Seisukoha küsimine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34A 11314 TALLINN Meie 06.11.2020 nr 12-3/20/3396 [email protected] Seisukoha küsimine Advokaadibüroo Derling Primus (uue nimega Advokaadibüroo Walless), olles N.R. Energy OÜ esindaja, saatis 17.09.2020 Kaitseministeeriumile ja Kaitseväe peastaabile kirja seoses Tapa Üleviste tn 9 hoone ühendamisega kaugküttega, mis saabus Kaitseministeeriumisse 15.10.2020. Lisaks saatis 04.11.2020 N.R. Energy Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja AS Magmale nõude omavolilise tegevuse lõpetamiseks nr 153. Palume Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel esitada Kaitseministeeriumile hiljemalt 13.11.2020 oma seisukoht eelnimetatud kirjades toodud väidete osas ja selgitada, mis etapis on hetkel Üleviste tn 9 hoone ühendamine kaugküttega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sang Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Lisad: Derling Primus 17.09.2020 kiri koos lisadega N.R.Energi OÜ 04.11.2020 nõue omavolilise tegevuse lõpetamiseks nr 153 Sten-Patrick Kreek 7170028 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Mart Salusaar E hitusbüroo juht taristu osakonna juhi ülesannetes Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Teie 14 . 08 .20 20 nr 3-1/20/2942-1 e-post: [email protected] ja 17.08.2020 nr 3-1/20/2942-1 [email protected] Meie 21 . 08 .20 20 nr 115 L iitumisleping nr 11-2005-1 Lugupeetud hr Mart Salusaar! Vastame T eie erinevatel kuupäevadel allkirjastatud, kuid sama sisuga vastuskir jale meie ga sõlmitud liitumislepingu nr 11-2005-1 tühisusest . Liitumisleping nr 11-2005-1 on sõlmitud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja N.R. Energy pädevate isikute poolt nende oma majandus- ja kutsetegevuses (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindaja allkirjastas lepingu 25. juunil 2020). Tegemist on seadusliku ja kehtiva lepinguga, mis on võlaõigusseaduse § 8 lg 2 tulenevalt selle pooltele täitmiseks kohustuslik . Igasugused viited eksimusele on asjakohatud, eriti olukorras, kus lepingut pole nõuetekohaselt tühistatud ega saagi tühistada sellise asjaolu tõttu, millele oma kirjas viitate (seda käsitleme pikemalt p-s 2 ). Vastavalt meie vahel kehtiva lepingu punktile 6.1, ei ole liitujal õigust liitumislepingut ühepoolselt lõpetada peale liitumislepingu allkirjastamist, v.a juhul, kui soojusettevõtja ei täida oma käesoleva liitumislepinguga võetud kohustusi . Seega ei saa Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus leping u täitmisest ühepoolselt loobuda. N.R. Energy OÜ ootab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus elt kui Eesti Vabariigi esindajalt lepingu täitmist . Tapa Vallavolikogu 22. juuni 2020 otsus ei oma meievahelises suhtes mingit tähendust, sest vastavalt liitumis lepingu nr 11-2005-1 punktile 2.3 Liitumispunkt saab asuma Tapal Üleviste tn 9 hoones. Liituja küttesüsteemi liitumispunktiks on kuulkraanid kaugküttetorustiku hoonesse sisenemisel . Torustiku teine ots on aga ühendatud otse katlamajaga. Seega ei ole soojusenergia tarbija üldse ühendatud kaugküttevõrguga ning see, kes on Tapa kaugküttevõrgu võrguettevõtja, ei oma tema jaoks mitte mingisugust tähendust . Siiski selgitame , et tulenevalt kaugkütteseaduse § 2 p 10 oli N.R. Energy OÜ nii lepingu sõlmimise ajal ja on ka täna ainus Tapa linna kaugküttevõrgu võrguettevõtja. Võrguettevõtjaks ei saa kedagi nimetada, võrguettevõtja õigused ja kohustused tekivad faktiliselt võrgu valdamisega. Võrk on N.R. Energy OÜ valduses ning tal on nii tahe kui võimekus võrguettevõtja õigusi k a kanda – tal on kehtiv leping soojuse ostmiseks soojatootjalt, tema omandis või valduses on kaugküttetorustikud soojuse jaotamiseks, tal on kehtivad soojuse müügilepingud tarbijatega ning võimalus seda müüdavat soojust mõõta, ta on taotlenud ja ta omab soojuse tarbijatele kooskõlastatud müügi piirhinda. Rääkimata vastavast väljaõppinud personalist, tegevusloast jne. Ehk veelkord , reaalselt on käesoleval ajal Tapa linnas võrguettevõtjaks N.R. Energy OÜ . Seda kinnitab ka Eesti Vabariigi valitsusasutus – Konkurentsiamet , kelle arvamust Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus peaks arvestama, ja seda tunnistab praegu isegi Tapa vald. Teie väite eesmärk , et „leping on tühine ja algusest peale kehtetu“ , jääb meile arusaamatuks. Kui Teie hinnangul on leping kehtetu, siis on järelikult kehtetu ka kõik muu kaasnev: liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht, võrgu teeninduspiir, liituja ja võrguettevõtja kohustused, liitumistasu suurus (tasuta liitumine) ja kalkulatsioon, liitumistingimuste kehtivusaeg, muud eritingimused, liitumise tehnilised tingimused, lepingu täitmise tähtaeg. Järelikult tuleb T eil tuleb peatada projekteerimine ja taotleda tegelikult võrguettevõtjalt uued liitumise tehnilised tingimused jne . Siinjuures hoiatame, et muude tarbijate soojavarustuse stabiilsust garanteeritult rikkumata on võimalik liituda vaid Üleviste katlamaja sekundaarkontuurist. Kas olete ikka teadlikud, et lepingu kehtetuse korral puuduks Teie kasarmul ja eluruumidel õigus ja võimalus saada Üleviste 9 katlamajast soojust? Kui Te otsustate liituda kaugküttega Tapa Vesi OÜ poolt esitatavatel tingimustel (s.t tasudes liitumistasu), siis kas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tegevust finantseerivad asutused on üldse hinnanud , mis see kaasa toob – kui palju läheks Eesti Vabariigile, mille asutuseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on, teenuse ostmine OÜ- lt Tapa Vesi rahaliselt kallimaks? Sama küsimus on ka juhul, kui otsustate rajada lokaalse kütteallika. Kas ja kuidas olete arvestanud ka võimalusega, et see struktuur ilmselt eksisteerib maksumaksja vahendite arvel ? Hetkel on Teil olemas kehtiv ja soodne leping N.R. Energy OÜ-ga, kes on lepingut täitnud ja kinnitanud selle täitmist. See, et Tapa Vallavalitsus on mitmete aastate vältel keeldunud erinevatel otsitud põhjustel (nt on nõutud, et tarbija ehitaks enne trassi ehitust välja uue küttesüsteemi jm sama absurdseid asju) väljastamast nt projekteerimistingimusi tarbijate liitmiseks kaugküttevõrguga, on ammu teada asi ning vastavad vallavalitsuse otsused meie poolt kohtus vaidlustatud . Samal ajal osadele ettevõtetele (kus töötab rohkem valijaid) , on lubatud kaugküttega liituda. Lähtudes tarbijate võrdse kohtlemise põhimõttest oleme m e võt nud enda kanda torustiku ehitusega seotud kulud. Osa kulutusi torustiku elementide näol on meie poolt juba tehtud (ladustatud meie territooriumil Üleviste tn 5). Kõike ülaltoodut kokku võttes jätkame sõlmitud liitumislepingu nr 11-2005-1 täitmist . Vajadusel oleme valmis kohtuma ja olukorda selgitama. Lugupidamisega /digiallkiri/ Ahto Tisler Juhatuse liige Asutusesiseseks kasutamiseks AVTS § 35 lg 1 p 17 SISALDAB KONFIDENTSIAALSET TEAVET Mart Salusaar Ehitusbüroo juht Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus e-post: [email protected] [email protected] Meie 31.08.2020 nr 118 Tapa kaugkütte võrguettevõte ja liitumisleping nr 11-2005-1 Lugupeetud hr Mart Salusaar! Täienduseks meie 18.08.2020 kirjas nr 115 toodule selgitame Tapa võrguettevõtja staatusega seotud asjaolusid, lisades asjakohased seisukohad Eesti Vabariigi riigiorganitelt. 