Riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Versioon 22.06.2024 /// TÖÖ NR 22004397 Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 22004397 Tartu 2023-2024 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162) Kristiina Tiits Keskkonnaspetsialist  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 10 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 10 4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 11 4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 13 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 14 4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvaliteet ................................................................................. 16 4.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 17 4.7. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 17 4.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 18 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 19  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 3 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile. Kavandatav tegevus asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Rakke alevikus (joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks AS Infragate Eesti ja ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ning projekti joonised seisuga juuni 2024. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega). Allikas: Maa- amet 2023  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 4 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine . Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele kehtestatud täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 5 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga rajatakse olemasolevate teede ristmike asemele ringristmik, mis paikneb osaliselt uuel maa-alal). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 6 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 7 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigul olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti ning tee koosseisu kuuluvate rajatiste (bussipeatused, jalgteed, parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms) ehitamist ja ümberehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja parandada tee kandevõimet , ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1. Plaanilahendus Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0 – 14,4 lõikes on projekteeritud 7 meetri laiuse kattega asfaltbetoonist sõidutee, mille ühe sõiduraja laius on 3 meetrit ning kindlustatud peenar 0,5 meetrit (raudteeülesõidu juures 0,75 m). Parempoolne jalgtee on projekteeritud enamasti 2,5 meetri laiuses (v.a e nne raudteed) ning vasakpoolne 2-2,5 meetri laiuses või vastavalt olemasoleva jalgtee laiusele. Asula algusesse projekteeritakse liikluse rahustamiseks šikaan. Šikaani sisse ja väljasõidule on kavandatud klompkividest ülesõidetavad peenrad, äärekivi kõrgusega 4 cm. Klompkivide otstes ja tagumisel küljel on äärekivide kõrgus 0 cm. Klompkivile pealesõiduks on kavandatud asfaldist kiil 5 m ulatuses. Šikaani kesksaare osa on kavandatud haljastusega ja äärekividega kõrgusega 12 cm + murukaitseplaadid. Šikaanil on tähispostid sammuga 15 m. Koolimaja ja lasteaia vahele on projekteeritud liikluse rahustamiseks künnis, mille mõõtmed tulenevad Transpordiameti tüüpjoonisest „Trapetsikujulise künnise tüüpjoonis“ kiirusel 30 km/h. Teised künnised ja tõstetud ristmikud on projekteeritud parameetrite le 50 km/h. Kooli tänavale on samuti kavandatud tõstetud mahasõit ehk künnis enne jalgteed. PK 123+50 on kavandatud mõlemale poole teed kaks peatumiskohta kooli ja lasteaia teenindamiseks. PK 126+00 on kavandatud sõiduautode parkla, kus on ka üks koht veoautole. Lahenduse koostamisel on lähtutud valla poolt tellitud varem projekteeritud parkla projektist (Roadplan OÜ töö). Tee rekonstrueerimisel lahendatakse sellest parkla mahasõitude ja riigiteega külgneva kõnnitee ehitamine. Olemasoleva parkla rekonstrueerimise realiseerib kohalik omavalitsus vastavalt eelarvelistele võimalustele. PK 126+75 on kaupluse ette kavandatud sõiduautode parkla. PK 127+50 on kavandatud veoautole üks parkimiskoht paralleelselt riigiteega. PK 128+00 on kavandatud 3-kohaline parkla Faehlmanni tee 25a kortermaja teenindamiseks. PK 129+50 on kavandatud 5-kohaline parkla Faehlmanni tee 21 kortermaja teenindamiseks. PK 132+50 on kavandatud parkla Kamariku tee juurde „Rakke“ bussipeatuse teenindamiseks.  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 8 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Simuna tee 1c ja Simuna tee 10 kinnistute ette on planeeritud bussitaskud, kus platvormi laius on 4,5 meetrit (2,5 m jalgtee + 2 m bussiooteplatvorm) ning pikkused 17 ja 18 meetrit. Mahasõitudel on äärekivi paigaldamise kõrguseks 2-3 cm. Mitte alla 2 cm, kuna sel juhul ei täida mahasõidu äärekivi kiirust rahustavat eesmärki ja ei takista vajalikes kohtades riigitee kattelt sademevee kinnistule valgumist. F. R. Faehlmanni ja Simuna tee ristumiskohta on projekteeritud ringristmik, mille jaotusringi läbimõõt on 30 meetrit, saare ümber oleva sõidutee laius 7,35 meetrit, mille hulka kuulub 1,7 meetri laiune sõidutee kitsend ning siseringi läbimõõt 14 meetrit. Sõiduteest paremal säilib olemasolev ülekäigukoht, millega viiakse kokku ümberehitatav kergliiklustee. Sõiduteest vasakule uut jalgtee ühendust teh ta. Vertikaalplaneerimine ja sademevete ärajuhtimine Projekteeritud lahendus järgib suures osas olemasolevat tee tasapinda, v.a Kingu tn lõik, kus on mindud kergelt süvendisse, et parandada nähtavust. Jalgteele on projekteeritud ühepoolne kalle 2% ja sõiduteele on projekteeritud põikkalle 2,5%. PK 121+00 (lõigu algus) kuni PK 123+50 ja PK 142+75 kuni PK 143+60 (lõigu lõpp) on teele projekteeritud kahepoolne kalle. Ülejäänud lõigud on sõiduteele projekteeritud ühepoolne kalle. Antud piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne. Käesolevas projektis on projekteeritud 1450 m sademevee ja 1315 m drenaaži torustikke. Sademevee süsteemi eelvooluks on rajatavad ja olemasolevad kraavid ning tiigid. Riigitee koos jalgteega on käesoleval ajal valgustatud. Rakke aleviku tänavavalgustus kuulub valdavalt kohalikule omavalitsusele. Riigitee 22 (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee) ristmiku valgustus kuulub Transpordiametile. Seonduvalt tee asukoha ja geomeetria muutusega ning kergliiklusteede lisandumisega tuleb paigaldada uusi valgustusmaste ning tõsta ümber olemasolevaid. Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 9 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2024  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 10 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata teel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna alal on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju. Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Kavandatav tegevus asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu ning jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisele. Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu ning kergliiklusteevõrgustiku kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust. Väike-Maarja valla üldplaneering on kehtestatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.03.2024 otsusega nr 80 5. Üldplaneeringus on toodud üldised tingimused sõiduteedele ning jalg- ja jalgrattateedele, millega kavandatav tegevus on kooskõlas. Kavandatav tegevus ei jää maakonnaplaneeringu „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardi ning Väike-Maarja valla „Väärtused ja piirangud“ kaardi järgi rohelise võrgusiku ega väärtusliku maastiku aladele. 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/laane-virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering-2030/ 5 https://v-maarja.ee/uldplaneering  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 11 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Kuna kavandatava tegevusega on ette nähtud olemasolevate ristmike asemele ringristmiku rajamist osaliselt uuele maa-alale, siis võib olla vajalik võõrandada olemasoleva tee kõrvast maad ning maakasutus selles osas muutub. Väike-Maarja valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb uute taristuobjektide rajamiseks või olemasolevate taristuobjektide laiendamise võimaldamiseks tagada nende ehitamiseks vajalik ruum. Lisaks, arvestades kavandatava tegevuse mahtu, võib öelda, et sellega ei kaasne maakasutusele olulist ebasoodsat mõju. Projektiga ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt. 4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Andmebaasi EELIS andmetel asub kavandatavast tegevusest ca 1 m kaugusel III kategooria kaitsealuse liigi rohukonna (KLO9123962) leiukoht (vt joonis 4.1). Peale selle kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjualas ei asu. Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 02.06.2023 kirjaga nr 6-2/23/10499-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas järgmist: Kavandatava tegevuse vahetus läheduses on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse kahepaikse rohukonn (Rana temporaria, KLO9123962) leiukoht. Rohukonna elupaigaks märgitud tiik on tugevalt võsastunud ja võsa kasvab ka teevallil. Lähtuvalt eelnevast on tööde käigus ilmselt vaja eemaldada võsa, mis iseenesest on tiigielustikule sobiv. Siiski märgib Keskkonnaamet, et võsa raie t tohib teha ainult väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 14. märtsini).“ Arvestades, et tegemist on juba ka olemasoleva teega ning et projektiga ei muudeta oluliselt ümbritseva ala veerežiimi, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonnas elutsevatele liikidele. Ehitustööde käigus tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool kaitstav a konnaliigi leiukohta. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Tammelehe loodusala (RAH0000364) jääb kavandatavast tegevusest ca 3,1 km kaugusele. Mõju puudub.  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 12 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitselise ning kultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 13 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb kavandatav tegevus vähesel määral arheoloogiamälestise Asulakoht (registri kood 10318, vt joonis 4.1, ptk 4.2) alale. Antud kultuurimälestisele on kehtestatud kinnismälestise kaitsevööndid, mis samuti jääb kavandatava tegevuse alale. Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud 01.06.2023 kirjaga nr 5.1-17.6/975-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas järgmist: Kui planeeritavad teetööd jäävad olemasoleva teetammi piiresse, ei ole Muinsuskaitseameti hinnangul arheoloogilise kultuurkihi ja varasemate ehitiste jäänuste esinemine tööalal tõenäoline. Kui planeeritavad teetööd toimuvad väljaspool teetammi, tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § - d 46-47, §68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“→„Pädevustunnistused“→„Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: arheoloog“. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on juriidilisele isikule 50% ulatuses hüvitatav (maksimumsummas 1500 eurot). Igal juhul tuleb pinnase- ja kaevetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kuna kavandatav tegevus jääb kultuurimälestise alale, siis tuleb enne tööde algust mälestise alal tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3). Keskkonnaportaali andmetel asub kavandatavale tegevusele lähim pärandkultuuri punktobjekt – Rakke postkontor ja postijaam ca 6 m kaugusel (vt joonis 4.1, ptk 4.2). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 6. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist. 6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 14 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatav tegevus paikneb osaliselt nõrgalt kaitstud ning suhteliselt kaitstud põhjaveega aladel. Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0051138 jääb ca 65 m kaugusele projektiga kavandatavast tegevusest. Puurkaevule on registreeritud 10 m ulatus hooldusala. Puurkaev PRK0005470 jääb ca 70 m kaugusele ja puurkaevule on registreeritud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Teised piirkonnas paiknevad puurkaevud jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale (vt joonis 4.2). Puurkaevude sanitaarkaitsealadel ja hooldusaladel projektiga tegevusi ette ei nähta, oluline mõju puurkaevudele puudub. Kavandava tegevuse piirkonnas ei paikne ühtegi voolu - ega seisuveekogu. Antud piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne. Käesolevas projektis on projekteeritud 1450 m sademevee ja 1315 m drenaaži torustikke. Sademevee süsteemi eelvooluks on rajatavad ja olemasolevad kraavid ning tiigid. Projekti alas on sademevesi ja drenaaž suunatud nelja eesvoolu: ◼ Koolimetsa (92801:001:0169) kinnistu, kuhu rajatakse umbkraav paralleelselt maanteega. ◼ Kasepargi (66001:002:0064) kinnistu, kus asub olemasolev kraav. Kraav tuleb tulevikus korrastada, et oleks tagatud sademevee ärajuhtimine. ◼ Võiduserva (66001:001:0475) kinnistu, kuhu rajatakse umbkraav paralleelselt Võidu tänavaga. ◼ Simuna tee 10 (66001:002:0094) kinnistu, kus sademevesi suunatakse olemasolevasse tiiki. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) al ates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 7. Kuna liiklussagedus projekteeritaval teel on oluliselt väiksem (vastavalt Transpordiameti 2023. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks teelõigul 740 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 91%; veoautod/autobussid 1% ja autorongid 8%) pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sademevee tulemusena. Lisaks võib välja tuua, et vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikuk ujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Ka Väike-Maarja üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on sademevee säästlikul majandamisel oluline keskkonnasäästlike lahenduste juurutamine – immutamine, kasutamine (nt kastmisveena) ja äravoolu ühtlustamine. Võimalusel immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid, rohekatuseid ja - seinu ja sademevee kogumissüsteeme. Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada enne selle ära juhtimist. Kui viibeaega tekkekohas pikendada ei saa, tuleb sademevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt kraavide, lohkude jms kaudu), kus vesi saab imbuda pinnasesse. Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid) ja puhastust. 7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 15 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Projektis rakendatakse eeltoodud põhimõtteid ja kokkuvõttes ei kaasne projektialalt sademevee ärajuhtimisega olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Maaparandussüsteemide registri andmetel jääb kavandatavast tegevusest ca 6 m kaugusele maaparandusehitis – Ao 1 (MS 2103000060040/ehitis 001, vt joonis 4.2). Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PMA) on käesoleva projekti raames andnud oma 29.05.2023 kirjaga nr 6.2-2/24327 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, millega tuleb antud projekti raames arvestada. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu (olemasoleva tee rekonstrueerimist) ning PMA projekteerimistingimuste järgimist, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist maaparandussüsteemi toimimisele. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata järgnevatele veekaitsemeetmetele: Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid . Käesolevas peatükis kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 16 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024 4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET Kavandatava tegevuse piirkonnas paikneb müratundlikke objekte, millest lähimad elu- või ühiskondlikud hooned paiknevad ca 3 m kaugusel. Lähimate elu- või ühiskondlike hoonete lähistel kehtib piirkiirus 50 km/h. Vastavalt Transpordiameti 2023. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks teelõigul 740 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 91%; veoautod/autobussid 1% ja autorongid 8%). Samas tuleb tähele panna, et projektiga kavandatakse olemasoleva tee rekonstrueerimist, mille raames teostatakse olemasoleva teekatte uuendamine. Kavandatava tegevuse käigus ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, projekti realiseerimise järgselt piirkonna müraolukord ei halvene. Samuti ei ole antud liikluskoormuste ja korras tee puhul põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni esinemist, pigem võib tee rekonstrueerimisega ehitustegevuse järgselt kaasneda vibratsiooni tekke ja leviku vähenemine (tulenevalt teekonstruktsiooni paranemisest). Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks ümbritsevatele aladele tuleb arvestada eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 17 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Liiklusest tingitud õhusaasteainete (sh lõhna) levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee- ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000 sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas) välisõhus. Käesoleva projekti liikluskoormuste tingimustes (projekteeritava tee näol on tegemist väikse liikluskoormusega teega) ei kaasne projektiga õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsentratsioone. Samuti ei nähta projektiga otseselt ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks saasteainete levikut projekti realiseerimise järgselt. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selle ks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 4.6. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse ümberprojekteerimist (tuleb paigaldada uusi valgustusmaste ning tõsta ümber olemasolevaid ). Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 4.7. JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Väike-Maarja valla 8 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/422122023013  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 18 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 4.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 19 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega . Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Järgida Keskkonnaameti 02.06.2023 kirjaga nr 6-2/23/10499-2 antud tingimusi (vt ptk 4.2), sh: o Kavandatava tegevuse vahetus läheduses on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse kahepaikse rohukonn (Rana temporaria, KLO9123962) leiukoht. Rohukonna elupaigaks märgitud tiik on tugevalt võsastunud ja võsa kasvab ka teevallil. Lähtuvalt eelnevast on tööde käigus ilmselt vaja eemaldada võsa, mis iseenesest on tiigielustikule sobiv. Siiski märgib Keskkonnaamet, et võsa raiet tohib teha ainult väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 14. märtsini).“ ◼ Ehitustööde käigus tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool kaitstava konnaliigi leiukohta. ◼ Kuna kavandatav tegevus jääb kultuurimälestise alale, siis tuleb enne tööde algust mälestise alal tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3). ◼ Järgida Muinsuskaitseameti 01.06.2023 kirjaga nr 5.1-17.6/975-1 antud tingimusi (vt ptk 4.3), sh: o Kui planeeritavad teetööd toimuvad väljaspool teetammi, tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnase s leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. o Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, §68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“→„Pädevustunnistused“→„Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: arheoloog“. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on juriidilisele isikule 50% ulatuses hüvitatav (maksimumsummas 1500 eurot). o Igal juhul tuleb pinnase- ja kaevetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. ◼ Soovitatav on võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist (vt täpsemalt joonis 4.2 ja ptk 4.3).  Riigitee nr 15124 Kapu – Rakke – Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise 20 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemi ne joogiveekaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid. ◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid , sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses . ◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Väike-Maarja valla 9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/422122023013  Väike-Maarja Vallavalitsus [email protected] Pikk tn 7 Meie 15.07.2026 nr 8-1/22-124/12366-1 46202, Lääne-Viru maakond, Väike- Maarja vald, Väike-Maarja alevik Riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd on kavandatud 2027. aastal Infragate Eesti AS koostatud töö nr MTA93/194-22 „Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ alusel ning arvestades ehitusloal toodud kõrvaltingimusi. Projekti eesmärk on riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigul olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti ning tee koosseisu kuuluvate rajatiste (bussipeatused, jalgteed, parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms) ehitamist ja ümberehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja parandada tee kandevõimet. Projekti koosseisu on haaratud riigiteede 15124 ja 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ristmik liiklusohutuse taseme tõstmise eesmärgil. Projekti jooniste, seletuskirja ja krundijaotuskavaga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/ICgjBcMKffJBFCl Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 27.07.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marge Kelgo projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Tee ehitusluba_eelnõu; 2. Ehitusloa korraldus_eelnõu; 3. KMH eelhinnang 22.06.2024. Lisaadressaadid: Keskkonnaamet Maa- ja Ruumiamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 53499226, [email protected] 2 (2)  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0 – 14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number Tee ehitusloa andmise kuupäev Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustööde algust koostada tööprojektid, mis vastavad majandus ja taristuministri määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise normid“. 2. Enne ehitamist projekteerida F. R. Faehlmanni tee 27 kinnisasjaga (66001:002:1390) külgneval lõigul rekonstrueeritava maantee ja jalgtee pikiprofiili muudatus. Muudatus on vajalik kuna peale projekti valmimist on rajatud tööde maa-alale piirdeaed, mille kõrgusega projektlahenduse kokku viimine ei ole otstarbekas. Vajadusel näha ette piirdeaia ja värava ümberpaigutamine. 3. Enne ehitamist projekteerida F. R. Faehlmanni tee 25a kinnisasjale (66001:002:0043) kavandatud 3-kohalise parkla juurdepääsutee asukoha muudatus. Parklale juurdepääs lahendada F. R. Faehlmanni tee 25a kinnisasja olemasoleva juurdepääsutee asukohast. Muudatus on vajalik kuna projekteeritud juurdepääsutee alune kinnisasi F. R. Faehlmanni tee 25b (92801:001:0399) on eraomandis (omand muutus 2025.a.). 4. Näha ette Simuna tee 3 kinnisasjale 66001:002:0650 piirdeaia paigaldamine (ca 46 m) peale kinnistu õuealaga külgneva kuuseheki likvideerimist. 5. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 6. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0 – 14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja 1  EELNÕU kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 7. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid keskkonnamõju eelhindamise tulemusena väljatöötatud ja asjaomaste asutuste poolt täpsustatud meetmeid: 7.1. Keskkonnameti kirja nr 6-2/24/11457-2 19.06.2024 alusel ei tohi kõrvalmaantee 15124 äärde projekteeritud kraavi juhtida otse III kaitsekategooria kaitsealuse kahepaikse rohukonna (Rana temporaria, KLO9123962) elupaigaks olevasse tiiki. Enne tiiki tuleb jätta looduslik puhverala, kus sademeveega edasikanduv võimalik prügi, heljum ja muud ained enne tiiki suubumist kinni püütakse. 7.2. III kaitsekategooria kaitsealuse kahepaikse rohukonna elupaigaks märgitud tiigis tohib võsa raiet teha ainult väljaspool lindude pesitsusaega (1. augustist 14. märtsini). 7.3. Ehitustööde käigus tuleb lähtuda looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool kaitstava konnaliigi leiukohta. 7.4. Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb kavandatav tegevus vähesel määral arheoloogiamälestise Asulakoht (registri kood 10318) alale. Antud kultuurimälestisele on kehtestatud kinnismälestise kaitsevööndid, mis samuti jääb kavandatava tegevuse alale. Enne ehitustööde algust kultuurimälestise alal, taotleda Muinsuskaitseametist tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3). 7.5. Väljaspool olemasolevat teetammi tuleb kaevetööde käigus tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. 7.6. Arvestada, et arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, §68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“→„Pädevustunnistused“→„ Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: arheoloog“. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on juriidilisele isikule 50% ulatuses hüvitatav (maksimumsummas 1500 eurot). 7.7. Pinnase- ja kaevetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 7.8. Vältida pärandkultuuri objekti Rakke postkontor ja postijaam kahjustamist. 7.9. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid. 7.10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatse võimalusel mitte kavandada majapidamiste lähedale. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 7.11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse 2  EELNÕU tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 7.12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 7.13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. 7.14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. 7.15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 7.16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigul olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti ning tee koosseisu kuuluvate rajatiste (bussipeatused, jalgteed, parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms) ehitamist ja ümberehitamist. Projektiga seotud ristmike ümberehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Infragate Eesti AS 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10845129 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 626 7777 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0 – 14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number MTA93/194-22 (allkirjastatud digitaalselt) 3  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15124 Kapu-Rakke- Paasvere tee1 km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee lõik km 12,0-14,4 ehitamisega on hõlmatud riigi omandis transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjad: 66001:001:0810; 66001:002:1920; 66001:002:2030; 66001:002:1930; 66001:002:0093; 66001:002:0095; 66001:002:0092; 66001:003:0690; 66001:005:1380; 66001:003:0700; 66001:003:0165; 66001:005:0429 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Rakke alevikus ja Suure-Rakke külas. Riigitee rekonstrueerimiseks ja jalgteede ehitamiseks on vajalikud äralõiked teega piirnevatest kinnisasjadest. Riigitee laiendamiseks vajalikke äralõigete omandamise korraldab Transpordiamet. Jalgteede ehitamiseks vajalikke äralõigete omandamise ja/või kasutusõiguse seadmise korraldab Väike-Maarja Vallavalitsus. Maade omandamise menetlust alustatakse 2026.a. Arvestades eeltooduga, seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne ehitustöödega alustamist väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud kõrvalmaantee rekonstrueerimise ja liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku teedevõrgu teed ning parklad munitsipaalomandis kinnisasjadel Kamariku tee 2a (66001:002:0116) ja Kamariku tee (66001:002:0108) ning F.R.Faehlmanni 27a (92801:001:0772). Seoses jalgtee ehitamise ja olemasolevate parkimiskohtade likvideerimisega on kavandatud 3- kohaline parkla F.R.Faehlmanni tee 25a (66001:002:0043) kinnisasjale ja 5-kohaline parkla F.R.Faehlmanni tee 21 (66001:002:1840) kinnisasjale. 1 Riigitee nimi Taristuministri 12.08.2025 määruse nr 48 „Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” muutmine“ alusel  2 Transpordiameti 17.08.2023 korraldusega nr 1.1 3/23/594 on antud projekteerimistingimused riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 asuva Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd on kavandatud 2027. aastal Infragate Eesti AS koostatud töö nr MTA93/194-22 „Riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ alusel ning arvestades ehitusloal toodud kõrvaltingimusi. Projekti joonised, seletuskiri ja krundijaotuskava on kuni 30.06.2029 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/ICgjBcMKffJBFCl Projekti eesmärk on riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigul olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ja muldkeha remonti ning tee koosseisu kuuluvate rajatiste (bussipeatused, jalgteed, parkimiskohad, valgustus, veeviimarid jms) ehitamist ja ümberehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja parandada tee kandevõimet. Projekti koosseisu on haaratud riigiteede 15124 ja 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ristmik liiklusohutuse taseme tõstmise eesmärgil. Ristmiku piirkonnas on kavandatud jalgteede ja teeületuskoha ehitamine, et parandada kergliiklejate liikumisvõimalusi ja juurdepääsu bussipeatustele, sh jalgteeühendused tugimaantee ääres paiknevatele Rakke risti bussipeatustele. Rakke raudteeülesõidu- ja ülekäigukohal (katastriüksusel tunnusega 6001:002:2030 (Jaama tn 2 a)) on kavandatud riigitee rekonstrueerimine olemasoleva olukorraga kokku viimiseks vajalikus ulatuses. Uue raudteeülekäigukoha ehitamist või olemasoleva raudteeülesõidukoha laiendamist ei ole käesoleva projektiga kavandatud. Kergliiklejate liiklusohutuse parandamiseks on raudteeülekäigukoha mõjupiirkonda kavandatud liikluse rahustamiseks künnise ja tõstetud ristmiku ehitamine. Katastriüksusele tunnusega 6001:002:2030 on kavandatud sademeveekanalisatsiooni rajamine kinnisel meetodil. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud olemasoleva maantee rekonstrueerimisel ringristmiku, šikaani ja uute jalgtee lõikude ehitamine. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15124 Kapu–Rakke–Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.  3 KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Väike-Maarja Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 15124 Kapu-Rakke-Paasvere tee km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0-14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel  4 järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba riigitee 15124 Rakke aleviku lõik; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus