Harjumaa Saue vald Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine - Transpordiamet

Failid

Sisu (failidest)

Transpordiamet [email protected] 16.07.2026 nr 5-1/6/2024-15 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel teist korda kooskõlastamiseks Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ, töö nr 36-202407), mille Saue Vallavalitsus algatas 23.10.2024 aasta korraldusega nr 979. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele määrata tootmis- ja/või ärimaa sihtotstarve ning ehitusõigus nelja tootmis- ja/või ärihoone püstitamiseks. Planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid, aga kui liitutakse ÜVK-ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Juurdepääs katastriüksustele on 11191 Harku-Rannamõisa kõrvalmaanteelt. Edastame Plannum OÜ koostatud ja täiendatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Monika Kõiv planeeringute spetsialist Lisa: Detailplaneeringu materjalid Monika Kõiv +372 5301 8124 [email protected] Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank TUGIPLAAN Harku kergtee L9 72501:001:0734 Transpordimaa 100% Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% Põldmäe tee 3b 72601:001:1409 Elamumaa 100% öönd 30 m Hanso 72501:001:0508 Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m² tee kaitsev LEGEND Harku kergtee L8 planeeringuala piir 72501:001:0509 katastriüksuse piir Transpordimaa 100% Hanso katastriüksuse aadress 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala ol.olev naaberhoone 11191 Harku-Rannamõisa tee 72701:001:0065 Transpordimaa 100% ol.olev sõidutee ol.olev veekogu ol.olev kergliiklustee tee kaitsevöönd 30 m III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044) ol.olev side-multitorustik ol.olevad pinnases paiknevad sidekaablid ol.olev kõrgepinge maakaabelliin EstLink 1 ol.olev truup Märkus: planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Järvesilma Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a. Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201 Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. Üldkasutatav maa 100% Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala HANSO detailplaneering SAUE VALD VATSLA KÜLA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tugiplaan Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Koostas Hannes Sillard [email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. Registrikood:16552517 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 16.07.2026 2 PÕHIJOONIS Laabi:(Tabasalu) 230 Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% 150 „Juulik jekt“ Selek eskiisp 17 u-Tab ro 7 asalu or OÜ töö n ühend t 145,5 ustee ja riig 17 projekti r P190 itee n r 1139 kohane per Harku kergtee L9 0 Tall 72501:001:0734 Transpordimaa 100% LEGEND inn-Ra pektiivne te planeeringuala piir nnam s katastriüksuse piir õisa-K kaitsevöön plan. krundi piir Põldmäe tee 1 Hanso katastriüksuse aadress loogar 72501:001:0735 e 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve anna Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala km 5, d 30 0 MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % -9,0 4 Põldmäe tee 1 KRUNDI POS NR DET.PLAN. LIIKIDES 4 72501:001:0735 15 PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD 6 PLAN. HOONETE Maatulundusmaa 100% KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD 25 MAAPINNAST, m PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND, m² ARV plan. krundi ehitusõigus SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS- 20,8 KOHTADE ARV PLAN. KRUNDI PINDALA, m² plan. hoonestusala TL ja/või ÄK, POS 1 ÄV, ÄB 0-100% plan. hoone võimalik asukoht 4 9 4 6160 2 9 ol.olev naaberhoone riigimaan 15407 m² P27 ol.olev sõidutee tee ka tee kõrva Põldmäe tee 3b plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus 72601:001:1409 (täpne lahendus antakse projektiga) Elamumaa 100% itsevöö plan. kõnnitee illustratiivne lahendus lm (täpne lahendus antakse projektiga) aantee 1 14 d 30 mn ol.olev kergliiklustee plan. juurdepääsu servituudi vajadusega ala Põldmäe tee 1 1191 Hark 20 kinnistule ligipääsuks, pindalaga 731 m² Hanso 72501:001:0508 haljasala (plan./ säiliv) 9 Maatulundusmaa 100% u-Rannam Pindala: 15 407.0 m² plan. sõidukite ligipääs likv. objekt õisa tee avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m (alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna Harku kergtee L8 72501:001:0509 „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 150 Transpordimaa 100% Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd 31,5 III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044) plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) 11191 Harku-Rannamõisa tee 72701:001:0065 20 Transpordimaa 100% 10 plan. puurkaev-pumpla orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m 4 plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga) 230 14,6 30 võimalikud tuletõrje veemahutid 4 liitumisnähtavusala TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. peatumisnähtavusala Järvesilma 72601:001:1201 Estlink andmed saadud Üldkasutatav maa 100% Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus. Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. HANSO SAUE VALD TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala VATSLA KÜLA TEHNOVÕRKUDEGA detailplaneering Kuup. AMET NIMI 12.08.2024.a. Geoalus OÜ Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: Koostas Hannes Sillard [email protected] www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Põhijoonis M 1:500 63.833 Registrikood:16552517 Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 16.07.2026 3 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN Laabi:(Tabasalu) Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% „Juulik jekt“ Selek eskiisp 17 u-Tab ro 7 asalu or OÜ töö n ühend t 145,5 ustee ja riig 17 projekti LEGEND r P190 itee n planeeringuala piir r 1139 kohane per katastriüksuse piir plan. krundi piir Harku kergtee L9 0 Tall Hanso katastriüksuse aadress 72501:001:0734 Transpordimaa 100% 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus inn-Ra