Kiri

Teie 03.01.2020 nr KUM/20-0004/-1K, 1- Kultuuriministeerium 11/13-1 [email protected] Meie 04.02.2020 nr 8-2/51 Euroopa Nõukogu uuendatud filmialase kaastootmise konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine Kultuuriministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu uuendatud filmialase kaastootmise konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu koos vastava ratifitseerimise seaduse kavandiga. Justiitsministeerium esitab eelnõu kohta järgmised märkused. 1. Märkus korralduse eelnõu kohta Korralduse eelnõu p 3 - seletuskirja kohaselt teeb Vabariigi Valitsus deklaratsiooni, millega määratakse konventsiooni art 5 lõike 5 järgi kaastootmisprojekti staatuse kinnistamise pädevaks asutuseks Sihtasutus Eesti Filmi Instituut. Juhime tähelepanu, et rahvusvahelise õiguse mõttes on tõepoolest tegemist deklaratsiooniga konventsiooni mõttes, kuid lisaks tuleb arvesse võtta ka siseriiklikku õigust. Konventsiooni art 5 lõike 5 järgi määravad lepinguosalised riigid pädeva asutuse, kuid konventsioon ei räägi (ega saagi rääkida) midagi siseriiklikust pädevusest. Vabariigi Valitsus ei saa otse konventsioonist õigust pädeva asutuse määramiseks, see peab tulenema siseriiklikust õigusest. Käsiloleva VV korralduse preambulis märgitud välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lg 2 Vabariigi Valitsusele sellist pädevust ei anna. Tavapäraselt määratakse pädev asutus rahvusvahelise lepingu ratifitseerimise seaduses, kus see võib olla esitatud ka volitusnormina (nt pädeva asutuse määrab Vabariigi Valitsus korraldusega). Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb ka praegusel juhul sätestada pädeva asutuse määramise õigus konventsiooni ratifitseerimise seaduses. Seejuures palume kaaluda, kas õige tase selleks on Vabariigi Valitsus või hoopis kultuuriminister. Palume Kultuuriministeeriumil koostöös Välisministeeriumiga leida kõnealuse küsimuse lahendamiseks viis, mis on korrektne nii siseriikliku õiguse kui rahvusvahelise õiguse järgi. 2. Märkus konventsiooni sisu kohta Seletuskirjas on konventsiooni art 3 selgitustes (lk 5) öeldud, et Eesti siseriiklik õigus "filmi" mõistet ei defineeri. Selgitame, et autoriõiguse seaduses § 731 lõike 2 kohaselt on filmiks kõnealuse paragrahvi tähenduses (ehk seoses autoriõigusega kaasnevate õiguste tekkimisega filmi esmasalvestuse tootjale) „audiovisuaalne teos või liikuvad kujutised koos neid saatvate helidega või ilma helideta, mis pole teos“. See definitsioon omakorda tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta artikli 3 lõikele 3. See omakorda lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas artiklist 2(1)c. Kuna tegemist on üsna laia tõlgendamisvõimalust pakkuva määratlusega, siis mingite vastuolude tekkimist konventsioonist tuleneva regulatsiooni rakendamisel ei ole ette näha. 3. Märkused eelnõu seletuskirja kohta Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  2/2 Palume seaduseelnõu seletuskirja vormistades täiendada seletuskirja järgmise infoga: 3.1. Seletuskirja osa 1.3 „Märkused“ – palume lisada teave selle kohta, kas eelnõu on seotud teise menetluses oleva eelnõuga või Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, samuti teave nõutava häälteenamuse kohta (HÕNTE § 41 lg 3 p 1, 2, 5). Märgime, et eelnõu lugeja jaoks on oluline info ka see, kui seoseid teiste eelnõude ja EL õigusega ei ole – ka see tuleb ära nimetada. 3.2. Seletuskirja osa 2 „Seaduse eesmärk“ – palume lisada HÕNTE § 42 lg 2 kohane viide sellele, et eelnõu kohta pole koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt HÕNTE § 1 lg 2 p 3 sätestatud erandist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Katariina Kärsten 620 8177 [email protected] Kärt Nemvalts 6208283 [email protected]