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma 08.04.2020 kirjaga nr 1.15-5/2020/1379- 2 (Lisa 1) selgitanud, et „… Võrguettevõtja on kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 10 järgi ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks. Sellest definitsioonist lähtub, et võrguettevõtja tegevuse lahutamatu osa on võrgu kasutamine. See tähendab, et omamata õigust võrgule, ei saa ettevõtja olla KKütS mõistes võrguettevõtja.“ Samuti on seal märgitud, et „… on välistatud ka olukord, kus ühte ja sama võrku kasutab soojuse edastamiseks mitu võrguettevõtjat. Nimelt saab KKütS kohaselt soojust edastada ainult üks võrguettevõtja oma võrgupiirkonnas (vt KKütS § 2 p 7) …“. Tapa Vesi OÜ-l puudub õiguslik alus kasutada N.R. Energy OÜ’le ja teistele eraettevõtetele kuuluvaid kaugküttetorustikke. Samuti on Tapa Vesi OÜ omandis olev torustik jätkuvalt N.R. Energy OÜ seaduslikus valduses. Seega on Tapal jätkuvalt võrguettevõtja N.R. Energy OÜ. 2. Konkurentsiamet on oma 02.07.2020 kirjas nr 7-19/2020-202-2 Tapa Vallavalitsusele (Lisa 2) esitanud järgmised selgitused. „… Võrguettevõtjana tegutsemise ning soojuse jaotamise eelduseks on lisaks kaugküttevõrgu olemasolule ja kasutamisõigusele ka võime edastada tarbijatele läbi kaugküttevõrgu soojust. See eeldab tarbijatega soojuse ostu-müügilepingute sõlmimist ning samuti lepingu sõlmimist soojuse ostmiseks selle tootjalt edasimüügiks tarbijatele. Võrguettevõtja peab tagama tarbijatele soojusvarustuskindluse – see on võrguettevõtja kõige olulisem ja tähtsam kohustus…“. Lepingud soojuse ostmiseks ning soojuse müümiseks on Tapal N.R. Energy OÜ’l. N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI „… Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui on andnud oma kohustused üle teisele ettevõtjale (KKütS § 14 lg 6). Kohustuste üleandmine tähendab muuhulgas tarbijate ees võetud lepinguliste kohustuste üle andmist. Samuti peab poolte vahel olema saavutatud kokkulepe kaugküttevõrgu üleminekuks ning lahenduse saanud tõstatuda võivad võrgu rendi ja/või võõrandamise küsimused…“. N.R. Energy OÜ ja Tapa Vesi OÜ vahel puuduvad kohustuste üleandmise kokkulepped, kuna hetkel puudub selgus Tapa linna soojusvõrgu täpse sisu ja omandisuhete osas ning pooled on eriarvamusel Tapa Vallavolikogu 22. juuni 2020 otsuse, mis väidetavalt Tapa Vesi OÜ-le võrguettevõtja ainuõiguse Tapal andis, seaduslikkuses ja kehtivuses. N.R. Energy OÜ on vaidlustanud selle otsuse kohtus. Kuni volikogu otsuse õiguspärasuse üle kohtuvaidluse lõppemiseni pole mõistlik ega ka võimalik seda otsust täita. Lahendamata on ka mitmed teised küsimused. Seepärast N.R. Energy OÜ ei ole oma tegevust võrguettevõtjana lõpetanud. „… Samuti on uuel võrguettevõtjal vajalik kooskõlastada Konkurentsiametiga müüdava soojuse piirhind (KKütS § 9 lg 1 p 1)…“. N.R. Energy OÜ esitas 31.05.2020 Konkurentsiametile võrguettevõtjana taotluse Tapal uue soojuse tarbijatele müümise piirhinna kooskõlastamiseks, hetkel on see Konkurentsiameti menetluses (Lisa 3). Kui N.R. Energy OÜ ei oleks alates 1.08.2020 võrguettevõtja, oleks menetlus lõpetatud. Seega Konkurentsiamet tunnistab N.R. Energy OÜ’d jätkuvalt Tapa võrguettevõtjana. Samas kirjas on Konkurentsiamet välja toonud Tapa Vesi OÜ’d võrguettevõtjana välistavad asjaolud: „… Konkurentsiametile teadaolevalt ei oma aga Tapa Vesi OÜ hetkel lepinguid tarbijatega, Tapa kaugküttevõrgu omanikuks ei ole üksnes Tapa Vesi OÜ – osa ühtse terviku moodustavast Tapa kaugküttevõrgust kuulub võrguettevõtjale N.R. Energy OÜ ning seda võrguosa puudutavad võimalikud rendi või ostu/müügi kokkulepped alates 01.08.2020 on hetkel sõlmimata. Ka ei oma Tapa Vesi OÜ soojuse edastamiseks lepingut soojuse tootjaga…“. „… Konkurentsiameti hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et Tapa Vesi OÜ suudaks vähem kui ühe kuu jooksul ennast kooskõlla viia kõikide eelpooltoodud võrguettevõtjat puudutavate nõuete ja alustega, mis võimaldaksid Tapa Vesi OÜ-l tagada algavaks kütteperioodiks, s.o alates 01.10.2020 (või isegi varem) tarbijatele soojusvarustuskindlus, arvestades ka hetkel Tapa Vallavalitsuse ja N.R. Energy OÜ vahel tõstatunud vaidlusküsimusi…“. Konkurentsiameti hinnang on õiglane ning sellest tulenevalt „… on Konkurentsiameti hinnangul Tapa Vesi OÜ-l keeruline tagada järgnevaks kütteperioodiks tarbijate soojusvarustuskindlus. Sellisel juhul lasub kohustus tagada soojusvarustus endiselt võrguettevõtjal N.R. Energy OÜ-l. Seda muu hulgas ka strateegiliselt olulise objekti, milleks on Tapa Kaitseväelinnak, soojusvarustust silma pidades…“. Ehk teisisõnu, hetkel on Tapa võrguettevõtja nii de jure kui de facto N.R. Energy OÜ ning peame tõenäoliseks, et samale seisukohale asub ka kohus. Lähtudes eeltoodust ootame, et ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui Eesti Vabariigi esindaja asuks viivitamatult ja konstruktiivselt täitma Liitumislepingust nr 11-2005-1 (sõlmitud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja N.R. Energy OÜ pädevate isikute poolt nende oma majandus- ja kutsetegevuses) tulenevaid kohustusi. Tuletame meelde, et sügis on faktiliselt juba käes ning üsna varsti tuleb alustada Tapa linna lasteaedade, koolide ja hooldekodude kütmisega, et vältida ühiskonna nõrgemate liikmete haigestumist külma ja N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI rõskuse pärast. Kuna olemasolevasse süsteemi on tulevase ühenduse jaoks vajalik teostada sisselõiked, siis muutub pärast kütmisega alustamist Üleviste 9 hoone liitmine kaugküttega praktiliselt võimatuks. Seoses ilmast tingitud survega palume oma seisukoht, kas kavatsete meievahelist lepingut täita ja kütet saada esitada 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Lugupidamisega /digiallkiri/ Ahto Tisler Juhatuse liige Lisad: 1. MKM 08.04.2020 Vastus pöördumisele 2. KA 02.07.2020 Vastus Tapa vallale 3. KA 28.08.2020 Kinnitus N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  RE: Tapa hind Marek Piiroja [[email protected]] Saadetud: 28. august 2020. a. 16:19 Adressaat: Ahto Tisler Lugupeetud hr Ahto Tisler Käesolevaga kinnitame, et Konkurentsiameti menetluses on N.R.Energy OÜ taotlus Tapa võrgupiirkonna tarbijatele müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamiseks. Juhul, kui Te soovite kinnitust ka digitaalselt allkirjastatult Konkurentsiameti blanketil, palume sellest teada anda. Sellisel juhul esitame kinnituse järgmisel nädalal. Lugupidamisega Marek Piiroja regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Konkurentsiamet Tatari 39 Tallinn 10134 Tel 667 2541 [email protected]  Hr Riho Tell Teie 25.06.2020 nr 4-10/20/1117-1 Vallavanem Tapa Vallavalitus Meie 02.07.2020 nr 7-19/2020-202-2 45106 Tapa Lääne-Virumaa E-post: [email protected] Koopia 1: [email protected] Lugupeetud Riho Tell 25.06.2020 kirjas nr 4-10/20/1117-1 (25.06.2020 kiri) Konkurentsiametile tõite välja järgmist: „Tapa Vallavolikogu oma 22.06.2020 otsusega nr 186 otsustas korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele alates 01.08.2020 Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu ning anda Tapa Vesi OÜ-le ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. Volikogu otsustas määrata Tapa Vesi OÜ võrgu- ja tegevuspiirkonnaks Tapa linna kaugküttepiirkonna. Seega, alates 01.08.2020 on Tapa kaugküttepiirkonna soojusettevõtjaks N.R. Energy OÜ ja võrguettevõtjaks Tapa Vesi OÜ. Tapa Vesi OÜ, aluseks võttes volikogu otsust, pöördub lähiajal Tapa kaugküttepiirkonna soojusettevõtte N.R. Energy OÜ poole, et arutada läbi kõik tehnilised ja juriidilised küsimused, mis on seotud Tapa Vesi OÜ asumisega Tapa linna kaugküttepiirkonna ainuõigusega võrguettevõtja õigustesse ja kohustustesse. Samuti asub Tapa linna kaugküttepiirkonna võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ tarbijatega läbi rääkima soojuse ostu- müügi lepingute sõlmimisega seotud üksikasju. Tapa Vesi OÜ kohe, kui on saanud teabe Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse tootmise piirhinna kohta Tapa kaugküttepiirkonnas, valmistab ette ja esitab Konkurentsiametile taotluse soojuse lõpptarbijahinna kooskõlastamiseks. Tapa Vesi OÜ eesmärgiks on, et soojuse edastamisega, jaotamisega ja müügiga seonduvad tegevused vastaksid objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.“ Sarnane teave on avaldatud ka Tapa Vallavalitsuse veebilehel.1 Konkurentsiamet: Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-le 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma üksuse piires muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust (ka kaugküttega varustamist). Kaugküttega varustamise puhul on tegemist elutähtsa teenusega hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 1 mõttes, mille 1 Kättesaadav: https://www.tapa.ee/et/uudised-ja-teated/- /asset_publisher/LJXzEyvPsLW0/content/id/28041629?redirect=https%3A%2F%2Fwww.tapa.ee Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 toimepidevust korraldab oma territooriumil kohaliku omavalitsuse üksus, kes lähtub lisaks hädaolukorra seadusele selle ülesande täitmisel kaugkütteseaduses (KKütS) ning Tapa Vallavolikogu 31.01.2013 määruses nr 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“2 (Määrus) sätestatud alustest. Võrguettevõtja on KKütS § 2 p 10 järgi ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks. Sellest definitsioonist lähtub, et võrguettevõtja tegevuse lahutamatu osa on võrgu kasutamine. See tähendab, et omamata õigust võrgule, ei saa ettevõtja olla KKütS mõistes võrguettevõtja. Tänase praktika kohaselt on soojusvõrgud kas võrguettevõtja enda omandis või võrguettevõtja rendib neid nende tegelikelt omanikelt. Mõlemal juhul on tagatud, et võrguettevõtja kasutab võrke kas siis omandisuhte või rendilepingu alusel. Välistatud on olukord, kus ühte ja sama võrku kasutab soojuse edastamiseks mitu võrguettevõtjat. KKütS kohaselt soojust edastada ainult üks võrguettevõtja oma võrgupiirkonnas (vt KKütS § 2 p 7). Seega ei saa tekkida olukorda, kus ühes võrgupiirkonnas edastab soojust mitu võrguettevõtjat.3 Võrguettevõtjana tegutsemise ning soojuse jaotamise eelduseks on lisaks kaugküttevõrgu olemasolule ja kasutamisõigusele ka võime edastada tarbijatele läbi kaugküttevõrgu soojust. See eeldab tarbijatega soojuse ostu-müügilepingute sõlmimist ning samuti lepingu sõlmimist soojuse ostmiseks selle tootjalt edasimüügiks tarbijatele. Võrguettevõtja peab tagama tarbijatele soojusvarustuskindluse – see on võrguettevõtja kõige olulisem ja tähtsam kohustus. Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui on andnud oma kohustused üle teisele ettevõtjale (KKütS § 14 lg 6). Kohustuste üleandmine tähendab muuhulgas tarbijate ees võetud lepinguliste kohustuste üle andmist. Samuti peab poolte vahel olema saavutatud kokkulepe kaugküttevõrgu üleminekuks ning lahenduse saanud tõstatuda võivad võrgu rendi ja/või võõrandamise küsimused. Vastasel korral satuks tarbijate varustuskindlus ohtu. Samuti on uuel võrguettevõtjal vajalik kooskõlastada Konkurentsiametiga müüdava soojuse piirhind (KKütS § 9 lg 1 p 1). Kuni uue soojuse piirhinna kooskõlastamiseni kehtib Tapa võrgupiirkonnale Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhind, mis kehtib seni, kuni ametiga on kooskõlastatud eraldi piirhinnad: a) soojuse tootjale tootmise piirhind ja b) võrguettevõtjale lõpptarbija piirhind. 22.06.2020 on Tapa Vallavolikogu andnud otsusega nr 186 Tapa võrgupiirkonnas tegutsemiseks ainuõiguse Tapa Vesi OÜ-le. Konkurentsiamet ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse osas ainuõiguse andmise üle otsustamisel ning ametil ei ole pädevust hinnata kõnealuse eelisõiguse määramiseks läbiviidud menetluse kohasust ega õiguspärasust. Konkurentsiametile teadaolevalt ei oma aga Tapa Vesi OÜ hetkel lepinguid tarbijatega, Tapa kaugküttevõrgu omanikuks ei ole üksnes Tapa Vesi OÜ – osa ühtse terviku moodustavast Tapa kaugküttevõrgust kuulub võrguettevõtjale N.R. Energy OÜ ning seda võrguosa puudutavad võimalikud rendi või ostu/müügi kokkulepped alates 01.08.2020 on hetkel sõlmimata. Ka ei oma Tapa Vesi OÜ soojuse edastamiseks lepingut soojuse tootjaga. Varasemalt on Konkurentsiamet ja Rahandusministeerium Tapa Vallavalitsusele selgitanud, et kaugküttevõrku puudutavad kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja vaidlused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning et see ei tohi seada ohtu Tapa võrgupiirkonna tarbijate varustuskindlust (lisad 1 ja 2). Tarbijate varustuskindlust ei tohi ohtu seada ka muud ettevõtjate vahel tõstatunud või tõstatuda võivad lepingulised ja/või võrguettevõtja kohustuste üleandmist puudutavad 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/411022014065?leiaKehtiv 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 08.04.2020 kiri nr 1.155/2020/1379-2. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7155250 2 (3) vaidlusküsimused. Ka sellised küsimused kuuluvad lahendusele mittejõudmisel menetlemisele kohtus. Tapa Vallavalitsuse 25.06.2020 kirjast selgub, et Tapa Vesi OÜ pöördub praeguse võrguettevõtja N.R. Energy OÜ poole, arutamaks läbi tehnilisi ja juriidilisi küsimusi. Samuti selgub, et Tapa Vesi OÜ asub tarbijatega läbi rääkima soojuse ostu-müügi lepingute sõlmimisega seotud üksikasju. Konkurentsiameti hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et Tapa Vesi OÜ suudaks vähem kui ühe kuu jooksul ennast kooskõlla viia kõikide eelpooltoodud võrguettevõtjat puudutavate nõuete ja alustega, mis võimaldaksid Tapa Vesi OÜ-l tagada algavaks kütteperioodiks, s.o alates 01.10.2020 (või isegi varem) tarbijatele soojusvarustuskindlus, arvestades ka hetkel Tapa Vallavalitsuse ja N.R. Energy OÜ vahel tõstatunud vaidlusküsimusi. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades tekkida võivat olukorda, kus Tapa Vesi OÜ ei ole 01.08.2020 reaalselt jõudnud võrguettevõtja N.R. Energy OÜ-lt üle võtta võrguettevõtja kohustusi ehk asunud faktiliselt täitma võrguettevõtja ülesandeid (mh edastama läbi kaugküttevõrgu soojust), on Konkurentsiameti hinnangul Tapa Vesi OÜ-l keeruline tagada järgnevaks kütteperioodiks tarbijate soojusvarustuskindlus. Sellisel juhul lasub kohustus tagada soojusvarustus endiselt võrguettevõtjal N.R. Energy OÜ-l. Seda muu hulgas ka strateegiliselt olulise objekti, milleks on Tapa Kaitseväelinnak, soojusvarustust silma pidades. Kokkuvõtteks, kuna nii HOS-i, KKütS-i kui ka Määruse järgi vastutab Tapa kaugküttepiirkonnas soojusvarustuse tagamise eest kohalik omavalitsus, oleks Konkurentsiameti hinnangul mõeldamatu olukord, kus Tapa valla/Tapa Vee OÜ ja N.R. Energy OÜ erimeelsuste tõttu katkeks Tapa kaugküttepiirkonnas soojusvarustus või see ei oleks järgnevaks kütteperioodiks tagatud. Lähtudes eeltoodust, soovitab Konkurentsiamet Tapa Vallavalitusel oma tegevused põhjalikult läbi kaaluda ning välja töötada võrguettevõtja üleminekuperioodi puudutav konkreetne tegevuskava, mille realiseerumisel on Tapa Vesi OÜ-l võimalik tagada tarbijate soojusvarustuskindlus Tapa kaugküttevõrgu piirkonnas. Soojuse piirhinna taotluse saab Tapa Vesi OÜ esitada Konkurentsiametile peale seda, kui võrguettevõtja N.R. Energy OÜ kohustused on Tapa Vesi OÜ-le üle läinud – nagu eelnevalt väljatoodud, saab ühes võrgupiirkonnas tegutseda vaid üks võrguettevõtja. Lisad: 1. Konkurentsiameti 02.04.2020 kiri Tapa Vallavalitsusele; 2. Rahandusministeeriumi 20.04.2020 kiri Tapa Vallavalitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3)  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Koopiad: Meie 18.05.2020 nr 61 Külli Tulvik [email protected] Mart Salusaar [email protected] Karel Kullimaa [email protected] Tapa Üleviste tn 9 kaugküttega liitumine Oleme saanud lühikese ajavahemiku järel 2 erinevate tehniliste parameetritega liitumistaotlust Tapale, Üleviste tn 9 ehitatava kasarmuhoone liitmiseks Tapa kaugküttevõrguga. Seepärast otsustasime veelkord täpsustada liitumisega seotud asjaolusid. Projekteerijatelt saadud informatsiooni kohaselt oleks eelistatud temperatuurirežiim välisõhu temperatuurist sõltuv 90/60 °C, sealhulgas ka suvine soojavarustus sooja tarbevee tootmiseks. See eeldab uut ühendust meie Üleviste tänava katlamajast, kuna: 1) olemasolevatest torustikest ei ole see hüdraulika, kasutatud torustike materjalide ja temperatuurirežiimide seisukohast võimalik; 2) Tapa linna kaugküttepiirkond ei ole lähiajal tõenäoliselt valmis alustama ka suvel sooja tarbevee tootmist kaugkütte baasil ning seepärast katlamajast linna suunas suvel soojavarustust ei toimu. Küll aga on nende nõuete täitmine võimalik Üleviste katlamajast uue liitumistorustiku rajamisel, seda enam, et hooned asetsevad lähestikku. N.R. Energy OÜ on Teile teadaolevalt Tapa kaugküttepiirkonna võrguettevõtja. Vastavalt kaugkütteseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017012) § 10 lg (1) Võrguettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute (edaspidi liituja) tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. Käesolevaga kinnitame, et meie poolt pakutud variandi korral ohtu teiste tarbijate varustuskindlusele ei ole. Sama seaduse lg (3) alusel Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). Lg (5) sätestab, et Liitumistingimustes määratakse kindlaks: 1) liitumispunkt; 2) mõõtesüsteemi asukoht; 3) võrgu teeninduspiir; 4) liituja ja võrguettevõtja kohustused; 5) liitumistasu kalkulatsioon; N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  6) liitumistingimuste kehtivusaeg; 7) muud eritingimused. Oleme juba 20.03.2020 oma e-kirjas kinnitanud, et lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest on Tapal Teie jaoks liitumine tasuta nagu ka kõigile teistele viimasel ajal liitunutele või selleks soovi avaldanutele. Kahjuks on Teie poolt seni meile tagastamata täidetud liitumislepingu projekt (esitatud 20.03.2020 ja uuesti 07.04.2020, vastuses 09.04.2020 soovisite jätta liitumispunkt Teie kinnistu piirile. N.R. Energy OÜ tegutsemispraktika on seni peaaegu eranditult ette näinud liitumispunkti tarbija soojussõlmes. Selgitame, et liitumispunkti rajamisel Teie kinnistu piirile tuleb Teil sinna rajada ka liitumissõlm koos sulgarmatuuriga ja soojusmõõtjaga (soojusmõõtja tarnib N.R. Energy OÜ) ning tagada selles soojusmõõtja tööks vajalikud tingimused. Juhul, kui süsteemi täitmine nähakse ette trassivee baasil, näha ette ka impulssväljundiga veemõõturi paigaldus ning selle ühendamine soojusmõõtjaga. Selgitame, et lisaks projekteerimistingimuste taotlemisele tuleb meil kontakteeruda oma Austria partneriga, et lahendada liitumiseks vajalikude tehnilised küsimused, s.h varustus. Kõikide nimetatud tegevustega on kiire, kuna peale kütteperioodi algust muutub Üleviste tn 9 hoone liitmine kaugküttega küsitavaks, kui mitte võimatuks. Seepärast ootame Teie poolset seisukohta hiljemalt 22. mail 2020. Lugupidamisega /digiallkiri/ Ahto Tisler Juhatuse liige Lisad: 1. Liitumistaotlused N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  Vs: Tapa Üleviste 9 kasarmu Ahto Tisler Saadetud: 29. mai 2020. a. 10:08 Adressaat: [email protected] Manused: LL11-2005-1 Üleviste 9.docx (41 kB) ; Lisa 1. Torustiku võimalik~1.pdf (228 kB) ; Lisa 2. Tapa Üleviste 9 pi~1.pdf (688 kB) ; Lisa 3. Tehnilised tingim~1.docx (14 kB) Tere! Kuigi lõplik liitumistaotlus on veel esitamata, siis aja kokkuhoiuks saadan liitumislepingu koos tema lisadega. Palun selles täita puuduvad andmed ning kõik 4 dokumenti ühes digikonteineris allkirjastatuna meile tagasi saata. Lugupidamisega, Ahto Tisler Juhatuse liige N.R. Energy OÜ Tel +372 5199 1916 Saatja: [email protected] Saadetud: neljapäev, 21. mai 2020 14:12 Adressaat: Ahto Tisler Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected] Teema: RE: Tapa Üleviste 9 kasarmu Tere. Peale teie poolsete selgituste ja päringuga tutvumist, anname teada, et loobume varasemast soovist (liitumispunkti asukoht kinnistu piiril) ja nõustume teie ettepanekuga rajada Üleviste 9 hoone liitumispunkt soojussõlme. Vabandan tekitatud segaduse eest ja loodan, et nüüd saab hoogsalt edasi liikuda (tehnilised tingimused väljastada jms). Lugupidamisega, Mart Salusaar Ehitusbüroo juht Taristu osakond Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Tel: 7170502 Mob: 56490190 E-post: [email protected] From: Ahto Tisler <[email protected]> Sent: Monday, May 18, 2020 1:10 PM To: RKIK Info <[email protected]> Cc: Külli Tulvik <[email protected]>; Mart Salusaar <[email protected]>; Karel Kullimaa <[email protected]> Subject: Tapa Üleviste 9 kasarmu Tere! Saadan selgituse ja päringu. Lugupidamisega, Ahto Tisler Juhatuse liige N.R. Energy OÜ Tel +372 5199 1916  Saatja: Ahto Tisler Saadetud: 16. september 2020. a. 12:34 Adressaat: Andrei Hrapatš Teema: VS: Küttetorustik Üleviste9 Tere! Vastavalt Heatconsult'i poolt koostatud Üleviste tn 9 soojavarustuse eelprojektile ja sellele eelnenud võrguettevõtja N.R. Energy OÜ seatud tingimustele teostatakse Üleviste tn 9 liitmine kaugküttega Tapa Üleviste tn 5 katlamajas, kuna ainult nii on võimalik tagada aastaringne soojavarustus ja välistatud igasugune mõju Tapa teiste tarbijate varustuskindlusele. Vastavalt kaugkütteseaduse § 14'le on Tapa võrguettevõtja N.R. Energy OÜ (mida on kinnitanud ka Konkurentsiamet). Hoiatame, et vajadusel kasutame võrgu valdajana ja võrguettevõtjana kõiki õiguspäraseid võimalusi oma valduse kaitseks. Lugupidamisega, Ahto Tisler Juhatuse liige N.R. Energy OÜ Tel +372 5199 1916 www.nrenergy.ee Saatja: Andrei Hrapatš [[email protected]] Saadetud: 11. september 2020. a. 11:42 Adressaat: Ahto Tisler Teema: Küttetorustik Üleviste9 Tere. Oleme nüüd alustanud Tapal Üleviste 9 asuva uue küttetorustiku paigaldamist. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis järgmise nädala lõpus või nädala pärast teeme ühenduse olemasoleva soojatrassiga. Selleks peate veevarustuse sulgema. Mitu päeva ette teid hoiatada ja vee välja lülitada? Lugupidamisega, Andrei Hrapatš objektijuht Magma AS Puuvilla 19, Tallinn 10314 mob: +372 53406111 tel/faks: +372 66 19 402 web: www.magma.ee NRE ja RKIK vahel 26. juunil 2020 sõlmitud kehtiva liitumislepingu nr 11-2005-1  DERLING PRIMUS Liivalaia 45, 10145 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] www.derlingprimus.eu ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Kaitseministeerium [email protected] Tallinn, 17. september 2020 Kaitseväe peastaap [email protected] Tapa Üleviste tn 9 hoone ühendamisest kaugküttega Lugupeetud Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe peastaabi esindajad! Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kavandab Tapa linnas, aadressil Üleviste 9 uue hoone rajamist. Hoonet soovitakse varustada N.R. Energy (edaspidi NRE) omandis olevast Üleviste katlamajast pärineva soojusenergiaga. 26. juunil 2020 sõlmisid NRE ja RKIK omavahel liitumislepingu nr 11-2005-1 (lisa 1), mis nägi ette soojustrassi rajamist otse Üleviste katlamajast Üleviste tn 9 hoonesse. Liitumislepingu sõlmimise järel on Tapa vald, eesotsas abivallavanem Andrus Freienthaliga, esitanud RKIK-ile eksitavat ja sisult väärat infot seoses NRE staatuse ning õigusliku positsiooniga Tapa linnas kaugkütteteenuste osutamisel. Tapa vald on RKIK-ile väitnud, et NRE ei ole enam linnas võrguettevõtjaks ning see roll on antud üle Tapa Vesi OÜ-le. NRE on seetõttu pidanud RKIK-ile, kellega ettevõttel on kehtiv liitumisleping, selgitama tegelikke asjaolusid seoses lepingu ja selle kehtivusega (vt lisa 2). Kahjuks on selgunud, et NRE teadmata on koostatud eelprojekt (edaspidi töö nr 20064, lisa 3), mis viitab asjaolule, et Tapa valla survel on RKIK asunud ette valmistama kehtivat liitumislepingut eiravat ühendust kaugküttevõrguga. Erinevalt liitumislepingus kokkulepitust näeb uus projekt oma asendiplaanis ette, et Üleviste tn 9 ei ühendataks mitte otse Üleviste katlamajaga (nagu on väljendatud olemasoleva soojusvarustuse eelprojekti seletuskirjas), vaid liidetakse katlamajast väljuva Tapa kaugküttevõrku varustava küttemagistraaliga. Hoolimata meie korduvatest pöördumistest ei ole me senini RKIK esindajatelt saanud selgitust nende ootamatu käitumise põhjuste kohta. Käesolevaga soovime juhtida Teie tähelepanu kavandatud tegevusega kaasnevatele olulistele riskidele. Õiguslikult ning tehniliselt on ainuõige ja põhjendamatuid riske vältiv lahendus liita Üleviste tn 9 hoone otse Üleviste katlamajaga, nagu seda näeb ette kehtiv liitumisleping 11-2005-1 ning sellele eelnenud tehniliste üksikasjade täpsustused. 1. KAVANDATUD LIITUMINE OHUSTAB SOOJUSVARUSTUSKINDLUST TAPA KAUGKÜTTEVÕRGUS NRE on Tapa linna kaugküttevõrgus jätkuvalt võrguettevõtjaks kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 10 tähenduses. Tapa linna kaugküttevõrgustiku torustik on NRE omandis või seaduslikus valduses, ettevõttel on kehtivad lepingud soojuse müügiks, ettevõte pole oma kohustusi teisele ettevõttele üle andnud ning ka Konkurentsiamet on oma kirjavahetuses tunnustanud võrguettevõtjana just NRE-d, mitte Tapa Vesi OÜ-d (vt ka lisa 4). Eeltoodust tulenevalt on NRE vastutav selle eest, et tarbijad oleks nõuetekohaselt varustatud soojusega ning kaugküttevõrk toimiks tõrgeteta (KKütS § 14 lg-d 1 ja 2). Tarbijatele soojusvarustuskindluse tagamist kui võrguettevõtja kõige olulisemat ja tähtsamat kohustust on rõhutanud ka Konkurentsiamet oma 2. juuli 2020 kirjas Tapa Vallavalitsusele (lisa 5). Olukorras, kus Tapa vald koos talle kuuluva ettevõttega Tapa Vesi OÜ kavandab omavoliliselt uute tarbijate liitmist kaugküttevõrku, ei ole NRE-l võimalik käesoleval juhul täita KKütS §-s 14 sätestatud võrguettevõtja kohustusi. Olukorras, kus Tapa vald, Tapa Vesi OÜ ega RKIK ei ole NRE-d teavitanud kavandatava uue ühenduse üksikasjadest, ei ole võrguettevõtjale mh teada, kas ja kes on kontrollinud vajalikke parameetreid (rõhk, rõhulang, olemasolevate trassipumpade parameetrid, potentsiaalne soojuskoormus võrgus peale kõigi varasemate soovijate liitmist kaugküttevõrguga) kliendi varustamiseks uue projekti järgsest asukohast ning küttemagistraaliga liidetava uue ühenduse võimalikke mõjusid senistele kaugkütteteenuse tarbijatele ning võrku soojusega varustavatele katlamajadele. Oleme palunud ekspertidel hinnata töös nr 20064 käsitletud liitumise mõjusid Tapa linna kaugküttevõrgule. Ekspertide esialgse hinnangu kohaselt võib Üleviste tn 9 pulseeruv ja kiiresti muutuv soojuskoormus tekitada hüdrolööke ning nendest tingitud kõrgem rõhugradient ohustada teiste tarbijate süsteeme. Seejuures ei saa teiste Tapa kaugküttevõrgu tarbijate varustuskindluse ohustamine Üleviste tn 9 liitmisel linna kaugküttevõrku olla RKIK-ile üllatuseks. Juhtisime sellele probleemile tähelepanu juba oma 18. mai 2020 kirjas nr 61 (lisa 6). Selle kirja saamise järel vastasite 21. mai 2020 e-kirjaga, et „Peale teie poolsete selgituste ja päringuga tutvumist, anname teada, et loobume varasemast soovist (liitumispunkti asukoht kinnistu piiril) ja nõustume teie ettepanekuga rajada Üleviste 9 hoone liitumispunkt soojussõlme.“ (lisa 7). Seega oli pooltel 26. juuni 2020 liitumislepingut sõlmides ühine arusaam, et selles käsitletud lahendus on nii RKIK kui teiste tarbijate huvidest lähtudes ainumõeldav. Töös nr 20064 käsitletud läbimõtlematu ning kaugküttevõrgust terviklikku pilti omava võrguettevõtjaga läbi arutamata ja kooskõlastamata tegevus kujutab endast olulist ohtu teiste võrku ühendatud tarbijate varustuskindlusele. Rõhutame, et NRE ei saa võtta vastutust omavolilise tegevusega kaasnevate tagajärgede eest. Võimalike soojavarustuse häirete või katkestuste ning sellega seonduvate tarbijatele tekkivate kahjude hüvitamise eest vastutavad uue omavolilise ühenduse loojad ning selle ühenduse lubajad. 2. KAVANDATUD LIITUMINE TOOB ENDAGA KAASA TARBETUID RISKE RKIK-ILE Kavandatud omavoliline liitumine Tapa kaugküttevõrgu küttemagistraaliga toob RKIK-ile (ja seega Eesti Vabariigi huvidele) kaasa olulisi riske, mida oleks võimalik vältida NRE ja RKIK vahel 26. juunil 2020 sõlmitud kehtiva liitumislepingu nr 11-2005-1 täitmisel. Üleviste tn 9 küttesüsteemi liitmine vahetult Üleviste katlamajaga tähendaks, et tegemist oleks soojusenergia otsemüügiga, st ei toimu soojamüüki võrgu vahendusel Seevastu NRE valduses oleva töö nr 20064 graafilise materjali kohaselt (erinevalt selle seletuskirjast) ühendataks Üleviste 9 Tapa olemasolevasse kaugküttevõrku. Kahetsusväärsel kombel on Tapa valla tegevus käesoleval aastal tekitanud olukorra, kus Tapa kaugküttevõrgu opereerimise ning selle osaks olevate torustike üle toimub mitu õigusvaidlust. Toonitame, et NRE ei ole varasemas praktikas pööranud erilist tähelepanu pidevale Tapa Vallavalitsuse poolsele NRE halvustamisele. NRE on kogu aeg tegelenud ainult Tapa kaugküttepiirkonna varustuskindluse arendamisega, rajades uued kaasaegsed katlamajad ning ka vajalikud torustikud. Torustikud küll valla poolse otsese võrguettevõtja tegevuse takistamise tulemusel (aastate kaupa keelduti väljastamast projekteerimistingimusi uute tarbijate liitmiseks olemasoleva kaugküttevõrguga, selle realiseerimisel on soojuse jaotamine ja müük Tapal tegevusluba nõudev tegevus) ainult osas vajalikust mahust. Selle arendustegevuse tulemuseks on NRE Tapa kaugküttesüsteemile 15.05.2019 omistatud „Tõhusa kaugkütte“ märgis. Arvestades aga viimase paari aasta sündmusi ning asjaolu, et Tapa vald on asunud otseste õigusrikkumiste teele ning järjekindlalt keeldunud kohtumast NRE’ga asjade rahumeelseks lahendamiseks (sama teed on viimasel ajal läinud ka RKIK), ei leidnud NRE oma õiguste kaitseks muud lahendust kui õigusriigile omast pöördumist kohtusse. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-20-8056, mille esemeks on NRE-le kuuluvate torustiku osade omandiõiguse mittetunnustamine ja võimalik rikkumine Tapa valla ja OÜ Tapa Vesi poolt. Tartu Halduskohtus on vaidlustatud Tapa vallavolikogu 22. juuni 2020 ebaseaduslik otsus anda OÜ-le Tapa Vesi ainuõigus korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonnas ning anda Tapa Vesi OÜ-le ainuõigus Tapa kaugküttevõrgu haldamiseks ja käitamiseks (haldusasi 3-20-1313). Hoolimata otsuse ilmselgest õigusvastasusest (millele juhtis tähelepanu ka Konkurentsiamet oma 2. juuli 2020 kirjas, lisa 5), on Tapa vald asunud ühelt poolt alusetult blokeerima kaugküttevõrgu arendamist NRE poolt ning teiselt poolt lubanud OÜ-l Tapa Vesi käituda viisil, nagu oleks tegemist võrguettevõtjaga KKütS tähenduses. 2/4 Tekkinud olukorraga kaasnev segadus kujutab endast õiguslikke ja majanduslikke riske senistele tarbijatele, ent veelgi enam uutele liitujatele. Käimasolevate õigusvaidluste tõenäoliseks tulemuseks on, et OÜ Tapa Vesi poolt tarbijatega sõlmitud lepinguid ei ole võimalik täita, sest OÜ Tapa Vesi näol ei ole tegemist võrguettevõtjaga. Samuti leiab suure tõenäosusega kohtus kinnitust, et OÜ Tapa Vesi initsiatiivil rajatavad uued kaugküttetorustikud on ebaseaduslikud. Kaasnevad õiguslik ebaselgus ja -kindlus ei saa mingil moel olla ühegi tarbija, sh RKIK, huvides. Oleme omalt poolt teinud kõik võimaliku, et Tapa valla ning sellele kuuluva äriühingu ebaseaduslikku tegevust ja selle tagajärgi ära hoida. Muuhulgas teavitasime töö nr 20064 kohast liitumist välja ehitada soovivat ettevõtet Magma AS, et see tegevus on õigusvastane (vt lisa 8). Samas ei pruugi meie senistest ja tulevastest tegevustest piisata riskide realiseerumise ärahoidmiseks. Eelkirjeldatud riskid on seejuures RKIK jaoks välditavad. Tapa valla põhjustatud vaidlused kaugküttevõrgu omandi ja seda opereeriva võrguettevõtja osas ei puuduta 26. juuni 2020 liitumislepingus ette nähtud ühendust Üleviste katlamaja ning Üleviste tn 9 hoone vahel. Liitumislepingu kohase liitumise näol on tegemist soojustootja otsemüügiga tarbijale, mis ei toimu Tapa linna kaugküttevõrgu kaudu. Tapa vald ei ole (vähemalt seni) seadnud vaidluse alla seda, et NRE on piirkonnas soojuse tootjaks ning ettevõttel on õigus Üleviste katlamajast soojuse müügiks, sh otsemüügiks väljaspool kaugküttevõrku. Seega peaks kehtiva liitumislepingu täitmine olema ratsionaalselt RKIK ja Eesti Vabariigi huvides, kuna aitab vältida riske, mis kaasnevad Tapa linna kaugkütteteenuste osutamisega seotud vaidlustega. Kahjuks ei ole NRE senini saanud selget vastust, miks RKIK kaasnevatest riskidest hoolimata soovib jätta täitmata kehtiva liitumislepingu nr 11- 2005-1. 3. KAVANDATUD LIITUMINE EI VABASTA RKIK KEHTIVAST LEPINGUST TULENEVATEST KOHUSTUSTEST Lisaks eelmises punktis väljatoodud riskidele ei vabasta liitumine Tapa linna kaugküttevõrgu magistraaliga RKIK-i ka 26. juunil 2020 sõlmitud lepingu täitmise kohustusest. NRE selgitas oma 21. augusti 2020 kirjas (lisa 1) lähemalt, miks on tegemist jätkuvalt kehtiva lepinguga ning puudub alus seda tühistada eksimuse tõttu või muul alusel. NRE kinnitab jätkuvalt, et: (a) leping näeb ette soojuse otsemüügi NRE poolt, seega ei oma tähtsust see, kes on Tapa linna kaugküttevõrgus võrguettevõtjaks ja (b) Tapa linna kaugküttevõrgu võrguettevõtjaks on ja saab olla vaid NRE, mitte OÜ Tapa Vesi. NRE rõhutab, et on teinud omalt poolt lepingu täitmiseks (sh torustiku omal kulul ehitamiseks) mitmeid kulutusi, nt soetanud vajalikud torustiku elemendid, rääkimata torustiku projekteerimisega jm selle rajamise ettevalmistamisega seotud kulutustest. Kuigi NRE on jätkuvalt huvitatud ja valmis täitma 26. juunil 2020 sõlmitud lepingut, siis lepingu mittetäitmisel RKIK poolt ning töö nr 20064 kohase küttevõrguga liitumise väljaehitamisel oleme sunnitud RKIK vastu kasutama asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, eelkõige kahju hüvitamist lepingu täitmise asemel (võlaõigusseaduse § 115 lg-d 1 ja 3). NRE-l kui soojusettevõtjal ei ole seejuures valikut, kas vastavasisuline kahju hüvitamise nõue esitada või mitte, kuna RKIK vastu kahjunõude esitamata jätmisel tuleks tekkivad kahjud kanda NRE olemasolevatel klientidel. Viimane oleks selges vastuolus KKütS § 8 lg 3 toodud soojuse piirhinna kujundamise põhimõtetega. 4. KAVANDATUD LIITUMISEGA KAASNEVAD OLULISED KULUD JA EHITUSPROJEKTI MUUTMISE VAJADUS Lisaks kehtiva lepingu täitmata jätmise eest hüvitatavale kahjule tooks töö nr 20064 kohane liitumine kaasa ka avalike finantsvahendite ebaotstarbeka kasutamise. Esiteks oli 26. juunil 2020 sõlmitud lepingus ette nähtud, et NRE ei soovi RKIK-ilt liitumistasu. Teiseks võttis NRE liitumislepingu kohaselt enda peale ühendustorustiku projekteerimise ja rajamise kulud. Kolmandaks pakub NRE RKIKile soojusenergiat olemasoleva lepingu alusel, sarnaselt teistele liitujatele soodsa hinnaga. 26. juuni 2020 sõlmitud lepingu kohase liitumise väljaehitamisel oleks võimalik teenuse hinda veelgi 3/4 paindlikumalt kliendi huvides kujundada, kuna tegu oleks tarbijale otsemüügiga. Teadmata täpsemalt RKIK ja OÜ Tapa Vesi vahel peetud läbirääkimiste ja võimaliku lepingu sisu, on siiski äärmiselt kaheldav, et kavandatud liitumise tingimused on samavõrd soodsad. Lisaks kaasnevad RKIK jaoks töös nr 20064 käsitletud liitumise realiseerimisel olulised kulud seetõttu, et liitudes mitte otse Üleviste katlamaja, vaid linna kaugküttevõrguga, ei ole võimalik varustada uut kasarmuhoonet suvisel ajal sooja tarbeveega kaugküttevõrgu kaudu. Selgitasime juba oma 18. mai 2020 kirjas, et hoone aastaringne sooja tarbeveega varustamine NRE poolt on võimalik vaid juhul, kui rajada uus liitumistorustik otse Üleviste katlamajast, kuna suveperioodil katlamajast linna kaugküttevõrku soojavarustust ei toimu (vt lisa 6). Seega on Üleviste tn 9 hoone töö 20064 kohaselt kaugküttevõrku liitmisel ainsaks võimalikuks lahenduseks kasutada suvisel ajal sooja tarbevee tootmiseks kohapealset lahendust (elektriboilerit või -boilereid), nii nagu seda tehakse mujal Tapa linnas. Elektriga vee soojendamine on seejuures kordades kallim ning pikaajaliselt on elektrihind ka ebastabiilsem kui kaugkütte hind. Seega oleks tegemist avalike vahendite ilmselgelt ebaotstarbeka kasutamisega. Lisaks suurematele vee soojendamise kuludele toob suveperioodil soojavee tootmise lahenduse muutmine kaasa ka Üleviste tn 9 hoone ehitusprojekti muutmise vajaduse. Muuta tuleb nii projekti kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse osa (mille kohaselt on sooja tarbevee tootmine lahendatud kaugkütte baasil) kui tõenäoliselt ka elektriosa tulenevalt oluliselt suuremast elektritarbimisest hoones (tarbevee soojendamise projektikohaseks koormuseks on 400 kW). Elektriboileri või -boilerite jaoks tuleb leida hoones ka sobiv asukoht või asukohad. Oluliselt suurem elektritarbimine muudab ka hoone energiatõhususe arvutuse aluseks olnud algandmeid, mistõttu on projektikohase energiaklassi saavutamiseks vaja teha põhimõttelisi muudatusi kogu ehitusprojektis (hoone soojustuses ja/või energiavarustuses). Seega avaldavad plaanitud muudatused kaugküttega liitumises hoone ehitusprojektile tervikuna ning toovad kaasa vajaduse projekti oluliselt muuta. Eeltoodust tulenevalt palume Kaitseministeeriumil ja Kaitseväe peastaabil võtta viivitamatult vajalikke meetmeid, vältimaks nii NRE kui riigi huvide kahjustamist, mis kaasneks NRE ja RKIK vahel 26. juunil 2020 sõlmitud kehtiva liitumislepingu nr 11-2005-1 mittetäitmisega RKIK poolt. Palume Teid ühtlasi teavitada NRE-d võetud meetmetest allakirjutanule [email protected]. Täiendavate küsimuste korral vastame neile meeleldi. Lugupidamisega Piret Blankin Vandeadvokaat Lisad: 1. N.R. Energy ja RKIK vaheline liitumisleping koos lisadega; 2. N.R. Energy 21. augusti 2020 kiri RKIK-ile liitumislepingu teemal; 3. HeatConsult OÜ töö nr 20064 „Tapa Üleviste tn 9 soojusvarustus. Eelprojekt“; 4. N.R. Energy 31. augusti 2020 kiri RKIK-ile võrguettevõtja staatuse teemal; 5. Konkurentsiameti 02. juuli 2020 kiri nr 7-19/2020-202-2; 6. N.R. Energy 18. mai 2020 kiri RKIKile selgitustega Üleviste tn 9 kaugküttega liitumise kohta; 7. RKIK ja NRE vaheline kirjavahetus Üleviste tn 9 kaugküttega liitumise teemal mais 2020; 8. N.R. Energy 16. septembri 2020 kiri Magma AS-ile; 9. Volikiri. 4/4  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] AS Magma [email protected] Meie 04.11.2020 nr 153 Koopia: Kaitseministeerium [email protected] NÕUE OMAVOLILISE TEGEVUSE LÕPETAMISEKS 1. ASJAOLUD 1.1 N.R. Energy Osaühing (edaspidi NRE) pakub soojusenergia tootmise ja jaotamise teenust üle Eesti, sealhulgas Tapa vallas Tapa linnas. NRE omab Tapa linna kaugküttepiirkonnas sooja tootjana katlamaju (Üleviste tn 5, Kooli tn 5 ja Leina tn 14a) ning sooja jagajana osa kaugküttepiirkonna soojatorustikust, mis kuulub ühtsesse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku (edaspidi kaugküttevõrk). Konkurentsiamet on NRE-le väljastanud tähtajatud tegevusload nr KST000023 soojuse tootmiseks (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/291606), nr KSM000019 soojuse müügiks (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/291573) ja nr KSJ000014 soojuse jaotamiseks (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/291555) kaugküttepiirkonnas. NRE on Tapa linna kaugküttevõrgu võrguettevõtja (vt lisa 1) ja võrgu valdaja. 1.2 Eesti Vabariigi omandis on kinnistu Tapa Üleviste 9, mida haldab ja valdab Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Nimetatud kinnistule rajatakse Kaitseväe kasarmu. Selle hoone kaugküttevõrguga ühendamiseks on taotletud NRE-lt tehnilised tingimused (lisa 2), koostatud nende järgi projekt (lisa 3) ning 25. juunil 2020 sõlmitud liitumisleping (lisa 4). 1.3 22. juunil 2020 tegi Tapa Vallavolikogu otsuse nr 186, mille kohaselt soovis volikogu „Korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu alates 01.08.2020“ ning „Anda Tapa Vesi OÜ-le ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused“ (http://delta.andmevara.ee/tapa_vald/dokument/4344277). 1.4 NRE on Tapa Vallavolikogu otsuse nr 186 halduskohtus vaidlustanud (haldusasi 3-20- 1313), kuna otsuse tegemiseks puudub õiguslik alus, see on materiaalselt õigusvastane ning selle tegemisel rikuti oluliselt menetlusnõudeid (vt lisa 5). N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI 1.5 11. septembril 2020 saatis AS Magma NRE-le kirja, milles teavitas RKIK-i kavatsusest liituda kaugküttega mitte Üleviste katlamajas, vastavalt varem kooskõlastatud tehnilistele tingimustele ja projektile, vaid otse tänaval asuvasse magistraaltorustikku (lisa Tõrge! Ei leia viiteallikat.). NRE vastas 16. septembril 2020 (lisa 6), et see on tehnilistel põhjustel välistatud, sest seab ohtu kogu kaugküttevõrgu toimimise, ja juriidiliselt ebaõige, sest vallavolikogu otsus ei mõjuta pooltevahelise lepingu kehtivust ega NRE õigusi ja kohustusi võrguettevõtjana. Üleviste tn magistraaltoru, millesse soovitakse sisselõiget teha, varustab suurt osa Tapa linnast soojusenergiaga. Sellesse magistraaltorusse mistahes sisselõigete tegemine tekitab avarii küttesüsteemis ja seab ohtu Tapa linna kaugküttevõrgu toimimise (vt ekspertiis lisa 6). 1.6 Tulenevalt kaugkütteseaduse (KKütS) § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevast võrguettevõtja kohustusest tagada soojatarbijate varustuskindlus ning kaasnevate tehniliste riskide vältimise vajadusest esitas NRE 18. septembril 2020 avalduse Politsei- ja Piirivalveametile (lisa 6). Viimane teatas, et Magma AS on hetkel peatanud tegevuse ning soovitas edaspidi vajadusel pöörduda esialgse õiguskaitse saamiseks kohtu poole. 1.7 5. oktoobril 2020 teatas Magma AS, et 15. oktoobril 2020 ühendab ta Üleviste 9 hoone magistraaltorustikku (lisa 7). NRE-le edastati tegevuse asendiplaan, kuid polnud muid dokumente, sh projekti seletuskirja, mis selgitaks täpsemalt, kuidas ühendamine toimub, kas ja kuidas kavatsetakse soojusenergiat mõõta ja tarbida. Seetõttu on ebaselge, kas kavandatud tegevuseks on olemas kehtivad tehnilised tingimused, projekteerimistingimused ja ehitusluba ja kes need väljastas. 1.8 15. oktoobril saatis nõude toimingute peatamiseks ja ettepaneku läbirääkimisteks Üleviste 9 osas (lisa 8) RKIK-ile, Magma AS-le, koopiad ka Kaitseväe Peastaabile ja Kaitseministeeriumile. Kahjuks ei ole ka sellele kirjale ükski osapool seni vastanud. 1.9 23. oktoobril 2020 saatis AS Magma järjekordse kirja taotlusega teha toimingud 3. novembril (lisa 9). Kirjas viidati Üleviste 9 torustiku ühendamisele peatrassiga avatud meetodil (kolmik, siibrid jt). Kogu teade sellega ka piirdus. 1.10 Magma AS-le saadeti kiri 2. novembril 2020 (lisa 10). NRE tuletas meelde, et on AS-il Magma korduvalt palunud teatada, millistest alustest (liitumistingimused, Üleviste 9 liitumisleping kaugküttega, projekteerimistingimused, ehitusprojekt, ehitusluba, kaevetööde luba jne) on AS Magma selle juures lähtunud. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveametist tulnud 14.10.2020 kirjale nr 2.1-3/33554-2 (https://adr.politsei.ee/ppa/dokument/5393913) nõuti seda ka politsei ja prokuratuuri esindaja poolt objektijuhi Andrei Hrapatšiga läbi viidud vestlusel. Objektijuht kinnitas politseile, et tööd on peatatud ja enne ei jätkata, kui on olemas vajalike kinnitustega load ja projektid. NRE lisas, et kuna Magma AS 23. oktoobri 2020 kirjaga ei ole nõutud materjale esitatud, on AS Magma tegevus Tapal Üleviste 9 liitumistorustiku rajamisel lubamatu. Kirjale lisati Herman Inseneribüroo OÜ töö nr 20-055 „Tapa soojusvarustuse võrgu hüdraulilise arvutuse aruanne“, milles on märgitud: „Osadel tarbijatel on vanad ilma soojusvahetita soojussõlmed ja rõhu suurendamine süsteemis ilma lisameetmeid rakendamata ei ole võimalik. Kõrge rõhk lõhub tarbijate hoonetes küttesüsteemi, N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  tekitades täiendavat kahju tarbijate varale, halvemal juhul põletusi elanikele.“ Ka ei ole AS Magma poolt soovitud lahendus kooskõlas HeatConsult OÜ poolt koostatud „Tapa Üleviste tn 9 kaugküttetorustik. Soojusvarustus. Eelprojekt“, töö nr 20064 seletuskirjas kirjeldatud lahendusega, punkt 1.5: „… Projekteeritav torustik saab alguse Üleviste tänav 5 asuvast olemasolevast katlamajast. Torustik ühendatakse katlamajas paikneva olemasoleva soojustorustikuga…“. 