Kiri - Kultuuriministeerium - dokumendiregister.ee

Failid

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Rahandusministeerium 12.02.2020 nr 14-12.3/134-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmise eelnõu. Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Sotsiaalministeerium SA Innove Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Eesti Külaliikumine Kodukant Tartu Linnavalitsus Terviseamet Tallinna Kesklinna Valitsus Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisad: 1. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu; 2. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri; 3. „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muudetud tervikteksti eelnõu. Margit Tilk 6125242 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 KÄSKKIRI 12.02.2020 nr 14-12.3/134-100 Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1, peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 9 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri 1. Muudan siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi käskkiri) järgmiselt: 1.1. Sõnastan punkti 1.3.1.1. järgmiselt: „1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonda.“; 1.2. sõnastan punkti 1.3.2. järgmiselt: „1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus.“; 1.3. sõnastan punkti 1.3.3. järgmiselt: „1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a SA Innove, 1. aprillist 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus.“; 1.4. sõnastan punkti 2.1.1.1. järgmiselt: „2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT.“; 1.5. lisan punkti 2.1.5.1.5. järgmises sõnastuses: „2.1.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon)“; 1.6. sõnastan punkti 2.2.1.1. järgmiselt: „2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond ja elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.“; 1.7. lisan punkti 2.2.5.1.7. järgmises sõnastuses: „2.2.5.1.7. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon)“; 1.8. sõnastan punkti 2.3.1.1. järgmiselt: „2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond, elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid.“; 1.9. lisan punkti 2.3.1.6. järgmises sõnastuses: „2.3.1.6. Tallinna Kesklinna Valitsus koordineerib ja arendab Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusterritooriumile elama asunud välismaalaste kohanemise toetamiseks tegevuse 2.3.3.2. raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi vajadustele.“; 1.10. lisan punkti 2.3.5.1.5. järgmises sõnastuses: „2.3.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon)“; 1.11. kehtestan punkti 6 uues redaktsioonis: 6. Tegevuste eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal nr (eurodes) 1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine 620 000 100% ja rakendamine 1.1 ESF-i toetus 527 000 85% sh PPA (2015−2018) 82 058,52 EAS (2015−2017) 35 511,76 SMIT (2018−2022) 108 885 1.2 Riiklik kaasfinantseering 93 000 15% sh PPA (2015−2018) 14 480,92 EAS (2015−2017) 6266,78 SMIT (2018−2022) 19 215 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 608 734 100% ja rakendamine 2.1 ESF-i toetus 5 617 424 85% sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92 SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56 PPA (2019−2020) 47 090 2.2 Riiklik kaasfinantseering 991 310 15% sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63 SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27 PPA (2019−2020) 8310 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 176 233 100% rakendamine 3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85% sh PPA (2017−2021) 637 500 MTÜ Kodukant (2019−2020) 54 952,50 Tartu Linnavalitsus (2019−2021) 63 750 Terviseamet (2019−2021) 72 250 Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 56 950 3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15% sh PPA (2017−2021) 112 500 MTÜ Kodukant (2019−2020) 9697,50 Tartu Linnavalitsus (2019−2021) 11 250 Terviseamet (2019−2021) 12 750 Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 10 050 3.3 Omafinantseering 0 0% 1.12. sõnastan punkti 13.2. järgmiselt: „13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning korraldusasutus STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele 45– 47.“; 1.13. sõnastan punkti 14 järgmiselt: „14. Vaidluste lahendamine“; 1.14. sõnastan punkti 14.1 järgmiselt: „14.1. Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.“; 1.15. sõnastan punkti 15 järgmiselt: „15. Riigiabi“; 1.16. lisan punkti 15.1 järgmises sõnastuses: „15.1 Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi“; 1.17. lisan punkti 16 järgmises sõnastuses: „16. Rakendussäte Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a. “. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Seletuskiri „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ juurde 1. Sissejuhatus Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate tegevuste elluviimise käigus täpsustunud vajadustest. Muutuvad rakendusüksuse ning elluviija nimetused ning sätestatakse, et toetus ei ole riigiabi. Samuti lisatakse toetatavat tegevuse 2.3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine (edaspidi tegevus 2.3) elluviimisesse partnerina Tallinna Kesklinna Valitsus, et arendada Tallinnas Kesklinna linnaosas teenuseid Eestisse elama asunud välismaalaste vajaduste vaates. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri. Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margit Tilk (e- post [email protected], telefon 612 5242) ning kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Kerli Zirk (e-post [email protected], telefon 612 5082). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk ([email protected], tel 612 5073). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatusi tehakse TAT-i alljärgnevates punktides. Punktides 1.3.1.1, 2.1.1.1, 2.2.1.1 ja 2.3.1.1 sätestatakse elluviijana Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna asemel vastavalt Siseministeeriumi põhimääruse muudatusele. Punktis 1.3.3 nimetatakse alates 1. aprillist 2020. a rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri, sest SA Innove struktuurivahendite rakendusüksuse funktsioonid viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Punktides 1.3.2 ja 2.3.1.1 lisatakse partneriks Tallinna Kesklinna Valitsus, kellega sõlmitakse partnerlusleping, et arendada Tallinnas Kesklinna linnaosas teenuseid Eestisse alama asunud välismaalaste vaates vastavalt alategevuse 2.3.3.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine raames selgunud vajadustele. Punktides 2.1.5.1.5, 2.2.5.1.7 ja 2.3.5.1.5 sätestatakse, et tegevused on seotud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“ tegevussuunaga 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel“ (tööversioon). Punkti 2.3.1 täiendatakse punktiga 2.3.1.6, milles sätestatakse, et lisanduv partner Tallinna Kesklinna Valitsus hakkab alategevuse nr 2.3.3.2 Teenuste arendamine raames koordineerima 1 ja arendama Tallinnas Kesklinna Valitsuse haldusterritooriumile elama asunud välismaalaste kohanemise toetamise vaates kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundama ja arendama linnaosavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi vajadustele. Harjumaa statistika kohaselt1 moodustavad kogu elanikkonnast (01.01.2019 seisuga 598 059) teistest rahvustest (sh vene rahvusest ja määratlemata kodakondsusega) inimesed 18,6% (111 783 inimest) Harjumaa elanikkonnast, mis on märkimisväärne osakaal. Uute sissekirjutuste statistika kohaselt on perioodil 01.01.2019-29.10.2019 end Harjumaale esmakordselt sisse kirjutanud 5407 välismaalast. Enim sissekirjutusi on olnud Tallinna Kesklinna Valitsuses, täpsemalt 1139 Euroopa Liidu kodanikku ja 886 kolmandate riikide kodanikku. Nii Tallinna Kesklinna Valitsus, ettevõtjad kui ka ülikoolid on tõstatanud vajaduse arendada avaliku, era ja kolmanda sektori koostööd ja avalikke teenuseid nii, et need lihtsustaksid välismaalaste elama, õppima ja tööle asumist Tallinnas. Seetõttu sätestatakse TAT-i muudatusega, et partner arendab kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundab ja arendab teenuseid eelkõige Tallinna Kesklinna linnaosas. Täpsema teenuste kontseptsiooni ja arendamise ulatuse töötab partner välja sõlmitava partnerluslepingu raames. Punktis 6 sätestatakse tegevuse 2.3 uue partneri Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarveks 67 000 eurot (56 950 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 10 050 eurot riiklik kaasfinantseering) ja selle kasutuse ajaks 2020–2022 vastavalt elluviija ja partneri vahel kavandatava partnerluslepingu eelarve prognoosile. Muudetakse punkti 14 nimetust, uus nimetus „Vaidluste lahendamine“. Punkti 14.1 täiendatakse, et RÜ toimingu või otsuse peale tuleb kuni 31. märts 2020 esitada vaie RÜle. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt, sest uus RÜ (Riigi Tugiteenuste Keskus) ning elluviija (Siseministeerium) on riigiasutused, kelle õiguslikke vaidlusi kohtus ei lahendata. Punkti 13.2 muudatusega täpsustatakse, et korraldusasutus teeb finantskorrektsiooni otsuse STS-i § 45 lõike 4 alusel. Asendatakse punkt 15 uue sisuga „Riigiabi“. Lisatakse punkt 15.1, millega sätestatakse, et käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Uussisserändajate kohanemise toetamise projekt on üldist majandushuvi pakkuv sotsiaalvaldkonna teenus, mille puhul leitakse avaliku teenindamise kohustuste täitja (partner) avaliku konkursi teel või on teenuse pakkuja monopoolses seisundis. Toetuse suurus on objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud (sh turu-uuring) ning see ei ole suurem, kui avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks vajalik. Avalik konkurss korraldatakse läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Muutub punkti „Rakendussätted“ numeratsioon (uus punkt 16) „Riigiabi“ punkti lisandumise tõttu. 3. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 1 Eesti statistikaameti andmebaas, http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV021# 2 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006. 5. Käskkirja mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus kujunenud vajadustele ning võimaldavad saavutada tegevustele seatud eesmärgid. Tegevuse 2.3 muudatusega sätestatakse tegevuse partneriks Tallinna Kesklinna Valitsus ning nähakse talle ette eelarve, et arendada Tallinnas Kesklinna linnaosas teenuseid Eestisse elama asunud välismaalaste vaates ja soodustada seeläbi nende kohanemist Eesti ühiskonnas. 6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. 7. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus koos Rahandusministeeriumiga), valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega (Kultuuriministeerium) ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest (Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks rakendusüksusele SA Innove ning teadmiseks TAT-i partneritele PPA, SMIT, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus. 3 KÄSKKIRI 27.03.2015 nr 1-3/87 muudetud järgmiste käskkirjadega 04.01.2017 nr 1-3/3 11.05.2018 nr 1-3/46 25.04.2019 nr 1-3/43 03.10.2019 nr 1-3/66 Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala 1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks: 1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine; 1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine; 1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine. 1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas. 1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 1.2. Terminid 1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet. 1 Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel; 1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus 1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium. 1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonda. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 1.3.2.1.Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a SA Innove, 1. aprillist 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 1.3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium. 1.3.3.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite osakonda. 2. Toetatavad tegevused 2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine 2.1.1. Elluviija ja partner 2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2 nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA asjakohases andmebaasis. 2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga portaali sisuliselt. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse, arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2 2.1.2. Tulemus 2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle tugiteenused. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud 2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne. Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt 2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega. Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud) ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv) lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks. 2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016. 2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine 2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks. Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist. EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse tehniliselt. 2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016. 2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus 2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud andmekogumisele seatud nõuetele. 2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019 (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine 2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid teenuseid pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste 1 http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf 3 andmebaasidega. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.1.4. Sihtrühm 2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad. 2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“; 2.1.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon). (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga 1-3/xx). 