dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 17. märts 2020
Viit
1-12/674-1
Registreeritud
17. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
7. aprill 2020

Failid

  • 📎8-11779 16.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc943 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 16.03.2020 nr 8-1/1779 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning teistele asutustele ja organisatsioonidele (vt käesoleva kirja lisaadressaadid) arvamuse avaldamiseks „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a. korralduse nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu. Ootame Teie tagasisidet 15 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja saamisest ning Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Minister Lisaadressaadid: BSA | The Software Alliance Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Eesti Autorite Ühing Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Rahvusringhääling Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Tartu Ülikooli õigusteaduskond Kärt Nemvalts 6 208 283 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 EELNÕU 10.03.2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a. korralduse nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ muutmine Autoriõiguse seaduse § 87 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse §-ga 21 sõnastada Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a. korralduse nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ punkt 3 järgmiselt: „3. Nimetada komisjoni esimeheks Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik ning komisjoni liikmeteks järgmiste asutuste ja juriidiliste isikute esindajad: BSA | The Software Alliance Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Eesti Autorite Ühing Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Rahvusringhääling Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Tartu Ülikooli õigusteaduskond“. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 10.03.2020 „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a. korralduse nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Autoriõiguse seaduse1 (AutÕS) § 87 lõike 1 alusel luuakse Justiitsministeeriumi juurde autoriõiguse komisjon, mis tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes. Komisjon on moodustatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a korraldusega nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“2. AutÕS § 87 lg 2 teise lause kohaselt nimetab Vabariigi Valitsus komisjoni liikmed viieaastaseks perioodiks. Komisjoni praegune koosseis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 7. mai 2015. a korraldusega nr 1883 viieaastaseks perioodiks (vt Vabariigi Valitsuse korralduse nr 310 p 4). Järelikult aeguvad komisjoni praeguse koosseisu volitused 7. mail 2020, mistõttu tuleb Vabariigi Valitsusel nimetada sellest ajast uued liikmed. Käesoleva eelnõu eesmärgiks ongi autoriõiguse komisjoni (uute) liikmete nimetamine järgmiseks perioodiks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja käesoleva seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Kärt Nemvalts ([email protected], 620 8283). 1.3. Märkused Käesoleva eelnõu koostamise vajadus ei tulene Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Sõltuvalt direktiivi 2019/7904 ülevõtmisel tehtavatest otsustest võib autoriõiguse komisjoni ülesannete kataloog samas tulevikus täieneda5, millest lähtuvalt võib omakorda osutuda vajalikuks 1 RT I, 19.03.2019, 55. 2 RTL 2007, 52, 963; RT III, 08.05.2015, 7. 3 RT III, 08.05.2015, 1. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/790, 17. aprill 2019, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ. 5 Kõnealusest direktiivist tulenevalt lasub liikmesriikidel kohustus võimaldada vaidluste kohtuvälist lahendamist näiteks juhul, kui on tekkinud vaidlus lepingu sõlmimisel audiovisuaalteoste kättesaadavuse tagamiseks nõudevideoteenuste kaudu (artikkel 13) või artiklist 21 tulenevalt muudel juhtudel seoses erinevate autorilepinguid puudutavate küsimustega seoses (läbipaistvuskohustuse täitmine või lepingu kohandamise kord vastavalt direktiivi artiklitele 19 ja 20). 1 autoriõiguse komisjoni tegevuspõhimõtete uuendamine. Nimetatud direktiiv tuleb Eesti õigusesse üle võtta 7. juuniks 2021. aastal, otsused tehakse vastava eelnõu menetlemise käigus. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käesoleva eelnõuga ei muudeta kehtiva Vabariigi Valitsuse korralduse punkti 1, millega moodustatakse autoriõiguse komisjon ning antakse viide AutÕS § 87 lõikele 1, milles nimetatud ülesandeid peab komisjon täitma. Nimetatud sätete kohaselt komisjon: 1) jälgib autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavust Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele; 2) analüüsib autoriõigusaktide kohaldamise praktikat; 3) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid autoriõigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks ning ühinemiseks rahvusvaheliste lepingutega; 4) lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel; 5) lahendab lepitamise teel lepitusseaduses sätestatud korras AutÕS § 803 lõike 4 alusel esitatud avaldusi teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti teatud vaba kasutamise juhtude võimaldamiseks kohaldatavate meetmete osas; 6) täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid. Komisjoni tegutsemisaja jooksul on käsitletavate teemade ring ning erinevate küsimustega tegelemise intensiivsus varieerunud. Peamiseks ülesandeks saab praegu pidada punktis 4 nimetatut ehk autoriõigusealaste vaidluste lahendamist poolte lepitamise teel. Nagu ka punktis 5 (ülal) märgitud, toimub selline lepitusmenetlus lepitusseaduse6 (LepS) alusel. AutÕS § 87 lõike 11 kohaselt on autoriõiguse komisjon lepitusorgan LepS § 19 tähenduses ning komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse LepS sätteid AutÕS’s sätestatud erisustega. Vaidluse lahendamisel autoriõiguse komisjoni poolt tegutseb komisjon koosseisus, mille sõltumatus ja erapooletus on väljaspool mõistlikku kahtlust. Eelnõuga muudetakse kehtiva Vabariigi Valitsuse korralduse punkti 3 ning esiteks nimetatakse komisjoni esimeheks Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik. Kehtiva korralduse kohaselt oli esimeheks nimetatud eraõiguse talituse nõunik, kuid alates juunist 2019 viidi intellektuaalset omandit puudutavad küsimused uue talituse alla Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonnas, mistõttu on vajalik teha vastav muudatus ka Vabariigi Valitsuse korralduses. Komisjoni liikmeteks on korralduse eelnõu kohaselt järgmiste asutuste ja juriidiliste isikute esindajad: BSA | The Software Alliance (Eesti esindaja), Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon, Eesti Autorite Ühing, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Rahvusringhääling, Kultuuriministeerium, mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit, mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda, sihtasutus Eesti Filmi Instituut, Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Võrreldes kehtiva korraldusega on komisjoni koosseisust välja jäetud mittetulundusühingu Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse esindaja, kuna kõnealuse asutuse 6 RT I 2009, 59, 385. 2 tegevus on lõpetatud7. Muus osas ei ole käesoleval hetkel plaanis muuta nende asutuste ja organisatsioonide nimekirja, kelle esindajad autoriõiguse komisjoni kuuluvad. Juhul, kui direktiivi 2019/790 ülevõtmisega seonduvalt (vt eespoolt) komisjoni ülesannete ring laieneb, võib vajalikuks osutuda ka komisjoni koosseisu korrigeerimine. Aastal 2015 tehtud muudatustega juba tasakaalustati erinevate huvide kaasatust komisjoni. Siiski ei kaasatud toona kõikide asjaomaste sidusgruppide esindajaid, kelle osas vastav ettepanek tehti, kuna paarikümneliikmelist komisjoni ei peetud efektiivseks. Samadest kaalutlustest tulenevalt ei ole komisjoni liikmete ringi suurendatud ka käesoleva eelnõuga. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei oma otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. KORRALDUSE MÕJUD Eelnõuga nimetatakse autoriõiguse komisjoni liikmed järgmiseks viieaastaseks perioodiks. Tegemist on peamiselt formaalset laadi muudatustega. Lepitusmenetluses saavad pooled konflikti lahendamiseks asjatundjatelt soovitusi ning vajadusel on pakutud lahenduste toetuseks koostatud ka õiguslik hinnang vaidluse konkreetseid asjaolusid silmas pidades. Siiski on tendents kõnealust kohtuvälist võimalust kasutada pigem vähenenud, kuna lepituskomisjon ei tee asjas siduvat otsust ilma mõlema poole nõusolekuta, asja menetlemisega LepS alusel ning pakutud konfliktilahendusega peavad nõus olema mõlemad pooled. Lepituskomisjoni tegevus ei ole poolte poolt heaks kiidetud lahenditeni seni viinud ning järgmise sammuna on ka pöördutud kohtusse. Aastatel 2013-2014 näiteks ei saanud autoriõiguse komisjon ühtegi avaldust autoriõigusealase vaidluse lahendamiseks, sellele eelnevatel aastatel on laekunud ca 1 avaldus aastas, tegusamad olid aastad 2000-2009. Avalduste arv alates 2015. aastast, mil autoriõiguse komisjoni liikmelisust viimati uuendati, ei ole suurenenud. Seega jätkab komisjon oma tegevust senise praktika kohaselt autoriõiguse valdkonnas lepitusmenetluste läbiviimisel ja muude AutÕS § 87 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel, säilitatakse juba olemasolev mitmeid valdkonna eksperte hõlmav koostööformaat. 5. KORRALDUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA KORRALDUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Eelnõuga ei muudeta Vabariigi Valitsuse korralduse punkti 7, mille kohaselt lasub autoriõiguse komisjoni teenindamise ja finantseerimise kohustus Justiitsministeeriumil. See tähendab, et 7 Vt Vabariigi Valitsuse 13.07.2017 korraldus nr 205 „Volituse andmine Mittetulundusühingu Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus lõpetamiseks“ (RT III, 14.07.2017, 1). 3 komisjoni koosolekute kokkukutsumine, selleks ruumide võimaldamine jms teenindav funktsioon on Justiitsministeeriumil. Punkti kohaselt tuleb Justiitsministeeriumil tagada ka komisjoni finantseerimine, kuid seni ei ole komisjoni liikmetele nende töö eest tasu makstud ning selline praktika ka jätkub, riigieelarvelisi vahendeid autoriõiguse komisjoni liikmete töö tasustamiseks Justiitsministeeriumi 2020. a. eelarvesse ei ole planeeritud. Seega tuleb Justiitsministeeriumil peamiselt tagada koosolekute toimumise korralduslik külg, millega tegeleb eelnõu kohaselt nüüd õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik oma tööülesannete hulgas. Autoriõiguse komisjon tegutseb lepituskomisjonina LepS alusel, mille § 9 lg 1 sätestab, et lepitusmenetluse läbiviimise ja sellega seotud kulude eest maksavad lepitusosalised lepitajale kokkulepitud tasu. Märkimisväärset praktikat selles küsimuses ei ole tekkinud, kuna üldiselt kasutatakse lepitusmenetlust autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas üsna harva. Juhul, kui tulenevalt direktiivi 2019/790 ülevõtmisest autoriõiguse komisjoni funktsioon teiseneb ja/või lisandub täiendavaid ülesandeid, võib vajalikuks osutuda ka komisjoni tegevuse aluspõhimõtete (s.h. finantseerimine) ülevaatamine. Korraldusega autoriõiguse komisjoni koosseisu nimetatud asutused ja organisatsioonid teavitavad Justiitsministeeriumi sellest, kes on nende esindaja kõnealuses komisjonis. 6. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks nendele asutustele ja organisatsioonidele, kelle esindajad on eelnõu kohaselt komisjoni liikmeteks nimetatud. Raivo Aeg Justiitsminister 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/20-0284 - Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a. korralduse nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24b46466-432f-4cd6-9712-2cef27522ab0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24b46466-432f-4cd6-9712-2cef27522ab0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel