TEHNILISED NÄITAJAD
Krundi pind 5980,0 m²
15
Ehitisealune pind 176,6 m²
,5
Korruselisus 1,5/-1
Hoone suletud netopind 194,4 m²
Köetav pind 194,4 m²
17
Hoone maapealne maht 676 m³
,3
Hoone maa-alune maht 311 m³
Hoone kõrgus 8,9 m
Mahuti kujaga
18
Hoone sügavus -2,8 m
15
,4
Hoone abs kõrgus 47,7 m
5,2
,8
Hoone pikkus 9,4 m
VU-0
1 7 A-05
1 Hoone laius 13,5 m
A-02
8
9,3
Hoone tulepüsivusklass TP 3
14
A-03
6
Parkimiskohad 3 tk
,0
5
2
A-01
SU-0
1
SU-0
A-01
4 ±0.00 = +66.98
Prügikonteinerid TINGMÄRGID
2
SU-0
4
2
3
13,5 A-04
Kinnistu piir
Ümbertõstetav piirdeaed
A-05
A-06
A-01
Juurdepääs kinnistule
väljapoole sõidutee vaba ruumi
A-01
A-01
D
2
3
Allpool sinisega uus asukoht
A-03
C Sissepääs hoonesse
B
1 Olemasolevad vundamendid
A
Likvideeritav vundament
Ehituskeeluvööndi piir 50m
Teekaitsevöönd
Nähtavuskomnurk Projekteeritav elamu
Olemasolev asfaltkattega sõidutee
Projekteeritud killustikuga tee
Projekteeritud terrass
Nähtavuskolmnurk
Projekteeritud veetorustik
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik
Projekteeritud madalpingekaabel
Likvideeritatav haljastus
Elektrikaabeli algus on Männimäe
liitumispunktist koordinaatidel
6552591.32, 547101.39
Männimäe
Veetorustik ühendatakse Männimäe
kinnistul asuva puurkaevuga
MAJA NURGAKOORDINAADID
töö:
NURK X Y Üksikelamu ehitusprojekt
Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond
1 6552717.04 547239.41
tellija:
2 6552709.44 547242.36 Männimäe Eraisik ASENDIPLAAN
3 6552704.56 547229.78 EELPROJEKT
4 6552712.16 547226.84 arhitekt: joonise nr:
AS-4-01
Anna Paavel //digitaalselt allkirjastatud//
5 6552713.77 547230.98 kuupäev:
6 6552714.89 547230.55 19.06.2026 Inseneribüroo INS Projekt OÜ
Reg. nr 12869045
mõõtkava:
7 6552716.71 547235.25 1:500
MTR: EEP003282 Projekteerimine
Kärneri 5-9,Tallinn, Harjumaa 13521
8 6552715.59 547235.68 projekti nr: tel. +372 556 833 87
2606-097
PROJEKTEERIJA: Inseneribüroo INS Projekt OÜ
Registrinumber 12869045
EEP003282 Projekteerimine
Kärneri tn 5-9 Tallinn Harjumaa 13521
Töö nr: 2606097
Staadium: Eelprojekt
Arhitekt: Anna Paavel
Üksikelamu ehitusprojekt
Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond
Tellija: Marie Tammemäe;
e-mail:
[email protected]
Henri Voogla;
e-mail:
[email protected]
Kinnistu omanik: Urmas Tammemäe;
e-mail:
[email protected]
Juuni 2026
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................................. 2
Lisade nimekiri: .................................................................................................................................................. 3
Üksikelamu jooniste nimekiri: ............................................................................................................................. 3
1 Üldosa ..................................................................................................................................................... 4
1.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 4
1.2 Alusdokumendid ................................................................................................................................ 5
2 Asendiplaan ............................................................................................................................................ 6
2.1 Üldandmed ........................................................................................................................................ 6
2.2 Olemasolev olukord ........................................................................................................................... 6
2.3 Asendiplaani lahendus ...................................................................................................................... 7
2.4 Vertikaalplaneering ............................................................................................................................ 7
2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................................ 8
2.6 Teed ja plastid ................................................................................................................................... 9
2.7 Haljastus ja heakorrastus .................................................................................................................. 9
2.8 Maa-ala tehnilised andmed ............................................................................................................. 11
3 Arhitektuur............................................................................................................................................. 12
3.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 12
3.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................................... 12
3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ............................................................................................ 16
4 Konstruktsioonid ................................................................................................................................... 20
4.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 20
4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ................................................................ 20
4.3 Hoone kandeskelett ......................................................................................................................... 22
4.4 Maa-alused konstruktsioonid ........................................................................................................... 22
4.5 Maapealsed konstruktsioonid .......................................................................................................... 23
5 Tuleohutus ............................................................................................................................................ 24
5.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 24
5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................................................. 24
5.3 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus ......................................................................................................... 25
5.4 Tuletundlikus ................................................................................................................................... 25
5.5 Evakuatsioonilahendus.................................................................................................................... 25
5.6 Tuleohutuspaigaldised..................................................................................................................... 25
5.7 Tehnosüsteemide tuleohutus .......................................................................................................... 26
5.8 Päästemeeskonna juurdepääsutee ................................................................................................. 28
5.9 Väline tulekustutus .......................................................................................................................... 28
6 Eriosad .................................................................................................................................................. 29
6.1 Küte ................................................................................................................................................. 29
6.2 Ventilatsioon ja jahutus.................................................................................................................... 30
6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 33
6.4 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 35
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 2/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Lisade nimekiri:
Nr Nimetus
1 Energiamärgis töö nr. 2611583/03412; Töö teostaja: TÕNU
TIIT, 28.06.2026
2 GEODEETILINE ALUSPLAAN. OÜ Geokulgur; Töö nr: 28-04-26;
Väljastamise aeg 08.05.2026.a.
3 Projekteerimistingimused nr 2511802/00600, 07.04.2025,
väljastaja Rapla Vallavalitsus.
Üksikelamu jooniste nimekiri:
Joonis Nimetus Mõõtkava Leht/Lehti Kuupäev
AS-4-01 Asendiplaan M1:500 1/14 19.06.2026
AR-5-01 Keldri korruse plaan M1:50 2/14 19.06.2026
AR-5-02 Esimese korruse plaan M1:50 3/14 19.06.2026
AR-5-03 Teise korruse plaan M1:50 5/14 19.06.2026
AR-5-04 Katuse plaan M1:50 5/14 19.06.2026
AR-6-01 Vaade loodest M1:75 6/14 19.06.2026
AR-6-02 Vaade kagust M1:75 7/14 19.06.2026
AR-6-03 Vaade kirdest M1:75 8/14 19.06.2026
AR-6-04 Vaade edelast M1:75 9/14 19.06.2026
AR-6-05 Lõige 1-1 M1:75 10/14 19.06.2026
AR-6-06 Lõige 1-1 M1:75 11/14 19.06.2026
AR-8-01 Akende spetsifikatsioon - 12/14 19.06.2026
AR-8-02 Akende spetsifikatsioon - 13/14 19.06.2026
AR-8-03 Uste spetsifikatsioon - 14/14 19.06.2026
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 3/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
1 Üldosa
1.1 Üldandmed
1.1.1 Ehitise asukoht
Üksikelamu on kavandatud Männikääru (katastritunnus 66801:001:2849) kinnistule Pirgu
külas Rapla vallas Rapla maakonnas. Kinnistu paikneb kõrvalmaantee nr 20109 Seli–Angerja
tee vahetus läheduses ning juurdepääs kinnistule on tagatud olemasolevalt teelt.
Foto 1 – Asukohaskeem (allikas: Maa-ameti geoportaal)
1.1.2 Ehitise lühikirjeldus
Planeeritud üksikelamu on 1,5-korruseline viilkatusega hoone, millele on kavandatud
keldrikorrus. Hoone vundamendiks on lintvundament. Hoone kandvad välisseinad rajatakse
375 mm paksustest Bauroc 375+ õõnesplokkidest. Katuse kandekonstruktsioonid on puidust.
Hoone katuse kalded on 20° ja 45°.
1.1.3 Projekteerija
Inseneribüroo INS Projekt OÜ
Registrikood: 12869045
MTR registreeringud: EEP003282 Projekteerimine
Aadress: Kärneri 5-9, Tallinn, Harjumaa 13521
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 4/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Telefon: (+372) 556 833 87
e-post:
[email protected]
koduleht: www.insprojekt.ee
1.1.4 Projektis osalejad:
Arhitekt: Anna Paavel
1.2 Alusdokumendid
1.2.1 Lähteandmed:
• RAPLA MAAKOND RAPLA VALD PIRGU KÜLA MAA-ALA PLAAN. Jaagu Kinnisvara OÜ;
Töö nr: 2025-054; Väljastamise aeg 08.07.2025.a.
• Projekteerimistingimused nr 2511802/00600, 07.04.2025, väljastaja Rapla
Vallavalitsus.
• Eskiisprojekt 810825AE, koostaja Katre Rajur.
• Tellijalt saadud mõtted ja visandid.
1.2.2 Normdokumendid:
• Eesti Vabariigi Ehitusseadustik
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 (11. detsember 2018) „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded1“;
• „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid ” Sotsiaalministri 12.11.2025
määrus nr 61;
• „Hea ehitustava“ ET-1 0207-0068.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 5/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
2 Asendiplaan
2.1 Üldandmed
2.1.1 Alusdokumendid
Nr Nimetus
1 GEODEETILINE ALUSPLAAN. OÜ Geokulgur; Töö nr: 28-04-26;
Väljastamise aeg 08.05.2026.a.
