Kiri

Kultuuriministeerium [email protected] Meie 27.03.2020 nr 1.1-10/2247-1 Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume vastata hiljemalt eelnõude infosüsteemis (EIS) märgitud kuupäeval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1) riigihalduse ministri eelnõu 2) riigihalduse ministri eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Andres Heldring 6113106 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU MÄÄRUS 27.03.2020 nr 1.1-10/2247- 1 Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste oskuste mitmekesistamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020“ (edaspidi regionaalarengu strateegia). (3) Toetuse andmise sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond (edaspidi piirkond). (4) Kui määruse alusel antav toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14, 27, 28, 29 või 31 alusel investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, innovatsiooniklastritele antav abi, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele antav innovatsiooniabi, protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi või koolitusabi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (5) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (6) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (7) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 6 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) e-toetus – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise keskkond; 2) projekt – tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse; 3) põhivara – nii materiaalne põhivara, mida ettevõtja kasutab toodete tootmisel ja teenuste osutamisel ning mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kui ka ilma füüsilise substantsita immateriaalne põhivara, mis on teistest varadest eristatav mitterahaline vara ja mida ettevõtja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, välja arvatud äriühingu aktsiad ja osad; 4) alginvesteering – investeering materiaalsesse või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtja toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega; 5) ümberpaigutamine – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), juhul kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad; 6) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele; 7) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele; 8) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele; 9) põhivarainvesteering – investeering materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ lisa 5 mõistes; 10) organisatsiooniinnovatsioon - üldise grupierandi määruse1 artikli 2 punkti 96 tähenduses uue organisatsioonilise meetodi rakendamine ettevõtja äripraktikas, töökorralduses või välissuhetes, välja arvatud muudatused, mis põhinevad ettevõttes juba kasutusel olevatel organisatsioonilistel meetoditel, muudatused juhtimisstrateegias, ettevõtjate ühinemised ja omandamised, protsessi kasutamise lõpetamine, lihtne kapitali asendamine või suurendamine, puhtal kujul ressursihindade muutustest põhjustatud muudatused, kohandamine, lokaliseerimine ning regulaarsed hooajalised ja muud tsüklilised muudatused ning uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemine; 11) protsessiinnovatsioon - üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 97 tähenduses uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamine (sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või tarkvaras). § 3. Rakendamine (1) Meedet viib ellu Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Meetme toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). § 4. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused (1) Toetust antakse eesmärgiga elavdada Ida-Viru maakonnas majandust, suurendada piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealise elanikkonna väljavoolu ja piirkonna eelisarendamise abil vähendada piirkonna mahajäämust võrreldes teiste Eesti piirkondadega. (2) Toetuse andmise oodatava tulemusena muutuvad piirkonna ettevõtlus ja inimeste oskused mitmekesisemaks, kasvatades koos teiste regionaaltoetustega piirkonna sisemajanduse koguprodukti ning inimeste sissetulekuid. (3) Toetuse andmise tulemusi mõõdetakse järgmiste näitajate lõikes: 1) projektist kasu saanud ettevõtjate arv; 2) projektist kasu saanud inimeste arv. (4) Taotluse rahuldamise otsuses võib sätestada täiendavalt näitajad, mille alusel mõõdetakse toetuse andmise tulemusi. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 5. Toetatav projekt Toetatakse projekti, millega panustatakse § 4 lõigetes 2–4 nimetatud oodatavatesse tulemustesse ja näitajatesse, pakkudes ettevõtete või inimeste oskuste arendamiseks piirkonnas uuenduslikke teenuseid või lahendusi. § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning dokumentaalselt tõendatavad. (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning selle tarnija või tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on tulumaksuseaduse tähenduses seotud isik. (4) Abikõlblikud on kulud põhivarainvesteeringu tegemiseks või taotleja tegevuskulud. (5) Põhivarainvesteeringu korral on abikõlblikud: 1) materiaalse põhivara soetamise kulud (sealhulgas hoonete ja rajatiste ehitamine), välja arvatud kinnisasja soetamise kulud; 2) põhivarainvesteeringu ettevalmistamisega seotud kulud; 3) immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulud. (6) Soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. (7) Põhivarainvesteeringu ettevalmistamisega seotud kuludeks loetakse: 1) ehitusliku projekteerimise kulud; 2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud; 3) ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise kulud; 4) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud; 5) keskkonnamõjude hindamise kulud; 6) ehitusloa väljastamisega seotud kulud; 7) muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja selleks vajalike uuringute kulud. (8) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna. (9) Abikõlblikud on projektiga seotud kulud, mis tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja tasutakse hiljemalt 15 päeva pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist. (10) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäev. (11) Kui toetus on käsitatav riigiabina üldise grupierandi määruse grupierandi liikide mõistes, loetakse abikõlblikuks järgmised kulud: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi korral üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud kulud, lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 5–11 sätestatud erisustest; 2) innovatsiooniklastritele antava abi korral üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigetes 5 ja 8 nimetatud kulud; 3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele antava innovatsiooniabi korral üldise grupierandi määruse artikli 28 lõikes 2 nimetatud kulud; 4) protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abi korral üldise grupierandi määruse artikli 29 lõikes 4 nimetatud kulud; 5) koolitusabi korral üldise grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3 nimetatud kulud. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevani, kui projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti ei tohi alustada ega võtta kohustusi projekti või osa projekti tegevuste tegemiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms) enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt kuni taotlusvooru aastale järgneva aasta lõpuni. (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimiseks on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud asjaolud; 2) projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud taotluse enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. (5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul e-toetuse kaudu. (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-toetuse kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (7) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, tingimusel et kõik tegevused on tehtud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda tegevuste jätkamist. (8) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja toetuse saajale on viimane väljamakse tehtud. § 8. Toetuse suurus ja osakaal (1) Taotletav toetus on põhivarainvesteeringu tegemiseks maksimaalselt 1 650 000 eurot ja tegevuskulude katmiseks maksimaalselt 200 000 eurot. (2) Toetuse osakaal on kuni 100 protsenti tegevuste abikõlblikest kuludest, põhivarainvesteeringu korral kuni 75 protsenti. (3) Projekti omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita. Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud. (4) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid. (5) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastava alginvesteeringuteks ette nähtud regionaalabi toetuse maksimaalne määr on suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (6) Üldise grupierandi määruse artiklis 27 sätestatud tingimustele vastava innovatsiooniklastritele antava investeeringuteks ette nähtud abi osakaal ei tohi ületada 65 protsenti abikõlblikest kuludest, innovatsiooniklastritele antava tegevusabi osakaal ei tohi ületada 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (7) Üldise grupierandi määruse artiklis 28 sätestatud tingimustele vastava väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele innovatsiooniabiks antava toetuse maksimaalne määr ei tohi ületada 50 protsenti abikõlblikest kuludest, mida võib suurendada kuni 100 protsendini abikõlblikest kuludest vastavalt artikli 28 lõikes 4 sätestatud tingimusele. (8) Üldise grupierandi määruse artiklis 29 sätestatud tingimustele vastava protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abi määr on maksimaalselt 15 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtjate puhul ja 50 protsenti abikõlblikest kuludest väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. (9) Üldise grupierandi määruse artiklis 31 sätestatud tingimustele vastava koolitusabi maksimaalne osakaal võib olla 50 protsenti abikõlblikest kuludest, mida võib suurendada kuni 70 protsendini abikõlblikest kuludest artikli 34 lõike 4 punktides a ja b sätestatud tingimustel. (10) Kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis. (11) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot; 2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot; 3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 4) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE MENETLEMINE § 9. Toetuse taotlemine (1) Taotluse esitamise tähtaja, taotlusvooru eelarve ja tingimused kuulutab rakendusüksus välja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Taotlusvooru rahalisest mahust teavitab ministeerium rakendusüksust enne taotlusvooru välja kuulutamist. (2) Taotlus tuleb esitada lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-toetuse kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta. (4) Kui taotluse esitamisel esineb e-toetuses tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. (5) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse põhivarainvesteeringu rahastamiseks ja ühe taotluse tegevuskulude toetamiseks. (6) Sama taotleja ei saa põhivarainvesteeringule toetust rohkem kui üks kord. Tegevuskuludeks ei saa toetust rohkem kui kahes järjestikuses taotlusvoorus. § 10. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks võib olla sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik isik, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus või riik. Taotleja põhikirjaline tegevus, varasem kogemus või ellu viidud ühekordsed projektid peavad toetama §-s 5 nimetatud projekti rakendamist. (2) Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. (3) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. (4) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (5) Kui toetust taotletakse põhivarainvesteeringule, peab taotleja olema selle kinnistu omanik, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, või olema sõlminud kinnistu kasutamiseks tähtajalise rendi- või üürilepingu, mille lõpptähtaeg on vähemalt viis aastat hilisem projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, või omama hoonestusõigust või kasutusvaldust kinnistul vähemalt viieks aastaks pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. (6) Kui taotleja taotleb grupierandiga hõlmatud riigiabi, ei tohi ta projekti alustada ega võtta projektiga seotud kohustusi enne taotluse esitamist. § 11. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente ja informatsiooni ulatuses, mis võimaldab kontrollida taotleja ning projekti vastavust nõuetele ning hinnata projekti vastavalt § 12 lõikes 6 nimetatud kriteeriumidele: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti pealkiri, asukoht, eesmärgid ja oodatavad tulemused; 3) projekti algus- ja lõpptähtpäev; 4) informatsioon taotleja vastavuse kohta § 10 sätestatud nõuetele; 5) põhivarainvesteeringu korral kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad, sealhulgas hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved koos lähteülesandega; 6) põhivarainvesteeringu korral taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vastavalt § 8 lõikele 3; 7) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja puhul koos audiitori otsusega), kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav; 8) projektimeeskonna liikmete kompetentside kirjeldus; 9) põhivarainvesteeringu korral, kui taotleja ei ole kinnistu omanik, siis kinnistu omanikuga sõlmitud rendi-, hoonestusõiguse või kasutusvalduse leping; 10) ehitamise korral kavandatud lahendused vähemalt eelprojekti staadiumis; 11) regionaalabi korral taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud § 2 punkti 5 mõistes ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud; 12) volikiri, kui taotleja esindajaõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (2) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest toetusmeetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. (3) Ehitamise korral peab valmiv ehitis olema kasutatav kõigile selle objekti kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaalse disaini põhimõtetele. (4) Paragrahvi 10 lõikes 5 nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid võib esitada pärast § 13 lõikes 4 nimetatud kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse tegemist. § 12. Taotluste menetlemine ja hindamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (2) Rakendusüksus viib kolme tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest arvates läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (3) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. (4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (5) Pärast taotluse ja taotleja esmast vastavuskontrolli saadab rakendusüksus taotluse hindamiskomisjonile lõikes 6 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel esmaseks hindamiseks, mille käigus hindamiskomisjon taotluse osas hindeid ei pane. Hindamiskomisjonil on taotluse esmase hindamise käigus õigus esitada taotlejale ettepanekuid ja soovitusi taotluse korrigeerimiseks ning pidada selleks taotlejaga läbirääkimisi. Hindamiskomisjoni ettepanekute ja soovituste järgi korrigeeritud taotlust hinnatakse lõikes 6 nimetatud hindamiskriteeriumide järgi. (6) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes: 1) hindamiskriteerium 1 – projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal 30 protsenti); 2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal 30 protsenti); 3) hindamiskriteerium 3 – projekti uudsus (osakaal 20 protsenti); 4) hindamiskriteerium 4 – projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal 20 protsenti). (7) Projekti vastavust hindamiskriteeriumidele 1–4 hinnatakse skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. (8) Hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult ministeeriumiga ja mis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (9) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ja kõigis kriteeriumides on hinnatud vähemalt hindega 2. (10) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui sellele hindamisel antud koondhinne on alla 2,75 või vähemalt üht kriteeriumidest on hinnatud madalamalt kui hindega 2. (11) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse hindamistulemuste alusel pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said hindamiskriteeriumi 1 raames kõrgema hinde. § 13. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, kõrvaltingimustega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vastava otsuse teeb rakendusüksus. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse § 12 lõikes 9 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui selle rahastamise summa ei ületa pingerea alusel taotlusvooru eelarvet. (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse § 12 lõikes 9 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui taotletud toetuse summa või projekti kulud ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundinäitajate seisukohast osaliselt põhjendatud või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse vabade vahendite mahu tõttu.. Osalise rahuldamise otsuse puhul on vajalik taotleja nõusolek, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsus tehakse § 12 lõikes 9 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul § 10 lõikes 5 nimetatud tingimuste täitmiseni või muul põhjendatud juhul. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse projekti puhul, mis ei ületa § 12 lõikes 9 nimetatud lävendit või mille summa ületab pingerea alusel taotlusvooru eelarvet. (6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses (edaspidi otsus) tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust mõjutada võivad asjaolud. (7) Otsuses sätestatakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus; 5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest; 6) kui see on asjakohane, siis teave, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sättele; 7) projekti eesmärk, projekti sisu ja elluviimise eeldatav ajakava; 8) projekti mõõdetavad näitajad koos sihttasemetega; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) toetuse saaja kohustused; 11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 14) otsuse tegija andmed; 15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega otsusega; 16) toetuse maksmise tingimused; 17) taotluse osalise rahuldamise otsuse puhul põhjendus. (8) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise; 2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega; 3) seab kahtluse alla projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 4) ei ole põhjendatud. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse rakendusüksuses registreerimisest arvates. (4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei muutu ja toetuse osakaal ei suurene. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus riigiabi andmise reeglitega. 4. peatükk ARUANNETE ESITAMINE, TOETUSE VÄLJAMAKSMINE, TOETUSE SAAJA NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 15. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Põhivarainvesteeringu korral esitab toetuse saaja projekti järelaruanded rakendusüksuse nõutud tähtajaks seisuga üks aasta ja viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. (2) Toetuse saaja esitab tegevuste aruanded rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses ette antud viisil e-toetuse kaudu. (3) Rakendusüksus menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. § 16. Toetuse väljamaksmine (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale tegelike kulude alusel vastavalt otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapi kaupa, eelneb väljamaksele vahearuande kinnitamine. Pärast lõpparuande kinnitamist välja makstava lõppmakse summa peab moodustama toetuse kogumahust vähemalt 20 protsenti. (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt otsuses ette antud viisil e-toetuse kaudu või e-posti teel digitaalselt allkirjastatult. Maksetaotlus esitatakse koos vahe- või lõpparuandega. (3) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetluse, kui: 1) maksetaotluses esineb puudus; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge. (5) Projektile, mille osas on tehtud kõrvaltingimustega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist. (6) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldused on järgmised: 1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine; 2) projekti kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande koos maksetaotlusega esitamine ja selle aktsepteerimine rakendusüksuse poolt. (7) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt. (8) Tegevustoetuse korral, kui tegemist ei ole riigiabiga, ei arvestata lõigetes 1–6 nimetatud sätteid. Toetus makstakse välja toetuse saajale ettemaksena 100 protsendi ulatuses, kui projekti abikõlblikkuse periood on lühem kui 12 kuud, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Toetus makstakse ettemaksena välja 80 protsendi ulatuses ja lõppmaksena 20 protsendi ulatuses, kui projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 12 kuud, pärast vahearuande kinnitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele. § 17. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja kohustub: 1) tagama otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust otsusega vastavuses; 3) tagastama toetuse, kui rakendusüksus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi; 4) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid; 5) esitama rakendusüksuse nõutud informatsiooni ja aruanded ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal; 6) eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest; 7) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, sisu või kulude muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse projekti abikõlblikkuse perioodil; 8) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest otsuses sätestatud summaga võrreldes; 9) võimaldama rakendusüksusel teostada kohapealset kontrolli ja teha auditit ning järelevalvet toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide üle ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 10) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates; 11) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12) põhivarainvesteeringu korral näitama objekti asukohas infosildil projekti abikõlblikkuse perioodil ja pärast selle lõppu rakendusüksuse ette antud viisil, et tegemist on Ida-Virumaa programmi raames antud toetusega; 13) säilitama vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12 taotluse ja toetusega ning projektiga seonduvat dokumentatsiooni ja materjale viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 14) kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, säilitama projektiga seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, kui abi anti; 15) tagama põhivarainvesteeringu korral projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates võimalusega asendada materiaalne vara enne viie aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on kiirete tehnoloogiliste muudatuste tõttu aegunud või purunenud, tingimustel et säilib vahetatud vara abil majandustegevus vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 16) regionaalabina antud toetuse korral tagama, et kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud, ei toimu ümberpaigutamist § 2 punkti 5 mõistes; 17) põhivarainvesteeringu korral kooskõlastama rakendusüksusega projektiga hõlmatud kinnistu osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 18) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 19) viivitamata kirjalikult informeerima tegevuste käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ja projekti edasise jätkamise otstarbekust. § 18. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid toetuse taotlemise, kasutamise ja nendega seonduvate protseduuride kohta. § 19. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus kohustub: 1) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes; 2) tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 6 nimetatud informatsioon, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel; 5) vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise korral säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase üksikabi andmise otsuse tegemisest arvates; 6) pärast otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse ja projekti kogumahu; 7) vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise korral esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile. § 20. Rakendusüksuse õigused Rakendusüksusel on õigus: 1) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas; 2) nõuda taotluses sisaldunud kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 3) vähendada toetust, kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla minimaalse määra; 4) vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulude võrra; 5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi vastavalt §-le 21, kui toetuse saaja ei saavuta projekti oodatavaid tulemusi või toetust ei ole kasutatud sihipäraselt. 5. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE § 21. Toetuse tagasinõudmise alused (1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse järgmistel juhtudel: 1) kulu ei ole abikõlblik, sealhulgas maksetaotluse menetluse peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaja jooksul selgunud või kõrvaldatud; 2) toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 4) projekti oodatavate tulemuste saavutamine ja säilitamine vastavalt ettenähtud tingimustele ja tähtajale ei ole võimalik, sealhulgas toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks; 5) toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel. (2) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta, kui: 1) puudust on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega; 2) toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või registri kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates. (3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. (4) Lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimustega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (5) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust kaalutlusõigust kohaldades. (6) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. (7) Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa. (8) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (9) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. 6. peatükk VAIDEMENETLUS § 22. Vaide esitamine ja menetlemine (1) Taotlejal on õigus esitada vaie 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui taotleja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaide lahendab rakendusüksus. (2) Vaide esitamisel lähtutakse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetest. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt)  Riigihalduse ministri määruse „Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-Virumaa programmi. Ida-Virumaa programm tugineb Ida-Virumaa maakonna arengustrateegiale ja Ida-Virumaa tegevuskavale 2015-2020. Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest. Vajadus Ida-Virumaale suunatud erimeetmete rakendamiseks tuleneb Eesti keskmisest madalamate majanduslike ja sotsiaalsete näitajatest. Ida-Virumaa arengut iseloomustavad muuhulgas:  Ida-Virumaa on üheks kiirema rahvaarvu kahanemisega piirkonnaks Eestis. Laste ja noorte osatähtsus Ida-Virumaa rahvastikus on Eesti väikseim.  Regionaalne SKP elaniku kohta on Eesti keskmine, aga selle kasv on olnud viimastel aastatel keskmisest aeglasem.  Ettevõtlusaktiivsus ning selle kasv on Eesti madalamaid. Eksportivate ettevõtete arvu kasv on võrdlemisi kiire, samas ekspordi kogumaht on kasvanud muu Eestiga võrreldes tagasihoidlikumalt. Tööturult kõrvalejäänute ja töötuse määr on üks kõrgemaid, kuigi hõivenäitajad on viimastel aastatel paranenud.  Maakondade võrdluses keskmisest madalamad elanike sissetulekud ja nende aeglasem kasvutempo. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Eesti kõrgeim, eriti maakonna linnades. Elukeskkonna turvalisus maakonniti üks madalamaid. Statistikaameti andmete järgi on Ida-Virumaal loodava SKP osakaal kogu riigi SKPst aastate lõikes püsinud langustrendis, samal ajal kui teiste maakondade oma on vähesel määral alates 2015. aastast tõusnud. Samas võib Ida-Virumaa SKP osakaalu suurem langus seista veel ees, sest oodata on mäetööstuse- ja energeetikasektori panuse tuntavat vähenemist. Viimase paari aasta jooksul on aset leidnud CO2 heitmekvootide mitmekordne tõus, mistõttu ei ole põlevkivist elektrienergia tootmine kaasnevaid kulusid arvestades enam majanduslikult otstarbekas. 2019. aasta jooksul kadus Ida-Viru maakonnast umbes 1000 mäetööstuse- ja energeetikasektori töökohta. Erinevate hinnangute alusel on energia- ja põlevkivisektorist piirkonnas mõjutatud kuni 20 000 töökohta. Kuna põlevkivist elektritootmine ei muutu enam konkurentsivõimelisemaks, tuleb piirkonna sotsiaalmajandusliku seisundi leevendamiseks asuda jõuliselt tegutsema maakonna majanduse mitmekesistamisega ning uute ettevõtlusharude arengu toetamiseks. Kuna energeetikasektori tööjõuressursile puudub nende töötausta silmas pidades kiite alternatiivne rakendus, tuleb samal ajal tegeleda nende oskuste arendamisega teistes sektorites rakenduse leidmiseks. Maakonna ettevõtluse mitmekesistamiseks või inimeste oskuste täiendamiseks otsitakse käesoleva toetusskeemi abil erinevaid partnereid, kes toetuse abil on valmis panustama Ida- Virumaa energeetikasektori kahanemise mõjude leevendamisse. Toetusskeemiga ei anta ette olulisi piiranguid võimalikele toetatavatele tegevustele, vaid innustatakse potentsiaalseid taotlejaid pakkuma välja omapoolseid uuenduslikke ja senisest eristuvaid ideid nii investeeringute kui jooksvate tegevuste näol, mis võimaldaksid tekitada positiivseid nihkeid maakonna majanduse ümberkujunemisel ja inimeste oskuste nendele vastavaks kohandamisel. Teadlikult on jäetud meetmes suurem roll projektivalikul hindamiskomisjonile ning vähem kitsendatud esitatavate taotluste sisu määrusega. Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Ida-Viru programmi aluspõhimõtetest ning kasutatakse Ida-Viru programmi riigieelarvesse kavandatud vahendeid. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. Eelnõus nähakse ette toetuse andmise tingimused ja menetlemise kord ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Andres Heldring (tel 6113 106; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Kati Tee (tel 611 3645, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 22 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1. Reguleerimis - ja kohaldamisala Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused Ida-Viru maakonna majanduse ja inimeste oskuste mitmekesistamise projektidele toetuse andmiseks. Toetus on suunatud Ida- Viru maakonda. Investeeringute puhul peab ehitis või soetatav vara asuma Ida-Virumaa territooriumil. Tegevuskulude puhul eeldatakse, et toetuse kasutamise oodatavad tulemused avalduvad Ida-Virumaal. Toetuse taotlejatena nähakse üksusi, mis tegelevad peamiselt mittemajandusliku tegevusega. Sõltuvalt taotletavatest tegevustest, võivad need omada ka majanduslikku iseloomu, mille puhul käsitatakse taotlejat riigiabi reeglite mõistes ettevõttena. Seetõttu nähakse ka määruse alusel võimalus anda riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), alusel. Määruse alusel antav toetus võib olla: - mitteriigiabi; - investeeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 14; - innovatsiooniklastritele antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 27; - VKEdele antav innovatsiooniabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 28; - protsessi – ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 29; - koolitusabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 31; - vähese tähtsusega abi. Lisaks sätestatakse riigiabi regulatsioonidest lähtuvad tingimused, millal vastavaid määruseid ei kohaldata. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kõikide taotluste puhul hindab Riigi Tugiteenuste Keskus iga esitatud taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse riigiabiks või mitte. Üldjuhul analüüsitakse riigiabi tunnustele vastavust nelja kriteeriumi järgi: - kas abi antakse riigi poolt või riigi vahenditest; - kas abi annab majandusliku eelise selle saajale võrreldes teiste ettevõtjatega; - kas abi on valikuline; - kas abi moonutab või võib moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel. Kui kõik neli tingimust on täidetud, loetakse antavat abi riigiabiks. Antavat abi võib käsitada vähese tähtsusega abina, kui on täidetud vähese tähtsusega abi andmise tingimustele vastavad kriteeriumid. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb kontrollida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid taotleja vähese tähtsusega abi piirmäär on kasutatud, taotlust ei rahuldata. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vastavalt VTA määruse artikli 2 lõikele 2 seotud ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Eelnõu § 2. Terminid Paragrahvis nimetatakse ära olulisemad määruse tekstis kasutatavad terminid. Enamus termineid tulenevad üldise grupierandi määrusest, mõistmaks regionaalabi andmisel kasutatavaid sätteid. Seletuskirjas on ära toodud mõistete definitsioonid, mille selgituse puhul viidatakse teistele allikat. Põhivarainvesteering on investeering materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse Raamatupidamise Toimkonna juhendite lisa 5 mõistes: - materiaalsed põhivarad on materiaalsed varad, mida ettevõtja kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta; - immateriaalsed põhivarad on immateriaalsed varad, mida ettevõtja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Täpsemalt saab lugeda Raamatupidamise Toimkonna lisas 5, mis on leitav Riigi Teataja veebilehelt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%205%20- %20RTJ%205%20-%202017.pdf#. Põhivara mõistet kasutatakse määruses eristamaks erineva sihtotstarbega jagatavat toetust ning toetuse liigile kehtivaid nõudeid. Põhivarainvesteeringu tegemise ja tegevuskulude katmise tingimused erinevad mõnevõrra üksteisest, vastavatel juhtudel on tingimuse kohaldamist ühele või teisele liigile ka eraldi rõhutatud. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja. Üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 järgi: - kuuluvad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-d) kategooriasse ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot; - loetakse VKE-de kategoorias väikesteks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot; - loetakse VKE-de kategoorias mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Suurettevõtja on ettevõtja, millel on rohkem kui 250 töötaja ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Selgitatakse organisatsiooniinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni mõisteid. Innovatsiooniks ei loeta väiksemaid muudatusi või täiustusi, juba kasutusel olevatega väga sarnaste tootmis- või logistikasüsteemide lisamisest põhjustatud toodangu või teenuste mahu kasvu, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitaliasendust või suurendamist, ainult ressursihindade muutustest põhjustatud muudatusi, kohandamist, lokaliseerimist, regulaarseid hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist. Eelnõu § 3. Rakendamine Toetusskeemi töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium. Toetusmeetme rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle peamisteks ülesanneteks on taotluste menetlemine, väljamaksete ja järelevalve tegemine, samuti on rakendusüksuse ülesandeks hindamiskomisjoni teenindamine. Eelnõu § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus Toetusskeemi laiem eesmärk on elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning läbi piirkonna eelisarendamise vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest. Toetuse andmise oodatavad tulemused on toetatavate projektide kaasabil mitmekesistada Ida- Virumaa põlevkivi- ja töötleva tööstuse keskset majandust ning luua võimalused uute ettevõtlusharude esile kerkimiseks ning võimestamiseks koos selleks vajaliku ümberõppe ning oskuste arendamisega. Teiste Ida-Virumaale suunatud meetmetega koosmõjus on oodatav ka piirkonna sisemajanduse koguprodukti ning inimeste sissetulekute kasv. Toetuse andmise mõõdetavad tulemused tuleb taotlejal prognoosida taotluse esitamisel ning esitada hiljem täpsed andmed projekti aruandega. Taotleja kavandatud projektid võivad olla suunatud ettevõtjate võimestamiseks, inimeste oskuste arendamiseks või mõlemale tegevussuunale korraga. Samuti on projekti tulemuste täitmise monitoorimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks võimalik sätestada taotluse rahuldamise otsuses ka täiendavad projektipõhised näitajad. 