Eelnõu esitamine

Riigikantselei [email protected] 31.03.2020 nr 1-11/790-1 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Esitame loovisikute ja loomeliitude seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume see arvata Vabariigi Valitsuse 02.04.2020. a istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 8 lehel Merle Põld 628 2347 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 31.03.2020 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine Loovisikute ja loomeliitude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „tulumaksuseaduse § 19 lõikes 3“ tekstiosaga „tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3 ja 5–6“; 2) paragrahvi § 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: “(41) Loomeliidul ei ole õigust katkestada loometoetuse maksmist või keelduda uute taotluste rahuldamisest, kui loomeliit ei ole eelmise aasta toetust täies ulatuses loometoetusteks kasutanud.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud erisused loometoetuse maksmisel (1) Eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul ei kasuta loomeliit eraldatud loomeliidu toetust loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks. Kultuuriministeerium võib loomeliidu põhjendatud taotluse alusel anda loa kasutada loomeliidu toetust stipendiumideks ka eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul. (2) Loometoetuse taotlemisel eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul ei kohaldata loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. (3) Eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust, kui ta on loometoetusele eelnenud kuul saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses. (4) Eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul ei arvata sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut, mille suurus ei ületa ühte käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus. (5) Käeoleva seaduse § 12 lõikes 7 sätestatud reservi võib eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul suurendada riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest. Reservi kasutatakse lisaks käesoleva seaduse § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuste täitmisele loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks vahendid lõppenud. (6) Eriolukorral ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul menetleb Kultuuriministeerium käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud vabakutseliste loovisikute loometoetuse taotlusi ja täidab § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud loomeliidu ülesandeid. (7) Kui eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul loomeliidule loometoetuse maksmiseks eraldatud vahendid lõpevad, makstakse loometoetust käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud vahenditest, mille eraldab Kultuuriministeerium loomeliidule sihtotstarbeliselt loomeliidu taotluse alusel. (8) Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud taotluse rahuldamisest või rahuldada see osaliselt, kui riigieelarvest eraldatud vahendid on lõppenud või vahenditest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks.“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 punkti 28 täiendatakse pärast sõna „loomeliidule” sõnadega „ja Kultuuriministeeriumile”. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.“ Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Esitab Vabariigi Valitsus……………………… Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)  31.03.2020 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust (edaspidi nimetatud LLS) ja täiendatakse seda sätetega, mis on vajalikud vabakutseliste loovisikute sotsiaalse kaitse tagamiseks eriolukorrast tingitud sotsiaalmajanduslikes oludes. Eelnõu välja töötamine on tingitud Eestis Vabariigi Valitsuse 12.03.2020. a korraldusega nr 76 väljakuulutatud eriolukorrast ning selle meetmetest. Seoses avalike ürituste keelamise ja üldiste liikumispiirangutega katkes eriolukorra kehtestamisega suur osa kultuurielust, eriti otse publikule suunatud ürituste – kontsertide, teatrietenduste, näitustega seonduv. Järgnenud majandussurutise tingimustes kannatavad ühtmoodi nii teenusepakkujad, ettevõtjad, kultuuriasutused ja –korraldajad kui loovisikud, eriti vabakutselised, kelle loometöö ja sissetulekud on projektipõhised ja ebaregulaarsed. LLS kehtib 2005. aastast ja on loodud vabakutselistele loovisikutele sissetuleku kaotamisel sotsiaalse ja majandusliku kindluse ajutiseks tagamiseks. Märtsi lõpu seisuga on hüppeliselt (näiteks loomeliitu mittekuuluvatelt loovisikutelt 15 x enam taotlusi, Kunstnike Liidus 2x enam taotlusi) kasvanud toetuste taotlemine ja Kultuuriministeerium vajab toetuste maksmiseks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eriolukorrast tulenevate mõjude tõttu vabakutseliste loovisikutele on oluline, et toetus oleks kättesaadav laiemale hulgale abivajajatele kultuuriloojate seas. Seetõttu on eelnõus lisaks lisavahendite kasutamise korralduslikele sätetele ette nähtud ajutiselt leevendused ka toetuse taotlemise piirangute osas. Lisaks eeltoodule muudetakse maksukorralduse seadust ja võimaldatakse maksuhalduril avaldada maksusaladust sisaldavat teavet loovisiku saadud tulu kontrollimiseks seoses vabakutselise loovisiku loometoetuse määramisega lisaks loomeliidule ka Kultuuriministeeriumile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein (tel: 628 2221; e-post [email protected]), kunstide osakonna kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre (tel: 628 2242; e-post: [email protected]), kunstide osakonna peaspetsialist Marion Selgall da Silva (tel: 628 2237; e-post: [email protected]) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel: 628 2347; e-post: [email protected]). Eelnõu on toimetanud Justiitsministeeriumi keeletoimetaja Taima Kiisverk (tel: 620 8181; e- post: [email protected]) 1.3. Märkused 1 Eelnõu on seotud 2020. aasta 17. märtsi valitsuse istungil arutatud kiirete seadusemuudatuste vastuvõtmise vajadusega täites vabakutseliste loovisiksute sotsiaale kaitse tagamise eesmärki. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte häälteenamus. Eelnõukohase seadusega muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 18 maksukorralduse seadust redaktsioonis RT I; 28.02.2020, 9. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on lahendada eriolukorrast ja sellele järgnevast majandussurutisest tugevalt mõjutatud sihtrühma – vabakutseliste loovisikute – probleem sotsiaalsete ja majanduslike tagatiste osas sissetulekute ajutisel kadumisel. Muutes seaduses sätestatud toetuse taotlemise kättesaadavamaks kultuurivaldkonna kõige haavatavama grupi jaoks, leevendades toetuse saamisega kaasnevaid piiravaid tingimusi (nt kehtiv keeld 2 aasta jooksul peale toetuse saamist uuesti taotleda, aga ka täiendava sissetuleku piiramine toetuse saamise ajal vaid poole miinimumpalgaga). Samuti reguleeritakse võimalust eraldada loometoetuseks täiendavaid riigieelarvelisi vahendid ning nende kasutamise korda. Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalikud, et kriisi leevendamiseks suunatud vahendid jõuaks abivajajateni ning oleks tagatud kultuurisüsteemi terviklikkus ja jätkusuutlikkus. Tehtavaid muudatusi rakendatakse eriolukorra ajal ning kuus kuud pärast selle lõpetamist. Selline ajaraam lähtub tõsiasjast, et enamik kultuurisektorist eriolukorra lõpetamisel kohe ei taastu, loovisikute jaoks võivad kõige keerulisemad ajad saabuda just esmase šoki järel reaalse majanduslanguse tingimustes. Eriolukord on paljude sektorite, sh kultuuri-loomesektori jaoks kriitilise olukorra lähtekoht. Sellest lähtuvad probleemid ei kao kahjuks kohe pärast eriolukorra lõpetamist. Kriisi mõju sektorile, sealhulgas vabakutselistele on eeldatavasti tuntav pikka aega. Seetõttu on eelnõuga kavandatud meetmed rakendatavad ka pärast eriolukorra lõpetamist kuus kuud. Eeldame, et see aeg on piisav, et leevendada kriisi esmast mõju. Seaduseelnõu jaoks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, kuna eelnõu menetlus on eriolukorra tõttu kiireloomuline. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu paragrahvis 1 muudetakse looviiskute ja loomeliitude seadust, eelnõu paragrahvis 2 muudetakse maksukorralduse seadust ning eelnõu paragrahvis 3 nähakse ette jõustumisnorm. Eelnõu § 1 punktiga 1 parandatakse viide tulumaksuseaduse §-le 19 ja täiendatakse seda lisaks lõikele 3 lõigetega 5-6. LLS-i 18.07.2009 jõustunud muudatuse kohaselt lisati seadusesse säte, mille kohaselt loometegevusest saadava sissetuleku hulka ei arvata loovisikule laekuvat loometegevusest saadavat sissetulekut, mille suurus ei ületa poolt käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõikes 3 nimetatud 2 tulumaksuga mittemaksustatavat tulu (LLS § 16 lg 3). Antud muudatuse seletuskirja 1 kohaselt peaks LLS kohaselt loovisikule loometoetuse maksmise katkestama, kui tal tekib loometegevusest sissetulek. Probleemiks on osutunud siinkohal erinevatest fondidest laekuvad stipendiumid ja laekumised, mis ei taga loovisikule tema toimetulekuks vajalikke vahendeid, kuid katkestavad loometoetuse maksmise. Näitena võib siin tuua Eesti Kultuurkapitalilt taotletud stipendiumid ja toetused, mis on loovisiku poolt taotletud enne loometoetuse taotlemist ja positiivse vastuse korral võivad laekuda loometoetuse maksmise ajal. Stipendium või toetus on aga reeglina taotletud konkreetse sihtotstarbega – näiteks teatud teose loomiseks ja seda ei ole võimalik kasutada muu loometegevusest saadava sissetuleku puudumisel oma igapäevaste kulutuste katteks. Muudatuse väljatöötamise ajal ehk 2009. aastal asusid seaduse alusel makstavad stipendiumid, erinevad toetused, õppe- ja loominguliseks tööks antavad stipendiumid jne tulumaksuseaduse § 19 lõikes 3. Tulumaksuseaduse 1.01.2015. a jõustunud redaktsioonis on stipendiumid sätestatud tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 5-6, kuid vastav täpsustus on LLS-s tegemata. Käesoleva muudatusega vastav viga parandatakse. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse LLS-i § 20 lõikega 41. Sellega nähakse ette, et loomeliidul ei ole õigust katkestada loometoetuse maksmist või keelduda uute taotluste rahuldamisest, kui loomeliit ei ole eelmise aasta toetust täies ulatuses loometoetusteks kasutanud. See tähendab seda, et kui loomeliidul on lõppenud loometoetuse vahendid selle eraldamise aastal, kuid tal on kasutamata eelmise aasta toetuse osa, siis peab loomeliit kasutama ka neid vahendeid loometoetuse maksmiseks. LLS lubab maksta loovisikutele stipendiumi vahenditest, mis on jäänud loomeliidul eelmise aasa arvelt. Seaduse alusel eraldatava toetuse esmane eesmärk on loometoetuste tagamine vabakutselistele loovisikutele. Selguse huvides on täiendatud stipendiumite maksmise õigust selliselt, et loomeliit peab esmalt täitama vajaduse loometoetustele ning seda vajadusel ka eelmise aasta toetuse jäägi arvelt. Nimetud säte ei ole seotud ainult eriolukorrast tingitud vajadusega, vaid korrastab loometoetusteks eraldatud vahendite kasutamist üldiselt. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse LLS-i paragrahviga 231. Sellega lisatakse seadusesse sätted, mis puudutavad tänast eriolukorda ja on ajutise iseloomuga. Selle lõikes 1 sätestatakse, et eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul ei kasuta loomeliit eraldatud loomeliidu toetust loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks. LLS § 12 lg 3 p 2 kohaselt võib loomeliit kasutada toetust lisaks loometoetuse maksmisele ka loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks. Loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks võib loomeliit toetust kasutada toetuse eraldamise aastale järgneval aastal. Seda juhul, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele (LLS § 12 lg 5). Eriolukorra ja sellele vahetult järgneval ajal on ette näha, et kasvab järsult toetusvajadus ning selles kontekstis tuleb kõik seadusest tulenevad vahendid suunata eelkõige loometoetuste maksmiseks. Loometegevust ja sellega seotud täiendõpet saab sel perioodil toetuste jagamisel rohkem silmas pidada Eesti Kultuurkapital. Sättega jäetakse võimalus loomeliidu põhjendatud taotluse alusel anda Kultuuriministeeriumil luba kasutada loomeliidu toetust stipendiumideks ka eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul. Selline erisus on vajalik, kuna loomeliidu loomevaldkonna eripärast tingitult ei 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5df81e98-d957-d84e-98e1- fa04124812fe/Loovisikute%20ja%20loomeliitude%20seaduse%20muutmise%20seadus 3 pruugi liidu liikmetel olla nii suurt vajadust loometoetuste järele, kuid ilmneda võivad muud loometegevusega seotud kohustused, milleks stipendiumid võivad olla vajalik ja põhjendatud lahendus. Lõikes 2 sätestatakse, et loometoetuse taotlemisel eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul ei kohaldata loovisiku suhtes LLS § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. Viidatud sätte kohaselt peab vabakutselise loovisiku toetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat. Loovisikute ja loomeliitude ettepanekul leevendatakse seda nõuet eriolukorra ja sellele vahetult järgneval ajal. Leevendus loob võimaluse, et kriisi tingimustes on loometoetus kättesaadav ka nendele kõige haavatavamatele sihtrühmadele, kes äsja toetust vajanud ning ilmselt ei ole veel suutnud majanduslikult kohaneda. Lõikes 3 sätestatakse, et eriolukorra ajal ja selle lõppemisest kuue kuu jooksul on vabakutselisel loovisikul loometoetust õigus saada ka juhul, kui ta on loometoetuse taotlemise eelnenud kuul saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni ühe LLS § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses, milleks on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus. Tavatingimustes on loometoetuse saamise eelduseks, et taotleja ei ole saanud vähemalt loometaotluse taotlemisele eelneval kuul võlaõigusliku lepingu alasel tulu (LLS § 16 lg 2 p 3). Selle sättega antud piirangut leevendatakse. Eriolukord kuulutati välja märtsi keskpaigas, selleks ajaks oli toimunud rida etendusi ja kontserte, näitusi, mille autori- ja töötasud võivad laekuda teatud viibega. Eelnõuga soovitakse luua võimalus toetust taotleda kõigil, kelle jaoks teatavast eelneva kuu sissetulekust hoolimata on ära jäänud suurem osa loometegevusega seotud tööst või teenistusest. Lõikes 4 sätestatakse, et eriolukorra ajal ja selle lõppemisest kuue kuu jooksul ei arvata vabakutselise loovisiku sissetuleku hulka sissetulekut, mille suurus ei ületa ühte LLS § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurust, milleks on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus. LLS § 16 lg 3 alusel ei arvata vabakutselise loovisiku loometegevusest saadava sissetuleku hulka loovisikule laekuvat loometegevusest saadavat sissetulekut, mille suurus ei ületa poolt loometoetust. Eriolukorrast lähtuva kriisi tingimustes ja selle leevendamiseks antakse eelnõuga toetust saavale loovisikule seaduse raamist avarama võimaluse teenida täiendavat tulu, seda kuni ühe miinimumpalga ulatuses kuus ning seda ei ole piiratud loometegevusega. See avardab loovisikute võimalusi ega karista täiendava teenistuse leidmist keerulistel aegadel. Käesolevas lõikes sätestatud erisus ei puuduta tulumaksuseaduse § 19 lõigetes 3 ja 5-6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu, see tähendab, et seda tulu ei arvestata endiselt loometoetusest saadava sissetuleku hulka. Lõikes 5 sätestatakse, et LLS-i § 12 lõikes 7 sätestatud reservi võib eriolukorra ajal ja selle lõpetamisest 6 kuu jooksul suurendada riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest. Selle sätte kohaselt võib kultuuriminister jätta reservi viis protsenti loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast (LLS § 12 lg 1). Kuigi säte näeb ette kaalutlusõiguse, siis reserv alati jäetakse. Reservi jäetud vahendeid kasutatakse vabakutselistele loovisikutele, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuse maksmiseks LLS § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse täitmiseks. Kuna eriolukorrast lähtuvatest mõjudest vabakutseliste isikute majanduslikule toimetulekule on ette nähtav, et tavapärastest loomeliidule eraldatud vahendistest loometoetuste maksmiseks ei piisa, nähakse antud sättega ette võimalus rahastuse suurendamiseks. Samuti nähakse ette, et lisanduvaid vahendeid kasutatakse lisaks LLS § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuste täitmisele loomeliitu kuuluvale vabakutselisele loovisikule loometoetuse maksmiseks juhul, kui loomeliidul on selleks vahendid lõppenud. 4 Lõikes 6 sätestatakse, et eriolukorral ajal ja selle lõpetamisest kuue kuu jooksul menetleb Kultuuriministeerium vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühetegi loomeliitu, loometoetuse taotlusi, kontrollib taotleja vastavust LLS-i nõuetele ning teeb otsuse toetuse määramise või mittemääramise kohta. Toetuse väljamaksed loovisikule teeb jätkuvalt loomeliit. Võib eeldada, et loomeliitude töökoormus liikmete loometoetuste taotluste menetlemisel kasvab hüppeliselt. Samuti võib eeldada loomeliitu mittekuuluvate loovisikute loometoetuste arvu kasvu. Tavaolukorras menetles ka loomeliitu mittekuuluvate loovisikute taotlusi loomeliit. Kuna loomeliitude ressursside kasvatamine kasvavate taotluste menetlemiseks ei ole mõeldav, nähakse ette loomeliitu mittekuuluvate taotlejate taotluste menetlemine Kultuuriministeeriumis, kus on võimalused töö ümberkorraldamiseks suuremad. Lõikes 7 sätestatakse, et juhul, kui eriolukorra ajal ja selle lõppemisest kuue kuu jooksul loomeliidule loometoetuse maksmiseks eraldatud vahendid lõpevad, makstakse loometoetust vahenditest, mille eraldab Kultuuriministeerium loomeliidule sihtotstarbeliselt loomeliidu taotlusel. See tähendab kõiki loomeliidule toetuse maksmiseseks eraldatud vahendeid, ka eelmise aasta toetuse jääki. See lõige on seotud selle paragrahvi lõikega 5, mis näeb ette võimaluse erandkorras loometoetusteks eraldatud vahendite suurendamise. Vahendite lõppemisel pöördub loomeliit Kultuuriministeeriumi poole ning edaspidi eraldab kõigi selle loomeliidu liikmete loovisiku toetuse taotluste rahuldamiseks vahendid loomeliidule vajaduspõhiselt ministeerium. Lõikes 8 sätestatakse, et Kultuuriministeeriumil on õigus keelduda eelmises lõigus kirjeldatud taotluse rahuldamisest või rahuldada see osaliselt, kui riigieelarvest eraldatud vahendid on lõppenud või vahenditest ei piisa taotluse täielikuks rahuldamiseks. Säte reguleerib olukorda, kui erandkorras lisatud vahendid saavad otsa. Sel juhul ei ole võimalik loometoetusi maksta ning loomeliit peab sellest keelduma LLS-i § 20 lõike 4 alusel. Eelnõu §-ga 2 muudetakse maksukorralduse seaduse § 29 punkti 28 ja täiendatakse seda viisil, et võimaldatakse maksuhalduril avaldada maksusaladust sisaldavat teavet loovisiku saadud tulu kontrollimiseks seoses vabakutselise loovisiku loometoetuse määramisega lisaks loomeliidule ka Kultuuriministeeriumile. Kultuuriministeeriumil on see vajalik käesolevast muudatusest lähtuva ülesande täitmiseks, milleks on loomeliitu mittekuuluvale loovisikule loometoetuse määramine (eelnõu § 191 lg 6). Selleks on vajalik saada maksuhaldurilt teavet, kas loometoetust taotleva isiku peal on tasutud makse arvestusega üks kuu enne toetuse taotluse esitamist. Teave on vajalik, et teha kindlaks, kas taotleja vastab LLS § 16 lõikes 2 sätetatud nõuetele. Lisaks on ministeeriumile see vajalik haldusjärelevalve ülesande täitmiseks loomeliitude üle (LLS § 21), et kontrollida loometoetuse määramise õiguspärasust loomeliidu poolt. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide tegevust eriolukorra ajal. 6. Seaduse mõju 5 Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Sihtrühm 1: vabakutselised loovisikud. Suur osa kultuurivaldkonna loovisikutest kuulub loomeliitudesse. LLS-i alusel on tunnustatud 17 loomeliitu. Nendesse kuulub 2020. aasta veebruari seisuga 5803 loovisikut. Loomeliitudesse kuulumine on vabatahtlik. Seega on ka neid loominguliselt aktiivseid loovisikuid, kes ei ole ühegi loomeliidu liikmed. Vabakutseliste arvu nii looliitude liikmete kui mitteliikmete seas on keeruline hinnata, see sõltub valdkonna toimimispõhimõtetest (näiteks teatris on palju palgalisi näitlejaid, aga siiski ka väga palju vabakutselisi, kujutavas kunstis ja kirjanduses palgalisi töökohti loovisikutele peaaegu ei ole, samas näiteks vabakutselisi arhitekte teada ei ole). Lähtudes loomeliitude liikmete koguarvust, senisest loometoetuste taotlemise praktikast, tõsiasjast, et seni ei ole näiteks teatri- ja muusikavaldkonna vabakutselised tihti toetusi vajanud, kuid nende seas on abivajajate arvu kasv kindlasti hüppeline, ja arvestades alanud kriisi prognoositava laia mõjuga koogu kultuurivaldkonnale, hindame vabakutseliste toetusvajadust lähikuudel senisega võrreldes vähemalt kümnekordseks. Kultuuriministeerium taotleb Vabariigi Valitsuselt lisavahendeid 1200 loovisiku toetamiseks 6 kuu pikkuse loovisiku toetuse mahus, summas 4 200 000 eurot. Sotsiaalsed mõjud, mõju kultuurile: Meetme lühiajaline mõju kultuurile ja kultuurielule seisneb võimaluses kriisi lõppedes kiiresti „jalule“ tõusta ja jätkata kultuurielu arendamisega võimalikult laia ringi kultuuriprofessionaalide osalusel. Jätkusuutlikkusel on ka pikaajalisem mõju kultuuri mitmekesisusele ja riskide maandamisele – aidates võimalikult suure hulga loovisikutest kriisist üle, väldime inimeste loobumist, läbipõlemist, valdkonnast lahkumist. Mõju majandusele: 1) leibkondade toimetulek: Täiendavad vahendid ja leevendused loovisikule loometoetuse saamiseks tagavad vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsed garantiid ja miinimumpalga suuruse baassissetuleku, mis lisaks kindlustundele annab võimaluse loometöö või – võimaluse puudumisel – loomingulise enesetäienduse jätkamiseks, et kriisi möödudes olla valmis täisväärtuslikult kultuuriellu panustama. Toetusega kaasnev ravikindlustus loob tagatised selleks, et ka tervishoiu mõistes keerulistel aegadel on vabakutseliste loovisikute sihtrühmal ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele, maandatud on tervisekindlustuse puudumisega kaasnevad riskid. Sissetuleku säilimine aitab loovisikul täita vajalikud kohustused ja leevendab kriisi tõttu ära jäänud sissetulekuid. Mõju majandusele on otsene, tagades toetust saava sihtrühma panuse esmatarbekaupade turul, võimalik ka, et nende võimekuse teenindada finantskohustusi ja tasuda rendimakseid. Leibkondade toimetulekule on otsene mõju kõigi toetuse saajate kaudu – toetus ongi suunatud otseselt isiku toimetuleku tagamiseks ja puuduse kannatamise vältimiseks. 