Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

PROJEKTEERITAVA LÕIGU ASUKOHASKEEM Sinise joonega on tähistatud riigitee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõik Punase kriipsjoonega on tähistatud riigitee 62 km 14,43-19,087 projekteeritav jalgratta- ja jalgtee. Joon tähistab üksnes projekteeritava lõigu pikkust ja ei tähista jalgratta- ja jalgtee poolsust riigitee 62 suhtes, see selgitatakse projekteerimisel Joonis 1. Asukohaskeem  KORRALDUS 17.07.2026 nr 1.1-3/26/455 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks Transpordiamet algatas 19.05.2026 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 61901:001:1314; 61901:002:0924; 61901:002:0890; 61901:002:0887; 61901:002:0886; 61901:003:0965; 62201:001:1726; 62201:001:1725; 61901:003:0971; 61901:003:0970; 61901:003:0963) ning eraomandis oleval kinnisasjal (katastritunnus 62201:001:1723) Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste, Puuri, Metste, Tännassilma, Kähri ja Puskaru külade ning Põlva linna territooriumil. Projekteerimistingimused on kooskõlas Põlva valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas. Projekti eesmärgid on: 1. Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee kavandamine, et luua ühendus Põlva linna ning Tännassilma ja Kähri külade tagamaadega. Tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Transpordiameti õiguseellane Maanteeamet1 on varasemalt samasse lõiku ehitusprojekti koostamiseks viinud läbi projekteerimistingimuste menetluse ning andnud projekteerimistingimused 12.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/018. Projekteerimistingimuste alusel on Tinter-Projekt OÜ koostanud töö nr 28-19-TP/2 „Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 9,6- 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  2 19,233 asuva Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimine“. Varasemalt antud projekteerimistingimused kehtisid viis aastat ning on praeguseks aegunud. Seetõttu viis Transpordiamet läbi uue projekteerimistingimuste menetluse ning tellib antavate projekteerimistingimuste alusel projekti uuendamise. Projekti uuendamine on vajalik kuna vahepealsel ajal on kehtima hakanud uued projekteerimisalased normdokumendid ja juhendid. 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6). Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru- Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.  3 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Puskaru-Põlva lõigu projekteerimistingimused; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ümberehitamine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa 2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 61901:001:1314; 62101:001:0078; 61901:002:0924; 61901:002:0890; 61901:002:0887; 61901:002:0886; 61901:003:0965; 62201:001:1726; 62201:001:1725; 62201:001:1819; 61901:003:0971; 61901:003:0970; 61901:003:0963 4.2.Koha-aadress: Põlva maakond Põlva vald (Põlva linn, Mammaste, Puuri, Metste, Tännassilma, Kähri ja Puskaru külad) Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas. * Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletavate riigiteede katastriüksused. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva olukord lõik asub Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linna ning Mammaste, Puuri, Metste, Tännassilma, Kähri ja Puskaru külade territooriumil. Projektiga hõlmatavas riigitee 62 lõigus on 2025. a teeregistri andmetel liiklussagedus 840 a/ööp (sh raskeliiklus 10%), kiiruspiirangud 50-90 km/h. Põlva linna piiril asub ovaalse kujuga ristmik.  Riigiteel 62 on põhiline liiklus Kanepi-Põlva suunaline. Puskaru külas on peatee katkestatud kahe väiksema liiklussagedusega riigiteega 18240 ja 18115. Projekteeritavas lõigus puudub jalgratta- ja jalgteega ühendus Põlva linna ja Tännassilma ning Kähri külade tagamaadega. Jalgratta- ja jalgtee on oluline kohalikele elanikele, kes käivad Põlva linna tööle, kooli ja huviringidesse. Tännassilma külale on iseloomulik suur põllumajandusettevõtete osakaal, millest tulenevalt liigub teel palju põllutöömasinaid. Projektiga hõlmatavasse lõiku on varasemalt koostatud Tinter- Projekt OÜ töö nr 28-19-TP/2 „Tugimaantee 62 Kanepi- Leevaku km 9,6-19,233 asuva Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimine“. Projekt tuleb viia vastavusse olemasoleva olukorraga ja kehtivate normdokumentidega. 5.1.2. Projekti eesmärk Projekti koostamise eesmärgid on:  Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.  Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee kavandamine, et luua ühendus Põlva linna ning Tännassilma ja Kähri külade tagamaadega. Tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 5.1.3. Lubatud suurim 50-90 km/h sõidukiirus 5.1.4. Sõiduradade arv 2 5.1.5. Ristlõige Lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“. 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad” ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest. 5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. 5.2.3. Näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. 5.2.4. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine. 5.2.5. Muuta Puskaru ja Teppo ristmikel lahendust selliselt, et riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee oleks peatee ning tulevase peateega liituksid riigitee 18115 Vooreküla-Puskaru tee ja riigitee 18240 Puskaru-Väimela tee. Kavandada nihutatud harudega ristmiku lahendus. 5.2.6. Projekteerida Põlva linna piiril asuva ovaalse kujuga ristmiku asemele ringristmik. 5.2.7. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.8. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate ristmike remont vastavalt tüüplahendustele või likvideerimine, kui ristmik on ebavajalik või dubleeriv (näiteks:  samale kinnistule mitu juurdepääsu). Täiendavaid ristmikke projektiga mitte kavandada. Ristmike all on peetud silmas kõiki ristmikke, sh neid, mida kuni 17.11.2023 kehtinud tee projekteerimise normide alusel nimetati mahasõitudeks. 5.2.9. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate ristmike ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate ristmikega kogujateede/ühendusteede abil. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. 5.3.2. Peatuste paigutus ja vajalikud busside tagasipöördekohad selgitada välja projekteerimisel koostöös kohaliku omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega. 5.3.3. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Teede projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine. 5.3.4. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine. 5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule. 5.4.2. Jalgratta- ja jalgtee poolsus riigitee 62 suhtes selgitada projekteerimisel arvestades seejuures asustuse levikuga, liikumisvajadustega ning põhimõttega, et jalgratta- ja jalgtee paikneks võimalikult pikas ulatuses ühel pool riigiteed. 5.4.3. Projekteerida jalgratta- ja jalgteed Puskaru ja Teppo ristmike piirkonda, kus on kavas peatee muutus, et luua ühendus projekteeritavatesse bussipeatustesse. 5.4.4. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee Põlva linna piirile projekteeritava ringristmiku piirkonda. 5.4.5. Projekteerida ühendused olemasolevate jalgratta- ja jalgtee võrgustikega. 5.4.6. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee laiusega 3,0 m (põhjendatud vajadusel kitsam). 5.4.7. Lähtuda Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7 Kergliiklustee ja jalgrattarada. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad, raudteeülesõidukoht jms) 5.5.1. Ei kavandata. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“. 5.6.2. Kavandada valgustus projekteeritavale ringristmikule. 5.6.3. Kavandada valgustus jalgratta- ja jalgteele kogu ulatuses. Projekteerida valgustuslahendus selliselt, et oleks võimalik selle etapiviisiline realiseerimine. 5.6.4. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Püsikatend projekteerida kasutusajaga vähemalt 30 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa omandamise protsessi läbiviimiseks. 5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.  5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigiteede haljastustööd“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud. ☐ Hüdroloogilised uuringud ja Ei kavandata. arvutused 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab määrata katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust. ☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata. 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Lisa. Projekteeritava lõigu asukohaskeem  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1. Maa- ja Ruumiamet Kaasasite Maa- ja Ruumiameti 19.05.2026 kirjaga nr 8-1/26-060/8754-1 riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6– Otsus: 05.06.2026 kiri nr 6- 19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmise 1. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.8 näha 3/26/7057-2; menetlusse. Käesoleva menetlusega uuendatakse Transpordiameti õiguseellase Maanteeameti 12.02.2019 projektiga ette Villu katastriüksuse (katastritunnus 03.06.2026 kiri nr 6.2- korraldusega nr 1-3/19/018 antud projekteerimistingimuste alusel Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud projekti 62201:001:1341) ristumiskoha remont. 2/18752 „Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 9,6–19,233 asuva Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimine“ (töö nr 28-19- 2. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda TP/2). Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine ning uue rajatisena on projekti uuendamise maaparandusrajatised. Maaparandussüsteemi käigus kavas ette näha riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43–19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee kavandamine. drenaažkuivenduse orienteerivad teostusjoonised on leitavad Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna seisukoht on lisatud käesolevale kirjale eraldi failis. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus või Maa- ja Ruumiameti õiguseellane Maa-amet on varasemalt andnud arvamuse Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud küsida e-kirjaga Maa- ja Ruumiameti maaparanduse projektile ning ameti valitsemisalas olevatest riigimaadest ja reformimata maadest kavandatud äralõigetele osakonnast aadressil [email protected]. 16.06.2020 kirjaga nr 6-3/20/7854-2 ja 09.11.2020 kirjaga nr 6-3/20/14478-2. Teie pöördumise kohaselt on 3. Tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste toimimine (MaaParS varasemas projektis ette nähtud teega külgnevad maad tänaseks omandatud ning uue projekti koostamisel tuleb § 47). võimalikult palju arvestada varasemalt koostatud projektis määratud maavajadusega. Samas märgite, et 4. Projektis näha ette ehitustööde käigus vigastatud projekteerimisel võib ilmneda täiendav maavajadus, seda eeskätt kavandatava jalgratta- ja jalgtee ulatuses. maaparandusrajatiste (dreenid, suudmed. kollektor) taastamine Käesolevalt piirneb projektiala järgmiste riigi omandis olevate kinnisasjadega, mille valitseja on Majandus- ja maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet, ning reformimata maaga: tulenevate nõuete kohaselt. • Käpa kinnisasi (katastritunnus 62201:001:0901) – kinnisasi on antud kuni 01.10.2029 põllumajanduslikul 5. Pidada kinni maaparandusehitise eesvoolu kaitsevööndis eesmärgil rendile Sooveere OÜ-le; kehtivatest piirangutest (MaaParS § 48). Kahjustada saanud • Kondi kinnisasi (katastritunnus 62201:001:1097) – kinnisasi on antud kuni 01.10.2027 põllumajanduslikul eesvoolukraavi nõlvad ja põhi taastada esialgsesse olukorda. eesmärgil rendile OÜ-le Põlva Agro; Kahjustatud nõlvade püsivuse tagamiseks vajadusel need • Mita kinnisasi (katastritunnus 62201:001:1027)- kinnisasi on antud kuni 01.10.2027 põllumajanduslikul täiendavalt kindlustada. eesmärgil rendile OÜ-le Põlva Agro; 6. Kergliiklustee projekteerimisel enne truubi paigaldamist näha • reformimata hoonestatud Villu katastriüksus (katastritunnus 62201:001:1341) – maaüksus on kantud katastrisse, ette vajadusel eesvoolude settest puhastamine 10 m pärast kuid selle osas on maareformi toimingud lõpule viimata. Varasemalt koostatud projektis kavandati Villu truupi. katastriüksuse mahasõit riigimaanteelt säilitada ning rekonstrueerida. Palume Villu katastriüksuse ristumiskoht 7. Kergliiklustee-alused asendatud drenaažtorustikud näha ette endiselt säilitada ning projektlahedusele küsida arvamus ka Villu katastriüksusel asuvate hoonete omanikelt. rõngasjäikusega SN8 toruna. Kergliiklustee alused dreenide Hoonete omanike kohta täpsemat informatsiooni palume küsida Põlva Vallavalitsusest. lõpud likvideerida ja allavoolu tööle jääva toru ülemine ots sulgeda pinnasetihedalt. Maa- ja Ruumiamet nõustub riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6–19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise 8. Juhul, kui teekraavidest soovitakse lisavett suunata ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisega. Palume hoida Maa- ja Ruumiamet kursis maaparanduse võrku, tuua välja projektis lisavee vooluhulk projekti menetlemise edasise käiguga. (l/s) lisavee suunamise kohas. Teekraavi vee juhtimisel neelukaevu, tuleb see ümber ehitada kraavikaevuks vastavalt Maaparanduse osakonna 03.06.2026 kiri nr 6.2-2/18752: maaparandusjoonistele (settepesa, uus ava ,võre). Esitasite Maa- ja Ruumiametile (edaspidi ka MaRu) taotluse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 9. Projektlahenduse väljatöötamisel kaasata MATER Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamiseks Põlva maakonnas Põlva (Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate register) spetsialist vallas Tännassilma ja Puskaru külas (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis nr 6-3/26/7057). juhul, kui projektlahendusega ehitatakse drenaažisüsteemi Projektala paikneb maaparandusehitiste Kerstna talu (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104910010020/001, ümber. 2104910010022/001), Tännassilma I (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104910010040/002, 10. Rekonstrueerimise projekt kooskõlastada Maa- ja 2104910010070/001), Kähri (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104910010060/001, 2104910010070/002, Ruumiametiga (MaaParS § 50 lg 1). 2104910010090/001, 2104910010100/001) ja Kindrali (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104910010330/001, 11. Kaasata Maa- ja Ruumiamet ehitusloa menetlusse. 2104720011360/001, 2104720011350/001) maa-alal ja/või eesvoolu kaitsevööndis. 12. Kaasata ehitusloa menetlusse Villu katastriüksusel Puskaru-Põlva teelõigu rekonstrueerimise projekteerimisel arvestada alljärgnevaga: (katastritunnus 62201:001:1341) asuvate hoonete omanikud. 1. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda maaparandusrajatised. Maaparandussüsteemi drenaažkuivenduse orienteerivad teostusjoonised on leitavad https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus või küsida e- kirjaga Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnast aadressil [email protected]. 1  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. Tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste toimimine (MaaParS § 47). 3. Projektis näha ette ehitustööde käigus vigastatud maaparandusrajatiste (dreenid, suudmed. kollektor) taastamine maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest tulenevate nõuete kohaselt. 4. Pidada kinni maaparandusehitise eesvoolu kaitsevööndis kehtivatest piirangutest (MaaParS § 48). Kahjustada saanud eesvoolukraavi nõlvad ja põhi taastada esialgsesse olukorda. Kahjustatud nõlvade püsivuse tagamiseks vajadusel need täiendavalt kindlustada. 5. Kergliiklustee projekteerimisel enne truubi paigaldamist näha ette vajadusel eesvoolude settest puhastamine 10 m pärast truupi. 6. Kergliiklustee-alused asendatud drenaažtorustikud näha ette rõngasjäikusega SN8 toruna. Kergliiklustee alused dreenide lõpud likvideerida ja allavoolu tööle jääva toru ülemine ots sulgeda pinnasetihedalt. 7. Juhul, kui teekraavidest soovitakse lisavett suunata maaparanduse võrku, tuua välja projektis lisavee vooluhulk (l/s) lisavee suunamise kohas. Teekraavi vee juhtimisel neelukaevu, tuleb see ümber ehitada kraavikaevuks vastavalt maaparandusjoonistele (settepesa, uus ava ,võre). 8. Projektlahenduse väljatöötamisel kaasata MATER (Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate register) spetsialist juhul, kui projektlahendusega ehitatakse drenaažisüsteemi ümber. 9. Rekonstrueerimise projekt kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga (MaaParS § 50 lg 1). 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1. Põlva Vallavalitsus Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee Selgitus: 05.06.2026 nr 4- km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Ehitusseadustiku Transpordiamet kavandab riigiteede ning jalgratta- ja jalgteede valgustamist vastavalt 2/26-12-2 § 31 lg 4 alusel esitas Transpordiamet projekteerimistingimuste eelnõu Põlva Vallavalitsusele juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“. Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. kohaselt oli jalgratta- ja jalgtee valgustamine kavandatud asula siseses lõigus. Põlva Vallavalitsus on tutvunud projekteerimistingimuste eelnõuga ja teeb ettepaneku sõnastada Vastavalt esitatud ettepanekule nõustume jalgratta- ja jalgteele kogu ulatuses punkt 5.6.3 esimene lause järgmiselt: "Kavandada valgustus jalgratta- ja jalgteele kogu ulatuses". valgustuse projekteerima selliselt, et see oleks võimalik etapiviisiliselt välja ehitada. Varasemast kogemust Ihamaru suunal jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel ja ehitamisel ilma Esimene prioriteet Transpordiameti vaatest on asula sisese lõigu valgustamine. valgustuseta ilmnes elanike suur pahameel, mille tulemusena projekteeriti ja ehitati valgustus mõned Etapiviisiline realiseerimine otsustatakse enne ehitustööde teostamist koostöös aastad hiljem. Otstarbeks on jalgratta- ja jalgtee valgustus kogu ulatuses käesoleva projekti raames kohaliku omavalitsusega. projekteerida. Muus osas kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu. Otsus: Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.6.3 sõnastust „Kavandada valgustus jalgratta- ja jalgteele asula siseses lõigus. Täpne pikkus selgub projekteerimisel“ järgnevalt: „Kavandada valgustus jalgratta- ja jalgteele kogu ulatuses. Projekteerida valgustuslahendus selliselt, et oleks võimalik selle etapiviisiline realiseerimine“. 2. Kanepi Vallavalitsus Kanepi Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 3. Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse Selgitus: 29.05.2026 kiri nr 6- avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Keskkonnaportaali VEKA andmetel puudub Keskkonnaameti kirjas toodud 2/26/9678-2 Kavandatakse riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimist puurkaevul PRK0011324 sanitaarkaitseala. Sellele andmebaasile tuginedes on ning riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule jalgratta- ja jalgtee rajamist (laiusega puurkaevul 10m hooldusala. 10m hooldusala on näidatud ka Maa- ja Ruumiameti 3,0 m). Jalgratta- ja jalgtee poolsus riigitee suhtes selgitatakse projekteerimisel, arvestades seejuures kitsenduste kaardirakenduses. asustuse levikuga, liikumisvajadustega ning põhimõttega, et jalgratta- ja jalgtee paikneks Transpordiamet on maaparandussüsteemidega seonduvalt projekteerimistingimuste võimalikult pikas ulatuses ühel pool riigiteed. menetlusse kaasanud Maa- ja Ruumiameti. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) osakond on 03.06.2026 kirjaga nr 6.2-2/18752 andnud tingimused, millega projekti andmetel kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse, koostamisel arvestada. esitab Keskkonnaamet projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamuse. 2  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Rajatav jalgratta- ja jalgtee jääb puurkaevude PRK0011052 (sanitaarkaitseala ulatus 50 m) ja Otsus: PRK0011324 (sanitaarkaitseala ulatus 50 m) sanitaarkaitsealale. 1. Juhul kui projekti koostamisel otsustatakse, et asustuse levikut ning Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret liikumisvajadusi silmas pidades on põhjendatud jalgratta- ja jalgtee rajamine ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste riigitee paremale poolele ning tekib puutumus puurkaevu PRK0011052 kaitsmiseks on tegevust piiratud. Eelnevast tulenevalt on sanitaarkaitsealal keelatud sanitaarkaitsealaga võtta ühendust Keskkonnaametiga sanitaarkaitseala ulatuse majandustegevus, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) vähendamise küsimuses. Sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise küsimuses sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või tuleb ühendust võtta Keskonnagentuuriga. äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud 2. Arvestada, et sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse teeb Keskkonnaamet. viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine. Majandustegevus on Selleks on vaja esitada Keskkonnaametile vastavasisuline taotlus. iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole majandustegevuse 3. Juhul kui on põhjendatud sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmine, tuleb esitada seadustiku üldosa seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või sellekohane taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine. muutmise otsuse. Eelnevast tulenevalt tuleb arvestada, et puurkaevude PRK0011052 ja PRK0011324 4. Kavandatava tegevuse lähialale (Kastani katastriüksusele katastritunnusega sanitaarkaitsealal on keelatud ehitustegevus ja kaevetööd, st jalgratta- ja jalgtee rajamine. 62201:001:1826) jääb III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) Täpsustame, et riigitee rekonstrueerimine on puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud, kuna tegemist on leiukoht (EELIS registrikood KLO9105567). Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamise ja muu ehitisega seonduva tegevusega kavandatud viisil. arvestada, et piiritlemata III kaitsekategooria liigi leiukohas kehtib isendi kaitse. Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt asub tööde ala suhteliselt Kaitsealuse linnuliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kaitstud põhjaveega alal, st kavandatavas asukohas on maapinnalt esimene aluspõhjaline kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, lähtudes looduskaitseseaduse veekompleks looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Põhjavee kaitstuse § 48 lg 4, § 55 lg 6 ja 61. Juhul kui tööde planeerimisel või tööde käigus selgub, et hinnangu kaart on aga üsna üldine ning hinnangut pole uuendatud alates 2001. aastast. Seetõttu post, millel asub valge-toonekure pesa, vajab eemaldamist või esineb muu mõjuv võtab Keskkonnaamet täpsema põhjavee kaitstuse hindamisel arvesse piirkonnas asuvad põhjus pesa eemaldamiseks, tuleb selleks eelnevalt taotleda luba puurkaevud ning nende geoloogilise läbilõike. Keskkonnaametilt. Arvestada tuleb, et luba pesa eemaldamiseks antakse väljaspool Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi kohal valge-toonekure pesitsusperioodi (ehk ajavahemikul 01.09-15.03). lasuvad veepidemed. Puurkaev PRK0011052 on 64 m sügav ning avab Kesk-Devoni põhjaveekihi. Puurkaevu PRK0011052 geoloogilise läbilõike kohaselt lasub puurkaevuga avatud põhjaveekihil 31 m paksune saviliivakiht veerise ja kruusaga, 11,5 m paksune savikiht liivakivi ja aleuroliidi vahekihtidega ning 21,5 m paksune liivakivikiht savi vahekihtidega. Puurkaev PRK0011324 on 80 m sügav ning avab samuti Kesk-Devoni põhjaveekihi. Geoloogilise läbilõike järgi katab puurkaevuga avatud põhjaveekihti 20 m liivsavi munakatega, 25 m savi liivakivi vahekihtidega ja 35 m liivakivi savi vahekihtidega. Kui põhjaveekihil lasub üle 20 m paksune moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht, on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Eelnevast tulenevalt kinnitavad puurkaevude PRK0011052 ja PRK0011324 geoloogiliste läbilõigete andmed piirkonnas põhjaveekihi suhtelist kaitstust. Veeseaduses on jäetud võimalus puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamiseks või sanitaarkaitseala muutmiseks hooldusalaks. Kui puurkaevust veevõtt on vahemikus 10-500 m3 ööpäevas, on võimalik vähendada puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m-ni, kuna puurkaevuga avatud põhjaveekiht on suhteliselt kaitstud. Kui puurkaevust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas, on võimalik muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks. Hooldusala ulatus on 10 m. Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse teeb Keskkonnaamet. Selleks on vaja esitada Keskkonnaametile vastavasisuline taotlus. Sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada sellekohane taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse. Samuti jääb kavandatavale jalgratta- ja jalgtee alale Kerstna talu maaparandussüsteemi maa-ala (kood 2104910010020001) ja Tännassilma I maaparandussüsteemi eesvool (21049100100400022M). Transpordiamet kaasas projekteerimistingimuste menetlusse Maa- ja Ruumiameti, kes annab maaparandussüsteemide kohta seisukoha. Kavandatava tegevuse lähialale (Kastani katastriüksusele katastritunnusega 62201:001:1826) jääb III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) leiukoht (EELIS registrikood KLO9105567). Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et piiritlemata III kaitsekategooria liigi leiukohas kehtib isendi kaitse. Kaitsealuse linnuliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine 3  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, lähtudes looduskaitseseaduse § 48 lg 4, § 55 lg 6 ja 61. Juhul kui tööde planeerimisel või tööde käigus selgub, et post, millel asub valge-toonekure pesa, vajab eemaldamist või esineb muu mõjuv põhjus pesa eemaldamiseks, tuleb selleks eelnevalt taotleda luba Keskkonnaametilt. Arvestada tuleb, et luba pesa eemaldamiseks antakse väljaspool valge-toonekure pesitsusperioodi (ehk ajavahemikul 01.09- 15.03). 4. Muinsuskaitseamet Transpordiamet küsis Muinsuskaitseametilt seisukohta seoses projekteerimistingimuste andmise Põhjendus: 13.06.2026 kiri nr 5- algatamisega riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimiseks Teavitasite, et projekteeritaval alal ei asu ühtki kultuurimälestist, kuid asub 10/984-1 ning kergliiklustee ehitamiseks, sh poolsuseks Põlva-Tänassilma vahel. Tännassilma arheoloogiatundlik ala, mille piirid on leitavad Põlva valla Projekteeritaval alal ei asu ühtki kultuurimälestist, kuid asub Tännassilma arheoloogiatundlik ala üldplaneeringu digitaalselt koondkaardilt. Sellest tulenevalt soovitate kergliiklustee (vt Põlva valla 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud üldplaneeringu seletuskiri, ptk 7.2, projekteerimise faasis läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saaks arheoloogiatundliku ala piirid on leitavad üldplaneeringu digitaalselt koondkaardilt). Sellest hinnata, kas ja kummal pool maanteed on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht tulenevalt on soovitatav kergliiklustee projekteerimise faasis läbi viia arheoloogiline eeluuring, säilinud. mille tulemusena saab hinnata, kas ja kummal pool maanteed on planeeringu alal arheoloogiline Põlva valla üldplaneeringu kaardirakendusest on näha, et arheoloogiatundlik ala on kultuurkiht säilinud. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, väga ulatuslik ning Transpordiameti hinnangul ei ole terves ulatuses uuringud metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatav kergliiklustee planeerida, et kahju põhjendatud. Arheoloogiatundlik ala jääb mh lõiku, kus jalgratta- ja jalgtee kultuuripärandile oleks minimaalne. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib paigutamiseks on üsna kitsad olud, sest hoonestus asub kohati riigiteele väga lähedal. leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tellida arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline Seega võib lõiguti olla vajadus jalgratta- ja jalgtee projekteerida vahetult riigitee äärde jälgimine, in situ kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib ning eraldada äärekivi või sõidukipiirdesüsteemiga. See tähendab, et kogu läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). projekteeritavas jalgratta- ja jalgtee lõigus ei ole uute alade hõivamine Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → märkimisväärne. Transpordiamet teeb projekti koostamisel Muinsuskaitseametiga „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“. koostööd, et selgitada välja, kas ja kui suures mahus arheoloogiline eeluuring vajalik Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav 50% ulatuses on. (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/uuringute-huvitamine). Otsus: Projekteeritava tee ääres on kaks ristipuude kasvukohta - Viglasoos Tännassilma külas ja Laane- 1. Arvestada, et projektiga hõlmatavas lõigus asub Tännassilma arheoloogiatundlik Otsa talu juures Puskaru külas. Vastavalt Põlva valla üldplaneeringule seatakse täiendavaid ala ning kaks ristipuude kasvukohta. tingimusi riikliku kaitseta ristipuude kaitseks ja säilimiseks (vt üldplaneeringu seletuskiri, ptk 7.1. 2. Projekti koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning selgitada välja, kas Kultuurimälestis ja kultuurilooline objekt: Projekteerimistingimuste väljastamisel või ja kui suures mahus arheoloogiline eeluuring vajalik on. detailplaneeringu koostamisel kinnisasjal, kus asub väärtuslik objekt, hinnatakse kavandatava 3. Arvestada projekti koostamisel ja sõnastada projekti seletuskirjas, et ristipuude ehitustegevuse võimalikku mõju sellele objektile. Väljastatavad projekteerimistingimused või ümbruses olevat võsa eemaldada ning pinnasetöid teha sellisel meetodil, mis tagab detailplaneering juhivad tähelepanu sellise objekti olemasolule ja seavad vajadusel arhitektuursed, ristipuude säilimise ega kahjusta nende juurestikku. ehituslikud ja kujunduslikud tingimused selle säilimise tagamiseks, hävimise aeglustamiseks, 4. Esitada projekt Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. vaadete avamiseks ja säilitamiseks). Ristipuude täpsed asukohad on ära toodud Põlva valla üldplaneeringu digitaalsel koondkaardil. Kergliiklustee asukoha valimisel tuleb arvestada nii ristipuude asukohti kui ka soovitatavalt läbi viidud eeluuringu tulemusena ilmnenud arheoloogilise kultuurkihi ja leidude esinemist. Kaeve- ja pinnasetöödel tuleb tagada, et ristipuid ei kahjustataks. Tööde käigus tuleb arvestada asjaoluga, et puude säilimise tagavad juured asuvad puust kaugemal pinnase sees. Seetõttu tuleb ristipuude ümbruses olevat võsa eemaldada ning pinnasetöid teha sellisel meetodil, mis tagab ristipuude säilimise ega kahjusta nende juurestikku. Kergliiklustee täpse asukoha valimisel on soovitav teha Muinsuskaitseametiga koostööd ja valminud projekt tuleb esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. 5. Riigimetsa Riigimetsa Majandamise Keskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja Otsus: Majandamise Keskus pikendamist. Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 6. MTÜ Kagu 26.05.2026 e-kiri: Selgitus: Ühistranspordikeskus Milliseid tegevusi antud hetkel Kagu Ühistranspordikeskuse poolt antud kooskõlastusringis Transpordiamet vastas 26.05.2026 pöördumisele järgnevalt: taotletakse? 4  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 26.05.2026 ja Ma ei näe lisatud dokumendis skeemi, mis kirjeldaks milliseid muudatusi nt. bussipeatustega kavas Projekteerimisega ei ole veel alustatud ning seetõttu ei ole bussipeatuste lahendused 02.06.2026 e-kirjad on. teada. Projekteerimistingimuste menetlus ongi selleks, et koguda asjakohast 02.06.2026 e-kiri: sisendinfot, millega projekteerimisel arvestada. Annan lihtkirjaga esmast tagasisidet. Üldised bussipeatuste projekteerimisega seotud tingimused on toodud Mäletan varasemast ajast, et Transpordiametil oli tahe Kiriku peatus teha ühe poolseks ning rajada projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.3. Selguse huvides lisan ka teeregistri selleks ringtee Põlva- Kanepi suunal. Ei oska kommenteerida kas see on vajalik või mitte, aga kaardirakendusest väljavõtte, kus on tähistatud projekteeritavas lõigus (sinine joon) mäletan, et seda sai arutatud. paiknevad bussipeatused. Lisaks sooviti Puskaru ristmikut ümber ehitada, et Põlva – Kanepi liiklejad ei peaks seal pöörama. Kas antud ideest on loobutud? Täna on seal kokku neli tähistust (2x Puskaru ja 2x Puskaru põik). Kui peatus rajada nt sinna ringteele, ning suunata bussid seda igakordselt läbima ning eeldusel, et tagatakse ka antud ringi aastaringne hooldus, saaks ristmiku teenindamise lahendada ka ühe peatusega. Tännassilma peatuses (Põlva suund), teostab meil üks liin hetkel tagasipöörde. https://web.peatus.ee/linjat/estonia:3f037010024494de2f270449f426f5f0/pysakit/estonia:3f037010 024494de2f270449f426f5f0:0:02 See võimalus tuleks säilitada või rajada uus peatus Tänassilma-Kiuma teele. Projekteerimistingimuste menetluse järel on plaanis kohe alustada ka projekti koostamisega ning kui bussipeatuste lahendustega seoses tekib küsimusi, siis võtame Teiega ühendust. Hetkel palume projekteerimistingimuste menetluses soovi korral Teil enda äranägemise järgi esitada info, millega projekti koostamisel arvestama peaksime. 02.06.2026 saadetud e-kirjas soovite varasemalt koostatud projektlahendusele tuginedes infot, kas jätkuvalt on kavas Puskaru ristmiku ümberehitmine. Viitate, et selle piirkonnas on täna kokku neli peatust (2x Puskaru ja 2x Puskaru põik). Lisate, et kui peatus rajada nt sinna ringteele, ning suunata bussid seda igakordselt läbima ning eeldusel, et tagatakse ka antud ringi aastaringne hooldus, saaks ristmiku teenindamise lahendada ka ühe peatusega. Antud küsimuses selgitame, et ristmiku ümberehitamine on jätkuvalt plaanis. Vastav tingimus on toodud projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.2.5. Otsus: 1. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõu punktile 5.3.2 selgitada peatuste paigutus ja vajalikud busside tagasipöördekohad selgitada välja projekteerimisel koostöös kohaliku omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega. 2. Bussipeatuste paigutus Puskaru ristmikul selgitada projekteerimisel. 3. Projekti koostamisel arvestada, et Tännassilma bussipeatuses esineb ühel bussiliinil tagasipöörde vajadus. Arvestada projekteerimisel, et Tännassilma bussipeatuse lahendus peab võimaldama tagasipööret või kavandada täiendav bussipeatus riigiteele 18164 Tännassilma-Kiuma tee. 5  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 7. Telia Eesti AS Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise Otsus: projekteeritavas alas paiknevad Teliale kuuluvad sideehitised. Arvestada, et riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu Projekteerimiseks võtta siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks tehnilised rekonstrueerimise projekteeritavas alas paiknevad Teliale kuuluvad sideehitised. tingimused Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia Projekteerimiseks võtta siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks kaudu. tehnilised tingimused Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia kaudu. 8. MTÜ Eesti MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Andmesidevõrk Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 9. Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 10. AS Põlva Vesi AS Põlva Vesi pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1. Kooli Oleme Teie kirja kätte saanud ja läbi lugenud. Sellega seoses tekkis küsimus, kas Põhjendus: 61901:003:0953 esimestes kohtumistes, mis oli seoses tee remondiga, olnud teemad nagu peegel meie Ristmikel tagatakse nähtavus üldiselt nähtavust piiravate takistuste (nt haljastus) sissesõidu/ väljasõidu tee juurde ja mürasein, kas need on täiesti välistatud? Ma lugesin eemaldamisega, peegli paigaldamist kaalutakse juhul kui nähtavust piiravate takistuste kogu info läbi ja ei leidnud selle kohast infot mitte kuskilt. eemaldamine ei ole võimalik või ei anna soovitud tulemust. Transpordiamet kavandab müra leevendavaid meetmeid teeprojektide raames, kui muutub müraolukord ning müratase ületab keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid (müratundlike hoonete (sh eluhooned) teepoolsel küljel päeval 65 dB ja öösel 60 dB). Muudel puhkudel kavandab amet müraleevendavaid meetmeid vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 64 iga viie aasta järel välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatavas välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavas. Välisõhu strateegilises mürakaardis antakse ülevaade müratasemetest, mida põhjustab maanteeliiklus lõikudel üle kolme miljoni sõidukiga aastas (ööpäevane keskmine liiklussagedus 8200 sõidukit) ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavas esitatakse müra normtasemeid ületavad olukorrad koos leevendusmeetmete rakendamise kavaga („https://www.transpordiamet.ee/ohumura-vahendamise-tegevuskava“). Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Projektiga hõlmatavas lõigus on riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee liiklussagedus 2025.a andmetel 840 a/ööp ja sellest tulenevalt ei kuulu antud teelõik liiklussageduse alusel tegevuskavaga esmatähtsate lahendamist vajavate olukordade hulka. Otsus: 1. Hinnata projekteerimisel Kooli kinnistu ristmiku nähtavust ning kavandada nähtavuse tagamiseks vajalikud meetmed. 