähemalt 2 võimalust toote ja/või teenuse tutvustamiseks ja
4) mõistab tootevastutuse olulisust, lähtudes käsitöölise müügiks
kutse-eetikast selgitab ülesande põhjal sepistatud toote ohutult ja esteetiliselt
pakendamise võimalusi, koostab toote kasutusjuhendi ja pakendab
toote
selgitab ülesande alusel tootevastutuse olulisust, lähtudes käsitöölise
kutse-eetikast
8 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas
keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi,
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja seoses õpitava erialaga
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
õpieesmärgid ja põhjendab neid
võimalusi
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ülesandeid
ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
tähenduses selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri ja kohustusi
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes
nende eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning
kirjeldab selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga
ning toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb
meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist,
sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse
elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda
lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi
eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või
töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud
materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on
vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi-
ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
9 Praktika 30 EKAP
Eesmärk: sepa praktikaga sepikojas taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja
hoiakuid iseseisva töö käigus, tehes klientidele erinevaid sepa- ja metallitöid kogenud sepa juhendamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud
tulenevalt praktikajuhendist materjalid, vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub praktikakoha töökorraldusega ning läbib seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad
sissejuhatava ja tööohutusalase juhendamise tööalased ülesanded
3) töötab juhendamisel praktikakohas sepisesemete osaleb töökohal esmase tööohutusalasel juhendamisel ja
valmistajana, järgib töötamisel praktikakohas kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt
väljakujunenud töörütmi ja kogenud töötaja kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitades
nõuandeid oma tööga seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendades valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib vajalikud
ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutades materjalid, vahendid ja seadmed
asjakohaseid isikukaitsevahendeid valmistab sepiseid, lähtudes etteantud juhistest, rakendades
5) arendab meeskonnaliikmena suhtlemis- ja ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
koostöövalmidust täidab talle antud tööülesanded ja hindab enda töötulemusi
6) koostab iga tööpäeva lõpus aruande, kus analüüsib informeerib ohtude ilmnemisel koheselt juhendajat
lühidalt, mida tegi ja mida sellest õppis vastutab meeskonnaliikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest
7) koostab praktika lõppedes aruande ja esitleb koolis kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö
lõppu
arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalseid ja
õigeid töövõtted
käitleb sepiste tegemise juures tekkinud jääke vastavalt kehtestatud
korrale
arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus,
püsivus ja vastutustunne
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil
esitab tööülesannete kirjelduse ja eneseanalüüsi tulemused aruandes,
mille vormistab elektrooniliselt
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab
juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte
koostab vastavalt juhendile kirjaliku praktikaaruande, andes
hinnangu oma tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte,
vormistab aruande korrektses eesti keeles infotehnoloogilisi
vahendeid kasutades
Lisa 31
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri …. …... a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruse nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“
lisa 6 (muudetud sõnastuses)
Nahkkäsitöö eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
nr arvestuspunktides (EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 1,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet nahkkäsitöö valmistaja kutsest ja erialasest õppekavast, õpingute jätkamise võimalustest ning
nahkkäsitöö valmistaja kutse eripärast ja arengusuundadest.
Õpiväljund Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet nahkkäsitöö valmistaja kutsest, eriala iseloomustab kutsestandardi, „Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4“ alusel kutset
õppekava ülesehitusest ning õppe- ja nimetab vähemalt kaks nahkkäsitöö kutsega kaasnevat või lähedast kutset
praktikakorraldusega seonduvast iseloomustab kooli õppekava alusel nahkkäsitöö valmistaja eriala õppekava
2) omab ülevaadet nahkkäsitöö arengusuundadest, ülesehitust, nimetab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi
õpingute jätkamise võimalustest, nahkkäsitöö ja õigusi
valmistaja erialal kutsetaseme tõstmise ja tööjõuturul selgitab kooli õppetöökorralduseeskirja alusel oma kohustusi ja õigusi õppetöös
toimuva kohta osalemisel
3) mõistab nahakäsitööga seotud töö iseloomu,
koostab ülesande alusel ülevaate erialase enesetäiendamise võimalustest, tööjõuturul
töökeskkonna eripära ja ergonoomiliste töövõtete
pakutavatest ja õpitava erialaga seotud töökohtadest, kasutades erinevaid infoallikaid,
kasutamise vajalikkust
vormistab ülevaate elektrooniliselt
4) mõistab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete olemust
selgitab leitud teabe põhjal nahkkäsitöö arenguid, nimetab vähemalt kolm
ning rakendab neid oma kutsealases töös
nahktoodete või materjalidega tegelevat ettevõtet Eestis
koostab ülesande alusel õppekäigujärgselt ülevaate nahkkäsitöö iseloomust ja
töökeskkonnast, kirjeldab nahkkäsitöö töökoja toimimiseks vajalikku sisseseadet,
tuues välja oma seisukoha nahkkäsitöö valmistaja töö plussidest ja miinustest,
vormistab ülevaate elektrooniliselt
selgitab ülesande alusel ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust
selgitab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete põhjal nahkkäsitöö valmistaja kutse-eetika
põhimõtteid ja nende järgimise olulisust
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning põhjendab neid
võimalusi koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
tähenduses kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda
võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja
probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi
ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist
väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel
ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada
otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
3 Eesti rahvakultuuri ja nahatööpärandi alused 4,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti nahatööpärandi ja esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise
vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu ja selle koosta ülesande alusel ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist, kasutab
ilminguid talurahva kultuuris, looduslike materjalide erialast sõnavara, vormistab ülevaate elektrooniliselt, esitleb ülevaadet
kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses erinevatel kirjeldab ülesande aluse Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja
ajaloo perioodidel, kasutab erialast sõnavara traditsioone, toob näiteid uskumustest ja traditsioonidest, kasutab erialast sõnavara
2) mõistab rahvakunstialase kirjanduse, muuseumi kirjeldab ülesande alusel looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste
fondide ja erinevate meedia kanalite kasutamise elukorralduses erinevatel ajaloo perioodidel
vajadust ning rakendab neid algallikatena kutsealases selgitab ülesande alusel erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi
töös, teab museaaliga töötamise põhimõtteid, kasutab erialases töös, kasutab erialast sõnavara
erialast sõnavara koostab juhendi põhjal museaali tehnoloogilise kirjelduse koos vajalike jooniste,
3) teab Eesti rahvakunstile omast ornamentikat, skeemide ja mustritega, selgitab museaaliga töötamise põhimõtteid
traditsioonilisi värve ja kompositsioonivõtteid selgitab ülesande alusel enamlevinud traditsioonilisi värve, kompositsioonivõtteid ja
4) tunneb Eesti 20-21. sajandi käsitöö kultuuri – ja ornamente rahvuslikel esemetel, kasutab erinevaid teabeallikaid
arengulugu, mõistab professionaalse käsitöö ja
nimetab vähemalt kolm käsitööga tegelevat ettevõtet, kes kasutavad rahvakunsti
hobitegevuse erijooni kaasajal tänapäevases kontekstis, toob näiteid rahvakunsti tänapäevase kasutamise kohta
5) teab naha kasutamist Eesti rahvarõiva meeste, naiste
nimetab vähemalt kolm nahatööga tegelevat ettevõtjat või ettevõtet
ja laste komplektides, eristab neid piirkondade järgi, selgitab ülesande alusel professionaalse käsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal
kasutab erialast sõnavara selgitab ülesande alusel naha kasutamist Eesti rahvarõivaste komplektides, toob
näiteid nahkesemetest, kasutab erialast sõnavara
nimetab ülesande põhjal piirkondlike erinevusi meeste, naiste ja laste
rahvarõivakomplektide nahast valmistatud esemete juures, kasutab erialast sõnavara
4 Nahatöö põhialused 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet nahkkäsitöö ajaloost, materjalidest, nahkkäsitöö tehnoloogiatest ja seadmetest ning mõistab
turvalise töökeskkonna loomise vajalikkust.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet ja mõistab maailma nahatöö ajaloos koostab ülesande alusel ülevaate maailma nahatööajaloos kasutatavatest tehnikatest,
kasutatavaid tehnoloogiaid, materjale ja kasutades erinevaid teabeallikaid, vormistab töö elektrooniliselt, kasutab erialast
dekoreerimisvõimalusi ning Eesti kaasaegset sõnavara
professionaalset nahakunsti, kasutab erialast sõnavara joonistab ülesande alusel ajaloolisi dekoreeritud nahkesemeid, selgitab joonistatu
2) teab nahkade liigitust ja abimaterjale, nende omadusi, põhjal eseme stiili
hankimise võimalusi ning nõuetekohaseid nimetab ülesande alusel erinevaid nahamaterjali kasutamise valdkondi, toob näiteid
hoiustamise tingimusi, kasutab erialast sõnavara ka kasutusalade kohta
vähemalt ühes võõrkeeles nimetab vähemalt kolm Eesti kaasaegset professionaalset nahakunstnikku , toob
3) mõistab nahaparkimise protsessi, looduslike ainete ja näiteid nende loomingust
kemikaalide kasutamise mõju erinevate nahaliikide selgitab näidiste põhjal naha liigitust päritolust, parkimisviisist, kvaliteedist ja
parkimisel, tunneb nahapinna topograafiat ja naha omadustest lähtudes, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
ristlõiget. nimetab näidise põhjal nahkeseme valmistamisel kasutatud abimaterjale ja nende
4) teab nahatöökojas kasutatavaid seadmeid ja omadusi, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
töövahendeid ning nende hooldamist, töökoja nimetab vähemalt kaks nahkade ja abimaterjalide müügiga tegelevat ettevõtet
sisustamise aluseid, rakendab omandatud teoreetilisi selgitab juhendi põhjal nahkade ja abimaterjalide hoiustamise tingimusi
teadmisi praktilises töös, järgib nahatöökojas töötades nimetab ülesande alusel nahaparkimise protsessi tööetapid ja selgitab nende mõju
ohutusnõudeid ja kasutab isiklikke kaitsevahendeid, nahale
kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
selgitab nahanäidiste põhjal parkimistehnoloogiat ning keemiliste ja looduslike ainete
5) ühendab nahast lõigatud detaile kasutades erinevaid mõju nahaliigile
õmblemis- ja muid ühendamise tehnoloogiaid ning
eristab nahanäidiste põhjal taimpark-, kroompark- ja rasvaparknahka
sobivaid töövahendeid ja seadmeid, viimistleb
selgitab nahanäidiste põhjal nahapinna topograafiat ja ristlõiget
ühenduskohad nõuetekohaselt, kasutab ergonoomilisi
ja ohutuid töövõtteid, järgib säästlikku nimetab nahatöökoja põhjal nahatöökojas olevaid seadmeid ja töövahendeid ning
materjalikasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid, selgitab nende kasutusala ning töökoja sisustamise põhimõtteid, kasutab erialast
kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
6) valib dekoreerimistehnika lähtuvalt naha parkimise selgitab ohutustehnika eeskirja alusel nahkkäsitöö töökojas ohutusnõuete järgimise ja
viisist, valmistab ette tööpinna lähtudes valitud isiklike kaitsevahendite kasutamise vajalikkust, toob näiteid
dekoreerimistehnikast, vajalikud töövahendid ja demonstreerib juhendi põhjal töötamist seadmete ja töövahenditega ohutult ja
värvid, viimistleb nõuetekohaselt, kasutab nõuetekohaselt, kasutab ergonoomilisi töövõtteid
ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, järgib säästlikku selgitab ülesande alusel nahast detailide lõikamise ja ühendamise erinevate
materjalikasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid, tehnoloogiate omadusi ja mõjusid nahkesemele, kasutab erialast sõnavara ka
kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles vähemalt ühes võõrkeeles
7) omab ülevaadet erinevate nahktoodete valib ülesande alusel sobivaima nahast detailide ühendamise viisi, töövahendid ja
hooldusmeetoditest ja hooldusvahenditest lähtuvalt seadmed vastavalt sellele valmistab ette tööpinna ning põhjendab oma valikut,
naha parkimisviisidest ja mõjust nahamaterjalile, ühendab nahast detaile kasutades erinevaid ühendamise tehnoloogiaid, viimistleb
rakendab oma teadmisi praktilises töös ühenduskohad nõuetekohaselt, selgitab ja võrdleb tehnoloogiate erisust ja
keskkonnasäästlikult, kasutab erialast sõnavara ka kasutusvõimalusi, kasutab ergonoomilisi töövõtteid, järgib säästlikku
vähemalt ühes võõrkeeles
materjalikasutust ja keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara ka
vähemalt ühes võõrkeeles
eristab ja nimetab näidiste põhjal vähemalt viis erinevat naha dekoreerimistehnikat,
selgitab tehnikate erinevusi lähtudes tehnoloogiatest, kasutab erialast sõnavara ka
vähemalt ühes võõrkeeles
valib nahanäidiste põhjal materjalile sobiva dekoreerimistehnika, põhjendab oma
valikut
valmistab ette juhendi põhjal valitud dekoratiivtehnikatest lähtuvalt tööpinna,
vajalikud töövahendid ja värvid, dekoreerib nahapinna erinevates
dekoreerimistehnikates, viimistleb oma töö nõuetekohaselt, selgitab oma valikuid,
töötab järgides säästlikku materjalikasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab
erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
nimetab ülesande alusel erinevate nahktoodete puhastamise-, viimistlemise- ja
säilitamise vahendeid, selgitab nende kasutamist naha parkimisviisist lähtuvalt,
kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
5 Kavandamine ja kujutamine 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kavandatut ja kavandab oma ideid vormide, kujundite ja värvide abil, rakendades neid loovalt
nahkesemete kujundamisel ja valmistamisel ning jäädvustab praktilisi töid fotograafiliselt
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) rakendab esemete kavandamisel geomeetriliste selgitab näidiste põhjal erinevate geomeetriliste esemete ruumilise kujutamise
kujundite joonistamise ja vormi ruumilise kujutamise põhimõtteid
võtteid joonistab natuurist kolm erinevat geomeetrilist eset, kasutades varju ja valguse edasi
2) mõistab kompositsiooni põhialuseid ja värvusõpetuse andmiseks joont ja pinda
põhitõdesid, rakendab teoreetilisi teadmisi praktilises
selgitab näidiste põhjal piiratud ja piiramata pinna kasutust esemete kujundamisel
töös
selgitab ülesande alusel kuldlõike kasutust eseme proportsioonide kujundamisel
3) loeb ja koostab nõuetekohaseid tööjooniseid, teab
geomeetriliste vormide lõigete valmistamise kujundab juhendi põhjal loodusliku, geomeetrilise ning abstraktse motiivi ja kasutab
põhimõtteid ning valmistab erinevate vormide lõikeid neid ornamendi loomisel
4) kavandab nahast esemeid, stiliseerib ja kohandab ka selgitab näidiste põhjal põhi- ja sekundaarvärvide erinevust
etnograafilisi ornamente kasutades joont, pinda, värvi selgitab näidiste põhjal soojade ja külmade värvide erinevust ning psühholoogilist
ning jälgib kavandatava toote proportsioone ja mõju
funktsionaalsust kujundab ülesande alusel kompositsioone, lähtudes värvide vastastikusest toimest ja
5) tunneb fotoaparaadi olulisemaid funktsioone, värviharmooniast
pildistab esemeid, töötleb fotofaile, kasutab fotosid selgitab näidiste põhjal tööjoonise vormistamise nõudeid
nahast esemete esitlemisel koostab juhendi põhjal geomeetrilise vormi nõuetekohase tööjoonise, selgitab
tööjoonist
valmistab mõõtude põhjal geomeetrilise vormi pinnalaotuse, koostab selle alusel
lõiked ning selgitab lõigete ja pinnalaotuse kasutamise erinevust
kavandab juhendi põhjal erinevaid nahkesemeid, kasutades eseme kujutamisel joont,
pinda ja värvi, selgitab esemete proportsioonide ja funktsiooni seost
kavandab ülesande alusel dekoori nahast esemele, kasutades etnograafilist ornamenti
selgitab juhendi põhjal fotoaparaadi olulisemaid funktsioone
pildistab ülesande alusel erinevaid nahkesemeid, töötleb fotofailid, esitleb töödeldud
fotosid ning selgitab oma töökäiku
6 7,5 EKAP
Nahast väikeesemete valmistamine
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel nahast lihtsalõikelisi nahkaksessuaare ja väikeesemeid
kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab nahkeseme kavandi ja tööjoonise koostamise selgitab ülesande alusel nahast väikeeseme kavandi ja tööjoonise koostamise vajadust
ja rakendamise vajadust kutsealases töös ja rakendamise põhimõtteid
2) teab nahast väikeesemete valmistamiseks sobivaid selgitab kavandi ja tööjoonise alusel nahkeseme valmistamise planeeritavat töökäiku
naha-, abi- ja kinnitusmaterjale, nende omadusi ning nimetab ülesande alusel erinevate nahast väikeesemete valmistamiseks sobivaid naha-
varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi, kasutab , abi- ja kinnitusmaterjale ning kirjeldab nende omadusi, toob näiteid materjalide
erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles kasutamise kohta, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
3) planeerib tööde teostamise järjekorra tulenevalt selgitab ülesande alusel nahast väikeeseme valmistamiseks sobivate nahamaterjalide
erinevate nahast väikeesemete valmistamise varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi
tehnoloogiatest, arvestab aja- ja materjalikulu koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust
lähtuvalt toodete hulgast, valib vajalikud töövahendid arvutab ülesande alusel nahast väikeesemete valmistamiseks vajaliku materjali- ja
ja materjalid võimaliku ajakulu, selgitab arvutuse vajadust ja käiku
4) valmistab tööprotsessist lähtudes ette ergonoomilise
valmistab tööjuhendi alusel ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike
ja ohutu töökoha koos töövahendite, seadmete ja materjalide, töövahendite ja seadmetega, põhjendab oma valikut, kasutab erialast
materjalidega, vajadusel teeb töövahendite ja sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
seadmete hoolduse; kasutab erialast sõnavara ka
demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning
vähemalt ühes võõrkeeles
hooldamist, kasutab erialast sõnavara
5) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või kavandi põhjal
erinevaid nahast väikeesemeid kasutades demonstreerib ülesande alusel materjalide ettevalmistamist nahast väikeesemete
valmistamiseks, selgitab tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile
tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid ja viimistleb
nõuetekohaselt, järgib tööprotsessi, säästlikku
materjali kasutamist, tööohutusnõudeid,
ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid
teeb juhendi põhjal nahast väikeesemete valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutab
sobivaid töövahendeid.
valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise põhjal tehnoloogiliselt õigete töövõtetega
erinevaid lihtsalõikelisi nahast väikeesemeid, töötab seadmetel ergonoomiliselt,
ohutusnõudeid järgides.
viimistleb nahast väikeesemed nõuetekohaselt
selgitab valmistatud nahast väikeesemete põhjal materjali säästliku kasutamise
põhimõtteid ja vajadust.
7 Liistuta jalatsi valmistamise alused 7,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lõike ja tööjuhendi alusel erinevaid lihtsalõikelisi liistuta nahkjalatseid, kasutades sobivaid
materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab liistuta nahkjalatsi kavandi ja tööjoonise selgitab ülesande alusel liistuta nahkjalatsi valmistamise töö käigu koostamise
koostamise ja rakendamise vajadust kutsealases töös vajadust, tuues välja selles sisalduva teabe
2) teab liistuta nahkjalatsi valmistamiseks sobilikke selgitab kavandi ja tööjoonise alusel nahkeseme valmistamise planeeritavat töö käiku
naha-, abi- ja kinnitusmaterjale, nende omadusi ning nimetab ülesande alusel liistuta nahkjalatsi valmistamiseks sobivaid naha-, abi- ja
varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi, kasutab kinnitusmaterjale ja kirjeldab nende omadusi, toob näiteid materjalide kasutamise
erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles kohta, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
3) planeerib tööde teostamise järjekorra tulenevalt selgitab ülesande alusel liistuta nahkjalatsi valmistamiseks sobivate nahamaterjalide
erinevate liistuta jalatsite valmistamise varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi
tehnoloogiatest, arvestab aja- ja materjalikulu koostab ülesande alusel tööde teostamise järjekorra, selgitab tööde planeerimise
lähtuvalt toodete hulgast, valib vajalikud töövahendid vajadust
ja materjalid arvutab ülesande alusel liistuta nahkjalatsite valmistamiseks vajaliku materjali- ja
4) valmistab tööprotsessist lähtudes ette ergonoomilise ja võimaliku ajakulu, selgitab arvutuse vajadust ja käiku
ohutu töökoha koos töövahendite, seadmete ja
valmistab tööjuhendi põhjal ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike
materjalidega; vajadusel teeb töövahendite ja materjalide, töövahendite ja seadmetega, põhjendab oma valikut, kasutab erialast
seadmete hoolduse; kasutab erialast sõnavara ka sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
vähemalt ühes võõrkeeles
demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning
5) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või kavandi põhjal
hooldamist, kasutab erialast sõnavara
erinevaid lihtsalõikelisi liistuta nahkjalatseid
demonstreerib ülesande alusel materjalide ettevalmistamist nahktoote valmistamiseks,
kasutades tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid ja
selgitab tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile
viimistleb nõuetekohaselt, järgib tööprotsessi,
säästlikku materjali kasutamist, tööohutusnõudeid,
ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid,
teeb juhendi alusel liistuta nahkjalatsite valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutab
sobivaid töövahendeid
valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise alusel tehnoloogiliselt õigete töövõtetega
erinevaid lihtsalõikelisi liistuta nahkjalatseid, töötab seadmetel ergonoomiliselt
ohutusnõudeid järgides, teostab jalatsiproovi
viimistleb liistuta nahkjalatsid nõuetekohaselt
selgitab valmistatud liistuta nahkjalatsite põhjal materjali säästliku kasutamise
põhimõtteid ja vajadust
8 Karpide ja vutlarite valmistamine 7,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel erinevaid nahast karpe ja vutlareid, kasutades sobivaid
materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab karpide ja vutlarite vormi ja dekoori selgitab kavandi ja tööjoonise alusel karbi ja vutlari vormi ja dekoori kujutamise
kavandamise ja tööjooniste koostamise vajadust vajadust ning kavandil ja tööjoonisel sisalduvat teavet.
2) teab karpide ja vutlarite valmistamiseks sobilikke selgitab kavandi ja tööjoonise alusel nahkeseme valmistamise töö käiku
naha- ja kattematerjale, karkassi- ja abimaterjale, nimetab ülesande alusel karbi või vutlari valmistamiseks sobivaid naha- ja
nende omadusi, varumise võimalusi ja hoiustamise kattematerjale, karkassi- ja abimaterjale, kirjeldab nende omadusi, toob näiteid
tingimusi, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes sobivate materjalide kasutamise kohta, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes
võõrkeeles võõrkeeles
3) planeerib tööde teostamise järjekorra tulenevalt selgitab ülesande alusel karbi või vutlari valmistamiseks sobivate naha- ja
karpide ja vutlarite valmistamise eripärast, arvestab kattematerjalide, karkassi- ja abimaterjalide varumise võimalusi ja hoiustamise
aja- ja materjalikulu lähtuvalt toodete hulgast, valib tingimusi.
vajalikud töövahendid ja materjalid; kasutab erialast koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust
sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles arvutab ülesande alusel karbi või vutlari valmistamiseks vajaliku materjali- ja
4) valmistab tööprotsessist lähtudes ette ergonoomilise võimaliku ajakulu lähtuvalt toodete eripärast ja hulgast, põhjendab arvutuste käiku
ja ohutu töökoha, töövahendid, seadmed ja materjalid,
nimetab ülesande alusel karpide ja vutlarite valmistamisel kasutatavaid töövahendeid,
vajadusel teeb töövahendite ja seadmete hoolduse, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
valmistab tööjuhendi alusel ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike
5) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või kavandi põhjal
materjalide, töövahendite ja seadmetega, põhjendab oma valikut, kasutab erialast
erinevaid nahast karpe ja vutlareid, kasutades
sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid ja viimistleb need
demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning
nõuetekohaselt, järgib tööprotsessi, säästlikku
hooldamist, kasutab erialast sõnavara
materjali kasutamist, tööohutusnõudeid,
ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid demonstreerib ülesande alusel materjalide ettevalmistamist nahktoote valmistamiseks,
selgitab tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile
teeb juhendi põhjal toote valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutab sobivaid
töövahendeid.
valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise põhjal tehnoloogiliselt õigete töövõtetega
erinevaid nahast karpe ja vutlareid, töötab seadmetel ergonoomiliselt, ohutusnõudeid
järgides.
viimistleb karbid ja vutlarid nõuetekohaselt
selgitab valmistatud karpide ja vutlarite põhjal materjali säästliku kasutamise
põhimõtteid ja vajadust
9 Köitmise alused 7,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel köiteid kasutades erinevaid köitmisviise, sobivaid materjale,
töövahendeid ja -seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab köidete kavandamise ja tööjooniste selgitab ülesande alusel köite kavandamise ning tööjoonise koostamise vajadust
koostamise vajadust, teab erinevaid köitmisviise ja nimetab vähemalt 3 köitmisviisi, selgitab nende erinevusi, kasutab erialast sõnavara
dekoreerimisvõimalusi, kasutab erialast sõnavara ka ka vähemalt ühes võõrkeeles
vähemalt ühes võõrkeeles selgitab ülesande alusel köidete erinevaid dekoreerimisvõimalusi, kasutab erialast
2) teab köidete valmistamiseks sobilikke köitematerjale, sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
nende omadusi, varumise võimalusi ja hoiustamise nimetab ülesande alusel köite valmistamiseks sobivaid köite- ja abimaterjale,
tingimusi, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes kirjeldab nende omadusi, toob näiteid sobivate materjalide kasutamise kohta, kasutab
võõrkeeles erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
3) planeerib tööde teostamise järjekorra lähtudes selgitab ülesande alusel köite valmistamiseks sobivate köite- ja abimaterjalide
kavandist ja tööjoonisest ning köitmisviisidest, varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi
arvestab aja- ja materjalikulu tulenevalt toodete koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust
hulgast, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes
arvutab ülesande alusel köidete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku
võõrkeeles ajakulu, selgitab oma arvutuste käiku ka vähemalt ühes võõrkeele
4) valmistab tööprotsessist lähtudes ette ergonoomilise ja
valmistab tööjuhendi alusel ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike
ohutu töökoha, töövahendid, seadmed ja materjalid,
materjalide, töövahendite ja seadmetega, põhjendab oma valikut, kasutab erialast
vajadusel teeb töövahendite ja seadmete hoolduse,
sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning
5) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või kavandi põhjal
hooldamist, kasutab erialast sõnavara
erinevaid köiteid kasutades tehnoloogiast tulenevaid
töövõtteid ja viimistleb nõuetekohaselt, järgib demonstreerib ülesande alusel materjalide ettevalmistamist köidete valmistamiseks,
tööprotsessi, säästlikku materjali kasutamist, selgitab tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile
tööohutusnõudeid, ergonoomikat ja käsitöömeistri nimetab ülesande alusel köitmiseks kasutatavaid erinevaid materjale ja selgitab nende
kutse-eetika nõudeid omadusi, kasutab erialast sõnavara ka vähemalt ühes võõrkeeles
kirjeldab näidiste alusel paberi, kartongi ja papi omadusi, toob välja erinevused
teeb juhendi põhjal köidete valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutab sobivaid
töövahendeid.
valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise põhjal tehnoloogiliselt õigete töövõtetega
erinevaid köiteid, töötab seadmetel ergonoomiliselt, ohutusnõudeid järgides.
