Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. märts 2020

Viit: 1-12/315-3
Registreeritud: 27. märts 2020
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari: 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik: 1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja: Veronika Valk-Siska
Lahendamise tähtaeg: 9. aprill 2020

Failid

Sisu (failidest)

From: Mariann Saaliste <[email protected]> Subject: Tegevuse "Ressursside väärindamise alaste teadus- ja arendustegevuse toetamine" Date: 27. March 2020 at 13:35:28 EET To: Joel Peetersoo <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Liivi Pehk <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, Alice Liblik <[email protected]>, "Andres Koppel" <[email protected]>, Dirgis Kaarlõp <[email protected]>, Piret.Eelmets3 <[email protected]>, Tarmo Soomere <[email protected]>, Renno Veinthal <[email protected]>, "[email protected]" <veronika.valk- [email protected]>, Tuuli Levandi <[email protected]>, Martin Lall <[email protected]>, Ene Tammsaar <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Cc: Katrin Pihor <[email protected]>, Toomas Murulo <[email protected]>, Indrek Tulp <[email protected]>, Oskar Otsus <[email protected]>, Kadi Mölder <[email protected]> Tere. Saadan täiendavaks kooskõlastamiseks tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimused. Kuna võrrelduna ametlikul kooskõlastusringil olnud dokumentidega on tehtud mitmeid muudatusi, siis palume täiendatud dokumentide kohta tagasisidet. Peamised muudatused seoses kooskõlastusringilt tulnud tagasisidega ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tehtud otsusega on järgmised: 1. Eelnõust on välja jäetud maapõueressursside tegevusega seotud Arbavere kompleksi ehituse ja puurimistöödega seotud tegevused ning vähendatud nende tegevuste maksumuse võrra toetusskeemi eelarvet. Nimetatud tegevuste osas koostatakse eraldi toetuse andmise tingimused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt. 2. Eelnõust on välja jäetud erialastipendiumite andmisega seotud tegevused. Stipendiume on võimalik välja anda uurimisgrantide raames. 3. Tegevusse 3 on partnerina kaasatud Tartu Ülikool. Palume teie tagasisidet hiljemalt 10.aprilliks 2020. Lugupidamisega Mariann Saaliste Teadusosakond, peaekspert Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0214| mob 5020420 [email protected]|Skype: [email protected] www.hm.ee | fb.com/haridusministeerium | twitter.com/haridusmin Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kommentaarid ja ettepanekud esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, SA Archimedes , Eesti Teadusagentuur, Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium . Ettepaneku /märkuse esitaja E ttepanek /märkus Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht 1. Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus Märkusteta 2. BioCC M ärkusteta 3. Eesti Maaülikool M ärkusteta 4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium T oetatavate tegevuste tulemusel on võimalik saavutada toetuse andmise eesmärgiks seatud „teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arengu ressursside väärindamise valdkondades“, kuid mitte lepingute sõlmimist ettevõtetega, mis on seatud väljundnäitajaks. Mõistetav on, et ettevõtete vajaduste üle otsustamine on toimunud lähtuvalt RITA 4 uuringu „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ tulemustest. See on parim teadmine, mis meil olemas on. Samas on ettevõtted kaudseks sihtgrupiks ja tegevuste kirjelduses ei ole aru saada, kuidas ning millistel tingimustel toimub ettevõtete kaasamine või nende huvidega arvestamine enne eeldatavat koostöölepingute sõlmimist. Lisaks on ettevõtetega samasse indikaatorisse liidetud avaliku sektori asutused (milleks vist on ka näiteks partnerina kirjas olev EGT), ega ole osutatud, millistes valdkondades lepingulist koostööd oodatakse. Kui selleks on toidutoorme väärindamise valdkond, siis partneritena nimetatud TFTAK ja BioCC peaks küll tulemuse ära tooma, kuid küsitavaks jääb, kas seda koostööd ei oleks tehtud ka ilma käesoleva TAT-ita . N äitajaks võiks olla tulemusindikaa to rina ettevõtete arv, mis kasutavad toetuse andmise tulemusena loodud teadmist ettevõtte / turu jaoks uute toodete või teenuste väljatöötamisel . Mittearvestatud. Tegemist on rakenduskava indikaatoriga ja seda ei ole võimalik muuta. 5 . Tartu Ülikool Meetme sihtgrupp. Üheks meetme eesmärgiks on toe tada teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu. Meetme raames toetatakse valdkonna vajadustes t lähtuva teadus- ja arendustöö läbiviimist sh uurimisrühmade tugevdamist välisekspertiisiga ning valdkonna teadlaste järelkasvu. Samas on m eetme sihtgrupis nähtud ette ka eraõiguslik e äriühingute toetamine. Juhime tähelepanu, et teadlas te järelkasv tuleb ülikoolidest ning teadus- ja arendussüsteemi tähtajatu iseloomuga avalikke ülesandeid tagavad ülikoolid ning riigiasutuse d. Seetõttu ei ole eraõiguslike äriühingute toetamine järelkasvu toetamiseks põhjendatud. a. Käskkirja lisas 1 on kirjas, et „teadusvaldkondade arendam ise üks eesmärke on arendada ka valdkonna kõrgharidusõpet ning kindlustada teadlaste jär elkasvu, seetõttu on ka TAKidel kohustus antud tegevuse raames osaleda õppekavade arendamises ning doktorantide juhendamises“. Kõrgharidusõppe pakkumisel ja teadlaste järelkasv u kindlustamise eest vastutavad seaduse alusel ülikoolid. Antud programmi raames T AKide toetamine killustab niigi nappe ressursse teadlaskonna järelkasvule. b. TAKide puhul on nende senised põhirahastajad MKM ja EAS juba ammu öelnud, et toimub väljumine riigi rahastuselt . Antud juhul sii t meetmest s uuremahulise toetuse andmine on vastuolus algse kavatsusega riigi toetusi vähendada. c. Eraõiguslikele äriühingutele pakutakse selle meetme kaudu 100%-list toetust ilma omafinantseeringuta, mis pole koos kõlas EL riigiabi põhimõtetega. Kokkuvõttes teen ettepaneku arvata TAKid meetme rahalisest sihtgrupist välja ning suunata täiendav toetus üliko olidele teadlaskonna järelkasvu kindlustamiseks. See vähendab ressursside killustumist ning annab paremad võimalused järelkasvu kvaliteedi kindlustamiseks. Mittearvestatud. Antud meede ei ole asutuste toetusmeede, vaid toetatakse teadus- ja arendustöö läbiviimist konkreetsetes fookusvaldkondades. On küll tõsi, et õppe ja järelkasvu eest vastutavad peamiselt ülikoolid, kuid ka teistel teadus- ja arendusasutustel on järelkasvu tagamisel oma roll. Antud meetmes on kõigil TA asutustel kohustus siduda uurimisgrupiga teadlaste järelkasvu, et tagada fookusvaldkonna jätkusuutlikkus. Partneritena kaasatud TAKide puhul ei ole tegemist TAKide kui asutuste toetamisega, vaid TAKid on kaasatud seetõttu, et nad omavad kindlates valdkondades spetsiifilist ekspertiisi. Arendatavad fookusvaldkonnad lepiti valdkondlike fookusgruppide poolt kokku meetme ettevalmistamise käigus. Meetme ettevalmistamisse olid kaasatud nii ettevõtted, avalik sektor kui ka kõik ülikoolid, kellel on fookusvaldkondadele vastav kompetents. Asutuste omavaheline tööjaotus kujunes läbirääkimiste käigus. TAKid osalevad meetme tegevuste elluviimises teadus- ja arendusasutustena ning meetme raames käsitletav tegevus on käsitletav asutuse sõltumatu teadustegevusena selgitatud ka seletuskirjas. 6 . Tartu Ülikool Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamis e alaste teadusuuringute juures on kahetusväärselt jäetud partnerite hulgast välja Tartu Ülik ool. Käskkirja lisa kohaselt on toetatavate teadusuuringute eesmärgiks uute teadmiste saamine toiduohutuse- ja kvaliteedi tagamiseks, sh toidu säilivusaja pikendamine ning kvalite edi ja ohutuse tagamine. Nendes suundades on Tartu Ülikoolil ulatuslik teaduslik kompetents, kus meil on ka aktiivne koostöö paljude ettevõtetega. 1. TÜ bio - ja siirdemeditsiini instituudi kahe osakonna teadus- ja arendusvaldkonnad seonduvad otseselt programmi Tegevus 3 fookusteemadega: toidu- ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine , sh teravilja ja piima väärindamine ; unikaalsete bakterite kasutamine toidu väärindamisel . Mikrobioloogia osakond tegeleb unikaalsete probiootikumide väljatöötamise ja nende abil toiduainete väärindamisega , eesmärgiga mõjutada tarbijate tervisenäitajaid vajalikus suu nas. Töögrupid professor Reet Mändari ja professor Marika Mikelsaare juhtimisel on teinud selles valdkonnas olulisi alus- ning rakendusuuringuid. Lepingulist koostööd te-hakse toidutööstuse ettevõtetega Tere AS, VB Bioscience , Andre Farm OÜ, Balbiino AS ja Chocolala OÜ. b) Biokeemia osakond tegeleb toiduainete rikastamisega vitamiinide, mineraalide ja antiok-südantidega . Professor Mihkel Zilmeri töörühma liikmed on mikrobioloogia osakonna teadlastega autoriteks toidutööstuses rakendatavatel patentsetel leiutistel „ Method of treat-ment using Lactobacillus fermentum ME-3“ ja „ Lactobacillus fermentum ME-3 for use in trating metabolic syndrome related diseases “. c) Bio - ja siirdemeditsiini instituudis asub suurim Eesti mikroobide biopank - Inimese Mik-robioota biopank , mille oluliseks uurimissuunaks on probiootikumide arendus. 2. TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi teadus- ja arendusvaldkonnad seonduvad programmi Tegevus 3 fookusteemaga toidujäätmete vähendamine, toidujäätmete ja -kaassaaduste väärin- damine . Arendamisel on putukatel põhinev toitutööstuse kõrvalproduktide väärindamine kõr-gekvaliteetse kala- ja kanasööda toorme tootmise eesmärgil. Laboris katsetatavad tootmise kõrvalproduktid pärinevad Salvestist ja Pühaste pruulikojast. Huvitatud poolteks on lisaks ka Trigon Capital AS ja mitmed kalakasvatajad. Alates 2017. aastast on olemas labor vastavate uuringute läbi viimiseks. Sellel teemal on edukalt täidetud kaks koostööprojekti ettevõtetega Trigon Capital AS ja Trinsect Solutions OÜ ning planeerimisel on uued jätkuprojektid. Antud uurimissuund arendab rakendusentomoloogilisi meetodeid, et uuendada toidutööstuse kõrval-saaduste väärindamist ja ümbertöötlemist putukate abil ning luua kohalikul toormel põhinevat kõrge toiteväärtusega loomasööda sisendit. Ökoloogia ja maateaduse instituudi töörühma kuu-luvad professor Toomas Tammaru, Toomas Esperk , Sille Holm , Leonard Opare . 3. TÜ füüsika instituudi materjalitehnoloogia osakonna teadus- ja arendusval dkonnad seondu vad programmi Tegevus 3 fookusteemadega: toidu kvaliteedi seireprogrammi disainimine toi dutööstustele, toidu säilivusaja pikendamine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine, toidujäät mete vähendamine. Tegemist on toiduainete kilepakendite tehisliku gaasikeskkonna kvali-teedi optilise kontrollimehhanismi väljatöötamisega. Tehnoloogia tagab toiduainetootjate pakkeliinidel kiire, kontaktivaba ja automaatse pakendi gaasikeskkonna kvaliteedi kontrolli enne toiduainete ladustamist ja transporti klientidele. Dr. Sven Lange juhitud töögrupil on koostöö vastava valdkonna võtmetähtsusega ettevõtetega Eestis, sh koostööprojekt AS Estiko Palstariga . Lisaks sellele on käsil kilepakendite valmistamiseks enim k asutatud termopolümeeride gaasi barjääri tõstmise tehnoloogia väljatöötamine, mis katab kile materjali spetsiaalse nanomater jalide kihiga, tagades seejuures vähemalt suurusjärgi võrra pare ma gaasi barjääri. Tööstusdok torant Tõnis Paara doktoriprojekt. 4. Seletuskirjas kirjeldatakse, et uuringust „Teadus-ja arenguteg evuse potentsiaal ja selle kasu tamine ressursside väärindamise valdkonnas“ selgus, et peam ine probleem toidutööstuse ette võtete jaoks on leida viis, kuidas anda tootele lisandväärtusi nii, et vastataks tarbija ootusetele, täidetaks keskkonnaohutusest tulevaid piiranguid ning tag atakse toiduohutus. Üheks kasva vaks tarbijaootuseks on loodussäästlik ja elurikkusega arvestav toidu tootmine. Selles vald konnas uuritakse TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi Botaanika osakonnas mulla elu-rikkust koostöös Eesti mahetootjatega ja arendatakse nutikaid graanulväetisi (vanemteadur Maarja Öpik : koostöö PRIA rahastatava innovatsiooniklastrite meetme raames Maheklaster MTÜ ning Põllukultuuride klaster MTÜ-ga). Samuti uuritakse loodusliku elurikkuse säilita mist põllumajandusmaal (nt RITA2/059 projekt, vanemte adur Aveliina Helm ) ning arenda takse mulla bioloogilise seisundi indikaatoreid (KIK projekt „Põllumajandusliku maakasutuse mõju mullaelustikule: seened mulla bioloogilise seisundi indikaatorina “, Inga Hiiesalu). Need uuringud arendavad rakendusökoloogilisi tehnoloogiaid e lurikkuse hindamiseks toidutoot mise protsessis ning kesskonnasäästlikuma toidutaimede kasvatamise metoodikaid. Koostööd tehakse Eesti Maaülikooliga. 5. Humanitaarvaldkonnas Eesti toidukultuuri väärtustamine ajaloolise tausta uuringute kaudu ehk nn toiduga seotud identiteedi loome (Ester Oras arheoloogia/keemia uurimisgrupp; Ester Bardone toidukultuuri uuringud koostöös ERMiga) pakub sisen dit lisaväärtuse loomiseks siin sete toidutootjate tootearenduseks ja jätkusuutlikeks / tradits ioonilisteks tootmistehnoloogia teks. Tegemist on teadus- ja arendusvaldkonnaga, mis võimalda b oluliselt laiendada toidu vää rindamisvõimaluste ampluaad, laiendada programmi teadusar endustegevuste suunitlust (lisa des humanitaarteaduste kompetentsi) ning lisaks suurtele tehnoloogiamahukatele koostöödele, pakkuda lisaväärindamisvõimalust ka väiksemas mahus. Vastav kompetents kõige tugevamalt esindatud just TÜ uurimisgruppidel. Seni on kõnealuseid k oostööprojekte tehtud pigem kon sultatsioonina. Nagu taustamaterjalist nähtub, on 80% toidutoot jatest kaetud väike- ja mikroet tevõtetega ning tihtipeale puuduvad just neil rahalised või malused mahukaks TA koostöö tel limiseks/finantseerimiseks. Ressursi väärtustamisviiside laiendamine võimaldaks programmi kaasata suuremat hulka huvigruppide esindajaid, st nii suur- kui ka väike- ja mikrotootjaid. Teema vastu huvi üles näidanud mitmed väikeettevõtted. Samuti on TÜ teadlased teinud koos-tööd EAS-iga Eesti toiduajalooteemalise tutvustuse puhkaeestis.ee lehele (https://www.puh-kaeestis.ee/et/puhka-eestis/mis-on-toeline-vana-eesti-toit), lisaks on välja käidud võimalus toi duajalooteemaliseks tootearenduseks (https://www.puhkaeestis.ee/et/hea-voimalus-tootearen-duseks). Arheokeemia uurimisrühmal koostöös Katsekojaga on analüütiline kompetents ja metoodiline valmidus toidu päritolu ja tootmistehnoloogiate tuvastamiseks (päritolu piirkonnad, kasutatud kemikaalid-söödad, koostise määrangud), lisaks Katsekoda on välja töötanud pestitsiidide ja meest aminohapete määramise metoodikad (mee päritolu määramise eesmärgil). Seda kõike kokku võttes teen ettepaneku lisada Tartu Ülikool tegevuse 3 „Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alaste teadusuuringute“ partnerite hulka. Arvestatud. Tartu Ülikool on lisatud tegevuse 3 partnerina. 7 . Tartu Ülikool Rahvusvaheline koostöö ja EL partnerlused. Teen ettepaneku siduda programmist toetatavaid tegevusi rohkem Euroopa vastava valdkonna era- ja avaliku sektori partnerlustega, et soodustada täiendavat välisraha võimenduse hankimist Eesti riigisisestele tegevustele. Ühe näitena saab tuua biotoormel põhineva tööstusalgtuse Bio-Based Industries BBI, samuti Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi EIT võrgustikud jm. Samuti võiks kesksete teavitus- ja koordinatsioonitegevuste hulka kuuluda elluviija ülesanne vahendada programmis osalejatele EL rahastamise ja koostöövõimalusi. Samuti peaks abikõlblike kulude loetellu kuuluma lähetuskulud, sh välislähetused. Arvestatud osaliselt. Antud tegevuse raames on partnerite rahvusva helise koostööga seotud tegevusi võimalik teha tegevuste 1 , 2 ja 3 läbiviidavate uurimisprojektide raames, kui need seos t uvad konkreetsete fookusteemadega. Abikõlblike kulude hulka on lisatud elluviija ja partnerite lähetuste ja õppevisiitide kulud, mida on võimalik teha tegevuse 4 raames (teavitus ja koordineerimine). 8 . Tartu Ülikool Üheks programmi väljundnäitajaks on „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepin g ute arv ressursside väärindamise valdkondades“, sihtväärtusega 10 lepingut aastaks 2023. Soovitame kindlasti lepingute arvu asemel mõõta lepingute rahalist mahtu. Vastasel juhul oleks indikaatorit väga lihtne täita paljude väiksemahuliste lepingutega, kui lepingute rahalist mahtu ei arvestata. Mittearvestatud. Tegemist on rakenduskava indikaatoriga ning seda ei ole võimalik muuta. 9 . Sotsiaalministeerium Kuna traditsiooniliselt on metsandus ja maavarade kaevandamine olnud n.-ö meeste erialad, siis soovitame võimaluse korral pöörata suuremat rõhku projektidesse kaasatud tudengite ja teadlaste soolise tasakaalu suurendamisele. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „ Teadmistepõhine Eesti” on seatud eesmärgiks ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes võrdsete võimaluste, sh soolise tasakaalu tagamine. Toetusskeemi tegevuste elluviija Eesti Teadusagentuur on allkirjastanud Euroopa teadlaste harta teadlaste töölevõtmise juhendi, millega on muuhulgas võtnud kohustuse panustada naisteadlaste osakaalu suurendamisse ja töötajaskonnas ning valiku- ja hindamiskomisjonides soolise tasakaalu saavutamisse. Tuginedes eeltoodule, soovitame ühtlustada tegevuste elluviijale ja partneritele kehtivad nõuded ja kehtestada tegevuste elluviija partneritele kohustus tegevuste rakendamisel juhinduda „Euroopa teadlaste harta teadlaste töölevõtmise juhendist“ (https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Harta-ja-juhend.pdf), lisades vastava sätte tegevuste elluviija ja partnerite vahel sõlmitavasse partnerlusleppesse. Arvestatud osaliselt. Sooline võrdõiguslikkus teaduses on oluline teema. Samas on Eestis erinevalt paljudest teistest riikidest nais- ja meessoost teadlasi peaaegu võrdselt, kuigi see nä itaja valdkondade lõikes erineb (vt statistikat http://statistika.ern.ee/tootajad/ ) . Antud tegevuse puhul on teadlaste töölevõtmisel olulisim kriteerium teadlase teaduslik tase. Seletuskirja on lisatud viide Euroopa teadlaste harta töölevõtmise juhendile. 1 0 . Sotsiaalministeerium Soovitame täiendada toetuse andmise tingimuste seletuskirja peatükki 4 „Tegevuse mõjud“ tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele võrdsete võimaluste osa järgmiselt: Muuta lause „Tegevuse elluviimisel ei seata piiranguid lähtuvalt osalevate isikute soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest“ sõnastust järgmiselt: „Eri soost, vanusest, rahvusest ja puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist.“ Selgitus: Ühissätete määruse artikli 7 kohaselt tuleb diskrimineerimise ennetamiseks tegeleda proaktiivselt erinevatele sotsiaalsetele rühmadele võrdsete võimaluste loomisega. See tähendab erinevate sotsiaalsete rühmade olukorra analüüsimist sekkumisvaldkonnas, takistuste väljatoomist, millega nimetatud rühmadesse kuuluvad isikud kokku puutuvad ja nende takistuste (nt vähene informeeritus, keelebarjäärid, piiravad stereotüübid ja eelarvamused) kõrvaldamisega tegelemist. b. Kustutada lause “Teadlaste värbamisel ning teiste elluviidavate tegevuste puhul lähtutakse eelkõige kvaliteedist, mis aitaks kõige paremini jõuda tegevuste eesmärkide täitmiseni.“ Selgitus: Puudub seos võrdse kohtlemise teemaga. Soovitame üldiseid kvaliteedinõudeid käsitleda seletuskirja mõnes teises osas. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja peatükki 4 täiendatakse järgmiselt: Teadlaste värbamisel ning teiste elluviidavate tegevuste puhul lähtutakse eelkõige kvaliteedist, mis aitaks kõige paremini jõuda tegevuste eesmärkide täitmiseni, võttes võimalusel arvesse erinevate sotsiaalsete rühmade esindatust tegevuste elluviimisel ja järelkasvu tagamisel . 1 1 . Sotsiaalministeerium Soovitame seletuskirjas rohkem rõhku pöörata mõjude hindamisele, tuua välja mõjud kolme teema lõikes eraldi. Tõenäoliselt on maavarade ja puidu teemade osas tegemist siiski vaid kaudsete positiivsete mõjudega keskkonnahoiule, mis ilmnevad alles pärast tulemuste rakendamist, aga projekti vältel toimuvad tegevused (puurimine, ehitus jmt) võivad tuua kaasa ka negatiivset keskkonnamõju. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata võimalikele mõjudele kodanikuühiskonnas, sest puidu ja maavarade puhul on tegemist avaliku huvi all olevate teemadega. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 1 2 . Maaeluministeerium peatükis 7.3 palume tuua konkreetsemalt välja oodatavad tulemused iga kirjeldatud fookusteema kohta eraldi Mittearvestatud. Tulemused on toodud välja iga valdkonna kohta ning ei pea vajalikuks toetuse andmise tingimustes välja tuua iga fookusvaldkonna tulemusi eraldi. Fookusvaldkondades tehtavate uuringute tulemused tuuakse välja uurimisprojekti toetuse taotluses (uurimisprojekti kirjeldus). 1 3 . Maaeluministeerium peatükis 7.4 palume selgemalt välja tuua ekspertkomisjoni roll elluviidavate tegevuste heakskiitmisel ning tegevus- ja ajakava, sh väljundite kokkuleppimisel; Mittearvestatud. Ekspertkomisjonide rolli on kirjeldatud punktis 9. 1 4 . Maaeluministeerium peatükis 10 palume tuua välja tulemus- ja väljundnäitajad iga fookusvaldkonna kohta eraldi; Mittearvestatud. Tulemus- ja väljundnäitajad on toodud toetusmeetme kohta tervikuna. 1 5 . Maaeluministeerium peatükis 12 on abikõlblike kulude all nimetatud aparatuuri, seadmete ja instrumentide ning ehituskulud. Kuna need kulud võivad kujuneda väga suureks on mõistlik määrata peatükis 11.2 nende kulude maksimaalne osakaal kogukuludest. Arvestatud osaliselt . Ehitamise ja puurimisega seotud tegevused on toetuse andmise tingimustest eemaldatud ning nende tegevuste elluviimiseks koostatakse eraldi toetuse andmise tingimused MKM poolt. 1 6 . Maaeluministeerium Seletuskirja peatükis 1.2 on kirjas "Võimekuse kasvatamine ei ole võimalik vaid olemasolevate meeskondade baasil, käesoleva toetusskeemi raames luuakse võimalused ka uute uurimisgruppide loomiseks.", samas ei ole eelnõus kehtestatud nõudeid ja mõõdikuid uute teadlaste kaasamise kohta. Maaeluministeerium on koos huvigruppidega kujundamas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027 meetmeid. Selles protsessis on selgunud, et Eestis puudub piisav biorafineerimise alane kompetents ning seega ka teadustugi nii riigile meetmete planeerimise faasis kui ka tulevikus ettevõtjatele meetmete rakendamisel. Seetõttu võiks biorafineerimise alase kompetentsi tekitamine Eestis olla meetme üks fookusteemadest ja tegevuste tulemusel võiks kujuneda ka uus uurimisgrupp. Mittearvestatud. Toetusmeetmest toetatakse teadusuuringuid fookusteemadel, mis tähendab, et meeskondade loomisel lähtutakse fookusteemadest ja vajaminevast kompetentsist, kaasates vajadusel teadlasi teistest asutustest. Toetuse andmise tingimustes on sätestatud väljundnäitaja „tegevuste raames toetatud uurimisrühmadesse kaasatud doktorantide arv“, mille kaudu loodetakse fookusteemadega tegelema tuua 18 uut teadlast. 1 7 . SA Archimedes Tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimused eelnõu (edaspidi ka Lisa 1) ja seletuskirjas toodu põhjal ei saa välistada, et toetatavate tegevuste elluviimiseks abi andmisel võib tegemist olla riigiabiga (toetatakse praktilisi teadusuuringuid, rajatakse geoloogilise uurimismaterjali analüüsi ning proovimise taristu, töötatakse välja tooteid ja tehnoloogiaid). Seletuskirja kohaselt antakse abi Komisjoni teatise 2014/C 198/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik TA raamistik“ alusel. Raamistiku punkt 20 toob välja, et „Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse nii majandustegevuseks kui ka mittemajanduslikuks tegevuseks, kohaldatakse riigiabi eeskirju riikliku rahastamise suhtes üksnes ulatuses, milles rahastamine katab majandustegevusega seotud kulusid. Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda tervikuna välja riigiabi eeskirjade reguleerimisalast, kui majandustegevus jääb selgelt kõrvaliseks tegevuseks, s.o tegevuseks, mis on otseselt seotud asutuse või teadusuuringute taristu toimimisega ja selleks vajalik või lahutamatult seotud asutuse või taristu peamise mittemajandusliku tegevusega ning mille maht on piiratud. Käesoleva raamistiku tähenduses leiab komisjon selle olevat niimoodi juhul, kui majandustegevuses kasutatakse täpselt samu majandustegevuse sisendeid (nt materjalid, seadmed, tööjõud ja põhivara) kui mittemajandusliku tegevuse jaoks ning igal aastal eraldatakse sellise majandustegevuse jaoks mitte üle 20 % asjaomase üksuse üldisest aastasest tegevusmahust.“. Nimetatud raamistiku punkt 21 toob välja, et „Piiramata punkti 20 kohaldamist, kui teadusasutuse või teadusuuringute taristu tegeleb majandustegevusega, näiteks üürib seadmeid või laboreid ettevõtjatele, osutab neile teenuseid või teeb lepingulisi teadusuuringuid, käsitatakse sellise majandustegevuse riiklikku rahastamist üldiselt riigiabina.“. Kuna antud meetme raames on tegemist infrastruktuuri toetamisega, siis on võimalikuks riigiabi liigiks abi teadusuuringute taristule ja teadus- ja arendusprojektidele antava abiga (komisjoni üldise grupierandi määruse artiklid 25 ja 26). Palume täiendavalt hinnata kas eelnõus toodud tegevuste elluviimisel ja abi andmisel sõltuvalt toetuse saajast või partnerist võib olla tegemist riigiabiga sh lubatud riigiabiga, mida antakse komisjoni üldise grupierandi määruse alusel või vähese tähtsusega abiga, sealhulgas palume selgitada millistele andmetele tuginedes on jõutud järeldusele, et tegevuste elluviimisel majandustegevuse maht ei ületa 20 % asjaomase üksuse üldisest aastasest tegevusmahust. Arvestatud. Ehitamisega seotud tegevused on antud toetuse andmise tingimustest välja jäetud. 1 8 . SA Archimedes Lisa 1 punktis 5 on toodud elluviija ja partnerite loetelu. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas partnerid viivad läbi uuringuid ka koostöös. Näiteks ei ole Eesti Maaülikool planeeritud osalema tegevuses 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadus- ja arendustegevus. Palume seletuskirjas vajadusel välja tuua, kas ka mitte teiste ülikoolide partnerina. Uuringute läbiviimise toetamisel planeeritakse rakendada rühmagrante (standardiseeritud ühikuhind), siis rühmagrandi tingimused ei piira koostööd. Arvestatud. Toetuse andmise tingimusi ja seletuskirja täiendatud. 19 . SA Archimedes Lisa 1 punkti 5 alusel osaleb tegevuse 3 elluviimisel kaks tehnoloogia arenduskeskust – BioCC OÜ ja Aktsiaselts Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Palume selgitada eelnõu seletuskirjas, kuidas on välistatud topeltfinantseerimine TAK meetmega. Näiteks rakendab BioCC OÜ projekti HEALTHY FOOD abikõlbliku summaga 11 340 494,73 eurot mis lõppeb alles 31.12.2022. Aktsiaselts Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus rakendab projekti Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus abikõlbliku summaga 10 202 023,35 eurot. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 2 0 . SA Archimedes Lisa 1 punktis 7 on toodud toetatavate tegevuste loetelu koos planeeritud tulemustega. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on rakendusasutuseks olev ministeerium, sätestatakse juhul, kui toetust antakse lõppsaajale, toetuse andmise tingimuste käskkirjas vastavalt STS § 16 lg 1 punktile 4 asjakohased toetuse andmise tingimused kui tegevus hõlmab elluviija poolt lõppsaajale toetuse andmist. Palume toetuse andmise tingimuste eelnõus lõppsaajale toetuse andmise tingimused välja tuua, sh taotlemine, projektide valimine jm. Arvestatud. TAT punkti 7 täiendatud. 2 1 . SA Archimedes Lisa 1 alapunktis 7.1. kajastatakse Tegevus 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadus- ja arendustegevus. Selguse huvides palume tegevuse 1 osas tuua välja selgelt kolm eraldi alategevust: 1) teadusuuringute läbiviimine (uurimisrühmade grandid), 2) erialastipendiumite maksmine, 3) hoone ehitamine (geoloogilise uurimismaterjali hoiustamise ja esmase analüüsi ning proovimise taristu). Samuti palume vastavalt toodud alategevustele kajastada iga alategevuse eelarve, väljundnäitajad ning tuua välja ka abikõlblikud kulud. Arvestatud osaliselt. Ehitamise ja erialastipendiumitega seotud tegevused on toetuse andmise tingimustest välja jäetud. 2 2 . SA Archimedes Lisa 1 punktis 7.3 on toodud, et toetatakse eelkõige praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud valitud fookusteemadele. Et välistada nimetatud uuringute läbiviimiseks abi andmisel riigiabi andmine, palume eelnõu seletuskirjas selgitada, mida on mõeldud „praktiliste teadusuuringute“ all ja kas nimetatud uuringute tulemusi saavad kasutada ettevõtted või tehakse nimetatud uuringuid lähtudes konkreetse ettevõtte vajadusest. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 2 3 . SA Archimedes Lisa 1 punktis 9 on toodud ekspertkomisjonide ülesanded. Üheks ülesandeks on tuginedes vahearuannetele teha ettepanekuid toetatavate tegevuste läbiviimiseks ning vajadusel partnerite tegevuskavade ja eelarvete muutmiseks. Palume selgitada mis aruandeid on silmas peetud (kas tegevuste vahearuandeid, uurimisrühmade aruandeid vms). Samuti on toodud ekspertkomisjoni ülesandena kooskõlastada tegevuse vahearuanded ja lõpparuanne. Palume avada eelnõu seletuskirjas, kas aruandeid koostatakse tegevuste lõikes, mis ei tule eelnõu punktist „Tegevuste elluviimise aruandlus“ välja. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 2 4 . SA Archimedes Lisa 1 punktis 10 on toodud tulemus- ja väljundnäitajad. Tulemusnäitajana on toodud „Tegevuste raames toetatud fookusvaldkondade uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste poolt avaldatud artiklite arv“. Palume eelnõu seletuskirjas tuua välja millistele algallikatele tuginedes on võimalik tagada näitaja täitmisel kajastatava väärtuse usaldusväärsus. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 2 5 . SA Archimedes Väljundnäitajana on toodud „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades“. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada milliseid lepinguid arvesse võetakse, sh kuidas tehakse kindlaks, et tegemist on ressursside väärindamise valdkonnaga ning kas arvestatakse nii rahalisi kui mitterahalisi koostöölepinguid. Vastavalt Lisa 1 punktile 15 esitab elluviija rakendusüksusele aruandeid, kus peab olema kajastatud Lisa 1 punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine. Kuna tegevuse tulemus- ja väljundnäitajate andmed kogub ja aruanded esitab ning nendes kajastat ud andmete õigsuse tagab elluviija (kajastades nii elluviija kui partnerite andmed), siis vastavate andmete allikas on elluviija aruandlus. Palume näitaja „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades“ andmeallikana toodud „Rakendusüksus“ asendada elluviijaga. Väljundnäitajana „Tegevuste raames toetatud uurimisrühmadesse kaasatud doktorantide arv“ osas palume eelnõu seletuskirjas tuua välja näitaja metoodika ja konkreetne andmeallikas, kust elluviija vastavad andmed saab. Arvestatud. 2 6 . SA Archimedes Lisa 1 punkti 11 alapunktis 11.2 Kogueelarve osas palume tegevuse 1 eelarve kajastada alategevuste lõikes sh eraldi vahendid erialastipendiumite maksmiseks (vt eelnevalt toodud punkt 5). Arvestatud. 2 7 . SA Archimedes Palume seletuskirjas tuua välja milliste tegevustega seoses tekivad punktis 11.2 Kogueelarve alapunktis 1.2. toodud otsesed personalikulud ning tegevuse 2 ja 3 osas toodud muude kuludena kauba ja teenuse ost lisaks rakendada planeeritud standardiseeritud ühikuhindadele. Lisa 1 punktis 7 välja toodu kohaselt toimub uurimisprojektide rahastamine tegevustes 1-3 standardiseeritud ühikuhindade alusel. Seetõttu jääb rakendusüksusele arusaamatuks, millised täiendavad kuludokumentide alusel hüvitatavad kulud saavad tegevuse 2 ja 3 elluviimisel tekkida. Arvestatud. Käskkirja Lisa 1 täiendatud. 2 8 . SA Archimedes Palume kontrollida punktis 11.2 Kogueelarve kokku toodud eelarve sh elluviija eelarve osa, mis eelarvetabeli andmetel on 729 488,30. Erinevus kokku reaga on 50 000 eurot. Eelnõu seletuskirja lk 16 on tegevus 4 kulu ette nähtud ainult elluviijale, kuid kogueelarves on 50 000 eurot näidatud partnerite kuluna. Samas eelnõu punkti 5.3 kohaselt osalevad ka kõik partnerid tegevuses 4. Arvestatud. 29 . SA Archimedes Palume Lisa 1 punktis 13.3 lõpust kustutada lõigu, mille kohaselt võib maksetaotlusi esitada ka registri väliselt. Riigi Tugiteenuste Keskus, alates 01.04.2020 rakendusüksuse funktsioonide täitjana, on planeerinud, et struktuuritoetuste rakendamisel kasutatakse maksetaotluste esitamiseks ainult võimalust „struktuuritoetuse registri kaudu“. Arvestatud. 3 0 . SA Archimedes Lisa 1 punktis 15 on toodud tegevuste elluviimise aruandlus. Palume toodud punkti täiendada, et „aruanded esitatakse struktuuritoetuse registri „e-Toetus” vahendusel.“. Punktis 15.5. on toodud kohustus, et lõpparuandes peab sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. Palume eelnõud täiendada mõjuga läbivatele teemadele. Arvestatud osaliselt . Tegevuste mõju läbivatele teemadele on toodud seletuskirjas. 3 1 . SA Archimedes Lisa 2 pealkiri on „Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine teaduse rahvusvahelistumise, mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevuses „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“. Ministri käskkirja eelnõus on toodud, et tegevust „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ rakendatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ all. Palume Lisa 2 pealkirja vastavalt muuta. Arvestatud. 3 2 . SA Archimedes Lisas 2 on toodud eksperimentaalse väikese uurimisprojekti ühikuhind ja eksperimentaalse suure uurimisprojekti ühikuhind. Ei Lisa 2 ega eelnõu seletuskiri ei kajasta tingimusi, mille alusel jagatakse uurimisprojektid suureks ja väikeseks. 2020.aasta juhendi „Rühmagrandi tingimused ja kord“ punkti 9.3. alusel kehtestab Teadusagentuur eelarvejuhendis igaks aastaks fikseeritud grandimahud ning võib kehtestada kululiikide maksimumsummad või -määrad. ETAgi kodulehel olevas 2020 juhendis „Granditaotluse eelarve koostamise juhend“ on toodud küll väikese ja suure rühmagrandi mahud, kuid kummaski nimetatud juhendis ei ole toodud aluseid, millest lähtuvalt määratletakse uurimisprojekti kuuluvus suure või väikese rühmagrandi alla. 2020.aasta juhendi „Rühmagrandi tingimused ja kord“ punktis 9.4. on toodud, et taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat grandisummat. Sama juhendi punkti 6.4.12 alusel on taotlejal kohustus kajastada taotletav granditüüp ja maht vastavalt granditaotluse eelarve koostamise juhendis sätestatud fikseeritud grandimahtudele ja tuua nende põhjendus. Kui toetuse taotlemine toimub eelarve projekti alusel, on see rakendusüksuse hinnangul pigem kindlasummalise makse tunnus, mitte aga standardiseeritud ühikuhinna tunnus. Palume eelnõu seletuskirjas tuua välja eksperimentaalse väikese uurimisprojekti toetuse ühikuhinna ja eksperimentaalse suure uurimisprojekti toetuse ühikuhinna metoodika, sh kuidas planeeritakse kasutada võimalust määrata maksimaalsest summast väiksem rühmagrant nagu eelarve koostamise juhend seda võimaldab. Piisav ei ole selgitus „Orienteeruvast tööjõust lähtuvalt jagunevad rühmagrandid väikesteks ja suurteks, väikeses rühmagrandis on arvestuslik töötasu kolmele, suures rühmagrandis viiele inimesele (täistööaja arvestuses), kuid teadlasi võib projektis töötada ka sellest erinev arv ning täistööaeg ei ole nõutud.“. Eelnõu seletuskirjas palume samuti selgitada, milliste dokumentide alusel rakendusüksus saab veenduda rühmaprojekti täitmises osalejate (põhitäitja(d) ja täitja(d) osas. Lisa 2 punktis 3 ja 4 on toodud ühikuhindade maksmise ja korrigeerimise alused. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada kuidas muutub grandi suurus, kui projekti rakendamise käigus väike uurimisprojekt muutub suureks või vastupidi ja kas see on lubatud, või lõpetatakse uurimisprojekti toetamine. Samuti palume täpsustada ühikuhindade korrigeerimist, näiteks on juhendis kirjas, et 2020 kinnitatud käskkirjas toodud määrad kehtivad alates 2021 kõigile alates 2018 alustanud uurimisprojektidele. Mittearvestatud. Uurimisprojektide jagamisel suurteks ja väikesteks rühmagrantideks lähtutakse ETAgi kehtestatud juhenditest ning jagamise aluseks on taotleja koostatud eelarve. Uurimisprojekti taotlejal on võimalik taotleda kas suurt või väikest granti ning maksimumsummast väiksemat mahtu antud toetusskeemist taotleda ei ole võimalik . Sõltuvalt rühmaprojekti valdkondlikust eripärast, uurimismetoodika spetsiifikast (sh eksperimentaalsusest) ning projektis osalevate isikute arvust jagunevad grandid fikseeritud grandimahtudega granditüüpideks. Teadusagentuur kehtestab eelarvejuhendis igaks aastaks fikseeritud grandimahud . Grandimahtude fikseerimise aluseks on vastavalt granditüübile ( järeldoktori , stardi- või rühmagrant) määratletud otseste kulude arvestuslik määr, millele lisandub üldkulu . Otsesed kulud jagunevad personali- ja teadustöö kuludeks. Otseste kulude fikseeritud mahtude arvestamise aluseks on eeldus, et üldjuhul moodustavad personalikulud 60% ja teadustöö kulud 40% otsestest kuludest. See jaotus on arvestuslik ja ei ole granditaotluses kulude kavandamisel fikseeritud. Grandi suurus on arvestatud sellisena, et see katab üldjuhul uurimisprojekti täitmise täies ulatuses. Fikseeritud grandimaht jääb igal aastal samaks, v.a. juhul, kui stardi- või rühmaprojektijuht taotleb põhjendatud vajadusel grandi jätkamist väiksemas mahus. Juhul, kui projektile on eraldatud väike grant, ei ole võimalik taotleda grandi jätkamisel suurt granti. Kuna ETAgi juhenditega on kehtestatud erinevad grandiliigid ja määrad kõikidele grandiliikidele, võib öelda, et tegemist on riik likult kehtestatud ühikuhinnaga. 3 3 . SA Archimedes Eelnõu seletuskirja lk 16 on toodud eelarve indikatiivne jaotus partnerite vahel. Tegevuse Puidu väärindamise TA uuringud on TÜ, TTÜ ja EMÜ kulud kokku 3 674 368 eurot, kuid Lisa 1 punktides 11.1 ja 11.2 on tegevus 2 kokku 3 674 366,70 eurot. Tegevuse Teavitus ja koordinatsioon on Lisa 1 eelarves 583 988,30 eurot, kokku summasid kokku liites tuleb 12 000 001 eurot. Arvestatud. 3 4 . SA Archimedes Eelnõu seletuskirja lk 22 toob maksetaotluse menetlemise maksimaalse ajana 90 tööpäeva. Ühendmäärus sätestab 90 kalendripäeva (§ 12 lg 1), selliselt on see ka toodud Lisas 1. Arvestatud. 35 . SA Archimedes Eelnõu seletuskirjas lk 23 on viidatud punktile 16.6. Sellist punkti Lisas 1 ei leia, viidata tuleks punktile 16. Arvestatud. 36 . SA Eesti Teadusagentuur TAT punktis 2.3. teeme ettepaneku eemaldada lausest „valdkonnad, milles seoses maailma rahvaarvu kasvuga …“ lauseosa „seoses maailma rahvaarvu kasvuga“, kuna tegemist ei ole ainukese ja ilmselt ka mitte peamise põhjusega, miks neid ressursse oleks vaja väärindada . Arvestatud. Lauseosa eemaldatud. 3 7 . SA Eesti Teadusagentuur TAT punktis 7.1. soovitame vältida väljendit „kõrgtehnoloogiline metall“, kuna mõeldud on ilmselt kõrgtehnoloogilistes toodetes kasutatavaid metalle. Samas lauses on viidatud fosforile kui metallile, kuid tegemist ei ole metalliga. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 38 . SA Eesti Teadusagentuur TAT punktis 7.1.2. on kirjas, et maapõueressursside valdkonnas hakatakse välja andma erialastipendiume, mida teistes valdkondades ei tehta. Palume kaaluda, kas selliseid stipendiume oleks võimalik välja anda käimasoleva meetme „Erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames. Arvestatud osaliselt. Tekstiosad, mis puudutavad erialastipendiumite väljaandmisega seotud ühikuhindasid, on eemaldatud. 39 . SA Eesti Teadusagentuur TAT punktis 7.3.1 on kirjas, et üheks fookusteemaks on „Kaasaegse, interdistsiplinaarse kuluefektiivse toiduohutuse ja toidu kvaliteedi seireprogrammi disainimine toidutööstustele“. Palume rakendusasutusel veenduda, et tegemist on teadus- ja arendustegevusega. Arvestatud. Tegemist on TA tegevusega ühe rühmagrandi raames. 4 0 . SA Eesti Teadusagentuur TAT punktis 9.3. järgi on valdkondlike ekspertkomisjonide ülesanne koordineerida valdkondade arenguplaanide koostamist. Teeme ettepaneku see ümber sõnastada: „nõustada valdkondade arenguplaanide koostamist ning need kinnitada“ Arvestatud. 4 1 . SA Eesti Teadusagentuur TAT punktis 10 on märgitud, et koostöölepingute andmeallikas on rakendusüksus. Kuna rakendusüksusel tõenäoliselt sellised andmed puuduvad, siis palume TAT-is andmeallikas ära muuta. Andmed võiksid pärineda elluviijalt. Arvestatud. 4 2 . SA EestiTeadusagentuur TAT punktis 11.2. on elluviija eelarve valesti kokku arvutatud. Elluviija eelarve peaks olema 729 488,30, aga eelnõus on kirjas 779 488,30. 50 000 euro võrra peaks olema suurem ka partnerite eelarve. Arvestatud. 4 3 . SA Eesti Teadusagentuur Käskkirja lisa 2 punktis 3 teeme ettepaneku sõnastada see järgmiselt: „ühikuhinna maksmise aluseks on ETAg-i ja teadus- ja arendusasutuse ( vastuvõttev asutus) vahel sõlmitav partnerlusleping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi periood ja aastane maht.“ Arvestatud. 4 4 . SA Eesti Teadusagentuur Seletuskirja punktis 9 teeme ettepaneku elluviija ülesanded sõnastada järgmiselt: „Elluviija ülesandeks on valdkondade (maavarad, puit ja toit) teadus- ja arendustegevuste koordineerimine, koostöö võimaldamine erinevate osapoolte, sealhulgas TA asutuste, valdkondlike ekspertkogude, erialaliitude, ettevõtete jne vahel, samuti valdkondade arenguplaanide koostamise korraldamine.“ Arvestatud. 4 5 . SA Eesti Teadusagentuur Seletuskirja punktis 11 on teavitus ja koordinatsiooni eelarve vaid ETAg-ile märgitud, kuid 50 000 euro ulatuses peaks TAT kohaselt kulusid olema ka partneritel. Arvestatud. 4 6 . SA Eesti Teadusagentuur Palume kaaluda seletuskirjas täpsustamist, kuidas reguleeritakse intellektuaalomandiga seotud küsimusi ning kas partneritel on õigus intellektuaalomandit kaitsta, arvestades seletuskirjas leheküljel 9 kirjeldatut, mille kohaselt tulemusi tuleb laialdaselt levitada. Arvestatud. Seletuskirja punkti 1.3. täiendatud. 4 7 . Rahandusministeerium Palume korrigeerida käskkirja lisa 1 toodud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktis 1.2 nimetatud meetme tegevuse nimetust järgmiselt „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“. Samuti palume samas punktis korrigeerida nimetatud meetme tegevuse nimetust vastavalt meetmete nimekirjale: „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Samad parandused palume teha ka seletuskirja sissejuhatuses. Arvestatud . TAT ja seletuskirja täiendatud. 4 8 . Rahandusministeerium Ministri käskkirja seletuskirja (edaspidi seletuskiri) punktis 1.2 on märgitud, et tegevuse eesmärk on kooskõlas rakenduskava punkti 2.4.4.3 kirjeldusega. Juhime tähelepanu, et toetuse andmise tingimustes toodud eesmärgid, meetme ja selle tegevused on kirjeldatud rakenduskava punktis 2.4.4.1. Palume seletuskirjas korrigeerida, millisele rakenduskava punktile antud toetuse andmise tingimused vastavad ning vajadusel lisada juurde vastav kirjeldus. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 49 . Rahandusministeerium 3. Palume TAT-i punktis 3 lisada seos „Eesti regionaalarengu strateegiaga 2014-2020“, mille neljanda peatüki „Läbivad põhimõtted riigi regionaalarengu suunamisel“ punktis 39. „Tark piirkondlik spetsialiseerumine ja piirkondade omanäolisus“ on välja toodud seos nutika spetsialiseerumisega järgmiselt: „Riigi poliitikameetmete elluviimine peab soodustama piirkondade targa spetsialiseerumise kujundamist piirkonnaomastele kasvuvaldkondadele teadmusmahuka eelisarendamisena ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning avaliku võimu koostöös. Tarka spetsialiseerumist kindlatele looduslikele, kultuurilis -ajaloolistele või muudele piirkonnaspetsiifilistele eeldustele toetuvatele tegevusvaldkondadele tuleb soosida kui piirkondade üht „arengukiirendit“. Teisalt soodustab see piirkondade omanäolisuse ja territoriaalse mitmekülgsuse säilimist, mis peab olema samuti üks poliitikakujundust läbiv väärtus, kasutamaks seda ka kogu riigi arenguks.“. Arvestatud. TAT ja seletuskirja täiendatud. 5 0 . Rahandusministeerium TAT-s ega seletuskirjas ei ole tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks mainitud ühtegi regionaalset kompetentsikeskust, mida on Eestis kokku viis ja, mis on regioonides teadus- ja arenduskeskused. Seetõttu palume seletuskirja välja tuua järgmised aspektid: • kas ja kuidas on analüüsitud tegevuse 2 (Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud) koostööalast võimalust regionaalse Väimelas tegutseva puidutöötlemise ja mööblitoomise kompetentsikeskus, mis tegutseb Väimela Kutsehariduskeskuse allasutusena; • kas ja kuidas on alalüüsitud tegevuse 3 (Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud) koostööalast võimalust Pollis Viljandimaal tegutseva teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse allasutusena tegutseva teadus- ja arenduskeskusega. Arvestatud osaliselt. Nagu ka seletuskirjas lk 11 on kirjeldatud, on Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu huvides oluline kasvatada Eestis tipptasemel ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse võimekust , rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades erinevates elualades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Peame koostööd kõigi fookusvaldkondades tegutsevate osapooltega, sealhulgas kompetentsikeskustega, oluliseks, kuid antud rahastamisskeemi raames keskendume eelkõige teadus- ja arendustegevusele, mida tehakse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustes. Väimelas tegutseva TSENTER kompetentsikeskuse tegevusvaldkondadeks on puitmaterjalide uurimine ja eksperimenteerimine (viimistlus), tootearendus ja dis a in, tootmise juhtimine ja parendamine, koolituste korraldamine, puidu ja mööblialase info kogumine, haldamine ja jagamine ning koostööprojektide alane tegevus. Seega ei kattu keskuse tegevus otseselt planeeritava rahastamisskeemi raames toetatava fookusvaldkonnaga, milleks on puidu keemiline väärindamine . Polli aiandusuuringute keskus kuulub Eesti Maaülikoolile, kes on planeeritavas tegevuses partner. 5 1 . Rahandusministeerium Seletuskirja punktis 1.3 „Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega“ on välja toodud, et valdkondlike programmide raames toetati konkurentsipõhiselt alus- ja rakendusuuringuid ka struktuurivahendite perioodil 2007-2013, kuid tegevuste killustatuse, ebapiisava koordineerimise ja vähese seotuse tõttu ettevõtlussektoriga jäi suurem, kogu valdkonda edendav mõju ja majanduse arenguhüpe neis valdkondades saavutamata. Palume seletuskirjas täpsustada ja selgitada, kuidas on antud riskid sellel perioodil maandatud ning kuidas antud käskkirja alusel eraldatud toetused panustavad efektiivsemalt eelnevalt mainitud eesmärkide saavutamisele. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 5 2 . Rahandusministeerium Soovitame TAT punktis 5. partneritena lisada regionaalsed kompetentsikeskused, mis annaks neile võimaluse olla partneri õigustes kompetentsivaldkonna tegevuste elluviimisel. Juhime tähelepanu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja arendusosaku määruse muudatusega (hetkel eelnõuna) arvatakse regionaalsed kompetentsikeskused TA asutuste hulka, mille alusel keskused saavad õiguse pakkuda vastavaid TA teenuseid. Arvestatud osaliselt. Kaalume fookusvaldkondadelt kattuvate regionaalsete kompetentsikeskuste esindajate kaasamist valdkondade ekspertkogudesse. Nimetatud innovatsiooni ja arendusosaku määruse muudatustega arvatakse regionaalsed kompetentsikeskused küll asutuste hulka, kellel on õigus pakkuda TA teenuseid, kuid lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja asjaolust, et ühikuhinnana kasutatakse rühmagrantidele kehtestatud toetuse määrasid, on antud tegevuses toetuse pakkujateks siiski vaid positiivselt evalveeritud TA asutused. 5 3 . Rahandusministeerium Palume TAT punktis 5. tuua välja partnerite täpsemad tegevused koos ajakavaga vastavalt struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lg 1 punktile 2. Selguse mõttes soovitame eristada esimeses tegevuses (Eesti maapõueressurssidega seotud teadus- ja arendustegevus) kirjeldatud investeeringud eraldi tegevusena. Arvestatud osaliselt . Investeeringutega seotud tegevused on toetusskeemist välja jäetud. 5 4 . Rahandusministeerium Seletuskirja punktis 7. tuuakse välja, et tegevuse 1. raames toetatakse maapõueressurssidega seotud erialadel õppijaid erialastipendiumitega. Palume täpsustada, millised on need erialad, kus soovitakse erialastipendiume rakendada, et oleks selgelt välja toodud mitte dubleerimine „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames toetavate erialadega. Mitte arvestatud. Erialastipendiumitega seotud tegevus on toetuse andmise tingimustest eemaldatud. 5 5 . Rahandusministeerium 9. Palume täpsustada, kas riigieelarvest rahastatavad erialastipendiumid ja käskkirja alusel eraldatavad erialastipendiumid maapõueressurssidega seotud erialade üliõpilastele puhul toimub samuti dubleerimine. Kuidas on sellisel juhul maandatud risk, et ei dubleeritaks samadel erialadel stipendiumite maksmine? Mitte arvestatud. Vt selgitust real 54 . 5 6 . Rahandusministeerium Palume seletuskirjas avada tausta ja tuua välja, millistele eeltingimustele tuginedes ning milliste valikukriteeriumite alusel tehakse investeeringud ning rajatakse uurimiskompleksid just Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere kompleksis. Samuti palume seletuskirjas välja tuua, kas Eesti Geoloogiateenistuse jaoks ehitatava hoone osas on peetud läbirääkimisi nii Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga kui ka Eesti Geoloogia teenistusega, et saada teada reaalsed vajadused ja võimalused hoone rajamiseks. Mittearvestatud Arbavere kompleksi rajamisega seotud tegevused on antud toetusskeemist välja jäetud ning viiakse ellu eraldi toetusskeemina Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteeriumi poolt. . 5 7 . Rahandusministeerium Palume seletuskirjas selgitada tegevuste 1.-3. raames eraldatavate indikatiivsete eelarve jaotuste erinevust erinevate partnerite vahel. Millistele alustele antud indikatiivne eelarveline jaotus põhineb? Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Kuna partnerid osalevad erinevates tegevustes erineval määra l, ei ole ka eelarve jaotus partnerite vahel üh e sugune. 5 8 . Rahandusministeerium TAT punktis 10. on näitaja „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades“ puhul tegemist Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetmete nimekirjas sisalduva meetme tegevuse 4.2.3 väljundnäitajaga, mis seire juhendi sekkumisloogika kohaselt peaks projekti tasandil olema nimetatud tulemusnäitajaks. Kõik ülejäänud käskkirjas toodud näitajad ei sisaldu rakenduskavas. Seega tegemist on tegevuse spetsiifiliste näitajatega ja peaksid käskkirjas olema defineeritud kui projekti tasandi väljundnäitajad. Palume näitajate jaotus ja liigid eelnõus üle vaadata ja korrigeerida vastavalt. Soovitame võtta aluseks näiteks haridus- ja teadusministri käskkiri 308 (Toetuse andmise tingimused tegevusele ”Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“), milles on näitajad struktureeritud ja on üheselt arusaadav, millised näitajad panustavad meetme tegevuse väljundnäitajasse. Arvestatud. 59 . Rahandusministeerium Juhime tähelepanu, et TAT-s seatud näitajate kogumise metoodika peab olema üheselt selge ja arusaadav nii projekti elluviijale kui rakendusüksusele. Soovitame lisada seletuskirja info ka selle kohta, millal võib näitaja saavutustaset raporteerida. ERF/ÜF näitajate raporteerimise loogika kohaselt võib näitaja saavutustaset raporteerida, kui väljundnäitajaga seotud tegevus on lõpetatud. Näitajasse „Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades“ saab seega raporteerida lepinguid alles siis, kui koostöölepingu alusel on teenus reaalselt osutatud. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täpsustatud, muuhulgas on täpsustatud, et loetakse sõlmitud koostöölepinguid ning arvestus on kumulatiivne. 6 0 . Rahandusministeerium Palume TAT punktis 11. kirjutada eelarve täpsemalt lahti võttes arvesse STS-i § 16 lg 1 punktis 3 toodut: a. iga toetatava tegevuse abikõlblike kulude eelarve, milles on eristatud STS § 2 punktis 1 nimetatud fondi vahendid ja riiklik kaasfinantseering, b. toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest, c. partneri abikõlblikke kulusid, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu jaotust, d. mittetoetatavate tegevuste eeldatavat maksumust (kui on). Arvestatud osaliselt. P 11.1 on täpsustatud, et tabelis on kajastatud abikõlblike kulude eelarve, mis on ühtlasi tegevuse kogueelarve. Tabelis 11.1 on kajastatud iga tegevuse eelarve EL toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu lõikes. Tabelis 11.2. on toodud tegevuste eelarve nii elluviijale kui partneritele. Kuna omafinantseering puudub, ei ole seda ka tabelites eraldi välja toodud. 6 1 . Rahandusministeerium 15. Käskkirja lisa 2 puhul on välja toodud ainult ühikuhinnad eksperimentaalsete uurimistööde korral. Kas mitte-eksperimentaalseid uurimistöid toetuse andmise tingimuste raames ei toetata? Käskkirja seletuskirjas on välja toodud ka mitte-eksperimentaalsete uurimistööde rühmagrantide ühikuhinnad. Tegevuste raames läbiviidavad teadusuuringud on eksperimentaalse iseloomuga ning mitteeksperimentaalset uurimistööd antud tegevuse raames ei toetata. Mitteeksperimentaalsete uurimistööde rühmagrantide ühikuhinnad on välja toodud ühikuhinna aluseks oleva skeemi kirjeldamiseks. 6 2 . Riigi Tugiteenuste Keskus P 1.2 - Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas on meetme tegevuse nimetuseks „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“, palume nimetada see ka eelnõus meetme tegevusena. Praegu on eelnõus „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“. Palume kinnitada seletuskirjas, et tegevused 1-3 langevad kokku nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega. Arvestatud. Vt tabeli p 48. 6 3 . Riigi Tugiteenuste Keskus P 5.3 - ETAG on samuti märgitud partneriks, kui on elluviija. Saame aru, et tabel annab ülevaate tegevustest ja kes neid teeb. Palume punkti pealkiri ja tabeli pealdis muuta nii, et ETAG ei oleks mitmes rollis. Arvestatud. Punktis 5.3. on muudatus tabeli pealkirja s (tegevuste läbiviijad). 6 4 . Riigi Tugiteenuste Keskus P 10 – väljundnäitaja, mis puudutab ettevõtete ja TA koostööd, saavutamine on arusaamatu. Seletuskirjas on märgitud, et peetakse silmas lepinguid, mis on seotud tegevuse raames läbiviidavate uurimisprojektidega fookusvaldkondades ning mis on sõlmitud tegevuse abikõlblikkuse perioodil tegevustes osalevate TA asutuste ja ettevõtete või avaliku sektori asutuste vahel. Samas uurimisprojekti ühikuhinna maksmise aluseks on vastavalt lisale 2 ETAG, teadus- ja arendusasutuse ( vastuvõttev asutus) ja uurimisprojekti juhi vahel sõlmitud kolmepoolne leping. Siit ei paista ettevõtetega koostööd. Kas mõeldud on nii, et ettevõtetega koostööleping väljundnäitaja saavutamise tõendamiseks on eraldi leping, mis ei ole uuriprojekti elluviimise lepingu osa? Lisaks: eelnõu tabelis on märgitud, et ettevõtetega koostöölepingu väljundnäitaja andmeallikas on rakendusüksus. Selline korraldus tekitab mõistetamatust, mida see tähendab, miks peab RÜ tõendama sellist näitajat. RÜ ülesanne on kontrollida toetuse maksmise eeldusi ja näitajata saavutamist. Arvestatud. Tulemusnäitajana arvestatakse koostöölepinguid, mis sõlmitakse TA asutuste ja fookusteemadest huvitatud ettevõtete vahel seoses uu rimisprojektide läbiviimisega TA asutuste poolt. Seega ei loeta tegevuste elluviimise raames sõlmitud lepinguid, vaid tegevuse elluviimise tagajärjel lisandunud koostööd. Lisaks on täpsustatud lepingutega seotud andmeallikat. 6 5 . Riigi Tugiteenuste Keskus P 12.2.7 – rühmagrant hõlmab ka uurimisega seotud põhivara ja materjali kulusid. Samas tegevus 1 all hüvitatakse tegelike kulude alusel samuti „aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh väliuuringute) teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete soetusi, mis on vajalikud geodeetiliste uurimistööde teostamiseks.“ Palume reguleerida täpsemalt tegelike kulude hüvitamise ulatust või tunnuseid just p 12.2.7 nimetatud kulude puhul, et vältida granti alusel antava toetusega topeltfinantseerimist tegevus 1 juures. Arvestada tuleb ka sellega, et ühikuhinda antakse kuu kohta kogu lepingu kehtivuse ajal, siis on jooksvad uurimisega seotud materjali, seadmete, aparatuuri kulud (põhivara ja tegevuskulud), on rühmagrandiga/ühikuhinnaga kaetud. Arvestatud osaliselt . Aparatuuri ja seadmetega seotud kulud on toetusmeetmest välja jäetud. 6 6 . Riigi Tugiteenuste Keskus P 13.2 – palume lisada viide ka Ühendmääruse § 15 lõikele 2, mis reguleerib ühikuhinna alusel kulude abikõlblikuna käsitlemist, nii nagu ka seletuskirjas on viidatud (§ 15 lõigetele 1,2 ja 4). Arvestatud. 6 7 . Riigi Tugiteenuste Keskus P 13.3 – maksetaotluse võib esitada registri kaudu või registri väliselt. Palume jätta välja registri väliselt esitamise võimalus, kuna maksetaotlused esitatakse ka ajutise registri tehnilise rikke tõttu registri kaudu. Arvestatud. 6 8 . Riigi Tugiteenuste Keskus P 15.1 – leiame, et reguleerimata on vahearuande esitamise viis. Palume sätestada, et ka vahearuanne esitatakse vaid registri vahendusel. Nt järgmiselt: Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu 20. jaanuariks …. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Arvestatud. 69 . Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Märkusteta 7 0 . Eesti Teaduste Akadeemia punktist 2.3 soovitame kustutada sõnad „seoses maailma rahvaarvu kasvuga“, kuna kõnesolevad tegevused on universaalsed;  punktis 3.1 kasutada formuleeringut „lähtuvat“ ainsuses, mis paigutaks vajalike teadussuundade arengu laiemasse konteksti;  punktis 5.2 kasutada formuleeringut „tegevuse 4“;  punkti 7.1.2 esimeses lõigus kasutada familiaarse „tudengite“ asemel „üliõpilaste“ ning kolmandas lõigus korrigeerida ühildumist sõnades „edasisele teadusuuringutele“;  ühtlustada lühikese ja pika sidekriipsu kasutamine ajavahemike näitamiseks ja jälgida, et komade ees poleks tühikuid, kuid komade järel oleks lause sees alati tühik. Arvestatud. 7 1 . Tallinna Tehnikaülikool mõistame skoobi seadmise ja tegevuste piiritlemise konteksti, samas leiame, et edaspidistes algatustes, sh tõukefondide planeerimisel, peaks ressursside väärindamise käsitlemisel juurde tooma valdkondi, mille osatäht sus majanduses on juba märkimisv äärne ning mille teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmine aitaks valdkonnal liikuda järgmisele arengutasemele. Üheks selliseks valdkonnaks on kindlasti puitehitussektor, kus investeeringutasuvus oleks nähtav juba lühemas või keskmises perspektiivis, sest näiteks puitmajade eksport aastatel 2018 ja 2019 oli vastavalt 394,6 mln EUR ja 416,2 mln EUR, mis tähendab, et tegemist on Eesti ühe suurima ekspordiartikliga. Vajadus puidu mehhaanilise väärindamise kompetentsi järgi oli väga selgelt välja toodud ka uuringus „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“. Lisaks on väga aktiivselt ja nähtavalt tegutsemas puitmajaklaster , mille eesmärgiks on rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine ning lisandväärtuse ning ekspordikäibe suurendamine. Samuti tuleks arvestada roheleppest tingitud arengutega, mis on fookuse seadnud ressursimahukatele sektoritele, mille hulka kuulub ka ehitussektor laiemalt. Seega, laiendades ressurside väärindamisega seotud teadus- ja arendustegevusi puitehitussektorile, aitame kaasa lisandväärtuse kasvule, parandame ekspordivõimekust (puidupõhised tooted on Eestile olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp), edendame regionaalset tööhõivet ja panustame kliimaeesmärkide täitmisesse. Kõik eelpool loetletud eesmärgid on nimetatud kui prioriteedid mitmetes olulistes riiklikes arengukavades või strateegiates Mittearvestatud. Puidu mehaaniline väärindamise teema lisamist toetatavate uuringute hulka arutati toetusmeetme ettevalmistamise käigus , kuid uuringute paremaks fokusseerimiseks otsustati programmi ettevalmistamisel keskenduda puidu keemilisele väärindamisele . Puidu kasutamine ehituses on osaliselt kaetud teadmistepõhise tippkeskuse uurimisrühmade poolt. 7 2 . Tallinna Tehnikaülikool E elnõu punktid 7.1, 7.2 ja 7.3 sisaldavad suures osas ka olukorrakirjeldust, toetusmeetme vajaduse põhjendamist ning laiema konteksti kirjeldamist, mistõttu teeme ettepaneku vastavad osad põhjalikult üle vaadata, et käsitlemist leiaksid ainult toetuse andmise seisukohast olulised sätted. Muu täiendav informatsioon ja selgitused sobiksid eelnõu seletuskirja. Arvestatud osaliselt. Tegevuse 1 (maapõueressursid) kirjeldav osa on viidud seletuskirja. 7 3 . Tallinna Tehnikaülikool E elnõu punktis 10 on toodud järgmised tulemus- ja väljundnäitajad: (a) Tegevuste raames toetatud fookusvaldkondade uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste poolt avaldatud artiklite arv; Kas antud tulemus- ja väljundnäitajat tuleb mõista samamoodi kui väljatöötamisel oleva Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) indikaatorit „Kõrgetasemeliste publikatsioonid x tase valdkonniti “? (b) Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades; TAIE strateegias on olemas indikaator „Positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht“. Miks ühe indikaatori väljundiks on lepingute arv ja teise puhul lepingute maht? Teeme ettepaneku indikaatorite ühtlustamiseks, et vähendada andmete esitamise administratiivkoormust. Mittearvestatud. Tegevuse raames on kehtestatud spetsiifiliselt antud toetusmeedet puudutavad indikaatorid. 7 4 . Tallinna Tehnikaülikool Palume lisada ka toetusmeetme andmise tingimustesse, et tegevuse raames antav abi ei ole riigiabi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1. Sarnane sõnastus, viitega teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule, on olemas seletuskirjas. Selguse mõistes tuleks antud säte kirja panna ka toetuse andmise tingimustesse, sest seletuskiri on mõeldud täiendama õigusaktis kehtestatut. Arvestatud osaliselt. Toetuse andmise tingimustesse on lisatud võimalus, et tegevusele 7.1.2. antav abi võib olla teadus- ja arendustegevuse taristule antav riigiabi. 75. Siseministeerium Märkusteta 76. Kultuuriministeerium Juhime tähelepanu, et eelnõu punkti 7.2 sissejuhatuse teise lõigu praegune sõnastus ei kajasta Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve tervikuna. Nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Eesti Kunstiakadeemias tehakse praktilisi teadusuuringuid puidu senisest otstarbekamaks ja mõtestatumaks kasutamiseks ehitussektoris ja tööstuses inseneeria , arhitektuuri ja disaini kaudu. Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia on huvitatud koostöö edendamisest arhitektide, disainerite, inseneride ja puiduettevõtjatega, et aidata kaasa tööstuse ja ehitussektori innovatsioonile ja tootlikkuse kasvule. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkti 7.2 teine lõik järgmiselt: „Toetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud puidu väärindamisele inseneeria , arhitektuuri ja disaini kaudu ning ka Eestis vähekasutatud puuliikide, madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele. Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtteid jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks.“ Selgituseks, kui vaadata puidu lisandväärtuse kasvatamist ehitussektoris, siis tõstab lisandväärtust puidusektori sisene töötajate ümberorienteerumine väiksema lisandväärtusega toodetelt (saematerjal) kõrgema lisandväärtusega toodetele (massiivpuidust hooneosad), teisisõnu kasvab suhtarvuna inseneritöö osakaal. Lisaks on massiivpuithoone valmimiseks vaja absoluutarvudes vähem tööjõudu. Lisandväärtust kasvatab massiivpuitehitiste tööprotsessi efektiivsus. Näitena võib tuua kipsplaatidega katmata konstruktsiooni, kraanatundide kokkuhoiu, ehitusplatsikulude olulise kokkuhoiu, väiksema transpordivajaduse, konstruktsioonile kinnitatavate detailide kinnitamise lihtsuse, väiksema tellingute vajaduse, lihtsama vundamendi jne. Ettepaneku põhjuseks on ka see, et puidupõhised tooted on Eestile oluline väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Puittoodete eksport ületab importi kolm korda. Puittoodete ekspordimahus on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted, nagu sae- ja höövelmaterjal, puidust kokkupandavad majad, puitmööbel ja selle osad, puidust ehitusdetailid. Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustab puidupõhiste toodete eksport pea viiendiku. Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2019. aasta 11 kuuga üle 2,1 miljardi euro. Ekspordi peamine sihtkoht on Skandinaavia, kuid teatud kaubagruppides on olulisel kohal ka kauged turud, nagu Jaapan, Korea Vabariik ja Austraalia. Tänu kõrgele efektiivsusele väärindatakse puidutööstuses ka lähiriikide puitmaterjali, mida omakorda eksporditakse. Näiteks hööveldatakse Venemaalt, Soomest, Rootsist ja Lätist imporditud saematerjali, millest osa läheb majatehaste toodanguna ekspordiks. Väheoluline pole ka see, et tõhusaim viis ressursside optimaalseks kasutuseks ehitussektoris peitub hoonete eluea pikendamises, taastumatute ressursside asendamises taastuvate ressurssidega ning praagi ja jäätmete minimeerimises ehituse käigus. Mitte arvestatud. Toetusmeetme käigus arendatakse puidu väärindamise alaseid uuringuid teatud fookusvaldkondades, mille hulka ei kuulu puidu mehaaniline väärindamine ja puidu kasutamine ehituses. Fookusvaldkonnad valiti välja toetusmeetme ettevalmistamise käigus ettevõtjate, erialaliitude, ministeeriumite ja TA asutuste konsensuslikul kokkuleppel, arvestades ka toetusmeetme piiratud ajaressurssi ja eelarvemahtu. See, et puidu mehaaniline väärindamine ei ole antud toetusmeetme fookuses, ei tähenda, et antud valdkonda ei peeta oluliseks. Ehitusega seotud valdkondi uuritakse näiteks Teadmistepõhise tippkeskuse uurimisrühmade poolt, mis on samuti rahastatud struktuuritoetustest ja kuhu on kaasatud TTÜ, TÜ ja EMÜ uurimisrühmad. Kokkulepitud fookusvaldkondi ei ole kavas toetusmeetme ettevalmistamise praeguses etapis ümber vaadata. 77. Kultuuriministeerium Kooskõlas punktiga 1 teeme ettepaneku nimetada eelnõu punkti 7.2 tegevus 2 ümber „Puidu väärindamise alased teadusuuringud“ Mittearvestatud. Vt vastust punktile 76. 78. Kultuuriministeerium Puidu väärindamise fookusvaldkonnas uuritakse Eesti TA-asutustes nii puidu mehaanilist kui ka keemilist väärindamist . Kuna praegune sõnastus käsitleb vaid keemilise väärindamise võimalusi, kuid TA tuge vajavad vastavalt ETAgi tellimusel Praxise ja EY koostatud „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ lõpparuandele (2019) ka mehaanilise väärindamise viisid, teeme ettepaneku lisada eelnõu punkti 7.2 järgmised fookusteemad: 1) Puidu mehaaniline väärindamine puitmajade arendamisel, lähtudes puitmajade ressursitõhususe ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest, sh a) puidust ehitus-, piirde- ja kandekonstruktsioonide arendusvõimalused, puidupõhiste komposiitkonstruktsioonide ja sõlmede väljatöötamine; puidust mööbel ja puidutoodete tehnoloogiad; b) puitmaja tulekindluse ja konstruktsioonide lahenduste katsetamine; isolatsioonimaterjalide panus puitkonstruktsioonide tulepüsivusse; c) puithoone akustika ja heliisolatsiooni lahendused. 2) Puidu mehaaniline väärindamine tööstusliku digitaliseerimise kontekstis, sh a) puitmaja prototüüplahenduste väljatöötamine kõrgelt automatiseeritult tehase tingimustes; b) paindlike puitmajalahenduste väljatöötamine, mis on kohandatavad erinevate kasutajate vajadustele ja erinevatesse asukohtadesse. Mittearvestatud. Vt vastust punktile 76. 79. Kultuuriministeerium Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkti 7.2 oodatavad tulemused ümber järgmiselt: 1) uuringute tulemusena tõuseb teadmine puidu mehaanilise ja keemilise väärindamise rakenduslikest võimalustest nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses, mis loob eeldused muutusteks Eesti puidutööstuse väärtusahelas; 2) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi ja koostööd ettevõtetega puidu väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. Mittearvestatud. Vt vastust punktile 76. 80. Keskkonnaministeerium K äskkirja lisa 1 punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 sõnastatud fookusteemade korral tuleb läbivalt vältida valdkonnasiseselt dubleerivaid uurimissuundi; Arvestatud. Teadaolevalt dubleerimist uurimissuundade osas ei toimu. 81. Keskkonnaministeerium S eletuskirja peatükis 1.3 on kirjeldatud toetusmeetme seotust teiste struktuurivahenditest rahastatud tegevustega sh „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (RITA) programmiga. Juhime tähelepanu, et lisaks nimetatud RITA tegevus 1 „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“, on toetusmeede seotud ka teise RITA tegevus 1 „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites“, millega võimalikke kattuvusi seletuskirjas ei käsitleta. Arvestatud. Antud uuring ja selgitus teemade kattuvuse kohta on seletuskirja lisatud. 82. Ke skkonnaministeerium K äskkirja lisa 1 punktis 7.1.1 toodud fookusteema c. osas ei ole selge, miks on kitsamalt piiritletud graptolliitargilliidi uurimisteema vanaadiumi leviku ja esinemisvormide uurimisega. Teeme ettepaneku käsitleda uurimisteemana laiemalt graptolliitargilliidist saadavate erinevate elementide eraldamise võimalusi, et toetada Euroopa Liidu kriitiliste toormete kättesaadavuse suurendamiseks vajalikke uuringuid ja kohaliku toorme väärindamise vajalikkust laiemalt, lähtuvalt seejuures ka rohetehnoloogiate kasutuselevõtmise ning süsinikneutraalse majandusele ülemineku aspekte; Arvestatud osaliselt. Teadlaste hinnangu kohaselt on vanaadium keemiline element, mida peetakse kõige perspektiivikamaks selles lasundis, seepärast on uurimisteema nimetus sõnastatud sellest johtuvalt. Keskendumine Vanaadiumi leviku ja esinemisvormide uurimisele ei välista kaasnevate elementide kindlakstegemist ja uurimist, mis käib uuringutega niikuinii kaasas. 83. Keskkonnaministeerium M aapõueressursside väärindamise uurimisteemade ühe osana tuleb kindlasti käsitleda ka keskkonnaaspekte, näiteks erinevate ümbertöötlemise- ja rikastamistehnoloogiate jäätmeteket, mis RITA maapõueressursside uuringus on jäänud pinnapealseks Arvestatud. Juhime tähelepanu, et tekstis on ära toodud, et fookuses on kivimites strateegiliste elementide ruumilise leviku, seondumise, kui ka ainelise ( geokeemilise ) koostise muutlikkuse kaardistamiseks efektiivsete ja keskkonnasõbralike metoodikate väljatöötamine, mis võimaldavad elementide geokeemilis -mineraloogiliste esinemisvormide ja parageneeside selgitamist ning mineraliseerunud tsoonide ruumilise leviku ja struktuurse muutlikkuse seostamist geofüüsikaliste väljade mustrit e ja mahuliste levikumudelitega. 84. Keskkonnaministeerium S eletuskirja peatükis 1.1 „Tegevuse taust“ on märgitud, et teadlaste ja inseneride arv mäetööstuses on teadmata. Juhime tähelepanu, et SA Kutsekoda poolt valmis 2017. aasta esimeses pooles Energeetika ja kaevandamise valdkonna tööjõu- ja oskuste ja vajaduse prognoos (OSKA raport: http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Energeetika-ja-kaevandamise-uuringu-lühiversioon.pdf). Raport toob välja mäe-, soojusenergeetika- ja elektriinseneride järelkasvu ebapiisavuse, kuna sisseastujate arv valdkonna erialadele kõrghariduses on poole võrra vähenenud. Raport toob välja ka erialainseneride järelkasvu vajaduse . Arvestatud. 85. Keskkonnaministeerium S eletuskirja peatükis 1.3 on toodud, et „Eesti Geoloogiateenistusel on Eestis ainupädevus maapõue geoloogilisel kaardistamisel ning maapõuealaste andmepankade pidamisel“. Keskkonnaministeerium märgib, et Maa-ametil on pikemaajalisem pädevus ning Maa-ameti põhimääruse kohaselt tagab Maa-amet ehitusgeoloogilise informatsiooni säilimise ja kättesaadavuse, korraldab geoloogilise kaardi andmete ja seonduvate teenuste haldamist, maardlate andmete ja seonduvate teenuste haldamist, koostab maavaravarude koondbilanssi. Eelpooltoodust johtuvalt teeb Keskkonnaministeerium ettepaneku sõnastuse korrigeerimiseks järgmiselt: „Eesti Geoloogiateenistusel on oluline roll maapõue geoloogilisel kaardistamisel ning maapõuealaste andmepankade pidamisel.“ Arvestatud. 86. Keskkonnaministeerium P alume kontrollida, kas on korrektne lause „Valitsuskabineti istungil 2. märtsil 2017 otsustati muuhulgas anda Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad geoloogiafond ja puursüdamike kogu üle loodavale Eesti Geoloogiainstituudile.“ Arvestatud. 87. Keskkonnaministeerium K ooskõlastamiseks esitatud dokumentides on kasutatud fosforiidi osas erinevaid termineid ( oobulus -liivakivi, karbifosforiit kui ka fosforiit), üheselt mõistetavuse tagamiseks palume kasutada läbivalt ühte eelpooltoodud terminitest Mitte arvestatud. Siin sõltuvalt teksti rõhuasetusest on tegemist kas siis stratigraafilis - litoloogilise terminiga ( oobulus - liivakivi) või maavaralise terminiga (fosforiit). Need ei tarvitse kattuda. Fookuses oleva teema nimetus karbifosforiit on kasutatav jälle mõistena, mis püüab ühendada need mõlemad aspektid, kuna fookusteema eesmärk ongi laiendada senist maavaralist mõistet sõltuvalt koostisest, settetingimustest ja kasutatavusest . 88. Keskkonnaministeerium K äskkirja lisa 1 punktis 7.3, tegevuse 3 „Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud“, fookusteema 3 osas käsitletakse meie hinnangul toidujäätmete vähendamist ning toidujääkide ja kõrvalsaaduste väärindamist , kuna räägitakse uudsete toitude ja toiduainete loomisest. Seetõttu soovitame vaadata sõnastus üle ning kontrollida, kas on mõeldud toidujäätmete või toidujääkide, mis ei ole veel jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes muutunud, väärindamist . Juhime tähelepanu, et toidujäätmetega tehtavad toimingud on jäätmekäitlustoimingud, mille jaoks on vaja keskkonnakaitseluba (jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreering). Arvestatud. Kasutatakse sõnastust „taimsed ja/või loomsed kõrvalsaadused “. Lisa 1 h aridus- ja teadusministri käskkirja „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „ Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine “ elluviimiseks” juurde Tegevuse „ Ressursside väärindamise alase teadu s- ja arendustegevuse toetamine “ toetuse andmise tingimused Reguleerimisala Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakendu s kava ) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „ TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks “ tegevuse „ TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades “ elluviimiseks. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmär gi „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist “ saavutamiseks. Mõisted Valdkonna ekspertkomisjonid : kõigis ressursside väärindamise valdkondades (maavarad, toit ja puit) elluviija poolt loodavad juhtorganid, mille koosseisudesse kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide, riigiasutuste esindajad ning mille ülesanneteks on elluviijat nõustada. Fookus teemad : tegevuse raames arendatavad kitsamad valdkonnad maapõueressursside, puidu - ja toidutööstuse valdkondades. Ressursside väärindamise valdkonnad: valdkonnad, milles Eestil on kõige suurem potentsiaal kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse ning anda neile maksimaalset lisandväärtust. Toetatava tegevuse raames on väärindatavateks ressurssideks maavarad, puit ja toit. Ressursside efektiivsem kasutamine on üks kolmest nuti ka spetsialiseerumise kasvuala st Eestis. Uurimisprojekt : tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ fookusteemal läbiviidav teadus- ja arendusprojekt . Toetuse andmise eesmär gid , tulemused ja seos arengukavadega Toetuse andmise eesmärgiks on toetada teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut ressursside väärindamise valdkondades, suurendamaks sidusust teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahel. Toetuse andmise tulemusena kasvab teadus- ja arendu sasutuste võimekus kavandada ja teostada ettevõtete vajadustele vastavat kõrgetasemelist teadus- ja arendustööd ning tagada kvaliteetse ettevalmistusega tööjõud ressursside väärindamise valdkondades. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mida võimaldab ennekõike ressursside väärindamine ja uued lahendused erinevates sektorites (sh puidutootmine, maavarad/mäetööstus ning toiduainetetööstus). Ressursside väärindamine on valdkond, kus teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamine võib anda suurt majanduslikku mõju. Maavarade tootmises ning metsa- ja puidutööstuses , samuti toiduainetetööstuses , on oluline roll kohalikul toorainel. Seega kui imporditava ressursi kasutamise valdkondades on teadus– ja arendustegevusel raskuskese eelkõige tehnoloogiaarendustel, siis kohaliku tooraine väärindamine sisaldab ka ressursi uurimist ning otstarbekat kasutamist. M itmetes ressursikasutuse valdkondades on kõrgetasemeliste tead laste järelkasv piiratud, uurimistöö maht vähene ja seosed Eesti ettevõtete arenguvajaduste ja võimalustega nõrgad. Seetõttu on vajalik toetada täiendavalt teadustööd ressursside väärindamise valdkonnas, et hoogustada ettevõtete ja teadusasutuste vahelist kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ning luua alused teadus- ja arendustegevusele tuginevaks tootearenduseks ettevõtetes. K äesoleva meetme raames toetatakse valdkonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustöö läbiviimist sh uurimisrühmade tugevdamist välisek s pertiisiga ning valdkonna teadlaste järelkasvu. Eesmärk on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. Tegevus on seotud „Eesti regionaalarengu strateegia s 2014-2020“ toodud põhimõttega siduda nutikas spetsialiseerumine piirk ondliku arengu ja omanäolisuse säilimisega. Rakendusasutus ja –üksus Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) . Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. Elluviija ja partnerid Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Eesti Teadusagentuur (ETAg ; edaspidi ka elluviija). Tegevuste elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. E lluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused , elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse . Elluviija osaleb tegevuse 4 elluviimisel . Tegevuste läbiviijad tegevuste lõikes Partneri nimi Tegevus 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadus- ja arendustegevus Tegevus 2 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud Tegevus 3 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased uuringud Tegevus 4 Teavitus ja tegevuste koordineerimine Tartu Ülikool X X X X Tallinna Tehnikaülikool X X X X Eesti Maaülikool X X X Eesti Geoloogiateenistus X X Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus X BioCC X Eesti Teadusagentuur X Tegevuste elluviimisesse on kaasatud Eestis olemasolev teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kompetents kõikidest valdkondades tegutsevatest positiivselt evalveeritud TA asutustest . Teavitustegevustesse ning tegevusse 1 on kaasatud ka E esti Geoloogiateenistus kui riigi esindaja üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. Tegevustesse on kaasatud kolm Eesti suuremat ülikooli, kuhu on koondunud suurem osa teadus- ja arenduskompetentsidest ning kelle vastutusvaldkondade hulka kuuluvad toetatava t egevusega hõlmatud valdkonnad. Seega on ülikoolidel vastutus arendada nii teadus- ja arendustegevust kui ka sellel tuginevat õppetööd, tagades valdkondade arengu ja konkurentsivõime. Tegevuse 3 elluviimisel osaleb kaks tehnoloogia arenduskeskust – BioCC ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Nimetatud tehnoloogia arenduskeskustesse (edaspidi TAK) on koondunud toidu valdkonna spetsiifiline kompetents, mida ülikoolides ei ole sellisel määral seni arendatud. Teadusvaldkondade arendamise üks eesmärke on arendada ka valdkonna kõrgharidusõpet ning kindlustada teadlaste järelkasvu, seetõttu on ka TAKidel kohustus antud tegevuse raames tagada teadmiste siire kõrgharidusasutustesse sh osaleda õppekavade arendamises ning doktorantide juhendamises. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01. 0 1 . 20 20 - 31.08.2023. Toetatavad tegevused ja tulemused Toetatavad tegevused jagunevad neljaks suuremaks tegevuseks, millest kolm (tegevused 1-3) on seotud teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmisega maavarade, puidu ja toidu väärindamise valdkondades ning neljas tegevus on suunatud teavitus- ja koordinatsiooni tegevustele . Tegevus t e 1-3 raames tugevdatakse teadusasutuste inimressurssi valitud fookusteemadel, tuuakse uurimisgruppidesse vajalikku kompetentsi oluliste alus- ja rakendusuuringute läbiviimiseks ning tagatakse järelkasvu , sealhulgas doktorantide olemasolu fookusteemadega seotud teadus- ja arendustegevuses . Igas valdkonnas läbiviidavad tegevused on omavahel koordineeritud ning moodusta vad ühtse terviku, osapooled peavad võtma arvesse ja kaasama kõiki kompetentse partnerülikoolides, et tagada sünergia ja ühine liikumissuund tegevuste eesmärkide täideviimisel ning vältida dubleerimist. Uurimisprojektide rahastamine tegevustes 1-3 toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2, et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi , ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega. Toetatakse maa põueressursside , puidu ja toidu väärindamise valdkondades valitud fookusteemadel läbiviidavat teadus- ja arendustegevust . Toetuse taotlemine ja eraldamine uurimisprojektidele toimub Eesti Teadusagentuuri kehtestatud korras. Tegevus 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadus- ja arendustegevus M aapõueressurssidega seotud TA tegevuse eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid. Uurimisprojektid keskenduvad järgmistel e fookusteemadel e : Eesti karbifosforiidi kvaliteet ning omadused potentsiaalse fosfori toormena ja selle komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad ; h aruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad mehhanismid ja eraldamisvõimalused ; v anaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad ; p otentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes. Oodatavad tulemused: u uringute tulemusena tõuseb üldine teadmine Eesti maapõues esinevate kriitiliste elementide ressursside levikust, rikastamise võimalustest ja eraldamise kaasaegsetest meetoditest, kasvab teadmine maavarade maksimaalse st väärindamise st , et eraldada kõik huvipakkuvad komponendid ning tekitada võimalikult vähe jääke kasutades võimalikult keskkonnasõbralikke meetodeid; t ugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi Eesti maapõues leiduvate perspektiivikate maavarade uurimisel Tegevus 2 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadus uuringud Tegevuse eesmärgiks on luua eeldused puidu paremaks väärindamiseks Eesti puidutööstuse s , milleks on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses. T oetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud puuliikide , madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele. Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtteid jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks. Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arengu huve , keskenduvad uurimisprojektid järgmistele fookusteemadele: 1. L ignotselluloosi keemiline väärindamine ja pleegitatud keemilis-termilise puitmassi edasise väärindamine selleks, et a) pakkuda olulist asendust traditsioonilisele naftakeemiale, sh luua biolagunevaid pakkematerjale keemilise tselluloosi väärindamisega kasutades keskkonnasõbralike solvente ja derivatiseerimist. Potentsiaalsed rakendused oleksid uudsed pakendimaterjalid toiduainetööstusele, mille kasutusomadusi ja biolagunevust on võimalik protsessi käigus muuta kasutaja- ja keskkonnasõbralikuks. Samuti on fookuses biopõhised tekstiilimaterjalid ja komposiitmaterjalid. b) s elgitada välja võimalused pleegitatud keemilis-termilise puitmassi ning töötlemata sekundaarsete puitmassi voogude väärindamiseks. Ligniini eraldamine eri suuruste ja funktsionaalsustega lignaanide valmistamiseks. Kõrgväärtusliku ligniini eraldamine puidu jääkidest. 2. Lignotselluloosi fraktsioonimine ning vaheproduktide keemiline ja biokeemiline väärindamine, sh: a) puidusuhkrute tööstusliku fermentatsiooni protsesside optimeerimine bioreaktorites, sünteetilise bioloogia meetodid kemikaalide ja valkude tootmiseks disainitud tööstuslike rakuvabrikute arendamiseks; b) lignotselluloosse biomassi keemiline konverteerimine uudseteks kõrge väärtusega kemikaalideks ja monomeerideks polümeeritööstusele; saadud bio-monomeeride polümeriseerimine ja kasutamine kõrgtehnoloogilistes rakendustes (kõrge temperatuuritaluvusega plast, uudsed värvid, pinnakatted, jne.). c) ligniini keemilise ja ensümaatilise väärindamise tehnoloogiad. Ligniinist ja sellest eraldatud fenoolsetest fragmentidest arendatakse välja erinevad tooted – materjalide sünteesiks kasutatavad algühendid, vaigud, liimid, õlid, plastikud, ehitusmaterjalid, jne. 3. Vähekasutatud puuliikide ja madala kvaliteediga puidusortimentide ning tootmisjääkide termokeemiline väärindamine, sh: a) Termokeemiliste väärindamis- ja biorafineerimistehnoloogiate arendamine ja optimeerimine teise ja kolmanda põlvkonna biokemikaalide tootmiseks lignotselluloossest materjalist; sh jääk-biomassi ja tootmisprotsessis tekkinud kõrvalsaaduste kasutusvõimaluste uurimine lähtudes ringmajanduse kontseptioonist ; b) Puidutööstuse jääkide gasifitseerimise ja gaasfermentatsioonil kemikaalide tootmine . Oodatavad tulemused: u uringute tulemusena tõuseb üldine teadmine puidu, sealhulgas madalakvaliteetse puidu ja puidujääkide maksimaalse väärindamise võimaluste kohta, mis loob eeldused muutusteks Eesti puidutööstuse väärtusahelas; t ugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi puidu keemilise väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel . Tegevus 3 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadus uuringud Tegevuse raames toetatavate teadusuuringute eesmärgiks on uute teadmiste saamine toiduohutuse- ja kvaliteedi tagamiseks ning taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide väärindamiseks , samuti uudsete toidutehnoloogiate arendamise meetodite rakendamisvõimaluste kindlakstegemine. Toetatakse eelkõige praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud valitud fookusteemadele . Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve , keskenduvad uurimisprojektid järgmistele fookusteemadele: t oidu mikroobsete, biokeemiliste ja keemiliste ohutuse, kvaliteedi ja säilimisaegade mõjutegurite kompleksne kaardistamine ja kaasaegsete seiresüsteemide loomine , sh: Kaasaegse, interdistsiplinaarse kuluefektiivse toiduohutuse ja toidu kvaliteedi seireprogrammi disainimine toidutööstustele ; Toidu säilivusaja pikendamine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine ; t oidu- ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine , sh: s uure läbilaskevõimega kaasaegsete uurimismeetodite (oomikameetodid, mikrokalorimeetria jms.) kasutamisel põhineva uudsete toidutehnoloogiate arendamise metoodiline platvorm ; t ahke faasi fermentatsiooniprotsessid toidu väärindamisel; teravilja ja piima väärindamine; unikaalsete bakterite kasutamine toidu väärindamisel; taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste vähendamine ja väärindamine , sh: Taimsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete toiduainete säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude väärindamiseks ; Hapu vadaku väärindamine kõrge lisandväärtusega funktsionaalseteks toidutoodeteks; Antinutrientide ja kiudainete rolli uurimine uudsetes toitudes ja toiduainetes ning nende kasutamise optimeerimine toidutehnoloogiates võimaldades sealhulgas ka toidujäätmete optimaalsemat kasutamist ja lisandväärtuse loomist. Oodatavad tulemused: u uringute tulemusena luuakse eeldused töötada välja testid erineva profiiliga toiduainetetööstuse-põhiste pakettidena toidu ohutust ja kvaliteeti mõjutavate mikrobioloogilist päritolu mõjurite (sh metaboliidid ja ensüümid) määramiseks. u uringute tulemusena tõuseb üldine teadmine toidutoorme komponentideks lahutamise meetodite ja komponentide omaduste kohta, mille põhjal on võimalik välja töötada komponentide väärindamise meetodid ja tooted, mille tootmistehnoloogiad on skaleeritavad lisaks Eesti turule ka rahvusvahelise toiduturu vajadusi arvestades; v äljatöötatud tooted ja tehnoloogiad on kooskõlas globaalsete kliimaeesmärkidega ning ringmajanduse põhimõtetega, tagades toorme maksimaalse väärindamise ; tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi toidu väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. Tegevus 4 Teavitus ja tegevuste koordineerimine T oetatakse teavitustegevusi valdkonna aktuaalsetel teemadel ja tegevuste tutvustamisel. Tegevuse raames kaasatakse kommunikatsioonispetsialist, kes juhib teavitustegevusi meedias ja muudes kanalites vastavalt koostatud kommunikatsiooniplaanile , korraldab erinevaid teavitusüritusi ning tutvustab avalikkusele toetusskeemi toimuvaid tegevusi. Toetatakse ka erinevate teavitustegevuste ga seotud teenuste sisseostmist vastavalt tegevuste eesmärkidele. Teavitustegevused on suunatud valdkondade fookusteemade tutvustamisele ning avalikkuse teadlikkuse tõstmisele nendel teemadel. Korraldatakse ka valdkondlikke üritusi ettevõtetele, et tutvustada fookus teemasid ja kompetentse ning anda ettevõtete esindajatele võimalus kohtuda valdkonna teadlastega. Toetatakse teadlaste kompetentsi tõstmist teadusvaldkonna teemade kajastamisel ning ettevõtetega kontakti loomisel. Toetatakse ka elluviija ja partnerite lähetuste ja õppevisiitidega seotud tegevusi. To etusskeemi oluliseks osaks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga toetatavat valdkonda nõustab valdkonna ekspertkomisjon. Valdkondade tegevusi viiakse ellu koordineeritult, elluviija lepib partneritega kokku elluviidavad tegevused, võttes aluseks partnerite esitatavad taotlused, jälgib ja hindab tegevuste kulgu, korraldab valdkondade ekspertkomisjonide tööd, korraldab arutelusid partnerite vahel ja nõustab partnereid. Tegevuse tulemusena koostatakse iga valdkonna kohta valdkonna teadus- ja arendustegevuse arendamise tegevuskava , mis annab suuna valdkonna ja fookusteemade edasisteks arenguteks. Peamised tulemused: f ookusteemade tutvustamine on süstemaatiline, teavitustegevuste planeerimisel on arvestatud erinevate sihtgruppidega; a valikkus on teadlik ressursside väärindamise fookusteemadel tehtud uuringutest ning nende potentsiaalsest mõjust majandusele ja keskkonnale ; iga valdkonna kohta on koostatud valdkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskava . Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on tegevustesse kaasatud teadus- ja arendusasutuste fookusteemadega tegelevad teadlased ja uurimisgrupid, samuti Eesti Geoloogiateenistus . Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on maavarade, puidu- ja toidutöötlemise valdkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused). Tegevuse juhtimine Tegevusi juhivad valdkondlikud ekspertkomisjonid, millesse kuuluvad ministeeriumide, valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad. Ekspertkomisjonide ülesanded käesoleva tegevuse raames on: n õustada elluviijat ja Haridus- ja Teadusministeeriumi lähtudes tegevuse eesmärki dest; v ahearuannetele tuginedes teha ettepanekuid toetatavate tegevuste läbiviimiseks ning vajadusel partnerite tegevus kavade ja eelarvete muutmiseks; nõustada valdkondade teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskava koostamist ning need kinnitada; 4) k ooskõlastada tegevuse vahearuanded ja lõpparuanne . Tulemus- ja väljundnäitajad Tulemusnäitaja Mõõtühik Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse sagedus Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades leping 0 2019 10 Ellu - viija Kord aastas Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad Väljundnäitaja Mõõtühik Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse sagedus Tegevuste raames toetatud fookusvaldkondade uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste poolt avaldatud artiklite arv Artiklite arv 0 2019 30 Ellu-viija Kord aastas Tegevuste raames toetatud uurimisrühmadesse kaasatud doktorantide arv Doktoran-tide arv 0 2019 18 Ellu-viija Kord aastas Eelarve Tegevuste kogumaksumus on 10 821 810 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fond 9 198 538 ,50 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 623 271,50 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %. 11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik kaasfinantseering Abikõlblikud kulud kokku 1. Maapõueressurssidega seotud TA tegevus 2 294 831,70 404 970,30 2 699 802,00 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased uuringud 3 120 508,10 550 677,90 3 671 186,00 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased uuringud 3 149 604,45 555 812,55 3 705 417,00 4. Teavitus- ja koordinatsioonitegevused 484 419,25 85 485,75 569 905,00 5. Horisontaalsed tegevused 149 175,00 26 325,00 175 500,00 KOKKU 9 198 538,50 1 623 271,50 10 821 810,00 11.2. Kogueelarve TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste eelarve kokku Sh elluviija eelarve Sh partnerite eelarve Eesti maapõueressurssidega seotud uuringud 2 699 802,00 0,00 2 699 802,00 Sh muud kulud ( ühikuhinnad ) 2 699 802,00 0,00 2 699 802,00 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased uuringud 3 671 186,00 0,00 3 671 186,00 Sh muud kulud ( ühikuhinnad) 3 671 186,00 0,00 3 671 186,00 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased uuringud 3 705 417,00 0,00 3 705 417,00 Sh muud kulud ( ühikuhinnad ) 3 705 417,00 0,00 3 705 417,00 Teavitus - ja koordinatsiooni tegevused 583 988,30 5 3 3 988,30 50 000 ,00 Sh otsene personalikulu 355 000,00 355 000,00 0,00 Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 161 655,00 111 655,00 50 000,00 Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra alusel 53 250,00 53 250,00 0,00 Horisontaalsed tegevused (projektijuhtimine) 1 7 5 500,00 1 7 5 500,00 0,00 Sh otsene personalikulu 152 608,70 152 608,70 0,00 Sh muud kulud (ühtse määra alusel 15 % otsestest personalikuludest) 22 891,30 22 891,30 0,00 KOKKU 10 821 810,00 695 405,00 10 126 405,00 Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus ) §-s 2 ning käesolevas käs kkirjas sätestatud tingimustele. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh : otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1 - 4 (tegevus ed 4 ja 5 ) ; kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6 (tegevus ed 4 ja 5 ) ; teenuste kulud, m h tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja ürituste korraldamise kulud , näituste korraldamise , teavitamisega seotud jm vajalikud kulud (tegevus 4) ; elluviija ja partnerite lähetuste kulud (tegevus 4) ; koolituste ja õppevisiitide kulud (tegevus 4) ; tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (tegevus 4) ; ühikuhinna alusel uurimisprojektidega seotud kulude hüvitamine tegevustes 1-3 vastavalt lisale 2 . Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 , 2 ja 4 . Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat . Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. Elluviija ja partneri te kohustused Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esita takse 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused . Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. Tegevuste elluviimise aruandlus Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, leotakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist . Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 1 0 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel , elluviija või rakendusüksuse algatusel. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 1 1 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. -864235 -144145 0 0 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „ Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine “ elluviimiseks Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks (lisa 1 ) . Kehtestan standardiseeritud ühikuhinnad tegevuses „ Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (lisa 2). Volitan SA -d Eesti Teadusagentuur punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps m inister Seletuskiri h aridus- ja teadusministri käskkirja „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ e lluviimiseks “ eelnõu juurde 1. S issejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „ TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks “ tegevuse 4.2.3 „ TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades “ (edaspidi meetme tegevus ) eesmärkide elluviimist. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõi gete 1 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Toomas Murulo (735 0217, [email protected] ), teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0 214, [email protected] ) , õigusosakonna õigus nõunik Kadi Mölder (735 0 2 3 4 , [email protected] ) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0 279, [email protected] ). 1.1. Tegevuse taust Eesti teadus- arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskmes on nutika spetsialiseerumise raames valitud kasvualade (ressursside efektiivsem kasutamine, tervisetehnoloogiad ja IKT) eelisarendamine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös. Käesoleva meetme eesmärgiks on tõsta Eesti ülikoolide võimekust pakkuda ettevõtetele vajalikku rakenduslikku TA kompetentsi ressursside väärindamise valdkonnas. Ressursikasutusse ja tehnoloogiatesse tehtavad investeeringud on kapitalimahukad ja pikaajalise tasuvusajaga ning seetõttu on vajalik ressursside kasutamise pikaajaline plaan . K ui ettevõtjatele on vajalik majanduslik kindlustunne investeeringute tegemiseks ning tööstuse loomiseks, siis teadus- ja arendustegevuse arendamisel on ressursside väärindamise valdkonnas tohutu potentsiaal. Samal ajal on Eesti eesmärgid ambitsioonikad: kõrgtehnoloogiliste toodete osakaaluks planeeritakse Eesti ekspordis aastaks 2030 25%, kusjuures algtase: 2014 aastal on 16,3%. Tööhõive määr Eestis on jõudnud väga kõrge tasemeni, mistõttu edasine jätkusuutlik majanduskasv saab toimuda eelkõige läbi kõrge lisandväärtusega valdkondade, sh tehnoloogia arengu ja kapitali kaasamise kaudu. Samal ajal väheneb Eesti tööealine elanikkond, mis paneb arvestatava surve tööstuse-juhitavale konkurentsile tööjõu pärast. Seetõttu on veelgi olulisem pöörata tähelepanu eri protsesside efektiivsemaks muutmisele ning toorainele kõrgema lisandväärtuse tekitamisele . Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüside tulemusel on pakutud välja 10 kõrgeima kasvupotentsiaaliga sektorit, millest otseselt kuuluvad ressursside väärindamise valdkonda ligikaudu pooled (toiduainete tootmine, puidutootmine, masina- ja metallitootmine, maavarad/mäetööstus ning koksi- ja puhastatud naftatoodete tootmine) . Indikaatoriteks olid lisandväärtus töötaja kohta, ekspordi maht, investeeringute maht, ja TA-kulutuste maht. Nendele valdkondadele on omane, et neid suundi süsteemselt toetav teadus- ja arendustegevus on Eestis toetatud puudulikult. Toote- ja teenusearendus on muutumas üha spetsiifilisemaks ja sügavamaid valdkondlikke teadmisi vajavaks (pidevalt vajatakse tippteadmisi, -tehnoloogiaid ja uusi ärimudeleid), teisalt tuleb kaasata tootearenduses enam erineva valdkonna eksperte, kes omavad kogemust erinevate valdkondade suundumustest, väärtusahelatest ning tarbijaootustest. Olemasolev seis on kõrgkvalifitseeritud tööjõu olemasolu koha ja teadus- ja arenduslahenduste poole pealt väga kriitiline. Statistikaameti andmetel on aastal 201 6 teadlaste ja inseneride arv toidutööstuses 6, puidu tootmises 4 , keemiatööstuses 44, koksi- ja puhastatud naftatoodete tootmises 47 (2012a), mäetööstuses teadmata ja aasta-aastalt langustrendis. SA Kutsekoda poolt valmis 2017. aasta esimeses pooles Energeetika ja kaevandamise valdkonna tööjõu- ja oskuste ja vajaduse prognoos . Raport toob välja mäe-, soojusenergeetika- ja elektriinseneride järelkasvu ebapiisavuse, kuna sisseastujate arv valdkonna erialadele kõrghariduses on poole võrra vähenenud. Raport toob välja ka erialainseneride järelkasvu vajaduse. Antud toetusskeem keskendub kolme le kõige kriitilisemas seisus olevale valdkonnale : puidu väärindamine, toidu väärindamine ning maavarade väärindamine . Valdkondade raames arendatavad f ookusteemad on valitud erinevate osapoolte – ministeeriumid, riigiasutused, erialaliidud, ettevõtted, ülikoolid – koostöös toetusmeetme ettevalmistamise käigus. F ookusteemade valikul on lähtutud eelkõige suunatusest tooraine maksimaalse väärindamise võimaluste otsimisele, kõrgeima majandusliku lisandväärtuse andmisele too rainele ning tooraine säästlikust ning keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamisest ning kasutuselevõtust. Seega ei olnud toetusmeetme ettevalmistamisel esmatähtis see, et oleks võimalik tugineda juba olemasolevale nõudlusele ja pakkumisele, vaid antud tegevuse käigus arendatakse pakkumise (TA) poolt selleks, et tekitada piisav nõudlus ning aidata sellega kaasa lisandväärtuse kasvule majanduses ning üldisele konkurentsivõime kasvule. Ressursside väärindamise tegevuse keskmes on TA inimressursi arendamine valdkonnas, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Eriala omandamine nendes valdkonnas annab inimestele kindlustunde tuleviku osas, suurendab nende väljavaateid tööturul ning tõstab majanduse tootlikkust tervikuna. See tegevus võimaldab ülikoolidel pakkuda kõrgetasemelist kõrgharidust ja karjääri teadlasena valdkondades, mis võimaldavad meie riigi olemasoleva te ressursside targemat ja efektiivsemat kasutuselevõttu. Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna nr 4 EL vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. 2019. aastal valmis tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ ( RITA ) raames uuring „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ (Praxis, Ernst&Young). Uuringu eesmärk oli selgitada välja, millised on ressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) võimekus ja vajadused ning teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA-asutused) võimekus koostööks ettevõtetega. Uuringuga otsiti ettepanekuid ettevõtete ja TA-asutuste vahelise koostöö suurendamiseks ressursside väärindamise alases TA-s. Soovitusena toodi uuringus muuhulgas välja, et vajadus on suurendada koostööd mitte ainult TA asutuste ja ettevõtete, vaid aidata kaasa kolmepoolse suhtluse – ettevõtted, TA asutused ja riik – arengule. Uuringu kohaselt on peamisteks takistusteks koostööle TA asutuste vähene orienteeritus rakendusuuringutele ning koostöökanalite puudumine, samuti teadlaste järelkasvu puudumine mõnedes valdkondades. Alljärgnevalt on toodud väljavõtted uuringu tulemustest ja soovitustest valdkondade kaupa. 