2. Müratõkkeseina mitte projekteerida. 2. Roosi Tänan võimaluse eest esitada kinnistu omanikuna arvamus seoses riigitee 62 Kanepi– Põhjendus: 62201:001:1735 Leevaku tee lõigu km 9,6–19,27 (edaspidi maantee) rekonstrueerimise Kirjutate enda kirjas erinevatest häiringutest, mida riigitee liiklus põhjustab. Paraku tuleb projekteerimistingimuste eelnõuga. avalikult kasutatava tee ääres mõningate häiringutega arvestada. Transpordiamet kavandab häiringuid leevendavaid meetmeid vastavalt seadusandluses toodud nõuetele. Müra 6  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Minu kinnistu (62201:001:1735) asub nimetatud maantee vahetus läheduses, kus elamu leevendavaid meetmeid kavandame teeprojektide raames, kui muutub müraolukord ning paikneb ligikaudu 10 meetri kaugusel sõidutee telgjoonest. Samuti asub elamu vastas müratase ületab keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra ristmik (Tännassilma–Peri suunal, Põlva vald), mistõttu on tegemist liikluskoormuse normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM poolest suure intensiivsusega alaga. Elamu paikneb sisuliselt tee vahetus mõjualas, määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid (müratundlike hoonete (sh eluhooned) teepoolsel mistõttu avalduvad kõik liiklusest tulenevad mõjud (müra, vibratsioon, valgus) vahetult. küljel päeval 65 dB ja öösel 60 dB). Muudel puhkudel kavandab amet müraleevendavaid Pean vajalikuks märkida, et maja on ehitatud 1939.aastal, maantee ehitatud hiljem ja meetmeid vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 64 iga viie aasta järel välisõhu mina ostsin kinnistu 2000.aastal, mil polnud tee mõjuala kinnistule häiriv. strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatavas välisõhus leviva müra vähendamise Tännassilma–Peri teelõiku maanteele suundumiseks kasutavad peamiselt raskeveokid. tegevuskavas. Välisõhu strateegilises mürakaardis antakse ülevaade müratasemetest, mida Liiklus on eriti intensiivne kevadest sügiseni, mil toimuvad põllumajandus- ja ehitustööd põhjustab maanteeliiklus lõikudel üle kolme miljoni sõidukiga aastas (ööpäevane keskmine (sealhulgas liiva- ja puiduvedu). Ristmikul paiknev stoppmärk, mis asub elamu vastas, liiklussagedus 8200 sõidukit) ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavas esitatakse põhjustades veokite peatumist ja seejärel kiirendamist, millega kaasneb märkimisväärne müra normtasemeid ületavad olukorrad koos leevendusmeetmete rakendamise kavaga müra. See mõjutab otseselt minu elukeskkonna kvaliteeti. Lisaks põhjustavad („https://www.transpordiamet.ee/ohumura-vahendamise-tegevuskava“). Esmatähtsad raskeveokite tuled sügis-talvisel perioodil olulist valgusreostust, mis ulatub elamu parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt akendesse (elutuba ning magamistoad). Seoses valgusreostusega, palun maantee ehituse sellele toimub nende realiseerimine. Projektiga hõlmatavas lõigus on riigitee 62 Kanepi- projektis mitte rajada valgusteid elamu lähedusse. Leevaku tee liiklussagedus 2025.a andmetel 840 a/ööp ja sellest tulenevalt ei kuulu antud Paraku kiiruspiirangut 50 km/h valdavalt juhid ei järgi ning seni ei ole rakendatud teelõik liiklussageduse alusel tegevuskavaga esmatähtsate lahendamist vajavate olukordade meetmeid liikluse rahustamiseks. Tegemist ei ole üksnes minu kinnistut puudutava hulka. probleemiga, vaid laiemalt ka naaberkinnistute elukeskkonda mõjutava teemaga. Kui Annate teada, et arvestades Roosi kinnistul asuva elamu lähedust riigiteele, ei pea ta täiendavat suurveokid kiiruspiirangut ei järgi, põhjustab see elamus tuntavat vibratsiooni. maa omandamist enam võimalikuks. 2022. aasta projekteerimise käigus on Transpordiamet Sõiduautode kiiruspiirangute mittejärgimine ei mõjuta elukeskkonda. Leian, et juba omandanud osa Teie kinnistust. Mõistame Teie seisukohta, kuid selgitame, et varasema Tännassilma–Peri suunas liikuvate raskeveokite liikluskoormus ei vasta minu õigusele projekti koostamisel ei arvestatud riigitee äärde jalgratta- ja jalgtee rajamisega. See vajadus elada tervise- ja heaoluvajadustele vastavas keskkonnas (keskkonnaseadustiku üldosa selgus hiljem. Praegusel hetkel ei ole teada kummale poole riigiteed jalgratta- ja jalgtee on seadus § 23 lg 1). Nimetatud olukord on tekkinud pärast seda, kui Tännassilma–Peri tee põhjendatud rajada, kuid on selge, et Roosi kinnistuga külgnevas lõigus on kitsad olud ning sai asfaltkatte. sellega tuleb jalgratta- ja jalgtee paigutamisel arvestada. Siiski ei saa praegusel hetkel kinnitada, Samuti juhin tähelepanu, et 2022. aasta projekteerimise käigus on Transpordiamet juba et saame jalgratta- ja jalgtee kavandada selliselt, et Teie kinnisasjast maavajadust ei teki. omandanud osa minu kinnistust teemaaks. Arvestades elamu väga vähest kaugust Soovite ka infot, missugused uuringud on projekti koostamisel kavas teha. Projekti koostamisel sõidutee telgjoonest (~10 m), ei pea ma täiendavat maa omandamist enam võimalikuks. on planeeritud teha topo-geodeetilised, geotehnilised ning liiklusuuringud. Antud projekti Lähtudes eeltoodust palun projekteerimisel kindlasti arvestada järgmiste raames ei kavandatud mürauuringu koostamist kuivõrd see ei ole liiklussagedusi ja projekti seisukohtadega: eesmärki arvesse võttes vajalik. Liiklussagedus on suhteliselt madal, projektiga ei ole kavas  arvestada maantee ja ristmiku liiklustihedust kolmel suunal, sealhulgas raskeveokite riigiteel sõidukiiruste tõstmine ega sõiduradade lisandumist. olulist mõju minu elukeskkonnale; Valguslahenduse väljatöötamisel teostatakse valgusarvutus, millega on mh võimalik hinnata ka valguse levikut.  kavandada mürataseme vähendamise meetmed (müratõkke rajamine);  vältida elamule suunatud valgusreostuse tekkimist, sh planeerida valgustite asukohad Otsus: ja lahendused selliselt, et mõju elamule oleks minimaalne; 1. Arvestada projekti koostamisel riigitee liiklussageduse ning liikluskoosseisuga.  rakendada tõhusaid liiklust rahustavaid meetmeid, arvestades kehtiva kiiruspiirangu 2. Müratõkkeseina mitte kavandada. vähest järgimist; 3. Valgustuslahenduse koostamisel arvestada, et selle mõju oleks Roosi kinnisasjal asuvale  mitte kavandada täiendavat maa omandamist minu kinnistust, kuna see ei ole elamule minimaalne. 4. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 näha projektiga ette liikluse rahustamise proportsionaalne. meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. Meetmete lahendused ja asukohad Planeeritava rekonstrueerimise käigus on lisaks tee-ehituse tehnilistele eesmärkidele selguvad projekti koostamisel. oluline leida mõistlikud ja inimväärsed lahendused maantee ääres elavatele inimestele, 5. Maavajadused teega külgnevatest kinnisasjadest selgitada projekti koostamisel. et tagada turvalisus ja nõuetele vastav elukeskkond. Lisaks palun Transpordiametil selgitada, milliseid analüüse (müra, liikluskoormus, valgusmõju) on kavandatava projekti raames tehtud või plaanis teostada ning millised on nende tulemused või eeldatavad mõjud. Palun minu seisukohti projekteerimistingimuste menetluses arvesse võtta. 3. Metsjärve Sain Teilt teate projekteerimistingimuste menetluse algatamise kohta Selgitus: 62201:001:1849 19.05.2026 nr 8-1/26-60/8758-1 Maaomaniku pöördumisele on vastatud 22.05.2026 e-kirja teel. Kirja sisu on järgnev: 7  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Kuna esitatud materjalidest ja joonistest ei ole võimalik üheselt välja lugeda kavandatava Pöördusite Transpordiameti poole riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva tee täpset ulatust ja mõju, palun Teilt ametlikku selgitust järgmistes küsimustes, mis lõigu projekteerimistingimuste menetlusega seoses. Olete menetlusse kaasatud kui riigiteega puudutavad minu varalisi huve: 62 Kanepi-Leevaku tee külgneva kinnisasja omanik. Rekonstrueeritava lõigu pikkus on 1. Minu kinnistut puudutav info: näidatud projekteerimistingimuste lisas oleval asukohaskeemil sinise joonega ning 1. Kas kavandatav tehniliselt vajalik teemaa või tee ehitus puudutab otseselt minu kavandatava jalgratta- ja jalgtee pikkus punase kriipsjoonega. Nii Metsjärve kui ka Metsavahe kinnistut katastritunnusega 62201:001:1849? kinnisasjad külgnevad rekonstrueeritava teelõiguga. Projekti ei ole veel koostama hakatud, 2. Kas kõnealuste projekteerimistingimustega kaasneb minu kinnistule mingeid mistõttu võimalikust mõjust ja täiendava maa omandamisest on vara rääkida. kitsendusi, piiranguid või vajadust maa võõrandamiseks? Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 4.1 on nimetatud projektiga käsitletavate riigiteede 3. Mis põhjusel mind puudutatud isikuna antud menetlusse kaasati, kui katastriüksused. Tärniga on selgitusena juurde lisatud, et projektlahenduse koostamisel võib projekteerimistingimuste tekstis minu kinnistu katastrinumbrit märgitud ei ole? osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendav 2. Hüpoteegiga tagatud naaberkinnistut puudutav info: maavajadus riigiteega külgnevatest kinnisasjadest selgub projekteerimisel ning kui vajadus on  Teavitan, et olen menetlusega hõlmatud naaberkinnistu (katastritunnus/nimi: teada, siis edastame maaomanikele tutvumiseks krundijaotuskava. Metsavahe 62201:001:1850 hüpoteegipidaja. Juhul kui Teil on projekteerimistingimuste eelnõule arvamusi või ettepanekuid, siis palume  Kas planeeritav tegevus toob kaasa kõnealuse naaberkinnistu piiride muutmise, need esitada hiljemalt 07.06.2026 e-posti aadressile [email protected]. jagamise või maa avalikes huvides omandamise (võõrandamise)?  Milline on projekti täpne mõju nimetatud kinnistu koosseisule ja väärtusele, mis on Otsus: minu hüpoteegi tagatiseks? Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule. Hüpoteegipidajana ja piirneva kinnistu omanikuna on mul õigustatud huvi oma vara ja tagatiste säilimise vastu. Palun esimesel võimalusel täpsustavat infot, et saaksin hinnata mõju oma õigustele ning esitada vajadusel ametliku seisukoha. 4. Porila Olen Riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu Otsus: 61901:003:0553 rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine kirja kätte saanud. 1. Näha projektiga ette Porila kinnisasja ristumiskoha remont vastavalt Saadan kohe omapoolse vastuse. projekteerimistingimuste punktile 5.2.8. Tännassilma küla elanikuna on väga tervitatav ja vajalik tee rekonstrueerimine ja koos 2. Kaasata Porila kinnisasja omanik ehitusloa menetlusse. sellega kergliiklustee rajamine. Minu elukoht pole kõnealuse tee ääres, kuid teega külgneb üks minu lahustükke: 61901:003:0553 Porila, Kähri küla, Põlva vald, Põlva maakond. Projektlahendus peab säilitama olemasoleva mahasõidu riigiteelt, mille asukoha kujutan ringiga käesolevas kirjas lisatud asendiskeemile. Samuti olen huvitatud valminud kogu projektlahenduse ülevaatamisest, kui see on valminud, palun saatke. 8  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 5. Mäemetsa Olen omanik kinnistutel, mis jäävad antud teelõigu äärde Tännassilma külas Põhjendus: 62201:001:2217 (62201:001:2217 ning 62201:001:0799). Annate teada, et soovite riigiteele ristmikku Mäemetsa kinnisasjale (62201:001:2217) Mäe Minu soov on, et säilitatakse teetruup mis jääb nende kahe krundi vahel oleva kraavi ette. juurdepääsu tagamiseks kuna praegu juurdepääs kinnisasjale puudub. Selgitame, et projektiga 62201:001:0799 Samuti soovin, et rajataks ka kraav riigimaantee ning krundi 62201:001:2217 vahele, et üldiselt uusi juurdepääse ei kavandata (v.a üks ühine juurdepääs suurtele põllumassiividele). ära juhtida sealne seisev vesi, mis on vana teetruubi juures, või teha mõni muu toimiv Vastav tingimus on toodud projekteerimistingimuste punktis 5.2.8. Mäemetsa kinnisasjal lahendus vee ära juhtimiseks krundilt. kasvab mets. Juhul kui on vajalik metsamajandamine ja naaberkinnisasjade kaudu juurdepääs Samuti soovin ka mahasõitu krundile 62201:001:2217 kuna praegu puudub antud võimalik ei ole, siis on võimalik pöörduda Transpordiameti poole ning taotleda konkreetseks kinnistule juurdepääs. tegevuseks ja ajaks luba ajutise ristmiku rajamiseks riigiteele. Lisaks arvan, et Põlvas olev ovaalne ringristmik võiks säilitada sellisena nagu ta praegu Praeguse ovaalse Põlva ristmiku asemele on kavas rajada ringristmik kuivõrd ringristmik on on. kompaktsem, väiksema konfliktpunktide arvuga ning rahustab üldiselt paremini liiklust. Otsus: 1. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.8 Mäemetsa kinnisasjale juurdepääsuks riigiteele ristmikku mitte kavandada. 2. Projekti koostamisel hinnata ja põhjendatud juhul säilitada riigitee km 16,522 asuv truup. Vajadusel näha ette truubi rekonstrueerimine. 3. Vete ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel arvestada, et lahendus peab tagama vete ärajuhtimise ka maaomaniku kirjas kirjeldatud truubi piirkonnast. 4. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.6 projekteerida Põlva linna piiril asuva ovaalse kujuga ristmiku asemele ringristmik. 6. Metsavahe Meie soov on selline kui vajate meie kinnitusel olevad puud eemaldada mis piiravad Põhjendus: 62201:001:1850 meie privaatsust, soovime asemele uusi puid aga mitte väikeseid istikuid, vaid mis Selgitame, et kui projektlahendusega on vaja eemaldada puid ning sellega kaasneb oleksid kõrgusest sarnased nagu meil praegu. maaomanikele privaatsuse riive, siis nähakse projektiga ette leevendavad meetmed, nt uue Isegi siis kui teil on vaja osta mingi osa meie kinnistust siis arvamus on sama, et haljastuse rajamine või plankaia ehitus. Teie soov on uued puud oleksid samas kõrguses nagu privaatsus oleks tagatud maantee äärest. praegu. Projekti koostamisel selgub, kas puude eemaldamine on vajalik või mitte ning ühtlasi tuleb selgitada, missuguste ja kui kõrgete puudega tegemist on. Põhjendatud juhul nähakse projektiga ette mõistlikud leevendavad meetmed ning meetmete välja töötamisel võetakse ühendust kinnisasja omanikuga. Otsus: 9  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Juhul kui projekti koostamisel selgub, et Metsavahe kinnisasjalt on vajalik haljastuse eemaldamine, mis pärsib omaniku privaatsust, näha ette leevendavad meetmed. 7. Pirmastu Kirjutan seoses oma emale, kuuluva kinnistu 62201:001:1706 asjus, mis puudutab Põhjendus: 62201:001:1706 tulevast tee rekonstrueerimist. Pirmastu kinnisasi on kasutusel põlluna ning praegu puudub kinnisasjale juurdepääs riigiteelt Sellel kinnistul asub maaparandussüsteem (maaalune drenaaž). Süsteemi juurde kuulub 62. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses nähtavatele ortofotodele tuginedes võib eeldada, et ka kraav, mis on hiljem rajatud maaaluse süsteemi toetamiseks. Kahjuks ei ole see kõik juurdepääs toimub naaberkinnistu Moisto kaudu. Selgitame, et projektiga uusi juurdepääsusid kantud Maaameti maaparanduse kaardirakendusse. üldiselt ei kavandata ning vastav tingimus on kirjeldatud projekteerimistingimuste punktis Palun arvestada nimetatud maaparandussüsteemi ja kraaviga projekteerimisel! 5.2.8. Riigiteel liiklejate ohutuse ja riigitee säilimise tagamiseks peab Transpordiamet Samuti oleks soovitav kaaluda kinnistule mahasõidu rajamist, kui see on võimalik ja põhjendatuks hinnata suurte põllumassiivide juurdepääsusid projekti koostamisel tervikuna otstarbekas. ning kavandada ristumiskoht, mis tagab juurdepääsu mitmele põllule. Igale üksikule põlluna kasutuses olevale kinnisasjale ristumiskohta ei kavandata. Pirmastu kinnisasjal asuva põllu juurdepääsu lahendus selgub projekti koostamisel. Kuna praegu on juurdepääs tagatud naaberkinnisasja kaudu, siis palume arvestada, et ühe võimalusena kaalutakse ka selle võimaluse säilimist. Otsus: 1. Arvestada projekteerimisel Pirmastu kinnisasjal asuva maaparandussüsteemi ja kraaviga. 2. Hinnata projekti koostamisel kogu projekteeritavas lõigus põllumassiive tervikuna ning kavandada juurdepääs asukohta, mis võimaldab juurdepääsu mitmele põlluna kasutuses olevale kinnistule. Igale üksikule põllule juurdepääsu mitte kavandada. 3. Hinnata projekti koostamisel Pirmastu kinnisasjal asuva põllu juurdepääsu võimalusi ning kaaluda, kas juurdepääs on põhjendatud tagada sealt, kus on seni toimunud või on neid võimalik käsitleda kui osa suuremast põllumassivist ning kavandada juurdepääs vastavalt otsuse punktis 2 kirjeldatud põhimõttele. 8. Platsi Pöördun Teie poole Platsi kinnistu omanikuna seoses avalikustatud Puskaru-Põlva Põhjendus: 62101:001:0066 teelõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõuga. Esitan eelnõu kohta oma Põlva vallavalitsus on 2022. aastal esitanud Transpordiametile ettepaneku rajada Tännassilma- ametlikud seisukohad, vastuväited ja konkreetsed kompromissettapanekud planeeritava Põlva lõigule jalgratta- ja jalgtee, põhjendades puuduvat jalgratta- ja jalgteega ühendust Põlva kergliiklustee ning tänavavalgustuse osas. ja Tännassilma ning Kähri külade tagamaadega. Jalgratta- ja jalgtee on oluline kohalikele elanikele, kes käivad Põlva linna tööle, kooli ja huviringidesse. Tännassilma külale on Praegusel kujul esitatud tingimused rikuvad rakendamisel tõsiselt minu kodu privaatsust, iseloomulik suur põllumajandusettevõtete osakaal, millest tulenevalt liigub teel palju turvatunnet ja aastatega väljakujunenud elukeskkonda. põllutöömasinaid. 1. Kergliiklustee kavandamine, ruumipuudus ja ettepanek tee asukohaks Transpordiametile esitatud ettepanekuid hindab ekspertgrupp kinnitatud metoodika kohaselt, Eelnõu dokumentidest oli huvitav lugeda, et Transpordiamet seab tingimuseks pidades silmas sõidutee liiklussagedust, teelõiku ümbritsevate elanike arvu, olulisi sihtkohti, kergliiklustee rajamise, kuigi materjalide järgi pole selle olemasolu vajadust reaalselt piirkonna jätkusuutlikkust, olemasolevat võrgustikku ja toimunud õnnetusi. Lisaks kasutatakse uuritud ega kavatsetagi teha. ka mudelit „Potentsiaalsed jalgsi ja rattaga liikumised“, mille kohaselt on vajadus Tännassilma külasse jalgratta- ja jalgtee rajada. Suur mure on selles, et Teie esitletud idees mööduks kergliiklustee otse Platsi või Roosi kinnistu äärest. Kui projekteerimistingimuste koostajad oleksid korragi siin kohapeal käinud, siis näeksite, et Platsi ja Roosi kinnistu vaheline ala on väga kitsas. Siin lihtsalt ei ole füüsiliselt ruumi tee laiendamiseks ja kergliiklustee rajamiseks ilma, et see tuleks inimestele otse akna alla. Meie maakasutus on juba praegu sõiduteest tulenevate piirangute ja kaitsevööndite tõttu viidud taluvuse piirini. Minu konkreetne ettepanek kergliiklustee osas: Selleks, et projekt vastaks reaalsele vajadusele ja kohalike elanike huvidele, teen ettepaneku planeerida kergliiklustee ainult vahemikku Põlva kuni Tännassilma bussipeatus. Seal on tee rajamiseks ruumi ja see kataks peamise liikumisvajaduse. Tännassilma küla vahele (asula sisse) Platsi ja Roosi kinnistute kohale kergliiklusteed mitte kavandada, kuna see hävitaks elanike privaatsuse ja turvatunde. 10  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. Alternatiiv asula sees: liikluse rahustamine künnistega Kuna Tännassilma küla vahel on tee kitsas ja kergliiklustee jaoks ruumi pole, siis kergliiklejate ja jalakäijate ohutuse tagamiseks asula sees tuleb kasutada muid lahendusi. Teen ettepaneku näha projekteerimistingimustes ette liikluskünniste (kiiruskühmude) rajamine Tännassilma asula sisse. Liikluskünnised on mujalgi tõestanud, et toimivad liikluse rahustamiseks ja kiiruste allatõmbamiseks väga hästi. See muudab tee ületamise ja tee ääres liikumise ohutuks ilma, et peaks hakkama maad juurde võtma ja teed elumajadele lähemale nihutama. 3. Tänavavalgustus ja valgusreostus Eelnõus plaanitav tänavavalgustus ei sobitu Tännassilma elukeskkonnaga. Tännassilma on küla, mitte linn. Tegemist on maalähedase elukeskkonnaga, mille üheks suurimaks väärtuseks ongi see, et siin on pime, saab nautida tähistaevast ja puudub linnadele omane valgusreostus. Massiivne valgustus otse magamistoa akna all hävitab selle küla väärtuse ja häirib igapäevast elurütmi. Palun see nõue tingimustest välja jätta. Rajades lõigu ainult Tännassilma bussipeatuseni jätame me suurima nõudlusega jalgratta- ja jalgtee segmendi välja ning küla jääb terviklikult tõmbekeskuse Põlvaga linnaga, kus asuvad olulised teenused, ühendamata. Selget poolehoidu jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse rajamisele on avaldanud ka osad menetlusse kaasatud maaomanikud, kelle seisukohtadega on võimalik tutvuda käesolevas tabelis. Selgitame, et vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 nähakse ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks, kuid need ei asenda jalakäijatele ja jalgratturitele kavandatavaid eraldiseisvaid liikumisteid. Igal juhul on ohutum kui nad on sõidukite liiklusest eraldatud. Liiklust rahustavate meetmete lahendused ja asukohad selguvad projekti koostamisel. Valgustuse puhul on võimalik valida optika, mis võimalikult vähe ümbritsevatele aladele häiringut põhjustab. Mõistame, et Platsi ja Roosi kinnisasjadega külgnevas riigitee lõigus on kitsad olud, sest hooned, aiad ja haljastus asuvad riigiteele lähedal ning paratamatult tuleb avalikult kasutatava tee ääres elades arvestada mõningaste häiringutega, sest avalik huvi kaalub üles erahuvi. Arvestame projekti koostamisel kitsaste oludega, kavandame vajadusel leevendavad meetmed ning püüame leida osapooltele sobiva lahenduse. Otsus: 1. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 14,43-19,087 lõigule vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.4.1. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.4.2 selgitada jalgratta- ja jalgtee poolsus riigitee 62 suhtes projekteerimisel arvestades seejuures asustuse levikuga, liikumisvajadustega ning põhimõttega, et jalgratta- ja jalgtee paikneks võimalikult pikas ulatuses ühel pool riigiteed. 2. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 näha projektiga ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. Meetmete lahendused ja asukohad selguvad projekti koostamisel. 3. Valgustuslahenduse projekteerimisel arvestada, et see külgnevatele aladele võimalikult vähe häiringuid põhjustaks. 11  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 9. Töökoja Soovin avaldada arvamust riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9.6-19.27 Puskaru-Põlva Põhjendus: 62201:001:1731 lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetluse kohta. Töökoja kinnistu asub riigiteede 62 ning 18164 ristmiku piirkonnas. Riigitee 62 poolses küljes Olen Tännassilma külas asuva töökoda-kinnistu omanik.Minu soov on,et kinnistule on Töökoja kinnistul asuv kõvakattega plats ühendatud riigiteega. Ehk siis tegemist on laia jääks kaks mahasõitu veoaotode jaoks-üks sissesõiduks ja teine välja sõiduks. ebamäärase alaga ning riigitee ja ristmik selgelt ei eristu. Riigitee rekonstrueerimisel tuleb See muudaks liiklemise ja manööverdamise oluliselt ohutumaks ning sujuvamaks. lahendada kinnistule konkreetne juurdepääsu asukoht ning projekteerida lahendus, et kinnistul Kui läheb Kiuma tee ristmik ka remonti. Siis seal pool on mul ka kaks mahasõitu. asuv plats oleks riigiteest eraldatud. Kõik kinnistu kasutamisega seotud manöövrid peavad Üks garaazi sissepääsuks Teine taha hoovi pääsemiseks saama tehtud kinnistu siseselt. Arvestades, et tee rekonstrueerimise käigus võib tõusta uue tee kõrgus, soovin samuti,et Projekti koosseisus on kavas rekonstrueerida ka riigitee 18164 ristmik, kuid täpne ulatus pole sadevesi ei hakkaks valguma minu kinnistule. teada. Seega pole ka teada, kas riigiteel 18164 asuvad juurdepääsud projektalasse jäävad. Juhul kui ehitustööde käigus saab kahjustada minu kinnistul olev asfaldkate, soovin,et kahjustatud ala taastatakse või remontitakse. Otsus: Praegu kasutatakse seda platsi sageli möödasõitvate autode peatumiseks, mistõttu on 1. Kavandada riigitee 62 poolsesse külge Töökoja kinnistu teenindamiseks konkreetne asfalt juba osaliselt kulunud. juurdepääsu asukoht ning eraldada kinnistul asuv plats riigiteest. Juurdepääsu parameetrite valikul arvestada, et kinnistule liiguvad ka veoautod. 2. Juhul kui projektiga hõlmatav ala riigiteel 18164 ulatub Töökoja kinnistu juurdepääsudeni, siis arvestada, et juurdepääs peab võimaldama pääsu garaaži ning hoovi. 3. Vete ärajuhtimissüsteemide projekteerimisel arvestada, et vett ei suunataks Töökoja kinnistule. 4. Ehitamisel arvestada, et kui rikutakse Töökoja kinnistul asuvat asfaltplatsi, siis tuleb rikutud osa taastada. 10. Mäe Seoses riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee rekonstrueerimisega on vaja tagada minu Põhjendus: 61901:002:0040 põldudele (61901:002:0042, 61901:002:0040, 62201:001:0746) vähemalt 6 meetri Kirjas toodud kinnisasjadel ei ole mitte ühelgi praegu riigiteelt otse juurdepääsu. Juurdepääs Kerstna laiused peale-mahasõidu lõigud. Teed on vajalikud põllutöö masinatega riigiteele ohutult toimub naaberkinnistute kaudu. Selgitame, et projektiga uusi juurdepääsusid üldiselt ei 61901:002:0761 manööverdamiseks. kavandata ning vastav tingimus on kirjeldatud projekteerimistingimuste punktis 5.2.8. Riigiteel Kerstnaveere liiklejate ohutuse ja riigitee säilimise tagamiseks peab Transpordiamet põhjendatuks hinnata 62201:001:2216 suurte põllumassiivide juurdepääsusid projekti koostamisel tervikuna ning kavandada Mäenurme ristumiskoht, mis tagab juurdepääsu mitmele põllule. Igale üksikule põlluna kasutuses olevale 62201:001:0802 kinnisasjale ristumiskohta ei kavandata. Kirjas toodud põldude (61901:002:0042, Mäepõllu 61901:002:0040, 62201:001:0746) juurdepääsu lahendused selguvad projekti koostamisel. 62201:001:0746 Kuna praegu on juurdepääsud tagatud naaberkinnisasjade kaudu, siis palume arvestada, et ühe võimalusena kaalutakse ka selle võimaluse säilimist. Otsus: 1. Hinnata projekti koostamisel kogu projekteeritavas lõigus põllumassiive tervikuna ning kavandada juurdepääs asukohta, mis võimaldab juurdepääsu mitmele põlluna kasutuses olevale kinnistule. Igale üksikule põllule juurdepääsu mitte kavandada. 2. Hinnata projekti koostamisel põldude (61901:002:0042, 61901:002:0040, 62201:001:0746) juurdepääsu võimalusi ning kaaluda, kas juurdepääsud on põhjendatud tagada sealt, kus on seni toimunud või on neid võimalik käsitleda kui osa suuremast põllumassivist ning kavandada juurdepääs vastavalt otsuse punktis 1 kirjeldatud põhimõttele. 3. Ristumiskohtade parameetrid valida vastavalt liikluskoosseisule. 11. Kerstna Seoses riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu Põhjendus: 61901:002:0764 rekonstrueerimisega on vaja renoveerida minu kinnistutele 61901:002:0763 ja Projekti koostamise eesmärk on riigitee rekonstrueerimine ning selle tegevuse koosseisus Kerstnaviilu 61901:002:0764 teealune truup. kavandatakse ka olemasolevate riigitee truupide rekonstrueerimine. 61901:002:0161 Kinnistutele 61901:002:0811 ja 61901:002:0161 riigiteelt ohutu maha sõidu lõik Toote kirjas välja, et kinnistutele Kerstnasoo (61901:002:0811) ja Kerstnaviilu Kerstna vähemalt 6 meetri laiuselt. (61901:002:0161) tuleb projektiga tagada 6m laiune juurdepääs. Kerstnasoo kinnisasjal on 61901:002:0761 Kinnistul 62201:001:2216 olemasoleva tee truubi rekonstrueerimine. Vee ärajuhtimisel juurdepääs riigitee 62 km 17,11. Kerstnaviilu kinnisasjal ei ole riigiteele välja ehitatud Kerstna peab saavutatama toimiv kraavi süsteem, mitte nagu olemasolev, mis ei täida oma ristumiskohta, kuid on näha, et kinnistule on riigiteelt sõidetud (rattajäljed). Selgitame, et 61901:002:0762 eesmärki. projektiga uusi juurdepääsusid üldiselt ei kavandata ning vastav tingimus on kirjeldatud Kerstnasoo projekteerimistingimuste punktis 5.2.8. Riigiteel liiklejate ohutuse ja riigitee säilimise 12  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 61901:002:0811 tagamiseks peab Transpordiamet põhjendatuks hinnata suurte põllumassiivide juurdepääsusid Kerstna projekti koostamisel tervikuna ning kavandada ristumiskoht, mis tagab juurdepääsu mitmele 61901:002:0763 põllule. Igale üksikule põlluna kasutuses olevale kinnisasjale ristumiskohta ei kavandata. Seega Kerstnaviilu kinnisasja juurdepääs selgub projekti koostamisel. Otsus: 1. Näha ette Kertnasoo kinnisasja ristumiskoha remont vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.8. 2. Hinnata projekti koostamisel kogu projekteeritavas lõigus põllumassiive tervikuna ning kavandada juurdepääs asukohta, mis võimaldab juurdepääsu mitmele põlluna kasutuses olevale kinnistule. Igale üksikule põllule juurdepääsu mitte kavandada. Kerstnaviilu kinnisasja juurdepääs selgitada projekti koostamisel. 3. Ristumiskohtade parameetrid valida vastavalt liikluskoosseisule. 4. Näha projektiga ette olemasolevate riigitee truupide rekonstrueerimine. 5. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.7.2 tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 12. Karoli Palume arvestada kinnistu KAROLI A-94 62201:001:1522 detailplaneeringuga. Kui seal Otsus: 62201:001:2413 teha kergliiklustee, siis kinnistud jäävad väiksemaks. Ka on seal mitmed trassid. 1. Arvestada projekteerimisel, et Karoli kinnisasjal kehtib „Põlva vald Puuri küla Karoli A- 94 MÜ ja Koroli (Talu) mü ning Aasa tänavaga piirneva maa-ala (Koroli A-95 mü) detailplaneering“. 2. Arvestada projekteerimisel, et Karoli kinnisasjaga külgnevas lõigus on riigitee ääres mitmed tehnovõrgud. 13. Mõisa Täname Teid projekteerimistingimuste eelnõu edastamise eest vastavalt Otsus: 61901:002:0004 ehitusseadustiku § 31 lg 3. 1. Võtta teadmiseks info, et maaomanik toetab jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse rajamist. Oleme tutvunud esitatud materjalidega ning soovime väljendada oma tugevat toetust 2. Juhul kui Mõisa kinnisasjast selgub äralõike vajadus, edastada maaomanikule tutvumiseks jalgratta- ja jalgtee projekteerimisele koos tänavavalgustuse rajamisega. Peame krundijaotuskava joonis. valgustuse lahendust antud piirkonnas äärmiselt oluliseks, kuna pimedal ajal on nähtavus 3. Kaasata maaomanik ehitusloa menetlusse. väga halb ning jalakäijate ja jalgratturite märkamine on keeruline isegi juhul, kui kasutatakse helkurit. Seetõttu näeme valgustusel olulist rolli liiklusohutuse parandamisel ja võimalike õnnetuste ennetamisel. Samuti palume arvestada, et soovime olla kaasatud edasisse menetlusprotsessi ning saada teavet võimalike muudatuste ja otsuste kohta, mis puudutavad meie kinnisasja huve. Palume meie poolt esitatud arvamused ja ettepanekud kajastada korralduse lisas „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ koos asjakohaste selgituste ja seisukohtadega. 14. Salu Kinnisasja omanik on Transpordiameti poole pöördunud kahe kirjaga. Selgitus: 62201:001:1691 23.06.2026 e-kiri: Transpordiameti esindaja on e-kirja teel andnud selgituse mõlemale pöördumisele. Mulle jääb arusaamatuks, kas eelmisel korral loovutatud maast ei piisa ja nüüd tahetakse 25.06.2026 e-kiri: ikka veel ja veel? Teile kuuluv Salu kinnisasi (katastritunnusega 62201:001:1691) asub Tännassilma-Põlva lõigul, kuhu kavandatakse jalgratta- ja jalgtee. Tulenevalt jalgratta- ja jalgtee 26.06.2026 e-kiri: projekteerimisest võib tekkida täiendav maavajadus Salu kinnisasjast. Eelkõige mõjutab maa 1) Eelmisel korral vist ükski kitsenduste kaart ei näidanud puurkaevu olemasolu, nüüd omandamise vajadust valik kummale maantee poolele jalgratta- ja jalgtee projekteeritakse. See on see isegi näha: selgitatakse välja projekteerimise käigus. Varasemas projektis jalgratta- ja jalgteed polnud projekteeritud, mistõttu ei omandatud selle jaoks ka maid. Jalgratta- ja jalgtee kavandamine Tännassilma-Põlva lõigule on avalik huvi. Seda soovivad paljud Tännassilma küla elanikud ning selle näeb ette ka Põlva valla üldplaneering. 13  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 26.06.2026 e-kiri: Kõik need teemad on olulised ja omavad tähtsust projekti koostamisel. Ja need küsimused tuleb projekteerimise ajal lahendada. Mis puudutab esitatud küsimusi, siis saan anda järgmist infot: 1) Puurkaevu asukoht tuleb üle täpsustada ja kanda korrektselt projekti asendiplaanile koos kaitsevööndiga. Äärmiselt oluline nüanss, millega peame arvestama. See võib mõjutada kavandatavat projektlahendust. Ühtlasi kontrollime üle puurkaevu sanitaarkaitsevööndi/hooldusala ulatuse. 2) Juhul kui peaks tulema selline lahendus, mille kohaselt jääb olemasolev kinnistut piirav aed ette, siis me projekteerime ja rajame uue. 3) Juhul kui ette peaks jääma hekk/puud, siis on õigustatud saada asemele midagi samaväärset. Hetkel on seal tõesti kinnistu piiril kõrged puud, mis piiravad ja varjavad kinnistut. Kõrgeid puid pole küll võimalik istutada, aga me saame kaaluda erinevaid võimalusi: näiteks plankaed, või tihedam hekk, või heki ja aia kombinatsioon vms. See küsimus tuleb detailsemalt lahendada projekteerimise käigus. Hetkel ei oska veel täpselt hinnata, milline tuleb jalgratta- ja jalgtee projektlahendus ning kui palju see Salu kinnistut mõjutab. Igal juhul tänan, et need teemad välja tõite. Saame nendele asjadele projekteerimise käigus suuremat tähelepanu pöörata. Kas puurkaevu sanitaarkaitseala süvenev riive ei peaks suunama vähem koormavama alternatiivi kaalumisele? Puurkaevu survepaagi maa-alune kaev asub maanteele lähemal, Otsus: kui kaardile märgitud puurkaev, kui see detail peaks mingit tähendust omama. 1. Kanda puurkaev koos kaitsevööndiga projekti asendiplaanile. Täpsustada projekti koostamisel puurkaevu sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatus. 2) Krunti piirav aed, selle nihutab maanteeameti koostööpartner uuele piirile? 2. Juhul kui kinnistul paiknev aed jääb kavandatavatele ehitustöödele ette, siis näha ette selle ümbertõstmine või kui ümbertõstmine ei ole võimalik, siis projekteerida uus aed. 3) Kui rattatee peaks tulema meie krundile, siis kuidas lahendatakse privaatsuse kadu? 3. Juhul kui jalgratta- ja jalgtee projekteerimisega osutub vajalikuks haljastuse likvideerimine Hetkel eraldab maanteed ja õue puude rivi ja kui puude asemele tuleb rattatee, siis kõrgelt ning sellega seoses väheneb privaatsus, tuleb projektiga ette näha leevendavad meetmed. teetammilt on kogu hoov kõigi jaoks justkui peo peal. Ilmselgelt kinnisvara väärtus 4. Maavajadus selgitada projekti koostamisel. Juhul kui kinnisasjast selgub äralõike vajadus, langeb lisaks sundvõõrandatava maa pindalale täiendavalt ka selle tõttu, et enam ei ole esitatakse maaomanikule tutvumiseks krundijaotuskava. mingit privaatsust ja mürafoon kasvab, isegi kui liiklusmüra peaks vastama kehtestatud normidele. Õiglane oleks hüvitada kogu hoovi ulatuses teega paralleelselt kulgeva minimaalselt 3-4m kõrge heki loomine koos juurdekuuluva kastmissüsteemiga. See hekk ei varja midagi maanteel sõitvate juhtide pilgu eest, aga vähemalt jalutajate ja ratturite eest oleks hoovil toimuv natuke peidus. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Heki 62201:001:1818 Järve 61901:003:0852 Kesk tn 40 62001:001:0461 tunnus Ilvese 62101:001:0208 Järve 62201:001:1966 Kesk tn 41 62001:002:0261 62 Kanepi-Leevaku 62201:001:1777 Jaagusuu 62101:001:0377 Kaasiku 61901:003:0988 Kesk tn 42 62201:001:1797 tee Jaanimäe 61901:003:0080 Kase 62201:001:1658 Kesk tn 43 62001:002:0249 Alajaama 61901:003:0986 Jaanimäe 61901:003:0079 Kasesalu 62201:001:1698 Kirikumäe 61901:003:0952 Eha 61901:003:0870 Johansoni 61901:003:0880 Kastani 62201:001:1826 Koguduse 61901:003:0954 Haidagumetsa 61901:002:0160 Jussi 61901:003:0193 Kena 62201:001:1718 Koidu 61901:003:0100 14  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 62 Kanepi-Leevaku tee km 9,6-19,27 Puskaru-Põlva lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Koolimaja tee 3 61901:002:0894 Linda 61901:002:0019 Puuri tee 1 62001:002:0266 Soo 62201:001:1814 Kuruski 61903:001:0698 Lutsu 62201:001:1704 Pärna 62201:001:1805 Sooääre 61901:003:0166 Kõivumäe 62201:001:1885 Metsavahe 61901:003:0916 Raiestee 61901:003:0291 Talvi 61901:002:0181 Kähri kirik 61901:003:0955 Mäemetsa 62201:001:0747 Raja 62201:001:1792 Tamme 61901:003:0165 Külameeste 62201:001:1790 Männiku 62101:001:0323 Reelika 61901:003:0089 Tasapõllu 61901:003:0151 Laane-Lauda 62201:001:1775 Märdi 61901:003:0103 Rosenbergi 61901:002:0781 Teeristi 62201:001:1811 Laane-Lauda 62201:001:1776 Noorkarja 61901:003:0039 Saare 62101:001:0015 Teeristi 62201:001:1688 Laane-Lauda 62201:001:1784 Nurme 61901:002:0104 Saare 62201:001:1518 Tepo 62201:001:1723 Laane-Lauda 62201:001:1761 Nässulaane 62201:001:1965 Saare 61901:003:0902 Tepo 62201:001:1722 Laane-Otsa 62201:001:1646 Oja 62201:001:1727 Saarenurme 62201:001:1519 Tigase 61901:003:0938 Laane-Otsa 62201:001:1644 Otsa 61901:003:0885 Sabali 62201:001:2165 Tigase 61901:003:0937 Laine 62201:001:1904 Otsa 62201:001:1642 Sabali 61901:003:0772 Tiigi 62201:001:1738 Lainepõllu 62201:001:1905 Paabu 62201:001:1824 Saksa 62201:001:1660 Tohtri 62101:001:0014 Lajalaane 62201:001:1694 Papiaia 62201:001:1804 Saksa 62201:001:1656 Tuulemäe 61901:003:0088 Leetsiuse 61901:002:0018 Parkuna 62201:001:1781 Siimu 61901:002:0041 Ukuaru 62201:001:1773 Lepa 62201:001:1693 Peenpõllu 62201:001:2005 Siimu 61901:002:0042 Ukuaru 61901:002:0913 Lepa 61901:003:0004 Peensoo 62201:001:2003 Singa 61901:003:0391 Urva 61901:003:0947 Lepistu 62101:001:0295 Pihlaka 61901:003:0058 Singa 62201:001:1779 Vassila 61901:003:0860 Liiva 61901:003:0194 Pikalombi 62201:001:1836 Soe 61901:002:0139 Veerepõllu 62201:001:0330 Lille tn 25 61901:002:0052 Puksa 62201:001:1733 Soo 62201:001:1813 Villemi-Liiviku 62201:001:1729 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 15