Kiri

Ministeeriumid Meie 04.02.2020 nr 1.2-1/342-1 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Edastame arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Liisa-Lotta Raag 6269 253 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  27.01.2020 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Alates 2010. aastast on Eesti peredesse paigutatud käitumisraskustega saksa 12-17-aastaseid lapsi. Tegemist on Saksa riigi poolt pakutava sotsiaalharidusliku avaliku teenusega (edaspidi Tuletorni teenus), mida on siiani pakkunud üks organisatsioon – SA Tuletorn Fond (edaspidi Tuletorn). Teenuse osutamine ja sisu on sätestatud saksa sotsiaalseadustiku osa VIII paragrahvide 27, 33-35 all. Teenust osutatakse riiklikult pakutava abiteenusena lapse seadusliku esindaja nõusolekul. Antud sotsiaalhariduslikku meedet osutatakse erandjuhtudel ka piiriüleselt ja pigem n-ö projektipõhises vormis – kindlaksmääratud kohas, tavaliselt perekonnas või peresarnastes tingimustes. Saksa sotsiaalseadustiku osa VIII paragrahv 78b kohaselt võib paigutusi välismaale läbi viia koostöös erateenuspakkujatega (nagu Stiftung Leuchtfeuer/SA Tuletorn) ainult siis, kui neil on Saksamaal tegevusluba, kui neid on riiklikult tunnustatud, töötajad on kvalifitseeritud spetsialistid ja tegutsevad vastavalt selle riigi, kuhu laps on paigutatud, nõuetele ja koostöös kohalike ametkondadega. Seda tüüpi paigutuste osas on vastutav saksa noorsooamet (Jugendamt). 2019. a novembri seisuga viibib Eestis Tuletorni teenusel üheksa last. Kokku on Eestis aastate jooksul teenusel olnud ca 100 last, sh on mõni laps jäänud peale täisealiseks saamist Eestisse. Teenusele paigutatud laste näol on tegemist nõnda raskete käitumisprobleemidega lastega, et nende jaoks on Tuletorni poolt pakutav teenus viimane meede enne Saksamaal kinnisesse institutsiooni paigutamist. Teenuse kestvus on üldjuhul 1,5-2 aastat (on olnud ka lühiajalisi paigutusi kestvusega 3 kuud). Nagu ülal märgitud, suunatakse lapsed teenusele saksa noorsooameti kaudu, kes teeb omakorda koostööd Saksa Tuletorniga. Lastel on Saksamaal olemas eestkostja, kelleks on enamikel juhtudel vanem, mõnikord ka Eesti mõistes kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). Vanem annab nõusoleku lapsele teenuse osutamiseks ning Saksa Tuletornile volituse mitmetes lapse hooldusõiguse küsimustes otsuste tegemiseks (tervishoid, kool, isikut tõendavate dokumentide taotlemine, igapäevaasjade üle otsustamine jne). Saksa Tuletorn volitab hooldusõiguse edasi Eesti Tuletornile, kes omakorda volitab selle enamasti edasi Eestis last kasvatavale isikule. Lapsed elavad Eestis peredes, kelle on eelnevalt välja otsinud ja ette valmistanud Tuletorn. Kuivõrd tegemist on Saksa kodanikega, on kõigil Tuletorni kaudu Eestisse saabuvatel lastel Eestisse tulles kehtiv Saksamaa ravikindlustus. Kõigil lastel on ka reisikindlustus. Samas, kuna lapsed viibivad siin üldiselt pikemat aega, siis on neile ravikindlustus ja muud tagatised tagatud ka Eesti poolt. Lapsed täidavad koolikohustus Saksamaal kaugõppekoolis, mis tähendab, et Eestis neile haridust ei anta. Hetkel reguleerib laste paigutamist teise liikmesriiki Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 2207/20031, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (edaspidi Brüssel IIa määrus). 25.06.2019 võttis EL 1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex:32003R2201 12.12.2019 1 nõukogu vastu määruse nr 2019/11112 (edaspidi Brüssel IIb määrus), mis asendab alates 01.08.2022 olemasoleva Brüssel IIa määruse, mistõttu tuleb uue regulatsiooni väljatöötamisel võtta arvesse Brüssel IIb määruses sätestatut. Peamisi probleemkohti on kaks: 1. Brüssel IIb määruse art 82 lõike 1 kohaselt, kui kohus või pädev asutus arutab lapse paigutamist teise liikmesriiki, taotleb ta esmalt selle teise liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut. Sama artikli lõike 7 kohaselt reguleerib nõusoleku saamise korda taotluse saanud liikmesriigi õigus. Eestis ei ole nõusoleku saamise korda siseriiklikult reguleeritud, mis tähendab, et paika ei ole pandud, millistel juhtudel nõusolek tuleks anda ja millised on keeldumise alused. 2. Teiseks puudub siseriiklik regulatsioon selle osas, kes teeb laste paigutamist puudutavad otsused ja kuidas hinnatakse peresid, kelle juurde lapsed teenusele tulevad. 2. Sihtrühm Sihtrühmaks on tõsiste käitumisprobleemidega lapsed, kes paigutatakse Eestisse teenusele Brüssel IIa art 56, tulevikus Brüssel IIb art 82 alusel. Sotsiaalministeeriumi andmetel on viimase üheksa aasta jooksul Eestis teenusel olnud ca 100 last, st keskmiselt üheksa last aastas. Sidusrühma hulka kuuluvad Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärk on, et nende laste heaolu, kes läbi Brüssel IIa paigutamise menetluse Eestisse teenusele paigutatakse, oleks teenusel olles tagatud ning et eri osapoolte vastutus oleks selgelt määratletud. See tähendab, et teenusele ja teenuse osutajatele tuleb kehtestada nõuded, mis aitavad hinnata teenuse kvaliteeti ning teha teenuse üle järelevalvet. Samuti tuleb reguleerida laste riiki paigutamise protsess ning erinevate osapoolte rollid. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kasuperede ja asendushooldusega seotud küsimusi reguleerivad järgmised Justiits- ja Sotsiaalministeeriumi haldusala õigusaktid ning Euroopa Liidu määrused:  Perekonnaseadus – reguleerib kasuperekonda puudutavat.  Sotsiaalhoolekande seadus – sätestab asendushooldusteenusele, sh hooldusperedele kehtestatud nõuded  Nõukogu määrus nr 2201/2003 – reguleerib kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega.  Nõukogu määrus nr 2019/1111 – reguleerib kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (kehtiv alates 01.08.2022). 5. Tehtud uuringud 2 Nõukogu määrus nr 2019/1111. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1111&from=EN 13.01.2020 2 Nn Tuletorni teenuse kohta eraldiseisvaid uuringuid tehtud ei ole. Probleemid on tuvastatud ning neid on arutatud ja analüüsitud koostöös SKA, Justiitsministeeriumi ning SA Tuletorn Fondiga. 6. Kaasatud osapooled Käesoleva VTK koostamisel on olnud kaasatud SKA, Justiitsministeerium ning SA Tuletorn Fond. Kaasatud osapooltega on toimunud mitmed kohtumised, kus on arutatud edasisi lahendusi ja praegusest praktikast tõusetuvaid probleeme. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastamise suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Mitte midagi tegemine toob kaasa olukorra, kus Eestisse tulevad teenusele lapsed, kelle heaolu ei pruugi olla igakülgselt tagatud ning perede osas ei ole võimalik läbi viia eelhindamist. Analoogia korras saab kõrvale tuua näite sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) sätestatud hooldusperest, kes on asendushooldusteenuse osutaja, kuid kes peab eelnevalt läbima PRIDE koolituse ning SKA hindamisprotsessi. Eduka hindamise korral kantakse hoolduspere SKA poolt hallatavasse hooldusperede registrisse, kust igal KOV-il on võimalik leida oma lapsele sobiv hindamise ja ettevalmistuse läbinud hoolduspere. Kuna Tuletorni peredel hindamise ja ettevalmistamise kohtustust Eesti seadusandluse kohaselt ei ole, ei saa kindel olla, et peredel on olemas vajalikud oskused ja ressursid sedavõrd keerulise sihtgrupiga tegelemiseks. Senine kogemus on näidanud, et Saksamaalt Eestisse tulevad lapsed on väga keeruliste käitumis- ja vaimse tervise probleemidega, samuti on esinenud õigusrikkumisi, mistõttu on olnud vajadus sekkuda nii politseil kui lastekaitsel. Mõne lapse vanust (noorim Eestisse suunatud laps on Sotsiaalministeeriumile teada olevalt 11-aastane) ja probleemide ulatust (diagnoosid, mis eeldavad lapse emakeeles läbi viidavaid teraapiaid, psühhiaatrilist abi jms) arvesse võttes on tekkinud ka küsimus, kas taoline teise riiki paigutamine on kooskõlas lapse õigustega. Olemasolev olukord, kus Eestis puudub selge protseduur selle osas, millistel juhtudel on võimalik lapse paigutamisest keelduda ja kes on see pädev asutus, kes selliseid otsuseid teha saaks, ei võimalda seega probleeme ennetada ja lahendada. Samuti ei ole eesti õigus praegu kooskõlas Brüssel IIb art 82 lõikega 7, mille kohaselt peab lapse paigutamise korral nõusoleku andmise korda reguleerima taotluse saanud liikmesriigi õigus. Mitte midagi tegemine ei ole seega arvestatav lahendusvariant. Senise regulatsiooni parem rakendamine Brüssel IIb määruse art 82, mis reguleerib lapse paigutamist teise liikmesriiki, sätestab lõikes 1, et kui last soovitakse paigutada teise liikmesriiki, tuleb esmalt küsida teise liikmesriigi pädeva asutuse 3 nõusolekut. Selleks edastab lapse elukohajärgse liikmesriigi keskasutus vastava taotluse selle liikmesriigi keskasutusele, kuhu laps soovitakse paigutada. Taotlus nõusoleku saamiseks peab sisaldama aruannet lapse kohta ning põhjuseid, miks laps soovitakse asutuse- või perepõhisele hooldusele paigutada, samuti teavet igasuguse kavandatava rahastamise kohta ja muud teavet, mida riik peab asjakohaseks, näiteks paigutamise eeldatavat kestust. Sama artikli lõike 7 kohaselt reguleerib nõusoleku saamise korda taotluse saanud liikmesriigi õigus, mis tähendab, et siseriiklikult tuleks reguleerida, millistel juhtudel on Eesti valmis nõusolekut andma ning millised saaksid olla keeldumise alused. Samuti on oluline reguleerida see, kes selliseid nõusolekuid tulevikus andma hakkab. Seega ei ole võimalik lahendada probleemi senise regulatsiooni parema rakendamise teel, vaid välja tuleb töötada uus regulatsioon. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei aita ka lahendada probleemi, mis on tõusetunud seoses perede hindamisega. Kuna praegu ei ole reguleeritud, et pered, kuhu lapsed teenusele tulevad, peaksid olema eelnevalt hinnatud, tuleb probleemi lahendamiseks välja töötada regulatsioon, mis sellise eelduse seaks. See tähendab, et kuna laste näol, kes Eestisse teenusel paigutatakse, on tegemist keerulise sihtgrupiga, peaksid pered, kes hakkavad igapäevaselt lapse eest hoolt kandma, olema saanud piisava väljaõppe ja oskused, et lastega toime tulla. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Olukorra lahendamiseks on kaalutud erinevaid mitteregulatiivseid lahendusi, nt seniste regulatsioonide parem rakendamine ja mitte midagi tegemine. Analüüsi tulemusel on jõutud seisukohale, et mitteregulatiivsed lahendused ei aitaks saavutada VTK-s püstitatud eesmärki. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Sotsiaalministeerium kogus infot teiste EL liikmesriikide käest, eesmärgiga saada teada, kas ja mil viisil lapsi teistesse riikidesse teenusele paigutatakse. Vastus saadi 11 riigilt, kellest 5 teavitasid, et nende riiki on lapsi Brüssel IIa art 56 alusel paigutatud. Ükski riik ei olnud teenust eraldi reguleerinud, kuid siseriiklikult oli reguleeritud paigutamise menetlus. St, et paika oli pandud, kes on see pädev asutus, kes teeb otsuse lapse teenusele paigutamise kohta. Sõltuvalt riigist oli selleks kas kohus, KOV või nn riiklik sotsiaalasutus. Erisusena oli Tšehhi võtnud aluseks tsiviilkoodeksi § 881, mille kohaselt võivad vanemad sõlmida selliseid kokkuleppeid, et teatud ajal ja teatud ulatuses kasvatab last kolmas isik. Seega need mõned üksikud paigutused, mis Tšehhis on toimunud, on olnud kokkuleppel lapse vanemate ning Tšehhi perega. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Kuna Eesti riigi poolt korraldatavad sotsiaalteenused on sätestatud eelkõige SHS-is, siis on uue teenuse sisu ja nõuete ning laste teenusele paigutamise protsessi reguleerimiseks vajalik muuta samuti SHS-i. Teenuse sisu ja nõuded Et teenus siseriiklikult reguleerida, on vaja läbi mõelda erinevate osapoolte rollid, vastutus ning teenuse nõuded ja sisu. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et teenuse sihtgrupp sarnaneb enim Eestis juba teenusena reguleeritud asendushooldusteenuse sihtgrupile, mistõttu oleks võimalik SHSi luua erisus ka nende laste osas, kes paigutatakse Eestisse teenusele teistest liikmesriikidest. 4 Asendushooldust osutatakse Eestis kolmel viisil, millest üks on teenuse osutamine hooldusperes. Ka nn Tuletorni lapsed saavad teenust Eesti peredes ning igapäeva küsimustes vastutab laste eest just vastuvõttev pere, mistõttu saame tõmmata paralleeli hooldusperega. Tulevikus näeme, et siseriiklikult vajame hooldusperede kõrvale ka n-ö kutselisi erihooldusperesid, kes lisaks hooldusperedele ette nähtud koolitusele on saanud täiendava väljaõppe, et toime tulla keeruliste lastega ning kes pühenduksid oma peamise (tasustatud) tegevusena konkreetse lapse kasvatamisele. Sellised pered oleksid sobilikud hooldama ka nn Tuletorni lapsi, kes enamasti vajavad suuremat tähelepanu ja toetust. Pered peaksid vastama SHSis sätestatud hoolduspere nõuetele ning läbima muuhulgas PRIDE koolituse ja SKA hindamise, pärast mida kantakse nad hooldusperede registrisse. Kuna sisuliselt on tegemist teise liikmesriigi (eelkõige Saksamaa) teenusega, mida osutatakse Eestis, siis on VTK autorid seisukohal, et perede otsimise, koolitamise korraldamise ja rahastamisega peaks tegelema Tuletorn. Sarnaselt on teenus korraldatud ka näiteks Belgias. Teenuse siseriiklik reguleerimine annaks ülevaate, kui palju lapsi teenusel viibib ning looks kindluse, et lapsed viibivad perede juures, kes on võimelised keeruliste laste eest hoolitsema. Lisaks oleks Eestil võimalik hinnata perede valmisolekut, mis vähendaks neid korduvalt aset leidnud olukordi, kus pere ei ole tegelikult võimeline last kasvatama, lapsel süvenevad erinevad käitumisprobleemid ning sekkuma peavad lastekaitse ja politsei. Laste paigutamine teenusele (Brüssel IIb määruse protseduur) 25.06.2019 võttis EL nõukogu vastu määruse nr 2019/11113 (edaspidi Brüssel IIb määrus), mis asendab alates 01.08.2022 olemasoleva Brüssel IIa (2201/2003) määruse, mistõttu tuleb uue regulatsiooni väljatöötamisel võtta arvesse just Brüssel IIb määruses sätestatut. Nagu ka ülal mainitud, sätestab Brüssel IIb määruse art 82, mis reguleerib lapse paigutamist teise liikmesriiki, lõikes 1, et kui last soovitakse paigutada teise liikmesriiki, tuleb esmalt küsida teise liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut ja edastada muu vajalik informatsioon. Sama artikli lõike 5 kohaselt teeb last paigutada sooviv liikmesriik paigutamise otsuse või korraldab selle ainult pärast taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut. Nõusolekut andev või sellest keelduv lahend edastatakse taotluse esitanud keskasutusele hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui erakorralised asjaolud selle võimatuks muudavad (lõige 6). Nõusoleku saamise korda reguleerib taotluse saanud liikmesriigi õigus (lõige 7). Kui Brüssel IIa määruse art 56 nägi lapse teise riiki hoolekandeasutusse või kasuperre paigutamisel ette vastuvõtvalt riigilt nõusoleku küsimise (määruse kohaselt „konsulteerimise“) protseduuri juhul, kui selline protseduur on riigis siseriiklikult sätestatud, siis Brüssel IIb määruse kohaselt on nõusoleku küsimine kohustuslik, mistõttu tuleb uue regulatsiooni loomisel paika panna, kes peaks tegema lõpliku otsuse lapse paigutamiseks teenusele ning millised on keeldumise alused. Ühe alternatiivina (alternatiiv A) saab kaaluda lahendust, millega antakse SKA-le pädevus teha lõplik otsus lapse paigutamise osas. See tähendab, et kui liikmesriik soovib last teenusele paigutada, edastab liikmesriigi keskasutus taotluse ja lapse kohta käivad dokumendid (aruanne ja põhjendus teenuse sobilikkuse osas) Justiitsministeeriumile (keskasutus), kes ka praeguses protsessis tegeleb dokumentide vahendamisega. Brüssel IIb määruse art 82 lõike 4 kohaselt tuleb taotlusele ja täiendavatele dokumentidele lisada tõlge taotluse saanud liikmesriigi ametlikku keelde, mistõttu saaks Justiitsministeeriumi roll olla kontrollida, kas dokumendid on nõuetekohaselt esitatud ja kas kõik vajalikud lisad on taotlusele lisatud. Kui taotlus on esitatud Brüssel IIb määruse protsessi järgides, siis edastab Justiitsministeerium dokumendid SKA-le. SKA hindab lapse kohta tehtud aruande põhjal, kas 3 EL Nõukogu määrus nr 2019/1111. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1111&from=EN 13.01.2020 5 teenus võiks olla lapsele sobilik ning kas Eestis on parajasti olemas pere, kuhu laps paigutada ning teeb nende andmete põhjal otsuse lapse paigutamise osas. Kuna tegemist on väga keerulise sihtgrupiga, kellele tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu, siis oleks õigustatud luua nende laste osas erisus, mille kohaselt annab hinnangu teenuse sobivuse osas SKA, mitte KOV. Sarnane erisus on SHS-s toodud saatjata alaealiste välismaalaste osas, kellele asendushooldusteenusele paigutamise juhul koostab juhtumiplaani ning korraldab teenuse SKA. Arvestades, et nn Tuletorni laste puhul on tegemist väga väikese sihtgrupiga (ca 10 last aastas), ei tooks see SKA-le kaasa ka suurt töökoormuse kasvu. Teise alternatiivi (alternatiiv B) puhul oleks esmane protseduur sama, st Justiitsministeerium kontrollib dokumentide nõuetele vastavust ning saadab taotluse edasi SKA-le. SKA kontrollib hooldusperede registrist, kas Eestis on selline pere, kes võiks potentsiaalselt sobida last hooldama. Kui selline pere on registris olemas ning pere oleks valmis last enda hoole alla võtma, võtab SKA ühendust selle KOV-iga, kelle territooriumil pere elab ning edastab last puudutavad dokumendid KOV-le. KOV-i ülesanne on seejärel anda hinnang teenuse sobivuse kohta ning anda ka potentsiaalsele perele rohkem infot lapse ja tema vajaduste osas. Sarnaselt toimub menetlus ka praegu, kuid kuna tegemist on keerulise sihtgrupiga, on ka SKA olnud paigutustega kursis ja kaasatud. SKA on pakkunud KOV-idele tuge otsuste tegemisel. Arvestades, et abivajava lapsega tegelemisel on KOV-i roll hinnata, millist tuge ja teenuseid laps vajab, saab ka Tuletorni teenuse puhul tuua paralleele ja öelda, et KOV, kelle territooriumile last paigutada soovitakse, hindab lapse abivajadust ja teeb otsuse selle kohta, kas Tuletorni teenus on lapsele parim meede. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Lapse õiguste konventsiooni (edaspidi LÕK) artikkel 3 punkt 1 sätestab, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Sama artikli punkt 2 kohaselt seavad osalisriigid eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtavad selleks kasutusele kõiki vastavaid seadusandlikke ja administratiivmeetmeid. Regulatsioon lapse paigutamise osas teise liikmesriiki tuleneb Nõukogu määruse (EÜ) nr 2207/2003 (nn Brüssel IIa määrus) artiklist 56. Kuna alates 01.08.2022 asendab Brüssel IIa määruse määrus nr 2019/1111 (nn Brüssel IIb määrus), arvestatakse uue regulatsiooni loomisel Brüssel IIb-s sätestatuga. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Kavandatavate muudatuste mõju ei ole eeldatavasti suur, kuna mõjutatavad sihtrühmad on väikesearvulised (keskmiselt üheksa last ja peret aasta kohta). Sihtgrupiga seotud asutuste puhul võib teatud mõju eeldada töökoormusele ja -korraldusele, kuid tulenevalt sihtrühma väiksusest ja sarnaste tööülesannete täitmisest asutuste poolt juba praegu, ei ole mõju arvatavasti oluline. Asutustest on mõjutatud Eestis SKA ja KOV-id, mõju on mõneti sõltuv ka valitavast alternatiivist, kuivõrd ühel juhul on KOV enam kaasatud protsessi. Kavandatavate muudatustega ei kaasne olulist mõju Justiitsministeeriumile, kellele jäävad muudatuste korral samad ülesanded mis seni. Positiivset mõju võib eeldada Eestisse hooldusele tulevatele lastele ja neid Eestis hooldavatele peredele, kuivõrd kaalutud laste paigutamise otsused tooks kaasa adekvaatsema ja paremini toetatud paigutamise, mis peaks tagama nii laste kui perede parema heaolu ja toimetuleku. Kaudset mõju võib ka näha paigutuse 6 lähi-kogukonnale, kuivõrd riskikäitumisega noore või lapse parem toetamine ei tekita ka pereväliseid probleeme ega ohusta ühiskonda, esmajärjekorras lähi-kogukonda. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatava muudatusega ei kaasne võrreldes praeguse olukorraga halduskoormuse suurenemist elanikele ega ettevõtetele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kuna antud muudatus puudutab väga väikest sihtrühma, on täiendavad kulud riigieelarvele marginaalsed. 14. Edasine mõjude analüüs Kuna mõjutatud sihtrühm on väga väike, muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju ning muudatus ei too kaasa suuri kulusid riigieelarvele, täiendavat analüüsi ei kavandata. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise x seaduse struktuuris 15.3 Selgitus 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Sotsiaalhoolekande seadus 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu koostatakse koostöös Justiitsministeeriumi ja SKA-ga, kelle tööd muudatused kõige rohkem puudutavad. Lisaks kaasatakse eelnõu koostamise protsessi ka SA Tuletorn Fond ja KOVid. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Ei planeerita. kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise 2021 aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2023 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Liisa-Lotta Raag Nõunik [email protected]; 6269 253 Helen Jõks Nõunik [email protected]; 7153 472 7 Mari Sarv (mõjud) Analüütik [email protected]; 6269 363 Alice Sündema Õigusnõunik [email protected]; 6269 271 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-0136 - Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21d5e96a-26a7-4d6b-802c-2806d2272578 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21d5e96a-26a7-4d6b-802c-2806d2272578?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main