Kiri

Ministeeriumid 5.02.2020 nr 8-1/20/497 Riigikantselei Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume võimalusel Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Korralduse eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Ettepanek.pdf Sirli Zupping 735 4025 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 2 lõikest 5 ning Riigikogu 22. oktoobri 2019. aasta otsusest „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“, teeb Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035. Arengukava koostamise ettepanekus antakse ülevaade arengukava koostamise vajadusest, keelevaldkonna praegusest olukorrast, poliitikasuundadest ja tegevustest ning sihtidest, mis soovitakse saavutada aastaks 2035. Samuti antakse ülevaade arengukava väljatöötamise protsessist ja ajakavast ning esitatakse rakendamisega kaasnevate mõjude esialgne analüüs. Arengukava koostamist juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava koostamisel võetakse arvesse järgmiste uuringute tulemusi: „Eesti keeleseisund“ (2017), „Keelehoiakute uuring“ (2017), „Võõrkeelte oskuse roll tööturul“ (2017), „Õppekeel Eesti kõrgkoolides EHISe andmetel“ (2018), „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ (2019), „Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite väljaselgitamine“ (2019). Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Sirli Zupping ([email protected], tel 735 4025). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Sander Pelisaar ([email protected], tel 735 0261). 2. Eelnõu sisu Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Arengukava koostamise eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, arendada keeletaristut, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust ja mainet ning eestikeelset kultuuriruumi ja väärtustada teiste keelte valdamist. Selle sihi saavutamise poole liigutakse kooskõlas teiste Eesti riiklike poliitikavaldkondadega, arvestades põhiseaduse muude väärtuste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Strateegilised eesmärgid, mis tuleb saavutada, on sõnastatud järgmiselt: 1) eesti keele staatus ja maine on tugev kõigis tegevusvaldkondades, sihtgruppides ja piirkondades; 2) Eesti keeletaristu ja keeletehnoloogia on ajakohane ja rakendatav; 3) eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise tase on Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt head ja eri sihtgruppide jaoks võrdselt kättesaadavad. 1  Nende strateegiliste suundade seadmine on vajalik, et saavutada üldeesmärk. Selleks tuleb hoida eesti keele staatust ja suurendada eesti keele mainet kõigis tegevusvaldkondades, sihtgruppides ja piirkondades (väärtused, riigiasutuste selge keelekasutus, järelevalve). Tuleb tagada tänapäevane keeletehnoloogiline tugi, keelehooldesüsteem, terminitöö, keeleõppematerjalid, toimiv partnerasutuste võrgustik. Tuleb parandada eesti keele, eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppimise võimalusi hariduses ja elukestvas õppes (sealhulgas e-õpe), tõsta õpetamise kvaliteeti ning väärtustada selge keele põhimõtteid ja võõrkeelteoskust. Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Haridus- ja Teadusministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigikantselei ning Eesti Keelenõukogu. Punktiga 3 tehakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmisele 2020. aasta aprillis. 3. Korralduse mõjud Keelevaldkond seob kogu ühiskonda, selle eri sektoreid ning huvirühmi. Eesti keelevaldkonna arengukava rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele on välja toodud arengukava koostamise ettepaneku tabelis 2. Põhjalikumalt analüüsitakse mõjusid arengukava koostamise käigus. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskulude eelarvest. 5. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Mailis Reps haridus- ja teadusminister 2  EELNÕU 03.02.2020 VABARIIGI VALITSUSE KORRALDUS Tallinn, Toompea veebruar 2020 nr „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Haridus- ja Teadusministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei ja Eesti Keelenõukogu. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta aprillis. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  „EESTI KEELEVALDKONNA ARENGUKAVA 2021–2035“ KOOSTAMISE ETTEPANEK Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 2 lõikest 5 ning Riigikogu 22. oktoobri 2019. aasta otsusest „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“1, teeb Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035. Koostatav valdkonna arengukava „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035“ on jätkuks keelepoliitilistele dokumentidele „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)“, „Eesti keele arengukava 2011−2017 (2020)“ ja „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015 (2017)“ ning on seotud „Rahvuskaaslaste programmiga 2014–2020“. Keelevaldkonna arengukava lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest (edaspidi põhiseadus), keeleseadusest ja Riigikogu 22. oktoobri 2019. a otsusest „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“. Põhiseadus teeb riigile ülesandeks kaitsta eesti keelt kui eestluse säilimise olulist eeldust, sätestab eesti keele riigikeelena, annab õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus ja suhelda riigiasutustega eesti keeles ning määrab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keele. Keeleseaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Eesti keele ja eestluse arendamise, säilitamise ja kaitsmise kõrval sõnastab koostatav arengukava ka eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppe, hindamise ja oskusega seotud prioriteedid ning eesmärgid aastateks 2021–2035. Eesti keelevaldkonna arengukava on arengudokument, mis hõlmab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Eesti keel“. Koostajad: keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ([email protected], tel 735 0221), nõunik Sirli Zupping ([email protected], tel 735 4025), nõunik Andero Adamson ([email protected], tel 735 0225), peaekspert Pille Põiklik ([email protected], tel 735 0223), Riina Koolmeister ([email protected], tel 735 0224), jurist Sander Pelisaar ([email protected], tel 735 0261), analüüsiosakonna juhataja Tatjana Kiilo ([email protected], tel 735 0575). 1. Arengukava koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus Arengukava koostamise eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, arendada keeletaristut, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust ja mainet ning eestikeelset kultuuriruumi ja väärtustada teiste keelte valdamist. Selle sihi saavutamise poole liigutakse kooskõlas teiste Eesti riiklike poliitikavaldkondadega, arvestades põhiseaduse muude väärtuste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Eesti keele seisundi ning keele elujõulisuse hindamiseks ja keeletaristu planeerimiseks tuleb läbi viia seireid ja uuringuid. 1 Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks. – Riigi Teataja III, 29.10.2019, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/329102019002. 1 Arengukavas käsitletakse kolme alaeesmärki: staatuse ja maine kindlustamine, eesti keele elujõu tagamine keeletaristu2 arendamise kaudu, keelteoskuse väärtustamine.  Staatus ja maine: hoida eesti keele staatust ja suurendada eesti keele mainet kõigis tegevusvaldkondades, sihtgruppides ja piirkondades (väärtused, riigiasutuste selge keelekasutus, järelevalve).  Keeletaristu: tagada tänapäevane keeletehnoloogiline tugi, keelehooldesüsteem, terminitöö, keeleõppematerjalid, toimiv partnerasutuste võrgustik.  Keelteoskus: parandada eesti keele, eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppimise võimalusi hariduses ja elukestvas õppes (sealhulgas e-õpe), tõsta õpetamise kvaliteeti ning väärtustada selge keele põhimõtteid ja võõrkeelteoskust, laiendada eesti keele õppe võimalusi välismaal. Arengukava koostamise vajaduse põhjendus Eesti keelevaldkonna arengukava on keelepoliitika sihipärase arendamise ja elluviimise alus. Keele elujõu kindlustamiseks on keelepoliitilised tegevused vältimatud, sest teadliku suunamise ja tegutsemiseta ei ole keel pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Eesti keelevaldkonna arengukava koostamiseks on „Eesti keele arengukava 2011–2017 (2020)“ elluviimise vahearuannetes, „Eesti võõrkeelte strateegia (2009–2017)“ lõpparuandes ja „Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020“ aruannetes esile toodud valdkonna probleemid ja kitsaskohad ning arendamist vajavad tegevused. Analüüsi käigus ilmnes, et uue arengukava koostamisel on vaja tänapäevastada arengukava ülesehitust, täpsustada tegevussuunad ja sihtrühmad. Arengukava koostamisel võetakse arvesse