viimistleb köited nõuetekohaselt
selgitab valmistatud köidete põhjal materjali säästliku kasutamise põhimõtteid ja
vajadust
10 Nahktoodete ja teenuste arendus ning turundus 12 EKAP
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab, valmistab ja turustab nahkkäsitöötooteid ja/või teenuseid sihtgruppe arvestades
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) leiab turusituatsiooni arvestades nahkkäsitöötoote kirjeldab ülesande põhjal võimalikke ideede allikaid ja nimetab 3 ideede hankimise
idee ja sellele vastava sihtgrupi meetodit
2) kavandab ja valmistab sihtgrupist lähtudes selgitab ülesande põhjal sihtgrupi leidmise vajalikkust ja idee teostatavust
nahkkäsitöötoote ja/või teenuse valides sobiva turusituatsiooni arvestades
materjali, vahendid ja teostusviisi ning vajadusel
leiab ülesande põhjal toote idee ja sellele vastava sihtgrupi
osaliselt juhendades tööprotsessiga seotud kaaslasi
kirjeldab ülesande põhjal sihtgrupi vajadustele vastava toote ja/või teenuse
3) mõistab nahkkäsitöötoote ja/või teenuse hinna
kujundamise põhimõtteid ja teostusviise, toob selle kohta näiteid
kujundamise põhimõtteid, leiab sobivad müügikanalid
ja korraldab toote ja/või teenuse müügi ning kasutab kirjeldab ülesande põhjal toote ja/või teenuse valmistamiseks vajalikke vahendeid ja
erialast sõnavara ka võõrkeeles seadmeid
4) mõistab nahkkäsitöötoote turvalise ja esteetilise kavandab ja valmistab ülesande põhjal toote ja/või teenuse, kasutades vajadusel
pakendamise vajalikkust, pakendab toote, valmistab kaaslaste osalist juhendamist
ette toote ja/või teenuse reklaami, esitleb toodet ja/või põhjendab toote materjali ja teostusviisi valikut ja/või valmistab kavandatud teenuse
teenust eesti ja võõrkeeles osutamise detailse kirjelduse, ajakava ning näidised
5) mõistab tootevastutuse olulisust lähtudes käsitöölise nimetab vähemalt 3 erinevat võimalust toote ja/või teenuse turustamiseks
kutse-eetikast koostab juhendi põhjal meeskonnatööna tootele ja/või teenusele hinnapakkumise,
arvestades seejuures sihtgrupi vajadusega, sobivama teostusviisiga, materjali- ja
ajakuluga, logistikaga ning valitud müügikanaliga, põhjendab müügikanali valikut
ning kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
kirjeldab ülesande põhjal kahte nahkkäsitöö valmistamiseks ja müümiseks sobivat
ettevõtlusvormi
selgitab ülesande põhjal toote turvalise ja esteetilise pakendamise võimalusi ja
vajalikkust
valmistab tootest lähtuvalt pakendi ning valmistab ette toote ja/või teenuse reklaami,
kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
esitleb juhendi põhjal teostatud toodet ja/või teenust ja tutvustab reklaamikampaaniat
selgitab kutsestandardi nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 lisa põhjal käsitöölise kutse-
eetika põhireeglitest lähtuvalt tootevastutuse põhimõtteid
11 Praktika 22,5 EKAP
Eesmärk: praktikaga nahatöö töökojas taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid iseseisva töö
käigus, tehes klientidele erinevaid nahkkäsitöö tooteid kogenud nahkkäsitöö valmistaja juhendamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud materjalid,
tulenevalt praktikajuhendist vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub praktikakoha töökorraldusega ning läbib seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased ülesanded
sissejuhatava ja tööohutusalase juhendamise osaleb töökohal esmase tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes
3) töötab juhendamisel praktikakohas nahkkäsitöö sätestatud korra kohaselt
toodete valmistajana, järgib töötamisel praktikakohas kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitab oma tööga seotud
väljakujunenud töörütmi ja kogenud töötaja tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
nõuandeid
valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib vajalikud materjalid,
4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab
vahendid ja seadmed
ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab
valmistab nahkkäsitöö tooteid, lähtudes etteantud juhistest, rakendab ergonoomilisi ja
asjakohaseid isikukaitsevahendeid
ohutuid töövõtteid
5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja
koostöövalmidust täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi
6) koostab iga tööpäeva lõpus aruande, kus analüüsib ohtude ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat
lühidalt, mida tegi ja mida sellest õppis vastutab meeskonnaliikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest
7) praktika lõppedes koostab aruande ja esitleb koolis kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu
arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalseid ja õigeid töövõtted
käitleb nahkkäsitöö toodete valmistamise juures tekkinud jääke vastavalt kehtestatud
korrale
arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja
vastutustunne
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil
esitab tööülesannete kirjelduse ja eneseanalüüsi tulemused aruandes, mille vormistab
elektrooniliselt
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab juhendaja abiga
arendamist vajavaid aspekte
koostab vastavalt juhendile kirjaliku praktikaaruande, annab hinnangu oma tööle ja
täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti keeles
IT-vahendeid kasutades
12 Nahkaksessuaaride valmistamine 16,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel erinevaid nahkaksessuaare kasutades sobivaid materjale,
töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet ajalooliste traditsiooniliste koostab juhendi põhjal ülevaate traditsiooniliste nahkaksessuaaride kasutamisest,
nahkaksessuaaride kasutamisest, kandmisest, valmistamisest, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest moe- ja nahatöö ajaloos,
valmistamisest, materjalidest, kujundamise ja kasutab selleks erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt, kasutab
dekoreerimise võimalustest moe- ja nahatöö ajaloos, erialast sõnavara
kasutab erialast sõnavara valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonise
2) koostab kavandi või visandi põhjal erinevate vastavust kavandile
nahkaksessuaaride tööjoonised, valmistab mõõtude valmistab tööjoonise alusel erinevate nahkaksessuaaride lõiked, selgitab oma
alusel lõiked, vajadusel kohandab lõiked töökäiku
3) planeerib kavandi ja tööjoonise põhjal kohandab ülesandest lähtuvalt olemasolevaid lõikeid vastavalt kavandile ja
nahkaksessuaari valmistamise töökäigu, arvestab aja- tööjoonisele, toote mõõtudele ja materjali omadustele, selgitab oma töökäiku
ja materjalikulu lähtuvalt toodete hulgast ja tööde koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava nahkaksessuaari eripärast lähtudes
mahust, valib vajalikud töövahendid, tootele sobivad töökäigu, selgitab tööde teostamise järjekorda
materjalid, abi- ja kinnitusmaterjalid, kasutab erialast koostab ülesande alusel nahkaksessuaari valmistamiseks vajaliku materjali- ja
sõnavara võimaliku ajakulu kalkulatsiooni lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust, vormistab
4) valmistab kavandi ja tööjoonise alusel erinevaid selle elektrooniliselt, selgitab oma arvutuste käiku, kasutab erialast sõnavara
nahkaksessuaare, järgides tööprotsessi, kasutab nimetab ja põhjendab kavandatud aksessuaari valmistamisel kasutatavaid abi- ja
tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid ja viimistleb kinnitusmaterjale, kasutab erialst sõnavara
nõuetekohaselt, järgib säästlikku materjali kasutamist, demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist, valib töö eesmärgist
tööohutusnõudeid, ergonoomikat ja käsitöömeistri tulenevalt vajalikud töövahendid arvestades tööohutuse ja ergonoomika nõuetega
kutse-eetika nõudeid valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid, selgitab
oma valikuid
valmistab ülesande alusel erinevaid voodrita nahkaksessuaare lähtudes esemete
konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale,
teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib
sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb nõuetekohaselt,
valmistab ülesande alusel erinevaid voodriga nahkaksessuaare lähtudes esemete
konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale,
teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib
sobiva viimistlusvahendi viimistleb nõuetekohaselt
võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
töötab ohutult ja materjali säästvalt järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid
esitleb praktilisi töid
13 Liistuta nahkjalatsite ja pastelde valmistamine 16,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lõike ja tööjuhendi järgi, erinevaid liistuta nahkjalatseid kasutades sobivaid materjale, töövahendeid
ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet ajalooliste traditsiooniliste koostab juhendi põhjal ülevaate traditsiooniliste liistuta nahkjalatsite kasutamisest,
nahkjalatsite kasutamisest, kandmisest, kandmisest, valmistamisest, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest moe- ja
valmistamisest, materjalidest ja dekoreerimise nahatöö ajaloos, kasutab selleks erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate
võimalustest moe- ja nahatöö ajaloos, kasutab erialast elektrooniliselt, kasutab erialast sõnavara
sõnavara valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonise
2) koostab kavandi või visandi põhjal erinevate liistuta vastavust kavandile
nahkjalatsite tööjoonised, valmistab mõõtude alusel valmistab tööjoonise ja jalamõõtude alusel erinevaid liistuta nahkjalatsite lõiked,
lõiked, vajadusel kohandab lõiked selgitab oma töökäiku
3) planeerib kavandi ja tööjoonise põhjal liistuta kohandab ülesande alusel olemasolevaid lõikeid vastavalt kavandile ja tööjoonisele,
nahkjalatsite valmistamise töökäigu, arvestab aja- ja jala mõõtudele ja materjali omadustele, selgitab oma töökäiku
materjalikulu lähtuvalt toodete hulgast ja tööde koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava liistuta nahkjalatsite eripärast
mahust, valib vajalikud töövahendid, tootele sobivad lähtudes töökäigu, selgitab tööde teostamise järjekorda
materjalid, abi- ja kinnitusmaterjalid, kasutab erialast koostab ülesande alusel liistuta nahkjalatsite valmistamiseks vajaliku materjali- ja
sõnavara võimaliku ajakulu kalkulatsiooni lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust, vormistab
4) valmistab kavandi ja tööjoonise alusel erinevaid selle elektrooniliselt, selgitab oma arvutuste käiku, kasutab erialast sõnavara
liistuta nahkjalatseid, lähtudes jalatsite nimetab ja põhjendab kavandatud liistuta nahkjalatsite valmistamisel kasutatavaid
konstruktsioonist, järgides tööprotsessi, kasutab abi- ja kinnitusmaterjale, kasutab erialst sõnavara
tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid, vajadusel demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist, valib töö eesmärgist
dekoreerib ning viimistleb nõuetekohaselt, järgib tulenevalt vajalikud töövahendid arvestades tööohutuse ja ergonoomika nõuetega
säästlikku materjali kasutamist, tööohutusnõudeid, valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid, selgitab
ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, oma valikuid
valmistab ülesande alusel erinevaid voodrita liistuta nahkjalatsipaare lähtudes jalatsite
konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid pealse- ja tallamaterjale, abi- ja
kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, teostab jalatsiproovi,
dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb
nõuetekohaselt
valmistab ülesande alusel erinevaid voodriga liistuta nahkjalatsipaare lähtudes
jalatsite konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid pealse-, voodri- ja tallamaterjale,
abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, teostab
jalatsiproovi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi
viimistleb nõuetekohaselt
võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
töötab ohutult ja materjali säästvalt järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid
esitleb praktilisi töid
14 Nahkvormide valmistamine 16,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja dekoreerib kavandi, tööjuhendi või näidise alusel erinevaid nahkvorme kasutades sobivaid
materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet ajalooliste traditsiooniliste koostab juhendi põhjal ülevaate traditsiooniliste nahkvormide kasutamisest,
nahkvormide kasutamisest, valmistamisest, valmistamisest, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest nahatöö ajaloos,
materjalidest ja dekoreerimise võimalustest nahatöö kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt, kasutab erialast
ajaloos, kasutab erialast sõnavara sõnavara
2) koostab kavandi või visandi põhjal erinevate valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonise
nahkvormide tööjoonised, valmistab mõõtude alusel vastavust kavandile
lõiked, vajadusel kohandab lõiked valmistab tööjoonise alusel erinevate nahkvormide lõiked, selgitab oma töökäiku
3) planeerib kavandi ja tööjoonise põhjal nahkvormi valmistab ülesande alusel lõikeid vastavalt kavandile, tööjoonisele ja materjali
valmistamise töökäigu, arvestab aja- ja materjalikulu omadustele, selgitab oma töökäiku
lähtuvalt toodete hulgast ja tööde mahust, valib koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava nahkvormi eripärast lähtudes
vajalikud töövahendid, sobivad materjalid, abi- ja töökäigu, selgitab tööde teostamise järjekorda
kinnitusmaterjalid, kasutab erialast sõnavara koostab ülesande alusel nahkvormi valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku
4) valmistab kavandi ja tööjoonise alusel erinevaid ajakulu kalkulatsiooni lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust, vormistab selle
nahkvorme, järgides tööprotsessi, kasutab elektrooniliselt, selgitab oma arvutuste käiku, kasutab erialast sõnavara
tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid, viimistleb
nimetab ja põhjendab kavandatud nahkvormi valmistamisel kasutatavaid abi- ja
nõuetekohaselt ja vajadusel dekoreerib, järgib kinnitusmaterjale, kasutab erialast sõnavara
säästlikku materjali kasutamist, tööohutusnõudeid,
demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist, valib töö eesmärgist
ergonoomikat ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid,
tulenevalt vajalikud töövahendid arvestades tööohutuse ja ergonoomika nõuetega
valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid, selgitab
oma valikuid
valmistab ülesande alusel erinevaid karkassita nahkvorme, valib ja kasutab sobivaid
materjale, abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi,
dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb
nõuetekohaselt
valmistab ülesande alusel erinevaid karkassiga nahkvorme, valib ja kasutab sobivaid
paberi-, papi- või nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd
järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja
viimistleb nõuetekohaselt
võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu
töötab ohutult ja materjali säästvalt järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid
esitleb praktilisi töid
15 Raamatuköidete valmistamine 16,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tööjuhendi järgi erinevatest materjalidest raamatuköiteid kasutades erinevaid köitmisviise,
tehnoloogiaid ja töövahendeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet ajaloolistest ja traditsioonilistest koostab juhendi põhjal ülevaate traditsioonilistest raamatuköitmise viisides,
raamatuköitmise viisidest, materjalidest ning valmistamisest, materjalidest ja dekoreerimise võimalustest nahatöö - ja köiteajaloos,
dekoreerimise võimalustest nahatöö- ja köiteajaloos, kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt, kasutab erialast
kasutab erialast sõnavara sõnavara
2) koostab kavandi või visandi põhjal erinevate valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitab tööjoonise
nahkköidete tööjoonised, valmistab mõõtude alusel vastavust kavandile
lõiked, vajadusel kohandab lõiked valmistab tööjoonise alusel raamatuköite materjalilõiked, vastavalt kavandile,
3) planeerib kavandi ja tööjoonise põhjal raamatuköite tööjoonisele ja materjali omadustele, selgitab oma töökäiku
valmistamise töökäigu, arvestab aja- ja materjalikulu kohandab ülesande alusel olemasolevad materjalilõiked, vastavalt kavandile,
lähtuvalt toodete hulgast ja tööde mahust, valib tööjoonisele ja materjali omadustele, selgitab oma töökäiku
vajalikud töövahendid, tootele sobivad materjalid, koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava raamatuköite eripärast lähtudes
abi- ja kinnitusmaterjalid, kasutab erialast sõnavara töökäigu, selgitab tööde teostamise järjekorda
4) valmistab kavandi ja tööjoonise alusel erinevaid koostab ülesande alusel raamatu köite valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku
raamatuköiteid, lähtudes köidete konstruktsioonist, ajakulu kalkulatsiooni lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust, vormistab selle
järgides tööprotsessi, kasutab tehnoloogiast tulenevaid elektrooniliselt, selgitab oma arvutuste käiku, kasutab erialast sõnavara
töövõtteid, vajadusel dekoreerib ning viimistleb
nimetab ja põhjendab kavandatud raamatuköite valmistamisel kasutatavaid abi- ja
nõuetekohaselt, järgib säästlikku materjali kasutamist, kinnitusmaterjale, kasutab erialst sõnavara
tööohutusnõudeid, ergonoomikat ja käsitöömeistri
demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist, valib töö eesmärgist
kutse-eetika nõudeid
tulenevalt vajalikud töövahendid arvestades tööohutuse ja ergonoomika nõuetega
valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid, selgitab
oma valikuid
valmistab ülesande alusel erinevaid liimita raamatuköiteid lähtudes
köitekonstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid paberi - ja nahamaterjale, abi- ja
kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist
lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb nõuetekohaselt
valmistab ülesande alusel erinevaid liimiga raamatuköiteid lähtudes raamatuköite
konstruktsioonist, valib ja kasutab sobivaid paber i- ja nahamaterjale, abi- ja
kinnitusmaterjale, teeb eel- ja põhitööd järgides tööprotsessi, dekoreerib kavandist
lähtuvalt, valib sobiva viimistlusvahendi ja viimistleb nõuetekohaselt
võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu,
esitleb praktilisi töid
töötab ohutult ja materjali säästvalt järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid
Lisa 32
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri …. …... a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määruses nr 39 „Käsitöö erialade riiklik õppekava“
lisa 7 (muudetud sõnastuses)
Puukäsitöö eriala põhiõpingute moodulid
Maht Eesti kutsehariduse
Mooduli nr Mooduli nimetus
arvestuspunktides (EKAP)
1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet puukäsitöölise kutsest ja eriala õppekavast, õpingute jätkamise võimalustest ning puukäsitöölise
töö eripärast ja arengusuundadest, arendab õppimisoskust, enesekohaseid ja kultuurilisi pädevusi.
Õpiväljund Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet puukäsitöölise kutsest, eriala õppekava iseloomustab kutsestandardi, „Puukäsitööline“, tase 4 alusel kutset ja selle
ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorraldusega seonduvast eripära, selgitab puukäsitöölise kutsestandardite liigitust ja nimetab vähemalt
2) mõistab õpimapi koostamise vajadust ning vormistamise kaks 3. ja 4. kutsetasemete erinevust
nõudeid, koostab õpimapi elektrooniliselt või paberkandjal koostab õpimapi struktuuri ning esitleb, selgitab õpimapi vajalikkust kutseõppes
3) omab ülevaadet puukäsitöö arengusuundadest, õpingute ja ettevõtluses
jätkamisest puukäsitöö erialal, kutsetaseme tõstmise ja
nimetab vähemalt kaks puukäsitöölise kutsega kaasnevat või lähedast kutset
tööjõuturul toimuva kohta
4) mõistab puukäsitöö iseloomu, eripära ja ergonoomiliste töövõtete iseloomustab kooli õppekava alusel puukäsitöö eriala õppekava ülesehitust,
nimetab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi ja
kasutamise vajalikkust
õigusi
5) mõistab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete olemust ning
rakendab neid oma kutsealases töös järgides autorikaitse, selgitab kooli õppetöö korralduseeskirja alusel oma kohustusi ja õigusi õppetöös
tarbijakaitse ja keskkonnakaitse nõudeid osalemisel
koostab ülevaate erialase enesetäiendamise võimaluste kohta, kasutades
erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt
koostab ülesande alusel ülevaate, tööjõuturul pakutavatest ja õpitava erialaga
seotud töökohtadest, kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate
elektrooniliselt
selgitab leitud teabe põhjal puukäsitöö arenguid, nimetab vähemalt kolm
käsitööna puidust esemeid valmistavat ettevõtet Eestis
koostab ülesande alusel õppekäigujärgselt ülevaate puukäsitöölise töö
iseloomust ja töökeskkonnast, kirjeldab puukäsitöö töökoja toimimiseks
vajalikku sisseseadet, tuues välja oma seisukoha puukäsitöölise töö plussidest ja
miinustest, vormistab ülevaate elektrooniliselt
selgitab juhendi alusel ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust
selgitab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete põhjal puukäsitöölise kutse-eetika
põhimõtteid ja nende järgimise olulisust, toob näiteid
selgitab ja seostab autorikaitse, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse nõudeid
puukäsitöölise kutse-eetika seisukohast, toob näiteid
2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
väljakutseid, probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
on motiveeritud ennast arendama selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest
karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
3 Eesti rahvakultuuri ja puutöönduse ajaloo alused 4 EKAP
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, puidust käsitöö- ja tarbeesemete ning puutöö tähtsust talurahva
elus, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) mõistab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu ja selle ilminguid koostab ülesande põhjal ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist,
talurahva kultuuris, looduslike materjalide kasutusvõimalusi esitleb ülevaadet
eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo perioodidel kirjeldab ülesande põhjal Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja
2) mõistab rahvakunsti alase kirjanduse, muuseumi fondide ja traditsioone, toob näiteid
erinevate meedia kanalite kasutamise vajadust ning rakendab kirjeldab ülesande põhjal looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste
neid algallikatena kutsealases töös, tunneb museaaliga töötamise elukorralduses erinevatel ajaloo perioodidel
põhimõtteid selgitab ülesande põhjal erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi
3) teab Eesti rahvakunstile omast ornamentikat, puidu erialases töös, kasutab korrektset eesti keelt
kirjamistehnikaid ja kompositsioonivõtteid nimetab ülesande põhjal museaali uurimisel läbi viidavaid tegevusi
4) tunneb Eesti 19-21. sajandi puutöö arengulugu, olulisi puukäsitöö koostab juhendi abil museaali tehnoloogilise kirjelduse koos teostamiseks
meistreid, ettevõtteid ja keskusi vajalike jooniste, skeemide ja mustritega
5) tunneb Eesti traditsiooniliste puukäsitöötehnikate arengut, nimetab esemete põhjal kompositsioonivõtteid, ja ornamente rahvuslikel
levikut ja kasutusala, peamisi tootegruppe ning nendesse esemetel ning puidu kirjamistehnikaid
kuuluvaid esemeid, nende otstarvet ja valmistamiseks koostab ja esitleb ülesande põhjal ülevaate Eesti ühe puukäsitöö meistri,
kasutatavaid puiduliike ettevõtte või keskuse kohta, kasutab erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate
elektrooniliselt, korrektses eesti keeles
nimetab vähemalt kolm Eesti meistrit või ettevõtet, kes kasutavad rahvakunsti
tänapäevases kontekstis, toob näiteid
koostab ülesande põhjal ülevaate ühe Eesti traditsioonilise puukäsitöötehnika
arenguloo, leviku, tootegrupi ja sellesse kuuluvate esemete otstarbe kohta,
kasutab erinevaid teabeallikaid
nimetab pildi järgi puidust tarbeesemeid, määrab otstarvet, valmistamisviise
ning valmistamiseks kasutatavaid puiduliike
4 Kavandamine ja kujutamine 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kavandatut ja kavandab oma ideid vormide, kujundite ja värvide abil, rakendades neid loovalt
nahkesemete kujundamisel ja valmistamisel ning jäädvustab praktilisi töid fotograafiliselt
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1. rakendab esemete kavandamisel geomeetriliste kujundite selgitab näidiste põhjal erinevate esemete ja ornamentide geomeetrilisteks
joonistamise ja vormi ruumilise kujutamise võtteid kujunditeks jaotamise põhimõtteid
2. mõistab kompositsiooni põhialuseid ja värvusõpetuse joonistab käsitsi natuurist kolm erinevat eset, kasutades eseme ruumilisuse, selle
põhitõdesid, rakendab teoreetilisi teadmisi praktilises töös varju ja valguse edasi andmiseks erinevaid joonistusvõtteid
3. loeb ja koostab nõuetekohaseid tööjooniseid, teab geomeetriliste
selgitab näidiste põhjal erinevate mõõdukooskõlade, värvusõpetuse ning muude
vormide lõigete valmistamise põhimõtteid ning valmistab
kompositsiooniliste võtete kasutamist eseme ja ornamendi kujundamisel
erinevate vormide lõikeid
loob mõtestatud sisulise tähendusrikkuse ja eseme eesmärgile sobiva ornamendi
4. kavandab nahast esemeid, stiliseerib ja kohandab ka
etnograafilisi ornamente kasutades joont, pinda, värvi ning kujundab ornamentaalse motiivi või motiivide kompositsiooni abil vabalt
jälgib kavandatava toote proportsioone ja funktsionaalsust valitud eseme pinna kasutades alusena looduslikke või/ja geomeetrilisi motiive
5. tunneb fotoaparaadi olulisemaid funktsioone, pildistab esemeid, selgitab näidiste põhjal tööjoonise vormistamise nõudeid
töötleb fotofaile, kasutab fotosid nahast esemete esitlemisel vormistab juhendi põhjal puidust eseme nõuetekohase tööjoonise, selgitab
tööjoonisel olevat teavet
kavandab juhendi põhjal erinevaid puidust esemeid kasutades joonistamist,
joonestamist või vastavaid arvutiprogramme, selgitab esemete proportsioonide
ja funktsiooni seost
selgitab juhendi põhjal fotoaparaadi olulisemaid funktsioone
pildistab ülesande alusel erinevaid puidust esemeid, töötleb fotofailid, selgitab
oma töökäiku
koostab ülesande alusel elektroonilise fotofailide võrdleva esitluse
5 2 EKAP
Puiduõpetus
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet puiduliikidest ja puitmaterjalidest, nende omadustest, kaitsest ja kasutusalast ning tunneb
puiduvigu ja nende vältimise võimalusi
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab erinevaid puiduliike nende määramise tunnuseid ning nimetab näidiste alusel puidu struktuurseid osi ning võrdleb neid omavahel
struktuurseid osi määrab näidiste järgi puiduliigid, kirjeldab nende määrab näidiste järgi
2) teab puiduvigu ja nende kasutamise ning vältimise võimalusi, puiduliigid, nimetab puidu struktuurseid osi ning võrdleb neid omavahel
puidukaitset mehaaniliste-, seen- ja putukakahjustuste puhul ja määrab näidiste järgi puidu vead, nimetab nende võimalikke tekkepõhjuseid ja
tunneb looduslikke ning sünteetilisi puidukaitsevahendeid, nende kasutusvõimalusi, toob näiteid
kasutus- ja säilitamisnõudeid nimetab erinevaid puidukaitse võimalust seen- ja putukakahjustuste puhul
3) teab erinevaid toormaterjalide langetustavasid, varumise nimetab erinevaid võimalusi puidu mehaanilise- ja niiskuskahjustuse
põhimõtteid, hanke võimalusi, seadusest tulenevaid ennetamiseks
puiduvarumise õigusi ja tingimusi, nimetab erinevaid looduslikke ja sünteetilisi puidukaitsevahendeid ja selgitab
4) teab sae- ja liimpuitmaterjali liike, nendele esitatavaid kvaliteedi nende omadusi, kasutus- ja säilitusnõudeid, võrdleb neid omavahel
nõudeid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles nimetab ülesande alusel erinevaid langetustavasid, selgitab nende erinevusi,
toob näiteid
selgitab toote põhjal toormaterjali varumise ja hoiustamise põhimõtteid
selgitab ülesande alusel seadusest lähtuvalt puiduvarumise õigusi ja tingimusi
nimetab näidiste alusel sae-, ja liimpuitmaterjali liike ning võrdleb neid
kvaliteedi nõuete alusel, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
6 Puutööalane tööriista- ja tehnoloogiaõpetus 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teab puutööriistade seadistamise ja hooldamise nõudeid, kasutab märkimisvahendeid ning valmistab tööriistu,
järgib puutööriistade kasutusjuhiseid ja tööohutusnõudeid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) teab põhilisemaid traditsioonilisi puutööriistu, -vahendeid ja – nimetab käsitööriistasid tuues välja kasutusala, hooldamise ja nendel töötamise
masinaid, nende hooldamist ning nendel töötamise ohutusnõudeid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles
ohutusnõudeid, kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles nimetab elektrilisi käsitööriistasid, selgitab nende seadistamise põhimõtteid,
2) valmistab, hooldab ja korrastab töös kasutatavaid käsitööriistu hooldamist ja ohutusnõudeid
ning abivahendeid, töötab järgides ohutusnõudeid
3) kontrollib ja hindab puutöös kasutatavate mõõte-, märkimis- ja nimetab töökojas olevaid puidutööpinke, selgitab tööpinkide käivitamise ja
kontrollimisvahendite täpsust, vajadusel korrastab enne töö töötamise põhimõtteid ning ohutusnõudeid, kasutab erialast sõnavara ka
alustamist riistad võõrkeeles
4) kasutab erinevaid puutöös vajaminevaid mõõte-, märkimis- ja teritab ja hooldab ülesande põhjal käsitööriistu
kontrollimisvahendeid ning -viise valmistab ülesande põhjal lihtsamaid töö- ja abivahendeid
5) teab peamiste puidutöö käsitööriistade, vahendite, masinate ja demonstreerib ülesande alusel erinevate mõõte- ja märkimisriistade
seadmete hanke võimalusi ning hooldusteenuse pakkujaid kontrollimist, selgitab nende kontrollimise vajadust, toob näiteid
6) teab töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning isiklikke kasutab vähemalt 5 põhilist puutöös kasutatavat mõõte- ja märkimisriista,
kaitsevahendeid puidu töötlemisel käsitööriistade, masinate ja selgitab nende täpsuse kontrollimise viise
seadmetega nimetab erinevaid käsitööriistade, vahendite, masinate ja seadmete
hankevõimalusi ning toob näiteid
nimetab vastavate töövahendite lähimaid hooldusteenuse pakkujaid
selgitab ohutusnõuete ja käsitööriistade, masinate ning seadmete
kasutusjuhendite põhjal nende ohutut kasutamise vajadust
nimetab ülesande põhjal, tulenevalt töö iseloomust kasutatavaid isiklikke
kaitsevahendeid, selgitab nende kasutamise vajadust
7 Tervikpuu esemete valmistamine 13 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ja hoiustab nõuetekohaselt ning valmistab tervikpuu esemeid kasutades
sobivaid töövahendeid, tunneb tervikpuu esemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet tervikpuust esemete esemegruppidest, koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate tervikpuu eseme valmistamise
kasutamisest, valmistamise traditsioonidest ja viisidest, traditsioonidest ja viisidest, materjalidest ja töövahenditest ning kasutamisest,
materjalidest ja töövahenditest, kasutab erialast sõnavara ka vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, kasutab erialast sõnavara ka
võõrkeeles võõrkeeles
2) valib ja varub tervikpuu esemete valmistamiseks sobivad valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali,
materjalid, lähtudes materjali füüsikalistest, keemilistest, selgitab keskkonnahoiu nõuete järgimise vajadust, toob näiteid
tehnoloogilistest ning vormilistest omadustest, käsitsi või langetab, laasib ja järkab puu käsitsi või mootorsaega, järgib ohutu langetamise,
mootorsaega, hoiustab nõuetekohaselt, järgib töötades ergonoomika ja töökaitse nõudeid, hoiustab materjali järgides
keskkonnahoiu-, langetamise- ja töökaitse nõudeid hoiustamisnõudeid.
3) valmistab ette töökoha vastavalt tervikpuu esemegrupile, valib valib ülesande põhjal tervikpuu esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja
vastava tehnoloogia, töövahendi ja seadmed seadmed, selgitab nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele, ning hooldab
4) planeerib kavandi alusel tööde järjekorra, arvutab tööülesande ja seadistab need
täitmiseks vajaliku aja- ja materjalikulu lähtuvalt esemete koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust
iseloomust ja hulgast
5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel tervikpuust erinevaid arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali-ja võimaliku
esemeid, kirjab ning viimistleb nõuetekohaselt, järgides tööde ajakulu, selgitab arvestamise käiku
järjekorda, säästlikku aja ja materjali kasutamist, tööohutus- ja valmistab ja kirjab kavandi alusel kaks sarnast eset kasutades kombineeritud
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, hoiab oma töökoha tööriistu, viimistleb nõuetekohaselt võrdleb ja analüüsib tulemusi, sh reaalset ja
töötamisel ja töö lõppedes korras planeeritud aja- ning materjalikulu, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö
6) teab tervikpuust eseme hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid lõppedes korras
ning uute ja vanade materjalide omavahelist kokkusobivust ning hindab ülesande alusel tervikpuust eseme kulumisastet, nimetab eseme
vajadusel parandab kulunud esemeid valides selleks sobivad kahjustused, kahjustuste oletatavad põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise
renoveerimise- ja hooldamise tehnikaid võimalusi
7) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega tervikpuu eseme kasutades
ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid renoveerimise sobivaid tehnikaid, selgitab oma valikuid
selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud
jäätmete käitlemise korda
demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete
kasutamist, selgitab nende kasutamise vajadust, toob näiteid
8 Painutamistööd 13 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ja hoiustab nõuetekohaselt ning valmistab lihtsamaid painutatud esemeid
kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb painutatud esemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet painutatud esemete esemegruppidest, koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate painutatud eseme valmistamise
kasutamisest, valmistamise traditsioonidest ja viisidest, traditsioonidest ja viisidest, materjalidest ja töövahenditest ning kasutamisest,
materjalidest ja töövahenditest, kasutab erialast sõnavara ka vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, kasutab erialast sõnavara ka
võõrkeeles võõrkeeles
2) valib ja varub painutatud esemete valmistamiseks sobivad valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali,
materjalid, lähtudes materjali füüsikalistest, keemilistest ja selgitab keskkonnahoiu nõuete järgimise vajadust, toob näiteid
tehnoloogilistest omadustest, käsitsi või mootorsaega, hoiustab langetab, laasib ja järkab puu käsitsi või mootorsaega, järgib ohutu langetamise
nõuetekohaselt, järgib töötades keskkonnahoiu-, langetamise- ja ergonoomikat ja töökaitse nõudeid, hoiustab materjali järgides
töökaitse nõudeid hoiustamisnõudeid.
3) valmistab ette töökoha vastavalt painutatud esemegrupile, valib valib ülesande põhjal painutatud esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja
vastava tehnoloogia, töövahendi ja seadmed seadmed, selgitab nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele, ning hooldab
4) planeerib kavandi alusel tööde järjekorra, arvutab tööülesande ja seadistab need
täitmiseks vajaliku aja- ja materjalikulu lähtuvalt esemete koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust
iseloomust ja hulgast arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali-ja võimaliku
ajakulu, selgitab arvestamise käiku
5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel painutatud erinevaid valmistab ja kirjab kavandi alusel kaks sarnast eset kasutades kombineeritud
esemeid, kirjab ning viimistleb nõuetekohaselt, järgides tööde tööriistu, viimistleb nõuetekohaselt võrdleb ja analüüsib tulemusi, sh reaalset ja
järjekorda, säästlikku aja ja materjali kasutamist, tööohutus- ja planeeritud aja- ning materjalikulu, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, hoiab oma töökoha lõppedes korras
töötamisel ja töö lõppedes korras hindab ülesande alusel painutatud eseme kulumisastet, nimetab eseme
6) teab painutatud eseme hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid kahjustused, kahjustuste oletatavad põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise
ning uute ja vanade materjalide omavahelist kokkusobivust ning võimalusi
vajadusel parandab kulunud esemeid valides selleks sobivad parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega painutatud eseme kasutades
renoveerimise- ja hooldamise tehnikaid renoveerimise sobivaid tehnikaid, selgitab oma valikuid
7) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud
ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid jäätmete käitlemise korda
demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete
kasutamist, selgitab nende kasutamise vajadust, toob näiteid
9 Laudnõude valmistamine 13 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ning hoiustab nõuetekohaselt, valmistab ja viimistleb erinevaid laudnõusid
kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb laudnõude hooldamis- ja renoveerimistehnikaid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet laudnõude esemete esemegruppidest, koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate laudnõu eseme valmistamise
kasutamisest, valmistamise traditsioonidest ja viisidest, traditsioonidest ja viisidest, materjalidest ja töövahenditest ning kasutamisest,
materjalidest ja töövahenditest, kasutab erialast sõnavaraka vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, kasutab erialast sõnavara ka
võõrkeeles võõrkeeles
2) valib ja varub laudnõude esemete valmistamiseks sobivad valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali,
materjalid, lähtudes materjali füüsikalistest, keemilistest ja selgitab keskkonnahoiu nõuete järgimise vajadust, toob näiteid
tehnoloogilistest omadustest, käsitsi või mootorsaega, hoiustab
langetab, laasib ja järkab puu käsitsi või mootorsaega, järgib ohutu langetamise,
nõuetekohaselt, järgib töötades keskkonnahoiu-, langetamise- ja
ergonoomika ja töökaitse nõudeid, hoiustab materjali järgides
töökaitse nõudeid
hoiustamisnõudeid.
