Kiri

Kultuuriministeerium [email protected] Meie 31.01.2020 nr 1.1-10/772-1 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume vastata hiljemalt eelnõude infosüsteemis (EIS) märgitud kuupäeval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1) riigihalduse ministri eelnõu 2) riigihalduse ministri eelnõu seletuskiri Andres Heldring 6113106 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Integratsiooni Sihtasutus 2  Riigihalduse ministri määruse „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käesolev määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-Virumaa programmist. Ida-Virumaa programm tugineb Ida-Virumaa maakonna arengukavale 2014–2020 ja Ida-Virumaa tegevuskavale 2015–2020. Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest. Vajadus Ida-Virumaale suunatud erimeetmete rakendamiseks tuleneb Eesti keskmisest madalamate majanduslike ja sotsiaalsete näitajatest. Ida-Virumaa arengut iseloomustavad muuhulgas:  Ida-Virumaa on üheks kiirema rahvaarvu kahanemisega piirkonnaks Eestis. Laste ja noorte osatähtsus Ida-Virumaa rahvastikus on Eesti väikseim. Ida-Virumaa tööturusuve indeks on ebasoodsaim Eestis. Riigi väikseim eestlaste osatähtsus ja kõrgeim vene rahvusest elanike osatähtsus. Eestlaste osatähtsus on eriti madal linnades.  Regionaalne SKP elaniku kohta on Eesti keskmine, aga selle kasv on olnud viimastel aastatel keskmisest aeglasem.  Ettevõtlusaktiivsus ning selle kasv on Eesti madalamaid. Eksportivate ettevõtete arvu kasv on võrdlemisi kiire, samas ekspordi kogumaht on kasvanud muu Eestiga võrreldes tagasihoidlikumalt. Tööturult kõrvalejäänute ja töötuse määr on üks kõrgemaid, kuigi hõivenäitajad on viimastel aastatel paranenud.  Maakondade võrdluses keskmisest madalamad elanike sissetulekud ja nende aeglasem kasvutempo. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Eesti kõrgeim, eriti maakonna linnades. Elukeskkonna turvalisus maakonniti üks madalamaid. Käesoleva määruse eesmärgiks on toetada Ida-Virumaa ettevõtlust spordi- ja kultuuritegevuste kaudu, mis aitavad kaasa Ida-Viru piirkonna ettevõtluse mitmekesistamisele ja väikeettevõtluse toetamisele ning toovad täiendavat tulu turismisektoriga seotud valdkonda nagu majutus- ja toitlustussektor. Spordi- ja kultuuriürituste projektide elluviimisega aitame kaasa Eesti erinevate piirkondade sidustatuse paranemisele Ida-Virumaaga ning mitmekesistame spordi- ja kultuurielu ning edendame Ida-Virumaa turismi.1 Tegevusega toetatakse Ida-Viru maakonna strateegilisi eesmärke2. Kirjelduses soovitakse kultuuri- ja spordivaldkonnas populariseerida valdkonna tegevusi, kuna mitmekesine ning hästi toimiv kultuuri- ja spordivaldkond (kultuuri- ja sporditeenuste mitmekesisus ja kvaliteet) on üldise elukeskkonna üheks olulisemaks osaks. Samuti toetab tegevus Ida-Virumaa ettevõtlusaktiivsust. Hetkel on Ida-Virumaa maakondade lõikes viimasel kohal ning maakonnal on sihiks saavutada murrang maakonna ettevõtlusaktiivsuses ning jõuda sellega Eesti keskmisele tasemele. Maakonnas toimib aktiivselt loomemajandussektor, turismi ja toitlustussektor, jne. 1 Ida-Viru turismiklastri strateegia 2014-2020: http://ivek.ee/static/Ida-Viru-turismiklastri-strateegia-2014- 2020.pdf. 2 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: https://ivol.kovtp.ee/documents/9867329/19704180/Ida- Viru+arengustrateegia+kinnitamiseks.pdf 1 Tegevus toetab ka arengukava Lõimuv Eesti 2020 alaeesmärgi 1 „Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud“ meetme 1.2 „Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas“ eesmärkide elluviimist, vt Lõimuv Eesti 20203. Toetuse andmine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiaga 2014–2020“, mille kohaselt tuleb Ida-Virumaa arengupotentsiaali ära kasutamiseks keskenduda piirkonna majanduskasvu stimuleerimisele, ettevõtlikkuse ja ettevõtlustaristu edendamisele. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ alusel. Eelnõus nähakse ette toetuse andmise tingimused ja menetlemise kord ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Toetusskeemi rakendajaks on Integratsiooni Sihtasutus. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Andres Heldring (tel 6113 106; e-post [email protected]), Integratsiooni Sihtasutuse administratiivdirektor Eda Silberg (e-post [email protected], tel 659 9038) ja Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi (e-post [email protected], tel 6599 069). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Kati Tee (tel 611 3645, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala Määrusega kehtestatakse Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord. Toetatakse kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist Ida-Viru maakonnas. Toetusskeemi rakendajaks on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA), kes omab pikaaegset kogemust Eesti ühiskonna lõimumisele suunatud kultuuri- ja spordiprojektide elluviimisel ning koordineerib erinevate ressursside kasutamist selles valdkonnas. INSA valmistab ette ja kuulutab välja taotlusvoorud taotluste esitamiseks, teeb taotluste toetusskeemi tingimustele vastavuse kontrolli, moodustab taotluste hindamiseks komisjoni, teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, maksab toetuse välja toetuse saajale, menetleb projektiga seotud aruandlust ning teeb vajadusel toetuse tagasinõudmise otsuse. Toetusskeemi raames antav toetus võib teatud tingimustel kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis 3 http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_arengukava_uuendatud_2016.pdf 2 kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab INSA iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse vähese tähtsusega abiks või mitte. Üldjuhul analüüsitakse riigiabi tunnustele vastavust nelja kriteeriumi järgi: - Kas abi antakse riigi poolt või riigi vahenditest? - Kas abi annab majandusliku eelise selle saajale võrreldes teiste ettevõtjatega? - Kas abi on valikuline? -Kas abi moonutab või võib moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel? Kui kõik neli tingimust on täidetud, loetakse antavat abi vähese tähtsusega abiks. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb kontrollida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid taotleja vähese tähtsusega abi piirmäär on kasutatud, taotlust ei rahuldata. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vastavalt VTA määruse artikli 2 lõikele 2 seotud ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Eelnõu § 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused Toetusskeemi eesmärk on elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning läbi piirkonna eelisarendamise vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest. Spordi- ja kultuuritegevuste toetamisega aidatakse kaasa erinevate piirkondade sidustatuse paranemisele Ida-Virumaaga ning mitmekesistatakse piirkonna spordi- ja kultuurielu. Piirkonnas toimuvad sündmused toetavad Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamist ja väikeettevõtlust, toetuse abil korraldatud sündmuste teenindamisest saavad täiendavat tulu eelkõige kohalikud loomemajandus-, toitlustus- ning turismivaldkonna ettevõtjad. 3 Toetusskeemi oodatavad tulemused on arvestatud ühel aastal toimuvate taotlusvoorude peale kumulatiivselt. Toetatavate projektide näol oodatakse eelkõige laiemale osavõtjate ringile mõeldud sündmusi, mis lisaks piirkonna elanikele meelitaksid külastajaid ka teistest Eesti maakondadest või välismaalt. Lisaks juba traditsioonilistele sündmustele on oodatud ka uute kultuuri- ja spordiürituste korraldamine, mis tõstaks Ida-Virumaa atraktiivsust külastussihtkohana ning mitmekesistaks ka korraldajate ja kaasatud inimeste sihtrühmi. Maakonnas inimeste ja organisatsioonide ettevõtlikkuse kasvatamiseks oodatakse nende kaasamist ürituste korraldamisse panustamisel. Toetuse andmise mõõdetavad tulemused taotlejal prognoosida taotluse esitamisel ning esitada täpsemad andmed projekti aruandega. 2. peatükk. Toetuse andmise alused Eelnõu § 3. Toetatav projekt Toetatakse projekti, millega panustatakse lõikes 3 ära nimetatud mõõdetavatesse tulemustesse. Eeldatakse, et toetatud projektid kumulatiivselt aitavad saavutada lõikes 2 nimetatud oodatavaid tulemusi ning avaldavad positiivset mõju lõikes 1 nimetatud eesmärgile lähenemiseks. Toetatakse erinevate kultuuriürituste, sh balleti-, muusika- ja filmifestivalide, korraldamist ning erinevate massi- või meeskonnaspordi üritusi, sh festivalide, korraldamist. Tegemist võib olla nii uus- kui korduvüritusega, eelistatud on Eesti kultuuri ja spordiga tutvumise võimaluste pakkumine, nt seiklus-, üllatust- ja elamuskogemust pakkuvad tegevused. Toetatavad kultuuri- või spordiüritused peavad olema vähemalt maakondliku tähtsusega, mistõttu on osalevate inimeste miinimumarvuks seatud 1000. Oluline on märkida, et toetatavad tegevused ei tohi olla enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud. Ei toetata projekti, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist ehk kui kõik projekti toetatavad tegevused on juba ellu viidud. Eelnõu § 4. Toetuse taotlemine Toetuse andja teavitab taotlusvooru avamisest vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamist oma veebilehel. Taotlusvooru avamise teates avaldatakse lisaks taotlusvooru tähtpäevale ka taotlusvooru maht ning abikõlblikkuse periood. Kavas on aastas korraldada kaks taotlusvooru, mis võimaldab toetada erinevatel ajaperioodidel korraldatavaid üritusi. Toetuse andmiseks vajalikud materjalid avaldab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt taotlemise avamise hetkeks ning nõustab kõiki potentsiaalseid taotlejaid taotluste koostamiseks. Sihtrühmani jõudmiseks kasutatakse täiendavalt erinevaid meedia ja uudiste edastamise kanaleid, sh raadio, televisiooni ja sotsiaalmeediat, tehakse tihedat koostööd oma partneritega, Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusega, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kohaliku omavalitsuse üksustega. Taotlust saab toetuse andjale esitada läbi e-toetuse taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtajaks. Juhul kui tekib tõrkeid e-toetuse süsteemis, saab taotluse esitada ka e-posti teel taotleja esindajaõigusliku isiku digitaalse allkirjaga. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Eelnõu § 5. Taotlejale esitatavad nõuded Toetust saavad taotleda kõik juriidilised isikud, kes vastavad paragrahvis toodud tingimustele. Eelnõu § 6. Nõuded taotlusele 4 Taotlus koosneb taotlusvormist ja lisadest, mis sisaldavad taotluse hindamiseks vajalikku informatsiooni. Taotlusvormi ja lisade kirjelduse paneb rakendusüksus üles oma veebilehele. Taotluses nõutav informatsioon peab võimaldama hinnata, kas rahastamisele esitatud projekt vastab kõikidele toetuse andmise tingimustele, on põhjendatud ning toob kaasa meetmes eeldatud mõju. Nõudeid taotlusele saab rakendusüksus juhtumipõhiselt täpsustada ning nõustada taotlejat, millises vormis andmeid täpsemalt oodatakse. Selleks, et vältida samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse saajale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Toetust ei saa taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Iga taotleja võib taotlusvooru esitada ühe taotluse. Eelnõu § 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud tegevuste läbiviimiseks ning vajalikud ja põhjendatud projekti elluviimiseks. Arvestatakse ainult pangaülekande teel tasutud kuludega, sularahatehinguid abikõlblikuks ei loeta. Eelnõu § 8. Projekti abikõlblikkuse periood Kulu on abikõlblik vaid juhul, kui on tekkinud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Abikõlblikkuse perioodi algus on seotud taotlusvooru välja kuulutamisega, kuid taotleja võib projekti abikõlblikkuse perioodi alguseks määrata ka sellest hilisema kuupäeva. Kui taotleja alustab projekti elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga, et toetuse andja jätab taotluse rahuldamata ja taotleja peab projekti elluviimisega seotud juba tehtud kulud ise hüvitama. Tuleb arvestada, et maksimaalselt võib projekti abikõlblikkuse periood kesta kuni seitse kuud alates taotlusvooru välja kuulutamisest. Kuludokumendid võivad olla koostatud ja tasutud 15 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti lõppemist. Eelnõu § 9. Toetuse suurus Toetuse minimaalseks summaks kehtestatakse 10 000 eurot ja maksimaalseks määraks 25 000 eurot. Toetuse maht sündmuse kohta on määratud arvestusega, et oleks võimalik korraldada vähemalt maakondliku tähtsusega ja suuremat hulka osavõtjaid võimaldavaid sündmusi. Lisaks toetusele võib projekti elluviimiseks lisanduda toetuse saaja omapanus, samuti võivad vajalikuks osutuda projektivälised tegevused. 3. peatükk. Taotluse menetlemine Eelnõu § 10. Taotluse menetlemine Taotluste menetlus tuleb INSA poolt läbi viia üldjuhul 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru sulgemisest arvates. Selle sisse mahub nii taotluse vastavuskontroll, taotluse hindamine kui ka otsuse vormistamine. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui see ei ole tähtaegselt esitatud või juhul, kui projektile antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks ja taotleja vähese tähtsusega abi piirmäär on täis. Taotluse esitamise tähtaja saab ennistada toetuse andja initsiatiivil või taotleja taotlusel. Ennistamist võib teha vaid mõjuvatel põhjustel. 5 Menetlus peatub perioodiks, kui taotlejalt palutakse taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamist või küsitakse projekti kohta lisaandmeid, milleta ei ole võimalik taotluse menetluse või hindamisega lõpule jõuda. Juhul kui taotleja ei esita lisaandmeid ettenähtud tähtaja jooksul, on INSAl õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Nõuetele mittevastav taotlus jäetakse rahastamata, selle kohta koostab rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 11. Taotluse hindamine Kui taotlus vastab nõuetele, hindab seda INSA moodustatud hindamiskomisjon. Komisjoni töökorra ja liikmed kinnitab INSA. Taotlusi hinnatakse kahe põhi- ja viie alakriteeriumi järgi: KRITEERIUM Kriteeriumi osakaal koondhindes 1. Projekti ettevalmistamise kvaliteet 40 1.1. Projekti kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus 20 1.2. Kavandatud kulutuste tõhusus, säästlikkus, vajalikkus ja 20 põhjendatus projekti seisukohast 2. Projekti kavandatud mõju 60 2.1. Projekti põhjendatus ja vastavus järgmistele eesmärkidele: 20 a) elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning läbi piirkonna eelisarendamise vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest; b) spordi- ja kultuuritegevuste toetamise kaudu aidata kaasa Eesti erinevate piirkondade sidustatuse paranemisele Ida-Virumaaga ning mitmekesistada spordi- ja kultuurielu ning edendada Ida-Virumaa turismi (Ida-Viru turismiklastri strateegia 2014-20204); c) sihtrühma kirjeldus, sh planeeritud osalejate arv , kohalike elanike ja organisatsioonide kaasatus; külastajate arv, külastajaid toetuse kohta; signatuurürituse potentsiaal; d) projekti uudsus (uus või oluliselt arenenud üritus). 2.2. Projekti elluviimisega saavutatav laiem valdkondlik (turism, 20 väikeettevõtlus, piirkonna maine) mõju 2.3. Projekti elluviimisega saavutatav kogukondlik (sh kohalike 20 elanike ja asutuste kaasatus ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel) mõju Punktid kokku 100 Hindamisse võib vajadusel kaasata hääleõiguseta eksperte, kes peavad lähtuma hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Hindajad täidavad iga projektitaotluse kohta hindamislehe. Taotluste hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate taotlusele antud punktid ja arvutatakse hindajate arvuga jagades punktisumma keskmine (koondhinne). Koondhinde põhjal moodustatakse taotluste pingerida, mis võetakse aluseks taotlusvooru vahendite jagamisel. Kui projekti ei ole võimalik täies mahus toetada, võib komisjon teha ettepaneku rahastamisotsuse tegemiseks vähendatud 4 http://ivek.ee/static/Ida-Viru-turismiklastri-strateegia-2014-2020.pdf 6 mahus. Kui taotluse keskmine punktisumma jääb väiksemaks kui 60 punkti, siis ettepanekut taotlusele toetust määrata ei tehta. Eelnõu § 12. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord Taotluse rahuldab toetuse andja juhul, kui taotleja ning taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste nõuetele ning komisjon on teinud ettepaneku hindamistulemuse põhjal taotluse rahuldamiseks. Taotluse saab rahuldada osaliselt. Osaline taotluse rahuldamise otsus tuleb taotlejaga eelnevalt kooskõlastada. Osaline taotluse rahuldamine on põhjendatud näiteks juhul, kui projekt pole taotletavas mahus piisavalt põhjendatud. Osalise taotluse rahuldamise otsus tehakse ka juhul, kui taotlusvooru eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täies mahus eraldada. Taotluse võib rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimus seatakse juhul kui mõni taotlejale või taotlusele seatud nõue ei ole taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks täidetud, kuid eelduslikult saab nõue projekti abikõlblikkuse perioodil mõistliku aja jooksul täidetud. Kõrvaltingimuse korral ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust toetuse maksele. Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste vahenditega või oleks taotleja teostanud projekti ka ilma toetuseta. Eelnõu § 13. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine Taotlejal ja toetuse saajal on haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses õigus ärakuulamisele. Taotlejal ja toetuse saajal on võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille toetuse andja on tema asja menetlemisel esitanud. Kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja on ära kuulatud. Toetuse saajale tuleb anda võimalus asjaolusid selgitada enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. Toetuse saaja saab otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja saab neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Eelnõu § 14. Vaide esitamine ja menetlemine Vaide toetuse andja otsusele või toimingule saab esitada toetuse andjale. Vaide lahendab toetuse andja ning vaide menetlemine toimub haldusmenetluse seaduse korras. 4. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7 Eelnõu § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine Taotluse rahuldamise otsuse muutmine toimub üldjuhul toetuse saaja algatusel, näiteks juhul kui toetuse saaja peab vajalikuks muuta mõnda toetatavat tegevust või selle ulatust või asendatakse üks tegevus teisega või muudetakse abikõlblike kulude eelarvet. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti lõppemist. Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui selle tulemusena ei ole projekt enam kooskõlas eelnõu sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodil ei ole tõenäoline. Kui projekti ei ole võimalik olemasolevatel tingimustel jätkata, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 14 tööpäeva jooksul. Eelnõu § 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotlus tunnistatakse kehtetuks juhul, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusena ei oleks projekti võimalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, tuleb saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada. 5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine Eelnõu § 17. Toetuse maksmise tingimused Toetuse maksmise menetlus koosneb toetuse andjale maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse menetlemisest ja toetuse maksmisest. Toetust makstakse tegelike kulude alusel. Esimene makse tehakse toetuse saajale 80% ulatuses ettemaksena. Lõppmakse saamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale koos lõpparuandega kõikide abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul. Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, vajaduse korral kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses, ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele vastavust. Eelnõu § 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti elluviimise kohta ühe aruande 15 tööpäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Projekti aruanne koosneb sisu- ja finantsaruandest. Aruande vormid kehtestab INSA ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. Toetuse andja võib paluda toetuse saajalt aruande täiendamist või puuduste kõrvaldamist, milleks antakse kuni 14 kalendripäeva. 6. peatükk. Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused Eelnõu § 19. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja peab täitma talle toetuse andmisega pandud kohustused. Toetuse saajale on sätestatud §-s 19 erinevad kohustused, mille täitmine on toetuse saamiseks või säilimiseks vajalik. Täpsemaid juhiseid toetuse saaja kohustuste kohta jagab toetuse andja, sh millistest projekti rakendamisega seotud asjaoludest tuleb rakendusüksust teavitada ning millistel juhtudel peab toetuse saaja taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist, millised on toetuse saamise teavitamise nõuded jms. 8 Eelnõu § 20. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas hinnangut projektis kavandatud muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Väärib märkimist, et toetuse saajal on õigus toetuse andja kooskõlastuseta muuta eelarves toodud kuluridasid kuni 30% ulatuses. Suurema muutuse korral peab toetuse saaja taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Eelnõu § 21. Toetuse andja kohustused Toetuse andja kohustus on tagada toetusskeemi projektide õigeaegne ja õigusaktidele vastav menetlus. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid nõudeid ning teavitama toetuse saajat toetuse andmise tingimustes toimunud muudatustest. Vähese tähtsusega abi andmise korral peab toetuse andja lähtuma konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevatest kohustustest. Samuti peab säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest (VTA määruse art 6 lg 4). Eelnõu § 22. Toetuse andja õigused Toetuse andja õigus on kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus on õigus tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamise. Toetuse andjal on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus. l7. peatükk. Toetuse tagasinõudmine Eelnõu § 23. toetuse tagasinõudmine ja -maksmine Toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja ei täida talle pandud kohustusi või projekti tulemusi ei saavutata. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks või kui toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Kaalutlusõiguse alusel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus juhul, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused. Kui toetuse andjal ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega. Seejuures võib kaaluda ka perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamisel rakendatavat menetluspraktikat ja analoogsete tagasinõude protsentide kohaldamist, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ sätestatu. 9 Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral, sealhulgas vähese tähtsusega abi puhul, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta eelnõu lõikes 6 viidatud EK määruses nimetatud riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Toetuse tagasimaksmise perioodi määrab INSA, kuid see ei saa olla pikem kui neli kuud. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on riigieelarve seadus. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. Määruse mõjud Määruse mõju läbivatele teemadele 1. Keskkonnahoid ja kliima Määrusel on neutraalne mõju keskkonnahoiu ja kliima teemadele. 2. Võrdsed võimalused Määrusel on neutraalne mõju võrdsete võimaluste teemadele. 2018. aastal oli Ida-Virumaal 15– 74. aastaste meeste tööhõivemäär 61,2% ja naistel 52,2%. Kuna toetuse mõju avaldub peamiselt piirkonna teenindussektorile, milles enamus hõivatutest naised, võib eeldada et toetusskeemil esineb mõõdukalt positiivne mõju naiste tööhõivele. 3. Infoühiskond Määrusel on neutraalne mõju infoühiskonna teemadele. 4. Regionaalareng Määrus on otseselt suunatud territoriaalsete arenguerinevuste leevendamiseks ning loob tingimused Ida-Viru maakonnas ettevõtluse arendamiseks ja majanduse mitmekesistamiseks. 5. Riigivalitsemine Määrusel ei ole otsest mõju riigivalitsemise teemadele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse alusel suunatakse projektide rakendamiseks Ida-Viru programmi vahendeid, ühes aastas jaotatakse toetusteks vahendeid summas kuni 250 000 eurot. Toetuste jagamine on kavandatud aastas kahe taotlusvooru kaudu. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse lisaks riigieelarvest Ida-Viru programmi vahenditest. 10 Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvesse otseseid tulusid, küll aga lisandub ürituste toimumisega tulu Ida-Viru maakonna teenindussektoriettevõtjatele, mille tulemusena suureneb sotsiaal- ja teiste tööjõumaksude laekumine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Integratsiooni Sihtasutusele. 11  EELNÕU MÄÄRUS Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves Ida- Viru maakonna arendamise toetuseks ette nähtud vahenditest toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Tegevuste sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond. (3) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi toetuse andja). (4) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused (1) Toetuse andmise eesmärk on elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada noorte väljavoolu ning piirkonda eelisarendades vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest. (2) Toetuse andmisega oodatakse Ida-Virumaal järgmiste tulemusteni jõudmist: 1) erinevatel üritustel on osalenud üle 30 000 inimese aasta kohta; 2) piirkonnas on toetatud aastas vähemalt kümmet üritust, sealhulgas kolme uusüritust; 3) ürituste korraldamisesse on kaasatud aastas vähemalt 200 piirkonna elanikku ja 10 organisatsiooni; 4) on kasvanud turismitulu; 5) on suurenenud kultuuri- ja spordisündmuste meediakajastuste arv; 6) toimunud kultuuri- ja spordiüritusi on tutvustatud Eesti avalikkusele. (3) Toetuse andmisel mõõdetakse projektides järgmisi oodatavaid tulemusi: 1) üritustel osalejate arv; 2) ürituste, sealhulgas uusürituste arv; 3) ürituste korraldamisse kaasatud piirkonna elanike ja organisatsioonide arv. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Toetatav projekt (1) Toetust antakse projektile, mille raames korraldatakse kultuuri- või spordiüritus Ida- Virumaal ning millega panustatakse § 2 lõikes 3 nimetatud oodatavatesse tulemustesse. (2) Toetust antakse sellise kultuuri- või spordiürituse korraldamiseks, milles osaleb vähemalt 1000 inimest. (3) Toetust ei anta projektile, mille tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist. (4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmisel ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (5) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani. (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. § 4. Toetuse taotlemine (1) Taotluse esitamise tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja tingimustest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (2) Taotlus tuleb esitada lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Kultuuriministeeriumi toetuse menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.  (4) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. (5) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse. § 5. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, sealhulgas kohalik omavalitsus ja selle hallatav asutus, või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi taotleja). (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, peab tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus olema tähtajaks tagasi makstud; 4) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 5) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees; 6) taotleja juhatuse ega juhtorganite, sealhulgas nõukogu liige ei ole toetuse andja töötaja. § 6. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente: 1) andmed taotleja kohta; 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, projekti sisu kirjeldus, elluviimise aeg ja koht, sihtrühm, oodatav mõju, planeeritud teavitustegevused, eelarve, taotletava toetuse summa, kaasatud partnerid ja kaasrahastajad koos rahalise panusega ning teenitav tulu; 3) ülevaade projektiga seotud teavitustegevustest, milles on välja toodud võimalikud tegevused ja kanalid, kus plaanitakse oma projekti tutvustada; 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud e- keskkonna kaudu. (2) Projekti eelarve peab vastama järgmistele tingimustele: 1) projekti eelarve on projekti elluviimiseks vajalike abikõlblike kulude summa; 2) projekti eelarve koostatakse ainult taotletava toetuse kohta; 3) projekti eelarves näidatud kulude detailsuse aste peab olema piisav hinnangu andmiseks nende kulude vajalikkuse kohta. (3) Kui taotleja on taotlenud projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad, dokumentaalselt tõendatavad ja projekti elluviimiseks vajalikud. (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija või tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on tulumaksuseaduse tähenduses seotud isik. (4) Abikõlblikud kulud on: 1) toetatava projektiga otseselt seotud kulud; 2) projekti juhtimisega seotud tööjõukulud, näiteks projektijuhi ja raamatupidaja töötasu, summas kuni 20 protsenti projekti kogumaksumusest. (5) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) organisatsiooni liikmemaks; 2) sularahas tasutud kulu; 3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu; 4) trahv, kohtukulu ja viivis; 5) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav; 6) väljaspool Ida-Virumaad toimuva sündmuse korraldamise kulu; 7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 8) projekti juhtimisega seotud tööjõukulu summas, mis ületab 20 protsenti projekti kogumaksumusest; 9) kulu, mis on tehtud väljaspool kokku lepitud projekti abikõlblikkuse perioodi. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on määratud ajavahemik, millal projekt algab ja lõpeb ning projektiks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamise päevast arvates. Abikõlblikkuse perioodi pikkus on kuni kümme kuud taotlusvooru väljakuulutamisest arvates. (3) Projektiga seotud kuludokumendid peavad olema koostatud ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 15 päeva jooksul pärast selle perioodi lõppu. Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse e-keskkonna kaudu. (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud asjaolud; 2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu. (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.  (7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. § 9. Toetuse suurus Taotletava toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 25 000 eurot taotluse kohta. 3. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 10. Taotluse menetlemine (1) Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub e-keskkonna kaudu. (2) Samalt taotlejalt enama kui ühe taotluse laekumisel menetletakse ajaliselt viimasena e- keskkonna kaudu esitatud ja nõuetekohaselt vormistatud taotlust. (3) Pärast taotlusvooru tähtaega või muul viisil laekunud taotlusi ei menetleta. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. (5) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise või § 1 lõikes 5 nimetatud asjaolu ilmnemise korral jäetakse taotlus läbi vaatamata. (6) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (7) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (8) Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. (9) Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 8 nimetatud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (10) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projekti tingimusel, et taotletav toetuse summa ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. (11) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-des 8 ja 9 sätestatud nõuded. § 11. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti põhjendatus ja vastavus programmi eesmärkidele – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 2) projekti kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 3) kavandatud kulutuste tõhusus, säästlikkus, vajalikkus ja põhjendatus projekti seisukohast – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 4) projekti elluviimisega saavutatav laiem valdkondlik mõju, sealhulgas turism, väikeettevõtlus, piirkonna maine – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 5) projekti elluviimisega saavutatav kogukondlik mõju, sealhulgas kohalike elanike ja asutuste kaasatus ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest. (3) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. (4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras taandama. (5) Hindajad täidavad iga projektitaotluse kohta hindamislehe. Taotluste hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate taotlusele antud punktid ja arvutatakse hindajate arvuga jagades punktisumma keskmine (koondhinne). Projekti koondhindena on võimalik saada kuni 100 punkti. (6) Komisjon koostab pingerea projektidest, mille aluseks on sisulise hindamise läbinud taotluste koondhinded. Võrdse koondhindega taotlusi järjestatakse mõju eest saadud hinde alusel. (7) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise või põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, arvestades taotlusvooru eelarvet. (8) Kui taotluse punktisumma on väiksem kui 60, taotlusele toetust ei määrata. § 12. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti sisu ja sellega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projekti muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses nimetatud nõudele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projekti muutmise kohta. (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teabe põhjal ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. (9) Toetuse saajate nimed avaldatakse toetuse andja koduleheküljel. § 13. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. (3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50, ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel. § 14. Vaide esitamine (1) Taotlejal on õigus esitada vaie 30 kalendripäeva jooksul, alates päevast, kui taotleja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. (2) Vaide esitamisel lähtutakse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetest. 4. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti oodatavate tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 14 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 5. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA ARUANDE ESITAMINE § 17. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena 80 protsendi ulatuses ning kuni 20 protsendi ulatuses lõppmaksena pärast lõpparuande kinnitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (2) Toetuse esimese osa väljamakse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 15 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. (2) Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, käesoleva määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud vormidest. Projekti aruanne koosneb sisu- ja finantsaruandest ning nende võimalikest lisadest. Projekti finantsaruandes tuleb esitada ülevaade lõplikult kujunenud eelarvest. Toetuse andja eraldatud toetuse kohta tuleb esitada maksedokumendid. (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 tööpäeva aruande esitamisest arvates. (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist. (5) Kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, võib toetuse andja küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. (6) Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva, mil peatub aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (7) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 6. peatükk TOETUSE SAAJA JA TOETUSE ANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 19. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) teeb kõik toetusest tehtavad maksed, sealhulgas kulude hüvitamine majanduskulude või avansiaruande alusel, pangaülekande teel; 3) teavitab viivitamata toetuse andjat kõikidest projekti elluviimist ja eelarve kasutamist oluliselt mõjutavatest muudatustest; 4) taotleb tingimusel, et toetuse kogusumma ei muutu, projekti eelarve muutmist, kui eelarverea summa suureneb rohkem kui 30 protsenti võrreldes esialgse summaga või kui lisandub uus kulu; 5) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 6) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 7) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegale; 8) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid kümme aastat toetuse saamisest arvates, kui toetust anti vähese tähtsusega abina; 9) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, kolme tööpäeva jooksul arvates sellekohasest nõudmisest ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 10) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 11) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi; 12) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 13) järgib projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõigi kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3000 euroga või ületab seda. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 14) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega; 15) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 16) kohustub projektiga seotud avalikes esinemistes, aruannetes ja trükistes nimetama toetajana toetuse andjat ning kasutama toetuse andja logo, mille kasutamise kohta on täpsem info leitav toetuse andja veebilehelt. § 20. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad § 13 lõikes 2 nimetatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses; 5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid kumulatiivselt kuni 30 protsendi ulatuses. § 21. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise; 3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja teistes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid. § 22. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse saaja juures projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda projekti eesmärkide, oodatavate tulemuste ja kulude kohta selliste täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 5) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes § 23 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus; 6) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel projekti elluviimise aega. 7. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE § 23. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud tulemust ei saavutatud või taotluses ette nähtud projekti ei viidud ellu; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) puudus on kõrvaldatud või kohustus ja nõue täidetud; 2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjale teatanud, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning toetuse tagastanud. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. (5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga, mida arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine on toonud kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse kaalutlusõiguse alusel toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates kirjaliku taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel. (13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0127 - Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca30c5da-cbb5-4314-8dfd-9bbd0aea8c29 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca30c5da-cbb5-4314-8dfd-9bbd0aea8c29?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main