1.11 AS Magma vastas seepeale 3. novembril 2020 (lisa 16), et tema on üksnes RKIK-i töövõtja, mistõttu kõik küsimused tuleks suunata RKIK-ile. 2. TEKKIVAD NEGATIIVSED TAGAJÄRJED JA NÕUE ÕIGUSVASTASE OMAVOLILISE TEGEVIUSE KOHESEKS LÕPETAMISEKS 2.1 Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Tapa linna kaugküttevõrk on jätkuvalt NRE valduses. Kaugkütteseaduse § 2 p 10 ja § 14 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja see isik, kes kaugküttevõrku valdab ja kasutab ning selle kaudu soojust jaotab. Vastavat seisukohta on kinnitanud nii Konkurentsiamet kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (lisad 1 ja Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Seega ei ole „võrguettevõtja“ selline positsioon või seisund, mida saaks anda haldusaktiga. 2.2 Tapa linnas valdab ja kasutab kaugküttevõrku ning saab jaotada selle kaudu soojust üksnes NRE. Tapa Vesi OÜ seda ei tee ega saagi teha. Järelikult on just NRE Tapa linna kaugküttevõrgu võrguettevõtja ja talle laienevad võrguettevõtja õigused ja kohustused, sh tagada võrgu toimimine ja korrasolek ning pakkuda liitumist kõigile taotlejatele. 2.3 Sisselõike tegemine mistahes kaugküttevõrgu osasse mõjutab kogu kaugküttesüsteemi toimimist. Sisselõike tegemiseks on esiteks vaja seisata kogu kaugküttesüsteem, mille tulemusena muutub süsteem ajutiselt kasutamiskõlbmatuks, välistatud ei ole ka tõsisemad negatiivsed mõjutused kogu kaugküttesüsteemile s.h tarbijate hoonesisestele küttesüsteemidele. Süsteemi töö taastamine nõuab tööd, aega ning kulutusi, mis on suunatud süsteemi parandamisele. 2.4 Kavandatud katkestus, sisselõike tegemine ja Üleviste tn 9 hoone omavoliline ühendamine kaugküttevõrku toovad kaasa järgmised negatiivsed tagajärjed: (a) kogu kaugküttesüsteem võib muutuda ajutiselt kasutuskõlbmatuks, st tarbijad jäetakse teadmata ajaks ilma soojusenergiata. Seetõttu on NRE kohustatud tarbijatele pakkuma ajutiselt alternatiivset küttevõimalust, ning toob lisaks kaasa ebamugavusi ja rahalisi kahjusid NRE klientidele. Olukorda võimendab asjaolu, et katkestusest ei ole võimalik piisavalt aegsasti ette teatada, et kliendid (eriti tootmis- ja teenindusettevõtted) saaksid oma tegevusi vastavalt planeerida ja ümber korraldada; (b) omavoliline, võrguettevõtja poolt heaks kiitmata ühendus kaugküttevõrguga seab ka pärast sisselõike tegemisega seotud katkestuse lõppu ohtu varustuskindluse Tapa linna kaugküttevõrgus. Üleviste 9 hoone oli NRE ja RKIK vahelise liitumislepingu alusel N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI  kavandatud ühendada otse katlamajaga. Tehniline lahendus oli valitud teadlikult selleks, et vältida hoone soojusenergia ja suvise sooja vee tarbimisega seotud riske teiste tarbijate varustuskindlusele ning tarbijapaigaldistele. Vastavasisulise analüüsi kohaselt võib hoone kaugküttesüsteemi ühendamine magistraaltrassiga põhjustada kaugküttevõrgus teiste tarbijate süsteeme ohustavaid hüdrolööke, seades ohtu varustuskindluse kogu võrgus. Vastavaid riske ei esineks, kui hoone ühendataks otse Üleviste tänava katlamajaga, nagu on ette näinud NRE. NRE ei saa lisaks olla veendunud temaga kooskõlastamata projektlahenduse ja ehitustööde nõuetele vastavuses ja kvaliteedis, mis loob samuti reaalse ohu avariide ja lekete tekkeks RKIK poolt kavandatud ühenduskohas. (c) Sisselõike tegemise protsess iseenesest võib tekitada isikutele, kes selles osalevad, tervisekahjustusi. Magistraaltorus oleva küttevee surve ja temperatuur on väga kõrge; (d) Kuna kavandatud tegevuse aluseks olevat uut projektlahendust ei ole NRE-ga kooskõlastatud, on teadmata ka täpne soojuskoormus, mis uue hoone kaugküttevõrku ühendamisega kaasneb, samuti on teadmata soojuse mõõtmise ning vastavate andmete edastamise kord. Seegi asjaolu takistab NRE-l kui soojusettevõtjal oma seadusest tulenevate kohustuste täitmist (nii teiste tarbijate nõuetekohast varustamist soojusenergiaga kui kohustust korraldada tarbimise mõõtmist ja arvestust). (e) NRE-l ei ole võimalik täita KKütS-s sätestatud kohustusi oma tarbijate ees, kellega on sõlmitud liitumis- ja soojuse müügi lepingud. Vastavate kohustuste täitmata jätmisega kaasneb ilmselgelt majanduslik kahju mitte üksnes NRE-le, vaid tema lepingupartneritele. Sellise kahju tekitamine oleks VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane. NRE kavatseb selle kahju nõuda sisse kahju põhjustajatelt. 2.5. Seega ohus ei ole üksnes NRE valduses olev kaugküttevõrk kui niisugune, vaid selle tegevuse tulemusena võivad Tapa linna kaugkütteteenuse tarbijad jääda teadmata ajaks kütte ja sooja veeta. NRE kui Tapa linna võrguettevõtja on sellisel juhul kohustatud tagama süsteemi seiskamise ajaks tarbijatele alternatiivse küttelahenduse. Lisaks on ohus inimeste elu, tervis ja vara. 2.6. AS Magma 2. novembri 2020 vastus, et teda justkui need probleemid ei puuduta, on põhjendamatu. Magma AS ise on kirjavahetust alustanud ning korduvalt NRE-le kirju saatnud, mistõttu vastuste ja päringute saatmine NRE poolt ka temale on põhjendatud. Magma AS ise professionaalse teenuse osutajana peaks tegema endale selgeks, milliseid lube ja kooskõlastusi on tal vaja ning hoolitsema selle eest, et see tegevus ei oleks õigusvastane. Samuti tuleb selgitada, et valduse rikkumise (milleks on ka valduse rikkumisega ähvardus) eest vastutab asjaõigusseaduse § 40 lg 3 ja 44 lg 1 kohaselt valdust rikkuv (sh sellega ähvardav) isik, sõltumata sellest, kelle tellimusel ta seda teeb. 2.7. Et olukord on naljast kaugel, näitab 01.11.2020 Üleviste 5 piirdeaiaga juhtunu (lisa 12), kus küttetorustiku lahti kaevamisel võimaldatud igasuguste nõuete rikkumise ja ohutust tagavate abinõude (kaeviku kallaste toestamine) kuritegelikul rakendamata jätmisel kaevetööde teostaja poolt oleks võinud saada tõsiseid vigastusi või ka hukkuda inimene, rääkimata NRE-le tekitatud otsesest materiaalsest kahjust. N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI 2.8. Seega juhul, kui Magma AS viib RKIK poolt kavandatud tegevuse ellu ning teeb sisselõike Tapa linna kaugküttevõrgu magistraaltorusse, on sellise omavolilise tegevuse tagajärjena tõenäoline Tapa linna kaugküttevõrgu kui terviku rikkumine ja seeläbi olulise (kui mitte suure) kahju tekkimine NRE-le ja ka soojatarbijatele, senist käitumist arvestades võib-olla ka inimohvrid. NRE palub viivitamatult kõik sellised tegevused lõpetada ning tegutseda vastavalt lisatud liitumislepingu sõlmimise käigus kokkulepitule ning kooskõlas NRE kui võrguettevõtja nõuetega. Lugupidamisega /digiallkiri/ Ahto Tisler Juhatuse liige Lisad: 1. Konkurentsiameti kiri NRE staatuse kohta 2. Liitumistingimuste taotlused ja NRE selgitused 3. Üleviste 9 kaugküttevõrguga liitumise projekt (HeatConsult OÜ töö nr 20064, 5. juunist 2020) 4. RKIK ja NRE vaheline liitumisleping 25. juunist 2020 5. NRE kaebus Tapa Vallavolikogu 22. juuni 2020 otsusele nr 186 6. NRE 18. septembri 2020 avaldus PPA-le 7. AS Magma 5. oktoobri 2020 e-kiri 8. NRE 15. oktoobri 2020 ettepanek 9. AS Magma kiri 23. oktoobrist 2020 10. NRE kiri 2. novembrist 2020; 11. AS Magma kiri 3. novembrist 2020. 12. 1. novembri 2020 kahju fikseerimise protokoll N.R. Energy OÜ Registrikood 12364776 SWEDBANK AS e-post: [email protected] RTVL003576 KMKR EE101802288 Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel +(372) 336 7777 KST000023 Järve küla, Toila vald SWIFT/BIC: HABAEE2X Faks +(372) 337 4057 KSM000019 30331 Ida-Virumaa IBAN: EE122200221024916807 KSJ000014 EESTI