2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine 2.2.1. Elluviija ja partnerid 2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond ja elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel. 2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3 raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.2. Tulemus 2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele, välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist, piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele. 4 2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine ja arendamine 2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-, metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus- või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid (nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele. 2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine 2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja testide põhjal korraldatud koolitused 1265 korral. Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2 vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine 2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud lisamaterjale. Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu. 2 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 3 Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu. 5 2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine 2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.2.3.5. Koolituste pakkumine 2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral. Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles. Koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas4 . Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. 2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.2.4. Sihtrühm 2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad. 2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“; 2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 5 Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis kehtestatud nõuetest (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 6 2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“; 2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“. 2.2.5.1.7. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon). (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga 1-3/xx) 2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine 2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond, elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga 1-3/xx) 2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.1.3. MTÜ Kodukant loob Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2 raames võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ning toetab vabaühendusi Eestisse elama asunud välismaalaste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse. 2.3.1.4. Tartu Linnavalitsus koordineerib ja arendab eelkõige Tartusse ja võimaluse korral teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud välismaalaste kohanemise toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi vajadustele. (lisatud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66) 2.3.1.5. Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2 raames esmatasandi tervishoiuteenuse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavust. (lisatud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66) 2.3.1.6. Tallinna Kesklinna Valitsus koordineerib ja arendab Tallinnasse Kesklinna Valitsuse haldusterritooriumile elama asunud välismaalaste kohanemise toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi vajadustele. (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 2.3.2. Tulemus 2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon. 2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg 2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine 2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada. Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks. 2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.3.3.2. Teenuste arendamine 7 2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse (välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. 2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine 2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid, kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele. Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi, võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel. Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja jagamise. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. 2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta 2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas majanduslikku jätkusuutlikkust. Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende pakkumisele. 2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43). 2.3.4. Sihtrühm 2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada. 2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega 2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega: 2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“; 8 2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“; 2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“; 2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond“. 2.3.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon) (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Siht- Siht- Siht- Siht- Näitajad Näitaja Alg- tase tase tase tase Selgitav teave nimetus tase 2016 2018 2020 2023 Toetatav tegevus 2.1 Tulemus- Infoplat- 0 500 1500 6500 11 000 Tulemusnäitaja näitaja vormi moodustab meetme kasutajate tegevuse 2.6.1 arv väljundnäitaja. Toetatav tegevus 2.2 Tulemus- Kohanemis- 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja näitaja koolitustel moodustub osalejate arv kohanemiskoolituste läbimiskordade arvust. Tulemusnäitaja moodustab meetme tegevuse 2.6.2 väljundnäitaja. Tulemusnäitaja panustab rakenduskava väljundnäitajasse „Lõimumis- ja kohanemiskoolitustel osalejate arv“. Selle sihttase kokku on 18 343 ja tegevus 2.2 panustab sellesse osaliselt (12 843). Rakendus- Kohanemis- 0 346 1647 3902 8990 Näitaja moodustub kavaga programmi kohanemisprogrammi seonduv läbinute6 koolituste tulemus- arv, kelle läbimiskordade arvust, näitaja eesti keele mille järel inimene on 6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes. 9 oskus, andnud hinnangu, et praktiline tema eesti keele oskus, informeeri- praktiline informeeritus tus ja ja teadmised Eesti riigi, teadmised ühiskonna ja kultuuri Eesti riigi, kohta on paranenud. ühiskonna ja Tulemusnäitaja panustab kultuuri rakenduskava kohta on tulemusnäitajasse paranenud „Kohanemis- ja lõimumisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud“. Selle sihttase kokku on 12 840 ja tegevus 2.2 panustab sellesse osaliselt (8990). Toetatav tegevus 2.3 Tulemus- Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja näitaja või välja- moodustab meetme töötatud tegevuse 2.6.3 teenuste arv väljundnäitaja ning ühtlasi rakenduskava väljundnäitaja „Uussisserändajate kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenuste arv“. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine. 4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja riigivalitsemine. 4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023. 