Kiri

LOOVISIKUTE JA LOOMELIITUDE SEADUSE RAKENDAMISE JA MUUTMISE ETTEPANEKUD 2707640 164465 0 0 Ajutised leevendus- meetmed, mida on EEL hinnangul võimalik eriolukorras kohaldada LLS-i muutmata. Täiendav rahastus, mida on EEL hinnangul võimalik eriolukorras tagada LLS-i muutmata. ETTEPANEKUD Tingimuste leevendamine. Kultuuriministeeriumil anda loomeliitudele suunis, et eriolukorra kehtivuse ajal ning eriolukorra lõpule järgneva 3 kuu jooksul esitatud vabakutselise loovisiku loometoetuse (edaspidi loometoetus) taotluse menetlemisel ei pea taotluse rahuldamiseks vabakutseline loovisik vastama kõikidele loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) § 16 tingimustele; Kommentaar: Tingimuste leevendamine võimaldab eriolukorras tagada suuremale ringile loovisikutest parem a loometoetuse kättesaadavus e . Kolme kuuline lisaperiood taotluste menetlemisel, kõiki LLS § 16 tingimusi kohaldamata, on vajalik põhjusel, et eriolukorra lõpetamise korral ei ole võimalik koheselt alustada aktiivse loometegevusega, sest see eeldab teatavat ettevalmistusaega (nt. kontsertide planeerimine vms.) A jutisi toetus- ja leevendusmeetmeid, vastavat valdkonda reguleerivat seadust muutmata, on eriolukorras kasutanud nii Vabariigi Valitsus ( vt. p 2.4) kui ka Maksu- ja Tolliamet (vt p 2.5 – 2.7). Tingimuste leevendamine. Kultuuriministeeriumil anda loomeliitudele suunis, et eriolukorra kehtivuse ajal võib loomeliit menetleda ka selliste loovisikute taotluseid, mille puhul ei ole eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest möödunud vähemalt kaks aastat . Kommentaar: LLS § 18 lõikes 7 toodud kahe aastase tähtaja piirangu ajutine mittekohaldamine võimaldab menetleda taotlusi, mille puhul taotleja vastab toetuse saamise tingimustele, kuid viimasest toetusest ei ole veel möödunud 2 aastat. Seeläbi tagatakse loometoetuse kättesaadavus suuremale loovisikute arvule. T äiendav rahastamine (variant A) . Kultuuriminis t er otsustab , et eriolukorra kehtivuse ajal (ning eriolukorra lõpule järgneva 3 kuu jooksul) esitatud loometoetuse taotlusi menetletakse LLS § 19 alusel. Kommentaar: LLS § 19 alusel esitatakse v abakutseli se loovisik u taotlus , kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, Kultuuriministeeriumile , kes suunab selle vastavat loomeala esindavale loomeliidule . Taotluse rahuldamisel maksab loomeliit rahast, mille on selleks sihtotstarbeliselt eraldanud Kultuuriministeerium . Otsus tehakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 49 lg 1 punkti 3 alusel. Eriolukorra ajal esitatud taotluste rahastamine toimub LLS § 19 lg 7 alusel, kui reservi jäetud vahendid lõppevad, taotleb Kultuuriministeerium lisaeelarvega lisavahendeid. Kuivõrd aktiivse loometegevusega ei ole võimalik alustada vahetult peale eriolukorra lõppu, oleks vajalik täiendav 3 kuuline periood. Loomeliitudele on eraldatud vahendeid 305 loometaotluse rahuldamiseks, aga loovisikuid on üle 5800 (vt p 2.1.). Täiendav rahastamine (variant B). Kultuuriminis t er taotle b /eralda b loomeliitudele loometoetuste rahastamise ks täiendavaid lisavahendeid. Kommentaar: Arvestades erakorralist olukorda on ette näha, et loomeliitudel ei piisa eraldatud vahenditest loometoetuste maksmiseks ning toetuste maksmine võib lõppeda LLS § 20 lõike 4 alusel ( l oomeliidul on õigus keelduda uute taotluste rahuldamisest ja katkestada loometoetuse maksmine, kui loomeliidul lõppevad eraldatud vahendid). Eraldades täiendavalt 1,4 miljonit eurot (nt. kultuuriministri 13.01.2020 käskkirjas nr 8 toodud alustel ja määrades ), on loomeliitudele võimalik rahuldada suuremas mahus loometoetuse taotluseid. Loomeliit saab erakorralist toetust kasuta da loometoetus te määramiseks ministri poolt otsustatud tähtajani. T oetuse jääk, mille osas ei ole loometoetusi määratud, tagastab loomeliit Kultuuriministeeriumile (st. st ei suunata järgneval aastal stipendiumite maksmiseks) . Ülevaade olukorrast, mis on kaasa toonud teatavate meetmete rakendamise vajaduse. ETTEPANEKU TAUST Kultuuriministri 13.01.2020 käskkirjaga nr 8 eraldati loovisikute ja loomeliitude seaduse § 12 lõigete 1 ja 7 alusel loomeliitudele riigieelarvest toetust 1 395 096 eurot ja jäeti 5% loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast reservi. Tunnustatud loomeliitudesse kuulub 2020. aastal rohkem kui 5800 loovisikut . Eraldatud vahenditest saavad loomeliidud maksta vabakutselise loovisikute loometoetust maksimaalselt 305 isikule (584 € vabakutselise loovisiku loometoetus + 178,20 € sotsiaalmaks, kokku 6 kuud) ning seda üksnes juhul, kui loomeliit ei arvesta toetusest maha seadusega lubatud halduskulusid (kuni 15% toetuse summast). Seega riigieelarvest eraldatud vahendite alusel saaks loometoetust maksta 5% loomeliitude liikmetest . Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 12.03.2020 korraldusega nr 76 kuulutati Eesti välja eriolukord. VV 13.02.2020 korralduse nr 77 punkti 3 ja h ädaolukorra seaduse (HOS) § 32 lõike 1 alusel keelat i alates 13. märtsist kuni 1. maini 2020. a kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, ööklubid e tegevus , etendused ja kontserdid . Antud korralduse alusel sisuliselt peatati kõikide üldsusele suunatud kultuurisündmuste toimumine. Vabakutselistel loovisikute, eelkõige muusika ja etenduskunstide valdkonnas, (majandus)tegevus sisuliselt lõppes 13.03.2020. a. peamiste loometegevuse väljundite (etendused, kontserdid) täieliku keelamise tõttu VV poolt. VV 20.03.2020 määrusega nr 21 muudeti VV 17.11.2016 määrust nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ (edaspidi määrus nr 130). Määrust nr 130 täiendati §-ga 19 ¹ , millega kehtestades uue tööturuteenusena töötasu hüvitis, sest eriolukorras on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulu järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud. Tööhõive programmi muutmise eesmärgiks oli tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge hõivatus uue tööturuteenuse kehtestamise toel. Töötasu hüvitist saab tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai 2020. a. Hüvitist makstakse töötajale, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud, ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana. Hüvitist makstakse üldjuhul 70% töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Meetme maksumuseks on planeeritud 250 miljonit eurot . Hüvitist makstakse, kui tööandja on sattunud raskustesse ning täidetud on vähemalt kaks tingimust kolmest: 1) tööandja käive või tulu on langenud 30%. 2) tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses anda vähemalt 30% töötajatest 3) tööandja on majanduslikel põhjustel töö kokkulepitud ulatuses mitteandmise tõttu kasutanud töölepingu seaduse § 37 alust ja vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või töötasu alammäärani. Töölepingu alusel k unst i , meelelahutus e ja vaba a ja tegevusvaldkonnas töötavate isikute mediaan brutotöötasu täistööaja korral oli 2020. a veebruar is 1424 €. Kuigi määruses nr 130 nimetatud meetme maksumuseks on planeeritud 250 miljonit eurot, siis vabakutselised loovisikud ei tööhõiveprogrammi meedet kasutada , sest loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) § 3 lg 1 kohaselt on v abakutseline loovisik uks isik, kes tegutseb LLS § -is 2 lõikes 1 märgitud loomealal ja kes ei ole avalikus teenistuses või ei tööta töölepingu või muu sellesarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel . Maksu- ja Tolliamet on oma veebilehel avaldanud info, et eriolukorrast tingitult vabastatakse tööandja kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt, sh palgata puhkuse ajal ja osakoormusega töötamisel. Vabastus kehtestatakse tähtajaliselt ning minimaalset sotsiaalmaksukohustust ei tule täita 2020. a märtsis, aprillis ja mais makstud töötasudelt ehk nende kuude eest esitatud TSD-l. 18 märtsil 2020 avaldas Maksu- ja Tolliamet teate, . e ttevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. 20 märtsil 2020 avaldas Maksu- ja Tolliamet teate, et r iik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. Vabakutselised loovisikud, kes ei ole FIE-d, ei saa antud toetusmeedet kasutada. Eelpool toodust tuleneb, et VV poolt kehtestatud eriolukorra tõttu, puuduvad vabakutselistel loovisikutel loometegevuse eest tasu saamise võimalused täielikult või on äärmiselt piiratud. Riigi poolt juba kehtestatud meetemed ei ole valdkonna eripära tõttu kasutatavad väga suure hulga loovisikute poolt ja seetõttu tuleb täiendavalt kehtestada meetmed, mida saaksid kasutada loovisikud. LLS muutmine, m uudatuste eesmärgi määratlemine ETTEPANEKUD LLS muudatuste osas LLS-i kõige üldisemaks eesmärgiks oleva turvavõrgu loomine eeskätt vabakutselistele loovisikutele tähendab eesti rahvuskultuuri järjepideva toimimise ja kvalitatiivse edenemise olulist toetamist, mis tõstaks loomeinimestes kindlustunnet ning tuleks nii pikas kui lühemas perspektiivis kasuks kogu eesti professionaalsele kultuurile ja kunstile . LLS-is muudatuste tegemise puhul on oluline määratleda, mis on seaduse muutmise eesmärgiks. Praktikas tekkinud probleemide lahendamimise vajaduse korral võib muudatuste pakett piirduda mõnede sätete sõnastuse täpsustamisega, mis on loomeliitude tegevusega seonduvalt esile kerkinud. Täiendavate rahaliste ressursside suunamine tagaks paremini valdkonna elujõulisust, tagaks loovisikute parema toimuetulek ja kindlustatuse. Selliste muudatuste sisseviimine eeldaks poliitilise tasandi otsuseid, kui palju täiendavaid vahendeid on võimalik LLS rakendamisse suunata ja otsus(t)est lähtuvalt on võimalik välja töötada LLS muudatused. 24.03.2020 Eesti Rahvusringus avaldatud intervjuu kohaselt on plaan taotleda lisaeelarvest täiendavavaid vahendeid loometoetuste kuni 10 kordseks suurendamiseks. EEL lähtub omapoolsete ettepanektute koostamisel asjaolust, et riigil on soov suunata riigieelarvest LLS rakendamisse märkimisväärselt enam rahalisi vahendeid. LLS § 3 VABAKUTSELINE LOOVISIK LLS § 2 lõike 1 kohaselt loetakse v abakutseli seks loovisik uks loovisik ut , kes tegutseb LLS § 2 lõikes 1 märgitud loomealal , kes ei ole avalikus teenistuses või ei tööta töölepingu või muu sellesarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel. LLS §-is 2 lõikes 1 viidatud võlaõigusliku lepingu mõiste sisustamisel võib tekkida probleeme, millised lepinguid täpselt on mõeldud. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuid iga võlaõiguslik leping pole alati tööleping. See, kas tegu on töölepingu või mõne muu võlaõigusliku lepinguga (nt töövõtulepingu, käsunduslepingu, agendilepingu vms-ga), tuleneb poolte tahtest ja lepingulise suhte olemusest. Kehtib põhimõte, et kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, siis ei ole tegemist töölepinguga. Loovisikute tegevuse puhul võib asuda seisukohale, et üldjuhul tegutsevad nad võlaõigusliku lepingu alusel, mis vastab töövõtulepingu tunnustele - üldjuhul tähtajaline (lühiajaline), töövõtja on vaba tööaja ja -koha valikul, tasu alammäär puudub, tasu saab tellimuse täitmisel, asja üleandmisel või teenuse osutamisel, töötingimuste eest vastutab töövõtja, puhkust ette nähtud ei pole . Looviskul on võimalik oma teenust (eelkõige eraisikutele) osutada ka ettevõtluskonto kaudu. LLS § 3 lõike 1 osas tu leks vähemalt seaduse seletuskirja tasemel selgitada, mida seadusandja mõtleb „ töölepingu sarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu “ mõiste all . Täiendavalt tuleks kaaluda, kuidas LLS §-is 3 sätestatud loovisiku mõiste ja tegevus läheb kokku üha populaarsemaks muutuva jagamismajanduse põhimõtete, platvormide põhiste teenuste ja kasvõi „tööampsudega“. LLS § 3 lg 2 sätestab, et f üüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vabakutseline loovisik võib äriregistrisse kandmisel kasutada ärinimes täiendit „vabakutseline loovisik”. EEL on seisukohal, LLS § 3 lõike 2 võib kehtetusks tunnistada , sest Äriregistri andmetel kasutab antud täiendit ainult 5 loovisikut (alla 0,1% kõikidest loomeliitude andmekogus olevatest loovisikutest). LLS § 4 LOOMELIIDU MÄÄRATLUS LLS § 4 lõike 1 kohaselt peab loomeliidu eesmärgiks olema üh e loomeala edendamine. Olukorras, kus loovisikuid esindav mittetulundusühing esindab mitme loomeala loovisikuid, on hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt piiratud. Näitena võib tuua näiteks Eesti Autorite Ühingu, kelle liikmeteks on nii heliloojad, laulukirjutajad, laulutekstide autorid, kunstnikud kui ka koreograafid . Kõik eelpool loetletud isikud on autorid, kes tegutsevad LLS §-is 2 nimetatud loomealal. Soovitame Kultuuriministeeriumil analüüsida, kas oleks mõistlik muuta LLS § 4 lõikes 1 ja lõikes toodut ja sõnastada LLS § 4 lg 1 järgnevalt: „ (1) Loomeliit on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada ühte või mitut loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. “ Juhul, kui soovitakse piirata loomeliidu poolt mitme loomeala loovisikute üheaegset esindamist võib kaaluda alternatiivset sõnastust: „ (1) Loomeliit on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud mittetulundusühing, mille peamine eesmärk on edendada ühte loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. “ LLS § 4 lg 1 muutmisel tuleb sarnased muudatused teha ka LLS § 4 teistes lõigetes. LLS § 8 LOOMELIIDU TUNNUST AMISE TAOTLEMINE LLS § 1 lõike 2 kohaselt tuleb seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohalda da haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades LLS-i erisusi. Üldjuhul moodustavad loomeliidu ja loomeliidu juhtorganid loovisikud. Loomeliidu juhtorganid peavad loomeliidu tegevuse, näiteks taotluste menetlemise, korraldama vastavalt HMS-ile. Haldusmenetlus on oma olemuselt üsna keeruline valdkond, mille nõuetekohasel järgimisel peab olema väga hea teadlikus antud valdkonna regulatsioonist ja selle kohaldamise nõuetest. Kultuuriministeeriumi ja tunnustatud loomeliidu