pektiivne t Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala nnam s õisa-K ekaitsevöön MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % KRUNDI POS NR Põldmäe tee 1 DET.PLAN. LIIKIDES loogar e 72501:001:0735 PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE Maatulundusmaa 100% KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD võimalik õli-liivapüüdur MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD ARV plan. krundi ehitusõigus anna PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m² SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS- km PLAN. KRUNDI PINDALA, m² KOHTADE ARV d 5,0-9, 30 4 Põldmäe tee 1 4 plan. hoonestusala 0 72501:001:0735 6 Maatulundusmaa 100% plan. jätkukaev multitorustikul plan. hoone võimalik asukoht 20,8 ol.olev naaberhoone TL ja/või ÄK, ol.olev sõidutee POS 1 ÄV, ÄB 0-100% plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus plan. kilp peab olema võrguvaldajale 4 (täpne lahendus antakse projektiga) 9 4 ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav 6160 plan. kõnnitee illustratiivne lahendus 2 9 (täpne lahendus antakse projektiga) riigimaan 15407 m² P27 ol.olev kergliiklustee tee ka haljasala (plan./ säiliv) tee kõrva Põldmäe tee 3b 72601:001:1409 Elamumaa 100% itsevöö plan. sõidukite ligipääs lmaantee likv. objekt 14 d 30 mn avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m 11191 Ha (alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest 20 servast mõõdetuna Hanso 72501:001:0508 „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 rku-Rann 9 Maatulundusmaa 100% Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“ Selektor Pindala: 15 407.0 m² OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd amõisa te plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) e Harku kergtee L8 72501:001:0509 plan. puurkaev orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m Transpordimaa 100% 31,5 plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga) plan. madalpinge maakaabelliin plan. liitumis- ja/või jaotuskilp 11191 Harku-Rannamõisa tee plan. sidekanalisatsioon 72701:001:0065 20 Transpordimaa 100% 10 4 võimalikud tuletõrje veemahutid plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks 14,6 30 võimalik õli-liivapüüdur (täpne asukoht antakse projektiga) 4 Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus. Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201 Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. Üldkasutatav maa 100% Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala HANSO detailplaneering SAUE VALD VATSLA KÜLA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Koostas Hannes Sillard [email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. Registrikood:16552517 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 16.07.2026 4 Töö number nr 36-202407 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Seisuga: 16.07.2026 Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald Planeerija/projektijuht Koordinaator Evely Ehrpas Jaanus Aavik [email protected] [email protected] Plannum OÜ www.plannum.ee Tartu mnt 84a, Tallinn Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3 SISUKORD A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5 B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10 4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 12 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 12 4.4.1. Liiklusuuring ............................................................................................................................................. 14 4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 14 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 14 4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 15 4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 18 4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 18 4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 18 4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 19 4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 19 4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 19 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 20 4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 20 4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 22 4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 22 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED .................................................................................................23 C – LISAD ...................................................................................................................................................25 D – JOONISED ............................................................................................................................................27 E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................29 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 „Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“; 2. Transpordiameti 03.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/18624-2 „Seisukohtade väljastamine Hanso maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks“; 3. Saue Vallavalitsuse 16.02.2026 kiri nr 5-1/6/2024-6 Päästeametile, Transpordiametile, Maa- ja Ruumiametile ning Keskkonnaametile; 4. Saue Vallavalitsuse 16.02.2026 kiri nr 5-1/6/2024-7 puudutatud isikutele; 5. Andrus Braunbrück arvamus, 19.02.2026; Andrus Braunbrück arvamus, 23.03.2026. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Alusdokumentatsioonina on kasutatud:  „Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);  „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);  „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;  Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“;  Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;  Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“;  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;  EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 Päevavalgus hoonetes;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;  Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;  planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid. 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha. Planeeringuala moodustab:  Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma 3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga (vaata Skeem 1). Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood: 120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud üksikelamu ning lauda varemed. Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel planeeritavast alast (peatus „Laabi“). Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja autobussid 4% (290), autorongid 3% (216). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis- ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa. Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. „Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel. Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt ja erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu, s.o laohooned, on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tegevusi, mis nõuaksid püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid, küll aga lubab planeering kavandada tualett- ja pesemisruumi. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused (käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):  hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;  tupiktänavaid reeglina ei kavandata; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering  ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);  tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;  üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast;  tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega suuruse muutmist. Ärimaa sihtotstarve on lubatud siis, kui toimub liitumine ühisvee- ja - kanalisatsioonisüsteemiga (üvk-ga). Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed Plan. maakasutuse Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp sihtotstarve katastriüksuse nr suurus, m² liikide kaupa liikide kaupa Krunt pos 1 15 407 TL 0-100% ja/või ÄK, ÄV, ÄB 0-100%* T ja/või Ä 0-100%* Selgitus: TL- hoidla ja laohoone maa; T- tootmismaa; ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa; ÄB- kontori- ja büroohoone maa; Ä- ärimaa. *Ärimaa sihtotstarve on lubatud, kui toimub ühinemine ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga. 4.2. Kavandatav ehitusõigus Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni nelja 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete tootmishoone rajamiseks. Käesoleva planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid, aga kui liitutakse üvk-ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Plan. hoonestusala on kavandatud planeeringualast põhjas asuvast Põldmäe tee 1 ja lõunas asuvast Järvesilma katastriüksuse piirist 4 m kaugusele, idaküljes järgib hoonestusala tee kaitsevööndit ning jääb seetõttu 14,6 m kuni 18,1 m kaugusele plan. krundi piirist ning lääneküljes jääb hoonestusala 20 m kaugusele plan. krundi piirist. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritava krundi ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11 ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema ﬁkseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis. Tabel 2. Ehitusõiguse tabel Plan. hoone suurim Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim Krundi pos nr lubatud kõrgus plan. ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus maapinnast, m Krunt pos 1 6160 4 9 2 Plan. krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine hoonestusalast välja. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:  Hoonestusviis: lahtine;  Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;  Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;  Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;  Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele, katustele;  Keelatud on rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil;  ühes piirkonnas tuleb üldjuhul kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45º ja 50º) või suurt katusekallete vahelduvust;  Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada nähtavuskolmnurgaga;  Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja rajatiste (sh piirdeaedade) arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta;  Nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;  Uue hoone projekteerimisel peab hoonestuslaadi valik olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega. Vastavalt AS Harku Karjäär 17.03.2026 kirjale on planeeringuala lähipiirkonnas kavandamisel lubjakivikarjääri avamine, mille tegevusega võivad kaasneda lõhketööd ja vibratsioon. Sellest tulenevalt seatakse projekteerimiseks järgmised põhimõtted:  Hoonete projekteerimine ja ehitus: Kavandatavate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike vibratsioonide ja dünaamiliste koormustega, mis võivad tekkida karjääris toimuvate lõhketööde tagajärjel. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rangelt järgida kehtivaid ehitusnorme ja standardeid, mis tagavad hoonete konstruktsioonilise vastupidavuse ning ohutu kasutamise ka tööstuslike mõjude korral.  Piirkonna areng ja maakasutus: ehitamisel ja Hanso katastriüksuse kasutamisel tuleb arvestada piirkonna võimaliku tööstusliku arengu ja kavandatava karjääri mõjudega, et vältida tulevikus võimalikke konﬂikte maakasutuse ja tegevuste vahel.  Teavitamine: planeeringu realiseerimisel tuleks teavitada tulevasi kinnistu omanikke ja hoonete kasutajaid võimalikest läheduses toimuvatest kaevandamis- ja lõhketöödest, et tagada teadlikkus piirkonna eripärast ning vältida hilisemaid arusaamatusi või vaidlusi. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ulatub planeeringualale, sh plan. hoone ja parkla ehitusalale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi kasvukoht (KLO9341044- põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna ehitusalale ulatub vaid põõsasmarana kasvuala põhjaosa ja enamik kasvualast jääb puutumata, siis liigi elupaika see tegevus tervenisti ei hävita. Tingimused põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvuala säilitamiseks:  Planeeringuga on ette nähtud ala lõunaosas oleva põõsasmarani kasvukoha säilitamine. Ka projekteerimisel tuleb võimalusel säilitada põõsasmarana kasvuala planeeringuala lõunaosas ning vältida selle otsest kahjustamist.  Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva taimkatte paiknemisega ning võimalusel paigutada hoonete ja rajatiste asukohad selliselt, et väärtuslik haljastus säiliks maksimaalses ulatuses.  Ehitusperioodil tuleb vältida tarbetut liikumist ja materjalide ladustamist põõsasmarana kasvualal. Vajadusel tähistada ajutiselt säilitatav taimeliigi kasvuala.  Haljastuslahenduse koostamisel tuleb säilitada olemasolevat kasvukohta võimalikult suures mahus ning siduda see kavandatava haljastusega terviklikuks roheala osaks.  Kui kasvuala osaline kahjustamine osutub vältimatuks, tuleb kaaluda taimede ümberistutamise või asendusistutuse võimalusi sobivasse kasvukohta planeeringuala piires.  Täpsemad säilitamise ja kaitsemeetmed määratakse projekteerimise järgmistes etappides, lähtudes konkreetsetest lahendustest ja vajadusel koostöös pädeva spetsialistiga. Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada nähtavuskolmnurgaga. Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis. 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus Kavandatavate hoonete kasutusotstarbest tulenevalt ei ole planeeringualale ette näha intensiivset igapäevast liiklust. Planeeringuga kavandatakse hobisõidukite (nt matkaautod, haagissuvilad, veesõidukid, mootorrattad jms) hoiustamiseks mõeldud minilaod ja garaažid, mille kasutus on hooajaline ja ebaregulaarne. Hobisõidukite remont, hooldus ja hoiustamine on ette nähtud kinnistes ruumides. Tegemist ei ole tavapärase tootmis- ega logistikakompleksiga, kus toimuks pidev kaupade laadimine, teenindus või töötajate igapäevane liikumine. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13 Planeeringuala kasutajate liiklus toimub peamiselt üksikute saabumiste ja lahkumistena, eeskätt nädalavahetustel või hooajaliselt. Seetõttu jääb planeeringuala teenindava juurdepääsutee liiklussagedus hinnanguliselt alla 20 sõiduki ööpäevas, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju piirkonna liikluskoormusele ega liiklusohutusele. Raskeveokite regulaarset liiklust planeeringuga ette nähtud ei ole. Planeeritud juurdepääs olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku–Rannamõisa tee km 1,596 ristumiskohalt tagab alale piisava ligipääsetavuse. Ala sisene liiklus on lahendatud madala koormusega siseteede ja manööverdusalade kaudu, mis võimaldavad sõidukite ohutut juurdepääsu garaažidele ja parkimiskohtadele. Parkimine ja manööverdamine toimub täielikult planeeringuala siseselt ning sõidukite ajutist peatumist või parkimist riigitee maa-alal ette nähtud ei ole. Arvestades kavandatava tegevuse väikest liiklusintensiivsust, olemasolevat juurdepääsu ning liikluse hajusat jaotumist päeva peale, ei ole vajalik täiendavate ristmike ümberehituste, foorlahenduste ega eraldi pöörderadade rajamine. Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne parkimiskohtade arv tööstusettevõtte/lao funktsiooni puhul 40 parkimiskohta (suletud brutopind/250 = 10 000/250 = 40). Planeeringuga on ette nähtud 27 parkimiskohta, mida kasutatakse nii hoonete külastajate sõidukite parkimiseks. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega. Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud ehitusseadustik (edaspidi EhS) §71 kohane avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m sõidutee äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna ning täiendavalt „Juuliku- Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestusala on kavandatud väljapoole olemasolevat teekaitsevööndit. Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus. Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest: 1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist; 2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Nähtavuskolmnurgad on joonisele 3- „Põhijoonis“ kantud vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:  Teeandmiskohustusega ristmik- peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 90 km/h; liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas); ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus LN1= 230 m. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 4.4.1. Liiklusuuring Planeeringu koostamise käigus on ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 26.05.2026 teostatud liiklusuuring (töö nr ERC/14/2026). Teelõigu liiklussageduse andmed põhinevad km 1,6 oleval Vatsla PerLP andmetel, mis töötab alates 2009. aastast. Teelõigu liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,4 korda ehk keskmiselt 3,6% aastas. Viimase nelja aasta jooksul on liiklussagedus olnud keskmiselt 5700 a/ööp. Tööpäeviti on liiklussagedus sarnane olles keskmiselt 6800 a/ööp. Nädalavahetuse liiklus jääb alla 4000 a/ööp. Suundade lõikes hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisi erinevusi pole – üsna võrdselt liigutakse nii Harku kui Rannamõisa poole. Tööpäeviti on hommikune ja õhtune tipptund ca 700 a/h. Hetkel koostamisel oleva detailplaneeringu seletuskirja alusel on Hanso katastriüksusele kavandatud 27 parkimiskohta, mida kasutatakse hoonete külastajate sõidukite parkimiseks. Kuna planeeringuala hoonete kasutus on hooajaline ja ebaregulaarne, siis juurdepääsutee hinnanguline liiklussagedus jääb alla 20 a/ööp. Tipptundide aegne liiklus (tööpäeviti hommikul ja õhtul) on pigem harv ja juhuslik. Kuivõrd planeeringuala kasutus on hooajaline ja ebaregulaarne ning eeldatavalt tööpäeviti tipptundide ajal olulist pöördeliiklust ei teki, siis pole põhjust juurdepääsutee ja Harku- Rannamõisa tee ristmiku läbilaskvusarvutusi teha. Vastavalt tee projekteerimise normidele võib Harku-Rannamõisa tee ja Hanso kinnistule viiva tee ristmiku kavandada lihtristmikuna, kuna kõrvalmaantee liiklussagedus on üle 5000 a/ööp ja lõikumine on kohaliku teega. Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või vasakpöörde rajamise vajadus puudub. Kuna liiklus planeeringualale on hooajaline ja ebaregulaarne, siis ristmiku läbilaskvusega probleeme ei teki. 4.5. Planeeritud tehnovõrgud Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tegevusi, mis nõuaksid püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid, küll aga lubab planeering kavandada tualett- ja pesemisruumi. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda taristuministri poolt 24.03.2026 vastu võetud määrusest nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“. Kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15 suhtes praktiliselt puudub. Põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (veeseadus, VeeS, § 154 lg 5), sealhulgas:  väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;  karjatamine;  ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;  maaparandussüsteemide rajamine;  sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;  reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;  kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine;  kalmistu rajamine;  jäätmete käitlemine;  maavara kaevandamine. Plan. puurkaev-pumpla on kavandatud krundi lõunaossa haljasalale, kuid selle täpne asukoht määratakse ehitusprojektiga. Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (lekkekindel kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud põhjavee reostumine. Kogumismahutid tuleb paigaldada vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt, sertiﬁtseeritult (ja/või CE märgisega), väljapoole puurkaev-pumpla hooldusala (samuti ei tohi kanalisatsioonitorud paikneda puurkaevu hooldusalas (VeeS § 154 lg 5 p 7)), joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumisuuna suhtes allavoolu. Mahuti ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt. Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda. Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud! 4.5.2. Sademeveelahendus Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada ennekõike oma krundi piires, lisaks tuleb rajada drenaažisüsteem, mille eesvooluks on Põldmäe tee 2 (72701:001:0829) ja Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) katastriüksustel olevad kraavid. Planeeringuala ja selle vahetu ümbruse kuivenduslahenduste kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate kuivenduskraavide ning piirkonna liigniiskete aladega. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb olemasolevad kuivendussüsteemid täpsustada ning tagada piirkonna senise kuivenduslahenduse toimimine. Vajadusel tuleb projekteerida kraavide või torustike ümberpaigutamine või rekonstrueerimine selliselt, et ei halveneks naaberkinnistute kuivendusolukord ega suureneks liigniiskuse oht. Samuti tuleb arvestada võimalike tulevikus rajatavate kuivenduskraavide ja perspektiivse riigitee rekonstrueerimisega seotud lahendustega. Hanso kinnistul kulgevad olemasolevad kraavid, mis on planeeringuga ette nähtud truupi paigutada. Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb analüüsida kraavidesse suubuva sademevee hulka ning sellest lähtuvalt rajada truubid õigete läbimõõtudega. Proosoja (Põldmäe tee 2, 72701:001:0829) ristub riigiteega nr 11191 Harku–Rannamõisa tee km 1,74. Planeeringualalt lisanduv sademeveehulk ei tohi avaldada mõju riigitee nr 11191 Harku–Rannamõisa tee km 1,74 paikneva truubi läbilaskevõimele. Selleks tuleb hinnata arendusalalt lisanduva sademevee hulka ehitusprojekti käigus ning vajaduse korral näha ette leevendusmeetmed (nt immutusalad, tiigid, ühtlustusmahutid). Kui sademevee juhtimine riigitee kraavidesse või truupidesse on vältimatu, tuleb hinnata lisanduvaid vooluhulkasid, olemasolevat veetaset ning kraavide ja truupide läbilaskevõimet kuni riikliku eesvooluni. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Täpne kuivendussüsteemi lahendus antakse projekti koostamise käigus. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Parklast kogutav sademevesi tuleb puhastada liiva-õli püüduris. Sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ (edaspidi määrus nr 61) toodud piirväärtustele. Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud (VeeS § 129 lg 7). Veeluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Detailplaneeringuga on alale kavandatud küll tootmismaa funktsioon, aga traditsioonilist tootmist ei toimu- alale kavandatakse hobisõidukite garaažid ja minilaod, mistõttu ei ole veeloa taotlemine vajalik. Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme. Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda. Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu. SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga. Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:  Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;  Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku.  Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17 lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase ﬁltratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist.  Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.  Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel, puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.  Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.  Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist, ﬁltreerimist ja inﬁltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab. Puhverriba kasutatakse sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse „kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna (näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel. Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse ﬁltreerimise teel: taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.  Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.  Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb erineva veeläbilaskvusega ﬁlterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.  Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.  Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeeﬁ madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate sadude ajal ja vahetult pärast neid. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 4.5.3. Vertikaalplaneerimine Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882 (vt C- Lisad, lisa 2). Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi ﬁidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani. Plan. krundile pos 1 on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna. Elektrilevi OÜ tingimused ehitusprojekti koostamiseks: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.5.5. Sidevarustus Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 15.07.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr 40344286 (vt C- Lisad, lisa 4). Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon ja pinnases paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065) paiknevast sidetrassist. Planeeringuga on sidetrassile ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus plan. sidekanalisatsiooni põhitrass. Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:  Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist;  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;  Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;  Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid;  Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19  Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";  Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";  Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine“;  Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis";  Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid;  Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist;  Sidevõrkude tehniline lahendus näha ette tööprojekti koosseisus. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. 4.5. . Välisvalgustus Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus. Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 Päevavalgus hoonetes. 4.5.7. Küttelahendus Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest. 4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud) kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³). Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada nähtavuskolmnurgaga. Tagada piirete korrashoid. Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 4.7. Keskkonnatingimused OÜ Skepast & Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks. Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1. Kokkuvõte: Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Avariiolukorrad Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega. Asjakohaste suurõnnetuste või katastrooﬁde oht, piiriülene mõju Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid planeeringualal ei asu. Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21 Tegevuse kliimamõju Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad jms). Kaitstavad loodusobjektid Eesti looduse infosüsteemi andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale. Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms). Mõju joogivee kvaliteedile Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile. Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Välisõhu kvaliteet Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Keskkonnatingimused: PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 22 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering  Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine planeeringuala siseselt;  Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;  Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“;  Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.  Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 4.7.1. Jäätmed Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. 4.7.2. Põhjavesi Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:  Vajadusel taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda ehitusload nende ehitamiseks;  Vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;  Riigitee ristumiskoha nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;  Ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt hoonete ehitamiseks;  Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid võrguvaldajale tasuta üle;  Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete kasutusloa taotluse esitamist;  Hoonete kasutuslubade väljastamine. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25 C – LISAD Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.04.2024; Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882; Lisa 3. Liiklusuuring. Saue valla Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, koostaja ERC Konsultatsiooni OÜ 26.05.2026, töö nr ERC/14/2026; Lisa 4. Telia Eesti AS poolt 15.07.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr 40344286. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 27 D – JOONISED Joonis 1. Asukohaskeem Joonis 2. Tugiplaan M 1:500 Joonis 3. Põhijoonis M 1:500 Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 29 E – KOOSKÕLASTUSED Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta Projekteerija märkused Kooskõlastuse/ arvamuse Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja tingimuste originaali asukoht täitmise kohta Elektrilevi OÜ Nr Kooskõlastatud tingimustel: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk (Marge 1076458848 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.5.4. 1. Kasenurm) 30.01.2025 Huvitatud isik Kooskõlastatud. Digitaalne kooskõlastus. Tingimused puuduvad. 2. 12.05.2025 (Kalle Suitslepp) Planeeringualaga piirneb läänest Põldmäe tee 3b kinnisasi Digitaalne kooskõlastus. Tingimused puuduvad. (tunnus 72601:001:1409, elamumaa 100%) ja lõunast Järvesilma kinnisasi (tunnus 72601:001:1201, üldkasutatav maa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Maa- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Nr 6- Ruumiamet. Põldmäe tee 3b kinnisasja idanurgale ulatub vähesel Ruumiamet 3. 