Projekteeritavate tehnoseadmete (nt soojuspump) Kinnistu Rohuneeme tee 100
tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada Kinnistu Rohuneeme tee 100 ühenduspunkt veevärgiga TINGMÄRGID EHITISE ÜLDANDMED Tagada olemasolevate
normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga liitumispunkt-maakraan DN25 asub KRUNTIDE PIIRID NIMETUS PROJ ANDMED sideehitiste nõuetekohane kaitsmine/säilimine.
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise olemasolev kontrollkaev De400/315 Kaevetööde/ehitustööde teostamiseks
meetodid" lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse Lepiku tee ääres PROJ. ELAMU KRUNDI PIIR N Ehitise liik hoone
sideehitiste kaitsevööndis kutsuda kohale
Ehitise nimetus üksikelamu
Y=544 950
tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena sideehitiste järelevalvetöötaja ja markeerida
tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra PROJ. KINNISTU ALA Peamine kasutamise
Soovituslik ülevoolu ühendus sidetrass ning määrata paiknemissügavus.
kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.
otstarve 11101 Üksikelamu
kooskõlastada Ruhuneeme 102 omanikuga
täpsusatda torude kõrgusmärgid
ÕHK-VESI SOOJUSPUMP (KAUGUS NAABERKINNISTU PIIRIST 7,7 M) DP JÄRGNE HOONESTUSALA W E Ol.ol. kinnistu pindala 1201.0 m²
Kaevetööd sideehitise kaitsevööndis teostada
käsitsi. Sideehitiste kaitsevööndis tehtavate
K-1Kr OLEMASOLEV ASFALTKATE tööde algusest kuni lõpuni,st.alates sideehitiste
RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELU VÖÖND
Kaev: ø400 malm/pl
OLEMASOLEV KRUUSAKATE piirkonnas omaniku informeerimisest,sideehitise
X=6 601 850 Kaas: 3.13 EHITISE ÜLDISED
DP JÄRGNE EHITUSJOON Kaevu põhi 1.21
S TEHNILISED ANDMED
kaitsevööndis kaevetöödega alustamisest
Rohuneeme tee 102
1- 1.21 ø160PVC PROJEKTEERITUD ASFALTKATE kuni hilisemal pinnase tagasi panekul tuleb
89001:003:0270
2- 1.21 ø160PVC
Ehitisealune pind (m2) 164,0 järgida nii omaniku nõudeid kui ka kõiki teisi
PROJEKTEERITUD ELAMU EHITISEALUNE PIND Maapealse osa alune pind (m2) 164,0
PR SADEMEVETE MAHUTI 3 M³ 1 asjasse puutuvaid nõudeid, juhendeid ja
H PROJEKTEERITUD BETOONKIVI Maapealsete korruste arv 1 standardeid. Kõik omaniku sideehitiste
PR IMBKAEV 2 H Maa-aluste korruste arv 0 kaitsmisega/säilitamisega seotud kulud kannab
2.50 Kristle tee 4
Rohuneeme tee 102a 89001:003:5440 PROJEKTEERITUD PUITTERRASS Absoluutne kõrgus (m) 8,8 tellija.
2.39
2.43
2.30
OLEMASOLEV HEKK 89001:001:1420
20.03 18.03 9.30
OLEMASOLEV PIIRDEAED Kõrgus ol ol maapinnast (m) 6,0 Liitumine
3.08
3.17 Kõrgus (m) 5,8 sideehitistega antud projektiga
konteinerite paiknemise koht
ehitus- ja lammutusjäätmete
iluaed
2.25 PROJEKTEERITUD SISSEPÄÄS MAJJA pole ette nähtud
12.99
2.56
2.85
.4
6 Pikkus (m) 18,0 Märkus:
2.36 2.56 17
Laius (m) 11,2
8.50
A B C OLEMASOLEV SISSEPÄÄS KINNISTULE
7.50
2.60
2.43
2.91 Mk 3.10 3.22
Madalpingega liitumisel või elektripaigaldiste
3.27
+3,00 +3,00
25.19 Sügavus (m) 0 kaitsevööndis tööde alustamisel
+2,79 3
+3,00
+2,97 4 OLEMASOLEV AUTO- JA JALGVÄRAV
A
1 +2,79 2
2.42
H
2.51
1 1 Suletud netopind (m2) 135,6 kutsuda kohale elektrivõrgu valdaja esindaja.
2.59
2 2 H
20.00
2.79 SORTEERITUD PRÜGI KOGUMISE KONTEINERITE ASUKOHT Köetav pind (m2) 135,6
2.86 2.54 2.79
±0,00=3,30 2.84 Maht (m3) 755.0 Töökohal peab olema võrguvaldaja poolt
11.23
2.54 7.50 biolagunevate jäätmete konteineri asukoht.
2.31
2.43
2.49
2.36
2.37
Maapealse osa maht (m3) 755.0 kooskõlastatud projekt.
kuur
2.46 3 2.97
3 AUTO PARKIMISE KOHT Eluruumi pind 131,5 Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata
2.60 3.22
2, 2,9
2.88 Kristle tee 5 Eluruumi köetav pind 131,5 surfimise teel, võimalusel elektrivõrguvaldaja
4
80 0
4 89001:003:1888 +3,00 PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS
2.38
2.92
2, 1 +2,79
Üldkasutatav pind (m2) 0 esindaja juuresolekul.
1.20
70 +3,00 OLEMASOLEV MAAPINNA KÕRGUS
5.00
2.55 8 +2,79
2,
2.5460
2.74
Tehnopind (m2) 4,1 Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni
2.56
A +3,00 B C OLEMASOLEV KUUSEHEKK
1.00
2,
50 7 +2,92
normidekohastest vahekaugustest.
10.73
Tubade arv 4
2,4
2,3
2,2
+3,00 3.20
0
2,1
0
0
+2,97 5 LIKVIDEERITAV VILJAPUU
2,2
Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi.
2,1
0
5.00
0
4.00
0
+3,00
6 +2,92 Köökide arv 0
2.56
2.64
3.13 iluaed
LAMMUTATAV ABIHOONE Ristumisel kaablid üles riputada/toestada ning
2.35
K 3.30 3.36 Avatud köökide arv 1 kaitsta vigastuste ja pinnase varisemise eest.
2.38
2.97 3.01
2.29
2.96
Tulepüsivus TP3
2.27
2.88
LIITUMISPUNKT MADALPINGEGA
vund
2.75
3.39 DP JÄRGSELT AMORTISEERUMISENI VÕI HOONES Katete taastamisel tagada kaablite normidekohane
Dek
3.31
2.97 H TUSE RAJAMISENI SÄILITATAV ELAMU sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4m
kuur
3.09 VESI-KANAL OLEMASOLEV VEETORUSTIK PR TEE PINDALA 13,8 M² pehmet pinnas
PR TEE KOORDINAADID
A
2.74 2.94
Püünsi tee 12a
89001:003:4363 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK HOONE NURKADE KOORDINAADID
Rohuneeme tee 100 naaberkinnistul asuv vana Punkti X Y
2.52
89001:003:1161 salvkaev mida joogivee tarbeks Punkti X Y Nr.
Rohuneeme tee 100a DEMONTEERITAV VEETORUSTIK
2.38
2.28
2.30
89001:003:1162 ei kasutata Nr. 1 6601808,53 544972,75
TEEKAITSE VÖÖND 1 6601823,22 544992,24 2 6601808,54 544971,39
OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK
2 6601823,22 545001,84 3 6601809,70 544970,02
PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK 3 6601824,22 545001,84 4 6601802,25 544970,32
11251 Viimsi-Rohuneeme tee 4 6601824,22 545010,27
89001:024:0005 OLEMASOLEV SADEMEVETE KANALISATSIOON 5 6601803,52 544971,85
5 6601812,99 545010,27
Märkus:projekteeritud sissepääs asub detailplaneeringu 6 6601803,53 544972,71
Pikaneeme Rohuneeme tee 98 PROJEKTEERITUD SADEMEVETE KANALISATSIOON 6 6601812,99 545001,84
Käesolev joonis on lahutamatu osa projektist.
järgsest sissepääsust lõuna pool seetõttu et 20 aasta
kontekstis, kaasa arvatud projekti seletuskiri.
89001:003:2018 89001:003:5650 7 6601815,99 545001,84 Märkused:
jooksul on kinnistu haljastus ja kasutus tinginud sellise LIKVIDEERITAV KANALISATSIOONIRAJATIS 8 6601815,99 544992,24
Joonis kehtib üksnes kogu projektkausta
- Käesolev joonis on arhitektuurne põhimõtteline lahendus; Dimensioonid, kinnitused, materjalid ja nende füüsikalised
lahenduse ja projekteeritud hoone puhul soovis tellija
omadused kontrollida üle koostöös konstruktoriga. Ehitada tohib ainult põhiprojekti alusel
jääde olemasoleva haljastuse ja piirete väljakujunenud
Märkus:
olukorra juurde. Sissepääsu nihkumine kinnistu esipiiril ELEKTER OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL HOONE TELGEDE KOORDINAADID -Teostatud tööde kvaliteet peab vastama RYL 2000 JA RYL 2002 vastavatele nõuetele;
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. -Vastuolude korral jooniste või jooniste ja seletuskirja vahel pöörduda õige lahenduse saamiseks arhitekti poole.
Kõrgused EH2000 süsteemis. ei esita nõudeid uue detailplaneeringu koostamiseks DEMONTEERITAV MADALPINGE KAABEL Punkti X Y
Piirid saadud Maa-ameti geoportaalist seisuga 13.04.2025.a. Nr.
Kihil ,PIIR, esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. OLEMASOLEV MADALPINGELIITUMISKILP A-2 6601823,10 544992,36 ASENDIPLAAN M 1:500
A-3 6601816,10 544992,36
Rohuneeme tee 100 MADALPINGEKAABLI KAVANDATUD ASUKOHT Tellija: ERAISIK Objekt:
OÜ AderGeo 2025
B-1 6601824,10 545001,96
MTR reg. EEG000465 89001:003:1161 B-2 6601823,10 545001,96 ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA
Harjumaa MADALPINGE KAABLI KAITSEVÖÖND Joonestas: ANU KUNINGAS ABIHOONE LAMMUTUSPROJEKT
Harku vald, Kumna A-3 6601816,10 545001,96
LEHT LEHTI HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI
[email protected] Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla B-4 6601813,10 545011,96 KÜLA, ROHUNEEME TEE 100
Tel.51974786, 58077391 1 1 SIDE OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL Arhitekt: ANU KUNINGAS
C-1 6601824,10 545010,16 89001:003:1161
Koostas A.Ader (geodeet 5) C-4 6601813,10 545010,16
SIDEKAABLI KAITSEVÖÖND AB Anu Kuningas OÜ Staadium: EELPROJEKT
13.04.25 Maa-ala plaan Töö nr M050425 Rutu 3-1 8, 10130 Tallinn
Tel : 56 23 2923
Allkirjastatud digitaalselt tehnovõrkudega M 1:500 Reg.nr.12639078 Töö nr: 2505 Kuup.: 6/28/2026 Leht: AS-4-02
MTR: EEP002978
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
SELETUSKIRI
SISUKORD
1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 2
1.1 Üldised tegevuspõhimõtted ....................................................................................... 2
1.2 Seletuskirja ülesehitus ................................................................................................ 2
1.3 Üldandmed.................................................................................................................. 2
1.4 Alusdokumendid......................................................................................................... 2
2. ASENDIPLAAN................................................................................................................ 3
2.1 Üldandmed................................................................................................................. 3
2.2 Olemasolev ................................................................................................................ 3
2.3 Asendiplaani lahendus............................................................................................... 4
2.4 Vertikaalplaneering ................................................................................................... 4
2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine................................................................. 4
2.6 Teed ja platsid............................................................................................................ 5
2.7 Haljastus ja heakorrastus jäätmekäitlus ja keskkonna nõuded................................. 5
2.8 Välisvalgustus............................................................................................................ 8
2.9 Maa-ala tehnilised andmed....................................................................................... 8
2.10 Koordinaadid ........................................................................................................... 8
3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 8
3.1 Üldandmed............................................................................................................... 8
3.2 Olemasolev .................................................................................................................9
3.3 Arhitektuuri üldlahendus.............................................................................................10
4. KONSTRUKTIIVNE OSA.................................................................................................. 11
4.1 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted .................................................................... 11
4.2 Hoone kandeskelett....................................................................................................13
4.3 Hoone tehnilised andmed .........................................................................................16
5. KÜTE, VENTILATSIOON..................................................................................................16
5.1 Üldandmed ................................................................................................................17
5.2 Soojavarustus............................................................................................................. 17
5.3 Ventilatsioon............................................................................................................. 18
6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.............................................................................18
7. ELEKTRIVARUSTUS..................................................................................................... ...19
8. TULEOHUTUS................................................................................................................ 21
9. ENERGIATÕHUSUS.........................................................................................................24
10. RADOON.......................................................................................................................25
11. KUURI LAMMUTAMINE.................................................................................................25
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 1
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
1. ÜLDOSA
1.1. ÜLDISED TEGEVUSPÕHIMÕTTED
Kõikide ehitustoodete paigaldamisel ja ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida tootjapoolseid juhised,
head ehitustava ja asjakohaseid juhendmaterjale, standardeid ja õigusakte ka siis, kui seletuskirjas
neile eraldi viidatud ei ole.
Ehitustöödel tuleb kasutada kvaliteetseid ja tuntud ehitustooteid ning süsteeme, eelistatult üks süsteem ühe
tootja lahenduste baasil.
Vastuolude esinemisel lähtuda kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja siis muudest
ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest.
Oluliste projekteerimisvigade esinemisel teavitada sellest viivitamatult projekteerijat. Ehitise ohutust
mõjutavate projekteerimisvigade esinemisel tuleb ehitustööd viivitamatult peatada ja takistada
juurdepääs hoonele.
Tulenevalt MTM määrusest nr. 97 vastuvõetud 17.07.2015, „Nõuded ehitusprojektile“ §-st 12 lg 4
ehitusprojekti muudatused esitada vähemalt arvamuse avaldamiseks projekteerijale kui ehitusluba või
ehitusteatis ei ole nõutav ja projektimuudatuse koostaja ei ole sama kes oli esialgse ehitusprojekti koostaja.
Tulenevat Ehs §-st 20 tuleb ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise üle teostada omanikujärelvalvet
vastavat pädevust omava isiku poolt.
1.2 SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS
Käesolev seletuskiri järgib üldjoontes ülesehituselt EVS 932-2017: Ehitusprojekt väljatoodud struktuuri.
Võrreldes standardis väljatoodud soovitusliku seletuskirja ülesehitusega esinevad käesolevas
ehituskirjelduses mõningad hoone iseloomust tulenevad erinevused.
Projekti seletuskirja peatükkides ja/või alajaotustes ei esitata infot, mida ei lahendata käesoleva
ehitusprojektiga.
1.3 ÜLDANDMED
1.3.1. Ehitise asukoht
Projektiga käsitletav üksikelamu on projekteeritud Harju maakonda, Viimsi valda, Püünsi külla, Rohuneeme
tee 100 kinnistule, katastriüksuse tunnus 89001:003:1161 . Kinnistu on suurusega 1201.0 m² sihtotstarve
100% elamumaa. Koos üksikelamu püstitamisega käsitletakse ka samal kohal oleva kuuri lammutust.
Hoonete kasutamise otstarve: 11101 üksikelamu, 12744 abihoone (lammutamine)
Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat.
1.3.2. Ehitusprojekti lühikirjeldus
Käesoleva projektiga on kavandatud üksikelamu püstitamine ja abihoone lammutamine.
Kogu projektdokumentatsioon vastab ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojekti nõuetele MTM
määruse nr 97 vastuvõetud 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“ mõistes. Käesoleva ehitusprojektiga on
lahendatud hoone asendiplaaniline ja arhitektuurne osa vähemalt eelprojekti mahus.
1.3.3. Geodeetilised uuringud
Koostas: Aime Ader
OÜ AderGeo
Reg.nr 14677210
MTR reg nr. EEG000465
+327 51974786
[email protected]
Geodeetiliste tööde teostamise aeg: 13.04.25.a
Töö nr. M050425
1.4. ALUSDOKUMENDID
1.4.1 Lähteandmed
1.4.1.1 Tellija lähteülesanne
Tellija suusõnalised ja kirjalikud suunitlused.
1.4.1.2 Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid
Puuduvad
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 2
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
1.4.1.3 Detailplaneering
Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on Viimsi Vallavalitsuse korraldusega nr 501 29.06.2004.a.
kehtestatud Rohuneeme tee 100 detailplaneering ja tellija esitatud lähteülesanne kinnistule üksikelamu
projekteerimiseks.
1.4.2 Ehitusuuringud
Puuduvad
1.4.3 Projekteerimise aluseks olevad dokumendid, andmebaasid.
Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide
loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068).
- Ehitusseadustik
- MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt
- Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrus nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”
- Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused”
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
- Majandus- ja taristuministri määrusele nr 36, v a 30.04.2015 – ”Nõuded energiamärgise andmisele ja
energiamärgisele”.
- Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “
- Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
- Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“muutmine Vastu võetud 26.05.2020 nr 29
- Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004
- Keskkonnaministri määrus nr 70, vastu võetud 14.12.2015 – „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“
- Vabariigi Valitsuse määrus nr 224, vv 11.10.2007 – „Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“
- Keskkonnaministri määrus nr 22, vv 21.04.2004 – „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“
Erisused võrreldes normdokumentidega
Mõnigad erinevused standardis EVS 932-2017 väljatoodud soovituslikust seletuskirja ülesehitusest on tingitud
peamiselt asjaolust, et ei toimu eriosade eraldi projekteerimist, vaid MTM määruse nr 97
„Nõuded ehitusprojektile“ mõistes ehitusloa taotlemiseks vajalikud teemad lahendatakse ühe
ehitusprojekti raames.
Samuti ei korrata projekteerimise aluseks olevaid normdokumente, lähteülesandeid ja uuringuid iga
eriosa peatüki alguses, vaid need kõik on loetletud seletuskirja alguses. Erandiks on tuleohutuse osa,
kus projekteerimise aluseks olevad lähtedokumendid on eraldi loetletud.
2. ASENDIPLAAN
2.1 Üldandmed
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projektiosaga lahendatakse Harju maakonda, Viimsi valda, Püünsi külla, Rohuneeme tee 100
kinnistule projekteeritava üksikelamu ehitamisega seotud mahulised ja asendiplaanilised lahendused.
2.2 Olemasolev
2.2.1 Paiknemine
Kinnistut piirab põhjast Rohuneeme tee 102a maaüksus (elamumaa100%), läänest 11251 Viimsi-Rohuneeme
tee (transpordimaa 100%), lõunast Rohuneeme tee 100a maaüksus (elamumaa100%) ja idast Kristle tee 5
(elamumaa 100%) kinnistu.
Juurdepääs kinnistule on tagatud kinnistu läänepiirilt, Viimsi-Rohuneeme teelt (avalik tee), mis on
asfaltkattega.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 3
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Olemasolev detailplaneeringu järgne hoonestusala on kinnistu lõunapiirist 5,0 m, idapiirist minimaalselt 7,5 m,
põhjapiirist 7,5 m ja läänepiirist 20,0 m.
2.2.2 Kitsendused
Siderajatistega seotud kitsendused kinnistu põhja- ja läänepiiril.
Kohalik maantee kaitsevöönd ca 27 m ulatuses kinnistu läänepiirist-
Ranna piiranguvöönd kogu kinnistu ulatuses. Ranna ehituskeeluvöönd ca 27 m ulatuses kinnistu läänepiirist.
Elektrirajatiste kaitsevöönd kinnistu idapiiril.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 14 alusel osaleb Keskkonnaamet ehitust reguleerivate dokumentide
(ehitusteatised, projekteerimistingimused ja ehitusload) menetlemise protsessis kui projektala asub kaitsealal,
hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Käesoleval juhul on puutumus
Läänemere rannaga, mida kaitstakse LKS-ga, kuid mis ei ole kaitstav loodusobjekt LKS tähenduses. Saame anda
pädeva asutusena arvamuse lähtuvalt LKS 6. peatükist ja veeseadusest.
Maainfo kohaselt on kinnistu sihtotstarve elamumaa, kogu ulatuses õuemaa kõlvik. Kinnistul kehtib
Rohuneeme tee 100 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 29.06.2004 Viimsi Vallavalitsuse otsusega nr 501).
Kinnistul on olemasolev ajalooline elamu6 (oletuslik esmase kasutuselevõtu aasta 1936). Lisaks paikneb
kehtiva detailplaneeringu hoonestusalas abihoone (käesoleva taotlusega soovitakse lammutada).
Kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse (ulatusega 50 meetrit)7. Korduva üleujutusega
veekogude ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest8. Korduva
üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu9
kohaselt on üleujutatava ala lähtejooneks määratud 1,5 meetri kõrgune samakõrgusjoon. Ranna
ehituskeeluvööndis on uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud10, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud erisuste
korral:
− Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 11 ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud
ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Käesoleval juhul
moodustub Keskkonnaameti hinnangul Rohuneeme tee 102 (89001:003:0270), Rohuneeme tee 100 ja
Rohuneeme tee 100a (89001:003:1162) elamute vahel ehitusjoon, mistõttu käesolevat erisust on võimalik
kasutada kavandatud elamu püstitamiseks ehituskeeluvööndis.
− Vastavalt LKS § 38 lg 4 p-de 8 ja 9 ei laiene ehituskeeld maakaabelliinile ja olemasoleva elamu tarbeks
rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Kinnistul on olemasolev elamu, mistõttu antud erandit saab kasutada
tehnovõrkude- ja rajatiste püstitamiseks.
− Vastavalt LKS § 38 lg 5 p 8 ja 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga ega kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Kehtiv detailplaneering ega üldplaneering ei näe
ette tee rajamist antud asukohta.
LKS ei reguleeri lammutustegevust ehituskeeluvööndis. Käesoleval juhul ei kohaldu Keskkonnaameti hinnangul
ükski ehituskeeluvööndis ehitamise erisus kavandatud juurdepääsuteele ja asendiplaanil projekteeritud
betoonkivile (parkla ja elamuni viiv tee). Ilma LKS § 40 sätestatud korras ehituskeeluvööndi vähendamiseta ei
ole parkla ja teede rajamine kooskõlas LKS 6. peatükiga. Kohalik omavalitsus ehitusloa väljastajana kohustub
veenduma, et kavandatav ehitustegevus oleks kooskõlas LKS peatükis 6 tooduga.
Vastavalt LKS § 40 lg 3 võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.
Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel
planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Nõusoleku andmine on kaalutlusotsus ja pigem
erand üldisest õigusnormist, mis eeldab põhjendatust ja vältimatut vajadust. Erandit saab lubada vaid siis, kui
see ei kahjusta ranna ja kalda kaitse eesmärke.
2.2.3 Olemasolevad hooned ja rajatised
Kinnistul on abihoone (EHR kood 121310915, ehitisealuse pinnaga 29 m²) ja eluhoone (elamu – EHR kood
121310901 ehitisealuse pinnaga 45 m² kuulub vastavalt detailplaneeringule perspektiivselt lammutamisele).
Abihoone lammutamine käsitletud käesoleva projektiga. Esitatud teatis abihoone lammutamise kohta ja
jäätmekäitluse mahud.
2.2.4 Olemasolev reljeef
Kinnistu on valdavalt ühtlase tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuga 2,50....3,00.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 4
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
2.2.5 Olemasolev kõrghaljastus
Kinnistul puudub olemasolev kõrghaljastus. Kinnistul paiknevad hekk ja mõned viljapuud.Viljapuud
likvideeritakse ja hekki uuendatakse kui vaja. Ehitustegevusega olemasolevat haljastust ei kaitsta.
2.2.6 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
Juurdepääs kinnistule on asfaltkattega teelt, mis paikneb kinnistu läänepiiril.
Võimaliku liiklusest tekitatud hoonesisese müra vältmiseks tuleb hoone projekteerimisel lähtuda Eesti
Standardist EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
2.3 Asendiplaani lahendus
2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus
Käesoleva projektiga antakse hoone ja kinnistule planeeritavate rajatiste (planeeritud tee, trassid) paiknemise
asukohad. Üksikelamu on projekteeritud kinnistule detailplaneeringu järgsele hoonestusalale, tee poolse
fassaadiga planeeringujärgsele ehitusjoonele.
2.3.2 Ehitusetapid
Ehitustööd tuleb teostada tervikuna ühes etapis.
2.4 Vertikaalplaneering
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed
Vertikaalplaneerimise aluseks on geodeetiline alusplaan, olemasolevate teede ja maapinna kõrgused.
Ümber projekteeritava üksikelamu ehitusjärgse vertikaalplaneerimisega antud pinnase kalded hoonest
eemale. Vetikaalplaneerimisega ei muudeta olulisel määral kinnistu väljakujunenud reljeefi..
Asendiplaanil koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Hoone täpne asukoht
on määratud koordinaatidega joonisel Asendiplaan.
2.4.2 Hoonete paiknemiskõrgus
Elamu relatiivne kõrgusmärk ±0.00 paikneb absoluutkõrgusel +3.30 abs. Hoone sokkel on maapinnast
0,30 m kõrgusel.
2.4.3 Sademevee käitlemine
Sadevete käitlemine on ära toodud veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskirjas
2.5 Liikluskorraldus ja parkimine
2.5.1 Liikluskorraldus ja parkmine krundil
Kinnistusisese liikluse jaoks rajatakse kiviplaatkattega ala. Parkimine on lahendatud kahele autole.
2.5.2 Liikluskorraldus ja parkmine kinnistuväline
Mistahes ehitustransport ei tohi transpordimaal oleval haljasaladel ega teepeenardel parkida.
ehitustööde käigus ei tohi lõhkuda ega määrida transpordimaal olevat katet ja veoteekonda. Juhul kui kate
lõhutakse, tuleb taastamine teostada vastavalt Viimsi valla kaevetööde eeskirjale ja kutsuda enne
kasutusloa taotlemist teede seisukorda kontrollima Viimsi Vallavalitsuse teede vanemspetsialist.
Veoteekonna määrimisel tuleb kate puhastada kohe. Ehitustööde käigus kannatada saanud haljasala
taastatakse kasvumullaga (h= 15 cm), millele külvatakse muruseemet.
2.6 Teed ja platsid
2.6.1 Juurdesõidutee, krundisisesed teed ja platsid, katendid
Juurdepääs kinnistule – projekteeritav juurdepääsutee kinnistule 5,0m laiuse a/b kattega mahasõiduga
Rohuneeme teelt.
Projekteeritava mahasõidu ümbruses taastada haljasala 1 m laiuselt (kasvupinnas 15cm + külvata muruseeme).
Rajatav betoonkivikattega ala tehakse elamu lõunaküljele ühendamaks hoone sissepääsu esist ala parkimise ja
juurdepääsualaga. Mahasõit kinnistu piirist sõidutee katte servani rajada samaväärse katendiga (a/b kate).
Sademevett transpordimaale mitte juhtida. Näha ette uue katte ja ol.oleva kokkuviimine võimalikult sujuv
ja ilma astmeta. Teede asukohti võib krundisiseselt vastavalt vajadusele ja koha järgi muuta. Kasvupinnas
eemaldada teede alt täies mahus asendades dreenliivaga.
Kasvupinnast võib kasutada omal kinnistul pinnase ebatasasuste ühtlustamiseks.
2.7 Haljastus ja heakorrastus, jäätmekäitlus ja keskkonna nõuded
2.7.1 Olemasolev, likvideeritav ja säilitatav haljastus.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 5
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Kinnistul puudub olemasolev kõrghaljastus.
Vastavalt detailplaneeringule on kinnistu Rohuneeme tee poolsele piirile istutatud kuusehekk tee poolt tuleva
müra ja saaste kaitseks. Olemasolev kuusehekk säilitatakse.
2.7.2 Projekteeritud haljastus
Kinnistul on olemas lillepeenrad, viljapuud ja marjapõõsad. Kõrghaljastus ei ole ette nähtud rajada.
Kogu kinnistu piires tuleb rikutud või puuduv murukate taastada. Selleks külvata vähemalt 10 cm paksues
kasvumulla kihi peale muruseemne segu. Muruklass IV niitmiskõrgus 5 cm. Külvisenorm seemneid 5-10 g/m2.
Väetamise vajadus otsustada mulla analüüsi järgi. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide
päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.
2.7.3 Piirded ja väravad
OLEMASOLEV PIIRDEAED
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 6
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Kinnistu on juba ümbritsetud olemasolevate piiretega, tänavapoolne vertikaallippidest piirdeaed 0,8 m kõrge .
Olemasolevad väravad väikese tahapoole astega kinnistu piirist (jalgvärav laiusega 1 m ja autovärav laiusega 4
m) puidust hele peits vertikaalne laudis kõrgusega 1,2 m. Kokku sissesõidu laius 5 m.
2.7.4 Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale. Olmeprügi kogutakse
kinnistu sissesõidu juures olevastese sorteeritavate jäätmete mahutitesse (näidatud Asendiplaanil). vastavalt
Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale peavad mahutid paiknema kõvakattega alusel - korrigeerida asendiplaanil.
Seletuskirjas on märge, et biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi konteinerisse - näidata asendiplaanil ja
tingmärkides biolagunevate jäätmete konteineri asukoht. Alus:Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri § 7, § 16 lg 8
Konteinerite tühjendamine toimub jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava ettevõtte poolt. Jäätmete
kogumise päeval viiakse ratastel jäätmekonteinerid sissesõidu juurde tee äärde.
Juhul, kui elamu ehitustööde käigus tekivad jäätmed, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
Vältida jäätmete ja materjalide kuhjamist hunnikutesse. Ülejäävad materjalid eemaldada jooksvalt.
Ehitusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine
veega jne.). Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusplatsil
jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud mahuteid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10
m3 mahutit, paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole
võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires
selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.
Kuni üleandmiseni ladustada jäätmed krundi piires.
Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja
telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat.
Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid tuleb säilitada vähemalt 2 aastat.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 7
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:
• EV Jäätmeseadus, vastu võetud 28. 01. 2004. a seadusega (RT I 2004, 9, 52), jõustumise aeg
01.05.2004.( Redaktsiooni jõustumise kp:26.05.2021)
• Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri 20.09.2022 nr 15,
Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende
tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: puit; kiletamata paber ja kartong;
metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon,
kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt; kile. Kui ehitusjäätmete
tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda
käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
Jäätmete hinnanguline kogus:
KOOD NIMETUS MAHT KÄITLEMISVIIS VÕI KÄTLEJA
1 17 01 01 Betoon 0.5 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja
2 17 01 02 Tellised 0.0 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja
3 17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted 0.1 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja
4 17 01 04 Kipsil põhinevad ehitusmaterjalid 0.0 m3 -
5 17 01 05 Asbestil põhinevad ehitusmaterjalid 0.0 m3 Vastavat kasutusluba omav käitleja
6 17 02 01 Puit 2.0 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja
7 17 02 02 Klaas 0.0 m3 -
8 17 02 03 Plast 0.0 m3 -
9 17 03 01 Tõrva sisaldav asfalt 0.0 m3 -
10 17 03 02 Tõrva mittesisaldav asfalt 0.0 m3 -
11 17 03 03 Tõrv ja tõrvasaadused 0.0 m3 -
12 17 04 00 Metallid (sealhulgas sulamid) 0.2 m3 taaskasutusse
13 17 04 05 Raud ja t eras 0.1 m3 taaskasutusse
14 17 04 07 Metallisegud 0.2 m3 taaskasutusse
15 17 04 08 Kaablid 0.1 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja
16 17 05 01 Pinnas ja kivid 10.5 m3 omal kinnistul, vertikaalplaneerimisel
17 17 05 02 Süvenduspinnas 10.5 m3 omal kinnistul, vertikaalplaneerimisel
18 17 06 01 Asbesti sisaldavad 0.0 m3 -
19 17 06 02 Muud isolatsioonimaterjalid 3.0 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja
20 17 07 01 Ehitus- ja lammutusjäätmesegu 10.0 m3 eelistatavalt kohalik jäätmekäitleja
Ehitusplatsil kogutakse eraldi konteineritesse või kuhjadesse järgmised jäätmed, numbrid vastavalt eelnevale
tabelile:
kivid jms - 01, 02; kuhjatuna
metall jms - 12, 13, 14, 15; konteinerid 2 tk, must ja värviline metall eraldi
pinnas jms - 16, 17; kuhjatuna
segaehitusjäätmed - 03, 08, 19, 20; konteiner
puit - 06; kuhjatun
Majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.
Tulenevalt jäätmeseaduse §136-12 alates 2023. aasta 31. detsembrist kõigile elanikele kohustuslikuks
biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine.
Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult
ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö
teenustööna.
Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 8
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Kivi- ja betoonijäätmed võib suunata ka kivipurustisse madalakvaliteedilise täitematerjali saamiseks ning
taaskasutusse. Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke
ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate
nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse omavalitsusega ja
keskkonnaspetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel. Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete
segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti
jäätmespetsialistiga.
Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada omavalitsuses
kinnitatud vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
2.8 Välisvalgustus
Hoone esine ala varustada liikumise peale rakenduva valgustusega. Valgustus lahendatakse eraldi
elektriprojektiga. Projekteeritav välisvalgustuslahendus ei tohi häirida valgusreostusega.