2. peatükk. Toetuse andmise alused Eelnõu § 5. Toetatav projekt Toetatakse toetuse saaja investeeringuid ja jooksvaid tegevuskulusid, mis panustab eelnõu §-s 4 nimetatud oodatavatesse tulemustesse ning selle mõõtmiseks fikseeritud näitajatesse. Projektide toetamiseks viiakse läbi taotluste menetlus ja hindamine. Eelnõu § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud on toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud eelnõu §-s 5 nimetatud projekti toetamiseks. Abikõlblikes kuludes eristatakse põhivarainvesteeringuid ja tegevuskulusid. Põhivarainvesteeringute raames toetatakse hoonete ja rajatiste ehituseks vajalikke kulusid ning tegevuste käivitamiseks vajalike masinate või seadmete ostmist. Tegemist võib olla nii hoonete kui rajatiste püstitamise, laiendamise kui ka rekonstrueerimisega, kui see on projekti eesmärke silmas pidades vajalik. Samuti on abikõlblik immateriaalse vara soetamine eeldusel, et see kajastatakse ettevõtte raamatupidamises põhivarana ning seda amortiseeritakse. Lisaks toetatakse ehituse ettevalmistamise kulusid, mille loetelu on toodud lõikes 6. Tegevuskulud ei ole piiratud konkreetse kulude loendiga, kuid nende tegemine peab olema projekti eesmärke ja sisu arvestades põhjendatud ning asjakohane. Kulude põhjendatust hinnatakse hindamiskomisjoni poolt, kellel on õigus teha ettepanekuid kulude muutmiseks. Tulenevalt erineva riigiabi ja vähese tähtsusega abi liigi kasutamisest antud eelnõu raames, tuleb arvestada nimetatud abiliikide eripärast tulenevate erisustega abikõlblike kulude osas. Juhul kui toetust arvestatakse riigiabiks üldise grupierandi määruse artiklite 14, 27, 28, 29 või 31 alusel, kehtivad kuludele nimetatud artiklites esitatud piirangud. Ühe projekti raames on võimalik vajaduse korral erinevaid abiliike kombineerida. Sel juhul tuleb toetuse määramisel järgida vastavaid abiliike käsitlevates määrustes sätestatud kumuleerimisreegleid ning vältida ülekompenseerimist. Kui toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud alginvesteeringu5 kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse (abikõlblike kulude määramisel lähtutakse üldise grupierandi määruse artikkel 14 lõigetes 5–11 sätestatud erisustest). Omandatav vara peab olema uus. Materiaalse vara rentimisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel: - maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE-de) puhul vähemalt kolm aastat pärast investeerimisprojekti lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva; - seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. Immateriaalset vara võib arvestada abikõlblike investeeringukuludena, kui see vastab järgmistele tingimustele: - vara peab kasutama üksnes abi saavas ettevõtjas; - vara peab olema amortiseeritav; - vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning - vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKE-de puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse. Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50% ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. Kui toetus on innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigetes 5 ja 8 nimetatud materiaalsesse ja immateriaalsest varasse tehtud investeeringute kulud või tegevusabi. Tegevusabi võib anda innovatsiooniklastrite tegevuse jaoks. Innovatsiooniklastrile antava tegevusabi puhul on abikõlblikud personali- ja halduskulud (sealhulgas üldkulud) seoses järgmiste tegevustega: a) klastri elavdamine, et lihtsustada koostööd, teabe jagamist ning spetsialiseeritud ja kohandatud tugiteenuste osutamist ja suunamist; b) klastri turundus, et suurendada uute ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist ning klastri nähtavust; c) klastri vahendite haldamine; koolitusprogrammide, töötubade ja konverentside korraldamine, et toetada teadmiste jagamist, võrgustike loomist ja riikidevahelist koostööd. Kui toetus on VKEdele antav innovatsiooniabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 28, on abikõlblikud: a) patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud; b) kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi töötajaid; c) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud. Kui toetus on protsessi – ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 29, on abikõlblikud: a) patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud; b) kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi töötajaid; c) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud. Kui toetus on koolitusabi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 31, on abikõlblikud: a) koolitajate tööjõukulud tundide eest, mille jooksul koolitajad koolitusel osalevad; b) koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga, näiteks reisikulud, majutuskulud, projektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, töövahendite ja seadmete amortisatsiooni kulud selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks; c) koolitusprojektiga seotud nõustamisteenuste kulud; d) koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud (halduskulud, üür, muud üldkulud) tundide eest, mille jooksul koolitatavad koolitusel osalevad. Kogu projekt peab olema ellu viidud abikõlblikkuse perioodi jooksul (sh seadmete tarne ja seadistamine). Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega. Vajadusel võib rakendusüksusele välja maksmiseks esitada sellest kuni 45 päeva hilisema kuupäevaga maksedokumente eeldusel, et kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Eelnõu § 7. Projekti abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse perioodi hakatakse lugema taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotleja võib küll enne taotluse rahuldamise otsust teha kulusid, kuid taotluse rahuldamata jätmise korral juba tehtud kulusid talle kinni ei maksta. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne tähtaeg on taotlusvooru aastale järgneva aasta lõpp. Taotlusvooru aastaks loetakse aastat, millal saabub taotlusvooru tähtaeg. Näiteks kui taotlusvooru lõpptähtaeg on aprillis 2020, siis taotlusvoorust rahastatud projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2021. Kui projekti ei ole mingitel põhjustel võimalik siiski teoks teha, on võimalik taotleda projekti lõpetamist. Sel juhul projektile eraldatud vahendite maksmine katkestatakse ja juba välja makstud toetus tuleb tagastada. Kui tegemist on riigiabiga, siis oluliseks tingimuseks on toetatava investeeringu ergutava mõju tingimus. Kulu on abikõlblik tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole sõlmitud eelnevat lepingut toetatavate tööde teostamiseks või varade soetamiseks. Eelnõu § 8. Toetuse suurus ja osakaal Taotletav toetuse suurus investeeringute korral on maksimaalselt 1 650 000 eurot, tegevuskulude katmiseks on maksimaalselt võimalik eraldada 200 000 eurot. Investeeringute puhul on vajalik ka toetuse saaja omapanus vähemalt 25% ulatuses. Tegevuskulude toetamiseks omafinantseeringut ei nõuta. Kui toetus on käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse toetuse suuruse ja määra arvestamisel toetuse iseloomule vastava grupierandi liigi või vähese tähtsusega abile kehtestatud reegleid. Kui toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, võib toetuse ülemmäär olla 25%, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35% ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45% abikõlblikest kuludest. Kui toetus on innovatsiooniklastritele antav abi, võib toetuse määr olla kuni 65% abikõlblikest kuludest investeeringuteks ettenähtud abi puhul. Tegevusabi korral on toetuse määr kuni 50% abikõlblikest kuludest. Kui toetus on VKEdele antav innovatsiooniabi, võib toetuse määr olla kuni 50% abikõlblikest kuludest. Innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi puhul võib abi osakaalu suurendada kuni 100 protsendini abikõlblikest kuludest, kui innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ei ületa 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Kui toetus on