2) loovisikute halduskoormus: Loometoetust taotlevate vabakutseliste loovisikute halduskoormus jääb samaks. Taotlemisel tuleb endiselt esitada avaldus ja esitada nõutud andmed. Eelnõuga ettenähtud ajutised leevendused puudutavad taotlemiseks kvalifitseerumist, avades võimaluse toetust taotleda laiemale ringile vabakutselistele loovisikutele. Sihtrühm 2: tunnustatud loomeliidud Vastavalt LLSile tunnustatud loomeliite on Eestis 17. Need loomeliidud tegutsevad 8 eri loomealal. Loomeliitude suurus on väga erinev – väiksemates loomeliitudes on liikmeid alla saja, suuremates tuhatkond või isegi üle selle. 6 Mõju töökoormusele: Loomeliitude jaoks töökoormus loometoetuste menetlemiseks ajutiselt kasvab, seda nii taotluste arvu kasvamise kui vahendite lõppemisel täiendaval taotlemisel Kultuuriministeeriumist. Siiski ei ole tegemist töökoormuse sellise kasvuga, millega loomeliidud ei suuda toime tulla. Loomeliitudel on võimekus taotlusi menetleda ka täna ja loomeliitudes on palgaline tööjõud ja oskused olemas. Vajaduspõhiselt saab Kultuuriministeerium osutada kaasabi. Eeldatud on just taotluste arvu kasvu mitteliikmete sihtrühmalt, eriti väiksemate loomeliitude loomealadel. Kui 2019 maksti loomeliitudesse mittekuuluvatele vabakutselistele kokku 17 loometoetust, siis 31.03.2020 seisuga on Kultuuriministeerium sellelt sihtrühmalt saanud kokku 69 taotlust. Üks suurematest loomeliitudest, Eesti Kunstnike Liit, maksis 2019 toetusi kokku 35 inimesele, 31.03.2020 seisuga on liidule laekunud juba 28 taotlust, neist 20 viimastel nädalatel. Seetõttu on eelnõuga ette nähtud, et eriolukorra ajal ja 6 kuud pärast seda menetleb loomeliitu mittekuuluvate loovisikute taotlusi Kultuuriministeerium. Sihtrühm 3: Kultuuriministeerium Mõju töökoormusele: Eelnõuga tehtavate muudatuste mõjul kasvab Kultuuriministeeriumi töökoormus loomeliitu mittekuuluvate looviisikute taotluste menetlemisel ning täiendavate vahendite eraldamisel, kuid sellel ei ole ministeeriumi töökorraldusele olulist mõju ning ülesanded täidetakse olesoleva personali ja vahenditega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud 2020. aasta riigieelarves on LLS täitmiseks ette nähtud 1 468 523 eurot, millest 1 395 096 eurot on välja makstud 17 tunnustatud loomeliidule loometoetuste maksmiseks. 2019. aastal maksid loomeliidud vabakutselise loometoetust kokku 100 isikule, loomeliitudesse mitte kuuluvaid toetuse saajaid oli lisaks veel 17. Vastavalt LLS § 12 lg 3 p 2 oli liitude 2020. aasta stipendiumifond ehk 2019 toetusest loometoetustena välja maksmata jäänud jääk kokku 932 163,25 eurot. Loometoetuste maksmise võimekuse kasvatamiseks taotletakse riigieelarvest juurde vahendeid. Vabariigi Valitsuse täiendavad kriisi leevendamise meetmed lepiti kokku 30.03.2020 ja neid käsitletakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse muutmises. Selle raames on kavandatavatest Kultuuriministeeriumile eraldatavatest täiendavatest vahenditest 4 200 000 miljonit eurot mõeldud loometoetuse vahendite tõstmiseks. See võimaldab 2020. aastal loometoetust tagada täiendavalt veel 1200 isikule. Teisi täiendavaid kulusid peale seaduse rakendamisega ei kaasne. Pärast eriolukorra lõppemisele järgnev 6-kuuline perioodi lõppemist kasutamata jäänud vahendid tagastatakse riigieelarvesse. 8. Rakendusaktid Eelnõukohase seadusega ei kaasne rakendusaktide muutmist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eelnõuga sisseviidavad muudatused on mõeldud leevendamaks vabakutseliste loovisikute toimetulekut, mis on tingitud 7 eriolukorrast lähtuvatest põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile e-posti teel, kuna eelnõu on seotud 2020. aasta 17. märtsi valitsuse istungil arutatud kiirete seadusemuudatustega võimaliku majanduskriisi leevendamiseks. Eelnõu on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi märkustele. Eelnõu põhimuudatused on läbi arutatud tunnustatud loomeliitude esindajatega videokohtumisel 27.03.2020. Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2020. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 8