6. Tegevuste eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal nr (eurodes) 10 1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine 620 000 100% ja rakendamine 1.1 ESF-i toetus 527 000 85% sh PPA (2015−2018) 82 058,52 EAS (2015−2017) 35 511,76 SMIT (2018−2022) 108 885 1.2 Riiklik kaasfinantseering 93 000 15% sh PPA (2015−2018) 14 480,92 EAS (2015−2017) 6266,78 SMIT (2018−2022) 19 215 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine 6 608 734 100% ja rakendamine 2.1 ESF-i toetus 5 617 424 85% sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92 SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56 PPA (2019−2020) 47 090 2.2 Riiklik kaasfinantseering 991 310 15% sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63 SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27 PPA (2019−2020) 8310 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 2 176 233 100% rakendamine 3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85% sh PPA (2017−2021) 637 500 MTÜ Kodukant (2019–2020) 54 952,50 Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 63 750 Terviseamet (2019–2021) 72 250 Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 56 950 3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15% sh PPA (2017−2021) 112 500 MTÜ Kodukant (2019–2020) 9697,50 Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 11 250 Terviseamet (2019–2021) 12 750 Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 10 050 3.3 Omafinantseering 0 0% (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblikud kulud 7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja korrast. 11 7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud 7.1.3.1. Otsesed personalikulud 7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 7.1.3.2. Kaudsed kulud: 7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud, mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud. 7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud 7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud. 7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel. 7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. 7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud 7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud 7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) 7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega 7.1.3.8. Tõlkekulud 7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud 7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud 7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud 7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav, ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust. 7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks 12 siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46) 7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud 7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud 7.1.5.2. Majutuskulud 7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale, kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka järgmised kulud: 7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud; 7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4 sätestatud tingimustel; 7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud; 7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud; 7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud; 7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud; 7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 7.2. Mitteabikõlblikud kulud 7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule: 7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 7.2.1.2. preemiad; 7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising; 7.2.1.4. kinnisasjade ostmine; 7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära; 7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1- 3/3). 8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e- toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3 nimetatud prognoosile kõige harvem kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse saaja maksetaotluse kord kuus. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le: 13 8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist muudest elluviija kuludest; 8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast; 8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3 nimetatud väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66). 8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele. 8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses. 8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad STS §-s 30 nimetatud asjaolud. 8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud. 8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva. Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra. 9. Elluviija kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26 sätestatule on elluviija kohustatud: 9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA7; 9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest; 7 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA. 14 (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ poolt; 9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates; 9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele; 9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele; 9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS §-le 35; 9.1.10. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel; 9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2 raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 10. Partnerite kohustused 10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi. 10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel. 11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord 11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest. 11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes. 15 11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46). 11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8. 11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks. RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul. Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul. 12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste 16 rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). 13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine 13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46. 13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning korraldusasutus STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele 45– 47. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49. 14. Vaidluste lahendamine (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx) 14.1 Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 15. Riigiabi (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 15.1. Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx). 16. Rakendussätted Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur siseminister Lisad: Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3). Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3) 17 Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1- 3/3) 18 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0164 - Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.02.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41b3bc62-cb29-4715-9a20-60c80e6a4b54 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41b3bc62-cb29-4715-9a20-60c80e6a4b54?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →