Kiri

Riigikantselei [email protected] 31.03.2020 nr 1-11/791-1 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab kiireloomulisena Vabariigi Valitsuse 02.04.2020 päevakorda lisamiseks käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 9 lehel Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  31.03.2020 EELNÕU Käibemaksuseaduse muutmise seadus § 1. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi § 15 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) nii füüsiline kui elektrooniline raamat ning õppevahendina kasutatav töövihik, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend;“; 2) paragrahvi § 15 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) nii füüsilised kui elektrooniliselt kättesaadavad perioodiliselt väljaantavad trükised ning uudiste portaalid, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne;”. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, …………………. 2020 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel 1  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse käibemaksuseadust sättega, mis võimaldab e-raamatutele ja elektrooniliselt avaldatavatele ajakirjandusväljaannetele kohaldada tavapärasest 20%-ilise käibemaksumäärast madalamat, 9%-ist määra. Muudatus on ajendatud asjaolust, et käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaldub praegu 9% käibemaksumäär raamatutele ja õppevahendina kasutatavatele töövihikutele, välja arvatud § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahenditele. Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt kohaldub 9% maksumäär perioodiliselt väljaantavatele trükistele, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne. Praegu ei kohaldu vähendatud käibemaksumäär (9%) e-väljaannetele. E-väljaannetena käsitatakse elektrooniliselt kättesaadavaid raamatuid (nn e-raamatud) ja elektrooniliselt levitatavaid väljaandeid (nn digiajakirjandus). E-väljaannete all mõistetakse ka audioraamatuid. Käesoleva eelnõu eesmärk on kehtestada e-väljaannetele vähendatud käibemaksumäär 9%. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel (628 2223, [email protected]), kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm (628 2244, [email protected]), kunstide osakonna audiovisuaalnõunik Mati Kaalep (628 2238, [email protected]) ja õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (6282225, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 näeb maksupoliitika valdkonnas ette analüüsi ja ettepanekute esitamise e-raamatutele ja e-ajakirjandusele madalama käibemaksumäära kehtestamiseks (p 12.36). Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.12.2019, 15. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada e-väljaannetele vähendatud käibemaksumäär 9%, et toetada raamatute ja ajakirjandusväljaannete väljaandmist, avaldamist, kvaliteeti ja kättesaadavust lugejatele. Nii raamatute kui ka ajakirjanduse lugemisharjumus, nagu ka nende kättesaadavus ja neid levitavad meediumid, on digiajastul oluliselt muutunud. Samas on Euroopa Kohtu praktika kohaselt vähendatud käibemaksumäära eesmärk üldisemalt lugemuse suurendamine1 ja seega on digiajastul vähendatud käibemaksumäära eesmärk jäänud samaks. Puudub mõistlik põhjendus kohaldada erinevaid käibemaksumäärasid sarnasele sisule, olenevalt sellest, kas seda sisu levitatakse elektrooniliselt või füüsilisel meediumil. Lisaks on oluline kohaldada käibemaksu neutraalsuse põhimõtet nii digitaalsetele kui ka füüsilistele meediumitele, millel on sama sisu, et tagada kooskõla käibemaksuneutraalsuse põhimõte, mille kohaselt kõiki tarbimisvorme peaks sarnaselt maksustama. Eeltoodud põhimõte on sõnastatud ka nn Ottawa tingimustes, milles Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD ehk Organization for Economic Co-operation and Development) liikmesriigid leppisid kokku elektroonilise kaubanduse maksustamise aluspõhimõtetes.2 E- ja audioraamat Eestis väljaantud raamatute tiraažid vähenevad (keskmine tiraaž 2016. aastal – 1129 eksemplari, 2018. aastal – 934) ning väiksem tiraaž kasvatab nii raamatu hinda kui ka vähendab selle kättesaadavust. Kui 2008. aastal trükiti keskmiselt 5,4 eksemplari elaniku kohta, siis 2018. aastal kõigest 2,7 eksemplari. Kõige enam on kahanenud ilu- ja lastekirjanduse keskmised tiraažid, mis 2018. aastaks on vähenenud vastavalt 58% ja 53%. Vähem on kahanenud näiteks tarbe- (29%), aime- (20%) ja õppekirjanduse (9%) keskmine tiraaž. Samas proportsioonis ei ole kasvanud e-raamatute avaldamise osakaal. Kuigi Eestis on e-raamatute väljaandjaid mitmeid (Rahva Raamat, Digira jt), on põhiline väljaandja Eesti Digiraamatute Keskus (EDRK). Aastas ilmub keskmiselt 600 nimetust e- raamatuid (trükitud eestikeelseid raamatuid ilmus 2019. aastal umbes 3600 nimetust) ja 2018. aasta lõpuks on ilmunud kokku 4200 nimetust e-raamatuid. Seega on selge, et raamatute kirjastusturu elavdamiseks ning raamatute kättesaadavuse parandamiseks ja suurendamiseks on oluline toetada võimalusi kirjandust erinevatel meediumitel tarbida ning välja anda. Eesti Kirjastuste Liidu hinnangul oli eelmisel aastal raamatukirjastajate kogukäive umbes 35 miljonit eurot ja e-raamatute käive sellest umbes 2% (umbes 700 000 eurot ilma käibemaksuta). Eesti audioraamatute käive on üliväike ja kindlasti alla 1%, samas kui maailma suurimate kirjastuste statistika näitab audioraamatute käibe kasvu 21% kuni 45% aastas (2018. aasta andmed). 1 7. märtsi 2017. a. Euroopa Kohtu otsuse C-390/15 punkt 45 2 OECD: Electronic Commerce: Taxation Framework Conditions. A Report by the Committee on Fiscal Affairs, as presented to Ministers at the OECD Ministerial Conference, „A Borderless World: Realising the Potential of Electronic Commerce“ 2 Eestile kui e-riigile on oluline edendada Eesti kirjastamissektori ja -turu konkurentsivõimelisust ning väljaannete tänapäevast ja mitmekülgset kättesaadavust võimalikult laiale sihtgrupile. Eestikeelne kirjandus, ajakirjandus ja lugemine on eesti keele püsimajäämise garantii, olles üks rahvuskultuuri ja identiteedi tugitaladest. Lugemine on hariduse, keele ja kultuuri üks aluseid, mis on omakorda mõjutatud kirjastamissektori ja sellega seotud turu arengutest. Ülalmainitud põhjustel on oluline raamatu käibemaksu ühtlustamine sõltumata raamatu avaldamise viisist – kas trükituna, e-raamatuna või audioraamatuna. Kultuuriministeeriumi hinnangul on e-väljaannete käibemaksu vähendamine põhjendatud ja tõhus, see edendaks nii lugemist kui ka väljaannete paremat kättesaadavust. E-raamatud ja audioraamatud on osutunud praeguses kriisiolukorras üliolulisteks kultuurikandjateks ja asendamatuteks kultuurist osasaamise vahenditeks. Vähendatud käibemaksu kehtestamine trükitud ja elektroonilistele väljaannetele tagaks võrdse kohtlemise erinevat tüüpi kandjate ostmisel ja kasutamisel. Oluline peaks olema sisu, mitte asjaolu, kas raamatut loetakse trükitud lehtedelt, tahvlist, telefonist või hoopiski kuulatakse. Raamatutes peituvad lood peavad olema kättesaadavad võimalikult suurele hulgale inimestest – neile, kes loevad trükitud kirjasõna, neile, kes eelistavad elektroonilist versiooni, aga ka neile, kellele meeldib raamatuid pigem kuulata. Väga tihti kasutavad e-väljaandeid inimesed, kellele trükiste lugemine on raske või koguni võimatu. Lugemise hõlbustamiseks on võimalik digitaalse raamatu või muu väljaande kirjafonti suurendada või teksti kuulata (tekstist kõneks funktsioon). Eesti audioraamatute avaldamise toetamine suurendaks oluliselt näiteks pimedate ligipääsu eestikeelsele kirjandusele. Tehnika areng on loonud võimaluse meelitada lugemise ja raamatute juurde lapsi ja noori, kes on kasvanud nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutajate põlvkonnas. Innovatsiooni rakendamine väljaannete tööstuses peaks toetama haridust, majandust ja lugemust, seepärast ei tohiks teha vahet väljaannete vormistuses – eriti, kui sisu on sama3. Digiajakirjandus Lisaks kirjastussektorile muudaks eelnõu ka digitaalseid ajakirjandusväljaandeid. Eesti ajakirjandus- ja meediaturg ei ole kümne aasta jooksul kasvanud ning ebavõrdne maksupoliitika digitaalsete ja mitte-digitaalsete väljaannete vahel soodustab seda olukorda. 