Kiri

Muinsuskaitseamet [email protected] Koopia: Kultuuriministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Majandus – ja kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsus Kultuuriministeerium Jõelähtme Vallavalitsus Teie: 19.12.2019 nr 1.1-7/3189 Meie:31.01.2020 Vastuskiri ettepanekule „ Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi laiendamine, muististe mälestiseks tunnistamine“ Muinsuskaitseamet kaalub OÜ Wooluvabriku poolt esitatud ettepanekut 06.03.2019 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas paikneva Linnamäe hüdroelektrijaama paisu (reg-nr 30418, edaspidi Linnamäe HEJ pais) kaitsevööndi laiendamist ning lähestikku asuvatele kultuurimälestistele ühise kaitsevööndi loomist. Ühise kaitsevööndi vajalikkuse hindamiseks koostas Muinsuskaitse amet eksperthinnangu (edaspidi eksperthinnang). 1. Eksperthinnangus on kirjutatud, et „Linnamäe paisule mälestisena sobiva keskkonna moodustab sajandite jooksul kujunenud keskkond ja sellega seotud ehitised.“ See väide ei toetu ajaloole. Ajaloolase Kalle Kroon sõnul on Linnamäe linnuse näol on tegu Eesti suurima muinasasulakohaga Eestis. Eesti juhtiva arheoloogi Aivar Kriiska hinnangul on Eestis vähe selliseid muistseid asulakohti, kus erinevad 1 ajalooperioodid on kiviajast tänapäevani nii kompaktselt esindatud. Paraku on just Linnamäe hüdroelektrijaama rajamine olnud muinasasula suhtes otse hävitav tegevus. Nagu on märgitud S. Maasalu temaatilises 2009.a. Kriiska arheoloogide töögrupi töid linnamäel kajastavas artiklis, sai „muinaslinnus 1 Safranovski, J. Kadunud suurlinn. http://blogi.northestonia.ee/ajalugu/kadunud-suurlinn/ 1  tugevasti kannatada seoses Linnamäe hüdroelektrijaama rajamisega 1922.a.“2 Sama väidetakse ka teemakohases Wikipedia artiklis.3 Linnus sai kannatada seetõttu, et hüdroelektrijaama hoonete rajamisel kaevati üles linnuse jõepoolne külg neemikul, lisaks rajati kehandisse ka juurdepääsutee. Tagatippu on hüdroelektriaajama rajamisega seoses kaevatud linnusesse käike ja linnuse pinnale on rajatud barakke. 4 See hävin kriibib veel praegugi nende inimeste hinge kes ajalugu tunnevad. Küsimused: a) Kas Linnamäe HEJ kui muinasala hävitamise ajend ja allesjäänud muinasala on üksteise väärtust toetav kooslus ? b) Kas hävitaja ja ohvri ühitamine samale väärtusskaalale on tavapärane ajaloos ? c) Kus sellist hävitatava ja hävitaja kooslust on varem hinnaliseks peetud ? 2. Väide „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu väärtus ei seisne üksnes rajatises endas, vaid ka sellega seotud ehitises ning ümbritseva paisjärve ajalooliselt väljakujunenud mastaabis. „ on liialdav. Linnamäe paisjärv ei ole sellises mastaabis eksisteerinud piisavalt kaua. Rõhutada tuleks ka veel näivusele tugineva arvamuse ekslikkust, justkui aitaks paisjärv visualiseerida muistse linnuse lähiümbrust. Esiteks on vesi jões alati voolav, vahetuv, mitte seisev, nagu paisjärves, ja teiseks asusid linnuse lähikonnas sajandite vältel lõhekoelmud, neile aga on alati iseloomulik kiire vool ja kärestikulisus ja madal veetase, seega risti vastupidiselt paisjärve iseloomule. Paele pommitamist 1941 lasi elektrijaam vett nii palju läbi, et alalist paisutust suures mastaabis ei omanud. 1960-ndatel karjatasid kohalikud paisjärve aladel loomi (allikas: Lembit Tuur). Peagi kasvas jõe äärsetele aladele mets, mille kännutüükad turritavad veel praegugi vee alt välja. 2 Maasalu, S. Jägala linnamäel kaevatakse luidete alla peitunud prisket asustuskihti.