järgmiste uuringute tulemusi: „Eesti keeleseisund“ (2017), „Keelehoiakute uuring“ (2017), „Võõrkeelte oskuse roll tööturul“ (2017), „Õppekeel Eesti kõrgkoolides EHISe andmetel“ (2018), „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ (2019), „Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite väljaselgitamine“ (2019). Uue arengukava sihiks on lahendada keelevaldkonna kolm suuremat väljakutset: 1. Eesti keele staatus on seadusandlusega tagatud, kuid eesti keele maine kõigis tegevusvaldkondades, sihtgruppides ja Eesti eri piirkondades ei ole ühtlaselt tugev. Eesti keele püsiv staatus ja kõrge maine on vaja tagada sihipärase ja süsteemse tegevusega. Seejuures tuleb3:  Tagada, säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes, huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis ning igapäevaelus.  Pöörata erilist tähelepanu eesti keele olukorrale Ida-Virumaal ja tagada tõhusad meetmed eesti keele kasutamise suurendamiseks selles piirkonnas.  Jätkata eesti keele populariseerimist ja väärtustamist, korraldades sõnaloome- ja muid keelevõistlusi ning kasutades muu hulgas meedia ja sotsiaalmeedia pakutavaid võimalusi. Väärtustada selge keele põhimõtteid, et ametlik suhtlemine kodanikega toimuks selges eesti keeles. 2 Keeletaristu – keelevaldkonna arenguks ja heaoluks vajalik süsteem: keeletehnoloogiline tugi, keelehooldesüsteem, terminitöö, keeleõppematerjalid, partnerasutuste võrgustik, uuringud, analüüsid. 3 Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks. – Riigi Teataja III, 29.10.2019, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/329102019002. 2   Toetada eesti keele piirkondlike erikujude kasutamist, uurimist ja säilitamist, sest need rikastavad Eesti kultuuripärandit ning teenivad oma piirkonna identiteedi, ühtekuuluvuse ja parema elukorralduse huve. 2. Ajakohast keeletaristut ja keeletehnoloogiat peetakse arenenud keele tunnuseks ja keele säilimise põhieelduseks. Eesti keele elujõu tagamiseks üleilmastuvas maailmas ja digiajastu tingimustes on vaja järjekindlalt toetada keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamist ja rakendamist. Seetõttu tuleb süstemaatiliselt ja järjekindlalt arendada eesti keele kasutamiseks, arendamiseks, uurimiseks, õppimiseks ja õpetamiseks loodud platvorme, rakendusi, keskkondi, sõnaraamatuid, õppematerjale ning korrastada andmebaase. Keeletaristu planeerimisel tuleb arvestada Eesti elanike keeleliste erivajadustega ning piirkondliku eripäraga. Seejuures tuleb4:  Suurendada investeeringuid eesti keele digiarengusse, et kindlustada eesti keele elujõud digimaailmas ning toetada eesti keeletehnoloogia arengut ja kasutuselevõttu nii avalikus kui ka erasektoris. Toetada eesti keele tänapäevast teaduslikku uurimist ja süsteemset hoolet ning luua nüüdisajastatud, kättesaadavaid ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, andmebaase ja digitaalseid keelekorpusi.  Toetada eestikeelse oskussõnavara loomist ja kasutamist kõikides teadus- ja eluvaldkondades, et eesti keel oleks jätkuvalt kasutatav kõrgharidus- ja teaduskeelena.  Arendada eesti viipekeelt, viibeldud eesti keelt ja punktkirja ning nende õpet, et tagada keeleliste erivajadustega inimestele täisväärtuslik keeleline osalemine ühiskonnaelus ning haridus kõikidel haridustasemetel. 3. Eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise tase ei ole Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt head ja eri sihtgruppide jaoks võrdselt kättesaadavad. Vähene keelteoskus on takistuseks hariduse omandamisel ning elukestvas õppes, piirab kodanikuühiskonnas osalemist, konkurentsivõimet ja võimalust osa saada maailma infoväljast. Seejuures tuleb5:  Töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tagada igakülgsed võimalused eesti keelt õppida ja kasutada formaalses ja mitteformaalses hariduses.  Toetada eestikeelsete kõrghariduse õppekavade säilitamist ja arendamist, et eesti keel oleks jätkuvalt kasutatav kõrgharidus- ja teaduskeelena.  Koostada nüüdisaegseid ja paindlikke eesti keele ja muude ainete eestikeelseid õppematerjale ja e-õppematerjale kõikide haridustasemete ja elukestva õppe jaoks, toetada eesti keele õpetajate ja eesti keeles õpetavate õpetajate koolitamist ning väärtustada nende tööd.  Pöörata erilist tähelepanu eesti keele olukorrale Ida-Virumaal ja tagada tõhusad meetmed eesti keele kasutamise suurendamiseks selles piirkonnas. 