2019. aasta alguses ilmunud „Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu“4 kohaselt oli Eesti reklaamituru maht 2017. aastal 101,2 miljonit eurot, mis on viimase majanduslanguse eelse perioodi mahust endiselt 9% madalam (2008. a-l oli Eesti reklaamituru maht 111,2 miljonit eurot). Kantar Emori hinnangul kasvab jõudsalt digireklaamiturg (38% aastas), kuid tulud lähevad peamiselt globaalsetele internetiplatvormidele nagu Google ja Facebook, mitte kohalikele teenusepakkujatele.5 18. märtsil 2020 a. ilmunud Meediaettevõtete 3 RPO C-390/15 p. 48. 4 „Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring“, kättesaadav: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/2019_meediapoliitika_olukord_arengusuunad_aruanne.pdf 5 https://www.kantaremor.ee/pressiteated/facebook-ja-google-neelasid-13-miljonit-eurot-eesti-reklaamiraha/ 3 Liidu pöördumine näitab, et vaatamata kriisi ajal suurenenud meediatarbimisele ja ajakirjanduse elulisele tähtsusele elanikkonna informeerimisel, ei ole ajakirjandusel piisavalt vahendeid enda elus hoidmiseks.6 Käesolev eelnõu lähtub muuhulgas eelnimetatud uuringu ühet poliitikasoovitusest luua maksusoodustused eestikeelsele digitaalsele ajakirjanduslikule sisule, st langetada digiväljaannete ja digisisu ostude käibemaksu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkte 1 ja 3 (lõige 2 loetleb kaubad ja teenused, mille puhul on käibemaksumäär 9%). Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 1 lisatakse mõiste „raamat“ juurde täiendus „nii füüsiline kui elektrooniline“. Eeltoodud muudatuse põhjendused on toodud seletuskirja 2. peatükis. Maksusoodustus laieneb väljaannetele, millele on omistatud raamatu ja/või jadaväljaannete rahvusvaheline standardnumber. ISBN-i kasutamist reguleerib Eesti standard EVS-ISO 2108:2019 Informatsioon ja dokumentatsioon: Rahvusvaheline raamatu standardnumber (ISBN) ja ISSN-i kasutamist EVS-ISO 3297:2018 Informatsioon ja dokumentatsioon: Rahvusvaheline jadaväljaannete standardnumber (ISSN). Käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkt 3 sõnastakse järgmiselt: „3) nii füüsilised kui elektrooniliselt kättesaadavad perioodiliselt väljaantavad trükised ning uudiste portaalid, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne.“ Seega lisatakse seaduse teksti sõnad „nii füüsilised kui elektrooniliselt kättesaadavad“ perioodiliselt väljaantavad trükised „ning uudiste portaalid“, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne. Eeltoodud muudatuse põhjendused on toodud seletuskirja 2. peatükis. Eelnõu §-s 2 on sätestatud seaduse jõustumisena 1. juuli 2020. a. Teiste riikide praktika Alljärgnevalt on toodud riikide kaupa käibemaksu määrad e-väljaannetele (tabeli ja diagrammina). E-raamat7 6 https://meedialiit.ee/meedialiidu-juht-kutsub-eelistama-eesti-ajakirjandust/ 18.03.2020 7 Allikas: https://www.globalvatcompliance.com/vat-rates-for-ebooks-2020/ 4  Eelnev Uus KM Riik Kehtima hakkamise aeg KM määr määr Austria 20% 10% 1. jaanuar 2020 Belgia 21% 6% 1. aprill 2019 Hispaania 21% 4% 1. jaanuar 2020 Horvaatia 25% 5% 1. jaanuar 2019 Iirimaa 23% 9% 1. jaanuar 2019 Luksemburg 17% 3% 1. mai 2019 Madalmaad 21% 9% 1. jaanuar 2020 Malta 18% 5% 1. jaanuar 2019 Norra 25% 0% 1. juuli 2019 Poola 23% 5% 1. november 2019 Portugal 23% 6% 1. jaanuar 2019 Rootsi 25% 6% 1. juuli 2019 Saksamaa 19% 7% 1. jaanuar 2020 Soome 24% 10% 1. juuli 2019 Tšehhi 21% 10% 1. aprill või mai 2020 Digiajakirjandus Eelnev Uus KM Riik Kehtima hakkamise aeg KM määr määr Austria 20% 10% 1. jaanuar 2020 Belgia 21% 0% 1. jaanuar 2019 Holland 21% 9% 1. jaanuar 2020 5 Horvaatia 25% 5% 1. jaanuar 2019 Iirimaa 23% 9% 1. jaanuar 2019 Itaalia 22% 4% 4. detsember 2018 Luksemburg 17% 3% 1. jaanuar 2019 Malta 18% 5% 1. jaanuar 2019 Poola 23% 8% 1. aprill 2019 Portugal 23% 6% 1. jaanuar 2019 Prantsusmaa 20% 2% 6. juuli 1905 Rootsi 25% 6% 1. juuli 2019 Saksamaa 19% 7% 18. detsember 2019 Sloveenia 22% 10% 1. jaanuar 2020 Soome 24% 10% 1. jaanuar 2019 Taani 25% 0% 1. jaanuar 2019 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse mõisteid „füüsiline ja elektrooniline“ raamat ja „nii füüsilised kui elektrooniliselt kättesaadavad“ perioodiliselt väljaantavad trükised ning „uudiste portaalid“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käibemaksudirektiivi uuendus8 (edaspidi direktiiv) võimaldab kohaldada madalamat kui 20% käibemaksumäära raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete (sh brošüürid, teabevoldikud ja muud samalaadsed trükised, lastele mõeldud pildi-, joonistus- ja värvimisraamatud, 8 6. novembri 2018 a. Nõukogu direktiivi (EL) 2018/1713, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete suhtes kohaldatavate käibemaksumääradega 6 trükitud või käsikirjalised noodid, maa- ja merekaardid ning muud samalaadsed kaardid) tarnele, olenemata sellest, kas need on füüsilisel kandjal, elektrooniliselt levitatud või mõlemat, sealhulgas raamatukogudest laenuks andmine, välja arvatud täielikult või peamiselt reklaamiks mõeldud väljaanded ning väljaanded, mis täielikult või peamiselt koosnevad video- või muusikasisust. Direktiiv annab EL-i liikmesriikidele võimaluse kohelda digitaalseid ja füüsilisi väljaandeid võrdsemalt ja kohaldada neile alandatud käibemaksumäära. Võttes arvesse Eesti ajakirjandusmaastiku hetkeseisu ning teiste EL-i riikide praktikat, peaks Eesti digitaalsete väljaannete turu ergutamiseks kohaldama vähendatud maksumäära. Euroopa Kohtu praktika Euroopa Liidu Kohtu 7. märtsi 2017 otsuses C-390/15 arutleti, kas digitaalsetele ja füüsilistele raamatutele erineva käibemaksumäära kohaldamine vastab Euroopa Liidu õiguse kohaselt võrdse kohtlemise põhimõttele. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.9 Euroopa Liidu Kohtu otsuse kohaselt on raamatutarnele vähendatud käibemaksumäära kohaldamine tingitud eesmärgist soodustada lugemist, olgu siis tegemist ilu- või erialakirjanduse, ajalehtede või ajakirjadega (p 45). Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline, et Euroopa Liidu kodanikud saaksid raamatute sisuga tegelikult tutvuda, ja viis, kuidas raamatuid tarnitakse, ei ole selles suhtes määrava tähtsusega (p 48). Kui kahe sarnase olukorra erinev käsitamine on tuvastatud, ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud niivõrd, kuivõrd erinev kohtlemine on nõuetekohaselt põhjendatud (p 52). Teisalt leidis kohus, et sellega, et liidu seadusandja välistab elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul madalama käibemaksumäära kohaldamise, säästab ta maksukohustuslasi ja liikmesriikide maksuhaldureid kohustusest igat liiki elektrooniliselt osutatava teenuse puhul kontrollida, kas see kuulub mõne sellise teenusekategooria alla, millele võib kohaldada madalamat maksumäära. Eeltoodud põhjusel leidis kohus, et digitaalsete ja füüsiliste raamatute tarnele erineva maksumäära kohaldamine ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtulahendi järel töötati välja 6. novembri 2018. a Nõukogu direktiiv (EL) 2018/1713, millega muudeti direktiivi 2006/112/EÜ seoses raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete suhtes kohaldatavate käibemaksumääradega, mis annab selgesõnalise loa e-väljaannetele kohaldada madalamat käibemaksumäära. 6. Seaduse mõjud E- ja audioraamat 9 Kohtuotsused, 12.11.2014, Guardian Industries ja Guardian Europe vs. komisjon, C‑580/12 P, EU:C:2014:2363, punkt 51, ja 4.5.2016, Pillbox 38, C‑477/14, EU:C:2016:324, punkt 35 7 Kuna käibemaksu eesmärk on mõjutada tarbimist nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka liikmesriikides, on sellel otsene mõju ka tarbijate valikutele ja majandussektori arengule. Nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas tervikuna on e- ja audioraamatud alles tärkav turg, võttes enda alla Eestis umbes 2% kirjastamise kogukäibest. Ühendkuningriigis (eelnõu koostamise hetkel mitteliige), kus e-ja audioraamatud on enimarenenud, on nende osakaal 18% turu kogukäibest. Saksamaal võtavad e- ja audioraamatud 4,5% ja näiteks Itaalias 5% kirjastamise kogukäibest ja see osakaal suureneb. Kui kõik Euroopa Liidu