Kiri

Austatud kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, kunstide asekantsler Hillar Sein, muusikanõunik Madli Parts, kunstide osakonna peaspetsialist Marion Selgall da Silva Eesti Muusikanõukogu kriisinõukoda hindab kõrgelt Vabariigi Valitsuse otsustavat tegutsemist alanud kriisis. Avalikustatud on juba mitu meedet leevendamaks raskest olukorrast tingitud kahjusid ja ohte üshiskonnaelu eri tasanditel. Üheks eriti ohustatud valdkonnaks on kahtlemata muusika, kui üks enim inimeste koos tegutsemisel ja koos olemisel baseeruvaid tegevusvaldkondi. EMN kaardistab olukorda valdkonnas ning laiendatud liikmeskonnaga kriisinõukoda on arutanud ja analüüsinud COVID-19 viiruse tekitatud kriisi arengut ning mõju muusikasektorile. Lisaks finantsilistele ja sotsiaalsetele kahjudele tuleb kindlasti hinnata ka kriisi mõju kultuurile laiemalt. Meetmete kujundamisel tuleb arvestada ühe või teise löögi alla sattunud nähtuse olulisust rahvuskultuuri seisukohast. Vastusena muusikanõuniku 28. märtsil edastatud palvele ning toetudes senise tegevuse käigus kogutud informatsioonile, analüüsile ja arutelule, pakub Eesti Muusikanõukogu kriisinõukoda Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile välja järgmised ideed ning ettepanekud valdkonna erinevatele sihtrühmadele. Nende koostamisel oleme võtnud arvesse juba olemasolevaid meetmeid ja seda, kellele praegused kehtestatud meetmed ei sobi. Sihtrühm: Loovisikud Loomeliitude liikmed (suurus ca 1500) Eesmärk​: Muusikavaldkonna elujõu säilitamine, professionaalse ja kultuurilise jätkusuutlikkuse tagamine ning ​valdkonnas tegutsevate loovisikute toetamine​. Suurendada loomeliitude võimekust kriisi majanduslikku ja valdkondlikku kahjulikku mõju leevendada. Ettepanekud​: 1. Lubada loomeliitudel eraldada eriolukorras loovisiku loometoetuseks eraldatavates vahenditest stipendiumide maksmist. See võimaldaks suuremat paindlikkust ja kiiremat reageerimist loovisiku probleemide lahendamisel. Hetkel LLS § 12 (5) (Loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks võib loomeliit toetust kasutada toetuse eraldamise aastale järgneval aastal, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.) seda ei võimalda. Põhjendus: Kriisi tekitatud löögi all on lisaks vabakutselistele ka hübriidtulu teenivad loovisikud, kelle toimetulekule on esinemiste ärajäämine andnud tugeva tagasilöögi, kuid vabakutseliste loovisikute ja neile kehtivate tingimuste alla nad ei mahutu.  2. Leida juriidilisi võimalusi vältimaks mitmesse loomeliitu kuuluvale loovisikule vabakutselise loovisiku toetuse maksmise korral akumuleeruvat sotsiaalmaksu. 3. Loovisik, kes pole saanud töötasu viimase kuu jooksul, kuid omab majanduslikult edukat ettevõtet (nt jaotamata kasumi olemasolu alates 10 000 €) ei peaks olema kriisiaegse toetuse saaja LLS alusel. 4. Loovisik, kes on ka ettevõtja peaks tegema valiku, kas ta taotleb toetus LLSi kaudu või ettevõtjana. 5. Suurendada loomeliitudele eraldatavate rahaliste vahendite hulka loometoetuste ja sitpendiumide eraldamiseks kriisiolukorras ning administratiivkuludeks, kas siis seadust muutes või leida selleks mõni muu võimalus. 6. Olulise taastusmeetmena käivitada analoogiliselt kirjanike palgaga interpreedi ja helilooja palk, alates 2021. aastast. 2. Loovisikud​ ​väljaspool loomeliite Eesmärk​: Tagada professionaalsete loovisikute toetamine läbi LLSi. Ettepanekud: 1. Edukat loometegevust peab hindama komplekssemalt kui vaid kolme mistahes avaliku ettekande põhjal kahe aasta jooksul. Jälgida, et loometoetust saab professionaalne loovisik. 2. Väljatöötatav toetuste eraldamise süsteem peab välistama võimalikud kuritarvitused ja võimaldama sisulist analüüsi ja sellega arvestamist toetuste eraldamisel, muuhulgas kriisieelsete tulude olemust (kas saadud loovisikuna v.m.), samuti professionaalset ja kunstilist mõõdet. 3. Ministeeriumi komisjoni vastava erialaliidu esindaja kaasamine. 3. Eraõiguslikud kontserdikorraldajad, festivalid, kollektiivid (ca 100) Eesmärk​: Säilitada korraldajate võimekus, hallata kriisi poolt esile kutsutud probleemide lahendamist (ürituste ärajätmine, piletite tagastamine, tähtaegade muutmine jne) vältida pankrotte ja tagada üldjuhul võimalus jätkata tegevust kriisijärgsel ajal. Ettepanekud​: 1. Festivalidega ja kontsertide arvuga seotud riigi toetuse kastuseesmärkide paindlikumaks muutmine, võimaldades kriisi tõttu ärajäänud sündmuste toetus suunata arendustegevusse ja kriisijärgse perioodi ettevalmistuseks. 2. Kriisist väljumise perioodil eelistada eesti esinejate osalusel toimuvaid festivale ja kontserte. Toetuse eraldamise eelduseks peaks olema eesti esinejate osalus vähemalt 70% ulatuses. Antud nõue kehtiks 2020 teises (muusikafestivalid ja suursündmused) ja 2021 esimestes (Muusikafestivalid ja suursündmused kui ka Kollektiivid ja kontserdikorraldajad) jaotuses. Eraldatud toetuse osas oleks abikõlbulik vaid eesti, mitte välismaise esineja tasu või esinemisega seotud kulud. 3. Kultuuriministeeriumi toetusmeetmete (Muusikafestivalid ja suursündmused; Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad; Heliloomingu tellimine ja muusikaalased  väljaanded, Muusikakonkursid) kärpimise vältimine kindlustamaks eesti muusikaelu mitmekesisuse säilimine kriisijärgsel perioodi. 4. Kontserdipiletite käibemaksu alandamine 9%-le. 5. Taastusmeetmena luua spetsiaalne meede eraõiguslikele kontserdikorraldajate ja festivalidele eesti interpreetide tellimiseks tagamas loovisiku jätkusuutliku tegevuse ja vältimaks olukorda, et meil tulevikus pole kultuuris enam interpreetidel kohta väljaspool riigieelarveliste kollektiividele. 4. Kooriliikumine (loovisikud, hääleseadjad) Eesmärk​: Koori- ja laulupeokultuuri jätkusuutlikkuse kindlustamine. Ettepanekud​: 1. Kriisi tõttu raskustesse sattunud koorijuhtide toetamine sarnaselt väljakuulutatud sporditreenerite meetmega. 5. Muusikavaldkonna loome- ja erialaliidud, katusorganisatsioonid, kolmas sektor Eesmärk​: Loome-, erialaliitude, katus- ja kolmanda sektori organisatsioonide efektiivse ja tulemusrikka tegevuse tagamine uutes, kriisi poolt esile kutsutud väljakutseterikkas keskkonnas ja kriisijärgsel perioodil. Ettepanekud: 1. Leida võimalus hetkel väga väikese. või ilma toetuseta esindusorganisatsioonide halduskoormuse drastilise tõusu kompenseerimiseks, kuna nii riigi kui ka ühiskonna ootused nende tegevusele on kriisi tingimustes järsult tõusnud. Senistest toetustest ei piisa uutes oludes vajalike tegevuste tagamiseks. 2. Võimaldada esindusorganisatsioonidele juriidilist abi, kas teenuse ostmisel või vahendamisel, vajadusel kaasates juriidilise pädevusega lisatööjõudu kultuuriministeeriumisse. 6. Avalik-õiguslike institutsioonide, riigi sihtasutuste ja KOV-de professionaalsed muusikakollektiivid Eesmärk: ​Muusikakollektiivide ja muusikute töökohtade säilimine. Rahvuskultuuriliselt oluliste institutsioonide jätkusuutlikkuse tagamine pikemas perspektiivis. Ettepanekud: 1. Hetkel väljakuulutatud saamata jäänud piletitulu kompenseerimise mehhanism mõjutab organisatsioone nende tulude spetsiifika tõttu erinevalt. Vajalik oleks täpsem vajaduspõhine analüüs ja tervikliku lahenduse leidmine organisatsiooniti. Mõne organisatsiooni puhul ei taga vaid saamatajäänud piletitulu kompenseerimine jätkusuutlikkust areneva kriisi tingimustes. Probleemide süvenemine antud sihtrühmas tekitab tõsiseid raskusi kogu muusikavaldkonnas laiemalt, mõjutades märkimisväärselt ka kõiki ülalpool nimetatud sihtrühmi. 7. Tugiteenuste pakkujad (helindajad, klaverihäälestajad, pillimeistrid jne) Eesmärk​: Kriisi tõttu raskustesse sattunud muusikavaldkonna tugiteenuste pakkujate toimetuleku ja kriisijärgse ametialase tegevusvõimekuse tagamine. Ettepanek: 1. Leida koostöös majandusministeeriumiga vahendid muusikavaldkonna edukaks toimimiseks vajalike tugistruktuuride toetamiseks, sealhulgas miinimumpalga tagamist muusikavaldkonna tugiteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kes on iseendale tööandjad. Eesti Muusikanõukogu kriisinõukoja nimel Ivari Ilja Eesti Muusikanõukogu president /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinnas 29. märts 2020