“ Postimees, 17. juuli 2009, vt. ka online https://www.postimees.ee/143087/jagala-linnamael-kaevatakse-luidete-alla-peitunud-prisket-asustuskihti. 3 https://et.wikipedia.org/wiki/Jägala_Jõesuu_linnamägi 4 Kultuurimälestiste riiklik register, Mälestised 17535, „Linnus Jägala linnamägi,“ Pass 1972. T. Moora Leht 1p. vt samas https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=17535 2  Kaart 1: Jägala jõgi 1959 Samuti oli näha hukkunud, üle ujutatud metsa siis kui 2011 paisjärv alla lasti. See on otsene tõendus, et mastaapset Linnamäe paisjärve ei ole eksisteerinud 100 aastat. Paisjärv on enamasti püsinud samades mõõtmetes elektrijaama töötamise ajal 1924-1941 ja 2002-tänaseni. Foto 1: Linnamäe HEJ 1979. Keskel on veevärav täielikult avatud. Sellisena püsis Linnamäe HEJ 1941-2001. 80- ndatel püüdis vene sõjavägi tammi kindlustada ja paisjärve paisutada. Aga aegajalt veejõud ja kohalikud tegid oma töö ja vee tase taaskord alanes. (allikas: http://bit.ly/30v5kQu) Foto 2: Linnamäe HEJ 1979. Turbiinimajast voolab jõgi läbi. (allikas: http://bit.ly/30v5kQu) 3 Foto 3: Jägala jõgi praeguse paisjärve alal 2011 oktoobris, kui paisjärv oli suvel alla lastud. Vee alanedes tuli nähtavale hukkunud mets. Näha on ka harukordset kärestikulist jõge mida Eestis kohtab harva. ( Allikas: video https://youtu.be/M50cbIgflfI ) Foto 4: Jägala jõe paisutus 2019 oktoobris kui paisjärv on oma tänases kõrguses. Vees on näha veel turritamas kände ja hukkund puid, ajast mil sellel alal oli jõeäärne mets mida 2002 paisutatud paisjärv üle ujutas. (Allikas: erakogu). Paisjärve peavad pika ajalooga veekoguks ainult need, kes on piirkonda elama asunud sel sajandil. Nii nagu ka paisjärveäärne ainukese elamu omanikule, kes on elamu ehitanud peale 2002 aastat, tundub, et paisjärv olnud kogu aega olemas. Tema järjepidevast võitlusest järve säilimise eest mis tagab elamise privaatsuse on võimalik inimlikult arusaada ja ajaloo mitte tunnistamist, aga eksperdid nii väita ei saa. Ajal mil paisjärve ääres mitte kedagi ei elanud, püüdsid kohalikud vahepael sõjaväe poolt kindlustatud tammi uuesti lahti kangutada, sest piisav veevool 4 tagaks silmudele paremad elutingimused ja silmud said ka luugiavast ülespoole. 90-nadel rekord silmusaaks oli 16 tonni. Küsimused: a) Kui pikalt peab olema tehisjärv eksisteerinud, et piirkonna 6000 aastase ajaloo juures saaks pidada selle eksisteerimist ajalooliseks ? b) Kas 18 aastat (arvestades et, aastal 2011 oli paisjärve asemel pikka aega jõgi) on piisavalt pikk aeg, et saada märget kui ajalooline objekt? c) Millisest aspektist lähtuvalt saab hinnata, et kaasaegse ehitis, 20 aasta vanune paisjärv ja tööstusehitise ehitamisega rikutud 6000 aastane muinaslinnus moodustavad sobiva sümbioosi? Palun sõltumatut eksperthinnangut. d) Millise hüdroinseneri või hüdroloogi arvamusel vajub linnamäe muinaslinnuse asukoht paisjärve eemaldamisel kokku ? Palun esitada vastava eksperdi hinnang. e) 3. MuKS § 14 lg 2 seab mälestise kaitsevööndile eesmärgi tagada mälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (p 3). Mitte alati ei olnud muinaslinnused elanikkonna püsielupaikadeks, vaid neisse mindi varjule otsese sõja korral. Jägala muinaslinnusest on seevastu leitud ohtralt keraamikat ja muid leide mis tõendavad, et tegu ei olnud mitte üksnes linnuse, vaid ka püsiasulaga. Kuivõrd asulad asusid linnuste külje all, siis tuleks seda enam pöörata muinsuskaitselist tähelepanu ka linnamäe lähemale ümbrusele ajaloolis-arheoloogilisest seisukohast, seega ka alale, mis praegu on hüdroelektrijaama paisjärve all ja tuleks teha kõik, et paisjärv likvideerida. Hoida muinsusi sihilikult vee all oleks kuritegelik. Märgiline on siinkohal linnamäel arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud professor A. Kriiska seisukoht:“ Linnus ei saanud olla suletud süsteem, vaid pidi seostuma ümberkaudse eluga. Saamaks teada, kuidas inimesed elasid, tuleb minna linnusest välja ja panna see ajastu konteksti.