Üleviste 9 ühendus kaugküttega

Saatja: RKIK Info </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=60AD71288329489BB30DACB95964F655-RKIK INFO> Saaja: Mariliis Õispuu Teema: FW: Nõue omavolilise tegevuse lõpetamiseks Tapa Üleviste 9 From: Ahto Tisler <[email protected]> Sent: Wednesday, November 4, 2020 9:46 PM To: RKIK Info <[email protected]>; [email protected] Cc: KM Info <[email protected]> Subject: Nõue omavolilise tegevuse lõpetamiseks Tapa Üleviste 9 Tere! Esitan nõude. Kuna kiri on koos lisadega mahukas, saadan lisad 6-12 eraldi kirjaga. Lugupidamisega, Ahto Tisler Juhatuse liige N.R. Energy OÜ Tel +372 5199 1916 www.nrenergy.ee <http://www.nrenergy.ee/> Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] AS Magma [email protected] Meie 04.11.2020 nr 153 Koopia: Kaitseministeerium [email protected] NÕUE OMAVOLILISE TEGEVUSE LÕPETAMISEKS 1. ASJAOLUD 1.1 N.R. Energy Osaühing (edaspidi NRE) pakub soojusenergia tootmise ja jaotamise teenust üle Eesti, sealhulgas Tapa vallas Tapa linnas. NRE omab Tapa linna kaugküttepiirkonnas sooja tootjana katlamaju (Üleviste tn 5, Kooli tn 5 ja Leina tn 14a) ning sooja jagajana osa kaugküttepiirkonna soojatorustikust, mis kuulub ühtsesse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku (edaspidi kaugküttevõrk). Konkurentsiamet on NRE-le väljastanud tähtajatud tegevusload nr KST000023 soojuse tootmiseks (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/291606), nr KSM000019 soojuse müügiks (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/291573) ja nr KSJ000014 soojuse jaotamiseks (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/291555) kaugküttepiirkonnas. NRE on Tapa linna kaugküttevõrgu võrguettevõtja (vt lisa 1) ja võrgu valdaja. 1.2 Eesti Vabariigi omandis on kinnistu Tapa Üleviste 9, mida haldab ja valdab Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Nimetatud kinnistule rajatakse Kaitseväe kasarmu. Selle hoone kaugküttevõrguga ühendamiseks on taotletud NRE-lt tehnilised tingimused (lisa 2), koostatud nende järgi projekt (lisa 3) ning 25. juunil 2020 sõlmitud liitumisleping (lisa 4). 1.3 22. juunil 2020 tegi Tapa Vallavolikogu otsuse nr 186, mille kohaselt soovis volikogu „Korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu alates 01.08.2020“ ning „Anda Tapa Vesi OÜ-le ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused“ (http://delta.andmevara.ee/tapa_vald/dokument/4344277). 1.4 NRE on Tapa Vallavolikogu otsuse nr 186 halduskohtus vaidlustanud (haldusasi 3-20- 1313), kuna otsuse tegemiseks puudub õiguslik alus, see on materiaalselt õigusvastane ning selle tegemisel rikuti oluliselt menetlusnõudeid (vt lisa 5). N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI 1.5 11. septembril 2020 saatis AS Magma NRE-le kirja, milles teavitas RKIK-i kavatsusest liituda kaugküttega mitte Üleviste katlamajas, vastavalt varem kooskõlastatud tehnilistele tingimustele ja projektile, vaid otse tänaval asuvasse magistraaltorustikku (lisa Tõrge! Ei leia viiteallikat.). NRE vastas 16. septembril 2020 (lisa 6), et see on tehnilistel põhjustel välistatud, sest seab ohtu kogu kaugküttevõrgu toimimise, ja juriidiliselt ebaõige, sest vallavolikogu otsus ei mõjuta pooltevahelise lepingu kehtivust ega NRE õigusi ja kohustusi võrguettevõtjana. Üleviste tn magistraaltoru, millesse soovitakse sisselõiget teha, varustab suurt osa Tapa linnast soojusenergiaga. Sellesse magistraaltorusse mistahes sisselõigete tegemine tekitab avarii küttesüsteemis ja seab ohtu Tapa linna kaugküttevõrgu toimimise (vt ekspertiis lisa 6). 1.6 Tulenevalt kaugkütteseaduse (KKütS) § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevast võrguettevõtja kohustusest tagada soojatarbijate varustuskindlus ning kaasnevate tehniliste riskide vältimise vajadusest esitas NRE 18. septembril 2020 avalduse Politsei- ja Piirivalveametile (lisa 6). Viimane teatas, et Magma AS on hetkel peatanud tegevuse ning soovitas edaspidi vajadusel pöörduda esialgse õiguskaitse saamiseks kohtu poole. 1.7 5. oktoobril 2020 teatas Magma AS, et 15. oktoobril 2020 ühendab ta Üleviste 9 hoone magistraaltorustikku (lisa 7). NRE-le edastati tegevuse asendiplaan, kuid polnud muid dokumente, sh projekti seletuskirja, mis selgitaks täpsemalt, kuidas ühendamine toimub, kas ja kuidas kavatsetakse soojusenergiat mõõta ja tarbida. Seetõttu on ebaselge, kas kavandatud tegevuseks on olemas kehtivad tehnilised tingimused, projekteerimistingimused ja ehitusluba ja kes need väljastas. 1.8 15. oktoobril saatis nõude toimingute peatamiseks ja ettepaneku läbirääkimisteks Üleviste 9 osas (lisa 8) RKIK-ile, Magma AS-le, koopiad ka Kaitseväe Peastaabile ja Kaitseministeeriumile. Kahjuks ei ole ka sellele kirjale ükski osapool seni vastanud. 1.9 23. oktoobril 2020 saatis AS Magma järjekordse kirja taotlusega teha toimingud 3. novembril (lisa 9). Kirjas viidati Üleviste 9 torustiku ühendamisele peatrassiga avatud meetodil (kolmik, siibrid jt). Kogu teade sellega ka piirdus. 1.10 Magma AS-le saadeti kiri 2. novembril 2020 (lisa 10). NRE tuletas meelde, et on AS-il Magma korduvalt palunud teatada, millistest alustest (liitumistingimused, Üleviste 9 liitumisleping kaugküttega, projekteerimistingimused, ehitusprojekt, ehitusluba, kaevetööde luba jne) on AS Magma selle juures lähtunud. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveametist tulnud 14.10.2020 kirjale nr 2.1-3/33554-2 (https://adr.politsei.ee/ppa/dokument/5393913) nõuti seda ka politsei ja prokuratuuri esindaja poolt objektijuhi Andrei Hrapatšiga läbi viidud vestlusel. Objektijuht kinnitas politseile, et tööd on peatatud ja enne ei jätkata, kui on olemas vajalike kinnitustega load ja projektid. NRE lisas, et kuna Magma AS 23. oktoobri 2020 kirjaga ei ole nõutud materjale esitatud, on AS Magma tegevus Tapal Üleviste 9 liitumistorustiku rajamisel lubamatu. Kirjale lisati Herman Inseneribüroo OÜ töö nr 20-055 „Tapa soojusvarustuse võrgu hüdraulilise arvutuse aruanne“, milles on märgitud: „Osadel tarbijatel on vanad ilma soojusvahetita soojussõlmed ja rõhu suurendamine süsteemis ilma lisameetmeid rakendamata ei ole võimalik. Kõrge rõhk lõhub tarbijate hoonetes küttesüsteemi, N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  tekitades täiendavat kahju tarbijate varale, halvemal juhul põletusi elanikele.“ Ka ei ole AS Magma poolt soovitud lahendus kooskõlas HeatConsult OÜ poolt koostatud „Tapa Üleviste tn 9 kaugküttetorustik. Soojusvarustus. Eelprojekt“, töö nr 20064 seletuskirjas kirjeldatud lahendusega, punkt 1.5: „… Projekteeritav torustik saab alguse Üleviste tänav 5 asuvast olemasolevast katlamajast. Torustik ühendatakse katlamajas paikneva olemasoleva soojustorustikuga…“. 1.11 AS Magma vastas seepeale 3. novembril 2020 (lisa 16), et tema on üksnes RKIK-i töövõtja, mistõttu kõik küsimused tuleks suunata RKIK-ile. 2. TEKKIVAD NEGATIIVSED TAGAJÄRJED JA NÕUE ÕIGUSVASTASE OMAVOLILISE TEGEVIUSE KOHESEKS LÕPETAMISEKS 2.1 Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Tapa linna kaugküttevõrk on jätkuvalt NRE valduses. Kaugkütteseaduse § 2 p 10 ja § 14 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja see isik, kes kaugküttevõrku valdab ja kasutab ning selle kaudu soojust jaotab. Vastavat seisukohta on kinnitanud nii Konkurentsiamet kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (lisad 1 ja Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Seega ei ole „võrguettevõtja“ selline positsioon või seisund, mida saaks anda haldusaktiga. 2.2 Tapa linnas valdab ja kasutab kaugküttevõrku ning saab jaotada selle kaudu soojust üksnes NRE. Tapa Vesi OÜ seda ei tee ega saagi teha. Järelikult on just NRE Tapa linna kaugküttevõrgu võrguettevõtja ja talle laienevad võrguettevõtja õigused ja kohustused, sh tagada võrgu toimimine ja korrasolek ning pakkuda liitumist kõigile taotlejatele. 2.3 Sisselõike tegemine mistahes kaugküttevõrgu osasse mõjutab kogu kaugküttesüsteemi toimimist. Sisselõike tegemiseks on esiteks vaja seisata kogu kaugküttesüsteem, mille tulemusena muutub süsteem ajutiselt kasutamiskõlbmatuks, välistatud ei ole ka tõsisemad negatiivsed mõjutused kogu kaugküttesüsteemile s.h tarbijate hoonesisestele küttesüsteemidele. Süsteemi töö taastamine nõuab tööd, aega ning kulutusi, mis on suunatud süsteemi parandamisele. 2.4 Kavandatud katkestus, sisselõike tegemine ja Üleviste tn 9 hoone omavoliline ühendamine kaugküttevõrku toovad kaasa järgmised negatiivsed tagajärjed: (a) kogu kaugküttesüsteem võib muutuda ajutiselt kasutuskõlbmatuks, st tarbijad jäetakse teadmata ajaks ilma soojusenergiata. Seetõttu on NRE kohustatud tarbijatele pakkuma ajutiselt alternatiivset küttevõimalust, ning toob lisaks kaasa ebamugavusi ja rahalisi kahjusid NRE klientidele. Olukorda võimendab asjaolu, et katkestusest ei ole võimalik piisavalt aegsasti ette teatada, et kliendid (eriti tootmis- ja teenindusettevõtted) saaksid oma tegevusi vastavalt planeerida ja ümber korraldada; (b) omavoliline, võrguettevõtja poolt heaks kiitmata ühendus kaugküttevõrguga seab ka pärast sisselõike tegemisega seotud katkestuse lõppu ohtu varustuskindluse Tapa linna kaugküttevõrgus. Üleviste 9 hoone oli NRE ja RKIK vahelise liitumislepingu alusel N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  kavandatud ühendada otse katlamajaga. Tehniline lahendus oli valitud teadlikult selleks, et vältida hoone soojusenergia ja suvise sooja vee tarbimisega seotud riske teiste tarbijate varustuskindlusele ning tarbijapaigaldistele. Vastavasisulise analüüsi kohaselt võib hoone kaugküttesüsteemi ühendamine magistraaltrassiga põhjustada kaugküttevõrgus teiste tarbijate süsteeme ohustavaid hüdrolööke, seades ohtu varustuskindluse kogu võrgus. Vastavaid riske ei esineks, kui hoone ühendataks otse Üleviste tänava katlamajaga, nagu on ette näinud NRE. NRE ei saa lisaks olla veendunud temaga kooskõlastamata projektlahenduse ja ehitustööde nõuetele vastavuses ja kvaliteedis, mis loob samuti reaalse ohu avariide ja lekete tekkeks RKIK poolt kavandatud ühenduskohas. (c) Sisselõike tegemise protsess iseenesest võib tekitada isikutele, kes selles osalevad, tervisekahjustusi. Magistraaltorus oleva küttevee surve ja temperatuur on väga kõrge; (d) Kuna kavandatud tegevuse aluseks olevat uut projektlahendust ei ole NRE-ga kooskõlastatud, on teadmata ka täpne soojuskoormus, mis uue hoone kaugküttevõrku ühendamisega kaasneb, samuti on teadmata soojuse mõõtmise ning vastavate andmete edastamise kord. Seegi asjaolu takistab NRE-l kui soojusettevõtjal oma seadusest tulenevate kohustuste täitmist (nii teiste tarbijate nõuetekohast varustamist soojusenergiaga kui kohustust korraldada tarbimise mõõtmist ja arvestust). (e) NRE-l ei ole võimalik täita KKütS-s sätestatud kohustusi oma tarbijate ees, kellega on sõlmitud liitumis- ja soojuse müügi lepingud. Vastavate kohustuste täitmata jätmisega kaasneb ilmselgelt majanduslik kahju mitte üksnes NRE-le, vaid tema lepingupartneritele. Sellise kahju tekitamine oleks VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane. NRE kavatseb selle kahju nõuda sisse kahju põhjustajatelt. 2.5. Seega ohus ei ole üksnes NRE valduses olev kaugküttevõrk kui niisugune, vaid selle tegevuse tulemusena võivad Tapa linna kaugkütteteenuse tarbijad jääda teadmata ajaks kütte ja sooja veeta. NRE kui Tapa linna võrguettevõtja on sellisel juhul kohustatud tagama süsteemi seiskamise ajaks tarbijatele alternatiivse küttelahenduse. Lisaks on ohus inimeste elu, tervis ja vara. 2.6. AS Magma 2. novembri 2020 vastus, et teda justkui need probleemid ei puuduta, on põhjendamatu. Magma AS ise on kirjavahetust alustanud ning korduvalt NRE-le kirju saatnud, mistõttu vastuste ja päringute saatmine NRE poolt ka temale on põhjendatud. Magma AS ise professionaalse teenuse osutajana peaks tegema endale selgeks, milliseid lube ja kooskõlastusi on tal vaja ning hoolitsema selle eest, et see tegevus ei oleks õigusvastane. Samuti tuleb selgitada, et valduse rikkumise (milleks on ka valduse rikkumisega ähvardus) eest vastutab asjaõigusseaduse § 40 lg 3 ja 44 lg 1 kohaselt valdust rikkuv (sh sellega ähvardav) isik, sõltumata sellest, kelle tellimusel ta seda teeb. 2.7. Et olukord on naljast kaugel, näitab 01.11.2020 Üleviste 5 piirdeaiaga juhtunu (lisa 12), kus küttetorustiku lahti kaevamisel võimaldatud igasuguste nõuete rikkumise ja ohutust tagavate abinõude (kaeviku kallaste toestamine) kuritegelikul rakendamata jätmisel kaevetööde teostaja poolt oleks võinud saada tõsiseid vigastusi või ka hukkuda inimene, rääkimata NRE-le tekitatud otsesest materiaalsest kahjust. N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI 2.8. Seega juhul, kui Magma AS viib RKIK poolt kavandatud tegevuse ellu ning teeb sisselõike Tapa linna kaugküttevõrgu magistraaltorusse, on sellise omavolilise tegevuse tagajärjena tõenäoline Tapa linna kaugküttevõrgu kui terviku rikkumine ja seeläbi olulise (kui mitte suure) kahju tekkimine NRE-le ja ka soojatarbijatele, senist käitumist arvestades võib-olla ka inimohvrid. NRE palub viivitamatult kõik sellised tegevused lõpetada ning tegutseda vastavalt lisatud liitumislepingu sõlmimise käigus kokkulepitule ning kooskõlas NRE kui võrguettevõtja nõuetega. Lugupidamisega /digiallkiri/ Ahto Tisler Juhatuse liige Lisad: 1. Konkurentsiameti kiri NRE staatuse kohta 2. Liitumistingimuste taotlused ja NRE selgitused 3. Üleviste 9 kaugküttevõrguga liitumise projekt (HeatConsult OÜ töö nr 20064, 5. juunist 2020) 4. RKIK ja NRE vaheline liitumisleping 25. juunist 2020 5. NRE kaebus Tapa Vallavolikogu 22. juuni 2020 otsusele nr 186 6. NRE 18. septembri 2020 avaldus PPA-le 7. AS Magma 5. oktoobri 2020 e-kiri 8. NRE 15. oktoobri 2020 ettepanek 9. AS Magma kiri 23. oktoobrist 2020 10. NRE kiri 2. novembrist 2020; 11. AS Magma kiri 3. novembrist 2020. 12. 1. novembri 2020 kahju fikseerimise protokoll N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  Hr Riho Tell Teie 25.06.2020 nr 4-10/20/1117-1 Vallavanem Tapa Vallavalitus Meie 02.07.2020 nr 7-19/2020-202-2 45106 Tapa Lääne-Virumaa E-post: [email protected] Koopia 1: [email protected] Lugupeetud Riho Tell 25.06.2020 kirjas nr 4-10/20/1117-1 (25.06.2020 kiri) Konkurentsiametile tõite välja järgmist: „Tapa Vallavolikogu oma 22.06.2020 otsusega nr 186 otsustas korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele alates 01.08.2020 Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu ning anda Tapa Vesi OÜ-le ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. Volikogu otsustas määrata Tapa Vesi OÜ võrgu- ja tegevuspiirkonnaks Tapa linna kaugküttepiirkonna. Seega, alates 01.08.2020 on Tapa kaugküttepiirkonna soojusettevõtjaks N.R. Energy OÜ ja võrguettevõtjaks Tapa Vesi OÜ. Tapa Vesi OÜ, aluseks võttes volikogu otsust, pöördub lähiajal Tapa kaugküttepiirkonna soojusettevõtte N.R. Energy OÜ poole, et arutada läbi kõik tehnilised ja juriidilised küsimused, mis on seotud Tapa Vesi OÜ asumisega Tapa linna kaugküttepiirkonna ainuõigusega võrguettevõtja õigustesse ja kohustustesse. Samuti asub Tapa linna kaugküttepiirkonna võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ tarbijatega läbi rääkima soojuse ostu- müügi lepingute sõlmimisega seotud üksikasju. Tapa Vesi OÜ kohe, kui on saanud teabe Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse tootmise piirhinna kohta Tapa kaugküttepiirkonnas, valmistab ette ja esitab Konkurentsiametile taotluse soojuse lõpptarbijahinna kooskõlastamiseks. Tapa Vesi OÜ eesmärgiks on, et soojuse edastamisega, jaotamisega ja müügiga seonduvad tegevused vastaksid objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.“ Sarnane teave on avaldatud ka Tapa Vallavalitsuse veebilehel.1 Konkurentsiamet: Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-le 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma üksuse piires muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust (ka kaugküttega varustamist). Kaugküttega varustamise puhul on tegemist elutähtsa teenusega hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 1 mõttes, mille 1 Kättesaadav: https://www.tapa.ee/et/uudised-ja-teated/- /asset_publisher/LJXzEyvPsLW0/content/id/28041629?redirect=https%3A%2F%2Fwww.tapa.ee Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 toimepidevust korraldab oma territooriumil kohaliku omavalitsuse üksus, kes lähtub lisaks hädaolukorra seadusele selle ülesande täitmisel kaugkütteseaduses (KKütS) ning Tapa Vallavolikogu 31.01.2013 määruses nr 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“2 (Määrus) sätestatud alustest. Võrguettevõtja on KKütS § 2 p 10 järgi ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks. Sellest definitsioonist lähtub, et võrguettevõtja tegevuse lahutamatu osa on võrgu kasutamine. See tähendab, et omamata õigust võrgule, ei saa ettevõtja olla KKütS mõistes võrguettevõtja. Tänase praktika kohaselt on soojusvõrgud kas võrguettevõtja enda omandis või võrguettevõtja rendib neid nende tegelikelt omanikelt. Mõlemal juhul on tagatud, et võrguettevõtja kasutab võrke kas siis omandisuhte või rendilepingu alusel. Välistatud on olukord, kus ühte ja sama võrku kasutab soojuse edastamiseks mitu võrguettevõtjat. KKütS kohaselt soojust edastada ainult üks võrguettevõtja oma võrgupiirkonnas (vt KKütS § 2 p 7). Seega ei saa tekkida olukorda, kus ühes võrgupiirkonnas edastab soojust mitu võrguettevõtjat.3 Võrguettevõtjana tegutsemise ning soojuse jaotamise eelduseks on lisaks kaugküttevõrgu olemasolule ja kasutamisõigusele ka võime edastada tarbijatele läbi kaugküttevõrgu soojust. See eeldab tarbijatega soojuse ostu-müügilepingute sõlmimist ning samuti lepingu sõlmimist soojuse ostmiseks selle tootjalt edasimüügiks tarbijatele. Võrguettevõtja peab tagama tarbijatele soojusvarustuskindluse – see on võrguettevõtja kõige olulisem ja tähtsam kohustus. Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui on andnud oma kohustused üle teisele ettevõtjale (KKütS § 14 lg 6). Kohustuste üleandmine tähendab muuhulgas tarbijate ees võetud lepinguliste kohustuste üle andmist. Samuti peab poolte vahel olema saavutatud kokkulepe kaugküttevõrgu üleminekuks ning lahenduse saanud tõstatuda võivad võrgu rendi ja/või võõrandamise küsimused. Vastasel korral satuks tarbijate varustuskindlus ohtu. Samuti on uuel võrguettevõtjal vajalik kooskõlastada Konkurentsiametiga müüdava soojuse piirhind (KKütS § 9 lg 1 p 1). Kuni uue soojuse piirhinna kooskõlastamiseni kehtib Tapa võrgupiirkonnale Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhind, mis kehtib seni, kuni ametiga on kooskõlastatud eraldi piirhinnad: a) soojuse tootjale tootmise piirhind ja b) võrguettevõtjale lõpptarbija piirhind. 22.06.2020 on Tapa Vallavolikogu andnud otsusega nr 186 Tapa võrgupiirkonnas tegutsemiseks ainuõiguse Tapa Vesi OÜ-le. Konkurentsiamet ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse osas ainuõiguse andmise üle otsustamisel ning ametil ei ole pädevust hinnata kõnealuse eelisõiguse määramiseks läbiviidud menetluse kohasust ega õiguspärasust. Konkurentsiametile teadaolevalt ei oma aga Tapa Vesi OÜ hetkel lepinguid tarbijatega, Tapa kaugküttevõrgu omanikuks ei ole üksnes Tapa Vesi OÜ – osa ühtse terviku moodustavast Tapa kaugküttevõrgust kuulub võrguettevõtjale N.R. Energy OÜ ning seda võrguosa puudutavad võimalikud rendi või ostu/müügi kokkulepped alates 01.08.2020 on hetkel sõlmimata. Ka ei oma Tapa Vesi OÜ soojuse edastamiseks lepingut soojuse tootjaga. Varasemalt on Konkurentsiamet ja Rahandusministeerium Tapa Vallavalitsusele selgitanud, et kaugküttevõrku puudutavad kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja vaidlused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning et see ei tohi seada ohtu Tapa võrgupiirkonna tarbijate varustuskindlust (lisad 1 ja 2). Tarbijate varustuskindlust ei tohi ohtu seada ka muud ettevõtjate vahel tõstatunud või tõstatuda võivad lepingulised ja/või võrguettevõtja kohustuste üleandmist puudutavad 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/411022014065?leiaKehtiv 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 08.04.2020 kiri nr 1.155/2020/1379-2. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7155250 2 (3) vaidlusküsimused. Ka sellised küsimused kuuluvad lahendusele mittejõudmisel menetlemisele kohtus. Tapa Vallavalitsuse 25.06.2020 kirjast selgub, et Tapa Vesi OÜ pöördub praeguse võrguettevõtja N.R. Energy OÜ poole, arutamaks läbi tehnilisi ja juriidilisi küsimusi. Samuti selgub, et Tapa Vesi OÜ asub tarbijatega läbi rääkima soojuse ostu-müügi lepingute sõlmimisega seotud üksikasju. Konkurentsiameti hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et Tapa Vesi OÜ suudaks vähem kui ühe kuu jooksul ennast kooskõlla viia kõikide eelpooltoodud võrguettevõtjat puudutavate nõuete ja alustega, mis võimaldaksid Tapa Vesi OÜ-l tagada algavaks kütteperioodiks, s.o alates 01.10.2020 (või isegi varem) tarbijatele soojusvarustuskindlus, arvestades ka hetkel Tapa Vallavalitsuse ja N.R. Energy OÜ vahel tõstatunud vaidlusküsimusi. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades tekkida võivat olukorda, kus Tapa Vesi OÜ ei ole 01.08.2020 reaalselt jõudnud võrguettevõtja N.R. Energy OÜ-lt üle võtta võrguettevõtja kohustusi ehk asunud faktiliselt täitma võrguettevõtja ülesandeid (mh edastama läbi kaugküttevõrgu soojust), on Konkurentsiameti hinnangul Tapa Vesi OÜ-l keeruline tagada järgnevaks kütteperioodiks tarbijate soojusvarustuskindlus. Sellisel juhul lasub kohustus tagada soojusvarustus endiselt võrguettevõtjal N.R. Energy OÜ-l. Seda muu hulgas ka strateegiliselt olulise objekti, milleks on Tapa Kaitseväelinnak, soojusvarustust silma pidades. Kokkuvõtteks, kuna nii HOS-i, KKütS-i kui ka Määruse järgi vastutab Tapa kaugküttepiirkonnas soojusvarustuse tagamise eest kohalik omavalitsus, oleks Konkurentsiameti hinnangul mõeldamatu olukord, kus Tapa valla/Tapa Vee OÜ ja N.R. Energy OÜ erimeelsuste tõttu katkeks Tapa kaugküttepiirkonnas soojusvarustus või see ei oleks järgnevaks kütteperioodiks tagatud. Lähtudes eeltoodust, soovitab Konkurentsiamet Tapa Vallavalitusel oma tegevused põhjalikult läbi kaaluda ning välja töötada võrguettevõtja üleminekuperioodi puudutav konkreetne tegevuskava, mille realiseerumisel on Tapa Vesi OÜ-l võimalik tagada tarbijate soojusvarustuskindlus Tapa kaugküttevõrgu piirkonnas. Soojuse piirhinna taotluse saab Tapa Vesi OÜ esitada Konkurentsiametile peale seda, kui võrguettevõtja N.R. Energy OÜ kohustused on Tapa Vesi OÜ-le üle läinud – nagu eelnevalt väljatoodud, saab ühes võrgupiirkonnas tegutseda vaid üks võrguettevõtja. Lisad: 1. Konkurentsiameti 02.04.2020 kiri Tapa Vallavalitsusele; 2. Rahandusministeeriumi 20.04.2020 kiri Tapa Vallavalitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3)  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Koopiad: Teie 19.03.2020 nr 3-1_20_867 Meie 07.04.2020 nr 42 Külli Tulvik [email protected] Mart Salusaar [email protected] Karel Kullimaa [email protected] Tapa Üleviste tn 9 kaugküttega liitumine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) esitas 19.03.2020 liitumistaotluse Tapale Üleviste tn 9 rajatava kasarmuhoone liitmiseks kaugküttevõrguga. 20.03.2020 kinnitas N.R. Energy OÜ (edaspidi NRE) liitumistaotluse kättesaamist ning esitas RKIK-ile täitmiseks liitumislepingu projekti ning sellega seotud Üleviste 9 piiritlusakti. Lisaks selgitasime, et liitumine on tasuta, nagu meie viimase aja praktika Tapal on olnud (tuletagem meelde nt Tapa Loode 35 tarvis rajatud liitumissõlme maksumusega ca 650 tuh €, mille maksumust ei tulnud linnaku liitmisel Tapa kaugküttepiirkonnaga tasuda). Samuti selgitasime edasisi protsesse – peale liitumislepingu allkirjastamist saab NRE taotleda ühendustorustiku rajamiseks projekteerimistingimused ning tellida projekti ja leida ehitajad torustiku ehituseks. Märkisime ka, et kui pooled tegutsevad kiiresti, on liitumistaotluses väljendatud liitumistähtaja saavutamine reaalne, vaatamata isegi kehtivast eriolukorrast tingitud raskustele nii materjalide tarnel kui tööjõu leidmisel. Kuna möödunud on juba üle kahe nädala, aga RKIK poolt täidetud liitumislepingut digikonteineri koostamiseks ja selle allkirjastamiseks seni ei ole, võib sattuda löögi alla soovitud liitumise tähtaeg. Selgitan veel liitumisega kaasnevaid asjaolusid:  Üleviste tn 9 kasarmuhoone saab asuma Tapa kaugküttepiirkonnas, kus küttesüsteemi valikuks erilisi valikuvõimalusi ei ole.  Hoone asub olemasoleva Konkurentsiametiga kooskõlastatud konkursi alusel õigusliku alusega rajatud biokütusega töötava katlamaja kõrval.  Katlamaja maksumus on kajastatud ka Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinna kujundamisel.  Soovitud võimsustarbe 625 kW katmiseks tuleb rajada otse katlamajast uus küttetorustik, kuna hüdraulika arvutuste kohaselt olemasolevatesse torustikesse hoonet lülitada ei ole võimalik.  Kui on soov kasutada ka suvel sooja tarbevett, siis ka see tähendab katlamajast uue küttetorustiku rajamist, kuna linna võrgust suvel soojavarustust tänu vähesele nõudlusele ei ole. N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI   Soojuse maksumus Tapal on järjekindlalt langenud ning jätkab samas suunas. Lähtudes eeltoodust palume kiiresti täita RKIK-i andmetega meie poolt käesolevaga uuesti esitatav liitumislepingu projekt, et me saaksime asjaajamisega edasi minna ning jõuaksime õigeaegselt ka torustiku rajada. Palun trassikoridori määramiseks ning tööde mahu hindamiseks saata meile ka asendiplaan, kommunikatsioonide paiknemine krundil, soojasõlme asukoht korruse plaanil, olemasolev geoalus, kõik dwg-formaadis. Lugupidamisega /digiallkiri/ Ahto Tisler Juhatuse liige Lisad: 1. Liitumislepingu projekt 2. Üleviste 9 liitumistorustiku skeem 3. Tapa Üleviste 9 piiritlusakt N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  LIITUMISLEPING nr 11 - 2003 - 1 LIITUMISLEPINGU POOLED LIITUJA N imi : Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus P ostiaadress : Järve 34a, 11314, Tallinn R egistrikood 70009764 Esindaja nimi, amet : Tel: +372 E-post: E sindamise alu s: Kontakt Kontaktisik : Arvete saatmise viis: Postiaadress: Järve 34a, 11314, Tallinn Telefon: +372 e -post: 1.2 SOOJUS - ETTEVÕTJA Nimi N.R. ENERGY OÜ Posti aadress: Järve küla, Toi la vald 30331 Ida-Virumaa Ä riregistri kood 12364776 KMKR nr EE101802288 E sindaja nimi, amet Ahto Tisler Juhatuse liige Tel: 336 7777 E-post: [email protected] Koduleht: www.nrenergy.ee esindamise alu s: seadus est tulenev esindusõigus Kontakt Tel: +372 5199 1916 e-post: [email protected] TARBIMISKOHA ANDMED 2.1 T arbimiskoha aadress: Üleviste tn 9 , Tapa , Tapa vald, Lääne-Viru maakond Hoone tüüp Hoone köetav maht , m 3 K öetav pindala, m 2 Hoone kõrgus, m K orrust e arv Trepi- kodade arv R uumide arv Süsteemi ühendusviis Kasarmu sõltumatu HOONE SOOJUSKOORMUSED, k W ( arves tuslikud ) RUUMIDE TÜÜP KÜTE VENTILATSIOON SOOJA VEE VARUSTUS KOKKU eluruumid 50 75 50 0 625 2.2 Osutatav teenus kaugküttevõrguga liitumisel Ühendustorustiku rajamine kaugküttevõrguga liitumiseks kliendi soovil . Peale valmis ehitamist jääb ühendustorustik soojusettevõtja omandisse. Klient nõustub tema kinnisasjal paiknevale torustiku lõigule isikliku kasutusõiguse seadmisega soojusettevõtja kasuks enne ehitustöödega alustamist . 2.3 Liitumispunkti andmed ( Liitumispunkti paiknemine ja kirjeldus ) Liitumispunkt saa b asuma Tapal Üleviste tn 9 hoon e s . Tarbija küttesüsteemi liitumispunktiks on kuulkraanid kaugküttetorustiku hoonesse sisenemisel . Soojus ettevõtja tagab Liituja le liitumispunktis 625 kW soojusenergia võimsust hiljemalt novembriks 2020 . 3. LIITUMIS TASU 3.1 Liitumistasu arvestus Teenuse hinna arvestus Kalkulatsioon ühendustorustiku projekteerimi s e ks ja rajami s e ks Hind Käibemaks 20% Summa käibemaksuga Teenuse hind 0.00 0.00 0.00 Liitumislepingu menetlustasu 0.00 0.00 0.00 Soodustus Esialgne tarbimistingimuste muutmise tasu (teenuse hind + liitumislepingu menetlustasu - soodustus ) 0.00 0.00 0.00 Soojusettevõtja ei võta liitumistasu ega mistahes muud tasu ühendus torustiku väljaehitamise ja selle rajamisega seoses, vaid ehitab torustiku ning seonduva infrastruktuuri tagamaks kaugküttega liitumise võimalus. 4. TARBIMISTINGIMUSTE MUUTMISE TÄHTAEG Soojusettevõtja tagab kokkulepitud liitumispunktis kokkulepitud või msusega võrguühenduse valmimise kokkulepitud ajaks . 5. MUUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1 . Liituja kohustub tagama võimalused liitumispunkti väljaehitamiseks. 5.2. Soojusettevõtja teeb omalt poolt asjakohased toimingud, et välja ehitada Liituja soojusenergiaga varustamiseks vajalik ühendustorustik hiljemalt 31.07.2020 . Kui ühendustorustik pole välja ehitatud hiljemalt 31.12.2021 , on Liitujal õigus Liitumisleping üles öelda. Liituja kohustub sõlmima soojusenergia müügilepingu ja alustama soojusenergia tarbimist kaugküttevõrgust pärast ühendustorustiku valmimist ja soojusenergia müügilepingu edastamist Soojusettevõtja poolt. 5.3. Liituja kohustub sõlmima notariaalse lepingu tema kinnisasjal paiknevale torustiku lõigule/lõikudele isikliku kasutusõiguse seadmiseks soojusettevõtja kasuks enne ehitustööde algust ühe nädala jooksul peale talle vastava(te) plaani(de) esitamist. 5. 4 . Kui liitumislepingu täitmise käigus selgub, et soojus ettevõtja ei saa projekteerida või ehitada või teha muud toimingut, mis takistab liitumislepingu täitmist ning see põhjus on Liituja st tulene v (mh kui Liituja maa-alal puudub detailplaneering või ehitusõigus, Liituja maa-ala on ette valmistamata, s . h ei ole tagatud ehitusfront, ei ole tagatud pinnas vastavalt vertikaal - planeeringule, tee asukohad ei ole maha märgistatud, kinnistu piirimärgid puuduvad, puudub juurdepääsutee, puud ub pinnavee äravool), siis soojus ettevõtja teavitab Liituja t liitumislepingu täitmist takistavast asjaolust ja mä ärab Liituja le takistuse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 5. 5. Soojus ettevõtja vastutus liitumislepingu täitmise eest on välistatud kui: 5. 5 .1 Soojus ettevõtja ei saa liitumislepingut täita p 5.1 nimetatud Liituja st tuleneva asjaolu tõttu; 5. 5 .2 Soojusettevõtja ei saa ühendustorustiku ehitamiseks vajalikke lube , kooskõlastusi ja/või ehitamiseks vajalikku maakasutusõigust. 5. 6 Kuna käesolev Liitumisleping sisaldab Liituja jaoks tavapraktikast erinevaid soodsamaid tingimusi, lepivad Soojusettevõtja ja Liituja kokku, et selle sisu on konfidentsiaalne. 6. LIITUMISLEPINGU LÕPETAMINE 6.1 Eeldusel, et Liituja on tõsiselt kaalunud oma otsust, ei ole Liituja l või malust liitumislepingu t lõpetada peale liitumislepingu allkirjastamist, v.a juhul, kui soojusettevõtja ei täida oma käesoleva liitumislepinguga võetud kohustusi . 6.2 Soojus ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada, teatades sellest Liituja le kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette, juhul kui: 6.2 .1 Liituja ei likvideeri p-s 5.1 nimetatud takistust soojus ettevõtja poolt määratud tähtajaks ja soojus ettevõtja on andnud Liituja le takistuse kõrvaldamiseks veel täiendava mõistliku tähtaja, mis ajaks Liituja ei ole takistust likvideerinud ja pooled ei ole leppinud kokku uues tähtajas; 6.2. 2 Liituja on rikkunud oluliselt muid liitumislepingust või õ igusaktides sätestatud kohustusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud S oojus ettevõtja poolt antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul; 6.2. 3 Soojus ettevõtjal ei ole võimalik võrguteenust osutada ja õigusakt lubab sellisel juhul teenuse osutamisest keelduda. 7. MUUD TINGIMUSED 7.1 Liitumisleping on koostat ud 2 eksemplaris, üks jääb soojus ettevõtjale ja teine Liituja le. 7.2 Lepingul on 3 lisa: 7.2.1 Lisa 1. Torustiku eskiis ; 7.2.2 Lisa 2. Tapa Üleviste 9 piiritlusakt; 7.2. 3 Lisa 3 . Tehnilised tingimused TTS200114 Tapa Üleviste 9 . 7. 3 Liitumisleping loetakse sõlmituks allakirjutamisest mõlema poole poolt ja kehtib koos tehniliste tingimustega , mis väljastat i Liitujale enn e Liitumislepingu allkirjastamist . Liituja esindaja Soojusettevõtja esindaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ahto Tisler J uhatuse liige  Tapa Üleviste 9 LL11-2003-1 Lisa 2. PIIRITLUSAKT Objekti nimetus: kasarmu Soojusettevõtja ja Tarbija määrasid Tarbija ja Tarnija vahel soojusvõrgu seadmete valduse ja hooldustööde teostamise piirid ning vastutuse alljärgnevalt: 1. Objekti küttesüsteemi piiritluspunktiks välissoojustrassiga on objekti soojatorustiku hoonesse sisenemisele paigaldatud kuulkraanid. 2. Soojusettevõtja hooldab täies ulatuses soojusvarustussüsteemi (katlamajad, kaugküttetorustikud, ühendustorustikud) kuni piiritluspunktini ning vastutab nende korrasoleku eest. 3. Tarbija hoonesisesed küttesüsteemid piiritluspunktist Tarbija poole kuuluvad Tarbija valdusesse, hooldamisele ja vastutusele, v.a soojamõõtur ja arvestusplokk koos nende juurde kuuluvate mõõtesõlme osadega, millised on Soojusettevõtja omandis. 4. Tarbija tagab Soojusettevõtja esindajale juurdepääsu soojamõõturile ja arvestusplokile koos nende juurde kuuluvate mõõtesõlme osadega kontrolliks ning hooldamiseks. 5. Käesolev akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb Tarbijale ja teine Soojusettevõtjale. Soojusettevõtja: Tarbija: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Liitumispunkti skeem: N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  Re: Tapa Üleviste kasarmu täpsustavad küsimused Kaspar Kasepold [[email protected]] Saadetud: 14. mai 2020. a. 11:59 Adressaat: Ahto Tisler Tere Ahto 90-60 on mõistlik. Võib olla ka muutuv, ehk eraldi graafik talvel ning vajadusel suvel väiksemad temp aga siis tuleb esitada info mis tempgraafikuga tuleb suvel projekteerimisega arvestada. Deniss Kaspar Kasepõld Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 HeatConsult OÜ tel +372 6006169 mob +372 53099599 [email protected] www.heatconsult.ee Kontakt Ahto Tisler (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 14. mai 2020 kell 11:39: Tere, ja aitäh! Sel juhul pakume temperatuurigraafikut 90-60. Kas primaarpoole temperatuur peab olema fikseeritud või muutuv? Lugupidamisega, Ahto Tisler Juhatuse liige N.R. Energy OÜ Tel +372 5199 1916 Saatja: Kaspar Kasepold Saadetud: neljapäev, 14. mai 2020 09:25 Adressaat: Ahto Tisler Teema: Tapa Üleviste kasarmu täpsustavad küsimused Tere Ahto Saadan vastused tekkinud küsimustele: -kas tarbevesi on mahutitega lahendatud või ainult soojusvahetiga – mahutid + soojusvaheti ehk kombisüsteem -milline temperatuurigraafik vajalik on? - Arvutuslik temperatuuri graafik: 70/40 ° C , Primaarpoole graafik? Mis on maksimaalne mis nad annavad? Mida suurem seda parem. -küte kuidas lahendatud on-põranda, kalorifeerid vms. - Radiaatorküte hoones 99% Head, Kaspar Kasepõld Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 HeatConsult OÜ tel +372 6006169 mob +372 53099599 [email protected] www.heatconsult.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Koopiad: Meie 18.05.2020 nr 61 Külli Tulvik [email protected] Mart Salusaar [email protected] Karel Kullimaa [email protected] Tapa Üleviste tn 9 kaugküttega liitumine Oleme saanud lühikese ajavahemiku järel 2 erinevate tehniliste parameetritega liitumistaotlust Tapale, Üleviste tn 9 ehitatava kasarmuhoone liitmiseks Tapa kaugküttevõrguga. Seepärast otsustasime veelkord täpsustada liitumisega seotud asjaolusid. Projekteerijatelt saadud informatsiooni kohaselt oleks eelistatud temperatuurirežiim välisõhu temperatuurist sõltuv 90/60 °C, sealhulgas ka suvine soojavarustus sooja tarbevee tootmiseks. See eeldab uut ühendust meie Üleviste tänava katlamajast, kuna: 1) olemasolevatest torustikest ei ole see hüdraulika, kasutatud torustike materjalide ja temperatuurirežiimide seisukohast võimalik; 2) Tapa linna kaugküttepiirkond ei ole lähiajal tõenäoliselt valmis alustama ka suvel sooja tarbevee tootmist kaugkütte baasil ning seepärast katlamajast linna suunas suvel soojavarustust ei toimu. Küll aga on nende nõuete täitmine võimalik Üleviste katlamajast uue liitumistorustiku rajamisel, seda enam, et hooned asetsevad lähestikku. N.R. Energy OÜ on Teile teadaolevalt Tapa kaugküttepiirkonna võrguettevõtja. Vastavalt kaugkütteseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017012) § 10 lg (1) Võrguettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute (edaspidi liituja) tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. Käesolevaga kinnitame, et meie poolt pakutud variandi korral ohtu teiste tarbijate varustuskindlusele ei ole. Sama seaduse lg (3) alusel Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). Lg (5) sätestab, et Liitumistingimustes määratakse kindlaks: 1) liitumispunkt; 2) mõõtesüsteemi asukoht; 3) võrgu teeninduspiir; 4) liituja ja võrguettevõtja kohustused; 5) liitumistasu kalkulatsioon; N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  6) liitumistingimuste kehtivusaeg; 7) muud eritingimused. Oleme juba 20.03.2020 oma e-kirjas kinnitanud, et lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest on Tapal Teie jaoks liitumine tasuta nagu ka kõigile teistele viimasel ajal liitunutele või selleks soovi avaldanutele. Kahjuks on Teie poolt seni meile tagastamata täidetud liitumislepingu projekt (esitatud 20.03.2020 ja uuesti 07.04.2020, vastuses 09.04.2020 soovisite jätta liitumispunkt Teie kinnistu piirile. N.R. Energy OÜ tegutsemispraktika on seni peaaegu eranditult ette näinud liitumispunkti tarbija soojussõlmes. Selgitame, et liitumispunkti rajamisel Teie kinnistu piirile tuleb Teil sinna rajada ka liitumissõlm koos sulgarmatuuriga ja soojusmõõtjaga (soojusmõõtja tarnib N.R. Energy OÜ) ning tagada selles soojusmõõtja tööks vajalikud tingimused. Juhul, kui süsteemi täitmine nähakse ette trassivee baasil, näha ette ka impulssväljundiga veemõõturi paigaldus ning selle ühendamine soojusmõõtjaga. Selgitame, et lisaks projekteerimistingimuste taotlemisele tuleb meil kontakteeruda oma Austria partneriga, et lahendada liitumiseks vajalikude tehnilised küsimused, s.h varustus. Kõikide nimetatud tegevustega on kiire, kuna peale kütteperioodi algust muutub Üleviste tn 9 hoone liitmine kaugküttega küsitavaks, kui mitte võimatuks. Seepärast ootame Teie poolset seisukohta hiljemalt 22. mail 2020. Lugupidamisega /digiallkiri/ Ahto Tisler Juhatuse liige Lisad: 1. Liitumistaotlused N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  TÖÖ NR 20064 TAPA ÜLEVISTE TN 9 KAUGKÜTTETORUSTIK SOOJUSVARUSTUS EELPROJEKT Tellija: Conarte OÜ Reg.nr 11732539 Aadress Paevälja pst 5, Tallinn 13619 Tel. +372 6651 444 E-post [email protected] Objekti aadress: Lääne-Viru MK, Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 9 Projektijuht: Kaspar Kasepõld Insener: Jalmar Mäe Vastutav isik: Kaspar Kasepõld, diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 5. juuni 2020  TINGMÄRGID KINNISTU PIIRID ITELEC CONSULT OÜ, TÖÖ NR 20043 T1 T1 PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK PROJEKTEERITUD SIDEKANALISATSIOON OLEMASOLEV MP KAABEL PROJEKTEERITUD SIDE MAAKAABEL OLEMASOLEV KAUGKÜTTETORUSTIK PROJEKTEERITUD SIDEKAEV N2 80° 2xDN100/225 OLEMASOLEV VEETORU MELIOR PROJEKT OÜ, TÖÖ NR 280 T1 N3 90° T1 T1 T1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU PROJEKTEERITUD LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ) EI-60 EI-60 EI-60 EI-60 EI-60 D INPUT EI-60 TT11 EI-60 Bended input EI-60 MAHAJÄETUD DRENAAZITORUSTIK PROJEKTEERITUD VÄLISVALGUSTITE TOITEKAABEL KOGUULATUSES KAITSETORUS 112 Sisseviik tõusuga D 900 x 2 100 900 x 2 100 109 108 107 Tehnoruum SU-07 Dušš Riietusruum 106 SU-08 110 Saun 9,4 m2 Jõusaal 5,8 m2 17,7 m2 148 Maj. tarv. ruum 13,0 m2 146 24,1 m2 Tuba/ 1 in 145 Tuba/ 1 in 143 9,2 m2 Tuba/ 1 in 142 10,1 m2 2,70 Tuba/ 1 in 140 10,1 m2 Tuba/ 1 in 139 10 10,1 m2 2,70 Tuba/ 1 in 137 10,1 m2 Tuba/ 1 in 136 11 10,1 m2 Tuba/ 1 in 134 9 800 x 2 100 147 2,70 10,1 m2 800 x 2 100 10,1 m2 Tuba/ 1 in 12 Tuba/ 1 in 800 x 2 100 144 2,70 10,1 m2 800 x 2 100 SU-12 Dušš 8 SU-11 TP1 TSU-03 10,1 m2 EI-60 800 x 2 100 141 2,70 10,1 m2 800 x 2 100 SU-12 1 000 x 2 100 2,7 m2 Dušš 13 SU-11 800 x 2 100 7 C 138 800 x 2 100 SU-12 Dušš SU-11 EI-30/S-200 2,7 m2 800 x 2 100 14 800 x 2 100 135 SU-12 Dušš SU-11 EI-30/S-200 2,7 m2 6 17G x 280 18R x 185 900 x 2 100 SU-12 Dušš SU-11 15 2,7 m2 1 600 x 1 600 TSU-02 1 400 x 2 100 5 EI-30/S-200 1 000 x 2 100 1 000 x 2 100 EI-30/S-200 2,7 m2 1 000 x 2 100 EI-30/S-200 16 TSU-01 SU-05 EI-30/S-200 4 A-02 103 SU-06 MAHAJÄETUD KAUGKÜTTETORUSTIK PROJEKTEERITUD 1XLED VÄLIALA VALGUSTI MASTIL 900 x 2 100 EI-30/S-200 SU-03 900 x 2 100 EI-30/S-200 17 ±0.00=101.10 111 TSU-08 1 400 x 2 100 WC 105 TSU-08 900 x 2 100 EI-30/S-200 3 EI-30/S-200 900 x 2 100 EI-30/S-200 Trepikoda TSU-08 EI-30/S-200 TSU-04 1,5 m2 Koridor TSU-08 900 x 2 100 18 900 x 2 100 EI-30/S-200 2 TSU-08 900 x 2 100 EI-30/S-200 14,2 m2 21,0 m2 TSU-08 900 x 2 100 DOWN TSU-08 900 x 2 100 B Lõpp 1 Algus SU-04 113 Koridor TSU-08 TSU-08 900 x 2 100 TSU-08 UP 1 C 900 x 2 100 TSU-07 1 000 x 2 100 TSU-07 51,6 m2 2 1 000 x 2 100 TSU-08 132 1 400 x 2 100 18 TSU-08 EI-30/S-200 900 x 2 100 TSU-08 1 400 x 2 300 900 x 2 100 TSU-08 TSU-05 3 EI-30/S-200 900 x 2 100 Trepikoda 17 EI-30/S-200 900 x 2 100 TSU-08 VU-02 EI-30/S-200 TSU-08 15,8 m2 4 EI-30/S-200 900 x 2 100 TSU-08 101 900 x 2 100 16 EI-30/S-200 EI-30/S-200 900 x 2 100 TSU-08 TSU-08 1 800 x 2 100 18R x 185 17G x 280 Tambur 900 x 2 100 TSU-08 5 EI-30/S-200 900 x 2 100 15 EI-30/S-200 900 x 2 100 SU-01 11,6 m2 EI-30/S-200 1 800 x 2 100 800 x 2 100 6 EI-30/S-200 EI-30/S-200 800 x 2 100 14 102 EI-30/S-200 B 800 x 2 100 SU-02 1 000 x 2 100 118 EI-30/S-200 1 000 x 2 100 800 x 2 100 SU-11 SU-12 7 Fuajee 900 x 2 100 800 x 2 100 115 121 800 x 2 100 SU-09 SU-11 13 Dušš TSU-06 EI-60 SU-10 SU-12 800 x 2 100 18,9 m2 124 800 x 2 100 SU-11 8 104 Dušš Dušš SU-12 12 2,7 m2 800 x 2 100 127 800 x 2 100 SU-11 4,2 m2 Dušš SU-12 9 Puhkeruum 2,7 m2 130 SU-11 11 Dušš SU-12 24,1 m2 117 2,70 2,7 m 2 10 119 Dušš 2,70 Tuba/ 1 in 120 2,70 2,7 m2 Tuba/ 1 in 122 114 Tuba/ 1 in 123 2,7 m2 116 10,1 m2 Tuba/ 1 in 2,70 125 133 10,1 m2 126 NORDECON AS, TÖÖ NR T-06-2020 PROJEKTEERITUD 1XLED VÄLIALA VALGUSTI SEINAL Invatuba/ 1 in Tuba/ 1 in 2,70 Invatuba/ 1 in 10,1 m2 Tuba/ 1 in 128 10,1 m2 Tuba/ 1 in 129 Kuivatusruum 9,3 m2 10,1 m2 Tuba/ 1 in 2,70 131 9,3 m2 10,1 m2 Tuba/ 1 in 8,8 m2 1 800 x 2 300 10,1 m2 Tuba/ 1 in 10,1 m2 A VU-01 10,1 m2 10,1 m2 EI-30/S-200 900 x 2 100 EI-60 TT11 El. kilp TSU-08 EI-60 EI-60 EI-60 A EI-60 EI-60 EI-60 EI-60 EI-60 1 2 3 4 5 6 7 8 PROJEKTEERITUD ASFALTKATTEGA PLATS PROJEKTEERITUD VALGUSTUSPOSTIDE MAANDUSSEADE 9 10 11 PROJEKTEERITUD BETOONKIVIKATTEGA PLATS TT11 PROJEKTEERITUD PEENRA KINDLUSTUS PROJEKTEERITUD HALJASTUS PROJEKTEERITUD TEESERV TT11 PROJEKTEERITUD PEENRASERV PROJEKTEERITUD ÄÄREKIVI H=10CM / H=2CM TT11 PROJEKTEERITUD NÕLVAD 1:2 / 1:1.5 MERINDORF OÜ, TÖÖ NR 020019 HS1 PROJ. KINNISTUSISENE REOVEEKANALISATSIOON TT11 DN200/DN100 2xDN100/225 PROJ. KINNISTUSISENE MAJANDUS-JOOGIVEE TORUSTIK HEATCONSULT OÜ VALVE N1 80° ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 04.06.2020 Valve + 1 service Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, S1(1T) kuid mitte kauem kui 03.06.2025 DN100 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 MÄRKUSED: 1. Asendiplaani aluseks on kasutatud Nordecon AS poolt teostatud mõõdistustööd NR G-2020-4 (2020). ... ... ... MUUDATUS NR. KUUPÄEV TEOSTAS ALLKIRI MUUDATUSE KIRJELDUS REV. NR DATE DESIGNED BY SIGNATURE REVISION DESCRIPTION OBJEKTI ASUKOHT / LOCATION OF THE OBJECT: printed reede, 5. juuni 2020 12:31:00 HC-KASPAR LÄÄNE-VIRU MK, TAPA VALD, TAPA LINN, ÜLEVISTE TN 9 PROJEKTEERIJA / DESIGNER: TELLIJA / CUSTOMER: TÖÖ NR / PROJECT NR: LEHT NR / DRAWING NR: STAADIUM / STAGE: MÕÕTKAVA / SCALE: HEATCONSULT OÜ, REG. 12049862 Conarte OÜ VALUKOJA 8, 11415 TALLINN REG. 11732539 20064 ST-1 EP 1:500 TEL. +372 600 61 69 Paevälja puiestee 5, TALLINN 13619 [email protected] TEL. +372 6651 444 TÖÖ NIMETUS / PROJECT NAME: www.heatconsult.ee [email protected] www.heatconsult.com Insener / Designer J. Mäe 04.06.2020 TAPA TEGEVVÄELASTE KASARMU KKT JOONISE NIMETUS / DRAWING NAME: 145 Projektijuht / Proj.Man. K. Kasepõld 04.06.2020 99.97 Kontrollis / Checked A. Šuljatjev 04.06.2020 KAUGKÜTTETORUSTIKU ASENDIPLAAN File: 20064 ST-1 Kaugküttetorustiku asendiplaan_XREF.dwg  KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI 1. Soojusvarustuse välisvõrk ....................................................................................................................... 4 1.1. Projekti koostamise eesmärk ja alused ............................................................................................... 4 1.1.1. Eesmärk ....................................................................................................................................... 4 1.1.2. Alused .......................................................................................................................................... 4 1.2. Projekteerimisala piiritlus ................................................................................................................... 4 1.3. Arvestamine olemasolevate teiste tehnovõrkudega ............................................................................. 5 1.3.1. Üldist ............................................................................................................................................ 5 1.4. Olemasolev ........................................................................................................................................ 5 1.5. Projekteeritud kaugküttetorustikud ..................................................................................................... 5 1.6. Keskkond ........................................................................................................................................... 6 1.7. Haljastus ........................................................................................................................................... 6 2/6 5.6.20 20064 Tapa Üleviste tn 9 kaugküttetorustik Eelprojekt II LISAD 1. NR Energy OÜ tehnilised tinfgimused Tapa Üleviste tn 9 soojussõlmede projekteerimiseks 2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Tehniline kirjeldus projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks HD Lisa 1 III JOONISED 1. Kaugküttetorustiku asendiplaan ST-1 3/6 5.6.20 20064 Tapa Üleviste tn 9 kaugküttetorustik Eelprojekt 1. SOOJUSVARUSTUSE VÄLISVÕRK 1.1. PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED 1.1.1. EESMÄRK Käesolev projekt on koostatud vastavalt Conarte OÜ tellimusele. Projektiga haaratav ala asub Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas, Tapa linnas. Projekti eesmärgiks on projekteeritava hoone liitmine olemasolevasse kaugküttevõrku Käesolev köide käsitleb kaugküttetorustike lahendust ning on kogu eelprojekti üks osa. NB! Lõhutud katendid taastatakse vastavalt ehitusprojekti katete taastamis osale. 1.1.2. ALUSED 1.1.2.1. Lähteandmed Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste alusdokumentidega: • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, „Tehniline kirjeldus projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. • NR Energy OÜ, Tehnilised tingimused Tapa Üleviste tn 9 soojussõlmede projekteerimiseks, 14.01.2020 1.1.2.2. Ehitusuuringud Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste ehitusuuringutega: • Geodeetilised mõõdistustööd nr G-2020-4 (2020a.), Nordecon AS 1.1.2.3. Normdokumendid Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste standarditega: • Ehitusseadustik • EVS 843 Linnatänavad • EVS 932 Ehitusprojekt • Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid • EVS-EN 13941 Eelisoleeritud seotud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine • EVS-EN 253 District heating pipes - Preinsulated bonded pipe systems for directly buried hot water networks - Pipe assembly of steel service pipe, polyurethane thermal insulation and outer casing of polyethylene • EVS-EN 448 District heating pipes - Preinsulated bonded pipe systems fordirectly buried hot water networks - Fitting assemblies of steelservice pipes, polyurethane thermal insulation and outer casingof polyethylene • EVS-EN 488 District heating pipes - Preinsulated bonded pipe systems for directly buried hot water networks - Steel valve assembly for steel service pipes, polyurethane thermal insulation and outer casing of polyethylene • EVS-EN 489 District heating pipes - Preinsulated bonded pipe systems for directly buried hot water networks - Joint assembly for steel service pipes, polyurethane thermal insulation and outer casing of polyethylene 1.2. PROJEKTEERIMISALA PIIRITLUS Objekt paikneb Tallinna linnas Kesklinna linnaosas Imanta ja Veski tänaval, kinnistutel: Üleviste tn 9 79101:016:0025 Eha tn 19 79201:001:0165 Üleviste tn 5 79101:016:0022 4/6 5.6.20 20064 Tapa Üleviste tn 9 kaugküttetorustik Eelprojekt  1.3. ARVESTAMINE OLEMASOLEVATE TEISTE TEHNOVÕRKUDEGA 1.3.1. ÜLDIST Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥15cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. 1.4. OLEMASOLEV Antud projektis ei ole ette nähtud muuta / rekonstrueerida olemasolevat torustikku 1.5. PROJEKTEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIKUD Käesoleva projektiga lahendatakse projekteeritava hoone kinnistul Üleviste tn 9 liitumine olemasoleva kaugküttetorustikuga. Kasutatavad torud on eelisoleeritud terasest. Torud on varustatud lekke avastamissüsteemi (LAS) kontrolltraatidega. Torustik paigaldatakse maa-alusena. Projekteeritava soojustorustiku lõigud on nö isekompenseeruvad – soojusliikumised kompenseeritakse L ja Z paisumistsoonides. Enne kaeviku kinni katmist pole seda vaja eelpingestada. Torustik on projekteeritud eelprojekti staadiumis. Projekteeritav torustik saab alguse Üleviste tänav 5 asuvast olemasolevast katlamajast. Torustik ühendatakse katlamajas paikneva olemasoleva soojustorustikuga. Projekteeritavale hoonekompleksile on ette nähtud kolm soojustorustiku ühendust vastavalt asendiplaanile. Igale harule ning vahetult peale ühenduskohta on torustikule ette nähtud sulgarmatuurid. Liitumispunkt NR Energy OÜ kaugküttevõrguga on kinnistu Eha tn 19 poolsel küljel kinnistupiiril. Soovitav paigaldussügavus 0,7 – 1,2 meetrit toru peale. 5/6 5.6.20 20064 Tapa Üleviste tn 9 kaugküttetorustik Eelprojekt Tabel 1. Arvestuslikud soojuskoormused Küte Ventilatsioon Soe vesi Kokku Osa A, sh tornide vaheline 0,650 4,050 0,400 5,220 ehitusliku kompleksi osa Tabel 2. Projekteeritud kaugküttetorustike andmed Torustik Ühik Kogus (kaeviku pikkus) 2xDN100/225 m 95 Tabel 3. Torustiku arvutuslikud parameetrid Pos Nimetus Ühik Suurus 1 Arvestuslik kasutusiga aastat 30 2 Pealevoolu maksimaalne temperatuur o C 70 3 Tagasivoolu maksimaalne temperatuur o C 40 4 Rõhk survekatsel MPa 1,6 5 Toruterasele lubatavad telgpinged; σlub ¹ N/mm2 190 NB! Jälgida tuleb valmistajatehaste nõudeid toruelementidele lubatud pingete osas (hargnemised, üleminekud, armatuur, kinnistoed, kompensaatorid jms). Torustiku paigaldustöö peab vastama standardi EVS-EN 13941 „Eelisoleeritud seotud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine“ nõuetele. Torustik on standardi EVS-EN 13941 järgi A klassi torustik. Keevisõmbluste kvaliteet peab vastama EVS-EN ISO 5817 klass C nõuetele. Keevisõmbluste NDT-kontroll teostada vastavalt EVS-EN 13941 määrangutele. 1.6. KESKKOND Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse linnavalitsusega. Jäätmekava on esitatud ehitusprojekti katete osas. 1.7. HALJASTUS Kõik haljastusega seotud küsimused tuleb ehitajal enne tööde algust läbi arutada ning kooskõlastada Tellijapoolse esindajaga. Nõuded olemasoleva haljastuse kaitseks ehituse ajal on toodud eelprojektis. Koostas: Kaspar Kasepõld Allkiri: ............................. 6/6 5.6.20 20064 Tapa Üleviste tn 9 kaugküttetorustik Eelprojekt  LIITUMISLEPING nr 11 - 2005 - 1 LIITUMISLEPINGU POOLED LIITUJA N imi : Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus P ostiaadress : Järve 34a, 11314, Tallinn R egistrikood 70009764 Esindaja nimi, amet : Mart Salusaar, ehitusbüroo juht taristuosakonna juhataja ülesannetes Tel: +372 717 0400 E-post: [email protected] E sindamise alu s: volitus Kontakt Kontaktisik : Karel Kullimaa Arvete saatmise viis: e-arvena läbi E-Arvekeskuse (operaatorfirma Fitek AS) Postiaadress: Järve 34a, 11314, Ta llinn Telefon: +372 58 600 934 e -post: [email protected] 1.2 SOOJUS - ETTEVÕTJA Nimi N.R. ENERGY OÜ Posti aadress: Järve küla, Toi la vald 30331 Ida-Virumaa Ä riregistri kood 12364776 KMKR nr EE101802288 E sindaja nimi, amet Ahto Tisler Juhatuse liige Tel: 336 7777 E-post: [email protected] Koduleht: www.nrenergy.ee esindamise alu s: seadus est tulenev esindusõigus Kontakt Tel: +372 5199 1916 e-post: [email protected] TARBIMISKOHA ANDMED 2.1 T arbimiskoha aadress: Üleviste tn 9 , Tapa , Tapa vald, Lääne-Viru maakond Hoone tüüp Hoone köetav maht , m 3 K öetav pindala, m 2 Hoone kõrgus, m K orrust e arv Trepi- kodade arv R uumide arv Süsteemi ühendusviis Kasarmu 10388 2493,9 17,2 5 2 260 sõltumatu HOONE SOOJUSKOORMUSED, k W ( arves tuslikud ) RUUMIDE TÜÜP KÜTE VENTILATSIOON SOOJA VEE VARUSTUS KOKKU eluruumid 85 60 4 0 0 54 5 2.2 Osutatav teenus kaugküttevõrguga liitumisel Ühendustorustiku rajamine kaugküttevõrguga liitumiseks Liituja soovil ja Soojusettevõtja kulul . Peale valmis ehitamist jääb ühendustorustik S oojusettevõtja omandisse. Liituja nõustub tema kinnisasjal paiknevale torustiku lõigule isikliku kasutusõiguse seadmisega S oojusettevõtja kasuks enne ehitustöödega alustamist . 2.3 Liitumispunkti andmed ( Liitumispunkti paiknemine ja kirjeldus ) Liitumispunkt saa b asuma Tapal Üleviste tn 9 hoon e s . Liituja küttesüsteemi liitumispunktiks on kuulkraanid kaugküttetorustiku hoonesse sisenemisel . Soojus ettevõtja tagab Liituja le liitumispunktis 54 5 kW soojusenergia võimsust . 3. LIITUMIS TASU 3.1 Liitumistasu arvestus Teenuse hinna arvestus Kalkulatsioon ühendustorustiku projekteerimi s e ks ja rajami s e ks Hind Käibemaks 20% Summa käibemaksuga Teenuse hind 0.00 0.00 0.00 Liitumislepingu menetlustasu 0.00 0.00 0.00 Soodustus Esialgne tarbimistingimuste muutmise tasu (teenuse hind + liitumislepingu menetlustasu - soodustus ) 0.00 0.00 0.00 Soojusettevõtja ei võta liitumistasu ega mistahes muud tasu ühendus torustiku väljaehitamise ja selle rajamisega seoses, vaid ehitab torustiku ning seonduva infrastruktuuri tagamaks kaugküttega liitumise võimalus. 4. TARBIMISTINGIMUSTE MUUTMISE TÄHTAEG Soojusettevõtja tagab kokkulepitud liitumispunktis kokkulepitud või msusega võrguühenduse valmimise kokkulepitud ajaks . 5. MUUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1 . Liituja kohustub tagama võimalused liitumispunkti väljaehitamiseks. 5.2. Soojusettevõtja teeb omalt poolt asjakohased toimingud, et välja ehitada Liituja soojusenergiaga varustamiseks vajalik ühendustorustik hiljemalt 31. 12 .2020 . Kui ühendustorustik pole välja ehitatud hiljemalt 31.12.202 2 , on Liitujal õigus Liitumisleping üles öelda. Liituja kohustub sõlmima soojusenergia müügilepingu ja alustama soojusenergia tarbimist kaugküttevõrgust pärast ühendustorustiku valmimist ja kirjaliku soojusenergia müügilepingu sõlmi mist Soojusettevõtja ga . 5.3. Liituja kohustub sõlmima notariaalse lepingu tema kinnisasjal paiknevale torustiku lõigule/lõikudele isikliku kasutusõiguse seadmiseks soojusettevõtja kasuks enne ehitustööde algust ühe nädala jooksul peale talle vastava(te) plaani(de) esitamist. 5. 4 . Kui liitumislepingu täitmise käigus selgub, et S oojus ettevõtja ei saa projekteerida või ehitada või teha muud toimingut, mis takistab liitumislepingu täitmist ning see põhjus on Liituja st tulene v (mh kui Liituja maa-alal puudub detailplaneering või ehitusõigus, Liituja maa-ala on ette valmistamata, s . h ei ole tagatud ehitusfront, ei ole tagatud pinnas vastavalt vertikaal - planeeringule, tee asukohad ei ole maha märgistatud, kinnistu piirimärgid puuduvad, puudub juurdepääsutee, puud ub pinnavee äravool jne ), siis S oojus ettevõtja teavitab Liituja t liitumislepingu täitmist takistavast asjaolust ja määrab Liituja le takistuse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 5. 5. Soojus ettevõtja vastutus liitumislepingu täitmise eest on välistatud kui: 5. 5 .1 Soojus ettevõtja ei saa liitumislepingut täita p 5.1 nimetatud Liituja st tuleneva asjaolu tõttu; 5. 5 .2 Soojusettevõtja ei saa ühendustorustiku ehitamiseks vajalikke lube , kooskõlastusi ja/või ehitamiseks vajalikku maakasutusõigust. 6. LIITUMISLEPINGU LÕPETAMINE 6.1 Liituja l ei ole õigust liitumislepingu t ühepoolselt lõpetada peale liitumislepingu allkirjastamist, v.a juhul, kui soojusettevõtja ei täida oma käesoleva liitumislepinguga võetud kohustusi . 6.2. Liitumislepingu ennetähtaegsel lõ petamisel , tühistamisel või tühisuse korral kohustub Liituja tasuma Soojusettevõtjale liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud kulud täies ulatuses. 6. 3 Soojus ettevõtjal on õigus liitumisleping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest Liituja le kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette, juhul kui: 6. 3 .1 Liituja ei likvideeri p-s 5.1 nimetatud takistust soojus ettevõtja poolt määratud tähtajaks ja soojus ettevõtja on andnud Liituja le takistuse kõrvaldamiseks veel täiendava mõistliku tähtaja, mis ajaks Liituja ei ole takistust likvideerinud ja pooled ei ole leppinud kokku uues tähtajas; 6. 3 . 2 Liituja on rikkunud oluliselt muid liitumislepingust või õ igusaktides sätestatud kohustusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud S oojus ettevõtja poolt antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul; 6. 3 . 3 Soojus ettevõtjal ei ole võimalik võrguteenust osutada ja õigusakt lubab sellisel juhul teenuse osutamisest keelduda. 7. MUUD TINGIMUSED 7.1 Liitumisleping on koostat ud 2 eksemplaris, üks jääb S oojus ettevõtjale ja teine Liituja le. 7.2 Lepingul on 3 lisa: 7.2.1 Lisa 1. Torustiku võimaliku kulgemise eskiis (täpsustub projekteerimise käigus) ; 7.2.2 Lisa 2. Tapa Üleviste 9 piiritlusakt; 7.2. 3 Lisa 3 . Tehnilised tingimused Tapa Üleviste 9 . 7. 3 Liitumisleping loetakse sõlmituks allakirjutamisest mõlema poole poolt ja kehtib koos liitumislepingu lisaks olevate tehniliste tingimustega. 7.4. Käesoleva lepingu täitmisest tõusetuvad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Liituja esindaja Soojusettevõtja esindaja /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Salusaar /allkirjastatud digitaalselt/ ehitusbüroo juht Ahto Tisler taristuosakonna juhataja ülesannetes J uhatuse liige DERLING PRIMUS Liivalaia 45, 10145 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] www.derlingprimus.eu Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja 25. mai 2020 Hageja: N.R. Energy Osaühing Registrikood 12364776 Sivelloni, Järve küla, 30331 Toila vald Hageja esindajad: Vandeadvokaat Piret Blankin Vandeadvokaadi abi Angela Kase Advokaadibüroo Derling Primus Liivalaia 45, 10145 Tallinn Tel 611 0915 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Kostja I: Tapa vald Registrikood 75033477 Pikk tn 15, 45106 Tapa linn E-post: [email protected] Kostja II: OÜ Tapa Vesi Registrikood 10293718 Rakvere tee 1, 45106 Tapa E-post: [email protected] HAGIAVALDUS JA HAGI TAGAMISE TAOTLUS Taotlused: 1. Rahuldada hagi tagamise taotlus. Keelata Tapa vallal ja OÜ-l Tapa Vesi ilma N.R. Energy Osaühingu nõusolekuta mistahes tehingute tegemine Tapa linna kaugküttevõrgus asuva soojatorustikuga, sealhulgas OÜ Tapa Vesi omandis olevate soojatorustiku osade võõrandamine, kasutusse andmine ja selleks vajalike toimingute tegemine, sealhulgas hangete väljakuulutamine ja läbiviimine. 2. Edastada hagi tagamise kohtumäärus viivitamatuks täitmiseks Tapa vallale ja OÜ-le Tapa Vesi. 3. Tuvastada, et OÜ-l Tapa Vesi on kohustus anda nõusolek ja teha tahteavaldus selleks, et pikendada N.R. Energy OÜ-ga 1. novembril 2000 ja 1. juulil 1999 sõlmitud Tapa valla kaugküttepiirkonna kaugküttetorustike rendilepinguid kaheteistkümneks aastaks. Asendada Tapa Vesi OÜ nõusolek ja tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga. 1  4. Mõista Tapa vallalt ja OÜ-lt Tapa Vesi solidaarselt välja N.R. Energy OÜ kasuks N.R. Energy Osaühing menetluskulud. Tapa valla ja OÜ Tapa Vesi menetluskulud jätta nende enda kanda. 5. Mõista Tapa vallalt ja OÜ-lt Tapa Vesi solidaarselt välja N.R. Energy OÜ kasuks viivis välja mõistetavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1 N.R. Energy Osaühing (edaspidi hageja) pakub kvaliteetset soojusenergia tootmise ja jaotamise teenust üle Eesti (vt lisa 1), sealhulgas Tapa vallas Tapa linnas selle administratiivpiiri ulatuses. Hageja omab Tapa linna kaugküttepiirkonnas sooja tootjana katlamaju (Üleviste tn 5, Kooli tn 5 ja Leina tn 14a) ning sooja jagajana osa kaugküttepiirkonna soojatorustikest, mis kuulub ühtsesse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku (edaspidi kaugküttevõrk). Konkurentsiamet on hagejale väljastanud tähtajatu tegevusloa nr KSM000019 soojuse müügiks (vt lisa 2) ja tähtajatu tegevusloa nr KSJ000014 soojuse jaotamiseks (vt lisa 3) kaugküttepiirkonnas. 1.2 Lisaks hagejale omab kaugküttevõrgus soojatorustikke 100% Tapa valla (edaspidi kostja I) omandis olev ettevõte OÜ Tapa Vesi (edaspidi kostja II). 1.3 Kostja II omandis olevaid soojatorustikke kaugküttepiirkonna lõunapoolses osas kasutab hageja 1. novembril 2000 sõlmitud rendilepingu, mida on otsustuskorras 2. augustil 2010 pikendatud, ja kaugküttepiirkonna põhjapoolses osas 01. juulil 1999 sõlmitud rendilepingu, mida pikendati otsustuskorras 4. juunil 2014, alusel (edaspidi kõik koos nimetatuna rendileping; vt lisa 4). Rendilepingu osapoolteks olid Termoring Grupp (registrikood 10691229), kelle õigusjärglane on hageja (lisa 5) ja AS Tapa Vesi (registrikood 10293718), kelle õigusjärglane on kostja II. Rendileping sätestab muuhulgas, et Rendileandja on kohustatud (vt lisa 4, 2. augustil 2010 sõlmitud rendilepingu p-d 5.1.2, 5.1.4 ja 5.1.5): 1) mitte tegema Rentnikule takistusi Jaotusvõrgu kasutamisel ja valdamisel; 2) andma rendilepingu pikendamiseks eelisõigus Rentnikule, kui Rentniks on käesolevat Lepingut täitnud nõuetekohaselt; 3) jaotusvõrgu müügiõiguse tekkimisel on rendileandja kohustatud pakkuma ostueesõigust rentnikule enampakkumisel saadud kõrgema hinnaga. 1.4 Peale rendilepingu sõlmimist on hageja kaugküttevõrgus olevaid soojatorustikke märkimisväärselt ümber ehitanud ja laiendanud, teisisõnu teinud olulisi investeeringuid. Hageja on seda teinud kostja I poolt antud projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel, teisisõnu kostja I teadmisel ja nõusolekul. Viimaste aastate jooksul on hageja muuhulgas: 1) Investeerinud ainuüksi kaugküttepiirkonna soojatorustikesse 646 315 eurot (vt lisa 6); 2) Rajanud 912,6 m soojatorustikku; 3) Rekonstrueerinud Ülesõidu tn 6, Leina tänava ning Pikk tn 8 ja Pikk tn 13 vahelise soojatorustiku (vt lisa 8). 1.5 Rendileping hageja ja kostja II vahel lõppeb 31. juulil 2020. Arvestades rendilepingus toodud kostja II kohustust anda rendilepingu pikendamise eelisõigus peale rendilepingu nõuetekohast täitmist hagejale (vt p 1.3 alapunkt 2), pöördus hageja esmalt 27. märtsil 2020 (vt lisa 9) ja seejärel 17. aprillil 2020 (vt lisa 10; edaspidi koos lisaga 9 nõudekiri) kostja I poole nõudega pikendada rendilepingut. 2 1.6 20. aprillil 2020 toimus Tapa Vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjon, milles muuhulgas arutati Tapa Vallavolikogu otsuse „Nõusoleku andmine riigihanke korraldamiseks (Tapa linna kaugküttepiirkonnas kontsessiooni andmine soojuse jaotamiseks ja müümiseks“ eelnõud (vt lisa 11; edaspidi hange). Komisjonis selgitas abivallavanem A. Freienthal, et hanke alusel sõlmitava lepingu kestvus saab olema 12 aastat selleks, et tagada tulevasele võrguettevõtjale investeeringukindlus. 1.7 Kostja I vastas hageja taotlusele 21. aprillil 2020 (vt lisa 12, edaspidi valla keeldumine) ja andis teada, et ei pea võimalikuks hagejaga sõlmitud rendilepingu pikendamist ega uue rendilepingu sõlmimist otsustuskorras. Lisaks mainis vald, et juhul, kui hageja ei osale või ei võida väljakuulutaud hanget, siis ei takista Tapa vallale kuuluva kaugküttevõrgu valdamine teise võrguettevõtja poolt NRE-le kuuluva võrguosa omandiõigust, sh valdamist ja kasutamist. Hageja ei saa kostja I seisukohtadega nõustuda, kuna hageja hinnangul on kostja II ja hageja soojatorustikud moodustanud kaugküttevõrgus ühendamise tulemusena kaasomandi, sest valdavalt koosnevad soojatorustikud lõigus katlamajast kuni tarbijani vaheldumisi kostja II ja hageja omandis olevatest torulõikudest (vt lisa 13) ning kostja II või hageja omandis olevate soojatoru lõikude eemaldamisel soojaenergia katlamajast tarbijani ei jõua. Soojatorustike kaasomandi õiguse tunnustamise ja rikkumisest hoidumise nõudes pöördus hageja 26. aprillil 2020 ka kohtusse (vt asi nr 2-20-6125). 1.8 27. aprillil 2020 toimus Tapa Vallavolikogu istung (vt lisa 14), milles muuhulgas arutati ka nõusoleku andmist hanke korraldamiseks. Istungil otsustati, et hanke eelnõu arutelu jätkub järgmisel volikogu istungil. Uueks volikogu istungi toimumise ajaks määrati 25. mai 2020. 1.9 Hagejale on teatavaks saanud (vt lisa 15), et kostja I on hageja nõudekirjaga seoses pöördunud Rahandusministeeriumi poole. Rahandusministeerium selgitas 20. aprillil 2020 kostjale I, et vaidlused rendilepingu pikendamise küsimuses kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisaks rõhutas Rahandusministeerium, et hageja ja kostja I vahelised tsiviilõiguslikud vaidlusküsimused ei tohi seada ohtu tulevikus tarbijate kaugküttega varustamist. 1.10 Arvestades rendilepingus toodut ja poolte tahet rendilepingu sõlmimisel ning asjaolusid, et seni on hagejaga rendilepingut pikendatud otsustuskorras, hageja on rendilepingut täitnud nõuetekohaselt (ja kostja I ega kostja II ei ole hagejale rendilepingu täitmise osas etteheiteid teinud) ning teinud rendilepingu perioodil kaugküttevõrgu soojatorustikku märkimisväärseid investeeringuid (vt p 1.4), siis ei saa hageja nõustuda sellega, et kostja I ignoreerib hagejale rendilepingust tulenevat eelisõigust (vt p 1.3) rendilepingu jätkumisele. Asjaolu, et kostja I kavatseb seda teha, kinnitavad kostja I kirjad tulevastele kaugküttevõrguga liitujatele (vt lisa 7), kus kostja I anna juba enne, kui hange on läbi viidud või Tapa Vallavolikogu otsuse vastu võtnud, teada, et alates 01. augustist 2020 on Tapal võrguettevõtja ülesannetes teine ettevõte. 1.11 Hageja läbirääkimised kostjaga I ja kostjaga II soojatorustike rendilepingu pikendamise küsimuses vastavalt kehtivale rendilepingule on perspektiivitud, sest kostja I tegevusest nähtuvalt (vt ka vaidlust asjas nr 3-20-571)1 on kostja hageja suhtes muutunud selgelt pahatahtlikuks ja hageja õiguspäraseid huve kahjustavaks ning asunud otsima võimalusi, kuidas keelduda hagejaga rendilepingu pikendamisest. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma kostja I ja kostja II vastu kohtusse. Hageja esitab hagi Maakohtusse, sest tulenevalt poolte tahtest (vt lisa 4, 2. augustil 2010 sõlmitud rendilepingu p 9.3 ja asja nr 3-19-2347 p 19) on hageja seisukohal, et sõlmitud rendileping on tsiviilõiguslik leping. 1 Kostja I on mitme aasta vältel keeldunud hagejale õigusvastaselt väljastamast projekteerimistingimusi selleks, et hageja saaks kaugküttevõrku parendada ja uute tarbijateni täiendavaid soojatorustike rajada 3 2. HAGIAVALDUSE PÕHJENDUSED 2.1 Kostja I ja kostja II rikuvad rendilepingut 2.1.1 Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja II vahel on sõlmitud rendileping. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 339 selgitab rendilepingu mõistet ning sätestab rendilepingu poolte kohustused. Lisaks seadusele tulenevad rendilepingu kohustused ka rendilepingust endast. Rendileping nägi ette, et juhul, kui hageja täidab rendilepingut kohaselt, peab kostja II andma rendilepingu pikendamise või jaotusvõrgu võõrandamisel ostueesõiguse hagejale (vt p 1.3). Sellest nähtub, et poolte tahe rendilepingu sõlmimisel on tagada hagejale kaitse, mis on analoogne tähtajalise üürilepingu (ja ka põllumajandusliku rendilepingu) pikendamist reguleerivate sätetega. Rendilepingust tulenevalt on hageja kaitse tagatud viisil, kus hagejal puudub kohustus esitada rendilepingu pikendamiseks teatud tähtaja jooksul avaldus. Rendilepingu pikendamise võimaldamine on rendilepingust lähtuvalt rendileandja kohustus. 2.1.2 Puudub vaidlus selles, et hageja on rendilepingut kohaselt täitnud. Kostja I ega kostja II ei ole hagejale rendilepingu mittekohast täitmist ette heitnud. 2.1.3 VÕS § 100 sätestab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Ei saa olla vaidlust küsimuses, et kostjal II on rendilepingust tulenev kohustus anda rendilepingu pikendamise või jaotusvõrgu võõrandamisel ostueesõigus hagejale. Kostja I on andnud hagejale selgelt teada, et kavatseb oma kohustust rikkuda (vt p 1.7 ja 1.10). 2.1.4 Kostja I on kavandatavat rikkumist vabandanud põhjendusega, et Tapa linna kaugküttevõrgu kasutamiseks rendilepingu sõlmimine otsustuskorras, st ilma avaliku konkursi või hanketa, on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhimõtete ja õigusaktidest tulenevate normidega (vt lisa 12). Kostja I põhjendused on otsitud ja sisustamata, sest: 1) Kostja I ja kostja II on varasemalt pikendanud hagejaga rendilepingut otsustuskorras, teisisõnu on selline tegevus varasemalt olnud omavalitsuse põhimõtete ja õigusaktidest tulenevate normidega kooskõlas; 2) Kostja I ei ole viidanud, milline õigusakt keelab kostjal I ja Kostjal II pikendada rendilepingut hagejaga viisil nagu hageja ja kostja II on rendilepingus kokku leppinud, st otsustuskorras; 3) Kostja I on selgitanud, et kaugküttevaldkonnas on tegemist väga suurte investeeringutega, seetõttu kavandatakse hanke alusel sõlmitava lepingu kestvuseks 12 aastat, et tagada uuele võrguettevõtjale investeeringukindlus. Kostjale I ja kostjale II on teada, et hageja on teinud teadmisel, et rendilepingu kohasel täitmisel on hagejal eelisõigus rendilepingu pikendamisele, sooja jaotamiseks ja müügiks kaugküttevõrku märkimisväärseid investeeringuid (vt p 1.4). Jääb arusaamatuks, mis põhjusel leiab kostja I, et uue võrguettevõtja võimalikud investeeringud peavad saama kaitse, aga hageja heas usus tehtud investeeringud võib jätta kaitseta. 2.1.5 Järelikult ei ole kostja I ja kostja II poolt kavandatav rendilepingu rikkumine vabandatav. 2.1.6 Lisaks on hagejani jõudnud kuuldus, et kostja I võib hankest loobuda ja võõrandada kostja II omandis olevad soojatorustikud võõrandada kolmandale, kostja I omandis olevale isikule. Kas see tooks kaasa hageja suhtes mitte vabandatava rendilepingu rikkumise, kuna võõrandamise korral peab kostja II pakkuma hagejale ostueesõigust (vt p 1.3). 2.1.7 Arusaamatuks jääb ka kostja I seisukoht, et hanke alusel sõlmitav leping ei takista hageja kaugküttevõrgu võrguosa omandiõigust, sh valdamist ja kasutamist (vt p 1.7 ja lisa 12). Kostjale I on teada, et kaugküttepiirkonnas koosnevad soojatorud on omavahel ühendatud (vt p 1.7 ja lisa 13), järelikult ei ole kolmandal isikul võimalik hanke alusel sõlmitava lepingu alusel jaotada ja müüja soojaenergiat ilma hageja soojatorustikku kasutamata. Seega on kostja I selgitus 4  hagejale hanke tagajärgede kohta selgelt väär ja hageja suhtes pahatahtlik. Hageja usalduse kaitset vääramatult rikkuv on ka kostja I selgitus hagejale (vt lisa 12), et justkui oleks ka hagejal reaalne võimalus hanget võita, samas kui kostja on selgelt välja öelnud, et alates 1. augustist 2020 on Tapal võrguettevõtja ülesannetes teine ettevõte (vt p 1.10 ja lisa 7). 2.2 Hagejal nõuab kostjalt II rendilepingu täitmist 2.2.1 VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Hageja nõuab, et kostja II täidaks rendilepingut ja pikendaks hagejaga rendilepingut kokkulepitud viisil. 2.2.2 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 2.2.3 Kuna kostja I on hagejale selgelt väljendanud, et ei kavatse rendilepingut täita (vt p 1.7 ja lisa 12 ning p 1.10 ja lisa 7), siis taotleb hageja, et kostja II tahteavaldus rendilepingu pikendamiseks asendataks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel. 2.2.4 Hageja on teadlik sellest, et tahteavalduse asendamine kohtuotsusega on kohtu kaalutlusõigus ja kohus arvestab otsuse langetamisel kõigi asjaolude ja poolte õigustatud huvidega, sest tahteavalduse asendamise kohtuotsusega piirab kohus paratamatult ühe või teise poole lepinguvabadust. 2.2.5 Hageja on seisukohal, et antud asjas on kostja II lepinguvabaduse piiramine õigustatud ja põhjendatud: 1) Rendilepingu pikendamata jätmine takistab oluliselt hageja majandustegevust. Hageja hinnangul lõpetab rendilepingu pikendamata jätmine faktiliselt hageja võimaluse kaugküttepiirkonnas soojaenergiat jaotada ja müüa, teisisõnu lõpetab hageja majandustegevuse; 2) Rendilepingu pikendamata jätmine jätab kaitseta hageja tehtud investeeringud (vt p 1.4). Kostja I on möönnud, et kaugküttevaldkond on seotud väga suurte investeeringutega ning need investeeringud vajavad kaitset (vt p 1.6 ja lisa 11), seega toob rendilepingu pikendamata jätmine hagejale kaasa olulise varalise kahju. Samas, kui kostjale I ega kostjale II ei kaasne rendilepingu pikendamisest varalist kahju; 3) Kostja II on varasemalt rendilepingut kokkulepitud viisil (otsustuskorras) tõrgeteta pikendanud; 4) Hagejal on õigustatud huvi rendilepingu pikendamiseks. 2.2.6 Järelikult tuleb kostja II tahteavaldus rendilepingu pikendamiseks asendada kohtuotsusega. Arvestades asjaolu, et kostja I möönab, et võrguettevõtja investeeringud peavad olema kaitstud, siis tuleb rendilepingut pikendada veel vähemalt kaheteistkümneks aastaks, et tagada hageja poolt kaugküttevõrku tehtud investeeringute kaitse (vt p 1.4). 2.2.7 Hageja peab siin vajalikuks korrata Rahandusministeeriumi seisukohta (vt p 1.9 ja lisa 15): „Rõhutame, et tõstatunud tsiviilõiguslikud vaidlusküsimused ei tohi seada ohtu tulevikus tarbijate kaugküttega varustamist“. Arvestades, et kostja I on hanke läbiviimist alles arutamas (vt p 1.8), siis on ilmne, et hanke läbiviimine (sealhulgas hankega seotud vaiete lahendamine ning hankelepingu sõlmimine) ja Konkurentsiametist vajalike tegevuslubade saamine olukorras, kus hanke võitjal neid tegevuslube ei ole, võtab märkimisväärselt aega, on väga suur oht, et hagejaga rendilepingu lõppemisel (vt p 1.5) jäävad tarbijad tõenäoliselt määramata ajaks ilma kaugküttega varustamisest. Sellist olukorda ei tohi aga lasta juhtuda. 2.2.8 Arvestades, et hageja ning kostja I ja kostja II vahel on käimas ka kohtuvaidlus (vt p 1. ja asi 2-20-6125), mille eesmärk on muuhulgas tuvastada, kas kaugküttevõrgu soojatorustik 5  on kaasomand (muuhulgas on hageja hinnangul kaasomanikeks hageja ja kostja II) ja milline osa sellest on hageja mõtteline osa, siis on hageja seisukohal, et enne, kui selles kohtuasja ei ole lahendit jõustunud, ei saa kostja I ja kostja II kuulutada välja hanget kaugküttepiirkonnas soojuse jaotamiseks ja müügiks. Enne kohtulahendi jõustumist ei ole selge, kas ja mis ulatuses kostja II saab üldse kaugküttevõrku kolmandale isikule kasutamiseks anda. Vastasel korral ei ole välistatud, et kostja II annab hanke tulemusena kolmanda isiku kasutusse ja valdusesse või võõrandab hageja nõusolekuta hagejale kuuluva soojatorustiku mõttelise osa. 2.2.9 Olukorras, kus kostja I ja kostja II ei mõista eesseisva olukorra tõsidust (ohtu, et tarbijad jäävad kostja I pahatahtliku käitumise ja kostja II rendilepingu rikkumise tõttu teadmata ajaks vajaliku soojaenergiata) ning kostja II ei pikenda hagejaga rendilepingut, kavatseb hageja rendilepingule tuginedes (vt lisa 4, 2. augustil 2010 sõlmitud rendilepingu p 8.3) nõuda kostjalt II hagejale tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuse. 3. TAOTLUS HAGI TAGAMISEKS 3.1 TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama paragrahvi lg 2 järgi, sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. 3.2 Hageja hinnangul tuleb hagi tagamise taotlus rahuldada nii TsMS § 377 lg 1 kui lg 2 alusel. Hagejal on kostja I sellekohasest kinnitusest alus arvata, et kostja I ja kostja II jätkavad rendilepingu rikkumist ja valmistavad ette ja kuulutavad välja hanke eesmärgiga sõlmida kokkulepe kaugküttevõrgus soojuse jaotamiseks ja müügiks kolmanda isikuga. Ei ole ka välistatud, et hanke läbiviimise asemel viiakse kostja I ja kostja II poolt läbi kostja II omandis olevate soojatorustike võõrandamine. Seejuures ei ole välistatud, et seni, kuni ei ole asjas 2- 20-6125 jõustunud kohtuotsus, renditakse (pole välistatud, et ka võõrandatakse) hageja omandis olevaid soojatorusid. Kuna kaugküttevõrgul ei saa olla mitut võrguettevõtjat, siis on tõenäoline ka see, et kui kaugküttevõrgule määratakse uus võrguettevõtja, siis selle kasutusse antakse ka hageja kaasomand/ torustikuosa. 3.3 Sellised toimingud muudaksid võimatuks või vähemalt raskendaksid kohtuotsuse täitmist, sest kui kaugküttevõrk on juba kohtumenetluse ajal antud kolmanda isiku kasutusse või omandisse, siis on see ilmselt heausklik kasutaja ning hageja eesmärki – et kostja II temaga rendilepingust tulenevalt rendilepingut pikendaks – pole võimalik enam saavutada. Asjaolu, et kostja I kavatseb seda lähiajal teha, kinnitab lisa 7 (vt p 1.10). 3.4 Isegi kui hagejal isegi oleks võimalik kostja I ja kostja II toiminguid ja tehinguid vaidlustada, siis peaks ta oma õiguste kaitseks tegema kulutusi ja kandma riske, mis tulevaste kohtuvaidlustega (millesse on kaasatud ka kolmandad isikud) paratamatult kaasnevad. Seda kahju on võimalik vältida. Seega on vajalik hagi tagamine hagejale olulise kahju vältimiseks. 3.5 Hagi tagamine on vajalik ka omavoli vältimiseks. Teise isiku vara kasutamine ilma omaniku nõusolekuta, mida kostja I või II läbi hanke teha kavatsevad, on selgelt omavoli AÕS § 40 tähenduses. Kostja I on hagejale kinnitanud, et hanke tulemus ei takista hagejal vallata ja kasutada hagejale kuuluvat soojatorustikku, ent hageja on veenvalt selgitanud, kuidas see kostja I selgitus tegelikult pahatahtlik ja väär on (vt ka p 2.1.7). Lisaks näitab kostja I pahatahtlikku ja usalduse kaitset rikkuvat käitumist ka asjaolu, et kostja I on teadlikult hagejale valetanud, et hagejal oleks justkui võrdne võimalus (kuigi hagejal peaks rendilepingu järgi olema isegi eelis) uue rendilepingu sõlmimiseks (vt lisa 12) samas on kostja I kolmandatele isikutele selgelt öelnud, et Tapal saab olema alates 1. augustist 2020 uus võrguettevõtja (vt lisa 7). 6 3.6 Hageja palub kohtul tema nõude tagamiseks keelata kostjal I ja kostjal II kaugküttevõrguga tehingute tegemine ilma hageja nõusolekuta, sealhulgas keelata kostjal I uue rendilepingu sõlmimiseks hanke ettevalmistamine ja hanke läbiviimine ning kostja II uue rendilepingu või võõrandamislepingu sõlmimine. 3.7 Hageja märgib, et see hagi tagamise abinõu on kostjate õigusi vähim riivav abinõu. Tehingute tegemise keelamine ei takista kostja II igapäevast majandustegevust ega lähe vastuollu kostjale I kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses § 6 lg 1 tuleneva omavalitsusliku ülesandega korraldada kommunaalteenuste osutamist. 3.8 Seetõttu palub hageja kohtul hagi tagamise meetmena rakendada kostjal I ja kostjal II teatud tehingute ja toimingute tegemise ning kostja II vara üle andmise keeldu vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-te 3, 4 ja 10. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Hagihind käesolevas asjas on TsMS § 125 alusel 3500 eurot. 4.2 Hageja on tasunud riigilõivu summas 300 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 50 eurot hagi tagamise taotluselt, kokku seega 350 eurot (vt lisa 16). 4.3 Hageja palub asja menetleda suulises menetluses. 4.4 Hageja ei välista asja lahendamist kompromissiga. 4.5 Vandeadvokaat Piret Blankin ja advokaat Angela Kase kinnitavad, et nad on hageja lepingulised esindajad käesolevas asjas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Blankin Angela Kase Lisad: 1. Hageja tegevuse ülevaade; 2. Tegevusloa nr KSM000019 väljavõte; 3. Tegevusloa nr KSJ000014 väljavõte; 4. Rendilepingud; 5. Äriregistri väljavõte; 6. Investeeringu maksumuse kinnitus; 7. Kostja I e-kirjad kolmandatele isikutele; 8. Kinnitus rekonstrueerimise kohta; 9. Hageja 27. märtsi 2020 pöördumine; 10. Hageja 17. aprillil 2020 pöördumine; 11. 20. aprillil 2020 eelarve- ja arengukomisjoni protokoll; 12. Kostja I 21. aprillil 2020 vastus; 13. Kaugküttevõrgu soojatorustike skeem; 14. 27. aprillil 2020 volikogu istungi protokoll; 15. 20. aprillil 2020 Rahandusministeeriumi vastus; 16. Riigilõivu maksekinnitus. 7