vahel sõlmitakse haldusleping, millega pannakse loomeliidule teatavate haldusülesannete täitmise kohustus. Lepingut sõlmides peab ministeeriumil olema kindel veendumus, et loomeliit on võimeline vastavat haldusülesannet nõuetekohaselt täitma Teeme ettepaneku kaaluda LLS § 8 täiendamist sätetega, mille kohas e lt peab loomeliit tunnustamise taotlemisele mõistlikult selgitama, milline on nende pädevus haldusmenetluse läbiviimise valdkonnas või kuidas nad on plaaninud vastav at pädevus t saavutada. LLS § 9 TUNNUSTAMISE OTSUS LLS § 9 lõike 3 kohaselt võib v aldkonna eest vastutav minister keeldub loomeliiduna tunnustamisest, kui taotleja ei vasta LLS §-s 4 sätestatud nõuetele või taotleja põhikiri ei vasta LLS §-s 6 sätestatud nõuetele. Hetkel ei ole keeldumise alusena välja toodud olukorda, kui taotlus ei vasta nõuetele. On arusaadav, et taotluses esinenud puuduste korral määratakse puuduste kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg, kuid võib esineda olukord, kus taotleja ei saa temast sõltuvatel või mittesõltuvatel asjaoludel taotluse puudusi kõrvaldada. Tuleks kaaluda, kas on mõistlik sätestada täiendava keeldumise alusena, et loomeliidu tunnustamisest võib keelduda, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui tunnustamise taotlemisel on esitatud valeandmeid. Loomeliidul on võimalik tunnustamisest keeldumise otsus vaidlustada halduskohtus. Samas olukorras, kus loomeliit ei pöördu halduskohtusse vaid esitab uue tunnustamise taotluse, peab kultuuriministeerium alustama uue tunnustamise menetluse. Soovitame kaaluda täiendava sätte lisamist, et uue tunnustamise taotluse võib esitada loomeliit alates 6 kuu möödumisel eelmise tunnustamise taotluse mitterahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. Teatav ajaperiood võimaldab loomeliidul oma tegevust ümber korraldada, et järgmise taotluse esitamisel oleks võimalik tunnustatud saada. Soovitame Kultuuriministeeriumil analüüsida, kas tegemist on reaalselt eksiteeriva olukorraga, mida tuleks seaduse tasemel reguleerida. LLS § 11 LOOMELIIDU ANDMEKOGU LLS § 11 lõike 1 kohaselt on l oomeliidu toetuse te maksmiseks ja loomeliidu üle järelevalve teostamiseks asutatud loomeliitude andmekogu. Andmekogu on elektrooniline keskkond, millele on loodud turvaline ligipääs loomeliitudel e oma liikmete osas ja loovisikutel oma andmete osas. Teeme ettepaneku kaaluda võimalust täiendada andmekogu selliselt, et andmekogu kaud u oleks loovisikul võimalik: Esitada loomeliidule vabakutselise loovisiku loometoetust; Esitada loomeliidule stipendiumitaotlust; Vaadata tema suhtes tehtud otsuseid ja sõlmitud stipendiumilepinguid; Teeme ettepaneku kaaluda võimalust täiendada andmekogu selliselt, et andmekogu kaudu oleks loomeliidul võimalik: Menetleda loovisiku loometoetuse taotlusi; Saada maksuhaldurilt loometoetuse taotlemise menetlemiseks vajalikke andmeid; Saada teistest registritest (nt. EHIS) loometoetuse taotlemise menetlemiseks vajalikke andmeid; Saada infot, kas mitmesse loomeliitu kuuluv loovisik on esitanud teistele loomeliitudele loometoetuse taotlusi; Koostada ja edastada loometoetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsust; Menetleda loovisikute stipendiumitaotlusi; Koostada ja edastada stipendiumitaotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsust; LLS § 12 LOOMELIIDU TOETUS LLS § 12 lõike 1 kohaselt on l oomeliidu toetuse suuruseks loomeliitu kuuluva loovisiku kohta aastas 21,5 protsenti keskmisest kuupalgast, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis taotluse esitamisele eelnenud aastal. Olukorras, kus riigil on soov märkimisväärselt suurendada LLS rakendamisele eraldatavaid vahendeid teeme ettepaneku sõnastada LLS § 12 lg 1 järgnevalt: „ (1) Loomeliidu kirjaliku taotluse alusel eraldatakse riigieelarvest loomeliidule toetus. Selle suurus on loomeliitu kuuluva loovisiku kohta aastas keskmisele kuupalgale vastav rahasumma , mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis taotluse esitamisele eelnenud aastal. Toetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kus märgitakse toetuse suurus ja selle kasutamise sihtotstarve. “ LLS § 12 lõike 2 kohaselt esitab loomeliit toetuse saamisele eelneva eelarveaasta 1. veebruariks Kultuuriministeeriumile kirjaliku taotluse koos loomeliidu liikmeks olevate loovisikute nimekirjaga, märkides nimekirjas eraldi ära käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavad loovisikud. Praktikas toimub kirjaliku taotluse esitamine läbi loomeliitude andmekogu. L oomeliidu liikmeks olevate loovisikute nimekir i ja LLS § 4 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavad loovisikud lisatakse andmekogu kaudu esitatava taotluse puhul automaatselt. Teeme ettepaneku viia sätte sõnastus kooskõlla tegeliku praktikaga ja sõnastada LLS § 12 lg 2 järgmiselt: „ (2) Toetuse saamiseks esitab loomeliit toetuse saamisele eelneva eelarveaasta 1. veebruariks Kultuuriministeeriumile käesoleva seaduse paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud andmekogu kaudu taotluse .“ LLS § 12 lõike 4 kohaselt sõlmivad t oetuse eraldamisel loomeliit ja Kultuuriministeerium toetuse maksmise ja arvestuse pidamise korraldamiseks toetuslepingu. Sisuliselt on tegemist halduslepinguga, millele kohaldub HMS. Teeme ettepaneku muuta LLS §-i 12 sõnastust ja asendada „t oetusleping “ läbivalt sõnaga „haldusleping“. LLS § 14 LOOMELIIDU ÕIGUSED LLS § 14 lõike 2 kohaselt võib l oomelii t autoriõiguse seaduse ja oma põhikirja kohaselt olla oma liikmete varaliste ja isiklike autoriõiguste või autoriõigustega kaasnevate õiguste kollektiivse esindamise organisatsiooniks (KEO) . Kollektiivse esindamise organisatsiooni regulatsioon Eesti õiguses on toodud autoriõiguse seaduses. AutÕS § 76 lg 2 kohaselt on k ollektiivse esindamise organisatsioon on mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Vastava sätte olemasolu LLS § 14 lõikes 2 ei anna loomeliitudel mingeid täiendavaid õigusi tegutseda KEO-na, sest vastavad alused tulenevad AutÕS-i sätetest. Lisaks ei teosta KEO-d ( ja ka loomeliidud ü ldiselt ) isiklike õigusi. Teeme ettepaneku kaaluda kas „õigus tegutsed KEO-na“ on vajalik antud lõigus sätestada. LLS § 16 LOOMETOETUSE TAOTLEMSIE TINGIMUSED LLS § 16 lõige 2 sätestab tingimused, millele peab v abakutseli ne loovisiku loometoetust taotlemisel vastama. LLS § 3 lg 1 kohaselt on v abakutseline loovisik uks loovisik, kes ei tööta töölepingu või muu sellesarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel. LLS § 16 lg 3 kohaselt ei või loovisik taotlemiseks olla saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul . Antud sõnastusest lähtuvalt võib asuda seisukohale, et hõlmatud on igasugune tulu, mis on saadud võlaõigusliku lepingu alusel. Tüüpilisteks võlaõiguslikeks lepinguteks on näiteks müügileping ( VÕS § 208 ) , üürileping ( VÕS § 271 ) , töövõtuleping ( VÕS § 635 ) , laenuleping ( VÕS § 396 ). Ei ole mõistlik, et olukorras, kus loovisikul on laekumine näiteks müügilepingu alusel, ei saaks ta toetuse taotlust esitada. Teeme ettepaneku sõnastada LLS § 16 lg 3 selliselt, et selle sisu ühtiks LLS § 16 lg 1 tooduga, mille kohaselt on määratlemisel oluline loometegevusest saadav sissetulek . LLS § 16 lõike 3 kohaselt ei arvestata l oometegevusest saadava sissetuleku hulka loovisikule laekuvat loometegevusest saadavat sissetulekut, mille suurus ei ületa poolt LLS § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus (hetkel 292 €). Teeme ettepaneku antud piirmäära tõsta miinimumpalgani ja sõnastada LLS § 16 lg 3 järgnevalt: „ (3) Loometegevusest saadava sissetuleku hulka ei arvata loovisikule laekuvat loometegevusest saadavat sissetulekut, mille suurus ei ületa käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu. “ LLS § 18 LOOMETOETUSE MAKSMINE LLS § 18 lõige 1 kohaselt saab v abakutseline loovisik loometoetust taotleda ainult nendest loomeliitudest, millele on tema pealt toetust arvestatud. Loovisikul on õigus kuuluda mitmesse loomeliitu . Teeme ettepaneku muuta LLS § 18 lg 1 sõnastust selliselt, et mitmesse loomeliitu kuulumise korral maksab iga loomeliit loovisikule LLS § 18 lõikes 5 nimetatud toetusest vastava proportsiooni, kui palju on loomeliit vastava loovisiku eest teotust saanud (nt. 0,5; 0,33 vms). Teeme ettepaneku sõnastada LLS § 18 lg 1 järgmiselt: „ ( 1) Loometoetuse saamiseks esitab vabakutseline loovisik kirjaliku taotluse loomeliidu juhatusele, nimetades taotluses teised loomeliidud, mille liikmeks ta on. Kui isik kuulub mitmesse loomeliitu, esitab ta vastava taotluse igale loomeliidule eraldi. Vabakutseline loovisik saab loometoetust taotleda ainult nendest loomeliitudest, millele on tema pealt toetust arvestatud. Mitmesse loomeliitud kuulumise korral maksab taotluse rahuldamisel iga loomeliit loovisikule toetust suuruses, mis vastab loovisiku pealt loomeliidule arvestatud toetuse suuruse proportsioonile. “ Täiendavalt tõstatame probleemi, et mitmesse loomeliitu kuulumise korral peab toetuse maksmise puhul iga loomeliit tasuma sotsiaalmaksu täissummas. Teeme etepaneku leida lahendus, et sotsiaalmaksu summa sumeeritaks loomeliitude maksete alusel ning see ei ületaks kokku kohustuslikku määra. LLS § 18 lõike 9 kohaselt peab loovisik, kellel makstakse loometoetust, teavitama koheselt loomeliitud, kui ta ei vasta LLS §- i s 16 sätestatud tingimustele . P r a ktikas on antud tingimuse nõuetekohast järgimist loovisikute poolt keeruline tagada. Probleemi saaks lahendada, kui maksuhaldur saadaks iga kuu loomeliidule loometust saavate isikute kohta ülevaate, milline oli nende tulu eelmisel kuul. Vastav infovahetus võiks toimuda loomeliidu andmekogu vahendusel. Antud info põhjal saaks loomeliit teha kiirelt vajalikud otsused ja toetuse maksmise vajadusel peatada. See aitaks vältida olukorda, kus loovisiku poolt jäetakse vajalik teavitus satmata ja loomeliidul tekib kohustus nõuda tagasi toetus perioodi eest, mil loovisik ei vastanud LLS § 16 tingimustele. Sarnane põhimõte, et toetuse maksmine tuleb lõpetada, kui loovisik ei vasta LLS § 16 tingimustele, on toodud ka LLS §-is 20 lõikes 1. E sialgsed e ttepanekud on esitatud seisuga 25.03.2020.a. ning EEL on valmis neid asjakohaste suuniste või lisainformatsiooni saamisel täiendama. Ettepanekute esitaja Lugupidamisega, Urmas Ambur tegevdirektor MTÜ Eesti Esitajate Liit Paldiski mnt 96 A 13522 Tallinn E-post: [email protected] Tel: 6 50 51 71