nn suurte keelte riigid on juba kasutanud võimalust muuta alandatud käibemaksuga e-väljaanded oma riigi lugejatele paremini kättesaadavaks, siis ei tohi Eesti, digiriigina, jääda pealtvaatajaks. See halvendaks eestikeelse kultuuri kättesaadavust ja kahjustaks otseselt eesti keele ja kultuuri olukorda. Kui Eesti lugejal puudub võimalus soetada eestikeelset digitaalset lugemisvara, siis ostetakse ja laenutatakse rohkem kiiremini ja paremini kättesaadavaid võõrkeelseid raamatuid ja ajakirjandusväljaandeid. Kannatab ikkagi eestikeelne lugeja ja kasutaja. Põhiseadus teeb riigile ülesandeks kaitsta eesti keelt ning eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus on selle oluline eeldus. See aitab arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt, tagada eesti keele kasutamise kõikides eluvaldkondades ning arendada eestikeelset kultuuriruumi. Käibemaksumäära alandamine võimaldab hinna hoida madalamal nii lõpptarbija kui ka koolide ja raamatukogude jaoks, kelle teavikute ostu finantseerib suures osas riik. Isegi kui käibemaksu erisusest tulenev hinnalangus ei jõua kogumahus lõpptarbijani, siis kultuuripoliitiliselt on väga tähtis toetada eestikeelse kirjasõna väljaandjaid, sest ilma kirjastajateta kaoks kvaliteetne, hästi toimetatud ja heas eesti keeles lugemisvara. Kirjandus võistleb inimese vaba aja sisustamisel teiste väga atraktiivsete meediumitega – internetimängud, filmid, muusika jt digitaalsed vaba aja veetmise viisid. Selleks, et eestikeelsed väljaanded ilmuks, need oleksid kättesaadavad ja professionaalselt välja antud, on vaja kõrvaldada raamatute ja perioodika e- ja audioväljaannetele käibemaksumäära ebavõrdsus. Alandatud käibemaksu kehtestamine võimestab Eestis e- ja audioraamatute kirjastamist ja nende kaubandust, sest seab nimetatud väljaanded nii Eesti, maailma kui ka EL-i turul võrdsemasse olukorda. Digiajakirjandus Kuigi eeldatavasti ei langeks elektrooniliselt levitatavate ajakirjandusväljaannete hind tarbija jaoks, jääb muudatusega senisest enam vahendeid ajakirjandusväljaannetel sisu tootmiseks. Meediaettevõtete liidu hinnangul on täiendavate vahendite arvelt võimalik ajakirjandusväljaannete sisu oluliselt parandada. Esiteks investeeritaks senisest enam lugude jutustamise vahendite arendamisse, mis võimaldaksid toimetustel senisest ülevaatlikumalt ja atraktiivsemalt esitada ajakirjanduslikku sisu ja andmeid (näiteks multimeedia ja infograafika lisandused), ühtlasi toimuks kasutajaliidese mugavamaks ja lihtsamaks muutmine. Teiseks arendataks toimetuste tööks vajalikke igapäevaseid töövahendeid, nagu sisuhaldustarkvara, veeruehitajad, analüütika tööriistad jms. Kolmandaks kaasajastataks senisest enam veebi- ja mobiiliplatvorme. Neljandaks tekiks senisest enam võimekust arendada digipädevuste kvalifikatsiooni ajakirjanike seas. Viiendaks laieneks kajastatav sisuspekter läbi uute teemaportaalide loomise. 8 Meediaettevõtete liidu hinnangul tuli 2019. aastal meediaväljaannete käibest 3,5 miljonit digiväljaannetest. Leiame, et digiajakirjanduse määratlemine maksuobjektina ei ole keeruline, sest ajakirjandusväljaanded on maksuhaldurile mõistlikult tuvastatavad ja määratlevad ennast ka ise vastavate väljaannetena. Näiteks on ajalehtede kirjastamise EMTAK koodi 58131 all vähemalt neli korda nädalas ilmuvate ajalehtede (k.a reklaamilehed) kirjastamine paberkandjal, elektroonilises või audioformaadis ning online-kirjastamine. Seega käsitleb riik veebi ja trükiajakirjandust äriregistri mõttes sarnaselt. Vähendatud määraga maksustavad tehingud oleksid näiteks digiväljannete perioodilised tellimused ja digitaalsel kujul artiklitele ligipääsu ostmise tehingud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu väljatöötaja möönab, et maksulaekumine langeb, aga kultuurikättesaadavus kaalub selle üles. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel ei ole vaja muuta või kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei ole läbinud kooskõlastusringi, see esitatakse kiireloomulisena Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda. 9