2 Projekteerimistingimused nr 2511802/00600, 07.04.2025,
väljastaja Rapla Vallavalitsus.
2.2 Olemasolev olukord
2.2.1 Paiknemine
Üksikelamu on kavandatud Männikääru (katastritunnus 66801:001:2849) kinnistule Pirgu
külas Rapla vallas Rapla maakonnas. Kinnistu paikneb kõrvalmaantee nr 20109 Seli–Angerja
tee vahetus läheduses ning juurdepääs kinnistule on tagatud olemasolevalt teelt.
2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised
Kinnistul paikneb olemasolev vundament, mis jääb kalda ehituskeeluvööndisse.
2.2.3 Olemasolev reljeef
Männikääru kinnistu reljeef on vahelduv ning maapind langeb põhja- ja kirdeosas paiknevalt
Seli–Angerja teelt lõuna suunas Atla jõe poole. Kinnistu kõrgeimad maapinna kõrgused jäävad
põhjapoolsesse ossa Seli–Angerja tee lähedusse, kus absoluutkõrgused ulatuvad ligikaudu 72,2
meetrini. Madalaimad maapinna kõrgused paiknevad kinnistu lõunaosas Atla jõe kaldavööndi
läheduses, kus maapinna absoluutkõrgus on ligikaudu 58,2 meetrit. Seega on kinnistu ulatuses
maapinna kõrguste vahe ligikaudu 14 meetrit.
2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
Männikääru kinnistu on valdavalt kaetud loodusliku kõrghaljastusega. Kinnistul kasvavad
peamiselt männid, mis moodustavad hõreda metsakoosluse ning annavad alale
looduslähedase ilme. Lisaks üksikutele väiksematele lehtpuudele ja alusmetsale paikneb
kõrghaljastus hajusalt kogu kinnistu ulatuses. Tihedam puistu esineb kinnistu kesk- ja
lõunaosas Atla jõe suunas.
2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
Männikääru kinnistu paikneb kõrvalmaantee nr 20109 Seli–Angerja tee vahetus läheduses.
Juurdepääs hoonestusalale toimub kinnistul välja kujunenud murukattega tee kaudu. Kinnistul
puuduvad rajatud siseteed ning olemasolev juurdepääs on kujunenud senise kasutuse käigus.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 6/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Kinnistu piirkonnas puuduvad kõnniteed ja eraldiseisvad kergliiklusteed. Jalakäijate liikumine
toimub olemasolevate teede maa-alal. Kavandatav hoonestus ei eelda täiendavate avalike
teede ega kõnniteede rajamist.
2.3 Asendiplaani lahendus
2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus
Planeeritav üksikelamu on paigutatud Männikääru kinnistu keskossa, arvestades olemasolevat
reljeefi, kinnistule kohalduvaid kitsendusi ning väljakujunenud olukorda. Hoone asukoha
määramisel on lähtutud projekteerimistingimustest ning olemasoleva vundamendi
paiknemisest. Kavandatav hoonestus paikneb väljaspool kalda ehituskeeluvööndit ja
väljaspool riigimaantee kaitsevööndit.
Hoonestuse paigutus tagab nõuetekohased kujad kinnistu piiridest ning võimaldab hoone
teenindamiseks vajaliku õueala kujundamist.
Krundile ei kavandata täiendavaid rajatisi peale hoone teenindamiseks vajalike tehnorajatiste,
juurdepääsutee, parkimisala. Planeeritav hoonestus sobitub piirkonna väljakujunenud
hoonestuslaadi ja maastikuliste tingimustega.
2.3.2 Ehitusetapid
Tööd on planeeritud ehitada valmis ühes etapis.
2.4 Vertikaalplaneering
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed
Vertikaalplaneerimise koostamise aluseks on topo-geodeetiline alusplaan ning olemasolev
reljeef. Kinnistu maapind on vahelduva reljeefiga, langedes põhja- ja kirdeosast lõuna suunas
Atla jõe poole. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku ligikaudu 58,2–72,2 m.
Planeeritava hoonestuse piirkonnas jäävad olemasolevad maapinna kõrgused ligikaudu
vahemikku 64,0–66,5 m.
Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel on lähtutud olemasoleva maapinna võimalikult
suurest säilitamisest ning pinnasetööde mahu minimeerimisest. Hoonestus on paigutatud
olemasoleva vundamendi lähedusse kinnistu kõrgemasse ossa, mis võimaldab tagada hoonest
ümbritseva maapinna loomulikud kalded ning sademevete ärajuhtimise kinnistu
madalamatele aladele. Sademeveed immutatakse kinnistu piires ning vertikaalplaneerimisega
ei halvendata naaberkinnistute ega avalike teede kasutustingimusi.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 7/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
Hoone baaskõrguseks on võetud põhikorruse põranda pind, kus ±0.00 kõrgusmärgile vastab
absoluutkõrgus 66.98 m. Kõrgusmärk ±0.00 on planeeritud hoonet ümbritsevate katendite
suhtes 30 cm kõrgemale.
2.4.3 Sademevee käitlemine
Sademeveed kogutakse hoone katustelt vihmaveesüsteemi abil ning juhitakse maapinnale.
Kogu kinnistul tekkiv sademevesi immutatakse kinnistu piires, kasutades pinnase looduslikku
vee läbilaskvust. Sademevee ärajuhtimise lahendus on kavandatud selliselt, et sademevesi ei
juhita naaberkinnistutele ega avaliku tee maa-alale ning ümbritsevate alade veerežiimi ei
halvendata.
2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine
2.5.1 Liikluskorraldus
Juurdepääs Männikääru kinnistule on kavandatud riigiteelt nr 20109 Seli–Angerja tee rajatava
ristumiskoha kaudu. Kinnistusisene liiklus toimub rajatava juurdepääsutee kaudu, mis tagab
ligipääsu üksikelamule ning parkimisalale. Sõidukite parkimine lahendatakse täielikult
kinnistu piires.
Kinnistul puudub läbiv liiklus ning liikluskoormus on väike, piirdudes peamiselt elanike ja
teenindava transpordiga. Jalakäijate ja sõidukite liikumine toimub samal juurdepääsuteel.
Eraldi kõnniteid ega liikluskorraldusvahendeid ei kavandata.
Kavandatava juurdepääsu nähtavuskolmnurgad on määratud vastavalt tee projekteerimise
normidele. Kuna riigitee nr 20109 Seli–Angerja tee on kõrvalmaantee, millel kehtib piirkiirus
70 km/h, on juurdepääsu ristumiskohal ette nähtud nähtavuskolmnurgad mõõtmetega LN₁ =
120 m ja LN₂ = 5 m. Nähtavuskolmnurkade ulatuses ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi. Nõuetekohase nähtavuse tagamiseks eemaldatakse üks olemasolev puu, mis jääb
nähtavuskolmnurga alasse. Ülejäänud haljastus kujundatakse selliselt, et tagada liiklusohutus
ning säilitada vajalik nähtavus kogu ristumiskohal.
2.5.2 Parkimine
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud
vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” parkimisnormidele, kus väikeelamute krundile peab
ette nägema vähemalt 3 parkimiskohta.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 8/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
2.6 Teed ja plastid
2.6.1 Juurdesõidutee
Juurdepääs Männikääru kinnistule on kavandatud riigitee nr 20109 Seli–Angerja tee rajatava
ristumiskoha kaudu. Kinnistusisene juurdesõidutee ühendab ristumiskoha üksikelamu ja
parkimisalaga. Tee paiknemisel on arvestatud olemasoleva reljeefi ning väljakujunenud
juurdepääsukoridoriga.
Kinnistusisene juurdesõidutee rajatakse killustikkattega. Sõidutee laius on vähemalt 3,5 m, mis
tagab sõiduautode ja päästetehnika juurdepääsu hoonele. Tee ristlõige ja kalded kujundatakse
selliselt, et tagada sademevee loomulik ärajuhtimine ning vältida vee kogunemist teekattele.
Juurdesõidutee konstruktsioon ja gabariidid vastavad üksikelamu teenindamiseks vajalikele
nõuetele. Parkimine ja sõidukite manööverdamine lahendatakse kinnistu piires.
2.7 Haljastus ja heakorrastus
2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
Männikääru kinnistu on valdavalt kaetud loodusliku kõrghaljastusega, mille moodustavad
peamiselt männid ning üksikud lehtpuud. Kõrghaljastus on kinnistul paiknenud looduslikult
ning kujundab piirkonnale iseloomuliku metsailmega maastiku. Tihedam puistu paikneb
kinnistu kesk- ja lõunaosas.
Planeeritava hoonestuse ala on kavandatud olemasoleva vundamendi piirkonda, kus
kõrghaljastus on hõredam. Ehitustegevuse käigus säilitatakse olemasolev kõrghaljastus
maksimaalses võimalikus ulatuses. Säilitatavad puud ja muu väärtuslik haljastus kaitstakse
ehitustööde ajal ning välditakse nende kahjustamist.
Haljastuse säilitamisel on arvestatud kinnistu paiknemisega rohelise võrgustiku alal ning
eesmärgiga säilitada piirkonna looduslik ilme ja olemasolevad maastikulised väärtused.
Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ulatuslikku raadamist ei kavandata ning säilitatav
kõrghaljastus jääb ka edaspidi kinnistu oluliseks maastikuliseks elemendiks.
2.7.2 Katendid
Territooriumi katendid
Killustikkattega juurdesõidutee konstruktsioon
• Killustikkate fr 0/16 mm – 50 mm
• Kandev kiht purustatud killustikust fr 0/32 mm – 150 mm
• Aluskiht purustatud killustikust fr 0/63 mm – 200 mm
• Eralduskiht geotekstiilist (vajadusel, sõltuvalt pinnase omadustest)
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 9/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
• Olemasolev tihendatud aluspinnas
Muruala
Pärast ehitustööde lõppu planeeritakse enne kõrvale tõstetud kasvupinnasega
ehituskaevendite (trasside kohalt) pealt ja ümbert ning külvatakse muru:
- Murukülv (kulu 25…30g/m²)
- Kasvupinnas h=15 cm
- Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) h=muutuv
- Olemasolev pinnas.
2.7.3 Projekteeritud haljastus
Uut kõrghaljastust käesoleva projektiga ei planeerita.
2.7.4 Aiad
Käesoleva projektiga uute piirdeaedade rajamist ei kavandata. Kinnistu idaosas paiknev
olemasolev piirdeaed säilib, kuid see teisaldatakse täielikult kinnistu piiridesse, väljapoole
riigitee nr 20109 Seli–Angerja tee vaba ruumi. Piirde asukoha korrigeerimisel lähtutakse
Transpordiameti nõuetest ning tagatakse liiklusohutus ja nähtavus ristumiskohal.
2.7.5 Värav
Käesoleva projektiga uut värava
2.7.6 Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus lahendatakse vastavalt jäätmeseadusele, Rapla valla jäätmehoolduseeskirjale
ning korraldatud jäätmeveo nõuetele. Kinnistul tekkivad olmejäätmed kogutakse liigiti ning
paigutatakse selleks ettenähtud kogumismahutitesse. Jäätmemahutid paiknevad kinnistul
juurdepääsutee läheduses, tagades neile mugava ligipääsu jäätmeveokile.
Pakendid, paber ja papp, biojäätmed ning muud taaskasutatavad jäätmed kogutakse liigiti ning
antakse üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele või viiakse selleks ettenähtud
kogumispunktidesse. Ohtlikud jäätmed, sealhulgas patareid, akud, värvi- ja kemikaalijäätmed
ning elektroonikajäätmed, kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat käitlusõigust omavale
jäätmekäitlejale.
Ehitus- ja lammutusjäätmed sorteeritakse liigiti ning suunatakse võimalusel taaskasutusse.
Jäätmete põletamine, matmine või keskkonda ladestamine kinnistul ei ole lubatud.
Jäätmekäitlus on kavandatud selliselt, et minimeerida jäätmeteket ning vältida negatiivset
mõju ümbritsevale keskkonnale.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 10/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
2.8 Maa-ala tehnilised andmed
KATASTRI NIMI Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond
KATASTRITUNNUS 66801:001:2849
KINNISTU PINDALA 5980.0 m²
KINNISTU SIHTOTSTARVE Elamumaa 100%
EHITISTEALUNE PIND 176,6 m2
PARKIMISKOHAD 3 kohta
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 11/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
3 Arhitektuur
3.1 Üldandmed
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Määratakse hoone ruumide jaotus, konstruktsioonid, välisviimistlus.
3.1.2 Alusdokumendid
• GEODEETILINE ALUSPLAAN. OÜ Geokulgur; Töö nr: 28-04-26; Väljastamise aeg
08.05.2026.a.
• Projekteerimistingimused nr 2511802/00600, 07.04.2025, väljastaja Rapla
Vallavalitsus.
• Tellijalt saadud info
3.2 Arhitektuurne üldlahendus
3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
Projekteeritav üksikelamu paikneb Männikääru kinnistul (katastritunnus 66801:001:2849)
Pirgu külas Rapla vallas Rapla maakonnas. Hoone asukoha määramisel on lähtutud
projekteerimistingimustest, olemasolevast reljeefist, kinnistule kohalduvatest kitsendustest
ning väljakujunenud hoonestusstruktuurist.
Kinnistul paikneb olemasolev vundament, mis jääb kalda ehituskeeluvööndisse. Projekteeritav
hoone on kavandatud väljapoole ehituskeeluvööndit vastavalt kehtivatele nõuetele. Hoone
asukoha valikul on arvestatud olemasoleva reljeefi ja kõrghaljastusega, eesmärgiga vähendada
pinnasetööde mahtu ning säilitada võimalikult suures ulatuses olemasolevat looduslikku
keskkonda.
Maaüksus paikneb rohelise võrgustiku alal ning Seli–Angerja maastikukaitseala piirkonnas,
mistõttu on hoonestuse kavandamisel arvestatud looduskaitseliste piirangutega.
Projekteerimisel on lähtutud projekteerimistingimustes määratud nõuetest hoone suurima
lubatud kõrguse, korruselisuse ja hoonestusala osas. Hoonestus on paigutatud selliselt, et oleks
tagatud nõuetekohased kujad, juurdepääs ning hoone ja seda teenindavate rajatiste
funktsionaalne kasutamine.
Hoone planeering on lahendatud vastavalt üksikelamu kasutusotstarbele. Eluruumid on
paigutatud esimesele ja katusekorrusele, tehnilised ja abiruumid valdavalt keldrikorrusele.
Planeeringulahendus arvestab kinnistu reljeefiga ning võimaldab ruumide loomulikku
valgustamist ja mugavat kasutamist..
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 12/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused
Hoone ehitatakse valmis ühes etapis.
3.2.3 Hoone arhitektuuriline üldkontseptsioon
Projekteeritav hoone on 1,5-korruseline keldrikorrusega üksikelamu, mille
arhitektuurilahendus on kaasaegne ning sobitub ümbritsevasse looduslikku keskkonda.
Hoone mahuline lahendus on kompaktne ja selge, koosnedes ristkülikukujulisest põhimahust
ning viilkatusega katusevormist. Katuse kalded on 20° ja 45°, mis annavad hoonele
iseloomuliku ning piirkonna hoonestuslaadiga kooskõlas oleva ilme.
Hoone arhitektuuris on rõhutatud looduslähedust ning traditsiooniliste materjalide
kasutamist. Välisviimistluses kasutatakse vertikaalset puitlaudist tumedas toonis ning sokli ja
osaliselt fassaadi viimistluses halli paekivist ribakivi. Katusekatteks on tumehall profiilplekk
ning avatäited on antratsiithallis toonis puit-alumiiniumaknad.
Eluruumid on kavandatud esimesele ja katusekorrusele, tehnilised ja abiruumid paiknevad
keldrikorrusel. Hoone ruumilahendus on funktsionaalne ning võimaldab ruumide head
loomulikku valgustatust. Elutoast on tagatud ühendus väliterrassiga, mis seob hoone
ümbritseva maastikuga. Hoone arhitektuurilahenduse eesmärk on luua kaasaegne,
energiatõhus ja ümbritsevasse keskkonda sobituv elukeskkond.
3.2.4 Hoonete akustikale esitatavad nõuded
Konstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud standardis EVS 842: 2003 “Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” esitatavatest nõuetest.
Liiklusmüra normtase LpA, eq, T dB
− elu- ja magamisruumides 35
Sisepiirete nõutav minimaalne õhumüra isolatsiooni indeks Rw dB
− ruumide vahel 35
Konstruktiivses ja arhitektuurses osas kirjeldatud lahendused vastavad kehtivatele nõuetele
hoonete konstruktsioonide heliisolatsioonile. Konstruktiivse osa ja ka eriosade
projekteerimisel on kohustuslik jälgida, et ka projekteeritavad lahendused oleksid ka
heliisolatsiooni osas nõuetele vastavad. Seletuskirjas toodud materjalid on antud näidistena ja
Ehitajal on õigus neid asendada analoogiliste omaduste ja parameetritega toodetega. Toodete
asendamisel on Ehitajal kohustus jälgida, et konstruktsioonidele esitatavad nõudmised oleksid
tagatud ja täidetud. Ehitajal on kohustus eelnevalt kõik materjalide/toodete asendused
kirjalikult kooskõlastada hoone arhitektuurse osa projekteerijaga.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 13/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
3.2.5 Liiklusest põhjustatud häiringud
Projektiala paikneb riigitee kaitsevööndis ning tuleb arvestada olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Transpordiamet on projekti koostajat nimetatud häiringutest teavitanud ega võta endale
kohustust nende leevendamiseks. Vajadusel rakendatavate leevendusmeetmete kavandamine
ja nende realiseerimisega seotud kulud kannab arendaja.
3.2.6 Tehnoseadmed
Paigaldatava soojuspumba tekitatav müra (k.a. madalasageduslik müra) ei tohi kinnistu piiril
ületa normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt
rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.
Paigaldatava soojuspumba mürale kehtib piirväärtus - päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.
Tehnoseadme müra ei tohi normtasemeid ületada naabermaja juures. Juhul kui kasutatakse
Samuti reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, vastavalt normidele.
Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad
kummipuksid.
Soojuspump kavandatakse varjatud kujul (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama
värvitooni).
3.2.7 Energiatõhusus ja sisekliima
Hoone uute konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud Majandus- ja taristuministri
määrus Energiatõhususe miinimumnõuded - kehtivast redaktsioonist.
Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride
seadetele kehtivad järgmised nõuded.
Hoone Välisõhu vooluhulk Kütmis seade 0C Jahutus seade 0C
kasutusotstarve l/(s m2)
Väikeelamu 0.42 21 27
Planeeritakse sisekliima tagamisega uut elamut, mistõttu energiatõhususe miinimumnõuete
tõendamine on nõutav. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“, § 4 lg 2. „Nõuded hoone energiatõhususele ja energiatõhususarv“, punkt
(3), lõige 2) ei tohi uute kavandatavate väikeelamute energiatõhususarv ületada piirväärtust
140 kWh/(m²a). Käesoleva projekti järgi ehitades on energiatõhususe miinimumnõuded
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 14/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
tagatud, st projekteerija garanteerib, et planeeritav hoone hakkab tarbima energiat vähem kui
lubatud 140 KWh/(m²a).
Elamu piirdekonstruktsioonide U-arvud:
Välisseinad 0,15 W/(m2K)
Katuselagi 0,08 W/(m2K)
Põrand pinnasel 0,16 W/(m2K)
Välisuksed 1,00 W/(m2K)
Aken NNW 0,80 W/(m2K)
Aken SSE 0,80 W/(m2K)
Aken WSW 0,80 W/(m2K)
Aken ENE 0,80 W/(m2K)
Joonkülmasillad:
Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli koostatud -
Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, nr 58 /01.06.2025/, TTÜ „ Elamute
õhulekkearvu baasväärtuse väljaselgitamine ja õhulekkearvu muul viisil tõendamise
metoodika väljatöötamine“
Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised:
1) Välissein-Põrand pinnasel – 0,19 W/(m2K)
2) Akna seinakinnitus- 0,04 W/(m2K)
3) Välissein-Katuslagi – 0,07 W/(m2K)
4) Välisseina välisnurk– 0,05 W/(m2K)
5) Välisseina sisenurk - -0,05 W/(m2K)
6) Ukse seinakinnitus – 0,05 W/(m2K)
Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse
ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 15/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
3.2.8 Hoone ruumid ja nende funktsioonid
Projekteeritav üksikelamu on kavandatud kolme tasapinnaga hoonena, mis koosneb
keldrikorrusest, esimesest korrusest ja katusekorrusest. Ruumide paigutus on lahendatud
vastavalt nende funktsioonidele, tagades eluruumide mugava kasutamise ning tehniliste ja
abiruumide otstarbeka paiknemise.
Keldrikorrusele on kavandatud tehnilised ja abiruumid, sealhulgas eesruum,
majapidamisruum, WC, duširuum, saun, tehnoruum ja panipaik. Keldrikorrus on ette nähtud
hoone teenindamiseks ning puhke- ja abifunktsioonide täitmiseks.
Esimesele korrusele on kavandatud peamised eluruumid, kuhu kuuluvad esik, avatud köök,
elu- ja söögituba, magamistuba, garderoob, vannituba ning eraldi WC. Elutuba ja köök
moodustavad ühtse avatud ruumi, millest on pääs terrassile.
Katusekorrusele on kavandatud kolm magamistuba ning koridor. Katusekorruse ruumid on
ette nähtud pere liikmete puhke- ja magamisruumidena..
3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted
3.3.1 Vundament
Hoonele on planeeritud kandvate välisseinte alla betoonist lintvundament. Põrandaks on
planeeritud betoonplaat. Sokliosa kaetakse vahtpolüstüreenist soojustusega, mis hiljem
krohvitakse.
Vundament on projekteeritud 200 mm paksusele killustikust aluskihile, millele valatakse 200
mm paksune raudbetoonist alusvöö. Selleks tuleb eemaldada olemasolev huumus ning
teostada tagasitäide kuni killustikust aluseni. Peale vundamendi rajamist tihendada kihtide
kaupa põrandaalune täitepinnas ja paigaldatakse põranda alla soojustus, millele rajatakse
põrand.
3.3.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Projekteeritava hoone kandekonstruktsioonidena kasutatakse Bauroc 375+ õõnesplokkidest
välisseinu, Fibo plokkidest maa-aluseid ja sisemisi kandeseinu ning puidust
katusekandekonstruktsioone (ferme ja sarikaid).
3.3.3 Põrand
Hoone on projekteeritud soojustatud põrand. Armeeritud betoonplaat(vundament) rajatakse
200 mm paksusele soojustusele EPS100. Soojustus katta ehituskilega, mille servad omavahel
teipida kokku. Ehituskilele paigaldada armatuurvõrk min. Ø8/150/150 B500B. Valada
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 16/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
betoonpõrand paksusega 100 mm. Betoonplaadile paigaldatakse vastavalt ruumi iseloomule
parkett koos põrandaküttele sobiva alusvaibaga või keraamiline plaat.
3.3.4 Katus, katuselagi
Hoonel on villkatus. Katusekattematerjaliks on Ruukki Classic profiilplekk katusekate. Katuse
kandekonstruktsioonideks on puitfermid, vahel puistevill 400mm ja avatud katuslaega osas
puitsarikad, vahel kivivill 200 mm. Fermidele paigaldada mittehingav alukate, 32x50mm
distantliist, horisontaalne roovitus 32x100mm ning katuseplekk. Sarikatele hingav aluskate,
32x50mm distantliist, horisontaalne roovitus 32x100mm ning katuseplekk. Katuse kalle on
30⁰.
3.3.5 Välisseinad
Hoone kandvad välisseinad rajatakse 375 mm paksustest Bauroc 375+ õõnesplokkidest.
Välisseinte välisviimistlusena kasutatakse vertikaalset puitlaudist, mis paigaldatakse
tuulutatava fassaadisüsteemina. Osaliselt viimistletakse sokliosa ja fassaad paekivist
ribakiviga, mis rõhutab hoone looduslähedast arhitektuurset lahendust. Välisseinte
siseviimistluseks on krohvitud ja pahteldatud pinnad.
Maa-aluste välisseinte konstruktsioon rajatakse 250 mm paksustest Fibo 5 plokkidest, mille
välisküljele paigaldatakse hüdroisolatsioon ning 150 mm paksune kivivillast soojustus. Maa-
aluste seinte nähtavad osad viimistletakse paekivist ribakiviga.
Maapealse osa välisseina konstruktsioon koosneb välisviimistlusest, tuulutusvahest,
tuuletõkkeplaadist, 375 mm paksusest Bauroc 375+ plokist ning siseviimistlusest. Lahendus
tagab hoonele hea soojapidavuse, vastupidavuse ning energiatõhususe..
3.3.6 Siseseinad
Hoone kandvad siseseinad rajatakse Fibo plokkidest vastavalt konstruktiivsele lahendusele.
Mittekandvad siseseinad laotakse 100 mm ja 150 mm paksustest Bauroc plokkidest. Märgades
ruumides viimistletakse seinad keraamiliste plaatidega ning ülejäänud ruumides krohvitakse,
pahteldatakse ja värvitakse pinnad vastavalt sisekujunduslahendusele.
Saunaruumis rajatakse siseseintele täiendav soojustus kivivillast, alumiiniumfooliumist
aurutõke ning puitlaudisviimistlus. Siseseinte konstruktsioonid tagavad ruumide
funktsioonidele vastava tugevuse, heliisolatsiooni ja tulepüsivuse.
Siseseinte konstruktsioonid on järgmised:
1 kandvad siseseinad – Fibo plokid;
2 mittekandvad siseseinad – Bauroc 100 mm ja 150 mm plokid;
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 17/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
3 märgades ruumides keraamiline plaatviimistlus;
4 saunaruumis puitlaudisviimistlus koos täiendava soojustuse ja aurutõkkega.
3.3.7 Avatäited
Hoone välisuks on puit-alumiiniumprofiilist osaliselt klaasitud välisuks, lävepakuga. Uste
hinged, käepidemed ja lukukilbid korrosioonikindlad. Varustatud seinatõkisega,
topelttihendega ja turvahingedega.
Siseuksed on puidust, wc-lukustus liblikpöördega, lengid ja raamid tammespoonist, ilma
lävepäkuta.
Aknad on planeeritud kõik puit-alumiinium akendena, kolme kordse klaaspaketiga.
Klaaspaketi SFS-sertifitseeritud tootjatelt RT 38-10941 järgi. Klaaside paksused RT38-10316
järgi. Avatäidete tootja, tüüp ja viimistlus täpsustada tellija ja ehitaja poolt. Enne avatäidete
tellimist kontrollida ava mõõte ja täpsustada.Soojustatud välisukse soojajuhtivus on U≤1,0
W/m²K. Akna soojajuhtivus tervikuna U≤0,8 W/m²K.
Põhja- ja idasuunaliste akende päikesekaitsefaktor peab olema g = 0,55. Lõuna- ja
läänesuunaliste akende puhul peab päikesekaitsefaktor olema g = 0,4. Põhja suuna oleva
nurgaakna päikesekaitsefaktor peab olema g=0,40.
3.3.8 Varikatused, rõdud, terrassid
Osalise katusega terrass projekteeritud loode ja edela ilmakaare poolsele küljele.
Kandekonstruktsiooniks on raudbetoonist postid. Terrassi laudis valida termotöödeldud
saarelaudis, varjatud kinnitusega.
3.3.9 Välisviimistlus
• Classic profiiliga katuseplekk- RR23 Tumehall
• Vertikaalne laudis - 21x145mm, värvitud palisander/ paekivist ribakivi, toon hall.
• Uksed ja aknad väljast ja seest toon RAL7016 antratsiithall
• Terrassi laudis - Termotöödeldud saarelaudis, varjatud kinnitus, nt Benchmark või
analoog
Hoone siseviimistlusel järgida üldnõudeid:
• Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd.
• MaalritöödeRYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 18/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
3.4 Hoone tehnilised andmed
OTSTARVE 11101 üksikelamu
EHITISEALUNE PIND 176,6 m²
MILLEST TERRASSI PIND 53,5 m²
PIKKUS 9,4 m
LAIUS 13,5 m
KÕRGUS 8,9 m
SÜGAVUS -2,8m
ABSOLUUTNE KÕRGUS 47,7 abs
MAAPEALNE MAHT 676 m3
MAA-ALUNE MAHT 311 m³
KORRUSELISUS 1,5/-1
SULETUD NETOPINDALA 194,4 m²
SULETUD BRUTOPINDALA 267,6 m²
KÖETAV PINDALA 194,4 m²
TEHNOPIND 9,7 m²
TULEPÜSIVUSKLASS TP3
KASUTUSIGA 50 a.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 19/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
4 Konstruktsioonid
4.1 Üldandmed
4.1.1 Projekteerimistööde piiritlus
Käesolevas osas antakse hoone konstruktsioonide planeerimise üldpõhimõtted
4.1.2 Alusdokumendid
• Tellija eskiislahendus hoone ruumiprogrammist
4.1.3 Normdokumendid
• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
• EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-3 Üldkoormused. Lumekoormus
• EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-4 Üldkoormused. Tuulekoormus
• EVS-EN 1991-1-6:2005/AC:2013 Ehitusaegsed koormused
• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine
• EVS EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldreeglid ja reeglid hoonetele
• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
4.2.1 Kasutusiga
Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse
kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone
katusekonstruktsioonide kasutusiga on kavandatud vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002
EUROKOODEKS. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse,
projekteeritud kasutusiga 50 aastat.
4.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass
Hoone tagajärgede klass on CC2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j. B.3.1 ja töökindlustusklass RC2
vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.3.2
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 20/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
4.2.3 Teostusklass ja järelvalvetase
Teostusklass: EXC2
Projekteerimise järelevalvetase on DSL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.4.
Ehitusaegse järelevalvetase on IL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.5
4.2.4 Koormused
• Kasuskoormused
Põrandakoormused qk, kN/m2 Qk kN
Kasuskoormus 2,0 kN/m² 2,0 kN
Horisontaalkoormus käsipuudele ja seintele qk, kN/m
grupp A 0,5 kN/m
Katusekoormused qk, kN/m2 Qk kN
Klass H (katused, kuhu pääseb vaid hoolduseks) 0,75 kN/m² 1,5 kN
• Lumekoormus
Maapinna lumekoormuse normsuurus sk=1,25 kN/m2
• Tuulekoormus
Tuulekiiruse baasväärtus vb=21 m/s
Tuule kiirusrõhk qp=450 N/m2
Maastikutüüp III (Maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või ehitistega või üksikute
takistustega, mille vahekaugus ei ole suurem 20- kordsest kõrgusest (maa-asulad, äärelinnad,
ühtlaselt metsaga kaetud alad) ning hoone arvutuskõrgusega 8,4 m.)
• Omakaalukoormused
Vastavalt konstruktsioonidele
4.2.5 Kandekonstruktsiooni tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Konstruktsiooni tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele.
Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN
13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“.
Betoonvalmistoodete tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS 1992-1-1.
Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 21/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad
valdavalt normaalklassi. Betoonpinnad, mida ei kaeta peale valamist viimistlusega ja jäävad
näha, peavad olema kvaliteediga, mis BÜ4 kohaselt vastab klass A kvaliteeditasemele.
4.3 Hoone kandeskelett
4.3.1 Kandeelemendid
Planeeritava hoone kandesüsteemi moodustavad monoliitsed raudbetoonist
lintvundamendid, Bauroc-plokkidest ja Fibo-plokkidest kandvad välis- ja siseseinad,
monoliitne raudbetoonist vahelagi ning puidust katusekonstruktsioon, mis koosneb
puitsarikatest ja puitfermidest.
4.3.2 Üldjäikus
Üldjäikus on tagatud välisseinte, fermide ja sarikate koostöös.
4.4 Maa-alused konstruktsioonid
4.4.1 Vundament
Hoonele on planeeritud kandvate välisseinte alla lintvundament. Vundament rajada fr 16/32
tihendatud paekivikillustikule. Killustiku peale rajada betoontaldmik ristlõikega 600x200 mm,
mis armeerida 4Ø12 B500B pikivarrastega ning 400 mm sammuga Ø8 B500B põikivarrastega.
Taldmiku rajamissügavuse kõrgusmärk on -1.20 m. Taldmiku betooni klass võtta vähemalt
C25/30, keskkonnaklass XC2. Taldmikule laduda õõnesbetoonplokkidest vundamendilint, kivi
laius b=190 mm. Vundamendi pealispinnad katta hüdroisolatsiooniga. Vundamendi kohta
koostada eraldi konstruktsiooni projekt.
4.4.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ning põhilised
piirdetarindid
Hoone kandekonstruktsiooniks maa-aluses osas on lintvundament.
4.4.3 Trepid ja pandused
Hoone edelapoolsesse sisenurka rajatakse puidust terrass. Terrassi kandekonstruktsioon
koosneb immutatud puittaladest ristlõikega 45 × 145 mm, mis toetuvad osaliselt
betoonplokkidele ning osaliselt hoone kandvatele raudbetoonkonstruktsioonidele. Terrassi
alla moodustub katusealune panipaigaruum hooajaliste esemete hoidmiseks. Terrassi
pealiskate rajatakse termotöödeldud saarelaudadest mõõtmetega 21 × 118 mm. Terrassi alus-
ja tugikonstruktsioonid rajatakse raudbetoonist. Konstruktsioonide lõplik dimensioneerimine
ja sõlmlahendused määratakse põhiprojekti staadiumis. Vajadusel koostatakse terrassi
kandekonstruktsioonidele eraldi insenertehniline projekt.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 22/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
4.4.4 Soklikonstruktsioon, šahtid ja süvendid
Sokli kõrgus maapinnast 30 cm. Soojustada EPS120 soojustusplaatidega. Sokli soojajuhtivus
U≤0,19 W/m²K.
4.4.5 Erimeetmed
Põrandaalune hüdroisolatsioon paigaldada soojustuse alla.
4.5 Maapealsed konstruktsioonid
4.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid
Hoone kandekonstruktsiooni ning peamised piirdetarindid moodustavad Bauroc- ja Fibo-
plokkidest kandvad seinad, monoliitne raudbetoonist vahelagi ning puitvahelagi. Katuse
kandekonstruktsioon koosneb puitsarikatest ja puitfermidest. Hoone ruumiline jäikus
tagatakse kandvate seinte ning vahelagede koostööga. Konstruktsioonide täpne
dimensioneerimine ja sõlmlahendused esitatakse konstruktsiooniosas.
4.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid
Hoone kandekonstruktsiooniks on Bauroc- ja Fibo-plokkidest kandvad seinad ning monoliitne
raudbetoonist põrandaplaat. Katuse kandekonstruktsioon on puitkandjatel ja kaetud
profiilplekiga.
4.5.3 Mittekandvad seinakonstruktsioonid
Hoone mittekandvad siseseinad laotakse plokkidest paksusega 100 ja 150 mm.
4.5.4 Katusekonstruktsioonid
Hoonel on villkatus. Katusekattematerjaliks on plekkprofiilist katusekate. Katusekatte
tugikanga pinnamass peab jääma 140-200 g/m2 juurde. Võimalusel kasutada mittekootud
polüesterkiudtugikangga armeeritud materjale. Katuse kandekonstruktsioonideks on
puitfermid, vahel min. vill 400mm. Fermi ülemisele vööle paigaldada aluskate, distantsliist,
roov ja profiilplekk. Distantsliist paigaldada fermi kohal, roovi samm vastavalt valitud
katusekattele. Fermi alumise vöö alla paigaldada aurutõkkekile, roov 22x50 mm ja
siseviimistlusmaterjal.. Katuse kalle on 45⁰ ja 20⁰.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 23/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
5 Tuleohutus
5.1 Üldandmed
5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Määratakse hoone tuleohutus. Tõendatakse tuleohutusnõuete täitmine.
5.1.2 Normdokumendid
• Tuleohutuse seadus
• Siseministri 30.03.2017 a. määrus nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"
• Siseministri 07.01.2013 a. Määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade
juhtida Häirekeskusesse"
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
• EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
• EVS-EN IEC 62305-1:2025- Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted
• EVS 919:2020 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid
5.1.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
Tuleohutusklass: TP3
Kasutusviis: I (eluhooned)
Kasutusotstarve: 11101 - üksikelamu
5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
5.2.1 Tuleohutuskujad
Hoonete vahelised tuleohutuskujad naaberkruntide vahel on vähemalt 10 meetrit.
5.2.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad
Üksikelamu kandekonstruktsioonile nõudeid ei esitata.
5.2.3 Põlemiskoormus
Eripõlemiskoormus on alla 600 MJ/m².
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 24/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
5.2.4 Ladustamine
Hoones ei ladustata põlevmaterjale.