3) valmistab ette töökoha vastavalt laudnõude esemegrupile, valib
valib ülesande põhjal laudnõude esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja
vastava tehnoloogia, töövahendi ja seadmed
seadmed, selgitab nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele, ning hooldab
4) planeerib kavandi alusel tööde järjekorra, arvutab tööülesande
ja seadistab need
täitmiseks vajaliku aja- ja materjalikulu lähtuvalt esemete
iseloomust ja hulgast koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust
5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel laudnõudest erinevaid arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali-ja võimaliku
esemeid, kirjab ning viimistleb nõuetekohaselt, järgides tööde ajakulu, selgitab arvestamise käiku
järjekorda, säästlikku aja ja materjali kasutamist, tööohutus- ja valmistab ja kirjab kavandi alusel kaks sarnast eset kasutades kombineeritud
tööriistu, viimistleb nõuetekohaselt võrdleb ja analüüsib tulemusi, sh reaalset ja
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, hoiab oma töökoha planeeritud aja- ning materjalikulu, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö
töötamisel ja töö lõppedes korras lõppedes korras
6) teab laudnõu eseme hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid ning hindab ülesande alusel laudnõu eseme kulumisastet, nimetab eseme kahjustused,
uute ja vanade materjalide omavahelist kokkusobivust ning kahjustuste oletatavad põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise võimalusi
vajadusel parandab kulunud esemeid valides selleks sobivad parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega laudnõu eseme kasutades
renoveerimise- ja hooldamise tehnikaid renoveerimise sobivaid tehnikaid, selgitab oma valikuid
7) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud
ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid jäätmete käitlemise korda
demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete
kasutamist, selgitab nende kasutamise vajadust, toob näiteid
10 Tappseotiste valmistamine 13 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ning hoiustab nõuetekohaselt, valmistab erinevaid tappseotisi kasutades
sobivaid töövahendeid, tunneb tappseotiste hooldamis- ja renoveerimistehnikaid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) omab ülevaadet seotiste liikidest, nende kasutuskohtadest, koostab kolme seotiste liigi põhjal ülevaate seotiste valmistamise
valmistamise traditsioonidest, viisidest, materjalidest ja traditsioonidest ja viisidest, materjalidest ja töövahenditest ning
töövahenditest kasutab erialast sõnavaraka võõrkeeles kasutuskohtadest, vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, kasutab
2) valib ja varub tappseotiste valmistamiseks sobivad materjalid erialast sõnavara ka võõrkeeles
füüsikalistest, keemilistest ja tehnoloogilistest omadustest valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali,
lähtuvalt, hoiustab nõuetekohaselt selgitab keskkonnahoiu nõuete järgimise vajadust, toob näiteid
3) valmistab ette töökoha vastavalt seotiste valmistusviisile, valib
selgitab hoiustamisnõuete põhjal nende järgimise vajadust, toob näiteid
vastava tehnoloogia, töö- ja abivahendid ning seadmed
valib ülesande põhjal tappseotiste valmistamiseks vajalikud tööriistad ja
4) planeerib kavandi alusel tööde järjekorra, mõistab tööülesande
seadmed, selgitab nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele, ning hooldab
täitmiseks vajaliku aja- ja materjalikulu arvestamise vajadust
ja seadistab need
lähtuvalt esemete iseloomust ja hulgast
5) valmistab kavandi või tööjoonise alusel erinevaid tappseotisi, koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust
kasutab vajadusel sobivaid puiduliime, järgides tööde järjekorda, arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali-ja võimaliku
säästlikku aja ja materjali kasutamist, tööohutus- ja ajakulu, selgitab arvestamise käiku
käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, hoiab oma töökoha valmistab nelja erineva tappseotise tööjoonised ning nende alusel seotised
töötamisel ja töö lõppedes korras kasutades kombineeritud tööriistu, võrdleb ja analüüsib tulemust, sh reaalset ja
6) teab seotiste hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid ning uute ja planeeritud aja- ning materjalikulu, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö
vanade materjalide omavahelist kokkusobivust ning vajadusel lõppedes korras
parandab kulunud esemeid valides selleks sobivad hindab ülesande alusel seotiste kulumisastet, nimetab eseme kahjustused,
renoveerimise- ja hooldamise tehnikaid kahjustuste oletatavad põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise võimalusi
7) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega seotise kasutades
ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid renoveerimise sobivaid tehnikaid, selgitab oma valikuid
selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud
jäätmete käitlemise korda
demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete
kasutamist, selgitab nende kasutamise vajadust, toob näiteid
11 Punumistööd 13 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ning hoiustab nõuetekohaselt, valmistab erinevaid punutud esemeid
kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb punutud esemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) 1omab ülevaadet punutud esemete arenguloost ja koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate punumise traditsioonidest ja viisidest,
esemegruppidest, kasutamisest, valmistamise traditsioonidest ja materjalidest ja töövahenditest ning kasutamisest, kasutab erinevaid
viisidest, puitmaterjalidest ja töövahenditest, kasutab erialast teabeallikaid ning vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, kasutab
sõnavara ka võõrkeeles erialast sõnavara ka võõrkeeles
2) teab punumiseks sobivaid puitmaterjale, valib ja varub neid nimetab vähemalt kolm punumiseks sobivat puitmaterjali, selgitab nende
vastavalt tööiseloomule järgides keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutamise võimalusi
valmistab materjalid tööks ette ja hoiustab vastavalt püstitatud selgitab ülesande alusel punumistöödeks materjali varumise erinevaid viise
tööülesandele lähtudes keskkonnahoiu põhimõtetest
3) punub kavandi või tööjoonise alusel erinevaid esemeid kasutades kirjeldab punumismaterjalide näitel nende erinevaid hoiustamisviise
looduslikke materjale, erinevaid punumisviise ja viimistleb demonstreerib ülesande alusel punumismaterjalide ettevalmistamist eesmärgist
punutised nõuetekohaselt, kasutab ratsionaalseid ja ohutuid tulenevaks tööks, selgitab oma tegevust
töövõtteid, hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras nimetab vähemalt kolme erinevat loodusliku materjali punumise tehnikat
4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja demonstreerib ülesande alusel erinevaid punumisviise, selgitab materjalide ja
ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid tehnika valiku seost
valmistab ülesande alusel ühes kindlas “punumistehnikas“ vähemalt kolm
erinevat eset, kasutab ratsionaalseid ja ohutuid töövõtteid, kirjeldab materjali
valiku, varumise ning ettevalmistamise põhimõtteid, esitleb oma tehtud töid
selgitades materjalide ja punumisviiside omavahelist sobivust
selgitab töökoha korrashoiu vajadust ja demonstreerib töökoha korrastamist
selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud
jäätmete käitlemist
demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete
kasutamist, selgitab nende kasutamise vajadust, toob näiteid
12 Puittoodete ja teenuste turundus 8 EKAP
Eesmärk:. õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab, arendab, valmistab ja turustab sihtgrupile puidust käsitöötoodet ja/või teenust
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) 1analüüsib turgu, määratleb sihtgrupi, kujundab sihtgrupi selgitab juhendi põhjal turu analüüsi ja sihtgrupi määratlemise etappe ja
vajadustest lähtudes toote ja/või teenuse, valib sellele sobiva tulemust, kirjeldab sihtgrupi vajadustele vastava toote ja/või teenuse
valmistusviisi kujundamise põhimõtteid, toob näiteid
2) kavandab ja valmistab valitud sihtgrupile toote ja/või teenuse kavandab ja valmistab ülesandest lähtuvalt toote ja/või teenuse
3) mõistab toote ja/või teenuse hinna kujundamise põhimõtteid, koostab juhendi põhjal meeskonnatööna tootele ja/või teenusele
leiab sobivad müügikanalid ja korraldab toote ja/või teenuse hinnapakkumise, arvestab sihtgrupi vajadusega, sobivaima valmistusviisiga,
müügi, esitleb toodet ja/või teenust, kasutab erialast sõnavara ka materjali- ja ajakuluga ning logistikaga
võõrkeeles koostab ja esitleb juhendi põhjal ühe toote ja/või teenuse tutvustuse ka
4) mõistab puidust käsitöö toote ohutu ja esteetilise pakendamise võõrkeeles, nimetab vähemalt 2 võimalust toote ja/või teenuse tutvustamiseks ja
ning toote kasutusjuhendi olemasolu vajalikkust, kasutab erialast müügiks
sõnavara ka võõrkeeles selgitab ülesande põhjal puidust käsitöö toote ohutult ja esteetiliselt
5) mõistab tootevastutuse olulisust lähtudes käsitöömeistri kutse- pakendamise võimalusi, koostab toote kasutusjuhendi eesti ja võõrkeeles ning
eetikast pakendab toote
selgitab kutsestandardi puukäsitööline tase 4 lisa, käsitöömeistri kutse-eetika,
põhjal tootevastutuse põhimõtteid
13 Praktika 21 EKAP
Eesmärk:. praktikaga puidu töökojas taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid iseseisva töö
käigus, tehes klientidele erinevaid puidust esemeid kogenud puutöömeistri juhendamisel
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane: Õpilane:
1) planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud materjalid,
praktikajuhendist vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi
2) tutvub praktikakoha töökorraldusega ning läbib sissejuhatava ja seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased
tööohutusalase juhendamise ülesanded
3) töötab juhendamisel praktikakohas puidust käsitöö esemete osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda
valmistajana, järgib töötamisel praktikakohas väljakujunenud ettevõttes sätestatud korra kohaselt
töörütmi ja kogenud töötaja nõuandeid kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitab oma tööga
4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib vajalikud materjalid,
5) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust vahendid ja seadmed
6) koostab iga tööpäeva lõpus aruande, kus analüüsib lühidalt, mida valmistab puidust käsitöö esemeid, lähtudes etteantud juhistest, rakendab
tegi ja mida sellest õppis ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid
7) praktika lõppedes koostab aruande ja esitleb koolis täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi
ohtude ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat
vastutab meeskonnaliikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest
kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu
arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalseid ja õigeid
töövõtted
käitleb puidust käsitööesemete valmistamise juures tekkinud jääke vastavalt
kehtestatud korrale
arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja
vastutustunne
suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil
esitab tööülesannete kirjelduse ja eneseanalüüsi tulemused aruandes, mille
vormistab käsitsi või elektrooniliselt
analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab juhendaja
abiga arendamist vajavaid aspekte
koostab vastavalt juhendile kirjaliku praktikaaruande, annab hinnangu oma tööle
ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti
keeles IT-vahendeid kasutades
esitleb praktikaaruannet vastavalt praktika eesmärkide saavutamisele ja
praktikal saadud kogemustele
Lisa 33
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri …a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 28. septembri 2015. a määruse nr 44 „Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori eriala põhiõpingute moodulid
Maht Eesti kutsehariduse
Mooduli nr Mooduli nimetus arvestuspunktides (EKAP)
1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva
õppe põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
1
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni väljakutseid, sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste jaoks
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning on oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
motiveeritud ennast arendama selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
2
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
3
2 Lehtmetalli töötlemise alused 36 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet lehtmetalli töötlemispinkide ehitusest, lõike-, stantsimise ja plastse deformeerimise tehnoloogiast
ning tööprotsessist, töövahenditest ja töödeldavatest materjalidest, kasutab erialast terminoloogiat ning koostab detaili tööjoonise, järgides tööohutuse
nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab erinevate lehtmetalli tööpinkide ehitust, nende tehnoloogilisi kirjeldab erinevat tüüpi tööpinkide ehitust nende ajaloolises arengus, vastavalt
võimalusi ja seadistuspõhimõtteid ning raskuste tõstmis- ja ülesandele tööpõhimõtteid ja tehnilisi võimalusi, kasutades pingi
teisaldamisvõtteid kasutusjuhendit ning võõrkeelset terminoloogiat
2) mõistab tööprotsessis kasutatavate rakiste (templid, matriitsid jm), töö- kirjeldab vastavalt ülesandele korrektses eesti keeles pinkidel kasutatavate
ja mõõteriistade ehitust, otstarvet ning teab kulutarvikuid juhtsüsteemide põhimõtteid
3) mõistab lehtmetallitöötlemise pinkidel töödeldavate materjalide kirjeldab vastavalt ülesandele töötlemispinkide seadistuspõhimõtteid
omadusi ja töödeldavust kirjeldab raskuste tõstmis- ja teisaldamisvõtteid ning tõsteseadmeid
4) joonestab detaili tööjoonise lähtuvalt ülesandest kirjeldab vastavalt ülesandele pingi tüübile ettenähtud erinevate rakiste
5) seostab detaili tööjoonise detaili töötlemise tehnoloogiliste ehitust ja otstarvet
võimalustega kirjeldab vastavalt ülesandele pingi tüübile ettenähtud erinevate tööriistade
6) mõistab tööprotsessis kasutatavate dokumentide otstarvet ning nende ehitust ja otstarvet
täitmise vajalikkust (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide kirjeldab vastavalt ülesandele erinevate mõõteriistade ehitust
raportid jne)
nimetab vastavalt ülesandele pingi tüübile ettenähtud erinevaid kulutarvikuid
nimetab erinevaid materjale ja kirjeldab nende omadusi ning koostist
vastavalt materjalimarkidele (EN ja ISO), kasutades erialast terminoloogiat
selgitab vastavalt ülesandele materjali töödeldavust
selgitab töödeldava materjali pinnakattest ja -kvaliteedist lähtuvalt
töötlemistehnoloogia valikut
4
joonestab geomeetrilised kujundid, lähtudes ülesandest ja vormistamise
üldnõuetest
joonestab detaili tööjoonise vastavalt ülesandele, tehnilise joonise
vormistamise nõuetele, joonestusstandardile, ISO tolerantside ja istude
ühtsussüsteemile ning tolerantsitabelitele
valib ja kirjeldab vastavalt ülesandele detaili valmistamise
töötlemistehnoloogilisi võimalusi, lähtudes detaili geomeetriast ning
tööjoonisel antud mõõtmete täpsusnõuetest
kirjeldab vastavalt ülesandele korrektses eesti keeles tööprotsessi
(ettevalmistamine, töötlemine, lõpetamine)
kirjeldab ja täidab vastavalt ülesandele tööprotsessiks vajalikud dokumendid
(töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jne)
3 Lehtmetalli töötlemine laserlõikepinkidel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab laserlõikepinkidel valmistatavate detailide töötlemistehnoloogiaid, tööprotsesse, töödeldavaid materjale
ja tunneb erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile lehtmetalli laserlõikepinkidel, kasutab vastavaid töövahendeid ja töövõtteid
ning järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab erinevate laserlõikepinkide tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja kirjeldab erinevat tüüpi laserlõikepinkide tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja
valib vastavalt tööjoonisele ning materjalile detaili töötlemise nimetab vastavalt juhenditele pinkide juhtsüsteeme, kasutades võõrkeelset
tehnoloogia terminoloogiat
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud tööjoonist
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid ja kirjeldab tööprotsessi
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
töökäsule/tööjoonisele ning häälestab tööpingi nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
lõikerežiime/lõikeparameetreid materjalide omadusi ja laserlõiketehnoloogia valikuid, kasutades erialast
4) valmistab laserlõikepingil lehtmetallist detaile ja kontrollib nende terminoloogiat
vastavust töökäsule/tööjoonisele hindab vastavalt ülesandele erinevaid tehnilisi lahendusi tööprotsessi
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile ettevalmistamisel ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
tööprotsessis isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
tööprotsessis valmistamiseks
5
valmistab vastavalt juhendile materjali ette (puhastab, paigutab jms)
detailide valmistamiseks
valmistab vastavalt käsitlemisjuhendile tööpingi ette tööks (hooldab,
käivitab, seiskab), järgides töökoha korrashoiu põhimõtteteid
seadistab vastavalt ülesandele tööpingi detailide valmistamiseks, kasutades
operaatori käsiraamatut
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
kirjeldab ja häälestab vastavalt ülesandele tööpingi
lõikerežiime/lõikeparameetreid
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib vastavalt juhendile põhi- ja abimaterjalide jäägid
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
6
4 Lehtmetalli töötlemine vesilõikepinkidel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab vesilõikepinkidel valmistatavate detailide tehnoloogiaid, tööprotsesse, tunneb töödeldavaid materjale ja
erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile vesilõikepinkidel, kasutades vastavaid töövahendeid ja töövõtteid ning järgides
tööohutuse, töökeskkonna nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab vesilõikepinkide tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja valib kirjeldab vastavalt juhenditele vesilõikepinkide tööpõhimõtteid,
vastavalt tööjoonisele ning materjalile detaili töötlemise tehnoloogia tehnoloogiaid ja nimetab pinkide juhtsüsteeme, kasutades võõrkeelset
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide terminoloogiat
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust tööjoonist ja kirjeldab tööprotsessi
töökäsule/tööjoonisele ning häälestab tööpingi koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
lõikerežiime/lõikeparameetreid nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
4) valmistab vesilõikepingil lehtmetallist detaile ja kontrollib nende materjalide omadusi ning vesilõikustehnoloogia valikuid, kasutades erialast
vastavust töökäsule/tööjoonisele terminoloogiat
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
tööprotsessis valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
tööprotsessis valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
valmistamiseks
valmistab vastavalt juhendile materjali ette (puhastab, paigutab jms)
detailide valmistamiseks
valmistab vastavalt käsitlemisjuhendile tööpingi ette tööks (hooldab,
käivitab, seiskab), järgides töökoha korrashoiu põhimõtteid
seadistab vastavalt ülesandele tööpingi detailide valmistamiseks, kasutades
operaatori käsiraamatut
analüüsib ja täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk,
saatelehed, vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal
ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
kirjeldab ja häälestab vastavalt ülesandele tööpingi
lõikerežiime/lõikeparameetreid
7
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib vastavalt juhendile põhi- ja abimaterjalide jäägid
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
5 Lehtmetalli töötlemine gaaslõikepinkidel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab gaaslõikepinkidel valmistatavate detailide tehnoloogiaid, tööprotsesse, tunneb töödeldavaid materjale ja
erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile lehtmetalli gaaslõikepinkidel, kasutades vastavaid töövahendeid ja töövõtteid ning
järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab gaaslõikepinkide tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja valib kirjeldab vastavalt juhenditele gaaslõikepinkide tööpõhimõtteid,
vastavalt tööjoonisele ning materjalile detaili töötlemise tehnoloogia tehnoloogiaid ja nimetab pinkide juhtsüsteeme, kasutades võõrkeelset
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide terminoloogiat
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust tööjoonist ja kirjeldab tööprotsessi
töökäsule/tööjoonisele ning häälestab tööpingi koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
lõikerežiime/lõikeparameetreid nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
4) valmistab gaaslõikepingil lehtmetallist detaile ja kontrollib nende materjalide omadusi ning gaaslõikustehnoloogia valikuid, kasutades erialast
vastavust töökäsule/tööjoonisele terminoloogiat
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile
8
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
tööprotsessis lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valmistab töökoha ette ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
tööprotsessis isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
valmistamiseks
valmistab vastavalt juhendile materjali ette (puhastab, paigutab jms)
detailide valmistamiseks
valmistab vastavalt käsitlemisjuhendile tööpingi ette tööks (hooldab,
käivitab, seiskab), järgides töökoha korrashoiu põhimõtteid
seadistab vastavalt ülesandele tööpingi detailide valmistamiseks, kasutades
operaatori käsiraamatut
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
kirjeldab ja häälestab tööpingi lõikerežiime/lõikeparameetreid vastavalt
ülesandele
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib vastavalt juhendile põhi- ja abimaterjalide jäägid
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
9
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
6 Lehtmetalli töötlemine plasmalõikepinkidel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab plasmalõikepinkidel valmistatavate detailide tehnoloogiaid, tööprotsesse, tunneb töödeldavaid materjale
ja erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile lehtmetalli plasmalõikepinkidel, kasutades vastavaid töövahendeid ja töövõtteid
ning järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab plasmalõikepinkide tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja valib kirjeldab vastavalt juhenditele plasmalõikepinkide tööpõhimõtteid,
vastavalt tööjoonisele ning materjalile detaili töötlemise tehnoloogia tehnoloogiaid ja nimetab pinkide juhtsüsteeme, kasutades võõrkeelset
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide terminoloogiat
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust tööjoonist ja kirjeldab tööprotsessi
töökäsule/tööjoonisele ning häälestab tööpingi koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
lõikerežiime/lõikeparameetreid nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
4) valmistab plasmalõikepingil lehtmetallist detaile ja kontrollib nende materjalide omadusi ning plasmalõikustehnoloogia valikuid, kasutades
vastavust töökäsule/tööjoonisele erialast terminoloogiat
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
tööprotsessis
valmistab töökoha ette ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
tööprotsessis
valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
valmistamiseks
valmistab vastavalt juhendile materjali ette (puhastab, paigutab jms)
detailide valmistamiseks
valmistab vastavalt käsitlemisjuhendile tööpingi ette tööks (hooldab,
käivitab, seiskab), järgides töökoha korrashoiu põhimõtteid
seadistab tööpingi detailide valmistamiseks vastavalt ülesandele, kasutades
operaatori käsiraamatut
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
10
kirjeldab ja häälestab tööpingi lõikerežiime/lõikeparameetreid vastavalt
ülesandele
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib vastavalt juhendile põhi- ja abimaterjalide jäägid
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
7 Lehtmetalli töötlemine mehaanilistel lõikepinkidel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab mehaanilistel lehtmetalli lõikepinkidel valmistatavate detailide tehnoloogiaid, tööprotsesse, töödeldavaid
materjale ja erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile mehaanilistel lehtmetalli lõikepinkidel, kasutab vastavaid töövahendeid
ja töövõtteid ning järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab mehaaniliste lehtmetalli lõikepinkide tööpõhimõtteid, kirjeldab vastavalt juhenditele erinevat tüüpi mehaaniliste lehtmetalli
tehnoloogiaid ja valib vastavalt tööjoonisele ning materjalile detaili lõikepinkide (saag, giljotiin) töö- ja juhtimispõhimõtteid ning tehnoloogiaid,
töötlemise tehnoloogia kasutades võõrkeelset terminoloogiat
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid tööjoonist ja kirjeldab tööprotsessi
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust
11
töökäsule/tööjoonisele ning häälestab tööpingi nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
lõikerežiime/lõikeparameetreid materjalide omadusi ja kirjeldab tehnoloogiate valikuid lehtmetalli
4) valmistab mehaanilistel lõikepinkidel lehtmetallist detaile ja mehaaniliseks töötlemiseks, kasutades erialast terminoloogiat
kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid valmistab töökoha ette ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
tööprotsessis isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
tööprotsessis valmistamiseks
valmistab vastavalt juhendile materjali ette (puhastab, paigutab jms)
detailide valmistamiseks
valmistab ette vastavalt käsitlemisjuhendile tööpingi tööks (hooldab,
käivitab, seiskab), lähtudes töökoha korrashoiu põhimõtetest
seadistab vastavalt ülesandele tööpingi detailide valmistamiseks, kasutades
operaatori käsiraamatut
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
kirjeldab ja häälestab vastavalt ülesandele tööpingi
lõikerežiime/lõikeparameetreid
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib vastavalt juhendile põhi- ja abimaterjalide jäägid
12
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
8 Lehtmetalli töötlemine APJ lehetöötlemiskeskustel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab APJ lehetöötlemiskeskustel valmistatavate detailide tehnoloogiaid, tööprotsesse, tunneb töödeldavaid
materjale ja erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskustel, kasutab vastavaid töövahendeid
ja töövõtteid ning järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab APJ lehetöötlemiskeskuste tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja kirjeldab erinevat tüüpi APJ lehetöötlemiskeskuste tööpõhimõtteid,
valib vastavalt tööjoonisele ning materjalile detaili töötlemise tehnoloogiaid ja nimetab vastavalt juhenditele pinkide juhtsüsteeme,
tehnoloogia kasutades võõrkeelset terminoloogiat
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid tööjoonist ja kirjeldab tööprotsessi
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
töökäsule/tööjoonisele ning häälestab tööpingi nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
lõikerežiime/lõikeparameetreid materjalide omadusi ja APJ lehetöötlemiskeskustel valmistatavate detailide
4) valmistab APJ lehetöötlemiskeskustel detaile ja kontrollib nende töötlemise tehnoloogiate valikuid, kasutades erialast terminoloogiat
vastavust töökäsule/tööjoonisele hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile tehnoloogilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
tööprotsessis isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
tööprotsessis valmistamiseks
valmistab ette vastavalt juhendile materjali (puhastab, paigutab jms)
detailide valmistamiseks
valmistab ette vastavalt käsitlemisjuhendile tööpingi tööks (hooldab,
käivitab, seiskab), lähtudes töökoha korrashoiu põhimõtetest
seadistab vastavalt ülesandele tööpingi detailide valmistamiseks, kasutades
operaatori käsiraamatut
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
13
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
kirjeldab ja häälestab vastavalt ülesandele tööpingi
lõikerežiime/lõikeparameetreid
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib vastavalt juhendile põhi- ja abimaterjalide jäägid
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
9 Lehtmetalli töötlemine stantsimisseadmetel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab lehtmetalli töötlemise stantsimisseadmetel valmistatavate detailide töötlemistehnoloogiaid, tööprotsesse,
tunneb töödeldavaid materjale ja erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile stantsimisseadmetel, kasutab vastavaid
töövahendeid ja töövõtteid ning järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab lehtmetalli töötlemise stantsimisseadmete tööpõhimõtteid, kirjeldab vastavalt juhenditele lehtmetalli töötlemise stantsimisseadmete töö-
tehnoloogiaid ja valib vastavalt tööjoonisele ning materjalile detaili ja juhtimispõhimõtteid ning tehnoloogiaid, kasutades võõrkeelset
töötlemise tehnoloogia terminoloogiat
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud tööjoonist
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid ja kirjeldab tööprotsessi
14
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
töökäsule/tööjoonisele nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
4) valmistab stantsimisseadmetel lehtmetallist detaile ja kontrollib nende materjalide omadusi ja kirjeldab tehnoloogiate valikuid lehtmetalli
vastavust töökäsule/tööjoonisele stantsimiseks, kasutades erialast terminoloogiat
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
tööprotsessis valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
tööprotsessis valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
valmistamiseks
valmistab ette vastavalt juhendile materjali (puhastab, paigutab jms)
detailide valmistamiseks
valmistab ette vastavalt käsitlemisjuhendile tööpingi tööks (hooldab,
käivitab, seiskab), lähtudes töökoha korrashoiu põhimõtetest
seadistab vastavalt ülesandele tööpingi detailide valmistamiseks, kasutades
operaatori käsiraamatut
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
korrigeerib tööpingi seadistust detaili mittevastavusel töökäsule/tööjoonisele
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab vastavalt juhendile pinki ja korrastab töökoha
utiliseerib vastavalt juhendile põhi- ja abimaterjalide jäägid
15
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
10 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab APJ painutuspinkidel valmistatavate detailide tehnoloogiaid, tööprotsesse, tunneb töödeldavaid materjale
ja erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile APJ painutuspinkidel, kasutab vastavaid töövahendeid ja töövõtteid ning järgib
tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab APJ painutuspresside ja pöördpainutusseadmete kirjeldab vastavalt juhenditele APJ painutuspresside ja
tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja valib vastavalt tööjoonisele ning pöördpainutusseadmete töö- ja juhtimispõhimõtteid ning tehnoloogiaid,
materjalile detaili töötlemise tehnoloogia kasutades võõrkeelset terminoloogiat
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud tööjoonist
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid ja kirjeldab tööprotsessi
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
töökäsule/tööjoonisele nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
4) valmistab APJ painutuspressidel ja pöördpainutusseadmetel detaile ja materjalide omadusi ning tehnoloogiate valikuid detailide plastseks
kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele deformeerimiseks APJ painutuspressidel ja pöördpainutusseadmetel,
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile kasutades erialast terminoloogiat
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
tööprotsessis lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
tööprotsessis isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
valmistamiseks
valmistab ette vastavalt juhendile materjali (puhastab, paigutab jms) detailide
valmistamiseks
valmistab ette vastavalt käsitlemisjuhendile tööpingi tööks (hooldab, käivitab,
seiskab), lähtudes töökoha korrashoiu põhimõtetest
seadistab tööpingi detailide valmistamiseks vastavalt ülesandele, kasutades
operaatori käsiraamatut
16
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
korrigeerib tööpingi seadistust detaili mittevastavusel töökäsule/tööjoonisele
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ valtsimisseadmetel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab APJ valtsimisseadmetel valmistatavate detailide töötlemise tehnoloogiaid, tööprotsesse, tunneb
töödeldavaid materjale ja erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile APJ valtsimisseadmetel, kasutades vastavaid töövahendeid
ja töövõtteid järgides tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab APJ rullpainutuse ja rullprofileerimise seadmete kirjeldab vastavalt juhenditele APJ rullpainutuse ja rullprofileerimise
tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja valib vastavalt tööjoonisele ning seadmete töö- ja juhtimispõhimõtteid ning tehnoloogiaid, kasutades
materjalile detaili töötlemise tehnoloogia võõrkeelset terminoloogiat
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide
17
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud tööjoonist
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust ja kirjeldab tööprotsessi
töökäsule/tööjoonisele koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
4) valmistab APJ rullpainutuse ja rullprofileerimise seadmetel nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
lehtmetallist detaile ja kontrollib nende vastavust materjalide omadusi ning tehnoloogiate valikuid detailide plastseks
töökäsule/tööjoonisele deformeerimiseks APJ rullpainutuse ja rullprofileerimise seadmetel,
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile kasutades erialast terminoloogiat
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid
tööprotsessis tehnoloogilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmiseks
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
tööprotsessis isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
valib vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele materjali detailide
valmistamiseks
valmistab ette vastavalt juhendile materjali (puhastab, paigutab jms) detailide
valmistamiseks
valmistab ette tööpingi tööks (hooldab, käivitab, seiskab) vastavalt
käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab vastavalt ülesandele tööpingi detailide valmistamiseks, kasutades
operaatori käsiraamatut
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
korrigeerib tööpingi seadistust detaili mittevastavusel töökäsule/tööjoonisele
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
18
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
12 Lehtmetallide plastne deformeerimine vormimisseadmetel 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab vormimisseadmetel valmistatavate detailide töötlemise tehnoloogiaid, tööprotsesse, tunneb töödeldavaid
materjale ja erialast terminoloogiat; koostab detaili tööjoonise ning valmistab detaile vormimisseadmetel, kasutab vastavaid töövahendeid ja töövõtteid ning
järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab vormimisseadmete tööpõhimõtteid, tehnoloogiaid ja valib kirjeldab vastavalt juhenditele vormimisseadmete (koolutus-, trugimispinkide
vastavalt tööjoonisele ning materjalile detaili töötlemise tehnoloogia jm) töö- ja juhtimispõhimõtteid, kasutades võõrkeelset terminoloogiat
2) valmistab ette töökoha, materjali ja seadistab tööpingi detailide analüüsib paberkandjal ja/või elektrooniliselt (CAD/CAM) esitatud tööjoonist
valmistamiseks ning täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid ja kirjeldab tööprotsessi
3) valmistab proovidetaili ja võrdleb selle vastavust koostab vastavalt ülesandele programmi detaili valmistamiseks
töökäsule/tööjoonisele nimetab vastavalt standarditele (EN, ISO) tööprotsessis kasutatavate
4) valmistab vormimisseadmetel lehtmetallist detaile ja kontrollib nende materjalide omadusi ning tehnoloogiate valikuid detailide plastseks
vastavust töökäsule/tööjoonisele deformeerimiseks vormimisseadmetel, kasutades erialast terminoloogiat
5) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
6) mõistab ja rakendab töökaitse ning keskkonnaohutuse nõudeid lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmiseks
tööprotsessis valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
7) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust isikukaitsevahendite (prillid, kindad jm) olemasolu
tööprotsessis valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide
valmistamiseks
valmistab ette vastavalt juhendile materjali (puhastab, paigutab jms) detailide
valmistamiseks
valmistab ette tööpingi tööks (hooldab, käivitab, seiskab) vastavalt
käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
19
seadistab tööpingi detailide valmistamiseks vastavalt ülesandele, kasutades
operaatori käsiraamatut
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
valmistab proovidetaili ja kontrollib mõõtevahenditega (nihik, nurgamõõtja,
mõõdulint jm) detaili vastavust töökäsule/tööjoonisele
korrigeerib tööpingi seadistust detaili mittevastavusel töökäsule/tööjoonisele
valmistab ja kontrollib detaile vastavalt töökäsule/tööjoonisele
töötleb töökäsule/tööjoonisele mittevastavad ja täiendavat töötlemist
võimaldavad detailid, kasutades metallide töötlemisviise (lukksepatööd,
metallide mehaaniline töötlemine)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid, arhiveerimine jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
13 Praktika 30 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane tutvub metallitöötlusettevõtte töökorraldusega, omandab oskused töö planeerimiseks ja korraldamiseks, rakendab
omandatud teadmisi ja oskusi detailide valmistamiseks erinevatel lehtmetallitöötlemise seadmetel, kasutab õigeid töövõtteid ja -vahendeid ning
ergonoomikat, peab kinni ettevõtte sisekorra eeskirjadest ja töökultuurist, omandab meeskonnas töötamise harjumused ja oskused tulevaseks tööeluks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tutvub praktikaettevõttega, sisekorraeeskirjadega, kirjeldab praktikaettevõtet, selle töö- ja tootmisprofiili
töökorraldusprotsessiga ja töökohaga ning seadmetega vormistab ja allkirjastab ettevõttega vastavad praktikadokumendid
2) täidab töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid, järgib sisekorraeeskirju kirjeldab töökohta, seal kasutatavaid seadmeid ja tööprotsessi
20
3) valmistab detaile lehtmetalli töötlemispinkidel vastavalt kasutab nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid, töö- ja abivahendeid, tõste- ja
tööülesandele, järgides praktikaettevõtte tööprotsessi transpordiseadmeid ning ergonoomilisi töövõtteid
4) osaleb meeskonnatöös, järgides töökultuuri ja üldtunnustatud järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
käitumistavasid hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
lahendusi ja otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
valmistab ette töökoha, töö- ja abivahendid ning töödeldava materjali
valmistab ette tööpingi tööks (hooldab, käivitab, seiskab) vastavalt
käsitlemisjuhendile
seadistab tööpingi detailide valmistamiseks
valmistab detaile ja kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele
täidab tööprotsessiga seotud lisaülesandeid (materjali transport jm)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
analüüsib, täidab ja arhiveerib tööprotsessis vajalikud dokumendid (töökäsk,
saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena igapäevases töös, hindab
enda individuaalseid ning meeskonnatöö oskuseid
järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid
21
Lisa 34
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri …a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 28. septembri 2015. a määruse nr 44 „Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik
õppekava“ lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Keevitaja eriala põhiõpingute moodulid
Maht Eesti kutsehariduse
Mooduli nr Mooduli nimetus arvestuspunktides (EKAP)
1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva
õppe põhimõtetest.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni väljakutseid, sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste jaoks
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning on oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
motiveeritud ennast arendama selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
1
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest
karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas
keskkonnas
2
2 Keevitaja eriala alusteadmised 35 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keevitusseadmete ehitusest, tehnoloogiatest ning tööprotsessist, töövahenditest ja töödeldavatest
materjalidest; kasutab erialast terminoloogiat ja järgib oma töös tööohutuse nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab erinevate keevitusviiside olemust ja nende valikute kirjeldab korrektses eesti keeles erinevat tüüpi keevitusviise nende arengus
põhimõtteid vastavalt ülesandele
2) mõistab erinevate keevitusseadmete ehitust, nende tehnoloogilisi kirjeldab sulatuskeevitusviiside ja survekeevitusviiside üldpõhimõtteid vastavalt
võimalusi, töö- ja seadistuspõhimõtteid ülesandele
3) mõistab keevisõmbluste tähistusi tööjoonisel, koostab detaili või selgitab keevitusviisi valiku põhimõtteid
koostu tööjoonise/eskiisi kirjeldab vastavalt seadme kasutusjuhendile erinevat tüüpi seadmete ehitust
4) mõistab keevisliidete ja keevisõmbluste klassifikatsiooni, nende ajaloolises arengus, tööpõhimõtteid ja tehnoloogilisi võimalusi, kasutades
keevitusasendeid ning detaili/tooriku servade ettevalmistamist võõrkeelset terminoloogiat
keevitamiseks kirjeldab vastavalt ülesandele seadmetel kasutatavate töö- ja seadistusrežiimide
5) mõistab keevitamisel kasutatavate põhi- ja abimaterjalide keemilist põhimõtteid korrektses eesti keeles
koostist, omadusi ning nende töödeldavust kirjeldab keevitusseadmete automatiseerimise ja mehhaniseerimise põhimõtteid
joonestab detaili või koostu tööjoonise vastavalt tehnilise joonise vormistamise
nõuetele ja joonestusstandardile
kannab keevisõmbluste tähistused tööjoonisele
joonestab vastavalt ülesandele ning vormistamise nõuetele geomeetrilised
kujundid
kirjeldab põkk-, nurk-, ots-, katte- ja vastakliidet ning põkk- ja nurkõmblust
vastavalt keevitustööde kvaliteedisüsteemi standardi EN-3834 põhimõtetele
kirjeldab keevitusasendeid vastavalt standardi EN-3834 põhimõtetele
kirjeldab detaili/tooriku servade ettevalmistamist vastavalt standardi EN-3834
põhimõtetele
3
nimetab keevitamisel kasutatavaid erinevaid põhi- ja abimaterjale, kirjeldab
nende omadusi ning koostist vastavalt etteantud materjalimarkidele (EN ja ISO),
kasutades erialast terminoloogiat
selgitab keevitatavate materjalide ja nende sulamite keemilist koostist, lähtudes
ülesandest
selgitab vastavalt ülesandele keevitamisel kasutatavate materjalide
markeeringuid ja töödeldavust
selgitab seadme tehnoloogia valikut, lähtudes töödeldava materjali margist ja
omadustest
3 Poolautomaatkeevitamine ja detailide järeltöötlemine (MIG/MAG) 28 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab töödeldavatest materjalidest erinevaid konstruktsioone MIG/MAG keevitustehnoloogiat kasutades, lähtub
tööjoonisest ning järgib tööohutuse ja ergonoomika nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab ette töökoha ja detailid keevitustöödeks poolautomaat valmistab ette vastavalt ülesandele töökoha, valib töö- ja isikukaitsevahendid
(MIG/MAG) keevitusseadmetel ja keevitab prooviõmbluse ning hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
korrigeerib keevitusseadme töörežiime lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
2) valmistab ja kontrollib detaili/koostu vastavalt tööülesandele (joonis, selgitab jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust
tehnoloogiline kaart WPS) tööjuhendile
3) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile valib vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadme
4) mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid seadistab vastavalt tööülesandele MIG/MAG keevitusseadmel keevitusrežiimi
tööprotsessis valmistab ette detailid vastavalt tööülesandele
5) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust keevitab prooviõmbluse vastavalt tööülesandele
tööprotsessis
korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele
valmistab detaili/koostu vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades
nurk- ja põkkõmblusi järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF
kas MIG või MAG meetodil
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu vastavust tööülesandele
visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu keevisõmbluse kvaliteedi
vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
analüüsib keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuseid ning
kirjeldab nende ennetamise meetodeidpuhastab läbimitevahelise õmbluse
4
servad käsitsi või mehaaniliselt ning järeltöötleb vastavalt tööülesandele
valmisdetailide
parandab defektsed detailid ja kontrollib nende vastavust standardile EVS-EN-
ISO 5817
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi
tulemustest
markeerib, komplekteerib ja annab detailid/koostud üle vastavalt juhendile
hooldab seadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid) elektrooniliselt ja/või paberkandjal
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
4 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab TIG-keevitustehnoloogiat kasutades erinevatest materjalidest erinevaid detaile/kooste, lähtudes
tööjoonisest ning järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab ette töökoha ning detailid keevitustöödeks TIG- valmistab ette vastavalt ülesandele töökoha, valib töö- ja isikukaitsevahendid
keevitusseadmetega ja keevitab prooviõmbluse ning korrigeerib hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
keevitusseadme töörežiime lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmiseks
2) valmistab ja kontrollib detaili/koostu vastavalt tööülesandele (joonis, selgitab jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust
tehnoloogiline kaart WPS) ning korrigeerib keevitusseadme töörežiime tööjuhendile
3) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile valib vastavalt tehnoloogiale TIG-keevitusseadme
4) mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid seadistab vastavalt tööülesandele TIG- keevitusseadme keevitusrežiimi
tööprotsessis valmistab ette detailid vastavalt tööülesandele
5) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust
keevitab prooviõmbluse vastavalt tööülesandele
tööprotsessis
korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele
5
valmistab detaili/koostu vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades
nurk- ja põkkõmblusi järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF
TIG-keevitusmeetod
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu vastavust tööülesandele visuaalsel
vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu keevisõmbluse kvaliteedi
vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
analüüsib keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuseid ning
kirjeldab nende ennetamise meetodeid
puhastab läbimitevahelise õmbluse servad käsitsi või mehaaniliselt ning
järeltöötleb valmisdetailid vastavalt tööülesandele
parandab defektsed detailid ja kontrollib nende vastavust standardile EVS-EN-
ISO 5817
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi
tulemustest
markeerib, komplekteerib ja annab detailid/koostud üle vastavalt juhendile
hooldab seadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid) elektrooniliselt ja/või paberkandjal
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
5 Käsikaarkeevitamine ja detailide järeltöötlemine 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab käsikaarkeevituse seadmetega erinevatest materjalidest erinevaid detaile/kooste, lähtudes tööjoonisest ning
järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab ette töökoha ning detailid keevitustöödeks käsikaarkeevituse valmistab vastavalt ülesandele ette töökoha, valib töö- ja isikukaitsevahendid
seadmetega ja keevitab prooviõmbluse ning korrigeerib hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
keevitusseadme töörežiime lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
6
2) valmistab ja kontrollib detaili/koostu vastavalt tööülesandele (joonis, selgitab jooniselt või tehnoloogiliselt kaardilt (WPS) ülesande vastavust
tehnoloogiline kaart WPS) ning korrigeerib keevitusseadme töörežiime tööjuhendile
3) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile valib vastavalt tehnoloogiale käsikaarkeevituse seadme
4) mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid seadistab vastavalt tööülesandele käsikaarkeevituse seadme keevitusrežiimi
tööprotsessis valmistab ette detailid vastavalt tööülesandele
5) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust keevitab prooviõmbluse vastavalt tööülesandele
tööprotsessis korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele
valmistab detaili/koostu vastavalt tööülesandele (tööjoonis, WPS), kasutades
nurk- ja põkkõmblusi järgmistes asendites: nurk FW PB, PF ja plaat BW PA, PF
käsikaarkeevituse meetod
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu vastavust tööülesandele visuaalsel
vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
kontrollib ja hindab valmistatud detaili/koostu keevisõmbluse kvaliteedi
vastavust tööülesandele visuaalsel vaatlusel ja mõõtmisvahenditega
analüüsib keevitusdefektide ja koostu kuju hälvete tekkepõhjuseid ning kirjeldab
nende ennetamise meetodeid
puhastab läbimitevahelise õmbluse servad käsitsi või mehaaniliselt ning
järeltöötleb valmisdetailid vastavalt tööülesandele
parandab defektsed detailid ja kontrollib nende vastavust standardile EVS-EN-
ISO 5817
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi
tulemustest
markeerib, komplekteerib ja annab detailid/koostud üle vastavalt juhendile
hooldab seadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid) elektrooniliselt ja/või paberkandjal
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
7
6 Praktika 33 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane tutvub metallitöötlusettevõtte töökorraldusega, omandab oskused töö planeerimiseks, rakendab omandatud teadmisi
ja oskusi detailide valmistamiseks keevitusseadmetega, kasutab õigeid töövõtteid ja -vahendeid ning ergonoomikat, peab kinni ettevõtte sisekorra eeskirjadest ja
töökultuurist, omandab meeskonnas töötamise harjumused ja oskused tulevaseks tööeluks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tutvub praktikaettevõttega, sisekorraeeskirjadega, kirjeldab praktikaettevõtet, selle töö- ja tootmisprofiili
töökorraldusprotsessiga ja töökohaga ning seadmetega vormistab ja allkirjastab ettevõttega vastavad praktikadokumendid
2) täidab töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid, järgib sisekorraeeskirju kirjeldab töökohta, seal kasutatavaid seadmeid ja tööprotsessi
3) rakendab omandatud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi kasutab nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid, töö- ja abivahendeid, tõste- ja
konkreetses töösituatsioonis transpordiseadmeid ning ergonoomilisi töövõtteid
4) valmistab detaile keevitusseadmetel vastavalt tööülesandele, järgides järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
praktikaettevõtte tööprotsessi hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
5) osaleb meeskonnatöös, järgides töökultuuri ja üldtunnustatud lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
käitumistavasid valmistab ette töökoha, töö- ja abivahendid ning töödeldava materjali
6) täidab praktikaga seotud dokumente nõuetekohaselt
valmistab ette vastavalt käsitlemisjuhendile keevitusseadme tööks (hooldab,
käivitab, seiskab)
seadistab keevitusseadme detailide valmistamiseks
valmistab detaile ja kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele, WPS-le
täidab tööprotsessiga seotud lisaülesandeid (materjali transport jm)
mõõdistab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab keevitusseadme ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi
tulemustest
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessis vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jm) elektrooniliselt ja/või paberkandjal
8
osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena igapäevases töös, analüüsib
enda individuaalseid ning meeskonnatöö oskuseid
järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid
koostab ja esitab dokumentatsiooni nõuetekohaselt ja õigeaegselt ning annab
hinnangu läbitud praktikale
9
Lisa 35
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri … a
määrusega nr …
Haridus- ja teadusministri 28. septembri 2015. a määruses nr 44 „Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik
õppekava“ lisa 4 (muudetud sõnastuses)
Metallilõikepinkidel töötaja eriala moodulid
Mooduli nr
Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva
õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
1
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni väljakutseid, sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
probleeme ning võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste jaoks
koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning on oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
motiveeritud ennast arendama selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob
välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
2
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
3
2 Metallide lõiketöötlemise alused 35 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet metallilõikepinkide ehitusest, lõiketöötlemise tehnoloogiatest ning tööprotsessist, töövahenditest
ja töödeldavatest materjalidest; kasutab erialast terminoloogiat ning koostab detaili tööjoonise.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab erinevate metallilõikepinkide ehitust, nende tehnoloogilisi kirjeldab vastavalt ülesandele erinevat tüüpi konventsionaalsete ja APJ
võimalusi ja seadistuspõhimõtteid ning raskuste tõstmis- ja tööpinkide ehitust, tööpõhimõtteid ja tehnilisi võimalusi, kasutades pingi
teisaldamisvõtteid kasutusjuhendit ning võõrkeelset terminoloogiat
2) mõistab tööprotsessis kasutatavate rakiste, töö- ja mõõteriistade kirjeldab vastavalt kasutusjuhendile konventsionaalsete ja APJ tööpinkide
ehitust, otstarvet ning kulutarvikute kasutamist vastavalt lõiketöötluse käsitsemise põhimõtteid korrektses eesti keeles
alustele
3) mõistab metallilõikepinkidel töödeldavate materjalide omadusi ja kirjeldab konventsionaalsete ja APJ tööpinkide seadistuspõhimõtteid
töödeldavust vastavalt ülesandele
4) joonestab detaili tööjoonise vastavalt joonestusstandardile kirjeldab vastavalt ülesandele tööpinkidel kasutatavate juhtsüsteemide
5) seostab detaili tööjoonise detaili töötlemise tehnoloogiliste põhimõtteid
võimalustega kirjeldab metallilõikepinkidel esinevaid rikkeid ja nende ennetamise
6) mõistab tööprotsessis kasutatavate dokumentide otstarvet ning nende võimalusi
täitmise vajalikkust (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide kirjeldab raskuste tõstmis- ja teisaldamisvõtteid ning tõsteseadmeid
raportid jne) kirjeldab vastavalt ülesandele erinevate rakiste ehitust ja otstarvet
kirjeldab vastavalt ülesandele erinevate töö- ja mõõteriistade ehitust ja
otstarvet, lähtudes lõiketöötluse alustest
nimetab vastavalt ülesandele erinevaid kulutarvikuid
4
nimetab erinevaid materjale ja kirjeldab nende omadusi ning koostist vastavalt
materjalimarkidele (EN ja ISO), kasutades erialast terminoloogiat
selgitab materjali töödeldavust vastavalt ülesandele
joonestab vastavalt ülesandele ja tehnilise joonise vormistamise nõuetele,
joonestusstandardile, ISO tolerantside ja istude ühtsussüsteemile ning
tolerantsitabelitele detaili tööjoonise
analüüsib tööjoonist vastavalt ülesandele
valib ja kirjeldab detaili valmistamise tehnoloogilisi võimalusi, lähtudes
detaili geomeetriast ning vastavalt ülesandele tööjoonise mõõtmete
täpsusnõuetest
kirjeldab vastavalt ülesandele korrektses eesti keeles tööprotsessi
(ettevalmistamine, töötlemine, lõpetamine)
kirjeldab ja täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid vastavalt ülesandele
(töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jne)
5
3 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 27 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab detaile konventsionaalsetel treipinkidel kasutades vastavaid töötlemistehnoloogiaid, töövahendeid ja
töövõtteid, järgides tööohutuse nõudeid ning ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab ette konventsionaalse treipingi, töökoha, materjali/tooriku, kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile treipinki ja selle juhtaparaadi
seadistab konventsionaalse treipingi detailide valmistamiseks ja täidab tehnilist korrasolekut
tööprotsessiks vajalikud dokumendid hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
2) valmistab konventsionaalsel treipingil detaile vastavalt IT 12 ISO lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
standardile ja kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele analüüsib ja kirjeldab vastavalt tööjoonisele tööprotsessi
3) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
4) mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid isikukaitsevahendite olemasolu
tööprotsessis valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide
5) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valmistamiseks
tööprotsessis valmistab ette vastavalt juhendile materjali/tooriku detailide valmistamiseks
komplekteerib vastavalt tööjoonisele mõõteriistad detaili mõõtmete
kontrollimiseks
valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud lõikeriistad ja
rakised
valmistab ette konventsionaalse treipingi tööks vastavalt käsitlemisjuhendile
ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab vastavalt ülesandele konventsionaalse treipingi detailide
valmistamiseks
täidab ja analüüsib tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
häälestab ja kirjeldab vastavalt ülesandele tööpingi lõikerežiime või
lõikeparameetreid
valmistab vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele detaile,
sooritades mõõtevahenditega vahekontrolle
kontrollib mõõtevahenditega valmisdetaile ja hindab nende vastavust
töökäsule/tööjoonisele
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
6
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
4 Detailide töötlemine APJ treipingil 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab detaile APJ treipinkidel, kasutab vastavaid töötlemise tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid ning
järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab ette APJ treipingi, töökoha, materjali/tooriku, seadistab APJ kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile APJ treipinki ja selle
treipingi detailide valmistamiseks ja täidab tööprotsessiks vajalikud juhtaparaadi tehnilist korrasolekut
dokumendid hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
2) valmistab APJ treipingil detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja lahendusi ja nende otstarvet töö tootlikkuse tõstmisel
kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele analüüsib ja kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele
3) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
isikukaitsevahendite olemasolu
4) mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide
tööprotsessis valmistamiseks
5) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valmistab vastavalt juhendile ette materjali /tooriku detailide valmistamiseks
tööprotsessis komplekteerib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks vastavalt
tööjoonisele
valmistab APJ treipingi tööks ette vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha
korrashoiu põhimõtetele
seadistab APJ treipingi detailide valmistamiseks vastavalt ülesandele
koostab vastavalt tööülesandele APJ treipingil detaili valmistamise
juhtprogrammi
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
7
probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
kontrollib ja korrigeerib tööpingi häälestusparameetreid proovidetaili
valmistamisega
valmistab detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele
kontrollib valmisdetaile mõõtevahenditega ja hindab nende vastavust
töökäsule/tööjoonisele
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
5 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 27 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab detaile konventsionaalsetel freespinkidel, kasutab vastavaid tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid
ning järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valmistab ette konventsionaalse freespingi, töökoha, materjali/tooriku, kontrollib ja hindab konventsionaalse freespingi ja tema juhtorganite
seadistab konventsionaalse freespingi detailide valmistamiseks ja tehnilist korrasolekut vastavalt kasutusjuhendile
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid hindab tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende
2) valmistab konventsionaalsel freespingil detaile vastavalt IT 12 ISO otstarbekust töö tootlikkuse tõstmiseks vastavalt ülesandele
standardile ja kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele analüüsib ja kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele
3) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
4) mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid isikukaitsevahendite olemasolu
tööprotsessis valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide
5) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valmistamiseks
8
tööprotsessis valmistab ette vastavalt juhendile materjali/tooriku detailide valmistamiseks
komplekteerib vastavalt tööjoonisele mõõteriistad detaili mõõtmete
kontrollimiseks
valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud lõikeriistad ja
rakised
valmistab ette konventsionaalse freespingi tööks vastavalt
käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab vastavalt ülesandele konventsionaalse freespingi detailide
valmistamiseks
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
häälestab ja kirjeldab vastavalt ülesandele tööpingi lõikerežiime või
lõikeparameetreid
valmistab detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele,
sooritades mõõtevahenditega vahekontrolle
kontrollib mõõtevahenditega valmisdetaile ja hindab nende vastavust
töökäsule/tööjoonisele
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
6 Detailide töötlemine APJ freespingil 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab detaile APJ freespinkidel, kasutades vastavaid tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid ning järgides
tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
9
Õpilane Õpilane
1) valmistab ette APJ freespingi, töökoha, materjali/tooriku, seadistab kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile APJ freespinki ja selle
APJ freespingi detailide valmistamiseks ja täidab tööprotsessiks juhtaparaadi tehnilist korrasolekut
vajalikud dokumendid hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
2) valmistab APJ freespingil detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja analüüsib ja kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele
kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
3) lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile isikukaitsevahendite olemasolu
4) mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide
tööprotsessis valmistamiseks
5) mõistab ergonoomikaalaste teadmiste rakendamise vajalikkust valmistab materjali/tooriku ette detailide valmistamiseks vastavalt juhendile
tööprotsessis komplekteerib vastavalt tööjoonisele mõõteriistad detaili mõõtmete
kontrollimiseks
valmistab ette APJ freespingi tööks vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha
korrashoiu põhimõtetele
seadistab vastavalt ülesandele APJ freespingi detailide valmistamiseks
koostab vastavalt tööülesandele APJ freespingil detaili valmistamise
juhtprogrammi
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
kontrollib ja korrigeerib tööpingi häälestusparameetreid proovidetaili
valmistamisega
valmistab detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele
kontrollib mõõtevahenditega valmisdetaile ja hindab nende vastavust
töökäsule/tööjoonisele
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
10
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
7 Praktika 32 EKAP
Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õpilane tutvub metallitöötlemisettevõtte töökorraldusega, omandab oskused töö planeerimiseks ja tegemiseks, rakendab
omandatud teadmisi ja oskusi detailide valmistamiseks erinevatel metallilõikepinkidel, kasutades õigeid töövõtteid ja -vahendeid ning ergonoomikat, peab
kinni ettevõtte sisekorra eeskirjadest ja töökultuurist, omandab meeskonnas töötamise harjumused ja oskused tulevaseks tööeluks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tutvub praktikaettevõttega, sisekorraeeskirjadega, kirjeldab praktikaettevõtet, selle töö- ja tootmisprofiili
töökorraldusprotsessiga, töökohaga ja seadmetega ning vormistab vormistab ja allkirjastab ettevõttega vastavad praktikadokumendid
praktikadokumendid kirjeldab töökohta, seal kasutatavaid seadmeid ja tööprotsessi
2) täidab töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid, järgib sisekorraeeskirju kasutab nõuetekohaseid tööohutuse tagamiseks ettenähtud
3) valmistab vastavalt tööülesandele detaile metallitöötlemispinkidel, isikukaitsevahendeid, tõste- ja transpordiseadmeid ning ergonoomilisi
järgides praktikaettevõtte tööprotsessi töövõtteid
4) osaleb meeskonnatöös, järgides töökultuuri ja üldtunnustatud järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
käitumistavasid hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi
lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse tõstmisel
valmistab ette töökoha, töö- ja abivahendid, mõõte- ja kontrollriistad ning
töödeldava materjali
valmistab tööpingi ette tööks (hooldab, käivitab, seiskab) vastavalt
kasutusjuhendile
seadistab tööpingi detailide valmistamiseks
valmistab detaile ja kontrollib nende vastavust töökäsule/tööjoonisele
täidab tööprotsessiga seotud lisaülesandeid (materjali transport jm)
mõõdab, markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
11
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab ja arhiveerib tööprotsessis vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed,
vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
osaleb aktiivse ja vastutava meeskonnaliikmena igapäevases töös, hindab
enda individuaalseid ning meeskonnatöö oskuseid
järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid
analüüsib oma tegevusi tööprotsessis ja teeb ettepanekuid töö tulemuslikkuse
tõstmiseks
12
Lisa 36
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Interpreedi eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti
kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Interpretatsioon 54 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab valitud muusikainstrumendiga seotud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, mis on
vajalikud tööks interpreedina ja õpingute jätkamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab repertuaari mängutehnilisi ülesandeid ja esitatavate valib juhendaja abil repertuaari, lähtudes esituse eesmärgist, esitatavate
teoste ülesehitust ning muusikalist sisu teoste mängutehnilisest keerukusest ja muusikalisest sisust
2) kujundab esitatava teose muusikalise tõlgenduse kujundab juhendaja abil teose muusikalise tõlgenduse, toetudes
3) planeerib harjutamisprotsessi ja harjutab eesmärgipäraselt nooditeksti ja erinevate esituste analüüsile
4) esitab ettevalmistatud kava, järgides head esinemiskultuuri arvestab teose muusikalisel kujundamisel teose vormi ja ajastu stiili,
5) järgib ergonoomilisi mänguvõtteid kasutades vajadusel juhendaja abi
6) tunneb oma pilli ehitust ja hoolitseb pilli korrasoleku eest esitab repertuaari väljendusrikkalt, tehniliselt korrektselt, rütmiliselt
7) analüüsib oma tegevust interpreedina täpselt, puhtalt ja fokusseeritud kõlaga
valib esituse tehnilised võtted vastavalt muusika iseloomule
intoneerib lähtuvalt teose harmoonilisest, meloodilisest ja intervallilisest
struktuurist
tajub esinemisel toimuvat ja teeb koostööd lavapartneritega nii
muusikalises kui ka lavalises tegevuses
koostab eesmärkidest ja tähtaegadest lähtuva harjutamiskava
arvestab reaalse lavasituatsiooniga (akustika, valgustus, ruumi suurus,
publiku arv jm)
analüüsib juhendaja abil oma esitust ning arendamist vajavaid aspekte
hindab regulaarselt oma pilli tehnilist seisukorda ning leiab sobivaima
võimaluse selle hooldamiseks
2 Klassikaline laul 54 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud tööks vokaalinterpreedina ja
õpingute jätkamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab repertuaari vokaaltehnilisi ülesandeid ja esitatavate valib juhendaja abil repertuaari, lähtudes esituse eesmärgist,
teoste ülesehitust ning muusikalist sisu esitatavate teoste vokaaltehnilisest keerukusest ja muusikalisest sisust
2) kujundab esitatava teose muusikalise tõlgenduse kujundab juhendaja abil oma muusikalise tõlgenduse, toetudes
3) planeerib harjutamisprotsessi ja harjutab eesmärgipäraselt nooditeksti ja erinevate esituste analüüsile
4) esitab ettevalmistatud kava, järgides head esinemiskultuuri koostab eesmärkidest ja tähtaegadest lähtuva harjutamiskava
5) järgib laulmisel keha valdamise ning lavalise liikumise esitab repertuaari väljendusrikkalt, tehniliselt korrektselt, rütmiliselt
tehnikaid täpselt, puhtalt ja fokusseeritud kõlaga
6) mõistab hääleaparaadi anatoomiat, kannab hoolt oma hääle valib esituse tehnilised võtted vastavalt muusika iseloomule
eest arvestab teose esitamisel teose vormi ja ajastu stiili
7) analüüsib oma tegevust lauljana intoneerib lähtuvalt teose harmoonilisest, meloodilisest ja
intervallilisest struktuurist
laulab pingevabalt, tajub ja vahendab laulmisel teadlikult oma keha,
kasutades erinevaid kehavaldamise tehnikaid
tajub esinemisel toimuvat ja teeb koostööd lavapartneritega nii
muusikalises kui ka lavalises tegevuses
hääldab ja artikuleerib korrektselt nii võõrkeelset kui ka emakeelset
lauluteksti
selgitab hääle kui instrumendi ehitust ja oma hääle hoidmise
võimalusi ja vahendeid
arvestab reaalse lavasituatsiooniga (akustika, valgustus, ruumi
suurus, publiku arv jm)
analüüsib juhendaja abil oma esitust ning arendamist vajavaid
aspekte
3 Muusikaline kollektiiv 31 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud tööks muusikalise kollektiivi
koosseisus.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) esitab erinevates stiilides ja vormides repertuaari erinevate analüüsib koostöös juhendaja ja lavapartneritega teose stiili, vormilist ja
koosseisudega muusikalist ülesehitust, kujundades sobivaima ühise tõlgenduse
2) mõistab esitatava muusikateose ülesehitust kasutab oma partii kujundamisel muusikastiilile vastavaid
3) valdab oma partiid väljendusvahendeid
4) tunnetab repertuaari esitamisel teisi muusikalise kollektiivi esitab oma partii tehniliselt ladusalt ja muusikaliselt väljendusrikkalt
liikmeid esitab oma partii kõlalises ja dünaamilises tasakaalus lavapartneritega
5) mõistab muusikakollektiivi juhendaja/dirigendi korraldusi reageerib täpselt muusikakollektiivi juhendaja/dirigendi märguannetele
ja paindlikult lavapartnerite muusikalistele ideedele
analüüsib koostöös juhendaja ja lavapartneritega lavalist esitust,
lähtudes seatud kõlalistest ja stiililistest eesmärkidest
4 Muusikateooria 35 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab muusikateooria alased teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud erialase tegevuse
toetamiseks ja edasiõppimiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kirjutab ja loeb nooditeksti defineerib muusikalisi mõisteid
2) mõistab ja kasutab muusikalist terminoloogiat nimetab peast olulisemaid muusikatermineid
3) analüüsib muusikat kuulmise ja nooditeksti põhiselt solfedžeerib nooditeksti nii ettevalmistatult kui ka lehest lugedes
4) mõistab muusikateose ülesehitust solfedžeerib vastavalt ülesandele laade, intervalle, akorde
5) mõistab põhilisi klassikalise harmoonia seaduspärasusi määratleb kuulmise järgi laade, intervalle, akorde
6) kasutab noodigraafika programme ehitab kirjalikult laade intervalle ja akorde neid vastavalt tähistades
kirjutab kuulmise järgi meloodia-, rütmi- ja harmooniadiktaati
harmoniseerib meloodiat vastavalt ülesandele
analüüsib suuliselt ja kirjalikult harmooniat, määrates struktuuri- ja
faktuurielemente
mängib akordide järgnevust harmooniapillil/klaveril
noteerib vastavalt ülesandele noodigraafika programmis muusikat
5 Muusika- ja kultuurilugu 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seostab muusikaajalugu üldise kultuurilooga ja oma erialase tegevusega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) orienteerub kultuuriloo arengu- ja stiiliperioodides kirjeldab ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi
2) seostab muusikalugu vastava kultuurikontekstiga kirjeldab muusikaloo arenguetappe ning peamisi stiiliperioode,
3) rakendab kultuuriloolisi teadmisi oma erialases tegevuses seostades neid üldise kultuurilooga
kirjeldab tähtsamate muusikažanrite, vormide ja esituskoosseisude
arengut, seostades neid stiiliperioodidega
nimetab erinevate ajastute ja muusikastiilide väljapaistvaimaid
heliloojaid ja toob näiteid nende loomingu kohta
eristab kuulmise järgi muusikaloo stiiliperioode ja heliteoseid
toob näiteid kunstist, kirjandusest ja ajaloosündmustest inspireeritud
muusikateoste kohta
seostab loetud kirjandusteoste sisu muusikateostega
leiab kunstiteostest informatsiooni ajastu iseloomulike joonte kohta
määratleb ajaloo olulisemad pöördepunktid ja sündmused,
paigutades need õigesse ajaperioodi ning kultuuriloo konteksti
leiab ja analüüsib informatsiooni muusika- ja kultuuriloo kohta, hindab
allikate usaldusväärsust
6 Erialane keeleõpe 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab oma väljendus- ja õigekirjaoskust emakeeles, omandab võõrkeeled vastaval tasemel ning
kasutab nii ema- kui ka võõrkeeles õiget erialast terminoloogiat ja sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) väljendub korrektses emakeeles nii suuliselt kui ka kirjalikult emakeeles
2) valdab ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, kasutades asjakohaseid
3) valdab teist võõrkeelt vähemalt algtasemel keelekasutajana näiteid, argumenteerides veenvalt ja selgelt ning põhjendades oma
4) teab erinevates keeltes muusikalisi termineid ja enamlevinud seisukohti
muusikaalast sõnavara kirjutab loogilise ülesehitusega, isikupärases ja loomulikus stiilis
retsensiooni muusikasündmuse kohta, arvestades lugejaskonna eripära
järgib kirjutades õigekirja aluseid ja põhireegleid
esimeses võõrkeeles
koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, väljendudes
arusaadavalt ning vastates kuulajate küsimustele
loob etteantud teemal sidusa ja loogilise teksti
hangib iseseisvalt erinevatest infokanalitest erialast võõrkeelset
materjali
suhtleb ladusalt ja spontaanselt nii igapäevastel kui ka keerukamatel
erialastel teemadel
mõistab loogilise ülesehitusega loenguid igapäevastel ja
erialastel teemadel koostab kirjaliku sisukokkuvõtte loetud
erialasest tekstist teises võõrkeeles
vestleb lihtsal viisil igapäevastel ja erialastel teemadel
koostab ja esitab lihtsamal erialasel teemal ettekande
hangib sõnaraamatu abil erinevatest infokanalitest võõrkeelset
materjali ja koostab sõnaraamatu abil lihtsama erialase teksti
erinevates keeltes
kasutab nii suhtluses kui ka tekstiloomes õigeid muusikalisi
termineid ja sobivat sõnavara
7 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi,
tööalaseid võimalusi ning piiranguid kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni õpitava erialaga
väljakutseid, probleeme ning võimalusi sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste õpieesmärgid ja põhjendab neid
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
on motiveeritud ennast arendama selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab
selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga
ning toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb
meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset
ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda
lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi
eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või
töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on
vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi-
ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
Lisa 37
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade riiklik õppekava“
lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Koorijuhi eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Kooridirigeerimine 47 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab koori juhatamiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud
tööks koorijuhina ja õpingute jätkamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kasutab erinevaid dirigeerimisvõtteid, lähtuvalt teoste juhatab lihtvormis koorilaulu (periood, AB, ABA jm), kasutades laulu
sisust dirigeerimiseks õigeid tehnilisi võtted, dünaamilist skaalat, hingamist ning
2) omab ülevaadet erinevatest koorimuusika stiilidest ja agoogilisi võtteid
žanritest juhatab lihttaktimõõte ja lihtsamaid ebasümmeetrilisi taktimõõte vastavalt
3) valib repertuaari ja koostab kontserdikava partituurile
4) mõistab koori kui organisatsiooni ja mängib 2-3-realist ja lihtsamat akordilist 4- realist kooripartituuri
muusikakollektiivi toimimist analüüsib muusikalise materjali sisu ning kujundab sellele toetudes oma
5) järgib ergonoomikat ja häälehoiu põhimõtteid muusikalise tõlgenduse
kirjeldab partituuri alusel võimalikke intonatsioonilisi ja vokaalseid
probleeme ja pakub lahendusi nende vältimiseks
valib koorile repertuaari ja koostab tervikliku esinemiskava, lähtudes
esinemise eesmärgist ning koosseisu võimekusest
analüüsib koorimuusika stiile ja žanre ning rakendab vastavaid teadmisi
dirigeerimisel
külastab koorikontserte ja kirjutab kontserdi retsensiooni
vaatleb kooriproove, analüüsides koori kui organisatsiooni ja
muusikakollektiivi toimimist
2 Töö kooriga 38 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab oma dirigeerimisalaseid teadmisi ja oskusi konkreetse kooriga töötades.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb erinevaid kooriliike, nende arengulugu ja kirjeldab erinevate kooriliikide arengulugu ja spetsiifikat
spetsiifikat valib koostöös juhendajaga koorile repertuaari, lähtudes koori koosseisust,
2) valib repertuaari ja viib läbi kooriproovid imekusest ja esituse eesmärgist
3) juhatab laule, järgides head esinemiskultuuri mängib, analüüsib ning töötab läbi noodimaterjali
4) analüüsib oma tegevust koorijuhina selgitab lauljatele teose tausta, tutvustab teose autorit ning vajadusel tõlgib ja
selgitab teose teksti
planeerib koori harjutamisprotsessi, lähtudes ajaressursist, repertuaari
tehnilistest ja sisulistest vajadustest ning ergonoomikast
koostab hääleharjutused ja viib läbi lahtilaulmise proovis ja kontserdi eel,
lähtudes koori vokaalsest võimekusest;
õpetab häälepartiid koori häälerühmadele lähtudes partituurist, parandab
vajadusel koori diktsiooni, vokaali, intonatsiooni, häälestab koori, kuulab ja
seab häälerühmade balanssi
suhtleb publikuga olukorrale vastavalt
analüüsib kooriproove ja enda tööprotsessi koorijuhina
3 Muusikateooria 35 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab muusikateooria alased teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud erialase tegevuse
toetamiseks ja edasiõppimiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kirjutab ja loeb nooditeksti defineerib muusikalisi mõisteid
2) mõistab ja kasutab muusikalist terminoloogiat nimetab peast olulisemaid muusikatermineid
3) analüüsib muusikat kuulmise ja nooditeksti põhiselt solfedžeerib nooditeksti nii ettevalmistatult kui ka lehest lugedes
4) mõistab muusikateose ülesehitust solfedžeerib vastavalt ülesandele laade, intervalle, akorde
5) mõistab põhilisi klassikalise harmoonia määratleb kuulmise järgi laade, intervalle, akorde
seaduspärasusi ehitab kirjalikult laade intervalle ja akorde neid vastavalt tähistades
6) kasutab noodigraafika programme
kirjutab kuulmise järgi meloodia-, rütmi- ja harmooniadiktaati
harmoniseerib meloodiat vastavalt ülesandele
analüüsib suuliselt ja kirjalikult harmooniat, määrates struktuuri- ja
faktuurielemente
mängib vastavalt ülesandele akordide järgnevust harmooniapillil/klaveril
noteerib vastavalt ülesandele noodigraafika programmis muusikat
4 Muusika- ja kultuurilugu 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seostab muusikaajalugu üldise kultuurilooga ja oma erialase tegevusega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) orienteerub kultuuriloo arengu- ja stiiliperioodides kirjeldab ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi
2) seostab muusikalugu vastava kultuurikontekstiga kirjeldab muusikaloo arenguetappe ning peamisi stiiliperioode, seostades
3) rakendab kultuuriloolisi teadmisi oma erialases neid üldise kultuurilooga
tegevuses kirjeldab tähtsamate muusikažanrite, vormide ja esituskoosseisude arengut,
seostades neid stiiliperioodidega
nimetab erinevate ajastute ja muusikastiilide väljapaistvaimaid heliloojaid ja
toob näiteid nende loomingu kohta
eristab kuulmise järgi muusikaloo stiiliperioode ja heliteoseid
toob näiteid kunstist, kirjandusest ja ajaloosündmustest inspireeritud
muusikateoste kohta
seostab loetud kirjandusteoste sisu muusikateostega
leiab kunstiteostest informatsiooni ajastu iseloomulike joonte kohta
määratleb ajaloo olulisemad pöördepunktid ja sündmused, paigutades need
õigesse ajaperioodi ning kultuuriloo konteksti
leiab ja analüüsib informatsiooni muusika- ja kultuuriloo kohta, hindab
allikate usaldusväärsust
5 Erialane keeleõpe 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab oma väljendus- ja õigekirjaoskust emakeeles, omandab võõrkeeled vastaval tasemel ning
kasutab nii ema- kui ka võõrkeeles õiget erialast terminoloogiat ja sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) väljendub korrektses emakeeles nii suuliselt kui ka emakeeles
kirjalikult koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, kasutades asjakohaseid
2) valdab ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel näiteid, argumenteerides veenvalt ja selgelt ning põhjendades oma seisukohti
3) valdab teist võõrkeelt vähemalt algtasemel kirjutab loogilise ülesehitusega, isikupärases ja loomulikus stiilis
keelekasutajana retsensiooni muusikasündmuse kohta, arvestades lugejaskonna eripära
4) teab erinevates keeltes muusikalisi termineid ja järgib kirjutades õigekirja aluseid ja põhireegleid
enamlevinud muusikaalast sõnavara esimeses võõrkeeles
koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, väljendudes arusaadavalt ning
vastates kuulajate küsimustele
loob etteantud teemal sidusa ja loogilise teksti
hangib iseseisvalt erinevatest infokanalitest erialast võõrkeelset materjali
suhtleb ladusalt ja spontaanselt nii igapäevastel kui ka keerukamatel
erialastel teemadel
mõistab loogilise ülesehitusega loenguid igapäevastel ja erialastel
teemadel
koostab kirjaliku sisukokkuvõtte loetud erialasest tekstis
teises võõrkeeles
vestleb lihtsal viisil igapäevastel ja erialastel teemadel
koostab ja esitab lihtsamal erialasel teemal ettekande
hangib sõnaraamatu abil erinevatest infokanalitest võõrkeelset materjali ja
koostab sõnaraamatu abil lihtsama erialase teksti
erinevates keeltes
kasutab nii suhtluses kui ka tekstiloomes õigeid muusikalisi termineid ja
sobivat sõnavara
6 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning õpieesmärgid ja põhjendab neid
võimalusi koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
tähenduses ülesandeid
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning
toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
Lisa 38
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade riiklik õppekava“
lisa 4 (muudetud sõnastuses)
Komponisti eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti
kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Kompositsioon 45 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kaasaegse komponeerimise põhitõed ning saab ettevalmistuse õpingute
jätkamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kujundab muusikateose idee ja leiab sobivad kirjeldab instrumentide tehnilisi ja kõlalisi omadusi, erinevate pillide
väljendusvahendid noteerimise iseärasusi ja pillipärase kirjutamise põhimõtteid
2) loob muusikat erinevatele esituskoosseisudele, kasutab komponeerimisel isikupäraseid väljendusvahendeid vastavalt
järgides intellektuaalse omandi reegleid esituskoosseisu eripärale
3) kasutab muusika loomisel kaasaegseid tehnilisi noteerib heliteose interpreedile arusaadavalt ja vastavalt partituuri
vahendeid ja teadmisi nüüdismuusika olemusest vormistamise reeglitele
4) esitleb oma heliteost kuulajatele selgitab interpreedile oma muusikalist mõtet ja korrigeerib vajadusel
5) orkestreerib muusikat nooditeksti
6) analüüsib oma tegevust heliloojana tutvustab oma heliteost kuulajatele ja selgitab selle muusikalist sisu,
esitledes lõike oma heliteosest elavas ettekandes või salvestisena
orkestreerib muusikat, lähtudes pillide spetsiifikast ja orkestri balansi
seaduspärast
leiab iseseisvalt informatsiooni nüüdismuusika kohta, analüüsib ja
kasutab saadud teadmisi oma helikeele kujundamisel
annab ülevaate tähtsamatest nüüdismuusika sündmustest ja
interpreetide tegevusest
analüüsib juhendaja abil oma heliloomingut ning arendamist vajavaid
aspekte
2 Praktiline musitseerimine 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab noodist lugemise ja koosmängu oskuse.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab esitatava muusikateose ülesehitust kujundab teosest koostöös juhendaja ja lavapartneritega sobivaima
2) loeb ja mängib nooditeksti ühise tõlgenduse
3) esitab erinevates stiilides ja vormides repertuaari loob koos improviseerides erinevaid muusikalisi karaktereid, valides
erinevate koosseisudega muusikalisele mõttele sobiva arendamisviisi
4) valdab oma partiid kasutab oma partii kujundamisel muusikastiilile vastavaid
5) teab ja kasutab vabaimprovisatsiooni aluseid väljendusvahendeid
6) tunnetab koos musitseerides teisi esitab oma partii tehniliselt ladusalt ja muusikaliselt väljendusrikkalt
muusikakollektiivi liikmeid teeb koostööd lavapartneritega, reageerides nende ja juhendaja
muusikalistele ideedele
loeb ja mängib nooditeksti nii ettevalmistatult kui ka lehest
mängib klaveril neljarealist partituuri ja orkestriteoste klaviiri
3 Muusikateooria 35 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab muusikateooria alased teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud erialase
tegevuse toetamiseks ja edasiõppimiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kirjutab ja loeb nooditeksti defineerib muusikalisi mõisteid
2) mõistab ja kasutab muusikalist terminoloogiat nimetab peast olulisemaid muusikatermineid
3) analüüsib muusikat kuulmise ja nooditeksti põhiselt solfedžeerib nooditeksti nii ettevalmistatult kui ka lehest lugedes
4) mõistab muusikateose ülesehitust solfedžeerib vastavalt ülesandele laade, intervalle, akorde
5) mõistab põhilisi klassikalise harmoonia määratleb kuulmise järgi laade, intervalle, akorde
seaduspärasusi ehitab kirjalikult laade intervalle ja akorde neid vastavalt tähistades
6) kasutab noodigraafika programme kirjutab kuulmise järgi meloodia-, rütmi- ja harmooniadiktaati
harmoniseerib meloodiat vastavalt ülesandele
analüüsib suuliselt ja kirjalikult harmooniat, määrates struktuuri- ja
faktuurielemente
mängib vastavalt ülesandele akordide järgnevust
harmooniapillil/klaveril
noteerib vastavalt ülesandele noodigraafika programmis muusikat
4 Erialane muusikateooria 22 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab oma teadmisi muusikaloost, tunneb orkestripille, partituuri, muusikavorme ja
žanre
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab muusikalugu ajaloo- ja kultuurisündmuste analüüsib ja võrdleb muusika- ja kultuuriloos esinenud nähtusi ja
kontekstis nendevahelisi seoseid
2) omab ülevaadet muusikastiilidest, -vormidest ja määratleb nooditeksti põhjal muusikavormide ja žanrite põhitunnuseid,
žanritest kirjeldab nende ajaloolist kujunemist ja kasutusala
3) analüüsib lihtsamaid muusikavorme analüüsib kuuldeliselt ja nooditeksti järgi muusikalise materjali kasutust
4) mõistab kontrapunkti reegleid teoses
5) teab orkestripille ja partituuride lugemise analüüsib nooditeksti, lähtudes kontrapunkti reeglitest
põhimõtteid koostab nooditeksti, lähtudes kontrapunkti reeglitest
kirjeldab erinevate sümfooniaorkestri pillide eripära, lähtudes pillide
transpositsioonist ja võtmetest
5 Muusika- ja kultuurilugu 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seostab muusikaajalugu üldise kultuurilooga ja oma erialase tegevusega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) orienteerub kultuuriloo arengu- ja kirjeldab ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi
stiiliperioodides kirjeldab muusikaloo arenguetappe ning peamisi stiiliperioode,
2) seostab muusikalugu vastava seostades neid üldise kultuurilooga
kultuurikontekstiga kirjeldab tähtsamate muusikažanrite, vormide ja esituskoosseisude
3) rakendab kultuuriloolisi teadmisi oma erialases arengut, seostades neid stiiliperioodidega
tegevuses nimetab erinevate ajastute ja muusikastiilide väljapaistvaimaid
heliloojaid ja toob näiteid nende loomingu kohta
eristab kuulmise järgi muusikaloo stiiliperioode ja heliteoseid
toob näiteid kunstist, kirjandusest ja ajaloosündmustest inspireeritud
muusikateoste kohta
seostab loetud kirjandusteoste sisu muusikateostega
leiab kunstiteostest informatsiooni ajastu iseloomulike joonte kohta
määratleb ajaloo olulisemad pöördepunktid ja sündmused, paigutades
need õigesse ajaperioodi ning kultuuriloo konteksti
leiab ja analüüsib informatsiooni muusika- ja kultuuriloo kohta,
hindab allikate usaldusväärsust
6 Erialane keeleõpe 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab oma väljendus- ja õigekirjaoskust emakeeles, omandab võõrkeeled vastaval
tasemel ning kasutab nii ema- kui ka võõrkeeles õiget erialast terminoloogiat ja sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) väljendub korrektses emakeeles nii suuliselt kui ka emakeeles
kirjalikult koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, kasutades asjakohaseid
2) valdab ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja näiteid, argumenteerides veenvalt ja selgelt ning põhjendades oma
tasemel seisukohti
3) valdab teist võõrkeelt vähemalt algtasemel kirjutab loogilise ülesehitusega, isikupärases ja loomulikus stiilis
keelekasutajana retsensiooni muusikasündmuse kohta, arvestades lugejaskonna eripära
4) teab erinevates keeltes muusikalisi termineid ja järgib kirjutades õigekirja aluseid ja põhireegleid
enamlevinud muusikaalast sõnavara esimeses võõrkeeles
koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, väljendudes arusaadavalt
ning vastates kuulajate küsimustele
loob etteantud teemal sidusa ja loogilise teksti
hangib iseseisvalt erinevatest infokanalitest erialast võõrkeelset
materjali
suhtleb ladusalt ja spontaanselt nii igapäevastel kui ka keerukamatel
erialastel teemadel
mõistab loogilise ülesehitusega loenguid igapäevastel ja erialastel
teemadel
koostab kirjaliku sisukokkuvõtte loetud erialasest tekstist
teises võõrkeeles
vestleb lihtsal viisil igapäevastel ja erialastel teemadel
koostab ja esitab lihtsamal erialasel teemal ettekande
hangib sõnaraamatu abil erinevatest infokanalitest võõrkeelset
materjali ja koostab sõnaraamatu abil lihtsama erialase teksti
erinevates keeltes
kasutab nii suhtluses kui ka tekstiloomes õigeid muusikalisi
termineid ja sobivat sõnavara
7 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases
muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi,
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad
võimalusi isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste
ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate
rahalises tähenduses keskkonnateguritega
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama osapoolte ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku
ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja
rolle, õigusi ja kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise,
lähtudes nende eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni
ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud
organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb
meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi,
kasutades loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist,
sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse
probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse
elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades
seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes
vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika-
või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks
vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja
millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes
eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise
võimalusi muutuvas keskkonnas
Lisa 39
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade riiklik õppekava“
lisa 5 (muudetud sõnastuses)
Muusikateoreetiku eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Muusikateadus 45 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud muusikaalase
uurimistöö koostamiseks ning õpingute jätkamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) järgib uurimistöö koostamise põhimõtteid leiab informatsiooni uurimistöö teema kohta nii eesti kui ka võõrkeeles,
2) tunneb Eesti mäluasutusi ja nende kasutamise püstitab probleemi ja esitleb seda kaasõpilastele
võimalusi liigendab, süstematiseerib ja analüüsib uurimistöö materjali
3) kasutab erinevaid andmebaase ja erialast koostab uurimuse või referaadi lähtuvalt teadusliku uurimistöö
teatmekirjandust sisulistest ja vormilistest nõuetest
4) on kursis muusikasündmustega esitleb oma tööd avalikul kaitsmisel ja vastab küsimustele
5) kirjutab muusika teemadel ja esitleb oma koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, arvestades sihtrühma ja
mõtteid auditooriumiga
6) analüüsib oma tegevust muusikateoreetikuna annab ülevaate muusikasündmusest
kirjutab sündmuse olemusest lähtuvalt muusikateemalise arvustuse
analüüsib juhendaja abil oma muusikateoreetilisi kirjutisi ja nende
loomeprotsessi ning arendamist vajavaid aspekte
2 Praktiline musitseerimine 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab noodist lugemise ja koosmängu oskuse.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab esitatava muusikateose ülesehitust kujundab teosest koostöös juhendaja ja lavapartneritega sobivaima ühise
2) loeb ja mängib nooditeksti tõlgenduse
3) esitab erinevates stiilides ja vormides repertuaari loob koos improviseerides erinevaid muusikalisi karaktereid, valides
erinevate koosseisudega muusikalisele mõttele sobiva arendamisviisi
4) valdab oma partiid kasutab oma partii kujundamisel muusikastiilile vastavaid
5) teab ja kasutab vabaimprovisatsiooni aluseid väljendusvahendeid
6) tunnetab koos musitseerides teisi esitab oma partii tehniliselt ladusalt ja muusikaliselt väljendusrikkalt
muusikakollektiivi liikmeid teeb koostööd lavapartneritega, reageerides nende ja juhendaja
muusikalistele ideedele
loeb ja mängib nooditeksti nii ettevalmistatult kui ka lehest
mängib klaveril neljarealist partituuri ja orkestriteoste klaviiri
3 Muusikateooria 35 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab muusikateooria alased teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud erialase
tegevuse toetamiseks ja edasiõppimiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kirjutab ja loeb nooditeksti defineerib muusikalisi mõisteid
2) mõistab ja kasutab muusikalist terminoloogiat nimetab peast olulisemaid muusikatermineid
3) analüüsib muusikat kuulmise ja nooditeksti põhiselt solfedžeerib nooditeksti nii ettevalmistatult kui ka lehest lugedes
4) mõistab muusikateose ülesehitust solfedžeerib vastavalt ülesandele laade, intervalle, akorde
5) mõistab põhilisi klassikalise harmoonia määratleb kuulmise järgi laade, intervalle, akorde
seaduspärasusi ehitab kirjalikult laade intervalle ja akorde neid vastavalt tähistades
6) kasutab noodigraafika programme kirjutab kuulmise järgi meloodia-, rütmi- ja harmooniadiktaati
harmoniseerib meloodiat vastavalt ülesandele
analüüsib suuliselt ja kirjalikult harmooniat, määrates struktuuri- ja
faktuurielemente
mängib vastavalt ülesandele akordide järgnevust
harmooniapillil/klaveril
noteerib vastavalt ülesandele noodigraafika programmis muusikat
4 Erialane muusikateooria 22 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab oma teadmisi muusikaloost, tunneb orkestripille, partituuri, muusikavorme ja žanre
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab muusikalugu ajaloo- ja kultuurisündmuste analüüsib ja võrdleb muusika- ja kultuuriloos esinenud nähtusi ja
kontekstis nendevahelisi seoseid
2) omab ülevaadet muusikastiilidest, -vormidest ja määratleb nooditeksti põhjal muusikavormide ja žanrite põhitunnuseid,
žanritest kirjeldab nende ajaloolist kujunemist ja kasutusala
3) analüüsib lihtsamaid muusikavorme analüüsib kuuldeliselt ja nooditeksti järgi muusikalise materjali kasutust
4) mõistab kontrapunkti reegleid teoses
5) teab orkestripille ja partituuride lugemise analüüsib nooditeksti, lähtudes kontrapunkti reeglitest
põhimõtteid koostab nooditeksti, lähtudes kontrapunkti reeglitest
kirjeldab erinevate sümfooniaorkestri pillide eripära, lähtudes pillide
transpositsioonist ja võtmetest
5 Muusika- ja kultuurilugu 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seostab muusikaajalugu üldise kultuurilooga ja oma erialase tegevusega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) orienteerub kultuuriloo arengu- ja kirjeldab ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi
stiiliperioodides kirjeldab muusikaloo arenguetappe ning peamisi stiiliperioode,
2) seostab muusikalugu vastava seostades neid üldise kultuurilooga
kultuurikontekstiga kirjeldab tähtsamate muusikažanrite, vormide ja esituskoosseisude
3) rakendab kultuuriloolisi teadmisi oma erialases arengut, seostades neid stiiliperioodidega
tegevuses nimetab erinevate ajastute ja muusikastiilide väljapaistvaimaid
heliloojaid ja toob näiteid nende loomingu kohta
eristab kuulmise järgi muusikaloo stiiliperioode ja heliteoseid
toob näiteid kunstist, kirjandusest ja ajaloosündmustest inspireeritud
muusikateoste kohta
seostab loetud kirjandusteoste sisu muusikateostega
leiab kunstiteostest informatsiooni ajastu iseloomulike joonte kohta
määratleb ajaloo olulisemad pöördepunktid ja sündmused, paigutades
need õigesse ajaperioodi ning kultuuriloo konteksti
leiab ja analüüsib informatsiooni muusika- ja kultuuriloo kohta, hindab
allikate usaldusväärsust
6 Erialane keeleõpe 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab oma väljendus- ja õigekirjaoskust emakeeles, omandab võõrkeeled vastaval tasemel
ning kasutab nii ema- kui ka võõrkeeles õiget erialast terminoloogiat ja sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) väljendub korrektses emakeeles nii suuliselt kui ka emakeeles
kirjalikult koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, kasutades asjakohaseid
2) valdab ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja näiteid, argumenteerides veenvalt ja selgelt ning põhjendades oma
tasemel seisukohti
3) valdab teist võõrkeelt vähemalt algtasemel kirjutab loogilise ülesehitusega, isikupärases ja loomulikus stiilis
keelekasutajana retsensiooni muusikasündmuse kohta, arvestades lugejaskonna eripära
4) teab erinevates keeltes muusikalisi termineid ja järgib kirjutades õigekirja aluseid ja põhireegleid
enamlevinud muusikaalast sõnavara esimeses võõrkeeles
koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, väljendudes arusaadavalt
ning vastates kuulajate küsimustele
loob etteantud teemal sidusa ja loogilise teksti
hangib iseseisvalt erinevatest infokanalitest erialast võõrkeelset
materjali
suhtleb ladusalt ja spontaanselt nii igapäevastel kui ka keerukamatel
erialastel teemadel
mõistab loogilise ülesehitusega loenguid igapäevastel ja erialastel
teemadel
koostab kirjaliku sisukokkuvõtte loetud erialasest tekstist
teises võõrkeeles
vestleb lihtsal viisil igapäevastel ja erialastel teemadel
koostab ja esitab lihtsamal erialasel teemal ettekande
hangib sõnaraamatu abil erinevatest infokanalitest võõrkeelset materjali ja
koostab sõnaraamatu abil lihtsama erialase teksti
erinevates keeltes
kasutab nii suhtluses kui ka tekstiloomes õigeid muusikalisi termineid ja
sobivat sõnavara
7 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas
keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning õpieesmärgid ja põhjendab neid
võimalusi koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
rahalises tähenduses ülesandeid
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles
enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning
toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või
rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja
kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või
tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
Lisa 40
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade riiklik õppekava“
lisa 6 (muudetud sõnastuses)
Rütmimuusiku eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti
kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Eriala instrument ja ansambel 65 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud professionaalseks tööks
rütmimuusiku ja ansamblistina ning õpingute jätkamiseks oma erialal.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib repertuaari ja koostab esinemiskava valib sobiva repertuaari, lähtudes enda ja ansambli liikmete
2) hindab oma instrumendi tehnilist professionaalsest võimekusest
3) seisukorda/häälestumist ja lähtub mängimisel koostab esinemiskava, lähtudes esituse eesmärgist ja sisust
ergonoomikast hindab regulaarselt oma instrumendi tehnilist seisukorda ning leiab
4) tunneb rütmimuusika põhilisi stiile ning eristab sobivaima võimaluse selle hooldamiseks
stiilielemente harjutab eesmärgipõhiselt, arendades oma mängutehnikat, noodist
5) esitab ettevalmistatud repertuaari, järgides head lugemist ja improviseerimisoskust ning pidades silmas ergonoomika
esinemiskultuuri põhimõtteid
6) improviseerib stiiliteadlikult analüüsib repertuaari, interpreteerib seda lähtuvalt muusika sisust,
7) moodustab ansambli ning planeerib ja viib läbi kasutab oma partii kujundamisel muusikastiilile vastavaid
ansambliproovid väljendusvahendeid
8) valdab oma partiid ja musitseerib lähtuvalt esitab ettevalmistatud repertuaari artistlikult, tehniliselt ladusalt ja
koosmängu põhimõtetest muusikaliselt väljendusrikkalt
9) analüüsib oma tegevust muusikuna improviseerib, kasutades erinevaid improvisatsioonitehnikaid ja -
elemente lähtuvalt stiilist
konfereerib kontserti ja suhtleb publikuga
komplekteerib ansambli koosseisu lähtuvalt repertuaarist ja esituse
sisust
valmistab ette vajaliku noodimaterjali ja/või kontseptsiooni koos
musitseerimiseks
planeerib ja viib läbi ansambli proovid lähtudes repertuaarist,
koosseisust ja ajakavast
esitab oma partii kõlalises ja dünaamilises tasakaalus lavapartneriga,
tunnetades musitseerides teisi muusikakollektiivi liikmeid
analüüsib teose esitust, oma tegevust solisti ja ansamblistina ning
arendamist vajavaid aspekte
2 Soololaul ja ansambel 65 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud professionaalseks tööks
rütmimuusiku ja ansamblistina ning õpingute jätkamiseks oma erialal.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib repertuaari ja koostab esinemiskava valib sobiva repertuaari, lähtudes enda ja ansambli liikmete
2) kasutab oma häält ergonoomikast lähtuvalt professionaalsest võimekusest
3) tunneb rütmimuusika põhilisi stiile ning eristab koostab esinemiskava, lähtudes esituse eesmärgist ja sisust
stiilielemente harjutab eesmärgipõhiselt, arendades oma vokaaltehnikat, noodist
4) esitab ettevalmistatud repertuaari, järgides head lugemist ja improviseerimisoskust ning pidades silmas häälehoiu
esinemiskultuuri põhimõtteid
5) improviseerib stiiliteadlikult rakendab laulmisel õigeid vokaaltehnilisi võtteid
6) moodustab ansambli ning planeerib ja viib läbi artikuleerib laulu teksti arusaadavalt nii eesti kui ka võõrkeeles
ansambliproovid analüüsib repertuaari, interpreteerib seda lähtuvalt muusika sisust,
7) valdab oma partiid ja musitseerib lähtuvalt kasutab oma partii kujundamisel muusikastiilile vastavaid
koosmängu põhimõtetest väljendusvahendeid
8) analüüsib oma tegevust muusikuna esitab ettevalmistatud repertuaari artistlikult, tehniliselt ladusalt ja
muusikaliselt väljendusrikkalt
improviseerib, kasutades erinevaid improvisatsioonitehnikaid ja -
elemente lähtuvalt stiilist
konfereerib kontserti ja suhtleb publikuga
komplekteerib ansambli koosseisu lähtuvalt repertuaarist ja esituse
sisust
valmistab ette vajaliku noodimaterjali ja/või kontseptsiooni koos
musitseerimiseks
planeerib ja viib läbi ansambli proovid lähtudes repertuaarist,
koosseisust ja ajakavast
esitab oma partii kõlalises ja dünaamilises tasakaalus lavapartneriga,
tunnetades musitseerides teisi muusikakollektiivi liikmeid
analüüsib teose esitust, oma tegevust solisti ja ansamblistina ning
arendamist vajavaid aspekte
3 Muusikateooria 55 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab muusikalist kuulmist, -kirjaoskust, ja -teoreetilisi teadmisi oma erialalises
tegevuses muusika kuulamisel, analüüsimisel, seadmisel, transkribeerimisel ning esitamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab ja kasutab muusikalist terminoloogiat mõistab ja defineerib muusikalisi termineid ja mõisteid
2) analüüsib muusikat kuulamise ja nooditeksti põhiselt loeb ja solfedžeerib nooditeksti, sh Prima Vista
3) transkribeerib ja arranžeerib muusikat analüüsib muusikat kuuldeliselt ja nooditeksti alusel, kasutades
4) kasutab noodistus- ja salvestusprogramme muusikalist terminoloogiat
kirjutab, määrab ning esitab laade, intervalle ja akorde
kirjutab kuulmise järgi meloodia-, rütmi- ja harmooniadiktaati
analüüsib harmooniat kuulmise järgi ja nooditeksti alusel
harmoniseerib meloodiat lähtuvalt ülesandest
eristab ja esitab rütme lähtuvalt stiilist ja meetrumist
analüüsib muusikateose vormi ja faktuuri
transkribeerib helisalvestise järgi muusikat ja vormistab korrektse
noodi käsikirjaliselt ja/või noodigraafika programmi abil
kirjutab muusikat ning seab või kohandab seda erinevatele
koosseisudele
salvestab muusikat, kasutades selleks sobivaid tehnilisi vahendeid
4 Muusika -ja kultuurilugu 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seostab muusikaajalugu üldise kultuurilooga ja oma erialase tegevusega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) orienteerub kultuuriloo arengu- ja kirjeldab muusikaloo arenguetappe ning peamisi stiiliperioode,
stiiliperioodides seostades neid üldise kultuuriloo ja ühiskonna arenguga
2) seostab muusikalugu vastava kirjeldab tähtsamate muusikažanrite, vormide ja esituskoosseisude
kultuurikontekstiga arengut, seostades neid stiiliperioodidega
3) rakendab kultuuriloolisi teadmisi oma erialases nimetab erinevate ajastute ja muusikastiilide väljapaistvaimaid
tegevuses esindajaid ja toob näiteid nende loomingu kohta
eristab kuulmise järgi muusikaloo stiiliperioode, analüüsib muusikat
lähtuvalt stiilielementidest
toob näiteid ühiskonnas toimunud sündmuste mõjudest muusikale
seostab loetud kirjandusteoste sisu muusikateostega
leiab kunstiteostest informatsiooni ajastu iseloomulike joonte kohta
määratleb ajaloo olulisemad pöördepunktid ja sündmused, paigutades
need õigesse ajaperioodi ning kultuuriloo konteksti
leiab ja analüüsib informatsiooni muusika- ja kultuuriloo kohta,
hindab allikate usaldusväärsust
5 Erialane keeleõpe 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab oma väljendus- ja õigekirjaoskust emakeeles, omandab võõrkeeled vastaval
tasemel ning kasutab nii ema- kui ka võõrkeeles õiget erialast terminoloogiat ja sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) väljendub korrektses emakeeles nii suuliselt kui ka emakeeles
kirjalikult koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, kasutades asjakohaseid
2) valdab ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja näiteid, argumenteerides veenvalt ja selgelt ning põhjendades oma
tasemel seisukohti
3) valdab teist võõrkeelt vähemalt algtasemel kirjutab loogilise ülesehitusega, isikupärases ja loomulikus stiilis
keelekasutajana retsensiooni muusikasündmuse kohta, arvestades lugejaskonna eripära
4) teab erinevates keeltes muusikalisi termineid ja järgib kirjutades õigekirja aluseid ja põhireegleid
enamlevinud muusikaalast sõnavara esimeses võõrkeeles
koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, väljendudes arusaadavalt
ning vastates kuulajate küsimustele
loob etteantud teemal sidusa ja loogilise teksti
hangib iseseisvalt erinevatest infokanalitest erialast võõrkeelset
materjali
suhtleb ladusalt ja spontaanselt nii igapäevastel kui ka keerukamatel
erialastel teemadel
mõistab loogilise ülesehitusega loenguid igapäevastel ja erialastel
teemadel
koostab kirjaliku sisukokkuvõtte loetud erialasest tekstist
teises võõrkeeles
vestleb lihtsal viisil igapäevastel ja erialastel teemadel
koostab ja esitab lihtsamal erialasel teemal ettekande
hangib sõnaraamatu abil erinevatest infokanalitest võõrkeelset
materjali ja koostab sõnaraamatu abil lihtsama erialase teksti
erinevates keeltes
kasutab nii suhtluses kui ka tekstiloomes õigeid muusikalisi
termineid ja sobivat sõnavara
6 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas
keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja erialaga
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
võimalusi õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
rahalises tähenduses selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri ülesandeid
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab
selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning
toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset
ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate
ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides
ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
Lisa 41
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri ………..a.
määrusega nr ………..
Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade riiklik õppekava“
lisa 7 (muudetud sõnastuses)
Pärimusmuusiku eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti
kutsehariduse
arvestuspunktides
(EKAP)
1 Eriala pill ja ansambel 65 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, õpilane omab teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud professionaalseks tööks
pärimusmuusiku ja ansamblistina ning õpingute jätkamiseks.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib repertuaari ja koostab esinemiskava valib sobiva repertuaari, lähtudes enda ja ansambli liikmete mängu-
2) hindab oma pilli tehnilist ja/või vokaaltehnilistest võimetest
3) seisukorda/häälestumist ja lähtub mängimisel koostab esinemiskava, lähtudes esituse eesmärgist ja sisust
ergonoomikast hindab regulaarselt oma pilli tehnilist seisukorda ning leiab
4) tunneb pärimusmuusika põhilisi stiile ning sobivaima võimaluse selle hooldamiseks
eristab stiilielemente harjutab eesmärgipäraselt, arendades oma mängutehnikat, noodist
5) esitab ettevalmistatud repertuaari, järgides head lugemist ja improviseerimisoskust ning pidades silmas ergonoomika
esinemiskultuuri põhimõtteid
6) improviseerib stiiliteadlikult jäljendab kuulmise järgi ja/või mängib nooditeksti alusel erinevaid
7) moodustab ansambli ning planeerib ja viib läbi pärimusmuusika lugusid
ansambliproovid interpreteerib repertuaari lähtuvalt muusika funktsioonist ja kasutab
8) valdab oma partiid ja musitseerib lähtuvalt oma partii kujundamisel muusikastiilile vastavaid väljendusvahendeid
koosmängu põhimõtetest esitab ettevalmistatud repertuaari artistlikult, tehniliselt ladusalt ja
9) analüüsib oma tegevust muusikuna muusikaliselt väljendusrikkalt
improviseerib, kasutades erinevaid improvisatsioonitehnikaid ja -
elemente lähtuvalt stiilist
suhtleb publikuga vastavalt olukorrale
komplekteerib ansambli koosseisu lähtuvalt repertuaarist ja esituse
sisust
valmistab ette vajaliku muusikalise materjali ja/või kontseptsiooni
koos mängimiseks
planeerib ja viib läbi ansambli proovid lähtudes repertuaarist,
koosseisust ja ajakavast
esitab oma partii kõlalises ja dünaamilises tasakaalus teiste ansambli
liikmetega
selgitab erinevate pärimusmuusika pillide muusikaliste
väljendusvahendite võimalusi ansambli koosseisus
teadvustab ja vahetab vajadusel oma rolli ansamblis lähtuvalt
koosmängu põhimõtetest
analüüsib teose esitust, oma tegevust solisti ja ansamblistina ning
arendamist vajavaid aspekte
2 Muusikateooria 55 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab muusikalist kuulmist, -kirjaoskust, ja -teoreetilisi teadmisi oma erialalises
tegevuses muusika kuulamisel, analüüsimisel, seadmisel, transkribeerimisel ning esitamisel.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) mõistab ja kasutab muusikalist terminoloogiat mõistab ja defineerib muusikalisi termineid ja mõisteid
2) analüüsib muusikat kuulamise ja nooditeksti põhiselt loeb ja solfedžeerib nooditeksti, sh Prima Vista
3) transkribeerib ja arranžeerib muusikat analüüsib muusikat kuuldeliselt ja nooditeksti alusel, kasutades
4) kasutab noodistus- ja salvestusprogramme muusikalist terminoloogiat
kirjutab, määrab ning esitab laade, intervalle ja akorde
kirjutab kuulmise järgi meloodia-, rütmi- ja harmooniadiktaati
analüüsib harmooniat kuulmise järgi ja nooditeksti alusel
harmoniseerib meloodiat lähtuvalt ülesandest
eristab ja esitab rütme lähtuvalt stiilist ja meetrumist
analüüsib muusikateose vormi ja faktuuri
transkribeerib helisalvestise järgi muusikat ja vormistab korrektse
noodi käsikirjaliselt ja/või noodigraafika programmi abil
kirjutab muusikat ning seab või kohandab seda erinevatele
koosseisudele
salvestab muusikat, kasutades selleks sobivaid tehnilisi vahendeid
3 Muusika -ja kultuurilugu 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seostab muusikaajalugu üldise kultuurilooga ja oma erialase tegevusega.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) orienteerub kultuuriloo arengu- ja kirjeldab muusikaloo arenguetappe ning peamisi stiiliperioode,
stiiliperioodides seostades neid üldise kultuuriloo ja ühiskonna arenguga
2) seostab muusikalugu vastava kirjeldab tähtsamate muusikažanrite, vormide ja esituskoosseisude
kultuurikontekstiga arengut, seostades neid stiiliperioodidega
3) rakendab kultuuriloolisi teadmisi oma erialases nimetab erinevate ajastute ja muusikastiilide väljapaistvaimaid
tegevuses esindajaid ja toob näiteid nende loomingu kohta
eristab kuulmise järgi muusikaloo stiiliperioode, analüüsib muusikat
lähtuvalt stiilielementidest
toob näiteid ühiskonnas toimunud sündmuste mõjudest muusikale
seostab loetud kirjandusteoste sisu muusikateostega
leiab kunstiteostest informatsiooni ajastu iseloomulike joonte kohta
määratleb ajaloo olulisemad pöördepunktid ja sündmused, paigutades
need õigesse ajaperioodi ning kultuuriloo konteksti
leiab ja analüüsib informatsiooni muusika- ja kultuuriloo kohta,
hindab allikate usaldusväärsust
4 Erialane keeleõpe 18 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab oma väljendus- ja õigekirjaoskust emakeeles, omandab võõrkeeled vastaval
tasemel ning kasutab nii ema- kui ka võõrkeeles õiget erialast terminoloogiat ja sõnavara
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) väljendub korrektses emakeeles nii suuliselt kui ka emakeeles
kirjalikult koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, kasutades asjakohaseid
2) valdab ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja näiteid, argumenteerides veenvalt ja selgelt ning põhjendades oma
tasemel seisukohti
3) valdab teist võõrkeelt vähemalt algtasemel kirjutab loogilise ülesehitusega, isikupärases ja loomulikus stiilis
keelekasutajana retsensiooni muusikasündmuse kohta, arvestades lugejaskonna eripära
4) teab erinevates keeltes muusikalisi termineid ja järgib kirjutades õigekirja aluseid ja põhireegleid
enamlevinud muusikaalast sõnavara esimeses võõrkeeles
koostab ja esitab erialasel teemal ettekande, väljendudes arusaadavalt
ning vastates kuulajate küsimustele
loob etteantud teemal sidusa ja loogilise teksti
hangib iseseisvalt erinevatest infokanalitest erialast võõrkeelset
materjali
suhtleb ladusalt ja spontaanselt nii igapäevastel kui ka keerukamatel
erialastel teemadel
mõistab loogilise ülesehitusega loenguid igapäevastel ja erialastel
teemadel
koostab kirjaliku sisukokkuvõtte loetud erialasest tekstist
teises võõrkeeles
vestleb lihtsal viisil igapäevastel ja erialastel teemadel
koostab ja esitab lihtsamal erialasel teemal ettekande
hangib sõnaraamatu abil erinevatest infokanalitest võõrkeelset
materjali ja koostab sõnaraamatu abil lihtsama erialase teksti
erinevates keeltes
kasutab nii suhtluses kui ka tekstiloomes õigeid muusikalisi
termineid ja sobivat sõnavara
5 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas
keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi,
sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning piiranguid teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga
organisatsiooni väljakutseid, probleeme ning sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad
võimalusi isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste
ja teiste jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate
rahalises tähenduses keskkonnateguritega
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle
kujundamisel ning on motiveeritud ennast arendama osapoolte ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle,
õigusi ja kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise,
lähtudes nende eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning
kirjeldab selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud
organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb
meeskonnatööna probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist,
sotsiaalset ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse
probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse
elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades
seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes
vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika-
või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks
vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja
millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes
eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise
võimalusi muutuvas keskkonnas
Lisa 42
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri…………………a
määrusega nr……………………
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“
lisa 2 (muudetud sõnastuses)
Mootorsõidukitehniku eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP)
1 Mootorsõidukitehniku alusõpingud 19 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab mootorsõidukitehniku tööks vajalikke teadmisi ning rakendab neid kutsealases töös
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet mootorsõidukitehniku kutsest, spetsialiseerumise ● iseloomustab õppekava alusel mootorsõidukitehniku kutset ja
võimalustest, eriala õppekava ülesehitusest, õppe- ja spetsialiseerumise võimalusi, annab ülevaate vastavast kutsestandardist
praktikakorraldusega ● iseloomustab mootorsõidukitehniku eriala õppekava ülesehitust, selgitab
2) teab ülevaatlikult sõidukite ajalugu, nende liigitust ja arengutrende õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid õigusi, kohustusi ja võimalusi
3) teab mootorsõidukite ja nende lisaseadmete ehitust ja ● külastab ja koostab õppekäigu järgselt juhendi alusel ülevaate
tööpõhimõtteid mootorsõidukite hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte
4) teab mehaanikaga, elektrotehnikaga, pneumaatikaga ja töökorraldusest, seadmetest, töö iseloomust ja töökeskkonnast
hüdraulikaga seonduvaid füüsikaseadusi ning nende rakendamist ● kirjeldab mootorsõidukite liigitust ja tehnilist arengut
kutsealases töös ● selgitab mootorsõidukite ja nende peamiste lisaseadmete ehitust,
5) teab masinaelemente ning sõidukite ehituses, hooldusel ja remondil tööpõhimõtteid ja kasutusalasid
kasutatavaid materjale ja nende töötlemistehnoloogiaid, rakendab ● selgitab mootorsõidukite töötamisel toimivaid mehaanika seadusi ja
neid kutsealases töös kasutab neid ülesannete lahendamisel
6) tunneb erialase tööga seotud seadmeid, tööriistu ja nende ● mõõdab elektrilisi suurusi ja kasutab elektrotehnika seadusi ülesannete
tööpõhimõtteid, kasutab neid järgides otstarbeka ja ohutu lahendamisel
käsitsemise nõudeid ● mõõdab pneumaatilisi ja hüdraulilisi suurusi ja kasutab pneumaatika ja
7) loeb erialaga seotud koostejooniseid, skeeme ja tehnoloogilisi hüdraulika seadusi ülesannete lahendamisel
juhendeid, mõistab kasutatavaid tingmärke, teeb tehnilisi mõõtmisi ● liigitab ülesande alusel mootorsõidukite ehituses kasutatavaid
8) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, masinaelemente ja selgitab nende kasutusvõimalusi
tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise ● eristab mootorsõidukite ehituses, hoolduses ja remondis kasutatavaid
keeles materjale, kirjeldab nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning ohutut
9) mõistab töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ja käitlemist
efektiivse töö põhimõtteid ning selle järgimise tähtsust erialases ● selgitab mootorsõidukite ehituses, hoolduses ja remondis kasutatavate
töös materjalide töötlemistehnoloogiaid
● teeb vastavalt tööülesandele lukksepatöid
● teeb lõike- ning survetöötlemise töid vastavalt tööülesandele ja etteantud
tehnoloogiale, järgides ohutuid töövõtteid, selgitab oma tegevust
● selgitab sõidukite remondil kasutatavaid mehhaanilisi-, pneumaatilisi-,
elektrilisi- ja hüdraulilisi tööriistu ning kirjeldab nende otstarvet ja
tööpõhimõtteid
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● teeb etteantud detailist eskiisi arvestades tehnilise joonestamise nõudeid,
selgitab kasutatud tingmärke
● loeb vastavalt ülesandele erialaseid koostejooniseid, skeeme ja
tehnoloogilisi juhendeid, selgitab tingmärkide tähendust
● teeb ülesande alusel tehnilisi mõõtmisi kasutades sobivaid mõõteriistu,
selgitab oma tegevust
● arvutab, liigitab, võrdleb ja hindab tolerantse (lõtk ja ist) etteantud
parameetrite järgi
● valib ülesande lahendamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni
● kasutab ülesannete täitmisel põhioskuste tasemel arvutit, internetti,
teksti- ja tabeltöötlust ning andmebaase
● kasutab ülesannete täitmisel erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
● kirjeldab energia- ja keskkonnasäästliku mõtteviisi põhimõtteid erialaga
seonduvalt, toob näiteid ja põhjendab oma seisukohti
● kirjeldab tööohutuse ja töötervishoiu põhimõtteid ning nõudeid erialaga
seonduvalt, toob näiteid ja põhjendab nõuete vajalikkust
● kirjeldab erialase tööga seotud terviseriske ja nende tekkepõhjusi,
nimetab meetmeid terviseriskide minimeerimiseks
● kirjeldab efektiivse tööruumi organiseerimise meetodit 5S näitel,
analüüsib erinevate probleemülesannete põhjal tööruumide, seadmete,
materjalide ja tööaja kasutamise efektiivsust, esitab ettepanekuid
efektiivsuse suurendamiseks
● planeerib ülesande alusel etteantud töö tegemiseks vajalikud ressursid ja
kirjeldab tööprotsessi, järgides tehnoloogilisi nõudeid, võttes arvesse
energia- ja keskkonnasäästlikkust, ohutu ja efektiivse töö põhimõtteid
ning põhjendab oma valikuid
2 Mootorsõidukite ülddiagnostika, hoolduse ja remondi alusõpingud 17 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omab mootorsõiduki hoolduseks, ülddiagnostikaks ja remondiks vajalikke teadmisi ning rakendab neid
kutsealases töös, töötab kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib vastavalt tööülesandele sõidukile, masinale või selle ● valib vastavalt tööülesandele remondijuhise ning selgitab töö etappe
lisaseadmele remondijuhise, kasutab erialast sõnavara eesti ja ● kasutab ülesande täitmisel infotehnoloogilisi vahendeid, erialast sõnavara
inglise keeles eesti ja inglise keeles
2) teab erinevate kemikaalide mõju mootorsõidukite ehituses ● selgitab ohutus- ja tehnoloogiliste kaartide alusel sõidukite puhastamisel
kasutatavatele materjalidele ja keskkonnale, järgib töötades kasutatavate kemikaalide mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning
kemikaalide käitlemise ning utiliseerimise nõudeid kemikaalide utiliseerimise nõudeid
3) peseb ja puhastab mootorsõiduki ning selle lisaseadmed vastavalt ● selgitab pesuainetest töölahuste valmistamise tehnoloogilist protsessi ja
tööülesandele ja tehnoloogiale valmistab ülesande alusel pesuaine(te)st sobiva töölahuse, arvutab
4) osandab, koostab, defekteerib ja hoiustab kere-, sisustuse- ja pesuainete kogused töölahuses
pealisehituse detaile vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele ● puhastab ja hooldab ülesande alusel mootorsõiduki
5) liigitab mootorsõidukitel kasutatavaid mootoreid ● nimetab ülesande alusel erinevaid sõidukite ehituses kasutatavaid liiteid
6) teab sisepõlemismootori ehitust, tööpõhimõtet ja hooldusnõudeid. ja selgitab nende käsitlemise tehnoloogiaid
7) teab hübriid- ja elektriajami ehitust, tööpõhimõtteid ja ● osandab ja koostab sõidukikere, sisustuse ning pealisehituse detailid
hooldusnõudeid vastavalt liitmisviisile, järgides remondijuhist ning selgitab oma töö
8) teab mootorsõidukite erinevate jõuülekannete ehitust ja käiku
tööpõhimõtteid ja hooldusnõudeid ● defekteerib ja parandab liited vastavalt tehnoloogiale
9) teab mootorsõidukite erinevate juhtimisseadmete ja veermike ● teeb vastavalt ülesandele lukksepatöid
ehitust, liigitust nende hoolduse ning tehnoseisundi nõudeid. ● tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt ülesandele
10) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ● selgitab ülesande alusel mootorite liigitust nende ehituse, tööpõhimõtte ja
ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates kasutatava energiaallika järgi
olukordades ● selgitab ülesande alusel sisepõlemismootori süsteemide ja mehhanismide
ehitust ning tööpõhimõtet
● selgitab ülesande alusel alternatiivsetel energiaallikatel töötavate
mootorite ehitust ning tööpõhimõtet
● selgitab ülesande alusel sisepõlemismootori hooldusnõudeid
● osandab ja koostab ülesande alusel 4T mootorit
● selgitab ülesande alusel hübriid- ja elektriajami ehitust ja tööpõhimõtet
● selgitab ülesande alusel hübriid- ja elektriajami hooldusnõudeid
● selgitab ülesande alusel mootorsõidukitel kasutatavaid ülekannete tüüpe,
kinemaatilisi skeeme ning nende tööpõhimõtteid
● selgitab ülesande alusel jõuülekande hooldusnõudeid
● osandab ja koostab ülesande alusel mootorsõiduki jõuülekande agregaati
● selgitab ülesande alusel juhtimisseadmete ja veermike liigitust, ehitust
ning tööpõhimõtteid
● selgitab ülesande alusel juhtimisseadmete ja veermike hooldusnõudeid
● selgitab ülesande alusel juhtimisseadmete ja veermiku seadistuse
põhimõtteid ning tehnoseisundi nõudeid
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
3 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hoolduse ja remondi alusõpingud 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija vahetab ja seadistab sõiduki elektriseadiseid, mugavus- ja ohutussüsteeme kasutades energiat ja keskkonda
säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet elektriseadiste ning mugavussüsteemide ehitusest, ● selgitab ülesande alusel elektriseadiste ja mugavussüsteemide ehitust ja
tööpõhimõtetest, ühendusviisidest ja ohutusnõuetest tööpõhimõtet
2) vahetab akumulaatoreid, madal- ja kõrgepingeosasid vastavalt ● kirjeldab ülesande alusel sõidukiga seonduvaid elektriohutuse meetmeid
tööülesandele ja remondijuhisele ning paigaldab sõidukitele, ● loeb vastavalt ülesandele elektriskeemi ja teeb elektrilisi mõõtmisi sobiva
masinatele lisaseadmeid paigaldusjuhendi kohaselt mõõtevahendiga, selgitab töö käiku ja mõõtmistulemusi
3) hooldab, defekteerib ja vahetab elektriseadiseid, ohutus- ja ● vahetab akumulaatoreid, madalpingeosasid ja süütesüsteemi
mugavus süsteeme ning nende komponente vastavalt tööülesandele kõrgepingeosasid vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele järgides
ja remondijuhisele tööohutuse nõudeid, selgitab oma tegevusil
4) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase,
tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise ● paigaldab sõidukitele lisaseadmeid paigaldusjuhise kohaselt, selgitab
keeles oma tegevust
5) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega rikkekoode ning selgitab nende
ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates tähendust, kasutab infotehnoloogilisi vahendeid ja erialast sõnavara eesti
olukordades ja inglise keeles
● salvestab diagnostikaseadmega andurite ja täiturite parameetreid ning
võrdleb neid tehniliste andmetega, selgitab võrdluse tulemusi
● aktiveerib diagnostikaseadmega andureid ja täitureid, salvestab nende
parameetreid ning võrdleb tulemusi tehniliste andmetega
● loeb vastavalt ülesandele elektriskeeme, mõõdab elektrisignaale ning
võrdleb neid tehniliste andmetega
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid
ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult
● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist sõiduki kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● hindab ja selgitab oma tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise
keeles
4 Kliimaseadmete hooldus, remont ja käitlemine 4 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija teeb mootorsõidukite kliimaseadmete hooldust, ülddiagnostikat ja remonti, rakendades ohutuid töövõtteid ja
välisõhu saastamise vähendamiseks vajalikke meetmeid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tunneb mootorsõidukite kliimaseadmete ehitust ja tööpõhimõtet ● kirjeldab mootorsõidukite kliimaseadme ehitust ja tööpõhimõtet
2) teab mootorsõidukites kliimaseadmete käitamise põhialuseid ● nimetab ja eristab kliimaseadmetes kasutatavaid gaase ja õlisid ning
3) teab mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina selgitab nende omadusi
kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise ja omaduste ● kirjeldab termodünaamika aluseid
aluseid ja nende mõju keskkonnale ● kirjeldab osoonikihi omadusi ja nimetab kliimamuutusega seotud
4) teeb mootorsõidukite kliimaseadmete ülddiagnostikat, hooldusi ja globaalse soojenemise potentsiaali suuruse järjekorras
vahetab nende komponente ● nimetab nõuded fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmete
5) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, käitamiseks mootorsõidukites
tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise ● kirjeldab fluoritud kasvuhoonegaaside kokku kogumise tavameetodeid
keeles ● nimetab fluoritud kasvuhoonegaaside põhiste külmutusagensite
6) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu keskkonnamõju, selgitab EÜ määruste ja direktiivide asjakohaseid sätteid
ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates ● kontrollib ja hooldab mootorsõidukite kliimaseadmeid ning vahetab
olukordades nende komponente vastavalt ülesandele
● käsitseb külmutusagensi mahutit, kasutades asjakohast tehnoloogiat
● teeb vastavalt ülesandele kokku- ja lahti ühendusi hooldusseadme
mootorsõiduki fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava kliimaseadme
teenindusavadega, tühjendab ja täidab süsteemi, kasutab hooldusseadet
sihipäraselt ja ohutult
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega rikkekoode ning selgitab nende
tähendust, salvestab diagnostikaseadmega andurite ja täiturite
parameetreid ning võrdleb neid tehniliste andmetega, selgitab võrdluse
tulemusi
● aktiveerib diagnostikaseadmega andureid ja täitureid, salvestab nende
parameetreid ning võrdleb tulemusi tehniliste andmetega
● mõõdab rõhkusid ja salvestab elektrisignaale
● osandab, defekteerib ning koostab mootorsõiduki soojendus-,
ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid tootja juhiste kohaselt
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid.
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● hindab ja selgitab oma tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise
keeles
5 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes
elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi,
tööalaseid võimalusi ning piiranguid kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni õpitava erialaga
väljakutseid, probleeme ning võimalusi sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste jaoks
õpieesmärgid ja põhjendab neid
kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel ning on koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
motiveeritud ennast arendama
selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab
selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning
toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset
ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda
lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi
eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
6 Praktika 40 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel õppekava õpieesmärkidele vastavaid töö- ja õppeülesandeid,
rakendab teoreetilisi teadmisi ja täiendab praktilisi oskusi ning kujundab hoiakuid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) külastab mootorsõidukite hoolduse ja remonttöödega tegelevaid ● kirjeldab kooli praktikakorraldust ja praktikajuhendist tulenevaid
ettevõtteid ja peab läbirääkimisi praktikale asumiseks, vastavalt kooli praktika eesmärke
praktikakorraldusele sõlmib kolmepoolse praktikalepingu ● kirjeldab enda õigusi ja kohustusi praktikandina
2) tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ning läbib töökohal ● saavutab kokkuleppe praktikaettevõttega praktikale asumiseks, täidab
ohutusalase juhendamise praktikale asumisega kaasnevad dokumendid järgides praktikajuhendit
3) töötab juhendamisel vastavalt spetsialiseerumisele ● puhastab ja hooldab ülesande alusel mootorsõiduki
praktikaettevõttes, järgib ettevõtte töökorraldusest tulenevaid nõudeid, ● osandab ning koostab mootorsõiduki kere, sisustust ja pealisehitust
rakendab töötamisel ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid ● hooldab ja remondib mootorsõidukite mootoreid, jõuülekandeid,
ning täidab kvaliteedinõudeid elektriseadiseid, veermiku ja juhtimisseadmeid järgides hooldus- ja
4) puhastab ja hooldab sõidukite pinnad remondijuhist
5) osandab ning koostab sõiduki kere ja sisustust ● kontrollib ja hooldab mootorsõidukite kliimaseadmeid ning vahetab
6) hooldab ja remondib mootorsõidukit vastavalt hooldus- ja nende komponente
remondijuhisele ● kirjeldab praktika aruandes praktikaettevõtte töökorraldust ning selgitab
7) teeb mootorsõidukite kliimaseadmete ülddiagnostikat, hooldusi ja oma tööga seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
vahetab nende komponente ● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid
8) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult
9) analüüsib ennast tööalaselt ning dokumenteerib tehtud tööd ● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
nõuetekohaselt töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid.
10) praktika lõppedes koostab praktika aruande ja esitleb koolis ● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● analüüsib juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust
meeskonnatöösse, seostab saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste ja
hoiakutega
● täidab vastavalt praktikajuhendile praktikapäeviku, kus kirjeldab praktika
käigus tehtud tööülesandeid ning esitab selle ettevõttepoolsele
juhendajale hindamiseks
● vastutab meeskonna liikmena oma töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest,
järgib tööalases tegevuses töökultuuri nõudeid
● koostab ja esitleb juhendi alusel praktikaaruande, andes hinnangu enda
tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande
elektrooniliselt korrektses eesti keeles
7 Sõiduautotehnika hooldamine ja remont 31 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija diagnoosib, hooldab ja remondib sõiduautosid, kasutades energia- ja keskkonnasäästlikke ning ohutuid
töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab töökorralduse alusel sõiduauto ning selle lisaseadmete ● selgitab töökorralduse alusel sõiduauto erinevate mehhanismide ja
tehnoseisundi vastavust kehtivatele nõuetele, hooldab sõiduautosid süsteemide hooldusvajadust, ning põhjendab valitud lisatööde vajadus
ning nende lisaseadmeid ● teeb töökorralduse alusel erinevate sõiduauto ning selle lisaseadmete
2) peseb ja puhastab sõiduauto ning selle lisaseadmed vastavalt hooldust, valib tööde tegemiseks sobivad tööjuhised
tööülesandele ja tehnoloogiale ● teeb erinevate mehhanismide ja süsteemide ülevaatust ning mõõtmisi,
3) osandab, koostab, defekteerib ja hoiustab kere-, sisustuse- ja analüüsib tulemusi ja põhjendab hoolduskava ning remondijuhise alusel
pealisehituse detaile vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele hoolduses ja remondis kasutatavate materjalide ja tehnoloogia valikut
4) remondib sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele ja ● vormistab vastavalt ülesandele töökorralduse kasutades korrektset
remondijuhisele erialast sõnavara
5) remondib jõuülekannet vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele ● hindab puhastatava pinna seisundi, valib sobiva tehnoloogia pindade
6) remondib elektriseadiseid ja nende komponente vastavalt puhastamiseks, põhjendab oma valikut
tööülesandele ja remondijuhisele ● valmistab pindade puhastamiseks ja hooldamiseks vastavalt
7) remondib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt tööülesandele ja tehnoloogiale töölahused
remondijuhisele ● leiab ülesande alusel sobiva remondijuhise, põhjendab oma valikut
8) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, ● osandab ja koostab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt
tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise liitmisviisile, järgides remondijuhist ning selgitab oma töö käiku
keeles ● osandades tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt
9) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu tööülesandele ja koostab kere sisustuse ning pealisehituse detailid
ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates vastavalt liitmele
olukordades ● hindab ülesande alusel sisepõlemismootori seisukorda, selgitab edasist
töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega sisepõlemismootori rikkekoode
ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab sisepõlemismootori tööparameetreid ning võrdleb saadud
tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib sisepõlemismootori vastavalt
tööülesandele ja remondijuhisele, selgitab töö käiku
● mõõdab sisepõlemismootori detailide geomeetrilisi parameetreid,
võrdleb neid tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele,
selgitab töö käiku
● koostab ja seadistab sisepõlemismootori vastavalt remondijuhisele teeb
remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel jõuülekande seisukorda, selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega jõuülekande rikkekoode ning
selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab jõuülekande tööparameetreid ning võrdleb saadud tulemusi
tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib jõuülekande vastavalt tööülesandele ja
remondijuhisele, selgitab töö käiku
● mõõdab jõuülekande detailide geomeetrilisi parameetreid, võrdleb neid
tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib jõuülekande vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele,
selgitab töö käiku
● koostab ja seadistab jõuülekande vastavalt remondijuhisele, selgitab töö
käiku
● reguleerib ja kalibreerib jõuülekannet vastavalt remondijuhisele, teeb
remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel elektriseadiste ja nende komponentide seisukorda,
selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega rikkekoode elektriseadiste ja
nende komponentide ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab elektriseadiste ja nende komponentide tööparameetreid ning
võrdleb saadud tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib elektriseadiseid ja nende komponente
vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele
● remondib elektriseadised ja nende komponendid vastavalt tööülesandele
ja remondijuhisele
● koostab ja seadistab elektriseadised ja nende komponendid vastavalt
remondijuhisele, teeb remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel juhtimisseadmete, veermike ja rataste seisukorda,
selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega juhtimisseadmete ja veermike
rikkekoode ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab juhtimisseadmete ja veermike tööparameetreid ning võrdleb
saadud tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt
tööülesandele ja remondijuhisele
● mõõdab juhtimisseadmete ja veermike detailide geomeetrilisi
parameetreid, võrdleb neid tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt tööülesandele ja
remondijuhisele, selgitab töö käiku
● koostab, reguleerib ja kalibreerib juhtimisseadmeid ja veermikke
vastavalt remondijuhisele, teeb remondijärgse kontrolli
● osandab, koostab, tasakaalustab ja vahetab rattaid vastavalt tööülesandele
● seadistab ülesande alusel rehvirõhuseire süsteemi, selgitab oma tegevust
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist sõiduki kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● hindab ja selgitab oma tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise
keeles
● kliendi kaebuste selgitamiseks teeb koos kliendiga proovisõidu, kirjeldab
proovisõidu tulemusi
8 Veoauto- ja bussitehnika hooldamine ja remont 31 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija diagnoosib, hooldab ja remondib veoautosid ja busse, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid
töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab töökorralduse alusel veoautode ja busside ning nende ● selgitab töökorralduse alusel veoautode ja busside erinevate
lisaseadmete tehnoseisundi vastavust kehtivatele nõuetele, hooldab mehhanismide ja süsteemide hooldusvajadust, ning põhjendab valitud
veoautode ja busside ning nende lisaseadmeid lisatööde vajadust
2) peseb ja puhastab sõiduauto ning selle lisaseadmed vastavalt ● teeb töökorralduse alusel erinevate veoautode ja busside ning selle
tööülesandele ja tehnoloogiale lisaseadmete hooldust, valib tööde tegemiseks sobivad tööjuhised
3) osandab, koostab, defekteerib ja hoiustab kere-, sisustuse- ja ● teeb erinevate mehhanismide ja süsteemide ülevaatust ning mõõtmisi,
pealisehituse detaile vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele analüüsib tulemusi ja põhjendab hoolduskava ning remondijuhise alusel
4) remondib sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele ja hoolduses ja remondis kasutatavate materjalide ja tehnoloogia valikut
remondijuhisele ● vormistab vastavalt ülesandele töökorralduse kasutades korrektset
5) remondib jõuülekannet vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele erialast sõnavara
6) remondib elektriseadiseid ja nende komponente vastavalt ● hindab puhastatava pinna seisundi, valib sobiva tehnoloogia pindade
tööülesandele ja remondijuhisele puhastamiseks, põhjendab oma valikut
7) remondib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt tööülesandele ja ● valmistab pindade puhastamiseks ja hooldamiseks vastavalt
remondijuhisele tehnoloogiale töölahused
8) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, ● leiab ülesande alusel sobiva remondijuhise, põhjendab oma valikut
tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise ● osandab ja koostab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt
keeles liitmisviisile, järgides remondijuhist ning selgitab oma töö käiku
9) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ● osandades tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt
ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates tööülesandele
olukordades ● hindab ülesande alusel sisepõlemismootori seisukorda, selgitab edasist
töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega sisepõlemismootori rikkekoode
ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab sisepõlemismootori tööparameetreid ning võrdleb saadud
tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib sisepõlemismootori vastavalt
tööülesandele ja remondijuhisele, selgitab töö käiku
● mõõdab sisepõlemismootori detailide geomeetrilisi parameetreid,
võrdleb neid tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele,
selgitab töö käiku
● koostab ja seadistab sisepõlemismootori vastavalt remondijuhisele teeb
remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel jõuülekande seisukorda, selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega jõuülekande rikkekoode ning
selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab jõuülekande tööparameetreid ning võrdleb saadud tulemusi
tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib jõuülekande vastavalt tööülesandele ja
remondijuhisele, selgitab töö käiku
● mõõdab jõuülekande detailide geomeetrilisi parameetreid, võrdleb neid
tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib jõuülekande vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele,
selgitab töö käiku
● koostab ja seadistab jõuülekande vastavalt remondijuhisele, selgitab töö
käiku
● reguleerib ja kalibreerib jõuülekannet vastavalt remondijuhisele, teeb
remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel elektriseadiste ja nende komponentide seisukorda,
selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega rikkekoode elektriseadiste ja
nende komponentide ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab elektriseadiste ja nende komponentide tööparameetreid ning
võrdleb saadud tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib elektriseadiseid ja nende komponente
vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele
● remondib elektriseadised ja nende komponendid vastavalt tööülesandele
ja remondijuhisele
● koostab ja seadistab elektriseadised ja nende komponendid vastavalt
remondijuhisele, teeb remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel juhtimisseadmete, veermike ja rataste seisukorda,
selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega juhtimisseadmete ja veermike
rikkekoode ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab juhtimisseadmete ja veermike tööparameetreid ning võrdleb
saadud tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt
tööülesandele ja remondijuhisele
● mõõdab juhtimisseadmete ja veermike detailide geomeetrilisi
parameetreid, võrdleb neid tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt tööülesandele ja
remondijuhisele, selgitab töö käiku
● koostab, reguleerib ja kalibreerib juhtimisseadmeid ja veermikke
vastavalt remondijuhisele, teeb remondijärgse kontrolli
● osandab, koostab, tasakaalustab ja vahetab rattaid vastavalt tööülesandele
● seadistab ülesande alusel rehvirõhuseire süsteemi, selgitab oma tegevust
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● hindab ja selgitab oma tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise
keeles
● kliendi kaebuste selgitamiseks teeb koos kliendiga proovisõidu, kirjeldab
proovisõidu tulemusi
9 Liikurmasinatehnika hooldamine ja remont 31 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija diagnoosib, hooldab ja remondib liikurmasinaid, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid
töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab töökorralduse alusel liikurmasina ning selle lisaseadmete ● selgitab töökorralduse alusel liikurmasina erinevate mehhanismide ja
tehnoseisundi vastavust kehtivatele nõuetele, hooldab süsteemide hooldusvajadust, ning põhjendab valitud lisatööde vajadust
liikurmasinaid ning nende lisaseadmeid
2) peseb ja puhastab liikurmasina ning selle lisaseadmed vastavalt ● teeb töökorralduse alusel erinevate liikurmasina ning selle lisaseadmete
tööülesandele ja tehnoloogiale hooldust, valib tööde tegemiseks sobivad tööjuhised
3) osandab, koostab, defekteerib ja hoiustab kere-, sisustuse- ja ● teeb erinevate mehhanismide ja süsteemide ülevaatust ning mõõtmisi,
pealisehituse detaile vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele analüüsib tulemusi ja põhjendab hoolduskava ning remondijuhise alusel
4) remondib sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele ja hoolduses ja remondis kasutatavate materjalide ja tehnoloogia valikut
remondijuhisele ● vormistab vastavalt ülesandele töökorralduse kasutades korrektset
5) remondib jõuülekannet vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele erialast sõnavara
6) remondib elektriseadiseid ja nende komponente vastavalt ● hindab puhastatava pinna seisundi, valib sobiva tehnoloogia pindade
tööülesandele ja remondijuhisele puhastamiseks, põhjendab oma valikut
7) remondib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt tööülesandele ja ● valmistab pindade puhastamiseks ja hooldamiseks vastavalt
remondijuhisele tehnoloogiale töölahused
8) kasutab keevitamist, liimimist, neetimist ja jootmist tööülesande ● leiab ülesande alusel sobiva remondijuhise, põhjendab oma valikut
täitmisel ● osandab ja koostab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt
9) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, liitmisviisile, järgides remondijuhist ning selgitab oma töö käiku
tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise ● osandades tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt
keeles tööülesandele
10) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ● hindab ülesande alusel sisepõlemismootori seisukorda, selgitab edasist
ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates töö käiku
olukordades ● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega sisepõlemismootori rikkekoode
ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab sisepõlemismootori tööparameetreid ning võrdleb saadud
tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib sisepõlemismootori vastavalt
tööülesandele ja remondijuhisele, selgitab töö käiku
● mõõdab sisepõlemismootori detailide geomeetrilisi parameetreid,
võrdleb neid tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele,
selgitab töö käiku
● koostab ja seadistab sisepõlemismootori vastavalt remondijuhisele teeb
remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel jõuülekande seisukorda, selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega jõuülekande rikkekoode ning
selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab jõuülekande tööparameetreid ning võrdleb saadud tulemusi
tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib jõuülekande vastavalt tööülesandele ja
remondijuhisele, selgitab töö käiku
● mõõdab jõuülekande detailide geomeetrilisi parameetreid, võrdleb neid
tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib jõuülekande vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele,
selgitab töö käiku
● koostab ja seadistab jõuülekande vastavalt remondijuhisele, selgitab töö
käiku
● reguleerib ja kalibreerib jõuülekannet vastavalt remondijuhisele, teeb
remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel elektriseadiste ja nende komponentide seisukorda,
selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega rikkekoode elektriseadiste ja
nende komponentide ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab elektriseadiste ja nende komponentide tööparameetreid ning
võrdleb saadud tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib elektriseadiseid ja nende komponente
vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele
● remondib elektriseadised ja nende komponendid vastavalt tööülesandele
ja remondijuhisele
● koostab ja seadistab elektriseadised ja nende komponendid vastavalt
remondijuhisele, teeb remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel juhtimisseadmete, veermike ja rataste seisukorda,
selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega juhtimisseadmete ja veermike
rikkekoode ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab juhtimisseadmete ja veermike tööparameetreid ning võrdleb
saadud tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt
tööülesandele ja remondijuhisele
● mõõdab juhtimisseadmete ja veermike detailide geomeetrilisi
parameetreid, võrdleb neid tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt tööülesandele ja
remondijuhisele, selgitab töö käiku
● koostab, reguleerib ja kalibreerib juhtimisseadmeid ja veermikke
vastavalt remondijuhisele, teeb remondijärgse kontrolli
● osandab, koostab, tasakaalustab ja vahetab rattaid vastavalt tööülesandele
● seadistab ülesande alusel rehvirõhuseire süsteemi, selgitab oma tegevust
● selgitab vastavalt ülesandele keevitusseadmete ehitust, häälestamise
põhimõtteid ning keevitusviisi valikut
● selgitab vastavalt ülesandele jootetööde tehnoloogiat
● selgitab tuletööde ohutus nõudeid ja isikukaitsevahendite kasutamise
vajalikust
● keevitab ja joodab vastavalt ülesandele detailid ning kontrollib liite
kvaliteeti selgitab töö käiku
● liimib ja needib vastavalt ülesandele detaile ning kontrollib liidete
kvaliteeti, selgitab töö käiku
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● hindab ja selgitab oma tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise
keeles
● kliendi kaebuste selgitamiseks teeb koos kliendiga proovisõidu, kirjeldab
proovisõidu tulemusi
10 Väikemasina-, moto- ja jalgrattatehnika hooldamine ja remont 31 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija diagnoosib, hooldab ja remondib väikemasina-, moto- ja jalgrattatehnikat, kasutades energiat ja keskkonda
säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab töökorralduse alusel väikemasina-, moto- ja jalgrattatehnika ● selgitab töökorralduse alusel väikemasina-, moto- ja jalgrattatehnika
ning selle lisaseadmete tehnoseisundi vastavust kehtivatele erinevate mehhanismide ja süsteemide hooldusvajadust, ning põhjendab
nõuetele, hooldab väikemasinaid-, moto- ja jalgrattatehnikat ning valitud lisatööde vajadust
nende lisaseadmeid ● teeb töökorralduse alusel erinevate väikemasina-, moto- ja
2) peseb ja puhastab väikemasina-, moto- ja jalgrattatehnika ning selle jalgrattatehnika ning selle lisaseadmete hooldust, valib tööde tegemiseks
lisaseadmed vastavalt tööülesandele ja tehnoloogiale sobivad tööjuhised
3) osandab, koostab, defekteerib ja hoiustab kere-, sisustuse- ja ● teeb erinevate mehhanismide ja süsteemide ülevaatust ning mõõtmisi,
pealisehituse detaile vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele analüüsib tulemusi ja põhjendab hoolduskava ning remondijuhise alusel
4) remondib sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele ja hoolduses ja remondis kasutatavate materjalide ja tehnoloogia valikut
remondijuhisele ● vormistab vastavalt ülesandele töökorralduse kasutades korrektset
5) remondib jõuülekannet vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele erialast sõnavara
6) remondib elektriseadiseid ja nende komponente vastavalt ● hindab puhastatava pinna seisundi, valib sobiva tehnoloogia pindade
tööülesandele ja remondijuhisele puhastamiseks, põhjendab oma valikut
7) remondib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt tööülesandele ja ● valmistab pindade puhastamiseks ja hooldamiseks vastavalt
remondijuhisele tehnoloogiale töölahused
8) kirjeldab juhtimisvõtete ja sõiduasendite mõju mootorratta ja ● leiab ülesande alusel sobiva remondijuhise, põhjendab oma valikut
mototehnika juhitavusele ● osandab ja koostab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt
9) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, liitmisviisile, järgides remondijuhist ning selgitab oma töö käiku
tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise ● osandades tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt
keeles tööülesandele
10) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ● hindab ülesande alusel sisepõlemismootori seisukorda, selgitab edasist
ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates töö käiku
olukordades ● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega sisepõlemismootori rikkekoode
ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab sisepõlemismootori tööparameetreid ning võrdleb saadud
tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib sisepõlemismootori vastavalt
tööülesandele ja remondijuhisele, selgitab töö käiku
● mõõdab sisepõlemismootori detailide geomeetrilisi parameetreid,
võrdleb neid tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele,
selgitab töö käiku
● koostab ja seadistab sisepõlemismootori vastavalt remondijuhisele teeb
remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel jõuülekande seisukorda, selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega jõuülekande rikkekoode ning
selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab jõuülekande tööparameetreid ning võrdleb saadud tulemusi
tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib jõuülekande vastavalt tööülesandele ja
remondijuhisele, selgitab töö käiku
● mõõdab jõuülekande detailide geomeetrilisi parameetreid, võrdleb neid
tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib jõuülekande vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele,
selgitab töö käiku
● koostab ja seadistab jõuülekande vastavalt remondijuhisele, selgitab töö
käiku
● reguleerib ja kalibreerib jõuülekannet vastavalt remondijuhisele, teeb
remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel elektriseadiste ja nende komponentide seisukorda,
selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega rikkekoode elektriseadiste ja
nende komponentide ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab elektriseadiste ja nende komponentide tööparameetreid ning
võrdleb saadud tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib elektriseadiseid ja nende komponente
vastavalt tööülesandele ja remondijuhisele
● remondib elektriseadised ja nende komponendid vastavalt tööülesandele
ja remondijuhisele
● koostab ja seadistab elektriseadised ja nende komponendid vastavalt
remondijuhisele, teeb remondijärgse kontrolli
● hindab ülesande alusel juhtimisseadmete, veermike ja rataste seisukorda,
selgitab edasist töö käiku
● loeb ja salvestab diagnostikaseadmega juhtimisseadmete ja veermike
rikkekoode ning selgitab nende tähendust remondijuhise alusel
● mõõdab juhtimisseadmete ja veermike tööparameetreid ning võrdleb
saadud tulemusi tootja andmetega, selgitab võrdlustulemusi
● osandab, tähistab ja defekteerib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt
tööülesandele ja remondijuhisele
● mõõdab juhtimisseadmete ja veermike detailide geomeetrilisi
parameetreid, võrdleb neid tootja andmetega ja selgitab saadud tulemust
● remondib juhtimisseadmeid ja veermikke vastavalt tööülesandele ja
remondijuhisele, selgitab töö käiku
● koostab, reguleerib ja kalibreerib juhtimisseadmeid ja veermikke
vastavalt remondijuhisele, teeb remondijärgse kontrolli
● osandab, koostab, tasakaalustab ja vahetab rattaid vastavalt tööülesandele
● seadistab ülesande alusel rehvirõhuseire süsteemi, selgitab oma tegevust
● kirjeldab ülesande alusel juhtimisvõtete ja sõiduasendite mõju
mootorratta ja mototehnika juhitavusele
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● hindab ja selgitab oma tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti ja inglise
keeles
● kliendi kaebuste selgitamiseks teeb koos kliendiga proovisõidu, kirjeldab
proovisõidu tulemusi
Lisa 43
KINNITATUD
haridus- ja teadussministri……….a
määrusega nr……..
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“
lisa 3 (muudetud sõnastuses)
Autoplekksepp-komplekteerija eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse
Mooduli nr
arvestuspunktides (EKAP)
1 Autoplekksepp-komplekteerija alusõpingud 19 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab autoplekksepp-komplekteerija tööks vajalikud teadmised ning rakendab neid kutsealases töös.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet autoplekksepp- komplekteerija kutsest, eriala ● iseloomustab õppekava alusel autoplekksepp-komplekteerija kutset, annab
õppekava ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorralduse ja ülevaate vastavast kutsestandardist
erialatööga seonduvatest andmebaasidest ● iseloomustab autoplekksepp-komplekteerija eriala õppekava ülesehitust,
2) teab ülevaatlikult sõidukite ajalugu, nende liigitust ja selgitab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid õigusi, kohustusi ja
arengutrende võimalusi
3) teab mootorsõidukite ja nende lisaseadmete ehitust ja ● külastab ja koostab õppekäigu järgselt juhendi alusel ülevaate sõidukite
tööpõhimõtteid kereremonditöödega tegeleva ettevõtte töökorraldusest, seadmetest, töö
4) teab mehaanikaga, elektrotehnikaga, pneumaatikaga ja iseloomust ja töökeskkonnast
hüdraulikaga seonduvaid füüsikaseadusi ning nende ● kirjeldab mootorsõidukite liigitust ja tehnilist arengut
rakendamist kutsealases töös ● selgitab mootorsõidukite ja nende peamiste lisaseadmete ehitust,
5) teab masinaelemente ning sõidukite ehituses, hooldusel ja tööpõhimõtteid ja kasutusalasid
remondil kasutatavaid materjale ja nende ● selgitab sõidukite töötamisel toimivaid mehaanika seadusi ja kasutab neid
töötlemistehnoloogiaid, rakendab neid kutsealases töös ülesannete lahendamisel
6) tunneb erialase tööga seotud seadmeid, tööriistu ja nende ● mõõdab elektrilisi suurusi ja kasutab elektrotehnika seadusi ülesannete
tööpõhimõtteid, järgib otstarbeka ja ohutu käsitsemise lahendamisel
nõudeid ● mõõdab pneumaatilisi ja hüdraulilisi suurusi ning kasutab pneumaatika ja
7) loeb erialaga seotud koostejooniseid, skeeme ja tehnoloogilisi hüdraulika seadusi ülesannete lahendamisel
juhendeid jälgides tingmärke, teeb tehnilisi mõõtmisi ● liigitab ülesande alusel mootorsõidukite ehituses kasutatavaid
8) kasutab tööka vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, masinaelemente ja selgitab nende kasutusvõimalusi
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara ● eristab mootorsõidukite ehituses, hoolduses ja remondis kasutatavaid
eesti ja inglise keeles materjale, kirjeldab nende füüsikalisi, ning keemilisi omadusi ja ohutut
9) mõistab töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ja käitlemist
efektiivse töö põhimõtteid ning selle järgimise tähtsust ● selgitab mootorsõidukite ehituses, hoolduses ja remondis kasutatavate
erialases töös materjalide töötlemistehnoloogiaid
● teeb vastavalt ülesandele lukksepatöid
● teeb lõike- ning survetöötlemise töid vastavalt tööülesandele ja etteantud
tehnoloogiale, järgides ohutuid töövõtteid, selgitab oma tegevust
● selgitab sõidukite kere- ja värvitöödel kasutatavaid mehhaanilisi-,
pneumaatilisi-,elektrilisi- ja hüdraulilisi tööriistu ning kirjeldab nende
otstarvet ja tööpõhimõtteid
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● teeb etteantud detailist eskiisi arvestades tehnilise joonestamise nõudeid,
selgitab kasutatud tingmärke
● loeb vastavalt ülesandele erialaseid koostejooniseid, skeeme ja
tehnoloogilisi juhendeid, selgitab tingmärkide tähendust
● teeb ülesande alusel tehnilisi mõõtmisi kasutades sobivaid mõõteriistu,
selgitab oma tegevust
● arvutab, liigitab, võrdleb ja hindab tolerantse (lõtk ja ist) etteantud
parameetrite järgi
● valib ülesande lahendamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni
● kasutab ülesannete täitmisel arvutit, internetti, teksti- ja tabeltöötlust ning
andmebaase
● kasutab ülesannete täitmisel erialast sõnavara eesti ja inglise keeles
● kirjeldab energia- ja keskkonnasäästliku mõtteviisi põhimõtteid erialaga
seonduvalt, toob näiteid ja põhjendab oma seisukohti
● kirjeldab tööohutuse ja töötervishoiu ning keskkonnaohutuse põhimõtteid
ning nõudeid erialaga seonduvalt, toob näiteid ja põhjendab nõuete
vajalikkust
● kirjeldab erialase tööga seotud terviseriske ja nende tekkepõhjusi, nimetab
meetmeid terviseriskide minimeerimiseks
● kirjeldab efektiivse tööruumi organiseerimise meetodit 5S näitel,
analüüsib erinevate probleemülesannete põhjal tööruumide, seadmete,
materjalide ja tööaja kasutamise efektiivsust, esitab ettepanekuid
efektiivsuse suurendamiseks
● planeerib ülesande alusel etteantud töö tegemiseks vajalikud ressursid ja
kirjeldab tööprotsessi, järgides tehnoloogilisi nõudeid, võttes arvesse
energia- ja keskkonnasäästlikkust, ohutu ja efektiivse töö põhimõtteid ning
põhjendab oma valikuid
Sõidukite puhastamine
2 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija puhastab ja hooldab sõidukite pinnad järgnevateks kereremondi etappideks ning mõistab kasutatavate
kemikaalide mõju inimesele ja keskkonnale, töötab kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab sõiduki osade puhastamise vajadust lähtuvalt sõiduki ● selgitab sõiduki osade puhastamisvajadust lähtuvalt sõiduki seisukorrast ja
seisukorrast ja remondivajadusest remondivajadusest
2) teab erinevate kemikaalide mõju sõidukite ehituses ● selgitab ohutus- ja tehnoloogiliste kaartide alusel sõidukite puhastamisel
kasutatavatele materjalidele ja keskkonnale, järgib kemikaalide kasutatavate kemikaalide mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning
käitlemise ning utiliseerimise nõudeid kemikaalide utiliseerimise nõudeid
3) peseb ja puhastab sõiduki ning selle lisaseadmed sobiva ● selgitab pesuainetest töölahuste valmistamise tehnoloogilist protsessi ja
pesulahusega vastavalt tööülesandele ja tehnoloogiale, järgides valmistab ülesande alusel pesuaine(te)st sobiva töölahuse, arvutab
tööohutuse nõudeid pesuainete kogused töölahuses
4) töötab järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ● puhastab ülesande alusel sõiduki
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja ● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja seadmeid
muutuvates olukordades otstarbekalt ja ohutult
5) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, teostamisel ja
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara tulemuste talletamisel
eesti ja inglise keeles ● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse ning tuleohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
Osandamine ja koostamine
3 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija osandab ja koostab sõiduki kereremondiga seotud sõlmed ja detailid kasutades energia- ja
keskkonnasäästlikuid ning ohutuid töövõtteid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib vastavalt tööülesandele sõidukile või selle lisaseadmele ● valib ülesande alusel osandamise ja koostamise remondijuhise ning
remondijuhise selgitab edasist töö käiku
2) osandab ja koostab sõidukit vastavalt tööülesandele, ● osandab ja koostab sõiduki kere ja sisustuse vastavalt ülesandele,
remondijuhisele ja tehnoloogiale remondijuhisele ja tehnoloogiale
3) töötleb keredetaile korrosioonikindluse taastamiseks ● kasutab kere ja sisustusdetailide osandamisel ja koostamisel erinevaid
4) taastab kerekonstruktsiooni mürasummutuse ja täited vastavalt tööriistu vastavalt remondijuhisele, selgitab nende otstarvet
remondijuhisele ● nimetab ülesande alusel erinevaid sõidukite ehituses kasutatavaid liiteid ja
5) osandab, koostab, tasakaalustab ja vahetab sõiduki rattaid selgitab nende käsitlemise tehnoloogiaid
vastavalt tööülesandele ● osandab ja koostab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt
6) teab sõidukite erinevate juhtimisseadmete ja veermike ehitust, liitmisviisile, järgides remondijuhist ning selgitab oma töö käiku
liigitust, seadistuse põhimõtteid ning tehnoseisundi nõudeid ● defekteerib ja parandab liited vastavalt tehnoloogiale
7) avab ja suleb pistmikke, isoleerib kaableid ja kaablikimpe ning ● teeb vastavalt ülesandele lukksepatöid
kinnitab neid sõiduki osadele vastavalt remondijuhisele ● tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt ülesandele
8) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, ● valmistab ülesande ja remondijuhise alusel pinnad ette, töötleb keredetaile
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara korrosioonikindluse taastamiseks, selgitab oma tegevust
eesti ja inglise keeles ● valmistab ülesande ja remondijuhise alusel pinnad ette, taastab
9) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, kerekonstruktsiooni mürasummutuse ja täiteavad, selgitab oma tegevust
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja ● hindab ülesande alusel rehvi kulumist ja kahjustusi lähtuvalt tehnoseisundi
muutuvates olukordades nõuetest, põhjendab otsust
● osandab, koostab, tasakaalustab ja vahetab rattaid vastavalt ülesandele
● seadistab ülesande alusel rehvirõhuseire süsteemi
● selgitab ülesande alusel juhtimisseadmete ja veermike liigitust, ehitust
ning tööpõhimõtteid
● selgitab ülesande alusel juhtimisseadmete ja veermike seadistuse
põhimõtteid ning tehnoseisundi nõudeid
● avab, suleb ja kinnitab pistmikke vastavalt ülesandele, lähtudes nende
ehitusest ja remondijuhisest
● defekteerib ja remondib elektriühendusi vastavalt ülesandele ja
remondijuhisele, põhjendab oma tegevust
● isoleerib kaableid ja kaablikimpe ning kinnitab need sõiduki osadele
vastavalt remondijuhisele
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja seadmeid
otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse ning tuleohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
4 Elektritööd 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija vahetab ja seadistab sõiduki elektriseadiseid, mugavus- ja ohutussüsteeme kasutades energia- ja
keskkonnasäästlikuid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet elektriseadiste ning mugavussüsteemide ● selgitab ülesande alusel elektriseadiste ja mugavussüsteemide ehitust ja
ehitusest, tööpõhimõtetest, ühendusviisidest ja ohutusnõuetest tööpõhimõtet
2) omab ülevaadet elektri- ja hübriidsõidukite ehitusest, ● kirjeldab ülesande alusel sõidukiga seonduvaid elektriohutuse meetmeid
tööpõhimõtetest ja ohutustab elektri- ja hübriidsõidukite ● loeb vastavalt ülesandele elektriskeemi ja teeb elektrilisi mõõtmisi,
kõrgepinge ahela kasutades sobivat mõõtevahendit, selgitab töö käiku ja mõõtmistulemusi
3) käitleb pürotehniliste passiivohutusseadmete komponente ● selgitab ülesande alusel elektri- ja hübriidsõidukite ehitust ning
vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele arvestades nende tööpõhimõtteid
ehituse ning tööpõhimõtetega ● kirjeldab elektri- ja hübriidsõidukite remondil kehtivaid ohutusnõudeid
4) vahetab aktiivohutusseadmete komponente vastavalt tootja ● ohutustab elektri- ja hübriidsõidukite kõrgepinge ahela vastavalt tootja
juhistele ja ohutusnõuetele arvestades nende ehituse ja juhisele, selgitab oma tegevust
tööpõhimõtetega ● selgitab ülesande alusel sõiduki kõrgepinge elektrivõrkude ehitust ja
5) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, turvanõudeid remondil ning arvestab nendega töötamisel
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ● selgitab passiivohutusseadmete ning nende komponentide ehitust ja
eesti ja inglise keeles tööpõhimõtteid
6) töötab järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ● käitleb pürotehniliste passiivohutusseadmete komponente vastavalt tootja
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja juhistele ja ohutusnõuetele
muutuvates olukordades ● selgitab aktiivohutusseadmete ning nende komponentide ehitust ja
tööpõhimõtteid
● vahetab aktiivohutusseadmete komponente vastavalt tootja juhistele ja
ohutusnõuetele, selgitab oma tegevust
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja seadmeid
otstarbekalt ja ohutult
● kasutab sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel,
teostamisel ja tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse ning tuleohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
5 Keevitustööd 10 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija teeb keevitustöid ohutult kasutades energia- ja keskkonnasäästlikuid ning ohutuid töövõtteid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) teab erinevate keevituseadmete ehitust, tööpõhimõtteid ja ● selgitab ülesande alusel erinevate keevitusseadmete ehitust ja
keevitustehnoloogiaid ning keevitustöödega seonduvaid tööpõhimõtet
ohutusnõudeid ● selgitab ülesande alusel erinevaid keevitustehnoloogiaid
2) puhastab ja valmistab ette keevitatavad pinnad vastavalt ● selgitab ülesande alusel keevitusgaaside omadusi ja kasutusotstarvet
remondijuhisele ● selgitab keevitustöödega seonduvaid ohutusnõudeid
3) valib vastavalt tööülesandele keevitusseadme, kontrollib selle ● selgitab ülesande, ohutuskaartide ja tuletöö tegemise nõuete alusel ohutu
korrasolekut ja teeb ettevalmistused ohutuks keevitustööks keevitustöö põhimõtteid
4) häälestab keevituseadme ja keevitab detailid vastavalt ● teeb ettevalmistused ohutuks keevitustööks, katab enne töö alustamist
remondijuhisele ümbritsevad sädeme- ja tuleohtlikud pinnad, järgides tuletöö tegemisele
5) järel töötleb keevisõmbluse valides sobiva meetodi arvestades kehtestatud nõudeid
järgnevaid tööetappe ● valib ülesande alusel õige keevitustehnoloogia ja -seadme
6) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, ● puhastab keevitatavad pinnad tuleohtlikest või kvaliteetset keevitust
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara
segavatest pinnakatetest mehaaniliselt või keemiliselt vastavalt
eesti ja inglise keeles
tehnoloogilistele nõuetele
7) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ● kontrollib keevitatavate detailide ülekatte või servade vahemiku vastavust
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja remondijuhistele
muutuvates olukordades ● kontrollib ülesande alusel keevitusseadmete korrasolekut
● häälestab vastavalt ülesandele keevitusseadme ning keevitab detailid
● hindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavalt keevisõmblusele kehtestatud
kvaliteedinõuetele ning parandab ilmnenud vead, selgitab oma tegevust
● järel töötleb keevisõmbluse, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja
tagades vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja seadmeid
otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimiseks, teostamiseks ja
tulemuste fikseerimiseks
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse ning tuleohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
6 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija teeb pindõgvendustöid ja töötleb lehtmetalle kasutades sobivaid tehnoloogiaid, töötab kasutades energia-
ja keskkonnasäästlikuid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab lehtmetalli deformatsiooni ulatust ja iseloomu, määrab kirjeldab ülesande alusel lehtmetalli deformatsiooni iseloomu ja erinevaid
õgvendamist vajava piirkonna ja sobiva tehnoloogia õgvendamise tehnoloogiaid, määrab õgvendamist vajava piirkonna,
2) teeb pindõgvendustöö keredetaili vigastuse eelse seisukorra põhjendab oma otsust
taastamiseks, kasutades sobivat tehnoloogiat
3) hindab korrosioonikahjustuse ulatuse ning töötleb pinna kirjeldab ülesande alusel pindõgvendustöö meetodeid, kasutatavaid
vastavalt tehnoloogiale tööriistu ning seadmeid
4) valmistab ja paigaldab lehtmetallist asendusdetaili kasutades valib sobiva tehnoloogia ja teeb pindõgvendustöö keredetaili vigastuse
sobivaid tehnoloogiaid eelse seisukorra taastamiseks, selgitab valikuid ja töö käiku
5) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, selgitab korrosiooni tekkepõhjusi, kõrvaldamise meetodeid ja ennetamise
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara
eesti ja inglise keeles võimalusi
6) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, hindab ülesande alusel korrosioonikahjustuse ulatust ning valib sobiva
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja remonditehnoloogia
muutuvates olukordades valmistab ette töödeldavad pinnad, eemaldab korrosioonikahjustused
mehaaniliselt või keemiliselt, põhjendab oma valikut
kirjeldab lehtmetallist asendusdetaili valmistamisel kasutatavaid
materjale, meetodeid, tööriistu ja seadmeid ning asendusdetaili
valmistamise protsessi
võrdleb lehtmetallist asendusdetaili valmistamisel kasutatavaid
tehnoloogiaid, kirjeldab asendusdetaili kasutamiseks sobivaid kohti ja
liitmise tehnoloogiaid
valmistab ja paigaldab ülesande alusel lehtmetallist asendusdetaili,
kasutades sobivaid tehnoloogiaid, põhjendab oma valikut ja selgitab töö
käiku
valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
kasutab sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimiseks ja
tulemuste fikseerimiseks
valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse ning tuleohutuse nõudeid
hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
7 Keredetailide ühendamine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija ühendab mittestruktuurseid keredetaile erinevate liitmismeetoditega kasutades energiat ja keskkonda
säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib keredetailide ühendamiseks remondijuhise ja planeerib valib ülesande alusel sobiva remondijuhise ja planeerib tööetapid,
järgnevad tööetapid selgitab oma tegevust
2) valmistab liidetavad pinnad ette vastavalt liitmismeetodile, valmistab ette liidetavad pinnad vastavalt liitmismeetodile, kasutades
valib sobivad vahendid ja materjalid selleks vajaminevaid tööriistu ja materjale vastavalt tehnoloogilisele
juhendile, selgitab töö käiku
3) sobitab ettevalmistatud terasplekist keredetailid ja ühendab
sobitab vastavalt ülesandele ettevalmistatud terasplekist keredetailid ning
need vastavalt valitud tehnoloogiale ühendab need vastavalt valitud tehnoloogiale, selgitab töö käiku
4) töötleb keredetailide liiteid hermeetilisuse ja töötleb vastavalt ülesandele keredetailide liiteid hermeetilisuse,
korrosioonikindluse taastamiseks ning originaalilähedase korrosioonikindluse ja originaalilähedase välimuse saavutamiseks,
välimuse saavutamiseks, lähtudes tootja nõuetest lähtudes tootja nõuetest, selgitab töö käiku
5) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, valmistab vastavalt ülesandele pinnad ette, kannab peale tihendusmassi
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara ning viimistleb pinna vastavalt juhendile, järgides ohutusnõudeid,
eesti ja inglise keeles selgitab töö käiku
6) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja
kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimiseks, teostamiseks ja
muutuvates olukordades tulemuste fikseerimiseks
valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse ning tuleohutuse nõudeid
hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
8 Klaasitööd 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija eemaldab, paigaldab ja remondib sõidukite klaase järgides tootja nõudeid, töötab kasutades energiat ja
keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tuvastab visuaalselt klaasi tüübi, kinnitusviisi ning vigastuse tuvastab visuaalselt klaasi tüübi, kinnitusliigi ning vigastuse ja
iseloomu ja valib vastava remonditehnoloogia, arvestades valib vastavalt ülesandele õige remondimeetodi ja materjalid, arvestades
klaasil olevate lisaseadmetega klaasil olevaid lisaseadmeid, põhjendab oma valikut
2) valmistab sõiduki klaasitöödeks ette, eemaldab, markeerib, planeerib tööetapid vastavalt töö mahule ja sõidukivalmistaja
hoiustab ja paigaldab sõiduki klaase, arvestades klaasile remondijuhisele
kinnitatud lisaseadmetega ning järgides valitud tehnoloogiat valmistab vastavalt ülesandele sõiduki ette klaasi vahetuseks või klaasi
3) remondib esiklaasi pindvigastused, järgides remondiks, selgitab töö käiku
remonditehnoloogiat, kvaliteedi- ja ohutusnõudeid
eemaldab, markeerib, hoiustab ja paigaldab ülesande alusel klaasi
4) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid,
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara vastavalt valitud tehnoloogiale, arvestades klaasile kinnitatud
eesti ja inglise keeles lisaseadmeid, selgitab töö käiku
5) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, remondib vastavalt ülesandele sõiduki esiklaasi pindvigastused, kasutades
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja sobivat tehnoloogiat ning järgides kvaliteedi- ja ohutusnõudeid selgitab
muutuvates olukordades oma tegevust
valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja seadmeid
otstarbekalt ja ohutult
kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, teostamisel ja
tulemuste talletamisel
valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
9 Plastdetailide remont 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija remondib sõidukite plastdetaile kasutades sobivaid tehnoloogiaid järgides tootja nõudeid, töötab
kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) töötleb sõidukite ehituses kasutatavaid plaste arvestades selgitab ülesande alusel vastavalt markeeringule autoehituses kasutatavate
plastide omadusi, markeeringuid ja remonditehnoloogiaid plastide omadusi ja remonditehnoloogiaid
2) järgib plastide töötlemisel ning käitlemisel nende töödega leiab ülesande alusel ohutus- ja tehnoloogilise kaardi ning selgitab sellel
seotud keskkonna- ja ohutusnõudeid alusel plastide käitlemisega seotud ohutusnõudeid
3) hindab plastdetaili remonditavust, remondib plastdetailid hindab vastavalt ülesandele plastdetaili remondivõimalust, valib sobiva
kasutades sobivat tehnoloogiat ja järgides sõiduki tootja remonditehnoloogia järgides sõiduki tootja nõudeid
nõudeid remondib plastdetaili vastavalt ülesandele kasutades valitud
4) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, remonditehnoloogiat, selgitab töö käiku
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja seadmeid
eesti ja inglise keeles otstarbekalt ja ohutult
5) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, teostamisel ja
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja tulemuste talletamisel
muutuvates olukordades valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara eesti
ja inglise keeles
10 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi,
tööalaseid võimalusi ning piiranguid kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni õpitava erialaga
väljakutseid, probleeme ning võimalusi sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste õpieesmärgid ja põhjendab neid
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
ning on motiveeritud ennast arendama selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab
selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning
toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset
ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda
lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi
eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja
arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
11 Praktika 45 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel õppekava õpieesmärkidele vastavaid töö- ja
õppeülesandeid, kinnistab teoreetilisi teadmisi ja täiendab praktilisi oskusi ning kujundab hoiakuid.
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) külastab keretöödega tegelevaid ettevõtteid ja peab ● kirjeldab kooli praktikakorraldust ja praktikajuhendist tulenevaid praktika
läbirääkimisi praktikale asumiseks, vastavalt kooli eesmärke
praktikakorraldusele sõlmib kolmepoolse praktikalepingu ● kirjeldab enda õigusi ja kohustusi praktikandina
2) tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ning läbib töökohal ● saavutab kokkuleppe praktikaettevõttega praktikale asumiseks, täidab
tööohutusalase juhendamise praktikale asumisega kaasnevad dokumendid järgides praktikajuhendit
3) töötab juhendamisel praktikaettevõttes, järgib ettevõtte ● kirjeldab praktika aruandes praktikaettevõtte töökorraldust ning selgitab
töökorraldusest tulenevaid nõudeid, rakendab töötamisel oma tööga seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust
ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid ning täidab ● puhastab sõidukite pinnad vajalikeks kereremondi etappideks
kvaliteedinõudeid ● osandab ja koostab tööülesandest tulenevalt sõidukite keretöödega seotud
4) puhastab ja hooldab sõidukite pinnad ning valmistab need ette sõlmed ja detailid
järgnevateks kereremondi etappideks ● tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt ülesandele
5) osandab ning koostab sõiduki kere ja sisustust ● koostab, tasakaalustab ja vahetab rattaid, kasutades selleks sobivat
6) töötleb lehtmetalle, teeb pindõgvendustöid, ühendab tehnoloogiat ning järgides sõiduki tehnoseisundi nõudeid
mittestruktuurseid keredetaile, ● töötleb lehtmetalle kasutades sobivat tehnoloogiat
7) remondib plastdetaile ja vahetab sõidukite klaase ● remondib sõiduki keredetaile kasutades õiget tehnoloogiat tulenevalt
8) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust vigastuse asukohast ja iseloomust
9) analüüsib ennast tööalaselt ning dokumenteerib tehtud tööd ● eemaldab korrosioonikahjustusi kasutades õiget tehnoloogiat
nõuetekohaselt ● valib keredetailide liitmiseks sobiva meetodi ja tehnoloogia
10) praktika lõppedes koostab praktika aruande ja esitleb koolis ● valmistab liidetavad pinnad ette vastavalt liitmismeetodile ja
remondijuhisele, ühendab keredetailid vastavalt valitud tehnoloogiale .
● töötleb keredetailide liited hermeetilisuse originaalilähedase välimuse
saavutamiseks, lähtudes tootja nõuetest
● valib vastavalt kindlaks määratud plasti liigile ja vigastuse iseloomule
plastiparanduse tehnoloogia ja remondib ning käitleb plastdetaile
● tuvastab visuaalselt klaasi tüübi ja klaasi kinnitusliigi ning valib sobiva
klaasivahetuse meetodi, arvestades klaasil olevaid lisaseadmeid
● eemaldab ja paigaldab sõiduki klaasi, järgides tehnoloogiat, kvaliteedi- ja
ohutusnõudeid
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid
ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult
● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● analüüsib juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust
meeskonnatöösse, seostab saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste ja
hoiakutega
● täidab vastavalt praktikajuhendile praktikapäeviku, kus kirjeldab praktika
käigus tehtud tööülesandeid ning esitab selle ettevõttepoolsele
juhendajale hindamiseks
● vastutab meeskonna liikmena oma töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest,
järgib tööalases tegevuses töökultuuri nõudeid
● koostab ja esitleb juhendi alusel praktikaaruande, andes hinnangu enda
tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab
dokumendid elektrooniliselt korrektses eesti keeles
Lisa 44
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri…………..a
määrusega nr………..
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“
lisa 4 (muudetud sõnastuses)
Automaalri eriala põhiõpingute moodulid
Mooduli nimetus
Mooduli nr Maht Eesti kutsehariduse
arvestuspunktides (EKAP
1 Automaalri alusõpingud 19 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab automaalri tööks vajalikud teadmised ning rakendab neid kutsealases töös
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) omab ülevaadet automaalri kutsest, eriala õppekava ● iseloomustab õppekava alusel automaalri kutset, annab ülevaate
ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorraldusega seonduvatest vastavast kutsestandardist
andmebaasidest ● iseloomustab automaalri eriala õppekava ülesehitust, selgitab õppe- ja
2) teab ülevaatlikult sõidukite ajalugu, nende liigitust ja praktikakorraldusega seonduvaid õigusi, kohustusi ja võimalusi
arengutrende; ● külastab ja koostab õppekäigu järgselt juhendi alusel ülevaate sõidukite
3) teab mootorsõidukite ja nende lisaseadmete ehitust ja värvitöödega tegeleva ettevõtte töökorraldusest, seadmetest, töö
tööpõhimõtteid iseloomust ja töökeskkonnast
4) teab mehaanikaga, elektrotehnikaga, pneumaatikaga ja ● kirjeldab mootorsõidukite liigitust ja tehnilist arengut
hüdraulikaga seonduvaid füüsikaseadusi ning nende ● selgitab mootorsõidukite ja nende peamiste lisaseadmete ehitust,
rakendamist kutsealases töös tööpõhimõtteid ja kasutusalasid
5) teab masinaelemente ning sõidukite ehituses, hooldusel ja ● selgitab mootorsõidukite töötamisel toimivaid mehaanika seadusi ja
remondil kasutatavaid materjale ja nende kasutab neid ülesannete lahendamisel
töötlemistehnoloogiaid, rakendab neid kutsealases töös
6) tunneb erialase tööga seotud seadmeid, tööriistu ja nende ● mõõdab elektrilisi suurusi ja kasutab elektrotehnika seadusi ülesannete
tööpõhimõtteid, kasutab neid järgides otstarbeka ja ohutu lahendamisel
käsitsemise nõudeid ● mõõdab pneumaatilisi ja hüdraulilisi suurusi ning kasutab pneumaatika
7) loeb erialaga seotud koostejooniseid, skeeme ja tehnoloogilisi ja hüdraulika seadusi ülesannete lahendamisel
juhendeid jälgides tingmärke, teeb tehnilisi mõõtmisi ● liigitab ülesande alusel mootorsõidukite ehituses kasutatavaid
8) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid masinaelemente ja selgitab nende kasutusvõimalusi
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara ● eristab mootorsõidukite ehituses, hoolduses ja remondis kasutatavaid
eesti ja inglise keeles materjale, kirjeldab nende füüsikalisi ning keemilisi omadusi ja ohutut
9) mõistab töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ja käitlemist
efektiivse töö põhimõtteid ning selle järgimise tähtsust ● selgitab mootorsõidukite ehituses, hoolduses ja remondis kasutatavate
erialases töös materjalide töötlemistehnoloogiaid
● teeb vastavalt ülesandele lukksepatöid
● teeb lõike- ning survetöötlemise töid vastavalt tööülesandele ja
etteantud tehnoloogiale, järgides ohutuid töövõtteid, selgitab oma
tegevust
● selgitab sõidukite kere- ja värvitöödel kasutatavaid mehhaanilisi-,
pneumaatilisi-, elektrilisi- ja hüdraulilisi tööriistu ning kirjeldab nende
otstarvet ja tööpõhimõtteid
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, tegemisel ja
tulemuste talletamisel
● teeb etteantud detailist eskiisi arvestades tehnilise joonestamise nõudeid,
selgitab kasutatud tingmärke
● loeb vastavalt ülesandele erialaseid koostejooniseid, skeeme ja
tehnoloogilisi juhendeid, selgitab tingmärkide tähendusi
● teeb ülesande alusel tehnilisi mõõtmisi kasutades sobivaid mõõteriistu,
selgitab oma tegevust
● arvutab, liigitab, võrdleb ja hindab tolerantse (lõtk ja ist) etteantud
parameetrite järgi
● valib ülesande lahendamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni
● kasutab ülesannete täitmisel arvutit, internetti, teksti- ja tabeltöötlust
ning andmebaase
● kasutab ülesannete täitmisel erialast sõnavara ka inglise keeles
● kirjeldab energia- ja keskkonnasäästliku mõtteviisi põhimõtteid erialaga
seonduvalt, toob näiteid ja põhjendab oma seisukohti
● kirjeldab tööohutuse ja töötervishoiu põhimõtteid ning nõudeid erialaga
seonduvalt, toob näiteid ja põhjendab nõuete vajalikkust
● kirjeldab erialase tööga seotud terviseriske ja nende tekkepõhjusi,
nimetab meetmeid terviseriskide minimeerimiseks
● kirjeldab efektiivse tööruumi organiseerimise meetodit 5S näitel,
analüüsib erinevate probleemülesannete põhjal tööruumide, seadmete,
materjalide ja tööaja kasutamise efektiivsust, esitab ettepanekuid
efektiivsuse suurendamiseks
● planeerib ülesande alusel etteantud töö tegemiseks vajalikud ressursid ja
kirjeldab tööprotsessi, järgides tehnoloogilisi nõudeid, võttes arvesse
energia- ja keskkonnasäästlikkust, ohutu ja efektiivse töö põhimõtteid
ning põhjendab oma valikuid
2 Sõidukite puhastamine 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija puhastab ja hooldab sõidukite pinnad järgnevateks kereremondi etappideks ning mõistab kasutatavate
kemikaalide mõju inimesele ja keskkonnale, töötab kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab sõiduki osade puhastamise vajadust lähtuvalt sõiduki ● selgitab sõiduki osade puhastamisvajadust lähtuvalt sõiduki seisukorrast
seisukorrast ja remondivajadusest ja remondivajadusest
2) teab erinevate kemikaalide mõju mootorsõidukite ehituses
kasutatavatele materjalidele ja keskkonnale, järgib kemikaalide ● selgitab ohutus- ja tehnoloogiliste kaartide alusel sõidukite puhastamisel
käitlemise ning utiliseerimise nõudeid kasutatavate kemikaalide mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning
3) peseb ja puhastab sõiduki ning selle lisaseadmed sobiva kemikaalide utiliseerimise nõudeid
pesulahusega vastavalt tööülesandele ja tehnoloogiale, järgides ● selgitab pesuainetest töölahuste valmistamise tehnoloogilist protsessi ja
tööohutuse nõudeid valmistab ülesande alusel pesuaine(te)st sobiva töölahuse, arvutab
4) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, pesuainete kogused töölahuses
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja ● puhastab ülesande alusel mootorsõiduki
muutuvates olukordades ● valib ja kasutab ülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja seadmeid
5) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid otstarbekalt ja ohutult
andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara ● kasutab sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimiseks,
eesti ja inglise keeles teostamiseks ja tulemuste fikseerimiseks
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse ning tuleohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara
eesti ja inglise keeles
3 Osandamine ja koostamine 8 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija osandab ja koostab sõidukite kereremondiga seonduvad sõlmed ja detailid, töötab kasutades energiat ja
keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) valib vastavalt tööülesandele sõidukile või selle lisaseadmele ● valib ülesande alusel osandamise ja koostamise remondijuhise ning
remondijuhise selgitab edasist töö käiku
2) osandab ja koostab sõidukit vastavalt tööülesandele, ● osandab ja koostab sõiduki kere ja sisustuse vastavalt ülesandele,
remondijuhisele ja tehnoloogiale
remondijuhisele ja tehnoloogiale
● kasutab kere ja sisustusdetailide osandamisel ja koostamisel erinevaid
3) töötleb keredetaile korrosioonikindluse taastamiseks tööriistu vastavalt remondijuhisele, selgitab nende otstarvet
4) taastab kerekonstruktsiooni mürasummutuse vastavalt ● nimetab ülesande alusel erinevaid sõidukite ehituses kasutatavaid liiteid
remondijuhisele ja selgitab nende käsitlemise tehnoloogiaid
5) osandab, koostab, tasakaalustab ja vahetab sõiduki rattaid ● osandab ja koostab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt
vastavalt tööülesandele liitmisviisile, järgides remondijuhist ning selgitab oma töö käiku
6) teab mootorsõidukite erinevate juhtimisseadmete ja veermike ● defekteerib ja parandab liited vastavalt tehnoloogiale
● teeb vastavalt ülesandele lukksepatöid
ehitust, liigitust ning tehnoseisundi nõudeid
● tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt ülesandele
7) avab, suleb ja fikseerib pistmikke, isoleerib kaableid ja
● valmistab ülesande ja remondijuhise alusel pinnad ette, töötleb
kaablikimpe keredetaile korrosioonikindluse taastamiseks, selgitab oma tegevust
8) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, ● valmistab ülesande ja remondijuhise alusel pinnad ette, taastab
erinevaid andmebaase, ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast kerekonstruktsiooni mürasummutuse ja täiteavad, selgitab oma tegevust
sõnavara ka inglise keeles ● hindab ülesande alusel rehvi kulumist ja kahjustusi lähtuvalt
9) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, tehnoseisundi nõuetest, põhjendab otsust
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja ● osandab, koostab, tasakaalustab ja vahetab rattaid vastavalt ülesandele
muutuvates olukordades ● seadistab ülesande alusel rehvirõhuseire süsteemi
● selgitab ülesande alusel juhtimisseadmete ja veermike liigitust, ehitust
ning tööpõhimõtteid
● selgitab ülesande alusel juhtimisseadmete ja veermiku seadistuse
põhimõtteid ning tehnoseisundi nõudeid
● avab, suleb ja kinnitab pistmikke vastavalt ülesandele, lähtudes nende
ehitusest ja remondijuhisest
● defekteerib ja remondib elektriühendusi vastavalt ülesandele ja
remondijuhisele, põhjendab oma tegevust
● isoleerib kaableid ja kaablikimpe ning kinnitab need sõiduki osadele
vastavalt remondijuhisele
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel,
teostamisel ja tulemuste talletamisel
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse ning tuleohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara
eesti ja inglise keeles
4 Plastdetailide remont 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija remondib sõidukite plastdetaile kasutades erinevaid tehnoloogiaid järgides tootja nõudeid, töötab
kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) töötleb sõidukite ehituses kasutatavaid plaste arvestades ● selgitab ülesande alusel vastavalt markeeringule sõidukite ehituses
plastide omadusi, markeeringuid ja remonditehnoloogiaid kasutatavate plastide omadusi ja remonditehnoloogiaid
2) järgib plastide töötlemisel ning käitlemisel nende töödega ● leiab ülesande alusel ohutus- ja tehnoloogilise kaardi ning selgitab selle
alusel plastide käitlemisega seotud keskkonna- ja ohutusnõudeid
seotud keskkonna- ja ohutusnõudeid
● hindab vastavalt ülesandele plastdetaili remondivõimalust, valib sobiva
3) hindab plastdetaili remonditavust, remondib plastdetailid remonditehnoloogia järgides sõidukitootja nõudeid
kasutades sobivat tehnoloogiat ja järgides sõidukitootja ● remondib plastdetaili vastavalt ülesandele kasutades valitud
nõudeid remonditehnoloogiat, selgitab töö käiku
4) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, ● valib ja kasutab ülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja seadmeid
erinevaid andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast otstarbekalt ja ohutult
sõnavara eesti ja inglise keeles ● kasutab sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimiseks,
teostamiseks ja tulemuste fikseerimiseks
5) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku,
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
muutuvates olukordades
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara
eesti ja inglise keeles
5 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 20 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija teeb ettevalmistustöid sõiduki kere värvimiseks, töötab kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning
ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) hindab sõiduki kere värvkatte vigastuste iseloomu ja ulatust ● hindab vastavalt ülesandele sõiduki kere värvkatte vigastuste iseloomu
ning määrab taastamistöö mahu ja valib tehnoloogia ja ulatust, selgitab taastamistöö mahu kujunemist, lähtudes
2) valmistab tööülesande alusel ette remonditavad pinnad tehnoloogiast;
vastavalt värvkatte vigastustele ja valitud tehnoloogiale ● puhastab remonditavad pinnad säästlikult kasutades sobivat
3) eemaldab korrosioonikahjustused ja taastab tehnoloogiat, selgitab töö käiku
korrosioonikindluse kasutades sobivat tehnoloogiat ● eemaldab remonditavalt pinnalt vigastused ja defektid lihvimise teel,
4) töötleb keredetailide liited hermeetilisuse originaalilähedase kasutades sobivat tehnoloogiat
välimuse saavutamiseks, lähtudes tootja nõuetest ● hindab korrosioonikahjustuste ulatust, valib sobiva tehnoloogia
5) pahteldab, lihvib ja krundib aluspinna vigastused ja defektid korrosioonikahjustuste likvideerimiseks ja korrosioonikindluse
pindade kuju taastamiseks vastavalt valitud tehnoloogiale taastamiseks, põhjendab oma valikuid;
6) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid ● töötleb keredetailide liiteid hermeetilisuse ja originaalilähedase
andmebaase, ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara välimuse saavutamiseks, lähtudes tootja nõuetest
ka inglise keeles ● kaitseb ja katab pinnad, mida ei remondita ega töödelda, sobivate
7) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonnasäästliku, kaitsevahenditega, põhjendab oma valikuid
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja ● pahteldab aluspinna vigastused ja defektid taastades pindade algse kuju
muutuvates olukordades vastavalt valitud tehnoloogiale, selgitab oma tegevust
● tasandab ja ühtlustab pahteldatud alad ümbritsevate pindadega lihvimise
teel vastavalt tehnoloogiale, selgitab töö käiku
● kaitseb sõiduki pinnad mida ei krundita ega värvita kasutades sobivat
tehnoloogiat, põhjendab oma valikut ja töö käiku
● krundib pinnad vastavalt pinna materjalile ja kujule ning valitud
tehnoloogiale, selgitab oma tegevust
● tasandab ja karestab krunditud ala vastavalt valitud tehnoloogiale, teeb
värvimiseks ettevalmistatud pinna kvaliteedikontrolli, selgitab töö käiku
● puhastab, hooldab ja hoiustab töövahendid nõuetekohaselt
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimiseks, teostamiseks
ja tulemuste fikseerimiseks
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara
eesti ja inglise keeles
6 Pindade värvimine 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija taastab sõidukite pindade värvkatte kasutades sobivat pinnaviimistluse tehnoloogiat, töötab kasutades
energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) tuvastab sõiduki remontvärvimiseks sobiva värvuse ● tuvastab ülesande alusel vajaliku värvitooni kasutades erinevaid
kasutades värvitooniotsingu tööriistu värvitooniotsingu tööriistu, selgitab oma tegevust
2) valmistab vajaliku värvusega remontvärvi värviretsepti alusel ● arvestab värvimistööks vajaliku värvimaterjalide kulu, selgitab kulu
kasutades värvi segamissüsteemi arvestamise põhimõtteid
3) värvib sõiduki pinna aluspinnale kohase tehnoloogiaga ning ● valmistab vajaliku värvusega remontvärvi kasutades värvi
normikohase materjali kuluga värvitavale pinnale segamissüsteemi, selgitab oma tegevust
4) hajutab värvi ja laki värvitehnoloogiale vastava ● valmistab värvinäidise vastavalt värvitootja tehnoloogiale ning võrdleb
hajutustehnoloogia ja –tehnikaga näidise värvust sõiduki värvusega, vajadusel korrigeerib värvitooni
5) hindab värvitud pinna kvaliteeti vastavalt värvitootja ● värvib aluspinnad kasutades valitud tehnoloogiat, selgitab oma tegevusi
kvaliteedinormidele kasutades sobivaid mõõteseadmeid ● kasutab hajutustehnikat vastavalt valitud värvitehnoloogiale, selgitab
6) teeb värvkatte poleerimistöid järgides tehnoloogiat ning oma valikut ja tegevust
kvaliteedinorme ● hindab värvitud pindade kvaliteeti, kasutades sobivaid meetodeid ja
7) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, mõõteseadmeid, selgitab tulemust
erinevaid andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning ● kõrvaldab värvimisel tekkinud vead ja defektid kasutades sobivat
erialast sõnavara eesti ja inglise keeles tehnoloogiat, selgitab oma tegevust
8) töötab järgides töökultuuri, energia- ja keskkonda säästva, ● poleerib värvitud pinnad kasutades sobivat tehnoloogiat, kontrollib
ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja valmistöö kvaliteedi vastavust kvaliteedinormidele, selgitab oma töö
muutuvates olukordades tulemust
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu ja
seadmeid otstarbekalt ja ohutult
● kasutab sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimiseks,
teostamiseks ja tulemuste fikseerimiseks
● valmistab ette töökoha, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● hindab ja selgitab oma tööalaseid tegevusi, kasutab erialast sõnavara
eesti ja inglise keeles
7 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas,
lähtudes elukestva õppe põhimõtetest
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi,
tööalaseid võimalusi ning piiranguid kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses
2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja organisatsiooni õpitava erialaga
väljakutseid, probleeme ning võimalusi sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud
3) kavandab omapoolse panuse väärtuste loomisel enda ja teiste
õpieesmärgid ja põhjendab neid
jaoks kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses
4) mõistab enda vastutust oma tööalase karjääri kujundamisel koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani,
ning on motiveeritud ennast arendama arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega
selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte
ülesandeid
kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda
selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja
kohustusi
kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende
eesmärkidest
valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab
selles enda võimalikku rolli
seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga
ning toob välja probleemid ja võimalused
analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna
probleemi ühiskonnas
kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades
loovustehnikaid
kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset
ja/või rahalist väärtust
valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile
koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks
analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda
lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi
eesmärkides ja/või tegevustes
kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha
leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid
selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on
vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja
pikaajalisest karjääriplaanist
selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi
muutuvas keskkonnas
8 Praktika 45 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel õppekava õpieesmärkidele vastavaid töö- ja
õppeülesandeid, kinnistab teoreetilisi teadmisi ja täiendab praktilisi oskusi ning kujundab hoiakuid
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õpilane Õpilane
1) külastab automaalritöödega tegelevaid ettevõtteid ja peab ● kirjeldab kooli praktikakorraldust ja praktikajuhendist tulenevaid
läbirääkimisi praktikale asumiseks, vastavalt kooli praktika eesmärke
praktikakorraldusele sõlmib kolmepoolse praktikalepingu ● kirjeldab enda õigusi ja kohustusi praktikandina
2) tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ning läbib töökohal ● saavutab kokkuleppe praktikaettevõttega praktikale asumiseks, täidab
ohutusalase juhendamise praktikale asumisega kaasnevad dokumendid järgides praktikajuhendit
3) töötab juhendamisel praktikaettevõttes, järgib ettevõtte ● puhastab sõidukite pinnad vajalikeks kereremondi etappideks
töökorraldusest tulenevaid nõudeid, rakendab töötamisel ● osandab ja koostab tööülesandest tulenevalt sõidukite keretöödega
ergonoomilisi, ohutuid ja efektiivseid töövõtteid ning täidab seotud sõlmed ja detailid
kvaliteedinõudeid ● tähistab, komplekteerib ja hoiustab detailid vastavalt ülesandele
4) puhastab sõiduki pinnad vajalikeks kereremondi etappideks ● valib vastavalt kindlaks määratud plasti liigile ja vigastuse iseloomule
5) osandab ja koostab sõiduki keretöödega seotud sõlmed ja plastiparanduse tehnoloogia ja remondib ning käitleb plastdetaile
detailid, remondib ja käitleb plastdetaile ● teeb ettevalmistustöid värvimiseks vastavalt valitud tehnoloogiale,
6) teeb ettevalmistustöid värvimiseks vastavalt valitud kasutades selleks vajalikke tööriistu ja seadmeid vastavalt
tehnoloogiale ning värvib erinevad aluspinnad, hooldab pärast kasutusjuhenditele
värvimistöid sõiduki sise- ja välispinnad ● toonib ja segab värvi, kasutades värvi segamissüsteemi, värvib erinevad
7) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust aluspinnad vastavalt pinnale ettenähtud tehnoloogiale ning sõltuvalt
8) analüüsib ennast tööalaselt ning dokumenteerib tehtud töö aluspinna materjalist, pindalast, kujust ja värvimistingimustest
nõuetekohaselt ● hooldab pärast värvimistöid sõiduki sise- ja välispindasid vastavalt
9) praktika lõppedes koostab praktika aruande ja esitleb koolis sõiduki ja hooldusvahendite tootja
● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult
● valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda,
töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid
● täidab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid
● talletab enne töö alustamist kliendiseaded ning taastab need töö
lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks
● analüüsib juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust
meeskonnatöösse, seostab saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste
ja hoiakutega
● täidab vastavalt praktikajuhendile praktikapäeviku, kus kirjeldab
praktika käigus tehtud tööülesandeid ning esitab selle ettevõttepoolsele
juhendajale hindamiseks
● vastutab meeskonna liikmena oma töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest,
järgib tööalases tegevuses töökultuuri nõudeid
● koostab ja esitleb juhendi alusel praktikaaruande, andes hinnangu enda
tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab
dokumendid elektrooniliselt korrektses eesti keeles
Haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõikega 1 määratakse riikliku õppekavaga kindlaks kutse-, eri-
ja ametialase ning võtmepädevuste õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid
ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded,
õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite
valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel
määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad kutsed ja osakutsed.
Kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 kohaselt kehtestab riiklikud õppekavad valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna
peaeksperdid Mari Tikerpuu (
[email protected], tel 735 0126) ja Jane Kallion
(
[email protected]; tel 735 4017) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk
(
[email protected], tel 735 0144).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määrust nr 33 „Puhastus-
ja kodumajanduse eriala riiklik õppekava“, milles tehakse kokku kaks muudatust. Paragrahvi 6
lõike 1 punkte 2 ja 3 muudetakse lähtuvalt sellest, et valikõpingute mahtu suurendatakse 1
EKAP võrra ning seetõttu vähendatakse omakorda põhiõpingute mahtu 1 EKAP võrra (eriala
õppekava üldmahtu pole soovi muuta). Muudatuse põhjus väljendub selles, et põhiõpingute
moodul „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“ (maht 6 EKAPd) asendatud mooduliga
„Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ (maht 5 EKAPd). Muudatusega luuakse õpilasele
võimalused elukestva õppe põhimõtetest lähtudes arendada eneseteadlikkust, kavandada
teadlikult oma õpiteed ja tööalast karjääri, arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid
võimeid ja võimalusi tänapäevases muutuvas keskkonnas. Uuendatud mooduli koostamisel on
arvestatud ajakohastatud Euroopa Nõukogu soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes
(22. mai 2018. a) ning OECD kutsehariduse raportit “Vocational Education in Estonia” (28.
märtsi 2019. a).
Eelnõu §-ga 2 muudetakse haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määrust nr 34
„Puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 ning § 6 lõike 2 punkti 2 sõnastust on muudetud (vt selgitust
§-s 1).
Eelnõu §-ga 3 muudetakse haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määrust nr 35
„Aianduserialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 2, § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 10
lõike 2 punkt 3, § 14 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 14 lõike 2 punkt 1 sõnastust on muudetud (vt
selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 4 muudetakse haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määrust nr 37
„Iluteeninduse erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 6 lõike 2 punkti 10 sõnastust on muudetud (vt selgitust
§-s 1).
Eelnõu §-ga 5 muudetakse haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määrust nr 38 „Majutuse
ja toitlustuse erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 2, § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 10 lõike
2 punkti 2, § 14 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 14 lõike 2 punkti 2, § 153 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja
153 lõike 2 punkti 2 sõnastust on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 6 muudetakse haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määrust nr 42 „Logistika
erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 5, § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 10 lõike
2 punkti 5, § 14 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 14 lõike 2 punkti 7 sõnastust on muudetud (vt
selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 7 muudetakse haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määrust nr 43
„Energeetika ja automaatika erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 2, § 73 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 73 lõike
2 punkti 3, § 77 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 77 lõike 2 punkti 7, § 711 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja §
711 lõike 2 punkti 6 sõnastust on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 8 muudetakse haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määrust nr 44 „Tekstiili-
, rõiva- ja nahatöötluse erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 6 lõike 2 punkti 8 sõnastust on muudetud (vt selgitust
§-s 1).
Eelnõu §-ga 9 muudetakse haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014. a määrust nr 55
„Meediatehnoloogia erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 5, § 6 lõike 2 punkti 1, § 73 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 73
lõike 2 punkti 2 sõnastust on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 10 muudetakse haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määrust nr 68
„Põllumajanduserialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 6 lõike 2 punkti 1 sõnastust on muudetud (vt selgitust
§-s 1).
Eelnõu §-ga 11 muudetakse haridus- ja teadusministri 27. augusti 2014. a määrust nr 70
„Sotsiaaltöö erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 6 lõike 2 punkti 8 sõnastust on muudetud (vt selgitust
§-s 1).
Eelnõu §-ga 12 muudetakse haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määrust nr 83
„Metsanduserialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 7, § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 10 lõike
2 punkti 6, § 14 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 14 lõike 2 punkti 6 sõnastust on muudetud (vt selgitust
§-s 1).
Eelnõu §-ga 13 muudetakse haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määrust nr 37
„Kaubanduserialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 6 lõike 2 punkti 5 sõnastust on muudetud (vt selgitust
§-s 1).
Eelnõu §-ga 14 muudetakse haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määrust nr 38
„Sekretäri- ja kontoritöö erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 6 lõike 2 punkti 7 sõnastust on muudetud (vt selgitust
§-s 1).
Eelnõu §-ga 15 muudetakse haridus- ja teadusministri 10. augusti 2015. a määrust nr 39
„Käsitöö erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 2, § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 10
lõike 2 punkti 2, § 14 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 14 lõike 2 punkti 13, § 18 lõike 1 punktide 2 ja
3, § 18 lõike 2 punkti 8, § 22 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 22 lõike 2 punkti 2, § 26 lõike 1 punktide
2 ja 3 ja § 26 lõike 2 punkti 2 sõnastust on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 16 muudetakse haridus- ja teadusministri 28. septembri 2015. a määrust nr 44
„Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 1, § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 10 lõike
2 punkti 1, § 14 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 14 lõike 2 punkti 1 sõnastust on muudetud (vt
selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 17 muudetakse haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määrust nr 10
„Muusika erialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 7, § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3, §10 lõike
2 punkti 6, § 14 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 14 lõike 2 punkti 7, § 17 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 17
lõike 2 punkti 7, § 20 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 20 lõike 2 punkti 6, § 24 lõike 1 punktide 2 ja 3
ja § 24 lõike 2 punkti 5 sõnastust on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 18 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määrust nr 20
„Autoerialade riiklik õppekava“.
Määruse § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 6 lõike 2 punkti 5, § 10 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 10 lõike
2 punkti 10, § 14 lõike 1 punktide 2 ja 3 ja § 14 lõike 2 punkti 7 sõnastust on muudetud (vt
selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 19 nähakse ette järgmine rakendussäte – Kooli õppekavad viiakse määrusega
vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga seonduvat.
4. Määruse mõjud
Kaasajastatud riiklikud õppekavad seostavad kutsealast väljaõpet tunduvalt tihedamalt
töömaailma vajadustega, sest muudatuste tulemusel väljenduvad õppekavas selgemini tööturul
nõutavad kompetentsid. See aitab suurendada nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus
omandatavatest teadmistest, oskustest ja pädevusest ning loob võimalused paindliku ja
üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks.
Õppekava põhiõpingute struktuur ja õppesisu toetab õpilasi töömaailmas nõutavate
laiapõhjaliste kompetentside omandamisel.
Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist
kutseharidussüsteemis läbi teadliku karjääri ja õpitee planeerimisoskuse kujundamise,
elukestva õppe võtmepädevused on lõimitud ka eriala moodulitesse.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad muudetud riikliku õppekavaga
vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse
kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks
täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid.
6. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse
arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Sihtasutusele
Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule.
Teet Tiko
kutseharidusosakonna juhataja
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/20-0296 - Haridus- ja teadusministri määruste muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.04.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/568f9498-09e7-4c5c-85e5-eead5e657709
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/568f9498-09e7-4c5c-85e5-eead5e657709?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main