1.1 .1 Puit P uidu sektori roll Eesti majanduses märkimisväärne, kuna 3,5 %-ga ettevõtluses hõivatute koguarvust luuakse üle 4 % ettevõtlu ses tekkivast lisandväärtusest ning toodetakse ligi 1 7 % meie ekspordist olles ekspordimahult üks tähtsamaid tööstusharusid . Puidutööstus jaguneb kaheks: puidu mehaaniliseks ning keemiliseks ja molekulaarseks töötlemiseks. Mehaanilises töötlemises on Eesti ettevõtted täna maailmamastaabis saavutanud edu, olles näiteks number 1 puitmajade eksportija Euroopas. Eesti puidutööstus jaguneb hetkel kolmeks suureks haruks : puittooted , soojus- ja elektrienergia tootmine ning ümarpalgi ja pelletite eksport ( vastavalt 29%, 33%, 33% kogubilansist ) . K uid kõrge tootlikkusega puidu keemiline ja molekulaarne töötlemine Eestis sisuliselt puudub . Tselluloosi ja puitmassi osakaal kogu puidu biomassi bilansis Eestis on vaid 5% , ning sedagi loetakse pigem mehaaniliseks töötlemiseks . Soomes ja Rootsis on näiteks tselluloos ja puitmassi osakaal vastavalt 40% ja 37%. Samas tselluloosikiust toodete turumaht kasvab jõuliselt iga aastaga, näiteks prognoositakse USA tselluloosikiust toodete turusegmentide müügitulu kahekordistumist 2025 aastaks võrreldes 2017 aastaga . Samuti prognoositakse biokeemia toodete maailmaturu kasvu 3,5 triljonilt eurolt (2015. aastal) 6,3 triljoni euroni aastal 2030 . U uring ust „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ selgus, et puidutööstuse s nähakse kõige olulisema arengusuunana puidutöötlemises puidu keemilist väärindamist, mille kaudu oleks võimalik tõsta kogu sektori lisandväärtust. Leiti, et Eestis on potentsiaali puidu keemiliseks väärindamiseks, kuid hetkel on üheks takistuseks inimressursi puudus ning puuduvad teadlased, kes suudaks pakkuda rakendusuuringuid. Ühe soovitusena toodi uuringus välja soovitus toetada puidu keemilise väärindamise kompetentsi edasi arendamist TA-asutustes, kuivõrd keemilise töötlemise valdkonnas nähakse sektori peamist arengusuunda. Oluline on ülikooli õppekavadesse lisada õppeaineid, mis käsitlevad keemilist väärindamist ning toetada ülikoole välisriikidest kompetentsi värbamiseks (eriti mis puudutab neljandast tasemest kõrgemal TRL tasemel tehtavat TA-d). Puidu mehaanilisel väärindamisel puittoodeteks (saematerjal ja profiilmaterjalid, inseneripui t , mööb el ja puidust kokkupandava d ehitis ed ), väärindatud kütusteks ja energiaks on Eesti saavutanud kõrgtaseme. Erinevate tööstuste vahel on tihe konkurents okaspuidu ressursile, kuid samas on lehtpuidu ressurss alakasutatud. Eestist viiakse iga-aastaselt välja 2mln m3 tehnoloogilist paberipuitu (eelkõige kasutuseks paberitööstusele)d, millele lisandväärtust ei anta. Selleks, et toimuks põhimõtteline muutus Eesti puidutööstuse väärtusahelas, on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses. 1.1 .2 Toit Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on Eesti majanduses oluline roll — sealt tuleb toit meie lauale kuid on samuti oluline osa Eesti identiteedist. Nimetatud sektorid annavad ~5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab ~6% hõivatutest. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2018. aasta korrigeeritud esialgsetel andmetel 856 mln €, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2,7%. Toodangu väärtusest moodustas ~40% taimeksavatussaaduste ning ~49% loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~11%. Suurim osatähtsus kogutoodangu väärtuses on piima (28%) ja teravilja (18%) toodangul. Kogutoodangu väärtus alushinnas vähenes aastases võrdluses 3%, seejuures toodangu maht 6% ja alushinnad, tõusid 2%. Kogukulud (952 mln €) suurenesid võrreldes 2017. aastaga 2%. Esialgse korrigeeritud hinnangu alusel oli brutolisandväärtus 2018. aastal 8% vähem kui eelneval aastal . Netolisandväärtus vähenes 20%. Tööjõu tootlikkus oli esialgsel hinnangul ligikaudu 4% vähem kui aasta varem ning e ttevõtjatulu jäi se ktorisse 2018. aastal ligikaudu 23% vähem kui aasta varem. Esialgse hinnangu kohaselt vähenes indikaator , mis näitab aasta tööjõuühiku kohta netolisandväärtuse faktorhinnas muutust võrreldes eelneva aastaga võttes arvesse SKP deflaatorit , EL-28 keskmisena -3,76%, Eesti vastav näitaja -7,8%. Uuringust „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ selgus, et peamine probleem toidutööstuse ettevõtete jaoks on leida viis, kuidas anda oma tootele lisandväärtust nii, et vastatakse tarbija ootustele, täidetakse keskkonnaohutusest tulenevaid piiranguid ning tagatakse toiduohutus. Toiduaintetööstuse ettevõtted tegelevad peamiselt tootearendusega ning TA toimub enamasti välismaistele ettevõtetele kuuluvates ettevõtetes väljaspool Eestit. Sektoris domineerivad mikro- ja väikeettevõtted, kelle võimekus TA-ga tegeleda on madal. Toidu väärindamise valdkonnaga on seotud kuus TA-asutust ning 15 tegutsevat uurimisrühma. TA-asutuste uurimisteemad katavad toidutoorme väärindamise laia spektri – taimse toorme töötlemisest ja tervislikest funktsionaalsetest ühenditest kuni biokeemiliste protsesside ja mikrobioloogiani. Uuringust aga selgus, et valdkonnaga seotud uurimisrühmade TA ulatus ja tase varieerub. Valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja TA-asutuste koostööd takistavad mõlema osapoole madal informeeritus teineteise tegutsemisvaldkondadest ning puudulik rahastus. 1.1 .3 Maavarad Maavaradega tegelevate ettevõtete arv moodustab vaid 0,2% Eesti ettevõtetest, kuid töötajate arv on 3,65% Eesti ettevõtetes töötajatest. Valdkonna ettevõtete summaarne müügitulu oli 2017. aastal 2,4 miljardit eurot, mis moodustas 4% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust. Suurettevõtted moodustavad maavarasid väärindavate ettevõtetest alla 10% ning nende müügitulu moodustab kogu sektori müügitulust 74% . Maapõueressursside uurimine on Eestis olnud taasiseseisvumisperioodil tagaplaanil ning alles viimastel aastatel hakkas riik tähelepanu osutama ja rõhku panema maavarade uurimisele. 6. juunil 2017 kiitis Riigikogu heaks maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, mille eesmärgiks on Eesti maapõue ja seal leiduvate loodusvarade kasutamine parimal moel arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Raamstrateegia “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” pikaajaline eesmärk on tagada maapõueressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus, suurendades ressursitõhusust ning vähendades sõltuvust toorainest ja taastumatutest loodusvaradest. Maapõueuuringute valdkonnas tehakse tihedat koostööd Eesti Geoloogiateenistusega, kelle ülesandeks on esindada riiki üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloog iliste uuringute teostamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. U uring ust „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ ilmnes, et maavarade väärindamises toimub ulatuslik koostöö põlevkivi väärindajate ja TA-asutuste vahel. Teiste maavarade puhul teevad ettevõtted ja TA-asutused vähem koostööd. Peamiseks vähese koostöö tegemise põhjuseks on ettevõtete väiksus (v.a põlevkivisektor, kus tegutsevad suurettevõtted) ja sellest tulenevad rahalised piirangud, TA tegemiseks. Ettevõtete TA-le orienteeritust pärsib ka ebakindlus maavarade kättesaadavuse osas. Investeeringud maavarade väärindamisega seotud TA-sse on sektoris domineerivate väike- ja mikroettevõtete jaoks riskide võtmiseks liiga kulukad. Maavarade väärindamisel on uuringute tellimisel suur roll riigil. Samuti oodatakse, et riik paneks paika poliitilised prioriteedid, sh millistes valdkondades ja milliste maavaradega on ettevõtetel perspektiivi tegutseda ning millistesse TA arengutesse panustada. Maavarade väärindamise fookusvaldkonnas tegutsevad TA asutustes enamasti väikesed uurimisrühmad ning valdkonda iseloomustab suhteliselt väike publitseerimisaktiivsus ja patentide arv. Soovitusena toodi välja, et riik peaks toetama maavarade väärindamisse panustavate alusuuringute läbiviimist valdkondades, millega TA-asutused ei tegele või tegelevad vähesel määral ning kus seni napib rakendusliku väärtusega innovaatilisi lahendusi. Soovitus oli rahastada riiklike geoloogilisi uuringuid, mis annaksid tõuke teadus- ja arendustegevusele ning ettevõtetele kindluse, et maavarad on kättesaadavad pikema aja jooksul ja kaevandamise projektid tasuvad ennast ära. Uuringud peaksid kaardistama nii olemasolevaid ja kasutusel kui ka potentsiaalseid ja täna veel kasutamata maavarasid, nagu fosforiit ja haruldased muldmetallid. Lisaks kaardistamisele peaksid uuringud andma juhiseid nende maavarade potentsiaalseteks kasutusvõimalusteks vastavalt keskkonna nõuetele ja globaalsetele trendidele. Eesti maapõueressursside uurimise vajadus tuleneb maailmamajanduse orienteerumisest süsinikumahukuse vähendamisele. Võimalike meetmetena nähakse eelkõige fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale ja elektripõhistele sõidukitele üleminekut ning uute senisest efektiivsemate lahenduste leidmist energia talletamiseks. Seetõttu on kiires kasvutrendis ka vastavate taastuvenergeetika seadmete, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste metallide, iseäranis akumetallide ja elektrolüüserite komponentide nõudlus. Taastuvenergeetika ja akumetallide seisukohalt on kriitilised elemendid Ga, In, Se, Te, haruldased muldmetallid, Co, Li, V, Mo, Cu ja Mn, aga ka plaatinarühma elemendid. Seoses piiratud olemasolevate ressurssidega prognoositakse lähikümnenditel nende elementide nõudluse ja hinna kiiret kasvamist. 1.2. Tegevuse eesmärk TAI strateegia eesmärkide täitmiseks, aga laiemalt vaadates ka Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu huvides on oluline kasvatada Eestis ressursside valdkonnas teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ning ressursside maksimaalset väärindamist . Ressursside väärindamise tegevuse keskmes on valitud ressurs s idega seotud valdkondade TA võimekuse arendamine, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu. Lisaks on eesmärk tõsta iga prioriteetse suuna võimekust viia läbi rakendusliku suunitlusega uuringuid , et tuua teadustöö lähemale ettevõtetele huvipakkuvate ja rakendatavate tulemusteni. Valdkondade koolitusmahtude , ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks on vaja panustada prioriteetsetes teadussuundades uurimisgruppide võimekuse kasvatamisse. Võimekuse kasvatamine ei ole võimalik vaid olemasolevate meeskondade baasil, käesoleva toetusskeemi raames luuakse võimalused ka uute uurimisgruppide loomiseks. Tegevuse eesmärk on kooskõlas rakenduskava punkti 2.4.4. 1 . kirjeldusega: Eesti majandus on seni jõudsalt kasvanud, jõudes 36%-lt ELi keskmisest SKT tasemest elaniku kohta 1995. a 72%-ni aastal 2013. Varasem kiire kasv oma endise s vormis tõenäoliselt naasta ei saa. Enne kriisi kasvas majandus, sest tööhõive suurenes ja et tevõtted olid julgemad kapitali kaasamisel (nt laenud ja investeeringud). Tehnoloogia areng andis majanduskasvust ligikaudu kolmandiku. Praegustel hinnangutel on tööhõiv e määr jõudmas Eestis normaalse maksimumtasemeni, sestap saab edaspidi majanduse areng toimida eeskätt tehnoloogilise a rengu ja kapitali kaasamise kaudu. Eesti ettevõtteid iseloomu stab Euroopa võrdluses keskmine innovatsioonivõimekus, uutest toodetest ja teenustest saadav v äiksem lisakäibe kasv ja vähene koostöö TA asutustega. Eesmärk saavutatakse nutika spetsialiseerumise me toodika alusel valitud TAI ja ettevõtluspoliitika tegevuste fokusseeritud toetami sega ning valdkonnapoliitiliste rakendusuuringute toetamisega. Eesmärk on tihedalt seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. 1.3. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega T egevusel on seoseid mitmete perioodil 2014-2020 struktuurivahenditest rahastatavate tegevustega. Tegevused siiski üksteist ei dubleeri, kuna antud tegevuse raames on rõhk siiski konkreetselt ressursside valdkondadel . Antud tegevusel on t ugevad seosed meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle- e uroopalistes algatustes“ tegevusega „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ . Nimetatud tegevuse raames toetatakse teadlaste Eestisse tulemist, sealhulgas tippteadlasi, järeldoktoreid ning tagasipöörduvaid teadlasi. Samuti toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise kohta tutvustamist algatuse „Research in Estonia“ kaudu. Tegevus on seotud ka meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevus „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele“ . Tegevuse raames toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste korraldamiseks, vastutusvaldkondade ja asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks, rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, õppe- ja teaduse aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktoriõppe toetamiseks ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Samuti on tegevus seotud tegevusega „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ . Toetuse andmise eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Toetatakse erialastipendiumite andmist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades kõrghariduse kõigil kolmel astmel. Tegevus on seotud ka meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes algatustes“ tegevusega „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ , mille eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Toetatakse noorteadlaste ja magistrantide osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses, kaasatakse välismagistrante ja –doktorante, korraldatakse suve- ja talvekoole ning tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi. Kuna antud tegevuse raames toetatakse nutika spetsialiseerumise üht kasvuvaldkonda, on tegevus seotud ka tegevusega „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ning selle alategevusega „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ . Tegevuse raames toetatakse ettevõtete huvides TA asutustelt tellitud rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimi st ning sellega ettevõtete ja TA asutuste vaheliste sidemete tugevdamist. Tegemist ei ole siiski dubleeriva tegevusega, kuna ressursside väärindamise toetusskeemist toetatakse uurimisprojekte, mille mõju on ulatuslikum kui üksikute ettevõtete vajadus ning mis on uuritavate fookusteemade hulka valitud mitte niivõrd ettevõtete olemasolevast kuivõrd tulevikuvajadustest lähtudes. Toetusmeetme elluviimisel osalevad tehnoloogia arenduskeskused (TAKid) on ellu kutsutud struktuurivahendite toel. Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimustest lähtuvalt on TAKidele toetuse andmise eesmärgiks ettevõtjate TA tegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni tegevuse edendamine ja kättesaadavuse parandamine. Vastavalt viidatud õigusakti § 4 esitab toetuse saaja projekti raames läbiviidava ning tehnoloogia arenduskeskuste meetmest rahastatava kogu perioodi kestel toimuvate TA tegevuste koondplaani (uurimistöö kava) , mis sisaldab nimetatud määruse § 6 toodud infot. Tegevuste dubleerimise vältimiseks ei rahastata käesoleva toetusskeemi raames tegevusi, mis on kirjeldatud Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimuste §-s 8, sealhulgas ei toetata § 8 lõikes 1 punktis 2 nimetatud rakendusuuringuid, milleks TAK on varem toetust saanud. Uurimisprojektide läbiviimise raames on käesolevas toetusskeemis TAKidel kohustus panustada nii teadus- ja arendusvõimekuse ja kui ka kõrgkoolides läbiviidava kõrghariduse arendamisse, osaledes nii läbiviidava õppe sisu kui ka järelkasvu arendamisel, sh värvates uurimisgruppidesse tasemeõppe üliõpilasi. Käesoleva toetusskeemi raames esitavad partnerid tegevuskavad, kus on kirjeldatud toetuse kasutamist ning toetatavad tegevused ei tohi kattuda nende tegevustega, mida rahastatakse tegevuse „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ raames ning mis on esitatud TAKi uurimistöö kavas. Toetusmeede on seotud ka struktuurivahenditest rahastatud tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (RITA), mille raames viiakse läbi mitmeid uuringuid. RITA tegevus 6 raames valmis 2019. aastal uuring „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ (Praxis, Ernst&Young). Antud uuringust saadud teave oli üheks sisendiks ressursside väärindamise toetusmeetme disainimiseks. Toetusmeede on seotud ka mitmete teiste RITA raames tehtavate uuringutega. RITA tegevuse 1 (Strateegilise TA tegevuse toetamine) raames viiakse läbi uuringut „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“, millega loodetakse saada uut teavet suurema lisandväärtusega potentsiaalsete maapõueressursside kasutuselevõtu kohta, leida maavaradele tõhusamaid ja keskkonnasõbralikumaid alternatiivseid kasutusvõimalusi ning leida teisesele toormele kasutusvõimalusi. Nimetatud uuring koosneb mitmest erinevast uuringust ning ressursside väärindamise toetusmeetmega seostuvad graptoliitargiliidi (uuritakse konkreetset metallide eraldamise tehnoloogiat) ning Kirde-Eesti magnetanomaalia (sulfiididega seotud metallide levik piirkonnas) uuringud. Ressursside väärindamise toetusmeetme raames kavandatakse ja viiakse läbi täiendavaid maavaradega seotud uuringuid, tegemist ei ole dubleeriva tegevusega. RITA tegevuse 1 raames viiakse läbi ka uuringut „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites“ . RITA programmist rahastataval uuringul „Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuring. Ärimudelite väljatöötamine biomajanduse valitud valdkondades“ on neli alaeesmärki: • Analüüsida teaduslikult Eesti biomajanduse hetkeseisu lähtudes väärtusahelate tervikkäsitlusest. • Teaduslikult välja töötada (alternatiivsed) stsenaariumid Eesti biomajanduse arengu strateegilise planeerimise toetamiseks. • Valitud valdkondades teaduslikel alustel väärtusahelapõhiste ärimudelite koostamine. Ärimudelite analüüs aitab ressursse tõhusamalt kasutada ning lõpp-produkti lisandväärtust tõsta. • Välja töötada ettepanekud riigipoolsete meetmete ja tegevust e osas biomajanduse arendamisel. RITA uuringus analüüsitakse biomajanduse võimalusi muuhulgas ka toidu ja puiduga seonduvalt, kuid uurimistöö fookused on väärtusahelate analüüsil ja ettevõtlusmudelite väljapakkumisel. Ressursside väärindamise programm tegeleb tehnoloogiate arendamisega. Tegevused on seotud paralleelselt antud toetusmeetmega Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt rakendatava meetmega, mille raames ehitatakse välja puursüdamike hoidla ja uurimis- ja olmehoone kompleks ning teostatakse puurimisi uute maavarade kaardistamiseks. Uurimis- ja olmehoone on puursüdamike uurimise seisukohalt valdkonnale ülioluline ja möödapääsmatu investeering, samuti on oluline uute puursüdamike puurimine ja nende kaudu uue informatsiooni saamine Eesti maapõue kohta. Uurimisprojektides kasutatakse uut puuritavat materjali, seega on paralleels elt elluviidava projekti raames tehtavad puurimised eelduseks käesoleva toetusmeetme 1.tegevuse elluviimiseks. Varasemalt on ressursside väärindamist toetatud ka perioodil 2007-2013 struktuurivahenditest rahastatud valdkondlikkest programmidest. Nimetatud perioodil toetati 6 valdkonda: IKT, tervishoiutehnoloogia, biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, energiatehnoloogiad ning materjalitehnoloogia. Käesolev toetusmeede on seotud eelkõige nelja viimasega. Valdkondlike programmide raames toetati konkurentsipõhiselt alus- ja rakendusuuringuid, kuid tegevuste killustatuse, ebapiisava koordineerimise ja vähese seotuse tõttu ettevõtlussektoriga jäi suurem, kogu valdkonda edendav mõju ja majanduse arenguhüpe neis valdkondades saavutamata. Kavandatavate tegevute raames on need riskid maandatud selliselt, et tegevuste kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud kõik vajalikud osapooled – TA asutused, avalik sektor, erialaliidud, ettevõtted. Tegevused lähtuvad osapoolte huvidest ning elluviidavate tegevuste ulatust on piiratud arvestades tegevuste elluviimise ajalisi piiranguid ning nende mõju valdkonnale keskpikas perspektiivis. 1.4. Riigiabi analüüs T egevus t e 1 , 2, 3 ja 4 raames antav abi ei ole riigiabi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 . Vahendid antud tegevuse toetamiseks tulevad otseselt ja kaudselt riigieelarvest. Abil on valikuline iseloom, kuna seda rakendatakse teatud kindlate, eelnevalt toetuse andmise tingimuste koostamise raames kokku lepitud fookusteemade toetamiseks ning abi antakse nendes valdkondades tegutsevatele positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule ei sisalda t eadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui: - tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; - teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); - tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; - teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. Tegevuste raames viiakse läbi alus- ja rakendusuuringuid, mis on sõltumatu teadustegevus, samuti levitatakse teadusuuringute tulemusi ning tegeletakse teadmussiirdega. Tegevustes osalevad positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, mis vastavad Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 sätestatud nõuetele, muuhulgas järgmistele nõuetele: riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, on avalik teave; teadus- ja arendus tegevuse tulemustest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud kasum, investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse; majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja teadus- ja arendus tegevused (mittemajanduslik tegevus), nende kulud ja rahastamine on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud. Kuna abi saavad asutused , kaasa arvatud eraõiguslike teadus- ja arendusasutustena tegutsevad Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus ning BioCC, vastavad Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 toodud tingimustele ja tegevuste raames on tegemist mittemajandustegevustega, ei ole tegevustele antava abi puhul tegemist riigiabiga. Intellektuaalomandiga seotud küsimused reguleeritakse TA asutustega sõlmitavates lepingutes. Lepingutes sätestatakse muuhulgas, et uurimisprojektide tulemused, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, on avalik teave, samuti see, et TA tegevuste tulemustest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud kasum, investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse . Eesti Geoloogiateenistus kaasatakse tegevuse elluviimisesse, kuna Eesti Geoloogiateenistusel on oluline roll maapõue geoloogilisel kaardistamisel ning maapõuealaste andmepankade pidamisel. Riigiasutusena tegutseva Eesti Geoloogiateenistuse ülesandeks on esindada riiki üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel . Maapõueseaduse § 25 lõikes 5 on sätestatud geoloogilise teabe säilitamise korraldamise ja kättesaadavuse tagamise eest vastutava riigiasutuse roll. Eesti Geoloogiateenistuse tegevuste iseloom antud projektis on mittemajanduslik. Paralleelselt a ntud toetusskeemiga rajatakse Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere kompleksi geoloogilise uurimismaterjali hoiustamise ja esmase a nalüüsi ning proovimise taristu , mille funktsioon on ka olmehoone . Rajatavas kompleksis võimaldatakse sadade meetrite pikkuste puursüdamike kohapealset kirjeldamist, läbilõigete ekspressanalüüsi-profileerimist kohapealse geokeemilise-spektraalse-geofüüsikalise seadmestikuga ja nõuetekohast proovimist, mis on aluseks edasisele teadusuuringutele spetsialiseeritud laborites. Samuti on uurimiskeskusel oluline roll maavarade uuringute teadlaste, põhi- ja kraadiõppe baasina. Arbavere kompleks kuulub Eesti Geoloogiateenistusele, kes tagab edaspidi kompleksi käigushoidmise ja ülalpidamise. Lisaks viiakse läbi puurimistööd, mis on aluseks käesolevatoetusskeemi raames läbiviidavatele teadusuuringutele. 1. 5 . Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi meetme tegevuse tasemel . Tegevused loovad täiendavaid võimalusi ressurssude valdkon dade jätkusuutlikuks arenguks, tuues valdkonna TA asutustesse juurde õppe- ja teadustöö läbiviimiseks vajalikku tipptasemel inimressurssi, panustades uurimisgruppide võimekuse kasvu, sidudes õppe ning teadustöö paremini ettevõtluse vajadustega ning tagades sellega piisava järelkasvu olemasolu nii ettevõtetes kui ka TA asutustes. Tegevuse jätkusuutlikkus on edaspidi tagatud teadus- ja arendussüsteemi piisava rahastamisega. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ sihteesmärgiks on tagada teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise tase 1% SKP-st. Kuigi aastal 201 9 oli rahastamise tase planeeritust veel kaugel, siis on Vabariigi Valitsuse ja teiste osapoolte koolt asutud samme ja tehtud täiendavaid kokkuleppeid rahastamise kasvuks planeeritud tasemele. Samuti on perioodil 2021+ kavas jätkata põhimõtet, kus toetatakse eelkõige nende valdkondade arengut, millel on kõige suurem potentsiaal anda Eesti majandusele lisandväärtust ja mille kaudu saavad Eesti ettevõtted võimaluse jõuda väärtusahelates kõrgematele tasemetele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu lisa 1 koosneb 18 punktist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise menetlusnormid, toetuse saaja kohustused ning elluviija ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu lisa 1 sisaldab järgmisi punkte: Reguleerimisala Mõisted Toetuse andmise eesmärgid , tulemused ja seos arengukavadega Rakendusasutus ja –üksus Elluviija ja partnerid Tegevuse abikõlblikkuse periood Toetatavad tegevused j a tulemused Sihtgrupp Tegevuse juhtimine Tulemus- ja väljundnäitajad Eelarve Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Toetuse maksmise tingimused ja kord Elluviija ja partnerite kohustused Tegevuste elluviimise aruandlus Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine Finantskorrektsioonid Dokumentide säilitamine. Peatükk Üldsätted Eelnõu määrab käskkirja kehtestamise aluse, milleks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2 punkt 1, § 13 ja § 16 l õiked 1 ja 4. Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Eelnõu punktis 2 tuuakse välja antud tegevuse seisukohalt olulised mõisted. Eelnõu punktis 3 käsitletakse toetuse andmise eesmärke , oodatavaid tulemusi ja nende seoseid arengukavadega. TAI strateegia eesmärkide täitmiseks, aga laiemalt vaadates ka Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu huvides on oluline kasvatada Eestis tipptasemel ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades erinevates elualades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Toetuse andmise eeldatavaks tulemusena on kavandatud teadus- ja arendus asutuste võimekus e kasv ettevõtetet vajadusest lähtuva kõrgetasemelise teadus- ja arendustöö läbiviimiseks ja kvalifitseeritud kõrgharidtud tööjõu ettevalmistamiseks ressursside väärindamise valdkondades. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „ Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise ” saavutamiseks. Kõik tegevuse raames arendatavad valdkonnad on seotud nutika spetsialiseerumise ühe valdkonnaga, milleks on ressursside parem väärindamine. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. „Eesti 2020“ peamised eesmärgid on seotud tootlikkuse kasvu ja tööhõive tasemega. Käivitatav tegevus on seotud mõlema eesmärgiga, kuna ressursside senisest tõhusam väärindamine aitab kaasa nii tootlikkuse kasvule kui ka paremale tööhõivele. Tegemist on perspektiivsete majandusharudega, mis loovad töökohti ning teaduspõhine lähenemine võimaldab ka senisest suuremat tootlikkust. Tegevused on kooskõlas TAI strateegia kõigi 4 eesmärgiga. Tegevus ed panusta vad sellesse, et Eesti teadus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning teadlaste järelkasv oleks kindlustatud. Kuna tegevus t e keskmes on tulevikus olulised majandusvaldkonnad, panustab t oetusskeem ka sellele, et Eesti oleks atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär piisavalt populaarne (TAI strateegia eesmärk 1). Ühiskonna ja majanduse huvides on kõigi tegevuse keskmes olevate fook u svaldkondade arendamine ning tulemuslik koostöö ettevõtete, avaliku sektori ning teadus- ja arendusasutuste vahel, mis omakorda muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Tegevused on seotud „Eesti regionaalarengu strateegiaga 2014-2020“, mille neljanda peatüki „Läbivad põhimõtted riigi regionaalarengu suunamisel“ punktis 39. „Tark piirkondlik spetsialiseerumine ja piirkondade omanäolisus“ on välja toodud seos nutika spetsialiseerumisega järgmiselt: „Riigi poliitikameetmete elluviimine peab soodustama piirkondade targa spetsialiseerumise kujundamist piirkonnaomastele kasvuvaldkondadele teadmusmahuka eelisarendamisena ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning avaliku võimu koostöös. Tarka spetsialiseerumist kindlatele looduslikele, kultuurilis-ajaloolistele või muudele piirkonnaspetsiifilistele eeldustele toetuvatele tegevusvaldkondadele tuleb soosida kui piirkondade üht „arengukiirendit“. Teisalt soodustab see piirkondade omanäolisuse ja territoriaalse mitmekülgsuse säilimist, mis peab olema samuti üks poliitikakujundust läbiv väärtus, kasutamaks seda ka kogu riigi arenguks.“. Maavarade kaevandamine on võimalik Eesti teatud piirkondades (Ida- ja Lääne-Virumaa), mistõttu selle valdkonna arendamine võib olla piirkonna jaoks võtmetähtsusega. Samuti on puidu väärindamine seotud piirkondade arendamisega, sest tõenäoliselt koondub puidu väärindamine tulenevalt selle valdkonna tööstuse eripärast Eesti-suuruses riigis 1-2 piirkonda, mille arengut valdkonna tööstus mõjutab. Eelnõu punktis 4 on toodud tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus . Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskuse. Eelnõu punkt 5 käsitleb elluviijaid ja partnereid. Tegevuse elluviijaks on Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETA g ), kelle tegevuseks ja rakendusaktide loomiseks annab volitusnormi käesoleva käskkirja eelnõu. ETA g on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv sihtasutus, mis on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise toetamiseks. Eesti Teadusagentuuri eesmärk on toetada tõhusalt riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamist ja elluviimist ning suurendada teadus ja uuendustegevuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning sünergiat. Sihtasutuse põhieesmärk on toetuste eraldamise teel alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimine ning sellekohase riikl iku teaduspoliitika elluviimise ja arendamise toetamine, toetuste kasutamise tule muslikkuse ja mõju analüüs ning rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemise korraldamine va stavalt Eesti, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste programmide ning Sihtasutusele halduslepinguga pandud riiklike ülesannete raames eraldatud vahenditele. Samuti teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja ühiskondliku mõju analüüs ning rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine. Elluviija valiti tema kompetentsi ja kogemuste tõttu erinevate teadus- ja arendusprogrammide elluviimisel . ETA g on mitmete struktuuritoetustest rahastatud tegevuste elluviija, näiteks rahastamisperioodil 2014-2020 RITA, Mobilitas+, Teame+ , samuti sarnaste programmide elluviimisel eelneval rahastamisperioodil . ETA g oli eelneval perioodil ka kahe valdkondliku programmi – keskkonna- ja tervishoiutehnoloogia programmide elluviijaks. Elluviija kaasab tegevuse elluviimiseks partnereid. Partneriteks on Tartu Ülikool , Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool , Eesti Geoloogiateenistus, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus ning BioCC, kes omavad Eestis tegevuse fookusvaldkondade peamist teadus- ja arendustegevuse kompetentsi. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool on Eesti suurimad ülikoolid, kes omavad kompetentsi toetusskeemis arendatavates valdkondades. Lisaks mainitud ülikoolidele on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendu s asutused ka Toidu- ja Fermentatsiooni TAK ning BioCC. Teadus- ja arendusasutustest partnerid viivad toetusskeemi raames läbi teadus- ja arendustegevust fookusteemadel. Uuringute läbiviimisel eeldatakse asutus te vahelist koostööd, samuti on uurimisgruppidesse võimalik kaasata teadlasi, kes ei tööta partnerasutustes. Eesti Geoloogiateenistusel on Eestis ainukompetents maavarade kaardistamisel ja geoloogiliste andmete hoidmisel ning asutus on partnerina kaasatud kommunikatsioonitegevustesse . Eelnõu punktis 6 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Tegevused on abikõlblikud alates 1.jaanuarist 20 20 ning kõik tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. augustiks 2023. Eelnõu punktis 7 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi. Kokku toetatakse 4 tegevust. 4 tegevusest 3 on suunatud TA võimekuse tõstmisele fookusvaldkondades ning rahastatakse eelkõige teadusuuringuid valitud fookusteemadel. Teadusuuringud on praktilise suunitlusega, mis tähendab, et toetusmeetme raames rahastatakse uuringuid, mis on suunatud tuvastatud praktiliste ning aktuaalsete probleemide lahendamisele . Toetusskeemi ettevalmistamisse kaasati valdkondade teadus- ja arendusasutused, erialaliidud, ministeeriumid, ettevõtted. Kõigis valdkondades toimusid arutelud, mille eesmärgiks oli välja selgitada fookusteemad, millele peaks teadus- ja arendustegevus lähiaastatel keskenduma, et aidata kaasa ettevõtete liikumisele väärtusahelates kõrgemale tasemele ning väärindada olemasolevat toorainet maksimaalselt. Fookusvaldkondade valikul lähtuti eelkõige trendidest, kuhu maailmas nendes valdkondades, kus Eestil on olemas tooraine, liigutakse, kus Eestis on olemas mõningane teaduskompetents ning milliseid uurimissuundi on vaja arendada tulevikutrendidest lähtuvalt. Tegevuste 1-3 käigus teostatakse teadusuuringuid valitud fookusvaldkondades, kuid lisaks konkreetsete uuringute läbiviimisele on eesmärgiks teadus- ja arendusasutuste võimekuse k asv nendes valdkondades, samuti õppe- ja teadustegevuse läbiviimise kestlikkuse tagamine järelkasvu näol. Tegevus 1 on suunatud maapõueressurssidega seotud teadus- arendustegevu stele ja võimekuse arendamisele. Eestis on hetkel teadaoleva maapõueressursside info põhjal kõige perspektiivsemad haruldasi muldmetalle (REE, rare-earth elements), mangaani, vanaadiumit, molübdeeni ja fosforit, aga ka vaske ja niklit ning nende mineralisatsiooniga kaasnevaid hajutatud elemente (nt indium, germaanium) sisaldavad kivimid. Kuna Euroopa Liidu kriitiliste toormete (va fosforiit) osas puuduvad Eestis varasemad suunatud uuringud, siis ei ole välistatud, et olemasolevate ja uute planeeritavate geoloogiliste puursüdamike detailsete geokeemiliste uuringutega võib potentsiaalsete kriitiliste tehnoloogiliste metallide nimekiri oluliselt laieneda. Tuginedes olemasolevale geoloogilisele informatsioonile ning RITA maapõueuuringute tulemustele on Eesti maapõues kriitiliste kõrgtehnoloogilistes toodetes kasutatavate metallide esinemise potentsiaal kõrgeim oobulus-liivakivis (fosfor ja haruldased muldmetallid) ning graptoliitargiliidis (vanaadium). Selle kõrval on kolmandaks potentsiaalseks kriitiliste elementide kandjaks eelkambriumi vanusega aluskorrakivimid ja nendega seotud mineralisatsioonivööndid (Cu, In, Ge, plaatinarühma elemendid). Maapõueressursside väärindamise tegevuse fookuses on nende kolme kõrgeima potentsiaaliga maapõuevara väärindamisega seotud teadus- ja -arendustegevuse kompetentsi ja teadmuse arendamine: • vastava valdkonna (geokeemia, geofüüsika ja geomodelleerimine) teadlaskonna toetamine ja arendamine, mille keskmes on strateegiliste elementide leviku seaduspärasuste selgitamiseks vajalike kompetentside sissetoomine, õpetamine ja arendamine; • eespool nimetatud kivimites strateegiliste elementide ruumilise leviku, seondumise, kui ka ainelise (geokeemilise) koostise muutlikkuse kaardistamiseks efektiivsete ja keskkonnasõbralike metoodikate väljatöötamine, mis võimaldavad elementide geokeemilis-mineraloogiliste esinemisvormide ja parageneeside selgitamist ning mineraliseerunud tsoonide ruumilise leviku ja struktuurse muutlikkuse seostamist geofüüsikaliste väljade mustrite ja mahuliste levikumudelitega; • kriitiliste elementide eraldamiseks nende potentsiaalsete maavarade rikastamis- ja separeerimismeetodite teadmuskompe tentsi ja meetodite arendamine . Paralleelselt antud toetusskeemiga viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ellu struktuuritoetustest rahastatava tegevuse, mille raames ehitatakse välja geoloogilise materjali uurimiskompleks ning teostatakse käesoleva toetusskeemiga seotud täiendavad puurimised. Neljandaks tegevuseks on teavitus - ja koordinatsiooni tegevused, mida viib ellu ETAg . Tegevuste raames toetatakse fookusteemadega seotud teadustulemuste kommunikeerimist avalikkusele. Eesti tooraine tootmine ja väärindamine on seotud suure avaliku huviga, kuna fookusteemad on seotud näiteks uute maavarade võimaliku kaevandamise ja väärindamisega, samuti Eestis kasvava puidu ja toidutoorme senisest laialdasema kasutamise ja sellega seotud keskkonnateemadega. Teavitustegevuste käigus teavitatakse a valikkus t ressursside väärindamise alaste poliitikate kujundamise aluseks olevatest fookusteemadel tehtud uuringutest ning nende uuringute käigus saadud info põhjal kavandatavate tegevuste võimalikust mõjust majandusele ja keskkonnale . Teavitustegevused on mõeldud erinevatele sihtrühmadele, nii avalikkusele kui ka ettevõtetele ja poliitikutele, kes nendes valdkondades tegutsevad ja nende valdkondade arengu eest vastutavad. Sama tegevuse alt toimub ka valdkondadega seotud teadus- ja arendustegevuse koordineerimine ning valdkondlike ekspertkomisjonide töö. Eelnõu punkt 8 kirjeldab tegevuse sihtgruppe, kelleks on tegevustesse kaasatud partnerülikoolide fookusteemadega tegelevad teadlased ja uurimisgrupid, samuti Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on fookusteemadel tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused). Kuna fookusteemad puudutavad kogu Eesti elanikkonda, on oluline erinevatele sihtgruppidele suunatud aktiivne ja mahukas teavitustegevus. Eelnõu punktis 9 on kirjeld atud tegevuse juhtimine. Tegevusi juhivad valdkondlikud ekspertkomisjonid, kes nõustavad tegevuse kavandamist ja seiret. Ekspertkomisjonidesse kuuluvad valdkondlike ministeeriumide, valdk onna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad. Ekspertkomisjonid vaatavad läbi nii uurimisprojektide aruanded ning teevad ettepanekud tegevuste läbiviimiseks . Projektijuht vastutab planeeritud tegevuste elluviimise ning koostöö korraldamise eest partnerite ja juhtorganitega. Elluviija ülesandeks on valdkondade (maavarad, puit ja toit) teadus- ja arendustegevuste koordineerimine, koostöö võimaldamine erinevate osapoolte, sealhulgas TA asutuste, valdkondlike ekspertkogude, erialaliitude, ettevõtete jne vahel, samuti valdkondade arenguplaanide koostami s e korraldamine . Eelnõu punktis 10 on sätestatud tegevusega seotud tulemus- ja väljundnäitajad. Rakenduskavaga seotud tulemus näitaja on e ttevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades . Silmas on peetud koostöö lepinguid, mis on seotud tegevuse raames läbiviidavate uurimisprojektidega fookusvaldkondades tegevustes osalevate TA asutuste ja fookusvaldkondades tegutsevate ettevõtete või avaliku sektori asutuste vahel. Loetakse sõlmitud lepin guid ning arvestus on kumulatii vne. Teiseks väljundnäitajaks on t egevuste raames toetatud uurimisrühmadesse kaasatud doktorantide arv . Silmas on peetud doktorante , kes on kaasatud nende uurimisrühmade töösse, kelle teadusprojekte antud tegevuse raames toetatakse. Tulemusnäitajaks on toetatud fookusvaldkondade uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste poolt avaldatud artiklite arv. Raporteeritud artiklid on kinnitatud ETIS-es (Eesti Teadusinfosüsteem) asutuse määratud kinnitaja poolt, mis tagab andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse. Seotuse fookusteema ja uurimisprojektiga määrab artiklites viide eraldatud grandile. Eelnõu punktis 11 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve on 10 821 810,00 eurot, millest EL toetuse osakaal on 85 % ehk 10 112 321,70 eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 15 % ehk 709 488,30 eurot. Toetuse määr tegevustes on 100% ning seda kõikide kavandatud tegevus t e osas. Tegevuste elluviimine valdkondades on partnerite vahel eelnevalt läbi räägitud ning see on kujunenud vastavalt partnerite poolt eeldatavalt tehtavatele tegevustele . Eelarve koostamisel on lähtutud sellest, millistesse tegevustesse ja mil määral on partnerid kaasatud. Eelarve indikatiivne jaotus partnerite vahel on järgmine: Tegevus TÜ TTÜ EMÜ EGT TFTAK BioCC ETAG Maavarade väärindamise TA uuringud 1 349 901 1 349 901 0 0 0 0 0 Puidu väärindamise TA uuringud 1 390 240 1 385 282 895 664 0 0 0 0 Toidu väärindamise TA uuringud 192 843 916 200 839 850 0 924 072 832 452 0 Teavitus ja koordinatsioon 12 500 12 500 12 500 12 500 0 0 519 905 Horisontaalsed kulud 0 0 0 0 0 0 175 500 KOKKU 2 945 484 3 663 883 1 748 014 12 500 924 072 832 452 695 405 Eelnõu punktis 12 on toodud tegevuste abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Tegevuste 1-3 antavad uurimistoetused põhinevad ühikuhindadel. Abikõlblikud kulud on personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4 . Personalikulud tekivad tegevuste 4 ja 5 raames . Personalikulud hõlmavad projekti juhtimise ja koordineerimisega seotud kulusid, samuti 4. tegevuse raames elluviija poolt tööle võetavate inimeste kulusid. Personalikuludega kaasneb 15% kaudseid kulusid. Abikõlblikud on tegevuste eesmärkide täitmiseks vajalike teenuste ja teavitamisega seotud kulud tegevuse 4 raames, sh koolituste ja õppevisiitide kulud ja lähetuste kulud . Vajalikud tellitavad teenused selguvad tegevuste elluviimise käigus, kuid teenuste hulgas võib välja tuua ürituste, sealhulgas konverentside, infopäevade, näituste korraldamise kulud, samuti trüki- ja tõlkekulud ning nõuetekohase teavitamisega seotud kulud. Abikõlblikud on kõik toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 4 mitteabikõlblike kuludena. Uurimistoetused on abikõlblikud ühikuhinna alusel. Uurimis toetused moodustavad enamiku tegevus t e 1-3 kuludest . Kuna uurimisprojektide elluviimiseks antav toetus põhineb siseriiklikult kehtestatud ühikuhindadel ja ei toimu kulupõhist aruandlust, on t egemist olulise lihtsustusega nii elluviija, partnerite kui ka kulusid kontrolliva rakendusüksuse jaoks. Ühikuhindade kasutamine aitab kaasa tegevuse vahendite säästlikumale, tõhusamale ja efektiivsemale kasutamisele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktile c võib Euroopa struktuuritoetustest toetuse maksmisel kasutada kooskõlas rakenduseeskirjadega lihtsustatud kulude hüvitamist, mida rahastavad täielikult liikmesriigid, sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajatega seotud toetusskeemide suhtest (ka ühendmäärus § 6 lg-le 5). Liikmesriikide