Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 18.03.2020 nr 8-2/20/1162 Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Lisa 1.pdf 3. Lisa 2.pdf 4. Lisa 3.pdf 5. Seletuskiri.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 26.02.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks toiduainete töötlemise õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekavade eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused ja õpingute käigus omandatavad osakutsed ja kutsed. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele: 1) pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia (inglise keeles Technology of Bakery and Pastry- Cook), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP; 2) toiduainete tehnoloogia (inglise keeles Food Technology), EKR tase 4, 180 EKAP. § 2. Riikliku õppekava sisu (1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulite kirjeldused. (2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mis on esitatud kutseharidusstandardi § 8 lõikes 8. (3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet mahus 60 EKAP, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. (4) Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.  2 (5) Toiduainete tehnoloogia eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3. § 3. Kooli õppekava koostamine Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. 2. peatükk Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õppekava üldosa § 4. Eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused, hoiakud ja sotsiaalse valmiduse töötamiseks pagari- ja kondiitritooteid tootvates või toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Eriala õppekava läbimisel õpilane: 1) valmistab lihtpagari-, valikpagari- ja kondiitritooteid tehnoloogilise juhendi alusel, lähtudes toidu- ja tööohutuse nõuetest; 2) külmutab, pakendab ja ladustab valmistatud pagari- ja kondiitritooteid lähtudes õigusaktidest; 3) korraldab enda tööd ratsionaalselt, töötab iseseisvalt, tulemuslikult ja ressursisäästlikult lähtuvalt kutse-eetikast; 4) analüüsib, hindab ja parendab enda ning meeskonna tööd toiduainetööstuses või toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes; 5) väärtustab enda kutse- ja tööalast arengut ja edasist õpiteed, lähtuvalt toiduainetööstuse või toitlustuse valdkonna arengust; 6) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui kirjalikult; 7) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 8) kasutab oma matemaatika teadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 9) omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 11) kasutab kunstialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi õpitud erialal ja oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. § 5. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õppekava maht on 180 EKAP, millest: 1) üldõpingud 30 EKAP; 2) põhiõpingud 120 EKAP, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 40 EKAP; 3) valikõpingud 30 EKAP. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) toiduainetöötluse valdkonna alused 2 EKAP;  3 2) toiduohutus 3 EKAP; 3) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP; 4) lihtpagaritoodete valmistamine nisutainast 9 EKAP; 5) lihtpagaritoodete valmistamine rukkitainast 7 EKAP; 6) erinevatest jahudest tainatoodete valmistamine 5 EKAP; 7) valikpagaritoodete valmistamine 8 EKAP; 8) kondiitritoodete tehnoloogia 13 EKAP; 9) kookide ja tortide valmistamine 20 EKAP; 10) maiustuste valmistamine 4 EKAP; 11) külmutamine ja pakendamine 4 EKAP; 12) pagari praktika 20 EKAP; 13) kondiitri praktika 20 EKAP. § 7. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsetele „Pagar, tase 4“ ja „Kondiiter, tase 4“ vastavad kompetentsid. 3. peatükk Toiduainete tehnoloogia eriala õppekava üldosa § 8. Eriala kutseõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused, hoiakud ja sotsiaalse valmiduse töötamiseks toiduaineid valmistavates ettevõtetes ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Eriala õppekava läbimisel õpilane: 1) teeb tehnoloogilise juhendi alusel toiduainete valmistamise protsessis erinevaid tööoperatsioone, lähtudes toidu- ja tööohutuse nõuetest; 2) valmistab tehnoloogilise juhendi alusel kvaliteetseid tooteid, kasutades sobivaid töövõtteid ning järgides ettenähtud režiime; 3) korraldab oma tööd ratsionaalselt, töötab iseseisvalt, tulemuslikult ja ressursisäästlikult lähtuvalt kutse-eetikast; 4) analüüsib, hindab, teeb ettepanekuid enda ning meeskonna töö parendamiseks, toiduaineid valmistavas ettevõttes; 5) väärtustab enda kutse- ja tööalast arengut ja edasist õpiteed, lähtuvalt toidutööstuse valdkonna arengust; 6) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui kirjalikult; 7) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 8) kasutab oma matemaatika teadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 9) omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. § 9. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 10. Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) Toiduainete tehnoloogia eriala õppekava maht on 180 EKAP, millest:  4 1) üldõpingud 30 EKAP; 2) põhiõpingud 121 EKAP, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 40 EKAP; 3) valikõpingud 29 EKAP. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) toiduainetöötluse valdkonna alused 2 EKAP; 2) toiduohutus 3 EKAP; 3) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP; 4) toiduainete tehnoloogia alused 15 EKAP; 5) aedviljatoodete tehnoloogia 28 EKAP; 6) kalatoodete tehnoloogia 28 EKAP; 7) jookide tehnoloogia 28 EKAP; 8) piimatoodete tehnoloogia 28 EKAP; 9) lihatoodete tehnoloogia 28 EKAP; 10) toiduainete tehnoloogia aluste praktika 10 EKAP; 11) toiduainete tehnoloogia praktika 30 EKAP. (3) Õpingute käigus omandatakse vähemalt kahele suunale vastavad kompetentsid. Selleks tuleb käesoleva määruse lisast 3 omandada moodulite 1 - 4 ja 10, 11 õpiväljundid ning valikust 5 - 9 kahe mooduli õpiväljundid. § 11. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed Õppekava õpiväljundite saavutamisel täismahus omandatakse kutsele „Toiduainetöötleja, tase 4“ vastavad kompetentsid. 4. peatükk Rakendussäte § 12. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja Teadusministri 18. juuli 2014. a määrus nr 66 „Toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Üldõpingute moodulid Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Keel ja kirjandus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja kirjakeele normile  kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses  koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel 2) arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või õigekirjareegleid kuulatud teksti põhjal  leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutades saadud teavet eesmärgipäraselt 3) koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- suulises esinemises või enda loodud tekstides ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt  koostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammi hinnates  kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja 4) loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, igapäevaelus, põhjendab infoallika valikut diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja  põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi loob uusi seoseid  tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning 5) väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga  avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks 6) tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost, seostab seda ajastu tekstinäiteid ja tsitaate ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega  arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust  selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid 2 Võõrkeel 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui  kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras kirjas iseseisva keelekasutajana, esitab ja kaitseb grammatiliselt õiget keelt erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma  esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes seisukohti  väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, 2) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, räägib, kirjutab B1 tasemel) mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast 3) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid  koostab oma kooli (lühi)tutvustuse võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostades  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal võõrkeeleõpet elukestva õppega töötamiseks 4) mõistab eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri  hindab oma võõrkeeleoskuse taset ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel  põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise õppega rahvusvahelistest võimalustest, koostab tööleasumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid  eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust  kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades  võrdleb sihtkeele / emakeele maa (de) ja eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme  arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga  tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta  kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles  tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi  koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, cv/europassi, arvestades sihtmaa eripäraga  sooritab näidistööintervjuu 3 Matemaatika 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava matemaatika valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi uutes  sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust  kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb 2) kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest  kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande 3) seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutades õigeks lahendamiseks õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ning oskusi  teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust 4) esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,  kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid väljendades oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui teabeallikaid kirjalikult  leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info 5) kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tegevuse  koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel  nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid, arvutab protsente ja promille  kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi  valib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi sümboleid  kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks  kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel ning eristab olulist ebaolulisest  teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente  selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske  arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning teisendab enamkasutatavaid valuutasid  arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste kohta 4 Loodusained 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid: Õpilane: Õpilane: 1) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära,  kirjeldab maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid saab aru mudelite tähtsusest reaalsete objektide  kirjeldab maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid kirjeldamisel  kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses 2) mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi toimivaid aineringe keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja  kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut väärtustamisel ning igapäevaelu probleemide (eristab rakutüüpe) lahendamisel  iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi 3) mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju  kirjeldab mehaanika nähtusi, kasutades selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja looduskeskkonnale ja inimesele, saab aru ümbritseva mõisteid keskkonna mõjust inimese tervisele  kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi 4) leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku ja nendevahelisi seoseid informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete  iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi lahendamisel  kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi  kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust  kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel  selgitab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga  nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme  selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme  võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid  võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi  selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid  selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi  kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale  kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast  nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning võrdleb erinevaid eetilis- moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust   kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest  kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamiseks  kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme  lahendab loodusteaduslike ülesandeid ja probleeme, kasutades erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid  koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid  kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteeme  arvutab õigesti, kontrollides saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt 5 Sotsiaalained 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik. Moodul on seostatud gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes tervikliku ja terviseteadliku inimese kujunemist erinevatest rollidest ja kohustusest ühiskonnas 2) saab aru esinevatest nähtustest, protsessidest ja  analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja arengus vastastikusest mõjust  nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele 3) mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia reageerimist ja ennetamise võimalusi ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu  tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega vajalikkust, aktsepteerides erinevusi ning sooritab treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi 4) hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus,  selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning  määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu tänapäevani, paigutades tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti  selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi  toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta  arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel  iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel  selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs  kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust  kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse  demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel relva ohutust ning kustutab tulekolde  põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust  teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse  tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike  analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja soolis-vanuselist struktuuri  kasutab teabeallikaid sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks, määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti  selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel  selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna  orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid  kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid   nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile ning selgitab nende maandamise võimalusi 6 Kunstiained 1,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid  võrdleb näidete alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid 2) tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid  määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel ning seostab neid ajalooga  tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid 3) analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu  uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta kogemuse  koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 4) kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja muusikateost), asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, isiksuse arendamiseks analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda  kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi 5) väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse  mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale 7 Eesti keel teise keelena (vene õppekeelega rühmadele) 5 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui  kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras kirjas iseseisva keelekasutajana, esitades ja kaitstes grammatiliselt üsna õiget keelt erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma  esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes seisukohti  väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, 2) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, räägib, kirjutab b1 tasemel) mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast 3) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid  koostab oma kooli (lühi) tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostades  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal võõrkeeleõpet elukestva õppega töötamiseks  hindab oma võõrkeeleoskuse taset 4) mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri  põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel õppega 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise  eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööle asumiseks usaldusväärsust vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid  kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keskkondades  võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme  arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga  tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit, soovitades külastada mõnda sihtkohta  kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles  tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi  koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, cv/europassi, arvestades sihtmaa eripära  sooritab näidistööintervjuu  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia moodulid Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Toiduainetöötluse valdkonna alused 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toiduainetööstuse tähtsust ja valdkonna keskkonnaohutut toimimist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. mõistab toiduainetööstuse tähtsust - kirjeldab rühmatööna toiduainetööstuse kui majandusharu