Kultuuriministeerium · 26. märts 2020
- Viit
- 10-8/739-1
- Registreeritud
- 26. märts 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Arhitektide Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-8 Kirjavahetus arhitektuuri ja disaini valdkonda puudutavates küsimustes
- Toimik
- 10-8/2020 Kirjavahetus arhitektuuri ja disaini valdkonda puudutavates küsimustes
- Vastutaja
- Veronika Valk-Siska
- Lahendamise tähtaeg
- 24. aprill 2020
Sisu (failidest)
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon
majandus- ja taristuminister Taavi Aas
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
riigihalduse minister Jaak Aab
kultuuriminister Tõnis Lukas
25. märtsil 2020
Pöördumine
Edastame arhitektuuri ja inseneeria valdkonna poolt ettepanekud koroonaviiruse (COVID-19) leviku
tõkestamiseks välja kuulutatud eriolukorras toimetulekuks ja kriisist kiiremaks väljatulekuks.
Valdkonnale on iseloomulik ettevõtete väiksus, mis tähendab, et kriis puudutab neid kiiremini kui
keskmisi ja suuri ettevõtteid. Samas avaldab kriis pikaajalisemat mõju kogu projekteerimis- ja
ehitussektorile ning seeläbi kogu Eesti ehitatud elukeskkonna kvaliteedile. Hindame valitsuse poolt
seni rakendatud meetmeid ettevõtluse toetamiseks ning pöördume teie poole oma täiendavate
ettepanekutega, et aidata ennetada ja leevendada eriolukorrast tulenevaid probleeme.
Kohesed meetmed
A maksupoliitika
Vaheakteerimised. Ettepanek avalikule sektorile teha pooleli olevate projekteerimistööde
vaheakteerimised. On oht, et paljud tähtajad, mis on varem kokku lepitud, võivad kriisi
tõttu edasi lükkuda, kuid projekteerimisettevõtted on oma eelarvetes arvestanud kindlal
kuupäeval laekuvate summadega, mis makstakse välja, kui projekt (või projektietapp) on üle
antud. Vältimaks erasektori ärakukkumise ning avaliku sektori projektide venimise tõttu
projekteerimisettevõtetel tekkida võivaid makseraskusi, oleks avaliku sektori tööde
vaheakteerimine abiks. Seega ei makstaks sektorile lisaraha, vaid oleks võimalik saada osa
tasust (juba tehtud töö eest) varem kätte. Lõpptähtajal makstaks tasu töö eest, mis tehakse
vaheakteerimise hetkest kuni lõpptähtajani tehtava töö eest. Ettepanek on teha
vaheakteerimisi ka riigihanke lepingutes (kus see muidu on keelatud).
Riiklike maksude ajatamise võimaldamine. Kriisiolukorras viibib tellijatel arvete
maksmine, aga kuna maksud tuleb riigile kohe tasuda, olenemata sellest, kas tellija on arve
tasunud või mitte, siis tekitab see projekteerimisettevõtetele suurt lisakulu.
B lepingute tähtajad ja tingimused
Tähtaegade pikendamise võimaldamine ilma trahvideta. Projekteerimisbürood töötavad
force majore olukorras, mistõttu venib projekteerimistöö tavapärasest pikemaks, kuna puudub
reaalajas omavaheline kommunikatsioon ja meeskonnatöö. Täisdigitaalsele suhtlusele
üleminek nõuab veel arendamist ja aega, mis tähendab, et projektide tähtajad võivad venida.
Juriidilise nõustamise toetamine. Kompenseerida riigi poolt projekteerimisettevõtete
juriidilise nõustamise teenust lepingute küsimuses force majore olukorras.
Kaugtöö toetamine. Võimaldada internetiteenuse maksimaalses mahus kiirendamist ilma
lisakuludeta, mis võimaldab muuta ettevõtetele kaugtöö paremini juhitavaks.
C kutsesüsteem
Pädevusnõuete paindlik tõlgendamine eriolukorra ajal. Mitte rakendada
ehitusseadustikuga ette nähtud pädevusnõuet spetsialistide suhtes, kelle kutse on eriolukorra
ajal lõppenud ja pädevuse taastõendamine ei ole temast mitteolenevatel põhjustel olnud
võimalik.
Edaspidised meetmed
D riik kui tellija
Riigipoolsete investeeringute jätkamine hoonetesse ja rajatistesse pikaajalises plaanis,
mis annab kindlust ehitussektorile. Kuna majandus on pidurdumas, siis on oluline, et
majanduse langusfaasis suurendaks riik investeeringuid, et stabiliseerida olukorda turul,
elavdada majandust ning vähendada negatiivse majandustsükli mõjusid. Seejuures on oluline,
et kavandatavad täiendavad investeeringud pakuksid tööd kogu sektorile – nii
projekteerijatele kui ehitajatele.
Uute riiklike projektide algatamine ja olemasolevate jätkamine läbi RKASi. Muuhulgas
soovitame RKASi valduses oleva vanema kinnisvara kordategemist, et 1–2 aasta jooksul
majanduse taastumisel neid realiseerida tulusamalt.
Kredexi taotlusvoorude tihendamine. Avada kiirendatud tempos Kredexi fonde elamute ja
ärihoonete rekonstrueerimiseks, st tihemini kui tavaolukorras (1–2x aastas) ja suuremas
mahus.
Riigi osalemine suuremates kinnisvaraarendusprojektides. Kaaluda võimalusi, kuidas riik
saab toetada erasektori kinnisvara arenduse projekte, et projekteerimise või ehituse faasis
olevad projektid seisma ei jääks.
E regionaalpoliitika
Elukeskkonna kvaliteedi säilitamine majanduslanguse faasis. Teha riigi poolt ettepanek
omavalitsustele, et juhul, kui tekib vajadus teha omavalitsuste eelarvetes vähendamisi, teha
seda ühtlaselt kõigis osades, et arhitektuuri ja välisruumi – kvaliteetse eluruumi arvelt –
proportsionaalselt rohkem ei kärbitaks. Põhimõte peaks olema “kui vähem, siis kvaliteetsem”,
mitte odavam. Ettepanek on kriisi olukorras asendada hinnapõhised riigihanked
väärtuspõhiste hangetega, et välistada massilist alapakkumist projekteerimistöödele.
Lugupidamisega,
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Eesti Ehitusinseneride Liit
Eesti Inseneride Liit