Hr. Aadu Must Meie: 12.02.2020 nr 5 Esimees Teie: Riigikogu kultuurikomisjon
[email protected] Koopia: Kultuuriministeerium:
[email protected] Sotsiaalministeerium:
[email protected] Riigikogu sotsiaalkomisjon:
[email protected] Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) arvamus Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 122 SE osas. Lugupeetud hr Aadu Must Täname, et olete pöördunud EPIKoja poole kultuurikomisjoni menetluses oleva Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 18.12.2019 algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 122 SE osas. Eelnõuga kavandatakse muuta rahvusringhäälingu teleprogrammide originaalsaated kuulmispuudega isikutele kättesaadavamaks. Olles tutvunud planeeritavate muudatustega ning kooskõlastanud seisukohad meie liikmesorganisatsioonide Eesti Vaegkuulja Liidu ja Eesti Kurtide Liiduga, toome välja: Eesti rahvastust on kurtide osakaal umbes 0,1%, mis tähendab umbes 1300 viipekeelset kurti, kelle puhul valdavalt on emakeeleks eesti viipekeel. Eesti viipekeelt tunnustatakse keeleseaduses iseseisva keelena alates 2007. aastast. Vaegkuuljate osakaal on umbes 20 %, mis tähendab umbes 200 000 inimest, kes soovivad televisioonis näha uudiseid, omasaateid ja eestikeelseid filme subtiitritega. Eesti põhiseaduse paragrahv 44 toob välja, et kõigil Eesti kodanikel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Samuti rõhut ab 2012. aastal Eestis ratifitseeritud puuetega inimeste õiguste konvent siooni artikkel 9, et / tagamaks puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja – süsteemidele/ . H etkel on Eesti Rahvusringhäälingu telekanalites on subtiitritega varustatud vaid järgmised iga nädalased saated: "Osoon" (esmaesitlusel ja kordusel), "Õnne 13" (esmaesitlusel ja kordusel), "Pealtnägija" (kordusel), "Prillitoos" (esmaesitlusel ja kordusel), "Hommik Anuga" ja "Plekktrumm". Uudist esaateid ei ole subtiitritega varustatud . Eesti filme, millel on subtiitrid, näidatakse vaid ETV2, vahel ka ETV kanalitel. Seda on oluliselt väiksemas mahus, kui sihtrühm tegelikkuses vajab ja ootab . E esti viipekeeles jõuavad täna regulaarselt eetrisse vaid eesti viipekeelsed uudis ed , mis on kurtide kogukonnas väga populaarsed. Muude sündmuste puhul (presidendi kõnede , suurürituste jne puhul ) on viipekeele kasutamin e olnud ebaregulaarne , juhuslik ning sõltub sageli puuetega inimeste esindu s organisatsioonide initsiatiivikusest. Näiteks viis EPIKoda möödunud suvel ellu projekti, mille tulemusena said kuulmispuudeg a inimesed viipekeele toel ETV veebi portaali vahendusel osa üld laulupeost. Projekt pälvis sihtrühmalt väga positiivse tagasiside ning tunnustuse. Juhime tähelepanu, et Eesti T elevisioonis jõuavad otseülekandena ekraanile mitmed kogu ühiskonda puudutavad sündmused , millest kuulmispuudega inimesed (nii vaegkuuljad kui ka kurdid) jäävad kõrvale. Siinjuures tõstame esile näiteks poliitika saated. Tihtipeale näidatakse televisiooni otse - eetris debatte, arutelusid, millel puuduvad subtiitrid ja mis ei jõua eesti viipekeelde. See toob ka asa tagajärje, et kuulmispuudega inimesed, eestkätt viipekeelsete kurtide kogukond ei osale valimistel, sest neil puudub info, mille põhjal langetada otsus kandidaatide osas. Seetõttu oleme seisukohal, et rahvusringhäälingu originaalsaated t uleb võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks teha kuulmispuudega inimestele. Eestkätt on olulisel kohal, et ligipääsetavaks muudetakse kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu enamasti viipekeelega ja subtiitritega ei varustata. T e eme ettepaneku lisada meediat eenuste seadusesse punkt , mis kohustaks iga-aastaselt suurendama viipekeele tõlke ning subtiitrite kasutamist ERR kanalites edastatavates saadetes, filmides jne. S ubtiitrite maht võiks iga-aastaselt suureneda 5% ja viipekeeletõlge 1%. Sel viisil tagataks kuulmispuuetega inimeste parem kaasatus ühiskonda. Samas juhime tähelepanu, et lisaks Eesti Rahvusringhäälinguga o n vajalik , et meediaseadus hõlmaks ka erakanaleid ning survestaks internetipõhiseid teleteenuse pakkujaid looma vastavad lahendused subtiitrite näitamiseks ning viipekeele kasutamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Kirja koostas: Helen Kask;
[email protected] ; tel +372 6616614