“5 Muinsuskaitseameti ettepanek Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamine, üritades kaitse alla arvata ka paisjärve on samm risti vastupidises suunas. Nii hüdroelektrijaama kui ka paisjärve puhul ei ole Muinsuskaitseameti komisjon siinkohal arvesse võtnud ei Linnamäe muinaslinnuse ega asula olemasolu, hüdroelektrijaama rajamisega kaasnenud muinaslinnuse osalist hävitamist, linnust ümbritsenud võimalike asulate olemasolu Natura alast kui kaitsevööndist rääkimata, sest paisjärv ei ole muinaslinnuse ega asula kasutusajast pärit, vaid tegu on linnusealuse kunstliku veekattega, millest tuleb eeldada, et selle alla võib olla jäänud muinasasula(d). Sisuliselt jätkab ja kinnistab Muinsuskaitseamet 5 Kuus, A. „Iga labidatäis Jägala linnamäe pinnast viib üha kaugemale minevikku.“Postimees, 16. august 2008, vt. ka online https://www.postimees.ee/27174/iga-labidatais-jagala-linnamae-pinnast-viib-uha-kaugemale-minevikku 5  sama hävitusprotsessi Jägala linnamäe kallal, mis sai alguse juba 1922.a. Linnamäe hüdroelektrijaama rajamisel. Küsimus: a) Kas Muinsuskaitseamet hinnangul ei vaja paisjärve alla jäävad alad uurimist? b) Kas paisjärve alla jääva ala uurimine ei ole ajaloo seisukohast oluline? 4. Väide „Linnamäe hüdroelektrijaama kompleksi (sh paisu) kultuurilooline väärtus seisneb selles, et tegemist on enne Teist maailmasõda ehitatud suurima ja silmapaistvaima kõrgetasemelise insenertehnilise lahendusega Eestis, mis on algses kasutuses. „ on väär. Linnamäe hüdroelektrijaama kompleks võis olla Teist maailmasõda ehitatud suurim insenertehniline lahendus, aga see kompleks ei ole säilinud ega ei ole ka taastatud. Samuti ei ole enam kasutuses endisaegne insenertehniline lahendus vaid kasutuses on kaasaegne lahendus. Toome siinkohal visuaalse võrdluse milline oli Linnamäe HEJ algusaastatel ja millisena see taastati 2002. Foto 5: Linnamäe HEJ algusaastatel. 6 Foto 6: Linnamäe HEJ alates 2002. Kui arvestada paiga ajalugu, mille algusajaks märgitakse aega praegusest 6000 aastat tagasi, siis ajalooline 1924 ehitatud ja 1941 puruks pommitatud elektrijaam eksisteeris väga lühikesel ajaperioodil. 2002 aastal ehitatud elektrijaam ehitati täiesti kaasaegsena. Vanast ajast säilitati ainult 2 müürijuppi mis on kahel pool elektrijaama (vt Foto 7) . Ülevoolu pais leidis peale rekonstrueerimist taaskasutust. Talle on tehtud juurdeehitis – ankrutega kinnitatav betoonkiht – mis ei ole muinsuskaitseobjektina ja muinsuskaitsepõhimõtet järgides kaitsealuse objektina reeglina aktsepteeritav. Turbiinide juurde jääv paisuosa ei olnud nii hästi säilinud ja ka kaasaegne tehnoloogia nõudis muudatusi ja seetõttu ehitati turbiinide juurde jääv paisu osa uuele projektile vastav. Kalatrepist tehti taastamise käigus kinnine vann, kus ei ole treppi ega voola vesi. Foto 7: Vaade Linnamäe hüdroelektrijaamale 26.02.2015 Ly Renter Küsimused: a) Milliste kriteeriumite järgi hindab Muinsuskaitse amet mittetöötavat kalatreppi kõrgetasemeliseks insenertehniliseks lahendiks? a) Miks võeti muinsuskitse alla juurdeehitusega, rekonstrueeritud pais ? b) Miks võeti muinsuskaitse alla kalatrepp, mis isegi enam ei simuleeri kalatreppi nagu ta algselt oli ehitatud ? c) Miks ei võetud muinsuskaitse alla ainukesed ajalooliselt säilinud rajatised (2 müüri juppi kummalgi pool paisud) (Foto 7) ? 7  d) Mida 6000 aasta vanune linnus kaotab, kui tema naabruses ei ole enam tagasihoidliku arhitektuuriga kaasaegset ehitist nagu on Linnamäe HEJ turbiinihoone? e) Kas Muinsuskaitse amet teab, et turbiini hoone, turbiini hoone sisseseade ja soojendusega elektriline paisuluuk on täiesti uued nii füüsiliselt kui ka insenertehnilise lahenduse poolest? f) Linnamäe paisuga seotud ehitis on käesooleval ajal elektrijaama hoone, mis isegi ei jäljenda 1924 ehitatud suursugust hoonet. Tegemist on tavalise tehnoseadmeid mahutava hoonega. Millist hüroelektrijaama paisu väärtust see madal kaasaegne hoone kannab? 5. Eksperthinnangus leiab märkimist fakt“ Linnamäe hüdroelektrijaama pais oli silmapaistev insenertehniline rajatis, mis peale valmimist tituleeriti Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.“. Ajaloos ei eksisteeri fakti selle kohta, et Linnamäe HEJ pais oleks saanud peale valmimist ühtki tiitlit. Ajaloolased on otsinud ja Jägala kalateed MTÜ on kultuuriministeeriumilt korduvalt küsinud viidet algallikale, mis tõendaks, et selline tiitel on kunagi paisule omistatud. Kahjuks Kultuuriministeerium ega Muinsuskaitseamet ei ole selle fakti kohta infot andnud. a) Kas sõna tituleerima tähendab ametlikku tiitlit andma ? b) Millal ja kelle poolt tiitel anti ? c) Kas selle tiitli detailandmed on teada? 6. Väide „Rajatud kalatrepp oli esimesi Euroopas.“ ei ole õige. Soomes kehtis sellel ajal juba seadus, et kui ehitatakse jõele tamm, siis kindlasti peab ehitama ka sinna juurde „kalaredeli“ (kalatrepi). Soomes oli kalaredeleid selleks ajaks palju ehitatud. Kalatrepi kui tehnilise lahenduse hindamisel on oluline teadvustada, et Linnamäe HEJ kalatrepp ei ole kunagi toiminud. Loodud tehniline lahendus ei võimaldanud ühelgi kalal seda mööda üles minna. Tehnilised lahendused on väärtuslikud siis kui nad toimivad. Küsimused: a) Millisele algallikale tuginevalt Muinsuskaitseamet väidab, et rajatud kalatrepp oli esimesi Euroopas? b) Mitu kalatreppi oli selleks ajaks rajatud naaberriikides? 7. Väide „Elektrienergia tootmise lõpetamisel kaotaks hüdrorajatis esialgse funktsiooni, uue funktsiooni leidmine eriotstarbelisele kompleksile on aga ebatõenäoline“ ei saa olla tõene. Juba praegu on pakutud sellele hoonele palju funktsioone. Hoonesse saab luua füüsika õppe keskuse. Võib ka luua ajaloolise Linnamäega ühise püsiekspositsiooniga muusemi, jutustamaks lugusid inimkonna arengu erinevatest etappidest. Ka vähese majandusliku otstarbe ja suure loodust kahjusta mõjuga tammidel on ajaloos oma lugu rääkida. Tänasesse päeva ei sobi ainult nende töö jätkumise eksponeerimine. Küsimused: a) Kas, kelle poolt ja millal on Muinsuskaitseametile teadaolevalt on korraldatud hüdrorajatisele uue funktsiooni leidmiseks ettevõtmisi /idee konkursse? b) Millised olid ideede korje tulemused ? 8. Väide eksperthinnangust :“Lisaks ainelisele keskkonnale, millel on ajalooline, kultuuriline ja esteetiline väärtus, omab piirkond tähtsust ka vaimse kultuuripärandi mõttes, kus läbi aastatuhandete on põlvest põlve 8 edasi antud teadmisi ja oskusi, mis on märgiks sellest, et on kujunenud kohalik kultuuriruum, mis on olnud elavas ja loovas kasutuses.“ Jägala jõe taastamist pidasid ainuvõimalikuks lahenduseks 2019 aastal 2400 allkirja andnud isikut. Looduslikkus ja ajalugu on need millega seovad enda identiteeti nii kohalikud kui piirkonda külastavad inimesed. Järjest väheneb nende inimeste hulk, kes suudavad imetleda mineviku tehnoloogiate hävitavat jõudu. Kui Muinsuskaitseamet peab oluliseks „põlvest põlve edasikantavaid teadmisi ja oskusi, mis peab andma märku sellest, et on kujunenud kohalik kultuuriruum“, siis ei saa mööda vaadata asjaolust, eelnevate põlvede teadmistele tuginedes oleme jõudnud ajajärku kus tegeletakse teadliku looduskeskkonna kaitsega. Looduskeskkonna kaitse ei ole mitte ainult meie kultuuri vaid inimkonna ellujäämise eeldus. Looduskaitse ei ole Eestis üleöö sündinud: paljud loodushoidlikud tavad ja tõekspidamised pärinevad otseselt rahvausundeist. Eestlaste uskumuste üks veetlevamaid jooni oli just sügav ja ehe loodustunnetus koos teesklematu austusega looduse vastu. Kuna paisutused on looduslikku mitmekesisust hävitav ja tänane kultuur (teadlik käitumine) nõuab loodusäästlikke lahenduste kasutamist, peab Muinsuskaitse amet tajuma kultuuriruumi tervikuna, mitte jääma kinni eelmise sajandi teadlikkusse. Kultuur areneb edasi ja seda peab märkama, sellega peab arvestama. Muinsuskaitse ametil on kultuuri arengu mäletajana ja mälestuste kaitsjana tähtis roll. Linnamäe paisjärve ja HEJ puhul tulebki tõdeda, et on jõutud kohta kus on tehtud eelmisest ajastust järeldused ja astutakse uude ajajärku. Euroopa Parlament ja liikmesriigid jõudsid detsembris 2019 üksmeelele selles, millist majandustegevust pidada keskkonnasäästlikuks. Tegevusi saab määratleda keskkonnasäästlikuna, „rohelisena“ siis, kui see ei takista ühegi keskkonnaeesmärgi saavutamist https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14970-2019-ADD-1/en/pdf . Palun seda aspekti Muinsuskaitseameti eksperthinnangus kajastada. Linnuses ja linnuse ümber elavate inimeste arusaamade arengut saab muinsuskaitseamet talletada ja eksponeerida. Samaaegselt ei saa Muinsuskaitse amet elu loomulikku arengusse sekkuda. Kui teadlikkus on jõudnud kohta kus looduskahjustusi välditakse ja looduslikku elurikkust taastatakse, siis ei saa Muinsuskaitseamet inimkonna arengut tagasi hoida ja suunata inimesi mitte vigadest õppima ja jätkama enesehävitamist. Küsimused: a) Millised paisjärve kaitsevööndisse võtmisega seotud seadused ja seaduse sätted on alljärgnevate seaduste ja seadussätete suhtes ülimuslikud (ei pea arvestama) ? I Põhisaedust §5 Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. II Säästva arengu seadus § 3. Looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alused 9  (1) Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. (2) Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust. (3) Looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded. III Loodusdirektiiv Artikkel 6.4 Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. IV KeHJS § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus (1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 9. Linnamäe HEJ tähtsust Eesti elektrienergia tootmisel on vähetähtis. Tänaseks (võrreldes 2002 aastaga) on toimunud oluline murrang taastuvenergia valdkonnas. Kasutusel on palju loodussäästlikke taastuvenergia energiatootmis viise ja mille tootmismahud mahud on juba päris suured. Taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat toodeti möödunud aastal Eestis 1946 gigavatt-tundi ja taastuvenergia toodang moodustas elektrienergia kogutarbimisest 21 protsenti. Linnamäe HEJ tootmismaht moodustab Eesti taastuvenergia toodangust 0,26%. Eestis on praegu installeeritud hüdroelektrijaamade võimsust 8 MW, mille abil toodetakse aastas 0,22% kogu (Linnamäe HEJ 0,05%) Eestis toodetavast energiast. Seetõttu on kogu Eesti hüdroenergia ressurss marginaalne ja hüdroenergia osakaal elektritootmisel ei ole arvestatav. Eesti Maaülikooli Energiakasutuse õppetooli hoidja, professor Andres Annuki sõnul kui Linnamäe HEJ tootmine seisma panna, siis see ei mõjuta otsuseid, mida tehakse Eestis põlevkivi kasutamisega seoses. Nii Linnamäe HEJ elektriline võimsus, kui ka aastatoodang on jäävad tunduvalt väiksemaks kui statistiline viga võrreldes Eesti vastavate näitajatega. Kui mingi parameetri muutus jääb 5 % piiridesse, siis loetakse statistiliselt selle mõju protsessile olematuks. Eesti jõgedel väga väike hüdroenergeetiline potentsiaal. Selle potentsiaali kasutamine tuleb väga suurte keskkonnakahjude hinnaga. Energiapoliitikas on asutud seisukohale, et taastuvatest energiaallikatest on just päike, tuul ja biokütus prioriteetsed. Ei peeta vajalikuks ega otstarbekaks kasutada niigi Eesti jõgede väikest potentsiaali keskkonnakahju hinnaga. 10 10. Jägala jõe paisutamisel jääb kasutamata oluline majanduslik potentsiaal. Paisutuse likvideerimisest on Jõelähtme vallal võita palju rohkem kui selle säilitamisel. Paisutuse likvideerimisel säiliks ajaloolise väärtusega HEJ paisu ja silla kompleks, mida saab taastunud jõesängiga koos kalandusliku potentsiaaliga üheskoos turistidele atraktiivseks kujundada (turismiväärtused jäävad, sest peamine turismi objekt on üle jõe kulgev kõrge sild, mitte HEJ hoone ise, mis pole tavakasutajale tegelikult eksponeeritud ega avatud. Säilivad ka muinsuskaitselased väärtused ning sellele lisandub märkimisväärne kalaturismi ja veespordi tõus) – sh oleks see nii otsene kui ka kaudne potentsiaalne tulu Jõelähtme vallale. Jõgede kalanduslik väärtus arvutatakse tagasipöördujate ehk täiskasvanud lõhede arvust (mere ellujäämus looduslikul kalal 10–20%), millest lahutatakse eelnevalt omakorda populatsiooni säilimiseks vajaminev protsent (1–2%). Püügiks jääv kalakogus (eeldades, et keskmine lõhe kaalub 5 kg) ehk meie kutseliste kaluritele ja harrastuskaluritele jääv võimalik saak korrutatakse esimesel juhul lõhe esmakokkuostu hinnaga (kutselistel ca 6 €/kg; 2016. aastal) ning harrastuskalurite puhul 145 €-ga (teadusuuringu põhjal lõhe kg hind; Eesti tingimustes kasutatud täielikku miinimumväärtust), mis sisaldab harrastuskaluri poolt tehtavaid kõiki kulutusi (kütus, varustus, majutus, toitlustus jne). Võttes antud summast keskmise, saame ühe jõe kalandusliku väärtuse aastas. Siinkohal tuleb arvestada, et kutselised kalurid ka väärindavad saaki, millisel juhul kala väärtus kg kohta on suurem kui esmakokkuostu hind. Jägala joani jääva jõelõigu kalanduslik väärtus üle 1 miljoni eurot aastas (lõhe 510 000 €, meriforell 163 500 € ja 384 000 € jõesilm). Suureneks nii siseriiklike kui rahvusvaheliste aerutajate hulk kes Jägalal sõitmas käiksid. Kaugemalt tulijad vajavad ööbimist, toitlustust jne. Süstaslaalomi võistlusi ja treeninguid saaks korraldada aastaringselt, mis suurendaks jällegi piirkonna kaupluste, toitlustus- ja majutusasutuste tulusid. Niinimetatud „rohelise“ elektri tootmisest hüdroenergeetikas on enamasti kaotanud ka rekreatsiooni korraldajad ja veespordihuvilised. Baltikumi võimsaima langusega Jägala joa alune kärestik on meelispaik parvematkade korraldajatele, kärestikusõidu ja slaalomisportlastele (http://toru.ee/view/4ffc998da46d). Eesti Arutamisföderatsioon, Süstaslaalomi klubi Pirita Tallinnast www.skpirita.ee, spordiklubi Ekstreempark Võrust www.ekstreempark.ee ja spordiklubi Nelson Rakverest www.nelson.ee toetavad Jägala jõe paisutuse lõpetamist. Paisutamata Jägala jõgi oleks süsta, kanuu ja raftiga aastaringselt sõidetav praeguse 2-3 nädala asemel aastas. See avaks suuremad võimalused turismitööstusele (praegu on raftiga sõidetav osa huvitav ainult ca poole kilomeetri ulatuses, tulevikus 3 km) ja aerutajatele nii tervisespordiga kui võistlusspordiga tegelemiseks. Küsimus: a) Kui vald leiaks Jõe taastamisest suurenenud vallaeelarvest vahendeid Linnamäe HEJ korrashoiuks ka ilma elektrit tootmata, kas Muinsuskaitseamet loobub ideest eksponeerida töötavat elektrijaama ja on nõus toetama loodussäästlikku lahendust ? b) Kas Muinsuskaitseamet on sellise ettepaneku vallale teinud? 11 11. Jõesuu küla (Jõggisuw) , kus Linnamäe paisjärv asub, esmakordne mainimine oli aastal 1565. Siin elasid peamiselt rannatalupojad ning piirkonda teati peamiselt kohaliku tähtsusega sadamakohana. Peamiseks elatusallikaks oli kalapüük. Ka Janek Safranovski kinnitusel oli Jägala mõisaomanik huvitatud kalavarude säilimisest kui ta nõudis, et tema poolt müüdud maale ehitataval elektrijaamal oleks kalatrepp. Kahjuks elektrijaam sai kalatrepi mis ei toiminud ja kalavarud said suuresti kannatada. Ka praegusel ajal on piirkond tuntud kalanduspiirkonnana. Tänaseni on säilinud rannakaluri traditsioonid mille edasikestmiseks on vaja kesta kalavarudel. Paljud rannakalurid on pidanud otsima endale muid elatusallikaid, sest väärikalade kudealade nappus mõjub drastiliselt ka kalasaagile. Küsimused: a) Kas Muinsuskaitse amet väärtustab sajandite pikkuse rannakaluri kultuuri edasikestmist? b) Kas Jõelähtme rannakaluri kultuur on muinsuskaitseameti hinnangul seotud Jõelähtme piirkonna kalavarudega? Kui mitte, siis palun valdkonnana ekspertide poolt koostatud uurimust. 12. Linnamäe HEJ ja Linnamäe paisjärv asuvad Jägala hoiualal, mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku. Jägala jõe hoiuala hõlmab Jägala jõge Jägala joast suubumiseni Soome lahte. Oluline on märkida, et KeHJS järgi on vee paisutamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Natura alal tohib olulise keskkonnamõjuga tegevust teostada ainult siis kui on kohaldatud Natura erand. Kultuuriministeerium märgib oma kirjas ( 05.09.2019,nr 12-6/958-6) Keskkonnaametile väga teadlikult, et „Natura erandit saab kohaldada vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg-le 3, kui üheaegselt esinevad järgmised tingimused: 1) alternatiivsed lahendused puuduvad; 2) kavandatav tegevus tuleb ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sh sotsiaalsetel või majanduslikku laadi põhjustel; 3) Vabariigi Valitsus annab nõusoleku; 4) liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni).“ Küsimused Muinsuskaitseameti poolsete eelduste ja ootuste osas. a) Kas Muinsuskaitseamet seab paisutuse omanikule OÜ Wooluvabrik kohustuse taotleda Natura erandit või planeerinud ta ise tõendada, et paisutamine on avalikkuse jaoks esmatähtis ja erakordselt tungivalt vajalik ning Muinsuskaitse ametil on plaanis Natura erandi kohaldamise protseduuri läbi teha? b) Kas Muinsuskaitseamet planeerib osaleda hüvitusmeetmete rakendamisel võrdväärselt koos Linnamäe HEJ omanikuga, kel on ainukesena õigus veerikasutusluba taotleda, sest paisutuseks vajalik pais kuulub talle ? c) Kui Linnamäe HEJ omanik peab hüvitusmeetmete rakendamist ülemääraseks kuluks või soovib mingil muul põhjusel paisutamisest loobuda, siis millist sunnimehhanismi saab Muinsuskaitse amet Linnamäe HEJ omanikule rakendada, et ta Natura erandi kohaldamise tingimuste täitmise lõpuni viiks ja paisutamisega jätkaks? d) Arvestades Jägala jõe Natura alale paisutamisega tehtava kahju suurust ja sellest tulenevat hüvitusmeetmete ulatust võib nii suurte rahaliste kohustuste seadmine eraomandi valdajale 12  olla põhiseaduse vastane. Kas Muinsuskaitse amet on seda kaalunud? Hüdroenergia tootmisest saadav tulu (u 150 000 EUR aasta käibe juures) ilmselt hüvitusmeetmete rakendamist ei korva. e) Palun Muinsuskaitseameti kinnitust, et juhul kui toetudes Muinsuskaitseameti hinnangule saab HEJ omanik siseriiklikult loa Natura erandiks (või kui Muinsuskaitseamet ise osaleb Natura erandi protsessis ) ja tegevuse taotlejal tekivad hüvitusmeetmete rakendamise kohustused, aga Euroopa Komisjon lükkab Natura erandi taotluse tagasi (viidates samamoodi punktile 8) ning kohustab liikmesriiki taastama jõelist elupaika ning tagasi võtma väljastatud vee-erikasutusloa, et Muinsuskaitseamet vastutab tekkinud olukorra eest ja panustab oma haldusala finantsvahenditega, et taastada jõeline elupaik ja avada kalade rändetee Jägala jõel. Kokkuvõte: Kaalutlused miks peaks paisjärv olema kaitsevööndis on pealiskaudselt valitud, Linnamäe muinasala emotsionaalne seostamine tänaseks autentsena mitte säilitatud Linnamäe HEJ kompleksiga ei ole põhjendatud ja idee arendamisel ei ole arvesse võetud Natura ala kitsendusi. Praegu käimasoleva keskkonnamõjude hinnangu raames ei ole ilmnenud asjaolusid mis annaks aluse Natura erandi kohaldamiseks, mis on range eeldus paisutuse jätkamiseks. Samas tuleb ka meelde tuletada, et Riigikohus on kord juba analoogset olukorda arutanud. Riigikohtu otsuses 3-16-478 on toodud, et Muinsuskaitseamet esitas seisukoha, et hüdroenergia tootmine ei ole muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Kui praegune keskkonnamõjude hindamise protsess, mis on algatatud veerikasutusloa saamiseks elektrienergia tootmise eesmärgil, lõpeb kasutusloa mitteväljastamisega, siis Muinsuskaitseamet saab algatada uue veerikasutusloa taotluse protsessi mille eesmärgiks on saada luba , et „paisjärve olemasolu ilmestaks linnamäe vanemaid asustusjärke“. Lugedes senist Natura aladega seotud EL kohtupraktikat, siis sellist pretsedenti ei ole veel loodud, et mingi teise objekti ilmestamiseks vee paisutamise vajadus kaaluks üles Natura ala keskkonnaeesmärgid. Seetõttu Linnamäe paisjärve muinsuskaitse kaitsevööndisse arvamise ettepanekut ei saa pidada perspektiivikakas. Lisamärkused : Taotlusele lisatud „ LINNAMÄE PAISJÄRV „ 90“ MEMORANDUM“ 26.06.2014 ei ole saanud kunagi ümarlaual osalenute konsensuslikku heakskiitu. See dokument jäigi tööversiooniks. Memorandumis esitatud seisukoht „… teeb ümarlaud riigile ettepaneku säilitada Linnamäe paisjärv ja 90 aasta jooksul väljakujunenud elukeskkond. Selleks tunnistada Jägala jõe lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni oluliselt muudetud veekoguks ja võtta see lõheliste jõgede nimistust välja ning lubada olemasolevas mahus elektrienergiatootmise jätkamist.“ ei kiidetud heaks ümarlaual viibinute poolt ei koosolemisel ega ka hiljem. Valdkonna ekspertidena saab kasutada ainult sõltumatuid eksperte. Kui Jõelähtme Vallavalitsus on asunud kaitsma paisjärve äärse elaniku ja elektritootja huve, siis Linnamäe HEJ ajaloo eksperdina antud küsimuses ei saa kasutada ajaloolast (Janek Safranovski), kelle MTÜ-ga Jägala-Linnamäe on Jõelähtme Vallavalitsus sõlminud pikaajalise rahalise koostöölepingu. Palume küsida eksperthinnangut sõltumatult eksperdilt. Jägala kalateed MTÜ Liivia Mahlapuu Alo Ehasoo [email protected] 13