protsessi – ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi, võib toetuse määr olla kuni 15% suurettevõtjate puhul ja kuni 50% väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Kui toetus on koolitusabi, võib toetuse määr olla kuni 50 % abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada kuni 70 % abikõlblikest kuludest järgmiselt: a) 10 protsendipunkti võrra, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele; b) 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral. 3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Eelnõu § 9. Toetuse taotlemine Toetuse taotlemiseks vajaliku info avaldab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise hetkeks ning nõustab kõiki potentsiaalseid taotlejaid taotluste koostamiseks. Taotlust saab rakendusüksusele esitada läbi elektroonilise e-toetuse süsteemi. Määrusega on kehtestatud piirangud, et ühes taotlusvoorus saab üks taotleja esitada ühe taotluse investeeringu tegemiseks või ühe taotluse tegevuskulude katmiseks. Taotleja võib esitada taotlused nii investeeringu kui tegevuskulude katmiseks. Ühte taotlusesse ei saa kombineerida investeeringu tegemist ja tegevuskulude katmist. Kui taotlusvoore korraldatakse mitu, ei saa sama taotleja esitada järgmisesse vooru enam taotlust investeeringu tegemiseks. Tegevuskulude katmise puhul on võimalik toetust saada kahe järjestikuse taotlusvooru raames, eeldusel et uue projekti abikõlblikkuse perioodi alguseks on eelmise projekti abikõlblikkuse periood lõppenud. Eelnõu § 10. Taotlejale esitatavad nõuded Toetuse taotlejaks võivad kitsendustega olla nii eraõiguslikud kui avalik-õiguslikud isikud. Toetust ei saa taotleda riigiasutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja kasumitaotlusega äriühingud. Taotleja puhul eeldatakse, et toetusskeemist taotletav projekt on kooskõlas tema põhikirjalise või senise projektipõhise tegevusega. Antud toetusskeemi taotlejate sihtgruppi määratledes on silmas peetud võimalikke tugitegevuste pakkumist, mis on suunatud mõne ettevõtlusharu või inimeste oskuste arendamiseks, näiteks klastrite, inkubatsiooni, ühislaborite, töötubade, koolituste vms raames. Üksikute ettevõtjate toetamine ei ole antud määruse eesmärgiks, mistõttu äriühingud taotlejatena on välistatud. Paragrahvis on sätestatud ka teised nõuded taotlejale, millele vastavust rakendusüksus kontrollib. Investeeringu puhul peab taotleja olema investeeringu asukohajärgse kinnistu omanik või omama selle rendi- või üürilepingut, hoonestusõigust või kasutusvaldust, mis kestab veel vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Kui taotluse esitamise hetkel veel puuduvad omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, kuid omandi- või kasutusõiguse tekkimine on eeldatav, saab esialgu taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Eelnõu § 11. Taotlusele esitatavad nõuded Taotlus koosneb taotlusvormist ja selle lisadest. Taotlusvormi ja lisade kirjelduse paneb rakendusüksus üles oma veebilehele. Nõutud dokumentide ja informatsiooni eesmärk on saada vastus küsimusele, kas rahastamisele esitatud projekt vastab kõikidele toetuse andmise tingimustele, on põhjendatud ning toob kaasa meetmes eeldatud mõju. Nõudeid taotlusele saab rakendusüksus juhtumipõhiselt täpsustada ning nõustada taotlejat, millises vormis andmeid täpsemalt oodatakse. Põhivarainvesteeringu korral peab ehitamisel järgima universaalse disaini põhimõtteid. See tähendab, et investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõikidele kasutajagruppidele. Täpsemat teavet ja vajadusel konsultatsiooni universaalse disaini küsimuste osas saab võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest: http://kompetentsikeskus.volinik.ee/. Eelnõu § 12. Taotluste menetlemine ja hindamine Taotluste menetlus taotluse esitamise ajast tuleb rakendusüksuses läbi viia üldjuhul 30 tööpäeva jooksul. Selle sisse mahub nii taotluse vastavuskontroll, taotluse hindamine kui ka otsuse vormistamine. Menetlus peatub perioodiks, kui taotlejalt küsitakse lisaandmeid, milleta ei ole võimalik taotluse menetluse või hindamisega lõpule jõuda. Nõuetele mittevastav taotlus jäetakse rahastamata, selle kohta koostab rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Rakendusüksus analüüsib, kas taotletav toetus on käsitletav riigiabina, mitteriigiabina või vähese tähtsusega abina. Juhul, kui on tegemist riigiabiga, analüüsib millise riigiabi liigiga tegemist on. Analüüsi tulemused esitab rakendusüksus toetuse taotlejale. Kui taotlus vastab nõuetele, hindab seda rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Komisjoni töökorra ja liikmed kinnitab rakendusüksus. Kuna toetusskeemi tingimused võimaldavad toetada erinevat tüüpi projekte, jäetakse toetuse andmise tingimuste kohaselt võimalus projekti sisus ja väljundites taotlejaga läbirääkimisi pidada, et leppida konkreetse projekti puhul täpsemalt kokku oodatavates tulemustes ja neid mõõtvates näitajates. Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanekuid taotluse täiendamiseks või muutmiseks. Taotleja ja hindamiskomisjoni infovahetust koordineerib rakendusüksus. Taotluste hindamisel võetakse arvesse määruses sätestatud hindamiskriteeriume, mis on kooskõlas ka struktuurivahendite läbivate hindamiskriteeriumitega: 1) Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Osakaal maksimaalsest koondhindest 30%. Hinnatakse, kui põhjendatud, mõjusad ning jätkusuutlikud on projekti toetusskeemis oodatavate tulemuste saavutamiseks. 2) Kriteerium 2. Taotleja võimekus projekti elluviimiseks. Osakaal taotluse maksimaalsest koondhindest 30%. Hinnatakse, milline on taotleja organisatoorne – ja finantsvõimekus projekti rakendamiseks. 3) Kriteerium 3. Projekti uudsus. Osakaal taotluse maksimaalsest koondhindest 20%. Hinnatakse, kas projekti käigus rakendatakse piirkonna majanduse mitmekesistamiseks või inimeste oskuste arendamiseks uuenduslikke sekkumisi. 4) Kriteerium 4. Projekti kuluefektiivsus. Osakaal taotluse maksimaalsest koondhindest 20%. Hinnatakse, kas projekti eelarve on põhjendatud ning toetuse kasutamine efektiivne. Hindamiskriteeriumite sisu ning hinnete väärtused kirjutatakse täpsemalt lahti rakendusüksuse hindamismetoodikas. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks kahel kumulatiivsel tingimusel - kui kõikides kriteeriumites antud hinne on vähemalt 2 ning kriteeriumite kaalutud keskmiseks koondhindeks moodustub vähemalt 2,75. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui sellele hindamisel kriteeriumite 1-4 hinded on 0 või 1 või hinnete kaalutud keskmine koondhinne on alla 2,75. Eelnõu § 13. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine ja rahuldamata jätmine Positiivse rahastamisotsuse saamiseks peab taotlusele antav hinne ületama määruses sätestatud lävendi. Juhul kui taotluse antav hinne jääb alla lävendi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kõik lävendi ületanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet, saavad kas taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse. Osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral antakse taotlejale võimalus enne otsuse tegemist esitada oma seisukohad. Osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuste mahu tõttu või kui see ei ole hindamiskomisjoni hinnangul täiel määral põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti sisu ning kavandatud tulemusi. Juhul kui taotleja ei nõustu osalise rahuldamise otsusega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse projekti puhul, kui kõiki vajalikke omandi- või kasutusõigust kinnitavaid või ehitamiseks vajalikke dokumente ei ole võimalik esitada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Esmajoones on kõrvaltingimustega taotluse rahuldamise otsuse tegemine aktuaalne põhivarainvesteeringute korral. Vajadusel võib rakendusüksus hindamiskomisjoni ettepanekul seada ka muid kõrvaltingimusi. Kui kõrvaltingimuse täitmine seotakse toetuse väljamaksega, on toetuse väljamakseid võimalik teha pärast kõrvaltingimuse täitmist. Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsus tehakse ka juhul, kui taotluse esitamise ja rahuldamise hetkeks ei ole ehitamise korral tagatud ehitise puhul hoonete või rajatiste põhiprojekti staadiumi ehitusprojekt, mis vastaks majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele. Taotluse materjalide hulgas peab ehitamise korral sisalduma vähemalt ehituslik projekt eelprojekti staadiumis, et rakendusüksus ja hindamiskomisjon saaksid hinnata eeldatavate lahenduste asjakohasust ning põhjendatust. Rahuldamata jätmise ettepanek tehakse projekti puhul, mis ei ületa toetuse andmiseks piisavat lävendit või mille toetamiseks ei jätku taotlusvooru kavandatud eelarvelisi vahendeid. Eelnõu § 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui see ei ole vastuolus riigiabireeglitega ning ei mõjuta projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamist. Toetuse saaja võib muuta projekti eelarvet ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata, kui projekti raames muutub eelarverea maksumus teise eelarve rea arvelt mitte rohkem kui kümne protsendi ulatuses. 4. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu § 15. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. Põhivarainvesteeringute korral on sätestatud ka järelaruandluse esitamise nõue. Järelaruandega küsitakse toetuse saajalt andmeid investeeringuobjekti toimimise kohta seisuga üks aasta ja viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Rakendusüksus määrab järelaruande esitamise tähtajad taotluse rahuldamise otsuses. Tegevuskulude toetuse puhul ei ole järelaruannete esitamine vajalik. Eelnõu § 16. Toetuse väljamaksmine Toetuse maksmise menetlus koosneb rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse menetlemisest ja toetuse maksmisest. Toetust makstakse tegelike kulude alusel juhul kui tegemist on põhivarainvesteeringuga või ükskõik millise üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul. Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, vajaduse korral kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses, ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele vastavust. Juhul kui toetust antakse tegevuskulude katmiseks ja tegemist ei ole riigiabiga, sõltuvad maksetingimused projekti abikõlblikkuse perioodi pikkusest, kuid sellisel juhul ei pea lõigetes 1-6 kirjeldatud tingimusi järgima. Eelnõu § 17–20. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ning kohustused Toetuse saaja peab täitma talle toetuse andmisega pandud kohustused. Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies mahus või vaid täitmisele vastavas mahus. Toetuse saajale on sätestatud §-s 17 erinevad kohustused, mille täitmine on toetuse saamiseks või säilimiseks vajalik. Kuna sõltuvalt toetuse liigitumisest riigiabi, mitteriigiabi või põhivarainvesteeringute ja tegevuskulude vahel, jagab täpsemaid juhiseid toetuse saajate kohustuste kohta rakendusüksus, sh millistest projekti rakendamisega seotud asjaoludest tuleb rakendusüksust teavitada ning millistel juhtudel peab toetuse saaja taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist, millised on toetuse saamise teavitamise nõuded jms. Muuhulgas peab toetuse saaja taotlema rakendusüksuselt projekti eelarves muudatusi, kui need on suuremad kui kümme protsenti tegevusrea summast võrreldes taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatuga. See tähendab, et toetuse saaja soovib teha oma eelarves muudatusi ja nende muudatuste maht on väiksem, kui 10% taotluse rahuldamise otsuse vastavast kulureast, siis sellist muudatust RTK-ga kooskõlastama ei pea. Kui muudatus on suurem kui 10%, siis tuleb esitada RTK-le taotluse projekti muutmiseks. Põhivarainvesteeringu korral on toetuse saaja kohustatud säilitama tehtud investeeringut piirkonnas vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist ning vastav nõue kehtib nii üldise grupierandi määruse alusel antava regionaalabi kui ka mitteriigiabi toetuse puhul. Rakendusüksusel on õigus toetus tagasi nõuda, kui projekti oodatavaid tulemusi iseloomustavaid näitajaid ei saavutata. Rakendusüksus otsustab arvestades eelnõu §-s 21 sätestatut, kas tagasi tuleb nõuda kogu toetus või osa sellest. Osalise tagasinõudmise puhul kaalutakse saavutamata jäänud tulemuste olulisust või toetuse mittesihipärase kasutamise asjaolusid ning arvestatakse tagasinõudmise määr vastavalt sellele. 5. peatükk. Toetuse tagasinõudmine Eelnõu § 21. Toetuse tagasinõudmise alused Sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused juhuks kui toetuse saaja ei täida talle pandud kohustusi või projekti oodatavaid tulemusi või väljundnäitajaid ei saavutata. Toetuse tagasinõudmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. 6. peatükk. Vaidemenetlus Eelnõu § 22. Vaide esitamine ja menetlemine Vaide rakendusüksuse otsusele või toimingule saab esitada rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus ning vaide menetlemine toimub haldusmenetluse seaduse korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. Määruse mõjud Toetuse andmise tingimustega on võimalus toetada laia hulka erinevaid tegevusi, seetõttu täpsustub määruse mõju läbivatele teemadele konkreetse projekti valikul. 1. Keskkonnahoid ja kliima Määrusel on neutraalne mõju keskkonnahoiu ja kliima teemadele. 2. Võrdsed võimalused Määrusel on neutraalne või mõõdukalt positiivne mõju võrdsetele võimalustele. Juhul kui toetatav projekt hõlmab ehitamist, on määrusega kehtestatud nõue arvestada universaalse disaini kasutamist. Positiivne mõju võib avalduda konkreetsete projektide lõikes, kui oskuste või ettevõtluse arendamise algatuste puhul keskendutakse mõnele haavatavamale sihtgrupile. 3. Infoühiskond Määrusel on neutraalne või mõõdukalt positiivne mõju infoühiskonna teemadele. Positiivne mõju võib avalduda konkreetsete projektide lõikes, kui projekti tulemusena võetakse kasutusele uudseid ja innovatiivseid IKT-lahendusi. 4. Regionaalareng Määrus on otseselt suunatud territoriaalsete arenguerinevuste leevendamiseks ning loob tingimused Ida-Viru maakonnas majanduse mitmekesistamiseks ning muutuva tööturu vajadustele vastavate oskuste omandamiseks. 5. Riigivalitsemine Määrusel ei ole otsest mõju riigivalitsemise teemadele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse alusel suunatakse projektide rakendamiseks riigieelarvelisi vahendeid, mille maht esimeses taotlusvoorus on orienteeruvalt 2 miljonit eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvesse otseseid tulusid, küll aga on oodata positiivset mõju Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra leevendamisele ning pikemas perspektiivis panust piirkonna majanduskasvu edendamisele. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0336 - Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70048e57-87f8-461b-8deb-cb265d2070c5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70048e57-87f8-461b-8deb-cb265d2070c5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main