2. Arengukava korraldus, kaasamine ja ajakava Keelevaldkonna arengukava koostamise protsess paigutub ühtsesse strateegilisse planeerimisse 2021–2035. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas algas see ideekorjega avalikkusele 4 Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks. – Riigi Teataja III, 29.10.2019, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/329102019002. 5 Ibid. 3 ja valdkondade esindajatele suunatud üritustel sügisel 2018. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini 2019 eksperdirühmad, kes koostasid poliitikavaldkondade-ülesed visioonidokumendid kolmel teemal: väärtused ja vastutus; heaolu ja sidusus; konkurentsivõime. Neid aspekte indiviidi ja ühiskonna tasandil mõjutavad keele-, haridus-, teadus- ja noortevaldkond kõige enam. Ekspertide koostatud visioonidokumendid on sisendiks kõigi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste arengudokumentide koostamisse. Lisaks sellele toimusid 2018.–2019. a kohtumised eri ministeeriumidega, kus käsitleti keelevaldkonna ja teiste tulemusvaldkondade kokkupuutepunkte ja seoseod teiste valdkondade arengukavadega.6 2019. a toimusid Eesti Keelenõukogu eestvedamisel keelevaldkonna ekspertide seminarid, kus keskenduti keelepoliitika põhialustele, keelevaldkonna eesmärkidele ja tuleviku tegevussuundadele. Keelevaldkonna arengukava koostamisel tuginetakse visioonidokumentidele, analüüsidele, Euroopa Liidu õigusaktidele ja dokumentidele, „Eesti 2035“ arengustrateegiale, Euroopa Liidu keelepoliitika suunistele. Eesti keelevaldkonna arengukava koostatakse koostöös Eesti Keelenõukoguga.7 Tabel 1. Arengukava koostamise ajakava Tegevus Tähtaeg Ideekorje ja avalikud arutelud alates 2017 Keelefoorum 5.-6. november 2018 Visioonidokumentide koostamine ekspertide poolt august 2018 – märts 2019 Kokkupuutepunktide arutelud november 2018 – veebruar 2019 partnerministeeriumidega Keelepoliitika põhialuste arutelud keelevaldkonna 2019 ekspertidega Arengukava koostamise ettepaneku esitamine jaanuar 2020 Vabariigi Valitsusele Arengukava eelnõu koostamine jaanuar 2020 Arengukava eelnõu esitamine kooskõlastamiseks veebruar 2020 ministeeriumidele ning siht- ja sidusrühmade esindajatele Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele aprill 2020 kinnitamiseks Programmide ja meetmete ettevalmistus jaanuar – detsember 2020 Arengukava jõustumine jaanuar 2021 3. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele Keelevaldkond seob kogu ühiskonda, selle eri sektoreid ning huvirühmi. Eesti keelevaldkonna arengukava rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale. Esialgne hinnang 6 Kokkuvõtted Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel: https://www.hm.ee/et/eesti-keelepoliitika-pohialuste-eelnou-valjatootamine. 7 Keelenõukogu struktuur, alusmaterjalid ja arutelude tulemused on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel: https://www.hm.ee/et/tegevused/keeled/keelenoukogu. 4 valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele on välja toodud tabelis 2. Põhjalikumalt analüüsitakse mõjusid arengukava koostamise käigus. 5  Tabel 2. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele Kavandatav Eesti keele staatus ja maine on tugev kõigis tegevusvaldkondades, sihtgruppides ja piirkondades muudatus või meede Mõjuvaldkond ja alavaldkond Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) Koondhinnang Kuidas mõjud avalduvad? mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma Ebasoovitavate suurus mõjude risk Sotsiaalne, sh demograafiline Eesti keele staatuse ja maine tagamine toetab Suur Suur Suur Väike Mõju on oluline mõju Eesti riigi ja elanike identiteeti. Eesti keel on Mõju riigi julgeolekule ja Eesti riigikeel ning asjaajamiskeeleks Eestis välissuhetele on eesti keel, sh julgeoleku, infoturbe, Mõju majandusele küberturbe, päästesüsteemi, ohutuse, Mõju elu- ja järelevalve vallas. looduskeskkonnale Tugeva identiteediga kodanik usub oma Mõju regionaalarengule võimesse mõjutada arenguid Eesti riigis, ja Mõju riigiasutuste ja kohaliku on konkurentsivõimelisem ning väärtustab omavalitsuse korraldusele enam oma elu- ja looduskeskkonda ning selle eripära. Ühine keel, identiteet ja asjaajamiskultuur soodustavad kohaliku omavalitsuse asutuste koostööd ja tegevust. Eesti keele maine suurendamiseks ja staatuse tagamiseks tuleb rakendada eri piirkondades ja eri sihtrühmadele suunatud meetmeid. 6 Kavandatav Eesti keeletaristu ja keeletehnoloogia on ajakohane ja rakendatav muudatus või meede Mõjuvaldkond ja alavaldkond Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) Koondhinnang Kuidas mõjud avalduvad? mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma Ebasoovitavate suurus mõjude risk Sotsiaalne, sh demograafiline Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Suur Keskmine Suur Väike Mõju on oluline mõju mõjutab elanike, sh keeleliste erivajadustega Mõju riigi julgeolekule ja inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus välissuhetele osalemist nende suhtlemisvõimaluste ja Mõju majandusele eneseväljenduse kvaliteedi tõstmisega. Mõju elu- ja Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine looduskeskkonnale toetab regionaalset konkurentsivõimet ja Mõju regionaalarengule elanike võrdseid võimalusi eri regioonides. Mõju riigiasutuste ja kohaliku Keeletaristusse paigutatud ressursid aitavad omavalitsuse korraldusele pikemas perspektiivis hoida kokku kulusid ja toetavad majanduse arengut. Terminivara arendamine ja tänapäevaste sõnaraamatute olemasolu ja veebirakendused toetavad olulisel määral rahvusvahelist suhtlust ning on selge ja täpse eneseväljenduse ja selgete ja sisukate tõlgete aluseks. Infoallikana on oluline eestikeelse meedia olemasolu ja keelehooldeallikad, sõnaraamatud nende allikate mugavaks kasutamiseks on oluline keeletehnoloogiline tugi. Keeletaristu peaks toetama seda, et objektiivne info oleks ligipääsetav ka teistes keeltes. 7 Kavandatav Eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise tase on Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt head ja eri sihtgruppide muudatus või meede jaoks võrdselt kättesaadavad Mõjuvaldkond ja alavaldkond 5.3. Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus. Mõju olulisus (väike; keskmine; suur) Koondhinnang Kuidas mõjud avalduvad? mõju olulisusele Ulatus Sagedus Sihtrühma Ebasoovitavate suurus mõjude risk Sotsiaalne, sh demograafiline Eesti keele oskus suurendab elanike Suur Keskmine Keskmine Väike Mõju on oluline mõju suutlikkust toime tulla, võimaldab olla Mõju riigi julgeolekule ja teadlik oma õigustest, suurendab osalust välissuhetele kodanikuühiskonnas, tõstab aktiivsust ja Mõju majandusele konkurentsivõimet tööturul ning toetab Mõju elu- ja haridusastmetel edasiliikumist. looduskeskkonnale Paranenud keeleoskus tõstab piirkondade Mõju regionaalarengule konkurentsivõimet, mõjutab eri regioonide Mõju riigiasutuste ja kohaliku inimeste elukvaliteeti ja võrdseid võimalusi, omavalitsuse korraldusele toetab erinevate regioonide kultuurilise eripära säilimist ja arengu kestlikkust. Eestist väljaspool elavatel eesti päritolu inimestel säilib võimalus suhelda kodumaal elavate inimestega, pöörduda tagasi kodukohta. Võõrkeelte oskus mõjutab Eesti elanike võimalust suhelda rahvusvaheliselt, sh tõstab rahvusvahelist konkurentsivõimet. 8  4. Juhtkomisjoni koosseis Arengukava koostamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava juhtkomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad ning Eesti Keelenõukogu liikmed8. 88 Eesti Keelenõukogu koosseis: Martin Ehala – Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli professor Mark Fišel – Tartu Ülikooli professor Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja Irene Käosaar – Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Helle Metslang – Tartu Ülikooli professor, Emakeele Seltsi esimees Karl Pajusalu – akadeemik, Tartu Ülikooli professor Indrek Reimand – Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kaja Sarapuu – Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Tõnu Tender – Eesti Keele Instituudi direktor Artjom Tepljuk – Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Ilmar Tomusk – Keeleinspektsiooni peadirektor Karola Velberg – Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige Anna Verschik – Tallinna Ülikooli professor Kristi Vinter-Nemvalts – Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0144 - „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5d206f-5405-442d-91a2-e898d43a8dcb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5d206f-5405-442d-91a2-e898d43a8dcb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main