Valgustemperatuur välisvalgustitel mitte üle 3000K
2.9 Maa-ala tehnilised andmed
Katastriüksuse tunnus: 89001:003:1161
Krundi pindala: 1201 m2
Krundi sihtotstarve: 100% elamumaa
Ehitisealune pind: 164,0 m2
Parkimiskohtade arv: 2
Hoonete tuleohutusklass: TP3
2.10 Hoone nurkade koordinaadid
1. X 6601823,22 Y 544992,24
2. X 6601823,22 Y 545001,84
3. X 6601824,22 Y 545001,84
4. X 6601824,22 Y 545010,27
5. X 6601812,99 Y 545010,27
6. X 6601812,99 Y 545001,84
7. X 6601815,99 Y 545001,84
8. X 6601815,99 Y 544992,24
3. ARHITEKTUUR
3.1 Üldandmed
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projektiosaga käsitletakse Harju maakonda, Viimsi valda, Püünsi külla, Rohuneeme tee 100
kinnistule projekteeritava üksikelamu püstitamise ja abihoone lammutamise arhitektuurseid ja
konstruktsioonilisi lahendusi.
Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite
ning juhendmaterjalide loetelu:
- Ehitusseadustik
- MTM 17.07.2015 määrus nr 97 – ,,Nõuded ehitusprojektile“
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt
- EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 9
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
- Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II
- Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja
viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II
3.2 Olemasolev, linnaehituslik analüüs
Ehitusprojektis käsitletav piirkond on väikemajade piirkond, mis on hoonestatud erinevatel aegadel. Tegemist
on piki mere äärt kulgeva hoonestatud alaga. Tänaseks päevaks on püstitatud elamud või on olemasolevad
suvilad ümberehitatud aastaringselt kasutatavateks majadeks. Lisaks eluhoonele paiknevad kinnistutel reeglina
ka ühekorruselised abihooned. Eluhooned on valdavalt kuni 2 korruselised, viilkatusega ehitised, hoonete
arhitektuune stiil on väga mitmepalgeline – ei ole väljakujunenud ühtset hoonestuslaadi.
Arvestades piirkonnas olemasolevat hoonestust, sobitub Rohuneeme tee 100 kinnistule püstitatav
üksikelamu ühtse arhitektuurilise ansambliga, piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga.
Fotoviited Rohuneeme tee olemasolevale hoonestusele
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 10
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Hoone tehniliste näitajate võrdlustabel detailplaneeringuga
Tehniline näitaja Projekteeritav DP lubatud Hinnang
Hoone kõrgus 6,0 m 8,5 m Vastab DP
(elamu)
Korruselisus 1 Kuni 2 Vastab DP
(elamu)
Katuse kalle 30 % 29-45 % Vastab DP
Lubatud eh- alune pind 164 m² 180 m² Vastab DP
Hoonete arv kinnistul 1 1 Vastab DP
Suletud brutopind 164 m² 360 m² Vastab DP
3.3 Arhitektuuri üldlahendus
3.3.1 Hoonete paiknemine, planeeringu piirangud
Detailplaneeringuga on määratud hoonestatava ala kaugus kinnistu piiridest. Projekteeritav elamu on
paigutatud detailplaneeringuga lubatud hoonestusala idapiirile. Hoone igale nurgale on antud koordinaadid
EH2000 süsteemis. Elamu relatiivne kõrgusmärk ±0.00 paikneb absoluutkõrgusel +3,30.
Elamu rajatakse sissepääsuga lõunast, elutoa tsooniga lõuna-põhja-lääne suunas.
3.3.2 Hoonete arhitektuuri üldkontseptsioon
Üksikelamu on projekteeritud kahe liidetud ristkülikukujulise põhiplaaniga ja vertikaalse voodrilauaga
viimistletud ühekorruselise viilkatusega hoonena. Hoone vundament on plaatvundament, välisseinad
puitsõrestikseinad, katusekonstruktsioon puitsarikatel ja fermidel, elutoa osas soojustatud katuslaega kogu
ulatuses, teiste ruumide osas soojustatud pööningulaega. Katusekatteks hoonel profiilplekk.
Elamu põhikorrusel 0,00 tasapinnal on avar elutuba ning köök paigutatud lõunapoolse sissepääsu ja elutoa
vahele avatuna. Merepoolsesse mahtu on projekteeritud avar elutuba ja avatud köök ning esik.
Risti asetsevasse hoone mahtu on projekteeritud magamistoad, pesuruumid ja abiruumid (garderoob,
tehnoruum, majapidamisruum). Elutuba avatuna atuslaeni saades oma valguse lääne poole
avanevatestpõrandast 2,8 m kõrgustest ja omab otse pääsu ümber elutoa osa paiknevale puitterrassile.
Lõunapoolselt terrassilt on sissepääs hoonesse, hoone erinevaid funktsioone ühendavasse esikusse.
Hoone pikkuseks on 18,03 m, laiuseks on 11,23 m ja kõrgus 6,0 meetrit ümritsevast maapinnast.
Hoone põhikorruse kõrgus lae alla on 2,69 m ja elutoa osa kõrgus katuslae harja alla 4,4 m.
3.3.3 Ehitiste kasutusiga
Hoone kavandatav kasutusiga on 50 aastat.
3.3.4 Eksterjööri lahendus
Hoone välisviimistluses on kasutatud naturaalseid ja loodusesse sobivaid materjale. Hoone puitsõrestikseinad
on viimistletud termomänd vertikaalse voodrilauaga. Sokkel kaetud tumehalli silikoonkrohviga ning katus
elamul musta CLASSIC profiilterasega.
3.3.5 Interjööri lahendus
Käesolevaga on antud üldised sisekujunduslikud põhimõtted. Eesmärgiks on saavutada elamu välise
arhitektuuriga haakuv elukeskkond. Siseruumide värvi- ja materjalivaliku teostab tellija. Siseruumide
põrandad on niisketes ruumides kaetud keraamiliste plaatidega, ülejäänud põrandad on kaetud naturaalse
parketiga. Märgruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega või mikrotsemendiga.
Materjalide ja värvivalikul on tähtis jälgida kasutajasõbralikkust lähtuvalt tervisenõuetest.
3.3.6 Sisekliima
Elamu välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhku pidavad ja piisavalt soojustatud.
Inimeste püsiva viibimise ruumides on tagatud nõuetekohane loomulik valgustus.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 11
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
3.3.7 Välisviimistlus
VUNDAMENT - HALL KROHVIPIND SILIKOONKROHV, TIKKURILA FACADE 760 VÄRVIKAART Q868
VÄLISSEINAD-ERINEVA LAIUSEGA VERTIKAALNE LAUDIS TERMOMÄND LASUUR VALTTI HONKA 5072
KATUS- TERASPROFIIL CLASSIC TUMEHALL RR23
RÄÄSTAKASTID- KITSAS LAUDIS, TOON TIKKURILA VÄLISVÄRVI KOLLEKTSIOON 760 , Q864 TUMEHALL
VIHMAVEESÜSTEEMID - KANTPROFIIL, 100X100 MM TUMEHALL RR23
AKNAD JA KLAASIDEGA VÄLISUKSED- 3X PKETT- AKNAD SELEKTIIVKLAASIDEGA -PVC AKNAD
VÄLJAST JA SEEST ANTRATSIIT
TERRASS - TUMEHALL KUUMÕLITATUD TERRASSILAUD
FIBO MOODULKORSTEN KORSTNA VÄLISVIIMISTLUS TUMEHALL KROHVIPIND
3.3.8 Hoone ruumide spetsifikatsioon
ELAMU
Nimetus Pindala
I korrus
ESIK 12,3 M²
ELUTUBA 30,5 M²
KÖÖK 16,0 M²
KODA 4,3 M²
TUBA 15,2 M²
TUBA 18,9 M²
TUBA 14,8 M²
WC-DUŠŠ 2,1 M²
WC-DUŠŠ 5,5 M²
GARDEROOB 5,4 M²
TEHNORUUM 4,1 M²
MAJANDUSRUUM 6,5 M²
KOKKU SULETUD NETOPIND 135,6 M²
4. KONSTRUKTIIVNE OSA
4.1 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted
Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja
projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu:
• EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
• EVS-EN 1990:2002+NA:2002/AC:2021 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
•EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 – Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete
kasuskoormused;
• EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016+NA:2016 – Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus;
•EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010– Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus;
• EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019 – Eurokoodeks 2:
Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus;
• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 – Eurokoodeks 5:
Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid
hoonete projekteerimiseks;
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 12
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
•EVS-EN 1996-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 6 : kivikonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus
• EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013/AC:2018 Eurokoodeks 6:
Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja
sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks
Piirdekonstruktsioonide mürapidavused:
Elamu on projekteeritud heliklassi C vastavalt INTA 122/19. Nõuded helipidavusele vastavalt
standardi EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
Välispiirete mürapidavus on 55 dB katuslaed ja välispiirded).
Elumajade vaheseintele esitatavatele nõuetele akustiliste tingimuste klass C: Rw ≥ 55 dB, hoone vaheseinte
helipidavus 43dB ja Ln,w=48dB. Järelkõla kestvus T(s)=1,3 sagedusel 500-2000Hz.
Hoone piirdekonstruktsioonidega on tagatud eluruumides normidekohane helikindlus.
Projekteeritud vaheseinad, mis eraldavad eri funktsiooniga ruume ja üldkasutatavaid ruume rahuldavad
R`w >48dB heliisolatsiooninõuded.
Hoone tehnoseadmetest põhjustatud müratase ei tohi ületada eluruumides LpA,max<32dB ja tööruumides
<35dB.
Hoone kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1)
Ehitise mürapidavus – 55 dB (EPN 16.1)
Hoone akustikale esitatavad nõuded
Normatiivsed kasuskoormused
Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja
lumekoormus. Horisontaalkoormused on tuulekoormus ja omakaalu
horisontaalkomponent.
Omakaalukoormus EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavarutegur kandepiirseisundis
1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0
Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50
ja kasutuspiirseisundis 1,0
Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m².
Lumekoormuse kujutegur viilkatusel 0,8 (lumekoti puhul maksimaalselt 2,5),
osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s),
osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on
projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud.
Üldised nõuded välispiiretele
Hoone välispiirete pikaajaline õhupidavus ja piisav soojustus on tagatud konstruktsiooni valikuga ja
vastavate soojustuse ning auru- ja tuuletõkke kihtidega. Hallituse ja kondensaadi vältimiseks on
vajalikes ja kriitilistes kohtades ette nähtud konstruktsioonidesse tuulutuste rajamine.
Konstruktsioonide kirjeldused on üksikasjalikumalt antud hoone joonistel ja seletuskirjas.
Tarindite tehnilised andmed
Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali klass
Betoon C25/30
Armatuurteras B500B
armeerimiskiud
Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali klass
Saematerjal C16
Liimpuit GL24
Kivikonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:
Materjal Materjali mark/klass
Armatuurteras B500B
Tsementmört M10
Ehitise kvaliteedinõuded
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 13
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
•EVS 932:2017 Ehitusprojekt
• EVS 842:2003 – ehitise heliisolatsiooni nõuded
• Tarindi RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja
piirdetarindid. Kvaliteediklass II
• Maa RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja
alustarindid. Kvaliteediklass II
• Sisetööde RYL 2013 – ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Kvaliteediklass II
• Maalritööde RYL 2012 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja
viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II
• Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
Kvaliteediklass II
4.2 Hoone kandeskelett
4.2.1. Hoone üldjäikus
ELAMU on ühekorruseline hoone. Üldjäikus on tagatud puifermide, vahelae puittalade ja kandvate
puitsõrestikseinte koostöös, kus kandeelementide peale kinnitatakse metallist lindid (kinnitus iga elemendi
külge). Projekteeritav hoone rajatakse plaatvundamendile, millele toetatakse kandvad seinad. Seinad
puitsõrestikseinad
4.2.2. Vundament
Projekteeritav vundamendi lahendus koosneb raudbetoonplaadist L-ploki kasutusega piki välisperimeetrit
rajatava plaadi osana. Vundamendi alt peab olema eemaldatud mittekandev pinnase kiht (muld, huumus jms).
Tagasitäiteks ja vajaliku kõrgusarvu saavutamiseks kasutada hea kandevõimega jämekruusa või liiva.
Aluspinna peale paigaldada vähemalt 30 cm paksuselt tihendatud killustik, peale paigaldada omakorda
soojustus vahtpolüstüreen λd ≤ 0,037 EPS120 Perimeeter 100+100+100mm paksuselt. Pealmise 100mm
paksuse soojustuse alla paigaldada radoonitõkke/niiskustõkke kile. Tagasitäited teha liivaga.
Radoonitõkke/niiskustõkke läbiviigud peavad olema õhutihedad. Radooni-/niiskustõke paigaldada ühtse tervik-
kihina kuni välisseina välimise pinnani. Radooni-/niiskustõke paigaldada plokivundamendi hüdroisolatsioonikihi
bituumenrullmaterjali alla. Kasutada minimaalselt 0,3 mm paksust radoonitõkkekilet, jätkud ülekattega
vähemalt 200 mm.
Soojustuskihi peale valada raudbetoonplaat paksusega 100 mm mille sisse on paigaldatud põrandaküttetorud.
Betooni armeerimiseks kasutada terasest armeerimisvõrku. Armeerimisvõrk peab asetsema raudbetoonplaadi
alumises kihis vähemalt 30 mm kõrgusel. Raudbetoonplaadi peale paigaldada põranda viimistlusmaterjalid.
Enne betoonivalu tegemist peavad olema paigaldatud kõik betoonplaadi alla jäävad vajalikud
kommunikatsioonid (vee- ja kanalisatsioonitorud, tugev ja nõrkvoolu kaablid, küttetorustikud jms.).
Vundamendi peale paigaldatakse hüdroisolatsiooniks kaks kihti bituumenrullmaterjali vältimaks võimalikke
liitekohtade avanemist ning niiskuse kapillaartõusu. Vundamendi soojustuse paigaldamisel lähtuda materjali
valmistaja paigaldusjuhistest.
BETOONPLAAT
SISEVIIMISTLUS VASTAVALT SISEKUJUNDUSELE (LIHVITUD BETOONPÕRAND, MÄRGADES RUUMIDES
KERAAMILINE PLAAT)
RAUDBETOONPLAAT PÕRANDAKÜTTETORUDEGA 100mm
EPS 120 Perimeeter 300 mm
NIISKUSTÕKKEKILE-RADOONITÕKKEKILE PEALMISE 100mm SOOJUSTUSKIHI ALL
TIHENDATUD KILLUSTIKUPADI 300mm
FILTERKANGAS
LIIVALUS
4.2.3 Sokkel
Maapinnast alates viimistletakse sokkel silikoonkrohviga. Sokli konstruktsioonid on kirjeldatud
alajaotises vundament. Sokli kõrguseks maapinnas on kavandatud 30 cm.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 14
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
4.2.4 Välisseinad
Ehitatavate välisseinte kandeelemendiks on 195x45 + 45x45 mm puitkarkass seinad mille peale on paigaldatud
tuuletõke. Seestpoolt kaetakse seinad vastvalt sisekujundusele kas karkassil kipsplaadiga või laudisega.
VÄLISSEIN (VÄLJAST SISSE)
VERTIKAALNE VOODRILAUD 25mm
TUULUTUSPRUSS 40 (20X2)mm
TUULETÕKKEPLAAT RKL-31 FACADE 50mm
PUITKARKASS 195X45 VAHEL VILLSOOJUSTUS 200mm
PUITKARKAS 45X45 VAHEL VILLSOOJUSTUS 50mm
AURUTÕKKEKILE
ROOV 22mm
2x KIPSPLAAT 2x12,5mm
4.2.5 Siseseinad
Siseseinad ehitatakse puitsõrestikseinad villa vahetäidisega.
SS1-TUBA/MÄRG RUUM
2x KIPSPLAAT 2x12,5mm
DISTANTSLIIST 20X50mm
AURUTÕKKE KILE
PRUSS 100X50 VAHEL HELIISOLATSIOON 100mm
OSB PLAAT 18mm+NIISKUSTÕKE
SEINAPLAAT 10 MM
SS2-TUBA/TUBA
2x KIPSPLAAT 2x12,5mm
PRUSS 100X50mm VAHEL HELIISOLATSIOON MINERAALVILL TP115 100mm
2x KIPSPLAAT 2x12,5mm
SS3-TUBA/TUBA
2x KIPSPLAAT 2x12,5mm
DISTANTSLIIST 20X50 MM
PRUSS 150X50 VAHEL TIHE VILLAPLAAT 150mm
DISTANTSLIIST 20X50 MM
2x KIPSPLAAT 2x12,5mm
SS4-TUBA/MÄRG RUUM
2x KIPSPLAAT 2x12,5mm
DISTANTSLIIST 20X50mm
AURUTÕKKE KILE
PRUSS 150X50 VAHEL HELIISOLATSIOON 150mm
2x KIPSPLAAT 2x12,5mm
SEINAPLAAT 10mm
4.2.6 Terrass
Terrass rajada taladele ja panna toetuma spetsiaalsetele terrassi vundamendiplokkidele. Olemasolev
kasvupinnas kooritakse, paigaldatakse kergehitise betoonist vundamendipostid (150*150*800mm), liiv ning
tambitud killustik. Terrass ehitatakse immutatud puitlaagidest 45*145mm, mis kaetakse immutatud
terrassilaudadega.
Terrass
Terrassilaud 32 mm
Tala 45x145 mm
õhuvahe
Tihendatud killustik 200 mm
Geotekstiil
4.2.7 Vahelagi
4.2.7.1 PÖÖNINGU VAHELAGI
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 15
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
PUISTEVILL 400mm
FERMI ALUMINE VÕÕ
PUITROOV 22 MM
AURUTÕKE
ALUMIINIUMPROFIIL 42 MM
KIPSPLAAT 2x 12,5mm
4.2.7.2 ELUTOA KATUSLAGI (KALDEGA 30°)
TERASPROFIIL CLASSIC SR35
ROOV- TIHE LAUDIS 22 mm
ROOVI ALUSPRUSSID 25mm
ALUSKATE HINGAV
SARIKAD 195+145X45mmVAHEL KIVIVILL 350 ) SAMM 600mm
RECTICEL PIR PLAADID FOOLIUMIGA 50X1200X2400mm
PUITROOV 22 mm
KIPSPLAAT 2X12,5mm
4.2.8 Katus
Katus varustatakse vajalike tarvikute ning vihmaveerennide-torudega. Läbiviigud teostada spetsiaalsete
läbiviikude abil.
Sadeveeäravool katuselt toimub üle räästa vihmaveerennidesse. Tuulekasti servadesse paigaldada putukavõrk.
4.2.9 Korsten
Elutoa kaminahju tarbeks on FIBO MOODULKORSTEN. Korsten varustada sädemepüüdjaga. Korsten
paigaldada vastavalt tootja juhistele ja ettekirjutustele.
4.2.10 Avatäited
Akende kvaliteedi, koostisosade sobivuse ja eluea tagab akende tootja vastavate sertifikaatidega. Kõik
projekteeritavad aknad on sissepoole avanevad või kinnised „saksa tüüpi“ üheraamilised kolmekordse
klaaspaketiga (2 selektiivklaasi, vahed täidetud argooniga) PVC aknad.
Lääne- ja lõunapoolsetel akendel kasutatakse päikesekaitselahendusena ribakardinaid vastavalt
sisekujundusele. Välimistele aknalaudadele paigaldatakse hallid (RR23) aknaplekid.
Akende viimistlus väljast ja seest toon antratsiit
Akna soojusjuhtivus 0,8...1,0 W/m2K.
Akna mõõdud ja avanemise suund täpsustatakse enne tellimist seinaavade järgi.
Uksed: Hoone välisuksed on puit-alumiinium uksed, väljast ja seest toon antratsiit
Ustee soojusjuhtivus 0,9 W/m2K.
Siseuksed on täispuituksed. Siseuste viimistlus ja detailid määratakse sisekujundusprojektiga. Niiskete
ruumide uksed teha niiskuskindlad ja pritsmekindla viimistlusega. Nõutud uste tulepüsivuse, tolerantsid,
helipidavuse ja kulumiskindluse garanteerib tootja. Uste koostekvaliteedi ja garantii tagab uste tootja.
Uste avanemise suunale tuleb paigaldada stopperid selliselt, et uksed ei lõhuks seinte viimistlust.
Uste mõõdud ja avanemise suund täpsustatakse enne tellimist seinaavade järgi.
Avatäidete paigaldus teha Tarindi RYL 2000 32. või Viimistlus RYL 2000 32. osale vastavalt. Kinnitus
seinakonstruktsiooni ja tihendamine vastavalt valmistaja juhenditele. Tulenevalt avatäidete tootjate
täpsetest tootmisvõimalustest on lubatud akende-uste tehniliste parmeetrite minimaalne ja ainult
hädavajalik muutmine.
Hoone konstruktiivse osa seletuskirja koostas Tõnu Rausberg
Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7
Kutsetunnistus nr.173872
4.3 Hoonete tehnilised andmed
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 16
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
EHITISE ÜLDANDMED
NIMETUS PROJ ANDMED
Ehitise liik hoone
Ehitise nimetus üksikelamu
Peamine kasutamise
otstarve 11101 Üksikelamu
Ol.ol. kinnistu pindala 1201.0 m²
EHITISE ÜLDISED
TEHNILISED ANDMED
Ehitisealune pind (m2) 164,0
Maapealse osa alune pind (m2) 164,0
Maapealsete korruste arv 1
Maa-aluste korruste arv 0
Absoluutne kõrgus (m) 8,8 (8,77)
Kõrgus ol ol maapinnast (m) 6,0 (5,89)
Kõrgus (m) 5,8
Pikkus (m) 18,0
Laius (m) 11,2
Sügavus (m) 0
Suletud netopind (m2) 135,6
Köetav pind (m2) 135,6
Maht (m3) 755.0
Maapealse osa maht (m3) 755.0
Eluruumi pind 131,5
Eluruumi köetav pind 131,5
Üldkasutatav pind (m2) 0
Tehnopind (m2) 4,1
Tubade arv 4
Köökide arv 0
Avatud köökide arv 1
Tulepüsivus TP3
5. KÜTE JA VENTILATSIOON
5.1 Üldandmed
5.1.1 EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID
Käesoleva projektiga on antud projekteeritava hoone rajamiseks vajalik kütte- ja ventilatsioonisüsteemide
lahendus eelprojekti mahus.
Eelprojekt vastab Eesti Vabariigi kehtivatele normidele ja eeskirjadele, hoone arhitektuur-ehituslike osade
lahendustele, võrguvaldajate tehnilistele lähteandmetele.
5.1.2 LÄHTEANDMED
▪ Arhitektuurne eelprojekt
▪ Tellija lähteülesanne
5.1.3 NORMDOKUMENDID
▪ Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile", vastu võetud 21.07.2015;
▪ Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded", vastu
võetud 11.12.2018
▪ Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
ja mürataseme mõõtmise meetodid“, vastu võetud 04.03.2002
▪ EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”
▪ EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“
▪ EVS-EN 15665:2009 „Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimise kriteeriumide
määratlemine“
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 17
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
▪ CEN/TR 14788:2006 "Hoonete ventilatsioon - Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja
dimensioneerimine"
▪ EVS 908-1:2016 „Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev
läbipaistmatu piire“
▪ EVS 812 „Ehitiste tuleohutus” kõik kehtivad osad
▪ EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”
▪ EVS-EN16798-1:2019/NA:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna
lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist,
soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja
akustikast. Moodul M1-6“
▪ Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa
▪ Soome Ehitusnormide kogumik D2: Ehituste mikrokliima ja ventilatsioon
▪ EJKÜ soovitus 2019 „Soojussõlmed - juhised ja eeskirjad“
5.1.4 OLEMASOLEV OLUKORD
Tegemist on uusehitisega.
5.1.5 VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID
▪ Talvised parameetrid: talvine arvutuslik välisõhu temperatuur on -21 °C.
▪ Välisõhu arvutuslikku temperatuuri jahutusperioodil ei vaadeldud, kuna jahutust käesoleva projektiga ei
projekteerita.
5.1.6 SISEKLIIMA PARAMEETRID
KV-süsteemid ei hõlma õhu niiskuse tase reguleerimist.
Siseõhutemperatuurid ruumides KV-süsteemide projekteerimisel:
▪ Tualettruumid +21°C
▪ Eluruumid +21°C
▪ Dušširuum +24°C
▪ Tehnoruumid +17°C
Õhuvooluhulgad ruumides KV-süsteemide projekteerimisel:
▪ Elutuba +0,5 (l/s)/m2
▪ Magamistuba +0,7 (l/s)/m2
▪ WC -10 (l/s)/koht
▪ Vannituba -15 (l/s)/koht
▪ Köök -8 (l/s)/koht
▪ Tehniline ruum ±1 (l/s)/m2
Ruumides tehnosüsteemide poolt tekitatud maksimaalselt lubatud müratasemed on järgmised:
▪ Elutuba - 30 dB(A)
▪ Magamistuba - 30 dB(A)
▪ WC - 35 dB(A)
▪ Vannituba - 35 dB(A)
▪ Köök - 35 dB(A)
▪ Tehniline ruum - 45 dB(A)
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20 aastat (EPN 15.1).
Üksikelamu ligikaudne energiavajadus on 9460 kWh/a.
5.2 Soojavarustus
Projekteeritava hoone kütte- ja soojavarustuse allikaks on ette nähtud õhk-vesi tüüpi soojuspump (Daikin
Altherma 3 R). Hoone netopinna (135,6 m²) ning Eesti kliimatingimuste ja soojustusnäitajate alusel on kütte
ja tarbevee vajaduse katmiseks kavandatud ligikaudne soojuspumba nimivõimsus 7–9 kW. Arvutus on
koostatud lähtudes Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” § 18
nõuetest, tagamaks süsteemi energiatõhususe ja töökindluse.
Üksikelamusse on projekteeritud lokaalne keskküte õhk-vesi soojuspumba baasil, mis paigaldada tehnoruumi,
õhk-vesi soojuspumba välimine korpus paigaldada üksikelamu põhjapoolsele fassaadile, naaberkinnistu
poolsest piirist 7,7m kaugusele. Õhk-vesi soojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri
04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid" ja jälgida, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 18
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”muutmine lisa 1 normtasemeid (II kategooria – elamualad).
Õhk-vesi soojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele
reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval
maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele
ilmastikukindlad kummipuksid.
Soojakandjaks vesipõrandaküte. Hoone vesipõrandakütte torustik plasttorudest 20x0,2, mis paigaldada
esimese korruse põrandasse sammuga 300mm. Iga põrandakütte kontuuri pikkus ei tohi ületada 110 jm-t.
Vesipõrandakütte selgusõlm paigaldada l korrusel esiku seinale.
Elutuppa paigaldada sekundaarseks kütteallikaks soojustsalvestav ahi (Q=10 kW).
5.3 Ventilatsioon
Ventilatsioon lahendatakse soojusvahetiga sundventilatsiooniga, kavandatav eluiga 20a.
Ventilatsiooni seade hakkab paiknema tehnoruumis. Ventilatsiooni õhuvõtt on projekteeritud
läbi välisseina ning ventilatsiooni heitõhu väljaviske on suunatud katusele. Sissepuhe
projekteeritakse eluruumidesse ja väljatõmbed tehakse niisketest ruumidest ja muudelt
üldpindadelt. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid
kanaleid.
Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline erivõimsus)
ei tohi olla üle 2,5 kW/m³/s.
Hoone õhuvahetus projekteerida vastavalt II sisekliima klassi nõuetele (vt. Määrus "Hoonete
sisekliima ja õhustuse miinimumnõuded").
Ruumide õhuvahetused leitakse vastavalt standardites toodud normarvudele lähtudes lähteülesandest.
Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool sissepuhkesüsteemist. Alarõhulistes
ruumides tagatakse värskeõhu juurdepääs siirdeõhurestide kaudu. Ventilatsioonisüsteemide sissepuhe ja
väljatõmme projekteeritakse õhujaoturitega ruumide lagede alt. Õhujaotuseks ja väljatõmbeks kasutatakse
vastavalt tehnilisele ja arhitektuursele sobivusele reste, plafoone ning erinevat tüüpi õhujaotajaid .
Õhutorudena on kavandatud kasutada tsinkplekktorusid, soovitatavalt ümara ristlõikega.
Ventilaatoritelt leviva müra piiramiseks (mõningatel juhtudel ka ruumide vahelise müra
läbikande vähendamiseks) kasutatakse nii tsentraalseid (põhiseadmete järel) kui ka
(vajadusel) lokaalseid mürasummuteid. Õhuvõtu ja heitõhukanalid tehnoruumis ja õhutorud
katuselae ning seina peal kondensaadi tekke vältimiseks isoleerida kas Armaflex
isolatsiooniga, isolatsiooni paksus on 25 mm või villaga, isolatsioonipaksus on 50 mm.
Isolatsiooni ja katte materjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele.
Materjalidena tuleb kasutada klaasvilla või kivivilla matte vastavalt õhukanalite isolatsiooni
tootja nõuetele ja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma
tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Isolatsiooni paksused
vastavalt LVI RYL-2002.
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta ruumides normatiivselt lubatud mürataset. Selleks
paigaldatakse vent. agregaadid (ka jahutusagregaadid olemasolul) kombineeritud vedrukummi
amortisaatoritega, mille tööiga on kummiamortisaatoritest pikem, vibroalustele. Vent.
agregaat tellitakse ilma mürasummutiteta, nähakse ette paigaldada lokaalsed
mürasummutid õhukanalitele. Müra vähendamise eesmärgil ventilaatorid ja vent. agregaat
on valitud suuremad, et nad ei peaks töötama täiskoormusega.
Ventilaatorite ja õhukanalite omavahelised ühendused teostada elastsete lõdvikutega.
Ventilaatorite ühendused teha elastsete vahetükkidega.
Õhutorustik ning sissepuhke ja väljatõmbe otsikud valitakse nii, et õhu liikumine neis ei tekita
liigset müra.
5.4 Jahutus
Jahutus ei ole ette nähtud.
Eelprojekti kütte ja ventilatsiooni osa koostas Diplomeeritud soojusenergeetikainsener,
tase 7, (Kutsetunnistus 199208) Olga Saar
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 19
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude põhipeojekt koos sisevõrkude seletuskirja osaga on lisatud
Eelprojekti digikonteinerisse eraldi projektina
KV09125_PP_v01_VK. Projekteerija: KVVK PROJEKT OÜ. Töö nr: KV-091-25, v a 06.2025.
7. ELEKTRIVARUSTUS
7.1. Käesoleva projekti eesmärk on kirjeldada hoone elektrivarustuse üldisi põhimõtteid alates
olemasolevast liitumispunktist elektrivõrguga. Lõplikuks ehitamiseks koostatakse eraldi detailne elektriprojekt,
millega kooskõlastatakse tellijaga täpsed trasside kulgemised, seadmete asukohad ja tooted. Projekteerimisel
võetakse aluseks asja- ja ajakohased standardid, määrused ja muud nõuded. Tehnosüsteemide kavandatav
kasutusiga on 25 aastat. Põhilised nõuded on toodud järgnevates dokumentides:
• Seadme ohutuse seadus
• Majandus ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning
elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise
kord“.
• Elektrilevi OÜ ettevõtte standardid, juhendid, normid ja nõuded.
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt.
• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS-HD 60364-4 ja vastavad osad. Madalpingelised elektripaigaldised. Kaitseviisid.
• EVS-HD 60364-5 ja vastavad osad. Madalpingelised elektripaigaldised. Elektriseadmete valik ja
paigaldamine.
• EVS-HD 60364-7 ja vastavad osad. Madalpingelised elektripaigaldised. Nõuded eripaigaldistele ja -
paikadele.
• EVS-HD 60364-8-1. Madalpingelised elektripaigaldised. Talitluslikud aspektid.
• EVS-HD 60364-8-2. Madalpingelised elektripaigaldised. Tootevtarbijate madalpingelised
elektripaigaldised.
7.2. Projekteerija ja elektripaigaldise ehitaja peavad omama minimaalselt elektrivaldkonna B-
pädevustunnistust või elektriinseneri kutsetaset VI. Elektritöövõtja peab olema registreeritud
majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde
ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.
7.3. Kinnistul on olemas kehtiv võrguteenuse leping, mille täpsed andmed on toodud alljärgnevalt:
• Leping nr 30547850
• Imatra Elekter AS
• Lepingu sõlmimise kuupäev: 12.10.2024
• Kehtivus tähtajatu.
• Tarbimiskoht: Rohuneeme tee 100, Püünsi küla, Viimsi vald, Harju maakond
• Peakaitse: 3 x 16 A, pinge 0,4 kV
• Mõõtepunkti EIC: 38ZEE-04414422-J
• Liitumispunkt: liitumiskilbis tarbija toitekaabli otstel
• Liitumiskilp kinnistu lõunapiiril
7.4. Liitumiskilbist kuni hooneni tuleb paigaldada maakaabel (mark ja ristlõige määratakse
elektriprojektiga) kaitsekõrisse (minimaalselt Ø50 mm), sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele.
Kaabli alla ja peale tuleb paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid
tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside
ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3 m. Kaabli kohale pinnasesse tuleb paigaldada kogu pikkuses
hoiatuslint.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 20
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
7.5. Elamu peajaotuskilp (PJK) on ette nähtud tehnoruumi. PJK tuleb valmistada TN-S maandussüsteemile,
s.t neis oleks nii N- kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldada peajaotuskilpi liigpingepiirikud.
Alates peajaotuskilbist kasutatada elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp ette näha minimaalselt kaitseastmega
IP31. Latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide
kaitseaparatuuriks kasutada kilpides 1-ja 3-faasilisi kaitselüliteid. Elektritarvitite toiteliinid tuleb jagada faaside
vahel nii, et faaside koormused oleksid võimalikult võrdsed. PJK juures peab olema kättesaadav elektriskeem
ning kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised.
7.6. Hoone elektriinstallatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed
kaablid peavad kulgevama lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldada kaablid kogu
ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldada kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse.
7.7. Valgustuse grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid minimaalselt ristlõikega 1,5 mm2, pistikupesade
grupiliinides kasutada elektrijuhtmeid minimaalselt ristlõikega 2,5 mm2. Täpsed ristlõiked ja kaablimargid
määratakse elektriprojektis. Kõik grupiliinid peajaotuskilbis varustada rikkevoolukaitsmetega.
7.8. Valgustite lülitid paigaldada põrandast 1,2 m kõrgusele, pistikupesad 0,2 m kõrgusele põrandast, v a
köögi töötasapinna pistikupesad, mis paigaldada 0,9 m kõrgusele põrandast. Suure niiskusega ruumides
peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel vältida
pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist.
8. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise:
• Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille
pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt
IPXXB või IP2X.
• Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatakse toite automaatsel kiirel
väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Lubatud
puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V.
• Lisakaitsevõttena kasutada rikkevoolu kaitselüliteid ning liigpingepiirikuid.
• Hoonele ei ole ettenähtud eraldi piksekaitsesüsteemi.
8.1. Hoone kõik seadmed tuleb maandada projekteeritava maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem
tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Kogu elektrisüsteem varustada
maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. PJK-sse paigaldada
peamaanduslatt ja ühendada kokku hoone maanduspaigaldisega, milleks on maanduselektroodid.
Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega
tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid. Maanduslatiga ühendatakse kõik
elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm, juhtivad torud ja
muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Elamu
madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel kasutada ühist maandusseadet.
Elektrivarustuse seletuskirja koostas Jaan Niitsoo
[email protected]
Powerengineer OÜ
A-pädevus nr EL-246-23
Volitatud elektriinsener, tase 8 nr 158815
Sidevarustus
Sidevarustus antusd projektis ei käsitleta. Hoonel on OLEMASOLEV LIITUNINE KINNISTU PÕHJAPIIRI LÄBIVA
SIDEKAABLIGA. Samas on uue hoone püstitamisel võimalik kasutada erinevaid õhu kaudu sideteenuste
pakkumisi.
Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatete all 1m. Näha ette kõik vajalikud tööd
varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks.
Olemasolevad sidekaablid projekteeritava juurdepääsutee all paigaldada hülsstorudesse. Enne ehitustööde
alustamist teostada Telia Eesti AS järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida
olemasolevate liinirajatiste asukohad.
Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada
liinirajatist.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 21
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Telia Eesti AS siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia
poolt väljastatud tööloa alusel. Sidekapp paigaldada üksikelamu esimese korruse esiku seinale. Hoonesisene
nõrkvoolu installatsioon teostada süvispaigaldusena seintes. Eluruumid varustada võrgukaabliga (CAT6), mis
viia elutuppa. Hoonesiseselt kasutada juhtmevaba
ühendust (Wi-fi).
Tervisekaitse, hügieeninõuded, ehitustööde kvaliteet – Projekti arhitektuurses lahenduses, valikus
on arvestatud keskonnakaitse, tervisekaitse ja konstruktsioonide materjalide hügieeninõuetega.
Ehitus- ja viimistlustööde kvaliteet peab vastama RYL 2000-s kehtestatud nõuetele.
NB! Erioasde projektid tellitakse eraldi vastavate spetsialistide käest.
8. TULEOHUTUS
8.1 Üldandmed
8.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projektiosaga on käsitletud projekteeritava üksikelamu tuleohutusalaseid lahendusi.
8.1.2 Lähteandmed
Projekti arhitektuurne lahendus.
8.1.3 Normdokumendid
Projekti tuleohutuse osa koostamise, ehitise edasise projekteerimise ja ehitamise aluseks võetavad
seadused, määrused ja normdokumendid:
- Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015
- Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010
- Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ vastu võetud 17.07.2015
- Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vastu võetud 30.03.2017
- Välise kustutusvee lahendus peab vastama siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetele.
- EVS 932:2017: Ehitusprojekt
- EVS 812-1:2017 – Ehitiste tuleohutus: Sõnavara
- EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
- EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid
- EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid
- EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
- EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
- EVS 919:2013+A1:2014 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“
8.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
Hoone tuleohutusklass: Tuldkartev (TP3).
Ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
Hoone välisseinte kandekonstruktsiooni materjalideks on puitsõrestik , välisviimistluseks laudis.
Katus puitkonstruktsioonil kaetud terasprofiil kattega. Katuse harja kõrguseks maapinnast on 6,0 m
(suurim kõrgus hoone osa ümbritsevast maapinnast).
Hoonete kasutusviis: I
Hoonete kasutusotstarve: 11101 üksikelamu
Korruselisus: maapealseid: elamul 1
Maa-aluseid: -
Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub.
Hoonete eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2.
8.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 22
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
8.3.1 Tuleohutuskujad
Ehitistevahelised tuleohutuskujad on kooskõlas kehtivate tuleohutusnormidega. Ehitiste vaheline
tuleohutuskuja peab olema tagatud üle 8 m.
8.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad, erinõuded
Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub.
8.3.3 Põlemiskoormus
Ehitise eripõlemiskoormust ei määrata, kuna tegemist on TP3 klassi kuuluva hoonega
8.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus
Eraldi tuletõkkesektsioone ei ole, mõlemad hooned moodustab ühe tuletõkkesektsiooni.
8.5 Suitsuärastus
Hoonete moodustab ühe suitsutsooni. Suitsuärastus toimub välisuste ja käsitsi avatavate akende kaudu.
Värske õhu juurdevool tagatakse läbi avatavate uste ja akende.
8.6 Tuletundlikkus
Kasutatavate ehitusmaterjalide tuletundlikkus
Katusekate Broof(t2-t4)
Välisviimistlus/tuulutusõhkvahe D – s2, d2
Välisseina välispind D – s2, d2
Õhutuspilu välispind D – s2, d2
Kandekonstruktsioonid D – s2, D2
Soojustusmaterjalid E
Siseviimistlusmaterjalid D – s2, D2
Sisepinna laed ja seinad D – s2, d2
Terrassi põrand Dfl-s1
Köögi õhupuhasti väljaviik A2-s1,d0
Installatsioonikaablid Dca – s2,d2,a2
8.7 Evakuatsioonilahendus
Üksikelamust ja abihoonest inimeste evakueerimiseks kasutada välisust. Hädaväljapääsudena kasutada
vajadusel elamu aknaid, mis vastavad Siseministri määrusele nr 17, vastu võetud 30.03.2017 – ,,Ehitisele
esitatavad nõuded “ § 43.
Hädaväljapääs lg (1) - Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja
laius 500 millimeetrit ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit.
8.8 Pääsud keldrisse, pööningule, katusele
Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli abil. Pööninule pääs läbi esiku lakke paigaldatava luukredeli
600x800 mm avaga. Katusele paigaldatakse käigutee ja seisuplatvorm korstna juurde.
Korsten on projekteeritud ehitada vähemalt 1 m katuse tasapinnast kõrgemale. Korstna ülemine ots kaitstakse
ilmastiku mõjude eest ilmastikukaitse või korstnamütsiga.
Korstnale kõrgusega > 1,2 m katusepinnast tuleb puhastamiseks paigaldada töötasapind koos:
Variant 1. vajaliku ligipääsuredeli
Variant 2 :või koos korstna astmeraudadega.
Hoonel puudub kelder.
8.9 Tuleohutuspaigaldised
Üksikelamusse paigutada eluruumidesse üks 6 kg pulberkustuti. Hoonesse paigaldada suitsuandur ja
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 23
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
vingugaasiandur. Hoonest suitsu eraldamiseks kasutada avatavaid aknaid ja uksi.
8.10 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus
Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Kööki paigaldatakse sund-väljatõmme
(väljatõmme 20 l/s). Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15
ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada
painduvaid kanaleid.
8.11 Kütteseadmete tuleohutus
Elamusse on projekteeritud õhk-vesi küttel põhinev keskküte, mis kõikides ruumides on lahendatud
põrandaküttena.
Üksikelamus on 1 küttekolle. See on soojustsalvestav ahi (Q=10 kW). Küttekolle paigaldada vastavalt
tootjapoolsele paigaldusjuhendile. Küttekolde väljundgaaside temperatuur ei ole suurem kui 400C ja korstna
temperatuuriklass peab vastama T400. Suitsukorsten on 1-lõõriline moodulkorsten, FIBO moodul.
Küttekolde ette põrandale paigaldada sädemekaitseplekk. Hoone horisontaalsed suitsulõõrid ei ole pikemad
kui 2m. Korstna läbiviigud tuleb isoleerida vastavalt korstna paigaldusjuhisele või EVS 812-3:2018 nõuetele ja
katta plekiga. Korstna süttivast konstruktsioonist läbimineku kohale ehitada katikud. Suitsukorsten katusest
min 1 m kõrgemal.
Korstna ülemine ots kaitstakse ilmastiku mõjude eest ilmastikukaitse või korstnamütsiga. Korstna puhastus-
luugi ees tagada vaba teenindusruum 0,6m ja puhastusluugi kõrgus põlevmaterjalist põrandast min 50mm.
Küttesüsteemi hooldamiseks tagada vajalike puhastus- ja tahmaluukide olemasolu ning kohakindel ja aasta
ringi kasutatav ohutu juurdepääs korstnale.
Kööginurga õhupuhasti väljatõmme läbi katuse vent-väljaviigu. Vent-väljaviig tulepüsivus peab olema min EI15
ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.
Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Korstna välispinnale ei ole lubatud paigaldada põlevmaterjalist põranda- ega katteliiste. Vuugivahed kaetakse
mittepõlevast materjalist katteliistudega.
<T400 korstna läbiviigu pikkus 200 mm - 400 mm, siis isolatsioon min 150mm. ≥ T400 korstna puhul isolatsioon
250 mm (läbiviigu max pikkus 200 mm)
Kütteseadmete tuleohutuskujad:
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 24
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Põrand kaitstakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või
põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Uksega küttekolde puhul on
kaitstav ala vähemalt 10 cm uksest kummalegi poole ning vähemalt 40 cm selle ees.
8.12 Planeering
Kinnistu asub tiheasustus alal (EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 mõistes). Üksikelamu on
lähimatest naaberkinnistu hoonetest kaugemal kui 8m.
Kinnistule on kindlustatud tulekustutusmasinate juurdepääs. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, ja
päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu (üksikelamu) ja seda teenindavate
abihoonete puhul < 50 m peasissepääsust. Juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m ja juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t.
Juurde- ja sissepääsu nõuded on tagatud - juurdepääs kinnistule mahasõiduga Lagle teelt ja sissepääs
üksikelamusse ja abihoonesse välisukse kaudu.
8.13 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele
Päästemeeskonna juurdepääs on tagatud Rohuneeme teelt, kust on olemasolev mahasõit kinnistutesisesele
teele. Juurdepääsutee laius (autovärav) on 4,0 m on tagatud.
8.14 Väline tulekustutusvesi
Lähim tuletõrje veevõtu hüdrant nr 178 asub Kuldnoka tee 2 elamu juures Kuldnoka tee ja Püünsi tee
ristmikul ( mis vastab EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017).
Tuletõrje hüdrandist peab olema tagatud tulekustutusvesi 10l/s 3 tunni jooksul). (vt AS-4-01 ASUKOHASKEEM).
9. ENERGIATÕHUSUS
ENERGIAMÄRGIS
Nr 2511583/08596, väljastamise kuupäev 09.09.2025.
Märgise väljaandja vastutav spetsialist Tõnu Tiit.
Elamu energiatõhususarv on 118 kWh/m2. Tulemus A-klass.
Energiamärgise algandmete allikas Ehitusloa taotlus nr 2511271/20076
Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²/a) 118.0
Tarnitud ja eksporditud energia:
Tarnitud energia : elekter 7806.0 kWh/a, segapuit 620.0 kWh/a
Energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63, vastu
võetud 11.12.2018 – ,,Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisa 2 (taristuministri 12.11.2024. a määruse
nr 71 sõnastuses):
Ehitatava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi: 2) väikeelamu toatemperatuuriga
pinnaga 120–220 m² 140 kWh aastas ruutmeetri kohta;
Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud elektrienergia ja kasutatud
kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised.
Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
- elekter 2,0
- taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja
turbabrikett) 0,65
Nõuded suvisele ruumitemperatuurile
Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamutes rohkem kui 150
kraadtunni (°Ch) võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Jahutusperiood võib olla osas hoonetes pikem
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 25
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
eelnimetatud ajavahemikust, kuid seda ei võeta arvesse suvise temperatuuri nõude kontrollimisel.
Jahutuse netoenergiavajadus ja jahutussüsteemi energiakasutus arvutatakse kogu jahutusperioodile. Ruumide
ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke lahendusi (nt päikesekaitse, klaaspindade vastav
suurus ja suund, tarindite massiivsus) ja ruumide tuulutamist.
Üldised nõuded välispiiretele
Piirdetarindite soojusjuhtivus
Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)
Välisseinad 0,11
Katuslagi 0,15
Aknad/välisuks 0,8/1,0
Põrand pinnasel 0,11
Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud.
Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust
mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.
Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti
ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada
soojuslik mugavus küttelahendustega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse
üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.
Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega.
Üldjuhul piiratakse elamute välispiirete summaarset soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta väärtuseni
1,0 W/(m2K). Väikemajade soojustuse valikul võib aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte
soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus
0,6– 1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja
ventilatsioonilahendustest.
Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta
[m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse
ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt täiesti õhkupidavaks.
Üldised nõuded tehnosüsteemidele
Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne
töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite
otstarbekohase soojustusega.
Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks kasutada madala rõhulanguga torustikke ja
ventilatsiooniseadmete komponente ning võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatoreid ja juhtseadmeid.
Üldised nõuded hoonete energiavarustusele
Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul üks soojusallikas.
Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele
Tegemist on väikeelamuga suletud netopinnaga 135,6 m².
Hoone energiamärgisele esitatavad nõuded on sätestatud vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele
„Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“, vastu võetud 30.04.2015 nr 36 (Redaktsiooni
jõustumise kp:01.06.2025)-
10. RADOON
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 26
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
Hoone asub Eesti Geoloogiakeskuse kaardi põhiselt radooniohuga piirkonnas. Püünsi külas mõõdeti
kõrgeimaks radoonisisalduseks Lilleoru piirkonnas üle 250 kBq/m3. Vastavalt raportis esitatule tagatakse
radooniohutus radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile,
tarindite radoonikindlate lahendustega (õhutihedad esimese korruse tarindid).
11. KUURI LAMMUTAMINE
Käesoleva lammutusprojektiga käsitletakse Viimsi vallas, Püünsi külas, Rohuneeme tee 100 (kat
tunnus 89001:003:1161, krundi pindala 1201 m²) abihoone (KUUR) lammutamist (EHR kood 121310915).
Lammutamise eesmärk on hoone likvideerimine.
Lammutataval kuuril puuduvad joonised
Lisatud hoone fotod:
Lammutatava abihoone alasse ei jää hooneid ega kaitsmist vajavat
haljastust.
Hoonel ei ole olemasolevat ühendust kommunikatsioonidega.
Hoone on ühekorruseline ehitis. Kandeseinad toetuvad
kivipostidele.
Ehitisealune pind 29 m², harja kõrgus 2,5m, katus trapetsplekk ja
eterniit, sõrestiksein 5x10 cm pruss, viimistlus horisontaalne
voodrilaud ja OSB plaat.
Lammutustööde kirjeldus
1. Määrata kinnistul optimaalne konteinerite paiknemiskoht lammutusjäätmete ladustamiseks.
2. Demonteerida hoone katusekatted.
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 27
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
3. Demonteerida hoone katusekandjad.
4. Demonteerida hoone avatäited.
5. Demonteerida hoone sisemuses puitkonstruktsioonid,
6. Demonteerida hoone välisseinad
7. Lammutada välisseinu kandvad kiviplokist konstruktsioonid.
Jäätmekava koostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kohta objektil vastavalt Viimsi valla jäätme-
hoolduseeskiri, Vastu võetud 11.03.2014 nr 8, RT IV, 11.03.2014, 25 jõustumine 11.03.2014. Redaktsiooni
jõustumise kp:01.01.2023.
Jäätmenimistu on käesoleva seletuskirja lisa nr 1, koostatud vastavalt „Jäätmete liigitamise kord ja
jäätmenimistu” KM 14.12.2015 määrus nr 70
Jäätmevaldajal on otstarbekas (ka majanduslikult) sortida ehitusjäätmed liikidesse nende
tekkekohal. Eraldi tuleb sortida:
- metall (eraldi must- ja värviline metall)
- raudbetoon- ja betoondetailid
- mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne.)
- olmejäätmed
- ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad pinnas jms.)
Jäätmete kogumiseks paigutatakse kinnistul kõvale alusele jäätmekonteinerid
- olmejäätmete kogumiseks plastkonteiner 80liitrit
- ehitusjäätmete liigiti kogumiseks metallkonteinerid 7m3, 14m3, 20m3 või 30m3
- ohtlike jäätmete kogumiseks ohtlike jäätmete konteiner
- vajadusel lisaks plastkonteinereid 660liitrit
Lammutamistööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend.
Lammutustöödel peab Töövõtja täitma kõiki ohutustehnika nõudeid.
Lammutustöid tuleb teostada valgel ajal.
Lammutustöid tuleb teha õiges tehnoloogilises järjekorras, kindlustades tarindite stabiilsus demontaazi käigus
vajadusel lisaseadmetega.
Lammutustöid alustada kandekonstruktsioonidest ja korraldada nii, et vahetuse lõpuks ei
jääks vähese püsivusega tarindeid.
Ohutuse eest lammutustöödel vastutab Töövõtja.
Tolmu vältimiseks ja vähendamiseks tuleb konteinerid ja kallurid katta kilega (nii
laadimisel kui ka transpordil) ning lammutatavat tarindit ja ladustatavat jäädet niisutada.
Rangelt on keelatud matta ehitusjäätmeid territooriumil või mujal ning põletada neid
selleks mitte ettenähtud kohas.
Ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat litsensi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt kehtivate eeskirjade nõuetele vastutab
jäätmevaldaja, s.o. jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed.
Ehitusjäätmed mida ei saa suunata taaskasutusse veetakse spetsiaalsetesse
ehitusjäätmete ladestuskohtadesse.
Puitu, sealhulgas aknaid ja aknaklaase saab mõnel juhul taaskasutada.
Juhinduda Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete
käitlusnõuded“. Ehitustööde käigus tekkinud ohtlikud jäätmed (viimistlusmaterjalid(
tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Asbesti
sisaldavaid ehitusjäätmeid (eterniit) ei tohi lõikuda, purustada ega taaskasutada, vaid
tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks.
JÄÄTMEKAVA
• Puidujääde ca 5,1 m3 eraldatakse, võib pakkuda kütteks.
Prussid ja talad ladustatakse ajutiselt krundil. Kontrollida taaskasutamise võimalusi.
Niisutada. Taaskasutamiskõlbmatud antakse käitlemiseks prügilasse või kasutatakse
kütteks.
• Tellisjääde 5,6 m3 toimetatakse püsijäätmete prügilasse kallurautodega kaetult
• Betoonitükid ca 0,1 m3 toimetatakse püsijäätmete prügilasse
• Paekivi 24 m3 antakse käsitlemiseks tavajäätmete prügilasse.Kontrollida taaskasutamise
võimalust.
• Metallijäätmed ca 0,1 t antakse üle vanametalli koguvale ettevõttele
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 28
HARJU MAAKOND, VIIMSI VALD, PÜÜNSI KÜLA, ROHUNEEME TEE 100 89001:003:1161
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT
• Aknad ja uksed demonteeritakse ja antakse üle tellijale nende kasutamiseks.
• Kivipuru 1,3 m3 toimetatakse püsijäätmete prügilasse.
• Eterniit ca 115 m2 eraldatakse eri konteineritesse. Antakse üle ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks.
JÄÄTMEKÄITLUS:
Jäätmekood/jäätmeliik kogus tegevuse lühikirjeldus
170201/puit 4,1m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse või kütteks
160120/aknad ja klaas 0,1m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse
170504/kivid 2,6m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse
101314/betoonijäätmed 0,1m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse
170405/metallijäätmed 0.1 m3 Antakse üle vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlejale
080111 eterniit 0,1m3/10 m2 antakse üle ohlike jäätmete käitluslitsentsi ja
jäätmeluba omavale ettevõttele
170904/ehituspraht 2,3m3 jäätmekava järgi tarindiprügilasse
Kokku 9,4 m3 jäätmeid
Koostas:
Anu Kuningas
AB Anu Kuningas OÜ
Rutu 3-1 10130 Tallinn
Tel 56 23 2923
Reg.nr.12639078
MTR: EEP001932 2505 29
Viimsi Vallavalitsus Teie 10.07.2026 nr 500222
[email protected]
Nelgi tee 1 Meie 17.07.2026 nr 7.1-2/26/13044-4
74001, Harju maakond, Viimsi vald,
Viimsi alevik
Rohuneeme tee 100 kinnistu ehitusloa
eelnõu kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Viimsi valla
Püünsi küla Rohuneeme tee 100 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 500222).
Kinnistu (katastritunnus 89001:003:1161) asub riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme tee (edaspidi
riigitee) km 6,04-6,06 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121442806) ehitamiseks, abihoone (EHR kood
121310915) lammutamiseks ja avaliku kasutusega tee (EHR kood 221490737) rajamiseks.
Ehitusloa aluseks on AB Anu Kuningas OÜ koostatud „Üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö
nr 2505“ (edaspidi projekt).
Alal kehtib Viimsi Vallavalitsuse 29.06.2004 korraldusega nr 501 kehtestatud „Rohuneeme tee 10
detailplaneering“ (OÜ Idee & Joonis; edaspidi planeering).
Oleme jätnud ehitusloa eelnõu kooskõlastamata 14.08.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/13044-2.
Kordvaks kooskõlastamiseks esitatud materjale on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname
nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa
aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile:
ristumiskoht peab olema välja ehitatud vastavalt ristumiskoha ehitamise lepingus nr 7.1-
1/26/9175-1 esitatud tingimustel ja Transpordiametile üle antud enne mistahes hoonele ehitamise
alustamise teatise esitamist.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud
häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud
häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. õik leevendusmeetmetega seotud
kulud kannab arendaja.
2. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.
3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
5. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 500222) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. 2505_EP_AR-3-01_v03_seletus
- Lisa 2. 2505_EP_AS-4-02_v03_asend
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)