5.3 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus
Hoones ei moodustata tuletõkkesektsioone.
5.4 Tuletundlikus
• Laed: Seinad ja laed üdiselt D-s2,d2
• Põrandad üldiselt– nõudeid ei esitata
• Välisseina välispinnale, õhutuspilu sisepinnale ja õhutuspilu välispinnale D-s2,d2
• Katusekatetele BROOF (t2-t4)
• Tehnoruumis seinad ja lagi B-s1,d0; põrand DFL-s1
• Terrass DFL-s1
5.5 Evakuatsioonilahendus
5.5.1 Üldist
Evakueerumiseks hoonest kasutatakse välisuksi ja aknaid.
5.5.2 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele
Pääs keldrikorrusele on lahendatud hoonesisese trepi kaudu esimeselt korruselt. Keldrikorrus
on ette nähtud tehniliste ja abiruumide kasutamiseks ning sellele on tagatud ohutu ja mugav
juurdepääs
Katusele pääs on ette nähtud teisaldatava redeli abil. Katuse hooldus- ja ülevaatustööde
ohutuks teostamiseks on katusele kavandatud lumetõkked. Katuse hooldus toimub vastavalt
vajadusele ning selle käigus tagatakse tööde ohutus vastavalt kehtivatele nõuetele. hooldus- ja
ülevaatustööde teostamiseks.
5.6 Tuleohutuspaigaldised
5.6.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon
Hoone varustatakse autonoomse tulekahju- ja valvesignalisatsiooni süsteemiga.
5.6.2 Turvavalgustus
Hoone välisvalgustitega hoone seinal ja teed-platsid valgustatakse kogu territooriumi ulatuses.
5.6.3 Piksekaitse
Hoonet ei varustata piksekaitsesüsteemiga.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 25/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
5.6.4 Suitsuärastus
Suitsueemaldus toimub avatavate akende ja uste kaudu.
5.6.5 Tuleohutusabinõud hoones
Võimalusel kõigisse eluruumidesse ette nähtud vingugaasianduri paigaldus. Andurid
paigaldada vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Andur ei tohiks asuda
ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal. Anduri paigaldada seinale kohtades, kus asub
põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv kamin.
Vingugaasianduri töökorras olekut peab regulaarselt (soovitavalt iga nädal) testima ning seda
aeg-ajalt kogunenud tolmust ja muust mustusest tolmuimeja pehme harjaga puhastama.
5.6.6 Tulekustutid
Hoonesse paigaldada omal soovil üks 6 kg laenguga A klassi käsikustuti – asukohaga nt.
tehnoruum.
5.7 Tehnosüsteemide tuleohutus
5.7.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus
Hoone ventilatsioon vastab Eesti Standard EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa
2: Ventilatsioonisüsteemid„ nõuetele. Ventilatsioon lahendatakse nii, et ei tekiks täiendavat
tuleohtu ja -levikut. Ventilatsioon toimub tuletõkkesektsioonist läbiminekul läbi
tuletõkkeklappide ja -luukide. Ventilatsioonifiltreid ja –õhukanalit puhastatakse süttivast
tolmust ja neisse ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud
tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.
Isolatsioon peab olema standardi SFS 3976 ja EVS 812-2:2014 tuleohutusnõuete kohane.
Isolatsioonide tulepüsivusklass määratakse valmistaja tehtud ametlike katsetuste alusel, mis
tehakse juhendi RT YM2-21074 kohaselt.
Hoones kasutatakse D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru,
välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul.
Köögis pliidi kohale paigaldatakse kohtväljatõmme, mille väljatõmbetorud juhitakse läbi
välisseina. Hoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, paigaldatakse tulepüsivusega
vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali
ühendamiseks paigaldatakse painduvaid kanaleid.
Köökides ja teistes sellelaadsetes ruumides, kus kanalisse võib koguneda kergestisüttivaid
aineid või palju tolmu, peavad väljatõmbekanalid alati olema mittesüttivast materjalist ja
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 26/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
takistama tule levikut lähedal asuvatele konstruktsioonidele ning teistesse
tuletõkkesektsioonidesse. Kanal peab olema sileda sisepinnaga ja kergesti puhastatav.
Kanalid ja ventilatsiooniagregaadid tuleb varustada küllaldase hulga piisavalt suurte
puhastusluukidega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väljatõmbeseadmete puhastatavusele.
Puhastusluukide asupaigad tuleb valida nii, et puhastustöid saaks teha hõlpsasti ja turvaliselt.
Sissepuhkesüsteemid varustatakse puhastusluukidega vastavalt kaalutlusele. Puhastusluugid
tuleb paigaldada tuletõkesti kohale, kanalitesse pöördega üle 45° nurgakohtade lähedale ja
rõhtkanalitesse soovitavalt kuni 8 m vahemaaga ning kanalite hargnemiskohtadele, kui neid ja
neist lähtuvaid hargnevaid kanaleid ei saa puhastada teisiti, näiteks klappide kaudu.
5.7.2 Kütteseadmete tuleohutus
Üksikelamut köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mille agregaat paigaldatakse tehnoruumi.
Korstna tuleohutus
Hoonesse on projekteeritud üks kahe lõõriga moodulkorsten, mille külge ühendatakse elutoas
paiknev tahkeküttekolle (kamin). Korstna temperatuuriklass on T600.
Korstna paigaldamisel ning läbiviikude rajamisel tuleb järgida korstna tootja paigaldusjuhiseid
ja kehtivaid tuleohutusnõudeid. Korstna läbiviigud ehitise konstruktsioonidest isoleeritakse
mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga (nt mineraalvill), mille mahukaal on vähemalt 100
kg/m³ ning maksimaalne töötemperatuur vähemalt 600 °C. Horisontaalsed läbiviigud
põlevmaterjalist seintes paksusega alla 300 mm isoleeritakse vähemalt kahekordse
isolatsioonikihiga võrreldes vertikaalsete läbiviikudega. Kui läbiviigu pikkus ületab 300 mm
või suitsugaaside temperatuur on üle 300 °C, teostatakse läbiviik üksnes vastavalt korstna
tootja paigaldusjuhendile.
Küttetorustike läbiviigud läbi tuletõkkesektsioonide tihendatakse vastavalt tarindite
tulepüsivusklassidele sertifitseeritud materjalidega. Kasutatavad isolatsioonimaterjalid ei tohi
vähendada tarindite tulepüsivust ega ruumide tuleohutusomadusi. Isolatsioonikatete
pinnakihid peavad vastama vähemalt järgmistele tuleohutusklassidele:
• üldruumides C-s2,d1;
• tehnoruumides ja koridorides B-s1,d0;
• evakuatsiooniteedel A2-s1,d0.
Tahmaluugi alumine serv peab paiknema vähemalt 50 mm kõrgusel põlevmaterjalist
põrandast ning tahmaluugi ees tuleb tagada vähemalt 0,6 m vaba hooldusruumi.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 27/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Vastavalt EVS 812-3 nõuetele peab viilkatuse korral korstna ots ulatuma vähemalt 1,0 m
kõrgemale katuse pinnast.
Kamina tuleohutus
Küttekolde esine põrand kaitstakse mittepõleva kattematerjaliga (terasplekk, keraamiline
plaat või spetsiaalne karastatud klaasplaat). Kaitsekatte ulatus peab kinnise uksega küttekolde
puhul olema vähemalt 100 mm väljapoole ukseava mõlemast servast ning vähemalt 400 mm
ettepoole küttekolde ukse tasapinnast. Kaitsekatte lahendus peab vastama kehtivatele
tuleohutusnõuetele ning küttekolde tootja paigaldusjuhendile.
Elektrikerise tuleohutus
Kerise juhtimisseadmete ette peab jääma 80 cm vaba ruumi kerise käsitsemiseks. Kütteseadme
paigaldus ehitisse toimub vastavalt tootja etteantud juhistele.
5.8 Päästemeeskonna juurdepääsutee
Päästemeeskonna juurdepääs hoonele on tagatud olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
Juurdepääsutee võimaldab päästetehnika ligipääsu hoonele ning vastab EVS 812-7 nõuetele.
Päästesõidukite liikumisteed ja juurdepääsud on näidatud asendiplaanil.
5.9 Väline tulekustutus
Vajalik normvooluhulk üksikelamule on 10 l/s 3 h jooksul. Hoone väline tulekustutus on
lahendatud olemasoleva loodusliku veevõtukoha (LVK) baasil. Lähim looduslik veevõtukoht
paikneb Seli allika piirkonnas ligikaudu 232 m kaugusel projekteeritavast hoonest.
Veevõtukoht on päästetehnikale aastaringselt ligipääsetav.
Välise tulekustutuse lahendus vastab siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, siseministri 18.02.2021
määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning standardi EVS 812-6 „Ehitiste tuleohutus.
Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 28/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
6 Eriosad
6.1 Küte
Küttesüsteemi projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine
• EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse
arvutusmeetod.
• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID
• Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
• Talvel t = -21°C; RH = 80%.
• Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
• Suvine välisõhu arvutuslik temperatuur +27 °C;
• Suvine välisõhu arvutuslik suhteline õhuniiskus 50 %.
SISEKLIIMA PARAMEETRID
• Temperatuur
Ruum Ruumi arvutuslik temperatuur, ˚C
Elutuba, köök, esik 21
Magamistuba 21
Pesuruumid 24
Tehnoruum 19
Hoonet põhiliseks kütteallikaks on planeeritud õhk-vesi soojuspump, mille siseosa paigaldada
tehnoruumi.
Süsteemide kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat. Hoones on põrandküttesüsteem, mille
soojuskandjaks on vesi arvutusliku küttegraafikuga 36/31 ˚C. Tarbevee soojendamine on ette
nähtud soojuspumpa integreeritud soojaveeboileriga.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 29/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Põrandkütte soojuskandja sekundaarpoole pealevoolutemperatuuri reguleeritakse
automaatikasüsteemi poolt, vastavalt välisõhu temperatuurist paikapandud küttegraafikule.
Soojuspumba seadmete tarne ja paigaldus koos tööjoonistega teostatakse töövõtja poolt.
Maksimaalseks põranda temperatuuriks eluruumides on 29°. Põrandaküttesüsteemi torustik
ehitatakse hapniku difusiooni tõkkekihiga PEX-a plasttorudest Ø16x2,0 ning paigaldatakse
seinast 100...150 mm kaugusele, märgruumides toru paigaldsussammuga 150 mm,
eluruumides 200mm. Põranda paisumisvuugiga ristuv küttetoru paigaldada vuugi kohale
kaitsetorusse l=300mm. Vesipõrandküttesüsteemi soojusväljastuse reguleerimine toimub
termoajamiga ventiilide sulgemise ja avamisega vastavalt ruumiõhu temperatuurile või
põranda temperatuurile. Põrandaküttekollektor paigutatakse majandusruumi seinale.
Iga ruumi seinal 1.4-1.6m kõrgusele põranda pinnast on ruumi- ja põranda
temperatuuriandur, mis läbi ruumikontrolleri juhib põrandakütte kollektoris olevaid
mootorventiile. Õhu eraldamine kollektorite vahelisest jaotustorustikust toimub
magistraaltorustiku ja püstikute kõrgematesse punktidesse paigaldatud automaatsete
õhutusventiilide kaudu. On oluline järgida täpselt põrandaküttesüsteemi tootja poolt
põrandatele esitavaid nõudeid ja paigaldusjuhendeid.
Küttesüsteem projekteerida koos ventilatsioonisüsteemiga eraldi tööna eriala inseneri poolt.
6.2 Ventilatsioon ja jahutus
Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:
• EVS 932:2017 "Hoone ehitusprojekt";
• EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded;
• LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”;
• LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”.
• EVS-EN 12792:2004 „Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid“;
• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:
Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja
akustikast. Moodul M1-6“;
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 30/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Üksikelamu on ettenähtud lahendada ühe ventilatsiooniagregaadiga.(näiteks ventseade Flexit
Nordic S4 või analoog).
Süsteemi kogu õhuhulk on +0,080/-0,080 m3/s.
Rootorsoojustagasti temperatuuri suhtearv minimaalselt 83% ja ventilatsiooniseadme SFP
maksimaalselt 1,4.
Seade on varustatud elektrilise järelküttekalorifeeriga.
Ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnoruumi.
Ventilatsiooni lahenduse kohta koostatakse eraldi vastav insenertehniline projekt, mis ei ole
käesoleva projekti osa.
6.2.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus
Õhuvahetus arvutatakse ruumides inimeste arvu või normvooluhulkade järgi.
Ventilatsioonisüsteemides on ette nähtud kasutada heitõhu soojuse utiliseerimist, kasutades
võimalikult kõrgema kasuteguriga soojustagasti tüüpi. Ventilatsioonisüsteemi juhib
integreeritud seadme automaatika.
6.2.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile
Ventilatsiooniseadmena tuleb kasutada komplektset ventilatsiooniseadet, mis on valmistatud,
testitud ja kontrollitud vastavalt kehtivatele standarditele ning nende kohta peab olema
kättesaadav piisav tehniline dokumentatsioon. Ventilatsiooniseadmed koosnevad reeglina
isoleeritud kestast, sissepuhke- ja väljatõmbeventilaatoritest, soojenduskalorifeerist,
soojustagastist, sissepuhke- ja väljatõmbeõhu filtritest, soojustatud, ajamiga klappidest ja
juhtimisautomaatikast. Seadmed peavad vastama kehtivatele standarditele, on testitud
vähemalt vastavalt standarditele EVS-EN 1886 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni
keskseadmed. Mehaanilised omadused” ja EVS-EN 13053 „Hoonete ventilatsioon.
Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning omadused” ning
nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon.
6.2.4 Põhiseadmed ja materjalid
Ventilatsiooniagregaadid
Hoone üldventilatsioon on lahendatud 1 agregaadiga. Agregaat on varustatud soojustagastiga.
Paigaldatav ventilatsiooniagregaat peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaini nõuete osas.
6.2.5 Lõppelemendid
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 31/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Sõltuvalt ventileeritavate ruumide iseloomust valitakse ventilatsiooni lõppelemendid ning
reguleeritakse välja ettenähtud õhuhulgad. Lõppelemendid valitakse ja paigutatakse nii, et
kogu viibimistsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus.
Õhuhulkade reguleerimine peab toimuma nii, et õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks
lubatust suuremat müra. Ruumide õhujagajad võivad olla tehtud terasplekist või alumiiniumist
ja kuumvärvitud.
Õhujagajad peavad kogu töötsoonis tagama:
- efektiivse õhuvahetuse
- normidekohase õhu liikumiskiiruse
Restid, õhujaoturid, sissepuhke- ja väljatõmbe klapid peavad olema varustatud õhuhulga
reguleerimisse võimalusega ning peavad olema lahtivõetavad puhastamiseks.
Siirdeõhu liikumise tagamiseks ruumide vahel kasutada vastava konstruktsiooniga ukse
lävepakke.
6.2.6 Reguleerklapid
Ümarkanalite puhul tuleb kasutada ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega)
IRIS- tüüpi reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus peab
võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise. Ümarad reguleerklapid tuleb valida sellised, mis ei ole
ventilatsiooni kanalite puhastamisel takistuseks. Ühekordse reguleerimisega klappidel on
asendi näidik ja lahti/kinni silt. Need peavad olema sellise tarindusega, et nende
reguleerimisasend säiliks.
6.2.7 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked
Õhuhaare on ette nähtud teostada võimalikult päikesevarjulisest suunast. Resti ehitus peab
normaaltingimustes tõkestama vee ja lume läbipääsu. Vastavalt Eurovent 2/5 tingimustele
peab vihmatakistus olema vähemalt 98%. Maksimaalne õhu kiirus välisrestis ei ole soovitav
üle 2,0m/s. Välisõhurestid on tehtud tsingitud terasplekist ja kuumvärvitud. Resti tagaküljel
peab olema ilmastikukindel kaitsevõrk, mille silma suurus on ligikaudu 10mm.
Täiendavaid meetmeid heitõhu puhastamiseks pole vaja kasutada.
6.2.8 Õhukanalid ja isolatsioon
Vastavalt vajadusele paigaldatakse soojus- ja tulekaitseisolatsioon.
Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236 nõuetele. Kinnituste
dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 32/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus.
Ventilatsioonitorustike puhastusaste peab vastama Soome standardile Suomen
Sisäilmayhdistys „Sisäilmastoluokitus 2008” visuaalsele puhtusklassile P1≤0,7 g/m².
6.2.9 Mürasummutus
Mürasummutid ja ventilatsioonitorustiku lahendus tuleb valida nii, et ventilatsioonitorustikus
leviv ventilatsiooniseadmete poolt tekitatud müra ei põhjustaks seadme suhtes ümbritsevas
keskkonnas lubatust suuremat müra.
Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud mürasummuteid.
6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon
Veevarustus ja kanalisatsiooni projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:
• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
• EVS 835:2022 Hoone veevärk
• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
• EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt
• EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa
• Määrus nr.315. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded.
6.3.1 Veevarustus
Käesoleva projektiosa seletuskirjas kirjeldatakse hoonete veevarustuse lahendusi eelprojekti
mahus. Eelprojekt on ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium ning on ette
nähtud kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljastamiseks.
Veevarustus ja kanalisatsiooni projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• EVS 835:2022 Hoone veevärk
• EVS 921:2022Veevarustuse välisvõrk
• RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 33/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded
Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustiku kasutusiga on 50 aastat (vastavalt heale
ehitustavale). Sanitaartehniliste seadmete kasutusiga on 20 aastat (vastavalt heale
ehitustavale).
Veevarustus lahendatakse lokaalselt. Elamu plaanitakse varustada majandusjoogiveega
Männimäe kinnistul oleva puurkaevu abil.
Külm vesi tuua hooneni PE100 32x3,0 PN16 veetorustikuga. Toru paigaldada külmumispiirist
allapoole. Toru läbiminek plaatvundamendist teha läbi hülsstoru.
Elamu orienteeruv veekulu: Q=0,6 m3/d
Sekundiline: q=0,8 l/s
Elamu sisemised külma- ja kuumaveetorustikud paigaldatakse vask- või plasttorudest varjatud
ehitusviisidega (ripplagede vahele ja seintesse). Kuuma vee valmistamine toimub lokaalse
maakütteboileri abil. Hoones olevateks tarbijateks on vannitoas olevad wc loputuskast,
kraanikauss, duššinurk ja pesumasin, köögis kraanikauss ja nõudepesumasin. Veesõlme
soovituslik asukoht on tehnoruumis. Soe tarbevesi saadakse soojuspumba siseosast, mis asub
tehnoruumis.
6.3.2 Kanalisatsioon
Käesoleva projektiosa seletuskirjas kirjeldatakse hoonete kanalisatsiooni lahendusi
eelprojekti mahus. Eelprojekt on ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium
ning on ette nähtud kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa
väljastamiseks.
Kanalisatsiooni projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
• RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded
WC/Vannitubadest, köögist ja tööpinnast on vaja tagada reovee kanaliseerimine. Elamu on
planeeritud kanaliseerida mahutisse. Köögist juhtida reovesi kraanikausist, vannitubadest
ühendada kanalisatsioonisüsteemi WCpott, kraanikauss.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 34/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Hoonesse on projekteeritud olmekanalisatsiooni süsteem.
Projekteeritud hoone kanalisatsioonitorustike eluiga – 50 aastat.
● Arvutuslik reovee vooluhulk:
● ööpäevane 0,5 m³/d.
Hoonesisene kanalisatsioonitorustik paigaldatakse PP kanalisatsioonitorudest de40…110mm.
Kanalisatsioonitorude minimaalsed kalded võtta: 50mm i≥0,02, 75mm i≥0,02, 110mm
i≥0,015. Sajuveetorude puhul 110mm i≥0,015. Projekteeritud kanalisatsioonipüstikud
monteeritakse selleks ette nähtud šahtidesse. Süsteemi õhustuse tagamiseks ühendatakse
kanalisatsioonitorustikud tuulutuspüstikutega, mis viiakse katusel minimaalselt 0,5m üle
katuse pinna.
Trappidena kasutatakse tehnoruumide põrandates vertikaalse väljavooluga ujuva haisulukuga
ning R/V kaanega plasttrappe.
Kinnistu kanalisatsioon näha ette lahkvoolne.
6.4 Elektrivarustus
Elektrivarustuse projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Eesti Standardi sari EVS-HD 60364-1:2008+A11:2017 Madalpingelised
elektripaigaldised, sarja käesoleval ajal kehtivad standardid
• EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele
• Eesti Standardi sari EVS-EN 61140:2016 Ehitiste elektripaigaldised, sarja käesoleval
ajal kehtivad standardid
• Eesti Standardi sari EVS-EN 61439-3:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3:
Erinõuded madalpingelistele lülitusaparaadikoostetele, millele pääsevad
kasutamiseks juurde tavaisikud. Jaotuskilbid.
Elektripaigaldise kasutusiga on vastavalt heale ehitustavale 20 aastat. Hoone elektrivarustus
on 3x25A. Hoone sisene elektrikilp asub tehnoruumis.
Hoone varustada üldvalgustuse, pistikupesade ja tehnoseadmete toite jaoks elektrisüsteemiga.
Pistikupesade arv ja asukohad peavad tagama nende hõlpsa kasutuse. Kõik tugev- ja
nõrkvoolusüsteemid projekteerida ja lahendada eriala inseneri poolt eraldi tööna.
Kõik elektriliinid teha vaskjuhtmete ja –kaablitega. Kaabli tuletundlikkus (ehitis üldiselt)
vastavalt SiM määrus nr. 17 lisa 10 on Dca-s2,d2,a2.
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 35/36
Üksikelamu ehitusprojekt; töö nr: 2606097; aadress: Männikääru, Pirgu küla, Rapla vald, Rapla maakond; välja
antud juuni 2026
SELETUSKIRI
Peakilp varustatakse kaitsemaanduse ja liinipingekaitsmega. Elektriseadmete maandamiseks
on kõikidel liinidel eraldi kaitsejuhe PE, milline ühendatakse peakilbi maanduslatiga.
Hoonesiseste potensiaalide ühtlustamiseks maandatakse ka kõik hoonesse sisenevad ja
väljuvad metalltorud ja ehituslikud metallosad. Voolusüsteem vastab eurostandardile
400/230V.
Elektrikaablid haljastuse all paigaldada 0,7 m sügavusele planeeritud maapinnast. Teekatte all
paigaldada kaabel 1,0 m sügavusele 75 mm läbimõõduga kaitsetorusse, mille tugevusklass on
750N. Kaabel ca 0.3 m kõrguselt märgistada märgistuslindiga. Kaablikaevikust väljakaevatavat
pinnast ei tohi kasutada kaablit ümbritsevaks esmaseks tagasitäiteks, kaabel paigaldada
liivapadjale ning kaitsta pealt liivakihiga. Kaablitoru ümber kasutada esmase tagasitäitena
kivivaba pinnast. Kaevikute kaevamisel kaevata V– kujuline kaevik või toestada kaeviku sein,
et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Haljasala tuleb taastada
projekteeritud kinnistuvälise kaablitrassi kaeveala ulatuses. Kaablite paigaldamisel järgida
tootjapoolseid ettekirjutisi minimaalsetele pöörderaadiustele. Töid ja mõõtmisi peab teostama
vastavat pädevustunnistust omav firma.
Anna Paavel
Arhitekt
19. juuni 2026
Inseneribüroo INS projekt OÜ; Vastutav arhitekt Anna Paavel 36/36
Rapla Vallavalitsus Teie 08.07.2026 nr 556063
[email protected]
Viljandi mnt 17 Meie 16.07.2026 nr 7.1-2/26/11956-2
79511, Rapla maakond, Rapla vald,
Rapla linn
Männikääru kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Rapla valla Pirgu küla
Männikääru kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 556063).
Kinnistu (katastritunnus 66801:001:2849) asub riigitee nr 20109 Seli-Angerja tee (edaspidi
riigitee) km 2,10-2,19 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121457887) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on
Inseneribüroo INS Projekt OÜ koostatud „Üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr
2606097“.
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks
21.02.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/2478-2 (edaspidi kiri).
Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti kirjas esitatud ettepanekute/nõuetega
punktides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 14, 16.
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 8, § 70
lg 2, lg 3, § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.
1. Projekti asendiplaanile kantud tee kaitsevööndi ulatust tuleb korrigeerida. Vastavalt EhS §
71 lg 2 on kõrvalmaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest
servast 30 m. Antud teema tuua välja ka seletuskirjas (vt kirja p 1).
Joonis 1. Väljavõte projekti asendiplaanist
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
2. Projekti asendiplaanile lisada ümbertõstetava piirdeaia kaugus riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast (vt kirja p 2). Piirdeaia teisaldamisel peab olema tagatud normide lisa 1
tabelis 10 toodud tee vaba ruumi nõue (4,0 m sõidutee katte servast; vt kirja p 6)
Tingmärkide loetellu lisada nimetatud piirdeaia selgitus.
3. Projekti seletuskirja lisada kirja p 3 toodud nõue, et riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS
§ 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku
teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda
Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
4. Projekti asendiplaanile kanda riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhine tee
number ja nimetus „20109 Seli-Angerja tee“ (vt kirja p 4).
5. Kirja p 5 oleme esitanud nõude, et kavandada riigitee projekteeritava ristumiskoha kaudu
lähtudes EhS § 99 lg 3 alusel lisas 1 toodud nõuetest. Kirja lisa 1 p 1 on selgitatud, et
ristumiskoht tuleb projekteerida riigitee nr 20109 Seli-Angerja tee lõigule km 2,14-2,17 (vt
joonis 2 näidatud sinise joonega).
Joonis 2. Väljavõte kirja lisast 1
Sellisel juhul on tagatud normide lisa 1 tabelis 17 toodud ristmike vähima vahekauguse
ning lisa 1 tabelis 18 toodud ristmiku nähtavusala (3x120 m) nõuded.
Projekti asendiplaanilt nähtub, et uus ristumiskoht on kavandatud riigitee orineteeruvalt
km 2,105 (vt joonis 3, 4).
Joonis 3. Väljavõte projekti asendiplaanist
2 (4)
Joonis 4. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti teeregistrist
Juhime tähelepanu, et ristumiskoha rajamine riigiteele (sh asukoha valik) saab toimuda
üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega.
Selgitame, et tänasel päeval puudub kinnistule juurdepääsuks registreeritud ristumiskoht.
EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu
tegevus olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud
(nt kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega. Ristumiskoha ehitamine/ümberehitamine
on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks
juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale.
Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab
Transpordiamet st et ristumiskoha rajamine on Transpordiameti haldusmenetlus ning
kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha
ehitamiseks.
Kuna riigitee on suhteliselt kitsas ning kinnistule puudub ehitustegevuseks sobilik
juurdepääs, siis on elamu ehitusloa saamise minimaalseks eelduseks, et meiega on sõlmitud
ristumiskoha ehitamise leping. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et
juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav (vt lisaks kirja p 14).
Palume enne ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist koostada ristumiskoha
ehitamise projekt vastavalt meie kirja lisas 1 määratud nõuetele ning esitada see meile
kooskõlastamiseks
[email protected].
6. Projekti asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kavandatav lepingu kohane
ristumiskoht ning nähtavuskolmnurk (3x120 m) vastavalt normide lisa 1 tabelile 18 ja lisa
2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2; vt kirja p 7).
7. Projekti seletuskirja sobivasse kohta lisada kirja p 16 esitatud nõue, et Transpordiamet ei
võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
3 (4)
Lisa:
- Lisa 1. 2606097_EP_AA-3-01_seletuskiri
- Lisa 2. 2606097_EP_AS-4-01_asendiplaan
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
4 (4)