tähtsust Eestis ning Euroopa Liidus Eesti majanduses - võrdleb toiduainetööstuse valdkonna ettevõtteid lähtuvalt erinevate toiduainete töötlemise 2. mõistab valdkonna töötajale tegevusaladest esitatavaid nõudeid lähtuvalt - kirjeldab toiduseaduse põhjal toidu käitlemise aluseid toiduainetööstuses kutsestandardist - kirjeldab kutsestandardi põhjal tööandjate ootusi endale kui tulevasele toiduainetööstuse töötajale 3. kirjeldab tervisliku toitumise lähtudes valdkonna kutse-eetikast põhimõtetega arvestamise olulisust - leiab internetist toiduainetööstuse valdkonna töökuulutused ja valib endale sobiva põhjendades valikut toiduainete töötlemisel - iseloomustab toiduainetes sisalduvaid põhitoitaineid, nende tähtsust ja vajadust organismis ning mõju 4. mõistab toiduainetööstuse inimese tervisele juhendi alusel keskkonnasäästlikku ressursside - kirjeldab erinevate toitumisvajadustega inimeste toidu valikuvõimalusi etteantud toiduainetööstuse kasutamist tootesortimendi põhjal - kirjeldab toiduainete, vee- ja energiaressursside säästliku kasutamist - selgitab meeskonnatööna keskkonna probleeme toiduainetööstuses - kirjeldab toiduainetööstuse biojäätmete ja jäätmete sortimise ning jäätmekäitluse nõudeid keskkonnaohutuse seisukohalt 1  2 Toiduohutus 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toiduohutuse järgimise tähtsust toidu käitlemisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. mõistab toiduhügieeni järgimise - kirjeldab rühmatööna toiduhügieeni ülesandeid lähtuvalt pagari- ja kondiitritöö eripärast tähtsust pagari- ja kondiitritöös - selgitab isikliku hügieeni nõuete järgimise olulisust toiduohutuse tagamisel 2. puhastab tööpinnad, seadmed ja - kirjeldab rühmatööna hügieeninõudeid pagari- ja kondiitritöö ruumidele, seadmetele, töövahenditele ja vahendid, tootmisruumid vastavalt tehnoloogilistele protsessidele juhendile - selgitab juhendi alusel toorainete ning pagari- ja kondiitritoodete füüsikalise, keemilise ja bioloogilise 3. mõistab ettevõtte saastumise põhjusi ja sellest tulenevaid tagajärgi enesekontrollisüsteemi järgimise - selgitab rühmatööna toidukahjurite kontrolli ja tõrje vajalikkust pagari- ja kondiitritöös tähtsust - kirjeldab rühmatööna pagari- ja kondiitritöös kasutatavaid puhtusekontrolli ning pesemis- ja desinfitseerimismeetodeid - määrab visuaalselt etteantud juhendi alusel töökoha puhtuse astme - selgitab puhastusainete ohutut kasutamist ohutuskaartidelt saadava info põhjal - valib mustuse eemaldamiseks sobivad puhastusvahendid ning pesemis- ja desinfitseerimisained arvestades ainete omadusi ja valmistab lahused - puhastab tööpinnad, seadmed ja vahendid, tootmisruumid vastavalt puhastusplaanile, töötades ergonoomiliselt järgides tööohutust - kirjeldab pagari- ja kondiitriettevõtte enesekontrolliplaani juhendi alusel - koostab etteantud pagari- ja kondiitritoodete valmistamise tehnoloogilised skeemid kasutades digivahendeid arvutab - nimetab toote tehnoloogilise skeemi põhjal kontrollpunktid ja kriitilised kontrollpunktid - nimetab toote tehnoloogilise skeemi põhjal toiduohud, nende ennetavad ja korrigeerivad tegevused 2  3 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. kavandab oma õpitee, arvestades - analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga; võimalusi ning piiranguid - sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid; 2. mõistab ühiskonna toimimist, - koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside tööandja ja organisatsiooni ja erinevate keskkonnateguritega väljakutseid, probleeme ning - selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid; võimalusi - kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda; 3. kavandab omapoolse panuse - selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi; väärtuste loomisel enda ja teiste jaoks - kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkides; kultuurilises, sotsiaalses ja/või - valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli; rahalises tähenduses - seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja 4. mõistab enda vastutust oma võimalused; tööalase karjääri kujundamisel ning on - analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas; motiveeritud ennast arendama - kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid; - kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust; - valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile; - koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks; - analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes; - kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid; - selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist; - selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas; 3  4 Lihtpagaritoodete valmistamine nisutainast 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab juhendamisel nisutainast lihtpagaritooteid, töötades ohutult ja järgides toiduhügieeni Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. Valib tehnoloogilise juhendi alusel - liigitab lihtpagaritoodete valmistamisel kasutatavad toorained vastavalt toiduaine rühmadele ja valmistab ette toorained - eristab pagaritöös kasutatavad toorained määratledes sensoorselt tooraine kvaliteeti nisutainast lihtpagaritoodete - arvutab tehnoloogilise juhendi alusel toorainete kulu kasutades digivahendeid valmistamiseks - valib toorained ja valmistab tootmiseks ette järgides säästlikkust 2. Valmistab tehnoloogilise juhendi - kirjeldab nisutainaste valmistamise tehnoloogiaid, kergitamise ja küpsetamise põhimõtteid, tuues välja alusel nisutainast lihtpagaritooteid sarnasused ja erinevused - kirjeldab nisujuuretise valmistamist ja kvaliteeti mõjutavaid tegureid - planeerib juhendi alusel oma tööd ja korraldab oma töökoha, järgides tööohutuse nõudeid, osaledes meeskonnatöös - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel pärmiga nisutainast klassikalise lauasaia, röstsaia, vormisaia, palmiku, kuklid ja pitsapõhjad, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendid järgides küpsetusrežiimi, toiduhügieeni ja tööohutust - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel juuretisega nisutainast lihtpagaritooteid, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendid järgides küpsetusrežiimi, toiduhügieeni ja tööohutust - määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades nisutainatoodete valmistamise ja küpsetamise vigu - arvutab tehnoloogilise juhendi alusel taina massi, valmistoote kaalu, küpsemis- ja jahtumiskao 4  5 Lihtpagaritoodete valmistamine rukkitainast 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab rukkitainast lihtpagaritooteid, töötades ohutult ja järgides toiduhügieeni Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. Valib tehnoloogilise juhendi alusel - nimetab rukkitainast lihtpagaritoodete valmistamisel kasutatavad toorained arvestades ette toorained rukkitainast küpsetusomadusi lihtpagaritoodete valmistamiseks - eristab ja valib rukkitainas kasutatavad toorained, määrates sensoorselt tooraine kvaliteeti 2. Valmistab tehnoloogilise juhendi - arvutab digivahendeid kasutades tehnoloogilise juhendi alusel toorainete kulu, valib toorained alusel rukkitainast - kirjeldab rukkitainaste valmistamise tehnoloogiaid, kergitamise ja küpsetamise põhimõtteid, tuues lihtpagaritooteid välja sarnasused ja erinevused - kirjeldab rukkijuuretise ja keetude valmistamist ning kvaliteeti mõjutavaid tegureid - planeerib meeskonnas juhendi alusel rukkitaina toodete valmistamise ja korraldab oma töökoha, järgides tööohutuse nõudeid - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel toorained tootmiseks ette järgides säästlikkust - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erineva tehnoloogiaga rukkitainast rukkileiva, peenleiva, lisanditega leiva, tera- ja seemneleiva, koorikleiva, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendid järgides toiduhügieeni ja tööohutust - määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades rukkitainatoodete valmistamise ja küpsetamise vigu - arvutab juhendi alusel taina väljatuleku ja lisatava vee koguse 5  6 Erinevatest jahudest tainatoodete valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab erinevatest jahudest pagaritooteid, töötades ohutult ja järgides toiduhügieeni Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. Eristab küpsetusomaduste põhjal - iseloomustab meeskonnatööna erinevatest jahudest tainatoodete valmistamisel kasutatavad erinevaid jahusid toodete põhitoorained, abitoorained ja jahuparendajad valmistamiseks - nimetab eesti keeles gluteenivabade toodete valmistamisel kasutatavad toorained 2. Valmistab tehnoloogilise juhendi - asendab ja arvutab tehnoloogilise juhendi järgi toodete toorainete kulu kasutades digivahendeid alusel erinevatest jahudest - eristab ja valib toodete valmistamiseks kasutatavaid jahusid määrates sensoorselt tooraine kvaliteeti pagaritooteid - kirjeldab pagaritoodete valmistamise tehnoloogiaid võrreldes erinevate jahude omadusi - kirjeldab gluteenivabade toodete valmistamist ja kvaliteeti mõjutavaid tegureid nimetades ristsaastumise ohud ning nende vältimise võimalused - planeerib juhendi alusel pagaritoodete valmistamist, korraldades oma töökoha - valmistab ette toorained järgides säästlikkust - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erinevatest jahudest sepiku, karaski ja gluteenivaba pagaritoote, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendid järgides toiduhügieeni ja tööohutust - määratleb sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades erinevatest jahudest tainatoodete valmistamise ja küpsetamise vigu 6  7 Valikpagaritoodete valmistamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab valikpagaritooteid töötades ohutult ja järgides toiduhügieeni Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. Valib tehnoloogilise juhendi - nimetab meeskonnatööna valikpagaritoodete valmistamisel kasutatavad toorained, liigitades neid alusel ja valmistab ette toidurühmade toorained ja pooltooted - eristab ja valmistab ette valikpagaritoodetes kasutatavad toorained määrates sensoorselt tooraine kvaliteeti valikpagaritoodete - arvutab digivahendeid kasutades tehnoloogilise juhendi alusel valikpagaritoodete toorainete kulu, asendab valmistamiseks toorained vastavalt kliendi soovile 2. Valmistab tehnoloogilise - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel soolaseid ja magusaid täidiseid juhendi alusel kihitatud ja - kirjeldab pärmitainast valikpagaritoodete tehnoloogiaid ja küpsetusnõudeid, tuues välja erinevused kihitamata pärmitainast - planeerib ja valmistab tehnoloogilise juhendi alusel kihitamata pärmitainast plaadipirukad, kuklid, tooteid rullsaiad, pirukad ja pitsad, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendid järgides toiduhügieeni ja tööohutust 3. Valmistab tehnoloogilise - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel kihitatud pärmitainast magusate täidistega väikesaiad, stritslid, juhendi alusel leht- ja kringlid, pärjad, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendid järgides toiduhügieeni ja tööohutust pärmilehttainast tooteid - määrab sensoorselt valikpagaritoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamise ja 4. Valmistab tehnoloogilise küpsetamise vigu juhendi alusel liiva- ja - esitleb valmistatud valikpagaritooteid, lähtudes toote koostisest ning nimetades allergeenid muretainast tooteid - nimetab leht- ja pärmilehttaina kihitamismeetodeid kirjeldades erinevaid vormimisvõimalusi - planeerib ja valmistab tehnoloogilise juhendi alusel leht- ja pärmilehttainast tooteid, kasutades sobivad seadmed ja töövahendid ning järgides toiduhügieeni ja tööohutust - määrab sensoorselt leht- ja pärmilehttainast toodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamise ja küpsetamise vigu - kirjeldab liiva- ja muretaina valmistamise tehnoloogiaid tuues välja erinevused - planeerib ja valmistab tehnoloogilise juhendi alusel liiva- ja muretainast tooteid, valides sobivad seadmed ja töövahendid ning järgides toiduhügieeni ja ohutusnõudeid - määrab sensoorselt liiva- ja muretainast toodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamise ja küpsetamise vigu 7  8 Kondiitritoodete tehnoloogia 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib ja valmistab pool- ja kondiitritooteid, arvestades tellimust ja töökorraldust Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. Valib tehnoloogilise juhendi alusel - liigitab kondiitritoodete toorained, nimetades nende kasutusvõimalused toorained kondiitritoodete ja - kirjeldab laktoosi-, gluteeni- ja suhkruvabade toodete kasutamist kondiitritoodetes arvestades pooltoodete valmistamiseks eritoitumist 2. Valmistab tehnoloogilise juhendi - eristab kondiitritöös kasutatavad toorained määrates sensoorselt tooraine kvaliteeti alusel pool- ja kondiitritooteid - arvutab tehnoloogilise juhendi alusel digivahendeid kasutades kondiitritoodete valmistamise toorainete kulu, lähtudes pakendite suurusest, tootmisplaanist ning järgides säästlikkust - kirjeldab biskviittaina, võibiskviittaina, muretaina, õhulise taina, mandlitaina, keedutaina, suhkrulise taina valmistamist, tuues välja sarnasused ja erinevused - planeerib juhendi alusel oma tööd ja korraldab oma töökohta kondiitritoodete valmistamiseks, järgides töökorraldust meeskonnas ja tööohutuse nõudeid - valib tehnoloogilise juhendi alusel toorained ja valmistab tootmiseks ette, tuginedes teadmistele toorainete koostisest ja omadustest - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel küpsetatud pooltooteid ja kondiitritooteid, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendid, järgides toiduhügieeni ja tööohutust - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel küpsiseid ja keekse, kasutades sobivaid seadmeid ja vahendid järgides toiduhügieeni ja tööohutust 8  9 Kookide ja tortide valmistamine 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, valmistab ja kaunistab kooke ja torte, arvestades tellimust ja töökorraldust Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. Valmistab kondiitritoodetele - koostab kondiitritoote kaunistamise kavandi arvestades kliendi soove, kompositsiooni põhimõtteid ja kaunistuselemente arvestades kasutades loovustehnikaid kompositsiooni põhimõtteid - valmistab loovustehnikaid kasutades kaunistusi martsipanist ja dekoormassist 2. Valmistab tehnoloogilise juhendi - valmistab etteantud kujundite järgi kaunistusi šokolaadist ja glasuurist alusel kooke - valmistab kavandi järgi puuviljadest ja marjadest kaunistusi 3. Valmistab tehnoloogilise juhendi - kirjeldab kreemide valmistamist sh laktoosivabade, liigitades tooraine ja tehnoloogia alusel alusel erinevaid torte - kirjeldab täidiste, želee, siirupite valmistamist nimetades kasutusvõimalused - arvutab tehnoloogilise juhendi alusel toorainete kulu kookide valmistamiseks - valmistab želeesid ja siirupeid tehnoloogilise juhendi alusel - valmistab erinevaid täidiseid ning võikreeme, munavalgekreeme, vahukoorekreemi, kohupiimakreemi, toorjuustukreemi, hapukoorekreemi, keedukreemi, taimsete rasvade baasil kreeme, laktoosivabu kreeme tehnoloogilise juhendi alusel - planeerib oma tööd ja valmistab biskviitkooke, muretainakooke, keedutainakooke, beseekooke, mandlikooke, purumassist kooke, üleküpsetatud kooke tehnoloogilise juhendi alusel, järgides tööohutuse nõudeid - kaunistab juhendi alusel kooke kasutades kavandatud kaunistuselemente - liigitab torte kirjeldades valmistamise erinevaid võimalusi - arvutab tehnoloogilise juhendi alusel toorainete kulu tortide valmistamiseks - valib toorained ja valmistab tootmiseks ette järgides säästlikkust - planeerib oma tööd ja valmistab tehnoloogilise juhendi alusel puuviljatorte, martsipanitorte, puistega torte, sefiiritorte, vahukooretorte, beseetorte, kasutades asjakohaseid seadmeid ja vahendeid, järgides toiduhügieeni ja tööohutust ning osaleb meeskonnatöös - kujundab ja kaunistab tordi vastavalt teemale ning kasutades kavandatud kaunistuselemente 9  10 Maiustuste valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab trühvleid ja komme, arvestades tellimust ja töökorraldust Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. valmistab tehnoloogilise juhendi - arvutab digivahendeid kasutades tehnoloogilise juhendi alusel toorainete kulu trühvlite valmistamiseks alusel trühvleid - valib toorained ja valmistab tootmiseks ette järgides säästlikkust 2. valmistab tehnoloogilise juhendi - planeerib juhendi alusel oma tööd ja korraldab oma töökoha maiustuste valmistamiseks, järgides alusel komme tööohutuse nõudeid, osaledes meeskonnatöös - valib tehnoloogilise juhendi alusel trühvlite valmistamiseks vajalikud töövahendid - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel ja viimistleb suhkrusiirupist ja kakaost trühvleid - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel ja viimistleb ganachest trühvleid - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel ja viimistleb täidistega trühvleid - pakendab trühvlid kasutades sobivaid pakkematerjale, lähtudes töökorraldusest ja etteantud juhistest - arvutab tehnoloogilise juhendi alusel toorainete kulu kommide valmistamiseks - valib toorained ja valmistab tootmiseks ette järgides säästlikkust - valib tehnoloogilise juhendi alusel kommide valmistamiseks vajalikud töövahendid - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel ja viimistleb komme, sh vahukomme - pakendab kommid, tuginedes teadmistele erinevatest pakkematerjalidest, pakkemasinate tööpõhimõtetest ning lähtudes töökorraldusest ja etteantud juhistest 10  11 Külmutamine ja pakendamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab sügavkülmutatud tooted, töötades ohutult ja järgides toiduhügieeni nõudeid ning pakendab tooted keskkonda säästes Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. Valmistab tehnoloogilise juhendi - kirjeldab pagaritoodete külmutamise, sulatamise, kergitamise ja küpsetamise põhimõtteid nimetades alusel külmutatavaid pagaritooteid tekkivaid vigu ja nende vältimist 2. Valmistab tehnoloogilise juhendi - valmistab külmutatavad tainad ja pooltooted, kasutades asjakohaseid seadmeid, lähtudes alusel külmutatavaid tehnoloogilisest juhendist ning arvestades külmutatavate toodete eripära kondiitritooteid, kasutades - valmistab külmutatavad eelküpsetatud pagaritooted, valmistooted, kasutades sügavkülmakindlaid asjakohaseid seadmeid ja tooraineid, kasutades asjakohaseid seadmeid, lähtudes tehnoloogilisest juhendist ning arvestades vahendeid, järgides toiduhügieeni külmutatavate toodete eripära ja tööohutust - külmutab pagaritooted vastavalt tehnoloogilisele juhendile, kasutades sügavkülmseadmeid 3. Küpsetab sügavkülmutatud - kirjeldab kondiitritoodete külmutamise, sulatamise põhimõtteid nimetades tekkivaid vigu ja nende pagaritoodetest tooted, arvestades vältimist külmutatavate toodete eripära - valmistab külmutatavad kondiitritooted, kasutades sügavkülmakindlaid tooraineid, asjakohaseid 4. Valmistab sügavkülmutatud seadmeid, lähtudes tehnoloogilisest juhendist ning arvestades külmutatavate toodete eripära kondiitritoodetest tooted, - külmutab kondiitritooted vastavalt tehnoloogilisele juhendile, kasutades sügavkülmseadmeid arvestades külmutatavate toodete - sulatab ja/või kergitab ning töötleb külmutatud tooted vastavalt juhendile eripära - küpsetab külmutatud tooted vastavalt juhendile 5. Pakendab tooted, märgistab ja - valmistab külmutatud tainast, pooltoodetest tooteid kasutades asjakohaseid seadmeid, lähtudes ladustab lähtudes töökorraldusest tehnoloogilisest juhendist ning arvestades külmutatavate toodete eripära ja etteantud juhistest - sulatab ja kaunistab külmutatud tooted vastavalt juhendile - loetleb pakendamata ja pakendatud toidu toidualase teabe esitamise nõuded vastavalt pakendiseadusele - pakendab tooted, kasutades erinevaid pakkematerjale, säästes keskkonda ning lähtudes etteantud juhistest - märgistab ja ladustab tooted vastavalt toiduseadusele ja toidu märgistamise korrale, järgides külmutatud toodete puhul külmaahela katkematust ladustamisel. 11  12 Pagari praktika 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab juhendamisel praktikaettevõttes tehnoloogiliste juhendite alusel erinevaid pagaritooteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. planeerib oma isiklikud praktika - koostab isiklikud praktikadokumendid arvestades praktikajuhendit eesmärgid ja tööülesanded - koostab digivahendeid kasutades praktikaeesmärkide loetelu, arvestades praktikajuhendit tulenevalt praktikajuhendist - planeerib oma isiklikud praktika eesmärgid ja tööülesanded koostöös ettevõtte praktika juhendajaga 2. planeerib oma praktika ettevõttes järgides individuaalset praktikakava vastavalt töökorraldusele ja - planeerib oma töökohta vastavalt tööülesandele ning meeskonna tööjaotusele, töötades säästlikult ja isiklikele eesmärkidele järgides toiduohutuse nõudeid 3. valmistab tehnoloogilise juhendi - järgib tööd tehes ettevõtte sisekorraeeskirju, toiduhügieeninõudeid, kasutades vastavalt vajadusele alusel erinevaid liht- ja isikukaitsevahendeid, ergonoomia põhimõtteid valikpagaritooteid, järgides - täidab juhendamisel enesekontrolli tegevusi toiduhügieeni- ja - kasutab sobivaid tooraineid ja seadmeid toodete valmistamisel tööohutusnõudeid - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel meeskonnas lihtpagaritooteid käsitööna ja/või kasutades 4. analüüsib oma tööd, eesmärkide seadmeid saavutamist ja ülesannete täitmist - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel meeskonnas valikpagaritooteid käsitööna ja/või kasutades praktikaettevõttes seadmeid 5. - hoiab korras oma töökoha ja selle ümbruse, seadmed ja vahendid, järgides ettevõtte puhastusplaani - määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele - mõistab oma rolli tootmisprotsessis, vastutades oma töö tulemuse eest - teeb praktikajuhendi alusel sissekanded praktikapäevikusse - kirjeldab praktikaettevõtte erinevate töölõikude tööd, toodete sortimenti ning oma osa tootmise ahelas - hindab oma eesmärkide saavutamist ja ülesannete täitmist praktikaettevõttes, vastavalt individuaalsele praktikakavale - koostab ja esitleb praktikaaruande eesti keeles vastavalt etteantud juhendile, viidates kasutatud allikatele, kasutades digivahendeid - esitleb praktikal saadud kogemusi eesti keeles vastavalt juhendile, kasutades digivahendeid 12  13 Kondiitri praktika 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab juhendamisel praktikaettevõttes tehnoloogiliste juhendite alusel erinevaid kondiitritooteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. Planeerib oma isiklikud praktika - koostab isiklikud praktikadokumendid arvestades praktikajuhendit eesmärgid ja tööülesanded - koostab digivahendeid kasutades praktikaeesmärkide loetelu, arvestades praktikajuhendit tulenevalt praktikajuhendist - planeerib oma isiklikud praktika eesmärgid ja tööülesanded koostöös ettevõtte praktika juhendajaga 2. Planeerib oma praktika ettevõttes järgides individuaalset praktikakava vastavalt töökorraldusele ja - planeerib oma töökohta vastavalt tööülesandele ning meeskonna tööjaotusele, töötades säästlikult ja isiklikele eesmärkidele järgides toiduohutuse nõudeid 3. Valmistab tehnoloogilise juhendi - järgib tööd tehes ettevõtte sisekorraeeskirju, toiduhügieeninõudeid, kasutades vastavalt vajadusele alusel erinevaid kondiitritooteid isikukaitsevahendeid, ergonoomia põhimõtteid järgides toiduhügieeni- ja - täidab juhendamisel enesekontrolli tegevusi tööohutusnõudeid - kasutab sobivaid tooraineid ja seadmeid kondiitritoodete valmistamisel 4. Analüüsib oma tööd, eesmärkide - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel meeskonnas biskviitkooke, muretainakooke, keedutainakooke, saavutamist ja ülesannete täitmist beseekooke, mandlikooke, purumassist kooke, üleküpsetatud kooke käsitööna ja/või kasutades praktikaettevõttes seadmeid - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel meeskonnas küpsiseid ja keekse käsitööna ja/või kasutades seadmeid - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel meeskonnas puuviljatorte, martsipanitorte, puistega torte, sefiiritorte, vahukooretorte, beseetorte - valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erinevaid maiustusi käsitööna ja/või kasutades seadmeid - hoiab korras oma töökoha ja selle ümbruse, seadmed ja vahendid, järgides ettevõtte puhastusplaani - määrab sensoorselt valmistatud kondiitritoodete vastavuse kvaliteedinõuetele - mõistab oma rolli kondiitritoodete tootmisprotsessis, vastutades oma töö tulemuse eest - teeb praktikajuhendi alusel sissekanded praktikapäevikusse - kirjeldab oma osa praktikaettevõtte tootmise ahelas - hindab oma eesmärkide saavutamist ja ülesannete täitmist praktikaettevõttes, vastavalt individuaalsele praktikakavale - koostab ja esitleb rühmale praktikaaruande eesti keeles vastavalt etteantud juhendile, viidates kasutatud allikatele, kasutades digivahendeid 13  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Toiduainete tehnoloogia põhiõpingute moodulid Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Toiduainetöötluse valdkonna alused 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toiduainetööstuse tähtsust ja valdkonna keskkonnaohutut toimimist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: - Õpilane: 1) mõistab toiduainetööstuse tähtsust - kirjeldab rühmatööna toiduainetööstuse kui majandusharu tähtsust Eestis ning Euroopa Liidus Eesti majanduses - võrdleb toiduainetööstuse valdkonna ettevõtteid lähtuvalt erinevate toiduainete töötlemise 2) mõistab valdkonna töötajale tegevusaladest esitatavaid nõudeid lähtuvalt - kirjeldab toiduseaduse põhjal toidu käitlemise aluseid toiduainetööstuses kutsestandardist - kirjeldab kutsestandardi põhjal tööandjate ootusi endale kui tulevasele toiduainetööstuse töötajale 3) kirjeldab tervisliku toitumise lähtudes valdkonna kutse-eetikast põhimõtetega arvestamise olulisust - leiab internetist toiduainetööstuse valdkonna töökuulutused ja valib endale sobiva põhjendades valikut toiduainete töötlemisel - iseloomustab toiduainetes sisalduvaid põhitoitaineid, nende tähtsust ja vajadust organismis ning mõju 4) mõistab toiduainetööstuse inimese tervisele juhendi alusel keskkonnasäästlikku ressursside - kirjeldab erinevate toitumisvajadustega inimeste toidu valikuvõimalusi etteantud toiduainetööstuse kasutamist tootesortimendi põhjal - kirjeldab toiduainete, vee- ja energiaressursside säästliku kasutamist  - selgitab meeskonnatööna keskkonna probleeme toiduainetööstuses - kirjeldab toiduainetööstuse biojäätmete ja jäätmete sortimise ning jäätmekäitluse nõudeid keskkonnaohutuse seisukohalt 2 Toiduohutus 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toiduohutuse järgimise tähtsust toidu käitlemisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: - Õpilane: 1) mõistab toiduhügieeni järgimise - kirjeldab rühmatööna toiduhügieeni ülesandeid lähtuvalt toiduainetööstuse eripärast tähtsust toiduainetööstuses - selgitab isikliku hügieeni nõuete järgimise olulisust toiduohutuse tagamisel 2) puhastab tööpinnad, seadmed ja - kirjeldab rühmatööna hügieeninõudeid toiduainetööstuse ruumidele, seadmetele, töövahenditele ja vahendid, tootmisruumid vastavalt tehnoloogilistele protsessidele juhendile - selgitab juhendi alusel toorainete ning valmistoodete füüsikalise, keemilise ja bioloogilise saastumise 3) mõistab ettevõtte põhjusi ja sellest tulenevaid tagajärgi enesekontrollisüsteemi järgimise - selgitab rühmatööna toidukahjurite kontrolli ja tõrje vajalikkust pagari- ja kondiitritöös tähtsust - kirjeldab rühmatööna toiduainete tootmisel kasutatavaid puhtusekontrolli ning pesemis- ja desinfitseerimismeetodeid - määrab visuaalselt etteantud juhendi alusel töökoha puhtuse astme - selgitab puhastusainete ohutut kasutamist ohutuskaartidelt saadava info põhjal - valib mustuse eemaldamiseks sobivad puhastusvahendid ning pesemis- ja desinfitseerimisained arvestades ainete omadusi ja valmistab lahused - puhastab tööpinnad, seadmed ja vahendid, tootmisruumid vastavalt puhastusplaanile, töötades ergonoomiliselt järgides tööohutust - kirjeldab toiduainetööstuse ettevõtte enesekontrolliplaani juhendi alusel - koostab piima-, liha-, kala-, aedviljatoodete ja/või jookide valmistamise tehnoloogilised skeemid - nimetab toote tehnoloogilise skeemi põhjal kontrollpunktid ja kriitilised kontrollpunktid - nimetab toote tehnoloogilise skeemi põhjal toiduohud, nende ennetavad ja korrigeerivad tegevused 3 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab oma õpitee, arvestades - analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid õpi-, suhtlemis- ja koostööoskusi seoses õpitava erialaga võimalusi ning piiranguid - sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja neid ja organisatsiooni väljakutseid, - koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, probleeme ning võimalusi ressursside ja erinevate keskkonnateguritega 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste - selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid loomisel enda ja teiste jaoks - kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises - selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi tähenduses - kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkides 4) mõistab enda vastutust oma tööalase - valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku karjääri kujundamisel ning on rolli motiveeritud ennast arendama - seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused - analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas - kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid - kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust - valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile - koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks - analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes - kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid - selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist - selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 4 Toiduainete tehnoloogia alused 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel liha-, kala-, piima-, aedviljatooteid ja jooke Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab taimsetele ja loomsetele - kirjeldab piima-, liha-, kala- ja aedviljatoodete ning jookide valmistamisel kasutatavaid toorainetele vastuvõtul esitatavaid tooraineid ja abimaterjale ning toorainete kvaliteedi mõju valmistoodetele nõudeid - kirjeldab toorainete säilitusnõudeid lähtudes toiduohutusest 2) planeerib juhendamisel oma töökohta - arvutab tehnoloogilise kaardi järgi toodete valmistamiseks vajalikud toorainete kogused lähtudes ohutuse ja toiduhügieeni - planeerib töökoha ja asjakohased vahendid vastavalt valmistatava toote tehnoloogilise nõuetest protsessi nõuetele 3) valmistab ohutust järgides, - valib toorained ja abimaterjalid, mida kasutatakse liha-, kala-, piima-, ja aedviljatoodete ning juhendamisel ja tehnoloogilise kaardi jookide valmistamisel alusel piima-, liha-, kala- ja - valmistab ette tooraineid kasutades töövahendeid ja töövõtteid juhendist lähtuvalt aedviljatooteid ning jooke - valmistab piimatooteid lähtudes kvaliteedinõuetest, säästlikkuse põhimõtetest vastavalt 4) kontrollib toote vastavust nõuetele, etteantud tehnoloogilisele kaardile, kasutades vastavaid seadmeid ning järgides nende pakendab ja märgistab toote kasutusjuhendeid - valmistab lihatooteid lähtudes kvaliteedinõuetest, säästlikkuse põhimõtetest vastavalt etteantud tehnoloogilisele kaardile, kasutades vastavaid seadmeid ning järgides nende kasutusjuhendeid - valmistab kalatooteid lähtudes kvaliteedinõuetest, säästlikkuse põhimõtetest vastavalt etteantud tehnoloogilisele kaardile, kasutades vastavaid seadmeid ning järgides nende kasutusjuhendeid - valmistab aedviljatooteid lähtudes kvaliteedinõuetest, säästlikkuse põhimõtetest vastavalt etteantud tehnoloogilisele kaardile, kasutades vastavaid seadmeid ning järgides nende kasutusjuhendeid - valmistab jooke lähtudes kvaliteedinõuetest, säästlikkuse põhimõtetest vastavalt etteantud tehnoloogilisele kaardile, kasutades vastavaid seadmeid ning järgides nende kasutusjuhendeid - kogub ja käitleb toiduainete töötlemise biojäätmed arvestades sortimise nõudeid ja keskkonna säästmist - arvutab retsepti alusel toiduainete toitainelise koostise ja toiteväärtuse, kasutades digi-  andmebaase - hindab juhendamisel sensoorselt toote kvaliteedi vastavust nõuetele - pakendab ja märgistab tooted tehnoloogilisest kaardist lähtuvalt 5 Piimatoodete tehnoloogia 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab piimatooteid lähtuvalt tehnoloogilist juhendist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: - Õpilane: 1) planeerib oma töökoha piimatoodete - kirjeldab toorainetele ja piimatoodetele esitatavaid nõudeid lähtuvalt tehnoloogilisest valmistamisel lähtudes ohutuse ja kaardist ja õigusaktidest toiduhügieeni nõuetest - kirjeldab piima keemilist koostist ja töötlust piimatoodete valmistamiseks 2) käitleb piimatoodete tooraineid vastavalt - koostab piimatoodete valmistamise tehnoloogilise skeemi selgitades toimimise käiku etteantud tehnoloogilisele kaardile - käitleb piimatoodete tooraineid, valmistab tooteid vastavalt etteantud tehnoloogilisele 3) valmistab piimatooted vastavate kaardile, kasutades ohutult sobivaid seadmeid tehnoloogiliste vahendite ja seadmetega, - võtab juhendis ettenähtud proovid toodete valmistamise protsessis ja käitleb vastavalt jälgides tehnoloogilist protsessi ja juhendile õigusaktides sätestatud nõudeid - valmistab täispiimatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja 4) pakib, märgistab, ladustab piimatooted seadmeid vastavalt toiduhügieeni- ja - valmistab fermenteeritud piimatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid kvaliteedinõuetele vahendeid ja seadmeid - valmistab juustu tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid - valmistab või ja võitooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid - valmistab kondenseeritud ja kuivatatud piimatooted tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid - vahendeid ja seadmeid - valmistab jäätist tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid  - peseb ja desinfitseerib piimatoodete käitlemise seadmed ja tootmisruumid, arvestades toiduohutust - kogub ja käitleb piimatoodete valmistamise biojäätmed arvestades sortimise nõudeid ja keskkonna säästmist; - hindab sensoorselt piimatoodete kvaliteedi vastavust tehnoloogilistele kaartidele; - valib piimatootele sobiva pakendi ja pakendab toote, jälgides ohutust ja keskkonna säästmist - koostab etiketid vastavalt märgistuse nõuetele ja märgistab piimatooted; - ladustab piimatooted vastavalt säilitusnõuetele, dokumenteerides seiretulemused vastavalt kehtestatud korrale 6 Lihatoodete tehnoloogia 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse , et õpilane valmistab lihatooteid lähtuvalt tehnoloogilist juhendist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma töökoha liha töötlemisel ja - kirjeldab toorainetele ja lihatoodetele esitatavaid nõudeid lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist lihatoodete valmistamisel lähtudes ohutuse ja õigusaktidest ja toiduhügieeni nõuetest - kirjeldab liha keemilist koostist ja põllumajandusloomade tapaprotsessi 2) käitleb värsket liha vastavalt etteantud - kirjeldab lihatoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse tehnoloogilisele kaardile - koostab lihatoodete valmistamise tehnoloogilise skeemi selgitades toimumise käiku 3) valmistab lihatooted vastavate - tükeldab rümbad valmistades liha ette erinevate lihasaaduste tootmiseks kasutades ohutult tehnoloogiliste vahendite ja seadmetega, sobivaid vahendeid ja seadmeid jälgides tehnoloogilist protsessi ja - konditustab, soonetustab, sorteerib liha vastavalt kvaliteediklassidele ja pakendab värske õigusaktides sätestatud nõudeid liha 4) pakib, märgistab, ladustab toote vastavalt - valmistab lihavalmistisi tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja toiduhügieeni- ja kvaliteedinõuetele seadmeid - valmistab lihakulinaariatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid - valmistab vorstitooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja  seadmeid - valmistab sinke tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid - kogub ja käitleb lihatöötlemise biojäätmed arvestades sortimise nõudeid ja keskkonna säästmist; - peseb ja desinfitseerib värske liha ja lihatoodete käitlemise seadmed ja tootmisruumid, arvestades toiduohutust - hindab sensoorselt lihatoodangu kvaliteedi vastavust tehnoloogilistele kaartidele; - valib lihatootele sobiva pakendi ja pakendab toote, jälgides ohutust ja keskkonna säästmist - koostab etiketid vastavalt märgistuse nõuetele ja märgistab lihatooted; - ladustab lihatooted vastavalt säilitusnõuetele, dokumenteerides seiretulemused vastavalt kehtestatud korrale 7 Kalatoodete tehnoloogia 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse , et õpilane valmistab kalatooteid lähtuvalt tehnoloogilist kaardist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma töökoha kala töötlemisel ja - kirjeldab toorainetele ja kalatoodetele esitatavaid nõudeid lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist kalatoodete valmistamisel lähtudes ohutuse ja õigusaktidest ja toiduhügieeni nõuetest - koostab kalatoodete valmistamise tehnoloogilise skeemi selgitades protsessi 2) käitleb kala vastavalt etteantud - kirjeldab kalatoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse tehnoloogilisele kaardile - eeltöötleb kala vastavalt tehnoloogilisele kaardile kasutades ohutult sobivaid seadmeid 3) valmistab kalatooted vastavate - valmistab soolatud kalatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja tehnoloogiliste vahendite ja seadmetega seadmeid jälgides tehnoloogilist protsessi ja - valmistab suitsutatud kalatooted tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid õigusaktides sätestatud nõudeid ja seadmeid 4) pakib, märgistab, ladustab kalatooted - valmistab kalakonserve tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja vastavalt toiduhügieeni- ja seadmeid kvaliteedinõuetele - valmistab kulinaariatooteid kalast tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid  ja seadmeid - valmistab külmutatud kalatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid seadmeid - valmistab kuivatatud/vinnutatud kalatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid seadmeid - kogub ja käitleb kalatoodete valmistamise biojäätmed arvestades sortimise nõudeid ja keskkonna säästmist; - peseb ja desinfitseerib kalatoodete käitlemise seadmed ja tootmisruumid, arvestades toiduohutust; - hindab sensoorselt kalatoodete kvaliteedi vastavust tehnoloogilistele kaartidele - valib kalatootele sobiva pakendi ja pakendab toote, jälgides ohutust ja keskkonna säästmist - koostab etiketid vastavalt märgistuse nõuetele ja märgistab kalatooted - ladustab kalatooted vastavalt säilitusnõuetele, dokumenteerides seiretulemused vastavalt kehtestatud korrale 8 Aedviljatoodete tehnoloogia 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab aedviljatooteid lähtuvalt tehnoloogilist kaardist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma töökoha aedvilja - kirjeldab toorainetele ja aedviljatoodetele esitatavaid nõudeid lähtuvalt tehnoloogilisest töötlemisel ja aedviljatoodete kaardist ja õigusaktidest valmistamisel lähtudes ohutuse ja - koostab aedviljatoodete valmistamise tehnoloogilise skeemi selgitades protsessi toiduhügieeni nõuetest - eeltöötleb aedvilju lähtudes tehnoloogilisest kaardist kasutades ohutult sobivaid seadmeid 2) käitleb aedvilja vastavalt etteantud - valmistab toorsalateid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid tehnoloogilisele juhendile - valmistab aedviljadest kulinaariatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid 3) valmistab aedviljatooted vastavate vahendeid ja seadmeid tehnoloogiliste seadmetega, jälgides - valmistab kuumtöödeldud aedviljakonserve tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid tehnoloogilist protsessi vastavalt vahendeid ja seadmeid õigusaktides sätestatud nõuetele - valmistab kiirkülmutatud aedviljade ja aedviljatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades 4) pakib, märgistab, ladustab aedviljatoote sobivaid vahendeid ja seadmeid vastavalt toiduhügieeni nõuetele - valmistab soolatud, hapendatud ja marineeritud aedviljatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid - valmistab kuivatatud aedviljatooteid tehnoloogilise kaardi alusel kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid; - kogub ja käitleb aedviljatoodete valmistamise biojäätmed arvestades sortimise nõudeid lähtudes keskkonna ohutusest; - peseb ja desinfitseerib aedviljatoodete käitlemise seadmed ja tootmisruumid, arvestades toiduohutust; - hindab sensoorselt aedviljatoodete kvaliteedi vastavust tehnoloogilistele kaartidele - valib tootele sobiva pakendi ja pakendab toote, jälgides ohutust ja keskkonna säästmist - koostab etiketid vastavalt märgistuse nõuetele ja märgistab aedviljatooted - ladustab aedviljatooted vastavalt säilitusnõuetele, dokumenteerides seiretulemused vastavalt kehtestatud korrale 9 Jookide tehnoloogia 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab mittealkohoolseid ja alkohoolseid jooke lähtuvalt tehnoloogilist juhendist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma töökoha jookide - kirjeldab toorainetele ja jookidele esitatavaid nõudeid lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist ja valmistamisel lähtudes ohutuse ja õigusaktidest toiduhügieeni nõuetest - koostab jookide valmistamise tehnoloogilise skeemi vastavalt toote juhendile 2) käitleb jookide tooraineid vastavalt - kirjeldab joogivee keemilist koostist ja töötlust jookide valmistamisel etteantud tehnoloogilisele kaardile - valmistab mittealkohoolseid jooke vastavalt tehnoloogilisele kaardile valides sobilikud 3) valmistab jooke vastavate tehnoloogiliste toorained, vahendid ja seadmed vahendite ja seadmetega, jälgides - valmistab õlle vastavalt tehnoloogilisele kaardile valides sobilikud toorained, vahendid ja tehnoloogilist protsessi ja õigusaktides seadmed sätestatud nõudeid - valmistab veini vastavalt tehnoloogilisele kaardile valides sobilikud toorained, vahendid ja 4) pakib, märgistab, ladustab joogid vastavalt seadmed toiduhügieeni- ja kvaliteedinõuetele - valmistab piirituse ja piiritusjoogid vastavalt tehnoloogilisele kaardile valides sobiliku toorainete ja seadmed - peseb ja desinfitseerib jookide käitlemise vahendid, seadmed ja tootmisruumid, arvestades toiduohutust; - kogub ja käitleb jookide valmistamise biojäätmed arvestades sortimise nõudeid ja keskkonna säästmist; - hindab sensoorselt jookide kvaliteedi vastavust tehnoloogilistele kaartidele - valib jookidele sobiva pakendi ja pakendab toote, jälgides ohutust ja keskkonna säästmist - koostab etiketid vastavalt märgistuse nõuetele ja märgistab joogid - ladustab joogid vastavalt säilitusnõuetele, dokumenteerides seiretulemused vastavalt kehtestatud korrale  Mooduli nr Mooduli nimetus Maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 10 Toiduainete tehnoloogia aluste praktika 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab juhendamisel tehnoloogiliste kaartide alusel piima-, liha-, kala-, aedviljatooteid ja jooke Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud praktika eesmärgid - koostab isiklikud praktika eesmärgid lähtuvalt praktikajuhendist ja õppekavast ja tööülesanded tulenevalt - planeerib juhendamisel oma tööd ja töökohta vastavalt tööülesandele ning meeskonna praktikajuhendist tööjaotusele 2) valmistab juhendamisel nii individuaalselt - valmistab tehnoloogilise kaardi järgi piima-, liha-, kala-, aedviljatooteid ja jooke kui meeskonnas piima-, liha-, kala-, juhendamisel, töötades ergonoomiliselt, säästlikult ja järgides ettevõtte sisekorraeeskirju ja aedviljatooteid ja jooke, järgides ettevõtte ohutuse nõudeid töökorraldust ning toiduhügieeni- ja - teeb puhastus- ja korrastustöid ja käitleb toiduainetööstuse jäätmeid vastavalt ettevõtte tööohutusnõudeid puhastusplaanile 3) kirjeldab oma praktikat lähtuvalt püsitatud - koostab praktikapäeviku oma tööde kohta praktikaettevõttes eesmärkidest - koostab esitluse praktika kohta kasutades digivahendeid 11 Toiduainete tehnoloogia praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane täidab tööülesandeid vähemalt kahel valitud toiduainetehnoloogia suunal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud praktika eesmärgid - koostab materjali praktikale asumiseks, arvestades praktikajuhendit ja tööülesanded tulenevalt - koostab praktikaeesmärkide loetelu, arvestades praktikajuhendit praktikajuhendist - planeerib oma tööd ja töökohta vastavalt tööülesandele ning meeskonna tööjaotusele, 2) töötab praktikaettevõttes juhendamisel ja töötades säästlikult ja järgides toiduohutuse nõudeid meeskonnas, järgides ettevõtte - järgib tööd tehes ettevõtte sisekorraeeskirju, toiduhügieeninõudeid, kasutades vastavalt töökorraldust ning toiduhügieeni- ja vajadusele isikukaitsevahendeid, ergonoomia põhimõtteid tööohutusnõudeid - valmistab meeskonnas piima-, liha-, kala-, aedviljatooteid või jooke vastutades oma töö 3) valmistab juhendamisel tooteid kahel tulemuse eest erineval tehnoloogiasuunal, kasutades - täidab juhendamisel praktikaettevõtte enesekontrolli tegevusi; asjakohaseid vahendeid ja seadmeid - korrastab ja puhastab juhendamisel oma töökohta kogu tööpäeva vältel, puhastab vastavalt 4) analüüsib ennast kui praktikanti ja oma kasutusjuhendile töö lõppedes seadmed ja töökoha, käitleb toiduainetööstuse jäätmeid praktikaeesmärkide saavutamist - teeb praktikajuhendi järgi sissekanded praktikapäevikusse - koostab ja esitleb praktikaaruande korrektses eesti keeles vastavalt etteantud juhendile, viidates kirjalikes töödes kasutatud allikatele - kirjeldab praktikaettevõtte erinevate osakondade/töölõikude tööd ning oma osa tootmise ahelas - annab juhendamisel hinnangu praktikaeesmärkide saavutatusele - esitleb praktikal saadud kogemusi eesti keeles vastavalt juhendile, kasutades digivahendeid.  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse koostamise aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Määruse koostamisel on lähtutud kutseõppeasutuste seaduses ja kutseharidusstandardis (mõlemad jõustusid 01. septembril 2013. a) reguleeritud uuest õpilasekesksest õpikäsitlusest. Põhimõtteliste uuendustena saab välja tuua järgmist: 1) elukestva õppe põhimõtetele tuginemist ja vastavate printsiipide rakendamist; 2) elukestva õppe võtmepädevuste palju suuremat tähtsustamist; 3) elukestva õppe võtmepädevuste ja üldhariduslike komponentide oluliselt suuremat integreerimist erialaste kompetentside ja pädevustega; 4) õpingute sisu ja tulemuste sõnastamist läbi saavutatavate õpiväljundite, mille hindamiseks on sõnastatud konkreetsed hindamiskriteeriumid; 5) kutseõpingute seotust kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega; 6) Eesti kutsehariduse arvestuspunkti rakendamist; 7) suurenenud on valikõpingute maht. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Jane Kallion (tel 735 4017; [email protected]), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) kutsehariduse õppekava arendusüksuse juhataja Ülle Nõmmiste (tel 735 0659; [email protected]), arendusüksuse peaspetsialist Ülle Parbo (tel 735 0654; [email protected]), õiguse ja hangete üksuse jurist Meelis Maiste (tel 735 0540; [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]). Riikliku õppekava väljatöötamisel osalesid: Marika Kaska (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), Gerda Ode (Tartu Kutsehariduskeskus), Malle Peterson (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), Kristi Luht (Tartu Kutsehariduskeskus), Maret Õunpuu (Õunpuu Koolitused OÜ), Merle Truupõld (Tartu Kutsehariduskeskus), Eha Martma (Eesti Leivaliit), Moonika Veedla (Rakvere Ametikool). Riikliku õppekava eelnõu on läbi arutatud Eesti Toiduainetööstuse Liidus ja Eesti Leivaliidus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Toiduainetöötluse erialade riikliku õppekavaga (edaspidi riiklik õppekava) määratakse kindlaks pagari- ja kondiitritoodete ning toiduainete tehnoloogia erialade kutsekeskharidusõppe sisu, kutseõppe eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid, seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemega, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt) koos 1 õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega lävendi tasemel ning õpingute käigus omandatavad osakutsed ning spetsialiseerumised. Riikliku õppekava eesmärgiks on ühtlustada erinevates kutseõppeasutustes pakutav kutsekeskharidusõppe sisu, tagamaks õpilastele võrdsed võimalused nii kooliti kui regiooniti avatud tööturule sisenemiseks ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Pagari- ja kondiitritoodete ning toiduainete tehnoloogia erialade õppekava koostamise aluseks on Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu poolt kinnitatud kutsestandardid „Pagar, tase 4“, „Kondiiter, tase 4“, „Toiduainete töötleja, tase 4“. Eelnõu § 2. Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu moodulite kirjeldused. Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu. Riikliku õppekavaga luuakse õpilasele võimalused elukestva õppe põhimõtetest lähtudes arendada eneseteadlikkust, kavandada teadlikult oma õpiteed ja erialast karjääri arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimeid ja võimalusi tänapäevases muutuvas keskkonnas. Mooduli „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ võimaldab rakendada muutunud õpikäsitust. Mooduli koostamisel on arvestatud ühiskonna ja töömaailma muutunud ootusi, ajakohastatud Euroopa Nõukogu soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (22. mai 2018. a) ning OECD kutsehariduse raportit “Vocational Education in Estonia” (28. märtsi 2019. a). Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet mahus 60 arvestuspunkti, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. Pagari ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2. Toiduainete tehnoloogia eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3. Eelnõu § 3. Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. Eelnõu teises peatükis on sõnastatud pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk, õppekava läbimisel omandatavad õpiväljundid ning esitatud nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks. Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õpingute kogumaht on 180 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: üldõpingud 30 arvestuspunkti, põhiõpingud 120 arvestuspunkti, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 arvestuspunkti ja praktika 40 arvestuspunkti ning valikõpingud 30 arvestuspunkti. Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 13 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on kutsestandardiga kehtestatud kohustuslikud kompetentsid. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja 30 arvestuspunkti mahus ning valikus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on 2 vajalik antud eriala omandamiseks. Eriala praktika on jaotatud kaheks osaks ning selle käigus arendab õpilane õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi. Õpingute käigus kujundatakse läbivalt järgmisi võtmepädevusi: õppimisoskus, infotehnoloogiline pädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus. Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas esitatud õpiväljundid lävendi tasemel ja sooritada pagari ning kondiitri kutseeksam. Eelnõu kolmandas peatükis on sõnastatud toiduainete tehnoloogia eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk, õppekava läbimisel omandatavad õpiväljundid ning esitatud nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks. Toiduainete tehnoloogia eriala õpingute kogumaht on 180 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: üldõpingud 30 arvestuspunkti, põhiõpingud 121 arvestuspunkti, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 arvestuspunkti ja praktika 40 arvestuspunkti ning valikõpingud 29 arvestuspunkti. Toiduainete tehnoloogia erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 11 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on kutsestandarditega kehtestatud kohustuslikud ja valitavad kompetentsid. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja 30 arvestuspunkti mahus ning valikus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks. Eriala praktika on jaotatud kaheks osaks ja selle käigus arendab õpilane õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi. Õpingute käigus kujundatakse läbivalt järgmisi võtmepädevusi: õppimisoskus, infotehnoloogiline pädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus. Toiduainete tehnoloogia eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas esitatud õpiväljundid lävendi tasemel ning sooritada kutseeksam. Omandatud kompetentsust demonstreerib õpilane põhiõpingute moodulite läbimisel kogu õppeaja vältel, saades tagasisidet hindamise kaudu. Eelnõu neljas peatükk - Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Tulenevalt tehtavate muudatuste hulgast ei olnud otstarbekas valmistada ette kehtiva määruse (s.o. Haridus- ja Teadusministri 18. juuli 2014. a määrus nr 66 „Toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava”) muudatust, vaid otstarbekas oli kehtestada määrus tervikuna uuesti. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Eelnõu mõju Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis läbi teadliku karjääri ja õpitee planeerimisoskuse kujundamise, elukestva õppe võtmepädevused on lõimitud ka eriala moodulitesse. 3 Valikõpingute kaudu on võimalik õppeasutustel paindlikult reageerida tööturu muudatustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandjate vajadusi. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Suurt tähelepanu pööratakse õppimisoskuste, sotsiaalse- ja kodanikupädevuse ning kultuuriteadlikkuse ja -pädevuse kujundamine. Elukestva õppe printsiipide rakendamisel on oluline rakendada paindlikult varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) võimalusi. See annab võimaluse üle 22-aastastele inimestele, kellel põhiharidus formaalselt omandamata, asuda kutsekeskharidusõppesse, tõendades VÕTA abil vastavate kompetentside ja õpivalmiduse olemasolu. Uus, väljundipõhine õppekavade süsteem soosib ka esmase erialase kvalifikatsiooniga inimeste tulemist jätkuõppesse, et omandada uus spetsialiseerumine või uus kvalifikatsioon samal või järgmisel kvalifikatsioonitasemel. Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust üldharidusega. Seetõttu on määruse eelnõus määratletud üldhariduse kohustuslik osa riiklikes õppekavades iseseisva osana. Väljundipõhise üldhariduse sisu koostamise aluseks on kehtiv gümnaasiumi riiklik õppekava ja elukestva õppe võtmepädevused. Kutsekeskhariduse omandamist võimaldavate riiklike õppekavade kohustusliku ühisosa õppemaht on 30 arvestuspunkti ja see sisaldab järgmisi mooduleid: keel ja kirjandus, võõrkeel, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained. Õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, lisandub eelnimetatud üldharidusõppe mahule 5 arvestuspunkti eesti keele kui teise keele õpinguteks. Kohustuslikule ühisosale lisanduvad 30 arvestuspunkti mahus kutseõppega tihedalt seotud ja toiduainetetöötlemise erialade põhiõpinguid toetavad integreeritud üldhariduse komponendid. Uus toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, kuna tugineb hiljuti uuendatud ja põhjalikumalt kirjeldatud kutsestandarditele. Maaeluministeeriumi uuringutest on selgunud, et suur vajadus on oskustööliste ja spetsialistide järele, sest töötajaskond vananeb ning tehnoloogiad pidevalt uuenevad. Võrreldes senikehtiva riikliku õppekavaga on toiduainetöötluse erialade kutsekeskhariduse õppesisu aluseks olevad kutsestandardid kompetentsipõhised, mis tagab vajalike kompetentside ja õpiväljundite vastavuse ning võrreldavuse antud kvalifikatsiooniraamistiku tasemel ja arusaadavuse nii õpilasele kui tööandjale. Suurenenud valikõpingute moodulite maht, 15-30 protsenti õppekava mahust, laiendab oluliselt õpilaste valikuid. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga, mille hulgast saavad õpilased koostada meelepärase valiku ka uue suuna omandamiseks. Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava üks eesmärke on tagada Eestis toodetava toidu ohutus ja tarbija teadlikum informeerimine, parendades toidukvaliteeti ja arendades tervislikke tooteid. Uued suunad toidutööstuses on väärindada kodumaiseid põllumajandussaadusi. Leivatööstuses on suur rõhk rukki- ja erinevatest gluteenivabadest jahudest toodete arendamisel. Toiduainetöötluse erialade uus riiklik õppekava loob eelduse kompetentsete toiduainetöötluse spetsialistide koolitamiseks ning arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks. OSKA uuringust lähtuvalt jääb toiduainetööstuses tööjõu vajadus hõivatud inimestega võrreldes kõrgemaks kui majanduses keskmiselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 4 Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad muudetud riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis ministeeriumitega ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0295 - Toiduainetöötluse erialade riiklik õppekava Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c0da1d0-327f-4124-9c97-357f87ad7d9d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c0da1d0-327f-4124-9c97-357f87ad7d9d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main