toetusskeeme raames rakendatavaid ühikuhindu võib kasutada ilma lisaarvutusteta. Riiklikke meetodeid kasuta takse sarnaste toetuse saajate ja tegevuste suhtes tingimusel et neid kasutatakse ka selliste tegevuste puhul, mida rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest, ilma igasuguse EL toetuse või välisabita. Sellisel juhul r iiklik toetusskeem ja selle kasutamise meetod peavad olema samal a j a l kasutuses kui struktuuritoetuste skeem ning riiklik u skeemi kasutamise meetodi te muutmisel muut ub vastavalt ka struktuuritoetuse kasutamise skeem . . Riiklikke meetodeid, mis ei ole enam kasutuse l , ei saa rakendada struktuuritoetustes. Lihtsustamise eesmärgil kasutatakse toetatavate tegevuste 1-3 uurimisprojektide rahastamiseks ühikuhinda, mis põhineb liikmesriigi uurimistoetuste toetusskeemi l eesmärgiga ühtlustada riigieelarvest ja struktuurivahenditest rahastatavate uurimistoetuste kasutamise tingimusi teadusele omase finantseerimise põhimõtte alusel. Siseriiklike uurimistoetuste tingimuste kehtestamine on sätestatud Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 14 lõikes 2. Personaalse uurimistoetuse taotlemise tingimused ja korra ning eelarve koostamise põhimõtted kehtestab vastavalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 16 1 ETA g . Nimetatud korrad põhinevad ETA g i varasemal kogemusel personaalsete ja institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmisel. Dokumentatsiooni (uurimistoetuste tingimuste, kord, põhimõtted ja määrad) uuendatakse ja kinnitatakse kord aastas ETAg juhatuse käskkirjaga ning see avaldatakse ETA g kodulehel . Käskkirja lisana kinnitatud dokument „ Personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotlemise tingimused ja kord “ sätestab muuhulgas rühmagrandi mahtudes sisalduvad kulud ning erinevad granditüübid, samuti selle, et fikseeritud grandimahud kehtestatakse igaks aastaks ETAgi poolt. Ühikuhindadena käsitletavad grantide mahud on kehtestatud ETAg juhatuse käskkirja lisana kinnitatud dokumendis „ Personaalse uurimistoetuse taotluse eelarve koostamise juhend “. S ama seaduse §- s 16 1 kohaselt taotletakse uurimistoetusi avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kehtestatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (edaspidi TAKS) defineeri b uurimistoetuse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav a toetus ena. Alates 2016. aastast on personaalne uurimistoetus põhiline konkurentsipõhine teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrument. Personaalseid uurimistoetusi on teadlaskarjääri eri etappidele vastavalt kolme tüüpi: •järeldoktori grant •stardigrant •rühmagrant. Personaalse uurimist oetuse saajaks on teadlased või uurimisrühmad, kes esitavad taotluse teadustöö tegemiseks konkreetses TA asutuses, kõrgkoolis või ettevõttes. Toetus kantakse asutuse arvele. Toetatava tegevuse elluviimisel antakse uuringute läbiviimiseks toetust uurimisprojektidele, millele antav toetus sarnaneb rühmagrandile , millele kehtestatud määrasid kasutatakse antud toetusskeemis siseriikliku ühikuhinnana . R ühmagrant on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ja järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks. Ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid ja muid uurimistoetusega seotud kulusid ei hüvitata. Grant on mõeldud iseseisva uurimisprojekti täitmiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, mille teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud, ning selle eesmärk ei ole teiste uurimisprojektide omafinantseeringu katmine. Ka käesoleva tegevuse raames antakse toetus fookusteemadel tehtavateks uuringuteks grantidena, mis tähendab, et toetust antakse teaduslikule uurimistööle . Toetuse saamiseks tuleb esitada projekt itaotlus teadusliku uurimistöö kirjeldusega, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alus- või rakendusuuring. Granti võib taotleda isik positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Granti ei taotleta ETA g poolt iga-aastaselt väljakuulutatava vooru raames, vaid tegemist on tegevuse raames projektide esitamisega toetuse andmise tingimustes kokkulepitud fookusteemadel. Projektide esitamine toimub ETA g i poolt kinnitatud vormis ja keskkonnas. Topeltfinantseerimise vältimiseks lisatakse taotlusvormi punkt, milles asutusel tuleb selgitada, kuidas erineb esitatav uurimisprojekt teistest uurimisgrupi poolt elluviidavatest teadusprojektidest. Uurimisprojektide sisu hinnatakse väljaspool tavapärast uurimistoetuste hindamise protsessi valdkondlike ekspertkogude poolt . Kõik ETAg-i poolt väljastatavad uurimistoetused asutuste le kantakse asutuse pangaarvele. Toetusest maksab asutus teadlas t e le palka , katab teadlase teadustööga seotud kulusid ning tagab teadustöö elluviimiseks vajaliku töökeskkonna. Ühikuhinna kasutuselevõtt on võimalik, kuna uurimistöö toetamine toimub sarnaselt rühmagrandi andmise põhimõtetele. Tabel 1. Toetatava tegevuse ja toetuse saajate sarnasuse võrdlus Personaalne uurimistoetus - rühmagrant Toetus uurimisprojektile tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ raames Toetatavad tegevused Grant on mõeldud iseseisva uurimisprojekti täitmiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, mille teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdko nnas positiivselt evalveeritud. Toetatav r ü hmaprojekt on teadusliku uurimistöö kirjeldus, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alus- või rakendusuuring. Rühmagrant sisaldab projekti täitmisega seotud otseseid kulusid ja üldkulu, kusjuures otsesed kulud jagunevad personalikuludeks ja teadustöö kuludeks . Rühmagrandi periood on kuni 5 aastat. Toetust antakse uurimisprojekti täitmiseks tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ partneriks olevale Eesti teadus- ja arendusasutusele , mille teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud. E sitada tuleb teadusliku uurimistöö kirjeldus, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alus- või rakendusuuring. Toetatakse kuni 3,5 aasta pikkuseid uurimisprojekte . Toetuse sihtrühm Granti võib taotleda isik positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Taotlejaks on projekti juht. Rühma projekti juhiks võib olla isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kes töötab projekti täitmi se ajal täistööajaga TA asutuses ja töö asukohaga Eestis. Hindamisnõukogu võib taotleja taotlusel erandjuhul nõuetele vastavaks lugeda rühmaprojekti juhi, kes töötab vastuvõtvas asutuses täistööajast vähem, kui see ei ohusta projekti edukat elluviimist. Lisaks rühmaprojekti juhi le osalevad projekti täitmises projekti põhitäitja(d), kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon (põhjendatud juhtudel lubatud erandid) , kes töötab (töötavad) projekti täitmise ajal Eesti teadus- ja arendusasutuses ning kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt projekti vahenditest, ning projekti täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on taotluses esitatud projektiga sisuliselt seotud. Uurimisprojektile võib toetust taotleda projekti partneriks olevas positiivselt evalveeritud TA asutuses töötav isik TA asutuse nõusoleku alusel. Uurimisprojekti juhiks on doktorikraadiga isik, kes töötab projekti täitmise ajal Eesti TA asutuses. Uurimisprojektis osalevad põhitäitjad (üldjuhul doktorikraadiga), kes projekti ajal töötavad Eesti TA asutuses ning kelle töötasu kaetakse vähemalt osaliselt projekti vahenditest, ning projekti täitjad, kelle töö on uurimisprojektiga seotud. Kokkuvõttes on nii personaalsete uurimistoetuste kui käesoleva toetusskeemi raames välja antavate uurimistoetuste sihtrühmad ja tegevused sarnased. Ka tegevuste mahud ja teg e vuste elluviimiseks vajaminevad kulud on sarnased. Samuti kasutatakse sarnast taotlusvormi. Peamiseks erinevuseks on see, et personaalsete uurimistoetuste puhul ei ole uurimisvaldkonnad temaatiliselt piiratud, kuid käesoleva toetusskeemi raames on teemad, millel projekte läbi viia saab, ette antud. Riiklikus skeemis kasutatavatele p ersonaalsetele uurimistoetustele on kehtestatud fikseeritud mahud, mille aluseks on vastavalt granditüübile määratletud otseste kulude arvestuslik määr, millele lisandub üldkulu. Uurimistoetustele kehtestatud fikseeritud mahud moodustuvad siseriiklikult uurimistoetuste rahastamise aluseks olevate ühikuhindade alusel ja need võetakse samamoodi kasutusele struktuuritoetusest rahastatava tegevuse raames. Vastavalt grantide taotlemisega seotud juhenditele jagunevad rühmagrandid väikesteks ja suurteks . Juhendite kohaselt kujuneb grandi e e larve , mille põhjal tehakse kindlaks, kas tegemist on väikese või suure grandiga, vastavalt uurimistöö eeldatavatele kuludele personalile, teadustöö vahenditele ja muudele kuludele. Toetust on võimalik taotleda kas suurele või väikesele grandile. Seda, kas tegemist on suure või väikese grandiga, täpsustatakse taotluses ning hindamiskomisjonil ei ole õigust taotlust ümber kvalifitseerida (näiteks anda toetust suuremas või väiksemas mahus). Eristatakse ka eksperimentaalseid ja mitte e ksperimentaalseid grante, kus eksperimentaalsete grantide puhul on arvestuslikud teadustöö kulud suuremad. Grandi suurus on arvestatud sellisena, et see katab uurimisprojekti täitmise täies ulatuses ning grandi suurust uurimisprojekti jooksul ei muudeta . Käesoleva tegevuse eelarve aluseks on alates 2020. aastast kehtima hakkavad rühmagrantide fikseeritud mahud (vt lisa 2). Rühmagrandi fikseeritud mahud riiklikus uurimistoetuste skeemis on järgmised: Grandi liik Otsesed kulud aastas Üldkulu aastas Fikseeritud grandimaht kokku aastas Mitteeksperimentaalne väike rühmagrant (RG) 135 000 33 750 168 750 Mitteeksperimentaalne suur RG 190 300 47 575 237 875 Eksperimentaalne väike RG 146 600 36 650 183 250 Eksperimentaalne suur RG 205 700 51 425 257 125 Kuna tegemist on ressursside väärindamise valdkonnaga ning projektidega, kus on vaja teha eksperimentaalset tööd , siis on arvestuse aluseks eksperimentaalsed väikesed ja suured rühmagrandid. Ühikuhinda käsitletakse ühe toetuse ehk ühikuna ja ühikus sisalduvaid kuluartikleid eraldiseisvalt ei hüvitata. Toetusskeemis väljaantavate grantide suurus sõltub seega sellest, kas tegemist on suure või väikese grandiga ning sellest, mitmele kuule uuringud on planeeritud. Otseste ja kaudsete kulude suurus taotluses toodud eelarves määrab ära selle, kas tegemist on suure või väikese grandiga. Grante hüvitatakse üksnes ühikuhinnaga kehtestatud suuruses (kuu arvestuses). Eksperimentaalse väikese rühmagrandi toetuse ühikuhind ühe kalendriaasta kohta on 183 250 eurot ehk 15 270 eurot kuus , mis riiklikus skeemis vastab järgmistele komponentidele: Otsesed kulud 146 600 eurot aastas; Kaudsed kulud 36 650 eurot aastas. Eksperimentaalse suure rühmagrandi toetuse ühikuhind ühe kalendriaasta kohta on 257 125 eurot ehk 21 427 eurot kuus , mis riiklikus skeemis vastab järgmistele komponentidele: Otsesed kulud 205 700 eurot aastas; Kaudsed kulud 51 425 eurot aastas. Täpsemad ühikuhinna rakendamise tingimused on toodud lisas 2, sealjuures arvestatud riikliku skeemi tingimusi . Juhul kui riiklik skeem muutub, muudetakse ka TAT käskkirja lisa 2 või kui ei ole kohaldatav, siis sellisel kujul rahastamine lõpetatakse. Riiklik toetusskeem ja selle kasutamise meetod peavad samadel tingimustel olema kasutuses samal ajal kui struktuuritoetuste skeem ning riiklik skeemi kasutamise meetodid muutmisel tuleb muuta ka struktuuritoetuse kasutamise skeemi. Kui ühikuhinna suurust, arvestust või selle rakendamise korda muudetakse, võib muudetud tingimustel ühikuhinna alusel hüvitada pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud uurimisprojektide käigus tekkivaid kulusid. R iik on toetanud rühmagrante alates 20 17 . aastast. Paralleelselt antud tegevusega säilib riigieelarveline rahastus rühmagrantidele . Järgnevas tabelis on esitatud riigieelarvelistest vahenditest eraldatava toetuse aastane maht kõikidele personaalsetele uurimistoetustele, sealhulgas rühmagrandile . Tegevus 2019 2020 2021 2022 2023 Personaalsed uurimistoetused 8 727 100 18 795 640 13 000 000 10 000 000 15 000 000 Sh rühmagrant 6 603 750 15 709 650 10 000 000 8 000 000 12 000 000 Eelnõu punktis 13 kirjeldatakse toetusskeemi raames toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra ja ühikuhin d ade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 , 2 ja 4 . Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel muude kulude puhul toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita,. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi sagedusega kord kvartalis. Maksetaotluse menetlemise maksimaalne aeg rakendusüksuse poolt on 90 kalendri päeva . Eelnõu punkt 14 käsitleb elluvii ja ja partnerite kohustusi seoses väljamaksete prognoosi esitamise ja korrigeerimisega, lepingute sõlmimisega partnerite ja elluviija vahel ning muude struktuuritoetuste seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. Struktuuritoetuste seaduse § 24-25 on sätestatud elluviija ja partneri kohustused seoses tegevuse elluviimisega ettenähtud tingimustel ja tulemuste saavutamisel, kvalifitseeritud isikute kaasamisega, esitatava teabe õigsusega , korrektse aruandluse ning kulude eristamisega raamatupidamises, riigihangete seaduse järgmise jm nimetatud sätetes toodud kohustustega. Muuhulgas on sätestatud, et korrigeeritud prognoos tuleb esitada juhul kui maksetaotluse summa erineb prognoositust suurel määral ehk enam kui 25% võrra. Eelnõu punktis 15 on kirjeldatud tegevuse elluviimise aruandlusega seonduv. Rakendusüksusele esitatakse aruanne kord aastas jaanuaris . Eelnõu punktis 16 on kirjeldatud võimalusi tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmiseks. Muudatusi on võimalik teha nii rakendusasutuse, rakendusüksuse kui ka elluviija algatusel. Üldjuhul kooskõlastab rakendusasutus muudatuse korraldusasutusega, kuid kui muudetakse toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile, kelleks antud tegevuse puhul on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muudetakse juhul, kui tegevuste eelarvet muudetakse tegevuste lõikes rohkem kui 15%. Väiksemas mahus eelarve ümbertõstmised kooskõlastab elluviija rakendusüksusega, kes esitab muudetud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. Punktis 16 on sätestatud ka aasta eelarve ja tegevuskava muutmise tingimused. Eelnõu punkt 17 käsitleb võimalike finantskorrektsioonide tegemist ning eelnõu punkt 18 dokumentide säilitamist. Lisaga 2 kehtestatakse standar diseeritud ühikuhinnad tegevuse „Ressursside vää rindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine “ elluviimiseks. III EELNÕU VASTAVUS EUROOPA ÕIGUSELE Käesoleva eelnõu aluseks on p erioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006. IV TEGEVUSE MÕJUD Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevuste mõju infoühiskonna edendamisele on pigem neutraalne. Võrdsed võimalused Tegevuse elluviimisel ei seata piiranguid lähtuvalt osalevate isikute soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Teadlaste värbamisel ning teiste elluviidavate tegevuste puhul lähtutaks e eelkõige kvaliteedist, mis aitaks kõige paremini jõuda tegevuste eesmärkide täitmiseni , võttes võimalusel arvesse erinevate sotsiaalsete rühmade esindatust tegevuste elluviimisel ja järelkasvu tagamisel . Tegevuste elluviimise tuleb elluviijal ja partneritel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid , samuti Euroopa teadlaste harta teadlaste töölevõtmise juhendis sätestatut . Teadus- ja arendusas u tused on kohustatud järgima teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust, mis kohustab TA asutusi teadustöötajate ametikohti täitma üldjuhul avaliku konkursi korras, et tagada võrdne ligipääs ametikohale kandideerimisele ning ühtlasi järgima soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi. Regionaalareng Partneritena kaasatud teadus- ja arendusasutused paiknevad Eestis Tallinnas ja Tartus , partnerina kaasatud Eesti Geoloogiateenistus Rakveres . T eadus- ja arendusvõimekuse kasv valitud fookusvaldkondades avaldab positiivset mõju kõikidele piirkondadele, kuna nii uuritav tooraine kui ka uuringute tulemusi kasutavad ettevõtted paiknevad üle kogu Eesti . Maavarad asuvad siiski enamjaolt Lääne- ja Ida-Virumaal. Samuti avaldavad tegevused potentsiaalset mõju piirkondade arengule ja töökohtade tekkimisele erinevates piirkondades. Kodanikuühiskonna areng Uuringute tulemused avaldavad positiivset mõju kodanikuühiskonna arengule, kuna teavitustegevuste raames on sihtgrupiks kogu ühiskond. Tegevuste raames saadud teadmisi levitatakse ühiskonnas, et kodanikud oleksid teadlikud poliitiliste otsuste tagamaadest ja suudaksid kujundada objektiivsetel teadmistel põhinevaid seisukohti. Maavarade kaevandamise planeerimine ning puidu rafineerimistehaste rajamine on lähiminevikus leidnud laialdast ühiskondlikku vastukaja ning ka vastuseisu. Üheks vastuseisu põhjuseks on olnud ebapiisav info kavandatavatest tegevustest ja nende mõjudest, ning seda olukorda püütakse käesoleva meetme elluviimise raames vältida teavitades laiemat avalikust proaktiivselt . Keskkond ja kliima Tegevusel on otsene mõju keskkonna valdkonnale, kuna selle üheks eesmärgiks on kohaliku tooraine maksimaalne ja võimalikult väheste jääkidega kasutamine , seda kõikide fookusvaldkondade osas . Maapõueuuringute tulemusena saadud puursüdamikke uuritakse tervikuna, st tehakse kindlaks, milliseid elemente on maapõuest võimalik saadud proovide põhjal väärindada. Lähtutakse printsiibist, et kasutusele võetakse võimalikult palju elemente kaevandamisel saadud materjalist. Samuti uuritakse maavarade puhul lisaks maavarade olemasolule aspekte, mis puudutavad maavarade kaevandamise võimalikke keskkonnamõjusid. Nii puidu kui toidu valdkonnas uuritakse, kuidas oleks võimalik toorainet maksimaalselt ära kasutada, sealhulgas tooraine väheväärtuslikke osi. Samuti uuritakse, kuidas on võimalik maksimaalselt väärindada tootmisprotsessis tekkivaid jääkprodukte (näiteks vadak) Tegevustel on positiivne mõju keskkonnahoiule, kuna need aitavad vähendada/ennetada jäätmeteket , parandada ressursside säästlikku kasutust , suurendada keskkonnateadlikkust, jäätmete ümbertöötlemist ja taaska sutust. V TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. VI EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks ministeeriumitele , Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ja arvamuse avaldamiseks SA-le Archimedes, Eesti Teaduste Akadeemiale ja SA-le Eesti Teadusagentuur. Samuti on saade tud eelnõu arvamuse avaldamiseks partnerorganisatsioonidele (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, BioCC, Eesti Geoloogiateenistus ) . Märkuste ja ettepanekute kooskõla stustabel on seletuskirja lisa. Lisa 2 h aridus- ja teadusministri käskkirja „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „ Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine “ elluviimiseks “ juurde Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „ Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine “ Ühikuhindadena kasutatakse riikliku uurimistoetuse rühmagrandi määra si d , mis on kehtestatud vastavalt t eadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 16 1 lõikele 1 Eesti Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks riigieelarvelistest vahenditest. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punkti de s 7.1. , 7.2. ja 7.3. nimetatud toetatava te s tegevus t es ning nende määrad ja tüübid on järgmised: Eksperimentaalse väikese uurimisprojekti toetuse ühikuhind ühikuhind ühe kuu kohta on 15 270 eurot ( aasta s 183 2 4 0 eurot) ; ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid ; ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata . Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks ; Eksperimentaalse suure uurimisprojekti toetuse ühikuhind ühikuhind ühe kuu kohta on 21 427 eurot ( aasta s 257 12 4 eurot ); ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid ; ühikuhind a lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata . Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks ; Ü hikuhinna maksmise aluseks on ETAG -i ja teadus- ja arendus asutuse ( vastuvõttev asutus) vahel sõlmitud partnerlus leping ning selle lisad , milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi periood ja aastane maht . Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse põhjendatud vajadusel ühikuhindu juhul, kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele .

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. märts 2020

Viit: 1-12/315-3
Registreeritud: 27. märts 2020
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari: 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik: 1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja: Veronika Valk-Siska
Lahendamise tähtaeg: 9. aprill 2020