3/24/13272-3 määral planeeritava puurkaevu hooldusala. (Karmen 12.03.2026 Villemson) Maa- ja Ruumiamet riigivara välisema volitatud asutusena ei esita vastuväiteid Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ töö nr 36-202407) lahenduse osas. Palume hoida Maa- ja Ruumiamet kursis detailplaneeringu edaspidise menetlusega. Keskkonnaamet on esitatud materjalidega tutvunud ning märgib Digitaalne arvamus. Tingimustega on arvestatud järgnevat: järgnevalt: 1. Hoone ja parkla ehitusalale jääb osaliselt III kaitsekategooria 1) seletuskirja ptk 4.3 on lisatud põõsasmarana (Potentilla fruticosa, KLO9341044) kasvukoht. tingimused põõsasmarana Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kasukoha säilitamiseks. kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine 2) lisatud seletuskirja ptk 4.5.1. Nr 6- ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna Keskkonnaamet ehitusalale ulatub vaid põõsasmarana kasvuala põhjaosa ja 3) lisatud seletuskirja ptk 4.5.1 ning 4. 2/26/3147-2 (Helen Manguse) enamik kasvualast jääb puutumata, siis liigi elupaika see tegevus puurkaev-pumpla on nihutatud 11.03.2026 tervenisti ei hävita. Võimalusel detailplaneeringu käigus leida parklaalast väljapoole lahendusi, et põõsasmarana kasvuala säilitada planeeringuala planeeringuala lõunaossa lõunaosas. haljasalale. 2. Planeeringualale on kavandatud puurkaev, millele on ette 4) seletuskirja ptk 4.5.1 reovee osa nähtud 10-meetrine hooldusala. Planeeritava puurkaevu on täiendatud ning mahuti on hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Kinnistu asub tõstetud planeeringuala lääneserva, kaitsmata põhjaveega alal3. See tähendab, et vaadeldavas 30 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- kõrguslikult madalamasse kohta kui või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Põhjavee kaitstuse plan. puurkaev-pumpla. kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise 5) tingimus on lisatud ptk 4.5.2. veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva 6) tehnovõrkude joonisele on kantud reostuse suhtes. võimaliku õli-liivapüüduri asukoht, 3. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud täpne asukoht antakse siiski tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi projektiga. Planeering näeb ette (veeseadus, VeeS, § 154 lg 5), sealhulgas: erinevad võimalused sademevee - väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; - karjatamine; lahendamiseks- selle kogumine, - ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; immutamine, SUDS. Joonisel neid - maaparandussüsteemide rajamine; lahendusi ei kajastata, kuna see - sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; teeks joonise loetamatuks, mistõttu - reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning on sademeveelahendus toodud sõnnikuauna paigutamine; ainult seletuskirjas. Planeeringus - kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee kajastatud lahendus on illustratiivne või saasteainete pinnasesse juhtimine; - kalmistu rajamine; ega pruugi kajastada realiseeritavat - jäätmete käitlemine; lahendust. Joonisel krundisiseste - maavara kaevandamine. torude näitamine ei anna õiget infot, Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt jäävad planeeritava kuna nii puurkaevu, hoonete, puurkaevu hooldusalasse nii sõidutee kui ka parkla. Võimaliku parklate jne asukohad võivad reostusohu vähendamiseks tuleb puurkaev kavandada väljapoole projekti koostamise käigus parkla ja sõidutee ala. muutuda. Krundisisene lahendus 4. Kui reoveekäitlus lahendatakse reovee kogumismahutiga, siis antakse ehitisprojekti koostamise peab mahuti olema lekkekindel, asuma väljaspool puurkaevu käigus, siis on teada kavandatav hooldusala ning reovee kogumismahuti tühjendamine peab lahendus. toimuma kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohaselt. Kanalisatsioonitorud ei tohi samuti paikneda 7) planeeringuga on ette nähtud õli- puurkaevu hooldusalas (VeeS § 154 lg 5 p 7). liivapüüdur enne sademevee kraavi suunamist. Lisaks on täiendatud Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et mahuti peab paiknema seletuskirja ptk 4.4, et hobisõidukite joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu4. hoiustamine, remontimine toimub kinnistes ruumides, mitte avatud 5. Sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 alal. määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (edaspidi määrus nr 61) toodud piirväärtustele. Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud (VeeS § 129 lg 7). 6. Detailplaneeringu seletuskirjast selgub, et parklast kogutav sademevesi tuleb puhastada liiva-õli püüduris. Põhijoonisel peaks olema märgitud liiva- ja õlipüüduri asukoht. Samuti on seletuskirjas märgitud, et sademevett tuleb võimalusel koguda. Keskkonnaamet palub täpsustada, kas ja kuhu on selleks ette Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 31 nähtud vastavad mahutid. Võimalusel tuleks põhijoonisel kajastada ka vee- ja kanalisatsioonitorustike paiknemine. 7. Veeluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et kavandatavale alale on planeeritud minilaod ja/või hobisõidukite (nt matkaautod, veesõidukid jms) garaažid. Seoses sellega tuleb täpsustada kas sõidukite hoiustamine on kavandatud üksnes kinnistes ruumides (st selliselt, et sõidukid ei puutu kokku sademeveega) või on ette nähtud ka sõidukite hoiustamine avatud alal. Samuti kas planeeritav tegevus hõlmab üksnes sõidukite hoiustamist või on ette nähtud ka nende remontimine ja/või lammutamine. Kui on kavandatud sõidukite remont või lammutamine, siis täpsustada kas vastav tegevus toimub samuti kinnistes ruumides ning selliselt, et kokkupuude sademeveega on välistatud. Juhime tähelepanu asjaolule, et planeeringuala lähipiirkonnas on Digitaalne arvamus. Tingimustega on arvestatud ning kavandamisel lubjakivikarjääri avamine, mille tegevusega võivad need on lisatud seletuskirja ptk 4.2. kaasneda lõhketööd ja vibratsioon. Sellest tulenevalt peame vajalikuks, et detailplaneeringu elluviimisel ja kavandatavate hoonete projekteerimisel arvestataks järgmisi põhimõtteid: 1. Hoonete projekteerimine ja ehitus: Kavandatavate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike vibratsioonide ja dünaamiliste koormustega, mis võivad tekkida karjääris toimuvate lõhketööde tagajärjel. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rangelt järgida kehtivaid ehitusnorme ja standardeid, mis tagavad hoonete konstruktsioonilise vastupidavuse ning ohutu kasutamise ka AS Harku Karjäär Nr 9 5. tööstuslike mõjude korral. (Alexey Talnis) 17.03.2026 2. Piirkonna areng ja maakasutus: Detailplaneeringu edasisel menetlemisel tuleb arvestada piirkonna võimaliku tööstusliku arengu ja kavandatava karjääri mõjudega, et vältida tulevikus võimalikke konﬂikte maakasutuse ja tegevuste vahel. 3. Dokumentatsiooni selgus: Peame oluliseks, et planeeringu dokumentatsioonis ja seletuskirjas oleks selgelt viidatud piirkonnas võimalikule kaevandamisele ja sellega kaasnevatele mõjudele, näiteks lõhketöödest tulenev vibratsioon. 4. Teavitamine: Planeeringu realiseerimisel tuleks teavitada tulevasi kinnistu omanikke ja hoonete kasutajaid võimalikest läheduses toimuvatest kaevandamis- ja lõhketöödest, et tagada 32 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering teadlikkus piirkonna eripärast ning vältida hilisemaid arusaamatusi või vaidlusi. Nr 7.2- Päästeamet kooskõlastab Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja Digitaalne kooskõlastus. Tingimused puuduvad. Päästeamet 3.1/1245-2 lähiala detailplaneeringu tingimusel, et see vastab kehtivatele 6. (Kirill Nimtšuk) 18.03.2026 tuleohutuse nõuetele ja normidele (k.a veevõtukoha kaugus ja asukoht (Sim määrus 10.)) Saue Vallavalitsus Teie 16.02.2026 nr 5-1/6/2024-6 [email protected] Kütise tn 8 Meie 16.03.2026 nr 7.2-2/26/18624-4 76505, Harju maakond, Saue vald, Saue linn Hanso detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Hanso detailplaneeringule (katastritunnus 72501:001:0508 edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused laohoonete rajamiseks. Planeeritav ala külgneb riigitee nr 11191 Harku-Rannamõisa tee (edaspidi riigitee) km 1,4-1,59. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6085 autot ööpäevas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel. 1. Riigitee ristumiskohalt km 1,596 on käesoleval ajal tagatud juurdepääs kinnistutele Põldmäe tee 1 (katastritunnus 72501:001:0735, 100% maatulundusmaa) ja Hanso (katastritunnus 72501:001:0508, 100% maatulundusmaa) nende teenindamiseks vastavalt kehtivatele maakasutuse sihtotstarvetele. Meie hinnangul on tänasel päeval kõnealuse ristumiskoha liituva tee liiklussagedus alla 20 sõiduki ööpäevas. Sellest lähtuvalt on ristmik rekonstrueeritud meie tüüpjoonise I järgi mis on üle 20 lisanduva sõiduki puhul ebapiisav. Koostatud liiklusuuringu (ERC Konsultatsioon Osaühing, töö nr ERC/06/2025) kohaselt lisandub arendusala elluviimisel kõnealusesse ristumiskohta 170 sõidukit ööpäevas. Normide lisa 1 tabeli 17 kohaselt peab kõrvalmaantee (liiklussagedusega üle 3000 sõiduki ööpäevas) ristmike vähim vahekaugus olema 200 m, eeldusel et liituva tee liiklussagedus on üle 20 sõiduki ööpäevas. Kontaktalas paiknevate ristumiskohtade km 1,596 ja km 1,688 omavaheline kaugus planeeringu elluviimisel lisanduvate sõidukite tõttu on vastuolus normidega. Nõustume riigitee ristumiskoha nihutamisega vastavalt 03.12.2024 kirjale nr 7.2-2/24/18624-2, punktis 1 toodud asukohta. 2. Joonisele kanda ja seletuskirjas tuua välja „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“ Selektor OÜ töö nr P19017 projekti kohane perspektiivne teekaitsevöönd (lisa 4). 3. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahenduses palume korrigeerida. 3.1 Sidekaevu (planeeritud jätkukaev multitorustikul) riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada ning nihutada see väljapoole riigitee alust maaüksust. Samuti palume kavandada side liitumispunkt piirkonda, kus sidetrass ei paikneks riigitee ega mahasõidu mulde läheduses ning ühendustöid saaks teostada teemullet kahjustamata. Palume nihutada liitumiskoht eemale riigitee muldest. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 3.2 Elektri liitumiskilpe mitte kavandada nähtavusalasse ning nihutada kilbid nähtavusalast välja. 3.3 Seletuskirja kohaselt juhitakse sade- ja pinnavesi kraavide kaudu Proosojja (Põldmäe tee 2 katastritunnus 72701:001:0829), mis ristub riigiteega nr 11191 Harku– Rannamõisa tee km 1,74. Planeeringualalt lisanduv sademeveehulk ei tohi avaldada mõju riigitee nr 11191 Harku–Rannamõisa tee km 1,74 paikneva truubi läbilaskevõimele. Selleks tuleb hinnata arendusalalt lisanduva sademevee hulka ning vajaduse korral näha ette leevendusmeetmed (nt immutusalad, tiigid, ühtlustusmahutid). Kui sademevee juhtimine riigitee kraavidesse või truupidesse on vältimatu, tuleb hinnata lisanduvaid vooluhulkasid, olemasolevat veetaset ning kraavide ja truupide läbilaskevõimet kuni riikliku eesvooluni. Seletuskirjas ja asendiplaanil tuleb näidata ka sademevee- ja drenaažitorustike orienteeruvad läbimõõdud. 4. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel puudub väljaehitatud kergliiklustee Harku kergtee L8 (katastritunnus 72501:001:0509). Palume detailplaneering koostada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. Seletuskiri 2. Põhijoonis 3. Tehnovõrkude koondplaan 4. AP-4 Asendiplaan Rita Źereen 5120275, [email protected] 2 (2) Transpordiamet [email protected] 16 .0 7 .202 6 nr 5-1/6/2024-15 5019040 532933 0 0 5019040 532933 0 0 Vatsla küla Hanso k atastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel teist korda kooskõlastamiseks Vatsla külas Hanso k atastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ , töö nr 36-202407 ), mille Saue Vallaval itsus algatas 23 . 10 .202 4 aasta korraldusega nr 979 . Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksus ele määrata tootmis - ja/või äri maa sihtotstarve ning ehitusõigus nelja tootmis- ja/või ärihoone püstitamiseks . Planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid, aga kui liitutakse ÜVK -ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Juurdepääs katastriüksus tele on 11191 Harku-Rannamõisa kõrvalmaan teelt . Edastame Plannum OÜ koostatud ja täiendatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks. Lugupidamisega ( a llkirjastatud digitaalselt) Monika Kõiv p laneeringute spetsialist Lisa: Detailplaneeringu materjalid Monika Kõiv +372 5301 8124 monika.koiv @sauevald.ee

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →